Ref. Ares(2015) /03/2015

Size: px
Start display at page:

Download "Ref. Ares(2015) /03/2015"

Transcription

1 Ref. Ares(2015) /03/2015

2

3 EUROOPA KOMISJON ETTEVÕTLUSE JA TÖÖSTUSE PEADIREKTORAAT Masinadirektiivi 2006/42/EÜ kohaldamise juhend 2. väljaanne Juuni 2010

4

5 2. väljaande sissejuhatus Direktiiv 2006/42/EÜ on aastal vastuvõetud masinadirektiivi esimese versiooni läbivaadatud versioon. Uut masinadirektiivi on kohaldatud alates 29. detsembrist Direktiivil on kaks eesmärki ühtlustada masinate suhtes kohaldatavad tervisekaitse- ja ohutusnõuded, tuginedes tervise ja ohutuse kõrgetasemelisele kaitsele, ning tagada samas masinate vaba ringlus ELi turul. Läbivaadatud masinadirektiiviga ei viida varasemate versioonidega võrreldes sisse radikaalseid muudatusi. Selles selgitatakse ja konsolideeritakse direktiivi sätteid, et parandada selle praktilist kohaldamist. Kui nõukogu ja Euroopa Parlament arutasid läbivaadatud masinadirektiivi üle, nõustus komisjon koostama selle direktiivi kohaldamist käsitleva uue juhendi. Juhendi eesmärk on selgitada direktiivi 2006/42/EÜ mõisteid ja nõudeid, et tagada direktiivi ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine kogu ELis. Lisaks sisaldab juhend teavet muude seotud ELi õigusaktide kohta. Juhend on suunatud kõikidele masinadirektiivi kohaldamisega seotud isikutele, sealhulgas masinatootjatele, - importijatele ja -levitajatele, teavitatud asutustele, standardijatele, töötervishoiu ja - ohutuse ning tarbijakaitse eest vastutavatele ametiasutustele ning asjaomaste riiklike ametiasutuste ja turujärelevalveasutuste ametnikele. Lisaks võib see dokument huvi pakkuda juristidele ning ELi õigust õppivatele üliõpilastele siseturu, töötervishoiu ja - ohutuse ning tarbijakaitse valdkonnas. Masinakomitee kiitis juhendi heaks 2. juunil Tuleks rõhutada, et õiguslikult siduvad on ainult masinadirektiiv ja selle sätteid liikmesriigi õigusesse ülevõtvad õigusaktid. Käesolevat juhendi 2. väljaannet on täiendatud masinadirektiivi III XI lisa käsitlevate märkustega. Parandatud on mõned lugejate täheldatud vead. Viiteid õigusaktidele ja termineid on ajakohastatud kooskõlas Lissaboni lepinguga ning eelkõige on asendatud juhendis termin ühendus vastega EL. Pärast valdkonna esindajatega peetud arutelusid on läbi vaadatud tõstmiseks ettenähtud kettide, trosside ja lintide kohta paragrahvides 44, 330, 340, 341 ja 357 esitatud märkused, et selgitada nende toodetega seotud nõuete praktilist kohaldamist. Samuti sisaldab 2. väljaanne temaatilist sisujuhti, et hõlbustada juhendi kasutamist. Juhendi osade numeratsiooni ei ole muudetud. 1

6 Juhend on avaldatud komisjoni veebisaidil EUROPA inglise keeles. Juhend kavatsetakse tõlkida teistesse ELi keeltesse, kuid komisjon kontrollib ainult inglisekeelset versiooni. Seepärast tuleks kahtluse korral tutvuda ingliskeelse versiooniga. Juhendi saab alla laadida ning see on esitatud prinditavas formaadis. Direktiivi tekst on esitatud kastides punases kaldkirjas ning märkused järgnevad sellele mustas kirjas. Juhendit on kavas korrapäraselt ajakohastada, et lisada vastused küsimustele, mille osas masinakomitee ja masinate töörühm on kokkuleppele jõudnud. Juhendis võetakse arvesse direktiivi 2006/42/EÜ määrusega (EÜ) nr 596/2009 sisse viidud muudatusi, mis käsitlevad masinakomitee kontrolliga regulatiivmenetlust. Lisaks võetakse arvesse määruse (EÜ) nr 765/2008 turujärelevalvet käsitlevaid sätteid, mida kohaldatakse täiendavalt. Juhendi 2. väljaandes ei käsitleta masinadirektiivi seoses pestitsiididega töötlemise masinatega tehtud muudatust, mis kehtestati direktiiviga 2009/127/EÜ ja mida hakatakse kohaldama 15. detsembrist Seda muudatust käsitletakse juhendi 3. väljaandes, mis avaldatakse aasta lõpus. Juhend on valminud toimetajate rühma kaasabil. 1 Komisjon soovib tänada toimetajate rühma liikmeid nii nende mahuka töö eest kui ka tõhusa, konstruktiivse ja koostööalti lähenemise eest kavandite koostamisel. Paralleelselt toimetajate rühmaga on ORGALIMEi moodustatud masinate tuumikrühm, mis koosneb muu hulgas masinatööstuse peamiste sektorite esindajatest, andnud hindamatu panuse tööstuse poolelt. Toimetajate rühma koostatud kavandid on edastatud liikmesriikidele ja sidusrühmadele märkuste esitamiseks. Lisaks soovib komisjon tänada kõiki neid, kes on esitanud märkuseid. Püüdsime neid võimalikult suurel määral arvesse võtta. Loomulikult vastutab komisjon täiel määral juhendi sisu eest. Lugejaid kutsutakse üles edastama käesoleva juhendi 2. väljaande kohta 2 mis tahes parandusettepanekuid või märkuseid, et neid saaks arvesse võtta 3. väljaande koostamisel. Brüssel, juuni 2010 Peatoimetaja Ian Fraser 1 Toimetajate rühma töös osalesid järgmised inimesed: Lennart Ahnström, Emilio Borzelli, Robert Chudzik, Roberto Cianotti, Mike Dodds, Cosette Dussaugey, Marcel Dutrieux, Pascal Etienne, Ludwig Finkeldei, Tuiri Kerttula, Thomas Kraus, Partrick Kurtz, Wolfgang Lentsch, Göran Lundmark, Phil Papard, Boguslaw Piasecki, Marc Schulze, Katri Tytykoski, Gustaaf Vandegaer, Henk van Eeden, Richard Wilson, Jürg Zwicky. 2 Parandused, märkused ja täiendamise ettepanekud palume saata järgmisele e-posti aadressile: ian.fraser@ec.europa.eu 2

7 Sisukord Viited 1 Viited 2 Masinadirektiivi õiguslik alus Põhjendused 3 Põhjendused Põhjendus 1 4 Masinadirektiivi ajalugu Põhjendus 2 5 Masinadirektiivi majanduslik ja sotsiaalne tähtsus Põhjendus 3 6 Tervise- ja ohutusnõuded Põhjendus 4 7 Mõisted Põhjendus 5 8 Ehitustõstukite kaasamine reguleerimisalasse Põhjendus 6 9 Lööktoimeliste kantavate kinnitus- ja muude masinate lisamine reguleerimisalasse Põhjendus 7 10 Inimeste tõstmiseks ette nähtud seadmete kasutamine kaupade tõstmiseks projekteeritud masinatega Põhjendus 8 11 Põllu- ja metsamajanduslikud traktorid Põhjendused 9 ja Turujärelevalve Põhjendus Ametlike vastuväidete esitamine standardite kohta ja kaitseklausel Põhjendus Eeskirjad masinate kasutamise kohta Põhjendus Meetmed endast samasugust ohtu kujutavate ohtlike masinate rühmade käsitlemiseks Põhjendus Tehnika tase Põhjendus Tarbijale kasutamiseks mõeldud masin Põhjendus Osaliselt komplekteeritud masinad Põhjendus Messid ja näitused Põhjendus Uus lähenemisviis Põhjendus Vastavushindamine Põhjendus IV lisas loetletud masinad Põhjendused 21 ja CE-märgis Põhjendus Riskihindamine Põhjendus Tehniline toimik Põhjendus Õiguskaitsevahendid Põhjendus Jõustamine Põhjendus Lifte käsitleva direktiivi muutmine Põhjendus Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte Põhjendus Riiklikud vastavustabelid Põhjendus Masinakomitee Artiklid Artikli 1 lõige 1 32 Masinadirektiiviga hõlmatud tooted Artikkel 2 33 Mõiste masin kasutamine laias tähenduses Artikli 1 punkt a 34 Masinad kitsas tähenduses Artikli 1 punkt a ja 35 Põhimääratlus artikli 2 punkt a esimene taane teine taane 36 Ühendamiseks vajalike komponentideta tarnitud masin kolmas taane 37 Konkreetsele pinnale paigaldatav masin neljas taane 38 Masinate kogumid 39 Uutest ja olemasolevatest masinatest koosnevad kogumid viies taane 40 Käsiajamiga masinad raskuste tõstmiseks Artikli 1 punkt b ja 41 Vahetatav seade artikli 2 punkt b Artikli 1 punkt c ja artikli 2 punkt c 42 Ohutusseadised 3

8 Artikli 1 punkt d ja 43 Tõstmise abiseadised artikli 2 punkt d Artikli 1 punkt e ja 44 Ketid, trossid ja lindid artikli 2 punkt e Artikli 1 punkt e ja 45 Eemaldatavad jõuülekandemehhanismid artikli 2 punkt e Artikli 1 punkt g ja 46 Osaliselt komplekteeritud masinad artikli 2 punkt g Artikli 1 lõige 2 47 Tooted, mis ei kuulu masinadirektiivi reguleerimisalasse Artikli 1 lõike 2 punkt a 48 Ohutusseadised, mis on ette nähtud tagavaraosadena identsete masinaosade asendamiseks ja mida tarnivad originaalmasinate tootjad Artikli 1 lõike 2 49 Laadaplatsidel ja/või lõbustusparkides kasutatavad seadmed punkt b Artikli 1 lõike 2 50 Tuumaenergia kasutamiseks ette nähtud masinad punkt c Artikli 1 lõike 2 51 Relvad, sealhulgas tulirelvad punkt d Artikli 1 lõike 2 52 Transpordivahendid punkt e esimene taane 53 Põllu- ja metsamajanduslikud traktorid teine taane 54 Nelja- või enama rattalised maanteesõidukid ja nende haagised kolmas taane 55 Kahe- ja kolmerattalised maanteesõidukid neljas taane 56 Mootorsõidukid, mis on ette nähtud võistluste jaoks viies taane 57 Transpordivahendid, mis on ette nähtud kasutamiseks õhus, vees ja raudteedel Artikli 1 lõike 2 punkt f 58 Merelaevad ja avamere ujuvrajatised koos sellistel laevadel ja/või rajatistel olevate seadmetega Artikli 1 lõike 2 punkt g 59 Masinad sõjalisel otstarbel kasutamiseks või politsei ülesannete täitmiseks Artikli 1 lõike 2 60 Teaduslikeks uurimistöödeks ette nähtud masinad punkt h Artikli 1 lõike 2 61 Kaevanduse tõstemasinad punkt i Artikli 1 lõike 2 62 Masinad, mis on ette nähtud esinejate tõstmiseks etenduste ajal punkt j Artikli 1 lõike 2 63 Madalpingedirektiiviga hõlmatud masinad punkt k esimene taane 64 Kodumajapidamisseadmed teine taane 65 Audio- ja videoseadmed kolmas taane 66 Infotehnoloogiaseadmed neljas taane 67 Tavalised kontorimasinad viies taane 68 Madalpinge jaotus- ja juhtimisseadmed kuues taane 69 Elektrimootorid Artikli 1 lõike 2 70 Kõrgepingeseadmed punkt l Artikli 2 punkt h 71 Mõiste turulelaskmine määratlus 72 Uued ja kasutatud masinad 73 Etapp, mil masinadirektiivi kohaldatakse masina suhtes 74 Turulelaskmise õiguslikud ja lepingulised vormid 75 Oksjonid 76 Masinakogumite turulelaskmine 77 Osaliselt komplekteeritud masinate turulelaskmine Artikli 2 punkt i 78 Tootja määratlus 79 Kes on tootja? 80 Isik, kes valmistab masina isiklikuks kasutamiseks 81 Muud isikud, keda võib käsitleda tootjatena 82 Masinad, mida on enne esmakordset kasutuselevõttu muudetud 83 Levitajad 4

9 Artikli 2 punkt j 84 Võimalus määrata volitatud esindaja 85 Volitatud esindaja ülesanded Artikli 2 punkt k 86 Kasutuselevõtmise määratlus Artikli 2 punkt l 87 Harmoneeritud standardi määratlus 88 (Täidetakse hiljem) Artikkel 3 89 Masinadirektiiv ja muud siseturudirektiivid 90 Eridirektiivid, mida kohaldatakse nende reguleerimisalasse kuuluvate masinate suhtes masinadirektiivi asemel 91 Eridirektiivid, mida võib konkreetsete ohtude puhul masinate suhtes kohaldada masinadirektiivi asemel 92 Direktiivid, mida võib lisaks masinadirektiivile kohaldada masinate suhtes masinadirektiiviga mittehõlmatud ohtude puhul Artikli 4 lõige 1 93 Turujärelevalve 94 Turujärelevalve masinate üle Artikli 4 lõige 2 95 Turujärelevalve osaliselt komplekteeritud masinate üle Artikli 4 lõiked 3 ja 4 96 Turujärelevalveasutused 97 Turujärelevalvesüsteem 98 Turujärelevalve vahendid 99 IV lisa reguleerimisalasse kuuluvate masinatega seotud dokumendid 100 Meetmed nõuetele mittevastava masina käsitlemiseks 101 Ohtlikud tarbekaubad 102 Kontroll ELi välispiiril Artikli 5 lõige Masina tootjate kohustused Artikli 5 lõige Osaliselt komplekteeritud masina tootjate kohustused Artikli 5 lõige Vahendid masina nõuetele vastavuse tagamiseks Artikli 5 lõige Teiste direktiivide kohane CE-märgis Artikli 6 lõiked 1 ja Masinate ja osaliselt komplekteeritud masinate vaba liikumine ühtsel turul Artikli 6 lõige Messid, näitused ja demonstratsioonid Artikli 7 lõige CE-märgise ja EÜ vastavusdeklaratsiooniga kaasnev vastavuseeldus Artikli 7 lõige Harmoneeritud standardite kohaldamisest tulenev vastavuseeldus 111 Masinastandardite klassifikatsioon 112 Masinate harmoneeritud standardite väljatöötamine 113 Harmoneeritud standardite tähistamine Artikli 7 lõige Harmoneeritud standardite viidete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas Artikli 7 lõige Sotsiaalpartnerite osalemine standardimises Artikli 8 lõige Regulatiivkomitee menetluse raames võetavad meetmed Artikli 8 lõige Nõuandekomitee menetluse raames võetavad meetmed Artikkel Meetmed endast samasugust ohtu kujutavate ohtlike masinate käsitlemiseks Artikkel Ametlikud vastuväited ühtlustatud standarditele 120 Ametlike vastuväidete esitamise kord 121 Ametlike vastuväidete esitamise tulemus Artikli 11 lõige Kaitseklausel Artikli 11 lõiked 2 ja Kaitsemeetmete menetlus Artikli 11 lõige Puudused harmoneeritud standardites Artikli 11 lõige CE-märgise kinnitanud isiku vastu võetavad meetmed Artikli 11 lõige Teave kaitsemeetmete menetluse kohta Artikli 12 lõige Masina vastavushindamine Artikli 12 lõige IV lisas loetlemata masinarühmad Artikli 12 lõige IV lisas nimetatud masinad, mis on projekteeritud vastavalt 5

10 harmoneeritud standarditele, mis hõlmavad kõiki kohaldatavaid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid Artikli 12 lõige Muud IV lisa reguleerimisalasse kuuluvad masinad Artikkel Osaliselt komplekteeritud masinate suhtes kohaldatav menetlus 132 Masinate ja osaliselt komplekteeritud masinate turulelaskmise menetluste diagramm Artikli 14 lõiked Teavitatud asutused 134 Teavitatud asutuste hindamine ja järelevalve nende üle Artikli 14 lõige Teavitatud asutuste sertifikaatide või otsuste kehtetuks tunnistamine Artikli 14 lõige Kogemuste vahetamine teavitatud asutuste vahel 137 Teavitatud asutuste koordineerimine Artikli 14 lõige Teatise kehtetuks tunnistamine Artikkel Masinate paigaldamist ja kasutamist käsitlevad riigisisesed õigusnormid Artikkel CE-märgis 140 Töötajate tervist ja ohutust käsitlevad riigisisesed õigusnormid Artikkel Märgise mittevastavus Artikkel Konfidentsiaalsus ja läbipaistvus Artikkel Masinate halduskoostöö (ADCO) rühm Artikkel Otsuste ja edasikaebuste põhjendamine Artikkel Teabeallikad Artikkel Masinakomitee 148 Masinate töörühm 149 Masinadirektiiviga tegelevate institutsioonide diagramm Artikkel Sanktsioonid direktiivi sätete rikkumise eest Artikkel Masinadirektiivi ja liftide direktiivi vaheline piir Artikkel Direktiivi 98/37/EÜ kehtetuks tunnistamine Artikkel Direktiivi sätete ülevõtmine ja kohaldamine Artikkel Üleminekuperiood lööktoimeliste kantavate kinnitus- ja muude masinate puhul Artikkel Direktiivi jõustumise kuupäev Artikkel Direktiivi adressaadid ja allkirjastajad I LISA Masinate projekteerimise ja valmistamisega seotud olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded ÜLDPÕHIMÕTTED 157 Üldpõhimõtted 1. üldpõhimõte 158 Riskihindamine 159 Riskihindamine ja harmoneeritud standardid 2. üldpõhimõte 160 Oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete kohaldatavus 3. üldpõhimõte 161 Tehnika tase 162 Ühtlustatud standardid ja tehnika tase 4. üldpõhimõte 163 I lisa ülesehitus Punkt Mõisted Punkti alapunkt a 164 Oht Punkti alapunkt b 165 Ohuala Punkti alapunkt c 166 Ohustatud isik Punkti alapunkt d 167 Operaator 6

11 Punkti alapunkt e 168 Risk Punkti alapunkt f 169 Kaitsepiire Punkti alapunkt g 170 Kaitseseadis Punkti alapunkt h 171 Ettenähtud kasutamine Punkti alapunkt i 172 Põhjendatult ettenähtav väärkasutamine Punkt Ohutuse tagamise põhimõtted Punkti alapunkt a 173 Ohutuse tagamise põhimõtted Punkti alapunkt b 174 Kolmest etapist koosnev meetod Punkti alapunkt c 175 Mittesihipärase kasutamise vältimine Punkti alapunkt d 176 Isikukaitsevahendite kasutamisest tulenevad piirangud Punkti alapunkt e 177 Eri- ja lisaseadmed Punkt Kasutatavad materjalid ja tooted Punkt Valgustusseade Punkt Masinate ja masinaosade käsitsemine Punkt Ergonoomika põhimõtted Punkt Töötamiskohad ohtlikes keskkondades Punkt Istmed ja istmete ettenägemine Punkt 1.2 Juhtimissüsteemid Punkt Juhtimissüsteemide ohutus ja töökindlus Punkt Juhtimisseadised Punkti esimene taane 186 Juhtimisseadiste äratuntavus Punkti teine taane 187 Juhtimisseadiste paigutus Punkti kolmas taane 188 Juhtimisseadiste liikumine Punkti neljas ja viies taane 189 Juhtimisseadiste asukoht ja paigutus Punkti kuues taane 190 Juhtimisseadiste tahtmatu toimimise vältimine Punkti seitsmes taane 191 Juhtimisseadiste vastupidavus Punkti teine lõik 192 Juhtimisseadised erinevate toimingute sooritamiseks Punkti kolmas lõik 193 Juhtimisseadised ja ergonoomika põhimõtted Punkti neljas lõik 194 Infonäidikud ja kuvarid Punkti viies ja kuues lõik 195 Nähtavus ohualas käivitamise ajal Punkti seitsmes lõik 196 Juhtimiskohtade asukoht Punkti kaheksas lõik 197 Mitu juhtimiskohta Punkti viimane lõik 198 Mitu töötamiskohta Punkt Käivitamise kontrollimine Punkt Tavapärased seiskamisseadised Punkt Seiskamine käitamise ajal Punkt Hädaseiskamisseadised Punkt Masinate kogumite seiskamisseadised Punkt Toimimisviisi valik Punkt Energiavarustuse häired Punkt 1.3 Kaitse mehaaniliste ohtude eest Punkt Stabiilsus Punkt Purunemine kasutamise ajal Punkt Kukkuvad või väljapaiskuvad esemed Punkt Teravad servad ja nurgad ning karedad välispinnad Punkt Ühendmasinad Punkt Tööolude muutused Punkt Liikuvad osad Punkt Jõuülekande liikuvad osad Punkt Liikuvad osad tööprotsessis Punkt Ootamatud liikumised 7

12 Punkt 1.4 Kaitsepiirete ja kaitseseadiste nõutavad omadused Punkt Kaitsepiirete ja kaitseseadiste kohta esitatavad üldnõuded Punkt Kaitsepiirete kohta esitatavad erinõuded Punkt Kinnitatud kaitsepiirded Punkt Avatavad blokeerivad kaitsepiirded Punkt Juurdepääsu piiravad reguleeritavad kaitsepiirded Punkt Kaitseseadis Punkt MUUDE OHTUDEGA SEOTUD RISK Punkt Elekter Punkt Soovimatu staatiline elekter Punkt Muu toide, v.a elektritoide Punkt Koostamisvead Punkt Äärmuslikud temperatuurid Punkt TULI Punkt Plahvatusoht Punkt Müra vähendamine Punkti teine lõik 230 Võrdlemine sarnaste masinate müra andmetega Punkt Vibratsioon Punkt Ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus Punkt Väliskiirgus Punkt Laserkiirgus Punkt Ohtlike materjalide ja ainete leke Punkt Masinasse kinnijäämise oht Punkt Libisemine, komistamine ja kukkumine Punkt Välgulöök Punkt 1.6 Hooldus Punkt Hooldus Punkt Juurdepääs töötamiskohtadele ja hoolduspunktidele Punkt Energiaallikatest lahutamine Punkt Operaatori sekkumine Punkt Siseosade puhastamine Punkt Kasutajateave Punkt Teave ja hoiatused masina kohta 246 Euroopa Liidu ametlikud keeled Punkt Teave ja infoseadised Punkt Hoiatusseadised Punkt Jääkriski eest hoiatamine Punkti esimene ja teine lõik 250 Masina märgistus Punkti kolmas lõik 251 Potentsiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas kasutamiseks mõeldud masinate märgistus Punkti neljas lõik 252 Oluline teave ohutu kasutamise kohta Punkti viimane lõik 253 Tõsteseadmega käsitsetavate masinaosade märgistus Punkt KASUTUSJUHEND 255 Kasutusjuhendi vorm 256 Kasutusjuhendi keel Punkti alapunktid a ja b 257 Kasutusjuhendi koostamine ja tõlge Punkti alapunkt c 258 Eeldatava väärkasutuse vältimine Punkti alapunkt d 259 Mittekutselistele kasutajatele mõeldud juhend Punkti alapunktid a ja b 260 Kasutusjuhendi sisu andmed tootja ja masina kohta Punkti alapunkt c 261 EÜ vastavusdeklaratsiooni lisamine juhendisse

13 Punkti alapunktid d, e ja f 262 Kirjeldused, joonised, diagrammid ja selgitused Punkti alapunktid g ja h 263 Ettenähtud kasutamine ja eeldatav väärkasutamine Punkti alapunktid i ja j 264 Monteerimine, paigaldamine ja ühendamine Punkti alapunkt k 265 Kasutuselevõtt ja kasutamine 266 Operaatorite koolitamine Punkti alapunktid l ja m 267 Teave jääkriskide kohta Punkti alapunkt n 268 Tööriistade olulised omadused Punkti alapunkt o 269 Stabiilsuse tingimused Punkti alapunkt p 270 Transport, käsitsemine ja ladustamine Punkti alapunkt q 271 Hädaolukorras tegutsemise menetlused ja masina vabastamise meetodid blokeerumise korral Punkti alapunktid r, s ja t 272 Seadistamine, hooldus ja varuosad Punkti alapunkt u 273 Deklaratsioon mürataseme kohta Punkti alapunkt v 274 Siirdatavad meditsiiniseadmed Punkt Trükised Punkt 2 Täiendavad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded teatavate masinaliikide puhul 276 Täiendavad nõuded teatavate masinarühmade puhul Punkt Toiduainetega või kosmeetika- või farmaatsiatoodetega kokkupuutuvate masinate hügieeninõuded Punkt Täiendavad nõuded kaasaskantavate käeshoitavate ja käsijuhitavate masinate puhul Punkt Kaasaskantavate käeshoitavate ja käsijuhitavate masinate tekitatavast vibratsioonist teavitamine Punkt Lööktoimelised kantavad kinnitus- ja muud masinad Punkt Puidu ja puidusarnaste materjalide töötlemise masinad -d (Täidetakse hiljem) Punkt 3 Täiendavad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded teatavate masina liikumisest tulenevate ohtude vältimiseks 291 Täiendavad nõuded masina liikumisest tulenevate ohtude vältimiseks Punkti alapunkt a 292 Mõiste liikumisest tulenev oht määratlus Punkti alapunkt b 293 Mõiste juht määratlus Punkt Juhtimiskoht Punkt Istmed Punkt Teiste inimeste kohad lisaks juhtimiskohale Punkti 3.3 esimene lõik 297 Juhtimisseadiste volitamata kasutamine Punkti 3.3 teine, kolmas ja neljas lõik 298 Kaugjuhtimisseadised Punkti esimene lõik 299 Juhtimisseadmete asukoht ja paigutus Punkti teine lõik 300 Pedaalid Punkti kolmas lõik 301 Tagastumine neutraalasendisse Punkti neljas ja viies lõik 302 Rooliseade Punkti viimane lõik 303 Hoiatussignaalid tagurdamise korral Punkti esimene lõik 304 Sõitmise kontrollimine masinaga kaasas oleva juhi poolt Punkti teine, kolmas ja neljas lõik 305 Tavapärast ohutut liikumisruumi ületavad seadised Punkti viimane lõik 306 Soovimatu liikuma hakkamine Punkti esimene, teine ja kolmas lõik 307 Aeglustamine, peatamine ja liikumatuks muutmine 308 Tänavaliikluse puhul kohaldatavad õigusnormid 9

14 Punkti neljas lõik 309 Potentsiaalselt ohtliku toimingu peatamine ja kontrollimine kaugjuhtimise teel Punkti viimane lõik 310 Sõitmisfunktsiooni peatamine Punkt Käies juhitavate masinate liikumine Punkt Roolisüsteemi energiavarustuse häired Punkt Ootamatud liikumised Punkt Juurdepääs mootoriruumile Punkt Ümberminek Punkt Kukkuvad esemed Punkt Juurdepääsuks kasutatavad astmed ja käsipuud Punkt Pukseerimisseadised Punkt Eemaldatavad jõuülekandemehhanismid Punkt Akud Punkt Tulekustutid ja tulekustutussüsteemid Punkt Pihustatavate masinate operaatorite kaitsmine ohtlike ainetega kokkupuutumise ohu eest Punkt Märgid, signaalid ja hoiatusmärguanded Punkt Liikurmasinate märgistus Punkt Andmed liikurmasinate tekitatava vibratsiooni kohta Punkt Mitmeotstarbeliste masinate kasutusjuhendid Punkt 4 Täiendavad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded teatavate tõstmisest tulenevate ohtude vältimiseks osa kohaldamisala Punkti alapunkt a 328 Tõstetoiming Punkti alapunkt b 329 Suunatav last Punkti alapunkt c 330 Koormusvarutegur Punkti alapunkt d 331 Katsetustegur Punkti alapunkt e 332 Staatiline koormuskatse Punkti alapunkt f 333 Dünaamiline koormuskatse Punkti alapunkt g 334 Kandur Punkt Ebastabiilsusest tulenev risk Punkt Juhtrööpad ja rööbasteed Punkti esimene, teine ja kolmas lõik 337 Mehaaniline tugevus Punkti neljas lõik 338 Mehaaniline vastupidavus staatiliste koormuskatsete tegurid Punkti viimane lõik 339 Mehaaniline vastupidavus dünaamiliste koormuskatsete tegurid Punkt Plokirattad, trumlid, rattad, trossid ja ketid Punkt Tõstmise abiseadised ja nende koostisosad Punkt Liikumise juhtimine Punkt Punkt Liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavad masinad Punkt Kanduri liikumine Punkt Juurdepääs kandurile Punkt Liikuva kanduriga kokkupuutumine Punkt Lasti kandurilt allakukkumine Punkt Ohutus vastuvõtuplatvormide juures Punkt Otstarbele vastavuse kontrollimine 351 Staatilised ja dünaamilised koormuskatsed 352 Otstarbele vastavuse kontrollimine kasutuskohas Punkt Kontroll masina ja lasti liikumise üle Punkt Ülekoormamise ja ümbermineku vältimine 355 Kontroll tööstuslike tõsteveomasinate lasti üle Punkt Juhttrossid Punkt Kettide, trosside ja lintide kohta esitatav teave ja märgistus 10

15 Punkt Tõstmise abiseadiste märgistamine Punkt Tõstemasinate märgistamine Punkt Kasutusjuhendid tõstmise abiseadiste kohta Punkt Kasutusjuhendid tõstemasinate kohta Punkt 5 Allmaatöömasinate kohta esitatavad täiendavad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded 362 Allmaatöömasinate kohta esitatavad täiendavad nõuded Punktid 5.1 ja Hüdraulilised laetoestikud Punkt Juhtimisseadised Punkt Liikumise kontrollimine Punkt Allmaatöömasinate tuleoht Punkt Heitgaasid Punkt 6 Täiendavad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded masinate kohta inimeste tõstmisest tulenevate teatavate ohtude vältimiseks osa kohaldamisala Punkt Mehaaniline tugevus Punkt Koormuse kontroll Punkt Juhtimisseadised Punkt Kanduri liikumine Punkti esimene lõik 373 Kanduri kaldumine Punkti teine ja kolmas lõik 374 Kanduri kasutamine töötamiskohana Punkti viimane lõik 375 Kanduri luugid ja uksed Punkt Kaitsekatus Punkt Liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavad masinad, mis on ette nähtud inimeste tõstmiseks Punkt Kanduris või kanduril inimestele avalduv risk Punkt Juhtimisseadised kanduri juhtimiseks vastuvõtuplatvormide läheduses Punkt Juurdepääs kandurile Punkt Kanduri märgistused II LISA Deklaratsioonid II lisa 1. osa A jagu 382 EÜ vastavusdeklaratsioon masina kohta II lisa 1. osa A jao punktid EÜ vastavusdeklaratsiooni sisu II lisa 1. osa B jagu 384 Osaliselt komplekteeritud masina ühendamise deklaratsioon II lisa 1. osa B jao punktid Ühendamisdeklaratsiooni sisu II lisa 2. osa 386 EÜ vastavusdeklaratsiooni ja ühendamisdeklaratsiooni säilitamine III LISA CE-märgis III lisa 387 CE-märgise kuju IV LISA Masinate tüübid, mille suhtes tuleb kohaldada üht artikli 12 lõigetes 3 ja 4 nimetatud menetlustest IV lisa 388 Masinarühmad, mille suhtes võib kohaldada ühte teavitatud asutuse osalusel läbiviidavat vastavushindamise menetlust V LISA Artikli 2 lõikes c nimetatud ohutusseadiste näidisloetelu V lisa 389 Ohutusseadiste näidisloetelu VI LISA 11

16 Osaliselt komplekteeritud masina paigaldusjuhendid VI lisa 390 Osaliselt komplekteeritud masina paigaldusjuhendid VII LISA Masina tehniline toimik Osaliselt komplekteeritud masina tehniline dokumentatsioon VII lisa A osa 391 Masina tehniline toimik VII lisa A osa punkti Tehnilise toimiku sisu alapunktid a ja b VII lisa A osa 393 Tehnilise toimiku edastamine punktid 12 ja 3 VII lisa B osa 394 Osaliselt komplekteeritud masina tehniline dokumentatsioon VIII LISA Vastavushindamine ja sisekontroll masina tootmise ajal VIII lisa 395 Vastavushindamine ja sisekontroll masina tootmise ajal IX LISA EÜ tüübihindamine IX lisa punkt EÜ tüübihindamine IX lisa punkt EÜ tüübihindamistaotlus IX lisa punkt EÜ tüübihindamise sisu IX lisa punktid EÜ tüübihindamissertifikaat IX lisa punkt EÜ tüübihindamissertifikaadi kehtivus ja läbivaatamine X LISA Täieliku kvaliteedi süsteem X lisa punkt Täieliku kvaliteedi süsteem X lisa punkt Taotlus kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi hindamiseks X lisa punkt Kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi eesmärgid ja sisu X lisa punkt Kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi hindamine X lisa punkt Kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi rakendamine ja muutmine X lisa punkt Kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi järelevalve X lisa punkt Kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi käsitlevate dokumentide, otsuste ja aruannete säilitamine XI LISA Miinimumnõuded, millega liikmesriigid peavad teavitatud asutuste määramisel arvestama XI lisa 408 Miinimumnõuded teavitatud asutuste hindamiseks MÄRKSÕNALOEND 12

17 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/42/EÜ, 17. mai 2006, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (uuestisõnastamine) (EMPs kohaldatav tekst) 1. Viited MASINADIREKTIIVI PREAMBUL VIITED Masinadirektiivi preambulis esitatud viited osutavad direktiivi õiguslikule alusel, asjakohase nõuandva komitee arvamustele ning korrale, mille alusel direktiiv vastu võeti. EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95, võttes arvesse komisjoni ettepanekut( 1 ), võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust( 2 ), toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras( 3 ) (1) (2) (3) EÜT C 154 E, , lk 164. EÜT C 311, , lk 1. Euroopa Parlamendi 4 juuli aasta arvamus (ELT C 271 E, , lk 491), nõukogu 18. juuli aasta ühine seisukoht (ELT C 251 E, , lk 1) ja Euroopa Parlamendi 15. detsembri aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 25. aprill aasta otsus. 2. Masinadirektiivi õiguslik alus Masinadirektiivi õiguslik alus on esitatud EÜ asutamislepingu artiklis 95 (mis on nüüd asendatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikliga 114), mis lubab ELil võtta meetmeid liikmesriikide õigusaktide ühtlustamiseks, et tagada siseturu rajamine ja selle toimimine. Selliste meetmete puhul tuleb lähtuda inimeste tervise ja ohutuse ning keskkonnakaitse kõrgest tasemest. Seega on masinadirektiivil kaks eesmärki: võimaldada masinate vaba liikumine siseturul ja samas tagada kõrgetasemeline tervisekaitse ja ohutus. Pärast komisjoni ettepanekut võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu majandus- ja sotsiaalkomiteega konsulteerimise järel direktiivi vastu vastavalt EÜ asutamislepingu artiklis 251 sätestatud kaasotsustamismenetlusele (nüüd ELTL artiklis 294 viidatud kui seadusandlik tavamenetlus). Viidetele lisatud joonealused märkused sisaldavad viiteid menetluse järjestikustele etappidele ja nende kuupäevi. (Euroopa Parlamendi 15. detsember aasta seisukohta Euroopa Liidu Teatajas ei avaldatud). 13

18 MASINADIREKTIIVI PREAMBUL PÕHJENDUSED 3. Põhjendused Põhjendustes tutvustatakse direktiivi peamisi sätteid ning esitatakse nende vastuvõtmise põhjused. Mitmetes põhjendustes selgitatakse muudatusi, mis on uude masinadirektiivi tehtud võrreldes direktiiviga 98/37/EÜ. Põhjendustel puudub õigusjõud ning tavaliselt ei leia nad kajastamist direktiivi rakendavates liikmesriigi õigusaktides. Nad aitavad siiski mõista direktiivi, selgitades eelkõige teatavate sätete mõtet. Direktiivi teksti tõlgendamisel võivad kohtud põhjendusi arvesse võtta, et veenduda seadusandjate kavatsustes. Järgnevates märkustes osutatakse direktiivi artiklitele ja lisadele, mida põhjendustes käsitletakse. Täiendavate selgituste saamiseks tutvuge asjaomaste artiklite ja lisade kohta esitatud märkustega. (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni aasta direktiiviga 98/37/EÜ masinaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ( 4 ) kodifitseeriti direktiivi 89/392/EMÜ ( 5 ). Nüüd, kui tehakse olulisi muudatusi direktiivi 98/37/EÜ, on selguse huvides soovitav, et kõnealune direktiiv uuesti sõnastataks. (4) (5) EÜT L 207, , lk 1. Direktiivi on muudetud direktiiviga 98/79/EÜ (EÜT L 331, , lk. 1). Nõukogu 14. juuni aasta direktiiv 89/392/EMÜ masinaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 183, , lk. 9). 4. Masinadirektiivi ajalugu Esimeses põhjenduses tuletatakse meelde, et direktiiv 2006/42/EÜ ei ole täiesti uus direktiiv, vaid põhineb direktiivil 98/37/EÜ, 3 millega kodifitseeriti masinadirektiiv 89/392/EMÜ 4 muudetud kujul. Kodifitseerimine tähendab esialgse direktiivi ja selle järgnevate muudatuste koondamist ühte õigusakti. Direktiiviga 91/368/EMÜ 5 laiendati masinadirektiivi reguleerimisala vahetatavatele seadmetele, liikurmasinatele ja kaupade tõstmiseks ettenähtud masinatele. I lisasse lisati 3., 4. ja 5. osa; Direktiiviga 93/44/EMÜ 6 laiendati masinadirektiivi reguleerimisala ohutusseadistele ning inimeste tõstmiseks ja liigutamiseks ettenähtud masinatele. I lisasse lisati 6. osa; Direktiiviga 93/68/EMÜ 7 kehtestati ühtlustatud sätted CE-märgise kohta. Direktiivi 98/37/EÜ muudeti vähesel määral direktiiviga 98/79/EÜ seoses meditsiiniseadmete väljajätmisega. 3 EÜT L 207, , lk 1. 4 EÜT L 183, , lk 9). 5 EÜT L 198, , lk EÜT L 175, , lk EÜT L 220, , lk 1. 14

19 Direktiiv 98/37/EÜ jääb täiel määral jõusse 29. detsembrini Direktiiv 2006/42/EÜ on justkui masinadirektiivi uuesti sõnastatud versioon, sest muudatused on esitatud uue direktiivi kujul. (2) Masinaehitussektor on oluline osa masinatööstusest ja ühenduse majanduse tööstuslikke alustalasid. Masinate kasutamisest otseselt tulenevate arvukate õnnetuste sotsiaalset maksumust saab vähendada masinate põhimõtteliselt ohutu projekteerimise ja valmistamise ning nõuetekohase paigalduse ja hoolduse abil. 5. Masinadirektiivi majanduslik ja sotsiaalne tähtsus Teises põhjenduses rõhutatakse masinadirektiivi kahe eesmärgi majanduslikku ja sotsiaalset tähtsust. Masinate projekteerimist ja valmistamist käsitleva ühtlustatud reguleeriva raamistiku kehtestamisel on Euroopa inseneritööstusele eluliselt oluline majanduslik tähtsus. Samas aitavad ohutumad masinad olulisel määral vähendada nii töökohal kui ka kodus toimuvate õnnetuste ja tekkivate tervisekahjustuste sotsiaalset maksumust. (3) Liikmesriigid vastutavad inimeste, eriti töötajate ja tarbijate, ja vajaduse korral koduloomade tervisekaitse ning kaupade ohutuse tagamise eest oma territooriumil, eeskätt seoses masinate kasutamisest tuleneva ohuga. 6. Tervise- ja ohutusnõuded Tervisekaitse ja ohutuse tagamine on nii liikmesriikide põhiülesanne kui ka eelisõigus. Kuna masinadirektiiviga ühtlustatakse masinate projekteerimis- ja valmistamisalased tervisekaitse - ja ohutusnõuded ELi tasandil, tähendab liikmesriikide vastutus inimeste tervise ja ohutuse kaitsmisel masinatest tulenevate riskide eest seda, et tagada tuleb masinadirektiivis sisalduvate nõuete korrektne kohaldamine. (4) Kasutajatele õiguskindluse andmiseks peaksid direktiivi reguleerimisala ja kohaldamise kontseptsioonid olema võimalikult täpselt määratletud. 7. Mõisted Neljandas põhjenduses rõhutatakse asjaolu, et uues masinadirektiivis sätestatakse reguleerimisala selgemalt ning lisatud on tekstis kasutatud põhiterminite ja -mõistete määratlused. Direktiivis kasutatud mõistete määratlused on esitatud artiklis 2 ning oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuetega seotud täiendavate mõistete määratlused on esitatud I lisa punktides 1.1.1, ja

20 (5) Liikmesriikide kohustuslikud sätted ehitustõstukite kohta, mis on ette nähtud inimeste või inimeste ja kaupade tõstmiseks ning mida tihtipeale täiendavad de facto kohustuslikud tehnospetsifikaadid ja/või vabatahtlikud standardid, ei tähenda tingimata erinevat tervisekaitse ja ohutuse taset, kuid sellele vaatamata seavad need oma erinevuse tõttu tõkkeid ühendusesisesele kaubandusele. Lisaks sellele erinevad masinate riigisisesed vastavushindamissüsteemid ja sertifitseerimissüsteem üksteisest märgatavalt. Seepärast ei ole soovitav käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta inimeste või inimeste ja kaupade tõstmiseks ette nähtud ehitustõstukeid. 8. Ehitustõstukite kaasamine reguleerimisalasse Varem nii masinadirektiivi 98/37/EÜ kui ka liftide direktiivi 95/16/EÜ reguleerimisalast välja arvatud ehitustõstukid on tõstevahendid, mis on mõeldud ajutiselt paigaldatuna inimeste või inimeste ja materjalide tõstmiseks ehitise erinevatele tasanditele ehitusvõi remonditööde jooksul. Viiendas põhjenduses selgitatakse, et sellised ehitustõstukid ei ole masinadirektiivi reguleerimisalast enam välja arvatud. I lisasse on lisatud teatavad liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavate masinate kohta kehtivad uued olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded, et käsitleda seda liiki masinatega seotud konkreetseid riske. Ehitustõstukite suhtes kohaldatava vastavushindamise menetluse puhul tuleks samuti märkida, et ehitustõstukid, millega on seotud oht kukkuda rohkem kui kolme meetri kõrguselt, on lisatud IV lisa punktis 17 loetletud selliste seadmete hulka, mis on ette nähtud inimeste või inimeste ja kaupade tõstmiseks. (6) Asjakohane on käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta relvad, sealhulgas tulirelvad, mille suhtes kohaldatakse nõukogu 18. juuni aasta direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (6) ; tulirelvade väljajätmine ei peaks puudutama kantavaid kinnitusseadmeid ega muid tööstuses ja tehnikas kasutatavaid lööktoimelisi seadmeid. Vaja on ette näha üleminekukord, mis võimaldaks liikmesriikidel lubada selliste masinate turule laskmist ja kasutuselevõtmist, mis on toodetud käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal kehtivate riigisiseste sätete kohaselt, sealhulgas 1. juuli aasta väikerelvade tulistamisjälgede vastastikuse tunnustamise konventsiooni rakendussätete kohaselt. See üleminekukord võimaldaks ka Euroopa standardiorganisatsioonidel koostada tänapäevasele tehnikatasemele vastava ohutustasemega standardeid. (6) EÜT L 256, , lk Lööktoimeliste kantavate kinnitus- ja muude masinate lisamine reguleerimisalasse Relvad, sealhulgas tulirelvad on masinadirektiivi reguleerimisalast välja jäetud vt 51: märkused artikli 1 lõike 2 punkti d kohta. Kuuendas põhjenduses selgitatakse, et seda väljajätmist tuleb vaadelda sellise relvade kontrolli käsitleva ELi õigusakti reguleerimisala valguses, mida ei kohaldata ainult tööstuslikuks või tehniliseks kasutamiseks projekteeritud seadmete suhtes. 16

21 Tööstuslikuks või tehniliseks kasutamiseks projekteeritud kinnitusseadmed ja muud lööktoimelised masinad, mis arvati muutmisdirektiiviga 91/368/EMÜ välja esialgse masinadirektiivi reguleerimisalast, on seega taas lisatud uue masinadirektiivi reguleerimisalasse. Peale selle on I lisasse lisatud teatavad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded, mis on seotud kantavatest kinnitusseadmetest ja muudest lööktoimelistest masinatest tulenevate konkreetsete riskidega. Tuleb märkida, et neid nõudeid kohaldatakse nii kantavate kinnitusseadmete ja muude lööktoimeliste masinate suhtes kui ka muid energiaallikaid kasutavate lööktoimeliste masinate suhtes vt 280: märkused I lisa punkti kohta. Selliste masinate vastavushindamise puhul tuleb märkida, et kantavad kinnitusseadmed ja muud lööktoimelised masinad on loetletud IV lisa punktis 18 vt 388: märkused IV lisa punkti 18 kohta. Kuuenda põhjenduse viimases lauses nimetatud üleminekukorra kohta vt 154: märkused artikli 27 kohta. (7) Käesolevat direktiivi ei kohaldata inimeste nende masinatega tõstmise suhtes, mis ei ole kavandatud inimeste tõstmiseks. Kuid see ei mõjuta liikmesriikide õigust võtta muudetud nõukogu 30. novembri aasta direktiivi 89/655/EMÜ (töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta (teine üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)) (7) rakendamise eesmärgil nimetatud tõstukitega seotud riigisiseseid meetmeid, kui need on kooskõlas asutamislepinguga. (7) EÜT L 393, , lk 13. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/45/EÜ (EÜT L 195, , lk 46). 10. Inimeste tõstmiseks ette nähtud seadmete kasutamine koos kaupade tõstmiseks projekteeritud masinatega Kaupade tõstmiseks projekteeritud masinate erandkorras inimeste tõstmiseks kasutamise suhtes võib kohaldada direktiivi 2009/104/EÜ rakendamiseks võetud liikmesriigi sätteid vt 140: märkused artikli 15 kohta. Põhjenduses 7 öeldakse, et seadmed, mis on turule lastud selliseks erakorraliseks kasutamiseks koos kaupade tõstmiseks projekteeritud masinatega, ei kuulu masinadirektiivi reguleerimisalasse. Selliste seadmete turulelaskmise suhtes võidakse seetõttu kohaldada liikmesriigi õigusakte. Selliseks erakorraliseks kasutamiseks ette nähtud seadmeid tuleks eristada vahetatavatest seadmetest, mis on projekteeritud kinnitamiseks tõstemasinate külge, et lisada uus inimeste tõstmise funktsioon. Selliste vahetatavate seadmete suhtes kohaldatakse masinadirektiivi 8 vt 388: märkused IV lisa punkti 17 kohta. 8 Vt suunisdokument Vahetatavad seadmed inimeste tõstmiseks ning seadmed, mida kasutatakse koos kaupade tõstmiseks ettenähtud masinatega inimeste tõstmiseks : ersons_-_lifting_goods_dec_2009_en.pdf 17

22 (8) Põllu- ja metsamajanduslike traktorite suhtes ei tuleks käesoleva direktiivi sätteid, mis käsitlevad praegu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai aasta direktiiviga 2003/37/EÜ põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta (1) hõlmamata riski, enam kohaldada siis, kui selline risk on hõlmatud direktiiviga 2003/37/EÜ. (1) ELT L 171, , lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2005/67/EÜ (ELT L 273, , lk 17). 11. Põllu- ja metsamajanduslikud traktorid Kaheksas põhjendus viitab põllu- ja metsamajanduslike traktorite väljajätmisele masinadirektiivi reguleerimisalast direktiiviga 2003/37/EÜ hõlmatud riskide puhul vt 53: märkused artikli 1 lõike 2 punkti e esimese taande kohta. (9) Tõhusaks abivahendiks direktiivide asjakohase ja ühesuguse kohaldamise tagamisel on turujärelevalve. Seetõttu on turujärelevalve harmooniliseks toimimiseks vaja kehtestada õiguslik raamistik. (10) Liikmesriigid vastutavad käesoleva direktiivi tõhusa rakendamise eest oma territooriumil ja asjaomaste masinate ohutuse võimalikult ulatusliku parandamise eest kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega. Liikmesriigid peaksid suutma tagada tulemuslikku turujärelevalvet, võttes arvesse komisjoni väljatöötatud suuniseid, et saavutada käesoleva direktiivi nõuetekohane ja ühtmoodi kohaldamine. 12. Turujärelevalve Termin turujärelevalve tähistab liikmesriikide selliste ametiasutuste tegevust, kes kontrollivad direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate toodete nõuetele vastavust pärast nende turulelaskmist või kasutuselevõttu ning kes võtavad vajalikud meetmed nõuetele mittevastavate toodete käsitlemiseks. Põhjendustes 9 ja 10 tutvustatakse uue masinadirektiivi mitmeid sätteid, millega kehtestatakse tugevam õiguslik alus turujärelevalveks ja nõuete täitmise tagamiseks ning samuti nähakse ette vajalik koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel selles valdkonnas vt -d : märkused artikli 4 kohta; 118: märkused artikli 9 kohta; -d : märkused artikli 11 kohta ning 144: märkused artikli 19 kohta. (11) Turujärelevalve kontekstis tuleks selgelt eristada masinale vastavuseeldust andva harmoneeritud standardi vaidlustamist ja masinaid käsitlevat kaitseklauslit. 13. Ametlike vastuväidete esitamine standardite kohta ja kaitseklausel Põhjenduses 11 öeldakse, et harmoneeritud standardi vaidlustamise menetlus (tuntud kui ametlike vastuväidete esitamine) ning kaitsemenetlus nõuetele mittevastavate ja ohtlike kaupade käsitlemiseks on erinevad menetlused, mis on direktiivis eraldi artiklites sätestatud vt -d : märkused artikli 10 kohta ning -d : märkused artikli 11 kohta. 18

23 (12) Masina kasutuselevõtmine käesoleva direktiivi tähenduses võib tähendada üksnes masina enda kasutamist ettenähtud otstarbel või põhjendatult ettenähtaval viisil. See ei välista masina kasutamisele väliste tingimuste seadmist, kui seejuures ei muudeta masinat käesolevas direktiivis määramata viisil. 14. Eeskirjad masinate kasutamise kohta Põhjenduses 12 selgitatakse masinadirektiivi reguleerimisalasse kuuluva masina kasutuselevõtmise mõistet vt 86: märkused artikli 2 punkti k kohta. Masina kasutuselevõtmist tuleb eristada masina kasutamisest, mida reguleerib liikmesriik eelkõige töövahendi kasutamist reguleerivate ELi õigusaktide raames vt 139 ja 140: märkused artikli 15 kohta. (13) Samuti on vajalik luua kohane mehhanism, mis võimaldaks võtta ühenduse tasandil erimeetmeid, mis kohustaksid liikmesriike keelama või piirama teatud tüüpi masinate turule laskmist, mis kujutavad endast ohtu inimeste elule ja tervisele kas puuduste tõttu harmoneeritud standardites või oma tehniliste näitajate tõttu, või kehtestama selliste masinate suhtes eritingimused.. Et tagada selliste meetmete tarvilikkuse asjakohane hindamine, peaks need meetmed võtma komisjon, keda abistab komitee, arvestades konsultatsioone liikmesriikide ja teiste huvitatud pooltega. Kuivõrd sellised meetmed ei ole otsekohalduvad ettevõtjate suhtes, peaksid liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed nende rakendamiseks. 15. Meetmed endast samasugust ohtu kujutavate ohtlike masinate rühmade käsitlemiseks Artiklis 11 sätestatud kaitsemeetmete menetluse kohaselt peavad liikmesriigid võtma vajalikud meetmed selliste teatavat liiki masinate käsitlemiseks, mis ei vasta direktiivi nõuetele ja seavad ohtu inimeste tervise ja ohutuse. Põhjenduses 13 tutvustatakse sätet, mis võimaldab võtta meetmeid ELi tasandil, kui selgub, et kogu sama liiki masinate rühm põhjustab samasugust riski vt 118: märkused artikli 9 kohta. Asjaomased meetmed tuleb esitada masinakomiteele vastavalt kontrolliga regulatiivmenetlusele vt 147: märkused artikli 22 kohta. (14) Masina ohutuse tagamiseks tuleks järgida olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid; neid nõudeid tuleks kohaldada arukalt, võttes arvesse tänapäevaseid nõudeid valmistamise ajal ning tehnilisi ja majanduslikke nõudeid. 16. Tehnika tase Põhjenduses 14 nimetatakse tänapäevaseid nõudeid ehk tehnika taset, mida tuleb I lisas sätestatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete kohaldamisel arvesse võtta vt 161 ja 162: märkused I lisas esitatud 3. üldpõhimõtte kohta. 19

24 (15) Kui masinat saab kasutada ka tarbija, st mitteelukutseline operaator, peab tootja seda masina projekteerimisel ja valmistamisel arvestama. Sama kehtib ka masina tavakasutuse korral, kui seda kasutatakse tarbijale teenuse osutamiseks. 17. Tarbijale kasutamiseks mõeldud masin Masinadirektiivi kohaldatakse nii nende masinate suhtes, mida kasutavad töölised oma töökohal, kui ka nende masinate suhtes, mida kasutavad tarbijad või mida kasutatakse tarbijale teenuse osutamiseks. Üldiselt tuleb masina projekteerimisel ja valmistamisel arvesse võtta ettenähtud kasutusotstarvet. Põhjenduses 15 rõhutatakse, et masinatootja peab arvesse võtma, kas masin on ette nähtud kasutamiseks elukutselise või mitteelukutselise operaatori poolt või teenuse osutamiseks tarbijatele. Direktiivis sisaldub konkreetne nõue mitteelukutselistele operaatoritele kasutamiseks mõeldud masina kasutusjuhendi koostamise kohta vt 259: märkused I lisa punkti alapunkti d kohta. (16) Kuigi käesoleva direktiivi nõudeid osaliselt komplekteeritud masinate suhtes täies ulatuses ei kohaldata, on siiski tähtis kindlustada konkreetse menetluse abil selliste masinate vaba liikumine. 18. Osaliselt komplekteeritud masinad Põhjenduses 16 tutvustatakse osaliselt komplekteeritud masinate mõistet vt 46: märkused artikli 1 lõike 1 punkti g ja lõike 2 punkti g kohta. Osaliselt komplekteeritud masinate turulelaskmise suhtes kohaldatakse erimenetlust vt 131: märkuse artikli 13 kohta. Osaliselt komplekteeritud masin ei saa olla täiel määral kooskõlas I lisas sätestatud tervisekaitse- ja ohutusnõuetega, sest teatav oht võib tekkida asjaolust, et masinad ei ole täielikult komplekteeritud, või siis osaliselt komplekteeritud masina ja ülejäänud masina vahelisest liidesest või sellise masina koostust, millega see kavatsetakse ühendada. Osaliselt komplekteeritud masina tootja peab siiski deklaratsioonis ühendatavuse kohta ütlema, millised olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded ta on täitnud vt 385: märkused II lisa 1. osa B jao kohta ning 394: märkused VII lisa B jao kohta. (17) Messidel, näitustel ja muudel taolistel üritustel peaks olema võimalik välja panna masinaid, mis käesoleva direktiivi nõudeid ei rahulda. Siiski tuleb huvitundvaid osalisi nõuetekohaselt teavitada sellest, et masin ei vasta nõuetele ning et sellises seisundis masinat ei saa osta. 19. Messid ja näitused Põhjenduses 17 tutvustatakse sätet, mis lubab tootjatel esitleda messidel ja näitustel masinate uusi mudeleid enne seda, kui on hinnatud selliste toodete vastavust masinadirektiivile, või esitleda masinat nii, et sellelt on eemaldatud teatavad elemendid, näiteks kaitsepiirded. Sellisel juhul peab esitleja välja panema asjakohase sildi ja võtma piisavad ohutusmeetmed, et kaitsta isikuid väljapandud masina põhjustatud ohtude eest vt 108: märkused artikli 6 lõike 3 kohta. 20

25 (18) Käesoleva direktiiviga määratakse kindlaks üksnes olulised üldkohaldatavad tervisekaitse- ja ohutusnõuded, mida täiendavad konkreetsemad nõuded teatavat liiki masinate puhul. Et aidata tootjatel tõestada vastavust nendele olulistele nõuetele ja võimaldada neil kontrollida vastavust nimetatud olulistele nõuetele, on masinate konstrueerimisest ja valmistamisest tulenevate ohtude vältimiseks soovitav standardid ühenduse tasandil ühtlustada. Kõnealused standardid on koostanud eraõiguslikud isikud ja need peaksid jääma mittesiduvaks. 20. Uus lähenemisviis Põhjenduses 18 tuletatakse meelde, et masinadirektiiv tugineb sellisele regulatiivsele meetodile, mis on tuntud uue lähenemisviisina tehnilisele ühtlustamisele ja standarditele. Õigusnormides endis sätestatakse kohustuslikud olulised tervisekaitseja ohutusnõuded, millele ELi turule lastud tooted peavad vastama, ning menetlused nende toodete nõuetele vastavuse hindamiseks vt 103: märkused artikli 5 lõike 1 punkti a kohta ning 163: märkused I lisa esitatud 4. üldpõhimõtte kohta. Üksikasjalikud tehnilised lahendused nende oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete täitmiseks on esitatud Euroopa harmoneeritud standardites. Nende harmoneeritud standardite kohaldamine jääb vabatahtlikuks, kuid lubab eeldada vastavust nendega hõlmatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vt 87: märkused artikli 2 punkti l kohta ning 110: märkused artikli 7 lõike 2 kohta. (19) Käesoleva direktiiviga hõlmatud masinate kasutamisega seotud riski laadist lähtuvalt tuleks kindlaks määrata menetlused oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete vastavuse hindamiseks. Nende menetluste väljatöötamisel tuleks arvestada selliste masinate olemusest tuleneva ohu suurust. Järelikult peaks iga masinaliigi jaoks olema oma asjakohane menetlus kooskõlas nõukogu 22. juuli aasta otsusega 93/465/EMÜ, mis käsitleb tehnilise ühtlustamise direktiivides kasutatavaid vastavushindamise menetluse eri etappide mooduleid ning CE-vastavusmärgise kinnitamise ja kasutamise eeskirju, (2) millega võetakse arvesse sellise masina puhul vajaliku kontrolli olemust. (2) EÜT L 220, , lk Vastavushindamine Põhjenduses 19 osutatakse menetlustele, mille abil hinnata masinate vastavust olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vt -d : märkused artikli 12 kohta ning CE-märgise eeskirjadele vt 141: märkused artikli 16 kohta. (20) Tootjad peaksid täies ulatuses vastutama oma masinate käesoleva direktiivi sätetele vastavuse kinnitamise eest. Siiski on soovitav rangem sertifitseerimiskord teatavat tüüpi masinate puhul, mille ohutegur on suurem. 22. IV lisas loetletud masinad Konkreetse toote suhtes kohaldatav vastavushindamise menetlus sõltub sellest, kas see toode kuulub ühte IV lisas loetletud rühma, mille ohutegurit peetakse suureks või 21

26 millel on oluline kaitseülesanne. Erinevad vastavushindamise menetlused on sätestatud VIII, IX ja X lisas ning eeskirjad nende valimiseks on esitatud artiklis 12. (21) CE-märgis tuleks täielikult tunnistada ainsaks vastavusmärgiseks, mis tagab, et masin vastab käesoleva direktiivi nõuetele. Kõik muud märgised, mis võivad kolmandaid osapooli CE-märgise tähenduse või vormi või mõlema suhtes eksiteele viia, peaksid olema keelatud. (22) CE-märgise ja tootja märgise ühesuguse kvaliteedi tagamiseks tuleks need masinale peale kanda samal viisil. Segaduste vältimiseks teatavatel masinaosadel olla võivate CE-märgiste ja masina CE-märgise vahel, tuleks viimane kindlasti paigutada selle eest vastutava isiku nime kõrvale, kelleks on tootja või tema volitatud esindaja. 23. CE-märgis Põhjendustes 21 ja 22 tutvustatakse CE-märgist käsitlevaid sätteid vt 141: märkused artikli 16 kohta, 250: märkused I lisa punkti kohta ning 387: märkused III lisa kohta. (23) Tootja või tema volitatud esindaja peaks tagama ka iga sellise masina riskihindamise, mida ta kavatseb turule lasta. Selleks peaks ta kindlaks määrama, millised on need tema masina suhtes kohaldatavad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded, mille suhtes ta peab meetmeid võtma. 24. Riskihindamine Põhjenduses 23 osutatakse I lisas sätestatud nõudele masina riskihindamise kohta, mille alusel määratakse kindlaks oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete kohaldamine vt 158 ja 159: märkused I lisa 1. üldpõhimõtte kohta. (24) On oluline, et enne EÜ vastavusdeklaratsiooni koostamist koostab tootja või tema ühenduse registrisse kantud volitatud esindaja tehnilise toimiku. Kogu dokumentatsiooni pidev kättesaadavus materiaalsel kujul ei ole siiski oluline, kuid nõudmise korral tuleb see esitada. Dokumentatsioon ei pea sisaldama masinate valmistamisel kasutatud alamkoostude üksikasjalikke kavandeid, välja arvatud siis, kui teave nende kohta on olulistele tervisekaitse ja ohutusnõuetele vastavuse tuvastamiseks hädavajalik. 25. Tehniline toimik Põhjenduses 24 osutatud tehniline toimik võimaldab turujärelevalveasutustel kontrollida masina nõuetele vastavust pärast selle turulelaskmist ning tootjal tõestada oma toote vastavust nõuetele vt 103: märkused artikli 5 lõike 1 punkti b kohta, 383: märkused II lisa 1. osa A jao punkti 2 kohta ning -d : märkused VII lisa A osa kohta. 22

