Keelehariduspoliitika ülevaade

Size: px
Start display at page:

Download "Keelehariduspoliitika ülevaade"

Transcription

1 Keelehariduspoliitika ülevaade EESTI RAPORT

2

3 Keelehariduspoliitika ülevaade EESTI RAPORT Tartu 2008

4 Koostajad Eesti keelehariduspoliitika ülevaate (raporti) on koostanud haridus- ja teadusministri 23. oktoobri a käskkirjaga nr 1010 moodustatud komisjon koosseisus: Made Kirtsi SA Archimedes Hariduskoostöö Keskuse üldhariduse büroo juhataja, komisjoni ja Euroopa Nõukogu vaheline kõneisik Birute Klaas Tartu Ülikooli professor, prorektor Irene Käosaar Haridus- ja Teadusministeeriumi rahvusvähemuste hariduse osakonna juhataja Kristi Mere Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse keeleosakonna koordinaator Järvi Lipasti Soome Instituudi kultuurisekretär Hele Pärn Keeleinspektsiooni nõunik Maie Soll Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Anastassia Zabrodskaja Tallinna Ülikooli Eesti filoloogia osakonna teadur Tõnu Tender Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik, komisjoni esimees Ülle Türk Tartu Ülikooli lektor, Eesti Kaitseväe keeletestigrupi testija Jüri Valge Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Silvi Vare Eesti Keele Instituudi vanemteadur Retsensendid: Martin Ehala Tallinna Ülikooli professor Urmas Sutrop Eesti Keele Instituudi direktor, Tartu Ülikooli professor Keeletoimetaja: Kersti Kaldma

5 Sisukord I OSA. ÜLEVAADE: KEELED EESTIS 1. TAUSTATEAVET 1.1. Üldandmeid Eestist ja eesti keelest 1.2. Ülevaade Eesti elanikkonnast alates 20. sajandist Eesti Vabariigi esimene ise seisvus periood ( ) Teise maailmasõja aeg Nõukogude aeg ( ) Taasiseseisvunud Eestis (alates ) 2. KEELED EESTI ÜHISKONNAS 2.1. Ajalooline ülevaade keelte staatusest ja kasutusvaldkondadest Enne Esimest maailmasõda Eesti Vabariigi esimene iseseisvusperiood ( ) Nõukogude aeg ( , ) 2.2. Keelte staatusest taasiseseisvunud Eestis (alates ) Eesti keele õiguslik staatus Eesti viipekeele õiguslik staatus Eesti keele erikujud Võõrkeelte, sh vähemusrahvuste keelte õiguslik staatus Vähemusrahvuste keelte kasutamise õigus 2.3. Keelteoskusest ja kasutusvaldkondadest taasiseseisvunud Eestis Eesti elanikkonna emakeele/esimese keele oskusest rahvaloenduse andmetel Eesti elanikkonna võõrkeelte oskusest Rahvaloenduse andmetel Uurimuse Eesti elavik 21. sajandi algul (2004) andmetel Eurobaromeeter

6 Keelte kasutusvaldkondadest 2.4. Eesti keele ja Eesti keelekeskkonna arendamine ning sellega tegelevad institutsioonid ja organisatsioonid Eesti keele ja Eesti keelekeskkonna arendamine: strateegiad, programmid Eesti keele ja Eesti keelekeskkonna arendamisega tegelevad institutsioonid ja organisatsioonid 3. KEELED EESTI HARIDUSSÜSTEEMIS 3.1. Ülevaade haridussüsteemist 3.2. Õppetöö korraldamise alused Alusharidus Üldharidus Kutseharidus Kõrgharidus 3.3. Keelte staatus haridussüsteemis: õppekeeled ja õpitavad keeled Alusharidus Põhiharidus Keskharidus Kutseharidus Kõrgharidus 3.4. Keeleõpe Eesti keele õpe eesti õppekeelega üldhariduskoolis Õppekava Kontrollisüsteem ja eesti keele õppe tulemused Eesti keele õppimise motivatsioon koolinoorte seas Eesti keele kui teise keele õpe muukeelses üldhariduskoolis Õppekava Kontrollisüsteem ja eesti keele kui teise keele õppe tulemused Vene keele õpe vene õppekeelega üldhariduskoolis Õppekava Kontrollisüsteem ja vene keele emakeelena/õppekeelena õppe tulemused Kontrollisüsteem ja vene keele õppe tulemused Võõrkeelte õpe üldhariduskoolis Õppekava Kontrollisüsteem ja võõrkeelte õppe tulemused Võõrkeelte õppimise motivatsioon koolinoorte seas

7 3.5. Keeleõpetajad Eesti keele kui emakeele õpetajad Eesti keele õpetajad muu õppekeelega koolis Vene keele kui emakeele ja eesti keelest erineva õppekeelega koolide õpetajad Võõrkeeleõpetajad Õppekavad Õpetajakoolituse lõpetajad Motivatsioon õpetajana tööle asuda Õpetajate täienduskoolitus 4. KEELED MITTEFORMAALSES HARIDUSES 4.1. Eesti keele õppimise motivatsioon 4.2. Eesti keele kui teise keele oskuse mõõtmine 4.3 Võõrkeelte õppimise motivatsioon ja oskuse testimise võimalused II OSA: MITMEKEELSUS JA KEELEHARIDUSE MITMEKESISTAMINE: EUROOPA MÕÕDIKUTE JA PROGRAMMIDE RAKENDAMISEST EESTIS 5.1. Euroopa vähemusrahvuste kaitse raam kon ventsioon 5.2. Euroopa vähemus- või regionaalkeelte harta 5.3. Euroopa keelteaasta tähistamine Euroopa keeltepäeva tähis ta mine Euroopa keeleõppe raamdokument (CEFR): õppimine, õpetamine ja hindamine 5.6. Euroopa keelemapi Eesti variandi väljatöötamisest 5.7. Grazi Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse programmid 5.8. Pestalozzi koolitusprogramm 5.9. Elukestva õppe programm ja selle valdkonnaprogrammid: Comenius, Erasmus, Leonardo da Vinci, Grundtvig jt ELi noorte kodanikuharidusprogramm ja programm Euroopa Noored Euroopa keeleõppe tunnuskirja programm III OSA: ARUTLETAVAD TEEMAD 6.1. Eesti keelehariduspoliitika sõlmpunktid 6.2. Eesti keele mainekujundus ja keeleõppe arendamine 6.3. Mitmekeelsuspoliitika arendamine Keelteoskus kui ressurss Õpetajate koolitamine ja motiveerimine, keeleõppe arendamine

8 LISAD Lisa 1. Elanike arv Eesti suuremates linnades aasta rahvaloenduse andmeil Lisa 2. Eesti keele arendamise strateegia ( ) ametlikud lisad uurimused Lisa 3. Eesti keele- ja keeleõppepoliitika väljatöötamist ja elluviimist tagavad institutsioonid ja organisatsioonid Lisa 4. Eestis tegutsevad rahvuskultuuriseltside liidud ja ühendused KIRJANDUS

9 I OSA. ÜLEVAADE: KEELED EESTIS 1. TAUSTATEAVET 1.1. Üldandmeid Eestist ja eesti keelest Eesti on riik Euroopas, mida ümbritseb läänest ja põhjast Läänemeri, sh põhjast Soome laht, idast Peipsi järv. Ühine maismaapiir on Eestil lõunas Läti ga ning kirdes ja kagus Venemaa Föderatsiooniga. Üle Lääne mere (Soome lahe) põhjas asub Soome, lääne pool Rootsi km Regio KL Glomma N O R R A Dalälven R O O T S I Umeälven P õ h j a l a h t S O O M E Skagerrak T A A N I Elbe Oslo SAKSAMAA Kopenhaagen Stockholm Gotland L ä ä e r i n e m P O O L A Hiiumaa Saaremaa VENEMAA Helsingi S o o m e l a h t L E E D U Narva Tallinn E E S T I Pärnu Tartu Riia Vilnius L Ä T I Peterburi V E N E M A A VA L G E V E N E Minsk Kaart 1. Eesti ja naaberriigid 9

10 Eesti pindala on ,63 km², pealinn on Tallinn. Eesti rahvaarv on (2008), rahvastiku tihedus on 29,7 in/km². Riigikorralt on Eesti parlamentaarne vabariik, asutatud 24. veebruaril Eesti taasiseseisvus 20. augustil septembrist 1991 on Eesti ÜRO liige, 14. maist 1993 Euroopa Nõukogu liige, 1. maist 2004 Euroopa Liidu liikmesriik ning 27. märtsist 2004 NATO liikmes riik. A jä A rv hk V Õ R U M A A VALGA TÕRVA Ä T I KARKSINUIA L MÕISAKÜLA L A H T Pärnu laht KILINGINÕMME ABJAPALUOJA A M A A V A L G ANTSLA VÕRU P Õ L V A M A A Pi RÄPINA PÕLVA OTEPÄÄ ELVA TARTU N VILJ A DIMAA VILJANDI SINDI PÄRNU L I I V I I a Kur kur k KURESSAARE A M A R E S A A M N A V Ä I E R HAAPSALU IUMAA HI SUUREJAANI N U M A A PÄ R A A LIHULA M T A R T U M A A Võrtsjärv KALLASTE VÕHMA TÜRI RAPLA A M A A R A P L E Ä L Ä KÄRDLA 50 km E I 0 v jär PÕLTSAMAA MUSTVEE JÕGEVA V A M A A J Õ G E A M A A J Ä R V PAIDE TAMSALU V I R U M A A PALDISKI KEILA TALLINN S M R Regio KL M va NARVA JÕHVI KEHRA SAUE MAARDU I RUMA IDA-V A TAPA RAKVERE PÜSSI KOHTLAJÄRVE L Ä Ä N E - KIVIÕLI KUNDA LOKSA E si ip Pe H A R J U M A A SILLAMÄE NARVAJÕESUU la Narva T H A L E M N N O O E E S O O M E V L Ä Ä N ht Eesti jaguneb 15 maakonnaks1: Harju, Hiiu, Ida-Viru, Jõgeva, Järva, Lääne, Lääne-Viru, Põlva, Pärnu, Rapla, Saare, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maa kond. Kaart 2. Eesti maakondade kaart Maakonnad on 1. järgu haldusüksused, 2. järgu haldusüksused (omavalitsusüksused) on vallad ja linnad. 1 10

11 Eesti keel on soome-ugri keel. Täpsemalt kuulub eesti keel uurali keelkonna soome-ugri haru läänemeresoome keelte hulka. Eesti keele lähimad sugulaskeeled on vadja ja liivi, mis on tänapäevaks praktiliselt hääbunud. Eesti keele lähedane sugulaskeel on soo me keel, 2 kaugem sugulaskeel on ungari keel. 3 Eesti keele emakeelena kõnelejaid on täna päeval maailmas umbes : Eestis inimest ja mujal, peamiselt Root sis, Soomes, Saksamaal, USAs, Kanadas ja Venemaal aasta rah va loenduse järgi kõneleb eesti keelt teise keelena Eesti ela nik ku Ülevaade Eesti elanikkonnast alates 20. sajandist Eesti Vabariigi esimene iseseisvusperiood ( ) aasta rahvaloenduse järgi elas Eesti Vabariigis inimest aasta rahva - loenduse järgi inimest, neist eestlasi 5 88,1%. Kokku elas Eestis 51 rahvuse esindajaid, kuid tuhande piiri ületasid peale eest laste veel seitsme rahvuse esindajad: vene lased (92 656), sakslased (16 346), rootslased (7641), lätlased (5435), juudid (4434), poola kad (1608) ja soomla sed (1088). Eestis kehtis rahvuste võrd õigus lik kuse printsiip. Vähemus rahvuste asualaks olid aasta sadade jooksul välja kujunenud ajaloo lised piir konnad: venelased on elanud valdavalt Petseri maal (Kagu-Eestis), Narvas ja Peipsi-äär se tes asulates; rootslased Lääne-Eesti saartel: Vormsil, Pakril ja Ruhnul, ka Lääne-Eesti pool saartel; lätlased Lõuna-Eesti piiri äärsetel aladel, sh Valgas ja Mõisakülas; juudid ja sakslased pea mi selt linnades, sh pooled juudid ja kolmandik sakslastest Tallinnas Teise maailmasõja aeg Molotov-Ribbentropi pakt ( ) jagas Ida-Euroopa mõjupiirkondadeks ning jättis Eesti Vabariigi Nõukogude Liidu meelevalda. Pärast pakti sõlmimist kutsus Adolf Hitler Balti riikides elanud baltisakslased Saksamaale. Algas baltisakslaste organiseeritud lahkumine Eestist. Pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist NSV Liidu koosseisu (1940) tabasid repres sioo nid kõiki rahvusrühmi. Järgnes Saksa okupatsioon ( ), 6 mil hukkusid Eesti juudid ning mustlased, Eestist lahkusid ranna roots lased aastal põgenes suur osa eestlastest uue läheneva Nõu kogude okupatsiooni eest läände aastal elas Eestis u , a detsembris u ning aasta algul u inimest. Eesti kaotas Teises maailmasõjas nii oma iseseisvuse kui ka u inimest, st u viiendiku elanikkonnast Nõukogude aeg ( ) Vahetult pärast sõda (1945) küün di s eestlaste osakaal Eesti kogu rah vastikus 97,3%-ni. Eestlaste osakaalu tõusu põhjustasid sõjakaotused kõigis rahvus rühmades, küüditamised, põgenemised ja riigi piiri muutmine: Eesti territooriumi vähendati pärast sõda Venemaa kasuks u 2000 km 2 võrra. 2 Soome keel kuulub läänemeresoome keelte põhjarühma, seda kõneleb inimest Soomes, Kanadas, Eestis, Norras, Venemaal, Rootsis, USAs, vt 3 Ungari keel kuulub soome-ugri keelte hulka, seda kõneleb inimest Ungaris, Rumeenias, Austraalias, Austrias, Kanadas, Iisraelis, Rumeenias, Serbias, Montenegros, Slovakkias, Sloveenias, Ukrainas, USAs, vt com/show_language.asp?code=hun Eesti keeles ei ole rahvus ning kodakondsus sünonüümid. Eestlane tähistab etnilist kuuluvust, mitte kodakondsust. Teisest rahvusest Eesti kodanikke ei nimetata eestlasteks, vaid nende rahvuse järgi. 6 Vt Valge raamat: eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi (2005); Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni raportid. Nõukogude okupatsioon , Saksa okupatsioon (2005) ja Estonia Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity (2006). 11

