VIGADE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED LAOPROTSESSIDES MEDIQ EESTI OÜ NÄITEL

Size: px
Start display at page:

Download "VIGADE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED LAOPROTSESSIDES MEDIQ EESTI OÜ NÄITEL"

Transcription

1 Timo Pällo VIGADE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED LAOPROTSESSIDES MEDIQ EESTI OÜ NÄITEL LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Transpordi ja logistika eriala Tallinn 2017

2 Mina,... tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autorile ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor... Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev Üliõpilase kood... Õpperühm... Lõputöö vastab sellele püstitatud kehtivatele nõuetele ja tingimustele. Juhendajad... Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev Konsultandid... Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev Kaitsmisele lubatud a.... teaduskonna dekaan... Teaduskonna nimetus Nimi ja allkiri

3 SISUKORD SISSEJUHATUS LAONDUSE FUNKTSIOON ETTEVÕTTE LOGISTIKASÜSTEEMIS Laondus ja ladustamise viisid Tervishoiusektori tarneahel Laoprotsessid Vastuvõtt ja kauba paigutus hoiukohtadele Komplekteerimine Väljastamine Efektiivne laoprotsesside juhtimine LAOPROTSESSID ETTEVÕTTES MEDIQ EESTI OÜ Metoodika Baasettevõtte tutvustus Vastuvõtt ja kauba ladustamine Komplekteerimine Väljastus ja lähetamine Vaatluse ja struktureerimata intervjuude järeldused ning ettepanekud KOKKUVÕTE SUMMARY VIIDATUD ALLIKAD LISAD Lisa 1. Mediq Eesti OÜ 9001:2015 kvaliteedijuhtimise sertifikaat Lisa 2. Mediq Eesti OÜ põhitegevusala TOP Lisa 3. Pakkekleepsu näidis Lisa 4. Mediq Eesti OÜ laoplaan Lisa 5. Veateate blankett

4 SISSEJUHATUS Logistika on tegutsemine, mille vastutus hõlmab materjalide ja infovoo liikumist tarnijatelt organisatsiooni ning läbi tegevuste organisatsioonist kliendile. Ei ole vale väita, et logistika on üks tänapäevase majanduse alustalasid, sest logistika kui eraldiseisev valdkond on väga suure ulatusega. Alustades toormaterjali hankimisega, selle ümbertöötlemisse saatmisega ja lõpetades lõpptarbijani transportimisega. Logistika eesmärk on planeerida, organiseerida, koordineerida ja juurutada aja ning ruumi vastastikkust suhet süsteemis. [24] Laondus on eraldi valdkond logistika mitmetest funktsioonidest. Laondus sisaldab endas materjalide ja kaupade hoiustamist, nende käitlemist ja lisandväärtuse loomist teatud teenuste osutamisel. Autor keskendub oma diplomitöös laondusele kui eraldiseisvale valdkonnale kindla ettevõtte baasil. Autor valis diplomitöö baasettevõtteks meditsiiniliste kaupade jae- ja hulgimüügiga tegeleva ettevõtte Mediq Eesti OÜ. Kohalikul turul on valitud baasettevõte üks suurimaid teenusepakkujaid. Kuna ettevõtte stabiilne kasv mõjutab ka tehtava töö kvaliteeti, siis tekkis diplomitöö autoril isiklik huvi analüüsida antud baasettevõtte laoprotsesse. Terve tarneahela analüüsimine ja hindamine on diplomitöö raames liiga laiahaardeline, seega valis töö autor just laondusega seonduvad protsessid. Töös käsitletakse laoprotsessidest kauba vastuvõttu ja ladustamist, komplekteerimist ja väljastamist. Diplomitöö teema on Vigade vähendamise võimalused laoprotsessides Mediq Eesti OÜ näitel. Probleemiks on, et Mediq Eesti OÜ laoprotsesside käigus tekib veateateid, mis on tulenevalt tarneahela spetsiifikast kriitilise tähtsusega. Autor seadis töö eesmärgiks parendusettepanekute koostamise laotöös tekkivate vigade vähendamiseks. Eesmärgini jõuab autor ettevõtte laoprotsesside vaatluse ning kaardistamisega ja võtmenäitajate võrdlevanalüüsidega perioodil

5 Autor valis diplomitöö uurimisstrateegiaks kombineeritud juhtumiuurimuse. Antud metoodika on diplomitöö sooritamiseks kõige sobivam, sest töö sisu kajastab kindlat organisatsiooni ja seal asetleidvaid protsesse. Uurimismeetodiks on autoril juhtumiuuring. Diplomitöö valmimisel toetub töö autor eesti- ja võõrkeelsele (eriala)kirjandusele. Lisaks trükitud raamatutele kasutab autor töös ka mitmeid elektroonilisi andmeallikaid. Baasettevõtte statistilised andmed on kättesaadavad ettevõtte sisedokumentidest. Detailne info kasutatud allikate kohta asub viidatud allikate loetelus, mis on diplomitöö eelviimane peatükk. Töö on jagatud kaheks osaks. Esimeses osas selgitab töö autor erinevate kirjanduslike allikate kaudu laondust ja ladustamise viise, tervishoiusektori tarneahelat, erinevaid laoprotsesse ning efektiivset laoprotsesside juhtimist. Teise ehk empiirilise osa sissejuhatav peatükk on valitud metoodika ja sellele järgneb ülevaade baasettevõttest. Autor kirjeldab ettevõtte tegevusvaldkonda, lähiajalugu, konkurente, koostööpartnereid, asukohta ja igapäevast töökorraldust. Lisaks tutvustab töö autor baasettevõtte valiku põhjuseid. Tutvustavale osale järgneb Mediq Eesti OÜ laoprotsesside detailne kaardistamine ning võtmenäitajate võrdlevanalüüsid, mille vaadeldavaks perioodiks on Võrdlevanalüüsidele tuginedes koostab autor omapoolsed järeldused ja ettepanekud iga protsessi kohta nendele vastava alapeatüki lõpus. Empiiriline osa lõppeb vaatluse ja struktureerimata intervjuude põhjal koostatud järelduste ning ettepanekutega. Järelduste ja ettepanekute koostamisel tugineb töö autor peaasjalikult vaatluse jooksul kogutavatele andmetele ning ettevõtte laotöötajatega läbi viidavatele struktureerimata intervjuudele. Diplomitöö on koostatud vastavalt aasta Tallinna Tehnikakõrgkooli kirjalike tööde vormistamise juhendile. 5

6 1. LAONDUSE FUNKTSIOON ETTEVÕTTE LOGISTIKASÜSTEEMIS 1.1. Laondus ja ladustamise viisid Logistika üks võtmevaldkondi on laondus. Laondus koondab endas kõiki laotegevusi ning laovarusid, mis firma juhtimise vaatenurgast on elulise tähtsusega. Laondus tegeleb materjalide, pool- ja lõpptoodete ladustamisega lähtekohas, lõppkohas ning nende kohtade vahelisel liikumisel (terminalides). [2] Samuti omab ja edastab laondus infot ladustavate materjalide ja toodete laoseisu, asukoha ning ladustamistingimuste kohta. Sellest tulenevalt saab väita, et laod on ühed kulukamad komponendid tarneahelas, mistõttu peab laonduses koonduma eriline tähelepanu kulude ja klienditeenuste haldamisele. [3] Laonduse roll logistikas on järjepidevalt muutumas. Tänasel päeval on tarneajad lühemad, tarnekogused väiksemad ja tarnetihedused suuremad. Need näitajad kiirendavad tarneahelates materjali- ja tootevoogude liikumist. Ladude jaoks tähendab see väiksemaid koguseid, lühemat hoiustamise perioodi ehk teisisõnu ringlemissageduse suurenemist. Saabunud kaup väljastatakse tihtipeale saabumisega samal päeval või päev hiljem, pikaajalisemat ladustamist tuleb ette vähesel kaubal. Ringlemissageduse suurenemise tõttu teostatakse ladudes üha rohkem kaubakäsitlusega seotud toiminguid. [2] Materjalide ja toodete ladustamisel kasutatakse põhiliselt kolme varianti: eraladu, üldkasutatav ladu või lepinguline ladu. See ei tähenda ilmtingimata seda, et peab eelmainitust ainult ühe variandiga piirduma, vastavalt vajadusele saab neid viise kombineerida see on lõppkokkuvõttes ettevõtte enda eelistuste järgne valik. Järgnevas loetelus on lahti seletatud kolm peamist ladustamise viisi [4]: eraladustamine ettevõtte omandis, rendis või liisingus oleva laopinna kasutamine. Eraladusid iseloomustavad suured püsikulud ja vajadus laotegevust ise korraldada. Kaupade omanik vastutab lao tegevuse eest täies ulatuses. Eraladusid kasutavad üldjuhul hulgimüügija tootmisettevõtted, kuna suurte koguste ja stabiilsete käitlemismahtude puhul on eraladu tihtipeale kõige säästlikum ladustamisviis. 6

7 ladustamine üldkasutatavas laos üldkasutatavates ladudes (hotell-ladu) pakutakse ladustamisteenuseid rohkem kui ühele partnerile. Lao omanik on sõltumatu teenusepartner, kelle omandis on ladu koos olemasoleva inventariga, aga ladustatava kauba omandiõigus tal puudub. Tihtipeale on üldkasutatavate ladude omanikud lao- või logistikateenust pakkuvad ettevõtted. Üldjuhul pakutakse üldkasutatavates ladudes tavapäraseid ladustamis- ja kaubakäitlusteenuseid lühiajaliste lepingutega. Erinevus eraladudega seisneb kõrgemates tegevuskuludes, kuna üldkasutatava lao eesmärk on ettevõttele kasumi teenimine. Ettevõte, kes kasutab üldladustatava lao teenust, ei pea investeerima laoruumidesse ega seadmete ostmisse ja põhilised kulutused on otseselt seotud ladustatavate ning käideldatavate kaupadega. ladustamine lepingulises laos lepinguline koostöö laooperaatori ja kliendi vahel, kus laoruum, infosüsteemid, tööjõud ja töökorraldus on vastavalt kliendi logistikasüsteemi kohaselt. Lepingulist ladustamist rakendatakse üldjuhul pikaajaliste lepingutega, mille pikkus on vähemalt kaks või kolm aastat. See on põhjendatav sellega, et lao kohandamine kliendi vajadustele võib nõuda lisainvesteeringuid, millel on pikk tasuvusaeg. Tihtipeale sisaldavad lepingud mitmesuguseid lisateenuseid, mida laooperaator pakub kliendile. Nendeks on kaupade pakkimine, sildistamine, jaotusvedu, toote kohandamine lõpptarbija vajadustele jms. Ettevõtte laondusega seotud kogukulude seisukohalt on väikeste laokäivete puhul kõige ökonoomseim viis kaupa ladustada üldkasutatava lao teenust kasutades. Ladustamiskuludeks on ainult muutuvkulud, sest püsikulud ja investeeringud laoruumidesse puuduvad. Suuremate laokäivete puhul on majanduslikult perspektiivist rentida laopind koos vajaliku tehnika ning seadmetega. See sisaldab endas ka vastava tööjõu palkamist. Laokäibe edasine suurenemine viib järelduseni, kus kõige otstarbekam on ehitada või osta ettevõttele ladu. Kui sellest olenemata on laokäibe tõus jätkuv, siis järgmine majanduslikult kõige säästlikum variant on laoprotsesside automatiseerimine. [5] Laojuhtimine sõltub suuresti ettevõtte tarneahelast ning laost endast. Sellegipoolest on välja töötatud ühtsed printsiibid, mille abil on võimalik muuta iga ladu edukalt funktsioneerivaks. Loomulikult tähendab see seda, et sellisel juhul on ka sama palju viise, mismoodi nende printsiipide vastu eksida saab. [19] Alati ei ole kerge aru saada, kui rajatise paigutus on põhjuseks protsesside mittetoimimisel. Laohoone planeering ja paigutus on võimelised mõjutama kõiki laos asetleidvaid protsesse. 7

8 Optimaalne laoplaneering algab toimuvate laoprotsesside kaardistamisest. Kaardistamisega saab selgeks teha missuguselt ja kuidas tulevases laos töökord toimuma hakkab ning see on suureks abiks vajaliku inventari paigutamise osas (riiulivahed, koridorid, konveierlindid, seadmete parkimistsoonid ja eriotstarbelised tööseadmed). Kogu planeerimise protsess viiakse läbi selleks, et planeerida tuleviku tarbeks. Seega tuleb kaasata laohoone väljatöötamisse ka tulevikuprognoosid, mis tuginevad organisatsiooni võtmenäitajatele ja koostatakse üldjuhul kümne aastase perioodi kohta. Planeerimise üks võtmetegevustest on ka ruumikasutuse optimeerimine, vältimaks kaubamahtude suurenemise tõttu ruumipuuduse teket. Kuna ladu on suuremahuline investeering, siis sellega eksimine võib tuua kaasa ulatusliku kahju ettevõttele. Eelmainitud tulevikuprognoosidele tuginedes koostatakse ka laienemise perspektiiv: kõrge hoone ehitamine, et vajadusel riiulikorruseid lisada; maalapp kõrvalterritooriumil juurdeehituse jaoks; kaupade paigutuse ümberplaneerimine jne. [19] Planeerimise juurde tuleb kaasata töötajaid igast vastutavast osakonnast. Töötajate nägemus ning ettepanekud on kasulikud, sest nende töökorraldus sõltub suuresti olemasolevast laost. Kui juhtkond on vastutulelik töötajate ettepanekute osas, siis see võib suure tõenäosusega kaasa tuua protsessides produktiivsuse suurenemise. Kui tööd saab teha õigete vahenditega ja õigetel tingimustel, siis töötaja rahulolu on suurem. [19] 1.2. Tervishoiusektori tarneahel Tarneahela juhtimine käsitleb tarneahela varade, toodete, andmete ja finantside voogu, mille eesmärgiks on maksimeerida üldine kasumlikkus (nii materiaalne kui mittemateriaalne) ja täiustada tarbija vajadustele reageerimist. Edukas tarneahel on selline, milles toimub aktiivne infovahetus kõikide lülide vahel, alustades tarnijatest ja tootjatest ning lõpetades edasimüüjate ning lõppklientidega. Tervishoid on üks suurimaid ja kiiremini kasvamaid tööstuseid maailmas. Tarneahela juhtimine tervishoius on kompleksne ning sellel on otsene mõju inimestele, kelle tervislik seisukord sõltub meditsiinitoodetel, mis on parasjagu läbimas antud tarneahelat. Tarneahela juhtimine muutus aktuaalseks sel hetkel, kui hakati keskenduma meditsiinikaupade kättesaadavusele ja senistele kitsaskohtadele tervishoiusektoris. [7] 8

9 Joonis 1. Tervishoiusektori tarneahel, [autori poolt kohandatud, 27] Tervishoiusektori tarneahelat saab defineerida kui materjalivoogude efektiivset juhtimist, et tagada patsientidele tõhus ravi mõistliku hinna, võimalikult minimaalse aja ning suurima patsiendi rahuloluga. Täpsustuseks tuleb mainida, et materjalide alla kuuluvad kõiksugused tööseadmed, meditsiinitarbed nagu ravimid, sidemed, süstlad ning tööjõud nagu arstid, eriarstid, spetsialistid ja õed. [7] Eksimine on paratamatu osa inimeste loomusest. Kui lähtuda tarneahela juhtimisest, siis eksimuste tekkimine ahelas on pikas perspektiivis väga kulurohke aspekt. Ettevõtetele tähendab see kasumi vähenemist ja laovarude kaotust tehtud vigade tõttu. Tervishoius ja farmaatsiatööstuses võib see aga kaasa tuua kaotatud inimelu. [34] Tipptasemel ettevõtted keskenduvad tarneahela kulusäästlikkusele ja optimeeritusele, aga tervishoius ei ole see tihtipeale võimalik. Tervishoiuettevõtted vajavad igapäevaselt sajaprotsendilist valmisolekut oma koostööpartneritelt, et pakkuda abivajajatele kompromissitut hoolt. Seda ei suuda alati pakkuda aga kõik koostööpartnerid, võttes arvesse tervishoiusektori ettevõtete bürokraatiat ning tingimusi, mis on tihtipeale seadustega rangelt reglementeeritud. Tervishoiuettevõtted, kes optimeerivad oma tarneahelaid saavad seda lõhet vähendada ning seetõttu suunata oma tegevuse patsientide ravitulemuste taseme suurendamiseks. Võime kasutada andmeid oma tegevuste juhtimiseks ning seeläbi suurendada patsientide ravitulemusi on erakordse väärtusega. [32] 9

10 Enimlevinumad probleemid tervishoiusektori tarneahelates [7]: jaotusvõrgustike muutmine ning koordineerimine tarnijate ning klientide (tervishoiuteenuseid pakkuvad asutused) vaheliste jaotusvõrgustike loomine, muutmine ning vastav koordineerimine. Probleem seisneb transpordi ja kaupade käsitlemisega seonduvates kuludes. koostöölepingud tarnijate ja klientide vaheliste suhete säilitamine ning konsensuse leidmine osapoolte vahel. Lepinguliste klientide hoidmine on mõlemale osapoolele esmatähtis. Levinud probleem on täpsustamata jäänud klauslid ning teineteise valestimõistmine. varude jaotus ning planeerimine osapooled peavad kokku leppima kaupade liikumise tarneahelas Levinud variantideks on perioodilised tihedad otsetarned ja kaupade ladustamine kummagi osapoole kulul. integreerimine ja partnerlussuhted kasutusel olevad süsteemid peavad olema aksepteeritavad kõikide protsessis osalejate poolt, et tagada protsesside sujuv toimimine; osapooltele väärtuse tagamine paikapandud teenindustasemest ning kokkulepitud tingimustest kinnipidamine. Eriti oluline tervishoiusektoris, sest tegu on ajakriitilise valdkonnaga. Eelmainitud levinud probleemidest tervishoiusektoris tegutseva ettevõtte tarneahelas on teistest suurema osakaaluga varude planeerimine. Tänapäevaks on välja arendatud mitmeid erinevaid ostujuhtimist lihtsustavaid programme, aga endiselt kasutab suur hulk asutusi vanamoelist Microsoft Excelit enda ostuosakondades. Excel on efektiivne programm andmete kogumiseks ja sorteerimiseks, aga sellega ei ole võimalik avastada ega ennetavalt prognoosida nõudluse muutumist. Lisaks on Exceli kaudu andmete jagamine ja osakondadevaheline koostöö keeruline. Paljud tervishoiuasutused kasutavad täppisajastamise strateegiat, ingliskeelse terminina Just In Time. Täppisajastamise strateegia on tõhus tööriist, kui nõudlus on stabiilne ja muutub ajas minimaalselt. Tervishoiuasutused paraku ei ole oma natuuris stabiilse ning minimaalselt muutuva nõudlusega. Tervishoiutaseme globaalne tõus ning sellest tasemest kinnipidamine sunnib paratamatult kasutusele võtma erinevaid ostuprogramme, mis hõlbustavad prognoosimist, et kindlustada piisavate varude olemasolek patsientidele hoolekande osutamiseks. Tihtipeale on need programmid integreeritud terve ettevõtte ulatuses, et anda kasutajale tervikpilt ettevõtte tarneahelast. Suutlikkus teha otsuseid tuginedes terviklikule ning läbipaistvale tarneahelale mõjutab suuresti võimet teha kiireid ja mõjuvamaid otsuseid kogu ettevõtte raames. [32] 10

11 Tarneahela optimeeritud juhtimine toob endaga kaasa tähelepanuväärsed muutused. Märkimisväärselt kasvab kaupade kättesaadavus ning vähenevad kulukad ja patsiendile potentsiaalselt eluohtlikud puudused kaupade näol. Ostu- ja müügiosakondade töö efektiivsemaks muutmise korral saab vähendada kulutusi ebaotstarbekalt suurte laovarude näol, muuta läbirääkimised paindlikumaks kõikidele osapooltele ning olenevalt vajadusest ka olemasoleva ladustamispinna ruumikasutuse parendamine. [32] 1.3. Laoprotsessid Ladudel on mitmeid ülesandeid. Neis hoitakse ja säilitatakse kaupa, toimub kauba vastuvõtmine, ladustamine, komplekteerimine ja väljastamine. Kokkuvõtvalt on ladude funktsiooniks korraldada igapäevaselt kaubavoogude käitlemist läbi erinevate laoprotsesside. Lisaks põhilistele laotoimingutele antakse ladudes kaupadele tihtipeale ka lisandväärtust erinevate tegevuste näol. Ingliskeelne termin nende tegevuste klassifitseerimiseks on Value Added Logistics. Lisandväärtuste alla kuuluvad kliendispetsiifikast lähtuvad erisoovid ja nõuded ning kaupade etikettimine vastavalt riigi pakendiseaduse alusel. [16] Joonis 2. Laoprotsesside voogdiagramm, [autori poolt kohandatud, 18] Varude hoiustamine on vaid üks paljudest erinevatest protsessidest laos. Nõudluse ja pakkumise kiire arengu tõttu on tarneajad lühemad, kogused väiksemad ja tarned tihedamad. See kiirendab omakorda materjali- ja tootevooge. Ladude perspektiivist vaadatuna tähendab see ladustamise osakaalu ning ladustamisperioodi vähenemist ehk ringlemissageduse suurenemist. [26] 11

12 Ladudes esineb paratamatult mitmeid ebavajalikke tegevusi, mille likvideerimisel suureneks produktiivne tööaeg ja väheneks tekkivate vigade hulk. Paljudest raiskamise tüüpidest on järgnevalt lahti mõtestatud need, mida saab tituleerida enimlevinumaks kitsaskohaks laos ning laoprotsessides. Teisisõnu on järgnevalt välja toodud toimingud, mis ei oma mitte mingisugust lisandväärtust ei ettevõttele ega kliendile. Esiteks transport, täpsemalt laotehnikaga tehtavad tühisõidud. Need tühisõidud ei oma laoprotsessides mingit väärtust, vaid kulutavad töötaja päevast ajaressursi. Teisena saab välja tuua tekkinud veateadete parandamise. See on eelmainitud ajaressursi ebaefektiivne kasutamine juba tehtud vigade tagantjärele parandamiseks. Lisaks on oluline ka lao seisukord. Laoplaneeringu ja asetuse tõttu võib kaupade käsitlemisel vastuvõtu-, komplekteerimisvõi väljastusalal tegevus aeglustuda, mistõttu on eriti oluline planeerida ladu laoprotsesse silmas pidades, seades eesmärgiks sujuva voo saavutamise tegevuste vahel. Eelneva punktiga on otseses seoses ka liikuvuse aspekt. Liikuvuse all mõeldakse tegevustevoo katkemist, näiteks vastuvõetava kauba ootele panemine enne alusekohale liigutamist. Sellise kitsaskoha tekkeks võib olla näiteks töötajate nappus osakonniti ning suur töökoormus otsese kõrvalmõjuna. Fokuseerides komplekteerimist, tuleb esile ohumärgina ooteaegade teke. Ooteaja all mõeldakse seda perioodi, kui tellimuse komplekteerimise käigus hõivatakse laos teatud alusekoht korje sooritamiseks ning järgmist tellimust komplekteeriv laotöötaja ei saa seetõttu sellele alusekohale, mis sunnib teda mingiks ajaperioodiks tööd seiskama. Alternatiiviks on see alusekoht vahele jätta ja seniks järgmise juurde liikuda, aga see suurendab omaltpoolt laos tehtavat tühikõndide hulka. Keskendudes tooteartiklite kogusele laos, siis kitsaskohana saab välja tuua ka ületoodangu. Ületoodang on liiga suurte laovarude hoidmine aastaringselt, mis toob endaga kaasa ettevõtttele finantsilist kulu (ettevõtte raha on seisvate toodete alla investeeritud, riknev kaup jne.), töötajale segadust kaupade osas (erinevad säilivustähtajad, uuendatud ja vananenud disainiga tooted jne.) ning lao seisukohalt vaadatuna ebavajalikku ülekoormust laos (vabu alusekohti on vähe, saabuva kauba ladustamine nõuab lisategevust ja -pingutust). [18] Vastuvõtt ja kauba paigutus hoiukohtadele Vastuvõtt on kaupade mahalaadimise protsess veovahendist, mille käigus kaup tuvastatakse, kontrollitakse, võetakse laos arvele ja vajadusel pakendatakse ümber. Vastuvõtt toimub selleks ettemääratud vastuvõtualal. [16] Saabunud kauba kontrollimine on oluline, selgitamaks välja, kas kaup on saabunud õigel kujul, õiges koguses ja õiges konditsioonis [18]. Vastuvõtule järgneb kaupade paigutamine lattu, mille käigus liigutatakse kaubad vastuvõtualalt vastavatele hoiukohtadele [16]. 12