27 (25) Iga käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud otsuse adressaate tuleks teavitada otsuse tegemise põhjustest ning nende käsutuses olevatest õiguskaitsevahenditest. 26. Õiguskaitsevahendid Põhjenduses 25 tutvustatakse sätteid, mis käsitlevad tootjate ja teiste sidusrühmade õigusi seoses masinadirektiivi alusel võetud otsustega vt 135: märkused artikli 14 lõike 6 kohta ning 145: märkused artikli 20 kohta. (26) Liikmesriigid peaksid kehtestama sanktsioonid käesoleva direktiivi sätete rikkumise eest. Need sanktsioonid peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. 27. Jõustamine Põhjenduses 26 tuletatakse meelde, et masinadirektiivi sätete jõustamise eest vastutavatel liikmesriigi ametiasutustel (turujärelevalveasutustel) peab olema võimalik kehtestada asjakohaseid sanktsioone, kui neid sätteid ei kohaldata nõuetekohaselt. Sanktsioonid tuleb ette näha riigisisestes õigusnormides, millega direktiivi sätted võetakse üle liikmesriigi õigusesse vt 153: märkused artikli 26 kohta. (27) Käesoleva direktiivi kohaldamine mitmele inimese tõstmiseks ettenähtud masinale eeldab käesoleva direktiiviga hõlmatud toodete täpsemat eristamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni aasta direktiiviga 95/16/EÜ lifte käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (1) hõlmatud toodetest. Seetõttu peeti vajalikuks kõnealuse direktiivi reguleerimisala uuesti määrata. Direktiivi 95/16/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta. (1) EÜT L 213, , lk 1. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, , lk 1). 28. Lifte käsitleva direktiivi muutmine Põhjenduses 27 selgitatakse, et uue masinadirektiiviga 2006/42/EÜ tehakse muudatus lifte käsitlevasse direktiivi 95/16/EÜ, et selgitada kahe direktiivi reguleerimisala vahelist piiri vt 151: märkused artikli 24 kohta. (28) Kuivõrd käesoleva direktiivi eesmärki, mis on põhiliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete kehtestamine projekteerimise ja tootmise kohta, et parandada turule lastavate seadmete ohutust, ei ole võimalik rahuldaval määral saavutada liikmesriikide tasandil ja see on paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. 23

28 29. Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte Põhjendus 28 sisaldab õigustust masinadirektiivi kehtestamisele seoses subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega, mis on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 5 (nüüd Euroopa Liidu lepingu artikkel 5). Nende põhimõtete kohaselt võib EL meetmeid võtta ainult siis, kui samu eesmärke ei saa paremini saavutada liikmesriikide tegevusega. On selge, et masinadirektiivita peaksid masinatootjad kohaldama masinate ohutuse suhtes igas liikmesriigis erinevaid eeskirju ja menetlusi, mis kujutaks endast tõsist takistust siseturule ning oleks ka vähemtõhus viis masinaohutuse parandamiseks. (29) Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (2) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses kajastatud käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vastavust, ning need avalikustama. (2) ELT C 321, , lk Riiklikud vastavustabelid Põhjenduses 29 osutatakse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelisele kokkuleppele ELi õigusloome kvaliteedi parandamise ja läbipaistvuse suurendamise kohta. Parema ülevõtmise ja kohaldamise egiidi all julgustatakse liikmesriike avaldama vastavustabelid, milles esitatakse seosed direktiivi sätete ja neid liikmesriigi õigusesse ülevõtvate meetmete vahel. Kuigi õigusjõudu omavad liikmesriigi ülevõtmismeetmed, on see tähtis, sest majanduses osalejate vahelises dialoogis on ühise lähtepunktina kasutusel loomulikult masinadirektiivi enda tekst. Liikmesriigid peavad vastavustabelid koos direktiivi liikmesriigi õigusesse ülevõtvate meetmete tekstiga edastama ka komisjonile vt 153: märkused artikli 26 kohta. (30) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega sätestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (3), (3) EÜT L 184, , lk Masinakomitee Põhjenduses 30 osutatakse teatavatele meetmetele, mille komisjon võib võtta pärast konsulteerimist masinakomiteega vt 116: märkused artikli 8 kohta ning 147: märkused artikli 22 kohta. 24

29 MASINADIREKTIIVI ARTIKLID Artikkel 1 Reguleerimisala 1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste toodete suhtes: a) masinad; b) vahetatavad seadmed; c) ohutusseadised; d) tõstmise abiseadised; e) ketid, trossid ja lindid; f) eemaldatavad jõuülekandemehhanismid; g) osaliselt komplekteeritud masinad. 2. Käesoleva direktiivi reguleerimisalast on välja jäetud a) ohutusseadised, mis on ette nähtud tagavaraosadena identsete masinaosade asendamiseks ja mida tarnivad originaalmasinate tootjad; b) laadaplatsidel ja/või lõbustusparkides kasutatavad eriseadmed; c) tuumaenergia kasutamiseks spetsiaalselt projekteeritud või kasutusele võetud masinad, mille rike võib põhjustada radioaktiivset heidet; d) relvad, sealhulgas tulirelvad; e) järgmised transpordivahendid: direktiiviga 2003/37/EÜ hõlmatud riski osas põllu- ja metsamajanduslikud traktorid, välja arvatud neile sõidukitele paigaldatud masinad, nõukogu 6. veebruari aasta direktiiviga 70/156/EMÜ (liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta) (1) hõlmatud mootorsõidukid ja nende haagised, välja arvatud neile sõidukitele paigaldatud masinad, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. märtsi aasta direktiiviga 2002/24/EÜ (kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite tüübikinnituse kohta) (2) hõlmatud sõidukid, välja arvatud neile sõidukitele paigaldatud masinad, mootorsõidukid, mis on ette nähtud vaid võistluste jaoks, ja transpordivahendid, mis on ette nähtud kasutamiseks õhus, vees ja raudteedel, välja arvatud neile sõidukitele paigaldatud masinad; f) merelaevad ja avamere ujuvrajatised koos sellistel laevadel ja/või rajatistel olevate seadmetega; g) spetsiaalselt sõjalisel otstarbel kasutamiseks või politsei ülesannete täitmiseks projekteeritud ja valmistatud masinad; h) laboratooriumides ajutiselt kasutatavad spetsiaalselt teaduslikeks uurimistöödeks 25

30 projekteeritud ja valmistatud masinad; i) kaevanduse tõstemasinad; j) masinad, mis on ette nähtud esinejate tõstmiseks etenduste ajal; k) järgmiste valdkondade elektri- ja elektroonikatooted, mis on hõlmatud nõukogu 19. veebruari aasta direktiiviga 73/23/EMÜ (teatavates pingevahemikes kasutatavaid elektriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (3) : kodumajapidamisseadmed, audio- ja videoseadmed, infotehnoloogiaseadmed, tavalised kontorimasinad, madalpinge jaotus- ja juhtimisseadmed, elektrimootorid; l) järgmised kõrgepingeseadmete tüübid: (1) (2) (3) jaotus- ja juhtimisseadmed, trafod. EÜT L 42, , lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/28/EÜ (ELT L 65, , lk 27). EÜT L 124, , lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2005/30/EÜ (ELT L 106, , lk 17). EÜT L 77, ; lk 29. Direktiivi on muudetud direktiiviga 93/68/EMÜ (EÜT L 220, , lk 1). Artikkel 2 Mõisted Käesoleva direktiivi tähenduses tähendab masin tooteid, mis on loetletud artikli 1 lõike 1 punktides a f. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) masin omavahel ühendatud osade või komponentide kogum, millest vähemalt üks on liikuv ning mis on varustatud või ette nähtud varustada ajamisüsteemiga, mis ei saa olla vahetult rakendatav inim- või loomajõud, ja mis on koostatud konkreetse rakenduse jaoks, esimeses taandes nimetatud kogum, millel puuduvad üksnes komponendid selle ühendamiseks kasutamiskohaga või energia ja liikumise allikaga, esimeses või teises taandes nimetatud kogum, mis on paigalduseks valmis ja võimeline toimima alles siis, kui see on paigaldatud transpordivahendile, hoonesse või rajatisse, esimeses, teises või kolmandas taandes nimetatud masinakogumid või punktis g nimetatud osaliselt komplekteeritud masinad, mis on ühe ja sama tulemuse saavutamiseks seadistatud ja juhitavad nii, et nad toimivad ühtse tervikuna, 26

31 ühendatud osade või komponentide kogum, kus vähemalt üks osa või komponent on liikuv, mis on omavahel ühendatud raskuste tõstmiseks ja mille ainsaks jõuallikaks on sellele vahetult rakendatav inimjõud; b) vahetatav seade seade, mille masina või veduki kasutaja pärast masina või veduki kasutusele võtmist selle külge kinnitab, et muuta selle funktsiooni või lisada uus funktsioon, tingimusel et antud seade ei ole tööriist; c) ohutusseadis komponent, mis täidab ohutusfunktsiooni, mis lastakse turule eraldiseisvalt, mille tõrge ja/või talitlushäire ohustab inimest ja mis ei ole masina töötamiseks vajalik või mille võib masina töötamiseks asendada tavaliste komponentidega. V lisa sisaldab ohutusseadiste näidisloetelu, mida võib ajakohastada vastavalt artikli 8 lõike 1 punktile a; d) tõstmise abiseadis komponent või seadis, mis ei ole kinnitatud tõstemasina külge ja mis on lasti kinnitamiseks asetatud masina ja lasti vahele või lasti külge või mis moodustab lasti lahutamatu osa ja mis on eraldi turule lastud; ka troppe ja nende koostisosi käsitatakse tõstmise abiseadistena; e) ketid, trossid ja lindid tõstmiseks konstrueeritud ja valmistatud ketid, trossid ja lindid, mis on tõstemasina või tõstmise abiseadise osad; f) eemaldatav jõuülekandemehhanism masina eemaldatav komponent, mis on ette nähtud jõuülekandeks iseliikuva masina või veduki ja teise masina vahel ja mis ühendab need esimese paikse laagri kohalt. Kui see on turule lastud koos kaitsepiirdega, tuleb neid käsitleda ühe tootena; g) osaliselt komplekteeritud masin kogum, mis on peaaegu masin, kuid ei suuda teatavaid tööoperatsioone iseseisvalt sooritada. Ajamisüsteem on osaliselt komplekteeritud masin. Osaliselt komplekteeritud masin on ette nähtud üksnes teise masina või osaliselt komplekteeritud masina või seadmega ühendamiseks, moodustades niiviisi masina, millele kohaldatakse käesolevat direktiivi; 32. Masinadirektiiviga hõlmatud tooted Artikli 1 lõikes 1 sätestatakse direktiivi reguleerimisala, st tooted, mille suhtes direktiivi sätteid kohaldatakse. Kõik artikli 1 lõike 1 punktides a g loetletud seitse rühma kuuluvad artikli 2 punktides a g esitatud määratluse alla. Sellest tulenevalt tuleb artiklit 1 lugeda koostoimes artikliga 2. Järgnevates märkustes uuritakse kordamööda iga masinadirektiivi reguleerimisalasse kuuluvat toodete rühma ja selle määratlust. 27

32 Artikkel 2 Mõisted Käesoleva direktiivi tähenduses tähendab masin tooteid, mis on loetletud artikli 1 lõike 1 punktides a f. 33. Mõiste masin kasutamine laias tähenduses Artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud ja artikli 2 punktis a määratletud esimene tooterühm on masinad. Artikli 1 lõike 1 punktis a ja artikli 2 punktis a kasutatakse mõistet masin kitsas tähenduses. Artiklis 2 sätestatud tooterühmade määratlustele eelneb siiski lause, milles selgitatakse, et mõiste masin osutab laiemas tähenduses ka artikli 1 lõike 1 punktides a f nimetatud kuuele tooterühmale. Masinate suhtes kohaldatavaid direktiivi artiklites sätestatud kohustusi tuleb seega kohaldada nii masinate suhtes kitsamas tähenduses, st artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud masinate suhtes, kui ka artikli 1 lõike 1 punktides b f osutatud toodete suhtes: vahetatavad seadmed, ohutusseadised, tõstmise abiseadised, ketid, trossid ja lindid ning eemaldatavad jõuülekandemehhanismid. See kehtib näiteks kohustuste puhul, mis on sätestatud turujärelevalvet käsitleva artikli 4 lõikes 1, turulelaskmist ja kasutuselevõtmist käsitleva artikli 5 lõikes 1, liikumisvabadust käsitleva artikli 6 lõikes 1, vastavuseeldust ja harmoneeritud standardeid käsitleva artikli 7 lõigetes 1 ja 2, potentsiaalselt ohtlike masinate suhtes kohaldatavaid erimeetmeid käsitlevas artiklis 9, kaitseklauslit käsitlevas artiklis 11, masina vastavushindamise menetlusi käsitlevas artiklis 12, masinate paigaldamist ja kasutamist käsitlevas artiklis 15, CE-märgist käsitlevas artiklis 16, märgise mittevastavust käsitlevas artiklis 17 ning õiguskaitsevahendeid käsitlevas artiklis 20. Nendes artiklites sätestatud kohustusi ei kohaldata artikli 1 lõike 1 punktis g osutatud osaliselt komplekteeritud masinate suhtes. Kui kohustusi kohaldatakse osaliselt komplekteeritud masinate suhtes, on see sätestatud sõnaselgelt, nt turujärelevalvet käsitleva artikli 4 lõikes 2, turulelaskmist käsitleva artikli 5 lõikes 2, liikumisvabadust käsitleva artikli 6 lõikes 2 ja osaliselt komplekteeritud masinatele kohaldatavat menetlust käsitlevas artiklis 13. Kui kohustusi kohaldatakse nii masinate suhtes laiemas tähenduses kui ka osaliselt komplekteeritud masinate suhtes, on ka see sõnaselgelt sätestatud, näiteks turujärelevalvet käsitleva artikli 4 lõikes 3 ja liikumisvabadust käsitleva artikli 6 lõikes 3. Masinadirektiivi I lisas esitatud olulistes tervisekaitse- ja ohutusnõuetes tuleb mõistet masin mõista üldiselt laiemas tähenduses, et hõlmatud oleks kõik artikli 1 lõike 1 punktides a f osutatud tooterühmad. Kui teatavaid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid kohaldatakse ainult ühe või enama sellise rühma suhtes, on see sõnaselgelt nii öeldud või võib seda kontekstist järeldada. Näiteks I lisa 4. osas kohaldatakse teatavaid nõudeid ainult tõstmise abiseadiste suhtes. 28

33 34. Masinad kitsas tähenduses Artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud masinad, st masinad kitsas tähenduses on määratletud artikli 2 punktis a. Määratlus sisaldab viit taanet. Järgnevates märkustes käsitletakse määratluse iga taande erinevaid elemente kordamööda. Artikkel 2 punkt a esimene taane masin omavahel ühendatud osade või komponentide kogum, millest vähemalt üks on liikuv ning mis on varustatud või ette nähtud varustada ajamisüsteemiga, mis ei saa olla vahetult rakendatav inim- või loomajõud, ja mis on koostatud konkreetse rakenduse jaoks, 35. Põhimääratlus Mõiste masin määratluse esimene taane sisaldab järgmisi elemente: omavahel ühendatud osade või komponentide kogum Masinateks ei peeta tooteid, mille osad või komponendid ei ole ühendatud kogumiks. See ei välista sellise masina tarnimist, mille teatavad osad on ladustamiseks või transportimiseks demonteeritud. Sellisel juhul tuleb masin projekteerida ja valmistada nii, et ära hoida koostamisvead eraldiseisvate osade monteerimisel. See on eriti tähtis siis, kui masin on ette nähtud koolitamata mitteelukutselistele kasutajatele. Samuti peab tootja andma piisavad monteerimisjuhised, võttes vajadusel arvesse üldist haridustaset ja otsustusvõimet, mida mitteelukutselistelt kasutajatelt eeldada võib vt 225: märkused I lisa punkti kohta, 259: märkused I lisa punkti alapunkti d kohta ning 264: märkused I lisa punkti alapunkti i kohta. millest vähemalt üks on liikuv Liikuvate osadeta tooteid ei käsitata masinatena. varustatud või ette nähtud varustada ajamisüsteemiga Masina liikuvad osad on varustatud ajamisüsteemiga, kasutades ühte või enamat soojus-, elektri-, pneumaatilise, hüdraulilise või mehaanilise energia allikat. Masinal võib olla mootor, mis kasutab oma soojusenergiaallikat või akutoidet. See võib olla ühendatud ühe või enama välise energiaallikaga, nt elektritoite või suruõhusüsteemiga. Masin võib kasutada mehaanilist energiat, mida saadakse teiselt seadmelt, nt veetav põllumajandusmasin, mis saab energiat veduki jõuülekandevõllilt, või mootorsõidukite katsestendid, mis saavad energiat testitavatelt sõidukitelt. Masin võib saada energiat ka looduslikest energiaallikatest, nt tuule- või hüdroenergia. Tavaliselt tarnib komplekteeritud masina tootja masina koos oma ajamisüsteemiga. Masinatena võidakse siiski käsitada masinaid, millele on ajamisüsteem ette nähtud, kuid mis tarnitakse sellise süsteemita. Selle sättega võetakse näiteks arvesse asjaolu, et teatavad masinakasutajad eelistavad kasutada oma masinate puhul ühesuguseid mootoreid, et neid oleks lihtsam hooldada. 29

34 Ajamisüsteemita tarnitava masina puhul: peab tootja riskihinnang arvesse võtma kõiki masinaga seotud riske, sealhulgas masinale paigaldatava ajamisüsteemiga seotud riske vt 158: märkused I lisa 1. üldpõhimõtte kohta; peab masina tootja oma juhistesse lisama kõik vajalikud spetsifikatsioonid paigaldatava ajamisüsteemi kohta, näiteks liik, toide ja ühendamisviis, ning esitama täpsed ajamisüsteemi paigaldusjuhendid vt 264: märkused I lisa punkti alapunkti i kohta; peab masina vastavushindamine hõlmama paigaldatava ajamisüsteemi spetsifikatsioone ja paigaldusjuhendeid; masina CE-märgis ja masinaga kaasasolev EÜ vastavusdeklaratsioon peavad hõlmama paigaldatava ajamisüsteemi spetsifikatsioone ja paigaldusjuhendeid. Kui eespool nimetatud tingimused ei ole täidetud, tuleb täiel määral määratlemata ajamisüsteemita masinaid käsitada osaliselt komplekteeritud masinatena vt 46: märkused artikli 2 punkti g kohta. Sellisel juhul tuleb sellise osaliselt komplekteeritud masina ja ajamisüsteemi kooslust käsitleda komplekteeritud masinana ning selle suhtes tuleb kohaldada konkreetset vastavushindamise menetlust vt 38: märkused artikli 2 punkti a neljanda taande kohta. mis ei saa olla vahetult rakendatav inim- või loomajõud Masina liikuvad osad, mille suhtes kohaldatakse masinadirektiivi, peavad saama energiat muust allikast, mitte aga vahetult rakendatavast inim- või loomajõust. Masinadirektiivi ei kohaldata masinate suhtes, mis saavad energiat vahetult rakendatavast inim- või loomajõust, näiteks inimjõul töötavad muruniidukid, käsipuurid või kärud, mis lakkavad töötamast kohe, kui neid ei käitata enam käsitsi. Ainus erand selle reegli puhul on tõstemasinad vt 40: märkused artikli 2 punkti a viienda taande kohta. Teisest küljest kohaldatakse masinadirektiivi masinate suhtes, mida käitatakse inimjõul, mida ei rakendata vahetult, vaid mis salvestatakse näiteks energiaallikatesse või hüdraulilistesse või pneumaatilistesse akudesse, et masin saaks toimida pärast inimjõu rakendamise lakkamist. mis on koostatud konkreetse rakenduse jaoks Masinat peab olema võimalik kasutada konkreetse rakenduse jaoks. Masina tavapärased rakendused hõlmavad näiteks materjalide töötlemist, käitlemist või pakendamist või materjalide, objektide või inimeste liigutamist. Masinadirektiivi ei kohaldata selliste eraldiseisvate masinakomponentide suhtes nagu näiteks kuullaagrid, rihmrattad, elastsed muhvid, solenoidklapid, hüdraulilised silindrid, flantsiga ühendatud käigukastid ning sellised komponendid, millel puudub konkreetne rakendus ja mis on ette nähtud masinale paigaldamiseks. Selliseid komponente sisaldav komplekteeritud masin peab vastama asjakohastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõutele. Seepärast peab masinatootja valima sobivate spetsifikatsioonide ja omadustega komponendid. 30

35 Artikkel 2 punkt a teine taane masin - esimeses taandes nimetatud kogum, millel puuduvad üksnes komponendid selle ühendamiseks kasutamiskohaga või energia ja liikumise allikaga, 36. Ühendamiseks vajalike komponentideta tarnitud masin Masina määratluse teises taandes tunnistatakse, et selliste komponentide omadused, mis on vajalikud masina ühendamiseks kasutamiskohaga või energia ja liikumise allikaga, võivad sõltuda kohast, kus masinat kavatsetakse kasutada või kuhu masin kavatsetakse paigaldada. Seepärast võib masina tarnida nende komponentideta. Sellisel juhul peab masinatootja lisama paigaldusjuhendisse kõik ohutuks ühendamiseks vajalikud spetsifikatsioonid vt 264: märkused I lisa punkti alapunkti i kohta. Artikkel 2 punkt a kolmas taane masin esimeses või teises taandes nimetatud kogum, mis on paigalduseks valmis ja võimeline toimima alles siis, kui see on paigaldatud transpordivahendile, hoonesse või rajatisse, 37. Konkreetsele pinnale paigaldatav masin Masina määratluse kolmandas taandes osutatakse masinatele, mis on ette nähtud paigaldamiseks transpordivahendile, hoonesse või rajatisse. Transpordivahendid on üldiselt masinadirektiivi reguleerimisalast välja jäetud, kuid masinadirektiivi kohaldatakse transpordivahenditele paigaldatud masinate suhtes vt 54: märkused artikli 1 lõike 2 punkti e kohta. Transpordivahendile paigaldatud masinad on näiteks laadurkraanad, ramptõstukid, kallurid, sõidukile või haagistele paigaldatud kompressorid, sõidukile paigaldatud tihendusmasinad, sõidukile paigaldatud betoonisegurid, skip-loader id, ajamiga vintsid, kallutusseadmed ja sõidukile paigaldatud mobiilsed tõstmise tööplatvormid. Kui sellised masinad paigaldatakse maanteesõidukitele või haagistele, mis on masinadirektiivi reguleerimisalast välja jäetud, ei kohaldata masinadirektiivi nõudeid sõiduki või haagise suhtes, kuid neid kohaldatakse nii paigaldatud masinate kui ka masina ja sellise veermiku vahelise liidese kõikide aspektide suhtes, millele masin paigaldatud on ning mis võib mõjutada masina ohutut liikumist ja käitamist. Seepärast eristatakse transpordivahendile paigaldatud masinaid iseliikuvatest liikurmasinatest, näiteks iseliikuvad ehitusmasinad või põllumajandusmasinad, mille suhtes masinadirektiivi kohaldatakse täies ulatuses. 31

36 Masina määratluse kolmandas taandes öeldakse, et transpordivahendile või hoonesse või rajatisse paigaldamiseks mõeldud masina tootja vastutab selle eest, et masin vastaks olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Ta peab kinnitama masinale CE-märgise ning koostama ja allkirjastama EÜ vastavusdeklaratsiooni. Sellise masina tootja peab oma riskihinnangus arvesse võtma kõiki masinaga seotud riske, sealhulgas neid, mis on seotud masina paigaldamisega sõiduki või haagise veermikule või tugistruktuurile vt 158: märkused I lisa 1. üldpõhimõtte kohta. Masinatootja peab oma juhistesse lisama tugistruktuuri käsitlevad vajalikud juhised ja esitama täpsed paigaldusjuhendid vt 264: märkused I lisa punkti alapunkti i kohta. Seepärast peavad transpordivahenditele paigaldamiseks ette nähtud masinate tootjad täpsustama sõidukid või haagised, millele masinat saab ohutult paigaldada, viidates kas nende tehnilistele tunnusjoontele või vajadusel konkreetsetele sõidukimudelitele. Kui transpordivahendile paigaldamiseks ette nähtud toodet ei tarnita paigalduseks valmisolevana, näiteks kui puuduvad sellised olulised elemendid nagu tugiraam või toed, tuleb toodet käsitleda pigem osaliselt komplekteeritud masinana vt 46: märkused artikli 2 punkti g kohta. Sellisel juhul peetakse komplekteeritud masina tootjaks isikut, kes paigaldab osaliselt komplekteeritud masina ja muud elemendid transpordivahendile. Hoonesse või rajatisse paigaldamiseks ette nähtud masinate, näiteks sildkraanade, teatavate liftide või eskalaatorite tootja peab täpsustama rajatise tunnusjooned, eelkõige andmed kandevõime kohta, mis on vajalikud masina toetamiseks. Masinatootja ei vastuta siiski hoone või rajatise konstruktsiooni eest vt 262: märkused I lisa punkti alapunkti i kohta ning 361: märkused I lisa punkti alapunkti a kohta. Isik, kes paigaldab sellise masina transpordivahendile või hoonesse või rajatisse, vastutab masinatootjate paigaldusjuhendite järgimise eest. Transpordivahendile või hoonesse või rajatisse paigaldamiseks ette nähtud masina vastavushindamine hõlmab masinat ennast, tugistruktuuride spetsifikatsioone ja paigaldusjuhendeid. Tugistruktuuridele paigaldatud masina puhul tuleb viia läbi vajalikud testid ja kontrollid, et kontrollida vastavust olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Masina CE-märgis ja EÜ vastavusdeklaratsioon, mis peab olema masinaga kaasas, hõlmavad masina nõuetelevastavust ning masina paigaldamisega seotud spetsifikatsioone ja juhiseid. Tõstmistoiminguteks ette nähtud masina puhul peab tootja kontrollima, kas kasutuselevõtuks valmis olev masin vastab otstarbele vt -d : märkused I lisa punkti kohta ning 361: märkused I lisa punkti alapunkti e kohta. Teatavate hoonetesse paigaldatavate masinate rühmade (näiteks ajamiga väravad, uksed, aknad, luugid ja katted) suhtes kohaldatakse ka direktiivi 89/106/EÜ ehitustoodete kohta vt 92: märkused artikli 3 kohta. 32

37 Artikli 2 punkt a neljas taane masin - esimeses, teises või kolmandas taandes nimetatud masinakogumid või punktis g nimetatud osaliselt komplekteeritud masinad, mis on ühe ja sama tulemuse saavutamiseks seadistatud ja juhitavad nii, et nad toimivad ühtse tervikuna, 38. Masinakogumid Neljandas taandes käsitletakse masinakogumeid, mis koosnevad kahest või enamast masinast või osaliselt komplekteeritud masinast, mis on kokku pandud konkreetse rakenduse jaoks. Masinakogumi võivad moodustada kaks üksust, näiteks pakkemasinad ja etiketimasinad, või mitu kokku pandud üksust, näiteks tootmisliin. Masinakogumite määratlus näitab, et masinate kogum on ühe ja sama tulemuse saavutamiseks seatud ja juhitud nii, et nad toimivad ühtse tervikuna. Selleks et masinarühma või osaliselt komplekteeritud masinate rühma võiks pidada masinakogumiks, peavad olema täidetud kõik järgmised kriteeriumid: koostisosad pannakse kokku, et täita ühist funktsiooni, näiteks konkreetse toote tootmine; koostisosad ühendatakse funktsionaalselt nii, et iga üksuse toimimine mõjutab otseselt teiste üksuste või kogumi kui terviku toimimist, nii et kogu kogumi kohta tuleb läbi viia riskihindamine; koostisosadel on ühtne juhtimissüsteem vt 184: märkused I lisa punkti kohta ning 203: märkused I lisa punkti kohta. Üksteisega ühendatud masinate rühma, kus iga masin toimib teistest sõltumatult, ei käsitleta masinakogumina eespool esitatud tähenduses. Masinakogumi mõiste ei hõlma tingimata kogu tööstustehast, mis koosneb märkimisväärsest arvust masinatest, masinakogumitest ja muudest seadmetest, mis pärinevad erinevatelt tootjatelt. Tavaliselt võib sellised suuremad seadmed jaotada masinadirektiivi kohaldamiseks osadeks, mida võib käsitada masinakogumitena, näiteks toormaterjali mahalaadimise ja vastuvõtmise seadmed, töötlemisseadmed, pakke- ja laadimisseadmed. Sellisel juhul tuleb paigaldusjuhendis välja tuua mis tahes riskid, mille tekitavad liidesed tehase teiste osadega vt 264: märkused I lisa punkti alapunkti i kohta. Samuti tuleb märkida, et tööstustehastesse paigaldatud ja masinadirektiivi reguleerimisalasse mittekuuluvate seadmete turulelaskmise suhtes võidakse kohaldada muid ELi siseturgu käsitlevaid direktiive. Masinakogumi kokku pannud isikut käsitletakse masinakogumi tootjana ning ta vastutab selle eest, et oleks tagatud, et kogum tervikuna vastab masinadirektiivi tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vt 79: märkused artikli 2 punkti i kohta. Mõnel juhul on masinakogumi tootja ka koostisosade tootja. Sagedamini laseb koostisosad turule siiski teine tootja kas komplekteeritud masinana, mida võib käitada ka iseseisvalt vastavalt artikli 2 punkti a esimesele, teisele või kolmandale taandele, või osaliselt komplekteeritud masinana vastavalt artikli 2 punktile g. 33

38 Kui asjaomased koostisosad lastakse turule komplekteeritud masinana, mida võib käitada ka iseseisvalt, peab neil koostisosadel olema CE-märgis ning neile peab olema lisatud EÜ vastavusdeklaratsioon vt 103: märkused artikli 5 lõike 1 kohta. Kui nad lastakse turule osaliselt komplekteeritud masinana, ei pea neil olema CEmärgist, kuid neile peab olema lisatud ühendamisdeklaratsioon ja paigaldusjuhised vt 104: märkused artikli 5 lõike 2 kohta ning 131: märkused artikli 13 kohta. Masinakogumid kuuluvad masinadirektiivi reguleerimisalasse, sest nende ohutus sõltub mitte ainult nende koostisosade ohutust projekteerimisest ja valmistamisest, vaid ka koostisosade ja nendevaheliste liideste sobivusest. Masinakogumi tootja poolt läbiviidav riskihindamine peab seetõttu käsitlema nii koostisosade sobivust kogumi kui terviku ohutuse seisukohast kui ka koostisosade vahelistest liidestest tulenevaid riske. Hindamine peab hõlmama ka kõiki riske, mis tulenevad kogumist, mis ei ole hõlmatud koostisosade tootjate esitatud EÜ vastavusdeklaratsiooniga (masinate puhul) või ühendamisdeklaratsiooniga ja paigaldusjuhistega (osaliselt komplekteeritud masinate puhul). Masinakogumi tootja peab: läbi viima masinakogumit käsitleva nõuetekohase vastavushindamise menetluse vt -d : märkused artikli 12 kohta; kinnitama masinakogumile erimärgise (näiteks konkreetse plaadi), mis sisaldab I lisa punktis ja vajaduse korral I lisa punktides 3.6.2, ja 6.5 nõutud teavet, sealhulgas CE-märgise; koostama masinakogumi kohta EÜ vastavusdeklaratsiooni ja allkirjastama selle vt 103: märkused artikli 5 lõike 1 kohta. Masinakogumisse paigaldatud komplekteeritud masinate EÜ vastavusdeklaratsioon ning osaliselt komplekteeritud masinate ühendamisdeklaratsioon ja paigaldusjuhised tuleb lisada masinakogumi tehnilisse toimikusse vt 392: märkused VII lisa A osa punkti 1 alapunkti a kohta. Masinakogumi tehnilises toimikus peavad olema kajastatud ka mis tahes muudatused, mis on tehtud koostisosadesse nende paigaldamisel kogumisse. 39. Uutest ja olemasolevatest masinatest koosnevad kogumid Masinadirektiivi kohaldatakse masina suhtes siis, kui see lastakse turule ja võetakse kasutusele ELis esmakordselt. Põhimõtteliselt on tegemist uue masinaga vt 72: märkused artikli 2 punkti h kohta. Sellest tulenevalt on artikli 2 punkti a neljandas taandes osutatud masinakogumid tavaliselt uute masinate uued kogumid. Kasutuselolevate masinate puhul (mida kasutatakse töö käigus) peab tööandja tagama, et masin vastab kogu kasutusea jooksul nõuetele ja on ohutu, tehes seda kooskõlas direktiivi 2009/104/EÜ rakendavate liikmesriigi õigusaktidega vt 140: märkused artikli 15 kohta. Mõnel juhul vahetatakse olemasoleva masinakogumi üks või mitu koostisosa uute osade vastu või lisatakse olemasolevale masinakogumile uus koostisosa. Tekib küsimus, kas masinakogum, mis koosneb uutest ja olemasolevatest koostisosadest, kuulub tervikuna masinadirektiivi reguleerimisalasse. Sellele küsimusele vastates ei ole võimalik esitada täpseid kriteeriume, mida saaks kasutada iga juhtumi puhul. Seepärast soovitatakse kahtluse korral isikul, kes sellise masinakogumi kokku paneb, 34

39 konsulteerida asjaomaste liikmesriigi ametiasutustega. Siiski võib anda järgmised üldised suunised. 1. Kui olemasolevas masinakogumis koostisosa asendamine või sellesse kogumisse koostisosa lisamine ei mõjuta märkimisväärselt ülejäänud kogumi toimimist või ohutust, tuleb uut koostisosa käsitada masinadirektiivi reguleerimisalasse kuuluva masinana ning sel juhul ei ole vaja võtta masinadirektiivi kohaseid meetmeid kogumi nende koostisosade puhul, mida muudatus ei mõjuta. Kogu kogumi ohutuse eest vastutab jätkuvalt tööandja kooskõlas direktiivi 2009/104/EÜ rakendavate liikmesriigi õigusaktidega vt 140: märkused artikli 15 kohta. Kui uus koostisosa on komplekteeritud masin, mis võiks toimida ka iseseisvalt ja mis kannab CE-märgist ning millele on lisatud EÜ vastavusdeklaratsioon, käsitatakse uue koostisosa lisamist olemasolevasse kogumisse masina paigaldamisena ning sellisel juhul ei ole vaja viia läbi uut vastavushindamist või paigaldada uut CE-märgist või lisada uut EÜ vastavusdeklaratsiooni. Kui uus koostisosa koosneb osaliselt komplekteeritud masinast, millele on lisatud ühendamisdeklaratsioon ja paigaldusjuhised, käsitletakse uue koostisosa tootjana isikut, kes paigaldab osaliselt komplekteeritud masina kogumisse. Seepärast peab ta hindama kõiki riske, mis tulenevad osaliselt komplekteeritud masina, muude seadmete ja masinakogumi vahelistest liidestest, täitma kõik asjaomased olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded, mida osaliselt komplekteeritud masina tootja ei ole täitnud, järgima paigaldusjuhiseid, koostama EÜ vastavusdeklaratsiooni ja kinnitama CE-märgise uuele monteeritud koostisosale. 2. Kui koostisosade vahetamine või uue koostisosa lisamine olemasolevasse masinakogumisse mõjutab märkimisväärselt kogumi kui terviku toimimist või ohutust või toob kaasa märkimisväärseid muutusi kogumisse, võidakse leida, et muudatuste tulemusel on moodustunud uus masinakogum, mille suhtes tuleb kohaldada masinadirektiivi. Sel juhul peab kogu kogum, sealhulgas kõik selle koostisosad, vastama masinadirektiivi sätetele. Seda võidakse nõuda ka siis, kui uus masinakogum pannakse kokku uutest ja kasutatud koostisosadest. Artikli 2 punkt a viies taane masin ühendatud osade või komponentide kogum, kus vähemalt üks osa või komponent on liikuv, mis on omavahel ühendatud raskuste tõstmiseks ja mille ainsaks jõuallikaks on sellele vahetult rakendatav inimjõud; 40. Käsiajamiga masinad raskuste tõstmiseks Masina määratluse viiendas taandes sätestatakse erand üldisest reeglist, mille kohaselt jäetakse masinadirektiivi reguleerimisalast välja käsiajamiga masinad. Raskuste kaupade, inimeste või mõlema tõstmiseks ette nähtud käsiajamiga 35

40 masinad kuuluvad masinadirektiivi reguleerimisalasse vt 328: märkused I lisa punkti alapunkti a kohta. Sellised masinad on näiteks käsiajamiga tõstukid ja kraanad, tõsteseadmed, tõstealused, kaubaaluste tõstukid ning mobiilsed tõstmise tööplatvormid. Selle määratluse alla ei kuulu seadmed, millega ei tõsteta raskusi, vaid millega lihtsalt hoitakse neid teataval kõrgusel. Artikkel 2 b) vahetatav seade seade, mille masina või veduki kasutaja pärast masina või veduki kasutusele võtmist selle külge kinnitab, et muuta selle funktsiooni või lisada uus funktsioon, tingimusel et antud seade ei ole tööriist; 41. Vahetatav seade Artikli 1 lõike 1 punktis b osutatud vahetatava seadme määratlus on esitatud artikli 2 punktis b. Tuleb märkida, et vahetatav seade kuulub ka mõiste masin laiema tähenduse alla vt 33: märkused artikli 2 esimese lõigu kohta. Järgnevates märkustes uuritakse vahetatava seadme määratluse erinevaid elemente kordamööda. 36 pärast masina või veduki kasutusele võtmist Vahetatav seade on seade, mis on projekteeritud ja valmistatud eesmärgiga lisada see masinale pärast põhimasina kasutuselevõtmist. Seadet, mille tootja paigaldab masinasse pärast turulelaskmist ning mis ei ole ette nähtud vahetamiseks kasutaja poolt, ei käsitata vahetatava seadmena, vaid masina osana. Masina tootja või mõni muu tootja võib vahetatava seadme ühe või mitu koostisosa tarnida koos põhimasinaga. Mõlemal juhul käsitatakse vahetatava seadme iga koostisosa eraldi tootena ning neile peab olema lisatud eraldi EÜ vastavusdeklaratsioon ja neid käsitlevad juhised ning nad peavad kandma CEmärgist. mille masina või veduki kasutaja... selle külge kinnitab Asjaolu, et vahetatav seade on ette nähtud masinasse paigaldamiseks, tähendab, et põhimasina ja vahetatava seadme kooslus toimib ühtse tervikuna. Masinaga kasutatavat seadet, mis ei ole masinasse paigaldatud, ei käsitleta vahetatava seadmena. et muuta selle funktsiooni või lisada uus funktsioon, tingimusel et antud seade ei ole tööriist Vahetatavat seadet ei tohiks segi ajada varuosadega, mis ei muuda masina funktsiooni ega lisa uusi funktsioone, vaid mis on mõeldud kulunud või kahjustatud osade asendamiseks. Vahetatavaid seadmeid tuleb eristada ka töövahenditest, näiteks terad, puurid, lihtsad pinnaseteisalduskonteinerid jne, mis ei muuda põhimasina funktsiooni ega lisa talle uusi funktsioone. Tööriistad ei kuulu masinadirektiivi reguleerimisalasse (kuigi masinatootja peab täpsustama nende tööriistade olulised tunnusjooned, mida

41 võidakse masinasse paigaldada) vt 268: märkused I lisa punkti alapunkti n kohta. Vahetatavad seadmed on näiteks põllu- või metsamajanduslike traktoritega kündmiseks, saagikoristuseks, tõstmiseks või laadimiseks ühendatavad seadmed ning pinnaseteisaldusseadmetega puurimiseks või lammutamiseks ühendatavad seadmed. Tööplatvormid, mis on ette nähtud tõstemasinatega ühendamiseks, et muuta nende masinate funktsiooni inimeste tõstmise eesmärgil, on vahetatavad seadmed vt 388: märkused IV lisa punkti 17 kohta. Lisaks on vahetatavad seadmed näiteks toed, mis on ette nähtud ühendamiseks kaasaskantavate käeshoitavate masinatega, et muuta need paikseteks masinateks, ning puidutöötlusmasina etteandeseadise vahetatavad koostisosad. Vahetatava seadme võib turule lasta põhimasina tootja või mõni muu tootja. Mõlemal juhul peab vahetatava seadme tootja täpsustama oma juhistes, millisesse masinasse võib seda seadet ohutult paigaldada ja millise masinaga võib seadet ohutult kasutada, viidates kas masina tehnilistele tunnusjoontele või vajadusel konkreetsele masinamudelile. Lisaks peab ta andma vajalikud juhised vahetatava seadme ohutuks paigaldamiseks ja kasutamiseks vt 264: märkused I lisa punkti alapunkti i kohta. Vahetatava seadme tootja peab tagama, et nimetatud seadme ja selle põhimasina kooslus, kuhu paigaldamiseks see vahetatav seade on ette nähtud, vastab kõikidele I lisas esitatud asjaomastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, ning viima läbi nõuetekohase vastavushindamise menetluse. Tuleb märkida, et vahetatava seadme paigaldamisel põhimasinasse võib tekkida kooslus, mis kuulub ühte IV lisas loetletud masinarühma. Nii võib juhtuda näiteks siis, kui tugi paigaldatakse käeshoitavasse puidutöötlusmasinasse, et muuta see paikseks masinaks, näiteks ketassaepink või vertikaalfreespink, või kui tööplatvorm ühendatakse tõstemasinaga, et muuta selle funktsiooni inimeste tõstmise eesmärgil. 9 Sellisel juhul peab vahetatava seadme tootja viima läbi vahetatava seadme ja põhimasina koosluse riskihindamise ning kohaldama ühte IV lisas masinatele ette nähtud vastavushindamise menetlust vt : märkused artikli 12 kohta. Vastavushindamine peab tagama, et vahetatava seadme ja sellise põhimasina liigi või liikide kooslus, kuhu paigaldamiseks see vahetatav seade ette on nähtud, vastab kõikidele I lisas esitatud asjaomastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Vahetatava seadme ja põhimasina koosluse vastavushindamist käsitlev tarvilik teave esitatakse vahetatava seadme EÜ vastavusdeklaratsioonis. Vahetatavat seadet käsitlevates juhistes tuleb täpsustada ka sellise põhimasina liik või liigid, kuhu paigaldamiseks see vahetatav seade ette on nähtud, ning lisaks tuleb esitada vajalikud paigaldusjuhised vt 264: märkused punkti alapunkti i kohta. 9 Vt suunisdokument Vahetatavad seadmed inimeste tõstmiseks ning seadmed, mida kasutatakse koos kaupade tõstmiseks ettenähtud masinatega inimeste tõstmiseks : ersons_-_lifting_goods_dec_2009_en.pdf 37

42 Artikkel 2 c) ohutusseadis komponent, mis täidab ohutusfunktsiooni, mis lastakse turule eraldiseisvalt, mille tõrge ja/või talitlushäire ohustab inimest ja mis ei ole masina töötamiseks vajalik või mille võib masina töötamiseks asendada tavaliste komponentidega. V lisa sisaldab ohutusseadiste näidisloetelu, mida võib ajakohastada vastavalt artikli 8 lõike 1 punktile a; 42. Ohutusseadised Artikli 1 lõike 1 punktis c osutatud ohutusseadised on määratletud artikli 2 punktis c. Tuleb märkida, et ohutusseadised kuuluvad mõiste masin laiema tähenduse alla vt 33: märkused artikli 2 esimese lõigu kohta. Paljud masinakomponendid on äärmiselt olulised inimeste tervise kaitseks ja ohutuse tagamiseks. Ainult masina toimimiseks vajalikke komponente siiski ohutusseadistena ei käsitleta. Ohutusseadised on seadised, mille seadise tootja on ette näinud masinasse paigaldamiseks konkreetselt kaitseülesande täitmiseks. Eraldiseisvalt turule lastud seadiseid, mille seadise tootja on kavandanud selliste funktsioonide jaoks, mille eesmärk on nii ohutuse tagamine kui ka masina käitamine, või mille seadise tootja on kavandanud kasutamiseks kas ohutus- või käitamisfunktsiooni jaoks, käsitletakse ohutusseadistena. Artikli 1 lõike 2 punkti k viiendas taandes nimetatud madalpinge jaotus- ja juhtimisseadmete väljaarvamine direktiivi reguleerimisalast ei hõlma elektriohutusseadiseid vt 68: märkused artikli 1 lõike 2 punkti k kohta. Määratluse viimases lauses osutatakse V lisas esitatud ohutusseadiste loetelule. V lisas loetletakse tavaliselt masinatesse paigaldatavate ohutusseadiste rühmad. Loeteluga tutvumine aitab mõista mõiste ohutusseadis määratlust. Loetelu on siiski suunav, mitte aga ammendav. Teisisõnu, artikli 2 punktis c sätestatud määratlusele vastavat mis tahes seadist käsitletakse masinadirektiivi reguleerimisalasse kuuluva ohutusseadisena ning seda isegi juhul, kui seda seadist ei ole nimetatud V lisas esitatud loetelus. Kui tulevikus määratakse kindlaks V lisas esitatud loetellu mittekuuluvad ohutusseadised, näiteks uuenduslikud ohutusseadised, siis saab komisjon vastu võtta otsuse loetelu ajakohastamise kohta, olles enne konsulteerinud masinakomiteega vastavalt kontrolliga regulatiivmenetlusele vt 116: märkused artikli 8 lõike 1 punkti a kohta ning 147: märkused artikli 22 lõike 3 kohta. Artikli 2 punktis c sätestatud määratluse teises taandes öeldakse, et masinadirektiivi kohaldatakse ainult eraldiseisvalt turule lastud ohutusseadiste suhtes. Ohutusseadised, mille masinatootja on valmistanud eesmärgiga ühendada need oma masinatega, ei kuulu direktiivi reguleerimisalasse, kuigi nad peavad aitama tagada seda, et masin vastaks asjaomastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Tuleb 38

43 märkida, et kui selline tootja tarnib ohutusseadiseid varuosadena, et välja vahetada tema poolt turule lastud masina originaalohutusseadised, siis masinadirektiivi nende seadiste suhtes ei kohaldata vt 48: märkused artikli 1 lõike 2 punkti a kohta. Ohutusseadiste suhtes kohaldatava vastavushindamise menetluse puhul tuleb märkida, et teatavad ohutusseadised on loetletud IV lisas vt : märkused artikli 12 kohta ning 388: märkused IV lisa punktide kohta. Artikkel 2 d) tõstmise abiseadis komponent või seadis, mis ei ole kinnitatud tõstemasina külge ja mis on lasti kinnitamiseks asetatud masina ja lasti vahele või lasti külge või mis moodustab lasti lahutamatu osa ja mis on eraldi turule lastud; ka troppe ja nende koostisosi käsitatakse tõstmise abiseadistena; 43. Tõstmise abiseadised Artikli 1 lõike 1 punktis d osutatud tõstmise abiseadised on määratletud artikli 2 punktis d. Tuleb märkida, et tõstmise abiseadised kuuluvad mõiste masin laiema tähenduse alla vt 33: märkused artikli 2 esimese lõigu kohta. Tõstemasinal on tavaliselt seade lasti hoidmiseks, näiteks konks. Kui sellised lasti hoidmise seadmed on paigaldatud tõstemasinatesse, ei käsitata neid tõstmise abiseadistena. Võttes siiski arvesse tõstetava lasti erinevat kuju, suurust ja laadi, asetatakse tõstemasina haardeseadise ja lasti vahele või lasti enda ümber sageli seade, mille eesmärk on hoida lasti tõstmistoimingute käigus. Sellist seadet käsitatakse tõstmise abiseadisena. Ka tooteid, mis lastakse eraldiseisvalt turule eesmärgiga paigaldada need sel eesmärgil lastile, käsitatakse samuti tõstmise abiseadisena. Tõstemasina haardeseadise ja lasti vahele asetatud seadist käsitatakse tõste abiseadisena isegi siis, kui see turustatakse koos tõstemasina või lastiga. Mõiste tõstmise abiseadis määratluse viimases osas öeldakse: ka troppe ja nende koostisosi käsitatakse tõstmise abiseadistena See tähendab, et eraldiseisva tropina või kasutaja poolt mitmest erinevast tropist moodustatud kooslusena (näiteks mitmeharuline tropp) kasutamiseks ette nähtud seadet käsitatakse tõstmise abiseadisena. Teisalt ei käsitata tõstmise abiseadistena koostisosi, mis on ette nähtud troppidesse paigaldamiseks ja mitte eraldiseisvalt kasutamiseks vt 358: märkused I lisa punkti kohta. Masinakomitee on koostanud loetelu erinevatest tõstetoiminguteks kasutatavatest masinarühmadest, tuues välja, milliseid rühmasid käsitletakse tõstmise abiseadistena. Loetelu ei ole lõplik, kuid selle eesmärk on aidata kaasa masinadirektiivi ühetaolisele tõlgendamisele ja kohaldamisele tõstmise abiseadiste suhtes Vt suunisdokument: Tõstemasinatega raskuste tõstmiseks kasutatavate seadmete liigitamine : machinery_dec_2009_en.pdf 39

44 Tõstmise abiseadiste suhtes kohaldatakse I lisa 4. osas esitatud teatavaid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid vt -d : märkused I lisa punktide , ja kohta, 358: märkused I lisa punkti kohta ning 360: märkused I lisa punkti kohta. Artikkel 2 e) ketid, trossid ja lindid tõstmiseks konstrueeritud ja valmistatud ketid, trossid ja lindid, mis on tõstemasina või tõstmise abiseadise osad; 44. Ketid, trossid ja lindid Artikli 1 lõike 1 punktis e osutatud ketid, trossid ja lindid on määratletud artikli 2 punktis e. Mõiste ketid, trossid ja lindid alla kuuluvad ketid, trossid ja lindid, mis on projekteeritud ja valmistatud tõstemasinatesse või tõstmise abiseadistesse paigaldamiseks tõstmise eesmärgil vt 328: märkused I lisa punkti alapunkti a kohta. Muul otstarbel kui tõstmiseks projekteeritud ketid, trossid ja lindid ei kuulu masinadirektiivi reguleerimisalasse. Ketid, trossid ja lindid, mis on projekteeritud ja valmistatud kahe- või mitmeotstarbelisena, sealhulgas tõstmiseks, ja tootja poolt sellisena määratletud, kuuluvad direktiivi reguleerimisalasse. Kuna tõstmiseks ette nähtud ketid, trossid ja lindid kuuluvad mõiste masin laiema tähenduse alla vt 33: märkused artikli 2 esimese lõigu kohta, peavad tõstmiseks ettenähtud kettide, trosside ja lintide tootjad täitma kõik artikli 5 lõikes 1 sätestatud kohustused vt 103: märkused artikli 5 lõike 1 kohta. Tuleb märkida, et mõistega ketid, trossid ja lindid määratletud tooted on sellised tooted, mille kettide, trosside või lintide tootja on turule lasknud kettide, trosside või lintide trumlite, rullide või poolidena või puntidena. Keti, trossi või lindi tootja võib neid tarnida levitajatele, tõstemasinate või tõstmise abiseadiste tootjatele või kasutajatele. Artikli 5 lõikes 1 sätestatud kohustusi kohaldatakse siis, kui ketid, trossid või lindid lastakse turule esmakordselt. Levitaja või kasutaja ei muutu tootjaks direktiivi tähenduses, kui ta lõikab tootest konkreetse osa, et paigaldada see tõstemasinasse või tõstmise abiseadisesse. Seepärast ei kohaldata artikli 5 lõikes 1 sätestatud kohustusi taas kord keti, trossi või lindi osade suhtes, mis on lõigatud juba keti, trossi või lindi tootja poolt turule lastud tootest. Selliseid osasid käsitatakse selle tõstemasina või tõstmise abiseadise koostisosadena, millesse nad paigaldatakse. Kettide, trosside ja lintide levitajad peavad siiski tagama, et koos lõigatud keti, trossi või lindi osaga edastatakse tõstemasina või tõstmise abiseadise tootjale või kasutajatele asjakohane EÜ vastavusdeklaratsioon, viide keti, trossi või lindi tunnusjooni sisaldavale sertifikaadile ning tootja juhised vt 83: märkused artikli 2 punkti i kohta ning 357: märkused I lisa punkti kohta. 40

45 Artikkel 2 f) eemaldatav jõuülekandemehhanism masina eemaldatav komponent, mis on ette nähtud jõuülekandeks iseliikuva masina või veduki ja teise masina vahel ja mis ühendab need esimese paikse laagri kohalt. Kui see on turule lastud koos kaitsepiirdega, tuleb neid käsitleda ühe tootena; 45. Eemaldatavad jõuülekandemehhanismid Artikli 1 lõike 1 punktis f osutatud eemaldatavad jõuülekandemehhanismid on määratletud artikli 2 punktis f. Tuleb märkida, et eemaldatavad jõuülekandemehhanismid kuuluvad mõiste masin laiema tähenduse alla vt 33: märkused artikli 2 esimese lõigu kohta. Eemaldatavate jõuülekandemehhanismide suhtes kohaldatakse I lisa 3. osas esitatud teatavaid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid vt 319: märkused I lisa punkti kohta. Tuleb märkida, et kaitsepiirded eemaldatavate jõuülekandemehhanismide jaoks on lisatud V lisas sätestatud ohutusseadiste näidisloetelu punkti 1. Kui sellised kaitsepiirded lastakse turule eraldiseisvalt, kuuluvad nad masinadirektiivi reguleerimisalasse ohutusseadistena. Eespool toodud määratluse teise lause kohaselt on siiski nii, et kui eemaldatav jõuülekandemehhanism lastakse turule koos selle kaitsepiirdega, kuulub see masinadirektiivi reguleerimisalasse ühe tootena. Vastavushindamise menetluse puhul tuleb märkida, et eemaldatavad jõuülekandemehhanismid koos nende kaitsepiiretega on loetletud IV lisa punktis 14 ning eemaldatavate jõuülekandemehhanismide kaitsepiirded on loetletud IV lisa punktis 15. Artikkel 2 g) osaliselt komplekteeritud masin kogum, mis on peaaegu masin, kuid ei suuda teatavaid tööoperatsioone iseseisvalt sooritada. Ajamisüsteem on osaliselt komplekteeritud masin. Osaliselt komplekteeritud masin on ette nähtud üksnes teise masina või osaliselt komplekteeritud masina või seadmega ühendamiseks, moodustades niiviisi masina, millele kohaldatakse käesolevat direktiivi; 46. Osaliselt komplekteeritud masinad Artikli 1 lõike 1 punktis g osutatud osaliselt komplekteeritud masinad on määratletud artikli 2 punktis g. Tuleb märkida, et osaliselt komplekteeritud masin ei kuulu mõiste masin laiema tähendusega hõlmatud toodete hulka vt 33: märkused artikli 2 esimese lõigu kohta. Masinadirektiivi reguleerimisalasse kuuluv osaliselt komplekteeritud masin on toode, mis on ette nähtud sellise masina moodustamiseks, mis pärast komplekteerimist kuulub masinadirektiivi reguleerimisalasse. Fraas kogum, mis on peaaegu masin tähendab, et osaliselt komplekteeritud masin on toode, mis sarnaneb masinale artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud kitsamas 41

46 tähenduses, st tegemist on kogumiga, mis koosneb ühendatud osadest või komponentidest, millest vähemalt üks liigub, kuid millel puuduvad mõned elemendid operatsioonide iseseisvaks sooritamiseks. Seepärast peab osaliselt komplekteeritud masinat veelgi täiendama, et sellest saaks komplekteeritud masin, mis suudab sooritada konkreetseid toiminguid. See täiendamine ei kujuta endast ajamisüsteemi paigaldamist masinale, mis on tarnitud nimetatud süsteemita, kui paigaldatav ajamisüsteem on hõlmatud tootja vastavushindamisega vt 35: märkused artikli 2 punkti a esimese taande kohta, või masina ühendamist kasutamiskohaga või energia ja liikumise allikaga vt 36: märkused artikli 2 punkti a teise taande kohta. Osaliselt komplekteeritud masinat tuleks samuti eristada masinast, mis on valmis transpordivahendile või hoonesse või rajatisse paigaldamiseks vt 37: märkused artikli 2 punkti a kolmanda taande kohta. Osaliselt komplekteeritud masinana ei käsitata masinat, mis suudab ise sooritada konkreetseid toiminguid, kuid millel puuduvad ainult vajalikud kaitse- või ohutusseadised. Kuna osaliselt komplekteeritud masin on peaaegu masin, tuleb seda eristada masina koostisosadest, mis ei kuulu masinadirektiivi reguleerimisalasse vt 35: märkused artikli 2 punkti a esimese taande kohta. Tavaliselt saab masina koostisosi paigaldada väga erinevatesse mitmesuguste rakendustega masinarühmadesse. Osaliselt komplekteeritud masina määratluse teises lauses öeldakse: Ajamisüsteem on osaliselt komplekteeritud masin. Seda sätet kohaldatakse ka ajamisüsteemide suhtes, mis on valmis masinasse paigaldamiseks, aga mitte selliste süsteemide üksikute koostisosade suhtes. Näiteks käsitatakse osaliselt komplekteeritud masinana sisepõlemismootorit või kõrgepinge-elektrimootorit, mis on turule lastud ja valmis masinadirektiivi reguleerimisalasse jäävasse masinasse paigaldamiseks. Tuleb märkida, et enamik kõrgepinge-elektrimootoreid on masinadirektiivi reguleerimisalast välja arvatud ning jäävad madalpingedirektiivi 2006/95/EÜ reguleerimisalasse vt 69: märkused artikli 1 lõike 2 punkti k kohta. Osaliselt komplekteeritud masinate turuleviimise suhtes kohaldatakse erimenetlust vt 104: märkused artikli 5 lõike 2 kohta, 131: märkuse artikli 13 kohta, : märkused II lisa 1. osa B jao kohta ning märkused VI ja VII lisa kohta. 47. Tooted, mis ei kuulu masinadirektiivi reguleerimisalasse Artikli 1 lõikes 1 sätestatud masinadirektiivi reguleerimisala on piiratud kahel viisil: 42 artikli 2 punktides a g sätestatud määratlustele vastavad teatavad tooted on sõnaselgelt masinadirektiivi reguleerimisalast välja jäetud. Sõnaselgelt välja jäetud toodete loetelu on sätestatud artikli 1 lõike 2 punktides a l; eridirektiive käsitleva artikli 3 kohaselt ei kohaldata masinadirektiivi artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete suhtes ohtude puhul, mis on täpsemalt reguleeritud muude ELi direktiividega. Kui need eridirektiivid hõlmavad kõiki asjaomaste toodetega seotud ohte, on need tooted masinadirektiivi reguleerimisalast täiel