12 Pärast sõja lõppu alustas Nõukogude Liit Eesti massilist kolo ni see ri mist. Kirde-Eestisse hakati rajama suurtööstust, kuhu vajati rohkesti töölisi. Aja perioo dil ei olnud Eestil endal võimalik migrat sioo ni poliitikat teos ta da. Eesti rahvas tiku koosseisu suur muutus on seotud vene keelt rääkivate inimeste massilise organiseeritud sisse rännuga NSV Liidu teistest piir konda dest, peamiselt Vene maalt, aga ka Ukrainast, Valge venest, Kesk-Aasiast, Taga-Kaukaasiast. Neil aastail rändas sisse-välja kokku 1,4 miljonit väljaspool Eestit sündinud inimest. Aasta Eestlased Venelased Sakslased Rootslased Juudid Muud ,1 8,2 1,5 0,7 0,4 1, ,6 20,1 0, ,5 4, ,2 24,7 0, ,4 6, ,7 27,9 0, ,3 6, ,5 30,3 0, ,3 7, ,9 25,6 0, ,1 6,4 Tabel 1. Rahvused Eestis rahvaloenduste andmete põhjal (protsentides) aasta Eesti NSV ajajärgu viimase rahvaloenduse andmeil elas Eestis 121 rahvusest inimesi. Suurimad rühmad olid eestlased ; venelased ; ukrainlased ; valgevenelased Kõige väiksemad rühmad aga näiteks rumeenlased 88, kirgiisid 81, avaarid ja gagauusid 69, burjaadid Taasiseseisvunud Eestis (alates ) a rahvaloenduse andmeil elas Eestis 142 rahvusest inimesi, kusjuures 22 rahvust on esindatud alla 1000 inimesega, 36 rahvust alla 100 inimesega, 72 rahvust alla 10 inimesega. Eestlased olid ülekaalus enamikus maakondades, valda des ja linnades, v.a Ida-Virumaal, kus eestlaste osakaal kogurahvastikust moodustas vaid 20%, samuti Harju maa mõnes linnas ja vallas (vt lisa 1). rahvus arv % arv % eestlased , ,9 venelased , ,6 ukrainlased , ,1 valgevenelased , ,3 soomlased , ,9 tatarlased , ,2 lätlased , ,2 poolakad , ,2 juudid , ,1 leedulased , ,1 sakslased , ,1 muud , ,7 teadmata 7 0, ,6 kokku , ,0 Tabel 2. Rahvastiku koosseisu võrdlus 1989 ja Kuni Teise maailmasõja lõpuni (1945) Eesti Vabariigis läbiviidud rahvaloendused on tehtud Eesti sõjaeelsetes piirides. Pärast sõda vähendati Eesti territooriumi Venemaa kasuks u 2000 km2. 12

13 2. KEELED EESTI ÜHISKONNAS 2.1. Ajalooline ülevaade eesti keele staatusest ja kasutusvaldkondadest Enne Esimest maailmasõda Eesti kuulus enne Esimest maailmasõda kahe sajandi vältel Vene impeeriumi koosseisu. Sellest hoolimata oli kuni aastani, mil mindi üle vene keelele, valitsevaks asja aja mis keeleks saksa keel. Hariduses, kultuuris ja majanduses kasutati põhiliselt saksa keelt, sest baltisaksa vähemus moodustas Eesti aladel sotsiaalse eliidi. 8 Eesti keele positsioon oli pikka aega madal. Eest laste rahvus liku ärkamisaja järel aastail laienes eesti keele kasutus eeskätt kultuuri s ja hariduses, kuid ametliku keele staatus jäi saavu ta mata kuni Eesti Vabariigi loo miseni aastal Eesti Vabariigi esimene iseseisvusperiood ( ) Eesti esimene põhiseadus (1920) seadustas riigikeelena eesti keele aastal võeti vastu keeleseadus, mis sätestas eesti keele kasutamise asjaajamiskeelena riigi- ja koha li ku omavalitsuse asu tus tes, samuti reguleeris vähemus keelte kasutamist kultuuri oma valit sus tes ja koha li kes omavalit sustes, kus rahvas tiku enamiku moodustasid vastavast vähe mus rahvu sest ela ni kud. Sellel perioodil (1930. aastate jooksul) arendati eesti keel välja pea kõikides vald kondades, sh kõrghariduses ja teaduses. Selle aluseks oli 19. sajandi lõpul ala nud intensiivne eesti keele uurimine ning viimasel põhinev õigekeelsus sõna raa ma tute koostamine ja aastatel töötas ka ligi 100 terminoloogiakomisjoni, kus loodi paljude elualade eestikeelne oskussõnavara Nõukogude aeg ( , ) Nõukogude perioodilgi jätkusid eesti üldkeelekorraldus ja terminoloogiaarendus, viimane küll olu li selt väiksemas mahus. Sel perioodil domineeris paljudes majandus harudes, eriti nendes ühis konna elu valdkondades ja organi sat sioo ni de töökorral du ses, mis allu tati üle lii du li sele venekeelsele tsentrali see ri tud juhti mi sele len nundus, merendus, energia majan dus, tööstus jm, vene keel. Vene keele roll oli suur mitmes muuski vald kon nas nagu riigi valit se mi ne, välispoliitika, diplo maatia, sõjandus, teadus ja tehnika. Eestisse asunud muukeelsetel Nõu ko gude kodanikel puudus vajadus eesti keelt õppi da. Tekkis olu kord, kus eestlastel tuli Eesti mõnes piirkonnas ametnike ja arstidega vene keeles suhelda. Nõukogude aja lõpul, aastal võeti vastu Eesti NSV kee le seadus, mis sea dus tas eesti keele riigi kee le na. Töötati välja eesti keele oskuse nõu ded ja kehtestati need kvalifikat sioo ni nõue te kohus tusliku osana. Keh tes tati ühe- kuni nelja-aastane ülemineku periood, mille jooksul asu tused ja ettevõtted pidid üle minema eesti keelsele asja aja mise le; töötajad, kes ei osanud eesti keelt ameti üles annete või teenis tus kohustuste täitmiseks vajalikul määral, pidid eesti keele selgeks õppima ja vastava eksami soori tama. Kehtestatud nõudeid oli keeruline täita a keeleseadus kaotas kehti vuse uue keele sea duse jõustu mi sega a Eesti alal valitses 18. sajandi algusest Balti erikord. 13

14 2.2. Keelte staatusest taasiseseisvunud Eestis (alates ) Eesti keele õiguslik staatus Eesti Vabariigi põhiseaduse (1992) preambuli kohaselt peab riik tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Põhiseadus ( 6) sätestab, et Eesti riigikeel on eesti keel. 9 Riigi kohustus on tagada igaühe õigus saada eestikeelset õpetust ( 37 lg 4); igaühe õigus eestikeelsele asjaajamisele ja suhtlemisele riigi võimu orga ni tega ( 51 lg 1); riigi asu tuste ja kohalike omavalitsuste eestikeelne asja aja mine ( 52 lg 1). Põhiseaduse keele kasutust reguleerivaid sätteid täpsus tab keeleseadus (1995). 10 Seadus sätestab eesti keele kasutamise kohustus li kud vald kon nad ja võõr keelte ning vähemusrahvuste keelte kasu ta mi se tingi mused ja ulatuse riigiasu tus tes ja kohalikes omavalitsustes ning vähe mus rah vuste keelte kasuta mi se vähemus rah vuse kultuuri omavalitsustes. Eestis kehtivad riigikeele oskuse nõuded koda kondsuse taotlejatele ja avalikele teenis tu ja tele ning isiku te ga tööalaselt suhtlevatele töötajatele. Kodakondsuse seaduses on sätes ta tud kodakond su se taotleja igapäevaeluks vajaliku eesti keele oskuse nõuded osa oskuste kaupa. Alates aastast on kodakondsuse taotleja eesti keele eksam ühitatud eesti keele tase me eksamiga. Koda kond suse taotleja peab sooritama eesti keele eksami vähe malt Euroopa Nõukogu algatusel koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis kirjel da tud B1 tase mel. Välismaalaste seaduse kohaselt nõutakse pika ajalise elaniku ela mis loa taotlejatelt vähe malt B1 tasemel eesti keele oskust, mille tõenda miseks peab elamisloa taotleja soori tama eksami. Eksamit ei pea sooritama alla 15-aastane või üle 65-aas ta ne välis maalane. Keeleseaduse alusel on avalikele teenistu ja tele, töötajatele ning füüsilisest isikust ette võtjatele kehtestatud ametikohale vastavad eesti keele oskuse nõuded Euroopa Nõukogu A-, B- või C-tasemel. 11 Keeleoskusnõuete täitmist kontrollib Keele inspektsioon. Eesti keel on Euroopa Liidu (EL) amet lik keel. Ettevalmis tu sed ELi astumiseks andsid olulise tõuke eesti oskus kee le arengule: tõlgiti arvukalt määrusi ja direktiive. 12 Tõlki mi se ga seoses arendati eesti õiguskeelt, samuti rea erialade (raamatu pida mine, toll, andme kaitse, põllu majandus, veondus, kesk konna kaitse, energeetika, haridus, kalandus jne) termineid. Eesti oskuskeele arendamine jätkub Eesti viipekeele õiguslik staatus Keeleseaduse ( 1 lg 3) järgi on eesti viipekeelel Eestis ametlik staatus 13 : eesti viipekeel on iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju; riik peab (lg 4 kohaselt) soodustama eesti keele, eesti viipekeele ja viibeldud eesti keele kasutamist ning arengut Lisaks riigikeele mõistele kasutatakse põhiseaduses ka asja aja mis keele mõistet. Selle mõiste määratlust seadus ei anna, kuid selle kasutamise põhjal põhi sea duse -s 52 ja keele seaduse -des 3, 8 ja 11 võib öelda, et asja ajamiskeele all mõistetakse keelt, milles avalik võim suhtleb isikutega ning koostab dokumente a keeleseadust on praeguseks ( ) eri põhjustel muudetud 17 korda: 16 korda seadusega ja 1 kord Riigikohtu otsusega. 11 Vabariigi Valitsuse määrus nr 105 Avalike teenistujate teenistujate, töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded. 12 Tõlgiti u määrust ( lk) ja 1500 direktiivi ( lk). 13 Keeleseaduse nimetatud muudatus jõustus Eestis elab ligikaudu 2000 viipekeelset inimest, keda võib käsitleda siinse kurtide kogukonna tuumikuna. Eesti viipekeele kasutajaskonna moodustavad lisaks viipekeelsetele kurtidele ka kurtidest vanemate kuuljad lapsed, kelle emakeeleks see sageli on, ning osa vaegkuuljatest (mõistet kurt kasutatakse keelelis-kultuurilises, mitte audioloogilises tähenduses. Seega hõlmab nimetatud mõiste igasuguse kuulmisstaatusega viipekeelekasutajaid). Ühtekokku on umbes 4500 eesti viipekeele regulaarset kasutajat (Laiapea, Miljan, Toom, Sutrop 2002). 14

