Sisukord. Toimetus: Väljaandja: Eesti Apteekrite Liit, Endla 31 Tallinn, tel

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Size: px
Start display at page:

Download "Sisukord. Toimetus: Väljaandja: Eesti Apteekrite Liit, Endla 31 Tallinn, tel"

Transcription

1 Sisukord Eesti Rohuteadlane sai 90 Professor Peep Veski stipendiumifond Tulevaste proviisorite ideed pälvisid stipendiumi Ain Raal valiti TÜ farmakognoosia professoriks Uuenenud Apteegiteenuse kvaliteedijuhis Doping ja apteek Kuue riigi farmaatsiaspetsialistid kohtusid Klaipedas Eesti tervishoiu feminiseerumisest 10-aastase EAFS tegemistest viimasel aastal Apteekrite Liit pidas üldkoosolekut Ravimiameti 25. a konverents Eesti Haiglaapteekrite Seltsi XXI Kevadkonverents Euroopa Haiglaapteekrite Assotsatsiooni 21. kongress Viinis Ravimiameti teave Uus käsiraamat apteekritele Apteegiaasta 2015 Muudatused apteekide tegevuses Esikaanel: Eesti Rohuteadlased läbi aegade (foto: ele grauberg) Toimetus: Kaidi Sarv, Kai Kimmel, Ele Grauberg (Eesti Apteekrite Liit), Ain Raal, Toivo Hinrikus, Maaja Paavo (Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts), Jaak Koppel (Eesti Farmaatsia Selts), Marika Saar (Eesti Haiglaapteekrite Selts) Väljaandja: Eesti Apteekrite Liit, Endla 31 Tallinn, tel

2 2 Eesti Rohuteadlane 2/2016) Eesti Rohuteadlane (2/2016) 3 Eesti Rohuteadlane sai 90 Kaidi Sarv, ajakirja tegevtoimetaja fotod: ele grauberg Aprillikuu eelviimasel laupäeval kogunesid arvukad ajakirja sõbrad Tartusse, tähistama Eesti Rohuteadlase 90. sünnipäeva. Meie erialaajakirjal oli korraga kaks juubelit - ilmumahakkamise 90. ja taasilmumahakkamise 25. aastapäev. Vanemad kutsekaaslased mäletavad veel enne II ilmasõda ilmunud väljaannet. Ajakirja numbreid leidus paljudes apteekides, kuigi kuulusid need vene ajal keelatud ja inimeste eest rangelt salastatud kirjanduse hulka. Keskealisele ja nooremale apteekrite põlvkonnale on tuttavad ja omased koos meie isamaa taassünniga taas ilmavalgust näinud ajakirjad. Eesti Rohuteadlane junior, nagu teda esimeses taasilmunud numbris armastavalt nimetati. Labor omnia vincit improbus ehk ühine töö võidab võimatu on saanud tõeks. Eesti Akadeemilise Farmaatsia Seltsi, Eesti Farmaatsia Seltsi, Eesti Haiglaapteekrite Seltsi ja Eesti Apteekrite Liidu ühistöös ilmuv ajakiri on selle ilmekaks näiteks. Miks me seda teeme? Sest oleme kindlad, et ükski kommertsalustel väljaantav ajaleht või ajakiri ei saa asendada seda ainsat, proviisoritelt proviisoritele suunatud ajakirja. Ajakirja, kus valitseb mõtte- ja sõnavabadus. Esimeses taasilmunud numbris kirjutas toimetaja Ain Raal, et meie ajakiri ei taha vaadata üksnes reisisihis tulevikku, vaid kavatseme heita pilku ka käidud teele, ammutamaks möödanikust tuge ning tarkust. Maha märkides seejuures tänasegi päeva tähtsamad verstapostid, paneme oma praeguse teadmistetõekspidamiste aja proovile. Sest olevikusündmused muutuvad peatselt minevikutähisteks. Kogu ilmumise aja vältel on ajakiri tutvustanud ja kajastanud meie kutse kõiki tahke. On olnud rõõmustajaid, küllap näpuga näitajaid, mis lõppudelõpuks ka loomulik. Ajakirja abil on lugejal olnud võimalik tutvuda ka teiste riikide kutseküsimustega, heita pilku minevikku ja mõtiskleda tulevikust. Taasilmumisaja esimesel perioodil avardas ajakiri üle pika aja meie teadlaspere võimalusi publitseerida uurimistöö tulemusi emakeeles ja kaitsta teaduskraade. Milline on Eesti Rohuteadlase nägu, ei olegi väga lihtne vastata. Lihtsam on vastata, et oma väljaandjate nägu, väljendades nende tugevaid ja nõrku külgi. Kui küsida, kas Eesti Rohuteadlane on jätnud Konverents toimus Vanemuise suures ringauditooriumis oma jälje Eesti farmaatsialukku, siis võime täie kindlusega tõdeda, et on küll. Ilmunud ajakirja numbrid on elavaks teejuhiks meie farmaatsiavaldkonna rõõmudes ja muredes. See on 40 aastat meie farmaatsia ajalugu. 15 aastat tagasi küsiti Ain Raalilt, et kas Eesti Rohuteadlane on kindlates kätes. Vastuseks oli, et kindel ei ole mitte see käsi, mis jaksab mõõka tõsta, vaid kämmal, mis jõuab seda ka hoida. Täna, Rohuteadlase 90.ndal juubelil võime kinnitada, et väljaandjate käsi on olnud kindel. Hoolimata sunnitud 50-aastasest vaheajast, oleme oma ajakirja hoidnud ja edendanud. Aga küsimusele, kes on õige apteeker, vastas Kaljo Sõerde nii: Õige apteeker on see, kes on endale tellinud Eesti Rohuteadlase. Apteeker on ka see, kes loeb Rohuteadlast apteegis. Kes aga Rohuteadlast ei telli ega loe, sellel ei sobi ka apteekri nime kanda. Mida siis ühele nooruslikule 90-aastasele juubliarile soovida? Nii päri- kui vastutuult. On ju vastutuul see, mis aitab lennul õhus püsida. Ja pärituult hetkedeks, kui vajatakse uut jõudu edasiliikumiseks. Ka eri- ja koosmeelt ajakirja väljaandjatele. Erimeel virgutab mõtlemist ja koosmeel aitab edasi. Ajakirja lugejatele aga kivikest kinga sisse. Et liigselt mugavaks ei läheks ja ikka ajakirja märkaks tellida! Ülle Rebane tervitamas «suure töö tegijaid» N. Veiderbassi sõnul on õige apteeker see, kellel on nuga taskus foto: andres meos

3 4 Eesti Rohuteadlane 2/2016) Eesti Rohuteadlane (2/2016) 5 Eesti Rohuteadlase tegevuse algus: Mõte eestikeelse oma ajakirja väljaandmiseks tekkis Eesti Farmatsöitide Ühisusel juba a, kuid eeskätt majanduslikud raskused olid need, mis esialgu möödapääsmatud näisid olevat. Küll aga sai sellega hakkama paar aastat hiljem asutatud Eesti Apteekrite Selts, kes hakkas a välja andma ajakirja Pharmacia. Eesti Rohuteadlase esimeses numbris a õnnitletakse Rudolf Vallneri poolt toimetatavat ajakirja 5. aasta juubeli puhul ja mainitakse, et see ajakiri on välja kujunenud nagu meie ofitsioosiks, meie kutse esitisorganiks, kes suurema osa omast ruumist on ikka ja alati pühendanud teaduslisele farmaatsiale, õige harva, kui mitte rohkem öelda, sõna võttes meie kutse praktiliste küsimuste refereerimiseks. (1) Samas toob Paris välja ka ajakirja Eesti Rohuteadlane eesmärgid sõna võtta apteegiasjanduse edaspidisest arenemisest, farmatseutilisest tööstusest Eestis, selle toodangu tutvustamisest, farmaatsia majanduslikest küsimustest, ametivendade teaduslikust ettevalmistamisest ja täiendamisest apteegi- ja laboratooriumitöös jne. Tegevja vastutava toimetaja H. Parise kõrval kuulusid ajakirja toimetusse veel E. Labi, N. Veiderpass, J. Koitmets, E. Jürgenson kõik oma aja tuntud tegijad. Toivo Hinrikus, TÜ farmaatsia instituut Esimeseks teaduslikuks artikliks oli E. Labi poolt kirjutatud ülevaade vesinikülihapendist (vesinikperoksiidist). (2) Artiklis tuuakse põhjalik ülevaade a Louis Jacques Thenardi poolt juhuslikult avastatud vesinikperoksiidist, selle saamisest baariumperoksiidi kokku segamisel lämmastikhappega (seda meetodit kasutati 19. sajandi lõpust kuni 20 sajandi keskpaigani), omadustest, kasutamisest. Esimese numbri teiseks mahukaks artikliks oli Georg Dragendorffi elulugu seoses tema 90nda sünniaastapäevaga. Kümme aastat hiljem a ei unusta Eesti Rohuteadlane jällegi Dragendorffi mälestuse austamist tema 100ndal sünniaastapäeval. (3) Selliseid erialalist silmaringi laiendavaid artikleid kuulsatest teadusemeestest ja nende poolt tehtust leidub järgnevate aastate ajakirja numbritest õige mitmeid. Marcelin Berthelot 100 sünniaastapäeva puhul tuletatakse meelde tema väljapaistvaid saavutusi keemilise sünteesi, termokeemia, põllumajanduskeemia ja keemia ajaloo kohta. (4) Justus Liebigi sünniaastapäevaks kirjutatud artiklis peetakse peetakse teda üheks nii keemiale kui ka teadusele väärilise tunnustuse teeninud meheks, keda oma leiutiste arvu kui ka tähtsuse poolest tuleb lugeda oma aja viljakamaks keemikuks. Noorpõlves oli tal kokkupuuteid ka apteekriametiga. (5) Mitmed Euroopas tuntud farmaatsiategelased nagu Hermann Thoms (6) ja Henry George Greenish farmakognoosia ja farmaatsiaprofessor Londonist leiavad ikka ja jälle kajastamist ajakirja veergudel. Võib olla oli üheks põhjuseks asjolu, et Greenish oli noorpõlves paar aastat Tartus Dragendorffi juures töötanud. (7), (8) Paljud erialainimesed leiavad käsitlemist ka järgnevates ajakirja aastakäikudes ja numbrites. Maailmanimede hulka kuulub John Davidson Rockefeller, kellest kui inimesest ja inimkonna tervise eest hoolitsejast kirjutab Kanadast proviisor J. Vaimel. (9). Euroopa ja maailma nimede kõrval ei unustata ka kodumaa tegijaid. Suurmeeste kõrval leiame kirjutise Eesti esimesest naisproviisorist Olympia Kann-Mägist. (10) Rudolf Vallneri 50ndale juubelile pühendatud loos meenutatakse tema farmaatsiale kasulikke tegusid, kirjutisi ajakirja Pharmacia veergudel, Eesti farmakopöa koostamise alustamist jne.(11) Selliseid juubelilugusid erinevate kolleegide kohta leiame üsnagi palju. Tol ajal peeti avaldamisvääriliseks isegi 40nda sünnipäeva tähistamist. Loomulikult kajastab ajakiri Tartu ülikooli eluolu. Rubriigis Ülikooli teated antakse teada, et 12. oktoobril a oli farmaatsia üliõpilaste nimekirjas 107 isikut, nendest 54 meest ja 53 naist. Veel oli napp meeste ülekaal! Aga juba a 6. oktoobri samas rubriigis olid vastavad arvud hoopis erinevad 223 nimekirjas olevast üliõpilasest oli 77 meest ja 146 naist a on toodud artiklid ülikooli 10 aasta juubeli puhul. (12), (13) Arusaadavatel põhjustel kutseajakiri ei käsitlenud eriti poliitilisi küsimusi. Küll aga ei mindud mööda Tartu rahu meenutamisest. J. Koitmets toob välja, et Vabadussõtta oli kutsutud 60 farmatseuti (20 proviisorit ja 40 abilist). Mitmed läksid neist vabatahtlikult vaenlasele vastu. Nendest kaks ametivenda - Ed. Johanson ja P. Arras said vapruse eest vabadusristi. Suurem osa ametivendi koondus ainukesse puhtfarmatseutilisse asutusse sõjaväe keskapteegi lattu, kaitseväe haiglate sidumissalkade ja sanitaarsalkade apteekidesse, samuti tervishoiuvalitsusse. (14) a Eesti Rohuteadlase esimeses numbris leiame pikema kriitilise artikli senise töö kohta Eesti farmakopöa ettevalmistamisel. Hugo Sogenbits (Salasoo) toob välja rida keelelisi ebatäpsusi Riigi Teatajas 1930, avaldatud materjalide kohta ja mainib, et antud tekstid näivad korrigeerimata äratõmbena mõne keskpärase kirjaoskamatusega isiku kirjutisest. See oli kriitika R. Vallneri tegevuse kohta. H. Sogenbitsi nõudeks oli, et ametlik väljaanne peab olema keeleliselt laitmatu. (15) H. Sogenbitsi artiklitest on näha, kes püüdleb Eesti farmakopöa koostamise ohjasid oma kätte võtma. Eesti farmakopöa koostamisest, väljaandmisest, ilmumisest jm on Eesti Rohuteadlase veergudel juttu kuni tema ilmumise lõppemiseni a märtsis (pikemalt tuleks sel teemal peatuda ilmselt a). Uue teemana tuleb a ajakirja täienduskursuse läbiviimine. Need kursused viidi läbi Akadeemilise Rohuteaduse Seltsi algatusel 24. maist 5. juunini farmatseutilise keemia ja farmakognoosia instituutide juures. Kursuste eesmärgiks oli täiendada ja värskendada oma erialaseid teadmisi. Kursustest osavõtja kirjeldas, mida õpetas H. Sogenbits, J. Stamm ja N. Veiderpass ja avaldas lootust, et juba samal sügisel korraldataks täienduskursus vee, söögiainete ja kohtukeemia alal. (16) a maikuu numbrist leiame üleskutsed Eesti-Soome-Ungari Rohuteadlaste Ühingu asutamiseks. (17) Ülevaateid apteekrite tegevusest Soomes, Ungaris, Lätis, Leedus jm leiame mitmetest Eesti Rohuteadlase numbritest ja sageli õige mitmel korral. Apteegitööst Venemaal leidsin vaid ühe artikli aastast, autoriks U. Volmer. (18) Artiklis nenditakse, et meie rohuteadlaste vanem generatsioon on peaaegu eranditult Venemaal töötanud, mistõttu ei ole liiast heita pilku apteegioludele endisel tsaaririigi pinnal. Selleks toodi välja a ilmunud S. N. V. Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrus Keskmiste arstiliste, hambaarstiliste ja farmatseutiliste kaadrite ettevalmistamisest, mille kolmas peatükk on täiesti pühendatud apteegiasjandusele. Sealt tulenevad ka hilisemad meil kehtima hakanud seadused nagu see, et farmatseutilistesse instituutidesse võetakse vastu isikuid, kellel on lõpetatud keskkool ja kes on sooritanud kõrgemasse õppeasutusse vastuvõtuks määratud eksamid; pärast instituudi lõpetamist ja riigieksamite sooritamist antakse proviisori kutse, mis annab õiguse juhatada apteeki jne. Samas reglementeeritakse ka farmatseutide (proviisorite abilisi) ettevalmistamine jne aastakäigus teavitatakse rohuteadlasi, et Alma Tomingas kaitses edukalt oma doktoritööd foto: ele grauberg

4 6 Eesti Rohuteadlane 2/2016) Eesti Rohuteadlane (2/2016) 7 Autooksüdatsiooniprotsessist rasvõlides ja temast sai Eesti esimene naisdoktor farmaatsia alal. (19) Eesti Rohuteadlane, astudes a oma ilmumise 9ndasse aastasse, elas üle mõningaid muudatusi. Kokkuleppel Eesti Farmatsöitide Ühisusega said uuteks ajakirja väljaandjateks Akadeemiline Rohuteaduse Selts ja Eesti Rohuteadlaste Ühing. Toimetuse koosseisust lahkus H. Salasoo tema nimetamise tõttu farmatsöitiliseks inspektoriks. Uueks toimetuse liikmeks kutsuti ülikoolist assistent A. Änilane. I937. a ilmunud farmakopöa on jäänud ainsaks Eestis ettevalmistatud farmakopöaks. Sel ajal kehtis maailmas kõigest 26 riiklikku farmakopöad. Euroopa umbes kolmekümnest riigist oli oma farmakopöa kahekümnel, Eesti oli seega kahekümne esimene. Eesti Rohuteadlase toimetaja K. Puusepp kirjutas (20) sel puhul pateetiliselt Mis pastorile piibel, see on rohuteadlasele farmakopöa. A. Tschirch nimetas farmakopöad oma ajastu peegliks. (21) Eesti farmakopöa hakkas kehtima 1. jaanuarist a a üheks tähtsamaks sündmuseks kutseelus oli ka Rohuteadlaste Koja tegevuse algus. Seega Rohuteadlaste Ühingute Liit oli lõpule viinud oma ülesande, s.o aidanud ühendada kõiki kutsekaaslasi terviklikuks kindlaks organisatsiooniks Rohuteadlaste Kojana. Rohuteadlaste Koja poolt võeti vastu ja kehtestati a Kutse-eetika koodeks. Kirjandus 1. H. Paris (1926). Eesti Rohuteadlane. Väljaandmise puhul, 1, E. Labi (1926). Eesti Rohuteadlane. Vesinikülihapendist, 1, A.Ä. (1936). Eesti Rohuteadlane. Prof. dr. G. Dragendorffi 100-a. sünnipäeva 4, C. Rousseau (1927). Eesti Rohuteadlane. Suure teadlase Marcelin Berthelot 100-aastase sünnipäeva juubeli puhul, 10, G. Urdang (1928). Eesti Rohuteadlane. Justus v. Liebigi 125. sünnipäevaks, 5, Th. Sabalitschka (1929). Eesti Rohuteadlane. Hermann Thoms 70 aastane, 1, E. A. J. (1930). Eesti Rohuteadlane. Henry George Greenish 75 a, 12, H. G. Greenish (1931). Eesti Rohuteadlane. Mõningaid mälestusi Tartust, 4, J. Vaimel (1929). Eesti Rohuteadlane. Rahakuningas ja inimkonna tervis, 1, Eesti Rohuteadlane (1927). Proviisor Olympia Kann- Mägi ametijuubel, 2, H. Paris (1929). Eesti Rohuteadlane, Proviisor Rudolf Wallner 50 a, 1, H. Paris (1929). Eesti Rohuteadlane, 11, E. Labi (1929) Eesti Rohuteadlane. Mälestusi ja muljeid Eesti Ülikooli 10-a. juubeli puhul, 11, J. Koitmets (1930). Eesti Rohuteadlane. 10 aastat Tartu rahust, 2, H. Sogenbits (1931). Eesti Rohuteadlane. Eesti farmakopöast, 1, J. Pari (1932). Eesti Rohuteadlane. Mida pakkus apteekrile täienduskursus, 5, A.R. Vichmann (1933). Eesti Rohuteadlane. Eesti- Soome-Ungari farmatsöitiline ühing, 5, U. Volmer (1936). Eesti Rohuteadlane. Farmatseutilise kutse korraldus Venemaal, 11, H. Paris (1933). Eesti Rohuteadlane. Esimene naisdoktor farmaatsia alal Eestis, 4, K. Puusepp (1937). Eesti Rohuteadlane. Uueks aastaks H. Salasoo (1939). Eesti Rohuteadlane. Farmakognoosia vanameister Aleksander Tschirch. Tema surma puhul, 12, Eesti Rohuteadlasele elatud aastad: TÜ farmaatsia instituudis Konverentsi Eesti Rohuteadlane 90 ( ) ettekande ainetel Tähistame Eesti farmaatsiaajakirjanduse kolmikjuubelit Tänavune aasta on eestikeelsele farmaatsiaajakirjandusele eriline, tähistame kolmikjuubelit. Esiteks, möödub 95 aastat Pharmacia kui Eesti Vabariigi ühe vanima ajakirja ilmuma hakkamisest. Vabadussõja järgses Eestis hakkas esimese erialaajakirjana aprillist 1921 ilmuma Eesti Mets, millele mais järgneski apteekritest tööandjate häälekandjana Pharmacia. Pidupäevale omaselt ja utreerivalt: meie rahvale on läbi aegade enim korda läinud kaks asja mets ja apteek, neist mõlemast saab rohtu ja mõlemad on omal kombel pühadki. Kui apteek annab tervist, siis mets lisaks sellele kodu ja toidab omalt poolt kehagi. Tööka inimese tegi jõukaks nii apteek kui ka mets. Teiseks, 90 aastat tagasi lisandus osaliselt saksakeelsele ajakirjale Pharmacia meie rahvuskaaslaste kuukiri Eesti Rohuteadlane, mis alustas juulis 1926 ilmumist töövõtjate häälekandjana. Mõlemad ajakirjad ilmusid igakuiste numbritena, kuniks need keelustati a, mil meid peale Eesti riigi ja iseseisvuse ka erialaajakirjadest vabastati. Kolmandaks, 25 aastat tagasi hakkas Eesti Rohuteadlane tänu Farmaatsia instituudi õppejõudude initsiatiivile ja farmatseutilise kogukonna heale omavahelisele koostööle taas ilmuma. Kuigi Eesti Rohuteadlase esimene taasilmuv number kannab kaanel aastanumbrit 1990, väljus see trükikojast jaanuaris Selle perioodiga seotut allpool käsitlengi, seda lisanduseks kord juba kirja pandule (1-2). Proloog Üks farmaatsiat õppiv viienda kursuse meestudeng tegi oma erialapraktika Tallinnas. Millalgi a Balti jaama poolt vanalinna sisenedes astus ta antik- Ain Raal, TÜ farmaatsia instituut Inspireerivad köited Tallinna antikvariaadist (1983) variaati, kus pilku tõmbasid kolm vanaaegset köidet. Neist esimest avades sai ta lugeda järgmist: Eesti Rohuteadlane, Akadeemilise Rohuteaduse Seltsi ja Eesti Rohuteadlaste Ühingu kuukiri, IX aastakäik, a. Imelik tunne oli: milline farmaatsia, milline ajakiri, milline Eesti millest meid vabastatud oli Väärtuslikud köited ja 15 rubla vahetasid kiiresti omanikku ning kodus süvenes mu hämming veelgi. Omaaegne farmaatsiaajakiri ilmus koguni IGA KUU, toona aga ei olnud meil üldse mingit farmaatsiaajakirja ja meie eriala puudutavad kirjutised ilmusid vahel harva üldajakirjas Nõukogude Eesti Tervishoid. Kogu hiiglaslikus N. Liidus, mis hõlmas 1/6 planeedist, ilmus vaid paar üleliidulist venekeelset farmaatsiaajakirja (Farmatsiya, Aptetšnoje Delo pluss teadusajakirjad) ehk sama palju kui võrreldamatult pisikeses Eestis. Miks ei olnud meile Eesti Rohuteadlasest ülikoolis midagi räägitud, mõtles tookordne tudeng. Vastuse sain teada varsti: kui a kevadel ülikooli lõpetasin ja augustist Farmaatsia kateedris tööle asusin, tegin ühel õhtupoolikul dots Boris Luigega ääri-veeri juttu Eesti Rohuteadlasest. Vana eestiaegne korporandist mees elavnes silmanähtavalt, viis mind ühe oma kabinetis oleva kapi juurde ja sõnas talle omasel veidi susiseval moel: Omaaegsed Rohuteadlased ja Pharmacia d kästi meil ära anda, aga meie panime foto: ain raal