47 määral välja arvatud. Kui need eridirektiivid hõlmavad ainult teatavaid asjaomaste toodetega seotud ohte, kuuluvad need tooted masinadirektiivi reguleerimisalasse muude ohtude osas vt -d 89 91: märkused artikli 3 kohta. Artikli 1 lõige 2 a) ohutusseadised, mis on ette nähtud tagavaraosadena identsete masinaosade asendamiseks ja mida tarnivad originaalmasinate tootjad; 48. Ohutusseadised, mis on ette nähtud tagavaraosadena identsete masinaosade asendamiseks ja mida tarnivad originaalmasinate tootjad Artikli 1 lõike 2 punktis a sätestatud väljajätmine hõlmab ainult masinatootja valmistatud masinaosadega identseid osi, mis paigaldatakse tema enda masinasse. Selliste masinaosade suhtes masinadirektiivi ei kohaldata, sest neid ei lasta turule eraldiseisvalt vt 42: märkused artikli 2 punkti c kohta. Kui selline masinatootja tarnib tagavaraosadena identseid masinaosasid eesmärgiga asendada nendega originaalosad, ei hakka need tagavaraosad seeläbi veel kuuluma masinadirektiivi reguleerimisalasse. Seda erandit kohaldatakse ka juhul, kui identsed masinaosad ei ole enam saadaval ning masinatootja turustab masinasse algselt paigaldatud masinaosadega sama ohutusfunktsiooni ja ohutustasemega tagavaraosi. Artikli 1 lõige 2 b) laadaplatsidel ja/või lõbustusparkides kasutatavad eriseadmed; 49. Laadaplatsidel ja/või lõbustusparkides kasutatavad seadmed Konkreetselt laadaplatsidel või lõbustusparkides kasutamiseks projekteeritud ja valmistatud seadmed jäävad artikli 1 lõike 2 punkti b kohaselt masinadirektiivi reguleerimisalast välja. Selliste seadmete projekteerimine ja valmistamine ei kuulu ühegi ELi õigusakti reguleerimisalasse ning võib seetõttu kuuluda liikmesriigi õigusaktide reguleerimisalasse. Tuleb märkida, et selliste seadmete kohta on olemas kaks Euroopa standardit. 11 Töötajate poolt selliste seadmete kasutamise suhtes (nt monteerimise, demonteerimise või hooldamise ajal) kohaldatakse riigisiseseid sätteid, millega rakendatakse direktiivi 2009/104/EÜ töötajate poolt tööl töövahendite kasutamise kohta vt 140: märkused artikli 15 kohta. 11 EN 13814: 2004 Mänguväljakute ja lõbustusparkide masinad ja struktuur Ohutus; EN 13782: 2005 Ajutised ehitised Telgid Ohutus. 43

48 Artikli 1 lõige 2 c) tuumaenergia kasutamiseks spetsiaalselt projekteeritud või kasutusele võetud masinad, mille rike võib põhjustada radioaktiivset heidet; 50. Tuumaenergia kasutamiseks ette nähtud masinad Artikli 1 lõike 2 punktis c sätestatud väljajätmine hõlmab spetsiaalselt tuumaenergiatööstuse jaoks või radioaktiivsete materjalide tootmiseks või töötlemiseks projekteeritud masinaid, mille rike võib põhjustada radioaktiivseid heitmeid. Tuumaenergiatööstuses kasutatavad masinad, mis ei põhjusta radioaktiivsete heitmete tekkimise ohtu, ei ole masinadirektiivi reguleerimisalast välja jäetud. Artikli 1 lõike 2 punkti c kohaselt reguleerimisalast välja jäetud masinaid tuleb samuti eristada masinatest, mis sisaldavad radioaktiivse kiirguse allikaid, näiteks mõõtmiseks, mittepurustavateks katsetusteks või staatilise elektri laengu akumuleerimise vältimiseks, kuid mida ei projekteerita ega kasutata tuumaotstarbeliselt ning mis ei ole seega masinadirektiivi reguleerimisalast välja arvatud vt 232: märkused I lisa punkti kohta. Tuleb märkida, et radioaktiivse kiirguse allika kasutamiseks võib olla vaja luba ning seda kasutamist võidakse kontrollida vastavalt riigisisestele sätetele, millega rakendatakse direktiive 96/29/Euratom ja 2003/122/Euratom. 12 Artikli 1 lõige 2 d) relvad, sealhulgas tulirelvad; 51. Relvad, sealhulgas tulirelvad Nagu põhjenduses 6 selgitati, tuleb artikli 1 lõike 2 punkti d kohast relvade, sealhulgas tulirelvade väljajätmist direktiivi reguleerimisalast vaadelda nende ELi õigusaktide reguleerimisala valguses, mis käsitlevad nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ 13 I lisas loetletud relvade omandamise ja valduse kontrolli. Nimetatud lisa III osa punktis b jäetakse reguleerimisalast välja seadmed, mis on projekteeritud tööstuslikuks või tehniliseks kasutamiseks, tingimusel et neid saab kasutada üksnes sel otstarbel. 12 Nõukogu direktiiv 96/29/Euratom, 13. mai 1996, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EÜT L 159, , lk 1). Nõukogu direktiiv 2003/122/Euratom, 22. detsember 2003, kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate ja omanikuta kiirgusallikate kontrollimise kohta (ELT L 346, , lk 57). 13 EÜT L 256, , lk 51: 44

49 Sellest tulenevalt ei hõlma relvade, sealhulgas tulirelvade, väljajätmine masinadirektiivi reguleerimisalast kinnitusseadmeid ja muid tööstuses ja tehnikas kasutatavaid lööktoimelisi seadmeid vt 9: märkused põhjenduse 6 kohta. 52. Transpordivahendid Erinevat liiki transpordivahendite väljajätmine direktiivi reguleerimisalast on sätestatud artikli 1 lõike 1 punktis e. Järgnevates märkustes on neid taandeid käsitletud ükshaaval. Artikli 1 lõike 2 punkti e esimene taane järgmised transpordivahendid: direktiiviga 2003/37/EÜ hõlmatud riski osas põllu- ja metsamajanduslikud traktorid, välja arvatud neile sõidukitele paigaldatud masinad, 53. Põllu- ja metsamajanduslikud traktorid Artikli 1 lõike 2 punkti e esimeses taandes sätestatud väljajätmine käsitleb põllu- ja metsamajanduslikke traktoreid, mis on hõlmatud direktiiviga 2003/37/EÜ põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta (traktorite direktiiv). 14 Uue masinadirektiivi vastuvõtmise ajal ei käsitlenud traktorite direktiiv kõiki traktorite kasutamisest tulenevaid riske. Selleks et tagada, et ELi õigusaktid hõlmaksid kõiki asjaomaseid riske, on põllu- ja metsamajanduslikud traktorid seega masinadirektiivi reguleerimisalast välja jäetud ainult nende riskide osas, mis on hõlmatud traktorite direktiiviga. Traktorite direktiiviga hõlmamata riskide puhul kohaldatakse masinadirektiivi. Seepärast peab traktoritootja hindama traktori vastavust masinadirektiivi I lisas esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, mis käsitlevad asjaomaseid riske, kinnitama traktorile CE-märgise ning koostama nende nõuetega EÜ vastavusdeklaratsiooni. Nimetatud EÜ vastavusdeklaratsiooni lisab tootja dokumentidele, mis esitatakse EÜ tüübikinnituse taotlemisel vastavalt direktiivile 2003/37/EÜ. Masinadirektiivi 2006/42/EÜ vastuvõtmisel esitasid Euroopa Parlament ja komisjon järgmise ühisdeklaratsiooni: Parlament, nõukogu ja komisjon kinnitavad, et kõigi põllu- või metsamajanduslike traktoritega seotud tervise- ja ohutusealaste aspektide hõlmamiseks ühes ühtlustatud direktiivis tuleb muuta direktiivi 2003/37/EÜ põllu- ja metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate ning nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta nii, et võetaks arvesse masinaid käsitleva direktiivi kõiki asjakohaseid ohte. 14 ELT L 171, , lk 1: 45

50 Koos direktiivi 2003/37/EÜ muutmisega peaks muutma ka masinaid käsitlevat direktiivi, et kustutada artikli 1 lõike 2 punkti e esimesest taandest väljend ohtude tõttu. Komisjon tunnistab vajadust lisada põllu- ja metsamajanduslikke traktoreid käsitlevatesse direktiividesse lisanõudeid ohtude kohta, mida need direktiivid veel ei hõlma. Seepärast kaalub komisjon vajalikke meetmeid, sealhulgas viiteid ÜRO eeskirjadele, CEN ja ISO standarditele ning OECD katsejuhistele. Seoses sellega on komisjon kindlaks teinud mitmed masinadirektiivi olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded, mis ei ole täiel määral kajastatud direktiivis 2003/37/EÜ ning on teinud ettepaneku muuta traktorite direktiivi, et neid nõudeid käsitleda. Kui see muudatusettepanek on vastu võetud ja seda hakatakse kohaldama, jäävad põllu- ja metsamajanduslikud traktorid masinadirektiivi reguleerimisalast täielikult välja. Tuleb märkida, et põllu- ja metsamajanduslike traktorite väljajätmine hõlmab ainult traktoreid endid, mitte aga nende haagiseid, veetavaid või lükatavaid masinaid või neile traktoritele paigaldatud või osaliselt paigaldatud masinaid. Haagised ja vahetatavad veetavad masinad jäävad nii traktorite direktiivi 2003/37/EÜ kui ka masinadirektiivi reguleerimisalasse, kuigi veel ei ole välja töötatud selliseid konkreetseid tehnilisi nõudeid, mis võimaldaks sellistele veetavatele masinatele EÜ tüübikinnituse andmist. Kui sellised nõuded tulevikus välja töötatakse, ühtlustatakse nõuded selliste haagiste ja veetavate masinate liiklusohutuse kohta direktiiviga 2003/37/EÜ, samas kui selliste masinate mujal kui teedel kasutamisega seotud tervisekaitse- ja ohutusnõuded jäävad masinadirektiivi reguleerimisalasse. Artikli 1 lõike 2 punkti e teine taane järgmised transpordivahendid: nõukogu 6. veebruari aasta direktiiviga 70/156/EMÜ (liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta) hõlmatud mootorsõidukid ja nende haagised, välja arvatud neile sõidukitele paigaldatud masinad, 54. Nelja- või enama rattalised maanteesõidukid ja nende haagised Artikli 1 lõike 2 punkti e teises taandes sätestatud väljajätmine hõlmab mootorsõidukeid ja nende haagiseid. Kui direktiiv 2006/42/EÜ vastu võeti, oli selliste sõidukite tüübikinnitus hõlmatud nõukogu direktiiviga 70/156/EMÜ. 29. aprillist 2009 on direktiiv 70/156/EMÜ asendatud direktiiviga 2007/46/EÜ 15. Seda direktiivi kohaldatakse vähemalt neljarattaliste omal jõul liikuvate sõidukite suhtes, mille maksimaalne valmistajakiirus on üle 25 km/h ning mis on konstrueeritud ja valmistatud ühes või mitmes etapis maanteedel kasutamiseks, ning nimetatud 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/46/EÜ, 5. september 2007, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (ELT L 263, , lk 1 160): 46

51 sõidukite jaoks konstrueeritud ja valmistatud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike suhtes ning samuti mitteiseliikuvate ratastel sõidukite suhtes, mis on konstrueeritud ja valmistatud vedamiseks mootorsõiduki poolt. Direktiivi 2007/46/EÜ artikli 2 lõikes 3 on ette nähtud vabatahtlik tüübikinnituse või üksiksõiduki kinnituse andmine liikurmasinatele, sätestades samas, et selline valikuline tüübikinnituse andmine ei piira masinadirektiivi 2006/42/EÜ kohaldamist. Sellest tulenevalt jäävad kõik liikurmasinad, mille puhul on teel liiklemiseks vajalik tüübikinnitus või üksiksõiduki kinnitus, masinadirektiivi reguleerimisalasse kõikide nende riskide puhul, mis ei ole seotud teel liiklemisega. Sõidukite suhtes, mis ei ole ette nähtud teel liiklemiseks, näiteks neliveoga maastikusõidukite, ATVde, käsikärude, golfikaarikute ja mootorsaanide suhtes kohaldatakse masinadirektiivi, välja arvatud juhul, kui need on ette nähtud ainult võistlemiseks vt 56: märkused artikli 1 lõike 2 punkti e neljanda taande kohta. Sama kehtib sõidukite puhul, mille maksimaalne valmistajakiirus on alla 25 km/h, näiteks teatavad väikesed tänavapuhastusmasinad. Maanteesõidukitele või haagistele paigaldatud masinate, näiteks laadurkraanade, ramptõstukite, sõidukile või haagisele paigaldatud kompressorite, sõidukile paigaldatud tihendusmasinate, sõidukile paigaldatud betoonisegurite, skip-loader ite, ajamiga vintside, kallurite ning sõidukile paigaldatud mobiilsete tõstmise tööplatvormide suhtes kohaldatakse masinadirektiivi vt 37: märkused artikli 2 punkti a kolmanda taande kohta. Artikli 1 lõike 2 punkti e kolmas taane Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. märtsi aasta direktiiviga 2002/24/EÜ (kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite tüübikinnituse kohta) hõlmatud sõidukid, välja arvatud neile sõidukitele paigaldatud masinad, 55. Kahe- ja kolmerattalised maanteesõidukid Artikli 1 lõike 2 punkti e kolmandas taandes sätestatud väljajätmine käsitleb sõidukeid, mis on hõlmatud direktiiviga 2002/24/EÜ 16, mida kohaldatakse nii paarisratastega kui muude kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks teedel. Seda väljajätmist ei kohaldata sõidukite suhtes, mis ei ole ette nähtud teel liiklemiseks, näiteks maastikumootorrataste suhtes, mis jäävad seega masinadirektiivi reguleerimisalasse, välja arvatud juhul, kui need on ette nähtud ainult võistlemiseks vt 56: märkused artikli 1 lõike 2 punkti e neljanda taande kohta. Reguleerimisalast ei jää välja sõidukid, mille maksimaalne valmistajakiirus on alla 6 km/h, jalakäijate poolt juhitavad sõidukid, füüsilise puudega isikutele kasutamiseks mõeldud sõidukid, maastikusõidukid või elektrimootoriga rattad (EPAC, PEDELEC), 16 EÜT L 124, lk 1 44: 47

52 mis jäävad välja direktiivi 2002/24/EÜ reguleerimisalast. Seepärast kuuluvad need kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite rühmad masinadirektiivi reguleerimisalasse. Artikli 1 lõike 2 punkti e neljas taane mootorsõidukid, mis on ette nähtud vaid võistluste jaoks, 56. Mootorsõidukid, mis on ette nähtud võistluste jaoks Artikli 1 lõike 2 punkti e neljandas taandes sätestatud väljajätmine hõlmab võistluste jaoks ette nähtud mootorsõidukeid. Sellised sõidukid jäävad masinadirektiivi reguleerimisalast välja, sõltumata sellest, kas nad on ette nähtud liiklemiseks teel või maastikul. Väljajätmine hõlmab vaid võistluste jaoks ette nähtud sõidukeid, seega on välja jäetud näiteks lõbusõiduks kasutatavad sõidukid, mida kasutatakse ka mitteametlike võistluste jaoks. Peamine kriteerium hindamaks, kas sõidukeid tuleks käsitada vaid võistluste jaoks ettenähtutena, on see, kas nad on projekteeritud vastavalt tehnilistele spetsifikatsioonidele, mille on kehtestanud ametlikult tunnustatud võidusõiduassotsiatsioon. Võidusõidumootorrataste, -maastikusõidukite või ATVde ning võidusõidumootorsaanide puhul on tehnilised spetsifikatsioonid sätestanud FIM (Fédération Internationale de Motocyclisme) ja selle riiklikud tütarföderatsioonid. Selleks et aidata turujärelevalveasutustel eristada võistlusmudeleid muudest mudelitest, avaldab FIM oma veebisaidil nende võidusõidumootorrataste, - maastikusõidukite ja -mootorsaanide loetelu, mis vastavad tema tehnilistele spetsifikatsioonidele ning mis osalevad riiklikel ja rahvusvahelistel motovõistlustel, mis on korraldatud rahvusvahelise föderatsiooni ja selle riiklike filiaalide egiidi all. 17 Artikli 1 lõike 2 punkti e viies taane transpordivahendid, mis on ette nähtud kasutamiseks õhus, vees ja raudteedel, välja arvatud neile sõidukitele paigaldatud masinad; 57. Transpordivahendid, mis on ette nähtud kasutamiseks õhus, vees ja raudteedel Artikli 1 lõike 2 punkti e viiendas taandes sätestatud väljajätmise kohaselt ei kuulu masinadirektiivi reguleerimisalasse ühtegi liiki õhusõidukid või vees liikuvad transpordivahendid. Väikelaevu käsitleva direktiivi 94/25/EÜ (muudetud direktiiviga 2003/44/EÜ) reguleerimisalasse kuuluv veesõiduk on masinadirektiivi reguleerimisalast välja arvatud. Seetõttu ei kohaldata masinadirektiivi laeva pardal paiknevate mootorite ja ahtrisse paigaldatavad mootorite suhtes, sest nende näol on tegemist laeva osaga

53 Masinadirektiivi kohaldatakse siiski päramootorite suhtes, välja arvatud väikelaevu käsitlevas direktiivis sisalduvaid neid konkreetseid nõudeid, mis hõlmavad omaniku käsiraamatut, väikelaeva juhtimisomadusi, päramootori käivitamist ning heitmeid ja müra. Vees liikuvale transpordivahendile paigaldatud masinad, näiteks ujuvkraanad, puurid, ekskavaatorid ja süvendid, ei ole masinadirektiivi reguleerimisalast välja jäetud. Raudteedel kasutamiseks ette nähtud transpordivahendite väljajätmine direktiivi reguleerimisalast hõlmab masinaid, mis on ette nähtud inimeste ja/või kaupade transpordiks rahvusvahelistes, riigisisestes, piirkondlikes, linna lähi- ja linnasisestes raudteevõrkudes või selliste võrkudega ühendatud raudteesüsteemides. Teisest küljest kuuluvad masinadirektiivi reguleerimisalasse masinad, mis on ette nähtud kasutamiseks selliste võrkudega ühendamata raudteesüsteemides, näiteks rööbastel iseliikuvad allmaatöömasinad. Masinadirektiivi reguleerimisalasse kuuluvad ka masinad, mis on ette nähtud kasutamiseks raudteevõrkudes ning mis ei ole mõeldud inimeste ja/või kaupade transportimiseks, näiteks raudteerööbaste ja -struktuuride ehitamiseks, hooldamiseks ja kontrollimiseks ette nähtud raudteel liikuvad masinad. Samuti kuuluvad direktiivi reguleerimisalasse raudteel liikuvatele sõidukitele paigaldatud masinad, näiteks laadurkraanad ja mobiilsed tõstmise tööplatvormid. Artikli 1 lõige 2 f) merelaevad ja avamere ujuvrajatised koos sellistel laevadel ja/või rajatistel olevate seadmetega; 58. Merelaevad ja avamere ujuvrajatised koos sellistel laevadel ja/või rajatistel olevate seadmetega Merelaevad ja avamere ujuvrajatised, näiteks mobiilsed puurseadmed ja neile paigaldatud masinad on masinadirektiivi reguleerimisalast artikli 1 lõike 2 punktiga f välja jäetud, sest nende suhtes kohaldatakse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni konventsioone. Mõne selle punkti alusel reguleerimisalast välja jäetud seadme suhtes võidakse kohaldada ka laevavarustust käsitlevat direktiivi 96/98/EÜ 18, mida on muudetud direktiiviga 2002/75/EÜ 19. Avamere ujuvrajatis on avamererajatis, mis ei ole ette nähtud paiknemiseks naftamaardlates püsivalt või pika ajavahemiku jooksul, vaid mis on projekteeritud ühest asukohast teise viimiseks, olenemata sellest, kas sel on käivitamisseadmed või seadmed tugijalgade merepõhja laskmiseks. Masinadirektiivi reguleerimisalast ei ole siiski välja arvatud tootmiseks ette nähtud ujuvrajatised, näiteks nafta puurimise, hoidmise ja väljalaadimise ujuvsüsteemid 18 EÜT L 46, , lk EÜT L 254, , lk 1. 49

54 (FPSO; paiknevad tavaliselt tankeritel) ning ujuvad tootmisplatvormid (FPP; paiknevad poolsukelduvatel laevadel), ning sellistele rajatistele paigaldatud masinad. Masinad, mis on ette nähtud paigaldamiseks paiksetele avamererajatistele, näiteks naftapuurimisplatvormid, ning masinad, mida võidakse kasutada nii paiksetel avamererajatistel kui ka avamere ujuvrajatistel, jäävad samuti masinadirektiivi reguleerimisalasse. Artikli 1 lõige 2 g) spetsiaalselt sõjalisel otstarbel kasutamiseks või politsei ülesannete täitmiseks projekteeritud ja valmistatud masinad; 59. Masinad sõjalisel otstarbel kasutamiseks või politsei ülesannete täitmiseks Artikli 1 lõike 2 punktis g sätestatud väljajätmist kohaldatakse masinate suhtes, mis on projekteeritud ja valmistatud spetsiaalselt kaitseotstarbel või korrakaitseks. Relvajõudude või politsei kasutatavad tavamasinad, mis ei ole projekteeritud spetsiaalselt kaitseotstarbel või korrakaitseks, kuuluvad masinadirektiivi reguleerimisalasse. Mõnes riigis kuuluvad teatavad tuletõrjeteenused sõjaväe pädevusalasse, kuid selliste tuletõrjujate tarvis projekteeritud masinaid ei käsitata siiski masinatena, mis on projekteeritud ja valmistatud sõjalisel otstarbel, ning seega kuuluvad need masinad masinadirektiivi reguleerimisalasse. Artikli 1 lõige 2 h) laboratooriumides ajutiselt kasutatavad spetsiaalselt teaduslikeks uurimistöödeks projekteeritud ja valmistatud masinad; 60. Teaduslikeks uurimistöödeks ette nähtud masinad Artikli 1 lõike 2 punktis h sätestatud väljajätmine kehtestati seepärast, et ei peetud mõistlikuks kohaldada masinadirektiivi nõudeid laboriseadmete suhtes, mis on projekteeritud ja valmistatud spetsiaalselt teatava teadusprojekti vajadustest lähtuvalt. Sellest tulenevalt ei kohaldata väljajätmist masinate suhtes, mis on laboratooriumidesse püsivalt paigaldatud ja mida võidakse kasutada üldiseks uurimistööks, või selliste masinate suhtes, mis on laboratooriumidesse paigaldatud muul otstarbel kui uurimistööks, näiteks katsetamise eesmärgil. Väljajätmist kohaldatakse ainult selliste seadmete suhtes, mis on projekteeritud ja valmistatud ajutiseks uurimistööks, st seadmete suhtes, mida ei kasutata enam pärast seda, kui uurimistöö, mille tarbeks seadmed projekteeriti ja valmistati, on lõpule viidud. Artikli 1 lõige 2 i) kaevanduse tõstemasinad; 50

55 61. Kaevanduse tõstemasinad Artikli 1 lõike 2 punktis i sätestatud väljajätmine hõlmab kaevandusšahte varustavaid lifte. Ka kaevanduse tõstemasinad on liftide direktiivi 95/16/EÜ reguleerimisalast välja jäetud. Leiti, et sellised liftid on eriseadmed, mille tunnusjooned olid paigalduskohtadest lähtuvalt erinevad ning mis põhjustasid kaubandusele vähe takistusi. Seega kuuluvad kaevanduse tõstemasinad liikmesriikide õigusaktide reguleerimisalasse. Tuleb märkida, et see väljajätmine hõlmab kaevandusšahtide seadmeid. Kaevanduse muudesse osadesse paigaldatud liftid väljajätmise alla ei kuulu ning seega võib nende suhtes kohaldada vastavalt vajadusele kas liftide direktiivi või masinadirektiivi vt 90: märkused artikli 3 kohta ning 151: märkused artikli 24 kohta. Artikli 1 lõige 2 j) masinad, mis on ette nähtud esinejate tõstmiseks etenduste ajal; 62. Masinad, mis on ette nähtud esinejate tõstmiseks etenduste ajal Artikli 1 lõike 2 punktis j sätestatud väljajätmine hõlmab masinaid, mis on ette nähtud esinejate tõstmiseks etenduse ajal. Sellised seadmed jäetakse masinadirektiivi ja liftide direktiivi 95/16/EÜ reguleerimisalast välja, sest neis direktiivides sisalduvate nõuete kohaldamine võib olla kokkusobimatu asjaomaste seadmete artistliku funktsiooniga vt 90: märkused artikli 24 kohta. Väljajätmist ei kohaldata masinate suhtes, mis on ette nähtud vaid selliste esemete nagu taustadekoratsioonide või valgustuse liigutamiseks, või masinate suhtes, mis on ette nähtud teiste inimeste, näiteks tehnikute, mitte aga esinejate tõstmiseks. Samuti tuleb märkida, et väljajätmine ei hõlma muid seadmeid, näiteks eskalaatoreid või lifte, mis on projekteeritud inimeste tõstmiseks teatrites või muudes lõbustusasutustes ning mille otstarve ei ole otseselt seotud etenduste läbiviimisega. Selliste seadmete suhtes kohaldatakse vastavalt vajadusele kas liftide direktiivi või masinadirektiivi vt 90: märkused artikli 3 kohta ning 151: märkused artikli 24 kohta. 51

56 Artikli 1 lõige 2 k) järgmiste valdkondade elektri- ja elektroonikatooted, mis on hõlmatud nõukogu 19. veebruari aasta direktiiviga 73/23/EMÜ (teatavates pingevahemikes kasutatavaid elektriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta): kodumajapidamisseadmed, audio- ja videoseadmed, infotehnoloogiaseadmed, tavalised kontorimasinad, madalpinge jaotus- ja juhtimisseadmed, elektrimootorid. 63. Madalpingedirektiiviga hõlmatud masinad Üks masinadirektiivi läbivaatamise eesmärk oli selgitada masinadirektiivi ja madalpingedirektiivi 2006/95/EÜ 20 (endine direktiiv 73/23/EMÜ muudetud kujul) vahelist piiri, et pakkuda suuremat õiguskindlust. Artikli 1 lõike 2 punktis k on loetletud madalpingel töötavad elektri- ja elektroonilised masinad, mis on masinadirektiivi reguleerimisalast välja arvatud. Masinadirektiivi reguleerimisalasse jäävad elektrimasinad, mis ei kuulu ühtegi artikli 1 lõike 2 punktis k loetletud rühma (ning mis ei ole hõlmatud ühegi teise väljajätmisega). Kui sellisel masinal on elektritoiteallikas, mille pingevahemik jääb madalapingedirektiivi reguleerimisalasse ( V vahelduvvoolu puhul või V alalisvoolu puhul), peab masin vastama madalpingedirektiivis sätestatud ohutuseesmärkidele vt 222: märkused I lisa punkti kohta. Sellisel juhul ei tohi tootja EÜ vastavusdeklaratsioonis osutada madalpingedirektiivile. Teisalt kuuluvad madalpingedirektiivi reguleerimisalasse 21 madalpingel töötavad elektriseadmed, mis on turule lastud eraldiseisvalt ja ette nähtud masinatesse paigaldamiseks. Artikli 1 lõike 2 punkti k esimene taane kodumajapidamisseadmed, 64. Kodumajapidamisseadmed Artikli 1 lõike 2 punkti k esimeses taandes nimetatud väljajätmise kohta on vaja esitada mõned selgitused: 20 ELT L 374, , lk Vt suunised direktiivi 2006/95/EÜ kohaldamise kohta: 52

57 väljend kodumajapidamisseadmed tähendab seadmeid, mis on ette nähtud majapidamisülesannete täitmiseks, näiteks pesemiseks, koristamiseks, soojendamiseks, jahutamiseks, küpsetamiseks jne. Kodumajapidamisseadmed on näiteks pesumasinad, nõudepesumasinad, tolmuimejad ning toidu valmistamiseks ja küpsetamiseks ette nähtud masinad. Teisalt ei hõlma väljajätmine elektrilisi aiamasinaid või kodusteks ehitus- ja remonditöödeks ette nähtud elektrilisi tööriistu ning nende suhtes kohaldatakse masinadirektiivi; väljajätmine hõlmab kodumajapidamiseks ette nähtud seadmeid, st seadmeid, mis on ette nähtud kasutamiseks eraisikute (tarbijate) poolt koduses keskkonnas. Seega ei jäeta masinadirektiivi reguleerimisalast välja eespool nimetatud kodumajapidamisseadmeid, mis on ette nähtud äritegevuseks või kasutamiseks tööstusobjektidel. Kui tarbijal on võimalik omandada äritegevuseks ette nähtud seadmeid või ettevõttel on võimalik omandada kodumajapidamiseks ette nähtud seadmeid, siis on ettenähtud otstarbe kindlaks määramisel kriteeriumiks seadme tootja poolt toote teabematerjalides või vastavusdeklaratsioonis ette nähtud ja kehtestatud otstarve. Ilmselgelt peab selline avaldus väljendama täpselt toote eeldatavat kasutusala. Artikli 1 lõike 2 punkti k teine taane - audio- ja videoseadmed, 65. Audio- ja videoseadmed Artikli 1 lõike 2 punkti k teises taandes nimetatud väljajätmine hõlmab näiteks selliseid seadmeid nagu raadiovastuvõtjad ja televiisorid, kassettmagnetofonid ja videomakid ja helisalvestusseadmed, CD- ja DVD-mängijad ja -salvestusseadmed, võimendid ja kõlarid, kaamerad ja projektorid. Artikli 1 lõike 2 punkti k kolmas taane - infotehnoloogiaseadmed, 66. Infotehnoloogiaseadmed Artikli 1 lõike 2 punkti k kolmandas taandes nimetatud väljajätmine hõlmab seadmeid, mida kasutatakse andmete või teabe töötlemiseks, muundamiseks, edasikandmiseks, salvestamiseks, kaitsmiseks ja otsimiseks. Asjaomased seadmed on näiteks arvutiriistvara, sidevõrguseadmed ning telefoni- ja telekommunikatsiooniseadmed. Väljajätmine ei hõlma masinasse paigaldatud elektroonikaseadmeid nagu näiteks programmeeritavad elektroonilised kontrollsüsteemid, mida käsitatakse masinadirektiivi reguleerimisalasse kuuluva masina lahutamatu osana ja mille ülesanne on võimaldada masinal vastata direktiivi I lisas sätestatud asjaomastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Teatavad infotehnoloogiaseadmeid 53

58 sisaldavad seadmed võivad masinadirektiivi reguleerimisalasse kuuluda ka ohutusseadistena. Artikli 1 lõike 2 punkti k neljas taane - tavalised kontorimasinad, 67. Tavalised kontorimasinad Artikli 1 lõike 2 punkti k neljandas taandes sätestatud väljajätmist kohaldatakse selliste elektriseadmete nagu printerite, koopiamasinate, faksimasinate, sorteerimismasinate, sidumismasinate ja klambrilööjate suhtes. See väljajätmine ei hõlma samasuguste funktsioonidega masinaid, mis on ette nähtud kasutamiseks tööstuses, näiteks trüki- või paberitööstuses. Tavaliste kontorimasinate väljajätmine ei hõlma elektrimootoriga kontorimööblit, mille suhtes kohaldatakse masinadirektiivi. Artikli 1 lõike 2 punkti k viies taane - madalpinge jaotus- ja juhtimisseadmed, 68. Madalpinge jaotus- ja juhtimisseadmed Artikli 1 lõike 2 punkti k viiendas taandes osutatud madalpinge jaotus- ja juhtimisseadmed on seadmed, mis on ette nähtud elektrivoolu tekitamiseks ja katkestamiseks vooluahelas ja sellega seotud kontrolli-, mõõte- ja reguleerimisseadmetes elektrienergiat tarbiva seadme kontrollimiseks. Selliste seadmete suhtes masinadirektiivi ei kohaldata. Kui sellised seadmed on paigaldatud masinasse, peavad need võimaldama masinal vastata masinadirektiivi I lisas sätestatud asjaomastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Samuti tuleb märkida, et seda väljajätmist ei kohaldata madalapinge ohutusseadiste suhtes vt 42: märkused artikli 2 punkti c kohta. Artikli 1 lõike 2 punkti k kuues taane - elektrimootorid. 69. Elektrimootorid Artikli 1 lõike 2 punkti k kuuendas taandes sätestatud väljajätmine tähendab, et madalpingedirektiivi 2006/95/EÜ reguleerimisalasse kuuluvad elektrimootorid (st elektrimootorid, mille elektritoide jääb teatavasse pingevahemikku ja mis ei ole loetletud nimetatud direktiivi II lisas) kuuluvad ainult madalpingedirektiivi reguleerimisalasse. 54

59 Elektrimootor on seade elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks energiaks. Väljajätmine hõlmab mootorit ennast ilma erirakendusteta ja ajamisüsteemi täiendavate mehaaniliste elementideta. Samuti kohaldatakse väljajätmist madalpinge elektrimootor-generaatorite suhtes, mis on samalaadsed seadmed mehaanilise energia muundamiseks elektrienergiaks. Teisalt kuuluvad masinadirektiivi reguleerimisalasse generaatorikogumikud, mis koosnevad mehaanilise energia allikast, näiteks sisepõlemismootorist ja elektrigeneraatorist. Artikli 1 lõige 2 l) järgmised kõrgepingeseadmete tüübid: - jaotus- ja juhtimisseadmed, - trafod. 70. Kõrgepingeseadmed Artikli 1 lõike 2 punktiga l direktiivi reguleerimisalast välja jäetud kõrgepingeseadmed hõlmavad jaotus- ja juhtimisseadmeid ja trafosid, mis on üks osa kõrgepingevoolu võrgust või ühendatud sellega (üle 1000 V vahelduvvoolu puhul või üle 1500 V alalisvoolu puhul). Selliste kõrgepingeseadmete suhtes masinadirektiivi ei kohaldata. Kui sellised seadmed on paigaldatud masinasse, peavad need võimaldama masinal vastata masinadirektiivi I lisas sätestatud asjaomastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vt 222: märkused I lisa punkti kohta. Artikkel 2 h) turulelaskmine masina või osaliselt komplekteeritud masina ühenduses esmakordselt kättesaadavaks tegemine levitamiseks või kasutamiseks, kas tasu eest või tasuta; 71. Mõiste turulelaskmine määratlus Mõistet masin kasutatakse määratluses turulelaskmine laiemas tähenduses, st määratlust kohaldatakse artikli 1 punktides a f loetletud mis tahes toodete vt 33: märkused artikli 2 esimese lõigu kohta ja ka osaliselt komplekteeritud masinate turulelaskmise suhtes. Masinadirektiivi kohaldatakse ELi turule lastud masinate või osaliselt komplekteeritud masinate suhtes. Direktiivi ei kohaldata toodete suhtes, mis on toodetud ELis, et lasta need turule või võtta kasutusele väljaspool ELi asuvates riikides, kuigi mõnes sellises riigis võivad kehtida masinadirektiivil põhinevad riigisisesed eeskirjad või nad võivad oma turule lubada direktiivile vastavaid masinaid. 72. Uued ja kasutatud masinad Masinat peetakse turulelastuks, kui ta muudetakse esimest korda ELis kättesaadavaks. Seetõttu kohaldatakse masinadirektiivi kõikide uute masinate suhtes, 55

60 mis lastakse ELis turule või võetakse ELis kasutusele, olenemata sellest, kas need masinad on valmistatud ELis või väljaspool ELi. Üldiselt ei kohaldata masinadirektiivi kasutatud masinate suhtes. Mõnes liikmesriigis kehtivad kasutatud masinate turulelaskmise suhtes konkreetsed riigisisesed õigusaktid. Muul juhul kehtivad kasutatud masinate kutsealase kasutuselevõtmise ja kasutamise suhtes töövahendite kasutamist käsitlevad riigisisesed eeskirjad, millega rakendatakse direktiivi 2009/104/EÜ sätteid vt 140: märkused artikli 15 kohta. Selle üldreegli puhul kehtib üks erand. Masinadirektiivi kohaldatakse selliste kasutatud masinate suhtes, mis tehti esmakordselt kättesaadavaks eesmärgiga levitada või kasutada neid masinaid väljaspool ELi ning kui need masinad lastakse seejärel turule või võetakse kasutusele ELis esimest korda. 22 Selliste kasutatud masinate ELis esmakordse turulelaskmise või kasutuselevõtu eest vastutav isik, olenemata sellest, kas selleks isikuks on masina tootja, importija, levitaja või kasutaja ise, peab täitma kõik direktiivi artiklis 5 sätestatud kohustused. Samuti kohaldatakse masinadirektiivi sellistel kasutatud masinatel põhinevate masinate suhtes, mida on muudetud või mida on ümberehitatud nii suures ulatuses, et masinat võib käsitada uue masinana. Tekib küsimus, millal peetakse masina muutmist uue masina valmistamiseks, mille suhtes kohaldatakse masinadirektiivi. Sellele küsimusele vastates ei ole võimalik esitada täpseid kriteeriume, mida saaks kasutada iga juhtumi puhul. Kahtluse korral soovitatakse seega isikul, kes laseb sellise ümberehitatud masina turule või võtab selle kasutusele, konsulteerida asjaomaste liikmesriigi ametiasutustega. 73. Etapp, mil masinadirektiivi kohaldatakse masina suhtes Mõiste turulelaskmine määratlus koos artikli 2 punktis k esitatud mõiste kasutuselevõtmine määratlusega määrab kindlaks, millises etapis peavad masinad vastama direktiivi asjakohastele sätetele. Tootja või tema volitatud esindaja peavad olema täitnud kõik oma kohustused seoses sellega, et masin vastaks turulelaskmisel või kasutuselevõtmisel asjakohastele nõuetele vt 103: märkused artikli 5 kohta. Turulelaskmine hõlmab iga üksikut masina koostisosa või osaliselt komplekteeritud masinat, mitte aga mudelit või tüüpi. Seetõttu kohaldatakse direktiivi 2006/42/EÜ asjakohaseid sätteid kõikide masina koostisosade või osaliselt komplekteeritud masinate suhtes, mis on turule lastud alates 29. detsembrist 2009 vt 153: märkused artikli 26 kohta. Masinadirektiivi ei kohaldata masina suhtes enne, kui see lastakse turule või võetakse kasutusele. Eelkõige ei peeta turule lastuks masinaid, mille tootja on andnud oma volitatud esindajale ELis eesmärgiga täita kõik artiklis 5 sätestatud kohustused või osa neist, seni kuni masinad ei ole tehtud kättesaadavaks levitamise või kasutamise eesmärgil vt 84 ja 85: märkused artikli 2 punkti j kohta. Sama kehtib alles valmistatavate masinate kohta, mille tootja on väljastanud väljaspool ELi asuvatest tootmisüksustest, eesmärgiga viia tootmine lõpule ELis asuvates tootmisüksustes. 22 Masinaid, mis on esmakordselt turule lastud riikides, mis seejärel ühinesid Euroopa Liiduga, käsitletakse ELis turulelastud masinatena. 56

61 Võimalik, et tootja peab käitama või katsetama masinaid või selle osasid valmistamise, monteerimise, paigaldamise või kohandamise ajal, st enne seda, kui masin või selle osad lastakse turule või võetakse kasutusele. Sellisel juhul peab ta võtma kasutusele vajalikud ettevaatusabinõud, et kaitsta operaatoreid ja teisi ohualas viibivaid isikuid sellise tegevuse läbiviimisel (kooskõlas riigisiseste eeskirjadega, millega rakendatakse tööohutust ja töötervishoidu ning töövahendite kasutamist reguleerivate direktiivide 89/391/EMÜ ja 2009/104/EÜ sätteid) vt 140: märkused artikli 15 kohta. Asjaomased masinad ei pea siiski vastama masinadirektiivi sätetele enne, kui need masinad lastakse turule või võetakse kasutusele. Messidel, näitustel ja esitlustel välja pandud masinate suhtes kehtivad erieeskirjad vt 108: märkused artikli 6 lõike 3 kohta. 74. Turulelaskmise õiguslikud ja lepingulised vormid Turulelaskmine on määratletud kui masina kättesaadavaks tegemine levitamise või kasutamise eesmärgil. Masina kättesaadavaks tegemine tähendab, et masin on edastatud tootjalt teisele isikule, näiteks levitajale või kasutajale. Selle edastamise õigusliku või lepingulise vormi osas aga piirangud puuduvad. Paljudel juhtudel hõlmab turulelaskmine omandiõiguse üleminekut tootjalt levitajale või kasutajale rahalise tasu eest (näiteks müük või järelmaksuga müük). Muudel juhtudel võib turulelaskmine toimuda lepingulises vormis (näiteks liising või rent). Siis saadakse masinakasutamise õigus rahalise tasu eest, ilma et toimuks omandiõiguse üleminek. Masinadirektiivi kohaldatakse sellise masina suhtes siis, kui seda liisitakse või renditakse ELis esmakordselt. Masinadirektiivi ei kohaldata, kui kasutatud masinad, mis lasti esmakordselt turule vastavalt masinadirektiivile, seejärel ELis lepingu alusel liisitakse või renditakse. Kasutatud masinate rentimise või liisimise suhtes võidakse kohaldada riigisiseseid eeskirju vt 140: märkused artikli 15 kohta. Masinaid loetakse turulelastuks ka siis, kui need tehakse kättesaadavaks eesmärgiga neid tasuta levitada või kasutada (näiteks kingituse või laenuna). 75. Oksjonid Vabatsoonides toimuvad oksjonid Üks viis masinaid turule lasta on kasutada oksjonit. Sellised oksjonid võivad toimuda vabatsoonis 23. Vabatsoonis oksjonite korraldamise peamine eesmärk on müüa väljastpoolt ELi pärinevaid uusi ja kasutatud masinaid kasutamiseks ELi mittekuuluvates riikides. Sellisel eesmärgil müüdud masinaid ei käsitata ELis turulelastud masinatena. Teisest küljest käsitatakse sellisel oksjonil pakutavat masinat ELis turulelastuna või kasutusele võetuna, kui masin viiakse vabatsoonist välja eesmärgiga levitada või kasutada seda ELis. Kui asjaomane masin on uus või kasutatud masin, mis lastakse ELi turule või võetakse ELi turul kasutusele esimest korda ning kui asjaomase masina tootja või tema volitatud esindaja ei ole täitnud masinadirektiivist tulenevaid kohustusi, 23 ELil on vabatsoonid, mis võimaldavad kaupu ajutiselt ladustada enne nende eksportimist või reeksportimist ELi tolliterritooriumilt või enne ELi teise tolliterritooriumi osasse viimist vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli aasta määruse (EÜ) nr 450/2008 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik)) artikleid (ELT L 145, , lk 1). 57

62 käsitletakse isikut, kes ostab masina oksjonil ja toob masina vabatsoonist ELi eesmärgiga seda masinat levitada või kasutada, isikuna, kes laseb masina turule või võtab selle kasutusele ELis ning ta peab täitma artiklis 5 sätestatud kohustused. Väljaspool vabatsoone toimuvad oksjonid Kui oksjon toimub ELis väljaspool vabatsooni, võib eeldada, et masinaid müüakse eesmärgiga neid levitada või kasutada ELis ning seepärast käsitletakse selliseid masinaid ELis turulelastutena. Kui ELis väljaspool vabatsooni müüdav masin on uus ning toodetud kas ELis või väljaspool ELi, peab masin vastama masinadirektiivi asjakohastele sätetele. Sama kehtib ka sellisel oksjonil müüdavate kasutatud masinate suhtes, kui need lastakse ELi turule esimest korda vt 72. Kui asjaomase masina tootja või tema volitatud esindaja ei ole täitnud masinadirektiivist tulenevaid kohustusi, käsitletakse sellisel oksjonil masinat müüvat isikut (kaubasaatja) masinat ELi turule laskva isikuna ning peab seepärast täitma kõik artiklis 5 tootjale kehtestatud kohustused. Nende kohustuste kohaselt tuleb muu hulgas tagada, et masin vastab asjaomastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele ning et juhiseid sisaldav tehniline toimik oleks kättesaadav. Lisaks tuleb läbi viia asjakohane vastavushindamise menetlus, koostada ja allkirjastada EÜ vastavusdeklaratsioon ning kanda tootele CE-märgis vt 81: märkused artikli 2 punkti i kohta. Enampakkumise korraldajat, kes organiseerib kaubasaatja poolt müüdava masina müüki oksjonil, käsitletakse levitajana ning seepärast peab ta tagama, et masinal oleks CE-märgis ning masinale oleks lisatud tootja või tema volitatud isiku koostatud ja allkirjastatud EÜ vastavusdeklaratsioon ning juhised vt 83: märkused artikli 2 punkti i kohta. 76. Masinakogumite turulelaskmine Masinakogumeid, mille paneb kasutaja ruumides kokku kasutajast erinev isik, peetakse turulelastuks siis, kui masinakogum on kokku pandud ja kasutajatel kasutamiseks üle antud vt 38: märkused artikli 2 punkti a neljanda taande kohta ning 79: märkused artikli 2 punkti i kohta. 77. Osaliselt komplekteeritud masinate turulelaskmine Osaliselt komplekteeritud masinaid peetakse turulelastuks siis, kui masin tehakse kättesaadavaks komplekteeritud masina tootjale või sellise masinakogumi tootjale, millesse see masin paigaldatakse vt 46: märkused artikli 2 punkti g kohta. 58 Artikkel 2 i) tootja iga füüsiline või juriidiline isik, kes projekteerib ja/või toodab käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuluvaid masina või osaliselt komplekteeritud masina turulelaskmiseks, tehes seda oma nime või kaubamärgi all, või isiklikuks kasutamiseks. Kui eespool määratletud tootja puudub, tuleb pidada tootjaks iga füüsilist või juriidilist isikut, kes käesoleva direktiiviga hõlmatud masina või osaliselt komplekteeritud masina turule laseb või kasutusele võtab;

63 78. Tootja määratlus Masinadirektiivis masina ja osaliselt komplekteeritud masina nõuetele vastavuse kohta sätestatud kohustused peab täitma tootja või tema volitatud esindaja. Need kohustused on esitatud artiklis 5. Määratlus tootja koos sellele järgneva määratlusega volitatud esindaja määrab kindlaks, kes peab neid kohustusi täitma. Mõistet masin kasutatakse määratluses tootja laiemas tähenduses, st määratlust kohaldatakse artikli 1 punktides a f loetletud mis tahes toodete tootja suhtes vt 33: märkused artikli 2 esimese lõigu kohta. Lisaks kohaldatakse määratlust osaliselt komplekteeritud masina tootja suhtes. 79. Kes on tootja? Tootja võib olla füüsiline või juriidiline isik, st üksikisik või juriidiline üksus, näiteks äriühing või ühendus. Masina või osaliselt komplekteeritud masina projekteerimise ja valmistamise protsessi võib olla kaasatud mitmeid üksikisikuid või ettevõtjaid, kuid üks neist peab tootjana vastutama selle eest, et masin või osaliselt komplekteeritud masin vastaks direktiivile. Kuna direktiivi olulised tervishoiu- ja ohutusnõuded käsitlevad peamiselt masina projekteerimist ja valmistamist, suudab neid nõudeid kõige paremini täita ilmselgelt isik, kes tegelikult projekteerib ja valmistab masina või kes vähemalt kontrollib projekteerimis- ja valmistamisprotsessi. Mõnel juhul võib tootja projekteerida ja valmistada masina ise. Teisel juhul võivad masina projekteerida ja valmistada täies mahus või osaliselt teised isikud (varustajad või alltöövõtjad). Isik, kes võtab vastutuse selle eest, et masin või osaliselt komplekteeritud masin vastaks nõuetele, pidades silmas selle turulelaskmist enda nime või kaubamärgi all, peab siiski tagama piisava kontrolli oma varustajate ja alltöövõtjate töö üle ning omama piisavat teavet, et täita kõiki talle direktiiviga kehtestatud kohustusi, nagu need on sätestatud artiklis 5 vt 105: märkused artikli 5 lõike 3 kohta. Masinakogumi kokku pannud isikut käsitletakse masinakogumi tootjana vt 38: märkused artikli 2 punkti a kohta. Tavaliselt tarnivad masinakogumi koostisosad teised tootjad, kuid üks isik peab võtma vastutuse kogumi kui terviku nõuetele vastavuse eest. Selle vastutuse võib võtta ühe või mitme koostisosa tootja, töövõtja või kasutaja. Kui kasutaja paneb masinakogumi kokku isiklikuks kasutamiseks, käsitletakse teda masinakogumi tootjana vt Isik, kes valmistab masina isiklikuks kasutamiseks Isikut, kes valmistab masina isiklikuks kasutamiseks, käsitletakse tootjana ning ta peab täitma kõik artiklis 5 sätestatud kohustused. Sellisel juhul ei lasta masinat turule, sest tootja ei tee seda teisele isikule kättesaadavaks, vaid kasutab seda ise. Selline masin peab siiski vastama enne kasutuselevõtmist masinadirektiivile vt 86: märkused artikli 2 punkti k kohta. Sama kehtib ka kasutaja kohta, kes paneb masinakogumi kokku isiklikuks kasutamiseks vt Muud isikud, keda võib käsitleda tootjatena Määratluse tootja teises lauses esitatud sätte eesmärk on käsitleda olukorda, mis tekib teatavate ELi imporditud masinate puhul. Kui väljaspool ELi asutatud masinatootja otsustab lasta oma tooted ELi turule, peab ta suutma täita 59

64 masinadirektiivi kohased kohustused ise või andma volitatud esindajale ülesande täita kõik need kohustused või osa neist tema nimel vt 84 ja 85: märkused artikli 2 punkti j kohta. Teisest küljest võib otsuse masina ELi importimise kohta teha importija, levitaja või kasutaja. Mõnel juhul võib masina tellida vahendajalt, näiteks eksportivalt ettevõtjalt. Teistel juhtudel võib isik masina osta väljastpoolt ELi ja tuua selle ELi ise, tellida masina Interneti kaudu või osta masina vabatsoonis eesmärgiga levitada või kasutada seda ELis. Isik, kes laseb sellise masina ELis turule, peab suutma tagada, et tootja täidab oma direktiivist tulenevad kohustused. Kui see ei ole siiski tagatud, peab need kohustused täitma isik, kes laseb masina ELis turule. Sama kehtib isiku suhtes, kes impordib masinad ELi isiklikuks kasutamiseks. Neil juhtudel käsitletakse tootjana isikut, kes laseb masina või osaliselt komplekteeritud masina ELi turule või võtab masina ELis kasutusele ning peab seepärast täitma kõik artiklis 5 tootjale kehtestatud kohustused. See tähendab, et masinaid turulelaskval isikul peavad olema vahendid nende kohustuste täitmiseks, mille kohaselt tuleb muu hulgas tagada, et masin vastab asjaomastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele ning et juhiseid sisaldav tehniline toimik oleks kättesaadav, läbi viia asjakohane vastavushindamise menetlus, koostada ja allkirjastada EÜ vastavusdeklaratsioon ning kanda tootele CE-märgis vt -d : märkused artikli 5 kohta. Tuleb märkida, et artikli 2 punktis i esitatud määratluse teises lauses toodud sätet ei saa kasutada ELis või väljaspool ELi asuv tootja, kes otsustab masina ELis turule lasta, selleks et vältida neile masinadirektiivist tulenevate kohustuste täitmist. 82. Masinad, mida on enne esmakordset kasutuselevõttu muudetud Mõnel juhul müüakse masin importijale või levitajale, kes seejärel muudab masinat kliendi palvel enne seda, kui masin võetakse esmakordselt kasutusele. Kui muudatused oli ette näinud tootja või kui muudatused olid temaga kokku lepitud ning hõlmatud tootja riskihindamise, tehnilise dokumentatsiooni ja EÜ vastavusdeklaratsiooniga, jääb kehtima tootja algupärane CE-märgis. Teisalt, kui muudatus on oluline (näiteks muutus masina funktsioonis ja/või toimimises) ning tootja ei ole seda muudatust ette näinud või ei ole temaga selles osas kokku lepitud, kaotab tootja algupärane CE-märgis kehtivuse ning seda tuleb uuendada vt 72: märkused artikli 2 punkti h kohta. Siis käsitletakse tootjana muudatuse tegijat ning ta peab täitma kõik artikli 5 lõikes 1 sätestatud kohustused. 83. Levitajad Määruses (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega, on määratletud levitaja kui mis tahes turustusahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb toote turul kättesaadavaks. 24 Masinadirektiivis ei sisaldu konkreetseid kohustusi masinate levitajatele, välja arvatud juhul, kui levitaja on tootja volitatud esindaja või 24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli aasta määruse (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93) artikli 2 lõige 6. 60

65 isik, kes laseb masinad turule vt 81. Masinate levitajate rolli selgitati Euroopa Kohtu otsuses. 25 Kohus otsustas, et riigisiseste õigusaktidega võib ette näha, et levitajad peavad tagama, et enne masina tarnimist kasutajale peab: masin kandma CE-märgist; masinale olema lisatud EÜ vastavusdeklaratsioon, mille on koostanud ja allkirjastanud tootja või tema volitatud esindaja ning mis on tõlgitud selle liikmesriigi ühte ametlikku keelde, kus masin turule lastakse; masinale olema lisatud kasutusjuhend asjaomase liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes. Kui tootja ei ole esitanud algupärast kasutusjuhendit selles keeles või neis keeltes, peab tõlke tegema levitaja, kes toob masinad kõnealusesse keelepiirkonda vt 257: märkused I lisa punkti kohta. Üldiselt eeldatakse, et levitaja võtab kõik asjakohased abinõud seoses tema tarnitavate masinatega, on teadlik kõikidest tema suhtes kehtivatest õigusnormidest ning hoidub tarnimast masinaid, mis ilmselgelt ei vasta masinadirektiivi nõuetele. Levitajalt ei saa siiski nõuda, et ta ise tõestaks masina vastavust masinadirektiivi olulistele tervishoiu- ja ohutusnõuetele. Kui tekib kahtlus masina nõuetele vastavuse osas, eeldatakse, et levitaja teeb koostööd turujärelevalveasutustega, aidates neil muu hulgas võtta ühendust tootja või tema volitatud esindajaga ja saada viimatinimetatult vajalik teave, näiteks tehnilise toimiku asjaomased elemendid vt 98: märkused artikli 4 kohta. Kettide, trosside ja lintide levitajate suhtes kehtestatud erikohustuste osas vt 44: märkused artikli 2 punkti e kohta ning 357: märkused I lisa punkti kohta. Artikkel 2 j) volitatud esindaja iga ühenduses registrisse kantud füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse täita tema nimel kõiki või osa käesoleva direktiiviga seotud kohustusi ja formaalsusi; 84. Võimalus määrata volitatud esindaja Masina turulelaskmise ja kasutuselevõtmisega ning osaliselt komplekteeritud masina turulelaskmisega seotud nõuete täitmise eest vastutab tootja või tema volitatud esindaja. ELis volitatud esindaja määramine on masinate või osaliselt komplekteeritud masinate ELis või väljaspool ELi asutatud tootjate võimalus lihtsustada neile direktiivi kohaselt kehtestatud kohustuste täitmist. Volitatud esindajal peab olema kirjalik volitus tootjalt, milles täpsustatakse selgesõnaliselt, millised artiklis 5 sätestatud kohustused on talle usaldatud. Seega on volitatud esindaja kaubandusagendist või levitajast eraldiseisev isik. 25 Euroopa Kohtu 8. septembri aasta otsus kohtuasjas C 40/04: cjo=docjo&numaff=c-40/04%20&datefs=&datefe=&nomusuel=&domaine=&mots=&resmax=100 61

66 Volitatud esindaja võib olla füüsiline või juriidiline isik, st üksikisik või juriidiline üksus, näiteks äriühing või ühendus. Ta peab olema asutatud ELis, st tema aadress peab asuma ühe liikmesriigi territooriumil. Tootja peab tagama, et tema volitatud esindajale on antud vajalikud vahendid kõikide talle usaldatud kohustuste täitmiseks. See on eriti oluline juhul, kui volitatud esindajale tehakse ülesandeks teha masina vastavushindamine vt 105: märkused artikli 5 lõike 3 kohta. Väljaspool ELi asutatud tootja ei pea nimetama volitatud esindajat: see tootja võib täita kõik oma kohustused ka ise. Olenemata sellest, kas see tootja nimetab volitatud esindaja, peab ta siiski alati märkima EÜ vastavusdeklaratsioonis või ühendamisdeklaratsioonis selle ELis asutatud isiku nime ja aadressi, kes on volitatud täitma tehnilist toimikut või asjaomast tehnilist dokumentatsiooni vt 383: märkused II lisa 1. osa A jao punkti 2 kohta ning 385: märkused II lisa 1. osa B jao punkti 2 kohta. Samuti tuleb märkida, et kui tootja on nimetanud volitatud esindaja mis tahes artiklis 5 sätestatud kohustuse täitmiseks, peab masina EÜ vastavusdeklaratsioon või osaliselt komplekteeritud masina ühendamisdeklaratsioon sisaldama nii tootja kui tema volitatud esindaja nime ja aadressi vt 383: märkused II lisa 1. osa A jao punkti 1 kohta ning 385: märkused II lisa 1. osa B jao punkti 1 kohta. 85. Volitatud esindaja ülesanded Tootja võib anda volitatud esindajale volituse täita kõik artiklis 5 nimetatud kohustused või osa neist. Masinate puhul võivad tootja poolt volitatud esindajale antud ülesanded seega hõlmata järgmist: masina vastavuse tagamine asjaomastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele ning juhiseid sisaldava tehnilise toimiku kättesaadavaks tegemine, asjakohase vastavushindamise menetluse läbiviimine, EÜ vastavusdeklaratsiooni koostamine ja allkirjastamine ning tootele CE-märgise kandmine vt -d : märkused artikli 5 kohta. Osaliselt komplekteeritud masinate puhul võidakse tootja volitatud esindajaid volitada koostama asjaomaseid tehnilisi dokumente, ette valmistama ja esitama paigaldusjuhiseid ning koostama ja allkirjastama osaliselt komplekteeritud masinate ühendamisdeklaratsiooni vt 131: märkused artikli 13 kohta. Artikkel 2 k) kasutuselevõtmine käesoleva direktiiviga hõlmatud masina esmane ettenähtud otstarbel kasutamine ühenduses; 86. Kasutuselevõtmise määratlus Masinadirektiivi kohaldatakse masina suhtes, kui see lastakse turule ja/või võetakse kasutusele. ELis turulelastud masin võetakse kasutusele siis, kui seda kasutatakse ELis esimest korda. Selliste juhtumite puhul on tootja kohustused seoses turulelaskmise ja kasutuselevõtmisega samasugused. 62

67 Isiku poolt isiklikuks kasutamiseks toodetud masina puhul või kasutaja poolt kokku pandud masinakogumi puhul (mida ei lasta turule) kohaldatakse masinadirektiivi siis, kui masin või masinakogum võetakse esimest korda kasutusele. Teisisõnu, selline masin peab vastama kõikidele direktiivi sätetele enne seda, kui teda kasutatakse ELis ettenähtud otstarbel esmakordselt. Artikkel 2 l) harmoneeritud standard mittesiduv tehniline spetsifikatsioon, mille on komisjoni volituse alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni aasta direktiivis 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord, (1) sätestatud menetluse kohaselt vastu võtnud standardiorganisatsioon, nimelt Euroopa Standardikomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) või Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut (ETSI). (1) EÜT L 204, , lk 37. Direktiivi on viimati muudetud aasta ühinemisaktiga. 87. Harmoneeritud standardi määratlus Harmoneeritud standardid on olulised vahendid masinadirektiivi kohaldamisel. Nende kohaldamine ei ole kohustuslik. Kui aga viited harmoneeritud standarditele on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, lubab nende spetsifikatsioonide kohaldamine eeldada vastavust nendega hõlmatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vt 110: märkused artikli 7 lõike 2 kohta. Lisaks annavad harmoneeritud standardid hea ülevaate tehnika tasemest, mida tuleb arvesse võtta I lisas sätestatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete kohaldamisel vt 162: märkused I lisa 3. üldpõhimõtte kohta. Kuigi harmoneeritud standardite määratluses osutatakse kolmele Euroopa standardiorganisatsioonile, on masinadirektiivi toetavate standardite väljatöötamisse kaasatud neist ainult kaks, nimelt CEN ja CENELEC vt 112: märkused artikli 7 lõike 2 kohta. Määratluses nimetatud komisjoni antud volitusele viidatakse üldiselt kui volitusele. 19. detsembril 2006 andis komisjon CENile ja CENELECile volituse M/396, paludes Euroopa standardiorganisatsioonidel direktiivi 2006/42/EÜ silmas pidades läbi vaadata masinaid käsitlevate harmoneeritud standardite kogum ning välja töötada uued vajalikud standardid. 26 ( 88. Täidetakse hiljem)