15 Eesti keele erikujud Eesti õigusaktides ei esine regionaal keele mõistet. Samas on regionaalkeelte teemat mitmel korral aru ta tud, viimati aastal, mil moodustati Vabariigi Valitsuse korral du sel asjatundjate komisjon 15 ülesandega määrata kindlaks lõuna eesti keele (s.o Võru keelekuju, mida on traditsiooniliselt peetud eesti keele murdeks) õiguslik staatus. Paraku ei leidnud komisjon üksmeelt. Eesti õigusaktides (keeleseadus ja EKAS 2004) määrat le takse murded ja neist lähtu vad kirjalikud keelekujud kui eesti keele piirkondlikud erikujud. Taasiseseisvunud Eesti keele po lii ti ka on olnud eesti keele piirkondlike erikujude küsi mu ses mõneti vastuoluline. Eesti keele erikujusid ja mitmik-identiteeti on soositud kultuuri väärtusena, eesti kirjakeele arendamise ühe allikana ja kohaliku eesti identiteedi kand jana. Eesti toetab rahaliselt Võru Insti tuu di ning Eesti Regio naal- ja Vähemuskeelte Liidu (ERVL) tege vust 16 ; rakendatakse riiklikke pro gramme Lõuna-Eesti keel ja kultuur ( ), Setomaa riiklik kul tuu ri pro gramm ( ) jt. 17 On korraldatud piir kond li ke erikujude õpetamist üldhariduskoolides (eelkõige Kagu-Eestis), kõrg kooli des ja suvekursustel; on välja antud lugemikke ja toetatud lõunaeesti piirkond likes eri kuju des ilmuvaid aja kirjan dus välja andeid, vastava teemalisi kultuu ri ajakirjade erinumb reid, raa dio- ja tele saa teid; on toetatud piirkondlikes erikujudes näidendite kirjutamist ja lavas tamist, ilu kirjanduse aval da mist ja luule- ning kodumurde päevade korral da mist; koha nimeseadusega on sätes tatud kohanimede piirkondlike erikujude kasutamine. Teisalt on piirkondlike erikujude propa gee ri mist, eriti mõnele keelekujule regionaalkeele staa tu se omista mise taotlusi tõrjutud. Tõrjuvat hoiakut on põhjendatud Eesti riigi suhteliselt piira tud inim- ja rahaliste võimalus tega 18, mõnikord ka võimaliku separatismi ohuga. Eesti keele arendamise strateegia (EKAS) elluviimine (2006) toob esile valdkonna probleeme: õigusaktides on sätes ta mata eesti keele piirkondlike erikujude kasu ta mine kohalikus asja aja mi ses. Ras ku si on eesti keele piirkondlike erikujude õpetamisega, kuna riiklik õppekava seda piisavalt ei soodusta; puudub võima lus anda erikujude õpetaja tele lisa kvali fikatsioon jne Võõrkeelte, sh vähemusrahvuste keelte õiguslik staatus Keeleseadus ( 2 lg 1) sätestab, et iga muu keel peale eesti keele ja eesti viipekeele on võõrkeel ning (lg 2) vähemusrahvuse keel on võõrkeel, mida vähemusrahvusest Eesti koda nikud on Eestis põliselt kasutanud emakeelena. Vene keel on Eestis suure kõnelejaskonnaga võõrkeel. Emakeelena/esimese keelena kasutab seda 95% Eestis elavatest (mitte-eestlastest) eri rahvuste esin da jatest, kelle hulka kuulub ka väiksearvuline ajalooline vene vähemus (vt ptk ). Vene keele kasutamise võimalused ja tegelik kasuta mine igapäevaelu eri valdkondades on määratult laiem kui mistahes teisel võõrkeelel. Riiklikus haridussüsteemis on vene keel eesti keele kõrval nii üld hari dus koo lides kui ka kutseõppeasutustes ametlik õppekeel (vt ptk 3) jne. 15 Vabariigi Valitsuse korraldus nr 27-k; komisjoni esimees oli kultuuriminister Urmas Paet. 16 Võru Instituudi asutas Vabariigi Valitsus a. Praegu asub see Kultuuri ministeeriumi valitsemisalas, seda finatseeritakse riigieelarvest, raha taotletakse juurde fondidest ja programmidest, vt Mittetulundusühing Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit (ERVL, ingl Estonian Bureau of Lesser Used Languages ehk EstBLUL) on asutatud a. ERVL kuulub üle-euroopalisse organi sat siooni Euroopa Vähemkasutatud Keelte Büroo (European Bureau for Lesser Used Languages EBLUL). ERVL liikmeteks on keelekogukondade (jidiš, mustlaskeel, rootsi, saksa, soome, tatari ja vene keel; setu ja võru keel) organisatsioonid kui juriidilised isikud, vt EST/index.shtml. 17 vt Kultuuriministeeriumi Kultuuripärandi programmid 18 Nt on rõhutatud, et kahte kirjakeele staatuses keelt Eesti rahastada ei suuda. 15

16 Vähemusrahvuste keelte kasutamise õigus Vähemusrahvuse määratlus. Vähemusrahvuse kultuuri auto noo mia seadus (1993, 1) esitab vähe mus rahvuse nüüdis aegse määratluse vähe mus rahvusena käsitletakse Eesti koda nikke (Eesti kodanikest koosnevaid rahvusrühmi), kes: elavad Eesti territooriumil; omavad kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid sidemeid Eestiga; erinevad eestlastest oma etnilise kuulu vuse, kultuurilise omapära, religiooni või keele poolest; on ajendatud soovist üheskoos alal hoida oma kultuuritavasid, religiooni või keelt, mis on aluseks nende ühisele identiteedile. Vähemusrahvustesse kuuluvatel isikutel on õigus moodustada ja toetada rahvuslikke kul tuuri- ja haridusasutusi ning usukogudusi. Kultuuri auto noo mia seadus ( 2 lg 2) ütleb, et vähemusrahvuse kultuuri oma valitsusi võivad moodustada saksa, vene, rootsi ja juudi vähe musrahvusest isikud ja nendest vähe mus rahvustest isikud, kelle arv on üle Seaduses on nimetatud nn ajaloolised vähe mus rahvused, kellest täna päe val on alles ainult vene vähemus. Vene laste rahvusrühm koosneb kahest demo graa fi li se ja sotsiaalse käitu mi se poolest erinevast rühmast: aja loo lisest vene vähemusest, keda on hinnan gu li selt , ja Teise maa ilma sõja järel siia asunud venelastest, keda a rahva loenduse andmeil on üle Kultuuriomavalitsuse moodusta mise eel du s on rahvus nimekirja kinnitamine Kultuuriministeeriumis. Esimese vähemusrahvusena taasiseseisvunud Eestis kinnitasid juunis 2001 rahvusnimekirja ingerisoomlased aastal kinnitas Vabariigi Valitsus Rootsi vähemusrahvuse kultuu ri nõukogu vali mis te peakomitee koosseisu. Vähemusrahvused ja etnilisted vähemused rahuldavad oma kultuurihuvisid peamiselt mittetulundusühingute vormis tegutsevates rahvus kultuu riseltsides ja kunsti kollek tiivides. Need seltsid on enamikus koondunud seitsmesse rahvus kultuu riseltside liitu ja ühendusse (vt lisa 4). Leidub rahvuskultuuriseltse, kes tegut se vad väljas pool ühendusi ja liite. 20 Põhiseadus ( 51 lg 2) sätestab, et neis paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles ning paikkondades, kus elanike enamiku keel ei ole eesti keel, võivad kohalikud omavalitsused seaduses sätesta tud ulatuses ja korras kasutada sisemise asjaajamiskeelena selle paikkonna püsielanike ena miku keelt. Seda sätet täpsustab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ( 41 lg 3), mille kohaselt võõrkeelte, sh vähemusrahvuste keelte kasu ta mise kohalikes oma valit sus tes sätestab keeleseadus. Samast tuleneb piirang, et keele seaduse ( 11) alusel kohaliku oma valit suse volikogu ettepanekul antud luba kasutada vastava kohaliku omavalit suse sise mi se asja aja mise keelena omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodus tava vähe mus rahvuse keelt kehtib kuni vastava volikogu volituste lõppemiseni. Siiani ei ole ükski koha lik oma valitsus saanud Vabariigi Valitsuselt luba sisemises asja aja mises vähemus rahvuse keelt kasutada. Narva ja Sillamäe linnavalitsus on kahel korral selle kohase soo vi ga Vabariigi Valitsuse poole pöördunud, kuid kuna vähemusrahvusesse kuulu mine on seotud koda kond susega ning neis linnades oli Eesti kodanike osakaal alla 50%, on Vaba riigi Valitsus taotluse lahendamise edasi lükanud. Rahvusrühmad ei ela kontsentreeritult ühes või teises oma valitsuses: üksi ku tes oma valitsus tes on nende hulk küllaltki väike. Rahvuskeelt ema keelena kõne le jate osakaal jääb teistel 19 Katus, Puur, Sakkeus (2000: 54). 20 Riikliku programmi Integratsioon Eesti ühiskonnas ja jätkuprogrammi Eesti lõimumiskava raames toetatakse tegevusi, millega Eestis elavatel vähemusrahvustel on võimalik tegeleda oma emakeele ja kultuuriga. Integratsiooni Sihtasutus toetab riiklikus programmis kirjeldatud tegevusi projektikonkursside kaudu, lisaks finantseeritakse vähemusrahvuste kultuuriseltside tegevust. Kuna suurem osa Eestis elavatest vähemusrahvustest räägib emakeelena/ esimese keelena vene keelt ega oska enam rahvuskeelt, siis tegeldakse kultuuriseltsides enamasti kultuuri tundmaõppimise ja kultuuritraditsioonide järgimisega; täiskasvanutele mõeldud keelekursusi on teadaolevalt korraldatud vähe. 16

17 rahvusrühmadel (peale eestlaste ja venelaste) alla 50%. Seega on igas üksikus oma valitsuses mingit muud rahvuskeelt peale eesti või vene keele ema keelena kõne lejate hulk niivõrd väike, et puudub reaalne vajadus ning võimalus korral da da asja aja mi st muus keeles peale eesti või vene keele. Valitsus ei ole saanud ka ühelt ki väiksema arvu li selt vähemusrühmalt taotlust võimal da da muukeelset asjaajamist Keelteoskusest ja kasutusvaldkondadest taasiseseisvunud Eestis Eesti elanikkonna emakeeleoskusest rahvaloenduse andmetel aasta rahvaloenduse andmetel elab Eestis 142 rahvusest inimesi (vt ptk ). Ema kee - lena räägitavaid keeli on 109: paljude rahvusrühmade esindajad ei oska enam oma rahvuskeelt. Rahvusrühmades aset leidnud keelevahetusest kõneleb ka rahvusrühma keele oskajate ning rahvusrühma liikmete arvu lahknevus. Esimese keelena (emakeelena) kasu ta takse Eestis kõneldavaid keeli järgmiselt: eesti keel isikut (67,3%), vene keel isikut (29,7%), ukraina keel isikut (0,9%), valgevene keel isikut (0,4%), soome keel isikut (0,3%), läti keel isikut (0,1%), leedu keel isikut (0,09%), muud keeled isikut (0,5%). emakeel teadmata isikul (0,7%). Võrreldes neid andmeid rahvastikuandmetega (tabel 2), selgub, et kõigis rahvus rühmades, k.a eestlased, on rahvuskeelt emakeelena/ esimese keelena kõnelejate arv rahvus rühma liikmete koguarvust väiksem. Ainuke erand on vene keel, mille kõnelejate arv ja osakaal on suurem kui venelaste arv ja osakaal. 97% Eesti elanikest räägib ema kee lena/esimese keelena kas eesti või vene keelt. Üle jäänud 107 keele rääkijaid on kokku u 3% elanik konnast. Valdav osa oma rahvuskeelt mitte kõnelevaid inimesi oli oma ema kee leoskuse minetanud juba enne Eestisse jõudmist ja siirdunud vene keelele. Erandiks on rootslased ja soomlased, kelle esindajatest oluline osa räägib esimese keelena eesti keelt. Kuna teiste rahvuste (peale eestlaste ja venelaste) hulgas on rahvuskeelt emakeelena kõnelevate inimeste osakaal väga väike, siis ei ole rahvuskeelte paljusus ühiskonnaelus eriti märgatav Eesti elanikkonna võõrkeelteoskusest Rahvaloenduse andmetel Esmakordselt fikseeriti võõrkeelteoskus a rahvaloendusel. Nõukogude perioodil toi munud loendustel (v.a a loendus) küsiti peale emakeele üht NSV Liidu rahvaste keelt, mida isik vabalt valdas aasta rahvaloendusel võis märkida mitu keelt ning keele oskuse kriteeriumid olid madalamad. Võõrkeeleks on loetud iga ema keelest erinev keel, sh ka oma rahvuse keel, kui see pole isiku emakeel. Etteantud vastuse variandid olid järg mi sed: eesti keel, vene keel, inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, soome keel, rootsi keel, läti keel, oma rahvuse keel, muu(d) keel(ed) ja ei oska. Võõr keelteoskuse küsimusele vastamine oli vabatahtlik, seetõttu jättis 14,2% ela ni kest sellele vastamata. See küsimus esitati kõigi elanike, sh väikelaste kohta. 17