5 8 Eesti Rohuteadlane 2/2016) Eesti Rohuteadlane (2/2016) 9 foto: ivar tammaru kab, rõõmu tunda hoopis vähem. Aga seda kõike loetagu juba niigi kirjas olevast, Eesti Rohuteadlase varasematest numbritest (1-2). Nii nagu eelmiste meenutuste lõpus (2), tooksin siingi pisut lühendatult inspireeriva tsitaadi Tammsaarelt, kes kirjutaks otsekui Eesti Rohuteadlasest: foto: ain raal Ühel on tegemise rõõm, teisel saamise rõõm. Õnnetud on need, kes ei tee midagi ja kes ei saa midagi. Päris õnnelikud need, kes teevad midagi ja kes maitsevad oma tegude vilja. Eesti Rohuteadlase 9 nägu (2016) Eesti Rohuteadlase toimetus ja kolleegium: (esireas vasakult) Ivar Tammaru, Reet Norden, Ain Raal, Ines Loper, Anu Kaseniit, (keskmises) Peep Veski, Toivo Hinrikus, Ilmar Kruse, Andres Meos, (tagareas) Elmar Arak, Kaljo Sõerde, Raivo Kask ja Toomas Tiik (1991). Fotolt puuduvad Tõnu Heiberg, Silja Kard, Aare Loog, Ants Nurk, Einar Paugus, Eduard Sassi ja Tarvo Vaasa nad siia kappi, Lenini teoste varju. Tõepoolest, leenin oli ka siin meiega, nagu tollel ajal oli kombeks nalja vista, ja sedapuhku oli temast kasugi kes see ikka viitsib nende köidete seas tuhlata. Ah et miks need kästi ära anda ja miks vale inimese poolt kapis tuhlamine ohtlik olnuks? Aga sellepärast, et Eesti Rohuteadlane, nagu paljud teisedki erialaajakirjad, kuulusid raamatukogudest ja antikvariaatidest kõrvaldamisele ning nende ametlik koht oli raamatukogu piiratud ligipääsuga eriosakonnas, kuhu lugejal oli asja vaid KGB poolt usaldatud isiku poolt antud eriloaga. Muide, sellise loa ma endale hiljem farmaatsia ajaloo uurimise ettekäändel soetasin ja ega see tõttöelda kuigi keeruline olnudki. Veel enam kui sisuliselt riigivastaseks kuulutatud Eesti Rohuteadlane, võib lugejat üllatada sõjaeelse Tartu linna telefoniraamatu avaliku kasutamise keelustamine. Seda telefoniraamatut lehitsedes sain aru ka põhjusest: tekkiv võrdluspilt endise ja praeguse aja vahel. Näiteks kuidagi imelikult palju oli roiskuva kapitalismi aegsetes tartlaste kodudes juba pool sajandit tagasi telefone, mul endal tuli avalduse esitamisest telefoni saamiseni järjekorras olla ligikaudu 15 aastat. Kui palju oli enne ja nüüd restorane? Kohvikuid? Saunasid? Kauplusi? Töökodasid? Teenusepakkujaid? Jah, sedalaadi võrdlused ei rääkinud viljastava nõukogude korra kasuks ja niisiis polnud seda kõike ametlikult olemas. Aga Farmaatsia instituudi kappides olid lisaks Eesti Rohuteadlastele varju leinud veel ka Pharmacia köited. Mu hämming ja lugupidamine oma eriala ja eelkäijate vastu suurenesid veelgi. Nüüd tuli lisaks õppejõu tööle pühenduda oma väitekirjale, mis päädis selle kaitsmisega a jaanipäeva paiku Leningradis. Millalgi pärast seda ütles Dr Aili Palju, ravimtaimetark ja kirjanik ning üks mu õpetajaist, kuldsed sõnad: pärast suuremat pikaajalist vaimset pingutust tekib inimesel energia ülejääk; siis peab inimene tegema valiku ja oma vabaneva energia õige asja heaks tööle rakendama, muidu ta kaotab selle. See tundub et õige asi kerkiski Eesti Rohutedlase näol varsti silmapiirile. Töö ja rõõm Proloogi ja epiloogi vahele jääb kümme aastat tööd ja rõõmu, kusjuures ühiselt tööd teha eestlane os- Epiloog Olen aegajalt mõelnud nendele, Eesti Rohuteadlasele elatud aastatele. Mis oleks ilma taasilmuva Eesti Rohuteadlaseta olnud meie farmaatsias teisiti? Kes seda täpselt teabki. Isegi kui me pole suutnud nende 25 aastaga Eesti Rohuteadlase abiga meie farmaatsiale muud reaalselt olulist anda, oleme igatahes hästi dokumenteerinud oma kutseala lähimineviku ja suur väärtus on ainuüksi seegi. Üks oluline väärtus on Eesti Rohuteadlasel olnud veel ja seda lubatagu võrrelda suurte sõjaväeõppustega, mille tähendus on mitmetasandiline, kus aga kõige olulisem on testida ning harjutada oskust tegutseda ühe eesmärgi nimel kõik KOOS. Või nii nagu seisis taasilmuva Eesti Rohuteadlase avanumbri juhtkirjas: Labor omnia vincit improbus. Tõepoolest, need aastad ongi seda näidanud: ühine töö võidab võimatu. Paraku see oskus meil viimasel ajal lonkab, Eesti Rohuteadlase tellijategi arv väheneb. Peame midagi tegema teisiti, sest erinevalt 1990-ndate ja eriti 1920-ndate aastate algusest ei juhindu inimesed enam aadetest, enamus otsivad kasu ja tahavad saada määratult rohkem kui tulevad mõttele anda. Ometi on aadeteta farmaatsia nagu nuiata uhmer. Või internetita arvuti. Mis oleks ilma Eesti Rohuteadlaseta teisiti olnud minul kui farmakognoosia õppejõul ja teadlasel? Küllap oleksin ajakirjale antud energia, või vähemalt suure osa sellest, rakendanud samuti farmakognoosiateaduse heaks, avaldades juba varem publikat- sioone rahvusvahelistes teadusajakirjades. Hakkasin sellega tõsisemalt tegelema alles uuest aastatuhandest, mil Eesti Rohuteadlase väljaandmise võttis üle Eesti Apteekrite Liit. Nüüdseks on neid kogunenud üle 70, kirjutatud-koostatud on paarkümmend raamatut ja tehtud üht-teist muudki sellist, mis andis Tartu Ülikooli senatile rahvusvaheliste farmakognoosiaekspertide arvamustele tuginedes alust mind 29. aprillil 2016 farmakognoosia korraliseks professoriks valida. Võibolla toimunuks see Eesti Rohuteadlaseta juba kümme aastat varem. Võibolla mitte. Ent kahetseda ei tule tehtut, vaid tegemata jäetut. Inimese isiksus on tervik, kus kindla vundamendi ja kõikide seinteta katus korralikult ei kanna. Igaüks ehitab oma maja ise, omaenda projekti järgi ja omast materjalist, kuid peatähtis on hoone otstarve. Olen mõelnud sellest hoonest kui kirikust ja püüdnud nõnda ka Eesti Rohuteadlast ehitada. Nii nagu kirik on rajatud Looja teenimiseks ja selles kõlab hääl Temale, nii peaksime oma erialases tegevuses teenima inimeste tervist ja Eesti Rohuteadlaseski peab kõlama farmaatsia hääl. Vedagem oma farmaatsiavankrit üheskoos, selle jõuvektor saab olla sirgesse tulevikku suunatud vaid siis, kui oleme sihtpunktiks seadnud teadmiste- ja tõenduspõhise rahvatervise, olles võimalikult vabad lühinägelikest erahuvidest. Meie ühine püüdlus peaks viima meid võimalikult lähedale olukorrale, kus tervisel on inimestest hea meel. Kirjandus 1. Raal A. Eesti Rohuteadlase taasloomisest. Eesti Rohuteadlane, 1994, 4, Raal A. Eesti Rohuteadlase taasloomisest. Eesti Rohuteadlane, 1995, 1,

6 10 Eesti Rohuteadlane 2/2016) Eesti Rohuteadlane (2/2016) 11 Apteekrid Rohuteadlase väljaandjana Energiline ja uuendusmeelne Apteekrite Liidu esinaine Rita Makarova astus aastal sammu tundmatusse ja võttis Rohuteadlase väljaandmise Apteekrite Liidu õlule. 15. oktoobril ilmus uuendatud ajakirja esimene number. Ajakirja väljaandmiseks võeti tööle noor ja ettevõtlik peatoimetaja Liis Arujärv. Aasta lõpuni jäänud mõne kuu vältel anti välja kõik ajakirja neli numbrit. See oli väljakutseid pakkuv aeg meile kõigile. Helesinine periood Hoolimata sellest, et ajakirja kaanetekst määratles ajakirja Eesti Apteekrite Liidu ajakirjaks, ei olnud see kitsalt selle organistsiooni häälekandja, vaid farmaatsiaajakiri laiemalt. Ilmus palju erineva sisuga teemakajastusi: tutvustati värskeltvalminud kutse-eetika norme, Soome-Eesti kaksikprogrammi Küsi oma ravimi kohta, apteekides käivitatud vererõhu mõõtmise pilootprojekti, arteriaalse hüpertensiooni juhiseid, nohu ja nohu ravi jpm. Artiklites käsitleti apteegialase tegevuse määratlemist tervishoiuteenusena, ravimite valmistamist ja reklaami apteekides, apteekrite ja hulgimüüjate suhteid Eestis. Hakkas ilmuma sari Farmaatsiaterminoloogia. Teadusrubriigis ilmusid artiklid ravimtaimede uurimisest Venemaal ja Lätis, fomokaiini omadustest, metamisooli ohtlikkusest, Ecstasyst. Biokeemikute jookide-seerias tutvustati alkoholi, õlu ja veini omadusi. Tutvustamist leidsid Taani, Inglismaa, Soome ja Hispaania apteegisüsteemid, Põhja-Balti koostöö, FIPi ja EuroPharm Forumi tegevus. Isikulood ilmusid Ain Raalist, Peeter Villakost, Alma Tomingast, Erik Lundströmist ja Leonilla Savist. Kaidi Sarv, ajakirja tegevtoimetaja Ajakirja nime arvamusküsitluses pakuti välja ja arutleti mitmete nimevariantide üle. Pakutud Pharmacia Estica, Farmaatsia, Eesti Farmaatsia, Pharmacia, Proviisor, Eesti Proviisor, Apteeker, Eesti Apteeker, Apotheke jt ees jäi ülekaalukalt peale läbiproovitud Eesti Rohuteadlane. Ja nii see jäi. Kirju 2002 Sellel aastal muutus ajakirja sise- ja väliskujundus varasemast värviküllasemaks ja kirjumaks. Olulistest päevakajalistest teemadest leidsid kajastamist ravimipoliitika dokumendi ettevalmistamine ja dokument ise, EL-ga liitumist ettevalmistanud TAIEXi missiooni visiit Eestisse ja nende koostatud raport, haiglafarmaatsia tänapäev ning apteekrite tegevus osteoporoosi ennetamisel. Alustati artiklisarjaga Kuidas elad. Ilmus ülevaade Tartumaa, seejärel Võrumaa apteekidest ja apteekritest. Jätkus sari Farmaatsiaterminoloogia. Iiri apteeke tutvustas Silja Kard ning prantsuse ja itaalia apteeke Liina Rodi. Arhailine periood Pärast värvikirevat aastat muutus ajakirja kaanekiri arhailisemaks. Koos sellega ilmusid taas üleskutsed apteekide ajaloo talletamiseks. Muus osas oli ajakirja sisu päevajakaline. Sellel perioodil olid päeva teemadeks ravimite juurdehindlus, raviminõustamine apteekides, Riigikontrolli audit tegevuslubade väljaandmisest, uus farmatseutide õppekava, farmatseudi kutsestandardi kinnitamine, uus ravimiseadus, käsimüügiravimite hinnad, kutsete omistamine ja atesteerimine, vead ravimite väljakirjutamisel, farmatseutide ettevalmistus Tallinna Meditsiinikoolis, EL siseturu teenuste direktiiv jmt. Kuidas elad jätkas Ida-Virumaa ja Sakalamaa apteekide tutvustamisega. Farmaatsias olulistest inimestest leidsid äramärkimist Heino Gustavson, prof. Eduardas Tarasevicius, Maila Madise, dots Livia Kirsch, dots Toivo Hinrikus, Heino Gustavson, Kiiri Vasar, Piia Zobel jt. Tähelepanu pöörati meie apteekrite pikkadele töövahetustele, ravimite seeriaviisilisele valmistamisele Tallinna apteekides, farmaatsia instituudi kolimisele uutesse ruumidesse jmt. Loominguline periood Miks on nii, et headest aegadest saame aru siis, kui need möödas on? Vaevalt, et keegi meist neil aastail eriliselt märkas, et asjad lähevad hästi. Ja nii nad ka läksid. Päris prohvetlikult ilmus a ajakirja esimeses numbris Kai Kimmeli juhtkiri pealkirjaga Mis on õnn? Ütlemisel Õnn on see, kui üks jama on lõppenud ja järgmine pole veel alanud, on tõde sees. Neil aastail muutus ajakirja välisilme kaasaegsemaks. Aga ka neutraalsemaks. võltsitud ravimitest, iseravimise nõustamise kvaliteedist apteekides, ravimite valmistamisest, ravimitega reisimisest jpt. Mõningase vaheaja järel ilmusid täiendused farmaatsiaterminoloogiale. Pruun periood Koos rikkamate aegadega kadusid ka reklaamiandjad ning erinevatel põhjustel lõppes koostöö ka ajakirja seniste laialikandjatega - Magnumi, Tamro ja Oriolaga. Ajakiri ise ilmus aga suuremate muudatusteta edasi - 6 korda aastas, a 32 lehekülge. Ja lugemist jätkus Tulipunktis olid digiretsept ja EL retsept, ravimite müügi laiendamine poodidesse ja arstidele, patsientide rahulolu ravimabiga, apteekide asutamispiirangud, ravimite juurdehindlus, retseptiravimite allahindluste keelustamine, üleminek eurole ja apteegiteenuse kvaliteedijuhis aastal määratleti apteegiteenus esmakordselt esmatasandi tervishoiu arengukavas esmatasandi tervishoiuteenusena. See oli suur samm edasi. Lisaks päevakajalistele teemakäsitlustele ilmusid ajakirjas tavapärased kajastused apteekide ja apteekrite juubelitest ning farmaatsiavaldkonnas asetleidnud sündmustest. Hall üleminekuaasta 2012 Ootamatused tulevad harva üksi. Esimeseks ootamatuseks oli koostöö lõppemine ajakirja kauaaegse kujundajaga. Elu oli noort meest veeretanud mitmel pool maailmas. Raske on teha koostööd, kui üks tegija asub ühel pool ja teine teisel pool maakera ning ühel on parasjagu päev ja teisel öö. Olime sunnitud hakkama ajakirja ise kujundama, tehes selleks mitmesuguseid katsetusi. Teiseks andis jumal siinkirjutajale väikese tita ja tuli hakata otsima uut ajakirja toimetajat-kirjutajat-kujundajat. Rohuteadlase nimi jääb Paraleelselt ajakirja sisu uuendamisega tõstatati ka ajakirja nime sobivuse küsimus. Üheks vastuväiteks toodi nime arhailisus ning rohuteadlase kui ametliku kutsenimetuse puudumine. Väideti, et nimi rohuteadlane viitab rohkem botaanikute kutseajakirjale. Farmaatsias olulistest inimestest leidis kajastamist Hugo Salasoo, Piia Zobeli, prof Dragendorfi, Tapa apteekri Johan Pari ning Marta Reinholdi elu ja töö. Saime aimu EFS 39. suvepäevadel, messil Medifar, Balt- Pharm ja EuroPharm Forumil, Soome Farmaatsia Päevadel ja FIPi kongressil kuuldust. Ajakirja veergudele jõudsid arvukad õigusaktide muudatused. Ilmusid kirjutised ravimite juurdehindlusest, apteekide tööjõuvajadusest, liberaliseerimise mõjust apteegisüsteemile, Akadeemilise Farmaatsia Seltsi asutamisest, farmatseutidele kutsekvalifikatsioonide omistamisest, proviisorite ja farmatseutide registreerimisest, digiretseptist (!), apteekide finantsolukorrast, veterinaarravimite väljastamisest, EL retseptist, riiklikust koolitustellimusest, proviisorist ravimite väljakirjutajana, Ja kus häda kõige suurem, seal ka sõbrad kõige lähemal. Apteekrite Liit palus koostööle sõsarühingud - Akadeemilise Seltsi, Farmaatsia Seltsi ja Haiglaapteekrite Seltsi, kes ettepanekuga uue energiaga kaasa tulid. Koostööst sündis ajakirja uusi kirjutajaid ja vaatenurki. Teemadering avardus oluliselt aastal mulda pandud koostöö-idu on tänaseks kandnud head vilja.

7 12 Eesti Rohuteadlane 2/2016) Eesti Rohuteadlane (2/2016) 13 Ajakiri Eesti Rohuteadlane 90, kuidas edasi? Minu ettekande teemavalik kuidas edasi? tuleneb hetkeolukorrast, kus ajakirja tellijate hulk ja selle trükiarv on aasta-aastalt vähenenud. Mis on selle põhjuseks, et oleme peagi jõudmas kriitilisse punkti, kus ajakirja väljaandmine tänasel kujul muutub üha raskemaks. Kui tahame, et ajakiri edasi kestaks, tuleks selle trükiarvu ja tellijaskonda suurendada. Kuna lugeja määrab, mida ta soovib lugeda, siis esmalt peame vastama küsimusele, mida tahab lugeja ja kas ajakirja poolt pakutav informatsioon vastab lugeja ootustele ning vajadustele. Esindan siin oma isiklikke seisukohti, ega räägi Eesti Farmaatsia Seltsi nimel. Oma olemuselt peab erialajakiri olema praktiline ja nagu ütleb selle nimetus, rääkima eelkõige erialast. Tegin väikese ülevaate ajakirja poolt aastatel kajastatud valdkondadest (vt slaidid 1 ja 2) ja juba põgusal vaatlusel selgub, et praktilise apteegitööga seonduvad artiklid käsitlevad ainult haiglaapteegi tööd. Peaaegu täiesti puuduvad täiendõppe ja jaeapteekide igapäevatööd kajastavad kirjutised. Samal ajal on aga valdav osa meie erialakaaslastest tööl jaeapteekides. Siit ka üks võimalikke põhjusi, miks on ajakiri väiksearvuline ja ei vasta praktiseeriva proviisori vajadustele. Tegelikult peaksime läbi viima küsitluse ja küsima praktiseeriva proviisori käest, mida ta sooviks oma eriala kohta farmaatsiaajakirjast lugeda. Meie apteegisektorit iseloomustab suur killustatus. Samal ajal kui enamik apteeke on koondunud apteegikettidesse, on vähesed iseseisvad apteegid koondunud võitlusesse oma eksistentsi eest. Just viimasega on seotud apteegipoliitika-alaste kirjutiste suhteliselt suur osakaal ajakirjas. Apteegipoliitika osakaal on küll hakanud viimastel aastatel vähenema, kuid mõjutab siiski oluliselt ajakirja nägu. Siinkohal tuleb tõdeda, et poliitilise suunitlusega kirjutised esindavad kindlat maailmavaadet, mis ei pruugi ühtida ajakirja sihtgrupi ootustega. Just seetõttu peamegi esmalt rääkima ajakirja eesmärgist. Kas ajakiri on nö üldine ajakiri farmaatsiast Jaak Koppel, EFS president ja apteegitööst või on tegemist organisatsioonide häälekandjaga. Läbi ajaloo on ajakiri Eesti Rohuteadlane olnud erinev. Üldiselt võib öelda, et kuni aastani 1940 oli ajakiri just vaadeldav, kui organisatsioonide häälekandja. Kui ajakiri Eesti Rohuteadlane taastati a oli see kui üldine ajakiri farmaatsiast. Seejärel muutus ajakiri Eesti Apteekrite Liidu ajakirjaks, ning ilmus sellena ajavahemikus Alates a, kui ajakirja hakkasid välja andma neli organisatsiooni (EAL, EAFS, EHAS ja EFS) ühiselt, võime ajakirja arengus eristada uut perioodi. Sisuliselt on täna ajakiri väljaandvate organisatsioonide ühine häälekandja, mis avaldab kirjutisi organisatsioonide tegevusest ja esindab ka nende seisukohti. Apteegitöö praktilist suunda esindab ainult Eesti Haiglaapteekrite Selts. Küllaltki suur osakaal on ka teadus- ja hariduselu puudutavatel artiklitel, mis on seotud Eesti Akadeemilise Farmaatsia Seltsi aktiivse kaastööga. Praegu puudub ajakirjal peatoimetaja. Ajakirja väljaandvad organisatsioonid töötavad võrdsetel alustel, valmistades ette kirjutisi neile ettenähtud mahus (iga organisatsioon 10 lehekülge). Ajakirja nägu on küll mitmekülgne ja huvitav, kuid juhtimata ja suunamata. Et edasi minna, tuleks ajakiri jagada valdkondadesse. Näiteks jae- ja haiglaapteek võiksid olla erinevad valdkonnad. Ka teadus- ja haridusuudised oleksid omaette valdkond. Eraldi valdkonnad võiksid olla ka uudised erialaorganisastsioonidelt, ravimiametilt, ravimitööstuselt ja hulgimüügist. Käsitleda tuleks ka Euroopa Liiduga seotud farmaatsiauudiseid. Ametisse tuleks nimetada valdkonnatoimetajad, kelle tööd koordineeriks peatoimetaja. Peatoimetaja ülesandeks oleks jälgida, et erinevate valdkondade vahel valitseks tasakaal, et ajakirja levik oleks tagatud ja toimiks reklaamimüük. Tänapäeva erialaväljaannet ei ole võimalik ette kujutada ilma elektroonilise väljaandeta. Kindlasti peab ajakirjal olema internetis oma koduleht, kust oleks võimalik lugeda jooksvaid uudiseid või artikleid. Kõiks see saab aga sündida ainult kogu eesti farmaatsiasektori koostöös. Kuna oleme väike riik ja väike rahvas, siis on meil alati puudu ajakirja kaastöölistest, rahast jne, mida õõnestab veelgi vähene erialane aktiivsus. Sõnastada tuleks ka ajakirja eesmärk. Seejuured peame lähtuma sellest, et erialaajakiri on osa meie rahvuskultuurist, emakeelsest erialaharidusest ja meist enestest. persoon teated õnnitleme/in memoriam reklaam üldmeditsiin resikirjad varia (sh tudengielu) hulgimüük ja tootmine ajalugu sündmused ja seltside üritused teadus ravimiamet haridus haiglaapteek ja praktiline apteegitöö poliitika (sh juhtkirjad) Professor Peep Veski stipendiumifond 11. mail aastal kogunesid Eesti Akadeemilise Farmaatsia Seltsi liikmed ja proviisor Tiia Veski TÜ farmaatsia instituuti, kus toimus professor Peep Veski stipendiumifondi statuudi allkirjastamine. Farmaatsia instituudi juhataja Ain Raal avaldas lootust, et loodud stipendiumifond on proviisoriõppe ja farmaatsiateaduse arengus sama teedrajav nagu on olnud fondile nime andnud õpetlase erialane tegevus. Eesti Akadeemilise Farmaatsia Seltsi esimees Karin Kogermann tutvustas lähemalt fondi statuuti ( Proviisor Tiia Veski meenutas, et tema abikaasale olid instituut ja farmaatsia väga tähtsad, mistõttu selle stipendiumifondi loomine teda kindlasti rõõmustaks. Maaja Paavo, TÜ farmaatsia instituut Ajakirja «Eesti Rohuteadlane» poolt kajastatavad erinevad valdkonnad (lehekülgedes) Vasakult: Jyrki Heinämäki, Elmar Arak, Ain Raal, Urve Paaver, Tiia Veski, Tea-Mai Tammaru, Karin Kogermann, Maaja Paavo, Andres Lust, Merle Tiidemaa Tänu väljenduseks asetati professor Peep Veski kalmule lilled. Asutatud fondiga on võimalik liituda koostööpartneritel, kes peavad oluliseks ja soovivad toetada farmaatsia arengut foto: andres meos Haridus