68 Artikkel 3 Eridirektiivid Kui masinatega seotud ohud, mis on nimetatud I lisas, on täpsemalt täielikult või osaliselt reguleeritud teiste ühenduse direktiividega, siis käesolevat direktiivi ei kohaldata või lõpetatakse käesoleva direktiivi kohaldamine selliste masinate suhtes selliste ohtude puhul alates nende teiste direktiivide rakendamise kuupäevast. 89. Masinadirektiiv ja muud siseturudirektiivid Artikli 3 kohaselt võidakse masinadirektiivi reguleerimisalasse kuuluvate toodete puhul masinadirektiivi sätted täielikult või osaliselt asendada muude ELi direktiividega, mis käsitlevad täpsemalt kõiki asjaomaseid ohte või osa neist. Need eridirektiivid võivad olla laiaulatuslikud tervisekaitset ja ohutust käsitlevad direktiivid, mis hõlmavad kõiki nende reguleerimisalasse kuuluvate toodetega seotud masinatest tulenevaid ohte. Artikli 3 kohaselt kohaldatakse neid direktiive masinadirektiivi asemel nende reguleerimisalasse kuuluvate toodete suhtes vt 90. Muudel juhtudel piirdub eridirektiivide ja masinadirektiivi kattuvus ühe või mõne ohuga. Artikli 3 kohaselt tuleb sellistel juhtudel kohaldada eridirektiivide asjaomaseid sätteid, selle asemel et kohaldada masinadirektiivi vastavaid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid vt 91. Lisaks artiklis 3 osutatud eridirektiividele võidaks masinadirektiiviga käsitlemata aspektide, näiteks elektromagnetilise ühilduvuse või keskkonnakaitse puhul kohaldada masinadirektiivi reguleerimisalasse kuuluvate masinate suhtes täiendavalt muid ELi direktiive vt 92. Järgmistes lõikudes nimetatud muude ELi direktiivide eesmärk on tagada kaupade vaba liikumine EÜ asutamislepingu artikli 95 (nüüd ELi toimimise lepingu artikkel 114) kohase tehnilise ühtlustamise kaudu. Nende hulka ei ole arvatud keskkonnakaitset käsitleva EÜ asutamislepingu artikli 175 (nüüd ELi toimimise lepingu artikkel 192) alusel vastu võetud direktiive või töötajate tervise ja ohutuse kaitset käsitleva EÜ asutamislepingu artikli 137 (nüüd ELi toimimise lepingu artikkel 153) alusel vastu võetud direktiive. Masinadirektiivi ja EÜ asutamislepingu artikli 137 (nüüd ELi toimimise lepingu artikkel 153) alusel vastu võetud direktiivide vahelise seose kohta vt 140: märkused artikli 15 kohta. -d osutatud direktiive võidakse kohaldada ka artikli 1 punktis g osutatud osaliselt komplekteeritud masinate suhtes. Tuleb märkida, et kui masina suhtes kohaldatakse rohkem kui ühte direktiivi, võib iga direktiivi kohane vastavushindamise menetlus olla erinev. Sellisel juhul hõlmab iga direktiivi kohaselt läbi viidav vastavushindamise menetlus ainult neid aspekte, mida see direktiiv kõige täpsemalt käsitleb. Masinale kantud CE-märgis näitab, et masin vastab kõikidele kohaldatavatele ELi õigusaktidele, mille kohaselt CE-märgis on vajalik vt 106: märkused artikli 5 lõike 4 kohta ning 141: märkused artikli 16 kohta. Kui masina suhtes kohaldatakse lisaks masinadirektiivile ühte või enamat muud direktiivi, mille kohaselt on vajalik EÜ vastavusdeklaratsioon, võib tootja koostada ühe 64

69 ELi vastavusdeklaratsiooni kõikide asjaomaste direktiivide kohta, tingimusel et see deklaratsioon sisaldab kogu teavet, mis on nõutav iga direktiiviga. See ei pruugi kõikidel juhtudel võimalik olla, sest teatavates direktiivides on täpsustatud vastavusdeklaratsiooni konkreetne vorm. Igal juhul peab masina EÜ vastavusdeklaratsioon sisaldama kinnitust, et masin vastab muudele kohaldatavatele direktiividele vt 383: märkused II lisa 1. osa A jao punkti 4 kohta. 90. Eridirektiivid, mida kohaldatakse nende reguleerimisalasse kuuluvate masinate suhtes masinadirektiivi asemel Direktiiv 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse kohta 27 Mänguasjade direktiiv on laiaulatuslik tervise ja ohutuse direktiiv, mis käsitleb konkreetsemalt kui masinadirektiiv mänguasjadena kasutamiseks ette nähtud masinatega kaasnevaid ohte. Kooskõlas artikliga 3 ei kohaldata seega masinadirektiivi masinate suhtes, mis kuuluvad mänguasjade direktiivi reguleerimisalasse. Direktiiv 89/686/EMÜ isikukaitsevahendite kohta 28 Isikukaitsevahendite direktiiv on laiaulatuslik tervise ja ohutuse direktiiv, mis käsitleb konkreetsemalt kui masinadirektiiv isikukaitsevahenditena kasutamiseks ette nähtud masinatega kaasnevaid ohte. Kooskõlas artikliga 3 ei kohaldata seega masinadirektiivi masinate suhtes, mis kuuluvad isikukaitsevahendite direktiivi reguleerimisalasse. Tuleb märkida, et isikukaitsevahendite direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad tooted võib paigaldada masinale, näiteks jäigad või paindlikud juhitavad kukkumispiduriseadmed. 27 ELT L 170, , lk EÜT L 399, , lk

70 Direktiiv 93/42/EMÜ 29 direktiiviga 2007/47/EÜ 30 muudetud kujul meditsiiniseadmete kohta Meditsiiniseadmete direktiiv on laiaulatuslik tervise ja ohutuse direktiiv, mis käsitleb konkreetsemalt kui masinadirektiiv meditsiiniotstarbel kasutamiseks ette nähtud masinatega kaasnevaid ohte. Kooskõlas artikliga 3 ei kohaldata seega masinadirektiivi masinate suhtes, mis kuuluvad meditsiiniseadmete direktiivi reguleerimisalasse. Tuleb märkida, et meditsiiniseadmete direktiivi artiklit 3 (muudetud kujul) kohaselt kohaldatakse masinate kujul esinevate meditsiiniseadmete suhtes masinadirektiivi mis tahes olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, mis on asjakohased ja ei ole lisatud meditsiiniseadmete direktiivi, samas kui muud kohustused seoses selliste seadmete turulelaskmisega, sealhulgas vastavushindamise menetlus, on sätestatud ainult meditsiiniseadmete direktiivis. Direktiiv 95/16/EÜ 31 liftide kohta Lifte käsitlev direktiiv on laiaulatuslik tervise ja ohutuse direktiiv, mis käsitleb konkreetsemalt kui masinadirektiiv liftidena kasutamiseks ette nähtud masinatega ja liftide ohutusseadistega kaasnevaid ohte. Kooskõlas artikliga 3 ei kohaldata seega masinadirektiivi liftide ja nende ohutusseadiste suhtes, mis kuuluvad lifte käsitleva direktiivi reguleerimisalasse. Tuleb märkida, et lifte käsitleva direktiivi I lisa punkti 1.1 kohaselt kohaldatakse liftide suhtes masinadirektiivi mis tahes olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, mis ei ole lisatud lifte käsitlevasse direktiivi, samas kui muud kohustused seoses selliste liftide turulelaskmisega, sealhulgas vastavushindamise menetlus, on sätestatud ainult lifte käsitlevas direktiivis. Masinadirektiivi kohaldatakse liftide suhtes, mis on lifte käsitleva direktiivi reguleerimisalast välja arvatu, välja arvatud juhul, kui need liftid on välja arvatud ka masinadirektiivi reguleerimisalast vt -d 47 70: märkused artikli 1 lõike 2 kohta ning 151: märkused artikli 24 kohta. 29 EÜT L 169, lk ELT L 247, lk EÜT L 213, , lk 1. 66

71 Direktiiv 2000/9/EÜ 32 reisijateveoks ettenähtud köisteede kohta Köisteesid käsitlev direktiiv on laiaulatuslik tervise ja ohutuse direktiiv, mis käsitleb konkreetsemalt kui masinadirektiiv selliste masinatega kaasnevaid ohte, mis on ette nähtud kasutamiseks köisteena reisijateveoks. Kooskõlas artikliga 3 ei kohaldata seega masinadirektiivi reisijateveoks ettenähtud köisteede suhtes, mis kuuluvad köisteede direktiivi reguleerimisalasse. Masinadirektiivi kohaldatakse teatavate köisteede suhtes, mis jäävad köisteede direktiivi reguleerimisalast välja või on nimetatud direktiivi reguleerimisalast välja arvatud, näiteks ainult kaubaveoks ettenähtud köisteed ning põllumajanduses, kaevandustes või tööstuslikul otstarbel kasutatavad köisteed. Muud köisteede direktiivi reguleerimisalast välja arvatud seadised on välja arvatud ka masinadirektiivi reguleerimisalast, näiteks veesõidukid või raudteevõrgus liikuvad transpordivahendid või laadaplatside või lõbustusparkides kasutatavad eriseadmed vt 49 ja 57: märkused artikli 1 lõike 2 kohta. 32 EÜT L 106, , lk

72 91. Eridirektiivid, mida võib konkreetsete ohtude puhul masinate suhtes kohaldada masinadirektiivi asemel Direktiiv 94/9/EÜ 33 plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavate seadmete ja kaitsesüsteemide kohta Kooskõlas artikliga 3 kohaldatakse plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevat direktiivi plahvatusohu korral masinate suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks plahvatusohtlikes keskkondades. Masinadirektiivi I lisa punkti teises lõigus esitatud viidet ühenduse eridirektiividele tuleb käsitleda viitena direktiivile plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavate seadmete ja kaitsesüsteemide kohta. Tuleb märkida, et kõnealust direktiivi ei kohaldada masina nende piirkondade suhtes, kus plahvatusohtlik keskkond võib olemas olla, või plahvatusohu suhtes, mis ei tulene kokkupuutest õhuga. 34 Plahvatusoht, mille on põhjustanud masin ise või masina toodetud või masinas kasutatavad gaasid, vedelikud, tolm, aurud või muud ained, või mis on põhjustatud masina sees, on hõlmatud masinadirektiiviga vt 228: märkused I lisa punkti kohta. Masinatootja võib masinasse lisada juba turule lastud plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid, kaitsesüsteeme või koostisosi eesmärgiga ennetada plahvatusohtu masinasisestes piirkondades. Sellisel juhul ei tohiks EÜ vastavusdeklaratsioon osutada plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevale direktiivile, vaid masina tootja tehnilisse toimikusse tuleb lisada masinasse lisatud selle direktiivi kohaste seadmete, süsteemide või koostisosade EÜ vastavusdeklaratsioonid vt 392: märkused VII lisa A osa punkti 1 alapunkti a kohta. 33 EÜT L 100, , lk Vt suunised, mis käsitlevad 23. märtsi aasta direktiivi 94/9/EÜ (plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) kohaldamist kolmas väljaanne, juuni 2009: 68

73 Direktiiv 84/500/EMÜ toiduainetega kokkupuutumiseks ettenähtud keraamikatoodete kohta 35 Määrus (EÜ) nr 1935/ toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ Kooskõlas artikliga 3 kohaldatakse toiduainetööstuse masinate asjaomaste osade suhtes ELi õigusnorme toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta. Masinadirektiivi I lisa punkti alapunktis a esitatud viidet asjaomastele direktiividele tuleb käsitleda viitena direktiivile 84/500/EMÜ, määrusele (EÜ) nr 1935/2004 ja direktiivile 2002/72/EÜ. Komisjoni direktiiv 2002/72/EÜ 37 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja - toodete kohta Direktiiv 2009/105/EÜ 38 lihtsate surveanumate kohta (kodifitseeritud versioon) Kooskõlas artikliga 3 kohaldatakse lihtsaid surveanumaid käsitlevat direktiivi survega seotud ohtude puhul seeriaviisiliselt toodetud lihtsate surveanumate suhtes, mis on lisatud masinasse või on sellega ühendatud. Tuleb märkida, et masinadirektiivi hõlmab purunemisohtu töötamise ajal vt 207: märkused I lisa punkti kohta. 35 EÜT L 277, lk ELT L 338, lk EÜT L 220, lk ELT L 264, , lk

74 Direktiiv 2009/142/EÜ 39 küttegaasiseadmete kohta Küttegaasiseadmeid käsitlevat direktiivi kohaldatakse küttegaasiseadmete suhtes, mida kasutatakse toidu valmistamiseks, kütmiseks, kuuma vee tootmiseks, jahutamiseks, valgustamiseks või pesemiseks, sealhulgas puhurpõletite suhtes, ning selliste seadmete abiseadmete suhtes. Kooskõlas artikliga 3 kohaldatakse küttegaasiseadmeid käsitlevat direktiivi selle direktiiviga hõlmatud ohtude osas ka selle reguleerimisalasse kuuluvate gaasiseadmete suhtes, mis on lisatud masinasse. Tootmisruumides teostatavates tööstusprotsessides kasutamiseks ettenähtud seadmed ei kuulu küttegaasiseadmeid käsitleva direktiivi reguleerimisalasse. Selliste seadmete ja muude gaasiseadmete suhtes, mis ei kuulu küttegaasiseadmeid käsitleva direktiivi reguleerimisalasse, kohaldatakse masinadirektiivi, kui nad kuuluvad selle direktiivi reguleerimisalasse või kui need seadmed on lisatud masinasse. Küttegaasiseadmeid käsitleva direktiiviga reguleerimata ohtude puhul kohaldatakse masinadirektiivi ka küttegaasiseadmeid käsitleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate gaasiseadmete suhtes, millel on motoriseeritud liikuvad osad. Direktiiv 97/23/EÜ 40 surveseadmete kohta Kooskõlas artikliga 3 kohaldatakse surveseadmeid käsitlevat direktiivi survega seotud ohtude puhul surveseadmete suhtes, mis on lisatud masinasse või on sellega ühendatud. Kui juba turule lastud surveseade lisatakse masinasse, peab masina tootja tehnilises toimikus sisalduma EÜ vastavusdeklaratsiooni selle surveseadme vastavuse kohta surveseadmeid käsitlevale direktiivile vt 392: märkused VII lisa A osa punkti 1 alapunkti a kohta. Surveseadmed, mis on liigitatud mitte kõrgemasse kui I kategooriasse ja lisatud masinadirektiivi reguleerimisalasse kuuluvasse masinasse, ei kuulu surveseadmeid käsitleva direktiivi reguleerimisalasse. Seega kohaldatakse masinadirektiivi selliste seadmete suhtes täies ulatuses. Tuleb märkida, et masinadirektiivi hõlmab purunemisohtu töötamise ajal vt 207: märkused I lisa punkti kohta. 39 ELT L 330, , lk EÜT L 181, , lk 1. 70

75 92. Direktiivid, mida võib lisaks masinadirektiivile kohaldada masinate suhtes masinadirektiiviga mittehõlmatud ohtude puhul Direktiiv 89/106/EÜ 41 ehitustoodete kohta Ehitustooteid käsitlevas direktiivis sätestatakse nõuded ehitustoodete sobivuse kohta ehitiste puhul, milles neid kasutatakse. Ehitustoodete direktiivi kohaldatakse lisaks masinadirektiivile masinate suhtes, mis on projekteeritud püsivaks paigaldamiseks ehitistesse, näiteks ajamiga väravatesse, ustesse, akendesse, luukidesse ja katetesse ning ventilatsioonisüsteemidesse ja kliimaseadmetesse. Tuleb märkida, et ehitustooteid käsitlevat direktiivi saab kohaldada ainult siis, kui olemas on ühtlustatud tehnilised spetsifikatsioonid. Direktiiv 97/68/EÜ 42, mida on muudetud direktiividega 2002/88/EÜ 43 ja 2004/26/EÜ 44 väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete kohta Väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaase ja tahkeid heitmeid käsitlevas direktiivis sätestatakse keskkonnakaitsenõuded nimetatud direktiivi reguleerimisalasse kuuluvatele väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete kohta. Väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavad mootorid peavad kandma artiklis 6 osutatud tähiseid, mida on kirjeldatud direktiivi 97/68/EÜ I lisa 3. osas, kuid seda direktiivi ei nimetata masina EÜ vastavusdeklaratsioonis. 41 EÜT L 40, , lk EÜT L 59, lk ELT L 35, lk ELT L 146, lk 1. 71

76 Direktiiv 1999/5/EÜ 45 raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete kohta Raadioseadmeid ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmeid käsitlevas direktiivis sisalduvaid raadiosagedusspektri kasutamise nõudeid kohaldatakse selle direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete suhtes, mis on lisatud masinasse, näiteks teatavad kaugjuhtimisseadmed. Tuleb märkida, et masina kaugjuhtimissüsteemide ohutust reguleerib masinadirektiiv vt 184: märkused I lisa punkti kohta. Direktiiv 2000/14/EÜ 46, mida on muudetud direktiiviga 2005/88/EÜ 47 välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta Välitingimustes kasutatavate seadmete müra käsitlevas direktiivis sätestatakse keskkonnamüra käsitlevad nõuded selle direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate masinate suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks välitingimustes. 48 Tuleb märkida, et masinadirektiivi I lisa punkti alapunkti u viimases lõigus on öeldud, et välitingimustes kasutatavate seadmete müra käsitleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate masinate suhtes kohaldatakse viimatinimetatud direktiivis sisalduvaid helirõhutaseme või helivõimsuse taseme mõõtmise nõudeid ning et nimetatud punkti vastavaid sätteid ei kohaldata vt 229 ja 230: märkused I lisa punkti kohta ning 273: märkused I lisa punkti alapunkti u kohta. 45 EÜT L 91, , lk EÜT L 162, lk ELT L 344, lk Vt suunised Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/14/EÜ kohaldamise kohta: 72

77 Direktiiv 2002/95/EÜ 49 teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes Direktiivis teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes sätestatakse piirangud teatavate ohtlike ainete kasutamisele elektri- ja elektroonikaseadmetes, mis kuuluvad kategooriatesse 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ja 10, nagu on sätestatud direktiivi 2002/96/EÜ IA lisas. Nendesse kategooriatesse kuuluvad teatavad tooted võivad kuuluda ka masinadirektiivi reguleerimisalasse, näiteks kategooria 1 suured kodumasinad, mis ei ole ettenähtud kasutamiseks kodumajapidamistes, kategooria 6 elektri- ja elektrontööriistad, kategooria 7 motoriseeritud vaba aja veetmise ja spordivahendid ning kategooria 10 automaadid. Direktiiv 2004/108/EÜ 50 elektromagnetilise ühilduvuse kohta Direktiivi elektromagnetilise ühilduvuse kohta kohaldatakse masina suhtes, mis sisaldab elektrija elektrilisi või elektroonilisi osasid, mis võivad tekitada elektromagnetilisi häireid või mida nimetatud häired võivad mõjutada. Kõnealune direktiiv hõlmab masina toimimisega seotud elektromagnetilise ühilduvuse aspekte. 51 Masinadirektiiv hõlmab siiski masina häirekindlust seoses ohutusega seotud elektromagnetiliste häiretega, mis levivad kas kiirgusega või juhtme kaudu vt 184: märkused I lisa punkti kohta ning 233: märkused I lisa punkti kohta. Direktiiv 2005/32/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks Kõnealuses direktiivis nähakse ette raamistik tööstustoodete ökodisaini nõuete vastuvõtmiseks. Direktiivi raames vastu võetud rakendusmeetmeid võib kohaldada masinate või masinasse paigaldatavate seadmete suhtes, näiteks pumpade suhtes. 49 ELT L 37, lk ELT L lk Vt 21. mai aasta juhend elektromagnetilist ühilduvust käsitleva direktiivi 2004/108/EÜ kohta: 73

78 Artikkel 4 Turujärelevalve 1. Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed, et masinat saaks turule lasta ja/või kasutusele võtta ainult siis, kui see vastab käesoleva direktiivi asjakohastele sätetele ega ohusta inimeste tervist ja ohutust ega koduloomi või vara, eeldades, et masin on nõuetekohaselt paigaldatud, masinat on nõuetekohaselt hooldatud ning seda kasutatakse ettenähtud otstarbel või põhjendatult eeldatavate tingimuste kohaselt. 93. Turujärelevalve Artiklis 4 sätestatakse liikmesriikide kohustus tagada, et masinaid ja osaliselt komplekteeritud masinaid käsitlevad masinadirektiivi sätted oleks nõuetekohaselt kohaldatud ning et turulelastud ja kasutuselevõetud masinad oleksid ohutud. Mõistet masin kasutatakse artikli 4 lõikes 1 laiemas tähenduses, et osutada artikli 1 lõike 1 punktides a f osutatud tooterühmade suhtes vt 33: märkused artikli 2 esimese lõigu kohta. Turujärelevalvet käsitlevad põhieeskirjad on sätestatud määruse (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega) III peatükis. 52 Määrus on vahetult kohaldatav alates 1. jaanuarist Direktiivi sätted turujärelevalve kohta täiendavad masinadirektiivi asjaomaseid sätteid, ehk teisisõnu, neid kohaldatakse siis, kui masinadirektiiv ei sisalda sama eesmärgiga erisätteid. 53 Järgnevad märkused on seotud nii masinadirektiivi artikli 4 sätetega kui ka määruse III peatükis sisalduvate täiendavate sätetega. Määruse asjakohased sätted on esitatud kokkuvõtvalt ning määruse asjakohastele artiklitele on viidatud joonealustes märkusest, kuid lugejad peaksid siiski tutvuma kogu määruse tekstiga. Termin turujärelevalve tähistab ametiasutuste tegevust ja võetud meetmeid, mille eesmärk on tagada, et direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad tooted on läbinud vajaliku vastavushindamise menetluse, tooted vastavad kohaldatavatele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele ning komplekteeritud masinad on ohutud. 54 Turujärelevalvet tehakse siis, kui sellised tooted turule lastakse või kasutusele võetakse või pärast seda. Seega eristatakse turujärelevalvet vastavushindamisest, mille eesmärk on tagada toodete nõuetele vastavus enne nende turule laskmist või kasutusele võtmist. 52 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, , lk 30). 53 Vt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõige Vt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 lõige

79 94. Turujärelevalve masinate üle Artikli 4 lõikes 1 nõutud turujärelevalve masinate üle hõlmab vähemalt järgmisi tegevusi: kontrollida, kas turule lastav või kasutusele võetav masin kannab CE-märgist ja talle on lisatud nõuetekohane EÜ vastavusdeklaratsioon vt 103: märkused artikli 5 lõike 1 kohta, 141: märkused artikli 16 kohta, 383: märkused II lisa 1. osa A jao kohta ja 387: märkused III lisa kohta; tagada, et turulelastud või kasutuselevõetud masinad on läbinud nõuetekohase vastavushindamise menetluse vt -d : märkused artikli 12 kohta; kontrollida, kas turule lastavale või kasutusele võetavale masinale on lisatud vajalik teave, näiteks juhendid vt 103: märkused artikli 5 lõike 1 kohta ning -d : märkused I lisa punkti kohta; kui masin sisaldab osaliselt komplekteeritud masinaid, tuleb kontrollida, kas komplekteeritud masina või masinakogumi tootja on nõuetekohaselt järginud osaliselt komplekteeritud masina tootja paigaldusjuhendid; kontrollida turule lastud või kasutusele võetud masina nõuetele vastavust eesmärgiga tagada, et masin vastaks kohaldatavatele olulistele tervisekaitseja ohutusnõuetele ja ei ohusta inimeste tervist ja ohutust ning kui see on asjakohane, siis ka koduloomi või vara vt 103: märkused artikli 5 lõike 1 kohta ning 160: märkused I lisa 2. üldpõhimõtte kohta; asjakohaste meetmete võtmine eesmärgiga tagada, et nõuetele mittevastavad tooted viiakse nõuetega kooskõlla või kõrvaldatakse turult vt -d : märkused artikli 11 kohta ning 142: märkused artikli 17 kohta. Masinadirektiivis sisalduvad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded käsitlevad peamiselt inimeste, sealhulgas operaatorite ja teiste ohualas viibivate isikute tervist ja ohutust vt 166 ja 167: märkused I lisa punkti alapunktide c ja d kohta. Olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid kohaldatakse vajadusel ka koduloomade tervise ja ohutuse suhtes. See võib olla asjakohane näiteks masinate puhul, mis on ette nähtud kasutamiseks põllumajandusloomade, hobuste või koduloomadega või mis tõenäoliselt puutuvad nendega kokku. Samuti kohaldatakse olulisi tervisekaitseja ohutusnõudeid vajadusel vara kaitse suhtes, näiteks tulekahju- või plahvatusohu korral vt 227 ja 228: märkused I lisa punktide ja kohta. Turujärelevalvet võib teostada mis tahes etapis pärast masina valmimist, kui asjaomane toode on tehtud kättesaadavaks ELis levitamise või kasutamise eesmärgil vt 73: märkused artikli 2 punkti h kohta. Masinat võib kontrollida tootjate, importijate, levitajate ja rendiettevõtjate ruumides või transiidi käigus või ELi välispiiridel. Samuti võib masina nõuetele vastavust kontrollida kasutaja ruumides pärast masina kasutuselevõtmist, kuid sellisel juhul peavad turujärelevalveasutused suutma eristada tootja tarnitud masina tunnusjooned nendest tunnusjoontest, mis võivad tuleneda kasutaja poolt tehtud muudatustest vt 382: märkused II lisa 1. osa A jao kohta. Seda võib lihtsustada tootja tehnilise toimiku asjakohaste elementide läbivaatamine vt 392: märkused VII lisa A osa kohta. Samuti võib kontrollida kasutaja poolt 75

80 isiklikuks kasutamiseks toodetud masinate nõuetelevastavust pärast seda, kui masin on kasutusele võetud vt 86: märkused artikli 2 punkti k kohta. Kui kasutatav masin ei vasta nõuetele ja see ohustab kasutajaid, võivad töötervishoiu- ja ohutuse eest vastutavad liikmesriigi ametiasutused nõuda, et kasutajad võtaksid vajalikud meetmed inimeste kaitseks ning tõsise ohu korral võivad nad keelata masina kasutamise. Sellised meetmed võib võtta riigisiseste õigusnormide alusel, millega rakendatakse direktiivi 2009/104/EÜ töövahendite kasutamise kohta vt 140: märkused artikli 15 kohta. Sellisel juhul võtavad turujärelevalveasutused siiski vajalikud meetmed asjaomase masina tootja suhtes ka masinadirektiivi alusel. Masina nõuetele vastavuse hindamisel peavad turujärelevalveasutused arvesse võtma tehnika taset, sealhulgas vajadusel masina turulelaskmise ajal kehtinud harmoneeritud standardeid vt 161 ja 162: märkused I lisa 3. üldpõhimõtte kohta. Turujärelevalveasutused peavad võtma arvesse tootja poolt ette nähtud masina kasutusotstarvet ning samuti põhjendatult ettenähtavat väärkasutust vt 171 ja 172: märkused I lisa punkti alapunktide h ja i kohta. Artikkel 4 (jätkub) 2. Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed, et tagada osaliselt komplekteeritud masinate turulelaskmise korral nende vastavus käesoleva direktiivi asjakohastele sätetele. 95. Turujärelevalve osaliselt komplekteeritud masinate üle Artikli 4 lõikes 2 nõutakse, et liikmesriigid peavad teostama turujärelevalvet osaliselt komplekteeritud masinate üle. Osaliselt komplekteeritud masinate üle saab turujärelevalvet teostada enne seda, kui osaliselt komplekteeritud masin lisatakse komplekteeritud masinasse või masinakogumisse. Samuti võivad turujärelevalveasutused kontrollida masinaid või masinakogumeid, millesse osaliselt komplekteeritud masinad on lisatud. Sellisel juhul on osaliselt komplekteeritud masina turujärelevalve komplekteeritud masina üle teostatava turujärelevalve üks osa. Kui pärast osaliselt komplekteeritud masina lisamist masinasse tuvastatakse, et see osaliselt komplekteeritud masin ei vasta nõuetele, võivad turujärelevalveasutused kontrollida komplekteeritud masina tehnilisest toimikust, kas osaliselt komplekteeritud masina ühendamisdeklaratsioonis on öeldud, et kohaldatud on asjaomaseid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid ning need nõuded on täidetud vt 384: märkused II lisa 1. osa B jao kohta. Sellisel juhul peaksid turujärelevalveasutused pöörduma osaliselt komplekteeritud masina tootja poole. Turujärelevalve osaliselt komplekteeritud masinate üle hõlmab järgmisi tegevusi: a) tagada, et turulelastud osaliselt komplekteeritud masinad on läbinud nõuetekohase menetluse vt 131: märkused artikli 13 kohta; 76

81 b) kontrollida, et turulelastud osaliselt komplekteeritud masinale on lisatud nõuetekohane ühendamisdeklaratsioon. Eelkõige tuleb tagada, et ühendamisdeklaratsioon sisaldab deklaratsiooni selle kohta, milliseid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid on kohaldatud ning millised neist nõuetest on täidetud vt 131: märkused artikli 13 kohta ning 384: märkused II lisa 1. osa B jao kohta; c) kontrollida, kas tootja paigaldusjuhendid on koostatud nii, et komplekteeritud masina tootja saab monteerida osaliselt komplekteeritud masina nõuetekohaselt vt 131: märkused artikli 13 kohta ning 390: märkused VI lisa kohta; d) kontrollida turulelastud osaliselt komplekteeritud masinate vastavust olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, mida tootja sõnul on kohaldatud ja täidetud vt 385: märkused II lisa 4. jao B osa kohta. Osaliselt komplekteeritud masina üle kontrolli teostamist võib lihtsustada asjaomase tehnilise dokumentatsiooniga tutvumine vt 394: märkused VII lisa B osa kohta; e) võtta asjakohased meetmed eesmärgiga käsitleda osaliselt komplekteeritud masinaid, mis ei vasta mis tahes eespool punktides a d osutatud sätetele. Kuigi masinadirektiivis ei täpsustata võetavaid meetmeid, on selge, et turujärelevalveasutused peavad nõudma, et osaliselt komplekteeritud masina tootja viiks oma toote eespool punktides a d osutatud sätetega kooskõlla ning kui tootja seda ei tee, peavad nimetatud asutused tagama toote turult kõrvaldamise. Artikkel 4 (jätkub) 3. Liikmesriigid moodustavad või määravad pädevad ametiasutused, kes valvavad masinate ja osaliselt komplekteeritud masinate ning lõigete 1 ja 2 sätete vastavuse järele. 4. Liikmesriigid määravad kindlaks lõikes 3 nimetatud pädevate ametiasutuste ülesanded, organisatsiooni ja volitused ning teavitavad sellest nagu ka igast edaspidisest muudatusest komisjoni ja teisi liikmesriike. 96. Turujärelevalveasutused Mõiste pädevad ametiasutused tähendab iga liikmesriigi asutust või asutusi, mis vastutavad turujärelevalve teostamise eest riigi territooriumil. 55 Artikli 4 lõigete 3 ja 4 kohaselt peavad liikmesriigid määrama turujärelevalve eest vastutavad ametiasutused ning kindlaks määrama nende ülesanded, organisatsiooni ja volitused. Liikmesriigid võivad ise otsustada selle üle, kuidas nende turujärelevalve on korraldatud, kuid turujärelevalvesüsteem peab siiski vastama teatavatele kriteeriumitele. Turujärelevalveasutused täidavad oma kohustusi sõltumatult, erapooletult ja eelarvamusteta Vt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 lõige Vt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 19 lõige 4. 77

82 Liikmesriigid peavad tagama turujärelevalveasutustele piisavad vahendid, sh nii personal kui ka eelarve, nende ülesannete täitmiseks. Turujärelevalveasutustele antavad õiguslikud volitused peavad hõlmama volitusi nõuda ettevõtjatelt vajalike dokumentide ja vajaliku teabe kättesaadavaks tegemist ning siseneda ettevõtjate ruumidesse ja võtta vajalikud representatiivsed tootenäidised. 57 Liikmesriigid peavad tagama, et turujärelevalveasutustele antud volitusi täidetakse kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. 58 Liikmesriigid peavad võtma vajalikud meetmed eesmärgiga tagada, et üldsus teab liikmesriigi turujärelevalveasutuste olemasolu, ülesandeid ja nimetusi ning seda, kuidas nendega saab ühendust võtta. 59 Turujärelevalvesüsteem peab suutma hõlmata kõiki masinadirektiivi reguleerimisalasse kuuluvaid tooteid, sealhulgas kutseliseks kasutamiseks ja klientidele kasutamiseks ette nähtud masinaid. 60 Mõnes liikmesriigis võib üks asutus hõlmata kõiki tooteid. Teistes liikmesriikides võidakse masinadirektiivi turujärelevalve olla jagatud näiteks tarbijakaitse eest vastutava asutuse ning töötervishoiu- ja ohutuse eest vastutava asutuse vahel. Kui kaasatud on rohkem kui üks asutus, peab liikmesriik kehtestama korra, et tagada vajalik kooskõlastamine ja teabevahetus nende asutuste vahel. 61 Turujärelevalveasutustel peavad olema ruumid vajalike tehniliste kontrollide ja testide tegemiseks või neil peab olema vajaduse korral vähemalt juurdepääs vajalikele ruumidele. 62 Turujärelevalve eest vastutavad liikmesriigi ametiasutused võivad teatavad eriülesanded, näiteks masinate testimise või tehnilise kontrolli usaldada pädevatele testimis- või kontrolliorganitele, sealhulgas eraettevõtetele. Selliste organite poolt tehtud testide või kontrollide alusel tehtud turujärelevalvega seotud otsuste või võetud meetmete eest vastutavad siiski liikmesriigi turujärelevalveasutused. 97. Turujärelevalvesüsteem Turujärelevalvesüsteem peab hõlmama järgmist: nõuetele mittevastavate masinate suhtes esitatud kaebuste käsitlemise menetlust; masinate tõttu esinenud õnnetusi ja tervisele põhjustatud kahju käsitlevate aruannete ja andmete jälgimise ja neile reageerimise süsteemi; teatavate masinarühmade uurimist ning näidiste kontrollimist või testimist; 57 Vt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 19 lõige Vt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 18 lõige Vt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 17 lõige Vt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 16 lõige Vt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 18 lõige Vt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 19 lõige 1. 78

83 piisavaid vahendeid, et kontrollida, kas parandusmeetmed on tõhusalt rakendatud; vahendeid, et jälgida masinatega seotud tervise- ja ohutusküsimusi käsitlevat teaduslikku ja tehnilist teavet. 63 Loomulikult ei saa turujärelevalveasutused jälgida kõiki turulelastavaid tooteid, kuid turul toodete jälgimise tase peab olema piisav, et tagada, et asjaomased sidusrühmad tajuksid turujärelevalvealast tegevus ning sel tegevusel oleks märkimisväärne mõju ettevõtjate käitumisele. Turujärelevalveasutused võtavad asjakohased meetmed, kui masinate tõttu esinenud õnnetusi, juhtumeid või tervisele põhjustatud kahju käsitlevatest kaebustest või aruannetest selgub, et asjaomased masinad ei vasta masinadirektiivi olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Turujärelevalveasutused peavad jälgima komisjoni poolt kaitseklausliga tehtud menetluse raames tehtud otsuseid vt -d : märkused artikli 11 kohta. Samuti jälgivad turujärelevalveasutused üldist tooteohutust käsitleva direktiivi 64 alusel loodud süsteemi RAPEX kaudu edastatud teavet ohtlike toodete kohta. Lisaks sellisele reageerivale tegevusele tuleb turujärelevalvealane tegevus korraldada perioodiliste turujärelevalve programmide alusel, mida tuleb korrapäraselt läbi vaadata ja ajakohastada, et parandada nende tõhusust. Masinate turujärelevalve programmi võib lisada kas üldisesse turujärelevalve programmi või sektorispetsiifilisse programmi. Kõnealustest programmidest tuleb teavitada teisi liikmesriike ja komisjoni ning need tuleb teha avalikkusele kättesaadavaks, sealhulgas elektrooniliselt. Esimene teabeedastus peab olema toimunud 1. jaanuariks Turujärelevalve programmid tuleb läbi vaadata vähemalt igal neljandal aastal ning läbivaatamise tulemused tuleb edastada teistele liikmesriikidele ja komisjonile ning teha avalikkusele kättesaadavaks. 65 Selleks et turujärelevalvealane tegevus oleks kõige tõhusam, peaks nimetatud tegevus põhinema riskihindamisel. Erilist tähelepanu tuleks pöörata tootevaldkondadele, kus esineb tõendeid direktiivi sätete kehva kohaldamise kohta või kus olenemata direktiivi kohaldamisest on masinate kasutamise tõttu esinenud õnnetuste või tervisele põhjustatud kahju määr ikka kõrge. Vahendite kasutamise optimeerimiseks on vajalik koostöö ja kooskõlastamine liikmesriikide turujärelevalveasutuste vahel vt 144: märkused artikli 19 kohta. Määruses, milles sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega, nähakse ette konkreetsed meetmed sellise koostöö parandamiseks ning samuti meetmed asjakohase koostöö tagamiseks kolmandate riikide pädevate asutustega Vt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 18 lõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ, 3. detsember 2001, üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, , lk 4). 65 Vt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 18 lõiked 5 ja Vt määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklid 24, 25 ja

84 98. Turujärelevalve vahendid CE-märgis ja EÜ vastavusdeklaratsioon Masinale kantud CE-märgis ja masinaga kaasasolev tootja EÜ vastavusdeklaratsioon on esimesed elemendid, mida turujärelevalveasutused saavad kontrollida vt 141: märkused artikli 16 kohta, 385: märkused II lisa 1. osa A jao kohta ning 387: märkused III lisa kohta. Eelkõige sisaldab olulist teavet EÜ vastavusdeklaratsioon, et võimaldada turujärelevalveasutustel läbi viia vajalikud kontrollid: andmed masina tootja või vajaduse korral tema volitatud esindaja kohta; tehnilist toimikut koostama volitatud isiku andmed; järgitud vastavushindamise menetlus ja vajaduse korral andmed kaasatud teavitatud asutuse kohta; muud direktiivid, mida on kohaldatud teatavate ohtude konkreetsemaks käsitlemiseks vt -d 89 92: märkused artikli 3 kohta; harmoneeritud standardid või vajaduse korral muud tehnilised spetsifikatsioonid, mida on kohaldatud. Selleks et kasutada ära harmoneeritud standardite kohaldamisest tulenevat eeldust nõuetele vastavuse kohta, peavad tootjad esitama EÜ vastavusdeklaratsioonis viited kohaldatud harmoneeritud standardi(te)le. Tuleb siiski märkida, et harmoneeritud standardite kohaldamine jääb vabatahtlikuks vt 110 ja 111: märkused artikli 7 lõike 2 kohta, 114: märkused artikli 7 lõike 3 kohta ning 385: märkused II lisa 1. osa A jao kohta. Kui masin kuulub ühte IV lisas loetletud rühma ja tootja on kasutanud VIII lisa kohast masinatootmise sisekontrollidel põhinevat vastavushindamist, peab tootja esitama EÜ vastavusdeklaratsioonis viited kohaldatud harmoneeritud standardi(te)le, sest selliste harmoneeritud standardite kohaldamine, mis hõlmavad kõiki masinate suhtes kohaldatavaid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, on eeltingimus selle vastavushindamise menetluse kasutamiseks vt 129: märkused artikli 12 lõike 3 kohta. Kui viide harmoneeritud standardile on EÜ vastavusdeklaratsioonis esitatud, võivad turujärelevalveasutused leida, et tootja on kohaldanud standardi spetsifikatsioone täies ulatuses. Kui tootja ei ole kohaldanud kõiki harmoneeritud standardi spetsifikatsioone, võib ta siiski EÜ vastavusdeklaratsiooni lisada viite standardile, kuid sel juhul peab ta märkima, milliseid standardi spetsifikatsioone on kohaldatud ja milliseid mitte. Kasutusjuhend Turujärelevalve teostamiseks olulist teavet võib saada ka kasutusjuhendist, mis peab masinaga kaasas olema. Kasutusjuhend peab olema esitatud selle riigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes, kus masinat kasutatakse vt 256: märkused I lisa punkti kohta. 80

85 Eelkõige tuleb kasutusjuhendis täpsustada masina ettenähtud kasutus, mida tuleb arvesse võtta, kui uuritakse masina nõuetele vastavust vt 171: märkused I lisa punkti alapunkti h kohta. Tehniline toimik või asjakohane tehniline dokumentatsioon Kui turujärelevalveasutused kahtlevad masinate vastavuses olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, võivad nad nõuda tootja tehnilise toimiku esitamist vt 393: märkused VII lisa A osa punktide 2 ja 3 kohta. Osaliselt komplekteeritud masinate puhul võivad turujärelevalveasutused nõuda tootja asjakohase tehnilise dokumentatsiooni esitamist vt 394: märkused VII lisa B osa kohta. Sellise taotluse võib esitada turujärelevalve protsessi mis tahes etapis. Nendel sätetel on kaks eesmärki: ühelt poolt võimaldab tehnilise toimiku või asjakohase tehnilise dokumentatsiooni asjaomaste elementide esitamine tootjal selgitada meetmeid, mida ta on võtnud masinatega seotud riskide käsitlemiseks, et järgida kohaldatavaid olulisi tervisekaitse-- ja ohutusnõudeid. Teisest küljest aitab nende dokumentide läbivaatamine turujärelevalveasutustel oma uurimine lõpule viia ning hajutada kahtlused asjaomase masina nõuetele vastavuse kohta või saada neile kahtlustele kinnitust. Turujärelevalveasutused ei pea neid dokumente siiski nõudma, kui nad leiavad, et neil on juba piisavalt teavet, mille alusel oma otsus teha. Tehnilise toimiku või asjakohase tehnilise dokumentatsiooni edastamise taotlus peaks näitama, millised on kahtlused seoses asjaomase masina nõuetele vastavusega ja millised on selle uurimisalused osad või aspektid. Küsida tuleks ainult uurimise jaoks vajalikke tehnilise toimiku või asjakohase tehnilise dokumentatsiooni elemente, et mitte tekitada tootjale ebaproportsionaalset koormust. Kui vastusena sellisele nõuetekohaselt põhjendatud taotlusele ei suudeta esitada masinat käsitlevat tehnilist dokumenti või osaliselt komplekteeritud masinat käsitlevat tehnilist dokumentatsiooni, võib see anda alust kahelda masina või osaliselt komplekteeritud masina vastavuses nõuetele vt 393: märkused VII lisa A osa punkti 3 kohta ning 394: märkused VII lisa B osa alapunkti b kohta. Teisisõnu, kui tootja ei suuda vastata nõuetekohaselt põhjendatud taotlusele esitada tema tehnilise toimiku või tehnilise dokumentatsiooni asjakohased elemendid, võivad turujärelevalveasutused teha otsuse selle kohta, milliseid meetmeid võtta neile kättesaadavate mis tahes muude tõendite alusel. 99. IV lisa reguleerimisalasse kuuluvate masinatega seotud dokumendid Kui masina suhtes, mis kuulub ühte IV lisas loetletud rühma, on kohaldatud ühte vastavushindamise menetlustest, kuhu on kaasatud teavitatud asutus, võivad turujärelevalveasutused lisaks eelmises lõigus nimetatud dokumentide taotlustele saada ka teatavaid dokumente asjaomaselt teavitatud asutuselt. EÜ tüübihindamine Masinate puhul, mille suhtes kohaldatakse IX lisas sätestatud EÜ tüübihindamise menetlust, võivad turujärelevalveasutused taotluse kaudu saada koopia asjaomasest EÜ tüübihindamissertifikaadist. See võimaldab ametiasutustel kontrollida, et sertifikaat on tõesti välja antud asjaomase masina kohta. Põhjendatud taotluse korral võivad turujärelevalveasutused saada koopia tehnilisest toimikust ning teavitatud 81

86 asutuse poolt läbi viidud kontrollide tulemustest vt 399: märkused IX lisa punkti 7 kohta. Turujärelevalveasutus võib sellise taotluse esitada otse teavitatud asutusele, kes tegi EÜ tüübihindamise. Teavitatud asutus peaks vastama taotluse esitanud liikmesriigi turujärelevalveasutusele. Raskuste korral (näiteks keeleliste raskuste korral) võivad turujärelevalveasutused paluda abi asjaomase teavitatud asutuse nimetamise eest vastutavatelt liikmesriigi ametiasutustelt vt 144: märkused artikli 19 kohta. Täieliku kvaliteedi süsteem Selleks et kontrollida, kas tootja täieliku kvaliteedi süsteemi hõlmavat vastavushindamise menetlust on nõuetekohaselt kohaldatud, võivad turujärelevalveasutused nõuda tootjalt või tema volitatud esindajalt tootja kogu kvaliteedi süsteemi käsitlevate asjakohaste dokumentide edastamist vt 407: märkused V lisa punkti 4 kohta Meetmed nõuetele mittevastava masina käsitlemiseks Nõuetele mittevastav CE-märgis Kui turujärelevalveasutus teeb kindlaks, et CE-märgis ei vasta nõuetele, tuleb võtta artiklis 17 sätestatud parandusmeetmed. Artiklis 11 sätestatud kaitseklauslit tohib kasutada ainult siis, kui artikli 17 kohaselt võetud meede ei aita lõpetada eeskirjade rikkumist vt 142: märkused artikli 17 kohta. Oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete mittejärgimine Kui turujärelevalveasutus leiab, et turule lastud masin ei vasta olulistele tervisekaitseja ohutusnõuetele, peab ametiasutus kõigepealt nõudma, et tootja või tema volitatud esindaja võtaks vajalikud parandusmeetmed masina nõuetega vastavusse viimiseks või kõrvaldaks masina turujärelevalveasutuse kindlaksmääratud aja jooksul turult. 67 Sellised parandusmeetmed tuleks võtta masina kõikide koostisosade suhtes, millel on sama projekteerimis- või ehitusviga, ning neid tuleks kohaldada kogu ELi turul. Kui asjaomane toode kujutab endast tõsist ohtu, nõuab turujärelevalveasutus lisaks, et tootja võtaks asjakohased meetmed juba turulelastud või kasutusele võetud masina suhtes, näiteks kõrvaldaks toote turult. 68 Kui tootja ei võta vajalikke parandusmeetmeid turujärelevalveasutuse määratud aja jooksul, peab liikmesriik võtma vajalikud meetmed, tagamaks, et ohtlikud tooted turult kõrvaldatakse. Sellistest meetmetest tuleb teavitada komisjoni ja teisi liikmesriike kooskõlas kaitseklauslis sätestatuga vt 123: märkused artikli 11 kohta. Turujärelevalveasutused võtavad ka asjakohased meetmed kasutajate teavitamiseks, tehes seda võimalusel koostöös asjaomaste ettevõtjatega, et ennetada õnnetusi või kahju tervisele, mis võivad tuleneda avastatud veast Vt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 lõige Vt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 lõige 14 ja artikkel Vt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 19 lõige 2. 82

87 Kui masin, mis kujutab endast tõsist ohtu, kõrvaldatakse turult kas siis vabatahtlikult või piiravate meetmete abil, vastab nõuetele või viiakse vastavusse vabatahtlike parandusmeetmete abil, peab liikmesriik teavitama teisi liikmesriike ja komisjoni, et nad saaksid kontrollida, kas vajalikud parandusmeetmed on võetud kogu ELis vt 144: märkused artikli 19 kohta. Selleks tuleb kasutada üldise tooteohutuse direktiivi alusel loodud süsteemi RAPEX. 70 Tuleb märkida, et kui turujärelevalveasutused võtavad kohustusliku meetme, millega piiratakse endast tõsist ohtu kujutava masina turulelaskmist, ei vabasta RAPEXi süsteemi kaudu teavitamine asjaomast liikmesriiki kohustusest teavitada meetmest vastavalt masinadirektiivi kaitseklauslile vt 123: märkused artikli 11 kohta Ohtlikud tarbekaubad Lisaks masinadirektiivi sätetele ja selle määruse sätetele, milles sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega, kohaldatakse üldise tooteohutuse direktiivi teatavaid konkreetseid sätteid masinate suhtes, mis on ette nähtud klientidele kasutamiseks või mida kliendid tõenäoliselt kasutavad, kui masinadirektiiv või määrus ei sisalda samaväärseid sätteid. 71 Eelkõige kohaldatakse järgmisi sätteid: levitajate kohustus võtta kõik asjakohased abinõud ja teha koostööd turujärelevalveasutustega; 72 tootjate ja levitajate kohustus teavitada ametiasutusi ohtlikest toodetest ning teha ametiasutustega koostööd, et vältida tarbijate ohustamist; 73 teatavad meetmed, mida turujärelevalveasutused võivad võtta ohtlike toodete puhul Kontroll ELi välispiiril Paljudel juhtudel, eelkõige masstootmises valmistatud toodete puhul, mis on ELi imporditud kolmandatest riikidest, on kõige tõhusam viis turujärelevalve teostamiseks kontrollida selliste toodete nõuetele vastavust ELi turule sisenemisel piiriületuspunktis enne seda, kui neid tooteid hakatakse levitama liikmesriikide turustusvõrkude kaudu. Seoses sellega määrust (EMÜ) nr 339/93 tühistava määruse (EÜ) 765/2008 artiklites nähakse ette selliste kontrollide õiguslik raamistik. Neid sätteid kohaldatakse imporditud masinate suhtes täiel määral. Liikmesriigid peavad andma ELi turule sisenevate toodete kontrollimise eest vastutavatele ametiasutustele (tavaliselt toll) vajalikud volitused ja vahendid, et nad saaksid piisavas ulatuses läbi viia masina tunnusjooni hõlmavaid asjakohaseid kontrolle, enne kui masin lubatakse vabasse ringlusse Vt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 22 lõige Vt direktiivi 2001/95/EÜ artikli 1 lõike 2 punkt b ning määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõige Vt direktiivi 2001/95/EÜ artikli 5 lõige Vt direktiivi 2001/95/EÜ artikli 5 lõige Vt direktiivi 2001/95/EÜ artikkel Vt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 27 lõige 1. 83

88 Nende ametiasutuste ja masinate turujärelevalve eest vastutava ametiasutuse või vastutavate ametiasutuste vahel tuleb korraldada vajalik koostöö ja teabevahetus. 76 Eelkõige annavad turujärelevalveasutused välispiirikontrolli eest vastutavatele ametiasutustele teavet selliste tooterühmade kohta, mille puhul on tuvastatud tõsine oht või nõuetele mittevastamine. 77 Välispiirikontrolli eest vastavad ametiasutused peatavad masina ELi turul vabasse ringlusse lubamise järgmistel juhtudel: kui komplekteeritud masinal ei ole CE-märgist ja muid masinadirektiivi kohaselt nõutavaid tähiseid või kui CE-märgis on masinale kantud valel või eksitaval viisil või kui masinale ei ole lisatud tootja või tema volitatud esindaja allkirjastatud EÜ vastavusdeklaratsiooni; kui on alust arvata, et masin kujutab endast tõsist ohtu tervisele ja ohutusele. 78 Välispiirikontrolli eest vastavad ametiasutused peatavad osaliselt komplekteeritud masina ELi turul vabasse ringlusse lubamise järgmistel juhtudel: kui osaliselt komplekteeritud masinale ei ole lisatud ühendamisdeklaratsiooni vt 384: märkused II lisa 1. osa B jao kohta; kui osaliselt komplekteeritud masinale ei ole lisatud paigaldusjuhendid vt 390: märkused VI lisa kohta; Kõikidest sellistest peatamistest tuleb turujärelevalveasutusi viivitamatult teavitada. Nad peavad vabastama toote vabasse ringlusse laskmiseks kolme päeva jooksul, kui turujärelevalveasutused ei ole algatanud meetme võtmist. Määruses sätestatakse menetlused, mida tuleb järgida, kui masin ei ole läbinud nõuetekohast vastavushindamise menetlust, ei vasta kohaldatavatele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele või kujutab endast tõsist ohtu Vt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 27 lõige Vt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 29 lõige Vt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 27 lõige Vt määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklid 28 j

89 Artikkel 5 Turulelaskmine ja kasutuselevõtmine 1. Enne masina turulelaskmist ja/või kasutuselevõtmist peab tootja või tema volitatud esindaja a) tagama, et see vastaks I lisas kehtestatud asjakohastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele; b) tagama, et VII lisa A-osas nimetatud tehniline toimik oleks kättesaadav; c) esitama eelkõige vajaliku teabe, näiteks kasutusjuhendi; d) viima kooskõlas artikliga 12 läbi asjakohased vastavushindamise menetlused; e) koostama kooskõlas II lisa 1. osa A-jaoga EÜ vastavusdeklaratsiooni ning hoolitsema selle eest, et see oleks masinaga kaasas; f) kandma tootele CE-märgise vastavalt artiklile Masinatootjate kohustused Artikli 5 lõike 1 esitatakse kokkuvõte kohustustest, mille masinate tootjad peavad enne oma toodete turulelaskmist või kasutuselevõtmist täitma vt -d 78 81: märkused artikli 2 punkti i kohta. Tuleb märkida, et mõistet masin kasutatakse siin laias tähenduses. Seega kohaldatakse neid kohustusi artikli 1 lõike 1 punktides a f osutatud masinate tootjate suhtes, st masinad kitsas tähenduses: vahetatav seade, ohutusseadis, tõstmise abiseadis, ketid, trossid ja lindid ning eemaldatavad jõuülekandemehhanismid vt 33: märkused artikli 2 esimese lõigu kohta. Kõiki artikli 5 lõike 1 punktides a f kokkuvõtvalt esitatud kohustusi või mõnda neist võib täita ka tootja volitatud esindaja vt 84 ja 85: märkused artikli 2 punkti j kohta. Enamikul juhtudel tuleb need kohustused täita enne masina ELi turule laskmist vt 73: märkused artikli 2 punkti h kohta. Kuid masinate puhul, mis ei ole turule lastud (näiteks masin, mille kasutaja on tootnud või ELi importinud isiklikuks kasutamiseks), tuleb need kohustused täita enne kasutuselevõtmist vt 80 ja 81: märkused artikli 2 punkti i kohta. Artikli 5 lõike 1 punkti c kohaselt peab tootja esitama koos masinaga vajaliku teabe ja kasutusjuhendi. Seoses sellega tuleb märkida, et masina kohta vajaliku teabe esitamist ja kasutusjuhendi koostamist peetakse masina projekteerimise ja valmistamise üheks osaks ning selle suhtes kohaldatakse konkreetseid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid vt 244: märkused I lisa punkti 1.7 kohta. 85

90 Artikkel 5 (jätkub) 2. Enne osaliselt komplekteeritud masina turulelaskmist peab tootja või tema volitatud esindaja tagama artiklis 13 nimetatud menetluste läbiviimise Osaliselt komplekteeritud masina tootjate kohustused Artikli 5 lõikes 2 osutatakse artiklis 2 määratletud osaliselt komplekteeritud masinate tootjate kohustustele vt 46: märkused artikli 2 punkti g kohta. Osaliselt komplekteeritud masinate tootjate kohustused on kokkuvõtvalt esitatud artiklis 13 vt 131: märkused artikli 13 kohta. Artikkel 5 (jätkub) 3. Artiklis 12 nimetatud menetluste läbiviimiseks peavad tootjal või volitatud esindajal olema vahendid või juurdepääs vahenditele, millega tagatakse masina vastavus I lisas sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele Vahendid masina nõuetele vastavuse tagamiseks Artikli 5 lõikes 3 osutatakse artikli 5 lõike 1 punktis d nimetatud kohustusele viia kooskõlas artikliga 12 läbi asjakohased vastavushindamise menetlused. Masinate puhul, mille suhtes kohaldatakse VIII lisas kirjeldatud masinatootmise sisekontrollidel põhinevat vastavushindamise menetlust, võivad vajalikud kontrollid läbi viia tootja või tema volitatud esindaja või seda võidakse teha nende nimel. Kui masina vastavust nõuetele kontrollib tootja ise või kui see on usaldatud tema volitatud esindajale, peavad nõuetele vastavust kontrollival isikul olema vajalikud vahendid, kontrollimaks masina vastavust kohaldatavatele tervisekaitse- või ohutusnõuetele või peab sel isikul olema juurdepääs sellistele vahenditele. Vahendid võivad näiteks hõlmata vajalikku kvalifitseeritud personali, juurdepääsu vajalikule teabele, pädevust ja seadmeid, mis on vajalikud vajalike projekteerimiskontrollide läbiviimiseks, arvutuste tegemiseks, mõõtmiseks ning funktsionaalsete katsete, koormuskatsete ja visuaalsete kontrollide läbiviimiseks ning teabe ja kasutusjuhendite kontrollimiseks, et tagada masina vastavus asjakohastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Kui masin projekteeritakse ja valmistatakse kooskõlas harmoneeritud standarditega, täpsustatakse tavaliselt standardis vahendid, mida tuleb kasutada, et tõestada masinate vastavust neis standardites esitatud spetsifikatsioonidele. 80 Kui masin kuulub ühte IV lisas loetletud rühma ja selle puhul kasutatakse X lisas kirjeldatud kvaliteedi täieliku tagamise menetlust, tuleb vajalike kontrollide läbiviimise vahendid kirja panna tootja täieliku kvaliteedi süsteemis vt 403: märkused X lisa punkti 2.2 kohta. 80 Vt CENi suuniste (414:2004 Masinate ohutus Ohutusstandardite koostamise ja esitamise eeskirjad) punkt 6.9 Ohutusnõuete ja/või kaitsemeetmete tõendamine. 86

91 Artikkel 5 (jätkub) 4. Kui masina suhtes kohaldatakse ka teisi direktiive, mis käsitlevad muid aspekte ning sätestavad CE-märgise masinale kandmise, on nimetatud märgisel viide selle kohta, et masin vastab ka nende teiste direktiivide sätetele. Kui ühe või mitme nimetatud direktiiviga antakse tootjale või volitatud esindajale aga vabadus valida üleminekuperioodil kohaldatav süsteem, peab CE-märgis näitama vastavust üksnes tootja või tema volitatud esindaja kohaldatavatele direktiividele. EÜ vastavusdeklaratsiooni tuleb märkida kohaldatavate direktiivide viiteandmed Euroopa Liidu Teatajas avaldatud kujul Teiste direktiivide kohane CE-märgis Artikli 5 lõikes 4 käsitletakse artikli 5 lõike 1 punktis f osutatud kohustustele kanda tootele CE-märgis. Artikli 5 lõikega 4 tuletatakse meelde, et masinate suhtes võidakse kohaldada teisi direktiive, mis näevad ette CE-märgise kandmise masinale. Sellisel juhul peab tootja tagama, et ta on enne CE-märgise masinale kandmist täitnud kõikidest toote suhtes kohaldatavatest direktiividest tulenevad kohustused vt - d 89 92: märkused artikli 3 kohta. Artikkel 6 Liikumisvabadus 1. Liikmesriigid ei keela, piira ega takista käesolevale direktiivile vastava masina turulelaskmist ja/või kasutuselevõtmist oma territooriumil. 2. Liikmesriigid ei keela, piira ega takista osaliselt komplekteeritud masina turulelaskmist, kui tootja või tema volitatud esindaja esitab II lisa 1. osa B-jaos nimetatud kinnituse ühendamise kohta, kinnitades, et nimetatud komplekteerimata masin ehitatakse masina sisse või ühendatakse masina moodustamiseks teise komplekteerimata masinaga Masinate ja osaliselt komplekteeritud masinate vaba liikumine ühtsel turul Artikli 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse kohustused, mille eesmärk on täita üks masinadirektiivi aluspõhimõte: masinate ja osaliselt komplekteeritud masinate vaba liikumine ühtsel turul. Mõistet masin kasutatakse artikli 6 lõikes 1 laiemas tähenduses, et hõlmata kõik artikli 1 lõike 1 punktides a f osutatud tooted vt 33: märkused artikli 2 esimese lõigu kohta. Kooskõlas artiklis 6 sätestatud kohustustega tohivad liikmesriigid kehtestada masinate või osaliselt komplekteeritud masinate turulelaskmise suhtes või masinate kasutuselevõtmise suhtes masinadirektiiviga hõlmatud ohtude puhul ainult masinadirektiivis sätestatud nõudeid või menetlusi. Kohustus lubada direktiivi nõuetele vastavate masinate või osaliselt komplekteeritud 87

92 masinate vaba liikumist ühtsel turul ei keela liikmesriikidel reguleerida teatavas ulatuses masinate paigaldamist ja kasutamist vt 139 ja 140: märkused artikli 15 kohta. Euroopa Majanduspiirkonna lepingu 81 kohaselt tohivad masinadirektiivi nõuetele vastavad masinad vabalt liikuda ka Islandil, Liechtensteinis ja Norras. Sama kehtib Šveitsis ELiga sõlmitud vastastikuse tunnustamise lepingu 82 alusel ning Türgis ELi ja Türgi tolliliidu alusel. 83 Artikkel 6 (jätkub) 3. Liikmesriigid ei takista käesolevale direktiivile mittevastava masina või osaliselt komplekteeritud masina näitamist messidel, näitustel, demonstratsioonidel ja muudel taolistel üritustel juhul, kui nähtavale kohale asetatud sildil on selgelt kinnitatud, et antud masin ei vasta nõuetele ning et seda ei tehta kättesaadavaks enne, kui see on nõuetega vastavusse viidud. Lisaks tuleb sellise mittevastava masina või osaliselt komplekteeritud masina tutvustamise ajal võtta piisavaid ohutusmeetmeid inimeste kaitsmiseks Messid, näitused ja demonstratsioonid Messid, näitused ja demonstratsioonid pakuvad masinate tootjatele, importijatele ja levitajatele võimaluse reklaamida uusi ja innovatiivseid tooteid. Artikli 6 lõike 3 sätete eesmärgiks on tagada, et masinadirektiiv ei takistaks selliste toodete reklaamimist: vt 19: märkused põhjenduse 17 kohta. Mõnel juhul võivad asjaomased ettevõtjad soovida enne asjakohase vastavushindamise läbiviimist näha, kas nende tooted huvitavad võimalikke kliente. Muudel juhtudel ei pruugi menetlus olla masina esitlemise ajaks lõpetatud. Tootjad, importijad või levitajad võivad ka soovida esitleda tooteid, mis ei ole ette nähtud ELi turu jaoks. Tooted võib välja panna ka nii, et teatavad kaitsepiirded või -seadmed on eemaldatud, et näidata paremini nende toimimisele iseloomulikke jooni. Artikli 6 lõike 3 kohaselt on selline praktika lubatud. Selleks et anda võimalikele klientidele selget teavet ja vältida ebaausat konkurentsi direktiivi nõuetele vastavate toodete esitlejatega, tuleb direktiivi nõuetele mittevastavatele toodetele lisada nähtavale kohale silt, milles on selgesõnaliselt öeldud, et need tooted ei vasta nõuetele ega ole kättesaadavad enne, kui nad on vastavusse viidud. Messide korraldajad peaksid esitlejatele seda küsimust käsitlevaid kohustusi meelde tuletama. Masinadirektiivis ei ole täpsustatud selle sildi konkreetset formaati ega sõnastust. Masina puhul, mille tootja kavatseb viia nõuetega vastavusse ja lasta ELi turule, võib kasutada järgmist sõnastust: _en.htm 88