18 Suur oli tead ma ta (vastamata) vastuste osatähtsus alla 15aastaste laste, kuid ka vane maealiste elanike hul gas, seega oli paljude võõrkeeli mitteoskavate isikute puhul vastus ei oska jäetud mär ki mata. Ilmnes, et 68,2% eestlastest oskab vene keelt, 35,2% inglise keelt, 16,6% soome keelt ja 14,9% saksa keelt. Venelastest oskas 44,5% eesti keelt, 17,4% inglise keelt, 5,4% saksa keelt, 1,6% soome keelt Uurimuse Eesti elavik 21. sajandi algul (2004) andmetel Aasta enne ühinemist Euroopa Liiduga (2003) uuriti Eesti elanike võõrkeelteoskust, võõrkeelte kasu tamist ja hoiakuid rahvus- ja vanuse rühmade taustal. Vastajad pidid hindama oma keele - oskust. Uurimuse põhjal oli Eesti hea keeleoskusega maa: 94% elanikest väitis, et oskab vähe malt passiivselt eesti või vene keelt võõrkeelena, 69% sai enda hin nan gul (osaliselt) aru inglise keelest ning 53% soome keelest. Tuleb arvestada asjaoluga, et inimese enese hinnang on tõe näoliselt tegelikust oskusest parem. Uurimuse andmetel oli Eestis ükskeelseid st oskasid vaid emakeelt/esimest keelt 14% elanikest. Lisaks ema keele le oskas üht võõrkeelt 34% elanikest: eestlased enamasti vene keelt ja vene lased eesti keelt, samas oli moodustumas rühm (13%), kes oskas vaid inglise keelt. Eesti ela nik konnast 30% oskas kaht võõrkeelt: enamasti eesti/vene ja inglise keelt. Kolme ja enamat võõrkeelt oskas 22% elanikest: sagedamini eesti/vene, inglise ning soome keelt, samuti saksa, prant suse või rootsi keelt. Ülevaate põhjal oli u pool Eesti elanikkonnast (52%) mitme keelne. Tugevad olid seosed võõrkeelteoskuse ja kasu tu se ning vanuse vahel: vane ma tele oli enamasti iseloomulik ühe võõrkeele oskus või üks keel sus, kahte ja enamat võõr keelt oskasid eelkõige nooremad vanuserühmad, sh ja 30 44aastased. Ainult emakeeleoskus (ükskeelsus) iseloomustas eelkõige Vene koda nikke ja koda kond su seta inimesi, umbes 90% Eesti kodanikest oskas vähemalt ühte võõrkeelt, sageli kahte või enamat võõrkeelt Eurobaromeeter 2005 Euroopa Komisjoni Eurobaromeetri-uuringu Eurooplased ja keeled (Europeans and languages) (2005) ühes küsimuses sooviti teada, millist võõrkeelt inimesed enda hinnan gul lisaks emakeelele suhtluseks vajalikul määral oskavad. Eesti oli oma tule mus te ga 9. kohal: 87% siinsetest küsitletutest arvas, et oskab peale emakeele/esimese keele vähemalt üht võõrkeelt Keelte kasutusvaldkondadest Eesti keele olu korda ise loo mus tab ühelt poolt inglise keele rolli kasv ühis konnas ning selle laienev mõju eesti keelele. Inglise keele mõju suu re neb õiguses ja halduses, majan du ses, äris ja pangandu ses, 21 tea bes ning reklaa mis. Infotehnoloogias on see algusest peale olnud liiderkeel ja teiste keel te mõju taja. Meele lahutuski muutub järjest inglis keel se maks. Aja kir jan dus on valda valt eesti keelne, 22 kuid Eesti riigi toetusel tegutsevad venekeelsed meediumid (nt Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) 23 Eesti televisiooni (ETV) venekeelne uudis te saade 21 Panganduskeelel on ühisosa mitme muu eriala keelega, nt infotehnoloogia, õigus-, reklaami-, aja kir jan duskeelega. Valdkonna keele kasu tust mõjutab mh asjaolu, et Eesti pangad on seotud välisaktsionäridega või on laiendanud oma tegevuse naaberriikidesse. Seetõttu tuleb osa suhtlusest korraldada mõnes muus keeles, enamasti inglise keeles. Kui välisomanikega suhtle mi ne puudutab ennekõike pangajuhte (juhatus, nõukogu töötavadki enamasti inglise keeles), siis teises riigis tegutsevate tütarpankade puhul on neid töötajaid, kel tuleb oma igapäevatööd teha peale eesti keele ka näiteks inglise või vene keeles, märgatavalt rohkem. Eesti pankades on kaks töökeelt, eesti ja inglise. Eestis käib töö eesti keeles, inglise keelt kasu ta tak se emapangaga suheldes või rahvusvahelise töökeelena. Avalikud kodulehed on pankades kolmes keeles: eesti, vene, inglise (Raadik 2002). 22 Vaid väike osa ajakirjandusest on otseselt riiklik või avalik-õiguslik. Eesti tele kana lite eetrisse minevast toodangust on omatoodang põhiliselt eestikeelne, hankeprogramm tõlgitakse. Suurem osa võõrkeelseid filme ja seriaale on subtiitritega, peale lugemist on suhteliselt vähe. Nt ERRi ETV kõik täis kas va nu te le mõel dud mängufilmid ja seriaalid on subtiitritega, dokumentaalfilmid nii subtiitrite kui ka diktoritekstiga, las te filmid loetakse peale (Kasik 2002). ETVs 18

19 Aktuaalne Kaamera, ERRi üleriigiline venekeelne raadio programm Raadio 4, 24 ajalehed-ajakirjad; ETV 2. kanalile kavandatakse mitme keel seid program me 25 ). Riigieelarvest toetatakse nt Vene Teatri 26 ja Eestimaa Vene Muuseumi tegevust. Erasfääris, nt äris, panganduses, reklaamis kasu ta tak se eesti keele kõrval vene keelt. 27 Eesti keelel on riigikeele staatus ning seda peaks saama kasutada igal elualal ning kogu Eesti territooriumil. Tegelik olukord on mõneti teistsugune. Eestis leidub piirkondi, mille elanikud on üks keelsed (venekeelsed), kes ei oska üldse või vajalikul määral eesti keelt. Eesti viimase kümne aasta areng on olnud suunatud ava tu sele. Üle ilmastumise ja info ühiskonna kujunemise taustal on eesti keele positsioon nõrge ne nud. Praegu on eesti keel pea kõigil elualadel kasu tusel, kuid on näha märke vald kon na kao tuse kohta (kasutusala loovutamine muudele keeltele). Inglise keele kasutus laieneb ka teaduses 28 ja kõrg hari du ses. Eesti teadusruumis toimub suuline suhtlemine enamasti eesti keeles (v.a rahvus vahelised tea dus kon verentsid); kirjalik kommu ni kat sioon jaguneb peamiselt kaheks: tea dus artiklid inglise kee les ning üld käsit lused ja meediaesinemised eesti keeles; virtuaalses kesk konnas suhel dakse oma vahel eesti keeles. 29 Probleemiks on, et eesti keelseid teadus publikatsioone ei arves tata aka dee mi li se tege vu se hindamisel piisaval määral Eesti keele ja Eesti keelekeskkonna arendamine ning sellega tegelevad institutsioonid ja organisatsioonid Eesti keele ja Eesti keelekeskkonna arendamine: strateegiad, programmid Eesti keele ja Eesti keelekeskkonna arenda miseks on vastu võetud mitmed strateegiad ning algatatud rida riik lik ke programme: Vaba riigi Valit suse poolt heaks kiidetud ning kõige laiem riigi keele aren dami sele suunatud dokument Eesti keele arendamise strateegia ( ), mis põhineb selle amet li ke lisadena käsitletavatel uurimustel (vt lisa 2). on olnud ka kakskeelseid (nt eesti- ja vene keel seid) telesaa teid (üks osa esinejatest kasutab eesti ja teine osa vene keelt; eesti keelsetes saadetes kasutatakse ka vene keel seid subtiitreid ning vastupidi. Subtiitrite rohke kasutamine aktiviseerib televaatajat lugema, teiseks võimaldab kuulata originaalteksti ja aitab sellega kaasa võõrkeelte õppimisele. ETV on edastanud ka saateid, kus kasutatakse eesti keele piirkondlikke erikujusid, samuti uudiste saateid eesti viipekeeles või viibeldud eesti keeles Raadio 4 edastab ööpäev läbi peamiselt venekeelset programmi, mis sisaldab saateid armeenia, ukraina, valgevene ja juudi rahvusest elanikele. 25 Riigi toel on meedias olnud saateid teisteski keeltes, nt saksa, soome, ukraina ja valgevene keeles Piirkondades, kus suurem osa elanikkonnast kõneleb vene keelt, ja majan dus haru des, mis on orienteeritud Vene turule või tegelevad transiidiga, on tähtsal kohal vene keel. Kuna suur osa Eesti majandusettevõtteid põhinevad kas täielikult või osaliselt väliskapitalil, on emafirmaga suhtlemisel ehk asjaajamiskeelena kasutusel eesti keele kõrval kas inglise või vastava riigi, nt vene, soome, rootsi ja üksikjuhul saksa keel (Suppi 2003). 28 Eestis ilmub üle 20 eestikeelse ja üle 15 ingliskeelse eelretsenseeritava teadusajakirja. Kõigist rahvus vahe listest eelretsenseeritavatest teaduspublikatsioonidest, mida on aja vahe mikus avaldanud Tartu Ülikooli teadustöötajad, on u 65% kirju tatud inglise keeles ja 25% eesti keeles. Vene keel on publikatsiooni keeleks märgi tud 4,5% ja saksa keel u 3% publikatsioonide puhul. Ülejäänud keelte osakaal jääb alla 1%, seejuures on soome, prantsuse, itaalia ja hispaania keele osa üle 0,1%. 29 Kern

20 Vaba riigi Valitsuse poolt kinnitatud Eesti lõimumiskava , milles on suurem rõhk eri rahvuste omavaheliste kontaktide tihendamisel ning riigi identi teedi kujunemise toetamisel. Kõrg hari dus strateegia , mille eesmärk on tagada eesti keelse kõrg hari duse jätku mine ja areng Euroopa avatud haridusruumis. Riiklik programm Eesti keel ja rahvuslik mälu ( ), mis toetab eesti kee le arendamist ja uurimist ning rah vus li ku mälu ja identiteedi uuringuid. Riiklik programm Eesti keele keeletehnoloogiline tugi ( ), mille pea mi sed tegevus suu nad on keeletehno loo gi lised raken dused (sh automaatne kõne tuvastus, kõnesüntees, gram ma ti kakorrektor, masin tõlke pro gram mid, info otsi -pro gram mid, refe reerimise ja sisu kok ku võtete tege mise program mid, interaktiivsed keele õpetus pro grammid jne); keele res surs side arendamine (sh erinevad korpused, elektroo ni liste sõnastike standard süsteem jms) ja tarkvara arendamine. Programm Eestikeelse terminoloogia toetamine ( ), mis on vajalik eesti oskuskeele edenda miseks kõigis kirjakeele kasutus vald kon da des. Selle ala vald konnad on: termi noloogiaalaste õppe materjalide välja and mine ja termi no loo giaalaste stipen diu mi de määramine, terminoloogiaõppe käivitamine kõrgkoolides, konk reetsete termino loo gia - sõna raa ma tu projektide toetamine, ühtse virtuaalse terminoloogiasõnaraamatute keskkon na loomine; rahvusvahelise koostöö korral da mine. Programm Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine ( ), mille pea ees märk on soodustada eestikeelse kõrghariduse säilimist ja aren da mist. Programmi valdkonnad on: täppisteadused, keemia ja mole ku laar -bioloogia, tehni ka tea du sed, arsti tea dus, geo- ja bioteadused, põllu majan dus teadused, sotsiaalteadused, huma nitaar tea dused. 5 aasta jooksul on kavas välja anda kuni 50 eri valdkonna põhi õpi kut, k.a elektroonilised õpikud. Riiklik programm Lõunaeesti keel ja kultuur , mis on jagatud neljaks suuremaks valdkonnaks: tänapäeva kultuur, ajakirjandus, kooliharidus ja tea dus uuri ngud ning mille üldeesmärk on säilitada Lõuna-Eesti keeleline ja kultuuriline eripära. Setumaa riiklik kultuuriprogramm , mille üldeesmärk on säilitada setude kultuuriline ja keeleline eripära ning väärtustada Setumaad kui elu kesk konda. Programmis käsitletav temaatika on jagatud kuueks valdkonnaks: päri mus kultuur, omakultuur, keel ja haridus, teadusuuringud, meedia ja maine, kogukond. Kultuuriprogramm Kihnu kultuuriruum , mille üldeesmärk on säilitada Kihnu ja Manija saare kultuuriline ja keeleline eripära ning väärtustada mõlemaid saari kui elukeskkonda. Kultuuriprogramm Saarte pärimuslik kultuurikeskkond , mille üld ees märgiks on väärtustada ja taaselustada Eesti saartele omast elulaadi, tavasid ja kombeid, oskusi ning keelelist eripära. Programmis käsitletav temaatika on jaga tud neljaks valdkonnaks: pärimuskultuur ja kogukond, pärimuspõhine uus loo ming, keel ja haridus, teadus- ja arendustegevus. 30 Riik toetab eesti keelt väärtustavat maine kujun dus likku tegevust. Eesti keele avalikku väärtustamist, eelkõige noorte poolt püütakse soodustada maine kujun dus like vahenditega: riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinna ja aasta keeleteo auhinna välja andmine 30 vt Kultuuriministeeriumi Kultuuripärandi programmid 20