8 14 Eesti Rohuteadlane (2/2016) Eesti Rohuteadlane (2/2016) 15 Haridus Tulevaste proviisorite ideed Eesti ravisüsteemi ja patsientide ravitulemuste parendamiseks pälvisid stipendiumi 25. jaanuaril 2016 andsid Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts ja BENU Apteek Eesti OÜ üle kolm aasta sotsiaalfarmaatsia uurimistööde stipendiumit, millega tunnustati vähihaigete ravikvaliteedi parandamist, ravimite regulaarset kasutamist ning müügiesindajate rolli puudutavate proviisoriõppe uurimistööde tegijaid. Stipendiumi eesmärk on motiveerida üliõpilasi oma eriala arengus kaasa töötama ja mõtlema. Triin Durejko uurimistöö Ravijärgimuse hindamine statiinravi saavatel ambulatoorsetel patsientidel pilootuurimus kombineeritud meetodi väljatöötamiseks ja valideerimiseks, juhendajad dots. D. Volmer ja dr. M. Gavronski, eesmärk oli töötada välja uurimismetoodika patsientide ravimite regulaarse kasutamise selgitamiseks. Raili Loometsa uurimistöö Müügiesindajate tegevuse mõju farmaatsiapraktikale Eesti üldapteekide näitel, juhendajad dots. D. Volmer ja prov. P. Villako, keskendus müügiesindajate tegevuse erinevate aspektide mõju hindamisele igapäevasele apteegitööle, kasutades apteekrite arvamusi. Triin Durejko ja Raili Loometsa uurimistööde põhjal on ilmunud artiklid ajakirjas Apteeker nr. 1 ja 3, Iti-Inglis Sei uurimistöö teemal Granulotsüütide kolooniaid stimuleerivate faktorite kasutamine kasvajaliste haigustega patsientidel Tartu Ülikooli Kliinikumis, juhendaja prov. M. Saar, keskendus vähihaigete patsientide ravikvaliteedi parandamisele ja aspektidele, mis on seotud vähiravimite kõrvaltoimetega. Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juhataja dotsent Ain Raali sõnade kohaselt aitavad praktilise väärtusega uurimustööd olulisel määral kaasa nii proviisoriõppe kui ka apteegiteenuse kvaliteedi tõstmisele, mis omakorda toetab rahvatervise paranemist. Stipendium on ülimalt teretulnud ja kiiduväärt. Tänu sellele tunneb üliõpilane end erialaga tihedamalt seotud ja väärtustatuna. Kui saame stipendiumiga proviisoriõppe üliõpilast enamgi motiveerida oma valdkonda süvitsi uurima ja läbi uurimustöö tulevastele üliõpilastele valdkonda Daisy Volmer, TÜ farmaatsia instituut Fotol vasakult: stipendiaadid Triin Durejko, Iti-Ingris Sei ja Raili Loomets; Benu Apteek Eesti OÜ esindaja Kaidi Kelt ja Eesti Akadeemilise Farmaatsia Seltsi esindaja Jyrki Heinämäki. tutvustada, on see võit igale osapoolele, leidis Raal. BENU Apteek Eesti OÜ apteegiketi juht Kaidi Kelt märkis, et erialaselt pädevad ja motiveeritud noored proviisorid on Eesti üldapteekides väga oodatud ning uurimistööd väärtuslikud, et tõsta apteegiteenuste lõppkvaliteeti. Noorte huvi ja valdkonna arendamises kaasarääkimise soov on oluline. Kõik stipendiumi saanud tööd on sisult kõrge väärtusega ja praktilise väljundiga, hõlmates ettepanekuid, kuidas tõhustada Eesti ravisüsteemi ja patsientide ravitulemusi. Väärtustame väga kõrgelt ka stipendiumi saanud tööd sellest, kuidas ravimifirmad saavad parandada oma sisemisi protsesse ja personalivalikut, et apteegivisiidid oleksid informatiivsemad ja toetaksid kvaliteetset apteegiteenust, rääkis Kelt. Mullu maikuus sõlmisid Eesti Akadeemilise Farmaatsia Selts ja BENU Apteek Eesti OÜ lepingu, millega loodi stipendiumifond sotsiaalfarmaatsia valdkonnas tehtavatele uurimis- ja teadustöödele. Ain Raal valiti TÜ farmakognoosia professoriks Jyrki Heinämäki, Toivo Hinrikus, TÜ farmaatsia instituut 29. aprillil a valis TÜ senat A. Raali farmakognoosia professoriks. Tema töö professorina algab 1. septembril sellel aastal. A. Raal kaitses oma väitekirja (PhD) farmatseutilises keemias ja farmakognoosias a Leningradis. Tema põhiline teaduslik huvi on fütokeemia, ravimtaimede erinevate liikide keemilised ühendid, bioloogiliselt aktiivsete ainete isoleerimine ja kvalitatiivne/ kvantitatiivne analüüsimine (nt eeterlikud õlid, fenoolsed ühendid jt), etnomeditsiin ja traditsioonilised Eesti ravimtaimed. A. Raali rohkearvuliste publikatsioonide (üle 500) hulgas on üle 70 avaldatud rahvusvahelistes eelretsenseeritud ajakirjades, peale selle on ta 22 õpiku, monograafia või käsiraamatu autor või kaasautor. A. Raalil on enam kui 30-aastane õppetöö kogemus kõrgkoolis. Peale selle on ta osalenud korduvalt täiendõppe programmide koostamisel, nende kursuste läbiviimisel proviisoritele, arstidele ja õdedele aastast on ta proviisorite integreeritud bakalaureuse ja magistriõppe programmijuht. A. Raali administratiivse ja erialase tegevuse valdkond on lai (teaduskonverentside organiseerimine, osalemine ajakirjade toimetuskolleegiumide töös, osavõtt erialastest komisjonidest, ekspertkomisjonidest ja liitudest). Ta on olnud Euroopa farmakopöa ekspertgrupi 13a liige Strasbourgis ( ), Euroopa Ravimiameti taimsete ravimite töörühma liige Londonis ( ) ja ekspert Maailma Terviseorganisatsiooni tehnilise kooperatsiooni ning eeterlike õlide ja traditsioonilise meditsiini osakonnas. A. Raal on olnud TÜ farmaatsia instituudi juhataja alates a. Aastatel juhatas ta farmakognoosia ja farmaatsiaala organisatsiooni õppetooli, teaduskonna PhD kaitsmiskomisjoni liige ja uuesti taas alates oktoobrist Praegu on ta meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu liige, alates a farmaatsiaterminoloogia ekspertkomisjoni liige jm. A. Raali on autasustatud Eesti Akadeemilise Farmaatsia Seltsi ja Eesti Teaduste Akadeemia poolt (autasu teaduse populariseerimise eest Maailma ravimtaimede entsüklopeedias, 2010 ja autasu Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija, 2011). Aastal 2006 valiti ta üliõpilaste poolt Medicina valdkonna parimaks õppejõuks. Me õnnitleme südamest A. Raali tema valimise puhul farmakognoosia professoriks ja soovime jätkuvat edu! foto: ele grauberg Haridus

9 16 Eesti Rohuteadlane (2/2016) Eesti Rohuteadlane (2/2016) 17 Uuenenud Apteegiteenuse kvaliteedijuhise täiendatud trükk jõuab peagi Eesti üldapteekidesse Daisy Volmer, TÜ farmaatsia instituut, Kristiina Sepp, Eesti Apteekide Ühendus EFS kevadseminaril 31. märtsil Ida-Tallinna Keskhaiglas esitas Eesti Antidopingu nõukogu liige ja tunnustatud spordibioloog dr. Kristjan Port ülevaate dopingu probleemist tänapäeval. Oma ettekandes andis lektor ülevaate dopingu olemusest, keha kohanemisest ja kohanematusest, erinevatest dopingainetest, dopingu oodatavast toimest, kasutamis- ja varjamisviisidest ning testimisest. Juttu oli ka dopingu kasutamisest harrastajate hulgas ning millised on rahva tervise küsimused seoses dopingu kasutamisega. Praktika Eestis on väga pikad apteegitraditsioonid Euroopa vanim samades ruumides senini tegutsev apteek asub Tallinnas ning seal on inimesi nõustatud viimased 600 aastat. Tänu kirjanik Oskar Lutsu mälestustele teame praegugi, mis toimus apteegis sadakond aastat tagasi. Siis oli apteekri peamiseks ülesandeks ravimite valmistamine. Valmisravimite osakaalu suurenemise tõttu on nüüdseks meie eriala fookus muutunud ja järjest kaalukama rolli on omandanud patsiendikesksus. Apteeker peab oskama patsiendile selgitada ravimite kasutamise erinevaid aspekte ning pakkuma lisaks nõuandeid nii iseravimise, haiguste ennetamise, tervise edendamise kui ka ravimite kasutamise jälgimise kohta. APTEEGITEENUSE KVALITEEDIJUHIS 2016 Pikkadest apteegitraditsioonidest hoolimata ei ole meie apteekides pakutavad teenused alati ühtlase kvaliteediga. Eesti Apteekide Ühenduse eestvedamisel jõuab hiljemalt suve alguseks kõikidesse Eesti üldapteekidesse tasuta Apteegiteenuse kvaliteedijuhise teine, täiendatud ja parandatud trükk. Võrreldes esimese variandiga on kaasajastatud apteegitegevuse ja -teenuste kirjeldused ning lähtuvalt apteekritelt saadud tagasisidest uuendatud ka indikaatorid. Samuti on lisatud sagedasemate mõistete selgitused. Juhise ülesandeks on jätkuvalt sõnastada kvaliteetse apteegitegevuse ja -teenuse põhimõtted ning loetletud tegevuste selged hindamiskriteeriumid. Kvaliteedijuhist saab kasutada apteegiteenuse pakkuja enesehindamiseks ja arengusuundade kavandamiseks, apteekrite erialase pädevuse hoidmiseks ja täiendamise planeerimiseks ning Eesti apteekides pakutavate teenuste kvaliteedi hindamiseks ja parimate väljaselgitamiseks. Kvaliteedijuhise indikaatoritel põhinev apteekide enesehindamine toimub elektroonilise küsimustiku abil eeloleval sügisel ja kõik hindamises osalenud apteegid saavad vastava tunnusmärgi. Apteegid, kes aga soovivad lisaks saada Eesti parima teenusekvaliteediga apteegi märgist, peaksid oma soovist märku andma, tehes linnukese elektroonilise küsimustiku vastavas lahtris. Nende apteekide tegevuse ja pakutavate teenuste kvaliteediga tutvuvad Apteegiteenuse kvaliteedijuhise töögrupi liikmed aasta esimeses pooles ning kahe hindamise tulemusena loodame välja selgitada igakülgselt kvaliteetset apteegiteenust pakkuvad Eesti üldapteegid. Kahes varasemas enesehindamises osales ligikaudu pool Eesti üldapteekidest. Seega peaks kvaliteedijuhis olema paljudele tuttav. Nendele, kes varasemates hindamistes ei osalenud, soovime head juhisega tutvumist ning kõigile usinat kaasalöömist! Pakkudes patsientidele kõige kergemini kättesaadavat esmatasandi tervishoiuteenust, peame kõik olema huvitatud kvaliteetse apteegiteenuse arendamisest, tõestades sellega oma kuulumist tervishoiumeeskonda ning aidates kaasa patsiendi tervenemisele. Doping ja apteek Miks suurte rinnalihastega mehed kasutavad rinnavähi ravimit? Neil on rindade kasvuga probleem. Lihaselisest macholikkusest on vaid sammukese kaugusel naiselikud vormid. Paljud otsustavad riskida. Mille nimel? Suuremate lihaste nimel, ei enamat. Samad kliendid võivad apteekri käest küsida veel antidepressante, valuvaigisteid, unerohtu ja erguteid. Miks? Tõenäoliselt oleme evolutsiooni marionetid etenduses milles stseen on muutnud, aga osalejad pole märganud. Soov omada paremini toimivat lihaskonda baseerub ürgsele geenide paljundamisega seotud rivaalitsemisele. Seetõttu meeldib kehaline tublidus kummalegi sugupoolele. Kuna evolutsioon on selliste otsuste tegemise optimeerinud ja siirdanud automaatsete käitumiste ehk tunnete osakonda, napib teadlikul analüüsil nende üle võimu. Seetõttu tekib eluspüsimisel olulise signaali suurendamisega oht ratsionaalsuse kaotamiseks ja lihaskonna tublidust asendavad suurus ja reljeefsus. Kristjan Port PhD Eluspüsimise ja paljunemise edu ei sõltu kaasajal enam looduslikust valikust, st suutlikkusest lahendada looduskeskkonna sünnitatud probleeme. Kaasajal on olulisemaks edukuse küsimuseks sotsiaalse keskkonna sünnitatud väljakutsed. Sa ei vaja vastupidavust elada üle näljaperioodi, ega oma lihaseid jooksmiseks ja ronimiseks. Vajad kehaga seotud tunnuseid partneri ja konkurentide jaoks mõjusa kuvandi loomiseks. Nagu öeldud, valivad ja analüüsivad olulisemaid tunnuseid tunded. Mistõttu rindade, puusade, biitsepsite või tuharate suurendamisel on maagiline mõju ja sotsiaalne väärtus. Ürgset edumehhanismi deformeerides loob ja kujundab meedia emotsionaalseid hüperstiimuleid. Sellises kultuuris muutuvad teadmisedki teatraalseks, näiliseks. Oleme olukorras milles miljonid inimesed vihkavad oma keha ja otsivad viise meelt ja moodi häirivate osade ümberkujundamiseks. Lihtsustatult vihkavad mehed endas väikeseid kehaosi, naistele ei meeldi rasvakiht. Meeste puhul räägitakse uuest haiguslikust nähtusest, bigorexia. Tegemist on lihase düsmorfiaga, käitumishäirega milles ükskõik kui reljeefsest lihaskonnast hoolimata tajub indiviid end liiga väikse või ebapiisavalt arenenuna. Mõnedel hinnangutel kannatab iga kümnes jõusaalis viibiv mees bigorexia all. Naiste puhul on tuttav vastassuunaline nähtus - anorexia. Kummalgi juhul on tajutud probleemide leevendamiseks kõige odavamad ja kättesaadava- foto: sxc Varia

10 18 Eesti Rohuteadlane (2/2016) Eesti Rohuteadlane (2/2016) 19 Varia mad vahendid seotud dieedi ning treeningutega. Siit jõuame spordi kui treeningute ja toitumise tarkuse maailma. Sport baseerub mängul. Evolutsioon on pidanud mängu loomariigile oluliseks ja seostanud selle meelehea tundega. Mäng meelitab tegevusi kordama ehk õppima ning arenema. Osavus, teadmised on õpitavad ja nende määr on arendatav. Arengu tagab omakorda konstruktiivne rivaalitsemine keset looduslikku valikut. Kuid üha nutikamaks arenev inimene õppis püüdma ja võimendama mängus peituvat meelehead. Nähtus on elujõuline kui kõigile on olemas võimalus kogeda heaolutunnet, st ebavõrdsus hävitab meelehea. Nii sündisid mängule osalejate huve kaitsvad reeglid. Reeglid tekkisid ka treenimisele, et suurendada tulemuslikkuse tõhusust ja minimeerida vigu. Nii jõuame tagasi eelmise teema juurde ja loodusliku valiku taandumisele valitseva kultuuri eest. Täna oskame võistlusspordist saadava meelehea tallele panna. Vahendiks on raha. Mistõttu sportimise uueks eesmärgiks kujunes sissetuleku maksimeerimine. Kuna raha muudab ja rikub sotsiaalseid leppeid, juhtus nii ka spordis. Suurimad sporti kui arendavat ja meeldivat mängu rikkuvad nähtused on kokkuleppemängud ja kehalise võimekuse arendamiseks ohtlikult kasutatavad ained ehk doping. Ratsionaalselt on probleemne, aga tunnetega võib mõista miks ollakse valmis pallimängu või rattasõidu võidu nimel kasvõi eluga riskima. Kõrvaltvaataja ratsionaalsus sunnib siiski hoolitsema spordis osalejate tunnete ohtliku ülemvõimu eest ja nii sündisid dopingu vastased reeglid. Tippsport vihjab milleks keha on suuteline ja kuidas seda saavutada. Ülejäänud maailm näeb selles lahendust oma probleemidele ning matkib neid tegevusi kehakaalu, keha suuruse ja üha enam ka tervise ressursi mõjutamisel. Asjaolu mida ei nähta, on tippsportlast turvavad eksperdid, nende individuaalne erakordsus ja pikaajaline treening. Liikumisharrastuses osalejate probleemid ja eesmärgid erinevad tissportlaste omadest ning neil on palju vähem aega ning kannatust. Harrastajate sotsiaalselt kunstlike ja akuutse iseloomuga eesmärkidega otsused sõltuvad peamiselt huvigrupis liikuvast infost. Elav materjal reageerib stiimulile kohanemisega. Evolutsiooni käigus on erinevate kudede ja nendele rajatud talitluste juhtimiseks välja kujunenud ainevahetuse koordineerimise reaktsioon stressreaktsioon. Mille keerukusele vihjavad teaduslikest püüdlustest hoolimata endiselt ebapiisavad teadmised. Hea, et teadmised täienevad, aga infoajastul sünnitab see uue probleemi kui terake tõtt käivitab eksimuste, spekulatsioonide ja valede infolaineid, et siis meelitada neis hulpima tuhandeid lihtsameelseid. Soomes sündis hiljuti mõiste kuntodoping (vormisoleku doping; rekreatsiooni doping) tähistamaks harrastussportlaste dopingukultuuri. Põhjamaades hinnatakse, et spordis ohtlikuks ja seetõttu keelatud aineid on kasutanud Soomes 1.1%, Norras 2.4% ja Rootsis 4.4% täiskasvanud elanikkonnast. Kõige iseloomulikumaks kasutajaks on noorepoolne, jõusaali külastav mees. Samas jäi hiljuti dopinguga vahele 79 aastane itaalia veteransportlane. Probleem on süvenemas, mitte lahenemas. Populaarseimad ained on anaboolse toimega meessuguhormoonid ja nende tuletised. Testosterooni põhjal on loodud arvukalt mõju suuruselt ja suunalt varieeruva toimega molekule. Arendustegevusest osa on olnud seotud raviefektiga, osa on otseselt loodud dopingu eesmärgil, sh sooviga jääda testides tabamatuks. Kompromisse on tehtud anaboolse efekti suuruse ja kestvuse ning sekundaarsete sootunnuste mõjutamise osas. Kui tippsordis hakati testimise tõhususe tõttu kasutama mikrodoose, siis pelgalt lihaste suurendamise eesmärgiga jõusaali klientide doosid ületavad terapeutilisi doose kordselt. Lisaks kasutatakse nn stacking ut ehk aineid kombineeritakse ( kuhjatakse ) maksimaalse efekti saavutamiseks. Näiteks leiti hiljuti ühe itaalia rägbi-mängija proovist 11 keelatud anaboolset ainet. Meie tollis on konfiskeerinud ampulle enam kui kümnest steroidist koosnevate kokteilidega. Aineid kasutatakse 6-12 nädalat kestvates tsüklites. Aastas võidakse läbida 2-3 tsüklit. Anaboolsete ainetega kohanemismehhanismi robustse sekkumise tulemusel realiseeruvad androgeensete retseptorite kaudu käivituvad mittesoovitavat tagajärjed suguorganites, lihastes, luudes, maksas, nahas, neerudes, rasvkoes ja ajus. Nähtavateks on struktuursed muutused kehas (lihased kasvavad, rasvkude väheneb), õlijas nahk, akne, pigmentatsioonilaigud, maksa talitlushäirete tõttu kollakas nahatoon, naha paksendid ja kortsud, kiilaspäisus, vedeliku ainevahetuse häired (tursed, eriti näos) ja naiselik rasvkoe paigutus. Viimast põhjustavad suurtes kogustes kehasse viidud anaboolsete steroidide osaline teisendumine naissuguhormoonideks. Nähtavate tervisekahjude kõrval realiseeruvad peidetud riskid langeva viljakusena, halva lipiidide profiilina, kõrgvererõhuhaigusena, südamelihase morfoloogiliste muutustena ja muudatustena psüühikas. Eristada võib steroidide kasutuse esimese faasiga kaasnevat eufooria faasi, kui kehas märgatakse oodatud muudatusi, meeleolu, enesekindlus ja töövõime paranevad. Paraku langeb toime efektiivsus ja doose peab kasvatama ning käitumisse lisanduvad impulsiivsus ja agressiivsus ning raevuhood. Tsükli lõppedes saabub apaatia faas, süvenevad maania ning ängistus. Võib järgneda bipolaarne depressioon. Statistikas hakkavad esile tulema kulturistidega seotud äkksurmad, enesetapud, vähkhaigused ja veresoonkonna haigused ning impulsiivsuse ja kriminaalsusega seotud õnnetusjuhtumid. Anaboolsete meesuguhormoonide järel on liikumisharrastajate seas levinud stimuleeriva toimega ained (isu maha surumiseks ja rasvkoe põletamiseks ), rahustid (bensodiasepiinid) unehäirete ja enesekontrolli parandamiseks, valuvaigistid, antidepressandid ja ravimid testikulaarsele atroofiale, aknele, tursetele, põletikele ning günekomastiale. Seetõttu kasutavadki suurte rinnalihastega sportlased aromataasi inhibiitoreid ja estrogeenide retseptorite antagoniste ehk levinud rinnavähi ravimeid. Ühiskond on oma kokkulepetes keeruline nähtus. Murekohtade avastamisel püütakse kuidagi reageerida. Tänu olemasoleva keerukuse säilitamise hinnale osutatakse tihti miks ei peaks midagi muutma. See jätkub kuni kriis unustatakse või see muutub talumatuks. Dopingu temaatika on seni olnud tippsportlaste probleem millega peaks tegelema spordiorganisatsioon ise. Kuid sport on arenenud mitmekülgseks liikumisharrastuseks ja sellisena ammu juba väljunud tippsordi raamistikust. Selles osalevad praktiliselt kõik demograafilised grupid ja liikumisaktiivsusest oodatav kasu on äärmiselt mitmekesine, sisaldades midagi olulist üldise heaolu, preventiivse ja raviva tervisefekti, hedonismi, hariduse, kultuuri, sotsiaalse sidususe, majanduse ning isegi rahvusvaheliste suhete jaoks. Sport ja liikumisharrastuse kitsaskohad ei ole enam ammu tippsportlaste probleem millele osutab ka dopingu küsimuse muutumine väljakutseks rahvatervisele. Probleem on tasahilju muutumas talumatuks. Seni kui ühiskond sellele tahab ja oskab reageerida otsivad probleemid pudelikaelu. Seda teevad nii dopingainete reeglite rikkujad kui tagajärgedega tegelejad. On täiesti loogilline ja paratamatu, et osa pudelikaeltest asuvad ja tekivad tervishoiusüsteemis. Millal, kas ja kuidas peaks seaduseid muutma? Dopinguprobleem on komplitseeritud, sest karistusseadustikku peaks rakendama kui isiku tegevus põhjustab vaid väga tõsist kahju. Tõsine kahju võib koosneda mitmest väiksemast kahjust. Kahju võib põhjustada tegevus või selle puudumine. Paraku võib dopingaine olla nõrga toimega, kasutusel ravimina jmt, st tõsise kahju määra on raske hinnata. Moraalselt vale tegu ei ole piisav (alt kaalukas). Tihti ei saa peale dopingu kasutaja keegi teine otsest kahju. Kaudse kahju mõõtmine on alati probleemne. Samuti peab olema ettevaatlik nn. moraalse paternalismi, seadusliku moralismi või seadusliku paternalismi süvenemise pärast. Järelikult tänu dopingu nähtuse keerukusele seadused probleemi ei lahendaks, vaid leevendaks. Alles jääb endiselt inimese kui eksperdi roll teise inimese aitamisel. Suure tõenäosusega on dopingu küsimustes üheks selliseks isikuks kujunemas apteeker. Hea apteeker, mida räägiksid rinnavähiravimit küsivale lihaselisele mehele? Varia