93 Esitletud masin ei vasta masinadirektiivi 2006/42/EÜ nõuetele. Külastajaid teavitatakse, et masinad tehakse Euroopa Liidus kättesaadavaks alles pärast nende nõuetega vastavusse viimist. Näituste ja demonstratsioonide jooksul tuleb kasutusele võtta vajalikud ettevaatusabinõud, et tagada esitlejate ja avalikkuse ohutus, seda eelkõige juhul, kui esitletavate toodete kaitsepiirded või -seadmed on eemaldatud. Esitlejate või teiste töötajate tervise kaitseks ja ohutuse tagamiseks tuleb võtta asjakohased meetmed kooskõlas riigisiseste sätetega, millega rakendatakse töötajate tervise ja ohutuse kaitset käsitlevaid ELi direktiive. Artikkel 7 Vastavuseeldus ja harmoneeritud standardid 1. Liikmesriigid peavad käesoleva direktiivi sätetele vastavaks CE-märgisega ja II lisa 1. osa A-jaos määratletud EÜ vastavusdeklaratsiooniga varustatud masinat CE-märgise ja EÜ vastavusdeklaratsiooniga kaasnev vastavuseeldus Artikli 7 lõikes 1 selgitatakse CE-märgise ja EÜ vastavusdeklaratsiooni rolli, käsitledes neid nn passina, mis lihtsustab artikli 6 lõikes 1 osutatud masinate vaba liikumist ühtsel turul. Masinaga peab kaasas olema EÜ vastavusdeklaratsioon. See tähendab, et tootja peab masinale lisama EÜ vastavusdeklaratsiooni, kui masin lastakse turule, ning teised ettevõtjad, näiteks importijad või levitajad peavad selle edasi andma masina kasutajale vt 83: märkused artikli 2 punkti i kohta. Tuleb märkida, et artikli 7 lõikes 1 liikmesriikidele sätestatud kohustus käsitleda CEmärgist kandvat ja EÜ vastavusdeklaratsiooni omavat masinat masinadirektiivi nõuetele vastavana ei mõjuta liikmesriikide kohustust teostada turujärelevalvet eesmärgiga tagada, et CE-märgist kandvad ja EÜ vastavusdeklaratsiooni omavad tooted tõepoolest vastavad masinadirektiivi nõuetele ega nende kohustust tagada, et nõuetele mittevastavad CE-märgist kandvad tooted kõrvaldatakse turult vt 93 ja 94: märkused artikli 4 lõike 1 kohta, -d : märkused artikli 11 kohta ning 142: märkused artikli 17 kohta. Artikkel 7 (jätkub) 2. Eeldatakse, et harmoneeritud standardi (mille kohta on avaldatud viited Euroopa Liidu Teatajas) kohaselt toodetud masin vastab nimetatud harmoneeritud standardiga kaetud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele Harmoneeritud standardite kohaldamisest tulenev vastavuseeldus Viide Euroopa standarditele on masinadirektiivis järgitava uue tehnilist ühtlustamist ja 89

94 standardeid käsitleva lähenemisviisi põhiline element. Direktiivis sätestatakse masinate suhtes kohaldatavad kohustuslikud olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded, samas kui üksikasjalikud spetsifikatsioonid nende oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete täitmiseks on esitatud Euroopa harmoneeritud standardites vt 87: märkused artikli 2 punkti l kohta. Kui Euroopa harmoneeritud standard on vastu võetud, edastab Euroopa standardiorganisatsioon selle Euroopa Komisjonile, et viite standardile saaks avaldada Euroopa Liidu Teatajas. Kui viide harmoneeritud standardile on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud, lubab selle standardi spetsifikatsioonide kohaldamine eeldada vastavust standardiga hõlmatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. See vastavuseeldus kehtib kuupäevast, mil viide standardile avaldati Euroopa Liidu Teatajas. Kui standard asendatakse uue või läbivaadatud standardiga, kaotab vastavuseeldus kehtivuse Euroopa Liidu Teatajas täpsustatud vastavuseelduse kehtivuse lõppkuupäeval masinate puhul, mis on lastud turule pärast seda kuupäeva vt 114: märkused artikli 7 lõike 3 kohta. Tuleb märkida, et pärast standardi ametlikku vaidlustamist võib viited teatavatele standarditele avaldada Euroopa Liidu Teatajas, lisades hoiatuse, millega tühistatakse vastavuseeldus standardite teatavate osade suhtes vt 121: märkused artikli 10 kohta. Euroopa standardite kavandite (tuvastatavad eesliite pren alusel) või selliste Euroopa standardite kohaldamine, mille kohta ei ole Euroopa Liidu Teatajas viidet avaldatud, ei luba eeldada vastavust masinadirektiivi olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Teavet standardi teema kohta (standardiga hõlmatud masinarühma või masinaohutuse aspekti kohta) võib leida standardi klauslis selle reguleerimisala kohta. Täiendav teave standardiga hõlmatud (või mittehõlmatud) masinadirektiivi oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete kohta on esitatud standardi teavitavas Z lisas. Kui standardile või standardi osale viidatakse Euroopa harmoneeritud standardis normatiivviitega, muutuvad viidatud standardi või standardi osa spetsifikatsioonid harmoneeritud standardi osaks ning nende kohaldamine lubab eeldada vastavust nendega hõlmatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. See on nii isegi juhul, kui viidatud standard ei kehti enam (välja arvatud juhul, kui viide sellele standardile on Euroopa Liidu Teatajast pärast ametlikku vaidlustamist kõrvaldatud vt 121: märkused artikli 10 kohta). Teisest küljest, viidatud standardi viimase versiooni kohaldamine lubab samuti eeldada vastavust asjaomastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, tingimusel et viide sellele standardile on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. Harmoneeritud standardi kohaldamisest tulenev vastavuseeldus ei ole absoluutne, sest standardi enda vastavuse võib vaidlustada vt -d : märkused artikli 10 kohta. Harmoneeritud standardi kohaldamisega kaasnev vastavuseeldus annab tootjale siiski teatava õiguskindluse, sest ta ei pea esitama täiendavaid tõendeid vastavuse kohta standardiga hõlmatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Lisaks võimaldab IV lisas loetletud masinarühmade puhul kõiki masinate suhtes kohaldatavaid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid hõlmava harmoneeritud standardi kohaldamine tootjal läbi viia masina vastavushindamise teavitatud 90

95 asutuseta vt 129: märkused artikli 12 lõike 3 kohta. Tuleb märkida, et kuigi harmoneeritud standardite kohaldamine muudab riskihindamise lihtsamaks, ei vabasta see masina tootjat siiski täielikult masina riskihindamise läbiviimise kohustusest vt 159: märkused I lisa 1. üldpõhimõtte kohta. Isegi juhul, kui harmoneeritud standard hõlmab konkreetset olulist tervisekaitse- ja ohutusnõuet, võib masina tootja ikkagi kohaldada alternatiivseid spetsifikatsioone. Harmoneeritud standardite vabatahtliku laadi eesmärk on ära hoida see, et tehnilised standardid takistaksid innovatiivseid lahendusi sisaldavate masinate turulelaskmist. Harmoneeritud standard annab siiski aimu tehnika tasemest standardi vastuvõtmise ajal. Teisisõnu näitab harmoneeritud standard konkreetset liiki tootelt oodatavat ohutuse taset sel ajal. Masina tootja, kes otsustab kohaldada muid tehnilisi spetsifikatsioone, peab suutma tõestada, et tema alternatiivne lahendus on vastavuses masinadirektiivi oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuetega ning et selle lahenduse ohutuse tase on vähemalt samaväärne harmoneeritud standardite spetsifikatsioonide kohaldamisel saavutatava tasemega vt 161 ja 162: märkused I lisa 3. üldpõhimõtte kohta. Kui tootja otsustab mitte kohaldada harmoneeritud standardeid või otsustab kohaldada ainult osa harmoneeritud standardist, peab ta tehnilisse toimikusse lisama teabe läbiviidud riskihindamise ja oluliste tervisekaitse- ha ohutusnõuete järgimiseks võetud sammude kohta vt 329: märkused VII lisa A osa punkti 1 alapunkti a kohta. Sellisel juhul ei tuleks viidet harmoneeritud standardile loetleda tootja EÜ vastavusdeklaratsioonis, vaid deklaratsioonis võib märkida, milliseid harmoneeritud standardi osasid või klausleid on kohaldatud vt 383: märkused II lisa 1. osa A jao punkti 7 kohta Masinastandardite klassifikatsioon Masinastandardid on liigitatud kolmeks: A-, B- ja C-tüüpi standardid. Selle liigitamise eesmärk on võimaldada konkreetsesse rühma kuuluvaid masinaid käsitlevate standardite koostajatel kasutada horisontaalseid standardeid, milles pakutakse järeleproovitud tehnilisi lahendusi. Samuti võivad horisontaalsed A- ja B-tüüpi standardid aidata tootjaid, kes projekteerivad masinaid, mille jaoks C-tüüpi standardid ei ole kättesaadavad. Nende kolme tüüpi harmoneeritud standardi kohaldamisest tulenevate vastavuseelduste laadi tuleb eristada: A-tüüpi standardid A-tüüpi standardites täpsustatakse põhimõisted, terminoloogia ja projekteerimispõhimõtted, mida kohaldatakse kõikide masinarühmade suhtes. Kuigi sellised standardid moodustavad olulise raamistiku masinadirektiivi nõuetekohaseks kohaldamiseks, ei ole ainult selliste standardite rakendamine piisav selleks, et tagada vastavus direktiivi asjakohastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele ning seetõttu ei kaasne nende standardite kohaldamisega täielikku vastavuseeldust. 91

96 Näiteks standardi EN ISO kohaldamine tagab, et riskihindamine on läbi viidud vastavalt I lisa 1. üldpõhimõttes sisalduvatele nõuetele, kuid see ei ole piisav, et näidata, et tootja poolt masina põhjustatud ohtude käsitlemiseks võetud kaitsemeetmed vastavad I lisa olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. B-tüüpi standardid B-tüüpi standardid käsitlevad masinaohutuse konkreetseid aspekte või teatavat liiki kaitsemeetmeid, mida võib kasutada väga erinevate masinarühmade puhul. B-tüüpi standardite spetsifikatsioonide kohaldamine lubab eeldada vastavust nendega hõlmatud masinadirektiivi olulistele nõuetele, kui C-tüüpi standard või tootja riskihindamine näitab, et B-tüüpi standardis täpsustatud tehniline lahendus on piisav asjaomase masinarühma või -mudeli puhul. Selliste B-tüüpi standardite kohaldamine, milles esitatakse eraldiseisvalt turulelastud ohutusseadiste spetsifikatsioonid, lubab eeldada asjaomaste ohutusseadiste vastavust standarditega hõlmatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusseadistele vt 42: märkused artikli 2 punkti c kohta. C-tüüpi standardid C-tüüpi standardites on esitatud spetsifikatsioonid konkreetse masinarühma kohta, näiteks mehaaniliste presside, teraviljakombainide või kompressorite kohta. C-tüüpi standarditega hõlmatud rühma kuuluvatel eri liiki masinatel on samalaadne ettenähtud kasutusala ja nad kujutavad endast samalaadset ohtu. C-tüüpi standardites võib viidata A- või B-tüüpi standarditele, täpsustades, millist A- või B- tüüpi standardi spetsifikatsiooni asjaomase masinarühma suhtes kohaldatakse. Kui konkreetse masinaohutuse aspekti puhul kaldutakse C-tüüpi standardis kõrvale A- või B-tüüpi standardi spetsifikatsioonidest, on C-tüüpi standardi spetsifikatsioonid A- või B-tüüpi standardite spetsifikatsioonide suhtes ülimuslikud. C-tüüpi standardi spetsifikatsioonide kohaldamine tootja riskihindamise alusel lubab eeldada vastavust standardiga hõlmatud masinadirektiivi olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Teatavad C-tüüpi standardid on jagatud mitmest osast koosnevatesse seeriatesse, kusjuures standardi 1. osas esitatakse masinaklassi suhtes kohaldatavad üldspetsifikatsioonid ning standardi ülejäänud osades esitatakse samasse klassi kuuluvate masinate konkreetsete rühmade spetsifikatsioonid ning need standardi osad täiendavad või muudavad 1. osas esitatud üldspetsifikatsioone. Sellisel viisil liigendatud C-tüüpi standardite puhul lubab masinadirektiivi oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastavust eeldada see, kui standardi üldist 1. osa kohaldatakse koos standardi asjaomase eriosaga Masinate harmoneeritud standardite väljatöötamine Masinate harmoneeritud standardeid töötavad välja Euroopa standardiorganisatsioonide CEN ja CENELEC tehnilised komiteed (TK). Nimetatud komiteed koosnevad CENi ja CENELECi liikmeks olevate riiklike organisatsioonide 84 EN ISO : 2007 Masinate ohutus Riskide hindamine Osa 1: Põhimõtted (ISO :2007). 92

97 volitatud esindajatest. Masinadirektiivi toetavate standardite väljatöötamisse kaasatud tehnilised komiteed on järgmised: CEN TC 10 TC 33 TC 47 TC 98 TC 114 TC 122 TC 123 TC 131 TC 142 TC 143 TC 144 TC 145 TC 146 TC 147 TC 148 TC 149 TC 150 TC 151 TC 153 TC 168 TC 169 TC 182 TC 186 TC 188 TC 192 TC 196 TC 197 TC 198 TC 200 TC 201 TC 202 TC 211 TC 213 TC 214 TC 221 TC 231 TC 232 TC 255 TC 256 TC 270 TC 271 TC 274 TC 305 TC 310 TC 313 TC 322 TC 354 TC 356 Liftid, eskalaatorid ja liikuvad kõnniteed Uksed, aknad, luugid Õlipihustuspõletid ja nende koostisosad funktsioon ohutus testimine Tõsteplatvormid Masinate ohutus Ergonoomika Laserid ja fotoonika Ventilaatoritega gaasipõletid Puidutöötlemismasinad ohutus Tööpingid ohutus Põllu- ja metsamajanduse traktorid ja masinad Kummi- ja plastitöötlusmasinad Pakkemasinad Kraanad ohutus Pidevtoimega teisaldusseadmed ja süsteemid ohutus Elektrilised laoseadmed Tööstuslikud mootorkärud ohutus Ehitusseadmed ja ehitusmaterjalimasinad Toiduainete ja söödaga kasutamiseks ette nähtud masinad Ketid, trossid, lindid, tropid ja abiseadised ohutus Valgus ja valgustus Külmutussüsteemid, ohutus ja keskkonnanõuded Tööstuslik termotöötlus ohutus Konveierilindid Tuletõrjeseadmed Maa-alustes kaevandustes kasutamiseks ette nähtud masinad ohutus Pumbad Paberivalmistamis- ja viimistlusmasinad ohutus Nahaparkimismasinad ohutus Jalatsi-, naha- ja kunstnahast toodete valmistamise masinad ohutus Valukoja seadmed Akustika Lõhkepadrunitega töötavad käsiseadmed ohutus Tekstiilimasinad ja abiseadised Tööstuslikult toodetud metallmahutid ning seadmed mahutite ja teenindusjaamade jaoks Mehaaniline võnkumine ja löök Kompressorid ohutus Käeshoitavad mitteelektrilised jõuseadised ohutus Raudteealased rakendused Sisepõlemismootorid Pinnatöötlusseadmed ohutus Õhusõidukite maapealsed teenindusseadmed Plahvatusohtlik keskkond plahvatuse vältimine ja kaitse Arenenud tootmistehnoloogiad Tsentrifuugid ohutusnõuded Seadmed metalli valmistamiseks ja vormimiseks ohutus Kaasasõitva juhiga mootorsõidukid, mis ei ole ette nähtud kasutamiseks avalikel teedel Tööstusventilaatorid ohutusnõuded CENELEC TC 44X Masina ohutus elektro-tehnilised aspektid TC 61 Kodumasinate ja samalaadsete elektriseadmete ohutus TC 61F Käeskantavate motoriseeritud elektriseadmete ohutus 93

98 TC 76 TC 88 Optilise kiirguse ohutus ja laserseadmed Tuuleturbiinisüsteemid Standardikavandeid valmistavad ette asjaomase tehnilise komitee moodustatud töörühmad. Need koosnevad riiklike standardiorganisatsioonide nimetatud ekspertidest. Tehniline komitee edastab töörühma koostatud standardikavandi (pren) riiklikele standardiorganisatsioonidele, kes saadavad kavandi märkuste saamiseks liikmesriigi tasandil huvitatud isikutele (avalik küsitlus). Esitatud märkused saadetakse tagasi tehnilisele komiteele ning töörühm vaatab need läbi eesmärgiga kavandit parandada. Seejärel esitatakse standardi lõplik kavand riiklikele standardiorganisatsioonidele vastuvõtmiseks kaalutud häälteenamusega. Teatavad harmoneeritud standardid töötatakse välja ka kokkulepete raames, mis käsitlevad CENi ja Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) või CENELECi ja Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) vahelist koostööd. CENi ja ISO vahelist kokkulepet tuntakse Viini kokkuleppena. CENELECi ja IEC vahelist kokkulepet tuntakse Dresdeni kokkuleppena. Nende kokkulepete rakendamise korral võivad standardieelnõud välja töötada ISO või IEC tehnilised komiteed ja töörühmad. Kuid enne Euroopa harmoneeritud standardina vastuvõtmist viiakse läbi neid standardeid käsitlev küsitlus ning läbitakse CENi või CENELECi vastuvõtmismenetlused, mis teostatakse paralleelselt ISO või IEC menetlustega Harmoneeritud standardite tähistamine Euroopa standardite kavandid tähistatakse eesliitele pren järgneva viitenumbriga, millele omakorda järgneb kavandi kuupäev. Sellised Euroopa standardite kavandid tehakse avalikkusele kättesaadavaks avaliku küsitluse etapis. Kui CEN või CENELEC on standardi vastu võtnud, tähistatakse see sama numbriga, millele eelneb eesliide EN ja järgneb vastuvõtmise kuupäev (aasta). Kui standardit muudetakse või kui standard vaadatakse läbi ja uus versioon kannab sama numbrit, võimaldab vastuvõtmiskuupäev eristada standardi uut versiooni varasemast. Kui CEN standard on identne ISO vastu võetud rahvusvahelise standardiga, kannavad Euroopa ja rahvusvaheline standard sama numbrit ning harmoneeritud standardi tähis sisaldab eesliidet EN ISO. Samas kui CENELECi standard põhineb IEC standardil, kannab CENELECi standard erinevat numbrit. Mõlema standardiorganisatsiooni puhul esitatakse viide vastavale ISO või IEC standardile Euroopa standardi pealkirja järel sulgudes. CENi ja CENELECi liikmeks olevad riiklikud organisatsioonid peavad andma harmoneeritud standardile riikliku standardi staatuse, tegemata samas ühtegi muudatust. Harmoneeritud standardi riikliku versiooni tähises eelneb eesliitele EN eesliide, mida kasutatakse riiklike standardite tähistamiseks asjaomases riigis. ELi liikmesriigi standardiorganisatsioonid avaldavad harmoneeritud standardid järgmise eesliitega: 94

99 ÖNORM EN Austrias NBN EN Belgias БДС EN Bulgaarias CYS EN Küprosel ČSN EN Tšehhi Vabariigis DS EN Taanis EVS EN Eestis SFS EN Soomes NF EN Prantsusmaal DIN EN Saksamaal EN Kreekas MSZ EN Ungaris IS EN Iirimaal UNI EN Itaalias LVS EN Lätis LST EN Leedus EN Luksemburgis MSA EN Maltal NEN EN Madalmaades PN EN Poolas NP EN Portugalis SR EN Rumeenias STN EN Slovakkias SIST EN Sloveenias UNE EN Hispaanias SS EN Rootsis BS EN Ühendkuningriigis Samad standardid avaldatakse EFTA riikides järgmise eesliitega: IST EN" Islandil NS-EN" Norras SN EN" Šveitsis Mõnel juhul on harmoneeritud standardi riikliku versiooni tähises sisalduv kuupäev hilisem kui Euroopa Liidu Teatajas avaldatud standardi tähises sisalduv kuupäev ning seda seetõttu, et standardi avaldamine liikmesriigi tasandil võis toimuda järgmisel aastal. Masina EÜ vastavusdeklaratsioonis võib tootja kohaldatud Euroopa harmoneeritud standardid esitada kas riikliku viite abil, kasutades ühte eespool loetletud eesliidet, või Euroopa Liidu Teatajas loetletud kujul, kasutades ainult eesliidet EN vt 383 märkused II lisa 1. osa A jao punkti 7 kohta. Artikkel 7 (jätkub) 3. Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas viited harmoneeritud standardite kohta Harmoneeritud standardite viidete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas Harmoneeritud standardite konsolideeritud loetelud avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias masinadirektiivi rakendamise raames komisjoni teatisena. Loetelu ajakohastatakse korrapäraselt, kui CEN ja CENELEC edastavad Euroopa Komisjonile viited uute või läbivaadatud standardite kohta. Euroopa Liidu Teatajas avaldatud loetelu sisaldab järgmist viit veergu: Esimene veerg sisaldab standardiorganisatsiooni vastuvõtnud Euroopa standardiorganisatsiooni nime: CEN või CENELEC; Teine veerg sisaldab standardi viidet, st standardi number, kuupäev, mis CEN või CENELEC standardi vastu võttis ning standardi pealkiri; Kui standardit on muudetud, esitatakse viide standardi muudetud versioonile. Kui selliste muudetud standardite viited on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud, lubab standardi muudetud versiooni 95

100 Kolmas veerg Neljas veerg kohaldamine eeldada vastavust masinadirektiivi asjakohastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele; sisaldab kuupäeva, millal viide standardile avaldati Euroopa Liidu Teatajas esimest korda. See on kuupäev, millest alates standardi kohaldamine lubab eeldada vastavust standardiga hõlmatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele; sisaldab viidet asendatud standardile. See veerg täidetakse ainult siis, kui uue või läbivaadatud standardi vastuvõtmise ajal oli juba olemas sama teemat käsitlev harmoneeritud standard. Enamikul juhtudel on asendatav standard läbivaadatud standardi varasem versioon; Viies veerg sisaldab asendatava standardi vastavuseelduse kehtivuse lõppkuupäeva. See veerg täidetakse ainult siis, kui neljandas veerus on esitatud asendatava standardi viide. Vastavuseelduse kehtivuse lõppkuupäeva määrab kindlaks komisjon. Tavaliselt on vastavuseelduse kehtivuse lõppkuupäev sama kuupäev, mille CEN või CENELEC on kindlaks määranud asendatud standardi kehtetuks tunnistamiseks riiklike standardiorganisatsioonide poolt. Uus standard lubab eeldada nõuetele vastavust alates sellest kuupäevast, mil tema viide on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, samas kui asendatud standard lubab eeldada nõuetele vastavust kuni viiendas veerus esitatud vastavuseelduse kehtivuse kuupäevani. Kahe kuupäeva vahelisel ajavahemikul (üleminekuperiood) lubab kas uue standardi või asendatud standardi spetsifikatsioonide kohaldamine eeldada vastavust nende spetsifikatsioonidega hõlmatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Artikkel 7 (jätkub) 4. Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed selleks, et sotsiaalpartnerid saaksid harmoneeritud standardite ettevalmistamist ja järelevalvet riigi tasandil mõjutada Sotsiaalpartnerite osalemine standardimises Standardimine põhineb huvitatud isikute vahelisel konsensusel. Masinastandarditest huvitatud isikute hulka kuuluvad näiteks, masinatootjad, masinate kasutajad (tööandjad, töötajad ja kliendid), töötervishoiu- ja ohutuse küsimustega tegelevad institutsioonid, teavitatud asutused, muud asjaomased valitsusvälised organisatsioonid ja ametiasutused. Huvitatud isikute osalemist käsitlevad eeskirjad on tavaliselt esitatud standardimise korraldamist käsitlevates riigisisestes õigusnormides. Artikli 7 lõikes 4 kehtestatakse liikmesriikidele konkreetne nõue tagada asjakohaste meetmete võtmine selleks, et sotsiaalpartnerid, st tööandjate ja töötajate esindajatel oleks võimalik mõjutada standardimise protsessi liikmesriigi tasandil. Liikmesriigid 96

101 otsustavad ise, millised meetmed on asjakohased ja kuidas nad neid meetmeid ellu viivad. Artikkel 8 85 Erimeetmed 1. Komisjon võib võtta asjakohaseid meetmeid järgmistel juhtudel: a) artikli 2 punktis c nimetatud V lisa ohutuskomponentide näidisloetelu uuendamine; b) piirangute seadmine artiklis 9 nimetatud masinate turulelaskmisele. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 22 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele Regulatiivkomitee menetluse raames võetavad meetmed Artikli 8 lõikes 1sätestatakse kaks juhtu, mil komisjon võib võtta vastu meetmed, olles enne konsulteerinud masinakomiteega vastavalt kontrolliga regulatiivmenetlusele vt 147: märkused artikli 22 lõike 3 kohta. Artikli 8 lõike 1 punkt a võimaldab komisjonil ajakohastada V lisas sätestatud ohutusseadiste näidisloetelu, näiteks lisades loetellu täiendavaid näiteid seadiste kohta, mis vastavad artiklis 2 esitatud määratlusele vt 42: märkused artikli 2 punkti c kohta. Seda võib teha juhul, kui selgub, et teatavad olemasolevad ohutusseadised on loetelust välja jäänud või kui välja töötatakse uued ohutusseadised. Artikli 8 lõike 1 punkt b võimaldab komisjonil võtta vastu meetme, mis piirab masina turulelaskmist, sest masin kujutab endast ohtu harmoneeritud standardis esinevate puuduste tõttu ning kujutab endast sama ohtu, nagu masin, mille suhtes kohaldatakse põhjendatud kaitsemeedet, või liikmesriigi nõudmisel vt 118: märkused artikli 9 kohta. Artikkel 8 (jätkub) 2. Toimides kooskõlas artikli 22 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega, võib komisjon võtta asjakohased meetmed, mis on seotud käesoleva direktiivi praktilise kohaldamisega, sealhulgas artikli 19 lõikes 1 sätestatud meetmed koostöö tagamiseks liikmesriikide vahel ja komisjoniga. 85 Artiklit 8 muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 596/2009, 18. juuni 2009, millega kohandatakse teatavaid asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaseid õigusakte nõukogu otsusega 1999/468/EÜ kontrolliga regulatiivmenetluse osas Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega neljas osa (ELT L 188, , lk 14). 97

102 117. Nõuandekomitee menetluse raames võetavad meetmed Artikli 8 lõige 2 lubab komisjoni võtta mis tahes asjakohase meetme seoses masinadirektiivi praktilise rakendamisega, olles enne konsulteerinud masinakomiteega vastavalt nõuandekomitee menetlusele vt 147: märkused artikli 22 lõike 2 kohta. Lisaks annab see komisjonile õigusliku aluse toetada koostöö korraldamist ja teabevahetust liikmesriikide turujärelevalveasutuste vahel vt 144: märkused artikli 19 lõike 1 kohta. Artikkel 9 86 Erimeetmed potentsiaalselt ohtlike masinate suhtes 1. Kui komisjon leiab artiklis 10 nimetatud menetluse kohaselt, et harmoneeritud standard ei rahulda täielikult I lisas sätestatud olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, mida selles standardis käsitletakse, võib komisjon või liikmesriik ohutuse ja tervise kaitsmise eesmärgil võtta vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 meetmeid, mis kohustavad liikmesriike keelama või piirama selliste masinate turule laskmist, mille tehnilised näitajad kujutavad standardi ebapiisavuse tõttu endast ohtu, või kehtestama selliste masinate suhtes eritingimused. Kui komisjon artiklis 11 nimetatud menetluse kohaselt leiab, et liikmesriigis võetud meede on õigustatud, võib komisjon võtta vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 meetmeid, mis kohustavad liikmesriike keelama või piirama selliste masinate turule laskmist, mis tehniliste näitajate tõttu kujutavad endast sama ohtu, või kehtestama selliste masinate suhtes eritingimused. 2. Iga liikmesriik võib taotleda komisjonilt lõikes 1 osutatud meetmete võtmise vajaduse läbivaatamist. 3. Lõikes 1 osutatud juhtudel konsulteerib komisjon liikmesriikide ja teiste huvitatud pooltega ning teatab neile, milliseid meetmeid ta ühenduse tasandil isikute tervise ja ohutuse kõrgetasemelise kaitse tagamiseks võtta kavatseb. Võttes nõuetekohaselt arvesse nende konsultatsioonide tulemusi, kiidab komisjon vajalikud meetmed heaks. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 22 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele Meetmed endast samasugust ohtu kujutavate ohtlike masinate käsitlemiseks Artiklis 11 sätestatud kaitseklauslit, mille kohaselt liikmesriigid peavad võtma asjakohased meetmed CE-märgist kandvate ohtlike masinate käsitlemiseks, kohaldatakse teatavate masinamudelite suhtes. Artikkel 9 lubab komisjonil vastu võtta meetmed, et keelata kõikide endast samasugust ohtu kujutavate masinamudelite 86 Artikli 9 lõiget 3 muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 596/2009, 18. juuni 2009, millega kohandatakse teatavaid asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaseid õigusakte nõukogu otsusega 1999/468/EÜ kontrolliga regulatiivmenetluse osas Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega neljas osa (ELT L 188, , lk 14). 98

103 turulelaskmine või piirata seda. Sellised meetmed võib vastu võtta järgmiste asjaolude korral: Pärast ametlike vastuväidete esitamist harmoneeritud standardile vastavalt artiklile 10 Esimene asjaolu on seotud artiklis 10 sätestatud menetlusega harmoneeritud standardi vaidlustamiseks. Kui harmoneeritud standardi osas esitatakse ametlikud vastuväited, võib komisjon võtta vastu otsuse, millega tunnistatakse standardi kohaldamisest tulenev vastavuseeldus kehtetuks või seda piiratakse, tuginedes asjaolule, et standardi teatavad spetsifikatsioonid ei vasta asjaomastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vt 121: märkused artikli 10 kohta. Pärast sellise otsuse vastuvõtmist võib inimeste tervise ja ohutuse kaitsmiseks osutuda vajalikuks tagada, et kooskõlas puuduliku standardiga projekteeritud masinad kõrvaldatakse turult või nende suhtes kohaldatakse teatavaid piiranguid. Pärast artikli 11 kohase kaitsemeetme võtmist Teine asjaolu on seotud artiklis 11 sätestatud kaitsemeetmete menetlusega. Pärast seda, kui liikmesriik on teavitanud meetmest, millega keelatakse ohtliku masina konkreetse mudeli turulelaskmine või piiratakse seda, võtab komisjon vastu otsuse selle kohta, kas ta peab meedet põhjendatuks vt 123: märkused artikli 11 lõike 3 kohta. Pärast sellise otsuse tegemist võib komisjon vastu võtta otsuse, millega nõutakse kõikidelt liikmesriikidelt inimeste tervise ja ohutuse kaitseks asjakohaste meetmete võtmist, et tagada, et mis tahes muud masinad, millel on esialgse riigisisese meetme reguleerimisalasse kuuluva mudeliga sama viga, kõrvaldatakse turult või nende suhtes kohaldatakse teatavaid piiranguid. Liikmesriigi taotluse korral Artikli 9 lõikes 2 antakse liikmesriikidele võimalus taotleda, et komisjon uuriks vajadust võtta meetmed, millega keelatakse endast oma tehniliste tunnusjoonte tõttu sama ohtu kujutava masina turulelaskmine või piiratakse seda, või vajadust kohaldada sellise masina suhtes eritingimusi. Enne selliste meetmete võtmist konsulteerib komisjon huvitatud isikutega. Kuna meetmed ei hõlma ainult ühte tootjat, vaid võivad mõjutada kõiki konkreetse masinarühma tootjaid, on selge, et konsulteerida tuleb masinatootjaid ELi tasandil esindavate organisatsioonidega. Üldiselt viiakse konsultatsioonid huvitatud isikutega läbi masinate töörühma raames vt 148: märkused artikli 22 kohta. Seejärel võetakse meede pärast konsulteerimist masinakomiteega vastu vastavalt kontrolliga regulatiivmenetlusele vt 147: märkused artikli 22 lõike 3 kohta. 99

104 Artikkel 10 Harmoneeritud standardi vaidlustamise menetlus Kui liikmesriik või komisjon leiab, et harmoneeritud standard ei rahulda täielikult I lisas sätestatud olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, mida standardis käsitletakse, esitab komisjon või asjaomane liikmesriik küsimuse koos põhjendusega direktiivi 98/34/EÜ alusel moodustatud komiteele. Komitee teeb viivitamata oma arvamuse teatavaks. Komitee arvamusest lähtudes otsustab komisjon, kas ta avaldab kõnealuse harmoneeritud standardi kogumahus või osaliselt või jätab selle avaldamata või säilitab selle endisel kujul kogumahus või osaliselt või tühistab Euroopa Liidu Teatajast viited sellele Ametlikud vastuväited ühtlustatud standarditele Selliste harmoneeritud standardite kohaldamine, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, lubab eeldada vastavust nendega hõlmatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vt 110: märkused artikli 7 lõike 2 kohta. Artikli 10 ja 11 kohaselt võib aga vastavuseelduse siiski vaidlustada. Artikli 10 kohaselt peab liikmesriik või komisjon edastama harmoneeritud standardi direktiiviga 98/34/EÜ 87 moodustatud komiteele, kui neil on tõendeid selle kohta, et teatavad standardiga hõlmatud olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded ei ole standardi spetsifikatsioonidega piisavalt täidetud. Kui kasutatakse artiklis 11 sätestatud kaitsemeetmete menetlust ja asjaomane liikmesriik leiab, et piiravate meetmete reguleerimisalasse kuuluvad masinad ei vasta nõuetele tootja kohaldatud harmoneeritud standardis esinevate puuduste tõttu, suunatakse kas asjaomane standard direktiivi 98/34/EÜ alusel moodustatud komiteele vt 124: märkused artikli 11 lõike 4 kohta. Selleks et vältida selliste ametlike vastuväidete esitamist, julgustataks liikmesriike jälgima harmoneeritud standardite väljatöötamist ning tegema oma mureküsimused CENile või CENELECile teatavaks enne harmoneeritud standardite vastuvõtmist. Samal eesmärgil julgustatakse standardiorganisatsioone võtma harmoneeritud standardite väljatöötamisel ja vastuvõtmisel liikmesriikide muresid nõuetekohaselt arvesse. Ainult liikmesriigid ja komisjon saavad esitada ametlikke vastuväiteid harmoneeritud standardi kohta. Kui teised huvitatud isikud leiavad, et harmoneeritud standardis esineb tõsiseid puudusi, võivad nad juhtida sellele küsimusele liikmesriigi ametiasutuste või komisjoni tähelepanu ning paluda neil võtta asjakohased meetmed Ametlike vastuväidete esitamise kord Ametlikud vastuväited võib esitada siis, kui harmoneeritud standardi on vastu võtnud Euroopa standardiorganisatsioon ning selle standardi viide on edastatud komisjonile 87 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/34/EÜ, 22. juuli 1998, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord; muudetud direktiividega 98/48/EÜ ja 2006/96/EÜ. Direktiivi konsolideeritud versioon on kättesaadav järgmisel veebisaidil: 100

105 selle avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas. Samuti võib ametlikud vastuväited esitada mis tahes ajal pärast harmoneeritud standardi viite avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Liikmesriik peab ametlikud vastuväited esitama komisjonile ELi juures oleva alalise esinduse kaudu, esitades asjaomase standardi viite ning tuues välja standardi vigasteks peetavad spetsifikatsioonid ja vastuväidete esitamise aluse. Direktiivi 98/34/EÜ alusel moodustatud komitee on selleks välja töötanud standardvormi. Kõigepealt arutatakse ametlikke vastuväiteid masinate töörühmas vt 148: märkused artikli 22 kohta, kus liikmesriikidel, CENi või CENELECi esindajatel ja teistel huvitatud isikutel palutakse esitada oma seisukohad. Komisjon edastab masinate töörühmas toimunud arutelu tulemused direktiiviga 98/34/EÜ moodustatud komiteele. Seejärel konsulteeritakse nimetatud komiteega komisjoni otsuse eelnõu osas. Siis võtab komisjon otsuse vastu ja see avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas Ametlike vastuväidete esitamise tulemus Komisjoni otsus harmoneeritud standardi suhtes esitatud ametlike vastuväidete kohta võib avalduda erineval kujul: kui ametlikke vastuväiteid ei rahuldata, võtab komisjon vastu otsuse avaldada standardi viide Euroopa Liidu Teatajas või säilitada Euroopa Liidu Teatajas avaldatud viide, kui see on juba avaldatud; kui ametlikud vastuväited rahuldatakse, võib komisjon otsustada jätta standardi viide Euroopa Liidu Teatajas avaldamata või tühistada Euroopa Liidu Teatajas avaldatud viide, kui see on juba avaldatud; kui standardi puudused on seotud ainult teatavate spetsifikatsioonidega ning ülejäänud standardit peetakse piisavaks, võib komisjon otsustada avaldada standardi viite Euroopa Liidu Teatajas (või säilitada standardi viide Euroopa Liidu Teatajas, kui see on juba avaldatud), lisades hoiatuse, millega piiratakse standardi kohaldamisest tulenevat vastavuseeldust. Kui harmoneeritud standardi viide avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas koos vastavuseeldust piirava hoiatusega, tähendab see seda, et nende standardite spetsifikatsioonide kohaldamine, mida piirang ei hõlma, lubab jätkuvalt eeldada vastavust nendega hõlmatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Kuid selleks, et järgida neid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, mis ei ole standardiga täidetud, peab tootja teostama riskihindamise, valima piisavad kaitsemeetmed asjaomaste ohtude käsitlemiseks ning põhjendama oma valikut oma tehnilises toimikus vt 392: märkused VII lisa A osa punkti 1 alapunkti a kohta. Kui komisjon otsustab mitte avaldada standardi viidet Euroopa Liidu Teatajas, tühistada standardi viite Euroopa Liidu Teatajas või avaldada või säilitada standardi viite Euroopa Liidu Teatajas piirangutega, annab komisjon Euroopa standardiorganisatsioonile volituse asjaomane standard läbi vaadata, et kõrvaldada tuvastatud puudused. 101

106 Artikkel 11 Kaitseklausel 1. Kui liikmesriik teeb kindlaks, et käesoleva direktiiviga hõlmatud masin, mis kannab CE-märgist, millega on kaasas EÜ vastavusdeklaratsioon ja mida kasutatakse ettenähtud otstarbel või põhjendatult eeldatavate tingimuste kohaselt, seab ohtu inimeste tervise ja ohutuse, või mõnel juhul koduloomad või vara, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud meetmed sellise masina turult kõrvaldamiseks, turulelaskmise ja/või kasutuselevõtmise keelamiseks või sellise masina vaba liikumise piiramiseks Kaitseklausel Kaitseklausel on ette nähtud EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikes 10 (nüüd ELi toimimise lepingu artikkel 114), millele masinadirektiiv tugineb vt 2: märkused viidete kohta: Asjakohastel juhtudel on eespool märgitud ühtlustamismeetmetes kaitseklausel, mis volitab liikmesriike ühel või mitmel artiklis 30 osutatud majandusvälisel põhjusel võtma liidu kontrollimenetlusele alluvaid ajutisi meetmeid. Artiklis 11 on sätestatud menetlus, mida tuleb järgida, kui liikmesriigi turujärelevalveasutused leiavad, et CE-märgisest ja EÜ vastavusdeklaratsioonist tulenev vastavuseeldus ei ole põhjendatud vt 109: märkused artikli 7 lõike 1 kohta. Artiklis 11 sätestatud kaitsemeetmete menetlust kohaldatakse masinate suhtes laiemas tähenduses, st seda võidakse kohaldada kõigi artikli 1 lõike 1 punktides a f loetletud toodete suhtes. Menetlust ei kohaldata osaliselt komplekteeritud masinate suhtes. Kui leitakse, et masin ei vasta olenemata CE-märgise olemasolust kohaldatavatele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, peaks liikmesriik kõigepealt ühendust võtma tootja, tema volitatud esindaja või isikuga, kes vastutab masina turulelaskmise eest ning nõudma, et ta viiks toote vastavusse nõuetega või kõrvaldaks selle turult turujärelevalveasutuse määratud aja jooksul vt -d 78 84: märkused artikli 2 punktide i ja j kohta ning 100: märkused artikli 4 kohta. Kui toode viiakse nõuetele vastavusse või kõrvaldatakse turult vabatahtlikult, puudub vajadus võtta artikli 11 lõikes 1 osutatud piiravaid meetmeid ning seega puudub õiguslik alus kaitsemeetmete menetluse kasutamiseks. Kui aga asjaomane masin kujutab endast tõsist ohtu, peab asjaomane liikmesriik määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaselt teavitama komisjoni ja teisi liikmesriike võetavatest meetmetest, kasutades selleks süsteemi RAPEX. 88 Iga juhtumi puhul, kus tootja võtab parandusmeetmed, on oluline, et asjaomane liikmesriik teavitaks teiste liikmesriikide turujärelevalveasutusi, et nad saaksid tagada, et vajalikud parandusmeetmed võetakse kogu ELis vt 100: märkused artikli 4 88 Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli aasta määruse (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93; ELT L 218, , lk 30) artiklid 20 ja

107 kohta. Selle teabe võib edastada masinate halduskoostöö (Administration Cooperation ADCO) rühma raames vt 144: märkused artikli 19 kohta. Määruse (EÜ) nr 765/2009 artiklis 23 nähakse selleks ette ELi üldise abistava infosüsteemi loomine. Kui tootja võetavad parandusmeetmed on suunatud sellise nõuetele mittevastavuse kõrvaldamiseks, mis tuleneb kohaldatud harmoneeritud standardi ebapiisavusest, peab liikmesriik võtma meetmed ka harmoneeritud standardi suhtes, tehes seda vajadusel ametlike vastuväidete esitamise menetluse abil vt -d :märkused artikli 10 kohta. Kui vabatahtlikke meetmeid toodete nõuetele vastavusse viimiseks ei võeta turujärelevalveasutuste määratud aja jooksul ning kui mittevastavus ohustab inimeste või kui see on asjakohane, siis koduloomade tervist ja ohutust ning vara, tuleb järgida artiklis 11 sätestatud kaitsemeetmete menetlust. Artikli 11 lõikes 1 kirjeldatakse liikmesriigi turujärelevalveasutuste võetavaid meetmeid. Meetmed võivad sisaldada masina turulelaskmise ja/või kasutuselevõtmise peatamist või keelamist või nende tegevuste teatavat piiramist. Meetmete kuju ja sisu üle otsustab asjaomane liikmesriik, kuid meetmed peavad olema piisavad inimeste tervise ja ohutuse kaitsmiseks ning samuti proportsionaalsed hõlmatud ohtudega. Määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 21 lõike 3 kohaselt tuleb enne selliste meetmete võtmist anda huvitatud isikutele võimalus väljendada oma seisukohti, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik meetme kiireloomulisuse tõttu. Kui meetmed on võetud enne huvitatud isikute ärakuulamist, siis peab neile andma võimaluse oma seisukohtade väljendamiseks nii kiiresti kui võimalik. Määruse artikli 20 kohaselt võivad liikmesriigid toodete puhul, mis kujutavad endast tõsist ohtu ja nõuavad kiiret sekkumist, nõuda ka juba turule lastud masinate (tarneahelas asuvate ja kasutusse võetud masinate) turult kõrvaldamist, et kaitsta kasutajate tervist ja ohutust. Meetmete puhul, mille liikmesriik võtab vastavalt artikli 11 lõikele 1, tuleb esitada täpne alus, millel meede põhineb ning meetmetest teavitatakse niipea kui võimalik asjaomast poolt, kellele teatatakse samas ka talle võimaldatavatest õiguskaitsevahenditest vt 145: märkused artikli 20 kohta. Liikmesriigi otsus avaldatakse vt 143: märkused artikli 18 lõike 3 kohta. 103

108 Artikkel 11 (jätkub) 2. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele viivitamata igast sellisest meetmest, viidates oma otsuse põhjustele ja eriti sellele, kas mittevastavus tuleneb sellest, et a) ei täidetud artikli 5 lõike 1 punktis a nimetatud olulisi nõudeid; b) kohaldati ebaõigesti artikli 7 lõikes 2 nimetatud harmoneeritud standardit; c) artikli 7 lõikes 2 nimetatud harmoneeritud standardites esines puudusi. 3. Komisjon alustab asjaosalistega viivitamata konsultatsioone. Pärast konsultatsioone kaalub komisjon, kas liikmesriigis võetud meetmed on õigustatud või mitte, ning teavitab oma otsusest algatuse teinud liikmesriiki, teisi liikmesriike ja tootjat või tema volitatud esindajat Kaitsemeetmete menetlus Artikli 11 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud menetlus, mida tuleb ELi tasandil järgida, kui vastavalt artikli 11 lõikele 1 võetakse riigisisene meede. Asjaomane liikmesriik peab meetmest teavitama Euroopa Komisjoni, esitades meetme võtmise põhjuse. Teatise edastab komisjonile asjaomase liikmesriigi alaline esindus ELi juures. Samal ajal tuleb teavitada teisi liikmesriike. Selle teabe võib edastada masinate halduskoostöörühma kaudu, kasutades CIRCA süsteemi vt 146: märkused artikli 21 kohta. Masinate halduskoostöörühm on välja töötanud konkreetse vormi, et aidata liikmesriikidel vajalikku teavet edastada. Teatises tuleks sõnaselgelt esitada olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded, millele masin ei vasta, ning selgitada nende ohtude laadi, mida see mittevastavus põhjustab. Kui turujärelevalveasutused on hinnanud masinate vastavust harmoneeritud standardi spetsifikatsioonidele, tuleks esitada ka standardi asjakohane klausel. Selleks et komisjon saaks oma uurimise läbi viia viivitamata, peaksid liikmesriigi ametiasutused edastama kõik asjakohased dokumendid koos teatisega. Asjakohased dokumendid võivad sisaldada järgmist: 104 asjaomase masina fotod või joonised, näidates ära CE-märgise ja asjaomased vead; EÜ vastavusdeklaratsiooni koopia; EÜ tüübihindamissertifikaat või sertifikaat tootja kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi heakskiitmise kohta (vajadusel); tootja tehnilise faili asjakohased osad, kui need on kättesaadavad; asjakohased väljavõtted tootja kasutusjuhendist; aruanded mis tahes testide või kontrollide kohta, millel meede põhineb; üksikasjad mis tahes kirjavahetuse kohta asjaomaste isikutega, näiteks tootja või tema volitatud esindajaga, masinate importija või levitajaga või kaasatud teavitatud asutusega.

109 Seejärel uurivad komisjoni talitused teatist ja sellele lisatud dokumente ning konsulteerivad asjaomaste isikutega, et otsustada, kas liikmesriigi võetud meetmed on põhjendatud. Asjaomaste isikute hulka kuuluvad meetme edastanud liikmesriigi ametiasutused, asjaomase masina tootja või tema volitatud esindaja ning vajadusel masina nõuetele vastavuse hindamisse kaasatud teavitatud asutus. Soovi korral antakse asjaomastele isikutele võimalus kohtuda komisjoni talituse esindajatega oma tähelepanekute esitamiseks. Vajadusel võib komisjon paluda sõltumatute ekspertide abi toimiku hindamiseks ja mõnikord ka selleks, et kontrollida asjaomast masinat või läbi viia teste. Seejärel võtab komisjon vastu otsuse, mis edastatakse esialgse meetme võtnud liikmesriigile, teistele liikmesriikidele ning tootjale või tema volitatud esindajale. Komisjoni otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas vt 143: märkused artikli 18 lõike 3 kohta. Kui komisjon otsustab, et liikmesriigi võetud meede on põhjendatud, võtavad teised liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada inimeste tervise ja ohutuse kaitse seoses nõuetele mittevastava masinaga. Samas kui komisjon otsustab, et liikmesriigi võetud meede ei ole põhjendatud, võetakse meede tagasi. Artikkel 11 (jätkub) 4. Kui lõikes 1 nimetatud meetmed põhinevad harmoneeritud standardites esinevatel puudustel ja meetmed võtnud liikmesriik jääb meetmete võtmise osas oma seisukoha juurde, algatab komisjon või liikmesriik artiklis 10 nimetatud menetluse Puudused harmoneeritud standardites Artikli 11 lõiget 4 kohaldatakse siis, kui artikli 11 lõigete 1 ja 2 kohaselt teavitatud nõuetele mittevastavus tuleneb puudustest tootja kohaldatud harmoneeritud standardis. Sellisel juhul peab asjaomane liikmesriik või komisjon esitama lisaks artikli 11 lõikes 3 sätestatud menetlusele ametlikud vastuväited vastavalt artiklis 10 sätestatud menetlusele vt -d : märkused artikli 10 kohta. 105

110 Artikkel 11 (jätkub) 5. Kui masin ei vasta nõuetele ja on varustatud CE-märgisega, võtab pädev liikmesriik asjakohased meetmed märgise masinale kinnitaja suhtes ja teavitab sellest komisjoni. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike CE-märgise kinnitanud isiku vastu võetavad meetmed Artikli 11 lõigetes 1 4 esitatud sätted käsitlevad selliste toodete suhtes võetavaid meetmeid, mis kannavad CE-märgist ning mis võivad kahjustada inimese või kui see on asjakohane, siis koduloomade tervist ja ohutust või vara. Lisaks neile meetmetele nõutakse artikli 11 lõikes 5, et liikmesriik võtaks asjakohased meetmed isiku suhtes, kes kinnitas CE-märgise nõuetele mittevastavale tootele ning võttis seega vastutuse toote turulelaskmise või kasutuselevõtmise eest vt 141: märkused artikli 16 kohta. See isik võib olla tootja, tema volitatud esindaja või muu isik, kes võtab vastutuse toote turulevõtmise eest ja keda käsitletakse tootjana vt - d 78 81: märkused artikli 2 punkti i kohta. Asjakohase meetme määrab kindlaks liikmesriik vastavalt sätetele, millega masinadirektiiv võetakse riigisisesesse õigusesse üle. Tavaliselt peaksid turujärelevalveasutused kõigepealt nõudma, et tootja või tema volitatud esindaja võtaks vajalikud meetmed toote vastavusse viimiseks nõuetega. Kui turujärelevalveasutuse määratud aja jooksul vajalikke meetmeid ei võeta, tuleb kohaldada asjakohaseid karistusi vt 150: märkused artikli 23 kohta. Sellisel juhul peab liikmesriik teavitama komisjoni ning komisjon teavitab teisi liikmesriike. Selleks kasutatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 23 ette nähtud ELi üldist abistavat infosüsteemi. CE-märgise või EÜ vastavusdeklaratsiooniga seotud nõuetele mittevastavuse kohta vt 142: märkused artikli 17 kohta. Artikkel 11 (jätkub) 6. Komisjon hoolitseb selle eest, et liikmesriikidele teatatakse menetluse käigust ja lõpptulemusest Teave kaitsemeetmete menetluse kohta Vastavalt artikli 11 lõikele 6 peab komisjon teavitama liikmesriike kaitsemeetmete menetluses tehtud edusammudest ja menetluse tulemustest. Asjakohane teave edastatakse masinate halduskoostöörühma raames vt 144: märkused artikli 19 kohta. Komisjoni otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas vt 143: märkused artikli 18 lõike 3 kohta. 106

111 Artikkel 12 Masina vastavushindamise menetlused 1. Masina vastavuse kinnitamiseks käesoleva direktiivi sätetele kohaldab tootja või tema volitatud esindaja ühte lõigetes 2, 3 ja 4 kirjeldatud vastavushindamise menetlustest Masina vastavushindamine Artikkel 12 käsitleb vastavushindamise menetlust, mille masina tootja või tema volitatud esindaja peavad enne masina turulelaskmist ja/või kasutuselevõtmist läbi viima vt 103: märkused artikli 5 lõike 1 kohta. Vastavushindamise menetlus on siiski teatavate masinarühmade puhul kohustuslik ning tootja võib valida mitme alternatiivse menetluse vahel. Järgmistes lõigetes sätestatakse tingimused eri vastavushindamise menetluste kasutamiseks. Artikkel 12 (jätkub) 2. Kui masin ei ole nimetatud IV lisas, kasutab tootja või tema volitatud esindaja VIII lisas sätestatud masinatootmise sisekontrollidel põhinevat vastavushindamist IV lisas loetlemata masinarühmad Artikli 12 lõikes 2 sätestatakse vastavushindamise menetlus, mida tuleb kasutada kõikide masinarühmade puhul, välja arvatud IV lisas loetletud rühmade puhul. Kasutada tuleb masinatootmise sisekontrollidel põhinevat vastavushindamise menetlust, millele mõnikord viidatakse kui tootja vastavusavaldusele või tootja avaldusele 89 (first party attestation) vt 395: märkused VIII lisa kohta. See menetlus ei hõlma teavitatud asutuse sekkumist. Tootja või tema volitatud esindaja võib siiski küsida sõltumatut nõu või abi, mida ta vajab masinate vastavushindamise menetluse läbiviimiseks. Ta võib masina nõuetele vastavuse hindamiseks vajalikke kontrolle ja teste ise läbi viia või usaldada nende läbiviimine mis tahes pädevale asutusele omal valikul. Asjakohased tehnilised aruanded lisatakse tehnilisse toimikusse vt 392: märkused VII lisa A osa punkti 1 alapunkti a kuuenda taande kohta. Tuleb märkida, et teavitatud asutused on loodud ainult IV lisas loetletud masinarühmade jaoks. Muude lisade reguleerimisalasse kuuluvate masinate tootjad võivad paluda nõu ja abi asutustelt, mida teavitatakse IV lisa reguleerimisalasse kuuluvate teatavate masinarühmade puhul. Sellisel juhul ei toimi see asutus siiski teavitatud asutusena ega tohi kasutada talle komisjoni poolt eraldatud tunnuskoodi ühelgi selle tegevusega seotud dokumendil vt 133: märkused artikli 14 kohta. 89 Mõistet tootja vastavusavaldus" selgitatakse standardis EN ISO/IEC :2010 Vastavushindamine. Tarnija vastavusavaldus. Osa 1: Üldnõuded (ISO/IEC :2004, parandatud versioon ), kuid selle standardi kohaldamine ei luba eeldada vastavust masinadirektiivi nõuetele. 107

112 Artikkel 12 (jätkub) 3. Kui masin on nimetatud IV lisas ja valmistatud kooskõlas artikli 7 lõikes 2 nimetatud harmoneeritud standarditega ning kui need standardid hõlmavad kõiki asjakohaseid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, rakendab tootja või tema volitatud esindaja üht järgmistest menetlustest: (a) VIII lisas sätestatud masinatootmise sisekontrollidel põhinev vastavushindamise menetlus; (b) IX lisas sätestatud EÜ tüübihindamise menetlus, lisaks VIII lisa punktis 3 sätestatud masinatootmise sisekontroll; (c) X lisas sätestatud kvaliteedi täieliku tagamise menetlus IV lisas nimetatud masinad, mis on projekteeritud vastavalt harmoneeritud standarditele, mis hõlmavad kõiki kohaldatavaid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid Artikli 12 lõikes 3 sätestatakse kolm alternatiivset vastavushindamise menetlust, mida võib kohaldada IV lisas loetletud selliste masinate rühmade suhtes, mis on projekteeritud ja valmistatud kooskõlas harmoneeritud standarditega. Artikli 12 lõikes 3 sätestatud menetluste kohaldamiseks peavad olema täidetud järgmised kolm tingimust: asjaomane masin peab kuuluma ühe või enama sellise harmoneeritud C-tüüpi standardi reguleerimisalasse, mille viide on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas - vt 110: märkused artikli 7 lõike 2 kohta; asjaomane harmoneeritud standard või asjaomased harmoneeritud standardid peavad hõlmama kõiki olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, mida kohaldatakse masinate suhtes, nagu on kindlaks tehtud riskihindamises vt 159: märkused 1. üldpõhimõtte kohta; masin peab olema projekteeritud ja valmistatud täielikus kooskõlas asjaomaste harmoneeritud standarditega. Kui need kolm tingimust on täidetud, võib tootja valida artikli 12 lõike 3 punktis a osutatud menetluse või ühe artikli 12 lõike 3 punktis b ja c osutatud alternatiivsete menetluste vahel. Artikli 12 lõike 3 punktis a osutatud menetlust masinatootmise sisekontrollidel põhinev vastavushindamise menetlus on samasugune, nagu artikli 12 lõikes 2 osutatud menetlus, mida kohaldatakse IV lisas loetlemata masinarühmade suhtes. Artikli 12 lõike 3 punktis b osutatud menetluse korral peab tootja esitama masinamudeli teavitatud asutusele EÜ tüübihindamise teostamiseks, et olla kindel, et masin vastab kohaldatavatele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Teavitatud asutuse poolt kontrollitud mudeli alusel hiljem toodetud masina nõuetele vastavust kontrollib seejärel tootja ise sisekontrollide alusel vt -d : märkused IX lisa kohta ning 395: märkused VIII lisa punkti 3 kohta. 108

113 Artikli 12 lõike 3 punktis c sätestatud menetluse korral peab tootjal olema täieliku kvaliteedi tagamise süsteem, mis hõlmab masina projekteerimist, tootmist, lõppkontrolli ja testimist. Teavitatud asutus peab süsteemi hindama ja selle heaks kiitma, et tagada, et süsteem on piisav, tagamaks kohaldatavatele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastava masina projekteerimine ja tootmine. Samuti peab teavitatud asutus jälgima täieliku kvaliteedi tagamise süsteemi nõuetekohast kohaldamist vt -d : märkused X lisa kohta. Tootja või tema volitatud esindaja ELis võib nõuda masinamudeli EÜ tüübihindamist või täieliku kvaliteedi tagamise süsteemi hindamist mis tahes teavitatud asutuselt ELis omal valikul, tingimusel et asjaomast teavitatud asutust on teavitatud vastavushindamise menetlusest ja asjaomasest masinarühmast vt 133: märkused artikli 14 kohta. Taotluse konkreetse masinamudeli EÜ tüübihindamiseks või kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi hindamiseks saab siiski esitada ainult ühele teavitatud asutusele vt 397: märkuse IX lisa punkti 2.1 kohta ning 402: märkused X lisa punkti 2.1 kohta. Teavitatud asutuse väljastatud EÜ tüübihindamissertifikaat või kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi heakskiitev otsus kehtib kogu ELis. Artikkel 12 (jätkub) 4. Kui masin on nimetatud IV lisas ega ole valmistatud artikli 7 lõikes 2 sätestatud harmoneeritud standardite kohaselt või kui masin vastab vaid osaliselt nimetatud standarditele või kui harmoneeritud standardid ei hõlma kõiki asjakohaseid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid või kui kõnealuse masina kohta harmoneeritud standardid puuduvad, kohaldab tootja või tema volitatud esindaja üht järgmistest menetlustest: (a) IX lisas sätestatud EÜ tüübihindamise menetlus koos VIII lisa punktis 3 sätestatud masinatootmise sisekontrolliga; (b) X lisas sätestatud kvaliteedi täieliku tagamise menetlus Muud IV lisa reguleerimisalasse kuuluvad masinad Artikli 12 lõikes 4 sätestatakse kaks vastavushindamise menetlust, mida võib kasutada IV lisas loetletud masinarühmade puhul, kui täidetud on üks või enam kolmest artikli 12 lõike 3 kohaldamise tingimusest. Sellest tulenevalt kohaldatakse artikli 12 lõikes 4 osutatud menetlusi järgmistel juhtudel: kui asjaomast masinarühma käsitlevad harmoneeritud standardid puuduvad; kui tootja kohaldatud harmoneeritud standardid ei hõlma kõiki asjaomase masina suhtes kohaldatavaid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid; kui asjaomase masina tootja ei ole kohaldanud asjakohast harmoneeritud standardit või on seda kohaldanud osaliselt. Sellisel juhul ei saa kasutada masinatootmise sisekontrollidel põhinevat vastavushindamise menetlust ning sellest tulenevalt tuleb kasutada ühte kahest teavitatud asutust kaasavast menetlusest. 109