21 jms. Käimas on ette val mis tu sed mh eesti keelt väärtustava riikliku väärtus arendusprogrammi käivitamiseks. Eesti võõrkeelte strateegia aastani 2015 (selle rakenduskava on koostamisel). Strateegia üldeesmärk on edendada võõrkeeleõpet kogu Eesti elanikkonna seas. Strateegia peab oluliseks väljaande Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine põhi mõ tete ja selles sisalduvate Euroopa Nõukogu (EN) ühtsete keele oskustase mete rakendamist Eestis; keelte õppimise ja kasutamise ning motivatsiooni uurimist; võõrkeelte omandamise ja õpetamisega seotud rakenduslikke uuringuid ning keele õppe järjepidevuse ja valikute mitmekesisuse toetamist kõikidel haridus tase me tel, samuti elukestvat keeleõpet Eesti keele ja Eesti keelekeskkonna arendamisega tegelevad institutsioonid ja organisatsioonid Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on keelepoliitika Haridus- ja Teadus ministee riumi valitsemis alas. Kuna keelevaldkond põimub pea iga elualaga, siis puutuvad teisedki minis teeriumid sellega vähem või rohkem kokku. Eesti keele ja keelekeskkona arenda misega, sh keeleõppepoliitika väljatöötamise ja elluviimisega tegelevad insti tut sioonid ja organisatsioonid on nt Eesti keelenõukogu, Keeleinspektsioon, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Keele Instituut, Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome ja õiguskeele talitus, Eesti Keele Sihtasutus, Eesti Termi noloogia Ühing, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, Võru Instituut, Integratsiooni Sihtasutus, Emakeele Selts, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit jt (vt lisa 3). Probleemid: keelepoliitika ei ole alati sidus (koordineeritud), alati ei tugineta enne otsuste langetamist uurimustele. 21

22 3. KEELED EESTI HARIDUSSÜSTEEMIS 3.1. Ülevaade haridussüsteemist Eesti haridussüsteem 22

23 Haridussüsteemi korraldus ja põhimõtted on sätestatud Eesti Vabariigi haridusseaduses. Ülesannetest johtuvalt liigitatakse haridus üld-, kutse- ja huvihariduseks. Haridus ta se med on alusharidus, põhiharidus (I tase), keskharidus (II tase) ja kõrgharidus (III tase). Eesti haridussüsteemi käsitlevaid andmeid koondab veebipõhine riiklik register EHIS Eesti Hariduse Infosüsteem ( See sisaldab andmeid õppeasutuste, õppurite, pedagoogide, õppekavade ja koolituslubade ning haridust tõendavate doku men ti de kohta. Õppe asutuste omanikuks võib olla riik, kohalik omavalitsus (munitsipaalomand) või eraisik(ud). Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab 7aastaseks. Kooli kohus tus kestab põhihariduse omandamiseni või õpilase 17aastaseks saamiseni klassis omandab õpilane põhiharidust klassis on selle kõrval võimalik saada ka kutsealast eelkoolitust huvipakkuvas valdkonnas. Põhikooli pooleli jätnud õpilane, kes on vähemalt 17aastane, saab asuda põhihariduse nõudeta kutseõppesse (kestus 0,5 2,5 aas tat, kus oman datakse ainult ametioskused) ja/või jätkata põhihariduse oman da mist täis kas va nu te gümnaasiumis. Põhihariduse omandamise järel on võimalik valida nelja edasiõppimise võimaluse vahel: 1) gümnaasium, kus omandatakse üldkeskharidus (3 aastat); 2) gümnaasium koos kutse õppega (kutsealase eelkoolitusega) omandatakse üld kesk haridus ja mõned ameti ala sed oskused (3 aastat); 3) kutseõppeasutus omandatakse kutsekeskharidus (vähemalt 3 aas tat); 4) kutseõppeasutus omandatakse kutse (1 3 aastat). Keskhariduse omandamise järel on võimalik valida kolme edasiõppimise võimaluse vahel: 1) kutseõppeasutus omandatakse kutseharidus (0,5 3 aastat) või raken dus kõrg hari dus (3 4,5 aastat); 2) rakenduskõrgkool, ülikooli kolledž omandatakse raken dus kõrgharidus (3 4,5 aastat); 3) ülikool omandatakse akadeemiline kõrgharidus; baka lau reu sekraad (3 aastat) > magistrikraad (2 aastat) > doktorikraad (3 4 aastat). Töötaval inimesel on tasemeõppes võimalus omandada põhi- või üld kesk haridus õhtuses või kaugõppe õppe vormis või eksternina; kutse- või kutse kesk haridus osakoormusega õppes ning kõrgharidus osakoormusega õppes või eksternina. Töö kõrvalt saab osaleda täiskasvanute tööalastel kursustel paljudes era kooli des, kutse õppe asu tustes, raken duskõrgkoolides ja ülikoolides, kutseja erialaliitude juures; vabahariduslikel koolitustel rahvaülikoolides, vabahariduslikes koolitusja kul tuu ri kes kustes. Üldkeskhariduse ja kutsekeskhariduse omandamine on tasuta, kõrg hari duse oman da mi ne osakoormusega õppes on enamasti tasuline Õppetöö korraldamise alused Koolieelsetes lasteasutustes, põhikoolides ja gümnaasiumides on õppetöö korraldatud riikli ke raamõppekavade alusel: Alushariduse raamõppekava, Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava, Põhi kooli lihtsustatud riiklik õppekava (abiõppe õppekava) või Toime tuleku riiklik õppe kava. Kutse õppe asu tus teski toimub üleminek riiklikele õppe kava de le. Riiklikes õppekavades määrateletakse õppe- ja kasvatustöö eesmärgid, korraldus põhi mõtted, õpetusvaldkonnad, kohustuslikud õppeained. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamisel soori tatakse eksamid. Põhikooli lõpetamisel soori ta takse kolm lõpueksamit: eesti keel (ema keelena või teise kee lena), matemaatika ning üks eksam õpilase valikul, valik eksa mi na võib sooritada ka võõrkeelte eksamid. Põhi koo li lõpueksamid on kõigile ühtsed, need koostab Riiklik Eksami- ja Kvali fi kat sioo ni keskus (REKK), kuid eksami tule musi kontrol litakse koolis. Gümnaa siumi lõpetamisel peab sooritama vähemalt viis eksamit, neist kolm riigi eksa mi tena. Kõik õpilased peavad sooritama eesti keele eksami (emakeelena või teise keelena), ülejäänud eksamid valib õpilane pakutud ainete hulgast, milleks võivad olla ka võõr keeled. Riigieksamid on ühtsed ja need koostab REKK, eksamitöid hindavad REKKi moodustatud hindamis- 23

Muuseumide statistika. Kutt Kommel analüütik

Muuseumide statistika. Kutt Kommel analüütik Muuseumide statistika Kutt Kommel analüütik Muuseumide definitsioon Muuseum on ühiskonna ja selle arengu teenistuses olev mittetulunduslik, alaline, külastajatele avatud institutsioon, mis hariduse, teaduse

More information

Keeleharidusest Eestis ja teistes Euroopa Liidu liikmesriikides

Keeleharidusest Eestis ja teistes Euroopa Liidu liikmesriikides Keeleharidusest Eestis ja teistes Euroopa Liidu liikmesriikides Tõnu Tender keeleosakonna nõunik 25. nov 2014 Keeleharidusest Eestis ja ELis (1) Keelteoskus, st emakeele kõrval võõrkeelte oskamine on nüüdisaja

More information

Lisa 1. EESTI VÕISTLUSTANTSU LIIDU treeneritele kutsekvalifikatsiooni omistamise ÕPPEKAVA. TREENER I, II ja TREENER III ASTE

Lisa 1. EESTI VÕISTLUSTANTSU LIIDU treeneritele kutsekvalifikatsiooni omistamise ÕPPEKAVA. TREENER I, II ja TREENER III ASTE EESTI VÕISTLUSTANTSU LIIDU treeneritele kutsekvalifikatsiooni omistamise ÕPPEKAVA Lisa 1. TREENER I, II ja TREENER III ASTE TREENER I ja II ASTE BAASKURSUS Vastavalt EVTL treeneritele kutsekvalifikatsiooni

More information

Eesti keeleseisund Sisukord

Eesti keeleseisund Sisukord Sisukord 2 Uuringu tellis haridus- ja teadusministeerium Euroopa regionaalarengu fondi programmi Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (RITA) tegevuse kaks raames. Uuringu koostas Tartu ülikooli

More information

Milleks mulle eesti keel? Põhikooli õpilaste hoiakutest eesti keele õppe suhtes

Milleks mulle eesti keel? Põhikooli õpilaste hoiakutest eesti keele õppe suhtes Milleks mulle eesti keel? Põhikooli õpilaste hoiakutest eesti keele õppe suhtes Birute Klaas-Lang Kristiina Praakli Tartu ülikool PISA UURINGUD: EESTI HARIDUSPEEGEL 25.08.2014 Ettekande materjal Haridus-

More information

Ten years of coastal fish monitoring in Estonia: dynamics of fish assemblages and populations

Ten years of coastal fish monitoring in Estonia: dynamics of fish assemblages and populations ICES CM 2003/R:14 Ten years of coastal fish monitoring in Estonia: dynamics of fish assemblages and populations Toomas SAAT, Redik ESCHBAUM, Markus VETEMAA & Aare VERLIIN Estonian Marine Institute, University

More information

Ajakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia ja merendusorganisatsioonide toel ilmuv ajakiri.

Ajakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia ja merendusorganisatsioonide toel ilmuv ajakiri. NR 4/4 2017 (298) Ajakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia ja merendusorganisatsioonide toel ilmuv ajakiri. Sisukord Meremees on Eesti merendusajakiri, mida antakse välja 1989. aastast alates. Ajakiri Meremees

More information

RINGVAADE. Doktoriväitekiri eesti ja kataloonia keelepoliitikast

RINGVAADE. Doktoriväitekiri eesti ja kataloonia keelepoliitikast RINGVAADE 12-2011_Layout 1 30.11.11 17:49 Page 952 RINGVAADE Doktoriväitekiri eesti ja kataloonia keelepoliitikast Möödunud jõulude eel 22. detsembril 2010 väitles Josep Soler Carbonell Barcelona Ülikoolis

More information

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT Anna-Olga Luga SILLAMÄE ELANIKE EESTI KEELE ÕPE Magistritöö Juhendaja Mart Rannut, PhD NARVA 2016 Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö

More information

Tartu JK Tammeka - JK Tallinna 06 November 2018 online.live Jalgpall

Tartu JK Tammeka - JK Tallinna 06 November 2018 online.live Jalgpall {%[match@@@} Tartu JK Tammeka - JK Tallinna 06 November 2018 online.live Jalgpall WATCH HERE LINK I voor: 24.03 12:00: Maardu United: FCI Tallinn: 0 : 2: 24.03 13:00: JK Sillamäe Kalev: Maardu Linnameeskond

More information

Ajakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia, merendusettevõtete ja -organisatsioonide toel ilmuv ajakiri.

Ajakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia, merendusettevõtete ja -organisatsioonide toel ilmuv ajakiri. NR 2 2018 (300) Ajakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia, merendusettevõtete ja -organisatsioonide toel ilmuv ajakiri. Sisukord Meremees on Eesti merendusajakiri, mida antakse välja 1989. aastast alates.

More information

oleopator G Maasse paigaldatav õlipüüdur l Klaasplast I klassi õlipüüdur vastavalt standardile EN 858 Tootesertifikaat Eraldusvõime Materjal

oleopator G Maasse paigaldatav õlipüüdur l Klaasplast I klassi õlipüüdur vastavalt standardile EN 858 Tootesertifikaat Eraldusvõime Materjal oleopator G l Klaasplast I klassi õlipüüdur vastavalt standardile EN 858 OLEOPATOR G on õlipüüdurite sari, mis on ette nähtud õlise sademevee puhastamiseks olukordades, kus kehtivad kõrged puhastusnõuded.