11 20 Eesti Rohuteadlane 2/2016) Eesti Rohuteadlane (2/2016) 21 Kuue riigi farmaatsiaspetsialistid kohtusid Klaipedas Kaidi Sarv, Jaak Koppel Aprilli keskel toimus Leedus traditsiooniline Baltimaade farmaatsiafoorum - BaltPharm Forum. Sellel aastal saadi kokku juba 19. korda. Korraldajad üllatasid väga kõrgetasemeliste lektorite ning arvukate osavõtjatega. Foorumil osales 250 inimest kuuest riigist. Aukülalistena olid kohal Rahvusvahelise farmaatsiaföderatsiooni (FIP) president Carmen Pena ja peasekretär Luc Besancon ning Euroopa Komisjoni tervishoiuvolinik Povilas Andriukaitis. Sellist taset on edasistel korraldajatel raske järele teha. Foorumi avaettekande pidas FIP-i president Carmen Pena, kes keskendus uuenenud farmaatsia rollile uuenenud ühiskonnas. Oma ettekandes käsitles ta kolme märksõna: inimesed, teenused ja jätkusuutlikkus. Naised ja farmaatsia Muutunud ühiskond nõuab muutusi kõigilt, ka proviisoritelt. Peame silmas pidama, et inimesed, kes meid vajavad ja kes meiega koos töötavad on patsiendid, teised tervishoiuspetsialistid, proviisoritest kolleegid ja farmaatsiateadlased ning naised. Just kogu maailma naised! Täna on FIP-i eriline tähelepanu pööratud naistele. Naistel on tervishoius keskne roll. Naised ja emad on need, kes õpetavad lapsi enda eest hoolitsema. Õpetavad nii hügieenireegleid, kui tervisehädade leevendamist. Ettekandja rõhutas naiste osakaalu tähtsust inimkonna varustamisel ravimitega. Naisi on maailma rahvastikust 50 %. See on väga palju. Arenenud riikides on naistel võrdselt meestega ligipääs haridusele ja teenustele Aga väga paljudes maailma riikides elavate naiste olukord on palju halvem. Kui poistele antakse võimalus saada haridust, siis tüdrukutel sageli see võimalus puudub. Riikides, kus elatus- ja haridustase on madalam, Konverentsi avab prof. habil. dr. Eduardas Tarasevitśius. Presiidiumis FIPi president Carmen Pena, Läti Farmatseutide Seltsi president Kitija Blumfelde ja Eesti Farmaatsia Seltsi esimees Jaak Koppel on naiste roll abi andjana seda suurem. Naised on need, kes sünnitavad ja kasvatavad lapsi. Just intuitiivsel tasemele vastutavad naised pereliikmete tervise eest ühiskonnas.. Õpetades just naisi ja emasid, on apteekritel võimalik mõjutada väga-väga paljude inimeste elu ja toimetulekut. Andes naistele teadmisi hügieeni, vaktsineerimise, haiguste ravi ja leevendamise kohta, annab see nendele naistele ja nendele peredele võimaluse vaesust vähendada. Naised on ka väga suur hulk proviisoritest ja teistest tervishoiuspetsialistidest, ka apteegi külastajatest on suurem osa naised. Naised on tervishoius juhtiv jõud - nii tööl, kui kodus. Seda ei tohi unustada! Carmen Pena rõhutas, et erinevad tervishoiutöötajad peavad tegema koostööd, mitte võitlema, kes on olulisem. Mitte patsiendid ei pea kohanema süsteemiga, vaid tervishoiusüsteem peab lähtuma patsiendist ja patsiendi vajadustest. Patsiendid vajavad, et arstid ja apteekrid teeksid omavahel koostööd, mitte ei võitleks omavahel või ei töötaks teineteisest eraldi, toonitas FIP-i president. Küsimusele: Kumb on parem, kas ketivõi proviisoriapteek? vastas FIP-i president diplomaatiliselt, et FIP ei eelista ega laida ühtegi omandivormi. Apteegiteenuse puhul on kõige olulisemaks teenuse kvaliteet, sõltumata sellest, kes on apteegi omanik. Selleks peavad aga olema täidetud 3 põhitingimust: apteek Kõik arvukad foorumis osavõtjad pildile ei mahtunud on tervishoiasutus, teenindjaks peab olema kvalifitseeritud farmaatsiaspetsialist ning apteeker peab olema patsiendi nõustamisel oma otsustes vaba. FIP president juhtis tähelepanu, et inimesed on kaotanud ravimite suhtes respekti. Mitte asi pole selles, et apteekrid kardavad kaotada oma teenistuse, kui ravimid on müügil iseteenindavates toidukauplustes, vaid pigem selles, et ühiskonna turvalisus väheneb, kui apteekrid ei saa täita oma kohust ja väsivad võitlemast süsteemiga, mis surub ravimid toidupoodi. Toidulisandite kirju maailm Foorumi läbivaks teemaks olid toidulisandid, nende kasutamine ja seadusandlust puudutavad küsimused. Väga huvitavad ettekanded pidasid Vitalija Povilaityte-Petri Belgia Monsi Ülikoolist, Inese Sviestina Riia Stradinśi Ülikoolist ja Jaak Koppel Eesti Farmaatsia Seltsist. Avaettekandedes märkis Euroopa Komisjoni tervishoiuvolinik Povilas Andriukaitis, et toidulisandite kasutamine Euroopa Liidus on kasvav trend ning et Euroopa ootab toidulisanditele paremat seadusandlust, mida on lähiajal ka oodata. Toidulisandite valmistamise ja müügi üle tuleb kontrolli tõhustada. Ka Balti riikides on toidulisandid püsivalt kasvav tootegrupp nii apteekides kui väljaspool apteeke. Üldiselt võib öelda, et taimsed tooted, mis on müügil apteekides on parema kvaliteediga ja usaldusväärsemad, kui need, mida müüakse väljaspool apteeke. Ka tuleks arvestada ravimite ja taimsete toodete võimalike koostoimetega. Kahjuks puudub arstidel ja apteekritel erialaline ettevalmistus toidulisandite osas, mis raskendab nende hindamist ja nõustamist nende toodete osas. Eesti poolsed ettekandjad Jaak Koppel ja Kaidi Sarv Diskussioonil teemal, kas toidulisandite koht on apteegis, jäid kõlama vastakad arvamused - on apteekreid, kes ei näe, et toidulisandite koht oleks apteegis, kuid samal ajal eelistab suur osa inimesi hankida toidulisandeid just apteekidest. Samuti moodustavad toidulisandid märkimisväärse osa apteekide käibest. Seetõttu on vajalik, et apteekrid süvendaksid oma teadmisi toidulisandite ja taimsete ravimite valdkonnas, et anda kasutajale adekvaatset nõu nende kasutamise ja reklaamides esitatud väidete kohta. Ettekannetest kajas läbi mure selle pärast, kuidas olukorda paremaks muuta. Ravimi tõhususe ja ohutuse garantiiks on ravimiameti poolt väljastatud müügiluba. Toidulisandi puhul ei ole seda garantiid kuskilt võtta. Apteekri kohustuseks on soovitada ja väljastada üksnes neid tooteid, mille koostises ja toimes on ta veendunud. Peame olema valvsad, et me oma valge kitli garantiid alusetult ei annaks! Foorumi traditsioonilisse kavva kuulusid ka ettekanded Balti riikide seadusandlusest ning sellel aastal oli eraldi ka posterisessioon. Järgmisel aastal on foorumi korraldamise järg lõunanaabrite - lätlaste - käes. Foorum toimub aprillil 2017 Jurmalas.

12 22 Eesti Rohuteadlane (2/2016) Eesti Rohuteadlane (2/2016) 23 Eesti tervishoiu feminiseerumisest Alar Sepp, MD, MA, Kristin Kurvits, 2. kursuse ämmaemanduse üliõpilane, Lea Viiroja, 1. kursuse tervisedenduse üliõpilane, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Haridus Sissejuhatus Meditsiin on ajalooliselt meeste ala. Näiteks on arstkonnas eetiliseks peetud liikmete vahelist kollegiaalsust. Ladinakeelsed mõisted collegium, collega (amet-vendkond ja seltsimees) viitavad meestele ja meeste vahelistele suhetele (1). Samas on huvitav tõik, et eesti keeles ei ole sõnadel arst ja kirurg meessoole viitavat tähendust (2). Ka apteekri amet on ajalooliselt olnud meeste ala. Naiste võimalikust tulekust apteeki annab märku aastal tehtud seaduse muudatus. Apteekri õpilase eksamile minnes pidi noormees või neiu kaasa võtma kolm rubla (3). Esimene naisüliõpilane registreeriti Tartu Ülikooli farmaatsiaõppesse aastal (4). Joonis 1. Soome ja Eesti naisarstide osakaal (%) (10, 11, 12, 13) Naisest tervishoiu professionaaliks Eesti keeles tähendab õde tüdrukut või naist oma vanemate teiste laste suhtes, naissoost seltsimeest, kaasmaalast, ametikaaslast jne (5). Kuigi ajalooliselt kujunes nii, et õde ja õendus said naiste alaks, siis käesoleval ajal on õde vastava haridusega kiirelt areneva professiooni esindaja, kus soolist määratlust sellel mõistel enam ei ole (6). Ämmaemandus on läbi aegade olnud naiste ala. Sõna ämmaemand viitab otseselt naissoole. Meditsiini valdkonda on sõna tulnud last imetavast naisest (tavaliselt lapsele võõrast naisest - amm). Ämmaemandate koolitamisel oli erisus, et õppima võeti noori, lastetuid ja vallalisi naisi (7). Haigete hooldamisega on ajalooliselt olnud seotud nii mehed kui naised. Esimesed naispõetajad asusid haiglasse tööle aastal, enne olid põetajaiks olnud hoopis mehed (8). Eesti haridusajaloost on teada tõik, et naised jõudsid akadeemilise hariduseni peamiselt meditsiiniõpingute kaudu. Esimesed naised lubati Tartu Ülikooli vabakuulajaiks aastal, õigus ametlikult haridust omandada anti naistele aastal (4). Meeste asemele naised ehk tervishoiu feminiseerumise lühiajalugu Põhjuseid, miks naiste osakaal meditsiinis 20. sajandi jooksul järjest kiiremini kasvama hakkas, on mitmeid: aastate ametlik soopoliitiline pööre Nõukogude Liidus ning viimase poolt Eesti Vabariigi annekteerimine ja okupeerimine, II Maailmasõda, noormeeste viibimine väeteenistuses ja/ või sõjajärgsel ajal vangilaagrites. Vähe tähtis ei ole tõik, et mehi ei lubatud meditsiini õppima seoses väeteenistusega saksa sõjaväes (9). Joonis 2. Naisarstide osakaal (%) aastal 2013 (kohandatud OECD andmete alusel(14)) Kui ajalooliselt on naiste alaks peetud õendust ja ämmaemandust, kus meeste osakaal läheneb nullile (ämmaemandus ongi 100% naiste ala), siis on tänaseks toimunud feminiseerumine ka teistel tervishoiu erialadel. Kui vaadata feminiseerumisega seotud arenguid Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi aasta andmete alusel selgub, et naiste osakaal tervishoiu alal töötavatest arstidest 75%; hooldajatest 94%; proviisoritest 96% ; farmatseutidest 98% ; õdedest 98% ja ämmaemandatest 100%. Soome ja Eesti võrdlus Soome ja Eesti arstkonna feminiseerumist võrreldes näeme, et Soomes on naisarstide osakaal kasvanud Eestiga võrreldes aeglasemalt ja ühtlasemalt. Eestis on arstkonna feminiseerumine olnud Soome ja ka muu maailmaga võrreldes (vt. joonis 1 ja joonis 2) palju kiirem. Viimaste aastakümnete jooksul on Eestis naisarstide osakaal stabiliseerunud (~75%). Eesti feminiseerumise esirinnas Eestis on praegu 3/4 arstidest naised. Sellega erineme muust maailmast, sh Aasiast, Euroopast, Ameerikast, Austraaliast ja Okeaaniast ning Lähis-Ida riikidest, kus naisarstide osakaal on jäänud oluliselt väiksemaks (vt. joonis 2). Samas kasvab naisarstide osakaal ka mujal riikides. Kokkuvõtvalt on Eesti tervishoid feminiseerunud ja see on toimunud kiiresti viimase saja aasta jooksul. Naiste osakaal kasvas ennaktempos alates Eesti inkorporeerimisest Nõukogude Liitu. Tänaseks on tervishoius mitmetel aladel naisi ligi 100% ja arstide hulgas 74%. Selle arvuga oleme maailmas absoluutses tipus. Kirjandus 1.Sepp A. (2008). Meditsiini lühiajalugu I: Kiviajast kokaiinini: Õppevahend. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. 2.Hasselblatt C. (2015). The representation of gender in Estonian. In M. Hellinger, H. Motschenbacher (Eds). Gender Across Languages: Vol 4 (pp ). Amsterdam: John Benjamins. 3.Gustavson H. (1972). Tallinna vanadest apteekidest kuni a. Tallinn: Valgus. 4.Kapp K, Talv S, Hinrikus T, Raal A. (2012). Pharmacy students at the University of Tartu a historical study. Pharmazie: 67: Langmets M, Tiits M, Valdre T, Veskis L, Viks Ü, Voll P. (2009). Eesti keele seletav sõnaraamat 6 U-Y. Tallinn: Eesti keele Sihtasutus. 6.Ehasalu A. (2007). I osa õenduse arengu eelteoreetiline periood: Õppematerjal. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. 7.Kaasik-Aaslav U. (2015). Sünnitusabi ja ämmaemandus: Õpik. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. 8.Gustavson H. (1969). Meditsiinist vanas Tallinnas kuni a. Tallinn: Valgus. 9.Mertelsmann O. (2006). Miks kasvas naiste osakaal tudengite seas stalinismi ajal? Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi XXXV: Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 10.Sepp A. (2012). Eesti arstide tööga rahulolu. Tallinn: Sotsiaalministeerium, Eesti Arstide Liit, TTÜ Kirjastus. 11.Lääkäriliitto. (2014). Lääkärit ( ). 12.Terviseamet. Proviisorite ja farmatseutide register. www. terviseamet.ee ( ). 13.Tervise Arengu Instituut. Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. ( ). 14.OECD. (2015). Health at a Glance 2015: OECD Indicators. Paris: OECD Publishing. dx.doi.org/ /health_glance-2015-en ( ). Haridus 1 Naiste osakaal proviisoritest Terviseameti proviisorite ja farmatseutide registri andmete alusel aastal 2016 (vaadatud ) 2 Naiste osakaal farmatseutidest Terviseameti proviisorite ja farmatseutide registri andmete alusel aastal 2016 (vaadatud )

13 24 Eesti Rohuteadlane (2/2016) Eesti Rohuteadlane (2/2016) aastase Eesti Akadeemilise Farmaatsia Seltsi tegemistest viimasel aastal Karin Kogermann, TÜ farmaatsia instituut, Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts fotod: kristjan semjonov Professor Jyrki Heinämäki (endine EAFSi esimees) ja Karin Kogermann (praegune EAFSi esimees) HEINA fondi statuuti allkirjastamas a Seltsid Professor Jyrki Heinimäkile EAFSi tunnustuse üleandmine a Eesti Akadeemilise Farmaatsia Selts (EAFS) loodi 10 aastat tagasi 17. veebruaril a. Täpselt EAFSi sünnipäeval, 17. veebruaril 2016 toimunud üldkoosolekul otsustati, et seltsi sünnipäeva peetakse tänavuse aasta jooksul erinevatel viisidel meeles. Käesolevas artiklis püütakse teha lühike ülevaade EAFSi tegemistest aasta jooksul, et tutvustada laiemale ringkonnale meie olulisi ettevõtmisi. Paljud nendest on saanud traditsiooniks ja toimuvad igal aastal. Üks EAFSi traditsioonidest on tunnustada inimesi, kelle tegevus ja saavutused on Eesti farmaatsia arengule oluliselt kaasa aidanud aastal otsustas EAFSi üldkoosolek üksmeelselt avaldada tunnustust Tartu Ülikooli nanotehnoloogia professorile Jyrki Heinämäkile. Professor Jyrki Heinämäki teened Eesti farmaatsia arengus on olnud märkimisväärsed. Tema kaasabil on oluliselt suurenenud avaldatud kõrgetasemeliste teaduspublikatsioonide hulk ja tõusnud Eesti farmaatsia teadustöö kvaliteet. Ta on aidanud kaasa farmaatsia instituudile õppe- ja teadustöö läbiviimiseks vajaliku uue aparatuuri hankimisel. Tema alatine positiivsus ja abivalmidus on igati motiveerivaks jõuks üheskoos edasi pürgimisele. Tunnustus anti pidulikult üle farmaatsia teaduspäeval, mis toimus 9. oktoobril aastal Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna aastapäeva konverentsi raames. EAFS korraldas teaduspäeva koostöös farmaatsia instituudiga ning lisaks akadeemilisele perele olid konverentsil kuulajateks ka apteegis töötavad proviisorid ja farmatseudid. Konverentsil esinesid teadusettekannetega farmaatsia instituudi õppejõud, doktorandid ja üliõpilased. Külalisesinejana sai võimaluse oma teadustöö tulemused ette kanda ka mikrobioloogia eriala doktorant. Kõikide soovijate suulisi ettekandeid polnud võimalik ühte päeva mahutada ja nii esitasid proviisoriõppe üliõpilased oma teadustöö tulemusi peamiselt stendiettekannetena. Teaduspäeva ettekanded andsid hea ülevaate hetkel farmaatsia instituudis käimasolevatest teadusprojektidest, hõlmates kõiki farmaatsia erinevaid valdkondi. EAFS aitas Tartu Ülikooli Rohuteaduse Seltsil (TÜRS) läbi viia sügiskonverentsi Südameseminar ning oli koos teiste erialaorganisatsioonidega selle aasta aprillikuus toimunud juubelikonverentsi Eesti Rohuteadlane 90 kaaskorraldaja. EAFSi teadusseminarid toimuvad regulaarselt, neile on kutsutud esinema oma eriala spetsialistid nii Eestist kui ka välismaalt. Lisaks sellele toimus EAFSi korraldamisel ja/või kaaskorraldamisel aastal veel kaks rahvusvahelist teaduskonverentsi: Nordic Social Pharmacy and Health Services Research Conference & The Nordic Networking Group for Clinical Pharmacy (NSPC&NNGCP) Tartus ( ) ja 6th BBBB - Conference on Pharmaceutical Sciences: Strategies to Improve the Quality and Performance of Modern Drug Delivery Systems Helsingis, Soomes ( ) aastal osales EAFS kaaskorraldajana ka Euroopa suurima ravimite, farmatseutilise tehnoloogia ja biofarmaatsia erialase konverentsi 10th World Meeting on Pharmaceutics, Biopharmaceutics and Pharmaceutical Technology korraldamises Glasgows, Suurbritannias ( ). Eesti Rohuteadlase varasemates väljaannetes on juba kajastamist leidnud EAFSi ja Gedeon Richteri Eesti filiaali poolt üliõpilastele teadusstipendiumide väljaandmine farmatseutilise tehnoloogia valdkonnas. Sellel aastal lisandus sotsiaalfarmaatsia valdkonnas koostöös BENU Apteek Eesti OÜga kolme stipendiumi väljaandmine. EAFS on olnud aktiivne erialaste täienduskoolituste läbiviimisel, millega plaanitakse jätkata ka järgnevatel aastatel. 17. veebruaril toimunud üldkoosolekul kirjutati alla uue stipendiumifondi HEINA loomise lepingule ( HEINA fond loodi prof J. Heinämäki initsiatiivil ja vahenditest, et suurendada rahvusvahelist koostööd teiste Euroopa ülikoolidega ja võimaldada Eesti farmaatsia eriala õppejõududel, teaduritel ning magistrantidel, doktorantidel käia ennast täiendamas või koostööprojekte läbi viimas teistes Euroopa ülikoolides. Koostöös Soome Farmatseutilise Ühendusega (Suomen Farmaseuttinen Yhdistys, SFY) otsustati hakata intensiivsemalt korraldama kahe organisatsiooni vahelisi ühisüritusi aasta alguses kuulutas SFY välja uue stipendiumi Soome-Eesti teadlasvahetuse soodustamiseks. Nimetatud stipendiumi võivad taotleda nii Eesti kui ka Soome farmaatsia eriala õppejõud, teadlased ning üliõpilased, et teha õppe- või teadustööd Eestis või Soomes. EAFSi poolt loodav professor Peep Veski stipendiumifond peaks endasse koondama kõik erinevad teadusstipendiumid Eesti Vabariigis, mis on mõeldud just farmaatsiahariduse ja -teaduse parendamiseks ning edasiarendamiseks. Prof Peep Veski perekond on sellise fondi loomiseks oma nõusoleku andnud. EAFSi liikmed jätkavad oma igapäevast tegevust ning püüavad ka edaspidi Eesti farmaatsia arengule igati toeks ja abiks olla aastal korraldatakse täienduskoolitusi, konverentse, toetatakse teadlaste, õppejõudude ja üliõpilaste vahetust. Seltsid