13 Vastuvõtus toimub saabuvate kaupadevoo esmane sisend. Kaupade veoviisiks on üldjuhul maanteetransport, aga mõnel juhul veetakse kaubad kohale ka rongide, lennukite või laevadega. Juhul, kui ladu ja tootmistehas on samal territooriumil, võib transpordiviisina kasutada rullkonveiermeetodit. [16] Veovahendi saabudes kontrollitakse saabunud auto vastavust numbrimärgi alusel transpordiettevõtte või tarnija poolt edastatud infoga, et kindlaks määrata mis tellimusega on tegu. See on vajalik seetõttu, et tihtipeale tuleb ühest ettevõttest mitmeid erinevaid tellimusi samal ajaperioodil. Veovahendi identifitseerimisele järgneb veovahendile laadimislüüsi eraldamine. Termotingimustel transporditaval kaubal kontrollitakse külge kinnitatud temperatuuriandurit, et veenduda kas kauba transport on olnud nõuetekohane (temperatuur kohale jõudes ja temperatuur terve veotsükli käigus). Kauba mahalaadimise eest vastutab üldjuhul kauba transportija. Kauba mahalaadimise järel peab vastuvõtja otsustama, kas kaup vajab kontrollimist või mitte. Ideaalne stsenaarium on mahalaetud kaup otse kindlatele alusekohtadele transportida või ristlaadimiseks ettevalmistada, aga paratamatult sisaldab see endas riske. Paljud jae- ja hulgikaubandusega tegelevad ettevõtted on võtnud kasutusele GFR-süsteemi (Good Faith Receiving heas usus vastuvõtmine), mille kohaselt kaubad võetakse vastu ilma kontrollimata. Kontrollid toimuvad pisteliselt ning kõik mittevastavused saavad karistatud proportsionaalse rahatrahviga. [18] Mitmed laojuhtimiseks väljatöötatud programmid annavad kauba vastuvõtjale juba eelnevalt info saabuva kauba tulevase asukoha kohta, seda üldjuhul riiulivahe ja alusekoha täpsusega. Ristlaadimise puhul ei edasta programm antud informatsiooni, sest kaubad liiguvad vastuvõtualalt koheselt väljastusalale. Selliste süsteemide väljatöötamine on aeganõudev ja keerukas protsess, kuna asukohtade määramisel on mitmeid faktoreid [16]: kaubaartikli suurus, laius ja kõrgus; ABC-analüüsi tulemused, mille kohaselt enimliikuvamad kaubad paigutatakse väljastusala vahetuslähedusse; alusekohtade mõõtmed ja kaalupiirangud, tootevaliku järgi määramine sarnased või ühe tooterühma kaubad hoitakse ühes lao piirkonnas, aktiiv- ja reservkohad, käitlemisviis ühesugust käitlemist vajavad tooted hoitakse ühes lao piirkonnas (erinõudelised). 13

14 Raiskamist leidub kõikides laoprotsessides, aga kõige enam tuleb raiskamist ette optimaalse ruumikasutuse eiramises. Hoiukohtade valiku eesmärk on komplekteerijate ja vastuvõtjate liikumisteekondade minimeerimine laos. Olemasoleva ruumi ebaefektiivne kasutamine toob endaga kaasa töötajate liikumise suurenemise ebaproduktiivsuse arvelt, teisisõnu tühikõndide tekkimise. Ebaefektiivse ruumikasutuse kohta saab tuua eri laadi näiteid. Kahe meetrise kõrgusulatusega alusekohtadel ladustatakse 0,5-1 meetrilisi aluseid, mis on kuni 50% antud alusekoha võimalikust potentsiaalist. Sellisel puhul tuleb laos kaupade paigutus üle vaadata ja väiksemad alused nendele eraldatud alusekohtadele liigutada ning vastupidi. Vastasel juhul võib tekkida olukord, millal kõrgetele alusetellimustele pole eraldada alusekohti ning tekib pudelikaela-efekt, kus hakatakse sobivat alusekohta otsima ja kaupa ümber paigutama vajaliku ruumi tekitamiseks. Selle planeerimata tegevusega aeglustuvad kõik eelnevad ja järgnevad protsessid ning tekib raiskamine ettevõtte ressursside arvelt. [18] Ladudes, kus ei ole kasutusel optimeeritud laotarkvara tuleb ette ka olukordi, kus sama toodet on lattu võetud mitmele erinevale alusekohale. Juhul, kui ei ole kattuvuse konflikti FIFO-meetodi (First In First Out esimesena saabunud kaup väljastatakse esimesena), seerianumbrite või säilivuskuupäevadega, saab antud kaubad omavahel konsolideerida ja ühisele alusekohale määrata. Seetõttu suureneb tööjõukulu, aga vabad alusekohad kauba vastuvõtmiseks on lao perspektiivist vaadatuna suurema tähtsusega. Vabade alusekohtade vaatenurgast on samuti oluline eraldada aegunud ja mahakandmisele kuuluv kaup käibel olevatest toodetest. Esinenud on juhtumeid, kus üle 10% kogu lao alusekohtadest olid täidetud vananenud tooteühikutega, mis võinuks ammu olla laojuhataja poolt mahakandmisele määratud. [18] Komplekteerimine Komplekteerimine on laoprotsesside keskseim toiming. Selle käigus nopitakse, konsolideeritakse ja pakitakse erinevate tellimuste kaubad. [16] Komplekteerimissüsteemide planeerimine ja korraldus on võtmetähtsusega lao tõhusa toimimise ja tootluse perspektiivist. Komplekteerimise kui keskse protsessi kasuks räägib asjaolu, et 50-70% kogu lao tegevuskuludest moodustavad komplekteerimisega seotud tööjõukulud. [17] 14

15 Joonis 3. Laoprotsesside protsentuaalne osakaal tegevuskuludest, [autori poolt kohandatud, 17] Komplekteerimine varieerub olenevalt tellimuse natuurist. Tellimused võivad olla täisalustena, erinevate tootegruppide järgi aluse peal kihtides, kastivälised nopped, kastisisesed nopped või üksikute toodete nopped. Üldjuhul toimub ladudes kas eelmainitud noppeviiside kombineerimine või antud viiside üksik kasutamine. [18] Ettevõtted kasutavad erinevaid komplekteerimise strateegiaid ja viise, sõltuvalt nopitava kauba iseloomust, kogusest ja suurusest. Komplekteerimise viisid saab jagada kolme kategooriasse [18]: tellimuste kaupa komplekteerimine (picker to goods) kõige levinum komplekteerimismeetod. Komplekteerija täidab individuaalselt ühte tellimust korraga ja liigub läbi terve lao, seda kas jalgsi, komplekteerimiskäruga või käsikahveltõstukiga. Tellimused varieeruvad oma suurusjärgus alates üksikutest toodetest kuni täisalusteni. Komplekteerija kasutab laos navigeerimiseks paberkandjal komplekteerimislehte, elektroonilist komplekteerimissüsteemi või raadiosagedusel identifitseerimist (RFID). Tellimuste kaupa komplekteerimise eeliseks on minimaalne käitlemisele kuluv aeg, sest komplekteeritav tellimus jõuab ühe protsessi käigus riiulilt väljastusalale. rühmkomplekteerimine (batch picking) komplekteerija täidab mitut tellimust üheaegselt, noppides nende tellimuste kaubad korraga. Enimlevinud on antud komplekteerimisviis väikeste, ühe kuni kahe realiste tellimuste puhul. Rühmkomplekteerimise eelisteks on 15

16 läbitava distantsi vähenemine ning ajaühikus nopitud artiklite arvu tõus. Negatiivse poolena ei kasutata rühmkomplekteerimist juhul, kui tellimused on ajatundlikud. Tegu on kaheosalise protsessiga ning ajafaktorit arvesse võttes on tellimuste kaupa komplekteerimine kiirem viis. tsoonkomplekteerimine (zone picking) antud viisi puhul on ladu jagatud tsoonideks. Iga tsooni jaoks on eraldi komplekteerija, kes nopib kõik kaubad oma tsooni ulatuses. Kliendi tellimus jagatakse vastavalt tsoonidele komplekteerimislehtedeks. Korjed sooritatakse üheaegselt ning ühildatakse täistellimuseks. Tsoonkomplekteerimine on efektiivne juhul, kui ettevõttel on kõrge laoartiklite arv, tihedad tellimused ja väikesed kuni keskmised tellimuste mahud. Komplekteerimise käigus kaup pakitakse, konsolideeritakse ja tehakse ettevalmistused väljastuseks. Kaupade sorteerimine ja konsolideerimine tehakse kas käsitsi või selleks otstarbeks mõeldud masinatega. Väljastamiseks valmis kaup liigutatakse pakkimisalalt väljastusalale ning seal jääb see transporti ootama. [16] Joonis 4. Komplekteerija protsentuaalne ajakulu ühe tellimuse täitmisel, [autor poolt kohandatud, 17] Väidetakse, et üks parimaid viise lao produktiivsuse suurendamiseks on vähendada vigade arv marginaalsele tasemele. Laos tehtavate vigade maksumus on kõrge. Siinkohal saab tuua näiteks komplekteerimisvea, mille ligikaudne maksuvus ettevõttele on ühe vea kohta. Vea parandamise eeldatav maksumus arvutatakse välja toodete võimalikul mahakandmisel tekkiva kulu, tagastuskulu, teistkordse käitlemise ning väljasaatmise kulu ja administratiivtegevustel 16

17 (kreeditarvete koostamine, süsteemis muudatuste tegemine) tekkivate kulude baasil. Kõige lõpuks on mittemateriaalne kulu klientide rahulolu vähenemine ning usalduseväärsuse kahanemine kliendi silmis. [4] Produktiivne tellimuste täitmine sisaldab endas lisaks vigadeta komplekteerimisele ka teatavat kiirusstandardit. Kõrged tööstandardid eksisteerivad ladudes, kus juhtkond on ise motiveeritud sisse viima ning vastu võtma muudatusi. Paraku nõuab just vigadevaba komplekteerimine nii juhtkonna kui ka töötajate suur ühist panust, et saavutada sellest eesmärgist miinimum % kõikidest komplekteerimisvigadest moodustavad juhtumid, kui tellimuse vastuvõtja (müügiosakond) ei suuda tellimust korrektselt vastu võtta ja eksib kliendi sooviga/soovidega. Ülejäänud 90% komplekteerimisvigadest on jaotatud valede toodete, koguste ja puuduoleva kauba vahel. [4] Väljastamine Väljastamine on viimane etapp väljuvas kaubavoos. Konsolideeritud, pakitud ja väljastuseks valmis kaubale lisatakse juurde vastavad dokumendid ning teavitatakse osapooli kauba valmisolekust. Väljastamisprotsessi täpne juhtimine eeldab seda, et kõik eelnevad protsessid on ühitatud omavahel. Paljudes ettevõtetes on levinud põhimõte, kus hommikul on prioriteediks kaupade ja tellimuste vastuvõtt ning lõunast alates kuni tööpäeva lõpuni seatakse peamine fookus komplekteerimisele ja väljastamisele. Eelmainitu on vaid üks näide ettevõttesisesest töökorraldusest. Iga lao eesmärgiks on tellimused täita korrektselt ja kaup väljastada õigeaegselt. Täpse koordineerimisega on võimalik muuta kaupade väljastamine lihtsaks nii vastutavale väljastajale kui ka veovahendi juhile. Komplekteeritud tellimused peaksid väljastusalal olema koondunud kohaletoimetamise järjestuses. See tähendab, et viimase peatuse tellimus peab olema laetud esimesena. Nii lihtsustatakse ja kiirendatakse mõlema osapoole tööd ja vähendatakse aja- ning rahakulu. Juhul, kui tellimuste sihtpunkt on kõigil sama, ei ole vastav järjestus oluline. [18] Kõrge laadimisruumi täiteaste on transpordisektoris tähtsal kohal, eriti pidevalt suurenevate kütusehindade tõttu. Kasutamata jäänud ruum on ebaefektiivne ja pikas perspektiivis ettevõttele arvestatavalt kahjumlik. Tõhus laadimine veovahendile algab kauba korrektsest pakkimisest. Tarnijad peavad kindlustama, et nende komplekteeritud kaubad jääksid aluse mõõtmete piiridesse. Üle aluse ääre paigutatud kaup ei pruugi veovahendisse ära mahtuda või halvemal juhul puruneb transpordi käigus. Siinkohal tuleb arvestada ka osakoormate suure osakaaluga, sest ühe kliendi ebakorrektselt pakitud kaup võib võtta ära teise kliendi kaupade jaoks mõeldud ruumi. [18] 17

18 Tänapäevasel suure nõudluse ja ajakriitiliste tarnetega vedudel on tihtipeale tekkimas olukord, kus kauba ladustamine jäetakse tarneahelast hoopiski välja. Need on lahendused, mis vähendavad ladustamise osakaalu või kaotavad selle täielikult. Nendeks lahendusteks on otsetarne ja ristlaadimine [5]: otsetarne müüja toimetab tellimuse otse kliendile, kasutamata ühtegi vaheladu. Otsetarneid kasutatakse eelkõige suure väärtusega või suuremahuliste kaupade tarnimisel. Samuti rakendatakse otsetarnet jaekaubanduses, kus tarnijad transpordivad kaubad otse jaekauplusesse. See hoiab kokku käitlemiskulusid jaemüüja või jaotusfirma laos. Kuigi otsetarne kasutamisel hoitakse vaheladustamise kaotamisest kulusid kokku, võivad suurenenud veo- ja vastuvõtukulud selle kokkuhoiu muuta minimaalseks või nullida täielikult. [5] ristlaadimine tegevus, mille käigus kaubad võetakse vastu ja lähetatakse edasi otseselt ladustamata või minimaalse ladustamisega. Vastuvõetud kaubad liigutatakse tihti peale vastuvõttu otse lähetusalale. Ristlaadimise eesmärgiks võib olla transpordiviisi muutmine, kaupade sortimine erinevatesse sihtkohtadesse saatmiseks või erinevatest lähtepunktidest saabunud saadetiste koondamine kindlasse sihtpunkti suunduvale veovahendile. Ristlaadimisele on omane saadetiste, pakkeühikute ja kaubaartiklite sortimine. [6] Joonis 5. Ristlaadimine, [autori poolt kohandatud, 15] Tellimuse väljastamine ei pruugi alati mööduda probleemidevabalt. Tuleb ette olukordi, kus pakitakse tellimused nii, et alused on madalad või vastupidiselt liiga kõrged veovahendi jaoks. Seetõttu peab need ümber pakkima, liites alused omavahel või võtma kasutusele lisaaluse(d). See nõuab lisategevusi igalt osapoolelt, sest nii vedaja kui ka tarnija peavad vastavad muudatused 18

19 infosüsteemis sisse viima, luues endale sellega lisakulutusi. [16] Lisaks on praktikas täheldatud seda, et väljastusalad on pigem väikeste mõõtudega ja ei tohiks võtta enda alla liiga palju ruumi. Piiratud alaga väljastusalades võivad tekkida aga pudelikaela-efekt, kus tellimused ei pruugi ära mahtuda või lähevad üksteisega segamini. Antud juhtumid tekitavad ebavajalikku ressursi- ja ajakulu ning seda peab vältima. Seetõttu on oluline, et ettevõtte väljastusala jaoks on eraldatud piisavalt ruumi ning selle ala jaotus on efektiivne. Kuna ettevõtluses pole nõudlus alati stabiilne ja kestlik, siis väljastusala kasutust peab jälgima järjepidevalt ning vastavalt vajadusele tegema ruumijaotuses muudatusi. [25] 1.4. Efektiivne laoprotsesside juhtimine Võib väita, et protsesside juhtimine on samaaegselt nii kunst kui ka teadus. Selles valdkonnas tuleb leida tasakaal töötajate, esemete, tõenäosuste, võimaluste ja kindlate faktide vahel. Teaduslik pool hõlmab protsesse, töövahendeid ja meetodeid. Kunst tuleb esile eelmainitud teadusliku poole optimeeritud rakendamises. Protsesside juhtimise eesmärk on võtta maksimum olemasolevatest ressurssidest. Selle alla kuuluvad süsteemide disain ja kontroll, inimressurss, seadmed ja olemasolevad hooned. Ressursside korrektne kasutamine on kriitilise tähtsusega kasumi, kasvu ja konkurentsi suhtes. [22] Protsesside juhtimine on eraldiseisev ja funktsionaalne osakond, mille põhiprintsiibid sarnanevad paljude teiste firmasiseste osakondadega nagu finants, turundus ja inimressurss. Nagu iga valdkond, tehakse protsesside juhtimise käigus strateegilisi otsuseid, mis mõjutab kogu organisatsiooni. Need otsused peavad toetuma organisatsiooni olemasolevale strateegiale ja missioonile. Erinevate ekspertide poolt on defineeritud protsesside juhtimise strateegia järgmiselt: protsessijuhtimise strateegia on tegevuste kogum, mille käigus kasutatakse olemasolevaid ressursse, et säilitada ja suurendada organisatsiooni pikaajalist konkurentsivõimet. [22] Ressursside korrektse jaotuse protsesside vahel saab välja selgitada antud protsesside monitooringu ja andmeanalüüsi põhjal. Oluline tingimus on kindlaks määrata mõõteviis ja mõõtühik, millega mõõtmised läbi viiakse. Mõõteviis ja ühik peab olema seotud antud valdkonnaga ning olema suuteline andma statistilist tagasisidet protsesside toimivuse või mittetoimivuse korral. [28] Aja jooksul on välja kujunenud viis peamist mõõteviisi, millega saab mõõta protsesside toimivust [31]: kvaliteet kliendi perspektiivist vaadatuna on kvaliteediomadused toote vastupidavus, toimivus ning esteetika. Protsesside juhtimise vaatenurgast tähendab kvaliteet, kui 19

20 ligilähedane on toode disainispetsiifikast lähtudes (kvaliteedikontroll). Kõrgem kvaliteet suurendab töökindlust, vähendab ettevõtte kulusid ning suurendab klientide rahulolu. kiirus ajaperiood kliendi tellimuse esitamisest kuni kauba kättesaamiseni tarnija poolt. Kiiruse eeliseks on suurem kliendi rahulolu ja madalamad käitlemiskulud ettevõttel. usaldusväärsus järjekindel tähtaegadest kinnipidamine kauba kohaletoimetamisel või valmistamisel. Usaldusväärsust saab mõõta klientide protsentuaalse osakaaluna, kes on kauba kokkulepitud ajaks kätte saanud. paindlikkus sõltuvatel või sõltumatutel asjaoludel töökorralduse muutmine lühikese reageerimisajaga. Suur ettenägelikkus toodete ja protsesside osas. Tööjõu suunamine osakondade vahel, tootevaliku kiire muutmine vastavalt nõudlusele ning suurtele tellimustele kiiresti reageerimine. kulu nõutav finants, mille abil sooritada sisend ettevõtte tegevuses. Protsessijuhtimise perspektiivist vaadatuna on kulu sisend, millest tekib protsesside käigus väljund. Organiseerimine on protsesside juhtimise üks võtmetegevustest. Juhtide suureks kohustuseks on luua kindel struktuur, milles on esindatud kõik organisatsioonisisesed rollid ja protsessid. Iga punkt peab toetama järgmist ja infovoo sujuv liikumine läbi protsesside on ettevõttele elulise tähtsusega. Need rollid ning protsessid on paika pandud organisatsiooni eesmärke arvesse võttes. [23] Paljud ettevõtted suhtuvad tarneahelasse kui valdkonda, kus kulusid saab vähendada vahendeid valimata ning see raskendab transpordi- ja laojuhtide tööd, andes neile kohustuse vähendada kulusid, säilitades või suurendades samaaegselt klienditeeninduse taset. See paneb vastutavad isikud sundseisu, kus tuleb analüüsida enda protsesside tõhusust ja vastavalt vajadusele kaaluda ka teatud teenuste allhangete võtmist. [18] Intermeci poolt aastal läbi viidud uuring laojuhatajate tööst näitab, et tööalased surved on nii ettevõttesisesed kui ka välised. Uuringu tulemused näitasid järgnevaid kitsaskohti [18]: pea 3000 töötundi aastas läheb ladudes ja jaotuskeskustes raisku ebaefektiivsete protsesside tõttu, 80% laojuhtidest on saanud korralduse otsida olemasolevatest protsessidest kulusäästmise võimalusi, aritmeetilise keskmise järgi on laojuhtide korralduseks otsida kuni 20% kulusäästu olemasolevate protsesside seast, 20

21 uuringu tulemusel selgitati laojuhtide abiga välja kolm kõige suurema ebaefektiivsusega laoprotsessi, milleks olid varude juhtimine (53%), komplekteerimine (47%), alusekohtadele paigutamine ja nende täitmine (45%); 1/6 uuringus osalenud laojuhtidest ei võta protsesse vaatluse alla seni, kuni neile ei ole saadetud kliendikaebuseid või veateateid. Protsesside tõhususe ja raiskamise vähendamiseks on mitmeid aja jooksul välja töötatud mitmeid õpetusi ja juhtimisstiile. Üks tuntumaid protsesside juhtimisstiile on Lean juhtimissüseem. Leani põhimõte seisneb protsesside sujuvas ning segamatus toimimises, mis saavutatakse väärtust mitte lisavate tegevuste eemaldamisel protsessiahelas. 5S-meetod on Leani üks tehnikatest, mida rakendatakse üldjuhul esimesena. Tegu on töökoha (diplomitöö raames siis lao) korrastamise tegevuskavaga, mille käigus eemaldatakse töökohast ebavajalikud esemed, tegevused ja luuakse kogu hõivatava pinna kohta süsteem. [35] 5S-meetodil on viis etappi ja need on alljärgnevalt välja toodud laonduse vaatenurgast [35]: sorteerimine keskendutakse vajaliku ja ebavajaliku inventari väljaselgitamisele. Ebavajalik inventar eemaldatakse laost ja jäetakse vaid vajalik. Ebavajaliku inventari alla läheb vananenud ja rikutud kaup, lao ülejäägid, defektsed tööseadmed, katkised ja vanad alused, kile- ning kartongjäätmed. sära ebavajaliku inventari eemaldades koristada kõik laopind ning kontrollida seadmed, et veenduda nende töökindluses. Määrata igale töötajale vastutusala, mille korrashoiu eest vastutab tema isiklikult. Vajadusel koostada koristamisgraafikud. Jäätmete kogumiseks vastavad kogumiskastid ning senise jäätmekäitluse hindamine. sea korda vajaliku inventari efektiivne ja ergonoomiline paigutus laos, millega lihtsustada ja kiirendada tööprotsesse. Selle alla läheb ka erinevate majajuhtide ning seadmete ohutusjuhendite paigutamine vastavasse kohta. Vajalik inventar on tööseadmed, kasutuseks mõeldud alused, pakkevahendid ning erinevad transpordiseadmed (tõstukid, kärud). standardiseeri praktikate/eeskirjade väljatöötamine, mille kohaselt on ladu kõige efektiivsema ülesehitusega. säilita regulaarne kontroll ja hinnangu andmine eelneva nelja etapi üle, et vältida kogu süsteemi koostlagunemist. Töötajaid julgustatakse muudatustega kaasa minema ning tulema oma mugavustsoonist välja. Potentsiaalselt aitab kaasa sellele boonusesüsteemi väljatöötamine ja kasutuselevõtt. 5S meetod pärineb algselt Jaapanist, kus meetodi otstarve oli sama. Jaapani keeles on 5S-i seiri (organiseeri), seiton (sea korda), seiso (sära), seiketsu (standardiseeri) ja shitsuke (säilita). [13] 21

22 2. LAOPROTSESSID ETTEVÕTTES MEDIQ EESTI OÜ Teises peatükis keskendub diplomitöö autor Mediq Eesti OÜ laoprotsessidele, andes neile ülevaate ja analüüsides neid. Uurimisobjektiks on ettevõtte laos asetleidvad laoprotsessid. Töö autor kajastab kauba vastuvõttu, ladustamist, tellimuste komplekteerimist, kaupade väljastamist ning vastandab need protsessid veateadete esinemisega ettevõtte laos. Autori eesmärk on koostada kõikide protsesside analüüsid võimalikult detailselt, et tuvastada kitsaskohad ning nendele vastavalt koostada parendusettepanekud ettevõtte laoprotsesside kohta juhtkonnale Metoodika Töö autor valis diplomitöö koostamiseks uurimisstrateegia, milleks on kombineeritud juhtumiuurimus (case study). Uurimismeetodiks on autoril juhtumiuuring. Diplomitöö koostamiseks oli vajalik autoril sooritada vaatluspraktika, mille autor läbis diplomieelse praktika raames. Vaatluse põhjal kaardistas autor ettevõtte laos asetleidvad laotoimingud põhjaliku detailsusega, luues lugejale ettekujutuse Mediq Eesti OÜ töökohustustest ettevõtte laos. Vaatluse käigus viis diplomitöö autor ettevõtte laotöötajatega läbi struktureerimata intervjuud ja kuulas ära nendepoolsed ettepanekud seniste laoprotsesside parendamiseks. Pannud need paberkandjale kirja, analüüsis autor oma ettevõttes töötatud aja jooksul saadud kogemuse ning vaatluspraktika põhjal, kas need ettepanekud on põhjendatud. Järgnevalt selgitab autor (eriala)kirjanduse abil kombineeritud juhtumiuurimuse olemust, andmekogumisviise, kogutud andmeid, juhtumiuuringut kui uurimismeetodit ning vaatlust. Kuna töö autor kasutab protsesside kaardistamisel ka voogdiagramme, siis on välja toodud ka voogdiagrammide legend alapeatüki keskel. Juhtumiuurimus on detailne ja põhjalik teave üksikust või väikesest omavahel seotud juhtumite hulgast. Selle strateegia korral valitakse kas üksikjuhtum, mingi olukord või teatud juhtumite kogum. [29] Juhtumiuurimust iseloomustab rikkalik ja süvitsi kogutud andmestik. Põhilised andmekogumismeetodid juhtumiuurimuse korral on vaatlus, intervjuu, tekstide ja dokumentide 22