More information

Konjunktuur 1 (188) Eesti Konjunktuuriinstituut EESTI MAJANDUS- KLIIMA

Konjunktuur 1 (188) Eesti Konjunktuuriinstituut EESTI MAJANDUS- KLIIMA Konjunktuur 1 (188) 9 8 7 6 5 4 3 2 1 MÄRTS 2014 HEA RAHUL- DAV HALB EESTI MAJANDUS- KLIIMA 1. Majanduse üldolukord 2014. a märtsis ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: märts 2014 2.1.

More information

Eestikeelsele õppele üleminek venekeelses gümnaasiumis

Eestikeelsele õppele üleminek venekeelses gümnaasiumis 01-07oige.qxd 27.11.2009 17:38 Page 3 Eestikeelsele õppele üleminek venekeelses gümnaasiumis K a t r i n K e l l o MA, Tartu ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse teadur A n u M a s s o

More information

EESTI KEEL SISSERÄNDETUULES (II)

EESTI KEEL SISSERÄNDETUULES (II) EESTI KEEL SISSERÄNDETUULES (II)!"#$%&''()*+",-'%'.*/''0",123245611,7',"0'.*8*)9 (Algus Keeles ja Kirjanduses nr 4) ALLAN PUUR, LEEN RAHNU, JAAK VALGE :;,

More information

4. Tööturg. Ellu Saar Jelena Helemäe

4. Tööturg. Ellu Saar Jelena Helemäe 4. Tööturg Ellu Saar Jelena Helemäe Tööturuintegratsioon on oluline valdkond, mille tähendus ei piirdu vaid majandusliku toimetulekuga, sest edukus tööturul soodustab ka inimese sotsiaalset ja kultuurilist

More information

Estonian Road Administration

Estonian Road Administration Estonian Road Administration Tamur Tsäkko Director General 01 September 2011 Main Functions The main functions of the Road Administration are: 1. road management and creation of conditions for safe traffic

More information

Sõnavõtt Detroidi Haridusseltsi KODU 85. aastapäeval, 8. oktoobril 2011.a.

Sõnavõtt Detroidi Haridusseltsi KODU 85. aastapäeval, 8. oktoobril 2011.a. Sõnavõtt Detroidi Haridusseltsi KODU 85. aastapäeval, 8. oktoobril 2011.a. Austatud Detroidi haridusseltsi liikmed, Daamid ja härrad, Head kaasmaalased, Suur tänu, et kutsusite mind tänasele kokkusaamisele.

More information

Seiretulemused: soojuslik mugavus ja piirete toimivus

Seiretulemused: soojuslik mugavus ja piirete toimivus Seiretulemused: Click to edit Master title style soojuslik mugavus ja piirete toimivus Targo Kalamees 1, Leena Paap 1, Kalle Kuusk 1, Tallinna Tehnikaülikool Tõnu Mauring 2, Jaanus Hallik 2, Margus Valge

More information

Avaliku sektori ressursikasutuse analüüs riigi saldoandmike põhjal aastatel

Avaliku sektori ressursikasutuse analüüs riigi saldoandmike põhjal aastatel Avaliku sektori ressursikasutuse analüüs riigi saldoandmike põhjal aastatel 2006-2012 Analüüsi koostaja: SA Eesti Koostöö Kogu Analüüsi tellija: Rahandusministeerium Analüüs on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist

More information

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala arengukava TARK ja TEGUS RAHVAS

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala arengukava TARK ja TEGUS RAHVAS Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala arengukava TARK ja TEGUS RAHVAS 2015 2018 veebruar 2014 Tartu Sisukord Sisukord... 2 Eesmärkide ja meetmete seos... 4 Sissejuhatus... 5 Haridus-

More information

ESTONIAN ROAD ADMINISTRATION ANNUAL REPORT

ESTONIAN ROAD ADMINISTRATION ANNUAL REPORT ESTONIAN ROAD ADMINISTRATION 2006 ANNUAL REPORT Estonian Road Administration Annual Report 2006 Foreword...5 Estonian Road Administration...6 Foreign relations... 10 Road network... 12 Condition of road

More information

Ülevaade OECD teaduse, tehnoloogia ja tööstuse teemalistest raportitest Ülevaate koostaja: Kadri Raudvere, SA Eesti Teadusagentuur

Ülevaade OECD teaduse, tehnoloogia ja tööstuse teemalistest raportitest Ülevaate koostaja: Kadri Raudvere, SA Eesti Teadusagentuur Ülevaade OECD teaduse, tehnoloogia ja tööstuse teemalistest raportitest 2014-2015 Ülevaate koostaja: Kadri Raudvere, SA Eesti Teadusagentuur Tartu 2016 Ülevaade põhineb OECD poolt ingliskeelsetena välja

More information

Murrete lauseehitus ja selle uurimine. Kristel Uiboaed, Liina Lindström

Murrete lauseehitus ja selle uurimine. Kristel Uiboaed, Liina Lindström Murrete lauseehitus ja selle uurimine Kristel Uiboaed, Liina Lindström Kristel Uiboaed töötab Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis eesti murrete teadurina. Tema uurimisteemad on tihedalt

More information

TEADLIKKUSE SUURENDAMISE KAMPAANIA MEIL KÕIGIL ON ÜHESUGUSED UNISTUSED

TEADLIKKUSE SUURENDAMISE KAMPAANIA MEIL KÕIGIL ON ÜHESUGUSED UNISTUSED TEADLIKKUSE SUURENDAMISE KAMPAANIA ec.europa.eu/lgbti Õigus- ja tarbijaküsimusted Kõikide materjalide ja linkide kohta kehtib kasutuskeeld kuni 5. augustini (kell 12.00 Brüsseli aja järgi). Euroopa Komisjon

More information

IIDA-EUROOPA 20. SAJANDI AJALOOGA TEGELEMISEST VÄLJASPOOL AKADEEMILIST KOGUKONDA*

IIDA-EUROOPA 20. SAJANDI AJALOOGA TEGELEMISEST VÄLJASPOOL AKADEEMILIST KOGUKONDA* IIDA-EUROOPA 20. SAJANDI AJALOOGA TEGELEMISEST VÄLJASPOOL AKADEEMILIST KOGUKONDA* TOOMAS HIIO Eellugu 1918. aastal lagunesid Esimese maailmasõja tulemusena Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi ja Venemaa. Ida-Euroopas

More information

Eesti elukestva õppe strateegia aastateks koostamise ettepanek

Eesti elukestva õppe strateegia aastateks koostamise ettepanek Eesti elukestva õppe strateegia aastateks 2014-2020 koostamise ettepanek Lähtudes Vabariigi Valitsuse 13. 12. 2005. a määruse nr 302 Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise,

More information

Kogemused POCT INRanalüsaatorite. Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum Ühendlabor

Kogemused POCT INRanalüsaatorite. Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum Ühendlabor Kogemused POCT INRanalüsaatorite valikul Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum Ühendlabor Patsiendimanuse testimise seadmed kliinikumis Saadetud e-kiri 29.05.12 Kliinikute direktorid; Kliinikute juhatajad;

More information

Eesti lõbusõidulaevade konkurentsieelised

Eesti lõbusõidulaevade konkurentsieelised LIVINGLAB TÖÖTOA KOKKUVÕTE: ALUSMATERJAL EESTI LÕBUSÕIDULAEVADE TURUNDAMISEKS VENEMAAL Dokument koondab Venemaa ajakirjanike ja paadituru ekspertide hinnangud ja ettepanekud 10. juulil 2017. aastal toimunud

More information

Väline kvaliteedi kontroll- milline oleks optimaalne valik? Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum, Ühendlabor

Väline kvaliteedi kontroll- milline oleks optimaalne valik? Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum, Ühendlabor Väline kvaliteedi kontroll- milline oleks optimaalne valik? Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum, Ühendlabor PT ülevaade, USA 2008 1946- New Jersey, Pennsylvania ja Delaware laboritevaheline võrdluskatse

More information

AVALIKU SEKTORI HÕIVE JA SELLE DÜNAAMIKA EESTIS JA TEISTES OECD RIIKIDES

AVALIKU SEKTORI HÕIVE JA SELLE DÜNAAMIKA EESTIS JA TEISTES OECD RIIKIDES Sisekaitseakadeemia Finantskolledž Liia Pajusaar AVALIKU SEKTORI HÕIVE JA SELLE DÜNAAMIKA EESTIS JA TEISTES OECD RIIKIDES Lõputöö Juhendaja: Indrek Saar, PhD Tallinn 2017 SISEKAITSEAKADEEMIA LÕPUTÖÖ ANNOTATSIOON

More information

Eesti hariduse viis väljakutset. Eesti haridusstrateegia taustamaterjal

Eesti hariduse viis väljakutset. Eesti haridusstrateegia taustamaterjal Eesti hariduse viis väljakutset Eesti haridusstrateegia 2012 2020 amaterjal Eesti hariduse viis väljakutset Eesti haridusstrateegia 2012 2020 TAUSTAMATERJAL Sisukord Sissejuhatus 1. Sissejuhatus 5 Tagapõhi

More information

Aksel Kirch Eesti Euroopa Liidus: tagasivaade läbi sotsioloogia peegli

Aksel Kirch Eesti Euroopa Liidus: tagasivaade läbi sotsioloogia peegli Aksel Kirch Eesti Euroopa Liidus: tagasivaade läbi sotsioloogia peegli Sissejuhatuseks Eesti lähiajaloo kaks olulist pöördepunkti: taasiseseisvumine ja liitumine Euroopa Liiduga (koos NATO liikmeks saamisega)

More information

Eesti ja vene keelt kõnelevate gümnaasiuminoorte raadiokuulamine pilootuuring kahes Tartu koolis

Eesti ja vene keelt kõnelevate gümnaasiuminoorte raadiokuulamine pilootuuring kahes Tartu koolis Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Eesti ja vene keelt kõnelevate gümnaasiuminoorte raadiokuulamine pilootuuring kahes Tartu koolis Bakalaureusetöö Autor: Liis

More information

Anesteesia ja intensiivravi Eestis 2007.aastal

Anesteesia ja intensiivravi Eestis 2007.aastal Anesteesia ja intensiivravi Eestis 27.aastal Joel Starkopf Pühajärve 2.2.28.a. Aruande esitasid 26 raviasutust 37 osakonda (puudu Läänemaa ja Hiiumaa) 1 Aruannete esitamisest Elektrooniline vorm Anesteesia

More information

KOOLIÕPIKUD KUI ERINEVA MAAILMAVAATE KUJUNDAJAD: EESTI AJALOO GÜMNAASIUMIÕPIKUTE NÄITEL ( )

KOOLIÕPIKUD KUI ERINEVA MAAILMAVAATE KUJUNDAJAD: EESTI AJALOO GÜMNAASIUMIÕPIKUTE NÄITEL ( ) TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool David Arutyunyan KOOLIÕPIKUD KUI ERINEVA MAAILMAVAATE KUJUNDAJAD: EESTI AJALOO

More information

Eesti inimvara raport (IVAR): võtmeprobleemid ja lahendused 2010

Eesti inimvara raport (IVAR): võtmeprobleemid ja lahendused 2010 Eesti inimvara raport (IVAR): võtmeprobleemid ja lahendused 2010 Säästva arengu komisjon Eesti inimvara raport (IVAR): võtmeprobleemid ja lahendused 2010 Raportöör Eesti Koostöö Kogu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus

More information

Inkling Fan Language Character Encoding Version 0.3

Inkling Fan Language Character Encoding Version 0.3 Inkling Fan Language Character Encoding Version 0.3 What follows is a proposed encoding for the characters in the Inkling fan language for standardization among font creators. This encoding would make

More information

Ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu SEIRE ARUANNE aasta koondtulemused seisuga

Ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu SEIRE ARUANNE aasta koondtulemused seisuga Ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu SEIRE ARUANNE 2016. aasta koondtulemused 31.12.16 seisuga Aruande koostaja: Margit Partei Tartu 2017 Sisukord Eessõna... 4 Ettevõtlusõppe programmi taust, ülesehitus

More information

Rahvusvaheline vaade õpetamisele ja õppimisele. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2013 tulemused

Rahvusvaheline vaade õpetamisele ja õppimisele. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2013 tulemused Rahvusvaheline vaade õpetamisele ja õppimisele. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2013 tulemused RAHVUSVAHELINE VAADE ÕPETAMISELE JA ÕPPIMISELE OECD RAHVUSVAHELISE ÕPETAMISE JA ÕPPIMISE

More information

Eesti keele arengukava elluviimise vahearuanne ( )

Eesti keele arengukava elluviimise vahearuanne ( ) Eesti keele arengukava 2011 2017 elluviimise vahearuanne (2013 2014) Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2015 Väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium ISBN 978-9985-79-647-4 www.eksa.ee Trükkinud

More information

ENTERPRISE ESTONIA NORWAY MIS ON SEKTORI BRAND? MILLEKS ESTONIAN PARTNERSHIP PLATFORM?