114 Artikkel 13 Osaliselt komplekteeritud masinatele kohaldatav menetlus 1. Osaliselt komplekteeritud masina tootja või tema volitatud esindaja peab enne nimetatud masina turulelaskmist hoolitsema selle eest, et: (a) on koostatud VII lisa B-osas kirjeldatud asjakohane tehniline dokumentatsioon; (b) on koostatud VI lisas kirjeldatud paigaldusjuhendid; (c) on koostatud II lisa 1. osa B-jaos kirjeldatud ühendamisdeklaratsioon. 2. Paigaldusjuhendid ja ühendamisdeklaratsioon peavad olema osaliselt komplekteeritud masinaga kaasas seni, kuni see on lõplikult masinaga ühendatud, seejärel saab neist osa nimetatud masina tehnilisest dokumentatsioonist Osaliselt komplekteeritud masinate suhtes kohaldatav menetlus Artikli 13 lõikes 1 sätestatakse menetlus, mida tuleb järgida artikli 1 lõike 1 punktis g osutatud osaliselt komplekteeritud masinate turulelaskmisel vt 384 ja 385: märkused II lisa 1. osa B jao kohta, 390: märkuse VI lisa kohta ning 394: märkused VII lisa B osa kohta. Artikli 13 lõike 2 eesmärk on tagada, et osaliselt komplekteeritud masina tootja koostatud paigaldusjuhendid ja ühendamisdeklaratsioon tehakse kättesaadavaks sellise komplekteeritud masina tootjale, kuhu see osaliselt komplekteeritud masin lisatakse, et ta saab kasutada paigaldusjuhendeid ning lisada paigaldusjuhendid ja ühendamisdeklaratsiooni komplekteeritud masina tehnilisse faili vt 392: märkused VII lisa A osa punkti 1 alapunkti a kaheksas taane. Üldiselt tähendab see seda, et ühendamisdeklaratsioon ja paigaldusjuhendite koopia tuleb esitada koos iga osaliselt komplekteeritud masina koostisosaga. Kuid juhul, kui osaliselt komplekteeritud masina tootja tarnib terve partii ühesuguseid tooteid konkreetsele komplekteeritud masinate tootjale, ei pea osaliselt komplekteeritud masinate tootja lisama ühendamisdeklaratsiooni ja paigaldusjuhendid igale koostisosale, tingimusel et ta tagab, et komplekteeritud masina tootja on saanud need dokumendid esimese partiisse kuuluva tootetarnega ning et ta selgitab, et ühendamisdeklaratsiooni ja paigaldusjuhendeid kohaldatakse kõikide partiisse kuuluvate osaliselt komplekteeritud masinate koostisosade suhtes. 110

115 132. Masinate ja osaliselt komplekteeritud masinate turulelaskmise menetluste diagramm Järgneval diagrammil on kokkuvõtlikult esitatud artiklites 12 ja 13 sätestatud menetlused. Masinad: artikli 1 lõike 1 punktides a f osutatud tooted Osaliselt komplekteeritud masinad: nimetatud artikli 1 lõike 1 punktis g IV lisas loetlemata masinarühm Tehniline toimik VII lisa A osa Kasutusjuhend IV lisas loetletud masinarühm Asjakohane tehniline dokumentatsioon VII lisa B osa Paigaldusjuhendid VI lisa Projekteeritud täiel määral kooskõlas harmoneeritud standarditega, mis hõlmavad kõiki kohaldatavaid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid Ei ole projekteeritud täiel määral kooskõlas harmoneeritud standarditega, mis hõlmavad kõiki kohaldatavaid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid Masinatootmise sisekontrollidel põhinev vastavushindamise menetlus VIII lisa Täieliku kvaliteedi süsteem X lisa EÜ tüübihindamine IX lisa + masinatootmise sisekontrollid VIII lisa punkt 3 EÜ vastavusdeklaratsioon II lisa 1. osa A jagu Ühendamisdeklaratsioon II lisa 1. osa B jagu CE-märgis Artikkel 16 III lisa Harmoneeritud standardid ei ole kättesaadavad, harmoneeritud standardid ei hõlma kõik kohaldatavaid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid või harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud või on seda tehtud vaid osaliselt. Värvikood: Tootekategooria Dokumendid Menetlus Deklaratsioon märgis 111

116 Artikkel 14 Teavitatud asutused 1. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele asutustest, kelle nad on määranud artikli 12 lõigete 3 ja 4 kohase turulelaskmiseks vajaliku vastavushindamise läbiviijateks, samuti teatavad nad konkreetsed vastavushindamise menetlused ja masinatüübid, mille suhtes nimetatud asutustele volitused on antud, ning komisjoni poolt neile eelnevalt omistatud tunnuskoodid. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike igast edaspidisest muudatusest. 2. Liikmesriigid tagavad teavitatud asutuste pideva järelevalve, et kontrollida nende vastavust XI lisas sätestatud kriteeriumidele. Teavitatud asutus esitab nõudmise korral kogu asjakohase teabe ja dokumentatsiooni, sealhulgas eelarvedokumendid, et võimaldada liikmesriigil kontrollida XI lisa nõuete täitmist. 3. Liikmesriik kohaldab XI lisas ettenähtud kriteeriume teavitatavate või juba teavitatud asutuste hindamiseks. 4. Komisjon avaldab teavitatud asutuste nimekirja, nende tunnuskoodid ja volitustejärgsed ülesanded Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon tagab selle nimekirja ajakohastamise. 5. Eeldatakse, et asutused, kes vastavad asjakohastes harmoneeritud standardites, mille kohta avaldatakse viited Euroopa Liidu Teatajas sätestatud hindamiskriteeriumidele, vastavad asjakohastele kriteeriumidele Teavitatud asutused Artiklis 14 on esitatud teavitatud asutusi käsitlevad sätted. Teavitatud asutused on sõltumatud, kolmandate isikute nõuetele vastavust hindavad asutused, millele on usaldatud artikli 12 lõigetes 3 ja 4 osutatud menetluste läbiviimine IV lisas loetletud masinarühmade puhul. Mõiste teavitatud viitab asjaolule, et liikmesriigid on komisjoni ja teisi liikmesriike neist asutustest teavitanud. Enne kui komisjon teavitab nõuetele vastavust hindavast asutusest, peab ta sellele asutusele eraldama tunnuskoodi (koosneb neljast numbrist). Konkreetsel asutusel on üks tunnuskood ning sellest asutusest võib teavitada ühe või mitme ELi direktiivi alusel. Masinadirektiivi puhul saab asutustest teavitada ainult IV lisas loetletud masinarühmade nõuetele vastavuse hindamiseks. Teavitatud asutused võivad osutada vastavushindamise teenuseid ka muudesse rühmadesse kuuluvate masinate tootjatele, kuid sellisel juhul peavad asutused klientidele selgitama, et nad ei toimi teavitatud asutusena ning nad ei tohi kasutada neile komisjoni poolt eraldatud tunnuskoodi ühelgi sellise tegevusega seotud dokumendil vt 128: märkused artikli 12 lõike 2 kohta. Teavitatud asutuste hindamine, nimetamine ja järelevalve kuulub liikmesriikide ainupädevusse. Teavitamiseks kasutatakse komisjoni online andmebaasi Nando (New Approach 112

117 Notified and Designated Organisations). Sellel veebisaidil on loetletud kõik Euroopa teavitatud asutused ning samuti kolmandate riikide asutused, mis on määratud selliste ametlike kokkulepete alusel nagu vastastikuse tunnustamise lepingud, Euroopa Majanduspiirkonna leping ning tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise kokkulepped. Kui asutusest teavitatakse seoses masinadirektiivi kohase vastavushindamise menetlusega, peab asjaomase liikmesriigi teavet edastav asutus ära märkima masinarühma, mille jaoks asutus määratakse. Teavitatud asutusele võib ülesandeks anda hinnata ühe või mitme IV lisas loetletud masinarühma nõuetele vastavust. Samuti peab teatis sisaldama teavet selle kohta, millise vastavushindamise menetluse või milliste vastavushindamise menetluste jaoks asutus määratakse. Teavitatud asutuse võib määrata ühe või mõlema järgmise artiklis 12 osutatud menetluse jaoks: EÜ tüübihindamise menetlus artikli 12 lõike 3 punkt b ning artikli 12 lõike 4 punkt a IX lisa; kvaliteedi täieliku tagamise menetlus artikli 12 lõike 3 punkt c ning artikli 12 lõike 4 punkt b X lisa. Seega on enne teavitatud asutusele vastavushindamise taotluse esitamist oluline kontrollida andmebaasist Nando, kas asjaomasest teavitatud asutusest on masinadirektiivi alusel teavitatud konkreetse masinarühma ja asjaomase vastavushindamise menetluse osas vt 129: märkused artikli 12 lõike 3 kohta Teavitatud asutuste hindamine ja järelevalve nende üle Artikli 14 lõikes 3 osutatakse XI lisas sätestatud kriteeriumitele, mida tuleb kasutada nende asutuste hindamisel, kellest kavatsetakse teavitada vt 408: märkused XI lisa kohta. Liikmesriikidel soovitatakse tungivalt kasutada teavitatud asutuste hindamiseks akrediteerimist. Määruses (EÜ) nr 765/2008 nõutakse, et iga liikmesriik määraks ühe akrediteerimisasutuse, mis hindaks, kas hindamisasutused on pädevad konkreetse vastavushindamise tegevuse läbiviimiseks. Iga riiklik akrediteerimisasutus peab läbima Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsiooni korraldatud vastastikuse hindamise. 90 Artikli 14 lõikes 5 osutatakse asjakohastele harmoneeritud standarditele, mida võib teavitatud asutuste hindamiseks kasutada. Asjakohased harmoneeritud standardid on EN ISO/IEC 17020, ja Määrus (EÜ) nr 765/2008 artiklid EN ISO/IEC 17020:2004 Eri tüüpi inspekteerimisasutuste toimimise üldkriteeriumid (ISO/IEC 17020:1998); EN ISO/IEC 17021:2006 Vastavushindamine. Nõuded juhtimissüsteemide auditit ja sertifitseerimist teostavatele asutustele (ISO/IEC 17021:2006); EN ISO/IEC 17025:2005 Katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuded (ISO/IEC 17025:2005) EN ISO/IEC 17025:2005/AC:2006; - Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 768/2008/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 761/2001 rakendamise raames (Harmoneeritud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine) ELT C 136, , lk

118 Artikli 14 lõike 2 kohaselt peab liikmesriik teostama teavitatud asutuste üle järelevalvet eesmärgiga tagada, et nad vastaksid jätkuvalt XI lisas sätestatud kriteeriumitele. Kui teavitatud asutuse esmasel hindamisel kasutatakse akrediteerimist, antakse akrediteering tavaliselt piiratud ajaks. Seega võib akrediteeringu pikendamist silmas pidades teostada teavitatud asutuse üle järelevalvet korrapäraste auditite abil. Artikkel 14 (jätkub) 6. Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole käesoleva direktiivi asjakohaseid sätteid täitnud või ei täida neid enam või et EÜ tüübihindamissertifikaati või heakskiitu kvaliteedisüsteemile ei oleks tohtinud anda, peab ta proportsionaalsuse põhimõtet arvestades väljastatud sertifikaadi või heakskiidu peatama või kehtetuks tunnistama või kehtestama selle suhtes piirangud, välja arvatud juhul, kui vastavus nendele nõuetele tagatakse tootja võetud asjakohaste parandusmeetmetega. Sertifikaadi või heakskiidu peatamise või kehtetuks tunnistamise või sellele piirangute seadmise korral või juhtudel, mil võib osutuda vajalikuks pädeva ametiasutuse sekkumine, teatab teavitatud asutus artikli 4 kohaselt sellest pädevale asutusele. Liikmesriik teatab sellest viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile. Peab olema võimalik edasi kaevata Teavitatud asutuste sertifikaatide või otsuste kehtetuks tunnistamine Artikli 14 lõikes 6 sätestatakse teavitatud asutuse ülesanded järgmistel juhtudel.: Teavitatud asutusele antakse teada, et turulelastud masin, mis on hõlmatud EÜ tüübihindamissertifikaadiga või tootja kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi heakskiitva otsusega, ei vasta kohaldatavatele olulistele tervisekaitse- või ohutusnõuetele või on ohtlik. Nii võib juhtuda näiteks siis, kui asjaomase masina suhtes kohaldatakse artikli 11 kohase kaitsemeetmete menetluse raames teavitatud meedet või potentsiaalselt ohtlike masinate käsitlemiseks artikli 9 kohaselt võetud meedet. Teavitatud asutusele antakse teada, et tootja ei järgi oma kohutusi, mis tulenevad heakskiidetud kvaliteedi täieliku tagamise süsteemist. Nii võib juhtuda näiteks pärast kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi korrapärast auditit või pärast etteteatamata kontrollkäiku selle süsteemi nõuetekohase toimimise kontrollimiseks vt 406: märkused X lisa punkti 3 kohta. Meetmed, mille teavitatud asutus sellisel juhul võtab, sõltuvad nõuetele mittevastavuse ulatusest ja kaasnevatest ohtudest. Kui aga tootja ei võta asjakohaseid parandusmeetmeid määratud aja jooksul, tuleb asjakohane EÜ vastavushindamissertifikaat või kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi heakskiitev otsus peatada või kehtetuks tunnistada. 114

119 Kui sertifikaat või heakskiit peatatakse või tunnistataks kehtetuks, peab teavitatud asutus teavitama selle liikmesriigi turujärelevalveasutusi, kus tootja on registreeritud, nii et nõuetele mittevastava või ohtliku masina suhtes saaks võtta mis tahes vajalikud meetmed. Liikmesriigi ametiasutused teavitavad teisi liikmesriike ja komisjoni, kui nõuetele mittevastava või ohtliku masina suhtes on vaja võtta meetmeid väljaspool nende territooriumi. Artikli 14 lõike 6 kolmandas lõikes sätestatakse, et edasikaebamine peab olema võimalik. Tootjal peab olema võimalus edasi kaevata teavitatud asutuse otsuse peale, mille kohaselt otsustati keelduda EÜ vastavushindamissertifikaadi väljastamisest, sertifikaat peatada, kehtetuks tunnistada või jätta see uuendamata vt 399 ja 400: märkused IX lisa punktide 5 ja 9 kohta. Samuti peab tootjal olema võimalus edasi kaevata otsuse peale jätta heaks kiitmata kvaliteedi täieliku tagamise süsteem, selline heakskiit kehtetuks tunnistada või peatada või seda heakskiitu piirata vt 404 ja 406: märkused X lisa punktide 2.3 ja 3 kohta. Tootja peab kõigepealt esitama teavitatud asutusele põhjendatud taotluse otsuse läbivaatamiseks. Kui sellest ei ole abi ning tootja ikkagi ei nõustu otsusega, peab ta otsuse edasi kaebama. Kaebuse vorm ja kasutatav menetlus sõltuvad teavitatud asutuste tegevust reguleerivatest riigisisestest õigusaktidest. Artikkel 14 (jätkub) 7. Käesoleva direktiivi ühtmoodi kohaldamise koordineerimiseks sätestab komisjon määramise, teatamise ja järelevalve eest vastutavate liikmesriikide asutuste ning teavitatud asutuste kogemustevahetuse korraldamise Kogemuste vahetamine teavitatud asutuste vahel Artikli 14 lõikes 7 ette nähtud kogemuste vahetamine teavitatud asutuste hindamise ja nende üle järelevalve teostamise eest vastutavate ametiasutuste vahel korraldatakse masinate töörühma raames vt 148: märkused artikli 22 kohta Teavitatud asutuste koordineerimine Kogemuste vahetamine teavitatud asutuste vahel on korraldatud masinaid käsitlevate teavitatud asutuste Euroopa koordineerimisvõrgustiku (European Coordination of Notified Bodies for Machinery, NB-M) kaudu. NB-M eesmärk on arutada vastavushindamise menetluste käigus tekkivate probleemide üle ning ühtlustada teavitatud asutuste tegevust. Mõnel juhul esindab teavitatud asutusi nende riigis loodud riiklik koordinatsioonirühm. Koordineerimistegevuses osalemine on üks teavitatud asutuste kohta kehtestatud kriteerium vt 408: märkused XI lisa kohta. NB-M on jaotatud mitmeks rühmaks, mis hõlmavad IV lisas loetletud erinevaid masinarühmasid. Neid nimetatakse vertikaalseteks rühmadeks (VG). Praegu on olemas 12 vertikaalset rühma, mis kohtuvad vastavalt vajadusele, et käsitleda järgmisi teemasid: VG1 VG2 Puutöömasinad IV lisas nimetatud toidutöötlemismasinad 115

120 VG3 VG4 VG5 VG6 VG7 VG8 VG9 VG 11 VG 12 VG 13 Metallide külmtöötlemise pressid Survevalu- või vormpressimismasinad Allmaatöödeks mõeldud masinad Prügiveomasinad Eemaldatavad kardaanvõllid Remontimisel ja hooldamisel kasutatavad sõidukitõstukid Seadmed inimeste tõstmiseks Ohutusseadised Ümbermineku korral kaitsvad struktuurid ja kukkuvate esemete eest kaitsvad struktuurid Täieliku kvaliteedi tagamine Lisaks on NB-Mil horisontaalne komitee, mis koordineerib vertikaalsete rühmade tööd ja teeb selle üle järelevalvet ning käsitleb kõikide teavitatud asutuste ühiseid probleeme. Nimetatud komitee kohtub kaks korda aastas ning komitee juhiks on valitud ühe teavitatud asutuse esindaja. Neist kohtumistest võtavad vaatlejatena osa Euroopa Komisjoni esindajad ja masinate töörühma valitud kolme liikmesriigi esindajad. Euroopa Komisjon aitab NB-Mi toimimisele kaasa rühma tööd ette valmistava tehnilise sekretariaadi ning koosolekute korraldamise ja dokumentide edastamise eest vastutava haldussekretariaadi rahastamise kaudu. NB-M võtab vastu nn kasutussoovitusi (RfUd), milles esitatakse kokkulepitud vastused vertikaalsetes rühmades esitatud küsimustele. Tavaliselt esitatakse kasutussoovitused siis, kui puudub asjakohane harmoneeritud standard või kui asjakohane harmoneeritud standard ei paku piisavalt täpset vastust teatavale küsimusele. Kui asjakohane harmoneeritud standard võetakse vastu või kui harmoneeritud standard vaadatakse vastavalt läbi, siis tunnistatakse kasutussoovitus kehtetuks. Kõnealused soovitused kiidab heaks NB-Mi horisontaalne komitee ning seejärel edastatakse need heakskiitmiseks masinate töörühmale. Selle töörühma heakskiidetud kasutussoovitused avaldatakse komisjoni veebisaidil EUROPA. Kasutussoovitused ei ole õiguslikult siduvad, kuid kui NB-M on nende osas kokkuleppele jõudnud ja masinate töörühm on need heaks kiitnud, käsitletakse neid kui olulisi allikaid selleks, et tagada masinadirektiivi ühetaoline kohaldamine teavitatud asutuste poolt. Artikkel 14 (jätkub) 8. Asutust teavitanud liikmesriik peab teate viivitamata kehtetuks tunnistama, kui ta saab teada, et a) asutus ei vasta enam XI lisas ettenähtud kriteeriumidele või b) asutus ei ole täitnud oma kohustusi. Liikmesriik teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele Teatise kehtetuks tunnistamine Artikli 14 lõike 8 kohaselt peab liikmesriik oma teate asutusest teavitamise kohta 116

121 kehtetuks tunnistama, kui asutus ei vasta enam XI lisas loetletud kriteeriumidele või ei täida olulisel määral oma kohustusi. Kohustus tunnistada kehtetuks teade, mis ei ole enam põhjendatud, tuleneb liikmesriikide kohustusest teha järelevalvet nende asutuste tegevuse üle, kellest nad on teavitanud, eesmärgiga tagada, et need asutused täidaksid oma ülesandeid nõuetekohaselt vt 134: märkused artikli 14 lõike 2 kohta. Artikkel 15 Masinate paigaldamine ja kasutamine Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust kehtestada kooskõlas ühenduse õigusaktidega nõudeid, mida nad peavad vajalikuks inimeste, eriti tööliste kaitse tagamiseks masinate kasutamisel, eeldusel, et see ei tähenda masinate muutmist käesolevas direktiivis määramata viisil Masinate paigaldamist ja kasutamist käsitlevad riigisisesed õigusnormid Masinadirektiivi kohaldatakse masinate projekteerimise, valmistamise, turulelaskmise või kasutuselevõtmise suhtes vt -d 71 77: märkused artikli 2 punkti h kohta ning 86: märkused artikli 2 punkti k kohta. Nende aspektid puhul tagatakse direktiiviga kogu ELis kehtivate eeskirjade täielik ühtlustamine. Teisisõnu, liikmesriigid ei tohi kehtestada riigisiseseid õigusnorme, mis lähevad direktiivi sätetega kehtestatust kaugemalt või kattuvad või on vastuolus nendega. Artiklis 15 on märgitud, et liikmesriikidel on jätkuvalt õigus reguleerida masinate paigaldamist ja kasutamist kooskõlas asjaomaste ELi õigusaktide sätetega, tingimusel et need eeskirjad ei piira masinadirektiivi sätetele vastavate masinate vaba liikumist ühtsel turul vt 6: märkused põhjenduse 3 kohta ning 107: märkused artikli 6 lõike 1 kohta. Seega ei tohi masinate paigaldamist ja kasutamist käsitlevad riigisisesed õigusnormid ega nende eeskirjade kohaldamine tuua kaasa masinadirektiivile vastavate masinate muutmist. Seda eeldusel, et turulelastud masin tõesti vastab direktiivi nõuetele. Kui kasutaja või riigisisene ametiasutus leiab, et turulelastud masin ei ole piisavalt ohutu ning et kohaldatavaid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid ei ole nõuetekohaselt kohaldatud, tuleks masinast teada anda turujärelevalveasutustele ja võtta samas vajalikud meetmed inimeste ohutuse tagamiseks vt 100: märkused artikli 4 kohta. Allpool on esitatud mõned näited teemade kohta, mida masinate paigaldamist ja kasutamist käsitlevad riigisisesed õigusnormid hõlmata võivad: masinate paigaldamine teatavates piirkondades, näiteks kraanade paigaldamine linnapiirkonnas või tuuleturbiinide paigaldamine maapiirkonnas; liikurmasinate kasutamine teatavates piirkondades, näiteks maastikusõidukite kasutamine üldsusele avatud piirkondades või teatavat liiki põllumajandusmasinate kasutamine elurajoonides või üldkasutatavatel teedel; liikurmasinate liiklemine üldkasutatavatel teedel; masinate kasutamine teatavatel aegadel, näiteks nädalavahetusel muruniidukite kasutamise keeld; 117

122 teatavat liiki masinate kasutamine teatud vanusepiirist nooremate inimeste poolt Töötajate tervist ja ohutust käsitlevad riigisisesed õigusnormid Erilist tähelepanu tuleb pöörata riigisisestele õigusnormidele, millega rakendatakse töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate ELi direktiivide sätteid. Need direktiivid on vastu võetud EÜ asutamislepingu artikli 137 (nüüd ELi toimimise lepingu artikkel 153) alusel, mis käsitleb töötajate tervise ja ohutuse kaitset. Direktiivides sätestatakse miinimumnõuded, mis tähendab, et liikmesriik võib säilitada või vastu võtta karmimad nõuded, kui nad peavad seda vajalikuks. Järelikult tuleb asjakohaste kohustuste kindlaksmääramiseks tutvuda igas liikmesriigis kehtivate riigisiseste õigusnormidega. Kõige tähtsamad masinate kasutamist käsitlevad direktiivid on järgmised: direktiiv 89/391/EMÜ 92 töötajate töötervishoiu ja tööohutuse kohta. Seda teatakse raamdirektiivina, sest selles sätestatakse tööandjate ja töötajate põhikohustused seoses töötervishoiu ja tööohutusega ning luuakse raamistik mitmetele üksikdirektiividele, mis käsitlevad tervishoiu ja ohutuse või konkreetsete ohtude teatavaid aspekte; direktiiv 2009/104/EÜ 93 töötajate poolt tööl töövahendite kasutamise kohta. See on teine raamdirektiivi alusel vastu võetud üksikdirektiiv. Kuigi töövahendite mõiste on laiem kui masinate mõiste, kujutavad kutsealaseks kasutamiseks ette nähtud masinad töövahendite olulist kategooriat. Riigisiseseid õigusnorme, millega rakendatakse direktiivi 2009/104/EÜ sätteid, kohaldatakse alati masinate kasutamise suhtes töökohal. Selles osas võib direktiivi 2009/104/EÜ pidada masinadirektiivi täiendavaks meetmeks. Direktiivi 2009/104/EÜ kohaselt peavad tööandjad tegema töötajatele kättesaadavaks töövahendid, mis on sobivad tehtavaks tööks ning mis vastavad nende vahendite suhtes kohaldatavate mis tahes asjakohaste ELi direktiivide sätetele. 94 Järelikult peavad kõik töötajatele kättesaadavaks tehtavad uued masinad vastama masinadirektiivile ja muudele ELi direktiividele, mida võidakse kohaldada vt -d 89 92: märkused artikli 3 kohta. Direktiivi 2009/104/EÜ sätteid kohaldatakse töökohtadel kasutatavate masinate suhtes. Masina eluea jooksul peab tööandja võtma vajalikud meetmed eesmärgiga tagada, et kasutatavat masinat hoitakse piisava hoolduse abil sellises korras, et masin vastab neile sätetele, mida kohaldati siis, kui masin tehti ettevõtjale esmakordselt kättesaadavaks. 95 See ei tähenda, et masinat peab hoidma sellises korras, nagu ta oli uuena, sest masinad kuluvad. Kuid selleks, et tagada masina 92 Nõukogu 12. juuni aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, ). 93 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/104/EÜ, 16. september 2009, töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (teine üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) ELT L 260, , lk 5. Direktiiv 2009/104/EÜ on direktiivide 89/655/EMÜ ja muutmisdirektiivide 95/63/EMÜ, 2001/45/EÜ ja 2007/30/EÜ kodifitseeritud versioon. 94 Vt direktiivi 2009/104/EÜ artikli 4 lõike 1 punkt a. 95 Vt direktiivi 2009/104/EÜ artikli 4 lõige

123 vastavus kohaldatavatele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, tuleb teha vajalikku hooldust. Masinaid, mille suhtes kohaldati nende esmakordsel kättesaadavaks tegemisel masinadirektiivi sätteid, tuleb hoida vastavuses masinadirektiivi olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, mida kohaldati masinate esmakordsel turulelaskmisel või kasutamisele võtmisel. See kehtib ka siis, kui kasutaja muudab masinat selle eluea jooksul, välja arvatud puhul, kui muudatused on nii suured, et muudetud masinat tuleb käsitleda uuena ja see peab masinadirektiivi kohaselt läbima uue vastavushindamise menetluse vt 72: märkused artikli 2 punkti h kohta. Direktiivi 2009/104/EÜ I lisas sätestatakse kasutatavate töövahendite suhtes kohaldatavad tehnilised miinimumnõuded. Neid miinimumnõudeid kohaldatakse masinate suhtes, mis on kasutusele võetud enne seda, kui masinadirektiivi hakati kohaldama. 96 Neid ei kohaldata masinate suhtes, mis on lastud turule või võetud kasutusele masinadirektiivi kohaselt. Direktiiv 2009/104/EÜ sisaldab ka sätteid järgmiste teemade kohta: selliste töövahendite eelnev kontrollimine (pärast paigaldamist ja enne esmakordselt kasutusse võtmist), mille ohutus sõltub paigaldustingimustest; selliste töövahendite kontrollimine pärast kokkupanemist uues kohas; töövahendite korrapärane või erandkorras kontrollimine ning vajadusel selliste töövahendite katsetamine, mida mõjutavad tingimused, mis neid kahjustavad ja millega võib kaasneda ohtlik olukord. 97 Tõstemasinate puhul tuleb esialgseid kontrolle, mille eest tööandja vastutab, eristada meetmetest, mille eesmärk on kontrollida masina vastavust otstarbele ja mille eest vastutab masina tootja vt -d : märkused I lisa punkti kohta. Muud direktiivi 2009/104/EÜ sätted käsitlevad järgmist: selliste töövahendite kasutamise ja/või hoolduse piiramine, millega kaasneb eririsk neid kasutama määratud töötajatele; ergonoomika põhimõtetega arvestamine; töötajate teavitamine, juhendamine ja väljaõpe töövahendite kasutamise osas; töötajatega konsulteerimine ja nende osalemine. 98 Lisaks sätestatakse direktiivi 2009/104/EÜ II lisas konkreetsed eeskirjad teatavatesse kategooriatesse kuuluvate töövahendite kasutamise kohta, sealhulgas liikuvate töövahendite, kaupade tõstmiseks ette nähtud töövahendite ja inimeste tõstmiseks ette nähtud töövahendite kohta vt 10: märkused põhjenduse 7 kohta. Tootja poolt masinaga kaasapandud paigaldusjuhend kujutab endast olulist vahendit, mis aitab tööandjatel kohaldada direktiivi 2009/104/EÜ rakendavaid sätteid vt 254: märkused I lisa punkti kohta. 96 Vt direktiivi 2009/104/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti a alapunkt ii ning punkt b. 97 Vt direktiivi 2009/104/EÜ artikkel Vt direktiivi 2009/104/EÜ artiklid

124 Artikkel 16 CE-märgis 1. CE-vastavusmärgis koosneb III lisa näite kohaselt suurtähtedest CE. 2. CE-märgis kantakse masinale nähtavalt, loetavalt ja kustutamatult III lisa kohaselt. 3. Keelatud on kanda masinatele märgiseid, silte ja pealdisi, mis võivad kolmandaid osapooli CE-märgise tähenduse või vormi või mõlema osas eksiteele viia. Masinatele võib kanda teisi märgiseid tingimusel, et need ei halvenda CE-märgise nähtavust, loetavust ega arusaadavust CE-märgis CE-märgist käsitlevaid masinadirektiivi sätteid kohaldatakse täiendaval viisil koos määruse (EÜ) nr 765/2008 sätetega, mis käsitlevad CE-märgise üldpõhimõtteid. Järgnevad märkused põhinevad masinadirektiivi artiklil 16 ja III lisal ning määruse (EÜ) 765/2008 artikli 2 lõikel 20 ja artiklil CE-märgisega seotud kohustusi kohaldatakse tootja või tema volitatud esindaja suhtes või isiku suhtes, kes vastutab masina turulelaskmise eest vt -d 78 85: märkused artikli 2 punktide i ja j kohta. Määruses (EÜ) nr 765/2008 määratletakse CE-vastavusmärgis kui märgis, millega tootja kinnitab, et toode vastab märgise tootele paigaldamist sätestavate ühenduse ühtlustamise õigusaktide alusel kohaldatavatele nõuetele. CE-märgise kinnitamisega näitab tootja, et ta vastutab toote nõuetele vastavuse eest. CE-märgis koosneb tähtedest CE, mis on esitatud III lisas näidatud graafilisel kujul; CE-märgise eri osad peavad olema ühekõrgused, vähemalt 5 mm. Väikesemõõtmeliste masinate puhul võib sellest alampiirist kõrvale kalduda; CE-märgis tuleb kanda masinale nähtavalt loetavalt ja kustutamatult ning tootja või tema volitatud esindaja nime vahetusse lähedusse, kasutades sama tehnikat vt 250: märkused I lisa punkti kohta; kui on kohaldatud artikli 12 lõike 3 punktis c ja artikli 12 lõike 4 punktis b nimetatud kvaliteedi täieliku tagamise menetlust, lisatakse CE-märgisele selle teavitatud asutuse tunnuskood, kes on tootja kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi heaks kiitnud vt 133: märkused artikli 14 kohta. CE-märgis on ainus märgis, mis tõendab toote vastavust asjaomaste ELi ühtlustamise õigusaktidega kohaldatavatele nõuetele, mis käsitlevad märgise kinnitamist. Artikli 16 lõikes 3 on nõutud, et liikmesriigid keelaksid masinatele selliste märgiste, siltide ja pealdiste kandmise, mis võivad kolmandaid isikuid CE-märgise tähenduse või vormi või mõlema osas eksiteele viia. Märgised, mis võivad kolmandaid isikuid CE-märgise vormi osas eksiteele viia, on näiteks tähed EC või EEC, mille graafiline kuju on sarnane III lisas esitatud kujule, või suurtähed CE, mis on esitatud erinevalt III lisas esitatud graafilisest kujust. Märgised, mis võivad kolmandaid isikuid eksitada CE-märgise tähenduse osas, on 120

125 muud märgised kui CE-märgis, mis tähendavad, et masin vastab kohaldatavatele ELi õigusnormidele. Märgise mittevastavuse korral võetavad meetmed on sätestatud artiklis 17. Artikkel 17 Märgise mittevastavus 1. Liikmesriigid tunnistavad märgise mittevastavaks järgmistel juhtudel: a) CE-märgise kandmine käesoleva direktiivi kohaselt toodetele, mis ei ole käesoleva direktiiviga hõlmatud; b) CE-märgise puudumine ja/või EÜ vastavusdeklaratsiooni puudumine masinal; c) masinale mõne muu märgise kui CE-märgise kinnitamine, mis artikli 16 lõike 3 kohaselt on keelatud. 2. Kui liikmesriik teeb kindlaks märgise mittevastavuse käesoleva direktiivi asjakohastele sätetele, on tootja või tema volitatud esindaja kohustatud toote vastavusse viima, et lõpetada eeskirjade rikkumine, tehes seda liikmesriigi määratud tingimuste kohaselt. 3. Kui mittevastavus jätkub, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud meetmed selleks, et piirata kõnesoleva masina turulelaskmist, keelata turulelaskmine või tagada masina turult kõrvaldamine artiklis 11 sätestatud korras Märgise mittevastavus Artiklis 11 sätestatud kaitseklauslis kehtestatakse meetmed, mis tuleb võtta siis, kui avastatakse, et CE-märgist kandev masin on ohtlik. Artiklis 17 sätestatakse meetmed, mis võetakse juhul, kui esineb ametlik mittevastavus masinadirektiivi sätetele ning kui puudub alus arvata, et asjaomane masin on ohtlik. Kõnealused meetmed on kooskõlas liikmesriikide kohustusega tagada CE-märgist käsitleva korra nõuetekohane rakendamine ja võtta märgise ebaõige kasutamise korral asjakohased meetmed, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 30 lõikes 6. Artikli 17 lõikes 1 määratletakse märgise mittevastavuse kolm juhtumit. Artikli 17 lõikes 2 sätestatakse, et liikmesriigid peavad võtma vajalikud meetmed, et nõuda ettevõtjatelt selliste rikkumiste lõpetamist. Meetmete laadi üle otsustavad liikmesriigid oma äranägemisel. Sellistest meetmetest ei tule teatada komisjonile ega teistele liikmesriikidele. Karistused masinadirektiivi rikkumiste eest peavad sisaldama karistusi märgistuse mittevastavuse eest vt 150: märkused artiklis 23 kohta. Artikli 17 lõikes 3 sätestatakse menetlus, mida tuleb järgida siis, kui artikli 17 lõikes 1 osutatud rikkumiste lõpetamiseks võetud meetmetel ei ole piisavad tulemused. Sellisel juhul tuleb järgida artiklis 11 sätestatud kaitsemeetmete menetlust. 121

126 Artikkel 18 Konfidentsiaalsus 1. Ilma et see piiraks kehtivate riigisiseste sätete ja tavade kohaldamist konfidentsiaalsuse suhtes, tagavad liikmesriigid, et kõik osapooled ja isikud, keda käesoleva direktiivi kohaldamine puudutab, peavad kinni kohustusest säilitada tööülesannete käigus omandatud teabe konfidentsiaalsus. Konfidentsiaalseks loetakse eelkõige äri-, kutse- ja kaubandussaladused, v.a kui sellise teabe avalikustamine on vajalik inimeste tervise ja ohutuse kaitseks. 2. Lõike 1 sätted ei mõjuta liikmesriikide ja teavitatud asutuste teabevahetuse ja üksteise hoiatamise kohustust. 3. Liikmesriikide ja komisjoni poolt artiklite 9 ja 11 kohaselt vastu võetud otsused avaldatakse Konfidentsiaalsus ja läbipaistvus Artikli 18 sätetest mõjutatud osapoolte ja isikute hulka kuuluvad liikmesriikide ametiasutused, komisjon ja teavitatud asutused. Eelkõige võivad liikmesriikide ametiasutused ja komisjoni talitused nõuda, et tootjad edastaksid masina tehnilise toimiku osasid või osaliselt komplekteeritud masina asjakohase tehnilise dokumentatsiooni osasid, mis sisaldavad kutse- ja kaubandussaladusi. Asjaomaste ametiasutuste ametnikud ja mis tahes nende nimel toimivad muud organid või institutsioonid peavad kinni pidama masinadirektiivi kohaldamise käigus saadud teabe konfidentsiaalsusest. Samamoodi peavad teavitatud asutused austama nende vastutusalasse kuuluvate vastavushindamise menetluste läbiviimise käigus saadud teabe konfidentsiaalsust vt 408: märkused XI lisa punkti 7 kohta. Artikli 18 lõikes 2 märgitakse, et konfidentsiaalsuse tagamise kohustus ei takista teabe edastamist liikmesriikide vahel ja komisjonile artiklis 19 ette nähtud koostöö raames (masinate halduskoostöö (ADCO) rühm). Konfidentsiaalsuse tagamise kohustust ei kohaldata teavitatud asutuste vahelise teabevahetuse suhtes ega teabe edastamise suhtes teavitatud asutustelt liikmesriikidele vt 135: märkused artikli 14 lõike 6 kohta, 399: märkused IX lisa punktide 5 ja 7 kohta ning 407: märkused X lisa punkti 4 kohta. Konfidentsiaalsuse tagamise kohustus ei välista avalike hoiatuste väljastamist, kui see on vajalik inimeste tervise ja ohutuse kaitseks. Artikli 18 lõikes 3 sätestatakse erinõue liikmesriikide ja komisjoni poolt artiklite 9 ja 11 kohaselt vastu võetud otsuste läbipaistvuse kohta. Asjaomased otsused hõlmavad järgmist: artikli 9 lõike 1 alusel võetud komisjoni meetmed, millega nõutakse, et liikmesriigid keelaksid või piiraksid potentsiaalselt ohtlike masinate turulelaskmist artikli 9 lõike 1 alusel; meetmed, mille liikmesriigid on võtnud vastavalt artikli 11 lõikele 1 (kaitseklausel) selleks, et kõrvaldada turult masinad, mis võivad kahjustada inimeste ja kui see on asjakohane, siis koduloomade tervist ja ohutust või vara 122

127 või keelustada selliste masinate turulelaskmist ja/või kasutuselevõtmist või piirata selliste masinate vaba liikumist ühtsel turul; artikli 11 lõike 3 kohased komisjoni otsused kaitseklauslite kohta. Artikkel 19 Liikmesriikidevaheline koostöö 1. Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed, et tagada artikli 4 lõikes 3 nimetatud pädevate ametiasutuste omavaheline ja komisjoniga tehtav koostöö ning üksteisele käesoleva direktiivi ühtmoodi kohaldamist võimaldava teabe edastamine. 2. Käesoleva direktiivi ühtmoodi kohaldamise korraldamiseks määrab komisjon kindlaks turu järelevalve eest vastutavate pädevate ametiasutuste kogemuste vahetamise korra Masinate halduskoostöö (ADCO) rühm Artikli 19 lõikes 1 nõutakse, et liikmesriigid näeksid ette koostöö liikmesriigi turujärelevalveasutuste vahel ja vajaliku teabe edastamise nende asutuste vahel. Selles valdkonnas on koostöö väga oluline, sest kui CE-märgist kandvad masinad võivad ühtsel turul vabalt liikuda, teostavad järelevalvet kõik liikmesriigid. Artikli 19 lõikes 2 antakse komisjonile ülesanne määrata kindlaks turujärelevalveasutuste vaheline kogemuste vahetamise kord. Praktikas rakendatakse artiklit 19 masinate halduskoostöö rühma (Machinery Administrative Cooperation Group ADCO) töö raames. Tegemist on foorumiga, mille eesmärk on vahetada teavet liikmesriikide turujärelevalveasutuste ja komisjoni vahel. Kõnealune rühm kohtub tavaliselt kaks korda aastas ning rühma tööd juhivad liikmesriikide esindajad kordamööda. Kohtumistel osalevad ainult liikmesriikide esindajad ja komisjon ning ADCO rühma arutelud ja dokumendid on konfidentsiaalsed, sest need käsitlevad sageli uurimisel olevaid konkreetseid juhtumeid. Muid sidusrühmi kutsutakse siiski ADCO kohtumistel osalema ekspertidena piiratud ajaks, et anda oma panus eriteemade käsitlemisse. Masinate halduskoostöö rühma peamised tegevused on järgmised: turujärelevalvealase teabe ja kogemuste vahetamine; parimate tavade edendamine ja vahendite kasutamise optimeerimine; nõuetele mittevastavate ja ohtlike masinate käsitlemiseks võetavate parandusmeetmete kõikides liikmesriikides kohaldamise tagamine; teabe edastamine kaitsemeetmete menetluste arengute ja tulemuste kohta ning nimetatud menetluste raames tehtud otsuste täitmise kontrollimine; järelmeetmete võtmine seoses otsustega potentsiaalselt ohtlike masinate suhtes võetud erimeetmete kohta; ühiste turujärelevalveprojektide kavandamine ja korraldamine. 123

128 Artikkel 20 Õiguskaitsevahendid Iga käesoleva direktiivi kohaselt võetud meedet, mis piirab käesoleva direktiiviga hõlmatud masina turulelaskmist ja/või kasutuselevõtmist, tuleb üksikasjalikult põhjendada. Sellisest meetmest teatatakse viivitamata asjaomasele poolele, kellele teatatakse samas ka kõnealuses liikmesriigis kehtivate õigusaktide alusel talle võimaldatavatest õiguskaitsevahenditest ja tähtaegadest, mida selliste õiguskaitsevahendite suhtes kohaldatakse Otsuste ja edasikaebuste põhjendamine Artiklit 20 kohaldatakse liikmesriikide ametiasutuste võetud kõikide meetmete suhtes, millega piiratakse masinate turulelaskmist ja/või kasutuselevõtmist, olenemata sellest, kas need meetmed on võetud artikli 11 (kaitseklausel), artikli 9 (erimeetmed potentsiaalselt ohtlike masinate suhtes) või artikli 17 (märgise mittevastavus) alusel. Artikkel 21 Teabe levitamine Komisjon võtab käesoleva direktiivi rakendamist käsitleva teabe kättesaadavaks tegemiseks asjakohased meetmed Teabeallikad Masinadirektiivi rakendamist käsitlev asjakohane teave on internetis avalikult kättesaadav komisjoni veebisaidi EUROPA masinaid käsitlevatel ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi veebilehtedel. Eelkõige on veebisaidil EUROPA kättesaadav järgmine teave: masinadirektiivi tekst; liikmesriikide viited dokumentidele, millega võetakse direktiivi sätted üle riigisisesesse õigusesse; direktiivi rakendamiseks liikmesriikides ette nähtud kontaktpunktide loetelu; masinate harmoneeritud standardite viidete loetelu; masinate valdkonda käsitlevate teavitatud asutuste loetelu; kasutussoovitused, mille on vastu võtnud masinaid käsitlevate teavitatud asutuste Euroopa koordineerimisvõrgustik (NB-M) ja mille on heaks kiitnud masinate töörühm; masinate töörühma heakskiidetud suunisdokumendid ning praegu kehtiv juhend direktiivi 2006/42/EÜ rakendamise kohta; kõikide alates aastast toimunud masinate töörühma koosolekute protokollid. 124

129 Artikkel Komitee 1. Komisjoni abistab komitee (edaspidi komitee ). 2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse artikli 8 sätteid. 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid Masinakomitee Artiklis 22 nähakse ette sellise komitee loomine, mida nimetatakse masinakomiteeks ning kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja mida juhib eesistujana komisjoni esindaja. Komitee võtab Euroopa Liidu Teatajas avaldatud standardeeskirjade alusel vastu oma kodukorra. Euroopa Parlamenti teavitatakse komitee koosolekute päevakordadest ja mis tahes meetmete projektidest, mis talle esitatakse, ning saab koosolekute hääletustulemused ja protokollide kokkuvõtted. Masinakomiteel on kaks olulist rolli: nõuandev roll Masinakomitee artikli 8 lõikes 2 osutatud nõuandva rolli raames peab komitee nõustama komisjoni mis tahes asjakohaste meetmete osas, mis on seotud masinadirektiivi praktilise rakendamisega, sealhulgas meetmete osas, mis on vajalikud koostöö tagamiseks liikmesriikide vahel ja komisjoniga, nagu on ette nähtud artikli 19 lõikes 1. Asjaomased meetmed ei tohi hõlmata direktiivi muutmist või direktiivi sätteid asendavate otsuste vastuvõtmist. Seetõttu koosnevad need meetmed peamiselt suuniste andmisest direktiivi sätete nõuetekohaseks ja ühetaoliseks rakendamiseks. regulatiivne roll regulatiivse rolli raames peab masinakomitee andma oma arvamuse selliste komisjoni kavandatud meetmete suhtes, millega muudetakse või asendatakse direktiivi sätteid. Artikli 8 lõike 1 punktide a ja b kohaselt võib selliseid meetmeid võtta ainult kahel juhul: a) V lisa ohutuskomponentide näidisloetelu ajakohastamine vt 42: märkused artikli 2 punkti c kohta; b) potentsiaalselt ohtlike masinate turulelaskmise piiramine vt 118: märkused artikli 9 kohta. 100 Artiklit 22 muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 596/2009, 18. juuni 2009, millega kohandatakse teatavaid asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaseid õigusakte nõukogu otsusega 1999/468/EÜ kontrolliga regulatiivmenetluse osas Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega neljas osa (ELT L 188, , lk 14). 125

130 Masinakomitee avaldab oma arvamust liikmesriikide esindajate hääletuse kaudu komitees, kusjuures kasutatakse nõukogus kasutatavat kvalifitseeritud häälteenamust vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 205 (nüüd ELi toimimise lepingu artikkel 238). Enne kui komisjon sellised meetmed vastu võtab, esitatakse need Euroopa Parlamendile ja nõukogule kontrollimiseks. Euroopa Parlament või nõukogu võivad olla vastu komisjoni kavandatud meetmele, põhjendades seda asjaoluga, et meetmed ületavad direktiiviga ette nähtud rakendusvolitusi, ei ole kooskõlas direktiivi eesmärgi või sisuga või ei järgi subsidiaarsuse või proportsionaalsus põhimõtet. Sellise vastuväite korral võib komisjon esitada muudetud eelnõu või esitada seadusandliku ettepaneku. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu ei esita vastuväiteid kolme kuu jooksul, võtab komisjon meetme vastu Masinate töörühm Masinate töörühma moodustas masinakomitee eesmärgiga võimaldada majandusharu, standardimisasutuste ja teavitatud asutuste vaatlejatel osaleda masinadirektiivi praktilist kohaldamist käsitlevate probleemide üle arutamisel. Praktikas on masinate töörühma foorum, mida kasutatakse kõige sagedamini arutlemaks direktiivi kohaldamise üle ELi tasandil. Nagu masinakomiteegi puhul, juhib ka masinate töörühma tööd komisjoni esindaja ja töörühm koosneb liikmesriikide esindajatest. EFTA riikide, kandidaatriikide ja ELiga ametlikke kokkuleppeid omavate riikide esindajad osalevad samuti vaatlejatena. Masinatootjate ühenduste esindajad Euroopa tasandil osalevad vaatlejatena ning neid kutsutakse koosolekutele, et esitada teavet ja seisukohti arutlusel olevate konkreetsete teemade kohta. Kohal on ka Euroopa standardiorganisatsioonide esindajad, et anda teavet ja vastata liikmesriikide poolt standarditega seoses tõstatatud küsimustele. Teavitatud asutusi esindab masinaid käsitlevate teavitatud asutuste Euroopa koordineerimisvõrgustik (NB-M), mis annab aru koordineerimise valdkonnas tehtud töö kohta, võtab teadmiseks masinate töörühma arvamuse töörühmale heakskiitmiseks esitatud kasutamist käsitlevate soovituste kohta ning esitab töörühmale küsimusi direktiivi tõlgendamise kohta. Masinate lõppkasutajate seisukohti on kutsutud väljendama ka ametiühingute ja tarbijakaitseorganisatsioonide esindajad. Masinate töörühmas arutatakse kõige sagedamini järgmisi küsimusi: direktiivi reguleerimisala selgitamine ning teatavaid tootekategooriaid käsitlevad vastavushindamise menetlused; probleemid masinate harmoneeritud standardite väljatöötamisel; arvamused ühtlustatud standardite osas esitatud ametlike vastuväidete kohta vt 120: märkused artikli 10 kohta. Masinate töörühm kohtub Brüsselis kaks või kolm korda aastas. Masinate töörühma koosolekute töödokumendid edastatakse rühma liikmetele komisjoni online infosüsteemi CIRCA masinadirektiivi käsitleva osa kaudu. Euroopa tasandil masinavaldkonna sidusrühmi esindavatel organisatsioonidel on juurdepääs neile dokumentidele. Teised sidusrühmad võivad küsida dokumente oma vastavatelt esindusorganisatsioonidelt. Tuleks kanda hoolt selle eest, et töö- või 126

131 aruteludokumentides väljendatud seisukohti ei käsitletakse komisjoni või masinate töörühma seisukohtadena. Masinate töörühma koosolekute protokollid avaldatakse komisjoni veebisaidi EUROPA masinaid käsitlevatel veebilehtedel, kui need protokollid on parandatud ja järgmisel koosolekul heaks kiidetud. 127

132 149. Masinadirektiiviga tegelevate institutsioonide diagramm Järgmisel diagrammil on esitatud nende erinevate institutsioonide roll, kes on kaasatud masinadirektiiviga seotud ettepanekute tegemisse ning masinadirektiivi vastuvõtmisse, muutmisse, kohaldamisse ja jõustamisse: Nõukogu ja Euroopa Parlament võtavad vastu ELi õigusakti (kaasotsustamine) Euroopa Komisjon Liikmesriigid Võtavad direktiivi üle. Määravad teavitatud asutused. Teostavad turujärelevalvet. Masinate halduskoostöö rühm (ADCO) liikmesriigid + komisjon Turujärelevalvealane halduskoostöö Teavitatud asutused IV lisas nimetatud masinate vastavushindamine NB-M Teavitatud asutuste Euroopa koordineerimisvõrgustik Soovitused kasutamise kohta Esitab ELi õigusakti eelnõu. Tagab nõuetekohase rakendamise. Avaldab harmoneeritud standardid. Masinakomitee komisjon + liikmesriigid Esitavad arvamusi meetmete kohta eesmärgiga tagada masinadirektiivi nõuetekohane kohaldamine. Masinate töörühm komisjon + liikmesriigid + Euroopa sidusrühmad Arutleb masinadirektiivi praktilise kohaldamise üle. CEN ja CENELEC Euroopa standardiorganisatsioonid Töötavad välja harmoneeritud masinastandardeid. Masinatootjad Kohaldavad masinadirektiivi. Aitavad kaasa standardite väljatöötamisele. Masinate kasutajad Tööandjad Ametiühingud Tarbijaorganisatsioonid Aitavad kaasa standardite väljatöötamisele. 128

133 Artikkel 23 Sanktsioonid Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad sanktsioonide kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud riigisiseste õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Kehtestatavad sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad nendest sätetest komisjonile hiljemalt 29. juuniks 2008 ja annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest Sanktsioonid direktiivi sätete rikkumise eest Masinadirektiivi rakendavad riigisisesed õigusaktid peavad olema õiguslikult siduvad ning nende sätete rikkumise eest tuleb ette näha asjakohased sanktsioonid. Võimalikud rikkumised võivad hõlmata järgmist: nõuetekohase vastavushindamise menetluse kohaldamata jätmine vt - d : märkused artikli 12 kohta; osaliselt komplekteeritud masinate suhtes menetluste kohaldamata jätmine vt 131: märkuse artikli 13 kohta; märgise mittevastavus vt 142: märkused artikli 17 kohta; masina mittevastavus I lisas sätestatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuetele; tehniline toimik puudub või ei ole terviklik vt 103: märkused artikli 5 kohta ning -d : märkused VII lisa A osa kohta; paigaldusjuhendid (sealhulgas vajalik tõlge) puuduvad või ei ole terviklikud vt 103: märkused artikli 5 kohta ning -d : märkused I lisa punkti kohta; artikliga 11 (kaitseklausel) ja artikliga 9 (erimeetmed potentsiaalselt ohtlike masinate suhtes) ettenähtud meetmete järgimata jätmine. Iga liikmesriik otsustab selliste rikkumiste eest määratavate sanktsioonide liigi ja taseme üle ise. Artiklis 23 on sätestatud, et sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikaga. Artikkel 24 Direktiivi 95/16/EÜ muutmine Direktiivi 95/16/EÜ muudetakse järgmiselt. 1. Artikli 1 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmistega: 2. "Lift käesoleva direktiivi tähenduses tõstevahend, mis liiguvad kindlate tasapindade vahel ja millel on piki jäiku, horisontaali suhtes üle 15-kraadise kaldega juhikuid liikuv kandur ja mis on mõeldud järgmise transportimiseks: inimesed, 129

134 inimesed ja kaubad, ainult kaubad, kui kandur on ligipääsetav, st inimene pääseb sinna takistusteta, ja varustatud kanduril paiknevate või kanduril oleva inimese käeulatuses olevate juhtimisseadmetega. Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvateks liftideks loetakse kindlal suunal liikuvad tõstevahendid ka siis, kui need ei liigu mööda jäiku juhikuid. Kandur liftiosa, mille abil inimesi ja/või kaupa üles või alla tõstetakse. 3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmise suhtes: tõstevahendid, mille kiirus ei ole suurem kui 0,15 m/s, ehitustõstukid, köisteed, kaasa arvatud köisraudteed, sõjalisel otstarbel kasutamiseks või politsei ülesannete täitmiseks spetsiaalselt kavandatud ja valmistatud liftid, tõstevahendid, millelt saab teostada töötoiminguid, kaevanduste tõstemasinad, tõstevahendid, mis on mõeldud esinejate tõstmiseks etenduste ajal, transpordivahendite külge kinnitatud tõstevahendid, seadmetega ühendatud tõstevahendid, mis on ette nähtud ainult töötamiskohtadele, sealhulgas ka masinate hooldus- ja kontrollipunktidele juurdepääsu tagamiseks, hammaslattrongid, eskalaatorid ja liikuvad kõnniteed. ; 2. I lisa punkt 1.2 asendatakse järgmisega: 1.2. Kandur Iga lifti kandur peab olema kabiin. See peab olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et see vastaks ruumikuselt ja tugevuselt lifti paigaldaja ettenähtud maksimaalsele inimeste arvule ja nimikoormusele. Inimeste transportimiseks ettenähtud liftide puhul peab liftikabiin olema, juhul kui liftikabiini mõõtmed seda lubavad, projekteeritud ja valmistatud selliselt, et selle strukturaalsed tunnusjooned ei takista ega tõkesta juurdepääsu liftile ega lifti kasutamist puuetega inimeste poolt ning võimaldavad teha asjakohaseid kohandusi, mille eesmärgiks on muuta liftikabiini kasutamine puuetega inimestele hõlpsamaks Masinadirektiivi ja liftide direktiivi vaheline piir Direktiivi 2006/42/EÜ artiklis 24 muudetakse lifte käsitlevat direktiivi 95/16/EÜ, et paremini määratleda liftide direktiivi ja masinadirektiivi vahelist piiri vt 28: märkused põhjenduse 27 kohta. Ühelt poolt muudetakse artikli 24 lõikes 1 liftide direktiivi artikli 1 lõikes 2 esitatud mõistet lift, asendades varasema mõiste kabiin mõistega kandur. See tähendab, 130

135 et kanduri laad ei ole kriteerium liftide direktiivi kohaldamiseks. Samas muudetakse artikli 24 lõikes 2 liftide direktiivi I lisa punktis 1.2 sätestatud olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, et täpsustada, et selle direktiivi reguleerimisalasse kuuluv kandur peab olema kabiin. Samuti tuleks märkida, et liftide direktiivi I lisa punktis 3.1 nõutakse, et lifti kabiin peab olema muudetud täiesti kinniseks ruumiks. Teisest küljest muudetakse artikli 24 lõikega 1 liftide direktiivi artikli 1 lõikes 3 sätestatud erandite loetelu, lisades sinna tõstevahendid, mille kiirus ei ole suurem kui 0,15 m/s. Sellest tulenevalt kuuluvad väikese kiirusega liftid masinadirektiivi reguleerimisalasse vt 344: märkused I lisa punkti kohta ning 377: märkused I lisa punkti 6.4 kohta. Liftide direktiivis sisalduva muudetud erandite loetelu suhtes tuleks samuti märkida järgmist: Ehitustõstukid on liftide direktiivi reguleerimisalast välja arvatud. Nad ei ole enam välja arvatud direktiivi 2006/42/EÜ reguleerimisalast ning kuuluvad seega alates 29. detsembrist 2009 masinadirektiivi reguleerimisalasse vt 8: märkused põhjenduse 5 kohta. Liftide direktiivi reguleerimisalast on välja jäetud ja masinadirektiivi reguleerimisalasse on lisatud järgmised masinad: tõstevahendid, millelt saab teostada töötoiminguid; transpordivahendite külge kinnitatud tõstevahendid; seadmetega ühendatud tõstevahendid, mis on ette nähtud ainult töötamiskohtadele, sealhulgas ka masinate hooldus- ja kontrollipunktidele juurdepääsu tagamiseks; eskalaatorid ja liikuvad kõnniteed. Kõik köisteed on liftide direktiivi reguleerimisalast välja arvatud. Kooskõlas artikliga 3 ei kohaldata masinadirektiivi selliste köisteede suhtes, mis on projekteeritud inimeste tõstmiseks ja hõlmatud köisteesid käsitleva direktiiviga 2000/9/EÜ, kuid samas kohaldatakse masinadirektiivi selliste köisteede suhtes, mis jäävad köisteesid käsitleva direktiivi reguleerimisalast välja või on sealt välja arvatud vt 90: märkused artikli 3 kohta. Nii liftide direktiivi kui ka masinadirektiivi reguleerimisalast on välja jäetud järgmised masinad: sõjalisel otstarbel kasutamiseks või politsei ülesannete täitmiseks spetsiaalselt kavandatud ja valmistatud liftid vt 59: märkused artikli 1 lõike 2 punkti g kohta; kaevanduse tõstemasinad vt 61: märkused artikli 1 lõike 2 punkti i kohta; tõstevahendid, mis on mõeldud esinejate tõstmiseks etenduste ajal vt 62: märkused artikli 1 lõike 2 punkti j kohta; hammaslattrongid, mis on mõeldud kasutamiseks raudteevõrkudes vt 57: märkused artikli 1 lõike 2 punkti e viienda taande kohta. 131