14 26 Eesti Rohuteadlane (2/2016) Eesti Rohuteadlane (2/2016) 27 Apteekrite Liit pidas aastakoosolekut Ülle Rebane, Eesti Apteekrite Liidu esinaine Ravimiamet 25 Kristin Raudsepp, Ravimiameti peadirektor Seltsid EAL traditsiooniline aastakoosolek toimus Tartus 23.aprillil Aastakoosolekul käsitleti apteegivaldkonna päevateemasid ja anti ülevaade toimunust. Pärast 20. märtsil 2015 ravimiseaduses jõustunud muudatusi, on olnud suhteliselt vaikne periood. Seda ka Apteekrite Liidu tegevuses. Siiski on vaikus ainult suhteline, sest viimase aasta jooksul on ametis olnud juba kolm sotsiaalministrit (Urmas Kruuse, Rannar Vassiljev ja nüüd Jevgeni Ossinovski). Ministrite vahetumine on tähendanud seda, et kõigi nendega on tulnud suhelda, selgitada apteegivaldkonna olukorda ja probleeme. Vahetunud on ka Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees (Heljo Pikhofi asemel Aivar Kokk). Kuna sotsiaalkomisjoni esimehel on meie valdkonna otsuste tegemisel väga oluline roll, on liidu esindajad ka temaga korduvalt kohtutud. Olulistest inimestest tuleb mainida veel sotsiaalministeeriumi kantslerit Marika Prisket, kes on saanud samuti põhjaliku ülevaate proviisorite muredest. Negatiivse poole pealt tuleb nimetada apteegikettide tegevust, kes kasutades seaduselünki, kolivad ja avavad uusi apteeke. Oleme selles asjas pidanud silmad lahti hoidma. Kolimise teemal on apteekidel praegu käimas mitu kohtuasja. Aasta vältel on Apteekrite Liidu esindajad osa võtnud Apteegiteenuse kvaliteedijuhise töörühma ning Kutsekoja juhitud proviisori ja farmatseudi kutsestandardi töögrupi tööst. Mõlemad töörühmad on oma tööga lõpusirgele jõudnud. Apteekrite Liidu esindajad on osalenud mitmel suuremal ettevõtmisel - aprillikuus esines Leedus toimunud BaltPharm Forumil ettekandega Kaidi Sarv. Samal kuul Sloveenia Proviisorite Koja poolt Ljubljanas korraldatud rahvusvahelisel konverentsil tegi ettekande Ülle Rebane. Ära ei saa unustada ka koostöös teiste farmaatsiaorganisatsioonidega aastakoosolekuga samal päeval korraldatud Rohuteadlase konverentsi Tartus. Majandusaasta oli üle pika aja EAL jaoks positiivne. Rohuteadlane igale liikmele Apteekrite Liit võttis kinni Farmaatsia Seltsi algatusest, lülitada Rohuteadlase ajakirja aastatellimus iga liikme paketti. Aastakoosolekul arutati teemat ja otsustati, et edaspidi kaasneb Apteekrite Liidu liikmelisusega ka ajakirja tellimus. Ajakirja tellimishind lisatakse liikmemaksu arvele Apteekrite Liit esitas üleskutse tellida Eesti Rohuteadlane igale oma liikmele ka teistele ajakirja väljaandvatele organisatsioonidele - Akadeemilisele Farmaatsia Seltsile, Farmaatsia Seltsile ja Haiglaapteekrite Seltsile. foto: ele grauberg 21. aprillil sel aastal toimus Tallinnas KUMU auditooriumis konverents Ravimid, kes teab..., mille eesmärk oli tutvustada ravimiregulatsioone maailmas ja Euroopa Liidus ning Eesti Ravimiameti rolli nendes. Konverentsi pärastlõunane sessioon keskendus ravimiinfo kättesaadavusele ja küsimusele, millist ravimiinfot erinevad huvigrupid vajavad. Konverentsil oli peaaegu 200 osalejat, nende seas arste, apteekreid, ravimitootjate ja müüjate ning riigi esindajaid. Konverentsiga tähistas Ravimiamet oma on 25. sünnipäeva, asutus loodi 11. aprillil Konverentsi avas töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski, kes meenutas ravimisektori ettevõtjatele nende suurt sotsiaalset vastutust patsientide ees, tuues näiteks ravimid, mis vaatamata kehtivale müügiloale ei ole siiski Eestis müügil ega kättesaadavad. Ürituse ravimijärelevalve temaatikat silmas pidades olid olulised ministri mõtted ravimitest, mis on korraga nii tervishoiuteenus kui kaup, mistõttu on riigi ülesanne püüda tagada tasakaal patsiendi ja ettevõtluse huvide vahel. Minister tõi ka välja, et kui ravimid lubatakse teadlikult kasutusele olukorras, kus nende ohutuse kohta on vaja koguda lisaandmeid, tuleb seda arvestada ka e-tervishoiuteenuseid ja meditsiini andmebaase arendades. Ravimiameti esimene peadirektor ning kauaaegne Maailma Terviseorganisatsiooni ravimite ja teiste tervisetehnoloogiate regulatsiooni juht Lembit Rägo esitas valiku üleilmselt olulistest teemadest ravimite valdkonnas. Tomas Salmonson, kes juhib Euroopa Ravimiameti inimravimite komiteed, kirjeldas oma vaadet ravimiregulatsioonide mõttele tulevikus ning arutles, millist kasu ettevõtlus ning tervishoid sellest saavad. Ta rõhutas, et tänased regulatsioonid võimaldavad koostööd tootjaga terve ravimi elutsükli vältel, alates arenduse esimestest etappidest kuni turuletuleku järgse ohutuse hindamiseni. Salmonson rääkis samuti kättesaadavuse nimel ravimite võimalikult varasest turule lubamisest ja sellega kaasnevatest ohtudest ja võimalustest. Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp andmas ülevaadet Ravimiameti tegevusest 25 aasta jooksul Digitehnoloogia võimalustest ravimiteabe integreerimisel tervishoius kasutusel olevatesse tööriistadesse rääkis Kari Laine, kes on Soome riigi ekspert elektroonilise ravimiteabe ja koostoimete hoiatussüsteemide arendamise vallas. Patsiendi vaate ravimiinfo vajadusele edastas Marco Greco, Euroopa patsientide Foorumi president ja patsientide esindaja Euroopa Ravimiameti ravimite riskihindamise komitees. Konverentsi lõpetas vestlusring, kus arstid, apteekrid, ametnikud ja ravimitest hoolivad kodanikud arutasid, millist infot ja mis vormis on Eestis vaja, et ravimite kasutamine oleks ohutu ja tõhus. Ravimiameti rollist ja arengutest Ravimiamet aitab Eesti elanikke eelkõige sellega, et ravimid, mis jõuavad nendeni, kas apteegist, arsti juures või kliinilises uuringus, oleksid ohutud, kvaliteetsed ja toimiksid. Samal põhimõttel on reguleeritud rakkude, kudede ja organite kasutamine meditsiinis. Ravimiamet on üks kahekümne neljast Eesti riigiametist. Peale selle, et oleme väga ebatavalised oma pädevusvaldkonna mõttes, oleme ebatavalised ka ses osas, et asume Tartus. fotod: andre altjõe

15 28 Eesti Rohuteadlane 2/2016) Eesti Rohuteadlane (2/2016) 29 Konverentsi avamine. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski avaettekannet pidamas Riigil endal ühtegi ravimitehast küll pole, aga Ravimiamet on see, kes korraldab nn turvaväravad ravimite kasutuselevõtmise eelselt ning vaatab üle kõigi ravimitega tegelejate plaanid enne, kui ravimid nende juures liikuma hakkavad. See tähendab ravimite uurimist inimestel, ravimite tootmist, müümist, ravimiinfo jagamist, reklaami, edasist ohutuse jälgimist. Ühegi ravimitega tegeleja kõrval me igapäevaselt ei seisa, iga ravimit ise üle ei testi, kuid vaatame süsteemi üle järele. Arstid ja apteekrid ei pea teadma süsteemi kõiki eripärasid ega iga ravimi viimset kui kvaliteedidetaili, selleks on Ravimiamet, et arstid, loomaarstid ja apteekrid saaksid oma igapäevatööd teha ja inimesi aidata. Ainuüksi Eesti ravimimaastikul toimetab väga palju ettevõtjaid ja loomulikult aitame selgust saada kõigis ravimite alastes küsimustes igal Eesti ravimikasutajal, kui ta seda vajab meie klientide ja partnerite hulk on väga suur nii Eestis kui Euroopas. Me ei nõua ainult teistelt, oleme Ravimiametis üles ehitanud kvaliteedijuhtimissüsteemi, mille aluseks on õigusaktid, Euroopa Nõukogu riiklike ravimikontrollilaborite koostöövõrgustiku (OMCL Network) juhendid ja ISO standardid ning selle töö põhieesmärk on olemasoleva ressursi eest parima teenuse tagamine. Koostöö edendamiseks osaleme regulaarselt Euroopa ravimiametite vahelises võrdlusuuringus (BEMA - The Benchmarking of European Medicines Agencies). Kasutusel on infoturbesüsteem, eesmärgiks tagada Ravimiameti infovarade turvalisus ja säilimine sellises ulatuses, et amet saaks kõige tõenäolisemate ohtude tingimustes tegutseda oma põhiülesannete täitmisel normaalselt ja katkestusteta. Ravimite müügiload ja ravimiohutus Ravimite hindamine on keeruline ja väga spetsiifilist väljaõpet eeldav valdkond, Eesti ülikoolides seda detailideni ei õpetata. Ravimiamet koolitab neid inimesi ning hoiab vastavate teadmistega ekspertide võrgustikku. Teeme koostööd Tartu Ülikooli teadlastega, peame nõu Eesti suuremate haiglate tipp-arstidega. Eesti on oma ravimituruga peaaegu täies ulatuses sõltuv teistes riikides toimuvast ravimitootmisest, aga see pole sugugi ainult Eesti eripära, samamoodi läbipõimunud on kogu ravimimaailm. Seetõttu on ka täiesti arusaadav, et ilma riikidevaheliste hästitöötavate koostöösidemete või üleilmsete standarditeta ei ole ravimite praktilisel reguleerimisel midagi võimalik ära teha. See on Ravimiameti igapäevatöö rahvusvaheline koostöö. Saame olulist ravimite ohutuse alast infot väljastpoolt Eestit ja loomulikult edastame kolleegidele üle maailma seda ise ka vajadusel. Ravimite hindamisel ei jõua ükski riik üksinda kõike, ka suured ja rikkamad riigid teevad kõik koostööd. Samas, kõik teise riigi otsused ei sobi üks-ühele üle võtta. Riikidel on erinevad meditsiinikombed, erinev korraldus, erinev rahakott, patsiendid vajavad omakeelset arusaadavat infot, et ravimite kasutamine oleks ohutu, on see siis kliinilises uuringus osaleja või Vestlusring Kasulik ravimiinfo tulevikus milline ja kellelt, mida juhatasid kauaaegne Ravimiameti töötaja ja praegune TÜ Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja prof. Raul-Allan Kiivet ning päeva moderaator Indrek Treufeldt igapäevane ravimikasutaja. Nii mõnigi ravimialane otsus tehakse küll Brüsselis või Londonis, kuid tegelikult on igal riigil võimalik otsuste tegemise eelselt selles osaleda. Kui varem pidi Ravimiamet kõik ekspertiisid üksi tegema, siis nüüdseks oleme suure rahvusvahelise koostöövõrgustiku osa, kus kasutatakse palju tööde jagamist, mis tähendab, et kõigil on oma ülesanne teha, millele saab rohkem keskenduda. Osade kohustuste puhul saame arvestada teistes riikides tehtud ekspertiise ega pea kõike ise üle kontrollima. Need tööd, kus kogu ELi tegevus põhineb Eestis tehtud ekspertiisil, annavad muidugi palju põnevaid väljakutseid ja väga suure vastutuse. Mida toob tulevik Üleilmastumine ja rahvusvaheline koostöö toimub loomulikult, kuid ikka peab keegi olema, kes aru saab, kuidas need asjad oma riigis tööle panna. Ravimiameti jaoks on kindlasti väga suur väljakutse, kuidas hoida ja arendada kogu oma tegevusvaldkonna jaoks vajalikku pädevust ning kuidas leida ja hoida väga spetsiifilise väljaõppega rahvusvaheliselt tunnustatud spetsialiste, seda eriti üldiste kärbete tingimustes. Kõik me teame, et patsiendid ootavad nii apteekritelt kui riigilt aina enamat ja paremat teenust. Apteegiturul jääb küsimuseks ikka, kui suur on ravimitootjate huvi siin turul tegutseda. Arstide ja apteekrite igapäevatööd ravimitega tahaksime lihtsustada toimivate ja asjalike IT lahendustega, peame selle nimel pingutama. Käima tuleb saada ravimite võltsimisvastaste turvaelementide süsteem ja vastav andmebaas. Lähemal ajal peame valmis olema muutusteks kliiniliste uuringute reguleerimisel. Rakkude, kudede ja elundite reguleerimise muutused on planeerimisel. Ma ei ole päris kindel, et apteegituru omandiküsimuste raputamine on lõppenud aastal on Ravimiametil palju kohustusi seoses EL Nõukogu eesistumisega. Ka kümne aasta pärast jääb riigi ülesanne ravimite reguleerimisel üldises pildis ikka samasuguseks - ravimite kasutamine peab olema ohutu. Ravimiamet peab ikka lähtuma oma tegevuses patsientide turvalisusest ning olema ravimivaldkonna pädevaim asjatundja Eestis ning usaldusväärne partner ravimisektori osapooltele Eestis ja kolleegidele teistes riikides. Lisaks sellele loodan, et kümne aasta pärast on Ravimiametil piisavalt võimalusi panustada rohkem ravimite ratsionaalsele kasutamisele kaasaaitamisele ning olla enam abiks ettevõtetele, kes ravimeid arendavad. Eestis on tänaseks üles ehitatud toimiv ja rahvusvaheliselt tunnustatud ravimijärelevalve süsteem. Kõigi ravimimaailmas tegutsejate ees seisvad ülesanded on muutunud, peame olema kiire ja avatud mõtlemisega, tõhusad ja nõtked rahva tervise ohtude märkamiseks ja reageerimiseks.

16 30 Eesti Rohuteadlane (2/2016) Eesti Rohuteadlane (2/2016) 31 Eesti Haiglaapteekrite Seltsi XXI Kevadkonverents Pärnus Estonia konverentsikeskuses 4.-5.märtsil 2016 peetud haiglaapteekrite kevadkonverentsi läbivaks teemaks olid sel aastal neerud, neerupuudulikkus ja ravimid. fotod: merily lilleväli Stig Benström, proviisor, Kaitseväe Keskapteek Ülevaade konverentsi kavast likkusega patsiendi käsitluse küllaltki keeruliseks. Seltsid Esimese päeva jooksul käsitletud teemad katsid ägeda ja kroonilise neerupuudulikkuse (Dr Asta Auerbach), ravimite mõju neerudele ja nende kasutamise haigete neerudega patsiendil (Dr Annika Adoberg ja Dr Madli Pintson). Samuti räägiti dialüüsist (Dr Annika Adoberg ja Dr Madli Pintson), neerufunktsiooni hindamisest (Dr Ruth Pulk) ja neerufunktsiooni langusest tingitud aneemiast (Dr Evelin Seppet). Lisaks tutvustati neerude hüperfiltratsiooniga seotud Eestis kavandatavat ravimiuuringut (Prov Jana Lass) ning andmebaasi Renbase, mis koondab informatsiooni ravimite annustamissoovitustest vähenenud neerufunktsiooniga patsientidel (Siim Nahkur). Konverentsi teisel päeval arutati haiglafarmaatsia heade tavade tutvustamist oma kolleegidele väljaspool apteeki (Prov Kersti Teder) ning ühe näidisülesande käigus arutati neerupuudulikkusega patsiendi raviskeemi (Prov Jana Lass). Neerud ja ravimid Neerude üks tähtsamaid funktsioone ravimite seisukohast on toimeainete ja neist tekkinud metaboliitide väljutamine. Igasugune neerufunktsiooni langus mõjutab seega paljude ravimite farmakokineetikat, aga ka organismi võimet vabaneda elutegevuse jääkproduktidest. Lisanduvad happe ja leelise tasakaalu ning elektrolüütide kontsentratsioonide muutused koos võimaliku (kõrval)toime suurenemisega, mis on tingitud raviaine või tema aktiivse metaboliidi kontsentratsiooni suurenemisest veres. Kõik eelnimetatu muudab neerupuudu- Tekkemehhanismi asukoha järgi viivad neerude kahjustuseni muutused neerude verevarustuses (prerenaalsed tegurid), neeru parenhüümis (neerusisesed tegurid) või kogumissüsteemis (postrenaalsed tegurid). Prerenaalne kahjustus on seotud verevoolu vähenemisega neerudes (hüpovoleemia, ravimite, nt MSPVAde toime aferentsetele arterioolidele). Neeru parenhüümi võivad aga kahjustada hüperkoagulatsioon ja oksüdatiivne stress (ravimitest põhjustavad seda nt tsüklosporiin ja aminoglükosiidid). Postrenaalne kajustus seisneb aga uriini peetuses mingi obstruktsiooni (nt metotreksaadi kristallide ladestumine happelise uriini korral (ph < 5,5)) või põie düsfunktsiooni (antikoliinergilised ained, bensodiasepiinid) tõttu. Neerupuudulikkus jaguneb tekkekiiruse ja kestuse järgi ägedaks ja krooniliseks. Äge neerupuudlikkus on sage komplikatsioon haiglaravil olevate patsientide hulgas. Patsiendi poolseks riskiteguriks on näiteks vanuse tõus (kuna omakorda suureneb kaasuvate haiguste raskus ja hulk ning väheneb neerude talituslik võimekus). Haiglaravi ja diagnostika seisukohalt on neerupuudulikkuse tekkes olulised tegurid kontrastained ja nefrotoksilised ravimid. Osakondade lõikes esineb omakorda haiglas tekkinud neerupuudulikkust rohkem intensiivravil olevate patsientide hulgas, kelle hulgas on suurim ka sellest tingitud suremus. (1). Kuigi äge neerupuudulikkus võib olla suuresti pöörduv sõltuvalt eelpool näiteks toodud põhjuste raskusest ja kestusest, on kolmandikul patsientidest 10 aasta jooksul suurem risk kroonilise EHAS 21.kevadkonverentsist võttis osa 120 huvilist, kelles seas lisaks haiglaapteekritele oli ka jaeapteekreid ja EHASi koostööpartnereid neerupuudulikkuse välja kujunemiseks võrreldes tavapopulatsiooniga (2). Krooniliseks neerupuudulikkuseks loetakse rohkem kui 3 kuud kestnud neerude funktsionaalse võimekuse langust, millega kaasneb kreatiniini alusel määratava glomerulaase filtratsiooni (GFR) langus 60 ml-ni minutis või alla poole seda. Lõppstaadiumi neerupuudulikkus Dr Annika Adoberg tutvustas neeruasendusravi võimalusi kujuneb välja kui GFR langeb 10 ml-ni minutis või alla poole seda. Patsiendi jaoks Teooria ja Praktika tähendab see olukorda, kus neerud ei ole võimelised väljutama näiteks vett ja elektrolüüte, uureat jt jääkaineid. Kumuleeruva kaaliumi ioonide ja liigse vee mõju südamele ning muudest teguritest tingitud eluohtlike seisundite vältimiseks tuleb patsiendil rakendada Loengutel kogutud teadmisi aitas kinnitada praktiline ülesanne konverentsi teisel päeval, mille käigus analüüsiti eaka naisterahva raviskeemi, lähtudes tema muude näitajate kõrval ka neerufunktsioonist. neeruasendusravi (regulaarne dialüüs või uute neerude siirdamine). Dialüüs jaguneb hemo- ja peritoneaal-dialüüsiks. Hemodialüüsi puhul juhitakse patsiendi vereringe läbi dialüüsiaparaadi, mis patsiendi verd puhastab. Peritoneaaldialüüsi puhul juhitakse dialüüsilahus peritoneaalõõnde, kus jääkained kõhukelme versoonte kaudu loputuslahusesse imenduvad. Lahuse eemaldamisel kõhuõõnest eemaldatakse ka jääkained. Neerufunktsiooni langusega patsiendi ravis osaleva proviisori jaoks on tähtis teada, et paljude toimeainete ja nende metaboliitide väljutamine käib neerude kaudu. Kõrvaltoimete ja ravimi kumuleerumise vältimiseks tuleb seetõttu vähendada neerude kaudu väljutatavate ravimite annuseid. Samas ei pruugi muutuda ravimi algannus (nt intravenoosselt manustatav amoksitsilliin + klavulaanhape). Teine Seltsid

17 32 Eesti Rohuteadlane (2/2016) Eesti Rohuteadlane (2/2016) 33 Euroopa Haiglaapteekrite Assotsiatsiooni 21. kongress Viinis Käesoleva aasta märtsil kogunesid Euroopa haiglaapteekrite eestvedamisel kolleegid üle maailma Viini, et ühiselt arutada apteekrite rolli üle patsientide ravis. Kongressi märksõnadeks olid tehnoloogia areng ning valdkondadeülene koostöö. Kuna programm oli intensiivne ning erinevad ettekanded kattusid omavahel, kirjeldab artikkel lühidalt autori isiklikke kogemusi. Loengute vaheajal sai tutvuda näitusega ja kolleegidega muljeid vahetada Stig Benström, proviisor, Kaitseväe keskapteek Seltsid tähtis aspekt, mida tuleb silmas pidada, on otsese nefrotoksilise mõjuga ravimid (MSPVAd, antibiootikumid nagu vankomütsiin ja aminoglükosiidid, kemoterapeutikumid jpt). Kas nende vältimine on aga alati võimalik? Hemodialüüsil olevate patsientide ravis tuleb arvestada, et mida madalam on toimeaine molekulkaal, valkudega seondumine ning jaotusruumala, seda suurem osa ravimist dialüüsiga organismist eemaldatakse. Ravimiomaduste kokkuvõtte (SPC) ja suure hulga erinevate käsiraamatute kõrval on eelpool tekkinud küsimuste lahendamisel suureks abiks e-teenused, nagu Renbase. Viimane kuulub meil kasutatavate Sfinx (koostoimed) ja Pharao (kõrvaltoimed) kõrval Medbase Ltd poolt pakutavate rakenduste hulka. Võttes aluseks patsiendi neerufunktsiooni, kuvab rakendus kiirelt, mugavalt ja kompaktselt infot annuste vähendamise või konkreetsest toimeainest loobumise vajaduse kohta ning muutub lähitulevikus loodetavasti kättesaadavaks kõigile, kes neeruhaigusega patsiendi ravis osalevad. Kokkuvõtteks Neerupuudulikkuse ja ravimitega seotud aspektid ja informatsiooni rohkus, aga ka informatsiooni tõlgendamise oskus, teevad proviisorist vajaliku liikme patsiendi ravis osalevas meeskonnas. Haiglaapteekrite valmisolekust omapoolselt patsientide ravisse panustada näitab Eesti haiglafarmaatsia head tavad koostamine, mis määrab kindlaks haiglaapteekide põhi- ja lisategevused, et tagada haiglates kvaliteetne ravimikäitlus, mille osa on kahtlemata ka ravimite alane nõustamine. Oluline on siinjuures aktiivselt oma kolleegidele väljaspool apteeke koostatud dokumenti ja sellega võetud kohustusi ja oskusi tutvustada, et teised lülid tervihoiuahelas oskaksid nõu, mida me pakume, küsida. Tegevus peab olema pidev ja süstemaatiline, et vältida heade tavade muutumist üheks mitmest anonüümsest paberist kuskil kõrgemal riiulil oleva kausta vahel. Pidev omapoolne enesetäiendamine ja teadmiste uuendamine haiglaapteekrite kevadkonverentsil on osa valmisoleku hoidmisest. EHASi nimel tänan kõiki, kes konverentsi õnnestumisele kaasa aitasid. Kirjandus: (1) Hospital-acquired acute kidney injury in medical, surgical, and intensive care unit: A comparative study. Indian J Nephrol. 2013; 23(1): (2) Long-term outcomes of acute kidney injury. Adv Chronic Kidney Dis. 2008; 15(3): (3) Artikli koostamisel on allikatena kasutatud konverentsi ettekandeid Visioonid ja eesmärgid Kongressil on võimalik osaleda nii suurtel plenaarloengutel, kus arutletakse visioonide ja eesmärkide üle farmaatsias kui ka mõnekümne inimesega töötubades, et omandada praktilisi oskusi igapäevatööks. Kongressi avasõna said Vincent Dumez patsiendina ja Marie-Claude Vanier kliinilise proviisorina Kanadast (ülal olev pilt). Arutleti patsiendi ja tervishoiutöötaja partnerluse ja kasu üle, mis sellest koostööst kerkib. Meie ühiskonnas on haigused nihkumas skaalal äge versus krooniline just viimase poole. Hoolimata revolutsioonist, mida tõi kaasa endaga informeeritud nõusoleku printsiip, oleme endiselt olukorras, kus tervishoiutöötajatel on küll selge ja järjest süvenev arusaam haiguse tekkepõhjustest ja ravist, kuid mitte haiguse igapäevasest mõjust selle kandjale ehk pat- Aastas veedab patsient koos spetsialistiga (arst, õde, apteeker) 5-10, lähedastega umbes 6000 tundi Praktika