23 analüüs, visuaalne meedia (joonised, videod, fotod, pildid). Konteksti kirjeldamiseks kasutatakse enamasti statistilisi andmeid, kuid see ei tähenda veel, et uurimus on kvantitatiivne. Andmekogumise meetodi valik on juhitud eesmärgist koguda võimalikult palju ja mitmekesist informatsiooni uuritava objekti või subjekti kohta. [30] Kombineeritud uurimuse puhul kogutakse ja analüüsitakse nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmeid. Seda kasutatakse, et saada ülevaatlik pilt juhtumist. Erinevalt kogutud andmed peaksid üksteist kinnitama ning sellega saavutatakse andmete objektiivsus. [21] Kvantitatiivsete andmete kogumisel tugines autor ettevõtte sisedokumentide ja aruannete analüüsimisele, millele tagas ligipääsu Mediq Eesti OÜ Balti logistikadirektor. Veateadete aruandluse saatis autorile itsi ettevõtte laojuhataja. Kvalitatiivsete andmete kogumisel tugines autor ettevõttes sooritatud vaatluspraktikale, mille viis läbi ettevõtte laos kõrvalise isikuna protsesse jälgides. Kõik protsessid kaardistas autor põhjaliku täpsusega ning et olla veelgi täpsem, vastandas enda koostatud protsesside kaardistuse vastava osakonna ametijuhendiga, et vältida puudujääke ning veenduda autoripoolsete faktide tõesuses. Kvalitatiivse meetodi alla läheb ka teave, mille kogus autor laotöötajatega struktureerimata intervjuusid läbi viies. Struktureerimata intervjuu on struktureeritud intervjuu vastand, mis meenutab pigem vabas vormis vestlust, mille käigus pööratakse tähelepanu üldisele uuritavale teemale ning intervjueerija esitab küsimusi vastuste tähelepanelikul kuulamisel saadud järeldustest [33]. Protsesside analüüsimisel kasutab autor järgnevaid võtmenäitajaid, mille põhjal koostab võrdlevanalüüsid perioodil : ostutellimuste arv ostutellimuste arv näitab vastuvõtualal tehtud töö hulka. Valituks sai just tellimuste arv, kuna diplomitöö suund on tehtud vigade analüüsil ning vastuvõtus tuvastatud vead on tellimustepõhiselt fikseeritud. vastuvõtus koostatud veateadete arv tarnijapoolsete puudujääkide fikseerimine vastuvõtuprotsessis. Selle abil selgitab autor välja kõige probleemsemad tarnijad ning uurib veateadete tekkimist mõõdetaval perioodil. komplekteeritud ridade arv võrdlevanalüüside koostamine komplekteerimise protsessis, komplekteerimisvigade arv pingerea koostamine ja vigade koguhulga analüüsimine. Kuna fikseeritud veateadetel on põhjused ära toodud, siis autoripoolsete järelduste ning ettepanekute koostamine vastavalt veatüübile. 23

24 töötajate arv komplekteerimise protsessi võrdlevanalüüside üks võtmenäitajatest, mille toel selgitatakse välja parimad ja halvimad kuud komplekteerimisvigade vaatenurgast. Vajadusel põhjendatakse komplekteerimisvigade hulka töötajate arvnäitajate alusel (juhul kui veateadete registris esineb silmapaistev põhjendus). Protsesside kaardistamisel on autor koostanud iga eraldiseisva protsessi jaoks selgitava voogdiagrammi, mille täielikuks mõistmiseks on autor alljärgnevalt lisanud voogdiagrammi legendi: Joonis 6. Voogdiagrammi legend, [autori poolt koostatud] Meetod on kindlat reeglistikku järgiv toimimisviis, millega püütakse lahendada probleemi, avaldada toimet või avastada olulist infot. Meetoditest rääkides saab kirjeldada erinevaid meetodeid, näiteks ravi-, õpetamis-, küsitlemis-, juhtimis- ja leiutamismeetodeist. Teaduslik uurimismeetod tähendab kõige laiemas mõttes teabe kogumise viisi. Uurimismeetodite valiku kriteeriumiks on nendest aru saamine ning nendega töötamise oskus. [8] Kasutamisotstarbe järgi saab uurimismeetodid jagada järgnevalt [8]: andmekogumine ankeedid, vaatlused, eksperiment; andmetöötlus korrelatsioonid, aritmeetiliste keskmiste arvutamine, usaldusväärtus; tulemuste tõlgendamine võrdlemine, reastamine, analüüs, süntees, üldistamine; 24

25 tulemuste esitamine suuline, kirjalik, tabel, diagramm, joonis. Juhtumiuuring on sageli seotud kirjeldava või uurimusliku teadustööga, kuid see ei ole piiratud vaid kirjeldava või uurimusliku teadustegevusega. Juhtumitel põhinev uurimistöö seisneb juhtumiuuringute kvaliteetset ja valdkonnapõhist ülesehitust ning analüüsi. Juhtumiuuring hõlmab tihti andmete kogumist erinevatest allikatest, nagu suulised aruanded, intervjuud ja vaatlus. Neid peetakse esmasteks andmeallikatest. Lisaks esmastele andmeallikatele kogutakse andmeid ka erinevatest sisedokumentidest nagu finantsaruanded, tegevusaruanded, turuaruanded ja konkurentsiaruanded. [14] Vaatlus kui andmekogumisviis nõuab vaatlejalt suurt tähelepanelikkust, teiste kuulamist ja tööprotsesside jälgimist viisil, mis tagab vaadeldavate protsesside õppimist ja analüütilist tõlgendamist. Peamine vaatluse eelis seisneb selles, et saab koguda vajalikku informatsiooni loomulikus keskkonnas. Lisaks saab vaatluse abil tõlgendada vaadeldavate töötajate kehakeelt ning tegevusi, et mõista täielikult miks ja kuidas nad antud protsesse just sellisel viisil teevad. See annab vaatlejale dünaamilise ülevaate, mida ei ole võimalik saavutada küsimustike ning intervjuudega. Vaatluse peamine puudus seisneb selles, et enamus vaatlejatest jälgivad objekti süstemaatiliselt, pannes kirja esinenud nähtused. Sellisel juhul on raske transleerida sündmused või juhtumused teaduslikult kasulikuks informatsiooniks. Seda stsenaariumit tuleb vältida, kui vaatluse puhul on teha üldistavad järeldused uuritavast objektist. [14] 2.2. Baasettevõtte tutvustus Mediq Eesti OÜ tegeleb ravimite, haigla- ning laboritarvete jae- ja hulgimüügiga Eestis. Aastatega on tekkinud mitmeid koostööpartnereid, mille tõttu on firma kasv olnud stabiilne. Eesti turul tuntud koostööpartnerid on näiteks Eesti Haigekassa, Terviseamet, Tamro Eesti OÜ, AS Oriola ja Magnum Medical OÜ. Mediq Eesti OÜ eelkäijaks oli aastal loodud AS Oriola, mis tegeles ravimite, haigla- ja laboritarvete hulgimüügiga Eestis. 1. jaanuaril 2010 loodi Mediq Eesti OÜ, mis võttis enda alla need AS Oriola turuosad, mis puudutasid haigla- ning laboritarvikuid ja meditsiinitehnikat. Mediq Eesti OÜ on enda põhitegevuselt Eestis üks juhtivamaid ettevõtteid. [10] E-Krediidiinfo põhjal saab väita, et Mediq Eesti OÜ on kohalikul turul oma tegevusalal teisel kohal, edestab seda ainult MN Medical OÜ [11]. Edetabel on koostatud aasta müügitulu põhjal (vt. lisa 2). 25

26 Ettevõte rendib äri- ja laopinda Sauel, kuhu koliti aastal. Tänaseks päevaks on Mediq Eesti OÜ-ga tegutsemas samal pinnal kolm koostööpartnerit: AS Oriola, DAB Eesti OÜ ja Terviseamet. Laopinda on territooriumil 2839, mille alla kuulub 1860 alusekohta (1765 alusekohta on kõrglaos ja 95 peenkaubalaos). See teeb kokku 4000 meetrit riiuliplaate. Kuna ettevõtte laos esineb ka meditsiiniliste kaupade ladustamist, siis on paigaldatud juhtmevaba niikuse ja temperatuuri jälgimise süsteem. Toote spetsiifikast lähtudes on laos 11 eriotstarbelist ladustamisruumi: happed, aluselised tooted, leelised, lõhnained, värvained, plahvatusohtlikud ained, jahetemperatuuril ladustatavad kaubad, sügavkülmakaubad, kliinilised uuringud, sildistamist ootavad tooted ning narkootilised/psühhotroopsed ained. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ladustamisruum on kõrgendatud valve all. Kauba vastuvõtt ja väljastamine käib nelja laadimisluugi kaudu: kolm lükandkeelega laadimisluuki ja üks kaldteega laadimisluuk väikekaubikutele (vt. lisa 4). Töö käib ühes vahetuses ja viis päeva nädalas, tööaeg on 9:00-17:30 ning nädalavahetuseti on ladu suletud. Ettevõtte peakontor ja ladu asub Sauel, aadress on Kungla 2 ning postiindeks [9]. Joonis 7. Mediq Eesti OÜ peakontor ja ladu, [12] Ettevõttes töötab tänasel päeval 50 inimest. Mediq Eesti OÜ on osa rahvusvahelisest MEDIQ kontsernist, mis on maailmas üks vanimaid ja tunnustatumaid tervishoiusektoris tegutsevaid 26

27 ettevõtteid. MEDIQ kontsern loodi aastal Hollandis. Tänaseks päevaks on ettevõte laienenud ülemaailmselt, aasta seisuga töötab kontsernis 4000 töötajat ja tegutsetakse 14 riigis üle terve maailma. MEDIQ-ile toetuvate patsientide arv ületas aastal 1 miljoni ja tootevalik on tõusnud tooteni. [1] MEDIQ kontsern lähtub oma tegevuses EVK ettevõtte vastutustundlik käitumine põhimõtetest. Kuna Mediq Eesti OÜ on osa kontsernist, siis on need põhimõtted Sauel asuvas laos samuti kasutusele võetud. Sellega seoses toimub kogu ettevõtte jäätmete sorteerimine ning paberi ja plastmassi taaskasutusse saatmine. Teine nõue on omada ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimise sertifikaati, mis on väljastatud MEDIQ kontserni Baltikumi ettevõtetele (vt. lisa 1). Kõik ettevõtte töötajad on läbinud vastavalt töö- ja tervishoiuseadusele arstliku kontrolli ning omavad kehtivat tervisetõendit. Kogu laopersonal on saanud ohtlike ainete käsitlemise koolituse. Ettevõttes on toimiv töökeskkonna nõukogu, mille kaudu on tagatud töökohtade turvalisus ja ergonoomika. Nõukogu poolt valitud töökeskkonnavolinik on igapäevaselt laos kättesaadav ja tema kohustuseks on jälgida ettevõtte igapäevatööd ohutuse perspektiivist. Lisaks on tema isik, kes koostab ettevõtte juhtkonnale parendusettepanekuid seoses lao igapäevatöö ja isikukaitsevahendite soetamisel. Mediq Eesti OÜ tööruumides viiakse läbi iga-aastaseid evakuatsiooniõppuseid ning on tagatud tulekaitsevahendite olemasolek. Kõik tehnilised seadmed on nõuetekohaselt hooldatud lepinguliste koostööpartnerite poolt. Eelmainitu kehtib ka puhastusteenuste, turvateenuste ja kahjuritõrje osas. Mediq Eesti OÜ teenindab järgnevaid asutusi ja isikuid: haiglad, apteegid, hooldekodud, hambaarstid, poeketid, tööstusettevõtted, eraisikud, perearstid ja perearstikeskused, teadusasutused, ministeeriumid, haigekassa kliendid. 27

28 Mediq Eesti OÜ osakonnad: haiglatarvete ja meditsiinitehnika osakond haiglatarvete ja meditsiinitehnika osakond tegeleb meditsiinitarvikute, aparaatide ning instrumentide müügi ja turustamisega. Ettevõtte osakond pakub tooteid valdkondadele nagu kirurgia, anestesioloogia ja põetus. Lisaks tegeleb see osakond toodete tutvustamisega meditsiinipersonalile, koolituste teostamisega ja turundustegevusega messidel ning näitustel. Osakonnas töötab seitse inimest, kellele lisaks on abiks kaks müügikonsultanti ja üks hooldusinsener. laboritarvete osakond laboritarvete osakond tegeleb laboriseadmete ja tarvikute müügi ning turustamisega. Põhiline kliendibaas selles osakonnas on haiglad, perearstikeskused, polikliinikud ja teadus- ning tööstuslaborid. Osakonnas töötab viis tootejuhti, toeks on üks müügiassistent ning üks hooldusinsener. administratsioon ja logistika Osakonna alla kuulub ettevõtte juhtkond, eesotsas tegevjuhi ja Balti logistikadirektoriga. Osakonnas on veel esindatud laojuhataja, rahvusvahelise transpordi logistik, sekretär, finantsjuht, IT-juht ja kaupade vastuvõtujuht. finantsosakond kogu ettevõtte raamatupidamisfunktsioon toimub läbi selle osakonna. Osakonnajuhataja on finantsjuht ning lisaks finantsjuhile on osakonnas ka kaks raamatupidajat. ostuosakond ettevõtte üks võtmevaldkondi. Kõik ostutellimused teistest allüksustest edastatakse ostuosakonda, kus olemasolevate tarnekanalite kaudu ostetakse ettevõttesse kaupa. Lisaks on ostuosakonna üheks ülesandeks uute tarnekanalite leidmine. Hetkel on osakonnas tööl kolm inimest, kellest üks on diplomitöö kirjutamise ajal lapsehoolduspuhkusel. hooldusosakond osakonnas on kaks täistööajaga tehnikut. Ühe töötaja ülesandeks on meditsiinitehnika hooldus- ja garantiitööd ning teise töötaja tööülesanneteks on laboritehnika hooldus- ja garantiitööd. Hooldusosakond otsustab ka selle eest, kui toode on vaja saata garantiiremonti tootjatehasesse. klienditeenindus/müük ettevõttes töötab kaks telefonimüügi konsultanti, kes võtavad haiglatarvikute ostutellimused vastu ja edastavad need. Laboritarvete müügis konsulteerib kliente laboritarvete müügiassistent. Klienditeeninduse tööaeg on E-R 9:00-17:00. Mediq Eesti OÜ pakutavad teenused: ravimite, haigla- ning laboritarvikute hulgimüük; ravimite, haigla- ning laboritarvikute jaemüük; e-kaubandus ettevõttel on Eesti Vabariigi alla registreeritud domeen e-poe funktsiooniga, 28

29 järelteenindus järelteenindus sisaldab endas toote/toodete tehnilist tuge, garantiiremondi teostamist, toote/toodete tagastamist tootjatehasesse ekspertiisi tarbeks, toote/toodete väljavahetamist ja õigustatud reklamatsioonide rahuldamist. 3PL teenused laopinna rent koostööpartneritele, tootmisteenused vastavatele toodetele, transporditeenus kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil; tootmisteenus Koostööpartnerite ladustatava kauba komplekteerimine, pakkimine ja Eesti Vabariigi keeleseaduste kohaselt korrektselt etikettimine; transporditeenus Ettevõttel on siseriiklikud ja rahvusvahelised koostööpartnerid transporditeenuse osutamiseks. Läti ja Leedu MEDIQ harusid teenindab vastavalt Venipak Eesti OÜ ja DSV Transport AS. Siseriiklikud partnerid on OSC Transport OÜ, Saare Kaubaveod OÜ ja Hiiu Autotrans OÜ. Tallinna linna teenindavad ettevõtte kaks Volkswagen Crafter kaubaautot. Mediq Eesti OÜ sai valitud diplomitöö sooritamiseks mitme põhjuse kokkulangemisel. Esimeseks mõjuvaks põhjuseks on see, et töö autor on perioodidel ettevõttes mitmel korral praktikat läbinud ja tööl olnud. Läbi aastate on autori tööülesanneteks olnud rahvusvahelise transpordi korraldamine logistiku puhkuseasendajana ja samuti omab autor põgusat kokkupuudet komplekteerimisega ettevõtte laos. Kõigele lisaks on autor asendanud ka ettevõtte autojuhte, kelle tööülesandeks on Tallinna linna ning ümberkaudsete asulate jaotusveod. Teiseks suureks faktoriks on autori kursisolek Mediq Eesti OÜ igapäevase töökorraldusega. Diplomitöö teema Vigade vähendamise võimalused laoprotsessides Mediq Eesti OÜ näitel on valitud seetõttu, et töö autor on isikliku kokkupuute ning sealviibitud aja põhjal jõudnud järeldusele, et laoprotsessid toimivad ettevõtte ulatuses, aga nende parendamine on võimalik. Seetõttu võttis töö autor ühendust ettevõtte Balti logistikadirektoriga, kes oli nõus diplomitöö sooritamisega ettevõtte baasil. Autori nägemuse põhjal peab diplomitöö kajastama kõikide ettevõtte laoprotsesside detailset kaardistust, mida toetavad võrdlevanalüüsid perioodide kohta. Kasutades ettevõtte sisedokumentidest saadud võtmenäitajaid, koostab autor iga protsessi kohta võrdlevanalüüsid ning selgitab miks, kus, millal ja missugused vead esinevad. 29

30 2.3. Vastuvõtt ja kauba ladustamine Kauba vastuvõtt algab kaubaauto ettevõtte territoorumile jõudmisega. Vastuvõtetava kauba jaoks on eraldatud laadimislüüsid 4 ja 3. Info laadimislüüsi kohta on kaubaauto autojuhil transpordidokumendil märgitud. Kauba vastuvõtjad avavad lüüsi ja lasevad kaubaautol korrektselt parkida, et kaup maha laadida. Lüüside kõrval on uks, kust autojuhid saavad lattu siseneda. Kauba mahalaadimise eest vastutab autojuht. Vastutav kauba vastuvõtja kontrollib saabunud kaupade kohtade arvu vastavust saatedokumentidele ja pakendite seisukorda ning allkirjastab saatedokumendid, millega kinnitab saadetise vastavust. Lisaks tuleb kõik vastuvõetud ostutellimuste kaubad üle kaaluda, kasutades selleks väljastusalal olevat platvormkaalu või vastuvõtualal olevat tükikaalu. Saabunud tellimusel puudujääkide ilmnemise korral fikseerib vastutav kaubavastuvõtja selle saatedokumentidel vastava märkusega ning jäädvustatakse puudused fotode näol. Joonis 8. Vastuvõtuprotseduuri kajastav voogdiagramm, [autori poolt koostatud] Saatedokumendid, sealhulgas arve, edastab kauba vastuvõtja ostuosakonda ja informeerib kaupade saabumisest tellimuse koostajat. Ostujuht kontrollib vastavalt ostutellimusele üle hinnad, kogused ja tarnetingimused ning kinnitab arve oma allkirja ja kuupäevaga. Uue toote saabumisel ettevõtte lattu luuakse majandustarkvaras sellele tooteühikule vastav tootekaart. Ostujuht koostab kinnitatud arvele kasutusel olevast majandustarkvarast ostulehe ja edastab selle kauba vastuvõtjale. 30

31 Mediq Eesti OÜ kaupade vastuvõtmine toimub skänneritega kauba triipkoodi lugedes ja aktiveerides süsteemi salvestatud ostutellimuse. 3PL logistikateenuste puhul peab kauba vastuvõtja kontrollima saabunud toodete vastavust ostulehel märgituga ning märgib sellele toodete säilivusaja, seerianumbrid ning kinnitab ostulehe oma allkirjaga. Puudujääkide ilmnemisel märgib kauba vastuvõtja selle ostulehele ja informeerib vastuvõtujuhti, kes koostab veateate (vt. lisa 5) ja edastab selle Mediq Eesti OÜ ostujuhile. Ostujuht lisab sellele omapoolsed märkused ja edastab sõltuvalt mittevastavuse iseloomust selle tarnijale. Mittevastavuse iseloomu alla kuuluvad valed kogused, vale tootegrupp ja praaktooted. Pakendite vigastuste ja toodete purunemise korral edastatakse veateade transpordifirma esindajale. Ettevõttel on kaks peamist ladustamisala kõrgladu ja peenkaubaladu. Kauba vastuvõtu järel määratakse kaubale süsteemis kindel aadress ning transporditakse see vastavale hoiukohale, kasutades selleks käsikahveltõstukeid ning vastukaaltõstukeid. Mediq Eesti OÜ kasutab tootevaliku järgi kindlaksmääratud hoiukohtade süsteemi. See tähendab, et sarnaseid või ühte tooterühma kuuluvaid kaupu hoiustatakse ühes lao piirkonnas. Olenevalt autori suunitlusest koostada diplomitöö protsesside parendamise ja veateadete analüüsimise võtmes, suunas autor peamise rõhu vastuvõtus koostatud veateadete analüüsimisele. Veateadete registrit uurides jõudis autor järeldusele, et saabunud ostutellimuste puudujäägid fikseeritakse vastuvõtueelse kontrolli käigus ning seega protsessi-sisesed veateated on olematud. Sellest olenevalt püstitas autor uurimisküsimuse: kas iga saabunud saadetise individuaalne kontrollimine on vajalik või piisab pisteliste kontrollide süsteemi kasutuselevõtust? Uurimisküsimusele lahenduse saamiseks analüüsis autor vastuvõtuosakonna poolt koostatud veateadete hulka perioodil ja vastandas need saabunud ostullimustega antud perioodil. Sel viisil saab välja selgitada tarnija- ja transpordiettevõtetele koostatud veateadete esinemise sageduse ning osakaalu mõõdetaval perioodil. Lisaks koostas autor ja aasta edetabelid tarnijate suhtes, kelle saadetud tellimustel fikseeriti enim puudujääke. Alljärgnevalt koostatud tabelitesse on koondatud Mediq Eesti OÜ ja aasta ostutellimuste arvud ning ettevõtte poolt koostatud veateadete esinemine kuude lõikes. Autor kasutas ostutellimuste arvu tellimuste ridade asemel, sest veateated koostatakse saabunud tellimuste põhiselt. Kõik andmed on pärit vastuvõtuosakonna saabunud tellimuste ja veateadete registrist perioodil

32 Tabel 1 Ostutellimuste arv võrdluses koostatud veateadetega aastal Kuu Ostutellimuste arv Koostatud veateadete arv Veateadete osakaal 0,96 1,75 3,71 2,54 2,68 0,78 3,81 3,72 2,91 2,85 3,30 3,39 tellimuse kohta, % aastal vastuvõetud ostutellimuste arvu analüüsides saab järeldada, et mahud on pigem stabiilsed kui kõikuvad. Kõige vähem vastuvõetud ostutellimusi oli augustis, millal võeti vastu 269 tellimust aasta augustis oli kokku 20 tööpäeva, seega see teeb 13,45 tellimust tööpäeva kohta. Kõige rohkem ostutellimusi oli märtsis, millal võeti vastu 431 tellimust. Kuna märtsis oli 22 tööpäeva, siis see teeb keskmiselt 19,59 ehk ligi 20 tellimuse vastuvõtmist tööpäevas. Vastandades kõige väiksema mahuga kuu kõige suuremahulisemaga (august ja märts), siis märtsis võeti 162 tellimust rohkem vastu. Protsentuaalne erinevus nende kuude töömahtude lõikes on 60,22%. Suurim töömahtude erinevus kahe järjestikuse kuu võrdluses toimus veebruari (342 tellimust) ja märtsi (431 tellimust) vahel. Veebruari- ja märtsikuu erinevus on tabelit vaadates koheselt märgatav, protsentuaalselt oli märtsis 26,02% rohkem saabunud tellimusi kui veebruaris aasta vastuvõtus koostatud veateadete hulka analüüsides saab järeldada, et fikseeritud vigade hulk on aasta jooksul pigem stabiilne kui kõikuv aastal fikseeriti kokku 116 veateadet. Enim vigu saabuvate tellimuste kontrollimisel leiti märtsis, millal koostati 431 tellimuse peale 16 veateadet. See on 3,71% kõikidest saabunud tellimustest. Kuna märtsis oli 22 tööpäeva, siis ühes tööpäevas koostati keskmiselt 0,72 veateadet. Kõige vähem koostati veateateid kahel kuul: jaanuar ning juuni. Jaanuaris koostati 311 tellimuse kohta 3 veateadet, mis teeb 0,96% kõikidest saabunud tellimustest. Juunis koostati 383 tellimuse peale samuti 3 veateadet, mis on 0,78% kõikidest saabunud tellimustest. Tulenevalt nende kahe kuu pikkusest ja veateadete väikesest arvust ei ole keskmise päevase veateadete arvutamine autori seisukohalt otstarbekas. Vastuvõtuosakonna veateadete registri põhjal tegi autor kindlaks, et nii jaanuaris kui ka juunis fikseeriti kõik vead erinevatel tööpäevadel. Kuude lõikes suurim veateadete osakaal tellimuste kohta oli vaieldamatult juulis. Sel kuul võeti vastu 367 tellimust ning fikseeriti 14 viga, mis tähendab, et 3,81% saabunud tellimustest ei vastanud nõuetele. 32

33 Analüüsides vastuvõtus koostatud veateadete registrit ja ettevõtte sisedokumente, jõudis autor järeldusele, et ettevõttes pole seni koostatud graafikut kõige probleemiderohkemate tarnijate väljaselgitamiseks. Selleks koostas autor veateadete registri põhjal tarnijatepõhise edetabeli, kus on välja toodud tarnijad, kelle saadetistega on tekkinud enim puudujääke. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et edetabelis on esindatud tarnijad, kelle saadetiste põhjal koostati vähemalt 3 veateadet. Peamine põhjus on selleks see, et mitmete tarnijate puhul koostati aastases perioodis vaid üks veateade ning nende kaasamisel venib tabel pikaks ja raskesti loetavaks. Nende lisamine edetabelisse ei anna ettevõttele väärtust, sest tabeli eesmärk on välja selgitada kõige probleemsemad tarnijad. 3 veateadet on alampiir, sest aasta veateadete ja tarnijate osakaalu aritmeetiline keskmine on 2,45 ning autor ümardas selle järgmise naturaalarvuni, milleks on Graafik 1. Suurimate veateadete hulgaga tarnijate edetabel aastal, [autori poolt koostatud] Graafikut vaadates saab järeldada, et 11 tarnija saabunud tellimustega on aastal enim probleeme tekkinud. Esikolmiku moodustab SCA Hygiene PR, 3M Poland ja KiiltoClean, kellel kõigil kolmel on fikseeritud 8 veateadet. Esikolmikule järgneb neljandana MEDIQ SUOMI 6 veateatega, koht Teleflex ja 3M Eesti 5 veateatega ning graafiku lõpetavad ettevõtted Lohmann & Raucher, LP Italiana, Medeco, SAI AD Smart ja Clinipak. Viimasel viiel ettevõttel fikseeriti aastases perioodis igaühel 3 veateadet. Graafikust jäid välja 23 ettevõtet, kellele koostatud veateadete arv jäi 1 2 vahele ning seetõttu ei mahu graafikusse eelmainitud alampiiri (3 veateadet) alusel. 33