ENTERPRISE ESTONIA NORWAY MIS ON SEKTORI BRAND? MILLEKS ESTONIAN PARTNERSHIP PLATFORM? ENTERPRISE ESTONIA NORWAY MIS ON SEKTORI BRAND? MILLEKS ESTONIAN PARTNERSHIP PLATFORM? SEKTORI BRAND VAJADUS MILLEKS ON VAJALIK SEKTORI BRAND On väga oluline et Eesti sektorid on branditudmeile kes me

More information

Doktorantide teadustöö keele valikutest 1

Doktorantide teadustöö keele valikutest 1 Doktorantide teadustöö keele valikutest 1 Eve-Liis Roosmaa, Triin Roosalu, Peep Nemvalts Rahvuskeelte taandumine teaduses ja kõrghariduses teeb muret paljudele eurooplastele kõikjal, kus inglise keel pole

More information

Avalike ärakuulamiste korraldamise ja läbiviimise töökord ravimiohutuse riskihindamise komitees (PRAC)

Avalike ärakuulamiste korraldamise ja läbiviimise töökord ravimiohutuse riskihindamise komitees (PRAC) 13. aprill 2016 EMA/389919/2016 Avalike ärakuulamiste korraldamise ja läbiviimise töökord ravimiohutuse 1. Üldpõhimõtted Ravimiohutuse riskihindamise komiteel on võimalus korraldada avalikke ärakuulamisi

More information

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TALLINN UNIVERSITY DISSERTATIONS ON HUMANITIES

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TALLINN UNIVERSITY DISSERTATIONS ON HUMANITIES TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TALLINN UNIVERSITY DISSERTATIONS ON HUMANITIES 14 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TALLINN UNIVERSITY DISSERTATIONS ON HUMANITIES

More information

4. AUDIOVISUAALVALDKOND: RINGHÄÄLING

4. AUDIOVISUAALVALDKOND: RINGHÄÄLING 4. AUDIOVISUAALVALDKOND: RINGHÄÄLING põhitegevusala o teleringhääling o raadioringhääling 2015. a Ettevõtete/asutuste arv: 86 Töötajate arv: 1776 Tulu (mln eurot): 161 4. Audiovisuaalvaldkond RINGHÄÄLING

More information

ARUANNE KULTUURIPOLIITIKA PÕHIALUSED AASTANI 2020 AASTA 2016 TÄITMISE KOHTA

ARUANNE KULTUURIPOLIITIKA PÕHIALUSED AASTANI 2020 AASTA 2016 TÄITMISE KOHTA ARUANNE KULTUURIPOLIITIKA PÕHIALUSED AASTANI 2020 AASTA 2016 TÄITMISE KOHTA Kultuuriministeerium 2017 Sisukord Sisukord... 2 Sissejuhatus... 3 I Kultuuripoliitika eesmärk... 4 II Kultuuripoliitika kujundamise

More information

Ravimi kõlblikkusaeg ja säilitustingimused. Laivi Saaremäel

Ravimi kõlblikkusaeg ja säilitustingimused. Laivi Saaremäel Ravimi kõlblikkusaeg ja säilitustingimused Laivi Saaremäel 30.05.2014 Mis on kõlblikkusaeg? See on ajaperiood, mille jooksul võib eeldada, et ravimi kvaliteet on tagatud, kui seda säilitatakse ettenähtud

More information

Riigi roll popmuusika tootmises, levitamises ning tarbimises Martin Cloonani teooria alusel ja Eesti raadiojaamade näitel

Riigi roll popmuusika tootmises, levitamises ning tarbimises Martin Cloonani teooria alusel ja Eesti raadiojaamade näitel Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Kristel Kaldma Riigi roll popmuusika tootmises, levitamises ning tarbimises Martin Cloonani teooria alusel ja Eesti raadiojaamade näitel

More information

EUROOPA LIIDUS MAKSUSTATAKSE JÄTKUVALT TARBIMIST

EUROOPA LIIDUS MAKSUSTATAKSE JÄTKUVALT TARBIMIST EUROOPA LIIDUS MAKSUSTATAKSE JÄTKUVALT TARBIMIST Anu Lill Statistikaamet Euroopa Liidu uuemad liikmesriigid maksustavad enamjaolt tarbimist, vanad aga tulu ja omandit. Neljateistkümnes, ehk ligikaudu pooltes

More information

Erihoolekande arengukava aastateks

Erihoolekande arengukava aastateks Sotsiaalkaitseministri septembri 2014. a käskkiri nr Erihoolekande arengukava 2014-2020 kinnitamine Lisa Sotsiaalministeerium Erihoolekande arengukava aastateks 2014 2020 Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...

More information

Kohtulahendite kogumik

Kohtulahendite kogumik Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (suurkoda) 6. oktoober 2015 * Eelotsusetaotlus Isikuandmed Füüsiliste isikute kaitse seoses nende andmete töötlemisega Euroopa Liidu põhiõiguste harta Artiklid

More information

KUTSE. Eesti lahtised Meistrivõistlused 2018 Estonian Open Championships 2018 MN13 MN MN40, MN50; MN60 Harrastajad detsember 2017 Haanja

KUTSE. Eesti lahtised Meistrivõistlused 2018 Estonian Open Championships 2018 MN13 MN MN40, MN50; MN60 Harrastajad detsember 2017 Haanja KUTSE Eesti lahtised Meistrivõistlused 2018 Estonian Open Championships 2018 MN13 MN MN40, MN50; MN60 28.-29.detsember 2017 Haanja Poisid/tüdrukud 13- Mehed/Naised & ; Veteranid 40, 50, 60 Boys/Girls 13

More information

Jigoro Kano kui judo looja ja arendaja

Jigoro Kano kui judo looja ja arendaja TARTU ÜLIKOOL Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Ülo-Sverre Seppa Jigoro Kano kui judo looja ja arendaja Jigoro Kano as a founder and developer of judo Bakalaureusetöö Kehalise kasvatuse ja spordi

More information

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA. Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA. Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Eero Naaber EESTI LAEVANDUSSEKTORI KONKURENTSIVÕIME TUGEVDAMINE Magistritöö Juhendaja: MSc. Marek Rauk TALLINN 2014 Deklareerin,

More information

KOLMANDA SEKTORI RESSURSID JÄRVAMAAL

KOLMANDA SEKTORI RESSURSID JÄRVAMAAL TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Marit Sarapuu KOLMANDA SEKTORI RESSURSID JÄRVAMAAL Magistritöö Juhendaja: lektor Merike Kaseorg Tartu 2014 Soovitan suunata kaitsmisele.. (lektor

More information

EESTI JÕUDLUSKONTROLLI AASTARAAMAT 2016 RESULTS OF ANIMAL RECORDING IN ESTONIA 2016

EESTI JÕUDLUSKONTROLLI AASTARAAMAT 2016 RESULTS OF ANIMAL RECORDING IN ESTONIA 2016 RESULTS OF ANIMAL RECORDING IN ESTONIA Väljaandja: Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS Issued by Esikaane foto: Kairi Niit Cover photo ISSN 1406 734X 2017, Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli

More information

PRIVAATSUSÕIGUSE RIIVE PROPORTSIONAALSUSE HINDAMISE KRITEERIUMID EUROOPA LIIDU ÕIGUSES ELEKTROONILISE SIDE ANDMETE KAITSE VALDKONNA NÄITEL

PRIVAATSUSÕIGUSE RIIVE PROPORTSIONAALSUSE HINDAMISE KRITEERIUMID EUROOPA LIIDU ÕIGUSES ELEKTROONILISE SIDE ANDMETE KAITSE VALDKONNA NÄITEL TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse osakond Kätlin Helena Sehver PRIVAATSUSÕIGUSE RIIVE PROPORTSIONAALSUSE HINDAMISE KRITEERIUMID EUROOPA LIIDU ÕIGUSES ELEKTROONILISE SIDE ANDMETE KAITSE VALDKONNA

More information

RIIGIVALITSEMISE JA E-RIIGI STSENAARIUMID

RIIGIVALITSEMISE JA E-RIIGI STSENAARIUMID Arenguseire Keskus RIIGIVALITSEMISE JA E-RIIGI STSENAARIUMID 2018 Arenguseire Keskus Lossi plats 1a,15165 Tallinn riigikogu.ee/arenguseire arenguseire@riigikogu.ee 1 Riigivalitsemise ja e-riigi stsenaariumid

More information

TÖÖTAJATE ÕIGUSTE KAITSE TÖÖANDJA TEGEVUSE ÜMBERKORRALDAMISEL MERLE MUDA

TÖÖTAJATE ÕIGUSTE KAITSE TÖÖANDJA TEGEVUSE ÜMBERKORRALDAMISEL MERLE MUDA DISSERTATIONES IURIDICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 5 TÖÖTAJATE ÕIGUSTE KAITSE TÖÖANDJA TEGEVUSE ÜMBERKORRALDAMISEL MERLE MUDA TARTU 2001 DISSERTATIONES IURIDICAE UNIVERSITATIS TARTÜENSIS DISSERTATIONES

More information

VÕRDLEV ÕIGUSLIK ANALÜÜS

VÕRDLEV ÕIGUSLIK ANALÜÜS Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/9/EÜ, 27. jaanuar 2003 võrdlev analüüs erivajadustega isikute vastuvõtutingimuste osas VÕRDLEV ÕIGUSLIK ANALÜÜS Välismaalasele

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 405:2002 Hingamisteede kaitsevahendid. Ventiiliga filtreerivad poolmaskid gaaside või gaaside ja tahkete osakeste eest kaitsmiseks. Nõuded, katsetamine ja märgistus Respiratory protective

More information

Turu suurus, potentsiaalsete klientide hulk, võrdlus muude sektoritega

Turu suurus, potentsiaalsete klientide hulk, võrdlus muude sektoritega TRÜKITÖÖSTUS NORRA Ülevaade turusuundumustest ja -võimalustest Turu suurus, potentsiaalsete klientide hulk, võrdlus muude sektoritega Norra on arenenud, jõukas ja soovitud turg paljudele eksportijatele.

More information

Sekretär-juhiabi ja lasteaed-algkool

Sekretär-juhiabi ja lasteaed-algkool Sekretär-juhiabi ja lasteaed-algkool Maire Raadik eesti keele instituudi vanemkeelekorraldaja, Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige Emakeele Seltsi keeletoimkond on võtnud arutada küsimuse, kas oleks mõeldav

More information

ASF situation in Estonia. Chishinau, Moldova

ASF situation in Estonia. Chishinau, Moldova ASF situation in Estonia Chishinau, Moldova 20.09.2017 Wild boar population data (1) The number of wild boar hunted in 1991 2017 and winter track index 20.09.17 Veterinary and Food Board, Estonia 2 Wild

More information

4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Seaduse mõjud... 59

4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Seaduse mõjud... 59 Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad karistused) seletuskiri Sisukord 1. Sissejuhatus...