18 34 Eesti Rohuteadlane (2/2016) Eesti Rohuteadlane (2/2016) 35 Praktika siendile. Meile teisejärguline aspekt (keeruline manustamisskeem või kliiniliselt väheoluline kõrvaltoime) võib patsiendi jaoks tähendada iseseisvat otsust lõpetada ravi. Patsientide kaasamine raviotsustesse võib oluliselt suurendada ravisoostumust. Esinejate sõnul on Lääne ühiskonnas igal teisel inimesel vähemalt üks krooniline haigus ning üle poolte neist patsientidest ei võta oma ravimeid nii nagu näeb ette raviskeem. Aastal 2015 võttis Google koostöös Novartisega patendi kontaktläätsele, mis mõõdab silmas glükoosi sisaldust Patsientidele piiratud aja pühendamine ja informatsioonisulgu jätmine on seotud teise kongressi märksõnaga, nimelt tehnoloogia ja selle arenguga. Vaba juurdepääs tervisega seotud (retsenseerimata) infole on nn asjade interneti tõttu laialt levinud, andes haigele võimaluse ise olla arst. Väärale teabele sattumine ja nende põhjal otsuste tegemine süvendab aga niigi ülekoormatud tervishoiusüsteemi probleeme. Teisest küljest võimaldavad juba praegu kaasaskantavad nutiseadmed jooksvalt meie tervisenäitajate kohta koguda andmeid, mis muidu eeldavad eraldi näiteks haiglasse minekut. Katarzyna Wac illustreeris oma ettekannet arengutest tehnoloogia valdkonnas ja mõjust meditsiinile mitme näitega juba olemasolevatest lahendustest. Dexcomi G5 mobiilne pidev vereglükoosi jälgimissüsteem, Qloudlabi kodune vereanalüsaator Sceptre TM ning Eyenetra kaasaskantav nägemiskontrolli seade on vaid mõned näited sellest, kuidas nutiseadmete abil meie terviseparameetreid mõõta. Asjade internet võib pikas perspektiivis tähendada andmevoogu meie nutiseadmest arstini ning olukorda, kus näiteks infarktieelses seisundis patsient kutsutakse juba mitu päeva enne võimalikku probleemi vastuvõtule. Patsient ei pruugi sealjuures ise muutusi veel tajudagi. Muidugi ei tohi unustada ohtu isikupuutumatusele ja õigust privaatsusele. Massiline isikuandmete sattumine valedesse kätesse on üks miinustest, mida asjade internet endas kätkeb. Uus tehnoloogia, aga ka innovaatilised ravimid tähendavad tihtilugu suuremaid kulutusi meditsiinile. Uute vähiravimite trastusumaabi ja imatiniibi kasutamine pärast turule tulekut sõltus Euroopa Liidus rohkem konkreetse riigi majanduslikust olukorrast kui patsientide vajadusest. Jätkusuutlik süsteem on võimalik vaid juhul, kui kulutused ravile kasvavad samas taktis riigi sissetulekuga. Vastasel juhul tuleb patsientide parimaks olemasolevaks raviks loobuda näiteks investeeringutest sisejulgeolekusse. Kroonilise müeloidse leukeemia ravis aga tõstis imatiniib patsientide elumuse sisuliselt samale tasemele tervete inimestega. Nagu Hubert Leufkens oma tulevikku vaatavas kongressi lõpusõnas tõdes, areneb farmakoteraapia kindlasti edasi, kuid väga paljudele jääb kaasaegne parim ravi hetkel kättesaamatuks. Kulutused sama haiguse ravile kasvavad iga aastaga kiiremini kui kasvab ühiskonna sissetulek tervikuna. Bioloogiliste ravimite puhul võimaldavad turule tulnud sarnased bioloogilised ravimid (ingl k. biosimilar) suuremal hulgal inimestel jõuda efektiivse ravini ning samal ajal hoida kokku raha. Filgrastiimi analoogide kasutusele võtt Rootsis on suurendanud viiekordselt ravi saavate patsientide hulka ning säästnud kokku kuni 2 miljonit eurot ( ). Igapäevatöö Üks kongressil osalemise eesmärke oli kaasa võtta ideid, mida oma igapäevatöös rakendada. Põhjamaade kolleegid Anna Alassaad ja Beate H. Garcia tutvustasid erinevaid võimalusi kliiniliste teenuste pakkumiseks seminaris, kus keskpunktis oli 87-aastane patsient. Seminaris räägiti kahest võimalikust lisateenusest, mida proviisor võiks pakkuda: ravimite ühitamine (ingl k medical reconciliation) ja raviskeemi optimeerimine (medical review). Ravimite ühitamine on aktuaalne juhul, kui patsienti haiglasiseselt või näiteks hooldekodust haiglasse, aga ka vastupidi liigutatakse. Tähtis on, et informatsioon ravimite kohta, mida patsient peab kasutama, tema üleandmisel ei kaoks. Kasutades LIMM (Lund Integrated Medicines Management) mudelit, näitasid kõnelejad, kui tähtis on ühitada paberil olevat infot patsiendiga. Näidispatsient ei olnud mõne ravimi olemasolust oma skeemis näiteks üldse teadlik ning oli iseseisvalt mõnest ka loobunud. Seejärel tutvustati erinevaid vahendeid ravimite kasutamise optimeerimiseks. Näiteks MAI (Medication Appropriateness Index) puhul tuleks iga ravimi kohta küsida 10 küsimust toimeaine sobivuse, annuse, kasutamisaja jm kohta. Vastuste tõlgendamisel antakse hinnang kolme punkti süsteemis, lähtudes vastuse kliinilisest tähtsusest. Ravimile, millel puudub raviskeemis näidustus, antakse 3 punkti, kuid kui selgub, et ravim pole lisaks kõigele kuluefektiivne, siis 1 punkt. Tekkival skaalal 0 MAI Kas ravimile on näidustus? Kas annus on õige? Kas tarvitamissoovitused on praktilised? Kas ravisekeemis esineb kliiniliselt olulisi koostoimeid? Kas raviskeemis esineb juba sama toimega ravimeid? Kas ravikuuri pikkus on sobiv? 18 tähendab 0 sobivat ja 18 valet ravimit. Samuti võib summeerida kõikide kasutatavate ravimite väärtust. Igal juhul on nii üksiku ravimi kui raviskeemi puhul eesmärk 0. Nii LIMM ankeet kui MAI küsimustik on internetis vabalt kättesaadavad. Kokkuvõtteks Kongressi märksõnadeks olid partnerlus ja tehnoloogia. Patsientide kaasamine ravimite määramisel ning nõustamisel on määrava tähtsusega, kuna patsient oma haiguse eksperdina teeb iga päev otsuse ravimi manustamiseks. Tehnoloogia areng võimaldab meil ühelt poolt patsiendi haiguse kulgu jälgida ning täpsemini ravida. Samas kaasneb diagnostika ja ravimeetodite arenguga hüppeline kallinemine, mis tekitab ebavõrdsust ravi kättesaadavuse osas ning nutitelefoniga ühenduvate diagnostikaseadmed võivad ohtu panna isiku puutumatuse ja meditsiinilise teabe konfidentsiaalsuse. Oluline on meeles pidada, et nutirakenduste ja andmebaaside kõrval algab ratsionaalne farmkoteraapia tihti lihtsatest küsimustest. Tähtis on neid küsimusi esitada eeldusel, et ei oodata lihtsaid vastuseid. Autori osalemist kongressil toetas Eesti Haiglaapteekrite Selts. Artikli kirjutamisel kasutati EAHP kongressi materjale, mis on kättesaadavad leheküljel: Anne-Grete Märtson ja Marika Saar (TÜK) kaasautoritena uuringus (Identification of risk factors frequently associated with medication errors paneuropean project for patient safety (PEPPAS)), mille kohta võib täpsemalt lugeda ER numbrist. Fakte kongressilt üle 3500 osaleja 566 postrit (sh 2 Eestist ning 1 Eesti kolleegide kaasosalusega) 3 plenaarloengut ning enam kui 15 seminari ja töötuba 65 sponsorettevõtet ja välja-panekut koos rohkem kui 10 sponsoreeritud töötoa ja loenguga Praktika

19 36 Eesti Rohuteadlane (2/2016) Eesti Rohuteadlane (2/2016) 37 Teated Kopsupõletiku tekkerisk inhaleeritavate kortikosteroidide pikaajalisel kasutamisel Ravimiameti avaldatud teave Inhaleeritavaid kortikosteroide (beklometasoon, budenosiid, flunisoliid ja flutikasoon) kasutatakse kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) raviks. Kopsupõletik on nende ravimite pikaajalisel kasutamisel tekkiv teadaolev risk. See võib esineda ühel kuni kümnel patsiendil 100-st. Euroopa Ravimiameti ravimite riskihindamise komitee (PRAC) hindamine kinnitas, et kopsupõletiku tekkerisk esineb kõigi inhaleeritavate kortikosteroidide ravimgrupi ravimite kasutamisel. Ravimite vahel ei esine riski osas erinevusi.. Inhaleeritavate kortikosteroidide kasutamisest saadav kasu ületab võimalikud riskid ning nende kasutamise praktikat ei ole põhjust muuta. Patsiendid ja arstid peavad olema tähelepanelikud kopsupõletiku nähtude suhtes, sest need võivad sarnaneda põhihaiguse (KOK) ägenemise nähtudega - nt palavik või külmavärinad, rögaerituse suurenemine või röga värvimuutus, köha süvenemine või hingamisraskused. Kui patsient kahtlustab kopsupõletiku teket, siis tuleb pöörduda arsti poole. Arsti teadmata ei tohi ravi katkestada. Lisainfo telefonil või e-posti aadressil ravimiamet.ee. Allikas: ku-tekkerisk-inhaleeritavate-kortikosteroidide-pikaajalisel-kasutamisel Permetriini sisaldavad täpilahused on kassidele mürgised Ravimiameti avaldatud teave Taas on kätte jõudnud kevad ja aeg on mõtlema hakata, kuidas oma lemmikloomi kirpude ja puukide eest kaitsta. Täpilahuste (spot-on solution) kasutamine lemmikloomadel kirbu- ja/või puuginakkuste raviks ja profülaktikaks on muutunud üha populaarsemaks. Tegemist on väikestesse pipettidesse pakendatud erinevas kontsentratsioonis erinevaid toimeaineid sisaldavate lahustega, mida on lihtne manustada otse looma nahale. Sõltuvalt looma suurusest kantakse täpilahuseid turjapiirkonda või piki seljajoont turjast kuni sabajuureni, lahus jaotub kiiresti üle kogu looma kehapinna, kuid ravimi süsteemne imendumine on vähene. Täpilahused on müügil käsimüügiravimitena ning seetõttu loomaomanikele kergesti kättesaadavad. Nende hulgas on mitmeid preparaate, mis on näidustatud ainult koertel kasutamiseks ja on kassidele mürgised. Kassidele on ohtlikud ravimid, mis sisaldavad toimeainet permetriin. Permetriini mürgistusi esineb kassidel kahjuks sageli. Permetriini sisaldavate ravimite pakendil ning pakendi infolehes on kirjas hoiatus See ravim on kassidele toksiline, kuid see võib loomaomanikul mingil põhjusel märkamata jääda või eiratakse seda teadlikult. Kass võib mürgistuse saada ka teisese kontakti kaudu, näiteks kokkupuutes koeraga, kellele on hiljuti ravimit manustatud. Seetõttu soovitatakse hoida kasse vähemalt 72 tundi eraldi koertest, kellele on manustatud permetriini sisaldavat ravimit. Permetriini ohtlikkus kassidele Permetriin on tõhus insektitsiid, mis on samas ohutu enamikele imetajatele, välja arvatud kassidele. Permetriini sisaldavaid veterinaarravimeid ei tohi kassidel kasutada. Kasside füsioloogilise omapära tõttu ei ole nad võimelised permetriini metaboliseerima. Kassidele ohtlikus kontsentratsioonis sisaldavad permetriini täpilahused. Tooted, mis sisaldavad permetriini madalas kontsentratsioonis (0,05 0,1%), näiteks putukatõrjeks kasutatavad aerosoolid ja suitsuküünlad, kassidele ohtlikud ei ole. Permetriini toksiline annus kassidele on nahale manustades 100 mg/kg. Näiteks tekitab 1 ml täpilahuse, mis sisaldab 45% permetriini, manustamine 4,5 kg kaaluvale kassile tugeva mürgistuse. Koertele on permetriini sisaldavad ravimid üldjuhul ohutud ja välisparasiitide tõrjel tõhusad, kui neid kasutada vastavalt tootja juhistele, samuti on kõrvaltoimete risk suhteliselt madal. Permetriini mürgistuse nähud kassidel Sageli märgatakse kassidel esimesi mürgistuse nähte juba mõne tunni möödudes manustamise/kokkupuute järgselt, samas võib nähtude väljakujunemine aega võtta kuni 72 tundi, sõltudes konkreetsest preparaadist, annusest ja sellest, kuidas on kokkupuude toimunud (otsene nahakontakt, sissehingamine, suukaudne või teisene kokkupuude). Üldiselt on kassipojad tundlikumad ning neil tekkivad mürgistuse nähud on raskekujulisemad. Kergekujulise mürgistuse korral võib kassil täheldada ebaloomulikku käppade tõstmist liikumisel, kõrvade tõmblusi, nahaaluste lihaste kontrollimatuid kokkutõmbeid kõhupiirkonnas. Ravimiga kokku puutunud karvkatte lakkumine võib suurendada süljeeritust ning tekitada oksendamist. Ägeda mürgistuse korral tekivad loomal tugevad lihasvärinad, krambid ja depressioon. Kõige sagedamini esinevad mürgistuse nähud: Koordinatsioonihäired (tuikumine, komistamine) Hüperreaktiivsus (normaalsest tugevam reageerimine välistele stiimulitele) Lihasvärinad Puutetundlikkuse häired Letargia, väsimus Süljeerituse suurenemine Isutus Oksendamine Kõhulahtisus Uriinipidamatus Silmapupillide laienemine Kergematel mürgistusjuhtudel on prognoos tervistumiseks hea. Ka ägedatel juhtudel võivad ellujäämise võimalused head olla, kuid seda ainult juhul, kui raviga alustatakse kiiresti. Permetriinil puudub spetsiifiline antidoot, seetõttu on ravi peamiselt sümptomaatiline. Tavaliselt võtab tervistumine aega 2 kuni 3 päeva. Umbes 10% mürgistusjuhtudest võivad lõppeda looma surmaga. Soovitused loomaomanikule Enne ravimi manustamist oma lemmikloomale tutvu kindlasti ravimi pakendi infolehega ning veendu, et ravim on Sinu lemmikloomale näidustatud ja ohutu ning kui milleski kahtled, pea nõu loomaarsti või apteekriga. Selleks, et vältida kasside juhuslikku kokkupuudet permetriini sisaldavate preparaatidega, hoia ravitud koerad pärast ravimi manustamist kassidest eraldi vähemalt 72 tundi. Kui kass on siiski ravimiga kokku puutunud, pöördu kiiresti professionaalse abi saamiseks loomaarsti poole. Õigeaegne diagnoos ja kiire ravi on väga olulised, vähendamaks looma kannatusi ja parandamaks ellujäämise võimalusi. Permetriin on ohtlik ka kaladele ja teistele veeorganismidele, seetõttu ei tohi ravitud koeri lubada veekogudesse enne, kui ravimi manustamisest on möödunud vähemalt 48 tundi. Allikas: Teated

20 38 Eesti Rohuteadlane (2/2016) Eesti Rohuteadlane (2/2016) 39 Praktika Esimene eestikeelne käsiraamat apteekritele Sümptomite käsitlemine apteegis Janika Tähnas, Eesti Apteekide Ühenduse Koolituskeskuse projektijuht Eesti Apteekide Ühendus andis välja 1. eestikeelse käsiraamatu, mis on mõeldud apteekritele lisateadmiste omandamiseks ning apteegiteenuse kvaliteetsemaks pakkumiseks. Sümptomite käsitlemine apteegis, mis sisaldab levinud haiguste kirjeldusi ja leevendamisvõimalusi, on kirjutatud inglaste Alison Belnkinsopp i, Paul Paxton i ja John Belnkinsopp i poolt ning välja antud Inglismaal juba ligi 2 aastakümmet tagasi. Käesolev raamat on nüüdseks Suurbritannias ilmunud juba seitsmes trükis, mis näitab raamatu tähtsust kohalike apteekrite jaoks. Eesti Apteekide Ühenduse eestvedamisel sai ligi kaheaastase perioodi jooksul raamat eesti keelde tõlgitud ning põhjaliku toimetamistöö tegid ära Kristiina Sepp (MSc farmaatsia, juhatuse liige, Eesti Apteekide Ühendus) ja Malle Kuum (MSc farmaatsia, dr.med, farmakoloogia lektor, Tartu Ülikool). Toimetajate eessõna Laiemate teadmiste andmiseks on toimetades lisatud raamatusse lõigud selle kohta, mis kehtib Suurbritannias, ent mitte Eestis, ning raviainete nimetused, mida Eestis ei ole. Loodetavasti saab iga apteeker sellest raamatust nippe parandamaks patsiendi kuulamise ja nõustamise oskusi, laiendamaks oma teadmisi haiguste kohta ning kordamaks üle ammu õpitut. Kuna raamat on kõigest napil 300-l, mitte 3000 leheküljel, siis loomulikkult ei mahu sellesse kõik ära, nii olemegi raamatu toimetamisel lisanud viiteid asjakohase valdavalt eestikeelse materjali leidmiseks internetist. Käsiraamatu kordustrükk Esmasest käsiraamatu trükist jõudis 1 eksemplar ligikaudu 2/3 apteekidesse, et apteekrid saaksid käsiraamatuga tutvuda ning seda oma igapäevatöös kasutama hakata. Personaalne huvi raamatu vastu oli aga sedavõrd suur ning nüüdseks on valmis ka käsiraamatu kordustrükk (tiraaž 300), mida on võimalik Eesti Apteekide Ühenduse kaudu endale osta. Käsiraamatu hinnaks on 15 ning seda saab tellida Koolituskeskuse kaudu. Raamatu tellimisinfo on avaldatud ka EAÜ kodulehel aadressil Kokkuvõtteks Käsiraamatu tugevaks küljeks on alati olnud tõenduspõhine lähenemisviis, kuhu on lisatud nüüdisaegsetes tõenduspõhistes ülevaateartiklites ja ravijuhistes publitseeritud uued seisukohad. Sümptomite käsitlemine apteegis on hariv ja lahendusi pakkuv raamat kindlasti kõikide apteekrite jaoks. Apteegiaasta 2015 Praktika Kui paari aasta eest sai Eestis valmis esimene apteegiteenuse kvaliteedijuhis, tekkis igale apteekrile võimalus hinnata oma apteegis pakutava teenuse sisu ja kvaliteeti ning ühtne alus parandamaks ja ühtlustamaks apteegiteenuse kvaliteeti. Juhise esimestes peatükkides kirjeldatakse head tava, kuidas patsienti apteegis nõustada, milliseid aspekte arvestada ravimite väljakirjutamisel, milline peaks olema ravimsuhtlemine ravimite ratsionaalse ja tõhusa kasutamise tagamiseks ning mida pidada silmas tervise jälgimise, edendamise ja haiguste ennetamise seisukohalt. Samuti rõhutatakse selles pidevat enese täiendamist ja uute erialateadmiste omandamist. Apteeker on patsiendile kergesti kättesaadav ning tervishoiutöötajana peaks ta panustama ka patsiendi iseravimise tõhustamisse ja tervislike eluviiside edendamisse. Apteegist peab patsient saama lahendusi kergemate tervisekaebuste kohta ning keerukamatele probleemidele peab apteeker aegsasti reageerima ja patsiendi perearsti juurde või erakorralise meditsiini osakonda suunama. Siinkohal rõhutame, et raamat ei ole ette nähtud selleks, et apteekrid hakkaksid arstide asemel kedagi ravima, vaid ikkagi selle tarbeks, et nad suudaksid ära tunda ja käsitleda patsiendi tervisemuresid. Loomulikult võiks raamat olla ka hea abimees enese arendamiseks ja uute teadmiste omandamiseks. Raamatut tõlkima ja toimetama ärgitas just nimelt apteegiteenuse kvaliteedijuhis, aga ka olukord, kus arstidele mõeldud käsiraamatud on ülimahukad, mistõttu ei ole apteegis töötades võimalik leida aega nendesse süveneda. Raamatupoes leidub hulgaliselt raamatuid tervislikest eluviisidest, toitumisest või alternatiivsetest ravimeetoditest, ent pole ühte raamatut apteekrile, millest ühelt poolt kirjeldataks patsientide tüüpilisi kaebusi ja haigusi, millega apteeki pöördutakse, ning teisalt toodaks välja võimalikke lahendusi ja kehtivaid regulatsioone seisuga oli Eestis 521 apteeki: 330 üldapteeki haruapteeki, 23 haiglaapteeki + 1 haiglaapteegi haruapteek ning 4 veterinaarapteeki aasta esimese jaanuari seisuga oli Eestis keskmiselt üks üldapteek 2759 elaniku kohta. Peaaegu 3/4 kõikidest apteekidest asus linnades. Enam kui veerand üldapteekidest tegutses Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist hakkas üldapteekide arv kasvama ning saavutas maksimumi aastal (532 apteeki), mil jõustusid piirangud uute apteekide avamisele. Pärast seda hakkas apteekide arv taas vähenema aastal tegutses Eestis 469 apteeki. Asutamispiirangute kadumine andis uue tõuke apteekide avamisele: apteeki, apteeki, apteeki ja apteeki aastal toimus üldapteekide tegevuslubades väga palju muutusi. Mitmed põhi- ja haruapteegid suleti, samas avati veel enam uusi põhiapteeke. Samuti vahetasid mitmed apteegid nime ja asukohta. Kõigi aasta jooksul tegutsenud apteekide ja nende haruapteekide kogukäive oli aastal 413 miljonit eurot. Üldapteekide käive aastal oli 316 miljonit eurot (77% kogukäibest), haiglaapteekide käive 96 miljonit eurot (23%) ning veterinaarapteekide käive 0,7 miljonit eurot (0,2%). Kulutused ravimitele ühe elaniku kohta olid ligikaudu 229 aastas. Soodustusega retseptiravimite maksumusest tasus patsient aastal 32% ja Eesti Haigekassa 68%. Soodusretsepti keskmine maksumus oli aastal 20,7 eurot. Võrreldes aastaga suurenesid kulutused käsimüügiravimitele 7% ja retseptiravimitele 6%.