34 Veateadete arv aastal, tk R² = 0,152 R = 0, Ostutellimuste arv aastal, tk Graafik 2. Ostutellimuste ja veateadete vaheline korrelatsioon aastal, [autori poolt koostatud] Vastandades aasta ostutellimuste ja veateadete arvud, koostas autor lineaarse korrelatsioonigraafiku. Korrelatsiooni arvutamine ja graafiline kuvamine aitab näha tekkinud seost kahe arvulise tunnuse vahel. Graafikust on näha, et aastal vastuvõetud ostutellimuste ning veateadete osakaalu vahel on nõrk positiivne korrelatsioon (R = 0,3898). Tabel 2 Ostutellimuste arv võrdluses koostatud veateadetega aastal Kuu Ostutellimuste arv Koostatud veateadete arv Veateadete osakaal 3,22 3,78 3,23 2,80 2,25 4,01 5,38 2,02 3,20 2,03 3,32 5,08 tellimuse kohta, % Võttes lähema vaatluse alla aasta vastuvõtuosakonna andmed, siis on selgelt näha, et töömaht on vähenenud vastuvõetavate tellimuste osas. Kõige väiksem töökoormus oli juulikuus, mil võeti vastu 223 tellimust. Võttes arvesse, et juulis oli 21 tööpäeva, siis see teeb keskmiselt 10,61 tellimust tööpäeva kohta. Kõige töörohkem kuu oli märtsis, mil võeti vastu 433 tellimust. See teeb keskmiselt 19,68 tellimust päevas, sest märtsikuus oli 22 tööpäeva. Vastandades kõige väiksema töömahuga kuu (juuli) suurimaga (märts), siis märtsis võeti vastu 210 tellimust enam, protsentuaalne erinevus 34

35 kahe kuu lõikes seega 94,17%. Uurides suurimat kuudevahelist muutust töömahtudes, jõudis autor järeldusele, et suurim hüpe toimus juuli (223 tellimust) ja augusti (346 tellimust) võrdluses. Augustis võeti vastu 123 tellimust rohkem kui juulis, protsentuaalselt on see erinevus 55,16%. Järgnevalt analüüsib autor aastal koostatud veateadete hulka aastal koostati kokku 125 veateadet. Kuude lõikes saab väita, et veateadete hulk on pigem kõikuv kui stabiilne. Kõige rohkem veateateid esines detsembrikuus, mil koostati 15 veateadet. Võttes arvesse, et detsembris saabus 295 tellimust, siis 15 veateatega tellimust moodustab 5,08% kõikidest sel kuul saabunud tellimustest. Detsembris oli tööpäevi 21, seega keskmiselt koostati päevas 0,71 veateadet. Kõige vähem veateateid esines oktoobris, mil fikseeriti 6 veateadet 295 tellimuse seast. Diplomitöö autori seisukohalt ei ole mõistlik arvutada oktoobrikuu keskmist päevast veateadete hulka. Suurim veateadete hulk tellimuste kohta esines juulis, kus 223 tellimuse kohta oli 12 tellimust, mis sisaldasid endas puudujääke. Arvutuskäigu tulemusel selgub, et 5,38% juulis saabunud tellimustest ei läbinud vastuvõtueelset kontrolli. Nagu ka aasta kohta koostati probleemsemate ettevõtete edetabel, siis koostas autor ka aasta vastuvõtus fikseeritud puudujääkide edetabeli tarnijate alusel. Kriteerium jäi samaks (alampiir 3 veateadet), sest aastal koostati 43 ettevõtte peale 114 veateadet ning aritmeetiline keskmine antud andmete alusel on 2,69. Koostatavasse graafikusse pääses kriteeriumi läbimisel 12 ettevõtet, kellele koostati kokku 72 veateadet Graafik 3. Suurimate veateadete hulgaga tarnijate edetabel aastal, [autori poolt koostatud] 35

36 Veateadete arv aastal, tk Graafikut analüüsides on võrreldes aastaga tabel 1 ettevõtte võrra suurem, koguarvuga 12. Eelneva aasta graafikuga võrreldes on puudu 4 ettevõtet: 3M Poland, Lohmann & Raucher, SAI AD Smart ja Clinipak. Nende vabanenud kohad võtsid sisse Wipak, Pharmaxim, Welch Allyn, Etac AB ja Deltalab. Vaieldamatu liider veateadete hulgas on Medeco, kellele koostati kokku 14 veateadet. See on 11 veateadet rohkem kui aastal. Teisel positsioonil on MEDIQ SUOMI, kellele koostati 11 veateadet (2015. aastal 6 tükki). Esikolmiku lõpetab 3M Eesti 10 veaga, mis on ettevõttel aastaga võrreldes kahekordne tõus. Tähelepanuväärne on see, et aastal ei olnud ühelgi ettevõttel kahekohalist veateadete arvu, aga aasta graafikus on tervel esikolmikul kahekohaline veateadete hulk (vastavalt 14, 11 ja 10). Neljandana on esindatud SCA Hygiene PR 7 veaga, kes oli aasta liider 8 veaga. Kohtadele koostati igaühele 5 veateadet ning edetabeli lõpetajatele ( koht) koostati 3 veateadet ettevõtte kohta. Graafikusse ei mahtunud püstitatud kriteeriumi alusel 30 ettevõtet, kellele esitati vähem kui 3 veateadet aastasel perioodil R² = 0,0933 R = 0, Ostutellimuste arv aastal, tk Graafik 4. Ostutellimuste ja veateadete vaheline korrelatsioon aastal, [autori poolt koostatud] Autor koostas aasta ostutellimuste ja veateadete vahelise lineaarse korrelatsioonitabeli, et selgitada välja kahe tunnuse vaheline seos. Nagu graafikust on näha, siis ostutellimuste ja koostatud veateadete vahel on nõrk positiivne korrelatsioon (R = 0,3054). See tähendab, et vastastikune seos on küll nõrk, aga see seos eksisteerib. 36

37 Ostutellimused , tk Kuu Ostutellimuste arv 2015 Ostutellimuste arv 2016 Graafik 5. Ostutellimuste võrdlusgraafik perioodil , [autori poolt koostatud] perioodi ostutellimuste võrdlusgraafikut (Graafik 5) analüüsides selgitab autor välja perioodilised iseärasused tellimuste saabumiste osas ning koostab seeläbi omapoolsed järeldused. Mõlemal aastal on kaupade saabumisel märgata tõusu märtsis. Autor ei saanud selle nähtuse põhjendamiseks ettevõttepoolset selgitust. Suveperioodidel langevad saabuvate tellimuste mahud mõlemal perioodil aastal on kolme suvekuu (juuni, juuli, august) keskmine saabuvate ostutellimuste arv 339,67, mis on terve aasta kuude keskmist arvesse võttes (356,91 tellimust kuus) ~17 tellimuse võrra väiksem aastal on kolme suvekuu keskmine saabuvate ostutellimuste arv 281. Vastandades selle aasta kuude keskmise ostutellimuste arvuga (317,67 tellimust kuus), siis erineb suvekuude näitaja ~37 tellimuse võrra. Sellest olenevalt saab väita, et suvekuudel on saabuvate ostutellimuste hulgad väiksemad, sest Mediq Eesti OÜ klientide nõudlus kaupade osas on väiksem ja laovarude kogus on suurem, mis on suuresti tingitud üle-eestilisest puhkuseperioodist. Mõlema aasta suveperioodide tähelepanuväärne erinevus on augusti võrdluses. Nagu graafikust näha, siis aasta augustis langes ostutellimuste saabumine võrreldes aasta juuliga, aga aastal oli see olukord vastupidine aastal tõusis augustis saabunud ostutellimuste hulk poole võrra, täpsemalt 55,16%. Autor ei saanud selle nähtuse põhjendamiseks ettevõttepoolset selgitust. Võrreldes kahe mõõdetava aasta sügisperioodi, siis aastal on septembrist alates saabuvate tellimuste hulk liikumas tõusvas joones, vähenedes ainult detsembrikuus 10 tellimuse 37

38 Vastuvõtus koostatud veateated , tk võrra aastal erineb see süsteemsus, kuna üle ühe kuu on saabuvate ostutellimuste osas langus kuni kalendriaasta lõpuni. Võttes aluseks aasta andmed ning nendest koostatud analüüsid, siis saab järeldada, et kaubamahud on mõõdetava perioodi jooksul vähenenud nii aasta kui ka kuude lõikes aastal võeti vastu 471 tellimust vähem kui aastal, mis näitab 11% langust võrreldes aastaga. Seeläbi on ka vastuvõtuosakonna töötajate koormus vähenenud aastal võeti vastu 4283 tellimust, mis teeb keskmiselt 356,91 tellimust kuus. Arvestades, et sel aastal oli kokku 252 tööpäeva, siis tööpäevas võeti keskmiselt vastu 17 tellimust aastal võeti vastu 3812 tellimust, mis teeb keskmiselt 317,67 tellimust kuus aastal oli tööpäevi 255, seega tööpäevas võeti keskmiselt vastu 14,94 tellimust. Neid andmeid omavahel vastandades saab kinnitada antud lõigu esimeses lauses autori poolt püstitatud järeldust, mille kohaselt on aastal saabunud kaubamahud vähenenud nii kuude kui aasta lõikes Kuu Veateadete arv 2015 Veateadete arv 2016 Graafik 6. Vastuvõtus koostatud veateadete võrdlusgraafik perioodil , [autori poolt koostatud] Graafik 6 alusel on näha, et veateadete esinemises puudub läbiv süstemaatilisus. Siiski on mõlema aasta vähesed sarnasused graafikust väljaloetavad. Aasta esimesel kolmel kuul tõuseb fikseeritud vigade arv kuude lõikes ning alates aprillist hakkab see vähenema. Lisaks on suvekuudel näha mõlemal aastal fikseeritud vigade tõusu, aastal on tõus juuni ja juuli vahel olnud suur (11 38

39 viga rohkem), aastal aga väga väike tõus (1 viga rohkem). Sügiskuud alates septembrist kuni detsembrini on stabiilsed ning mõlemal aastal on tõusu näha detsembris aastal koostati vastuvõtukontrolli käigus 116 veateadet, mis on protsentuaalselt 2,7% kõikidest saabunud tellimustest aastal koostati 125 veateadet, mis on võrreldes aastaga 9 tükki rohkem. Arvesse tuleb võtta ka seda, et saabuvate kaupade maht on vähenenud perioodil Sellest olenevalt on suurenenud ka protsentuaalne veateadete hulk kõikide saabunud tellimuste osas, mis on aastal 3,27%. Kahe aasta võrdluses on see näitaja suurenenud 0,57%. Nüüd saab vastata ka alapeatüki alguses autori poolt püstitatud uurimisküsimusele: kas iga saabunud saadetise individuaalne kontrollimine on vajalik või piisab pisteliste kontrollide süsteemi kasutuselevõtust? Tuginedes võtmenäitajate abil koostatud analüüsidele, jääb autor seisukohale, et tuleks jätkata iga saabunud saadetise individuaalset kontrollimist ning pisteliste kontrollide süsteemi kasutuselevõtt jätta lähitulevikus rakendamata. Olenemata nõuetele mittevastavate tellimuste väikesest osakaalust kõikide saabunud tellimuste seast, on autoripoolne seisukoht, et tervishoiusektoris tegutsedes ei tohi võtta tarbetuid riske. Selle seisukoha kasuks räägib ka autori poolt koostatud korrelatsioonigraafikud, mis mõõtsid saabunud tellimuste ja veateadete omavahelist seost. Mõlemal aastal on seos olnud nõrk, aga positiivne. Tarbetud riskid võivad ettevõttes säästa lühikeses perspektiivis tööjõukulude, ladustamiskulude ning käitlemiskulude arvelt, aga pikas perspektiivis on see ettevõttele pigem kahjulik kui kasulik. Valede, purunenud või defektiga toodete vastuvõtmisel jääb risk ning sellega kaasnev kahju ettevõtte kanda ja sellest olenevalt võib tekkida olukord, kus kiireloomulist kaupa ei ole võimalik kliendile toimetada. Autorile teadaolevalt ei ole Mediq Eesti OÜ-s rakendatud vastuvõtus fikseeritud veateadete alusel edetabelit, kuhu on märgitud tarnijad, kelle saabunud tellimustega on tekkinud enim puudujääke. Autor koostas perioodide põhjal edetabelid (Graafik 1 ja Graafik 3), kus on märgitud kindlatele tarnijatele vormistatud veateadete hulk suurusjärjestuses. Kuna tarnijaid oli palju, kasutas autor veateadete alampiiri, millega tagada koht edetabelis või jääda sellest välja. Mõlema aasta puhul arvutas autor tarnijate arvu ja koostatud veateadete hulga abil välja aritmeetilise keskmise, milleks oli mõlemal juhul ümardatult 3. Kui tarnijal oli kolm või enam veateadet, siis oli koht edetabelis garanteeritud ning kui alla kolme veateate, siis ei olnud otstarbekas tarnijat nimistusse lisada. Tabelite võrdluses olid mõlemal aastal läbivateks ettevõteteks Medeco, MEDIQ SUOMI, 3M Eesti, SCA Hygiene PR, Teleflex, LP Italiana ja KiiltoClean. Autoripoolne ettepanek veateadete tekkimise vähendamiseks on vastavatele ettevõtetele ametliku märkuse tegemine või tarnetingimuste ülevaatamine ning vajadusel nende täpsustamine. Ekstreemsel juhul on variandiks 39

40 ka alternatiivsete tarnijate otsimine. Meeles tuleb pidada, et nagu ka Eestis, siis ka välismaal asuvad tarnijad kasutavad suveperioodil hooajalist tööjõudu, mis selgitab nii kui ka aastal suurenenud veateadete hulka suveperioodil Komplekteerimine Komplekteerimine saab alguse kliendi ostutellimusest. Ostutellimuse võtab vastu Mediq Eesti OÜ müügiosakond, kus töötab kolm inimest. Ettevõttest on võimalik soetada kaupa neljal viisil: telefonimüük, veebibrauseri põhine veebipood, itsi ning äriettevõtetele läbi privaatse ostukeskkonna. Kõigi eelmainitu haldamisega tegeleb müügiosakond. Tellimused sisestatakse programmi iscala ning programmipõhiselt prinditakse tellimuse komplekteerimisleht automaatselt laos asuvasse printerisse, kus lao vahetusevanem selle vastavalt asukohale järjekorda seab. Kogu komplekteerimise protsess toimub paberkandjal komplekteerimislehe alusel, millel on kirjas tellimuse artiklite arv ning nende asukoht laos. Mediq Eesti OÜ eelistatuim komplekteerimisviis on tellimuste kaupa komplekteerimine, teisisõnu üks komplekteerija täidab individuaalselt ühte tellimust. Komplekteerimislehed on asukohapõhiselt jagatud järgnevateks osadeks: maakonnad, Tallinn Kesklinn, Mustamägi, Põhja-Tallinn; Saue, Keila + Paldiski, Läti, Leedu. Lisaks on eraldatud teistest kõrgema alusekohtade tellimused, sest need on mõeldud töötajatele, kellel on olemas tõstuki juhtimiseks vajalik luba. Komplekteerija võtab vahetusevanema poolt jaotatud komplekteerimislehe ning alustab komplekteerimise toimingut. Komplekteerimisleht kinnitatakse komplekteerija poolt käsikäru küljes olevale alusele ning siirdub esimese kaubaartikli suunas. Ladu on jagatud riiulite järgi tähtedeks ning riiulivahede järgi numbriteks. Tavapärane numbrikombinatsioon laos on järgnev: G11012 (näide). G näitab koridori, 11 näitab riiulivahet ja 12 on kindel alusekoht. 40

41 Joonis 9. Komplekteerimine kajastatud voogdiagrammina, [autori poolt koostatud] Keskmine tellimuse komplekteerimise aeg varieerub oluliselt. Faktorid on alljärgnevalt kirjas: tellimuse suuruse varieerumine olenevalt kaubaartiklite rohkusest või kogusest, tellimuse tooteartiklid on kõrgematel alusekohtadel, mille kättesaamiseks on vaja tõstukit; kliendi poolt tellitavad tooteartiklid paiknevad üksteisest kaugel, kaup on erinõuetega (temperatuurinõue) ja kohustuslik on pakendada see kaup termokasti koos külmakehadega ning vastavalt nõudele ka temperatuurianduriga. Komplekteerimislehe alusel nopitud kaup tuuakse komplekteerija poolt väljastamisalale, kus pakendatakse tellimuse tooted kartongist kasti või kastidesse ning kaalutakse. Olenevalt kauba spetsiifikast kleebitakse kastidele peale ka ohutussildid ning vajadusel kasutatakse polsterdamiseks mullikile, õhkpatju või vahtplasti. Fikseeritud ja polsterdatud kaup suletakse kasti pakketeibi või lindiga. Väljastusalal on kaks lauaarvutit, millesse on paigaldatud firmasisene intra programm. Komplekteerija kinnitab selle kaudu tellimuse valmimise ning prindib kleepsud kliendi andmetega (vt. lisa 3), mis kleebitakse kliendi tellimuse kastile/kastidele. 41

42 Tabel 3 Komplekteeritud ridade ja komplekteerimisvigade võrdlustabel aasta kohta Kuu Komplekteerimisridade arv Komplekteerimisvigade arv Komplekteerijate arv Ridade arv ühe vea kohta Vigu ühe töötaja kohta , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,60 Kokku: Tabel 3 on koostatud ettevõtte komplekteerimisridade ja -vigade alusel. Autor vaatas kuude perioodis komplekteerimismahte, komplekteerimisvigu ning komplekteerijate arvu. Komplekteerijate arv erineb kuude lõikes peamiselt puhkuseperioodide tõttu. Lisaks otsustas autor tabelist välja jätta iga kuu lõikes töötajad, kelle komplekteeritavate ridade arv jääb alla 100. Välja jäid peamiselt töötajad, kelle põhitööks ei ole komplekteerimine. Nende hulka kuuluvad vahetusevanem, laojuhataja, markeerija, kauba väljastaja ja logistik. Kiiretel perioodidel aitavad nad komplekteerijaid või vastutavad ise kiireloomuliste klienditellimuste täitmise eest. Komplekteerimise vaatenurgast üldpilt ei muutu. Tabelit vaadates on näha, et komplekteerimisridade arv kõigub aastaringselt ja vahel. Aasta lõikes on iga kuu keskmine komplekteerimisridade arv ,75. Madalaimad komplekteerimisridade arvud ilmnevad suveperioodil juulis ja aasta lõpus detsembris. Selle peamine põhjus on see, et mõlemad kuud on Eestis levinud puhkuseperioodid ning Mediq Eesti OÜ kliendid ei telli sel perioodil palju kaupa. Suurima töömahuga kuu on vaieldamatult september, mil vormistati komplekteerimisrida. Võrreldes kõige madalama kuuga (juuli), siis on kahe kuu erinevus 33,59%. Komplekteerimisvigade esinemine on kuude lõikes kõikuv. Enim vigu tehti märtsis ning aprillis, mil fikseeriti 25 veateadet. Vaadates aasta veateadete registrit, siis selgub et mõlemal kuul oli 42

43 Komplekteerimisvigade arv aastal, tk peamine põhjus selleks üks komplekteerija, kes tegi märtsis 7 ning aprillis 9 viga. Protsentidesse pannes sooritas see komplekteerija märtsis 28% ja aprillis 36% kõikidest vigadest ainuisikuliselt. Vähim vigu tehti detsembris, mis oli ka üks kahest kõige väiksema töökoormusega kuudest, sel kuul tehti kokku 9 viga. Suurim ridade arv ühe vea kohta oli samuti detsembris, mil vormistati 1916,22 (~1916) komplekteerimisrida ühe vea kohta. Väikseim ridade arv ühe vea kohta oli konkurentsitult juulis, mil teostati 744,61 (~747) rida ühe vea kohta. Kahe kuu võrdluses teostati detsembris ühe vea kohta 1171,61 (~1172) rida rohkem R² = 0,0006 R = 0, Komplekteerimisridade arv aastal, tk Graafik 7. Komplekteeritud ridade ja komplekteerimisvigade vaheline korrelatsioon aastal, [autori poolt koostatud] Järgnevalt vastandas autor komplekteerimisridade ning komplekteerimisvigade arvu aastal, eesmärgiga läbi lineaarse korrelatsioonigraafiku näidata kahe tunnuse omavahelist seost. Graafikust on näha, et aastal komplekteeritud ridade ja komplekteerimisvigade vahel puudub seos, sest korrelatsioon on nullilähedane (R = 0,0774). 43

44 Tabel 4 Kuu Komplekteeritud ridade ja komplekteerimisvigade võrdlustabel aasta kohta Komplekteerimisridade arv Komplekteerimisvigade arv Komplekteerijate arv Ridade arv ühe vea kohta Vigu ühe töötaja kohta , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,30 Kokku: Tabel 4 on koostatud samade kriteeriumite alusel nagu Tabel 3, jättes välja töötajad kelle ridade arv kuus on alla 100. Tabelit analüüsides on näha, et komplekteerimisridade arv on võrreldes aastaga vähenenud rea võrra. Aasta lõikes seeläbi muutunud ka kuu keskmine komplekteerimisridade arv, mis on ,67. Komplekteerimisridade arv varieerub kuude lõikes ja vahel, mis on väiksem kui 2015 (vastavalt ja ). Kõige väiksem komplekteerimisridade arv esineb juulis, põhjuseks Mediq Eesti OÜ klientide väiksem nõudlus ning laoartiklite suurem varu, suuresti tingituna üle-eestilisest puhkuseperioodist. Suurima töömahuga kuu on märts, mil vormistati komplekteerimisrida. Võrreldes kõige madalama kuuga (juuli), siis on kahe kuu protsentuaalne erinevus 35,46 %. Komplekteerimisvigade esinemine on kuude lõikes endiselt kõikuv. Võrreldes aastaga, siis on vigade esinemise arv vähenenud nii aasta kui ka kuude lõikes. Enim vigu tehti veebruaris, sel kuul koostati 21 veateadet. Kõige väiksem komplekteerimisvigade hulk oli jaanuaris, mil tehti 8 viga. Suurim ridade arv ühe vea kohta oli samuti jaanuaris, sel kuul teostati 2318,13 (~2318) rida ühe vea esinemise kohta, mis on teiste kuude võrdluses muljetavaldav näitaja. Väikseim ridade arv ühe vea kohta oli aga veebruaris, mil komplekteeriti 894,71 (~895) rida ühe vea kohta. Üllatav on see, et tegu on kahe järjestikuse kuuga millel on pea identne komplekteeritud ridade arv ( ja ), aga vigu tehti veebruaris 13 tükki enam aasta veateadete registri kohaselt ei jää 44

45 Veatüüpide esinemine aastal, tk Komplekteerimisvigade arv aastal, tk silma midagi, mis selgitaks antud erinevust. Pannes need kaks kuud omavahel võrdlusesse, siis jaanuaris teostati ühe vea kohta 1423,42 (~1423) rida rohkem R² = 0,1046 R = 0, Komplekteerimisridade arv aastal, tk Graafik 8. Komplekteeritud ridade ja komplekteerimisvigade vaheline korrelatsioon aastal, [autori poolt koostatud] aasta komplekteeritud ridade ja komplekteerimisvigade vahel koostas autor samuti lineaarse korrelatsioonigraafiku. Arvutuskäigu tulemusel ning andmete graafikusse kandmisel on näha tulemus, mille põhjal saab väita, et aastal esines komplekteeritud ridade ja komplekteerimisvigade vahel nõrk positiivne seos (R = 0,3234) Jäetud noppimata 50 Vale toode nopitud Vähem nopitud Rohkem nopitud Muu põhjus Graafik 9. Komplekteerimisvigade tüübid aastal, [autori poolt koostatud] 45