136 Artikkel 25 Kehtetuks tunnistamine Direktiiv 98/37/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 29. detsembrist Kehtetuks tunnistatud direktiivile tehtud viiteid käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid tuleks lugeda XII lisas esitatud vastavustabeli kohaselt Direktiivi 98/37/EÜ kehtetuks tunnistamine Direktiiv 2006/42/EÜ asendab direktiivi 98/37/EÜ. Seepärast tunnistatakse direktiiv 98/37/EÜ kehtetuks alates 29. detsembrist 2009 ning alates sellest kuupäevast hakatakse kohaldama direktiivi 2006/42/EÜ sätteid. Artikli 25 teine lõik tähendab, et alates 29. detsembrist 2009 jäävad teistes ELi õigusaktides sisalduvad viited masinadirektiivile kehtima ning neid käsitletakse viidetena direktiivile 2006/42/EÜ. Kui sellised viited on tehtud direktiivi konkreetsetele sätetele, käsitletakse viiteid viidetena samaväärsetele sätetele, mis on esitatud XII lisas toodud vastavustabelis. Asjaomaste õigusaktide läbivaatamisel neid viiteid ajakohastatakse. Artikkel 26 Ülevõtmine 1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 29. juuniks Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile. Liikmesriigid kohaldavad neid sätteid alates 29. detsembrist Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiivi reguleerimisalas nende poolt vastuvõetavate riigisiseste õigusnormide teksti koos tabeliga, milles on näidatud käesoleva direktiivi sätete vastavus vastuvõetud riigisisestele sätetele Direktiivi sätete ülevõtmine ja kohaldamine ELi direktiivid on adresseeritud liikmesriikidele, kes seejärel peavad vastu võtma vajalikud sätted direktiivide ülevõtmiseks riigisisesesse õigusesse. Just nende riigisiseste õigusaktidega luuakse ettevõtjatele siduvad kohustused. ELi toimimise lepingu artikli 288 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 249) kohaselt on direktiiv siduv saavutatava tulemuse seisukohalt, kuid jätab vormi ja meetodite valiku ametiasutustele. Kuid kuna masinadirektiiv põhineb EÜ asutamislepingu artiklil 95 (nüüd ELi toimimise lepingu artikkel 114), millega nähakse ette sellised meetmed liikmesriikide poolt õigus- ja haldusnormidega kehtestatud sätete ühtlustamiseks, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine, on liikmesriikidele antud 101 Vastavalt parandusele, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas L 76, , lk

137 tegevusvabadus tegelikult üsna piiratud. Eelkõige tuleb kõikides liikmesriikides kohaldada samasuguseid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid masinate projekteerimise ja valmistamise kohta ning vastavushindamise menetlusi. Liikmesriikidele anti pärast direktiivi jõustumist kaks aastat vajalike sätete vastuvõtmiseks. Neid sätteid hakatakse kohaldama 18 kuud hiljem, st 29. detsembril Kuni selle kuupäevani kohaldati jätkuvalt direktiivi 98/37/EÜ. Direktiivi sätteid liikmesriikide õigusesse ülevõtvate dokumentide viited, mis on edastatud komisjonile kooskõlas artikli 26 lõikes 2 sätestatud kohustusega, on esitatud komisjoni veebisaidil EUROPA. Artikkel 27 Erand Selliste lööktoimeliste kantavate kinnitus- ja muude seadmete turulelaskmist ja kasutuselevõtmist, mis on vastavuses käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal kehtivate riigisiseste sätetega, võivad liikmesriigid lubada kuni 29. juunini Üleminekuperiood lööktoimeliste kantavate kinnitus- ja muude seadmete puhul Kuna direktiivi 2006/42/EÜ jõustumise ja selle sätete kohaldamise vahel on aega 3,5 aastat, mille jooksul tootjad saavad oma tooteid vajadusel kohandada, ei peetud üleminekuperioodi kehtestamist vajalikuks. Kuid erandina üldisest reeglist nähakse artiklis 27 ette 18-kuuline üleminekuperiood lööktoimeliste kantavate kinnitus- ja muude seadmete puhul, mille jooksul võivad liikmesriigid lubada lasta turule tooteid, mis vastavad varem kehtinud riigisisestele õigusaktidele. Nendeks riigisisesteks säteteks on kas 1. juuli aasta väikerelvade tulistamisjälgede vastastikuse tunnustamise konventsiooni rakendavad riigisisesed õigusaktid selle konventsiooni allakirjutanud liikmesriikide puhul või teistes liikmesriikides kehtivad riigisisesed õigusaktid vt 9: märkused põhjenduse 6 kohta. Tuleb märkida, et üleminekuperioodi kasutamine on liikmesriikide võimalus, mitte aga kohustus. Sellest tulenevalt võivad masinadirektiivile vastavad lööktoimelised kantavad kinnitus- ja muud seadmed ELis vabalt liikuda alates 29. detsembrist Selliseid masinaid, mis vastavad varem kehtinud riigisiseste õigusaktide sätetele, võib turule lasta ainult neis liikmesriikides, kes seda lubavad. Alates 29. juunist 2011 peavad kõik masinad vastama masinadirektiivile. Artikkel 28 Jõustumine Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas Direktiivi jõustumise kuupäev Artiklis 28 sätestatakse direktiivi 2006/42/EÜ jõustumise kuupäev. Kuna direktiiv avaldati Euroopa Liidu Teatajas 9. juunil 2006, jõustus see 29. juunil

138 Jõustumiskuupäev on kuupäev, mil direktiiv hakkab õiguslikult kehtima ning seda kuupäeva ei tohiks segamini ajada direktiivi sätete kohaldamise kuupäevaga, milleks on 29. detsember 2009 vt 153: märkused artikli 26 lõike 1 kohta. Artikkel 29 Adressaadid Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. Strasbourg, 17. mai 2006 Euroopa Parlamendi nimel president J. BORRELL FONTELLES Nõukogu nimel eesistuja H. WINKLER 156. Direktiivi adressaadid ja allkirjastajad Direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele, sest direktiivi liikmesriigi õigusesse ülevõtmine on vajalik selleks, et kehtestada ettevõtjatele siduvad õiguslikud kohustused. Direktiivi on allkirjastanud Euroopa Parlamendi president ja nõukogu eesistuja, sest need institutsioonid võtsid direktiivi vastu vastavalt EÜ asutamislepingu artiklis 251 ette nähtud kaasotsustamismenetlusele (nüüd ELi toimimise lepingu artiklis 294 viidatud kui seadusandlik tavamenetlus) vt 2: märkused viidete kohta. 134

139 I LISA Masinate projekteerimise ja valmistamisega seotud olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded ÜLDPÕHIMÕTTED 157. Üldpõhimõtted I lisas sätestatud olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded on kehtestatud nelja üldpõhimõttega. Esimene neist, mis käsitleb riskihindamist, selgitab I lisa põhinõuet selgitada välja ohud ja hinnata masinaga seotud riske, et määratleda asjaomased olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded ning neid kohaldada. Ülejäänud üldpõhimõtted on tähtsad oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete staatuse ja mõjude mõistmiseks. Neid üldpõhimõtteid tuleb arvesse võtta, kui iga olulist tervisekaitse- ja ohutusnõuet kohaldatakse masina projekteerimise ja valmistamise suhtes. ÜLDPÕHIMÕTTED 1. Masina tootja või tema volitatud esindaja peab hoolitsema selle eest, et viiakse läbi riskihindamine, mis on vajalik masinale kohaldatavate tervisekaitse- ja ohutusnõuete kindlaksmääramiseks ja mille tulemusi masina projekteerimisel ja valmistamisel tuleb arvestada. Eespool nimetatud riskihindamise ja vähendamise järkjärgulises protsessis tootja või tema volitatud esindaja määrab masina kasutuspiirangud, sealhulgas masina kasutusotstarbe ja selle iga põhjendatult ettenähtava väärkasutuse, selgitab välja masina tekitatavad võimalikud ohud ning nendega seotud ohuolukorrad, hindab riski, arvestades võimalike vigastuste või tervisekahjustuste tõsidust ning nende tekkimise tõenäosust, hindab riski, et otsustada, kas käesoleva direktiivi eesmärk tingib riski vähendamist, kõrvaldab ohu või vähendab nendega seotud riski, rakendades selleks kaitsemeetmeid punktis b määratud eelistusjärjekorra kohaselt Riskihindamine Vastavalt 2. üldpõhimõttele kohaldatakse olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid ainult siis, kui asjaomase masina puhul eksisteerib vastav oht. Nende ohtude kindlaksmääramiseks peab tootja või tema volitatud esindaja, võttes arvesse masina kasutusea kõiki etappe, tagama, et riskihindamine viiakse läbi vastavalt 1. üldpõhimõttes kirjeldatud järkjärgulisele protsessile. Mõistete oht ja risk kohta vt 164: märkused punkti alapunkti a kohta ning 168: märkuse punkti alapunkti e kohta. 135

140 Riskihindamise võib läbi viia tootja ise, tema volitatud esindaja või nende nimel tegutsev kolmas isik. Kui riskihindamise viib tootja nimel läbi kolmas isik, vastutab tootja riskihindamise eest ja vajalike kaitsemeetmete võtmise eest masina projekteerimise ja valmistamise käigus vt -d 78 81: märkused artikli 2 punkti i kohta ning -d 83 84: märkused artikli 2 punkti j kohta. 1. üldpõhimõtte esimese lõigu esimese lause teises pooles öeldakse, et riskihindamise tulemusi tuleb masina projekteerimisel ja valmistamisel arvestada. Riskihindamist kirjeldatakse kui järkjärgulist protsessi, sest iga konkreetse ohu käsitlemiseks ette nähtud riski vähendamise meedet tuleb hinnata, et veenduda, kas see on piisav ega põhjusta uusi ohte. Kui seda ei tehta, tuleb protsess uuesti läbi viia. See tähendab, et riskihindamise protsess tuleb läbi viia paralleelselt masina projekteerimise protsessiga. Teise lõigu viimases taandes rõhutatakse, et riskivähendamise meetmed kindlaksmääratud ohtude käsitlemiseks tuleb võtta eelistusjärjekorras vastavalt ohutuse tagamise põhimõtetele vt 174: märkused punkti alapunkti b kohta. Riskihindamine ja selle tulemused tuleb kanda masina tehnilisse toimikusse vt 392: märkused VII lisa A osa punkti 1 alapunkti a kohta. Standardis EN ISO (A-tüüpi standard) selgitatakse masinate riskihindamine üldpõhimõtteid Riskihindamine ja harmoneeritud standardid Riskihindamist hõlbustab harmoneeritud standardite kohaldamine, sest masinaid käsitlevates C-tüüpi standardites määratletakse olulised ohud, mis tavaliselt kaasnevad asjaomase masinarühmaga ning täpsustatakse nende käsitlemiseks võetavad kaitsemeetmed. Kuid harmoneeritud standardite kohaldamine ei vabasta masinatootjat riskihindamise kohustusest. C-tüüpi standardite spetsifikatsioone kohaldav tootja peab tagama, et harmoneeritud standard on sobilik asjaomasele konkreetsele standardile ja hõlmab kõiki masinaga kaasnevaid riske. Kui asjaomase masinaga kaasnevad ohud, mis ei ole harmoneeritud standardiga hõlmatud, tuleb nende ohtude osas läbi viia täielik riskihindamine ning nende ohtude käsitlemiseks tuleb võtta asjakohased kaitsemeetmed. Lisaks, kui harmoneeritud standardites esitatakse mitu alternatiivset lahendust, määramata samas kindlaks kriteeriume nende vahel valimiseks, tuleb asjaomase masina puhul sobiva lahenduse valimisel lähtuda konkreetsest riskihindamisest. See on eriti tähtis B-tüüpi standardite kohaldamisel vt 111: märkused artikli 7 lõike 2 kohta. 102 EN ISO : 2007 Masinate ohutus Riskide hindamine Osa 1: Põhimõtted (ISO :2007). 136

141 ÜLDPÕHIMÕTTED (jätkub) 2. Olulistes tervisekaitse- ja ohutusnõuetes sätestatud kohustusi kohaldatakse üksnes siis, kui kõnesoleva masinaga seotud oht tekib ajal, kui masinat kasutatakse vastavalt tootja või tema volitatud esindaja tingimustele või ka ettenähtavates mittesihipärastes olukordades. Kõigil juhtudel kohaldatakse punktis nimetatud ohutuse tagamise põhimõtteid ning punktides ja nimetatud kohustusi masinate märgistamise ja kasutusjuhendi kohta Oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete kohaldatavus I lisas sätestatud kõigi oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete lugemisel tuleb silmas pidada 2. üldpõhimõtet. Olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded ei ole tavaliselt esitatud tingimuslikult. Siiski kohaldatakse neid ainult siis, kui nad on asjakohased ja vajalikud. Teisisõnu kohaldatakse olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid siis, kui asjaomane oht kaasneb asjaomase masina konkreetse mudeliga. Samuti rõhutatakse 2. üldpõhimõtte esimeses lauses, et konkreetse masinamudeliga seotud ohtude kindlaksmääramisel, tuleb lisaks ettenähtud kasutustingimustele arvesse võtta ka ettenähtavaid mittesihipäraseid olukordi. Sellised olukorrad tulenevad masina põhjendatult ettenähtavast väärkasutusest vt 172: märkused punkti alapunkti i kohta. Teises lauses sätestatakse erand 2. üldpõhimõtte kohaldamisest, sest punktides 1.1.2, ja sätestatud nõudeid kohaldatakse kõikide masinate suhtes. ÜLDPÕHIMÕTTED (jätkub) 3. Käesolevas lisas sätestatud olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded on kohustuslikud; tänapäeva tehnika võimalusi arvestades võib siiski nimetatud nõuetes seatud eesmärkide saavutamine osutuda võimatuks. Sellisel juhul tuleb masina projekteerimisel ja valmistamisel võimalikult palju arvestada antud eesmärkide saavutamisega Tehnika tase 3. üldpõhimõttes tuletatakse kõigepealt meelde, et olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded on õiguslikult siduvad, kui neid kohaldatakse konkreetse masinamudeli suhtes. See selgub masinatootjate kohustusi sätestavast artikli 5 lõike 1 punktist a. Seoses sellega on oluline eristada I lisas esitatud olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid harmoneeritud standardite spetsifikatsioonidest, mille kohaldamine on vabatahtlik vt 110: märkused artikli 7 lõike 2 kohta. I lisas sätestatud olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded ei ole tavaliselt esitatud tingimuslikult. 3. põhimõtte esimese lause teises pooles tunnistatakse, et tehnika 137

142 arengut arvesse võttes ei pruugi teatavate oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete täitmine mõnel juhul täiel määral võimalik olla. Sellisel juhul peab tootja püüdma täita olulistes tervisekaitse- ja ohutusnõuetes sätestatud eesmärke võimalikult suurel määral. Väljendit tehnika võimalused masinadirektiivis ei määratleta; kuid põhjendusest 14 selgub siiski, et mõiste tehnika võimalused hõlmab nii tehnilist kui ka majanduslikku aspekti. Selleks et järgida tehnika taset, tuleb oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete täitmiseks võetud tehniliste lahenduste puhul kasutada hetkel kõige tõhusamaid tehnilisi vahendeid mõistliku hinna eest, võttes arvesse asjaomase masinarühma kogumaksumust ja nõutavat riskivähendamist. Ei saa eeldada, et masinatootjad kasutaksid lahendusi, mis on ikka veel uurimisjärgus, või tehnilisi vahendeid, mis ei ole turul üldiselt kättesaadavad. Samas teisest küljest peavad nad arvesse võtma tehnika arengut ning valima kõige tõhusamad tehnilised lahendused, mis on asjaomase masina puhul kõige sobivamad, kui need lahendused muutuvad mõistliku hinna eest kättesaadavaks. Seega on tehnika võimalused dünaamiline mõiste: tehnika võimalused arenevad, kui kättesaadavaks muutuvad tõhusamad tehnilised lahendused või kui nende suhteline maksumus väheneb. Seepärast võib tehnilist lahendust, mida peeti konkreetsel ajahetkel direktiivi oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete täitmiseks piisavaks, hiljem osutuda ebapiisavaks, kui tehnika võimalused on arenenud. Masinatootja saab arvesse võtta ainult masina valmistamise ajal valitsenud tehnika võimalusi. Kui tehnika areng teeb võimalikuks täita olulistes tervisekaitse- ja ohutusnõuetes sätestatud eesmärke täpsemalt, peab masinaseeriaid sama projekti järgi valmistav tootja oma projekti vastavalt uuendama (võttes samas arvesse ümberprojekteerimiseks vajalikku aega ja vastavaid muutusi tootmisprotsessis) Harmoneeritud standardid ja tehnika tase Harmoneeritud standardites esitatakse tehnilised spetsifikatsioonid, mis võimaldavad masinatootjatel järgida olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Kuna harmoneeritud standardid töötatakse välja ja võetakse vastu huvitatud isikute vahelise konsensuse alusel, annavad nende spetsifikatsioonid hea ülevaate tehnika tasemest nende vastuvõtmise ajal. Tehnika taseme areng peegeldub harmoneeritud standardite hilisemates muudatustes või läbivaatamistes. Seoses sellega on harmoneeritud standardi kohaldamisest tuleneva ohutuse tase verstapost, mida peavad arvesse võtma kõik standardiga hõlmatud masinarühmade tootjad, sealhulgas need, kes otsustavad kasutada alternatiivseid tehnilisi lahendusi. Alternatiivsete lahenduste kasuks otsustanud tootja peab suutma tõestada, et need lahendused vastavad masinadirektiivi olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, võttes arvesse praegust tehnika taset. Sellest tulenevalt peab sellise alternatiivse lahenduse ohutuse tase olema vähemalt samaväärne asjaomaste harmoneeritud standardite spetsifikatsioonide kohaldamisel saavutatava tasemega vt 110: märkused artikli 7 lõike 2 kohta. Kui harmoneeritud standardid puuduvad, võivad masinadirektiivi oluliste tervisekaitseja ohutusnõuete kohaldamisel abiks olla muud tehnilised dokumendid. Nendeks on näiteks rahvusvahelised standardid, riiklikud standardid, Euroopa standardite eelnõud, masinaid käsitlevate teavitatud asutuste Euroopa koordineerimisvõrgustiku 138

143 soovitused kasutamise kohta vt 137: märkused artikli 14 lõike 7 kohta või kutseorganisatsioonide väljastatud suunised. Kuid selliste tehniliste dokumentide kohaldamine ei luba eeldada vastavust masinadirektiivi olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vt 383: märkused II lisa 1. jao A osa punkti 8 kohta. ÜLDPÕHIMÕTTED (jätkub) 4. Käesolev lisa koosneb mitmest osast. Esimene osa käsitleb üldist reguleerimisala ja on rakendatav kõigile masinatüüpidele. Teised osad käsitlevad kindlate masinatüüpidega seotud konkreetseid ohte. Siiski on oluline arvestada kogu käesolevat lisa, et oleks võimalik täita kõiki asjakohaseid olulisi nõudeid. Masina projekteerimisel tuleb arvesse võtta nii üldosa kui ka ühe või enama ülejäänud osa nõudeid, sõltuvalt nende põhimõtete punkti 1 kohaselt läbiviidud riskihindamise tulemusest I lisa ülesehitus 4. üldpõhimõttes selgitatakse I lisa ülesehitust. I lisa 1. osas sätestatud olulisi tervisekaitse- ja ohutuspõhimõtteid peavad arvesse võtma kõikide masinarühmade tootjad. Punkte 1.1.2, ja kohaldatakse alati, kuid erandina neist kohaldatakse 1. osa muudes punktides sätestatud olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid siis, kui tootja riskihindamine näitab, et asjaomased ohud on olemas. I lisa osa käsitlevad järgmisi konkreetseid ohtusid: 2. osa teatavatele masinarühmadele iseloomulikud ohud: toiduainetööstuse masinad; kosmeetika- või farmaatsiatööstuse masinad; käeshoitavad ja käsijuhitavad masinad; lööktoimelised kantavad kinnitus- ja muud masinad; puidu ja puidusarnaste materjalide töötlemise masinad; 3. osa masinate liikumisest tulenevad ohud; 4. osa tõstmisest tulenevad ohud; 5. osa allmaatöömasinatest tulenevad ohud; 6. osa inimeste tõstmisest tulenevad ohud. Kõigis neis osades sätestatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete asjakohasus sõltub sellest, kas konkreetne masinamudel kuulub ühte või enamasse 2. osa või 5. osaga hõlmatud masinarühma või kas tootja riskihindamine näitab, et masin kujutab endast ühte või enamat 3., 4. ja 6. osas osutatud konkreetset ohtu vt 160: märkused 2. üldpõhimõtte kohta. Näiteks mobiilsete tõstmise tööplatvormide suhtes kohaldatakse 1., 3., 4. ja 6. osas sätestatud nõudeid. Puidutööks ette nähtud käeshoitava ketassae suhtes kohaldatakse 1. ja 2. osas sätestatud nõudeid. Mõnel juhul täiendavad 2. ja 6. osas sätestatud olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded I lisa muudes osades sätestatud olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, mis käsitlevad sama liiki ohte. Seda on käsitletud asjaomaste punktide kohta esitatud märkustes. 139

144 1. OLULISED TERVISEKAITSE JA OHUTUSNÕUDED 1.1. ÜLDISED MÄRKUSED Mõisted Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid: a) oht vigastuse või tervisekahjustuse võimalik allikas; 164. Oht Mõistet oht kasutatakse seoses riskihindamisega ning tema tähendus võib erineda igapäevasest kasutusest. Riskihindamise kontekstis tähendab oht potentsiaalset ohuallikat. Ohu olemasolu on masinatele omane ega sõltu sellest, kas vigastuse või tervisekahjustuse tekkimise oht ka tõenäoliselt tekkida võib. Näiteks on masinas kõrge temperatuuriga osade olemasolu potentsiaalne vigastuse (näiteks põletuse) või tervisele tekkida võiva kahju (näiteks kuumusega seotud haigused) allikas, teravate terade olemasolu masinas on sellise potentsiaalse vigastuse allikas, nagu näiteks sisselõiked või amputeerimine. Ohtude kindlaksmääramise jooksul tuleb kaaluda ohu olemasolu isegi siis, kui masina ohtu põhjustavale osale ei ole võimalik juurde pääseda. Ohud võib kindlaks määrata nende füüsikalise päritolu järgi (näiteks mehaaniline oht, elektrioht) või potentsiaalse vigastuse või tervisekahjustuse laadi järgi (näiteks sisselõikeoht, muljumisoht või elektrilöögi saamise oht). 1. üldpõhimõttes nõutakse, et tootja selgitaks välja ohud, mis on masinast tulenevad ohud või millised ohud võivad kaasneda selle kasutamisega ning seotud ohuolukorrad. Ohuolukord on olukord, sündmus või sündmuste jada, mille tulemusel inimene puutub kokku ohuga. Ohuolukorrad võivad kestuselt jaguneda järsku esinevatest sündmustest kuni olukorrani, mis valitseb masina kasutamise ajal pidevalt Mõisted (jätkub) b) ohuala ala masina sees ja/või selle ümber, milles viibiv inimese tervis või ohutus on riski objektiks; 165. Ohuala Mõiste ohuala muudab võimalikuks määrata kindlaks kohad, kus isikud võivad ohuga kokku puutuda. Näiteks masina liikuvate osadega kokkupuudet hõlmavate riskide puhul piirdub ohuala ohtlike osade lähedusega. Muude riskide puhul, näiteks masinast eemalepaiskuvate esemetega pihtasaamise risk või masina müratasemetega või masinast pärit ohtlike ainete heitmetega kokkupuutumise risk, võib ohuala hõlmata suuri alasid masina ümber. 140

145 Üks kõige tõhusam viis ohtude ennetamiseks on projekteerida masin nii, et inimene ei peaks ohualadesse minema vt 189: märkused punkti kohta ning 239: märkused punkti kohta Mõisted (jätkub) c) ohustatud isik iga isik, kes täielikult või osaliselt on ohualas; 166. Ohustatud isik Mõiste ohustatud isik määratlus on väga lai. Operaatorid on üks potentsiaalselt ohustatud isikute kategooria vt 167: märkused punkti alapunkti d kohta. Kuid ka isikud, kellel puudub otsene kokkupuude masinatega, võivad asuda ohualas, eelkõige siis, kui ohualad hõlmavad piirkondi masina ümbruses. Kutsealaseks kasutamiseks ette nähtud masinate puhul võivad sellisteks isikuteks olla näiteks sellise ettevõte teised töötajad, kus masinaid kasutatakse, või kõrvalseisjad. Ehitusplatsidel, üldkasutatavatel teedel või linnapiirkonnas kasutatavate masinate puhul võivad potentsiaalselt ohustatud isikuteks olla tänaval või kõrvalolevates hoonetes asuvad inimesed. Põllumajandusmasinate või selliste masinate puhul, mis on ette nähtud tarbijatele kasutamiseks kodus või aias, võivad potentsiaalselt ohustatud isikud olla perekonnaliikmed, sealhulgas lapsed. Oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete eesmärk on ennetada ohte kõikide ohustatud isikute puhul. Sellest tulenevalt peab tootja riskihindamise käigus hindama seda, kui tõenäoline on, et operaatorid ja mis tahes muud isikud satuvad ohualasse Mõisted (jätkub) d) operaator isik või isikud, kelle ülesandeks on masina paigaldamine, käitamine, seadistamine, hooldamine, puhastamine, parandamine või teisaldamine; 167. Operaator Mõiste operaator määratlus annab mõistele väga laia tähenduse. Masinadirektiivis kasutatakse seda mõistet kõikide inimeste puhul, kellel on masinaga seotud konkreetsed ülesanded ning ei piirduta ainult tootmisoperaatoritega. Operaatorid hõlmavad kõiki erinevaid inimesi, kes puutuvad masinaga kokku masina kasutusea erinevates etappides vt 173: märkused punkti alapunkti a kohta. Töökohal kasutamiseks ette nähtud masinate puhul peavad operaatorid olema erialaspetsialistid, kes on või ei ole saanud erikoolitust. Klientide poolt kasutamiseks ette nähtud masinate puhul on masinaid kasutavad operaatorid mittekutselised kasutajad ning nende puhul tuleb eeldada, et nad ei ole saanud erikoolitust vt 259: märkused punkti alapunkti d kohta. Tuleb märkida, et teatavat liiki masinad lastakse turule nii kutseliste kasutajate jaoks kui ka tarbijatele kasutamiseks. 141

146 Mõisted (jätkub) e) risk ohuolukorras tekkida võiva vigastuse või tervisekahjustuse tõenäosuse ja raskuse kombinatsioon; 168. Risk Sarnaselt mõistele oht kasutatakse ka mõistet risk masinadirektiivis igapäevakasutusega võrreldes konkreetsemas tähenduses. Riski olemasolu sõltub masina tekitatud ohust ning samuti masina ja operaatorite ja muude ohustatud isikute ja masina vahelisest liidesest. Masin võib põhjustada ohtu, aga kui ükski inimene ei puutu ohuga kokku, siis risk puudub. Riske võib iseloomustada, viidates asjaomasele ohule või ohtlikule olukorrale (näiteks liikuvate osadega kokkupuutest tulenev risk, tuliste pindadega kokkupuutest tulenev risk, müratasemetest või ohtlike ainete heitmetest tulenev risk). Riske võib iseloomustada ka nende võimalike tagajärgede järgi (näiteks muljumisrisk, sisselõikamisrisk, põletusrisk, kuulmise kaotamise risk). Riskihindamise kolmas etapp on hinnata riske, arvestades võimalike vigastuste või tervisekahjustuste tõsidust ning nende tekkimise tõenäosust vt 158: märkused 1. üldpõhimõtte kohta. Riskide hindamine põhineb nende kahe teguri kooslusel. Kõige suuremad riskid hõlmavad esinemise suurt tõenäosust ja eluohtliku või tõsise vigastuse või tervisekahju tekkimise võimalust. Väikese esinemise tõenäosusega võib ikkagi kaasneda suur risk, kui kaasneb eluohtlik või tõsine vigastus või tervisekahjustus. Seepärast tuleb riske hinnata iga juhtumi puhul eraldi, võttes samas arvesse asjaolu, et riskid võivad masina kasutusea erinevates etappides olla esinevad, sõltudes asjaomastest operatsioonidest ja masina olukorrast igas etapis vt 172: märkused punkti alapunkti a kohta Mõisted (jätkub) f) kaitsepiire masinaosa, mida kasutatakse füüsilise barjäärina kaitse tagamisel; 169. Kaitsepiire Mõistet kaitsepiire kasutatakse konkreetselt kaitseülesande täitmiseks projekteeritud masinaosade puhul. Muud masinaosad, mis täidavad esmaseid käitamisfunktsioone, näiteks masina raam, võivad samuti täita kaitseülesannet, kuid neid ei käsitleta kaitsepiiretena. Kaitsepiirded pakuvad kaitset füüsilise barjäärina, näiteks korpuse, kaitsmete, katte, ekraani, ukse, piirete või taradena. Mõiste füüsiline barjäär tähendab, et kaitsepiire on valmistatud tahkest materjalist, näiteks terasest või plastikust, mis valitakse vastavalt nõutavale kaitsele. Kasutatavad materjalid võivad olla katkematud või perforeeritud ning jäigad või painduvad. 142

147 Kaitsepiirded on üks vahend, mida võib kasutada juurdepääsu takistamiseks masinas ja selle ümber olevatele ohualadele. Paljudel juhtudel toimivad kaitsepiirded takistusena mõlemas suunas, et kaitsta samaaegselt kahe või enama riski eest. Näiteks võib kaitsepiirde paigaldada nii selleks, et takistada inimestel ohualasse sisenemist kui ka selleks, et takistada eemalepaiskuvate esemete või vedelike, mürataseme, kiirguse või ohtlike ainete jõudmist masina ümbruses asuvate inimesteni. Masinadirektiivis eristatakse kolme peamist kaitsepiirete liiki: kinnitatud kaitsepiirded, avatavad blokeerivad kaitsepiirded ja juurdepääsu piiravad reguleeritavad kaitsepiirded vt 217: märkused I lisa punkti kohta. Kui kaitsepiirded lastakse turule eraldiseisvalt, käsitletakse neid kui ohutusseadiseid vt 42: märkused artikli 2 punkti c kohta ning 389: märkused V lisa punktide 1, 3 ja 7 kohta Mõisted (jätkub) g) kaitseseadis seadis (mitte kaitsepiire), mis kas iseseisvalt või koos kaitsepiirdega vähendab ohtu; 170. Kaitseseadis Kaitseseadiseid eristatakse kaitsepiiretest, sest nad ei kujuta endast füüsilist barjääri ohustatud isiku ja ohuala vahel, vaid vähendavad riski, takistades kokkupuudet ohuga muude vahendite abil. Kaitseseadiste hulka kuuluvad näiteks kahekäejuhtimisseadised, sellised tundlikud kaitseseadmestikud nagu survetundlikud matid ja tundlikud servad, tundlikud latid ja trossid, ning sellised optoelektroonilised kaitseseadised nagu valguskardinad, laserskännerid või kaamerapõhised turvasüsteemid vt 221: märkused I lisa punkti kohta. Kui kaitseseadised lastakse turule eraldiseisvalt, käsitletakse neid kui ohutusseadiseid vt 42: märkused artikli 2 punkti c kohta ning 389: märkused V lisa punktide 2 ja 7 kohta Mõisted (jätkub) h) ettenähtud kasutamine masina kasutamine kasutusjuhendis sisalduva teabe kohaselt; 171. Ettenähtud kasutamine 1. üldpõhimõttes kirjeldatud riskihindamise puhul on esimene samm kindlaks määrata masina kasutuspiirangud, mis hõlmavad masina ettenähtud kasutamist. Masin ei pruugi olla ohutu kõikide võimalike kasutajate jaoks: näiteks metallitööks ette nähtud masina tootja ei ole tavaliselt projekteerinud masinat ohutuks puutööks ja vastupidi, näiteks mobiilsete tõstmise tööplatvormide tootja ei ole tavaliselt projekteerinud masinat ohutuks kasutamiseks kraanana. Tootja riskihindamine ning masina 143

148 projekteerimine ja valmistamine peavad seega põhinema konkreetsel kasutusotstarbel või konkreetsetel kasutusotstarvetel. Masina ettenähtud kasutuse spetsifikatsioon peab vajaduse korral hõlmama masina erinevaid töörežiime ja kasutusetappe vt 173: märkused punkti alapunkti a kohta. Eelkõige tuleb täpselt esitada parameetrid, millest sõltub masina ohutu kasutamine, ning nende piirid. Sellised parameetrid hõlmavad näiteks tõstemasin maksimaalset koormust, maksimaalset kallakut, millel liikurmasinat on võimalik kasutada ilma stabiilsuskaota, maksimaalset tuulekiirust, mille korral saab masinat välistingimustes ohutult kasutada, töödeldavate detailide maksimaalseid mõõtmeid ning materjalide liike, mida saab tööpingil ohutult töödelda. Masina ettenähtud kasutamine on tootja kasutusjuhistes määratletud ja kirjeldatud kasutamine vt 263: märkused punkti alapunkti g kohta Mõisted (jätkub) i) põhjendatult ettenähtav väärkasutamine masina kasutamine viisil, mis ei ole kasutusjuhendis ette nähtud, kuid mis võib tuleneda kergesti prognoositavast inimeste käitumisest Põhjendatult ettenähtav väärkasutamine 1. üldpõhimõttes kirjeldatud riskihindamise puhul nõutakse esimese sammuna ka seda, et tootja võtaks arvesse masina põhjendatult ettenähtavat väärkasutamist. Ei saa eeldada, et masinatootja võtaks arvesse masina kõiki võimalikke väärkasutusi. Kuid teatavat liiki tahtlikku või tahtmatut väärkasutamist on võimalik ette näha sama tüüpi masina või sarnase masina kasutamisel omandatud kogemuse alusel, õnnetuste uurimise alusel ning tuginedes teadmistele inimkäitumisest vt 173: märkused punkti alapunkti a kohta, 175: märkused punkti alapunkti c kohta ning 263: märkused punkti alapunkti h kohta. Standardis EN ISO esitatakse näited väärkasutamise või prognoositava inimkäitumise kohta, mida tuleb võib-olla arvesse võtta: 144 operaator kaotab kontrolli masina üle; inimese käitumine reflekside ajel rikke, õnnetuse või tõrke korral masina kasutamise ajal; vähesest keskendumisest või hooletusest tulenev käitumine; käitumine, mis tuleneb ülesannete täitmisel kergema vastupanu teed minekust; käitumine, mis tuleneb survest hoida masin igal juhul töös; teatavate isikute, näiteks laste käitumine. Sellise käitumise tulemusel võib tekkida mitmeid erinevaid väärkasutuse olukordi, näiteks kraana või mobiilsete tõstmise tööplatvormide kasutamine tugedeta; mullatöömasina ukse mittesulgemine palava ilmaga, muutes sellega kasutuks õhu filtreerimise ja mürakontrolli seadmed; kaks inimest käitavad pressi, mis on ette nähtud kasutamiseks ühele inimesel.

149 Erilist tähelepanu tuleb pöörata teguritele, mis võivad kaasa tuua kaitsepiirete ja kaitseseadiste kõrvaldamise, väljalülitamise või kasutuks muutmise vt 216: märkused punkti kohta Ohutuse tagamise põhimõtted a) Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see sobib oma funktsiooni täitmiseks ja et seda saab kasutada, seadistada ja hooldada ilma inimesi ohustamata, kui nimetatud toiminguid sooritatakse ettenähtud tingimuste kohaselt, arvestades ka selle iga põhjendatult ettenähtava väärkasutamise võimalust. Võetavate meetmete eesmärk peab olema õnnetusohu kõrvaldamine kogu ettenähtud masina kasutusaja jooksul, sealhulgas transpordi-, monteerimis-, demonteerimis-, blokeerimis- ja lammutamisetapil Ohutuse tagamise põhimõtted Punkt 1.1.2, milles sätestatakse ohutuse tagamise põhimõtted, millele mõnikord viidatakse kui konstruktsioonilisele ohutusele, on I lisa põhipunkt. Punktis sätestatakse ohutu masina projekteerimise ja valmistamise põhimetoodika, mis on aluseks masinadirektiivi lähenemisviisile üldpõhimõttes sätestatakse, et seda olulist tervisekaitse- ja ohutusnõuet kohaldatakse kõikide masinate suhtes. Muude oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete kohaldamisel tuleb järgida punktis sätestatud ohutuse tagamise põhimõtteid. Kõigepealt öeldakse punkti alapunktis a, et masin peab sobima oma funktsiooni täitmiseks. Masinadirektiivis käsitletakse peamiselt ohutust ning direktiiv ei sisalda ühtegi konkreetset nõuet masina toimimise kohta. Üldiselt leitakse, et masina toimimine on küsimus, mis tuleks jätta turu otsustada ning et kasutajad valivad nende vajadustele kõige sobivamate toimimisnäitajatega masina. Kuid masina võimekus täita oma funktsiooni nõuetekohaselt mõjutab ohutust, kui masina ebapiisav toimimine võib kaasa tuua ohtlikud olukorrad või viia väärkasutuseni. Seepärast sätestatakse punkti alapunktis a üldine eesmärk, et masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et seda saab kasutada, seadistada ja hooldada ilma inimesi ohustamata. Mõiste inimesed hõlmab nii operaatoreid kui ka mis tahes muid ohustatud isikuid vt 166 ja 167: märkused punkti alapunktide c ja d kohta. Selle eesmärgi saavutamiseks peab tootja arvesse võtma nii masina ettenähtud kasutustingimusi kui ka põhjendatult ettenähtavat väärkasutamist vt 172: märkused punkti alapunkti i kohta. Punkti alapunkti a teises lõigus sätestatakse eesmärk ennetada riske kogu ettenähtud masina kasutusaja jooksul, sealhulgas transpordi-, monteerimis-, demonteerimis-, blokeerimis- ja lammutamisetapil. Ühest küljest tähendab see nõue, et ohutusega seotud masinaosad ja koostud peavad olema piisavalt tugevad ja vastupidavad vt 207: märkused punkti kohta, -d : märkused 103 EN ISO : A1:2009 Masinate ohutus Põhimõisted, konstrueerimise üldpõhimõtted Osa 1: Põhiterminoloogia, metoodika (ISO :2003); EN ISO : A1:2009 Masinate ohutus Põhimõisted, konstrueerimise üldpõhimõtted Osa 2: Tehnilised põhimõtted (ISO :2003). 145

150 punktide , ja kohta ning 369: märkused punkti kohta ning et väsinud ja kulunud koostisosade hooldamiseks ja väljavahetamiseks tuleb esitada piisavad juhised vt 272: märkused punkti alapunkti r kohta. Teisest küljest nõutakse selles lõigus, et tootja käsitleks lisaks masina käitamise, ülespanemise ja hooldamise jooksul tekkivatele riskidele ka masina kasutusea muudes etappides tekkivaid riske: transport Meetmed masinate transpordiga seotud riskide ennetamiseks hõlmavad näiteks järgmist: masina käsitsemist hõlbustav konstruktsioon vt 180: märkused punkti kohta. meetmed masina stabiilsuse tagamiseks transpordi jooksul vt 206: märkused punkti kohta ning märkused punkti kohta; meetmed piisava mehaanilise vastupidavuse tagamiseks transpordi jooksul vt 338: märkused punkti kohta; juhiste esitamine ohutuks transpordiks vt 269 ja 270: märkused punkti alapunktide o ja p kohta. Sellised meetmed on eriti olulised masinate puhul, mis on ette nähtud korduvaks transportimiseks ühelt alalt teisele oma kasutusea jooksul. paigaldamine ja demonteerimine Paigaldamise ja demonteerimise hõlbustamiseks on eriti oluline ka masina konstruktsioon, kui masin on ette nähtud ajutiseks paigaldamiseks mitmel erineval alal oma kasutusea jooksul. Võetavad meetmed hõlmavad näiteks järgmist: paigaldusvigade vältimine vt 225: märkused punkti kohta; piisavate juhiste esitamine vt 264 ja 269: märkused punkti alapunktide i ja o kohta. blokeerimine ja lammutamine Masinadirektiiv ei sisalda nõudeid masinaosade või materjalide lõpphoiustamise, ringlussevõtu või korduvkasutamise kohta, kui masin lammutatakse. Teises lõigus osutatud meetmeid riskide vältimiseks masina blokeerimisel ja lammutamisel tema kasutusea lõpus saab võta masinatootja. Sellised meetmed võivad sisaldada näiteks selle tagamist, et ohtlikke aineid sisaldavad osad on sobilikul ja püsival viisil märgistatud, masinas sisalduvad ohtlikud ained on ohutult kõrvaldatud ning mis tahes salvestatud energiat on masina blokeerimisel võimalik ohutult hajutada, et vältida ohte lammutamisel vt 178: märkused punkti kohta. 146

151 Ohutuse tagamise põhimõtted (jätkub) b) Sobivaimate meetodite valikul peab tootja või tema volitatud esindaja järgima järgmisi põhimõtteid järgmises järjekorras: riski kõrvaldamine või vähendamine võimalikult suures ulatuses (põhimõtteliselt ohutu masina projekteerimine ja valmistamine), vajalike kaitsemeetmete võtmine riski suhtes, mida ei ole võimalik kõrvaldada, kasutajate teavitamine kasutatud kaitsemeetmete mittetäielikkusest tulenevast jääkriskist ning eriettevalmistuse vajadusest, samuti isikukaitsevahendite vajaduse täpsustamine Kolmest etapist koosnev meetod Punkti alapunktis b sätestatakse lähenemisviis, mida tuleb kasutada selliste meetmete kindlaksmääramisel, mis tuleb võtta 1. üldpõhimõttes kirjeldatud riskihindamise käigus kindlaksmääratud ja hinnatud riskide käsitlemiseks. Kolm üksteisele järgnevat sammu on pandud tähtsuse järjekorda ning neile viidatakse sageli kui kolmest etapist koosnevale meetodile (3-step method): 1. etapp = esimene prioriteet - Ohutu projekteerimise meetmed 2. etapp = teine prioriteet - Tehnilised kaitsemeetmed 3. etapp = kolmas prioriteet - Kasutajateave Seda tähtsusejärjekorda tuleb kasutada, kui valitakse meetmeid konkreetse riski käsitlemiseks, et täita vastavat olulist tervisekaitse- ja ohutusnõuet. Sellest tulenevalt peab tootja enne kaitsemeetmete kasutuselevõtmist kasutama kõiki ohutu projekteerimise meetmeid. Samamoodi peab ta kasutama kõiki võimalikke kaitsemeetmeid enne operaatoritele suunatud hoiatuste ja juhiste kasutamist. Kolmest etapist koosneva meetodi kasutamisel tuleb samuti nõuetekohaselt arvesse võtta tehnika taset vt 161: märkused 3. üldpõhimõtte kohta. 1. etapp = esimene prioriteet Tähtsuselt esimesed on ohutu projekteerimise meetmed, sest need on kaitsemeetmetest või hoiatustest tõhusamad. Ohutu projekteerimise meetmed on näiteks: kõikide ohtude täielik kõrvaldamine, asendades näiteks tuleohtlikud hüdrovedelikud tuleohutu liigiga vt 178: märkused punkti kohta; juhtimissüsteemide ja -seadmete projekteerimine eesmärgiga tagada ohutu toimimine vt -d : märkused punkti 1.2 kohta ning -d : märkused punkti 3.3 kohta; masina loomuliku stabiilsuse tagamine tema kuju abil ning massi jaotamise kaudu vt 206: märkused punkti kohta; selle tagamine, et masina juurdepääsetavatel osadel ei ole teravaid servi või karedaid välispindu vt 209: märkused punkti kohta; 147

152 piisava vahemaa tagamine masina liikuvate ja kinnitatud osade vahel, et vältida muljumise ohtu vt 212: märkused punkti kohta; juurdepääsetavate pindade puhul äärmuslike temperatuuride vältimine vt 226: märkused punkti kohta; müra, vibratsiooni, kiirguse või ohtlike ainete heitmete vähendamine tekkekohas vt 229: märkused punkti kohta, 231: märkused punkti kohta, 232: märkused punkti kohta ning 235: märkused punkti kohta; võimalusel vähendada masina liikuvate osade võimsust või masina enda liikumiskiirust; masina ohtlike osade paigutamine ligipääsetamatutesse kohtadesse vt 212: märkused punkti kohta; seadistamis- ja hoolduspunktide paigutamine väljapoole ohutsooni vt 239: märkused I lisa punkti kohta. 2. etapp = tähtsuselt teine Kui ohutu projekteerimise meetmetega ei ole võimalik riske kõrvaldada või piisavalt vähendada, kasutatakse teise prioriteedina tehnilisi kaitsemeetmeid, et kaitsta inimesi ohtu sattumise eest. Tehnilised kaitsemeetmed on näiteks: kaitsepiirded: kinnitatud kaitsepiirded, avatavad blokeerivad kaitsepiirded (vajadusel lukustatavad) või juurdepääsu piiravad reguleeritavad kaitsepiirded vt -d : märkused punktide kohta; kaitseseadised vt 221: märkused punkti kohta; toote elektriliste osade isoleerimine vt 222: märkused punkti kohta; müraallika sulgemine vt 229: märkused punkti kohta; vibratsiooni summutamine vt 231: märkused punkti kohta; ohtlike ainete kogumine või kõrvaldamine vt 235: märkused punkti kohta; seadmed otsese nähtavuse puudumise kompenseerimiseks vt 294: märkused punkti kohta; kaitsvad konstruktsioonid kaitseks masina ümbermineku riski või kukkuvate esemete riski eest vt : märkused punktide ja kohta; toed vt 335: märkused punkti kohta. 3. etapp = kolmas prioriteet Lõpetuseks tuleb jääkriskide kohta, mida ei saa piisavalt vähendada ohutu projekteerimise meetmete või tehniliste kaitsemeetmetega, anda teavet ohustatud isikutele hoiatuste, siltide või masinale kinnitatud teabena ning kasutajatele 148

153 kasutusjuhenditega, et kasutajad saaksid võtta vajalikud ettevaatusabinõud ja meetmed. 104 Sellised hoiatused ja juhised võivad olla näiteks: masinal esitatud teave või hoiatused sümbolite või piktogrammide kujul vt 245: märkused punkti kohta; hoiatavad heli- või valgussignaalid vt 248: märkused punkti kohta; näitavad sellise masina või selliste masina osade massi, mida tuleb käsitleda tõstemasinatega masina kasutusea erinevate etappide jooksul vt 253: märkused punkti kohta; hoiatus selle kohta, et masinat ei tohi kasutada teatavad isikud, näiteks teatud vanusepiirist nooremad isikud vt 263: märkused punkti alapunkti g kohta; teave masina monteerimise ja paigaldamise kohta vt 264: märkused punkti alapunkti i kohta; täpsustavad vajadust anda operaatoritele vajalikku teavet ja pakkuda neile koolitust vt 266: märkused punkti alapunkti k kohta; teave töökohal võetavate täiendavate kaitsemeetmete kohta vt 267: märkused punkti alapunkti l kohta; täpsustavad vajadust anda operaatoritele asjakohased isikukaitsevahendid ja tagada nende kasutamine vt 267: märkused punkti alapunkti m kohta. 105 Hoiatuste ja kasutusjuhendite andmist peetakse masina projekteerimise ja valmistamise lahutamatuks osaks. Kuid asjaolu, et kõnealune kolmas etapp on punkti alapunktis b esitatud tähtsuse järjekorras viimane, tähendab seda, et hoiatused ja juhendid ei saa asendada ohutu projekteerimise meetmeid ja tehnilisi kaitsemeetmeid, kui need on võimalikud, võttes arvesse tehnika taset. 104 Selliste meetmete suhtes kohaldatakse riigisiseseid õigusakte, millega rakendatakse direktiivi 89/391/EMÜ (muudetud kujul) töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (raamdirektiiv), ning selle raames vastu võetud üksikdirektiive vt 140: märkused artikli 15 kohta. 105 Isikukaitsevahendite võimaldamise suhtes töökohal kohaldatakse riigisiseseid õigusakte, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 89/656/EMÜ töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta. 149

154 Ohutuse tagamise põhimõtted (jätkub) c) Masina projekteerimisel ja valmistamisel ning juhendite koostamisel peab tootja või tema volitatud esindaja arvestama lisaks masina ettenähtud kasutamisele ka selle iga põhjendatult ettenähtava väärkasutusega. Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et selle mittesihipärane kasutamine on välistatud, kui see tekitab riske. Vajaduse korral peab kasutusjuhendis juhtima kasutaja tähelepanu valedele kasutusviisidele, mis võivad kogemuste põhjal ette tulla Mittesihipärase kasutamise vältimine Punkti alapunkt c järgneb loogiliselt punkti alapunktile a. Kuna masinatootja peab arvestama nii masina ettenähtud kasutamisega kui ka põhjendatult ettenähtava väärkasutamisega vt 172: märkused punkti alapunkti i kohta, tuleb võtta samuti meetmed vältimaks mittesihipärast kasutamist, mis tekitab riske. Need meetmed tuleb valida vastavalt punkti alapunktis b sätestatud tähtsuse järjekorrale. Seega peab tootja niipalju kui võimalik püüdma tehniliste vahenditega ära hoida mittesihipärast kasutamist. Näidetena võib välja tuua järgmist: pakkudes võimalusi lubada masinat või teatavaid juhtimisseadmeid käitada ainult selleks volitatud isikutel vt 204: märkused punkti kohta ning 297: märkused punkti 3.3 kohta; masina projekteerimine nii, et oleks võimalik vältida paigaldusvigu vt 225: märkused punkti kohta; kinnitusseadmed, mis takistavad liikurmasinate liikumist vt 304: märkused punkti kohta; kinnitusseadmed, mis takistavad masinate käitamist, kui toed ei ole paigas vt 335: märkused punkti kohta; tõstemasinate ülekoormamise vältimiseks vt 354: märkused punkti kohta ning 370: märkused punkti kohta. Kui jääb mittesihipärase kasutamise jääkrisk, mida ei saa täielikult vältida selliste tehniliste vahenditega, tuleb masinal vt 249: märkused punkti kohta ja juhistes vt 263: märkused punkti alapunkti h kohta esitada asjakohased hoiatused Ohutuse tagamise põhimõtted (jätkub) d) Masina projekteerimisel ja valmistamisel tuleb arvestada piiranguid, mida isikukaitsevahendite vajalik või ettenähtud kasutamine operaatorile tekitab. 150

155 176. Isikukaitsevahendite kasutamisest tulenevad piirangud Punkti alapunktis d käsitletaks masina ettenähtud kasutamisega seotud eriaspekti. Masinate operaatoritelt võib nõuda isikukaitsevahendite seljas või kaasas kandmist, et toime tulla masina enda põhjustatud jääkriskidega, näiteks kuulmiskaitsed kaitseks mürataseme eest või silmakaitsed kaitseks ohtlike ainete või esemete eemalepaiskumisest tuleneva riski eest. Lisaks võib nõuda, et nad kasutaksid isikukaitsevahendeid, et kaitsta end ohtude eest, mida ei põhjusta masin, vaid mis esinevad keskkonnas, kus masinat kasutatakse. Näiteks peavad operaatorid võib-olla kandma kaitsejalatseid, et kaitsta oma jalgu löökide ja teravate esemete eest ehitusplatsil või töökohal, kus masinat kasutatakse. Masinaoperaatoritelt võib nõuda kaitsekinnaste, -riietuse ja -jalatsite kandmist, kui masinat kasutatakse külmas või kuumas keskkonnas või kahjulikes ilmastikutingimustes. Masina projekteerimisel ja valmistamisel ning eelkõige juhtimisseadmete projekteerimisel, paigutamisel ja mõõtmete puhul tuleb arvesse võtta neid piiranguid, mis operaatori puhul tavaliselt selliste isikukaitsevahendite kasutamise tõttu kehtivad. Näiteks külmas keskkonnas kasutamiseks ettenähtud masina puhul peaks pedaalide suurus ja konstruktsioon olema selline, et seda oleks võimalik kasutada suurt saabast kandes vt 300: märkused punkti kohta Ohutuse tagamise põhimõtted (jätkub) e) Masinal peavad olema kõik vajalikud eri- ja lisaseadmed, et seda oleks võimalik ohutult seadistada, hooldada ja kasutada Eri- ja lisaseadmed Punkti alapunktis e ei nõuta, et masinatootjad tarniksid masina seadistamiseks ja hooldamiseks vajalikud tavatööriistad ja seadmed (kruvikeerajad, mutrivõtmed, tellitavad mutrivõtmed, tõsteseadmed jmt), mida võidakse kasutada erinevat liiki masinate puhul. Kui aga masina ohutuks seadistamiseks, hooldamiseks või kasutamiseks on vaja kasutada vahendeid või lisaseadmeid, mis on iseloomulikud asjaomasele masinale, peab masinatootja sellised vahendid või lisaseadmed tegema kättesaadavaks koos masinaga. Sellise erivarustuse hulka võivad näiteks kuuluda seadmed masinaosade eemaldamiseks puhastamise eesmärgil või seadmed töödeldavate detailide etteandmiseks, laadimiseks või tühjakslaadimiseks Materjalid ja tooted Masina valmistamisel kasutatavad või masina kasutamise käigus tarvitatavad tooted ei tohi seada ohtu inimeste ohutust või tervist. Eriti vedelike ja gaaside kasutamise korral tuleb masin projekteerida ja valmistada nii, et selle kasutamisega ei kaasne täitmisest, kasutamisest, kokkukogumisest või tühjendamisest tulenevat riski. 151

156 178. Kasutatavad materjalid ja tooted Punktis sätestatud nõue käsitleb mitut erinevat liiki riski. 152 a) Riskid, mis tulenevad materjalidest või toodetest, mida kasutatakse masina valmistamiseks, näiteks metallid, plastikud, tekstiilid või värvid. Tähelepanu tuleb pöörata riskidele operaatorite või teiste ohustatud isikute tervisele ja ohutusele, mis tulenevad kokkupuutest nende materjalidega või näiteks ohtlikest ainetest, mida need materjalid võivad eraldada, kui nad soojenevad, kui neid segatakse või kui neid kantakse. Neid riske tuleb võimalikult suurel määral vältida, valides masina valmistamiseks ohutud materjalid. b) Riskid, mis tulenevad materjalidest või toodetest, mida kasutab masin, näiteks kütused, määrdeained, hüdrovedelikud, kemikaalid, aku elektrolüüdid, vesi, aur, suruõhk jne. Selliseid riske saab kõrvaldada või vähendada, projekteerides masina nii, et see kasutaks ohutuid materjale või tooteid või asendades ohtlikud materjalid või tooted vähemohtlikega. Tootja juhistes tuleb täpsustada, milliseid asjaomaseid materjale või tooteid tuleb masinaga kasutada. Kui riskid jäävad, tuleb võtta kaitsemeetmed, et kaitsta operaatoreid kokkupuute eest ohtlike materjalide või toodetega, mida masina kasutab, näiteks tagades, et need on paigutatud ligipääsetamatult või adekvaatselt. Vajaduse korral tuleb masinal ja juhistes esitada asjakohased hoiatused. Punkti teises lauses rõhutatakse konkreetseid aspekte, mida tuleb arvesse võtta siis, kui kasutatakse vedelikke. Meetmed, mis tuleb võtta selleks, et vältida vedelikega täitmisest, vedelike kasutamisest ja kokkukogumisest või vedelikest tühjendamisest tulenevaid riske, hõlmavad näiteks järgmist: paakide ja mahutite ning täitmis- ja tühjendamiskohtade asjakohane paigutamine ja projekteerimine ning kogumisanuma paigaldamine hüdraulilise seadme alla, kui leket ei saa täielikult vältida. Kui mahutid on rõhu all, peab neil olema vahend ohutu surve taastamiseks ja surve kontrollimiseks enne täitmis- või tühjendamiskohtade avamist. c) Riskid, mis tulenevad materjalidest ja toodetest, mida masinaga töödeldakse, käsitletakse või muudetakse, näiteks metallid, kumm, plastikud, puit, toiduained, kosmeetika jne. Masinatootja peab arvestama materjalidega, mida masinaga kavatsetakse töödelda ning võtma meetmed, et vältida ohtudest tulenevaid riske, näiteks teravad servad, pinnad, eemalepaiskuvad osad või kuumad või külmad materjalid. d) Riskid, mis tulenevad materjalidest või toodetest, mis valmistatakse masina kasutamise jooksul. Sellised materjalid võivad olla kas tooted, mida masinaga kavandati toota või kõrvalsaadused või jäätmed, näiteks killud, laastud, aurud või tolm. Tuleb märkida, et punktis käsitletavad riskid, mis tulenevad masina kasutamise käigus tekkinud toodetest, ei hõlma masinaga toodetud toodete tooteohutust.