Lisa 1. EESTI VÕISTLUSTANTSU LIIDU treeneritele kutsekvalifikatsiooni omistamise ÕPPEKAVA. TREENER I, II ja TREENER III ASTE

Lisa 1. EESTI VÕISTLUSTANTSU LIIDU treeneritele kutsekvalifikatsiooni omistamise ÕPPEKAVA. TREENER I, II ja TREENER III ASTE EESTI VÕISTLUSTANTSU LIIDU treeneritele kutsekvalifikatsiooni omistamise ÕPPEKAVA Lisa 1. TREENER I, II ja TREENER III ASTE TREENER I ja II ASTE BAASKURSUS Vastavalt EVTL treeneritele kutsekvalifikatsiooni

More information

Muuseumide statistika. Kutt Kommel analüütik

Muuseumide statistika. Kutt Kommel analüütik Muuseumide statistika Kutt Kommel analüütik Muuseumide definitsioon Muuseum on ühiskonna ja selle arengu teenistuses olev mittetulunduslik, alaline, külastajatele avatud institutsioon, mis hariduse, teaduse

More information

Seiretulemused: soojuslik mugavus ja piirete toimivus

Seiretulemused: soojuslik mugavus ja piirete toimivus Seiretulemused: Click to edit Master title style soojuslik mugavus ja piirete toimivus Targo Kalamees 1, Leena Paap 1, Kalle Kuusk 1, Tallinna Tehnikaülikool Tõnu Mauring 2, Jaanus Hallik 2, Margus Valge

More information

KEILA JK UUDISKIRI OKTOOBER 2017 KEILA JALGPALLIKLUBI AMETLIK TRÜKIPARTNER:

KEILA JK UUDISKIRI OKTOOBER 2017 KEILA JALGPALLIKLUBI AMETLIK TRÜKIPARTNER: KEILA JK UUDISKIRI OKTOOBER 2017 KEILA JALGPALLIKLUBI AMETLIK TRÜKIPARTNER: Keila JK kasvandikud Markkus Seppik ja Kristofer Piht esindasid Eesti U-17 koondist Tallinnas toimunud EM-valikturniiril. Oma

More information

Meie Kodu 60. aasta juubel. Vabariigi Presidendi tervitus MEIE KODU 60. juubeli puhul

Meie Kodu 60. aasta juubel. Vabariigi Presidendi tervitus MEIE KODU 60. juubeli puhul Meie Kodu 60. aasta juubel Vabariigi Presidendi tervitus MEIE KODU 60. juubeli puhul MEIE KODU 60 aastat AESL-i tervitus MEIE KODU juubeliks Ajaleht Meie Kodu tänab südamest kõiki oma lugejaid, toetajaid

More information

Tõnis Vilu ÖKOKRIITILISE ANALÜÜSI VÕIMALUSTEST UKU MASINGU LOODUSTEKSTI MÄLESTUSI TAIMEDEST NÄITEL. Magistritöö

Tõnis Vilu ÖKOKRIITILISE ANALÜÜSI VÕIMALUSTEST UKU MASINGU LOODUSTEKSTI MÄLESTUSI TAIMEDEST NÄITEL. Magistritöö TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Kirjanduse ja teatriteaduse osakond Tõnis Vilu ÖKOKRIITILISE ANALÜÜSI VÕIMALUSTEST UKU MASINGU LOODUSTEKSTI MÄLESTUSI TAIMEDEST

More information

Eesti lõbusõidulaevade konkurentsieelised

Eesti lõbusõidulaevade konkurentsieelised LIVINGLAB TÖÖTOA KOKKUVÕTE: ALUSMATERJAL EESTI LÕBUSÕIDULAEVADE TURUNDAMISEKS VENEMAAL Dokument koondab Venemaa ajakirjanike ja paadituru ekspertide hinnangud ja ettepanekud 10. juulil 2017. aastal toimunud

More information

Ülevaade OECD teaduse, tehnoloogia ja tööstuse teemalistest raportitest Ülevaate koostaja: Kadri Raudvere, SA Eesti Teadusagentuur

Ülevaade OECD teaduse, tehnoloogia ja tööstuse teemalistest raportitest Ülevaate koostaja: Kadri Raudvere, SA Eesti Teadusagentuur Ülevaade OECD teaduse, tehnoloogia ja tööstuse teemalistest raportitest 2014-2015 Ülevaate koostaja: Kadri Raudvere, SA Eesti Teadusagentuur Tartu 2016 Ülevaade põhineb OECD poolt ingliskeelsetena välja

More information

Väline kvaliteedi kontroll- milline oleks optimaalne valik? Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum, Ühendlabor

Väline kvaliteedi kontroll- milline oleks optimaalne valik? Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum, Ühendlabor Väline kvaliteedi kontroll- milline oleks optimaalne valik? Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum, Ühendlabor PT ülevaade, USA 2008 1946- New Jersey, Pennsylvania ja Delaware laboritevaheline võrdluskatse

More information

Ain Kaalep tutvustas Jaan Kaplinskit Uku Masingule aastate

Ain Kaalep tutvustas Jaan Kaplinskit Uku Masingule aastate Thomas Salumets, Kaplinski_Layout 1 04.01.10 10:52 Page 37 Jaan KaplinsKi UKU Masing * ThoMAs salumets Õhtul mõtlesin, et olen Ukut tõesti väga armastanud ja oleksin tahtnud aina tema ligi olla, aga ei

More information

Murrete lauseehitus ja selle uurimine. Kristel Uiboaed, Liina Lindström

Murrete lauseehitus ja selle uurimine. Kristel Uiboaed, Liina Lindström Murrete lauseehitus ja selle uurimine Kristel Uiboaed, Liina Lindström Kristel Uiboaed töötab Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis eesti murrete teadurina. Tema uurimisteemad on tihedalt

More information

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/121/EÜ, 18. detsember 2006,

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/121/EÜ, 18. detsember 2006, 30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 396/851 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/121/EÜ, 18. detsember 2006, millega muudetakse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist

More information

Milleks mulle eesti keel? Põhikooli õpilaste hoiakutest eesti keele õppe suhtes

Milleks mulle eesti keel? Põhikooli õpilaste hoiakutest eesti keele õppe suhtes Milleks mulle eesti keel? Põhikooli õpilaste hoiakutest eesti keele õppe suhtes Birute Klaas-Lang Kristiina Praakli Tartu ülikool PISA UURINGUD: EESTI HARIDUSPEEGEL 25.08.2014 Ettekande materjal Haridus-

More information

Intriigid, provokatsioonid ja iseseisvuse sünd: Eesti välisdelegatsioon ja Aleksander Kesküla

Intriigid, provokatsioonid ja iseseisvuse sünd: Eesti välisdelegatsioon ja Aleksander Kesküla Ajalooline Ajakiri, 2013, 3 (145), 321 374 Intriigid, provokatsioonid ja iseseisvuse sünd: Eesti välisdelegatsioon ja Aleksander Kesküla Mart Kuldkepp Kui tekkiva Eesti Vabariigi esimesed välissaadikud

More information

Komisjoni otsus seoses juhtumiga EE/2012/1352: Eesti konkreetsetes mobiiltelefonivõrkudes häälkõne lõpetamine

Komisjoni otsus seoses juhtumiga EE/2012/1352: Eesti konkreetsetes mobiiltelefonivõrkudes häälkõne lõpetamine EUROOPA KOMISJON Brüssel,10/8/2012 C(2012) 5811 Eesti Konkurentsiamet (EKA) Auna 6 10317 Tallinn Eesti Kontaktisik: hr Märt Ots peadirektor Faks: +372 667 2401 Lugupeetud hr Ots Teema: Komisjoni otsus

More information

Arvustused. Seppo Zetterberg, Viron historia, Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia, 1118 (Helsinki: SKS, 2007), 810 lk. isbn

Arvustused. Seppo Zetterberg, Viron historia, Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia, 1118 (Helsinki: SKS, 2007), 810 lk. isbn Ajalooline Ajakiri, 2008, 1/2 (123/124), ## ## Arvustused Seppo Zetterberg, Viron historia, Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia, 1118 (Helsinki: SKS, 2007), 810 lk. isbn 9789517465205. Ühe 20.

More information

Jigoro Kano kui judo looja ja arendaja

Jigoro Kano kui judo looja ja arendaja TARTU ÜLIKOOL Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Ülo-Sverre Seppa Jigoro Kano kui judo looja ja arendaja Jigoro Kano as a founder and developer of judo Bakalaureusetöö Kehalise kasvatuse ja spordi

More information

Eesti Õpetajate Keskühingu häälekandja BÜLLETÄÄN. Nr. 27. Bulletin of the Estonian Teachers Association in exile. Stokholm 1979 V', * V \

Eesti Õpetajate Keskühingu häälekandja BÜLLETÄÄN. Nr. 27. Bulletin of the Estonian Teachers Association in exile. Stokholm 1979 V', * V \ HX2UKAND3A V', * V \ Eesti Õpetajate Keskühingu häälekandja BÜLLETÄÄN Nr. 27 Bulletin of the Estonian Teachers Association in exile Stokholm 1979 SISUKORD 1. Kalevipoja missioonist Felix Oinas 3 2. Vancouveri

More information

LOCATIFY. Aarde jaht Veebi juhend

LOCATIFY. Aarde jaht Veebi juhend LOCATIFY Aarde jaht Veebi juhend 2012 0 Sissejuhatus Locafity programm on loodud reisijuhtide ja aarde jahtimismängude disainimiseks ning avaldamiseks nutitelefonidele, kasutades asukoha määramiseks GPS,

More information

ENTERPRISE ESTONIA NORWAY MIS ON SEKTORI BRAND? MILLEKS ESTONIAN PARTNERSHIP PLATFORM?

ENTERPRISE ESTONIA NORWAY MIS ON SEKTORI BRAND? MILLEKS ESTONIAN PARTNERSHIP PLATFORM? ENTERPRISE ESTONIA NORWAY MIS ON SEKTORI BRAND? MILLEKS ESTONIAN PARTNERSHIP PLATFORM? SEKTORI BRAND VAJADUS MILLEKS ON VAJALIK SEKTORI BRAND On väga oluline et Eesti sektorid on branditudmeile kes me

More information

RINGVAADE. Doktoriväitekiri eesti ja kataloonia keelepoliitikast

RINGVAADE. Doktoriväitekiri eesti ja kataloonia keelepoliitikast RINGVAADE 12-2011_Layout 1 30.11.11 17:49 Page 952 RINGVAADE Doktoriväitekiri eesti ja kataloonia keelepoliitikast Möödunud jõulude eel 22. detsembril 2010 väitles Josep Soler Carbonell Barcelona Ülikoolis

More information

UKU MASINGU LUULE SUBJEKTIST: MINA -POEETIKA LUULEKOGUS UDU TOONELA JÕELT

UKU MASINGU LUULE SUBJEKTIST: MINA -POEETIKA LUULEKOGUS UDU TOONELA JÕELT TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti kirjanduse õppetool Külliki Kuusk UKU MASINGU LUULE SUBJEKTIST: MINA -POEETIKA LUULEKOGUS UDU TOONELA JÕELT Magistritöö Juhendaja: dotsent Ülle Pärli Tartu 2008

More information

Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond. Ajaloo ja arheoloogia instituut. Uusima aja osakond. Maarja Vilumets

Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond. Ajaloo ja arheoloogia instituut. Uusima aja osakond. Maarja Vilumets Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond Maarja Vilumets HARIDUSSÜSTEEMI ÜMBERKORRALDAMINE EESTI NSV-S 1940 1953 Bakalaureusetöö Juhendaja:

More information

Suusatamise kujunemine Eestis ja naissuusatajate tipud aastatel

Suusatamise kujunemine Eestis ja naissuusatajate tipud aastatel TARTU ÜLIKOOL Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut Kerli Leiman Suusatamise kujunemine Eestis ja naissuusatajate tipud aastatel 1958-1968 Bakalaureusetöö Kehalise kasvatuse ja spordi õppekava

More information

Keeletehnoloogia rakendustest eesti keeles

Keeletehnoloogia rakendustest eesti keeles Ü l e v a a d e - - - - - - - - - - - Keeletehnoloogia rakendustest eesti keeles Haldur Õim Tartu ülikooli emeriitprofessor Neeme Kahusk Tartu ülikooli teadur Termin keeletehnoloogia (ingl k language technology)

More information

Pagulased Eesti meedias: korpuspõhine lähenemine

Pagulased Eesti meedias: korpuspõhine lähenemine Tartu Ülikool Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Üldkeeleteaduse osakond Pagulased Eesti meedias: korpuspõhine lähenemine Magistritöö Marek Kukk Juhendaja Ann Veismann Tartu 2016 SISUKORD Sissejuhatus...

More information

MERIKOTKA REGATT LÜHIRAJAL 2014 KJK Karikasari. MERIKOTKA REGATTA 2014 KJK Cup juuni 2014 June 13-14, 2014

MERIKOTKA REGATT LÜHIRAJAL 2014 KJK Karikasari. MERIKOTKA REGATTA 2014 KJK Cup juuni 2014 June 13-14, 2014 MERIKOTKA REGATT LÜHIRAJAL 2014 KJK Karikasari MERIKOTKA REGATTA 2014 KJK Cup 13-14. juuni 2014 June 13-14, 2014 Korraldav kogu ESS Kalev Jahtklubi s/y Merikotkas Tallinn, Eesti Vabariik Organizing Authority

More information

Keemiadidaktikuna PTUIs. Väino Ratassepp. Möödunud aegade kõne. Leo Villand

Keemiadidaktikuna PTUIs. Väino Ratassepp. Möödunud aegade kõne. Leo Villand Keemiadidaktikuna PTUIs Möödunud aegade kõne Haridusministeeriumi ja Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituudi koostöö mõnest tahust Pedagoogika uurimisinstituudi teadustöötajad Kihelkonnakoolid 18. sajandil

More information

IIDA-EUROOPA 20. SAJANDI AJALOOGA TEGELEMISEST VÄLJASPOOL AKADEEMILIST KOGUKONDA*

IIDA-EUROOPA 20. SAJANDI AJALOOGA TEGELEMISEST VÄLJASPOOL AKADEEMILIST KOGUKONDA* IIDA-EUROOPA 20. SAJANDI AJALOOGA TEGELEMISEST VÄLJASPOOL AKADEEMILIST KOGUKONDA* TOOMAS HIIO Eellugu 1918. aastal lagunesid Esimese maailmasõja tulemusena Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi ja Venemaa. Ida-Euroopas

More information

Masinloetavate avaandmete esitamine Lennuameti näitel

Masinloetavate avaandmete esitamine Lennuameti näitel TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut IDU40LT Kajar Karuauk 042373IABB Masinloetavate avaandmete esitamine Lennuameti näitel bakalaureusetöö Juhendaja: Enn Õunapuu Phd

More information

Hindamise vajalikkus arengukoostöö tõhususe mõõtmisel: Eesti-Gruusia näitel

Hindamise vajalikkus arengukoostöö tõhususe mõõtmisel: Eesti-Gruusia näitel TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Rahvusvaheliste suhete õppetool Keit Spiegel Hindamise vajalikkus arengukoostöö tõhususe mõõtmisel: Eesti-Gruusia näitel Magistritöö

More information

KOLMANDA SEKTORI RESSURSID JÄRVAMAAL

KOLMANDA SEKTORI RESSURSID JÄRVAMAAL TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Marit Sarapuu KOLMANDA SEKTORI RESSURSID JÄRVAMAAL Magistritöö Juhendaja: lektor Merike Kaseorg Tartu 2014 Soovitan suunata kaitsmisele.. (lektor

More information

Inglise keelest tõlkinud Vallo Kask

Inglise keelest tõlkinud Vallo Kask Cristiano Ronaldo Inglise keelest tõlkinud Vallo Kask Originaali tiitel: Guillem Balague Cristiano Ronaldo. Biography Orion Books, London 2015 Toimetanud Siiri Rebane Kujundus Graig Fraser Disainer Villu

More information

Turu suurus, potentsiaalsete klientide hulk, võrdlus muude sektoritega

Turu suurus, potentsiaalsete klientide hulk, võrdlus muude sektoritega TRÜKITÖÖSTUS NORRA Ülevaade turusuundumustest ja -võimalustest Turu suurus, potentsiaalsete klientide hulk, võrdlus muude sektoritega Norra on arenenud, jõukas ja soovitud turg paljudele eksportijatele.

More information

Kõrgtäpsed GPS-mõõtmised riigi geodeetilise põhivõrgu aluspunktidel aasta suvel

Kõrgtäpsed GPS-mõõtmised riigi geodeetilise põhivõrgu aluspunktidel aasta suvel Kõrgtäpsed GPS-mõõtmised riigi geodeetilise põhivõrgu aluspunktidel 2008. aasta suvel Artu Ellmann 1, Priit Pihlak 2, Karin Kollo 2 1 Tallinna Tehnikaülikool, 2 Maa-amet, e-post: artu.ellmann@ttu.ee Sissejuhatus

More information

ARUANNE KULTUURIPOLIITIKA PÕHIALUSED AASTANI 2020 AASTA 2016 TÄITMISE KOHTA

ARUANNE KULTUURIPOLIITIKA PÕHIALUSED AASTANI 2020 AASTA 2016 TÄITMISE KOHTA ARUANNE KULTUURIPOLIITIKA PÕHIALUSED AASTANI 2020 AASTA 2016 TÄITMISE KOHTA Kultuuriministeerium 2017 Sisukord Sisukord... 2 Sissejuhatus... 3 I Kultuuripoliitika eesmärk... 4 II Kultuuripoliitika kujundamise

More information

Infosüsteemide etalonturbe süsteemi ISKE rakendamise mõju IT riskidele Eesti avaliku sektori näitel

Infosüsteemide etalonturbe süsteemi ISKE rakendamise mõju IT riskidele Eesti avaliku sektori näitel Tallinna Ülikool Informaatika Instituut Infosüsteemide etalonturbe süsteemi ISKE rakendamise mõju IT riskidele Eesti avaliku sektori näitel Magistriritöö Autor: Jurga Baranauskaite Juhendajad: Andro Kull

More information

KORVPALLITREENERITE KUTSEKOOLITUSE ÕPIK

KORVPALLITREENERITE KUTSEKOOLITUSE ÕPIK TREENERITE TASEMEKOOLITUS HANNES KOIK CHARLIE BROCK KORVPALLITREENERITE KUTSEKOOLITUSE ÕPIK 2006 1 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist 1. 3. taseme treenerite kutsekvalifikatsioonisüsteemi

More information

Ajakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia ja merendusorganisatsioonide toel ilmuv ajakiri.

Ajakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia ja merendusorganisatsioonide toel ilmuv ajakiri. NR 4/4 2017 (298) Ajakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia ja merendusorganisatsioonide toel ilmuv ajakiri. Sisukord Meremees on Eesti merendusajakiri, mida antakse välja 1989. aastast alates. Ajakiri Meremees

More information

ning kasutada üldiselt komitee laialdasi eksperditeadmisi oma partnerite

ning kasutada üldiselt komitee laialdasi eksperditeadmisi oma partnerite EMSK Info 22 keeles! EMSK Info Euroopa Majandusja Sotsiaalkomitee ISSN 1830-5091 September 2011/7 Eriväljaanne ET Sild Euroopa ja organiseeritud kodanikuühiskonna vahel JUHTKIRI Hea lugeja! Praegune finantskriis

More information

Keeleharidusest Eestis ja teistes Euroopa Liidu liikmesriikides

Keeleharidusest Eestis ja teistes Euroopa Liidu liikmesriikides Keeleharidusest Eestis ja teistes Euroopa Liidu liikmesriikides Tõnu Tender keeleosakonna nõunik 25. nov 2014 Keeleharidusest Eestis ja ELis (1) Keelteoskus, st emakeele kõrval võõrkeelte oskamine on nüüdisaja

More information

KARJÄÄRIPLANEERIMINE

KARJÄÄRIPLANEERIMINE KARJÄÄRIPLANEERIMINE Sisukord 1. Elukestev õpe...2 1.1 Edukad õpiharjumused... 3 2. Edu...4 2.1 6 vägevat ideed, et olla edukas... 5 2.2 Mis takistab edu saavutamast?... 6 2.3 Steve Jobs'i edureeglid...

More information

MAKSEJÕUETU TÖÖANDJA ETTEVÕTTE ÜLEMINEKU MÕJU TÖÖLEPINGUTELE

MAKSEJÕUETU TÖÖANDJA ETTEVÕTTE ÜLEMINEKU MÕJU TÖÖLEPINGUTELE TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL Kaido Künnapas MAKSEJÕUETU TÖÖANDJA ETTEVÕTTE ÜLEMINEKU MÕJU TÖÖLEPINGUTELE Magistritöö Juhendaja dots dr (iur) M. Muda Tartu 2010 SISUKORD KASUTATUD

More information

Eesti ja vene keelt kõnelevate gümnaasiuminoorte raadiokuulamine pilootuuring kahes Tartu koolis

Eesti ja vene keelt kõnelevate gümnaasiuminoorte raadiokuulamine pilootuuring kahes Tartu koolis Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Eesti ja vene keelt kõnelevate gümnaasiuminoorte raadiokuulamine pilootuuring kahes Tartu koolis Bakalaureusetöö Autor: Liis

More information

EESTI VABARIIGI 99. AASTAPÄEVA TÄHISTAMINE BRADFORDIS JA LONDONIS

EESTI VABARIIGI 99. AASTAPÄEVA TÄHISTAMINE BRADFORDIS JA LONDONIS ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Suurbritannias www.eestihaal.co.uk Nr. 2369 17. märts 2017 asutatud 1947 EESTI VABARIIGI 99. AASTAPÄEVA TÄHISTAMINE BRADFORDIS JA LONDONIS Ladina-rütmides aastapäevapidu

More information

LEGO Mindstorms NXT ga ühilduv aeglase kiirenduse sensor

LEGO Mindstorms NXT ga ühilduv aeglase kiirenduse sensor TARTU ÜLIKOOL MATEMAATIKA-INFORMAATIKA TEADUSKOND Arvutiteaduse Instituut Infotehnoloogia eriala Kaarel Kohler LEGO Mindstorms NXT ga ühilduv aeglase kiirenduse sensor Bakalaureusetöö (6 EAP) Juhendaja:

More information

Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut. Diagrammid ja nende kasutamine Excel 2016 näitel Seminaritöö

Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut. Diagrammid ja nende kasutamine Excel 2016 näitel Seminaritöö Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut Diagrammid ja nende kasutamine Excel 2016 näitel Seminaritöö Autor: Delvis Ramot Juhendaja: Kairi Osula Tallinn 2016 Sisukord 1. Sektordiagramm... 3 2. Joondiagramm...