46 Veatüüpide esinemine aastal, tk aastal kasutati komplekteerimisvigade fikseerimisel viite eri veatüüpi, milleks olid jäetud noppimata, vale toode nopitud, vähem nopitud, rohkem nopitud või muu põhjus. Autor täpsustab siinkohal, et jäetud noppimata tähendab müügitellimuse komplekteerimislehel oleva komplekteerimisrea või ridade vahelejätmist, mitte terve müügitellimuse täitmata jätmist. Analüüsides veateadete registri põhjal koostatud graafikut, siis enimlevinud veatüüp komplekteerimise protsessis on 71 veateatega vähem nopitud. Teisel kohal on aasta lõikes 66 korda tekkinud olukord, kus müügitellimuse komplekteerimisel nopiti vale toode. Esinemissageduselt kolmas on rohkem nopitud, mis fikseeriti 52 korda. Märgatava vahega tuleb neljas koht, kus 34 korda on komplekteerimisrida jäetud noppimata. 3 korda aastase perioodi käigus on veateade fikseeritud muu põhjus alusel, mis tähendab, et tehtud viga ei kvalifitseeru ühegi eelnevalt mainitud veatüübi alla. Graafiku andmetele toetudes saab väita, et vale toode nopitud ja vähem nopitud on teistest veatüüpidest märgatavalt suurema osakaaluga. Autoripoolse arvutuskäigu tulemusele tuginedes vastab see väide tõele. Kahe enimlevinud veatüübi protsentuaalne koguhulk aastal oli 60,62%. Seega kolme vähem esinenud veatüübi koguhulk komplekteerimisvigade raames on 39,38%. Need arvud näitavad selgelt kahe vealiigi ülekaalu teistest esindatutest Jäetud noppimata Vale toode nopitud Vähem nopitud Rohkem nopitud Muu põhjus 0 Graafik 10. Komplekteerimisvigade tüübid aastal, [autori poolt koostatud] aasta veatüüpide graafikus on võrreldes eelneva aastaga näha mõningaid muutuseid. Esimesena hakkab silma üleüldine langus vigade osas, aga see näitaja ei ole antud graafiku eesmärk. Kui aastal oli kaks veatüüpi, mis teiste seast silma hakkasid, siis aastal on selleks ainult vähem nopitud, mis on kindel liider veatüüpide võrdluses 59 esinemiskorraga. Liidrile järgneb vale toode nopitud ja rohkem nopitud, mõlemal 36 esinemist aasta 46

47 Komplekteerimisridade arv , tk jooksul. Kõigest 20 korda aasta jooksul fikseeriti jäetud noppimata ning graafiku kõige väiksema osakaaluga veatüüp on muu põhjus, mis fikseeriti 6 korda aasta enimlevinud veatüüp vähem nopitud moodustab kõikide graafikus esindatud veatüüpide kogusummast 37,57%. See on aastaga võrreldes selge edasiminek, mil kaks enimlevinud veatüüpi moodustasid 60,62% koguhulgast Komplekteeritud ridade arv 2015 Komplekteeritud ridade arv Kuu Graafik 11. Komplekteeritud ridade võrdlusgraafik , [autori poolt koostatud] Graafik 11 alusel on selgelt näha, et perioodil on komplekteeritud ridade põhjal koostatud kõverjooned omavahel sarnased aastal oli komplekteeritud ridu võrra vähem kui eelneval aastal, mis on 6,64% langus. Kuna aastal komplekteeriti ainukese erandina veebruaris rohkem (+298 rida), siis on kõverjooned graafikus selgelt eristatavad üksteisest aastal hakkab komplekteeritud ridade arv langema kuude lõikes ning seda kuni juulini. Juulist alates tõuseb ridade arv oktoobrini ning siis langeb taas kuni kalendriaasta lõppemiseni aastal on märgata sama trendi. Alates märtsist on aasta kõverjoon märgatavas languses kuni juulini. Selles perioodis on siiski üks erand aprillikuu näol, millal komplekteeriti märtsiga võrreldes 764 rida rohkem. Suurim tõus mõlemal aastal on juuli ning augusti võrdluses, aastal komplekteeriti augustis 2133 rida rohkem kui juulis aastal komplekteeriti samal perioodil 3947 rida rohkem. Erinevalt aasta tõusust, on aastal sügisperioodile üleminek rahulikum. Kui aastal toimus märgatav tõus alates juulist kuni oktoobrini, siis aastal erineb september augustist ainult 83 rea võrra aastast on 2016 erinev ka sellepoolest, et septembrist kuni detsembri alguseni on komplekteerimismahud stabiilsed ning järsk langus tekib 47

48 Komplekteerimisvead , tk alles detsembris. See on märgatav muutus erinevalt aastast, mil komplekteerimisread hakkasid langema juba oktoobrist ning langesid kuni kalendriaasta lõppemiseni Komplekteerimisvigade arv 2015 Komplekteerimisvigade arv Kuu Graafik 12. Komplekteerimisvigade võrdlusgraafik , [autori poolt koostatud] Graafik 12 keskendub komplekteerimisvigade võrdlusele perioodidel Nagu ka komplekteerimisridade võrdlusgraafikus, on selgelt näha kahe kõverjoone omavahelisi sarnasusi. Perioodil vähenes komplekteerimisvigade arv 225 vea pealt 157 veani, mis on 43,31% vähenemine. Sellest olenevalt on mõlema aasta kõverjooned graafikus selgelt eristatavad ja ainus kattumine üksteisega on veebruaris, mil aastal tehti üks viga rohkem kui aastal aastal oli kõige rohkem komplekteerimisvigu märtsis ja aprillis, mõlemal kuul tehti 25 viga. Väikseim vigade arv aastal oli detsembris, sel kuul tehti 9 viga. Kogu aasta lõikes tehti keskmiselt kuus 18,75 viga aastal oli kõige rohkem komplekteerimisvigu veebruaris, sel kuul tehti 21 viga. Kõige väiksema komplekteerimisvigade arvuga kuu oli jaanuar 8 veaga. Keskmiselt tehti aastal kuu lõikes 13,08 viga. Siin on märgata positiivset arengut. Järgnevalt on autor analüüsinud Graafik 12 abil komplekteerimisvigade esinemist kuude lõikes ja aasta algab komplekteerimisvigade aspektist vaadatuna tõusvas joones aastal on see tõus kuni märtsikuuni, mil tehti 25 viga aastal kestab tõus veebruarini, mil tehti 21 viga. Seejärel on periood, mil mõlemal aastal on näha järjepidevat langust komplekteerimisvigade osas, väikese erandina ja aasta aprillikuud, kus aastal püsis vigade arv eelneva kuuga samal tasemel ning aasta aprillis tehti eelneva kuuga võrreldes 2 viga rohkem

49 aasta stabiilne langus muutub taas tõusuks juulis, sest eelneva kuuga võrreldes tehti 4 viga rohkem aastal tuleb tõus komplekteerimisvigade alusel augustis, mil tehti eelneva kuuga võrreldes 6 viga rohkem. Mõlemal puhul oli tegu pelgalt ühekuulise tõusuga, mille on suuresti põhjustanud individuaalse töötaja võrdlemisi suur vigade hulk. Veateadete registri andmetel tegi aasta juulis üks töötaja 7 viga, mis antud kuu veateadete koguhulgast moodustas 30,43% aastal on hüppeline tõus seletatav suvehooajaks palgatud töötaja poolt tehtud 6 veaga, mis moodustasid augustikuus 23,52% koguhulgast aastal hakkab juulikuisest haripunktist alates langus, mis kestab kuni oktoobrini, aasta augustikuisest haripunktist alates toimub langus kuni septembrini. Mõlema perioodi sügisene haripunkt komplekteerimisvigadel on novembris, kus aastal tehti 19 viga ja aastal 14 viga. Nii kui aasta lõppeb detsembriga, kus komplekteeritud ridade arv väheneb järsult seoses aastalõpu puhkuse- ning pühadeperioodiga. Graafik 11 ja Graafik 12 analüüside põhjal järeldab autor, et komplekteeritud ridade hulga ning komplekteerimisvigade vahel esinev seos on nõrk. Seda kinnitavad ka autori poolt koostatud korrelatsioonigraafikud, mille autor koostas ja aasta andmete põhjal aastal oli ridade ja vigade vaheline seos olematu, korrelatsioon kahe tunnuse vahel on 0, aasta korrelatsioonigraafiku põhjal võib öelda, et komplekteeritud ridade ja komplekteerimisvigade vahel oli nõrk positiivne seos, sest korrelatsioon kahe tunnuse vahel on 0,3234. Komplekteerimisvigade vähenemine mõõdetaval perioodil on autori hinnangul positiivne nähtus. Andmete kogumise ajal laojuhatajaga vesteldes tuli tema vastustest ilmsiks, et komplekteerimisvead on vähenenud ning andmeanalüüsi tulemuste põhjal kinnitab seda ka diplomitöö autor. Esimene autoripoolne ettepanek Mediq Eesti OÜ-le on seotud antud alapeatükis koostatud komplekteerimisvigade analüüsiga. Autori poolt koostatud veatüüpide analüüside tulemusel selgusid mõõdetava perioodi enimlevinumad veatüübid aastal olid selleks vähem nopitud ja vale toode nopitud, moodustades aasta koguhulgast 60,62% aastal oli veatüüpide esinemissageduse esimesel kohal vähem nopitud, mis ainuüksi moodustas 37,57% tehtud vigade koguhulgast. Mediq Eesti OÜ juhtkonna fookuse seadmine kahe eelmainitud veatüübi esinemissageduse vähendamiseks toob ettevõttele pikas perspektiivis kaasa märgatava kasu ajaressursi optimeerimise ning samuti ka rahalise kokkuhoiu mõistes. See tähendab lahtiseletatuna, et vähem tööaega ja ettevõtte rahalist vara kulub tehtud komplekteerimisvigade parandamiseks. 49

50 Autori teine ettepanek Mediq Eesti OÜ-le on kaaluda paberkandja alusel komplekteerimine asendada käsiskännerite või analoogse IT-lahendusega, et vähendada komplekteerimisvigade arvu ja suurendada töötajate produktiivsust. Olenemata töötaja kogemusest ja tähelepanelikkusest on paberkandjal komplekteerimine aeganõudev ja komplekteerimisridu on raskem jälgida ning kontrollida, mis paratamatult soodustab komplekteerimisvigade teket. Ettevõttel, mis tegutseb tervishoiusektoris, on kriitilise tähtsusega hoida komplekteerimisvigade arv võimalikult minimaalsena. Kuna vastuvõtuosakonnas võeti käsiskännerid kasutusele, uuris autor sealsete töötajate käest nendepoolseid muljeid ning tagasisidet sellest süsteemist. Eelnevalt tuli vastuvõtus kõik kaubad käsitsi üle lugeda, paberkandjale märkida ja süsteemi manuaalselt sisestada. Tagantjärele vaadates oli see nende seisukohalt tülikas, aeglane ja soodustas inimliku eksimuse teket. Vastuvõtujuhi hinnangul muutus tema osakonna töö käsiskännerite abil vähemalt 50% kiiremaks kui see oli eelnevalt. Lisaks on skänneri toel kergem fikseerida saabunud kauba puudusi, mis ei ole esmapilgul silmaga nähtavad (valede toodete ja koguste tuvastamine skaneerimise alusel). Tema soovitas samuti analoogse süsteemi kasutuselevõttu komplekteerimises, sest see on kordi kiirem, kasutajasõbralikum ning mis peamine, aitab kaasa komplekteerimisvigade vähendamisele. Käsiskännerite kasutuselevõtt nõuab ettevõttelt vastavat rahalist investeeringut, mis varieerub sõltuvalt lao eripärast ja töötajate arvust. Eestis levinud automaatne tuvastussüsteem on vöötkoodide baasil. Skännersüsteemide puhul tuleb koostada andmebaas laos olevatest toodetest ja varustada iga toode vastava vöötkoodiga. Komplekteerimises käsiskännerite või analoogse ITlahenduse kasutuselevõtt parandab töö autori seisukohalt tootlikkust, komplekteerimise täpsust ning vähendab inimfaktorist tulenevaid eksimusi. Lisaks eelmainitule on vöötkoodibaasil ülesehitatud süsteemil eelis inventuuride automatiseerimise osas. Diplomitöö kirjutamise hetkel viiakse Mediq Eesti OÜ laos inventuuri läbi käsitsi ning paberkandjate alusel, mis on autori hinnangul ajaressursi ebaotstarbekas kasutamine. Käsiskännerite süsteemi kasutuselevõtu puhul pole edulugu vaja otsida välismaalt või globaalse suurusega ettevõttest. Eestis on rakendatud automaatseid tuvastussüsteeme juba aastaid. 9. septembril 2014 väljastas ajaleht Äripäev artikli pealkirjaga Tõstukimehe mälu asemel ITprogramm, kus kirjutatakse ühest Eesti eduloost. Selleks edukaks näiteks on ELP Logistics OÜ (endise nimega Estonian Logistics Plus OÜ), kes paigaldas aastal ettevõtte raames kaasaegse laojuhtimisprogrammi. Selle programmi koosmõjul võeti kasutusele ka käsiskännerite süsteem ettevõtte laoprotsessides. Artiklis võtsid sõna ELP Logistics OÜ toonane ladude juht Tarmo Saremat ning laoprogrammide paigaldamisega tegeleva ettevõtte OÜ R.I.S. juht Raino Einroos. Raino Einroos räägib laojuhtimisprogrammist järgnevalt: IT-lahendus ei lase laos teha lollusi, 50

51 jälgib kuupäevi ja partiisid, kauba saajatega sõlmitud erikokkuleppeid ja vähendab tunduvalt sõltuvust inimeste mälust [20, p. 14]. Lisaks väidab Einroos artiklis, et programmi vajalikkusest saadakse siis aru, kui laos tehakse vigu, kauba või partii leidmine on raskendatud, tähtsa info levimine osakondade vahel on aeglane ning tööjaotus on probleemne. Laojuhtimissüsteemi kasutuselevõtt tõi kaasa muudatused kaupade vastuvõtus, komplekteerimises, markeerimises ja väljastamises. [20] Järgneb ELP Logistics OÜ toonase laojuhi Tarmo Saremati tsitaat: Vajame inimesi endiselt ja kahtlemata ei ole meie soov inimtööjõudu täielikult automaatikaga asendada. Oluline oli lihtsalt töö efektiivsus ja mõistlik tööjõu kasutus lõime keskkonna, kus töötegija saab toetuda programmile, mis aitab tal vältida vigu ning kasutada tööaega ökonoomsemalt. Tarkvara jagab töökäske ja informatsiooni käsiterminali kaudu [20, p. 15] Väljastus ja lähetamine Väljastusala on jaotatud 14 piirkonna vahel. Nende seas on eraldi alustena Tallinna-sisesed jaotusveod, mis veetakse laiali ettevõtte enda poolt ning Läti (Mediq Latvija SIA) ja Leedu (Mediq Lietuva UAB) tellimused. Ülejäänud 8 piirkonda on jaotatud maakondadeks ning kombineeritud maakondade vedudeks. Komplekteerija poolt lõpetatud tellimuse kastid paigutatakse väljastusalal piirkonna järgi vastavale alusele. Vahetusevanem saab intra programmi kaudu jälgida valmis tellimusi ning vastavalt sellele prinditakse kliendi ostuarve välja ja paigutatakse ootel arvete vahesse, kus vastutav kauba väljastaja selle võtab ning kleebib suletava ümbriku abil kasti välisküljele. Tihtipeale paigutatakse arve ka kasti sisse. Joonis 10. Väljastamine ja lähetamine kajastatud voogdiagrammina [autori poolt koostatud] 51

52 Suuremahuliste tellimuste puhul paigutatakse kaubad puidust alustele (euroalused) ja kiletatakse kauba kaitsmise eesmärgil. Kiletamine toimub käsitsi ning selle sooritab kauba väljastaja väljastusalal. Kiletamiseks kasutatakse vastupidavat käsipakkekile. Kaupa väljastatakse kahe laadimisluugi kaudu. Üks luuk on lükandkeelega ja teine on kaldteega luuk väikekaubikutele. Kauba laadimise eest kõikidele veovahenditele vastutab Mediq Eesti OÜ kauba väljastaja. Tellimused, mida veavad laiali ettevõtte enda autojuhid, on asetatud eraldi alusekohtadele. Kuna nende teenindatav piirkond on Tallinn ja selle lähiümbrus, siis on piirkonnad väljastusalal jaotatud järgnevalt: Kesklinn, Mustamägi, Põhja-Tallinn, Saue, Keila/Paldiski. Komplekteerijad valmistavad tellimused autojuhtidele ette, kauba väljastaja lisab tellimustele kliendi ostuarved ja asetab tellimused vastavale alusekohale. Autojuht konsolideerib oma veoringi pakid ise just sel viisil, kuidas talle endale kõige efektiivsem on. Alusetellimused kiletab autojuht samuti ise. Vajadusel köidab autojuht pakkelindimasinaga kastid omavahel kokku, et vähendada tühikõndi kaubiku ning kauba sihtpunkti vahel. Kõik vastava veoringi pakid laob kaubikusse just see autojuht, kes parasjagu seda veoringi sõidab, kauba väljastaja tööülesannete hulka see ei kuulu. Olenevalt diplomitöö suunitlusest keskenduda kitsaskohtade identifitseerimisele ja vigade vähendamisele, seadis autor põhirõhu antud osakonnas mõõdetava perioodi veateadete analüüsimisele, et kindlaks teha tellimuste väljastamisega seotud kitsaskohad. Veateadete registrit analüüsides jõudis autor järelduseni, et väljastusosakonnas on fikseeritud veateadete arv olematu. Perioodil koostati 1 veateade, milles märgiti, et kauba väljastaja on asetanud tellimused sihtpunktipõhiselt valele alusekohale. Kokku oli kauba väljastajal mõõdetaval perioodil 6 viga, aga 5 viga olid seotud komplekteerimisega. Kauba väljastaja kaasatakse komplekteerimisprotsessi juhul, kui on suur täitmist ootavate müügitellimuste arv ning komplekteeritud tellimuste väljastamiseni on piisav ajavaru. See fakt on esitatud autoripoolse vaatluse käigus omandatud informatsiooni põhjal ning kinnitatud ettevõtte sisedokumentide andmetega, milles on välja toodud kõikide töötajate individuaalsed komplekteerimisread ja vead mõõdetaval perioodil. Autor jälgis vaatluse käigus väljastuse ja lähetamise protsessi ning on seisukohal, et selles protsessis on vigade tegemine ja nende tuvastamine keeruline. Seda seisukohta kinnitab ka eelmises lõigus kirjeldatud veateadete hulk väljastamise ja lähetamise protsessis. Väljastamisala on kompaktse ülesehitusega ning asukohapõhiselt eraldatud, mille järgi on väljastatava kauba alusekohad hõlpsasti tuvastatavad. Iga tellimuse kastile/kastidele on paigaldatud pakkekleeps, kus on lisaks kliendi andmetele suurelt kirjas ka asukoht. Juhul kui kauba väljastaja tõepoolest paigutab 52

53 kasti/kastid valele alusekohale, siis on selle eksimuse visuaalne tuvastamine ning seeläbi paranduste tegemine võrdlemisi lihtne. Kauba väljastaja üheks tööülesandeks on ka väljastamiseks valmis tellimuste kastile/kastidele kliendi ostuarve kinnitamine. Selle tööülesande juures ei esine vigu, kuna väljastamiseks on tellimus valmis alles siis, kui arve on tellimuse külge pandud. Alles peale arve tellimusele lisamist tohib asetada kastid kindlaks määratud alusekohale väljastusalal. Autoripoolne ettepanek väljastamise ja lähetamise protsessi osas on lihtne ning ei nõua ettevõttepoolset rahalist investeeringut. Kuna diplomitöö kirjutamise hetkel ei ole Mediq Eesti OÜs koostatud eraldi aruandlust väljastuses ja lähetamises fikseeritud veateadete kohta, siis autoripoolne ettepanek on esinenud vigade jaoks kasutusele võtta vastav register. Sinna registrisse kuuluvad ka ettevõtte autojuhtide poolt tehtud vead, sest ettevõtte autojuhid on osa lähetamise protsessist. Senimaani on kajastatud nende tehtud ja tuvastatud vead ainult igakuisete palgalehtede peal seoses autojuhtide boonusesüsteemiga. Autorile teadaolevalt ei ole need vead koondatud kokku ühtsesse registrisse, mis annaks võimaluse nende rikkumiste süstemaatilisuse väljaselgitamiseks ja sellega koos ka parema ülevaate tagamiseks. Autori hinnangul annab sellise registri kasutuselevõtt ettevõttele parema info kauba väljastaja ning ettevõtte autojuhtide tehtud vigade ja rikkumiste kohta. Autori hinnangul on selline register abiks ka ettevõtte poolt perioodiliselt läbiviidavate arenguvestluste osas. Arenguvestluste eesmärk on lahata iga töötaja tehtud tööd ning vigu vastaval perioodil ja seeläbi motiveerida töötajat olema hoolsam ning innukam oma töös Vaatluse ja struktureerimata intervjuude järeldused ning ettepanekud Diplomitöö raames sooritas autor diplomieelse praktika, mille eesmärgiks oli koguda andmeid baasettevõtte kohta. Autor jagas enda praktikaperioodi kaheks, millest esimene oli ning teine Lisaks praktikaperioodile veetis autor Mediq Eesti OÜ laos mitmeid kirjapanemata päevi, mille käigus kogus ettevõtte sisedokumentidest töö sooritamiseks vajalikke andmeid ning täiendas ettevõtte laoprotsesside kaardistust. Vaatluse viis autor läbi kõrvalise vaatlejana, kes ei sekkunud protsessidesse. See andis autorile võimaluse teha koheseid märkmeid ning läbi viia struktureerimata intervjuusid erinevate osakondade töötajatega. Antud alapeatükk on koostatud peaasjalikult vaatluse käigus kogutud andmete ning struktureerimata intervjuude tagasiside põhjal. Kuigi autoripoolse vaatluse esmane eesmärk oli kaardistada ettevõtte laoprotsessid, siis otsustas autor kaasata vaatlusesse ka efektiivse laoprotsesside juhtimise. Selle käigus hindas autor vaatlejana lao üleüldiset seisukorda. Lao seisukord võib autori hinnangul mõjutada tehtavate vigade arvu ning 53

54 sellisest vaatenurgast lähtumine on autori seisukohalt õigustatud. Autor tugines lao seisukorra hindamisel Lean juhtimissüsteemi 5S meetodile. 5S meetod on töökoha korrastamise tegevuskava, mille käigus eemaldatakse töökohast ebavajalikud esemed, tegevused ja luuakse kogu hõivatava pinna kohta süsteem [35]. 5S meetodi alusel kirjeldas diplomitöö autor lao seisukorda järgmiselt: sorteerimine - selle punkti täidab Mediq Eesti OÜ ladu eeskujulikult. Kõik tööseadmed leiavad kasutust, vananenud ja rikutud tooted on ülejäänud kaubast eraldi asetatud ning need saadetakse regulaarselt Maardus asuvasse BAO ohtlikud jäätmed OÜ jäätmehävituskeskusesse. sära ettevõtte ruumide (sh. ka laopinna) igapäevane koristamine SOL Baltics OÜ poolt, perioodiline tööseadmete kontroll ja taatlemine, töötajatele on määratud vastutusalad koos puhastusgraafikutega. Jäätmekäitlus on eeskujulik, kartongi ning kile sorteerimine toimub jäätmekastidega, mis asuvad üle terve lao korrapäraselt. Olemas on papipress, millega pressitakse jäätmed kokku ning saadetakse lepingulise partneri kaudu taaskasutusse. sea korda tööseadmed (tõstukid, kärud) ning inventar (kasutatavad alused, pakkevahendid) on paigutatud pidades silmas protsesside toimumise järjestust. Olemas on majajuhid, ohutusjuhendid ning vastavad hoiatussildid. Laopõrandale on märgistatud ka ohutu liikumise teeradade süsteem. standardiseeri Mediq Eesti OÜ juhtkond on koostanud igale ametikohale ametijuhendid, mis suunab töötajat laos efektiivselt ringi liikuma ja korrektselt oma töökohustusi täitma. Lisaks pakub ettevõte töötajatele ohutuskoolitusi, turvakaitsevahendeid ning vajadusel võimalust teha vastava kategooria juhiload laotehnika kasutamiseks. säilita rakendatud on põhipalka toetav boonussüsteem, mis põhineb tehtud töö ja veateadete baasil. Laojuhataja ning Balti logistikadirektor viivad läbi perioodilisi andmeanalüüse ning iga töötajaga toimub teatud aja tagant ka arenguvestlus, milles vaadatakse tagantjärele tehtud töö kvaliteeti võtmenäitajate alusel ning tekkinud küsimustele/muredele mõeldakse välja lahendused. Diplomitöö autor viis vaatluspraktika ajal ettevõtte töötajatega läbi mitmeid struktureerimata intervjuusid ja esitas nende käigus küsimusi seoses nende vastutusvaldkonnaga. Kõik töötajatepoolsed ettepanekud pani autor kirja ja analüüsis neid, tuginedes ettevõttes töötatud aja jooksul saadud kogemusele ning vaatluspraktika ajal kogutud andmetele. Mitmed ettepanekud on diplomitöö autori seisukohast asjakohased ja põhjendatud. Järgides diplomitöö struktuuri, esitatakse need protsesside toimumisele vastavas järjekorras, alustades vastuvõtust ning lõpetades väljastuse ja lähetamisega. 54

55 Vastuvõtuprotsessi jälgides ning otsest kontakti töötajatega luues õppis autor palju uut vastuvõtuosakonna kohta. Töökorraldus on vastuvõtus jaotatud kolme töötaja vahel võrdselt ning ametijuhend on selgelt sõnastatud. Vastuvõtt on ainus osakond, kus on kasutusele võetud automaatne triipkoodi lugemise süsteem. Selle süsteemi toel on kauba vastuvõtmine ettevõtte laosüsteemi kiire ning vigade osakaal vastuvõtus on olematu. Autor viis kahe vastuvõtuosakonnas töötava inimesega läbi struktureerimata intervjuu ning vestluse käigus oli mõlemal töötajal läbiv ja põhjendatud ettepanek töökorralduse parendamise suhtes. Probleem seisneb selles, et vastuvõtus puudub suure kandevõimega elektrooniline (aluse)kaal. Iga saabuva ostutellimuse kaup tuleb kaaluda üle ning see tekitab ebavajalikku liikumist laos, sest suure kandevõimega kaal asub ainult väljastusalal. See kvalifitseerub vastuvõtuprotsessis raiskamise alla. Praegu on vastuvõtule eraldatud kaks digitaalkaalu, mis on mõeldud tükikaupade kaalumiseks ja mille kandevõime ei ületa 15 kilogrammi. Järgneval joonisel märkis töö autor aluse- või platvormkaalu võimalikud asukohad vastuvõtualal: Joonis 11. Vastuvõtualale kaalu paigaldamise võimalikud asukohad, [autori poolt koostatud] Autor valis vastava ettepaneku koostamiseks parameetrid: 1000 kg kandevõime, Platvormi suurus 120x80 cm, Kaalutüüpideks alusekaal ning platvormkaal. Päringud on koostatud kahe Eesti ettevõtte hinnapakkumiste alusel: Laomaailm AS ja Kaalumaja OÜ. 12 pakutud kaalu seast odavaim on U-kujuline alusekaal Scale House, mille kandevõime on 1500 kg, mõõtmed 126x84 cm ning hind 650,00 (+ k.m. 20%). Kalleim pakkumine on 2750,00 55