More information

Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring 2012

Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring 2012 Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring 2012 UURINGU LÕPPARUANNE Uuringut rahastati Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest Tartu 17. juuni 2013 Toimetaja: Marek Tiits Uuringu töögrupp: Kalev Kaarna, Kristjan

More information

IX. MAJANDUSPOLIITILINE KOOSTÖÖ EESTIS JA VÄLISMAAL

IX. MAJANDUSPOLIITILINE KOOSTÖÖ EESTIS JA VÄLISMAAL MAJANDUSPOLIITILINE KOOSTÖÖ EESTIS JA VÄLISMAAL 93 IX. MAJANDUSPOLIITILINE KOOSTÖÖ EESTIS JA VÄLISMAAL ÜHINEMISLÄBIRÄÄKIMISTE LÕPETAMINE Nagu Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi

More information

Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond. Ajaloo ja arheoloogia instituut. Uusima aja osakond. Maarja Vilumets

Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond. Ajaloo ja arheoloogia instituut. Uusima aja osakond. Maarja Vilumets Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond Maarja Vilumets HARIDUSSÜSTEEMI ÜMBERKORRALDAMINE EESTI NSV-S 1940 1953 Bakalaureusetöö Juhendaja:

More information

Kes? Kes? Kes on need treenerid (2 õiget 1 punkt)? Mis perekond? Kellenimeliseks seaduseks

Kes? Kes? Kes on need treenerid (2 õiget 1 punkt)? Mis perekond? Kellenimeliseks seaduseks 1. Kes? 2. Kuigi pooleteise aasta vanuselt kukkus talle kirves käe peale, ei seganud see tal tippkorvpalluriks saamast. Jäin ilma vasaku käe poolest pöidlast. Hiljem, kui korvpalli mängisin, osutus see

More information

ÜHTSE FINANTSARVESTUSE SÜSTEEMI OLULISUS MAJANDUSPOLIITILISTE OTSUSTE LANGETAMISEL LIITUDES EUROOPA LIIDUGA

ÜHTSE FINANTSARVESTUSE SÜSTEEMI OLULISUS MAJANDUSPOLIITILISTE OTSUSTE LANGETAMISEL LIITUDES EUROOPA LIIDUGA ÜHTSE FINANTSARVESTUSE SÜSTEEMI OLULISUS MAJANDUSPOLIITILISTE OTSUSTE LANGETAMISEL LIITUDES EUROOPA LIIDUGA Sissejuhatus Kaja Lutsoja, Margus Lutsoja Tallinna Tehnikaülikool OECD majanduspoliitilised soovitused

More information

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/121/EÜ, 18. detsember 2006,

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/121/EÜ, 18. detsember 2006, 30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 396/851 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/121/EÜ, 18. detsember 2006, millega muudetakse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist

More information

Kagu-Eesti tegevuskava elluviimise aasta seirearuanne

Kagu-Eesti tegevuskava elluviimise aasta seirearuanne Kagu-Eesti tegevuskava 2015-2020 elluviimise 2016. aasta seirearuanne Kagu-Eesti tegevuskava 2015-2020 (edaspidi lühendina tegevuskava) koostati Siseministeeriumi eestvedamisel 2014. aastal. Kava koostamisse

More information

(elanike küsitluse tulemused)

(elanike küsitluse tulemused) EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH Rävala 6, 19080 Tallinn, Estonia tel. +372 645 4450, fax +372 667 8399, E-mail eki@ki.ee (elanike küsitluse tulemused) Tallinn aprill

More information

Nutikas spetsialiseerumine - kitsaskohtade ja uute võimaluste analüüs. Eesti Arengufond

Nutikas spetsialiseerumine - kitsaskohtade ja uute võimaluste analüüs. Eesti Arengufond Nutikas spetsialiseerumine - kitsaskohtade ja uute võimaluste analüüs Eesti Arengufond Vahearuanne 19.06.2013 S Sisukord 1. Kitsaskohtade analüüsi struktuur 4 2. Kasvualade ühised kitsaskohad 6 3. IKT

More information

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE. Euroopa Liidu finantshuvide kaitse pettustevastane võitlus 2016.

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE. Euroopa Liidu finantshuvide kaitse pettustevastane võitlus 2016. EUROOPA KOMISJON Brüssel, 20.7.2017 COM(2017) 383 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Euroopa Liidu finantshuvide kaitse pettustevastane võitlus 2016. aasta aruanne {SWD(2017) 266

More information

ET ELi toetus inimkaubandusvastasele võitlusele Lõuna-ja Kagu-Aasias. Eriaruanne

ET ELi toetus inimkaubandusvastasele võitlusele Lõuna-ja Kagu-Aasias. Eriaruanne ET 2017 nr 09 Eriaruanne ELi toetus inimkaubandusvastasele võitlusele Lõuna-ja Kagu-Aasias (vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 4 teisele lõigule) 1977-2017 Auditirühm Kontrollikoja

More information

Intriigid, provokatsioonid ja iseseisvuse sünd: Eesti välisdelegatsioon ja Aleksander Kesküla

Intriigid, provokatsioonid ja iseseisvuse sünd: Eesti välisdelegatsioon ja Aleksander Kesküla Ajalooline Ajakiri, 2013, 3 (145), 321 374 Intriigid, provokatsioonid ja iseseisvuse sünd: Eesti välisdelegatsioon ja Aleksander Kesküla Mart Kuldkepp Kui tekkiva Eesti Vabariigi esimesed välissaadikud

More information

EESTI SEAKASVATAJATE TOOTLIKKUS AASTATEL PRODUCTIVITY OF ESTONIAN PIG FARMS IN THE YEARS OF

EESTI SEAKASVATAJATE TOOTLIKKUS AASTATEL PRODUCTIVITY OF ESTONIAN PIG FARMS IN THE YEARS OF EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Berit Kraus EESTI SEAKASVATAJATE TOOTLIKKUS AASTATEL 2006 2012 PRODUCTIVITY OF ESTONIAN PIG FARMS IN THE YEARS OF 2006 2012 Bakalaureusetöö Maamajandusliku

More information

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool Greete-Kristiine Kuru ÄRIÜHINGUÕIGUSE ÜHTLUSTAMINE EUROOPA LIIDUS JA SELLE MÕJU EESTI ÕIGUSELE Magistritöö Juhendaja dr. iur.

More information

ÜLEVAADE RAHAPESU ANDMEBÜROO TEGEVUSEST AASTAL

ÜLEVAADE RAHAPESU ANDMEBÜROO TEGEVUSEST AASTAL AASTARAAMAT 2017 1 ÜLEVAADE RAHAPESU ANDMEBÜROO TEGEVUSEST 2017. AASTAL TALLINN 2018 SISUKORD EESSÕNA...................................................... 4 1. RAHAPESU ANDMEBÜROOST......................................

More information

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 23. detsember 2016 (OR. en) Jeppe TRANHOLM-MIKKELSEN, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 23. detsember 2016 (OR. en) Jeppe TRANHOLM-MIKKELSEN, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 23. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0413 (COD) 15819/16 UD 281 ETTEPANEK Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa

More information

Tõnis Vilu ÖKOKRIITILISE ANALÜÜSI VÕIMALUSTEST UKU MASINGU LOODUSTEKSTI MÄLESTUSI TAIMEDEST NÄITEL. Magistritöö

Tõnis Vilu ÖKOKRIITILISE ANALÜÜSI VÕIMALUSTEST UKU MASINGU LOODUSTEKSTI MÄLESTUSI TAIMEDEST NÄITEL. Magistritöö TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Kirjanduse ja teatriteaduse osakond Tõnis Vilu ÖKOKRIITILISE ANALÜÜSI VÕIMALUSTEST UKU MASINGU LOODUSTEKSTI MÄLESTUSI TAIMEDEST

More information

OSAKAPITALI SISSEMAKSETA ASUTATUD OSAÜHINGUTE JÄTKUSUUTLIKKUSE HINDAMINE

OSAKAPITALI SISSEMAKSETA ASUTATUD OSAÜHINGUTE JÄTKUSUUTLIKKUSE HINDAMINE TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusarvestuse instituut Finantsarvestuse õppetool Jane Sõmmer OSAKAPITALI SISSEMAKSETA ASUTATUD OSAÜHINGUTE JÄTKUSUUTLIKKUSE HINDAMINE Magistritöö Juhendaja:

More information

Ungari prioriteetide hulgas on kõnelused Horvaatia ja Lääne-Balkaniga,

Ungari prioriteetide hulgas on kõnelused Horvaatia ja Lääne-Balkaniga, EMSK Info 22 keeles! EMSK Info Euroopa Majandusja Sotsiaalkomitee Sild Euroopa ja organiseeritud kodanikuühiskonna vahel ISSN 1830-5091 Detsember 2010 / 9 ET JUHTKIRI Head lugejad! Euroopa Majandus- ja

More information

Eesti vähiregistri andmete valiidsus aastatel

Eesti vähiregistri andmete valiidsus aastatel Eesti vähiregistri andmete valiidsus aastatel 1995 2008 Madleen Orumaa 1, Katrin Lang 1, Margit Mägi 2, Kersti Pärna 1, Tiiu Aareleid 3, Kaire Innos 3 Taust. Rahvastikupõhise vähiregistri andmeid kasutatakse

More information

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020 EESSÕNA Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on tänapäeval üks peamisi tööriistu mistahes majandus- ja eluvaldkonna konkurentsivõime

More information

EESTLASED JA EESTI KEEL VENEMAAL

EESTLASED JA EESTI KEEL VENEMAAL EESTLASED JA EESTI KEEL VENEMAAL Jüri Viikberg 1. Ajaloolist tausta Peipsi taha kargu läinud eestlastest ning sealsest eesti asustusest on teateid juba hiljemalt 16. sajandist, ent arvukamad ümberasu(sta)mised

More information

Masinloetavate avaandmete esitamine Lennuameti näitel

Masinloetavate avaandmete esitamine Lennuameti näitel TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut IDU40LT Kajar Karuauk 042373IABB Masinloetavate avaandmete esitamine Lennuameti näitel bakalaureusetöö Juhendaja: Enn Õunapuu Phd

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 12572-2:2008 Artificial climbing structures - Part 2: Safety requirements and test methods for bouldering walls EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard EVS-EN

More information

Meie Kodu 60. aasta juubel. Vabariigi Presidendi tervitus MEIE KODU 60. juubeli puhul

Meie Kodu 60. aasta juubel. Vabariigi Presidendi tervitus MEIE KODU 60. juubeli puhul Meie Kodu 60. aasta juubel Vabariigi Presidendi tervitus MEIE KODU 60. juubeli puhul MEIE KODU 60 aastat AESL-i tervitus MEIE KODU juubeliks Ajaleht Meie Kodu tänab südamest kõiki oma lugejaid, toetajaid

More information

Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime 2010 AASTARAAMAT

Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime 2010 AASTARAAMAT RIIGIKANTSELEI Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime 2010 AASTARAAMAT Eesti konkurentsivõime maailma 58 riigi ja Euroopa Liidu 24 liikmesriigi võrdluses Tallinn, detsember 2010 Väljaande koostas: EKI juhtivteadur

More information

Eesti kui reisisihi turundusstrateegia

Eesti kui reisisihi turundusstrateegia Eesti kui reisisihi turundusstrateegia 2004-2006 Turismiarenduskeskus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus August 2004 Väljavõte: Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuskava 2004-2006. SISUKORD TURUNDUSSTRATEEGIA

More information

Komisjoni otsus seoses juhtumiga EE/2012/1352: Eesti konkreetsetes mobiiltelefonivõrkudes häälkõne lõpetamine

Komisjoni otsus seoses juhtumiga EE/2012/1352: Eesti konkreetsetes mobiiltelefonivõrkudes häälkõne lõpetamine EUROOPA KOMISJON Brüssel,10/8/2012 C(2012) 5811 Eesti Konkurentsiamet (EKA) Auna 6 10317 Tallinn Eesti Kontaktisik: hr Märt Ots peadirektor Faks: +372 667 2401 Lugupeetud hr Ots Teema: Komisjoni otsus

More information

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE. SKP täiendamine Edu mõõtmine muutuvas maailmas

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE. SKP täiendamine Edu mõõtmine muutuvas maailmas ET ET ET EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 20.8.2009 KOM(2009) 433 lõplik KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE SKP täiendamine Edu mõõtmine muutuvas maailmas ET ET KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE

More information

Eesti IT sektori innovatsioonisüsteemi analüüs Kokkuvõte

Eesti IT sektori innovatsioonisüsteemi analüüs Kokkuvõte Eesti IT sektori innovatsioonisüsteemi analüüs Kokkuvõte Tarmo Kalvet (Sihtasutus Archimedes ja Poliitikauuringute Keskus PRAXIS) Tarmo Pihl (Sihtasutus Archimedes) Marek Tiits (Sihtasutus Archimedes)

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 1089-3:2011 Transporditavad gaasiballoonid. Balloonide eristamine (välja arvatud vedelgaas). Osa 3: Värvide kodeerimine Transportable gas cylinders - Gas cylinder identification (excluding

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 16805:2015 SUKELDUMISVARUSTUS. SUKELDUMISMASK. NÕUDED JA KATSEMEETODID Diving equipment - Diving mask - Requirements and test methods EVS-EN 16805:2015 EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL

More information

1 Välisspetsialistide kaasamise poliitika eesmärk

1 Välisspetsialistide kaasamise poliitika eesmärk Work in Estonia va lisspetsialistide Eestisse kaasamise tegevuskava 2015 2016 Sisukord 1 Välisspetsialistide kaasamise poliitika eesmärk... 3 2 Tegevuskava vajalikkus ja eesmärk... 3 3 Tegevuskava sihtrühmad...

More information

NAFTAREOSTUSEST PÕHJUSTATUD KAHJU KOMPENSEERIMISE RAHVUSVAHELISE FONDI ASUTAMISE RAHVUSVAHELINE KONVENTSIOON

NAFTAREOSTUSEST PÕHJUSTATUD KAHJU KOMPENSEERIMISE RAHVUSVAHELISE FONDI ASUTAMISE RAHVUSVAHELINE KONVENTSIOON NAFTAREOSTUSEST PÕHJUSTATUD KAHJU KOMPENSEERIMISE RAHVUSVAHELISE FONDI ASUTAMISE RAHVUSVAHELINE KONVENTSIOON Konventsiooniosalised, olles 29. novembril 1969. aastal Brüsselis vastu võetud naftareostusest

More information