More information

Meestelaulud I. 1. Meeste laul Ï Ï. 1. Men's Song. Men's Songs I. Veljo Tormis. Sõnad seadnud / Texts arranged by Paul-Eerik Rummo

Meestelaulud I. 1. Meeste laul Ï Ï. 1. Men's Song. Men's Songs I. Veljo Tormis. Sõnad seadnud / Texts arranged by Paul-Eerik Rummo Meestelaulud I Men's Songs I Sõnad seadnud / Texts arranged by PaulEerik Rummo 1. Meeste laul 1. Men's Song Veljo Tormis Tenor III Raskelt tammudes / Tramping heavily (unis.) Î Bass III M (õ)h, (unis.)

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 12572-2:2008 Artificial climbing structures - Part 2: Safety requirements and test methods for bouldering walls EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard EVS-EN

More information

Kristlike usuliikumiste mõju eestlaste ja eestirootslaste rahvakunstile ja kultuurile 1

Kristlike usuliikumiste mõju eestlaste ja eestirootslaste rahvakunstile ja kultuurile 1 Kristlike usuliikumiste mõju eestlaste ja eestirootslaste rahvakunstile ja kultuurile 1 Jaanus Plaat Teesid: 18. ja 19. sajandil levisid Eestis uued usuliikumised, mis osaliselt tegutsesid luterliku kiriku

More information

EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI KAS OTTO WILHELM MASING VESTLES KARJALASTE JA/VÕI VEPSLASTEGA?

EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI KAS OTTO WILHELM MASING VESTLES KARJALASTE JA/VÕI VEPSLASTEGA? Keel ja Kirjandus 1/2017 1/2016 LIX LX AASTAKÄIK EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI KAS OTTO WILHELM MASING VESTLES KARJALASTE JA/VÕI VEPSLASTEGA? ENN ERNITS Jutuajamine kõrtsis

More information

Tupikud. Süsteemi mudel. Tupiku tingimused. Tupikute käsitlemise meetodid. Tupikute ennetamine. Tupikute vältimine. Tupikute avastamine

Tupikud. Süsteemi mudel. Tupiku tingimused. Tupikute käsitlemise meetodid. Tupikute ennetamine. Tupikute vältimine. Tupikute avastamine Tupikud Süsteemi mudel Tupiku tingimused Tupikute käsitlemise meetodid Tupikute ennetamine Tupikute vältimine Tupikute avastamine Tupikust taastumine Kombineeritud lähenemine MEELIS ROOS 1 Tupikute probleem

More information

Lõppraport: Universaalse disaini kontseptsiooni rakendamise kaudu täieliku kaasamise saavutamine Mr Soren GINNERUP, Konsultant

Lõppraport: Universaalse disaini kontseptsiooni rakendamise kaudu täieliku kaasamise saavutamine Mr Soren GINNERUP, Konsultant . P-SG(2006)24 Final ap\rehab\ud\rd\2006\psg(2006)24 20.aprill 2007 PUUETEGA INIMESTE REHABILITATSIOONI JA INTEGRATSIOONI KOMITEE (OSALINE KOKKULEPE) Universaalse disaini Ekspertide Komitee (Ligipääsetavus)

More information

Imelised Imelised kassid Imelised kassid Imelised kassid KASSID

Imelised Imelised kassid Imelised kassid Imelised kassid KASSID Imelised Imelised kassid Imelised kassid Imelised kassid Imelised kassid KASSID Kassitõud ja nende päritolu Kasside käitumine ja bioloogia Kasside omamine ja pidamine Õppematerjalid Algkooli õpilastele

More information

OSAKAPITALI SISSEMAKSETA ASUTATUD OSAÜHINGUTE JÄTKUSUUTLIKKUSE HINDAMINE

OSAKAPITALI SISSEMAKSETA ASUTATUD OSAÜHINGUTE JÄTKUSUUTLIKKUSE HINDAMINE TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusarvestuse instituut Finantsarvestuse õppetool Jane Sõmmer OSAKAPITALI SISSEMAKSETA ASUTATUD OSAÜHINGUTE JÄTKUSUUTLIKKUSE HINDAMINE Magistritöö Juhendaja:

More information

Diagrammid ja nende kasutamine Excel 2016 näitel

Diagrammid ja nende kasutamine Excel 2016 näitel Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut Diagrammid ja nende kasutamine Excel 2016 näitel Seminaritöö Autor: Delvis Ramot Juhendaja: Kairi Osula Tallinn 2015 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev

More information

Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring 2012

Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring 2012 Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring 2012 UURINGU LÕPPARUANNE Uuringut rahastati Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest Tartu 17. juuni 2013 Toimetaja: Marek Tiits Uuringu töögrupp: Kalev Kaarna, Kristjan

More information

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA. Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA. Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Eero Naaber EESTI LAEVANDUSSEKTORI KONKURENTSIVÕIME TUGEVDAMINE Magistritöö Juhendaja: MSc. Marek Rauk TALLINN 2014 Deklareerin,

More information

direktiivsed kõneaktid ning nende kasutamise dünaamika isa ja ema kõnes: juhtumiuuring

direktiivsed kõneaktid ning nende kasutamise dünaamika isa ja ema kõnes: juhtumiuuring doi:10.5128/erya11.10 direktiivsed kõneaktid ning nende kasutamise dünaamika isa ja ema kõnes: juhtumiuuring Helen Kõrgesaar Ülevaade. Artikli eesmärk on anda ülevaade direktiividest eesti lapsele suunatud

More information

ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Suurbritannias Nr mai 2017 asutatud 1947

ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Suurbritannias Nr mai 2017 asutatud 1947 ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Suurbritannias www.eestihaal.co.uk Nr. 2371 20. mai 2017 asutatud 1947 EESTLASTE LAULUPIDU AMSTERDAMIS - KÕLAVÖÖ Koorid üle Euroopa osalesid eestlaste minilaulupeol Kuidas

More information

Eluasemeturu tsüklifaaside analüüs Euroopa riikide ja tsükli indikaatorite hindamine Eesti näitel

Eluasemeturu tsüklifaaside analüüs Euroopa riikide ja tsükli indikaatorite hindamine Eesti näitel TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Veronika Aus Eluasemeturu tsüklifaaside analüüs Euroopa riikide ja tsükli indikaatorite hindamine Eesti näitel Magistritöö

More information

EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU

EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU Kadri Tüür, Timo Maran EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU Eesti kirjandusloos on looduskirjandusest kõnelemine ja selle uurimine suhteliselt uus nähtus. Mitmed kirjandusuurijad on küll eri aegadel ja eri metoodikaid

More information

Eesti säästva arengu riiklik strateegia. Säästev Eesti 21 SE21

Eesti säästva arengu riiklik strateegia. Säästev Eesti 21 SE21 Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21 SE21 Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21 on välja töötatud riigi pikaajalise säästva arengu üksikküsimuste läbitöötamise asjatundjate

More information

Kuidas võõras muutub omaks: kaks taime eesti rahvameditsiinis 1

Kuidas võõras muutub omaks: kaks taime eesti rahvameditsiinis 1 Kuidas võõras muutub omaks: kaks taime eesti rahvameditsiinis 1 Renata Sõukand Teesid: Kummelit propageeriti eestikeelses kirjasõnas juba alates 18. sajandi lõpust, arnika nimetus ilmus sinna alles 19.

More information

~ Eesti Töötukassa. Majandusaasta algus: Majandusaasta lõpp: Registrikood: EMTAKkood: 84301

~ Eesti Töötukassa. Majandusaasta algus: Majandusaasta lõpp: Registrikood: EMTAKkood: 84301 ~ Eesti Töötukassa Majandusaasta aruanne Majandusaasta algus: 01.01.2016 Majandusaasta lõpp: 31.12.2016 Registrikood: 74000085 EMTAKkood: 84301 Aadress: Lasnamäe 2 11412 Tallinn Eesti Vabariik Telefon:

More information

Poliitiliste skandaalide tüübid ja nende lahendamise strateegiad Eestis aastatel

Poliitiliste skandaalide tüübid ja nende lahendamise strateegiad Eestis aastatel TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Johan Skytte poliitikauuringute instituut Kerttu-Liisa Kopliste Poliitiliste skandaalide tüübid ja nende lahendamise strateegiad Eestis aastatel 2011-2015 Bakalaureusetöö

More information

Eesti ettevõttele eesti nimi!

Eesti ettevõttele eesti nimi! Eesti ettevõttele eesti nimi! Ilmar Tomusk keeleinspektsiooni peadirektor Mäletan hästi Tallinna ja teistegi Eesti linnade tänavapilti kolmkümmend aastat tagasi. Lenini näopildiga plakatid elu- ja tööstushoonetel.

More information

EESTI AKREDITEERIMISKESKUS ESTONIAN ACCREDITATION CENTRE

EESTI AKREDITEERIMISKESKUS ESTONIAN ACCREDITATION CENTRE 1/9 LISA Norma AS akrediteerimistunnistusele nr L183 ANNEX to the accreditation certificate No L183 of the Norma Ltd. 1. Akrediteerimisulatus katsetamisel on: Accreditation scope for testing is: EESTI

More information

Erihoolekande arengukava aastateks

Erihoolekande arengukava aastateks Sotsiaalkaitseministri septembri 2014. a käskkiri nr Erihoolekande arengukava 2014-2020 kinnitamine Lisa Sotsiaalministeerium Erihoolekande arengukava aastateks 2014 2020 Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...

More information

EESTI KEEL SISSERÄNDETUULES (II)

EESTI KEEL SISSERÄNDETUULES (II) EESTI KEEL SISSERÄNDETUULES (II)!"#$%&''()*+",-'%'.*/''0",123245611,7',"0'.*8*)9 (Algus Keeles ja Kirjanduses nr 4) ALLAN PUUR, LEEN RAHNU, JAAK VALGE :;,

More information

Nordic-Baltic Research School

Nordic-Baltic Research School Nordic-Baltic Research School Mario Mars Käesoleva aasta suvel avanes mul võimalus osaleda Põhjamaade ja Balti riikide astronoomiat õppivatele noortele mõeldud ühises suvekoolis. Sel aastal toimus see

More information

Keelehariduspoliitika ülevaade

Keelehariduspoliitika ülevaade Keelehariduspoliitika ülevaade EESTI RAPORT Keelehariduspoliitika ülevaade EESTI RAPORT Tartu 2008 Koostajad Eesti keelehariduspoliitika ülevaate (raporti) on koostanud haridus- ja teadusministri 23.

More information

1.1. The regatta will be governed by the rules as Võistlusreeglite (PVR) alusel.

1.1. The regatta will be governed by the rules as Võistlusreeglite (PVR) alusel. PURJETAMISJUHISED 40. Spinnakeri REGATT 30. Juuni-03. Juuli 2016, Pirita, Tallinn SAILING INSTRUCTIONS 40. Spinnaker REGATTA 30 June -03 July 2016, Pirita, Tallinn, Estonia 1. REEGLID 1. RULES 1.1. Võistlused

More information

1 Välisspetsialistide kaasamise poliitika eesmärk

1 Välisspetsialistide kaasamise poliitika eesmärk Work in Estonia va lisspetsialistide Eestisse kaasamise tegevuskava 2015 2016 Sisukord 1 Välisspetsialistide kaasamise poliitika eesmärk... 3 2 Tegevuskava vajalikkus ja eesmärk... 3 3 Tegevuskava sihtrühmad...

More information

ET ELi noortegarantii: esimesed sammud on tehtud, kuid ees ootavad rakendamisega seotud riskid. Eriaruanne EUROOPA KONTROLLIKODA

ET ELi noortegarantii: esimesed sammud on tehtud, kuid ees ootavad rakendamisega seotud riskid. Eriaruanne EUROOPA KONTROLLIKODA ET 2015 nr 03 Eriaruanne ELi noortegarantii: esimesed sammud on tehtud, kuid ees ootavad rakendamisega seotud riskid EUROOPA KONTROLLIKODA EUROOPA KONTROLLIKODA 12, rue Alcide De Gasperi 1615 Luxembourg

More information

RMK Tudu piirkonna metsateede seireprogrammi aruanne

RMK Tudu piirkonna metsateede seireprogrammi aruanne A-PDF Merger DEMO : Purchase from www.a-pdf.com to remove the watermark Prof. Priit Vilba, Sven Sillamäe RMK Tudu piirkonna metsateede seireprogrammi aruanne Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus... 4 1.

More information

1.1. The regatta will be governed by the rules as Võistlusreeglite (PVR) alusel.

1.1. The regatta will be governed by the rules as Võistlusreeglite (PVR) alusel. PURJETAMISJUHISED 39 Spinnakeri REGATT EESTI MV etapp 03-05 Juuli 2015, Pirita, Tallinn SAILING INSTRUCTIONS 39 Spinnaker REGATTA ESTONIAN CHAMPIONSHIP event 03-05 July 2015, Pirita, Tallinn, Estonia 1

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN ISO 4210-2:2015 RATTAD. JALGRATASTE OHUTUSNÕUDED. OSA 2: NÕUDED LINNA- JA TREKIRATASTELE, NOORUKITE-, MÄGI- JA VÕIDUSÕIDURATASTELE Cycles - Safety requirements for bicycles - Part

More information

TARTU ÜLIKOOL. Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut. Siu Etti

TARTU ÜLIKOOL. Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut. Siu Etti TARTU ÜLIKOOL Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut Siu Etti Insuldi ja peaaju traumaga patsientide funktsionaalne sõltumatus statsionaarse taastusravi alguses ja lõpus. Functional independence of

More information

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE EUROOPA KOMISJON Brüssel, 3.2.2017 COM(2017) 63 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ELi keskkonnapoliitika rakendamise

More information

Olulisemad sõlmed mägironimise harrastamiseks

Olulisemad sõlmed mägironimise harrastamiseks Olulisemad sõlmed mägironimise harrastamiseks Erinevaid sõlmesid on sadu, iga sõlm kannab endaga erinevat eesmärki ja situatsiooni kuhu sobilik on. Vaatamata sõlmede paljususele on vaid vähesed sõlmed,

More information

Alustame algusest. Getting Started

Alustame algusest. Getting Started Alustame algusest Getting Started versioon 1.3 SCRATCH on uus programmeerimiskeel, mis lubab sul endal luua interaktivseid lugusid, animatsioone, mänge ja taieseid jm Scratch i saab allalaadida aadressil

More information

NAFTAREOSTUSEST PÕHJUSTATUD KAHJU KOMPENSEERIMISE RAHVUSVAHELISE FONDI ASUTAMISE RAHVUSVAHELINE KONVENTSIOON

NAFTAREOSTUSEST PÕHJUSTATUD KAHJU KOMPENSEERIMISE RAHVUSVAHELISE FONDI ASUTAMISE RAHVUSVAHELINE KONVENTSIOON NAFTAREOSTUSEST PÕHJUSTATUD KAHJU KOMPENSEERIMISE RAHVUSVAHELISE FONDI ASUTAMISE RAHVUSVAHELINE KONVENTSIOON Konventsiooniosalised, olles 29. novembril 1969. aastal Brüsselis vastu võetud naftareostusest

More information

Mittesiduv heade tavade juhend direktiivi 92/57/EMÜ mõistmiseks ja rakendamiseks

Mittesiduv heade tavade juhend direktiivi 92/57/EMÜ mõistmiseks ja rakendamiseks Mittesiduv heade tavade juhend direktiivi 92/57/EMÜ mõistmiseks ja rakendamiseks Ehitustööplatsid Sotsiaalne Euroopa Euroopa Komisjon Seda trükist toetatakse Euroopa Ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse

More information

keskkonnavastutuse direktiivi rakendamise praktikast ja kasutatud metoodikatest Euroopa Liidu liikmesriikides

keskkonnavastutuse direktiivi rakendamise praktikast ja kasutatud metoodikatest Euroopa Liidu liikmesriikides SA Säästva Eesti Instituut/ Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus ÜLEVAADE keskkonnavastutuse direktiivi rakendamise praktikast ja kasutatud metoodikatest Euroopa Liidu liikmesriikides Koostaja:

More information

EESTI KIIR-JA TÕKKEJOOKSJATE DISTANTSI LÄBIMISE KIIRUSE DÜNAAMIKA ANALÜÜS

EESTI KIIR-JA TÕKKEJOOKSJATE DISTANTSI LÄBIMISE KIIRUSE DÜNAAMIKA ANALÜÜS TALLINNA ÜLIKOOL TERVISETEADUSTE JA SPORDI TEADUSKOND Kristi Kiirats EESTI KIIR-JA TÕKKEJOOKSJATE DISTANTSI LÄBIMISE KIIRUSE DÜNAAMIKA ANALÜÜS Bakalaureusetöö Juhendaja: Tiina Torop Tallinn 2008 SISUKORD

More information

PUUR- JA LÕHKETÖÖDE TEHNILISTE PARAMEETRITE JUHTIMISE VÕIMALUSTE ANALÜÜS PÕLEVKIVI ALLMAAKAEVANDAMISEL ESTONIA KAEVANDUSE TINGIMUSTEL

PUUR- JA LÕHKETÖÖDE TEHNILISTE PARAMEETRITE JUHTIMISE VÕIMALUSTE ANALÜÜS PÕLEVKIVI ALLMAAKAEVANDAMISEL ESTONIA KAEVANDUSE TINGIMUSTEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Energeetikateaduskond Mäeinstituut PUUR- JA LÕHKETÖÖDE TEHNILISTE PARAMEETRITE JUHTIMISE VÕIMALUSTE ANALÜÜS PÕLEVKIVI ALLMAAKAEVANDAMISEL ESTONIA KAEVANDUSE TINGIMUSTEL Bakalaureuse

More information

Rahvusvaheline vaade õpetamisele ja õppimisele. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2013 tulemused

Rahvusvaheline vaade õpetamisele ja õppimisele. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2013 tulemused Rahvusvaheline vaade õpetamisele ja õppimisele. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2013 tulemused RAHVUSVAHELINE VAADE ÕPETAMISELE JA ÕPPIMISELE OECD RAHVUSVAHELISE ÕPETAMISE JA ÕPPIMISE

More information

Kui mesilased kaovad, on inimkonnal jäänud elada vaid neli aastat! Busy bees. Albert Einstein

Kui mesilased kaovad, on inimkonnal jäänud elada vaid neli aastat! Busy bees. Albert Einstein Kui mesilased kaovad, on inimkonnal jäänud elada vaid neli aastat! Busy bees Albert Einstein 1 Kursuse korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti riikliku mesindusprogrammi 2013 2016 raames Kliima ja mesilased

More information

Krediidi kulukuse määr aitab teha keerulisi valikuid krediidimaailmas

Krediidi kulukuse määr aitab teha keerulisi valikuid krediidimaailmas Krediidi kulukuse määr aitab teha keerulisi valikuid krediidimaailmas Helen Korju-Kuul Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna peaspetsialist Krediidi võtmine on muutunud aina keerukamaks,

More information

TÖÖTAJATE ÕIGUSTE KAITSE TÖÖANDJA TEGEVUSE ÜMBERKORRALDAMISEL MERLE MUDA

TÖÖTAJATE ÕIGUSTE KAITSE TÖÖANDJA TEGEVUSE ÜMBERKORRALDAMISEL MERLE MUDA DISSERTATIONES IURIDICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 5 TÖÖTAJATE ÕIGUSTE KAITSE TÖÖANDJA TEGEVUSE ÜMBERKORRALDAMISEL MERLE MUDA TARTU 2001 DISSERTATIONES IURIDICAE UNIVERSITATIS TARTÜENSIS DISSERTATIONES

More information

Eesti keele arengukava elluviimise vahearuanne ( )

Eesti keele arengukava elluviimise vahearuanne ( ) Eesti keele arengukava 2011 2017 elluviimise vahearuanne (2013 2014) Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2015 Väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium ISBN 978-9985-79-647-4 www.eksa.ee Trükkinud

More information

Programmeerimine toimub ikoonide abil. Programm moodustub omavahel juhtmega ühendatud, üksteise järele asetatud ikoonidest. Vaata joonis 1.

Programmeerimine toimub ikoonide abil. Programm moodustub omavahel juhtmega ühendatud, üksteise järele asetatud ikoonidest. Vaata joonis 1. LEGO MINDSTORMS Education NXT on LEGO NXT robotite programmeerimiseks LEGO ning tarkvaratootja National Instruments koostöös välja töötatud graafiline programmeerimiskeskkond. Programm töötab sarnaselt

More information

VIGADE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED LAOPROTSESSIDES MEDIQ EESTI OÜ NÄITEL

VIGADE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED LAOPROTSESSIDES MEDIQ EESTI OÜ NÄITEL Timo Pällo VIGADE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED LAOPROTSESSIDES MEDIQ EESTI OÜ NÄITEL LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Transpordi ja logistika eriala Tallinn 2017 Mina,... tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud.

More information

Kroonika Akadeemilises Rahvaluule Seltsis UUDISED

Kroonika Akadeemilises Rahvaluule Seltsis UUDISED Koolipärimuse välitööde kaks viimast päeva möödusid Kärdla Ühisgümnaasiumis, kus ühe koolipäeva vältel intervjueeriti eri eas õpilasi. Teisel päeval said folkloristid osa 12. klassi korraldatud õpetajate

More information

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE. Euroopa Liidu finantshuvide kaitse pettustevastane võitlus 2016.

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE. Euroopa Liidu finantshuvide kaitse pettustevastane võitlus 2016. EUROOPA KOMISJON Brüssel, 20.7.2017 COM(2017) 383 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Euroopa Liidu finantshuvide kaitse pettustevastane võitlus 2016. aasta aruanne {SWD(2017) 266

More information

MAJANDUSE SEKTORAALNE STRUKTUUR JA SELLE TRENDID OECD RIIKIDES

MAJANDUSE SEKTORAALNE STRUKTUUR JA SELLE TRENDID OECD RIIKIDES Tartu Ülikool Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Jürgen Joamets MAJANDUSE SEKTORAALNE STRUKTUUR JA SELLE TRENDID OECD RIIKIDES Bakalaureusetöö Juhendaja: prof. Jüri Sepp Tartu 2014 Soovitan suunata

More information

LEGO MINDSTORMS Education NXT v1.1 lühitutvustus

LEGO MINDSTORMS Education NXT v1.1 lühitutvustus LEGO MINDSTORMS Education NXT v1.1 lühitutvustus LEGO MINDSTORMS Education NXT on LEGO NXT robotite programmeerimiseks LEGO ning tarkvaratootja National Instruments koostöös välja töötatud graafiline programmeerimiskeskkond.

More information

Tartu Budoklubi karate vööprogramm.

Tartu Budoklubi karate vööprogramm. Tartu Budoklubi karate vööprogramm. Üldised eeskirjad Vöösüsteemi eesmärgiks on väljendada õpilaste oskuste taset ning kontrollida nende edasijõudmist. Vöösüsteem annab infot õpilasele tema taseme kohta

More information

KÄSIRAAMAT. Euroopa võrdse kohtlemise õiguse käsiraamat

KÄSIRAAMAT. Euroopa võrdse kohtlemise õiguse käsiraamat KÄSIRAAMAT Euroopa võrdse kohtlemise õiguse käsiraamat Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, 2010. Euroopa Nõukogu, 2010. Käsikiri jõudis lõpule juulis 2010. Reprodutseerimine on lubatud mitteärilistel eesmärkidel,

More information