56 (+ k.m. 20%) maksev kaaluplatvorm, mis on 1500 kg kandevõime ning 150x125 cm mõõtmetega taadeldud KERN firma kaal. Kõikide pakkumiste aritmeetiline keskmine on 1195,00 (+k.m. 20%). Autor on seisukohal, et vastuvõtualale aluse- või platvormkaalu paigaldamine on otstarbekas uuendus, millega vähendab raiskamist vastuvõtualal töötajate tühikõndide vähendamise arvelt. Komplekteerimise protsessis vaatlust läbi viies jõudis autor arusaamale, et tööprotsess on konkreetne ning lihtsakoeline, aga mõningate täiendustega saab selles protsessis vähendada raiskamist ning potentsiaalselt vähendada komplekteerimisvigade arvu. Autor viis pisteliselt valitud komplekteerijatega läbi struktureerimata intervjuud ning kuulas nendepoolseid ettepanekuid. Üks ettepanek on laos kasutusele võtta kaaluga käsikahveltõstuk(id). Komplekteerijatele tuleb see kasuks eeskätt Läti (Mediq Latvija SIA) ja Leedu (Mediq Lietuva UAB) saadetiste konsolideerimiseks. Lätti väljastatakse tellimusi laost igapäevaselt (E-R) ja Leedu tellimused väljuvad esmaspäeviti ning kolmapäeviti (E,K). Iva seisneb selles, et iga saadetis tuleb peale komplekteerimist ja enne lähetamist üle kaaluda. Praegu on väljastusalal üks digitaalne platvormkaal, mis tähendab, et komplekteeritud tellimus tuleb aluselt kasthaaval käsitsi maha võtta ja asetada kaalule, et osa tellimuse kogukaalust teada saada. Peale kaalumist asetatakse kastid alusele tagasi ning arvutatakse kogu tellimuse kaal ja pannakse see tellimuse dokumentidele kirja. See tähendab komplekteerijatele igapäevast lisatööd, võttes arvesse seda, et töönädala jooksul on minimaalselt seitse kaalumiskohustusega suuremahulist saadetist. Kaaluga käsikahveltõstuki(te) kasutuselevõtt eemaldab Baltikumi saadetiste komplekteerimise protsessis kauba aluselt mahalaadimise, kaalule asetamise ja peale kaalumist tagasi alusele laadimise. Autor võttis ühendust kolme laotehnikat müüva ettevõttega (Nava AS, Laomaailm AS ja Laoekspert OÜ) ja esitas hinnapäringu kaaluga käsikahveltõstukite kohta. Kaaluga käsikahveltõstuki kriteeriumid on identsed hetkel laos kasutusel olevate käsikahveltõstukitega. Kaaluga käsikahveltõstukite kriteeriumid: kandevõime 2000 kg, kahvlite mõõdud 115x54 cm. Odavaim pakkumine antud tingimustel oli 325,00 (+ k.m. 20%) Laomaailm AS poolt ja kalleim 4549,00 (+ k.m. 20%) samuti Laomaailm AS poolt. 21 pakkumise hulgas oli ka poolautomaatne kaalufunktsiooniga siirdetõstuk, mille autor kaasas hinnapakkumistesse. Aritmeetiline keskmine saadud pakkumiste kohapealt on 1951,30 (+ k.m. 20%). Kaalufunktsioonita käsikahveltõstukite pakkumise küsis autor selleks, et tekitata võrdlusmoment. Kuna pakutavate mudelite hulk oli võrdluse jaoks liiga suuremahuline, jättis autor jõusse eelmainitud tingimused kandevõime (

57 kg) ning kahvlite mõõtude osas (115x54 cm). Maksimaalseks hinnapiiriks määras autor 1951,30 (+ k.m. 20%), sest see on kaaluga käsikahveltõstukite hinnapakkumiste aritmeetiline keskmine. Odavaim pakkumine oli 215,00 (+ k.m. 20%) ja kalleim 615,00 (+ k.m. 20%), aritmeetiline keskmine 21 pakkumise põhjal 365,80 (+ k.m. 20%). Autoripoolne järeldus on, et odavama hinnaklassi kaaluga käsikahveltõstuk asub samas hinnaklassis tavapärase käsikahveltõstukiga ning protsesside parendamise perspektiivist vaadatuna on kasvõi üks kaaluga käsikahveltõstuki ost õigustatud investeering. Sellest hoolimata ei tuleks koheselt panustada kõige odavama hinnaklassi masina kasuks, vaid uurida tootjalt ja edasimüüjalt täpsemalt iga tõstuki eripära. See on oluline aspekt, sest odavama hinnaklassi kaaluga käsikahveltõstukid on tihtipeale taatlemata ning seetõttu võimaliku mõõteveaga. Mõõteviga on täpseid tarneid ja toodete väärtust arvesse võttes aspekt, mida tuleb kindlasti vältida. Laos läbi viidud vaatluse käigus pakkus autor omapoolse ettepanekuna välja suuremate mõõtmetega komplekteerimiskärude kasutuselevõtu, sest tihtipeale ületab komplekteeritav kaup kärude mahutavuse, mille tõttu peab komplekteerija mitu korda liikuma väljastusala ning komplekteeritava kauba hoiukoha vahel. Praegusel hetkel kasutatakse laos komplekteerimiskärusid mõõtmetega 42x62 cm ja varustatud on need kahe riiulikohaga. Autor oli seisukohal, et vahetades väiksemad kärud suuremate vastu välja, siis väheneb raiskamine tühikõndide arvelt ja produktiivsem tööaeg kasvab selle koosmõjul. Selle saavutamiseks tuleb 42 cm laiusega standardsuuruses kärud vahetada välja 60 cm laiusega standardmõõdus kärude vastu. Selle seisukoha kinnitamiseks viis autor läbi töökoridoride ning ristkoridoride mõõtmised. Mõõtmistulemuste analüüsimisel ja vastavate arvutuste tegemise käigus selgus, et töö autori ettepanek ei ole põhjendatud. Põhjus seisneb selles, et kasutusel olevad kärud on mõeldud manööverdamiseks nii alustelaos (nimetatakse ka kõrgladu) kui ka peenkaubalaos. Peenkaubalao töökoridoride liikumislaius on 90 cm ja ristkoridoride oma 109 cm. Pikema ja laiema käruga (60x100 cm) manööverdamine selliste mõõtmetega laos on ebaefektiivne ja võrdlemisi raskendatud tegevus, mis võib potentsiaalselt olla ajakulukam kui laos tehtavad tühikõnnid. Väljastusalal vaatlust sooritades ning töötajate ettepanekuid kuulates jõudis autor järeldusele, et väljastusala territoorium on piisava suurusega ning asukohapõhiselt korrektselt ära jaotatud. Iga tellimuse vastav väljastuspunkt on selgelt sildistatud ning teineteisest eraldatud. Kauba vastutaval väljastajal oli ettepanek, mille autor üles kirjutas. Nimelt, paljud klientide tellimused on suuremahulised ja paigutatakse alustele, mis pakendatakse väljastusalal pakkekilega turvalisuse ja kauba kaitsmise eesmärgil käsitsi. See on aeganõudev tegevus, seda eriti tööpäevadel, kus on 57

58 mitmed suuremahulised tellimused väljumas ja lisaks ka seetõttu, et laos on tööl üks vastutav kauba väljastaja. Komplekteerijate ja kauba väljastaja ühine ettepanek on teha investeering poolautomatiseeritud alusekiletajasse, mis kiletaks nupuvajutusega aluse paarikümne sekundilise perioodi jooksul ära. Alusekiletajal on olemas käsikahveltõstukiga laadimise võimalus hobuserauakujulise pöördaluse näol. Autor mõõtis laos aluse käsitsi kiletamise intervalle ning ühe tööpäeva jooksul saadud mõõtmistulemused näitavad, et ühe täislastis EUR-aluse kiletamine võtab keskmiselt aega 50 sekundit kuni üks minut (10 mõõtmist). Saadetised varieeruvad tihti oma suuruses ja tekib olukordi, kus tellimuse suuruseks võib olla ka 5-6 alusetäit kaupa. See võib tekitada väljastusalal töö aeglustumist ning halvemal juhul ka ajutist tööseisakut. Kuna praegusel hetkel puudub väljastusalal ruum sellise seadme jaoks, teostas autor ettepaneku toetuseks omapoolsed mõõtmised, et leida asukoht alusekiletaja jaoks. Alusekiletaja jaoks vajaminev ruum on minimaalselt 150x150 cm ja maksimaalselt 220x220 cm. Vaatluse käigus tuvastas autor sellise ruumi väljastusalal taaskasutusse võetud kartongkastide hoiustamisalal, mille ala suurus on 390x230 cm. Kasutades hobuserauakujulist pöördalust, on alusekiletaja jaoks vajalik ruum 150x150 cm. Sellest olenevalt saab vähendada taaskasutusse võetud kartongkastide hoiustamisala ning alusekiletaja mahutada ära selliselt, et see ei häiriks, vaid parandaks töö tegemise kvaliteeti. Autor on koostanud alljärgnevalt illustreeriva joonise enda mõttekäigust: Joonis 12. Autoripoolne ettepanek alusekiletaja mahutamiseks väljastusalale, [autori poolt koostatud] 58

59 Alusekiletaja jaoks vajamineva investeeringu selgitas autor välja hinnapäringutega kolmest Eesti ettevõttest (Pakendikeskus OÜ, Proven OÜ ja AS Baltic Pack EST). Hinnaklass on ettevõtete pakkumistel varieeruv, aga odavam hinnaklass on 3500,00, millele lisandub käibemaks 20%. Siinkohal on töö autor seisukohal, et selline investeering tasub end ära, kui eesmärgiks on tööprotsessidest potentsiaalsete kitsaskohtade eemaldamine ning tulenevalt ettevõtte tarneahela spetsiifikast tagada väljuvate tellimuste fikseerimine turvaliselt ja välismõjude eest kaitstuna. 59

60 KOKKUVÕTE Diplomitöö teemaks on Vigade vähendamise võimalused laoprotsessides Mediq Eesti OÜ näitel. Mediq Eesti OÜ tegutseb tervishoiusektoris ning ettevõtte peamine tegevusala on ravimite, haiglaning laboritarvete jae- ja hulgimüük Eestis. Mediq Eesti OÜ on enda põhitegevuselt Eestis üks juhtivamaid ettevõtteid. Teemavaliku aluseks oli autoripoolne kogemus Mediq Eesti OÜ-s praktikaja töösuhte raames ning tervishoiusektori kõrged nõuded. Mediq Eesti OÜ klientide suur osakaal on tervishoiusektoris tegutsevad riigiettevõtted, kellelt tulevad tellimused läbi riigihangete. Sellist laadi tellimuste komplekteerimine ja õigeaegne väljastamine on kriitilise tähtsusega, vastasel juhul tekib õigus tarnetingimuste alusel Mediq Eesti OÜ-d trahvida eelnevalt paikapandud trahviühiku alusel. Vastuvõtu ja kauba ladustamise protsessi analüüside aluseks oli autor esialgselt valinud mõõdetaval perioodil koostatud ostutellimuste arvu ja vastuvõtus tehtud vigade kogumi. Veateadete registrit uurides jõudis autor selgusele, et antud protsessis fikseeritakse vead vastuvõtueelse kontrolli käigus ning protsessi-siseseid vigu ei eksisteeri. Sellest olenevalt muutis autor vastuvõtuosakonna kohta koostava analüüsi suuna, püstitades uurimisküsimuse: kas iga saabunud saadetise individuaalne kontrollimine on vajalik või piisab pisteliste kontrollide süsteemi kasutuselevõtust? Sellele vastuse saamiseks sai autor enda valdusesse ja aasta vastuvõtuosakonna poolt koostatud veateadete registri, millest eraldas vajalikud võtmenäitajaid. Andmete kättesaamisel koostas autor nende alusel mõlema aasta kohta vastavad tabelid, graafikud ja joonised, kus vastandas võtmenäitajad omavahel. Tabelitele tuginedes analüüsis autor mõlema aasta kõrg- ja madalhooaegu, suurimat kahe järjestikulise kuu erinevust võtmenäitajate esinemise võtmes ning vastandas suurimad ja väiksemad kuud omavahel. Tekkinud seoste kinnitamiseks koostas autor mõlema aasta andmete põhjal korrelatsioonigraafikud, mis kinnitasid näitajate vahelist nõrka seost (2015 = 0,3898 ja 2016 = 0,3054). Analüüside tulemusel järeldas autor, et saabuvate ostutellimuste maht on aastal vähenenud 11%, mis on 471 ostutellimust vähem kui aastal. Langenud on ka keskmine tööpäevas saabuvate tellimuste arv, mis aastal oli 17 tellimust päevas, aga aastal 14,94. Kuigi kaubamahud vähenesid, siis perioodil koostatud veateadete hulk suurenes, aastal oli 116 veateadet ning aastal 125 tükki. Protsentuaalne veateadete hulk saabunud 60

61 tellimuste osas tõusis 2,7% pealt 3,27%-ni. Sellest olenevalt vastas autor oma uurimisküsimusele eitavalt. Autor jäi seisukohale, et tuleb jätkata iga saabunud tellimuse individuaalset kontrollimist ning pisteliste kontrollide süsteemi kasutuselevõtt jätta vähemalt lähitulevikus rakendamata. Pisteliste kontrollide süsteemiga kaasneb tarbetu risk, millega kaasnevat kahju kannab vastasel juhul Mediq Eesti OÜ ning ettevõtte kliendid. Autori teadmiste kohaselt puudus diplomitöö kirjutamise ajal Mediq Eesti OÜ-l probleemsemate tarnijate edetabel, mille koostas autor kahe graafikuna (2015 ja 2016 eraldi), tuginedes vastuvõtus koostatud veateadete registrile. Nende graafikute alusel tõi autor esile ettevõtted, kes figureerivad mõlemas graafikus ning näitavad märke süsteemsusest. Nendeks ettevõteteks on Medeco, MEDIQ SUOMI, 3M Eesti, SCA Hygiene PR, Teleflex, LP Italiana ja KiiltoClean. Autor soovitas ettevõttel tarnijale ametliku märkuse tegemist, tarnetingimuste ülevaatamist ning vajadusel muutmist ja viimase varuvariandina alternatiivse tarnija otsimist. Komplekteerimise protsessi analüüsimisel lähtus autor komplekteeritud ridadest ja komplekteerimisvigadest, mille baasil koostas autor mõlema aasta lõikes tabelid, graafikud ja joonised. Võrdlusgraafikute alusel on selgelt näha, et perioodil on komplekteeritavate ridade ja komplekteerimisvigade maht vähenenud ja aasta kuude võrdluses oli aastal ainult veebruar suurema komplekteerimismahuga, sel kuul korjati 298 rida rohkem kui aasta veebruaris. Kokku oli aastal komplekteeritud ridu võrra vähem kui eelneval aastal, mis on 6,64% vähenemine töömahus. Komplekteerimisvigade arv vähenes 225 vea pealt 157 veani, mis on 43,31% langus. Sellest langusest olenevalt vähenes ka kuude keskmine vigade arv, mis aastal oli 18,75 viga kuu kohta ning aastal 13,08 viga. Nende andmetele tuginedes on märgata positiivset arengut. Autor koostas ka korrelatsioonigraafikud mõlema aasta andmete alusel aastal puudus korrelatsioon (R=0,0774) aga aastal oli nõrk positiivne seos komplekteeritud ridade ja vigade vahel (R=0,3234). Tulenevalt tarneahela spetsiifikast (tervishoid) on iga selle sektori ettevõtte eesmärgiks hoida vigade arv minimaalsena. Sellest olenevalt koostas autor põhjendatud ettepaneku, milles soovitas vahetada paberkandjal komplekteerimine automaatse tuvastussüsteemi (vöötkoodi baasil tuvastamine) või muu analoogse IT-lahenduse vastu välja. Autor märkis ettepaneku juurde, et see nõuab ettevõttepoolset pikaajalist planeerimist ning rahalist investeeringut, aga tootlikkuse kasvu ning vigade vähendamise vaatenurgast on see õige suund. Lisaks edastas autor koos ettepanekuga ka vastuvõtuosakonna muljed, kes kasutavad Mediq Eesti OÜ laos ainsana käsiskännereid. 61

62 Komplekteerimise veateateid analüüsides koostas autor ja aasta kohta graafikud, milles on välja toodud veatüübid esinemissageduse järgi. Nende graafikute põhjal olid mõlemal aastal teistest suurema osakaaluga veatüübid vähem nopitud ja vale toode nopitud aastal moodustasid need kaks veatüüpi 60,62% kõikidest komplekteerimisvigadest aastal oli enimesinenud veatüüp vähem nopitud, mis moodustas 37,57% kõikidest komplekteerimisvigadest. Autor soovitas ettevõttel suunata oma fookus eelmainitud kahe veatüübi esinemissageduse vähendamiseks. See võib endaga kaasa tuua tööaja produktiivsema kasutuse ja rahalise vara kokkuhoiu tehtud komplekteerimisvigade parandamiseks kuluva ressursi arvelt. Väljastus ja lähetamine oli viimane autori poolt analüüsitav protsess. Veateadete registrit uurides jõudis autor järeldusele, et selles protsessis fikseeriti perioodi jooksul 1 viga. Väljastusalal vaatlust sooritades jõudis autor arusaamale, et selles protsessis vigade tegemine ja nende tuvastamine on keeruline. Peamine põhjus on väljastusala arusaadav paigutus ning kauba väljastaja tööülesannete lihtsus, mille käigus tehtud vead tuvastatakse kiirelt. Autoripoolne ettepanek puudutas pigem ettevõtte andmete aruandlust kui konkreetset protsessi. Ettepanekuks on koostada kogu väljastuse ja lähetamise protsessi kohta eraldi veateadete register, mille alla kuuluvad ka ettevõtte autojuhid. Autojuhid on osa lähetamisest ning nende praegune veateadete aruandlus kajastub ainult igakuistel palgalehtedel, mis on otseselt seotud boonusesüsteemiga. Registri loomine annab ettevõttele parema info väljastuses ja lähetamises tehtud vigade ning rikkumiste kohta, mis omakorda aitab näha tehtud vigade süsteemsust. Lisaks on see register abiks läbiviidavate arenguvestluste osas, milles lahatakse töötaja tootlikkust möödunud perioodil. Vaatluse ja struktureerimata intervjuude käigus koostatud järeldused ja ettepanekud on leitavad alapeatükis 2.6. Neid ei ole autor kokkuvõttes eraldi kajastanud. 62

63 SUMMARY OPPORTUNITIES FOR FAULT REDUCTION BASED ON THE EXAMPLE OF MEDIQ EESTI OÜ Author s main reason for choosing the topic is a long-standing trainee and work relationship with Mediq Eesti OÜ. Mediq Eesti OÜ s main field of business is in healthcare, and because of that majority of their clientele are government enterprises which are heavily regulated in terms of business partnerships. So, to guarantee that these partnerships will continue to exist in the future, it is essential for Mediq Eesti OÜ to fulfill their clientele s orders accurately and in timely fashion, otherwise the company is liable for late and incomplete orders and will serve a penal fine (in accordance to pre-agreed fine unit). The main problem erected in this thesis is that there are occurrences of faults in Mediq Eesti OÜ s warehouse processes that are critical given the nature of the company s supply chain. Author s main purpose was to compose proposals for improvements in Mediq s warehouse processes that would contribute to minimizing mistakes made in those processes. To achieve that purpose, author had to map all warehouse processes in great detail and compose thorough analyzes for each process, using different key indicators. The selected time period was Thesis was split in two by the author. First half of the thesis is purely theoretical part, which is aimed to introduce author s approach to the subject and to support the second part, which is the analytical part. Theoretical part is composed in a manner to give a proper introduction about the subject and at the same time inform the reader about many different types of waste, errors and widespread shortages what may occur within the subject. Analytical part is divided between different warehouse processes that take place in Mediq Eesti OÜ s warehouse. These processes are receiving and put-away, picking and dispatching. Author had a specific way to analyze receiving and put-away. It involved combining purchase orders and mistakes made by receiving department. After taking a detailed look into company s registry of made errors, it turned out that there are no mistakes made during receiving activities. 63

64 That meant the author had to look at receiving in a different perspective. So, by doing that, author composed a research question: is it necessary to check every arrived purchase order or is it reasonable to apply good faith receiving (GFR) system? To answer that, author had to create tables, graphs and figures to analyze chosen key indicators (purchase orders and claim report numbers). In conclusion, author stated that purchase orders have decreased during by 11% (471 orders less) and with that also daily average arrival of purchase orders, which in 2015 was 17 orders per day but in 2016 had decreased to 14,94 orders per day. Despite that, claim reports have gone up. In 2015, receivers compiled total of 116 claim reports, but in 2016 the number was 125. So in order to measure the connection between purchase orders and claim reports, author compiled correlation graphs for both years. Those graphs showed a weak positive connection (2015 = 0,3898; 2016 = 0,3054). Based on significant data analysis, author s response to the research question was negative. In author s perspective, it is wise to stick to checking every arriving order individually, because with good faith receiving system comes a certain risk. When that risk takes materializes, Mediq Eesti OÜ is fully responsible for damage caused to itself and to its clients. In author s knowledge, Mediq have not implemented the registry of problematic suppliers. Taken that into consideration, author itself compiled that registry which is based on ranking order. Most problematic suppliers during were Medeco, MEDIQ SUOMI, 3M Eesti, SCA Hygiene PR, Teleflex, LP Italiana and KiiltoClean. Author suggested making them an official annotation about that or to review and edit terms of shipping. In an extreme suggestion, author suggested for looking alternatives to current suppliers. During picking process analysis, author relied on picked order lines and picking errors as key indicators. On that basis, author created tables, graphs and figures for both years. From those, author saw that order picking has decreased in 2016 by lines, which is a 6,64% decrease compared to previous year. Picking errors have also decreased from 225 mistakes to 157, which is a 43,31% decrease. This is a positive sight in author s perspective. To calculate things even further, author compiled correlation graphs for both years that shows a minimal connection (2015 = 0,0774; 2016 = 0,3234). Despite that, a company who operates in healthcare sector must set the target to minimize errors at all costs. To help achieve Mediq Eesti OÜ that level, author suggested to replace paper-based picking with a chosen IT-solution, for example with bar code readers. That requires thorough planning and financial investment by company, but it is a low price for increasing productivity and decreasing errors in picking. To support that suggestion, author interviewed company s receivers, who were enthusiastic and fully optimistic about bar code scanners, mainly 64

65 because they are the only ones who use that kind of system in Mediq Eesti OÜ. In addition, author compiled a graph with most popular picking errors. Two error types stood out from others, less picked and wrong product picked. In 2015, these two error types formed 60,62% of all picking erros. In 2016, less picked was a definite leader with a total of 37,57% from all counted mistakes. Author suggested that Mediq Eesti OÜ should set their focus on eliminating those mistakes, because in a longer perspective it saves company s time resource and financial resource by reducing time spent correcting picking errors. Dispatching was the last process to be analyzed by the author. While looking through company s registry of made errors, it turned out that during only one mistake was made. After author conducted a detailed observation within warehouse, it sure became clear why the number was so low. Main reasons are that the dispatching area is arranged logically and dispatcher s work orders are very clear. Because of these two reasons, made errors are spotted easily and fixed immediately. Author s proposition has more to do with data analysis than the process itself, but in author s perspective, it could really be beneficial. Author s idea is to apply a registry, where to collect all the mistakes made by dispatcher and company s truck drivers. Truck drivers are added because they are a big part of dispatching the goods. Currently truck driver s mistakes are counted and presented only on a monthly paycheck, because it is in a direct relation with their additional bonus system. Also, registry gives company a clearer view of systematic violations within process and that comes handy when periodic development conversations take place between workers and warehouse manager. All the conclusions and proposals made during author s observation of warehouse processes and during unstructured interviews with workers are left out of the summary. They are found in subchapter

66 VIIDATUD ALLIKAD [1] MEDIQ, Global Presence, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 22. veebruar, 2017]. [2] Grant, D. B., Lambert, D. M., Stock, J.R, Ellram, L. M., Fundamentals of Logistics Management, Columbus: McGraw-Hill Education, 2006, p [3] Rushton, A., Oxley, J., Croucher, P., The Handbook of Logistics and Distribution Management 3rd edition, London: Kogan Page, 2007, p [4] Ackerman, K. B., Practical Handbook of Warehousing, 4th edition, London: Chapman & Hall, 1997, p [5] Bowersox, D. J., Closs, D. J., Cooper, M. B., Supply Chain Logistics Management, New York: McGraw-Hill, 2002, p [6] Rodrigue, J.-P., Comtois, C., Slack, B, The Geography of Transport Systems, 2006, New York: Routledge. [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 6. märts, 2017]. [7] Seghal, N., 2014, Emergence of Supply Chain Management in Healthcare Industry, [Võrgumaterjal]. Available: emergence-of-supply-chain-management-in-healthcare-industry.html. [Kasutatud 24. aprill, 2017]. [8] Kidron, A., Uurija käsiraamat, Tallinn: MONDO, 2008, p [9] Mediq Eesti OÜ, Kontakt, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 22. veebruar, 2017]. [10] Mediq Eesti OÜ, Meist, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 22. veebruar, 2017]. [11] E-Krediidiinfo, Mediq Eesti OÜ põhitegevusala TOP 20, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 22. veebruar, 2017]. [12] Delfi kaart, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 22. veebruar, 2017]. [13] Womack, J. P., Jones, D. T., Lean Thinking: Banish Waste and Create Wealth in your Corporation, New York: Free Press, 2003, p [14] Ghauri, P., Gronhaug, K., Äriuuringute meetodid, Tallinn: Külim, 2004, p

67 [15] Logistics Log, Cross Docking, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 14. märts, 2017]. [16] van den Berg, J. P., Highly Competetive Warehouse Management, Buren: Management Outlook Publications, 2012, p [17] Frazelle, E. H., Supply Chain Strategy, New York: McGraw-Hill, 2002, p [18] Richards, G., Warehouse Management, 2nd Edition, London: Kogan Page, 2014, p [19] Stone, S., 2014, Avoid These Common Warehouse Layout Mistakes, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 24. aprill, 2017]. [20] Oja, K., Tõstukimehe mälu asemel IT-programm, Äripäev, nr 159, p. 14, 9. september, [21] Palk, E., 2011, Teaduslik uurimistöö; Uurimismeetodid, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 03. mai, 2017]. [22] Kamauff, J., Manager s Guide To Operations Management, New York: McGraw-Hill, 2010, p [23] Anil Kumar, S., Suresh, N., Operations Management, New Delhi: New Age International, 2009, p [24] Gleissner, H., Femerling, C. J., Logistics: Basics Excercises Case Studies, Berlin: Springer, 2013, p [25] Ten Hompel, M., Schmidt, T., Warehouse Management. Automation and Organisation of Warehouse and Order Picking Systems, Berlin: Springer, 2007, p [26] Ballou, R., Business Logisics: Supply Chain Management, Cleveland: Pearson Prentice Hall, 2004, p [27] Gupta, M., 2009, Revise the Supply Chain to Reduce Costs, Experts Say, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 24. aprill, 2017]. [28] Greasley, A., Operations Management, London: SAGE Publications Ltd, 2008, p [29] Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P., Uuri ja Kirjuta, Tallinn: Medicina, 2005, p [30] Strömpl, J., 2014, SAMM: juhtumiuurimus, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 11. aprill, 2017]. [31] Slack, N., Chambers, S., Johnston, R., Operations Management 5th edition, Essex: Harlow- Pearson, 2007, p

68 [32] Kuta, M., Shobe, J., 2015, Insight: The coming transformation of the healthcare supply chain, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 24. aprill, 2017]. [33] Lepik, K., Harro-Loit, H., Kello, K., Linno, M., Selg, M., Strömpl, J., Sotsiaalse analüüsi meetodite ja metodoloogia andmebaas, 2014 Andmekogumismeetodid, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 19. aprill, 2017]. [34] Sutter, B., 2016, How Human Error Effects Manual Inventory Management, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 24. aprill, 2017]. [35] Sayer, J. N., Williams, B., Lean for Dummies, New Jersey: Wiley Publishing Inc., 2007, p

69 LISAD Lisa 1. Mediq Eesti OÜ 9001:2015 kvaliteedijuhtimise sertifikaat Lisa 2. Mediq Eesti OÜ põhitegevusala TOP 20 Lisa 3. Pakkekleepsu näidis Lisa 4. Mediq Eesti OÜ laoplaan Lisa 5. Veateate blankett 69

70 Lisa 1. Mediq Eesti OÜ 9001:2015 kvaliteedijuhtimise sertifikaat 70

71 Lisa 2. Mediq Eesti OÜ põhitegevusala TOP 20 71

72 Lisa 3. Pakkekleepsu näidis 72

73 73 Lisa 4. Mediq Eesti OÜ laoplaan

Ravimi kõlblikkusaeg ja säilitustingimused. Laivi Saaremäel

Ravimi kõlblikkusaeg ja säilitustingimused. Laivi Saaremäel Ravimi kõlblikkusaeg ja säilitustingimused Laivi Saaremäel 30.05.2014 Mis on kõlblikkusaeg? See on ajaperiood, mille jooksul võib eeldada, et ravimi kvaliteet on tagatud, kui seda säilitatakse ettenähtud

More information

Lisa 1. EESTI VÕISTLUSTANTSU LIIDU treeneritele kutsekvalifikatsiooni omistamise ÕPPEKAVA. TREENER I, II ja TREENER III ASTE

Lisa 1. EESTI VÕISTLUSTANTSU LIIDU treeneritele kutsekvalifikatsiooni omistamise ÕPPEKAVA. TREENER I, II ja TREENER III ASTE EESTI VÕISTLUSTANTSU LIIDU treeneritele kutsekvalifikatsiooni omistamise ÕPPEKAVA Lisa 1. TREENER I, II ja TREENER III ASTE TREENER I ja II ASTE BAASKURSUS Vastavalt EVTL treeneritele kutsekvalifikatsiooni

More information

oleopator G Maasse paigaldatav õlipüüdur l Klaasplast I klassi õlipüüdur vastavalt standardile EN 858 Tootesertifikaat Eraldusvõime Materjal

oleopator G Maasse paigaldatav õlipüüdur l Klaasplast I klassi õlipüüdur vastavalt standardile EN 858 Tootesertifikaat Eraldusvõime Materjal oleopator G l Klaasplast I klassi õlipüüdur vastavalt standardile EN 858 OLEOPATOR G on õlipüüdurite sari, mis on ette nähtud õlise sademevee puhastamiseks olukordades, kus kehtivad kõrged puhastusnõuded.

More information

PUUR- JA LÕHKETÖÖDE TEHNILISTE PARAMEETRITE JUHTIMISE VÕIMALUSTE ANALÜÜS PÕLEVKIVI ALLMAAKAEVANDAMISEL ESTONIA KAEVANDUSE TINGIMUSTEL

PUUR- JA LÕHKETÖÖDE TEHNILISTE PARAMEETRITE JUHTIMISE VÕIMALUSTE ANALÜÜS PÕLEVKIVI ALLMAAKAEVANDAMISEL ESTONIA KAEVANDUSE TINGIMUSTEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Energeetikateaduskond Mäeinstituut PUUR- JA LÕHKETÖÖDE TEHNILISTE PARAMEETRITE JUHTIMISE VÕIMALUSTE ANALÜÜS PÕLEVKIVI ALLMAAKAEVANDAMISEL ESTONIA KAEVANDUSE TINGIMUSTEL Bakalaureuse

More information

Kogemused POCT INRanalüsaatorite. Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum Ühendlabor

Kogemused POCT INRanalüsaatorite. Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum Ühendlabor Kogemused POCT INRanalüsaatorite valikul Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum Ühendlabor Patsiendimanuse testimise seadmed kliinikumis Saadetud e-kiri 29.05.12 Kliinikute direktorid; Kliinikute juhatajad;

More information

Eesti lõbusõidulaevade konkurentsieelised

Eesti lõbusõidulaevade konkurentsieelised LIVINGLAB TÖÖTOA KOKKUVÕTE: ALUSMATERJAL EESTI LÕBUSÕIDULAEVADE TURUNDAMISEKS VENEMAAL Dokument koondab Venemaa ajakirjanike ja paadituru ekspertide hinnangud ja ettepanekud 10. juulil 2017. aastal toimunud

More information

LAOTEHNOLOOGIAD JA -SÜSTEEMID

LAOTEHNOLOOGIAD JA -SÜSTEEMID 9 LAOTEHNOLOOGIAD JA -SÜSTEEMID 9.1. Laotehnoloogiate liigid Laotehnoloogia all mõeldakse kompleksset, ettevõtte vajaduste kohaselt planeeritud riiulite või riiulisüsteemide, töökoridoride, tööalade, laoseadmete

More information

Masinloetavate avaandmete esitamine Lennuameti näitel

Masinloetavate avaandmete esitamine Lennuameti näitel TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut IDU40LT Kajar Karuauk 042373IABB Masinloetavate avaandmete esitamine Lennuameti näitel bakalaureusetöö Juhendaja: Enn Õunapuu Phd

More information

Muuseumide statistika. Kutt Kommel analüütik

Muuseumide statistika. Kutt Kommel analüütik Muuseumide statistika Kutt Kommel analüütik Muuseumide definitsioon Muuseum on ühiskonna ja selle arengu teenistuses olev mittetulunduslik, alaline, külastajatele avatud institutsioon, mis hariduse, teaduse

More information

Seiretulemused: soojuslik mugavus ja piirete toimivus

Seiretulemused: soojuslik mugavus ja piirete toimivus Seiretulemused: Click to edit Master title style soojuslik mugavus ja piirete toimivus Targo Kalamees 1, Leena Paap 1, Kalle Kuusk 1, Tallinna Tehnikaülikool Tõnu Mauring 2, Jaanus Hallik 2, Margus Valge

More information

Väline kvaliteedi kontroll- milline oleks optimaalne valik? Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum, Ühendlabor

Väline kvaliteedi kontroll- milline oleks optimaalne valik? Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum, Ühendlabor Väline kvaliteedi kontroll- milline oleks optimaalne valik? Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum, Ühendlabor PT ülevaade, USA 2008 1946- New Jersey, Pennsylvania ja Delaware laboritevaheline võrdluskatse

More information

Tupikud. Süsteemi mudel. Tupiku tingimused. Tupikute käsitlemise meetodid. Tupikute ennetamine. Tupikute vältimine. Tupikute avastamine

Tupikud. Süsteemi mudel. Tupiku tingimused. Tupikute käsitlemise meetodid. Tupikute ennetamine. Tupikute vältimine. Tupikute avastamine Tupikud Süsteemi mudel Tupiku tingimused Tupikute käsitlemise meetodid Tupikute ennetamine Tupikute vältimine Tupikute avastamine Tupikust taastumine Kombineeritud lähenemine MEELIS ROOS 1 Tupikute probleem

More information

Infosüsteemide etalonturbe süsteemi ISKE rakendamise mõju IT riskidele Eesti avaliku sektori näitel

Infosüsteemide etalonturbe süsteemi ISKE rakendamise mõju IT riskidele Eesti avaliku sektori näitel Tallinna Ülikool Informaatika Instituut Infosüsteemide etalonturbe süsteemi ISKE rakendamise mõju IT riskidele Eesti avaliku sektori näitel Magistriritöö Autor: Jurga Baranauskaite Juhendajad: Andro Kull

More information

EESTI SEAKASVATAJATE TOOTLIKKUS AASTATEL PRODUCTIVITY OF ESTONIAN PIG FARMS IN THE YEARS OF

EESTI SEAKASVATAJATE TOOTLIKKUS AASTATEL PRODUCTIVITY OF ESTONIAN PIG FARMS IN THE YEARS OF EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Berit Kraus EESTI SEAKASVATAJATE TOOTLIKKUS AASTATEL 2006 2012 PRODUCTIVITY OF ESTONIAN PIG FARMS IN THE YEARS OF 2006 2012 Bakalaureusetöö Maamajandusliku

More information

Audi tortegevusest Eesti Audi torkogu

Audi tortegevusest Eesti Audi torkogu Audiitortegevusest Eesti Audiitorkogu 19.11.2013 Audiitorite roll Informatsiooni usaldusväärsuse kasv (inforiski vähendamine)# Väärkajastamised finantsaruannetes:# Vead# Teadmatus# Eelarvamused# Aruandluspettused#

More information

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL. Informaatikainstituut. Infosüsteemide õppetool ERP JUURUTUSPROJEKTI ANALÜÜS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL. Informaatikainstituut. Infosüsteemide õppetool ERP JUURUTUSPROJEKTI ANALÜÜS TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool ERP JUURUTUSPROJEKTI ANALÜÜS Projekt õppeaines IDU0010 Andmeaidad, ERP- ja CRM-süsteemid Koostaja: Astrid Hergauk Õpperühm: IABM30

More information

EESTI REISIKORRALDUSETTEVÕTETE SUHTELINE MAKSEJÕULISUS JA TEGEVUSE TÕHUSUS AASTATEL

EESTI REISIKORRALDUSETTEVÕTETE SUHTELINE MAKSEJÕULISUS JA TEGEVUSE TÕHUSUS AASTATEL Tartu Ülikool Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Riin Õnnis EESTI REISIKORRALDUSETTEVÕTETE SUHTELINE MAKSEJÕULISUS JA TEGEVUSE TÕHUSUS AASTATEL 2008 2011 Bakalaureusetöö Juhendaja: lektor

More information

Vali riba pealt: View > Backgrounds ning lülita taustapilt WBBackground välja nii, et näeksid mudelit selgemalt.

Vali riba pealt: View > Backgrounds ning lülita taustapilt WBBackground välja nii, et näeksid mudelit selgemalt. Pumba valik Ülesande püstitus Selles näites kasutad sa WaterGEMS töövahendeid, et analüüsida pumba valikuga seotud tööprintsiipe ning energiakulu. Seejärel lood sa alternatiivse pumpade valiku, et uurida,

More information

KONKURENTSIVÕIME ANALÜÜS BERLIN-CHEMIE MENARINI EESTI OÜ NÄITEL

KONKURENTSIVÕIME ANALÜÜS BERLIN-CHEMIE MENARINI EESTI OÜ NÄITEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus Tiina Laur KONKURENTSIVÕIME ANALÜÜS BERLIN-CHEMIE MENARINI EESTI OÜ NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Silver Toompalu, MSc Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...

More information

Elektroonilise ajalehe projekti aruanne. Oleg Mürk

Elektroonilise ajalehe projekti aruanne. Oleg Mürk Elektroonilise ajalehe projekti aruanne Oleg Mürk Sisukord 1 Sissejuhatus 2 2 Eesmärk 3 3 Talitluse mudel 4 3.1 Talitlusobjektmudel..................................... 4 3.2 Talitlusloomudel......................................

More information

ASSA ABLOY Baltic hinnakiri 2016

ASSA ABLOY Baltic hinnakiri 2016 ASSA ABLOY ASSA ABLOY Baltic hinnakiri 2016 ASSA ABLOY, the global leader in door opening solutions Versioon 5 15.04.16 Pinnakatted Epok, läikiv kroom (pinnakate 11) Epok, miralloy/prion (pinnakate 01)

More information

KLASTRIPROGRAMMI VAHEHINDAMINE. Pille Mihkelson, Tanel Rebane, Ewen Peters, Karel Lember

KLASTRIPROGRAMMI VAHEHINDAMINE. Pille Mihkelson, Tanel Rebane, Ewen Peters, Karel Lember KLASTRIPROGRAMMI VAHEHINDAMINE Pille Mihkelson, Tanel Rebane, Ewen Peters, Karel Lember Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus...5 Klastriprogramm...6 Klastriprogrammi vahehindamise uurimisküsimused ja osalevad

More information

AVALIKU SEKTORI HÕIVE JA SELLE DÜNAAMIKA EESTIS JA TEISTES OECD RIIKIDES

AVALIKU SEKTORI HÕIVE JA SELLE DÜNAAMIKA EESTIS JA TEISTES OECD RIIKIDES Sisekaitseakadeemia Finantskolledž Liia Pajusaar AVALIKU SEKTORI HÕIVE JA SELLE DÜNAAMIKA EESTIS JA TEISTES OECD RIIKIDES Lõputöö Juhendaja: Indrek Saar, PhD Tallinn 2017 SISEKAITSEAKADEEMIA LÕPUTÖÖ ANNOTATSIOON

More information

Nutikas spetsialiseerumine - kitsaskohtade ja uute võimaluste analüüs. Eesti Arengufond

Nutikas spetsialiseerumine - kitsaskohtade ja uute võimaluste analüüs. Eesti Arengufond Nutikas spetsialiseerumine - kitsaskohtade ja uute võimaluste analüüs Eesti Arengufond Vahearuanne 19.06.2013 S Sisukord 1. Kitsaskohtade analüüsi struktuur 4 2. Kasvualade ühised kitsaskohad 6 3. IKT

More information

Hindamise vajalikkus arengukoostöö tõhususe mõõtmisel: Eesti-Gruusia näitel

Hindamise vajalikkus arengukoostöö tõhususe mõõtmisel: Eesti-Gruusia näitel TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Rahvusvaheliste suhete õppetool Keit Spiegel Hindamise vajalikkus arengukoostöö tõhususe mõõtmisel: Eesti-Gruusia näitel Magistritöö

More information

Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut. Diagrammid ja nende kasutamine Excel 2016 näitel Seminaritöö

Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut. Diagrammid ja nende kasutamine Excel 2016 näitel Seminaritöö Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut Diagrammid ja nende kasutamine Excel 2016 näitel Seminaritöö Autor: Delvis Ramot Juhendaja: Kairi Osula Tallinn 2016 Sisukord 1. Sektordiagramm... 3 2. Joondiagramm...

More information

EESTI MOBIILSIDESEKTORI ETTEVÕTETE VÕRDLUSANALÜÜS ELISA EESTI ASi, EMT ASi JA TELE 2 EESTI ASi NÄITEL

EESTI MOBIILSIDESEKTORI ETTEVÕTETE VÕRDLUSANALÜÜS ELISA EESTI ASi, EMT ASi JA TELE 2 EESTI ASi NÄITEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusarvestuse instituut Juhtimisarvestuse õppetool Martin Lips EESTI MOBIILSIDESEKTORI ETTEVÕTETE VÕRDLUSANALÜÜS ELISA EESTI ASi, EMT ASi JA TELE 2 EESTI

More information

Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring 2012

Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring 2012 Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring 2012 UURINGU LÕPPARUANNE Uuringut rahastati Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest Tartu 17. juuni 2013 Toimetaja: Marek Tiits Uuringu töögrupp: Kalev Kaarna, Kristjan

More information

ENTERPRISE ESTONIA NORWAY MIS ON SEKTORI BRAND? MILLEKS ESTONIAN PARTNERSHIP PLATFORM?

ENTERPRISE ESTONIA NORWAY MIS ON SEKTORI BRAND? MILLEKS ESTONIAN PARTNERSHIP PLATFORM? ENTERPRISE ESTONIA NORWAY MIS ON SEKTORI BRAND? MILLEKS ESTONIAN PARTNERSHIP PLATFORM? SEKTORI BRAND VAJADUS MILLEKS ON VAJALIK SEKTORI BRAND On väga oluline et Eesti sektorid on branditudmeile kes me

More information

Murrete lauseehitus ja selle uurimine. Kristel Uiboaed, Liina Lindström

Murrete lauseehitus ja selle uurimine. Kristel Uiboaed, Liina Lindström Murrete lauseehitus ja selle uurimine Kristel Uiboaed, Liina Lindström Kristel Uiboaed töötab Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis eesti murrete teadurina. Tema uurimisteemad on tihedalt

More information

Avaliku sektori ressursikasutuse analüüs riigi saldoandmike põhjal aastatel

Avaliku sektori ressursikasutuse analüüs riigi saldoandmike põhjal aastatel Avaliku sektori ressursikasutuse analüüs riigi saldoandmike põhjal aastatel 2006-2012 Analüüsi koostaja: SA Eesti Koostöö Kogu Analüüsi tellija: Rahandusministeerium Analüüs on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist

More information

VÄIKESTELE JA KESKMISTELE ETTEVÕTETELE

VÄIKESTELE JA KESKMISTELE ETTEVÕTETELE EU PHARE BUSINESS SUPPORT PROGRAMME SME-FIT SME-FIT PROJECT SERTIFITSEERIMINE VÄIKESTELE JA KESKMISTELE ETTEVÕTETELE Sertifitseerimise mõiste Ametliku sertifitseerimise mõiste leiame ISO Guide No. 2 (1991)

More information

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA. Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA. Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Eero Naaber EESTI LAEVANDUSSEKTORI KONKURENTSIVÕIME TUGEVDAMINE Magistritöö Juhendaja: MSc. Marek Rauk TALLINN 2014 Deklareerin,

More information

Teostatavusuuring innovatsioonipoliitika nõudluspoole meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks Eestis

Teostatavusuuring innovatsioonipoliitika nõudluspoole meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks Eestis Innovation studies Teostatavusuuring innovatsioonipoliitika nõudluspoole meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks Eestis 23 2014 Teostatavusuuring innovatsioonipoliitika nõudluspoole meetmete väljatöötamiseks

More information

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020 EESSÕNA Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on tänapäeval üks peamisi tööriistu mistahes majandus- ja eluvaldkonna konkurentsivõime

More information

Komisjoni otsus seoses juhtumiga EE/2012/1352: Eesti konkreetsetes mobiiltelefonivõrkudes häälkõne lõpetamine

Komisjoni otsus seoses juhtumiga EE/2012/1352: Eesti konkreetsetes mobiiltelefonivõrkudes häälkõne lõpetamine EUROOPA KOMISJON Brüssel,10/8/2012 C(2012) 5811 Eesti Konkurentsiamet (EKA) Auna 6 10317 Tallinn Eesti Kontaktisik: hr Märt Ots peadirektor Faks: +372 667 2401 Lugupeetud hr Ots Teema: Komisjoni otsus

More information

Konjunktuur 1 (188) Eesti Konjunktuuriinstituut EESTI MAJANDUS- KLIIMA

Konjunktuur 1 (188) Eesti Konjunktuuriinstituut EESTI MAJANDUS- KLIIMA Konjunktuur 1 (188) 9 8 7 6 5 4 3 2 1 MÄRTS 2014 HEA RAHUL- DAV HALB EESTI MAJANDUS- KLIIMA 1. Majanduse üldolukord 2014. a märtsis ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: märts 2014 2.1.

More information

OSAKAPITALI SISSEMAKSETA ASUTATUD OSAÜHINGUTE JÄTKUSUUTLIKKUSE HINDAMINE

OSAKAPITALI SISSEMAKSETA ASUTATUD OSAÜHINGUTE JÄTKUSUUTLIKKUSE HINDAMINE TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusarvestuse instituut Finantsarvestuse õppetool Jane Sõmmer OSAKAPITALI SISSEMAKSETA ASUTATUD OSAÜHINGUTE JÄTKUSUUTLIKKUSE HINDAMINE Magistritöö Juhendaja:

More information

Ajakirjanduse ja poliitika roll ning suhted poliitilises skandaalis Silvergate i näitel

Ajakirjanduse ja poliitika roll ning suhted poliitilises skandaalis Silvergate i näitel TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND AJAKIRJANDUS JA KOMMUNIKATSIOONI INSTITUUT Ajakirjanduse ja poliitika roll ning suhted poliitilises skandaalis Silvergate i näitel Bakalaureusetöö Taavi Eilat

More information

Eluasemeturu tsüklifaaside analüüs Euroopa riikide ja tsükli indikaatorite hindamine Eesti näitel

Eluasemeturu tsüklifaaside analüüs Euroopa riikide ja tsükli indikaatorite hindamine Eesti näitel TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Veronika Aus Eluasemeturu tsüklifaaside analüüs Euroopa riikide ja tsükli indikaatorite hindamine Eesti näitel Magistritöö

More information

NÕUDLUSPOOLSE INNOVATSIOONIPOLIITIKA ROLL INNOVAATILISE TEGEVUSE EDENDAMISEL ETTEVÕTLUSSEKTORIS ÖKOINNOVATSIOONIDE NÄITEL

NÕUDLUSPOOLSE INNOVATSIOONIPOLIITIKA ROLL INNOVAATILISE TEGEVUSE EDENDAMISEL ETTEVÕTLUSSEKTORIS ÖKOINNOVATSIOONIDE NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Epp Kaasik NÕUDLUSPOOLSE INNOVATSIOONIPOLIITIKA ROLL INNOVAATILISE TEGEVUSE EDENDAMISEL ETTEVÕTLUSSEKTORIS ÖKOINNOVATSIOONIDE NÄITEL Magistritöö

More information

Diagrammid ja nende kasutamine Excel 2016 näitel

Diagrammid ja nende kasutamine Excel 2016 näitel Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut Diagrammid ja nende kasutamine Excel 2016 näitel Seminaritöö Autor: Delvis Ramot Juhendaja: Kairi Osula Tallinn 2015 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev

More information

EUROOPA LIIT 2005/0183 (COD) PE-CONS 3696/1/07 REV 1

EUROOPA LIIT 2005/0183 (COD) PE-CONS 3696/1/07 REV 1 EUROOPA LIIT EUROOPA PARLAMENT NÕUKOGU Brüssel, 9. aprill 2008 (OR. en) 2005/0183 (COD) PE-CONS 3696/1/07 REV 1 ENV 709 ENER 320 IND 134 TRANS 421 ENT 168 CODEC 1460 ÕIGUSAKTID JA MUUD DOKUMENDID Teema:

More information

Tõnis Vilu ÖKOKRIITILISE ANALÜÜSI VÕIMALUSTEST UKU MASINGU LOODUSTEKSTI MÄLESTUSI TAIMEDEST NÄITEL. Magistritöö

Tõnis Vilu ÖKOKRIITILISE ANALÜÜSI VÕIMALUSTEST UKU MASINGU LOODUSTEKSTI MÄLESTUSI TAIMEDEST NÄITEL. Magistritöö TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Kirjanduse ja teatriteaduse osakond Tõnis Vilu ÖKOKRIITILISE ANALÜÜSI VÕIMALUSTEST UKU MASINGU LOODUSTEKSTI MÄLESTUSI TAIMEDEST

More information

LEGO Mindstorms NXT ga ühilduv aeglase kiirenduse sensor

LEGO Mindstorms NXT ga ühilduv aeglase kiirenduse sensor TARTU ÜLIKOOL MATEMAATIKA-INFORMAATIKA TEADUSKOND Arvutiteaduse Instituut Infotehnoloogia eriala Kaarel Kohler LEGO Mindstorms NXT ga ühilduv aeglase kiirenduse sensor Bakalaureusetöö (6 EAP) Juhendaja:

More information

Turu suurus, potentsiaalsete klientide hulk, võrdlus muude sektoritega

Turu suurus, potentsiaalsete klientide hulk, võrdlus muude sektoritega TRÜKITÖÖSTUS NORRA Ülevaade turusuundumustest ja -võimalustest Turu suurus, potentsiaalsete klientide hulk, võrdlus muude sektoritega Norra on arenenud, jõukas ja soovitud turg paljudele eksportijatele.

More information

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/121/EÜ, 18. detsember 2006,

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/121/EÜ, 18. detsember 2006, 30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 396/851 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/121/EÜ, 18. detsember 2006, millega muudetakse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist

More information

LOCATIFY. Aarde jaht Veebi juhend

LOCATIFY. Aarde jaht Veebi juhend LOCATIFY Aarde jaht Veebi juhend 2012 0 Sissejuhatus Locafity programm on loodud reisijuhtide ja aarde jahtimismängude disainimiseks ning avaldamiseks nutitelefonidele, kasutades asukoha määramiseks GPS,

More information

ÜHTSE FINANTSARVESTUSE SÜSTEEMI OLULISUS MAJANDUSPOLIITILISTE OTSUSTE LANGETAMISEL LIITUDES EUROOPA LIIDUGA

ÜHTSE FINANTSARVESTUSE SÜSTEEMI OLULISUS MAJANDUSPOLIITILISTE OTSUSTE LANGETAMISEL LIITUDES EUROOPA LIIDUGA ÜHTSE FINANTSARVESTUSE SÜSTEEMI OLULISUS MAJANDUSPOLIITILISTE OTSUSTE LANGETAMISEL LIITUDES EUROOPA LIIDUGA Sissejuhatus Kaja Lutsoja, Margus Lutsoja Tallinna Tehnikaülikool OECD majanduspoliitilised soovitused

More information

KOLMANDA SEKTORI RESSURSID JÄRVAMAAL

KOLMANDA SEKTORI RESSURSID JÄRVAMAAL TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Marit Sarapuu KOLMANDA SEKTORI RESSURSID JÄRVAMAAL Magistritöö Juhendaja: lektor Merike Kaseorg Tartu 2014 Soovitan suunata kaitsmisele.. (lektor

More information

Krediidi kulukuse määr aitab teha keerulisi valikuid krediidimaailmas

Krediidi kulukuse määr aitab teha keerulisi valikuid krediidimaailmas Krediidi kulukuse määr aitab teha keerulisi valikuid krediidimaailmas Helen Korju-Kuul Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna peaspetsialist Krediidi võtmine on muutunud aina keerukamaks,

More information

Raul Eamets Jaanika Meriküll Majgrit Kallavus Kalev Kaarna Triin Kask

Raul Eamets Jaanika Meriküll Majgrit Kallavus Kalev Kaarna Triin Kask Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arendustöö nõustamisteenus Teadmistepõhise majanduse suunas liikumiseks vajaliku tööjõu- ja koolitusvajaduse väljaselgitamise uuring Raul Eamets

More information

RIIGIVALITSEMISE JA E-RIIGI STSENAARIUMID

RIIGIVALITSEMISE JA E-RIIGI STSENAARIUMID Arenguseire Keskus RIIGIVALITSEMISE JA E-RIIGI STSENAARIUMID 2018 Arenguseire Keskus Lossi plats 1a,15165 Tallinn riigikogu.ee/arenguseire arenguseire@riigikogu.ee 1 Riigivalitsemise ja e-riigi stsenaariumid

More information

MAJANDUSTARKVARA ABACUS KASUTUSPLATVORMI ANALÜÜS

MAJANDUSTARKVARA ABACUS KASUTUSPLATVORMI ANALÜÜS TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut IDK40LT Kaur Järvpõld 123594IABB MAJANDUSTARKVARA ABACUS KASUTUSPLATVORMI ANALÜÜS Bakalaureusetöö Juhendaja: Teodor Luczkowski Lektor

More information

Ajakohastatud juhend liikmesriikidele vigade käsitlemiseks iga-aastastes kontrolliaruannetes

Ajakohastatud juhend liikmesriikidele vigade käsitlemiseks iga-aastastes kontrolliaruannetes EGESIF_15-0007-02 final 09/10/2015 EUROOPA KOMISJON Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Ajakohastatud juhend liikmesriikidele vigade käsitlemiseks iga-aastastes kontrolliaruannetes (programmiperiood

More information

Avalike ärakuulamiste korraldamise ja läbiviimise töökord ravimiohutuse riskihindamise komitees (PRAC)

Avalike ärakuulamiste korraldamise ja läbiviimise töökord ravimiohutuse riskihindamise komitees (PRAC) 13. aprill 2016 EMA/389919/2016 Avalike ärakuulamiste korraldamise ja läbiviimise töökord ravimiohutuse 1. Üldpõhimõtted Ravimiohutuse riskihindamise komiteel on võimalus korraldada avalikke ärakuulamisi

More information

Eesti kui reisisihi turundusstrateegia

Eesti kui reisisihi turundusstrateegia Eesti kui reisisihi turundusstrateegia 2004-2006 Turismiarenduskeskus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus August 2004 Väljavõte: Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuskava 2004-2006. SISUKORD TURUNDUSSTRATEEGIA

More information

MAJANDUSE SEKTORAALNE STRUKTUUR JA SELLE TRENDID OECD RIIKIDES

MAJANDUSE SEKTORAALNE STRUKTUUR JA SELLE TRENDID OECD RIIKIDES Tartu Ülikool Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Jürgen Joamets MAJANDUSE SEKTORAALNE STRUKTUUR JA SELLE TRENDID OECD RIIKIDES Bakalaureusetöö Juhendaja: prof. Jüri Sepp Tartu 2014 Soovitan suunata

More information

ROHELINE RAAMAT. ELi e-kaubanduse arengut toetav ühtne pakiveoturg. (EMPs kohaldatav tekst)

ROHELINE RAAMAT. ELi e-kaubanduse arengut toetav ühtne pakiveoturg. (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 29.11.2012 COM(2012) 698 final ROHELINE RAAMAT ELi e-kaubanduse arengut toetav ühtne pakiveoturg (EMPs kohaldatav tekst) ET ET 1. Sissejuhatus E-kaubandust peetakse üldiselt väga

More information

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool Greete-Kristiine Kuru ÄRIÜHINGUÕIGUSE ÜHTLUSTAMINE EUROOPA LIIDUS JA SELLE MÕJU EESTI ÕIGUSELE Magistritöö Juhendaja dr. iur.

More information

Euroopa hea tava suunised veose kinnitamiseks maanteevedudel

Euroopa hea tava suunised veose kinnitamiseks maanteevedudel Euroopa hea tava suunised veose kinnitamiseks maanteevedudel EUROOPA KOMISJON ENERGIA JA TRANSPORDI PEADIREKTORAAT Eessõna Hr Jacques Barrot, Euroopa Komisjoni asepresident, transpordivolinik Autokaubaveod

More information

Eesti teadustöötajate keskmine brutokuupalk

Eesti teadustöötajate keskmine brutokuupalk Eesti teadustöötajate keskmine brutokuupalk Käesolevas ülevaates on ära toodud kolme erineva asutuse uuringute/ülevaadete kokkuvõtted, mis kajastavad Eesti teadustöötajate viimaste aastate keskmist brutokuupalka.

More information

(Teatised) EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED EUROOPA KOMISJON

(Teatised) EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED EUROOPA KOMISJON 24.7.2014 ET Euroopa Liidu Teataja C 240/1 II (Teatised) EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED EUROOPA KOMISJON KOMISJONI TEATIS Suunised soovituslike standardlitsentside, andmekogumite

More information

Ülevaade OECD teaduse, tehnoloogia ja tööstuse teemalistest raportitest Ülevaate koostaja: Kadri Raudvere, SA Eesti Teadusagentuur

Ülevaade OECD teaduse, tehnoloogia ja tööstuse teemalistest raportitest Ülevaate koostaja: Kadri Raudvere, SA Eesti Teadusagentuur Ülevaade OECD teaduse, tehnoloogia ja tööstuse teemalistest raportitest 2014-2015 Ülevaate koostaja: Kadri Raudvere, SA Eesti Teadusagentuur Tartu 2016 Ülevaade põhineb OECD poolt ingliskeelsetena välja

More information

TARTU ÜLIKOOL. Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut. Siu Etti

TARTU ÜLIKOOL. Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut. Siu Etti TARTU ÜLIKOOL Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut Siu Etti Insuldi ja peaaju traumaga patsientide funktsionaalne sõltumatus statsionaarse taastusravi alguses ja lõpus. Functional independence of

More information

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL. Infotehnoloogiateaduskond. Raadio- ja sidetehnika instituut. Telekommunikatsiooni õppetool

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL. Infotehnoloogiateaduskond. Raadio- ja sidetehnika instituut. Telekommunikatsiooni õppetool TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogiateaduskond Raadio- ja sidetehnika instituut Telekommunikatsiooni õppetool Kood:IRT70LT LTE MOBIILNE ANDMESIDE 2 GHZ SAGEDUSALAS Margus Sits Töö on tehtud telekommunikatsiooni

More information

Maavara kaevandamisõiguse tasu rakendamise analüüs, uued suunad ja ettepanek tasumäärade rakendamiseks aastatel

Maavara kaevandamisõiguse tasu rakendamise analüüs, uued suunad ja ettepanek tasumäärade rakendamiseks aastatel Maavara kaevandamisõiguse tasu rakendamise analüüs, uued suunad ja ettepanek tasumäärade rakendamiseks aastatel 2010 2015 Uurimuse aruanne Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI)

More information

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE. SKP täiendamine Edu mõõtmine muutuvas maailmas

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE. SKP täiendamine Edu mõõtmine muutuvas maailmas ET ET ET EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 20.8.2009 KOM(2009) 433 lõplik KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE SKP täiendamine Edu mõõtmine muutuvas maailmas ET ET KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE

More information

EESTI RIIGIMAANTEEDE TALVISED SEISUNDINÕUDED JA EFEKTIIVSEIM LIBEDUSETÕRJE VIIS

EESTI RIIGIMAANTEEDE TALVISED SEISUNDINÕUDED JA EFEKTIIVSEIM LIBEDUSETÕRJE VIIS Jarmo Oidermaa EESTI RIIGIMAANTEEDE TALVISED SEISUNDINÕUDED JA EFEKTIIVSEIM LIBEDUSETÕRJE VIIS Ehitusteaduskond Teedeehituse eriala Tallinn 2014 Tõendan, et lõputöö on minu, Jarmo Oidermaa kirjutatud.

More information

Mittesiduv heade tavade juhend direktiivi 92/57/EMÜ mõistmiseks ja rakendamiseks

Mittesiduv heade tavade juhend direktiivi 92/57/EMÜ mõistmiseks ja rakendamiseks Mittesiduv heade tavade juhend direktiivi 92/57/EMÜ mõistmiseks ja rakendamiseks Ehitustööplatsid Sotsiaalne Euroopa Euroopa Komisjon Seda trükist toetatakse Euroopa Ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse

More information

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 23. detsember 2016 (OR. en) Jeppe TRANHOLM-MIKKELSEN, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 23. detsember 2016 (OR. en) Jeppe TRANHOLM-MIKKELSEN, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 23. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0413 (COD) 15819/16 UD 281 ETTEPANEK Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa

More information

SPETSIALISTIDELE MÕELDUD RIIGIHANKEMENETLUSTE SUUNISED

SPETSIALISTIDELE MÕELDUD RIIGIHANKEMENETLUSTE SUUNISED VEEBRUAR 2018 SPETSIALISTIDELE MÕELDUD RIIGIHANKEMENETLUSTE SUUNISED kõige levinumate vigade vältimiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavate projektide puhul 1 VASTUTUSE VÄLISTAMINE

More information

Uuringu autor. Toimetajad. Tõlkijad. Oxera Consulting Ltd. Maris Järve ja Erik Tomberg, Dussan tõlkebüroo

Uuringu autor. Toimetajad. Tõlkijad. Oxera Consulting Ltd. Maris Järve ja Erik Tomberg, Dussan tõlkebüroo Uuringu autor Oxera Consulting Ltd Toimetajad Maris Järve ja Erik Tomberg, Dussan tõlkebüroo Tõlkijad Jane Linde, Pia Kurro, Anne Tihaste ja Airi Rosenberg, Dussan tõlkebüroo Käesolev raport on avaldatud

More information

EESTI AKREDITEERIMISKESKUS ESTONIAN ACCREDITATION CENTRE

EESTI AKREDITEERIMISKESKUS ESTONIAN ACCREDITATION CENTRE 1/9 LISA Norma AS akrediteerimistunnistusele nr L183 ANNEX to the accreditation certificate No L183 of the Norma Ltd. 1. Akrediteerimisulatus katsetamisel on: Accreditation scope for testing is: EESTI

More information

(elanike küsitluse tulemused)

(elanike küsitluse tulemused) EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH Rävala 6, 19080 Tallinn, Estonia tel. +372 645 4450, fax +372 667 8399, E-mail eki@ki.ee (elanike küsitluse tulemused) Tallinn aprill

More information

keskkonnavastutuse direktiivi rakendamise praktikast ja kasutatud metoodikatest Euroopa Liidu liikmesriikides

keskkonnavastutuse direktiivi rakendamise praktikast ja kasutatud metoodikatest Euroopa Liidu liikmesriikides SA Säästva Eesti Instituut/ Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus ÜLEVAADE keskkonnavastutuse direktiivi rakendamise praktikast ja kasutatud metoodikatest Euroopa Liidu liikmesriikides Koostaja:

More information

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut Aleksandr Kozlov Teose originaalsuse ja loomingulisuse kriteerium Magistritöö Juhendaja: lektor Addi Rull, LL.M Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus...

More information

IKT valdkonna arenguprogrammi kontseptsioon (VMK )

IKT valdkonna arenguprogrammi kontseptsioon (VMK ) IKT valdkonna arenguprogrammi kontseptsioon (VMK 14.11.2017) Sisukord Sissejuhatus: IKT arenguprogrammi eesmärk ja ülesehitus... 2 1. e-residentsus (8 mln)... 3 2. Tööstuse digitaliseerimine (5.6 mln)...

More information

NAFTAREOSTUSEST PÕHJUSTATUD KAHJU KOMPENSEERIMISE RAHVUSVAHELISE FONDI ASUTAMISE RAHVUSVAHELINE KONVENTSIOON

NAFTAREOSTUSEST PÕHJUSTATUD KAHJU KOMPENSEERIMISE RAHVUSVAHELISE FONDI ASUTAMISE RAHVUSVAHELINE KONVENTSIOON NAFTAREOSTUSEST PÕHJUSTATUD KAHJU KOMPENSEERIMISE RAHVUSVAHELISE FONDI ASUTAMISE RAHVUSVAHELINE KONVENTSIOON Konventsiooniosalised, olles 29. novembril 1969. aastal Brüsselis vastu võetud naftareostusest

More information

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON KOMISJONI SOOVITUS NÕUKOGULE

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON KOMISJONI SOOVITUS NÕUKOGULE ET ET ET EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 20.3.2009 SEK(2009) 330 lõplik KOMISJONI SOOVITUS NÕUKOGULE mille kohaselt lubatakse komisjonil alustada läbirääkimisi ühtset patendivaidluste lahendamise süsteemi

More information

TÖÖTAJATE ÕIGUSTE KAITSE TÖÖANDJA TEGEVUSE ÜMBERKORRALDAMISEL MERLE MUDA

TÖÖTAJATE ÕIGUSTE KAITSE TÖÖANDJA TEGEVUSE ÜMBERKORRALDAMISEL MERLE MUDA DISSERTATIONES IURIDICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 5 TÖÖTAJATE ÕIGUSTE KAITSE TÖÖANDJA TEGEVUSE ÜMBERKORRALDAMISEL MERLE MUDA TARTU 2001 DISSERTATIONES IURIDICAE UNIVERSITATIS TARTÜENSIS DISSERTATIONES

More information

KOOLIÕPIKUD KUI ERINEVA MAAILMAVAATE KUJUNDAJAD: EESTI AJALOO GÜMNAASIUMIÕPIKUTE NÄITEL ( )

KOOLIÕPIKUD KUI ERINEVA MAAILMAVAATE KUJUNDAJAD: EESTI AJALOO GÜMNAASIUMIÕPIKUTE NÄITEL ( ) TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool David Arutyunyan KOOLIÕPIKUD KUI ERINEVA MAAILMAVAATE KUJUNDAJAD: EESTI AJALOO

More information

lainesurf Käsitöö surfilauad musasoovitused Olümpiatüdruk Ingrid Puusta Keenia ja Tenerife reisikirjad Jääsurf

lainesurf Käsitöö surfilauad musasoovitused Olümpiatüdruk Ingrid Puusta Keenia ja Tenerife reisikirjad Jääsurf lainesurf Käsitöö surfilauad DJ Karinsmatic musasoovitused Olümpiatüdruk Ingrid Puusta Keenia ja Tenerife reisikirjad Jääsurf #oneill #kalipso.ee #firstnameinthewater #sincethebeginning #wetsuitpioneer

More information

LEGO Mindstorms NXT juhtimine mobiilsete seadmetega

LEGO Mindstorms NXT juhtimine mobiilsete seadmetega TARTU ÜLIKOOL MATEMAATIKA-INFORMAATIKA TEADUSKOND Arvutiteaduse instituut Infotehnoloogia eriala Andres Kiik LEGO Mindstorms NXT juhtimine mobiilsete seadmetega Bakalaureusetöö (6 EAP) Juhendaja: Anne

More information

Näide läbi kihtide. Ülesandepüstitus. Kihtideks jagunemine. Serverrakenduse komponendid ja nende vaheline suhtlus.

Näide läbi kihtide. Ülesandepüstitus. Kihtideks jagunemine. Serverrakenduse komponendid ja nende vaheline suhtlus. Näide läbi kihtide Ülesandepüstitus Kihtideks jagunemine Serverrakenduse komponendid ja nende vaheline suhtlus Paralleeltöötlus Soklid protsesside vahel ja üle võrgu Võrk, DMA, zerocopy andmeülekanne Kliendi

More information

Mindsensors arvuti kontrolleri kasutamine koolirobootika komplektiga

Mindsensors arvuti kontrolleri kasutamine koolirobootika komplektiga Tartu Ülikool MATEMAATIKA-INFORMAATIKATEADUSKOND Arvutiteaduse instituut Infotehnoloogia eriala Tambet Artma Mindsensors arvuti kontrolleri kasutamine koolirobootika komplektiga Bakalaureusetöö (6 EAP)

More information

Eesti keeleseisund Sisukord

Eesti keeleseisund Sisukord Sisukord 2 Uuringu tellis haridus- ja teadusministeerium Euroopa regionaalarengu fondi programmi Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (RITA) tegevuse kaks raames. Uuringu koostas Tartu ülikooli

More information

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV. teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta. (EMPs kohaldatav tekst)

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV. teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta. (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 28.5.2018 COM(2018) 340 final 2018/0172 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

More information

1.1. The regatta will be governed by the rules as Võistlusreeglite (PVR) alusel.

1.1. The regatta will be governed by the rules as Võistlusreeglite (PVR) alusel. PURJETAMISJUHISED 39 Spinnakeri REGATT EESTI MV etapp 03-05 Juuli 2015, Pirita, Tallinn SAILING INSTRUCTIONS 39 Spinnaker REGATTA ESTONIAN CHAMPIONSHIP event 03-05 July 2015, Pirita, Tallinn, Estonia 1

More information

KORVPALLITREENERITE KUTSEKOOLITUSE ÕPIK

KORVPALLITREENERITE KUTSEKOOLITUSE ÕPIK TREENERITE TASEMEKOOLITUS HANNES KOIK CHARLIE BROCK KORVPALLITREENERITE KUTSEKOOLITUSE ÕPIK 2006 1 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist 1. 3. taseme treenerite kutsekvalifikatsioonisüsteemi

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN ISO 17100:2015+A1:2017 Avaldatud eesti keeles: november 2017 Jõustunud Eesti standardina: november 2015 Muudatus A1 jõustunud Eesti standardina: november 2017 TÕLKETEENUSED Nõuded

More information

Kõrgtäpsed GPS-mõõtmised riigi geodeetilise põhivõrgu aluspunktidel aasta suvel

Kõrgtäpsed GPS-mõõtmised riigi geodeetilise põhivõrgu aluspunktidel aasta suvel Kõrgtäpsed GPS-mõõtmised riigi geodeetilise põhivõrgu aluspunktidel 2008. aasta suvel Artu Ellmann 1, Priit Pihlak 2, Karin Kollo 2 1 Tallinna Tehnikaülikool, 2 Maa-amet, e-post: artu.ellmann@ttu.ee Sissejuhatus

More information

Sõnavõtt Detroidi Haridusseltsi KODU 85. aastapäeval, 8. oktoobril 2011.a.

Sõnavõtt Detroidi Haridusseltsi KODU 85. aastapäeval, 8. oktoobril 2011.a. Sõnavõtt Detroidi Haridusseltsi KODU 85. aastapäeval, 8. oktoobril 2011.a. Austatud Detroidi haridusseltsi liikmed, Daamid ja härrad, Head kaasmaalased, Suur tänu, et kutsusite mind tänasele kokkusaamisele.

More information

RÜMBA TAILIHASISALDUSE ERINEVATE MÄÄRAMISMEETODITE VÕRDLUS SIGADEL

RÜMBA TAILIHASISALDUSE ERINEVATE MÄÄRAMISMEETODITE VÕRDLUS SIGADEL RÜMBA TAILIHASISALDUSE ERINEVATE MÄÄRAMISMEETODITE VÕRDLUS SIGADEL A. Põldvere, K. Eilart Sissejuhatus Eesti suuremates lihakombinaatides (AS Valga Liha- ja Konservitööstus, AS Rakvere Lihakombinaat, AS

More information

Lõppraport: Universaalse disaini kontseptsiooni rakendamise kaudu täieliku kaasamise saavutamine Mr Soren GINNERUP, Konsultant

Lõppraport: Universaalse disaini kontseptsiooni rakendamise kaudu täieliku kaasamise saavutamine Mr Soren GINNERUP, Konsultant . P-SG(2006)24 Final ap\rehab\ud\rd\2006\psg(2006)24 20.aprill 2007 PUUETEGA INIMESTE REHABILITATSIOONI JA INTEGRATSIOONI KOMITEE (OSALINE KOKKULEPE) Universaalse disaini Ekspertide Komitee (Ligipääsetavus)

More information

2018 ESTONIAN OPEN RALLY CHAMPIONSHIP REGULATIONS 2018 EESTI AUTORALLI LAHTISTE MEISTRIVÕISTLUSTE ÜLDJUHEND

2018 ESTONIAN OPEN RALLY CHAMPIONSHIP REGULATIONS 2018 EESTI AUTORALLI LAHTISTE MEISTRIVÕISTLUSTE ÜLDJUHEND 2018 EESTI AUTORALLI LAHTISTE MEISTRIVÕISTLUSTE ÜLDJUHEND 1. KORRALDUS 1.1. 2018. a Eesti lahtised autoralli meistrivõistlused (EMV) korraldatakse vastavuses Rahvusvahelise Autoliidu (edaspidi FIA) Spordikoodeksiga

More information

Jigoro Kano kui judo looja ja arendaja

Jigoro Kano kui judo looja ja arendaja TARTU ÜLIKOOL Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Ülo-Sverre Seppa Jigoro Kano kui judo looja ja arendaja Jigoro Kano as a founder and developer of judo Bakalaureusetöö Kehalise kasvatuse ja spordi

More information

KUTSE. Eesti lahtised Meistrivõistlused 2018 Estonian Open Championships 2018 MN13 MN MN40, MN50; MN60 Harrastajad detsember 2017 Haanja

KUTSE. Eesti lahtised Meistrivõistlused 2018 Estonian Open Championships 2018 MN13 MN MN40, MN50; MN60 Harrastajad detsember 2017 Haanja KUTSE Eesti lahtised Meistrivõistlused 2018 Estonian Open Championships 2018 MN13 MN MN40, MN50; MN60 28.-29.detsember 2017 Haanja Poisid/tüdrukud 13- Mehed/Naised & ; Veteranid 40, 50, 60 Boys/Girls 13

More information

Majandusarengu töögrupi raport

Majandusarengu töögrupi raport Majandusarengu töögrupi raport 1. NOVEMBER 216 1 2 Peaministri eessõna Viimasel ajal on kõlanud järjest arvamusi, et Eesti majandusega on midagi lahti. Eesti majanduskasv on viimastel aastatel osutunud

More information

RAHAPAKKUMISE STATISTIKA RAHVUSVAHELISED KONTSEPTSIOONID KOHALDAMINE EESTI RAHA- JA FINANTSTURU KONTEKSTIS. Kadri Ojasalu Eesti Pank 1

RAHAPAKKUMISE STATISTIKA RAHVUSVAHELISED KONTSEPTSIOONID KOHALDAMINE EESTI RAHA- JA FINANTSTURU KONTEKSTIS. Kadri Ojasalu Eesti Pank 1 RAHAPAKKUMISE STATISTIKA RAHVUSVAHELISED KONTSEPTSIOONID KOHALDAMINE EESTI RAHA- JA FINANTSTURU KONTEKSTIS Kadri Ojasalu Eesti Pank 1 Eestis on juba aastaid avaldatud rahvusvahelisele infotarbijale suunatud

More information