157 Eespool punktides a d nimetatud riskide teatavate aspektide suhtes kohaldatakse konkreetseid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid vt 208: märkused punkti kohta riskide puhul, mis tulenevad esemete kukkumisest või eemalepaiskumisest, vt 226: märkused punkti kohta äärmuslike temperatuuride puhul, vt 227: märkused punkti kohta tuleohu puhul, vt 228: märkused punkti kohta plahvatusohu puhul, vt 235: märkused punkti kohta ohtlike materjalide ja ainete heitmete puhul Valgustus Kui valgustusseadme puudumine võib vaatamata normaalse tugevusega üldvalgustusele põhjustada riski, peab masin olema varustatud töö tegemiseks sobiva valgustusseadmega. Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et valgustus ei tekita segavaid varje ega pimesta ja masina liikuvatel osadel ei ole ohtlikku stroboskoopilist toimet. Sagedast kontrollimist vajavad siseosad ning seadistamis- ja hooldusalad peavad olema asjakohaselt valgustatud Valgustusseade Masinatootja tohib eeldada, et üldvalgustus kasutuskohas on normaalse tugevusega. Normaalset valgustugevust saab näiteks hinnata, võttes arvesse standardi EN osades 1 ja 2 sisetöökohtade ja välistöökohtade puhul esitatud valgustugevusi. 106 Punkti esimese lõigu kohaselt peab tootja varustama masina valgusseadmega, kui tavapärane üldvalgustus on tõenäoliselt ebapiisav, et tagada masina ohutu toimimine. Selline valgustus võib osutuda vajalikuks näiteks töökohtadel, mis asuvad tõenäoliselt varjus või suletud või kaetud töökohtades või kabiinides. Samuti võib selline valgustus olla vajalik juhul, kui operaatorite visuaalsed ülesanded nõuavad üldvalgustuse poolt tõenäoliselt pakutavast valgustusest suuremat valgustust. Punkti kolmandas lauses lisatakse valgusseadme paigaldamise nõue siseosadesse, millele tuleb sageli ligi pääseda kontrollimiseks, seadistamiseks ja hooldamiseks. Punkti teises lõigus käsitletakse valgusseadme konstruktsiooni eesmärgiga tagada, et see ei tekitaks muid ohte. Valgusseadmete spetsifikatsioonid on esitatud standardis EN EN :2002 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad; EN :2007 Töökohavalgustus. Osa 2: Välistöökohad. 107 EN 1837:1999+A1:2009 Masinate ohutus. Masinate tervikvalgustus. 153

158 Masina käsitsemist hõlbustav konstruktsioon Masin või iga selle osa peab olema ohutult käsitsetav ja transporditav, pakendatud või projekteeritud nii, et seda saab ohutult ja kahjustamata ladustada. Kui masinat ja/või tema osi käsitsetakse juhendite kohaselt, ei tohi masina transportimisel masina ja/või selle osad ootamatult liikuma hakata ja nende ebastabiilsus ei tohi tekitada ohtu. Kui masina või mõne selle osa kaal, suurus või kuju ei võimalda seda käsitsi liigutada, peab masin või iga selle osa olema varustatud kinnituselementidega tõsteseadmega haaramiseks või olema projekteeritud nii, et neid elemente saab selle külge kinnitada, sellise kujuga, et selle külge saab hõlpsasti kinnitada tavapärase tõsteseadme. Kui masinat või mõnda selle osa tuleb liigutada käsitsi, peab see olema kergesti liigutatav või varustatud lisavahenditega ohutuks tõstmiseks ja liigutamiseks. Selliste tööriistade ja/või masinaosade jaoks, mille käsitsemine võib ka kergest kaalust hoolimata olla ohtlik, tuleb ette näha erimeetmed Masinate ja masinaosade käsitsemine Punktis sätestatud nõuete kohaldamisel tuleb arvesse võtta asjaomase masina kasutusea eri etappide analüüsi vt 173: märkused punkti alapunkti a kohta. Punkti kohaldatakse masina ja või iga selle osa kohta. See ei tähenda, et kõik masinaosad tuleb projekteerida nii, et neid saaks käsitseda ohutult, vaid silmas peetakse ainult neid masina osasid või ainult selliseid masinaid, mida võidakse käsitseda eraldi. Kaasaskantavate käeshoitavate ja/või käsijuhitavate masinate suhtes kohaldatakse erinõudeid vt 278: märkused punkti kohta. Masina või masinaosade käsitsemine toimub tavaliselt muude etappide jooksul, mitte aga tavakäitamise jooksul, näiteks transportimise, laadimise või tühjakslaadimise, monteerimise, paigaldamise, demonteerimise, ülespanemise või hooldamise jooksul. Näiteks tarbijatele kasutamiseks ette nähtud käeshoitav elektritööriist peab olema pakendatud nii, et neid saab ohutult transportida ja ladustada levitamise ajal ning tarbija saab selle koju viia. Näiteks tööpink peab olema pakendatud transportimiseks kasutaja ruumidesse ning projekteeritud ja valmistatud nii, et seda saab ohutult laadida, transportida, maha laadida ja liigutada paigalduskohta. Masinate raskeid osi, näiteks survevalumasina vorm või metallitöötlemispressi vormi tuleb võib-olla sõltuvalt teostatavast tööst sageli vahetada. Masinad, mida tuleb nende kasutusea jooksul paigaldada mitmele järjestikusele alale, näiteks tornkraanad, tuleb projekteerida nii, et nende elemente saab monteerimise ja demonteerimise jooksul ohutult käsitseda ning ohutult laadida ja kinnitada 154

159 transpordivahendile transportimisel ühest paigalduskohast teise. Erilist tähelepanu tuleb pöörata osadele, mis võivad hakata transportimise ajal liikuma, näiteks kalluri peal, mis liigub ebatasasel pinnal. Vajalikud on juhised laadimise kohta ning mõnel juhul võib vaja minna lisaseadmeid, et tagada stabiilsus transportimise jooksul, näiteks tugiraam transportimiseks. Punkti kolmandas ja neljandas lõigus eristatakse masinaid või masinaosasid, mida ei saa ohutult käsitsi liigutada, sellistest masinatest või masinaosadest, mida saab käsitsi ohutult liigutada. Kui hinnatakse, kas masin või masinaosad kuuluvad ühte või teise kategooriasse, tuleks arvesse võtta riigisiseseid õigusakte, millega rakendatakse direktiivi 90/269/EMÜ 108 sätteid ning asjaomastes harmoneeritud standardites esitatud kriteeriume. 109 Kui projekteeritakse masinaid või masinaosi, mida tuleb ohutult liigutada või tõsta käsitsi, tuleks vältida teravaid servi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata operaatorilt nõutavale kehaasendile Ergonoomika Ettenähtud kasutustingimuste korral peab operaatorit väsitavate, talle ebamugavust, füüsilist ja psühholoogilist stressi tekitavate tegurite mõju olema võimalikult väike, mistõttu tuleb arvestada järgmiste ergonoomika põhimõtetega: võimaldada kohandamist operaatori füüsilistele mõõtmetele, tugevusele ja vastupidavusele, pakkuda operaatorile piisavalt ruumi end vabalt liigutada, välistada võimalus, et masin dikteerib töötamise kiirust, välistada pikka kontsentreerumist nõudvat jälgimist, kohandada mees/masin-liides operaatorite eeldatavate omadustega Ergonoomika põhimõtted Punktis esitatud nõuded käsitlevad ergonoomikat. Ergonoomikat võib määratleda järgmiselt: Ergonoomika (või inimtegurite uurimine) on teadusuuringute valdkond, mis tegeleb inimeste ja muude süsteemi elementide vaheliste seoste uurimisega ning tegevus, mille käigus kohaldatakse teooriaid, põhimõtteid, andmeid ja meetodeid projekteerimise suhtes, et optimeerida inimese heaolu ja süsteemi üleüldist toimimist Nõukogu direktiiv, 29. mai 1990, tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta, mis käsitlevad raskuste käsitsi teisaldamist, millega kaasneb eelkõige töötajate seljavigastuse oht (neljas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses). 109 EN :2003+A1:2008 Masinate ohutus Inimese füüsiline töö Osa 2: Masinate ja masinakomponentide manuaalne käsitsemine. 110 EN : 2005+A1: 2008 Masinate ohutus Inimeste füüsiline töö Osa 4: Tööasendite ja liigutuste hindamine. 111 EN ISO 6385: 2004 Ergonoomika põhimõtted töösüsteemide kavandamisel (ISO6385:2004). 155

160 Punktis osutatud ergonoomikaaspektid võib jaotada kahte rühma. Esimesse rühma kuuluvad ergonoomikategurid, mida tuleb arvesse võtta masinate projekteerimisel. Punkti taanetes on loetletud viis tegurit, kuid tuleks siiski rõhutada, et see loetelu ei ole täielik, vaid selle eesmärk on juhtida tootjate tähelepanu ergonoomika põhimõtete teatavatele olulistele aspektidele. Punkti esimeses lauses loetletud teise rühma kuuluvad negatiivsed mõjud, mida need tegurid põhjustada võivad. Hea konstruktsioon vähendab nende tegurite negatiivseid mõjusid inimestele, samas kui ebapiisav konstruktsioon põhjustab tõenäoliselt ebamugavust, väsimust või füüsilist või psühholoogilist stressi. Need mõjud võivad omakorda põhjustada näiteks lihasluukonna häireid. Nende mõjude tõttu on ka õnnetuste esinemise tõenäosus suurem. Järgmisel diagrammil on illustreeritud punktis sätestatud nõudeid: Võimaldada kohandamist operaatori: füüsilistele mõõtmetele tugevusele vastupidavusele Kohandamine operaatori näitajatele Pakkuda operaatorile piisavalt ruumi end vabalt liigutada: kehahoiak dünaamika Piisavalt ruumi liigutamiseks Füüsiline stress Ebamugavus -tunne Välistada võimalus, et masin dikteerib töötamise kiirust: tempo kiirus Välistada pikka kontsentreerumist nõudvat jälgimist: valvsus vaimne töö (numbrid, keerukus) Kohandada mees/masin-liides operaatorite eeldatavate omadustega: nägemisomadused kuulmisomadused tundlikkusega seotud omadused tunnetuslikud omadused Töötamise kiirus Ergonoomikategurid Stressi põhjused, koormus Kontsentreerumine Mees/masinliides Psühholoogiline stress Negatiivsed mõjud Väsimus Masina ettenähtud tingimustel kasutamisel vähendatakse operaatori ebamugavustunnet, väsimust ning füüsilist ja psühholoogilist stressi. Võimalikud negatiivsed tagajärjed Juhised ergonoomika põhimõtete praktilise kohaldamise kohta masinate projekteerimisel ja valmistamisel on esitatud CEN TC 122 (Ergonoomika) poolt väljatöötatud harmoneeritud standardite kogus. Nende standardite ja eespool loetletud ergonoomikategurite vaheline seos on esitatud eraldi tabelis ja mitmetes teabelehtedes. Lisaks punktis esitatud üldnõudele tuleb ergonoomika põhimõtteid arvesse võtta ka siis, kui kohaldatakse I lisa mitmetes muudes punktides sätestatud olulisi 156

161 tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Näiteks sisaldavad olulisi ergonoomikaaspekte järgmised olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded: Kõikide masinate suhtes kohaldatavad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded valgustus (punkt 1.1.4); masinate või masinaosade käsitsemine (punkt 1.1.5); töötamiskohad (punktid ja 1.1.8); juhtimisseadised (punkt 1.2.2); äärmuslikud temperatuurid (punkt 1.5.5); müra (punkt 1.5.8); vibratsioon (punkt 1.5.9); kiirgus (punkt ); ohtlike materjalide ja ainete leke (punkt ); libisemis-, komistamis- ja kukkumisoht (punkt ); masina hooldus (punkt 1.6.1); juurdepääs töötamiskohtadele ja hoolduspunktidele (punkt 1.6.2); operaatori sekkumine (punkt 1.6.4); teave (punkt 1.7); Täiendavad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded kaasaskantavate käeshoitavate ja/või käsijuhitavate masinate puhul: üldnõuded (punkt 2.2.1); kasutusjuhend vibratsioon (punkt ); Täiendavad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded masinate liikumise kohta: juhtimiskohad (punkt 3.2.1); istmed (punkt 3.2.2); teiste inimeste kohad (punkt 3.2.3); juhtimisseadmed (punkt 3.3.1); käivitamine/liikumine (punkt 3.3.2); käies juhitavate masinate liikumine (punkt 3.3.4); juurdepääsuvahendid (punkt 3.4.5); märgid, signaalid ja hoiatusmärguanded (punkti 3.6.1); kasutusjuhend vibratsioon (punkt ); 157

162 Täiendavad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded tõstetoimingute puhul: lasti liikumine käsitlemise ajal (punkt ); juurdepääs kandurile (punkt ); liikumise juhtimine (punkt 4.2.1); Täiendavad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded inimeste tõstmise puhul: juhtimisseadised (punkt 6.2); juurdepääs kandurile (punkt 6.4.3) Töötamiskohad Töötamiskoht peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et operaatorit ei ohustaks heitgaasid ega hapnikupuudus. Kui masin on mõeldud kasutamiseks ohtlikus keskkonnas, mis põhjustab riski operaatori tervisele ja ohutusele või kui masin ise tekitab ohtliku keskkonna, peab kasutama piisavaid vahendeid operaatorile heade töötingimuste tagamiseks ning tema kaitsmiseks kõigi ettenähtavate ohtude eest. Vajaduse korral tuleb töötamiskohta paigaldada piisava suurusega kabiin, mis on projekteeritud, ehitatud ja/või varustatud eespool nimetatud nõuete kohaselt. Väljapääs peab võimaldama kiiret kabiinist lahkumist. Lisaks peaks kabiinil võimaluse korral olema tavaväljapääsust erinevasse suunda avanev tagavaraväljapääs Töötamiskohad ohtlikes keskkondades Töötamiskohad on kohad masinal või masinas, kus punkti alapunktis d määratletud operaatorid täidavad oma ülesandeid. Tootja kasutusjuhend peab sisaldama töötamiskoha/töötamiskohtade kirjeldust, mida operaatorid tõenäoliselt kasutavad vt 262: märkused punkti alapunkti f kohta. Punkti esimeses lõigus sätestatud nõuet kohaldatakse peamiselt sisepõlemismootoritega masinate suhtes. See nõue tähendab esiteks seda, et ohtlike heitgaaside emissiooni tuleb vähendada niipalju kui võimalik. Näiteks suletud ruumides kasutamiseks ette nähtud masinate puhul tuleb paigaldada asjakohased süsteemid heitgaaside eemaldamiseks või filtreerimiseks. Teiseks, kui jääb risk kokku puutuda ohtlike heitgaasidega, tuleb võimaldada vahendid tagamaks, et operaatorid ei hingaks selliseid gaase sisse ning et neile võimaldataks kasutada piisaval määral hingamiskõlblikku õhku. Punkti teine lõik on üldisem ning selles nõutakse, et operaatorid oleksid kaitstud mis tahes riski eest, mis tuleneb masina ettenähtud kasutamisest ohtlikus keskkonnas. Sellised riskid võivad hõlmata näiteks kokkupuudet kuuma või külma keskkonnaga või mürast, kiirgusest, niiskusest äärmuslikest ilmastikutingimustest või ohtlike ainetega saastatud keskkonnast tulenevate riskidega. Seepärast peab tootja arvestama masina ettenähtud ja eeldatavate kasutustingimustega. Näiteks kui masin lastakse turule leebe kliimaga riigis, ei pruugi osutuda vajalikuks pakkuda kaitset 158

163 äärmiselt külma ilma eest, samas võib vaja minna kaitset tolmu või kuuma eest. Erilist tähelepanu tuleb pöörata masinale, mis tekitab töötamise käigus ohtlikke aineid, näiteks tolmu, aure või toksilisi aerosoole; näiteks kivipurustusmasinad ja sondeerimismasinad, teraviljakäitlemise masinad ja värvipihustuskambrid. Punkti kolmandas lõigus osutatakse ühele võimalusele, mida saab kasutada eemärgiga tagada, et töötamiskohad oleksid kaitstud. Mõiste kabiin on selles lõigus üldmõiste, mida kasutatakse suletud töötamiskohtade kohta, näiteks liikurmasina kabiin või suletud juhtpaneel paiksel tööstusmasinal. Selleks et täita punkti esimeses kahes lõigus sätestatud nõudeid, peab kabiin või suletud ala olema varustatud vahenditega, mis on vajalikud suletud alasse siseneva õhu puhastamiseks ja konditsioneerimiseks ning sisemise lekke vältimiseks, näiteks hoides positiivset rõhku võrreldes väliskeskkonnaga. Lisaks kaitsele ohtlike keskkondade eest võib sellised suletud alad projekteerida ja valmistada nii, et operaatoreid oleks võimalik kaitsta ka müra eest vt 229: märkused punkti kohta. Mõnel liikurmasinad võib kabiin sisaldada struktuuri, mis kaitseks masina ümbermineku riski või kukkuvate esemete riski eest vt : märkused punktide ja kohta Istmed Kui see on asjakohane ja kui töötingimused seda võimaldavad, tuleb masina lahutamatu osa moodustavad töötamiskohad konstrueerida nii, et sinna oleks võimalik paigaldada istmeid. Kui on ette nähtud, et operaator tööoperatsioonide ajal istub ning tema töötamiskoht moodustab lahutamatu osa masinast, tuleb iste tarnida koos masinaga. Operaatori iste peab võimaldama stabiilse asendi säilitamist. Lisaks peab saama juhtimispidemete ja istme vahelist kaugust operaatori vajadustest lähtuvalt kohandada. Kui masin vibreerib, peab iste olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et see vähendaks operaatorile ülekantavat vibratsiooni võimaliku madalaima tasemeni. Istme kinnitused peavad vastu pidama kõikidele neile osaks saavatele pingetele. Kui operaatori jalgade all puudub põrand, tuleb iste varustada jalatoega, mis on kaetud mittelibiseva materjaliga Istmed ja istmete ettenägemine Punktis sätestatud nõue käsitleb operaatori ja masina vahelise liidese konkreetset aspekti, mis võib põhjustada nii ebamugavustunnet kui ka väsimust ning kahjustada tervist, kui see on halvasti projekteeritud vt 181: märkused punkti kohta. Punkti esimeses lõigus nõutakse, et masin oleks projekteeritud nii, et sellesse oleks võimalik paigaldada istmeid kui see on asjakohane ja kui töötingimused seda võimaldavad. Seepärast peavad masinatootjad kaaluma, kas operaatorid tunneksid end mugavamalt ning toestaksid kõik või osa oma ülesannetest lihtsamalt ja tõhusamalt, kui nad istuksid. 112 Kui jah, siis tuleb töötamiskoht ehk teisisõnu masina see koht, kus operaatorid istuma hakkavad, projekteerida nii, et sinna saab 112 EN : 2005+A1: 2008 Masinate ohutus Inimeste füüsiline töö Osa 4: Tööasendite ja liigutuste hindamine. 159

164 paigaldada vajalikud istmed. See tähendab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata töötasapindade kõrgusele ning selliste masina juhtimisseadiste ja muude osade asukohale ja konstruktsioonile, millele operaatorid peavad omama juurdepääsu, ning istme jaoks ning operaatori käte ja jalgade jaoks ette nähtud ruumile. Punkti teist lõiku kohaldatakse siis, kui on ette nähtud, et operaator istub tegevuse jooksul ning töötamiskoht on masina lahutamatu osa, st kui operaatori iste ei ole paigaldatud tasapinnale masina kõrval, vaid masina osale. Sellisel juhul tuleb iste tarnida koos masinaga. Punkti teises ja kolmandas lõigus sätestatakse nõuded istmele. Iste peab olema projekteeritud nii, et operaatoril oleks võimalik säilitada stabiilne asend, võttes arvesse masina ettenähtud kasutustingimusi ja eelkõige ettearvatavat liikumist. Istme asjaomased parameetrid, näiteks istme kõrgus, laius, sügavus ja nurk, seljatoe asend ja vajaduse korral käe- ja jalatugede asend peavad olema kohandatavad vastavalt operaatorite muutuvatele füüsilistele mõõtmetele. Istme asukoht juhtimisseadise, sealhulgas pedaalide suhtes, mida operaator kasutab, peab olema kohandatav. Seda võib saavutada, võimaldades muuta istme või juhtimisseadise või mõlema asukohta. 113 Masina puhul, kus istuv operaator võib kokku puutuda masina töötamisest või masina liikumisest ebatasasel pinnal tuleneva vibratsiooniga, on summutava vedrustussüsteemiga tooli kasutamine üks võimalus vähendada istuva inimese üldvibratsiooni riski vt 231: märkused punkti kohta Vt EN ISO 14738:2008 Masinate ohutus Antropomeetrilised nõuded masinate tööjaamade kavandamisele (ISO 14738:2002, sealhulgas parandus 1:2003 ja parandus 2:2005). 114 Vt näiteks EN ISO 7096:2008 Mullatöömasinad Operaatori istme vibratsiooni laboratoorne hindamine (ISO 7096:2000). 160

165 1.2. JUHTIMISSÜSTEEMID Juhtimissüsteemide ohutus ja töökindlus Juhtimissüsteemid peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et oleks välistatud ohuolukordade teke. Eelkõige peavad need olema projekteeritud ja valmistatud nii, et need peavad vastu tavakasutuspingele ja välistegurite mõjule, juhtimissüsteemi riist- ja tarkvara rikked ei tekita ohuolukordi, juhtimissüsteemi loogikavead ei põhjusta ohuolukordi, põhjendatult ettenähtavad inimlikud eksimused ei põhjusta töötamise ajal ohuolukordi. Eelkõige tuleb pöörata tähelepanu järgmistele punktidele: masin ei tohi ootamatult käivituda, kui see võib tekitada ohuolukordi, ei tohi masina parameetrid kontrollimatult muutuda, kui masinale on juba antud seiskamiskäsk, ei tohi selle seiskumine olla takistatud, ükski masina liikuv osa või masinaga kinnihoitav ese ei tohi kukkuda ega eemale paiskuda, ühegi liikuva osa automaatne või käsitsi seiskamine ei tohi olla takistatud, kaitseseadised peavad täie tõhususega oma funktsiooni täitma või seiskamiskäsu andma, juhtimissüsteemi ohutusega seotud osi tuleb järjekindlalt kohaldada tervele masinakogumile ja/või osaliselt komplekteeritud masinale. Juhtmeta juhtimise korral peab masin automaatselt seiskuma, kui ta ei saa korrektset signaali, kaasa arvatud infovahetuse puudumine Juhtimissüsteemide ohutus ja töökindlus Masina juhtimissüsteem on süsteem, mis vastab masinaosade, operaatorite, väliste kontrollseadmete või nende kombinatsioonide antud sisendsignaalidele ning saadab vastavad väljundsignaalid masina ajamitesse, sundides masinat käituma ettenähtud viisil. Juhtimissüsteemid võivad kasutada erinevaid tehnoloogiaid või tehnoloogiate kombinatsioone, näiteks mehaanilised, hüdraulilised, pneumaatilised, elektrilised või elektroonilised tehnoloogiad. Elektroonilisi juhtimissüsteeme võib olla võimalik programmeerida. Juhtimissüsteemide projekteerimine ja valmistamine masina ohutu ja usaldusväärse toimimise tagamiseks on põhitegur masina kui terviku ohutuse tagamisel. Operaatoritel peab olema võimalik tagada, et masin toimib alati ohutult ja oodatud viisil. Punktis sätestatud nõudeid kohaldatakse kõikide juhtimissüsteemi osade suhtes, mis vea või tõrke korral võib masina soovimatu või ootamatu käitumise korral 161

166 kaasa tuua ohud. Need on eriti tähtsad näiteks ohutusfunktsioonidega seotud selliste juhtimissüsteemi osade projekteerimise ja valmistamise puhul, mis on seotud kaitsepiirete blokeerimisseadiste ja lukustusseadistega, kaitseseadistega või hädaseiskamispidemetega, sest juhtimissüsteemi ohutusega seotud osade tõrked võivad põhjustada ohtlikke olukordi, kui vastav ohutusfunktsioon peaks toimima. Teatavad ohutusfunktsioonid võivad olla ka käitamisfunktsioonid, näiteks käivitamise kahekäejuhtimisseadis. Punkti esimeses lõigus ja selle neljas taandes sätestatakse põhinõuded juhtimissüsteemide töökindluse ja ohutuse kohta. Punkti teises lõigus ja selle seitsmes taandes kirjeldatakse peamisi ohtlikke sündmusi ja olukordi, mida tuleb vältida. Punkti esimese lõigu esimese taande kohaselt peavad juhtimissüsteemid vastu pidama tavakasutuspingele ja välistegurite mõjule, võttes arvesse ettenähtavaid mittesihipäraseid olukordi vt 160: märkused 2. üldpõhimõtte kohta ning 175: märkused punkti alapunkti c kohta. Seepärast peab juhtimissüsteem vastu pidama masina enda käitamisest või selle keskkonnast tulenevatele mehaanilistele mõjudele, näiteks löökidele, vibratsioonile ja hõõrdumisele. Juhtimissüsteemid peavad vastu pidama sisemistest ja välistest tingimustest tulenevatele mõjudele, mille puhul masin peab töötama, näiteks niiskus, äärmuslikud temperatuurid, söövitavad keskkonnad ja tolm. Juhtimissüsteemide nõuetekohast toimimist ei tohi mõjutada elektromagnetiline kiirgus, olenemata sellest, kas selle on tekitanud masina osad ise või välised elemendid tingimustel, milles masin peab suutma töötada vt 233: märkused punkti kohta. Punkti esimese lõigu teises ja kolmandas taandes käsitletakse juhtimissüsteemide toimimist riist- või tarkvaras esineva tõrke või vea korral. Need nõuded võtavad arvesse võimalust, et juhtimissüsteemis esinevad vead näiteks mehaaniliste, hüdrauliliste, pneumaatiliste või elektriliste koostisosade tõrke tõttu või programmeeritava süsteemi tarkvaras esineva vea tõttu. Juhtimissüsteemid tuleb projekteerida ja valmistada nii, et tõrgete või vigade tekkimisel ei kaasneks nendega ohtlikke olukordi, mida on kirjeldatud punkti teises lõigus vt 205: märkused punkti kohta. Masina ohtlikke funktsioone saab kontrollida näiteks funktsiooni peatamisega, voolu eemaldamisega funktsioonist või funktsiooni ohtliku tegevuse takistamisega. Kui masina asjaomased funktsioonid võivad jätkuda olenemata vea või tõrke tekkimisest näiteks dubleeritud ülesehituse abil, peab olema võimalik viga või tõrge avastada, et saaks võtta meetmed ohutu seisundi saavutamiseks või säilitamiseks. Selle nõude täitmiseks kasutatavad vahendid sõltuvad juhtimissüsteemi liigist, asjaomase juhtimissüsteemi osast ning riskidest, mis võivad tekkida selle tõrke korral. Kasutada võib järgmisi lähenemisviise: selliste vigade ja tõrgete tekkimise tõenäosuse välistamine või vähendamine, mis võivad mõjutada ohutusfunktsiooni, kasutades selleks eriti usaldusväärseid koostisosi ning kohaldades järgiproovitud ohutuspõhimõtteid, näiteks põhimõte, mille kohaselt üks koostisosa avaldab positiivset mehaanilist toimet teisele koostisosale; 162

167 standardsete koostisosade kasutamine, kontrollides samas sobivate ajavahemike järel juhtimissüsteemi ohutusfunktsioone; juhtimissüsteemi osade dubleerimine nii, et üks viga või tõrge ei põhjustaks ohutusfunktsiooni toimimise lõppemist. Dubleeritud elementide tehnilist mitmekülgsust võib kasutada ühise põhjusega tõrgete vältimiseks; automaatne järelevalve eesmärgiga tagada, et vead või tõrked avastatakse ning et asjaomaste riskide vältimiseks võetakse vajalikud kaitsemeetmed. Kaitsemeetmed võivad hõlmata ohtliku protsessi peatamist, selle protsessi taaskäivitamise takistamist või alarmi käivitamist. Neid lähenemisviise võib kasutada erinevates kombinatsioonides. Juhtimissüsteemi konkreetse ohutust mõjutava osa puhul nõutav asjakohase toimivuse tase sõltub selle riski tasemest, mille jaoks ohutusfunktsioon ette on nähtud ning määratakse kindlaks tootja riskihindamise alusel. Konkreetseid masinarühmasid hõlmavates C-tüüpi standardites on esitatud suunised juhtimissüsteemide erinevate ohutust mõjutavate osade puhul nõutava asjakohase toimivuse taseme kohta. Juhtimissüsteemi ohutusega seotud osade asjakohase toimivuse nõutava taseme saavutamist tuleb kontrollida, võttes arvesse nii süsteemi riist- kui ka tarkvaraga seotud aspekte. Juhtimissüsteemide ohutust mõjutavate osade projekteerimise spetsifikatsioonid on esitatud standardis EN ISO ja standardis EN Punkti esimese lõigu neljandas taandes käsitletakse põhjendatult ettenähtavaid inimlikke eksimusi töötamise ajal. Selle nõude täitmiseks peavad juhtimissüsteemid olema niipalju kui võimalik projekteeritud vea piirnormidega. See hõlmab selliseid meetmeid, nagu vigade avastamine ja asjakohase tagasiside andmine operaatorile, et hõlbustada vigade parandamist. Üldpõhimõtted inimese ja masina vastastikuse mõju kohta eesmärgiga vähendada operaatori vigu on esitatud standardis EN Punkti kolmandas lõigus käsitletakse konkreetseid ohte, mis on seotud juhtmeta juhtimissüsteemidega, näiteks raadio-, optilisi või sonari signaale kasutavad kaugjuhtimissüsteemid: ebaõiged signaalid või side katkemine juhtimisseadiste ja kontrollitava masina vahel. Tuleb märkida, et punktis 3.3 esitatakse täiendavad nõuded liikurmasinate kaugjuhtimissüsteemide kohta Juhtimisseadised 115 EN ISO :2008 Masinate ohutus Ohutust mõjutavad osad juhtimissüsteemides Osa 1: Kavandamise üldpõhimõtted (ISO :2006). 116 EN 62061:2005 Masinate ohutus Ohutusega seotud elektriliste, elektrooniliste ja programmeeritavate elektrooniliste kontrollsüsteemide funktsionaalne ohutus (IEC 62061:2005). 117 EN 894-1:1997+A1:2008 Masinate ohutus Kuvarite ja juhtseadiste konstruktsiooni ergonoomianõuded Osa 1: Inimese ja kuvari ning juhtseadiste vastastikuse mõjuüldpõhimõtted. 163

168 185. Juhtimisseadised Juhtimisseadised on juhtimissüsteemi osad, mis tuvastavad operaatori poolt tavaliselt käe või jala survega antud sisendsignaali. Juhtimisseadiseid on väga erinevat liiki, sealhulgas on olemas surunupud, hoovad, lülitid, nupud, otsikud, juhthoovad, käsirattad, pedaalid, sõrmistikud ja puutetundlikud ekraanid. Juhtimisseadised võivad asuda masinal endal või kaugjuhtimise korral masinast eemal ning olla masinaga ühenduses näiteks juhtmete või raadio- optiliste või sonari signaalidega. Punktis sätestatud nõude kohaldamisel tuleb pöörata erilist rõhku ergonoomika põhimõtetele, sest juhtimisseadised on masina ja operaatorite vaheliseks liideseks vt 181: märkused punkti kohta. Järgnevates punkti lõikudes sätestatud nõuetega seotud spetsifikatsioonid on esitatud standardi EN 894 seeriates 118 ja standardi EN seeriates. 119 Lisaks punktis juhtimisseadiste suhtes kehtestatud üldnõuetele esitatakse järgmistes I lisa punktides täiendavad nõuded teatavate masinarühmade juhtimisseadiste või teatavate riskide kohta: kaasaskantavad käeshoitavad ja/või käsijuhitavad masinad - punktid ja ; masinate liikumine punkt 3.3; tõstetoimingud punkt 4.2.1; allmaatöödeks ette nähtud masinad punkt 5.3; masinad inimeste tõstmiseks punktid 6.2 ja Juhtimisseadised (jätkub) Juhtimisseadised peavad: olema selgelt nähtavad ja äratuntavad ning vajaduse korral piktogrammidega varustatud, 118 EN 894-1:1997+A1:2008 Masinate ohutus Kuvarite ja juhtseadiste konstruktsiooni ergonoomianõuded Osa 1: Inimese ja kuvari ning juhtseadiste vastastikuse mõjuüldpõhimõtted; EN 894-2:1997+A1:2008 Masinate ohutus Kuvarite ja juhtseadiste konstruktsiooni ergonoomianõuded Osa 2: Kuvarid; EN 894-3:2000+A1:2008 Masinate ohutus Kuvarite ja juhtseadiste konstruktsiooni ergonoomianõuded Osa 3: Kuvarid. 119 EN :2008 Masinate ohutus Tuvastus, märgistus ja aktiveerimine Osa 1: Nõuded visuaal-, audio- ja puutesignaalidele (IEC :2007); EN :2008 Masinate ohutus Tuvastus, märgistus ja aktiveerimine Osa 2: Nõuded märgistusele (IEC :2007); EN :2008 Masinate ohutus Tuvastus, märgistus ja aktiveerimine Osa 3: Nõuded aktivaatorite asukohale ja talitlusele (IEC :2007). 164

169 186. Juhtimisseadiste äratuntavus Punkti esimeses taandes, mis käsitleb juhtimisseadiste nähtavust ja äratuntavust, püütakse anda operaatoritele võimalus kasutada seadiseid kõhklemata ja vältida soovimatuid käske, mis tulenevad sellest, et operaatorid ajavad juhtimisseadiseid omavahel segamini. Kuna operaatorid peavad sageli täitma erinevaid ülesandeid ja kasutama oma tegevuse käigus mitut erinevat masinat, on oluline, et tootjad muudaksid juhtimisseadised äratuntavaks, kasutades võimalusel standarditud värve, kujusid ja piktogramme, et operaatorid ei üllatuks, kui tootjad muudavad ülesandeid või liiguvad ühe masina juurest teise juurde. Kui juhtimisseadise funktsioon on ilmselge tema standardse kuju ja asukoha järgi, näiteks liikurmasina rooliratas või juhtrauad, ei ole nende äratundmiseks vaja võtta täiendavaid meetmeid. Kui juhtimisseadised on äratuntavad kirjaliku või suulise teabe põhjal, kohaldatakse selle teabe suhtes keelenõudeid masinal esitatud teabe ja hoiatuste kohta vt 245: märkused punkti kohta Juhtimisseadised (jätkub) asetsema nii, et nende ohutu kasutamine oleks kõhklematu, kiire ja eksimatu, 187. Juhtimisseadiste paigutus Punkti teises taandes nõutakse, et tootja võtaks masinale juhtimisseadiste paigutamisel arvesse ergonoomika põhimõtteid, eesmärgiga tagada, et seadised on operaatoritele selgelt nähtavad ning neid saab haarata ja kasutada efektiivselt ja ohutult, ilma et puuduks vajadus kummalisteks kehaasenditeks. Juhtimisseadiste paigutamisel tuleb arvesse võtta operaatorite ülesandeid ja vastavaid töörežiime, töökohtade või töötamiskohtade paigutust ja tunnusjooni, seda kas operaatorid tõenäoliselt seisavad või istuvad ning operaatorite vajadust jälgida masina teatavaid osi juhtimisseadiste kasutamise ajal. Juhtimisseadiste kujunduse puhul tuleks samuti arvesse võtta nende masinaosade asetust, mida seadise kasutamine mõjutab, järgides üldtunnustatud tõekspidamisi. Näiteks seadis, mis juhib operaatorist paremal asetsevaid masinaosi, peaks töötamiskohal asetsema paremal; ülespoole liikumist juhtiv seadis peaks asetsema allapoole suunatud liikumist juhtiva seadise kohal jne. Kui juhtimisseadiseid tuleb kasutada teatavas järjekorras, tuleks need ka sellesse järjekorda paigutada. Seotud funktsioone juhtivad seadised tuleks grupeerida ning omavahel mitteseotud funktsioone juhtivad seadised peaksid asetsema selgelt eraldi. Juhtimisseadised, mida tõenäoliselt kasutatakse kõige sagedamini või mida tuleb kasutada pidevalt, peaksid olema paigutatud operaatori nägemisvälja keskossa või käeulatusse, kus neid saab kasutada painutamata. Vajaduse korral tuleb selleks näha ette vahendid juhtimisseadiste asetuse seadistamiseks, et seadist oleks võimalik kohandada operaatorite kehamõõtmete muutumisele. 165

170 Juhtimisseadised (jätkub) olema projekteeritud nii, et juhtimisseadise liikumine vastab selle toimele, 188. Juhtimisseadiste liikumine Punkti kolmandas taandes sätestatud nõue käsitleb kahte juhtimisseadiste projekteerimise põhimõtet, milleks on tagada vastavus kasutajate ootustele ja järgida ühtseid tavasid, et vältida ohtlike olukordade ja vigade teket. Nõuet kohaldatakse selliste juhtimisseadiste liikumise suhtes nagu hoovad ja käsirattad. Võimaluse korral peaks selliste seadiste liikumise suund olema kooskõlas nende kasutamise kaudu juhitava liikumise suunaga. Kui juhtimisseadised juhivad muid parameetreid, peaks seadise liikumise suund vastama üldtunnustatud tõekspidamistele, näiteks tõekspidamine, et seadise keeramisel päripäeva suureneb asjaomase parameetri väärtus ning seadise keeramisel vastupäeva väärtus väheneb. Erilist tähelepanu tuleks pöörata selliste masinate juhtimisseadiste projekteerimisele, kus töötamiskohta on võimalik pöörata ülejäänud masina suhtes ning selle tulemusel muutub ka juhtimisseadme poolt juhitavate teatavate liikumiste suund Juhtimisseadised (jätkub) asetsema väljaspool ohualasid, välja arvatud vajaduse korral teatavad juhtimisseadised, nagu hädaseiskamisseadis või õpetamispult, asetsema nii, et nende kasutamine ei saa põhjustada lisariski, 189. Juhtimisseadiste asukoht ja paigutus Punkti neljandas ja viiendas taandes nõutakse, et juhtimisseadis asuks väljaspool ohualasid ning see on üks võimalus, kuidas vältida operaatorite kokkupuudet ohtudega vt 165: märkused punkti alapunkti b kohta. Selle nõude kohaldamisel tuleb arvesse võtta mitte ainult alasid, kus valitseb risk otseseks kokkupuuteks masina ohtlike elementidega, vaid samuti alasid, kus võib esineda risk masinast eemalepaiskuvate esemete või masina emissioonide tõttu. Nende nõuete täitmiseks võib näiteks paigutada juhtimisseadised liikuvatest osadest piisavasse kaugusse vt 212: märkused punkti kohta või paigutada juhtimisseadised ekraani taha või asjakohasesse kabiini vt 182: märkused punkti kohta. Kui sellest üldreeglist tuleb kõrvale kalduda (näiteks kui juhtimisseadised tuleb paigutada ohualasse ülespanemiseks või hoolduseks), võib neljandas taandes sätestatud nõuet täita, nähes ette ülespanemis- või hooldusrežiimi, mille valimisel käivitatakse konkreetsed kaitsemeetmed, näiteks madal kiirus ja/või astmeline liikumine vt 204: märkused punkti kohta. Hädaseiskamisseadiste paigutamine ohualadesse on samuti erand üldreeglist vt 202: märkused punkti kohta.

171 Juhtimisseadised (jätkub) olema projekteeritud või kaitstud nii, et soovitud toime, kui sellega on seotud oht, ei saaks tekkida ilma tahtliku juhtimistoiminguta, 190. Juhtimisseadiste tahtmatu toimimise vältimine Punkti kuuendas taandes esitatud nõude eesmärk on vältida juhtimisseadiste tahtmatut kasutamist. Tahtmatu kasutamine võib tekkida mitmel põhjusel, näiteks juhuslik kontakt operaatori kehaosa või tema riietuse ja juhtimisseadise vahel, kahe kõrvutiasetseva juhtimisseadise tahtmatu kasutamine (näiteks kahe nupu või hoova vajutamine ühe käega või kahe pedaali vajutamine ühe jalaga), juhtimisseadis jääb masina keskkonnas takistuse taha või juhtimisseadise kasutamine käetoena töötamiskohale pääsemiseks vt 317: märkused punkti kohta. Selliseid riske tuleb hinnata masina ettenähtud kasutusea erinevates etappides, võttes arvesse operaatorite ülesandeid ja vastavaid töörežiime, ning neid riske tuleb vältida asjaomaste projekteerimismeetmetega. Sellised meetmed on näiteks juhtimisseadiste projekteerimine nii, et sel oleks piisav vastupidavus, et vältida kergest survest tulenevat tahtmatut kasutamist; juhtimisseadiste paigutamine süvendisse või nende ümbritsemine muhviga; juhtimisseadiste paigutamine ja/või nende kaitsmine nii, et vältida kontakti operaatori keha või riietusega ning takistada neid kinni jäämast masina keskkonnas asuvate takistuste taha; selliste juhtimisseadiste paigaldamine, mille kasutamine nõuab kahte eraldiseisvat tegevust; lukuga juhtimisseadiste paigaldamine Juhtimisseadised (jätkub) olema valmistatud nii, et pidada vastu ettenähtud koormustele; erilist tähelepanu tuleb pöörata hädaseiskamisseadisele, millele võib saada osaks märgatav koormus Juhtimisseadiste vastupidavus Punkti seitsmendas taandes sätestatud nõue käsitleb juhtimisseadiste mehaanilist vastupidavust. Juhtimisseadise purunemine võib põhjustada ohtliku olukorra võimetuse tõttu kontrollida asjaomast funktsiooni. Selline purunemine ise võib samuti põhjustada vigastusi. Selle nõude kohaldamisel tuleb arvesse võtta ettenähtud kasutustingimusi masina ettenähtava kasutusea erinevates etappides ning erinevaid ülesandeid ja töörežiime vt 207: märkused punkti kohta. See on eriti oluline hädaseiskamisseadiste 167

172 puhul, mida tuleb käsitseda kiiresti ning mis on sageli projekteeritud nii, et neid tuleb lüüa vt 202: märkused punkti kohta Juhtimisseadised (jätkub) Kui juhtimisseadis on konstrueeritud ja valmistatud mitme erineva toimingu sooritamiseks, nii et puudub ühene vastavus toiminguga, peab tehtav toiming olema selgelt esile toodud ja vajaduse korral nõudma kinnitust Juhtimisseadised erinevate toimingute sooritamiseks Punkti teises lõigus sätestatud nõuet kohaldatakse siis, kui üks juhtimisseadis suudab juhtida mitut erinevat toimingut. Näiteks teatavad juhtimisseadised võivad sooritada erinevaid toiminguid sõltuvalt valitud töö- või juhtimisrežiimist. Juhtimisseadised võivad täita erinevaid toiminguid sõltuvalt masinale paigaldatud vahetatavatest seadmetest. Teatavad juhthoova tüüpi juhtimisseadised võivad juhtida erinevaid toiminguid ette- ja tahapoole, küljelt küljele ning pöörlemisliigutuste abil ning juhthoova erinevate liigutuste mõju võib olla erinev, kui kasutada seadisesse paigaldatud surunuppe või käivituslüliteid. Selliste juhtimisseadiste kasutamine võib lihtsustada teatavasse rühma kuuluvate masinate juhtimist, vähendades vajalike käega tehtavate liigutuste arvu ja ulatust. Selliste seadiste projekteerimisel on siiski eriti tähtis tagada, et seadise erinevate liigutuste mõjud on sõnaselgelt täpsustatud ning et seadised on projekteeritud nii, et need ei tekita segadust erinevate toimingute vahel, mida nendega sooritada saab. Vajadusel tuleks segaduse vältimiseks sooritada konkreetse funktsiooni juhtimiseks kaks eraldi toimingut. Punkti teises lõigus sätestatud nõuet kohaldatakse ka nn numbriliselt juhitavate masinate või programmeeritava elektroonilise juhtimissüsteemiga masinate suhtes, kus sisendsignaal antakse sõrmistiku või puutekraani kaudu. Üks võimalus vigu vältida on kasutada tarkvara, mis määrab kindlaks sooritatava toimingu ja nõuab operaatorilt enne masina ajamitesse väljundsignaali saatmist kinnitust Juhtimisseadised (jätkub) Juhtimisseadised peavad olema paigutatud nii, et nende asetus, liikumine ja vastasmõju liigutamisele on vastavuses sooritatavate toimingutega, arvestades sealjuures ka ergonoomika põhimõtteid Juhtimisseadised ja ergonoomika põhimõtted Punkti kolmandas lõigus sätestatud nõue tähendab, et juhtimisseadiste tunnusjooned peavad võtma arvesse operaatori ülesannete erinevaid parameetreid, sealhulgas näiteks järgmist: 168

173 juhtimisseadise paigutamisel nõutav täpsus; nõutav juhtimisseadise reageerimiskiirus; seadise kasutamiseks vajalik jõud. Tähelepanu tuleb pöörata juhtimisseadiste nähtavusele ning operaatorite võimele neid kätte saada ja kasutada neid tõhusalt ja ohutult kõikide ülesannete täitmisel ja töörežiimidel, ilma et puuduks vajadus kummalisteks kehaasenditeks. Juhtimisseadiste kujunduse, seadise liikuvate osade liikumisraadiuse ning seadiste kasutamiseks vajaliku jõu puhul tuleb arvesse võtta sooritatavaid toiminguid, inimkäe või -jala funktsionaalset anatoomiat ja operaatorite kehamõõtmeid. Kui juhtimisseadiseid kasutatakse sageli või pidevalt, tuleb seadise konstruktsioonis vältida korduvaid liigutusi, millega kaasnevad kummalised kehaasendid või ülemäärane käeliigutus, mis võivad põhjustada lihasluukonna häireid. Kui vajalikud on isetagastuvad juhtimisseadised, tuleb need projekteerida nii, et piirangud oleksid operaatori jaoks võimalikult väikesed vt 301: märkused punkti kohta, 353: märkused punkti kohta ning 371: märkused punkti 6.2 kohta. Juhtimisseadiste vaheline kaugus peab olema piisav selleks, et vähendada tahtmatu toimimise riski, nõudmata samas mittevajalikke liigutusi. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, kas operaatorid kasutavad tõenäoliselt isikukaitsevahendeid, näiteks kaitsekindaid või kaitsejalatseid vt 176: märkused punkti alapunkti d kohta. Juhtimisseadiste paigutuse ja kujunduse puhul tuleb arvesse võtta ka inimeste võimekust info töötlemisel seoses tähelepanu, taju ja tunnetusega Juhtimisseadised (jätkub) Masinal peavad olema ohutuks kasutamiseks vajalikud infonäidikud. Operaator peab saama neid juhtimiskohast lugeda Infonäidikud ja kuvarid Punkti neljandas lõigus sätestatud nõude kohaselt tuleb masinale paigaldada vajalikud infonäidikud, et operaatorid saaksid läbi viia erinevaid ülesandeid. Nende hulka kuuluvad näiteks infonäidikud, mille ülesanne on teavitada operaatoreid masina asjaomaste parameetrite väärtusest (näiteks masina osade kiirus, koormus, temperatuur või rõhk) ja nende toimimise mõjust juhtimisseadistele, kui see ei ole ilmselge. Samuti võivad infonäidikud edastada operaatoritele hoiatusmärguandeid, kui asjaomased parameetrid ületavad ohutu taseme piiri. Infonäidikuid võib ühendada piiravate seadistega, mis käivitavad teatavad toimingud, kui ohutud parameetrid ületatakse. Infonäidikuid võib samuti kasutada koos konkreetse töörežiimiga, näiteks väike kiirus või astmeline toimimine. Tavapäraselt kasutatavate infonäidikute hulka kuuluvad digitaalsed näidikud ja ekraanid, analoognäidikud, näiteks näiturid ja skaalad, ning samuti puutetundlikud ja 169

174 helilised infonäidikud. Infonäidikud võivad olla juhtimisseadise lahutamatu osa või asetseda iseseisvalt. Iseseisvad infonäidikud tuleb projekteerida ja paigutada nii, et operaatoril on asjaomast juhtimisseadist kasutades nende näitu juhtimiskohast lihtne lugeda ja mõista. Eelkõige tuleb infonäidikud projekteerida nii, et need lihtsustaksid masina mittesihipärase toimimise kiiret avastamist. Infonäidikute ja kuvarite suhtes kohaldatakse punktides 1.7.1, ja sätestatud nõudeid, mis käsitlevad masinatel, infoseadistel ja hoiatusseadistel esitatavat teavet ja hoiatusi. Eelkõige kohaldatakse kõikide infonäidikute või kuvarite poolt edastatud kirjaliku või suulise teabe suhtes punktis sätestatud keelenõudeid vt -d : märkused punktide 1.7.1, ja kohta Juhtimisseadised (jätkub) Operaatoril peab olema võimalus igast juhtimiskohast veenduda, et ohualadel ei ole kedagi, või siis peab juhtimissüsteem olema projekteeritud ja valmistatud nii, et selle käivitamine ei ole võimalik seni, kui keegi viibib ohualas. Kui ei ole võimalik kasutada ühtegi neist võimalustest, antakse enne masina käivitamist heli- ja/või visuaalne hoiatussignaal. Ohustatud isikul peab olema aega ohualast lahkumiseks või võimalus masina käivitamise takistamiseks Nähtavus ohualas käivitamise ajal Kooskõlas punkti alapunktiga b peaks esimene meede olema riski vältimine või vähendamine, näiteks projekteerides masina nii, et inimesed ei pea sisenema masina ohualadesse vt 239: märkused punkti kohta või paigaldades kaitsepiirded ja/või kaitseseadised, et tuvastada inimeste viibimine ohualades ja takistada käivitamist seni, kuni inimesed seal viibivad. Kuid selliste meetmete võtmine ei ole alati võimalik. Kui on olemas risk, et inimesed võivad siseneda ohualadesse, on punkti viiendas ja kuuendas lõigus sätestatud nõude eesmärk võimaldada operaatoril tagada enne masina käivitamist, et masina ohualas ei ole kedagi. Asjaomasteks inimesteks võivad olla teised tootmisoperaatorid või teised ohustatud isikud, näiteks hooldusoperaatorid. Masina keskkonda kuuluvate ohutsoonide puhul võivad võimaliku ohustatud isikute hulka kuuluda ka kõrvalseisjad vt 165: märkused punkti alapunkti b kohta. Kui masinat ei ole võimalik projekteerida nii, et masina käivitamist juhtival operaatoril oleks juhtimiskohast piisav ülevaade ohualadest, võidakse ette näha vahendid kaudse nähtavuse parandamiseks, näiteks peeglid või turvakaamerad. Seoses sellega tuleks märkida, et nähtavust liikurmasina juhtimiskohast käsitlevad täiendavad nõuded on sätestatud punktis Kui ei ole võimalik tagada, et juhtimiskohast oleks otsene või kaudne nähtavus ohualadesse, peab masina käivitamisele eelnema heli- või visuaalne hoiatussignaal (või mõlemad), kusjuures hoiatussignaali ja masina käivitamise või liikumahakkamise vahele peab jääma piisavalt aega, et kõik ohustatud isikud saaksid ohualast lahkuda või kui see ei ole võimalik, peab ohustatud isikutel olema võimalik takistada masina

175 käivitamist näiteks ohusalas asuva hädaseiskamispidemega vt 202: märkused punkti kohta. Heli- ja visuaalset hoiatussignaali käsitlevad spetsifikatsioonid on esitatud standardis EN Kui masina ohualades võidakse teostada hooldustoiminguid, tuleb ette näha vahendid masina või masinaosade ootamatu käivitamise takistamiseks vt 241: märkused punkti kohta Juhtimisseadised (jätkub) Vajaduse korral tuleb ette näha vahendid, millega tagatakse masina juhtimine üksnes juhtimiskohtadest, mis paiknevad ühes või mitmes eelnevalt kindlaksmääratud kohas või alal Juhtimiskohtade asukoht Punkti seitsmendas lõigus sätestatud nõude eesmärk on tagada, et koht, kust operaator masinat juhib, asub väljaspool masina ohualasid ning asetseb võimalikult suures ulatuses nii, et operaator saaks tagada teiste inimeste ohutuse. Erilist tähelepanu tuleks sellele nõudele pöörata siis, kui kaalutakse liikuvate juhtimisseadiste, näiteks juhtimispultide või kaugjuhtimispultide kasutamist. Riskihindamine peab arvesse võtma riski, et operaator võib juhtida masinat ohtlikust kohast, näiteks alast, kus on muljumisrisk või risk saada pihta kukkuva või eemalepaiskuva esemega Juhtimisseadised (jätkub) Kui juhtimiskohti on rohkem kui üks, peab juhtimissüsteem olema konstrueeritud nii, et ühe juhtimiskoha kasutamine välistab teiste kasutamise, välja arvatud seiskamis- ja hädaseiskamisseadised Mitu juhtimiskohta Punkti kaheksandas lõigus sätestatud nõuded käsitlevad masinaid, millel on kaks või enam juhtimiskohta, mis on ette nähtud kasutamiseks kordamööda kas ühe operaatori poolt või kahe või enama operaatori poolt, et sooritada erinevaid ülesandeid või juhtida masinat selle toimimise erinevate etappide jooksul. Selleks et vältida segadust või vastuolulisi käske, peab iga juhtimiskoha juhtimisseadis olema ühendatud juhtimissüsteemiga nii, et ühe juhtimiskoha kasutamine välistab teiste juhtimiskohtade kasutamise, välja arvatud seiskamis- ja hädaseiskamisseadiste kasutamise. 120 EN 981:1996+A1:2008 Masinate ohutus Heliliste ja visuaalsete ohu- ja teabesignaalide süsteem. 171

176 Juhtimisseadised (jätkub) Kui masinal on kaks või rohkem juhtimiskohta, peab igaüks neist olema varustatud kõigi nõutavate juhtimisseadistega, ilma et operaatorid üksteist segaks või ohtlikku olukorda paneks Mitu töötamiskohta Punkti viimast lõiku kohaldatakse masinate suhtes, millel on kaks või enam töötamiskohta, mida saab kasutada samaaegselt. See on iseloomulik masinakogumitele, kus kogumi erinevatel koostisosadel on oma töötamiskoht vt 38: märkused artikli 2 punkti a neljanda taande kohta. Sellise kogumi üldjuhtimissüsteem ja juhtimisfunktsioonide jaotamine erinevatele töökohtadele peab olema projekteeritud nii, et ühel töötamiskohal antud käsklused ei takistaks teiste töötamiskohtade operaatoreid ega looks ohtlikku olukorda. Erilised ettevaatusabinõud tuleb võtta siis, kui kogumi ühe koostisosa toimimine käivitab automaatselt teise koostisosa toimimise vt 199: märkused punkti kohta Käivitamine Masina käivitamine peab olema võimalik üksnes selleks ettenähtud juhtimisseadise tahtliku liigutamise teel. Sama nõuet kohaldatakse: masina taaskäivitamisel pärast mis tahes põhjusel seiskumist, tööolude olulisel muutmisel. Siiski võib masinat tahtlikult taaskäivitada või tööolusid muuta seadise abil, mis ei ole ettenähtud juhtimisseadis, kuid seda vaid tingimusel, et see ei tekita ohtlikku olukorda. Automaatselt töötavate masinate käivitamine, pärast seiskumist taaskäivitamine või nende tööolude muutmine võib olla võimalik ilma sekkumiseta, kui see ei tekita ohtlikku olukorda. Kui masinal on mitu käivitamispidet ja operaatorid võivad seetõttu üksteist ohtu seada, tuleb sellise riski kõrvaldamiseks varustada masin lisaseadistega. Kui ohutuse tagamiseks on vaja, et masina käivitamine ja/või seiskamine peavad toimuma kindlas järjekorras, peavad olema paigaldatud seadmed, mis tagavad toimingute õige järjekorra Käivitamise kontrollimine Punktis sätestatud nõuete eesmärk on takistada tahtmatut või ootamatut käivitamist, mis on masinatega seotud raskete õnnetuste tavaline põhjus. Punkti esimeses lõigus sätestatud põhinõue on see, et masin käivituks ainult siis, kui operaator annab käivitumiskäsu, kasutades selleks konkreetset käivitamise juhtimisseadist. Seda nõuet kohaldatakse masina esmakordsel käivitamisel tööperioodi alguses. 172

177 Punkti teise lõigu kohaselt kohaldatakse seda põhinõuet ka siis, kui masin taaskäivitatakse pärast pausi või kui tööolusid on märkimisväärselt muudetud, näiteks kohandatud on masina kiirust. Seega ei tohi masin üldjuhul näiteks käivituda, kui sulgetakse avatavad blokeerivad kaitsepiirded, vabastatakse seiskamisseadis või hädaseiskamisseadis vt -d : märkused punkti kohta. Punkti kolmanda lõigu kohaselt ei kohaldata konkreetset käivitamis- või taaskäivitamisseadet käsitlevat nõuet taaskäivitamise või töötingimuste muutmise suhtes, kui kasutatakse seadist, mis ei ole ettenähtud käivitamise juhtimisseadis, ja see ei tekita ohtlikku olukorda. Seega on näiteks erandkorras võimalik masina teatavate funktsioonide käivitamist juhtida blokeeriva kaitsepiirde sulgemisega või inimese või inimese osa eemaldamisega kaitseseadise sensoralast. See element võib olla kasulik ergonoomilistel põhjustel, et vältida vajadust korrata käivitamise juhtimisseadise toiminguid masina puhul, mille töötsükkel on lühike. Selliseid erakorralisi lahendusi saab siiski kasutada ainult siis, kui masin on projekteeritud ja valmistatud koos piisavate asendavate kaitsemeetmetega, et vältida tahtmatu või ootamatu käivitumise riski. Tsükli käivitamiseks kaitsepiirete või kaitseseadiste erakorralist kasutamist käsitlevad spetsifikatsioonid on esitatud standardis EN ISO Punkti neljandas lõigus sätestatakse teine erand esimeses lõigus esitatud üldreeglist juhuks, kui masina käivitamine, taaskäivitamine pärast pausi või pärast töötingimuste muutmist toimub automaatselt, tingimusel et see ei too kaasa ohtlikku olukorda. See nõue tähendab, et automaatne käivitamine ja taaskäivitamine peab olema võimalik ainult siis, kui on olemas vajalikud vahendid, et kaitsta inimesi automaatselt juhitud funktsioonidega seotud riskide eest, ja need vahendid toimivad nõuetekohaselt. Punkti viiendas lõigus esitatud nõuded täiendavad punkti kaheksandas ja üheksandas lõigus sätestatud nõudeid. Masinale võib paigaldada mitu käivitamise juhtimisseadist, kui masinal on mitu juhtimiskohta, mis on ette nähtud kasutamiseks erineval ajal või erinevate ülesannete jaoks. Sellisel juhul peab juhtimissüsteem olema projekteeritud nii, et samas ajal saab kasutada ainult ühte käivitamise juhtimisseadist kooskõlas punkti kaheksandas lõigus sätestatuga. Mitu käivitamise juhtimisseadist võib olla ka masinal, eelkõige masinakogumil, millel on mitu töötamiskohta erinevate koostisosade jaoks. Sellisel juhul peab kogumi üldjuhtimissüsteem olema projekteeritud nii, et oleks võimalik tagada, et ühe käivitamise juhtimisseadise kasutamine ei tekita ohtlikku olukorda teiste operaatorite jaoks. Samamoodi peab üldjuhtimissüsteem olema projekteeritud nii, et oleks võimalik tagada, et masina koostisosi, mida tuleb käivitada või seisata konkreetses järjekorras, saab käivitada või seisata ainult selles järjekorras ning valed käivitamise või seiskamise signaalid ei toimiks. 121 EN ISO :2003+A1:2009 Masinate ohutus Põhimõisted, konstrueerimise üldpõhimõtted Osa 2: Tehnilised põhimõtted (ISO :2003) vt punktid ja

178 Masina ootamatut käivitamist takistavate seadiste spetsifikatsioonid on esitatud standardis EN Tuleb märkida, et lisaks punktis esitatud käivitamist käsitlevatele üldnõuetele esitatakse punktis täiendavad nõuded liikuvate masinate käivitamisele Seiskamine Tavaseiskamine Iga masin peab olema varustatud juhtimisseadisega, mille abil saab selle ohutult ja täielikult seisata. Igal töötamiskohal peab olema seiskamisseadis, mille abil saab ohu liigist olenevalt seisata mõned või kõik masina liikuvad osad nii, et masin muutuks ohutuks. Masina seiskamisfunktsioon peab käivitusfunktsiooniga võrreldes olema eelisseisundis. Kui masin või tema ohtlikud liikuvad osad on seiskunud, tuleb asjakohaste ajamite energiavarustus lõpetada Tavapärased seiskamisseadised Punktis sätestatud nõude eesmärk on tagada, et operaatorid saaksid masina ohutult seisata igal ajahetkel. Lisaks vajadusele seisata masin ohutult käitamisest tulenevatel põhjustel on oluline, et operaatoritel oleks võimalus seisata masin ka rikete korral, mis võivad põhjustada ohtliku olukorra. Teist lõiku kohaldatakse kahe või enama töötamiskohaga masinate suhtes. Mõnel juhul võib üks operaator juhtida kogu masinat erinevatest juhtimiskohtadest sõltuvalt tema ülesannetest ja käitamise etapist. Teistel juhtudel võivad masina erinevaid osasid juhtida erinevad operaatorid. Iga töötamiskoha jaoks ette nähtud seiskamisseadis võib seisata kogu masina või ainult selle masinaosa, kus seda saab teha riskivabalt vt 203: märkused punkti kohta. Vajaduse korral peab seiskamisseadis seiskama keerulise masina asjaomased osad järjekorras vt 199: märkused punkti kohta. Punkti kolmandas lõigus sätestatud nõuet kohaldatakse juhtimissüsteemi projekteerimise suhtes ning see nõue on eriti oluline mitme töötamiskohaga masinate puhul, sest see ei luba ühe operaatori antud käivitamiskäsul tühistada teise operaatori antud seiskamiskäsku. Samuti on selle eesmärk tagada, et seiskamiskäsku on võimalik anda isegi juhul, kui käivitamine ebaõnnestus ja käsklus jäi täitmata. Punkti viimases lõigus sätestatud nõude (mille kohaselt tuleb siis, kui masin või tema ohtlikud liikuvad osad on seiskunud, asjakohaste ajamite energiavarustus lõpetada) eesmärk on vältida pärast seiskamiskäsu andmist tahtmatu käivitamise riski, mida võib põhjustada viga või tõrge juhtimissüsteemis. See tähendab, et seiskamise võib saavutada kas ajamite energiavarustuse kohese lõpetamise abil või kui masina ajamites on energiavarustus olemas, siis tuleb masin kõigepealt seisata ja seejärel pärast seiskamist lõpetada energiavarustus. 122 EN 1037:1995+A1:2008 Masinate ohutus Ootamatu käivitumise vältimine. 174

179 Tuleb märkida, et lisaks punktis esitatud seiskamist käsitlevatele üldnõuetele esitatakse punktis täiendavad nõuded liikuvate masinate sõitmisfunktsiooni seiskamisele Seiskamine käitamise ajal Kui masina käitamisest tulenevatel põhjustel on vaja, et seiskamine ei lõpetaks ajamite energiavarustust, peab seiskamisolek olema järelevalve all Seiskamine käitamise ajal Punktis tunnistatakse, et käitamisest tulenevatel põhjustel, näiteks selleks, et võimaldada masina lihtsamat või kiiremat taaskäivitamist, võib osutuda vajalikuks varustada masin lisaks punktis nõutud tavapärasele seiskamisseadisele ka sellise seadisega, mis ei lõpeta ajamite energiavarustust. Kuna sellisel juhul võib viga juhtimissüsteemis põhjustada tahtmatu käivitumise, peab juhtimisseadis sisaldama ka vahendeid seiskamistingimuste jälgimiseks, et tagada, et masin jääb sellesse seisundisse, kuni see tahtlikult taaskäivitatakse käivitamise juhtimisseadise abil. Sellise jälgimisega seotud juhtimissüsteemi osa käsitletakse juhtimissüsteemi ohutusega seotud osana, mis peab toimima asjakohaselt vt 184: märkused punkti kohta. 175

180 Hädaseiskamine Igal masinal peab olema üks või mitu hädaseiskamisseadist, mille abil saab vältida tegelikku või võimalikku riski. Erandiks on masinad, mille puhul hädaseiskamisseadis ei vähendaks riski, kuna seiskamisaeg ei lühene või kuna see ei võimaldaks võtta ohu kõrvaldamiseks vajalikke erimeetmeid, Seadis peab kaasaskantavad käes hoitavad ja/või käsijuhitavad masinad. olema selgelt äratuntavate, hästi märgatavate ning kiiresti ligipääsetavate juhtimispidemetega, peatama ohtliku protsessi võimalikult kiiresti, tekitamata sealjuures lisariski, vajaduse korral käivitama või võimaldama käivitada teatavaid ohutustoiminguid. Kui hädaseiskamispideme kasutamine on pärast seiskamiskäsku lõppenud, peab käsk jääma jõusse ja hädaseiskamisseadis sisselülitatuks, kuni see välja lülitatakse; seadist peab olema võimalik sisse lülitada üksnes nii, et see kutsub esile seiskamiskäsu; seadist peab olema võimalik välja lülitada üksnes asjakohaselt toimides ning seadise väljalülitamine ei tohi masinat taaskäivitada, vaid peab taaskäivitamist üksnes võimaldama. Hädaseiskamise funktsioon on töötamisviisist olenemata alati kasutamisvalmis ja kasutamiseks kättesaadav. Hädaseiskamisseadis peab teisi ohutusmeetmeid täiendama, mitte neid asendama Hädaseiskamisseadised Hädaseiskamisseadis sisaldab konkreetset juhtimissüsteemiga ühendatud juhtimisseadist, mis annab seiskamiskäsu, ning koostisosi või süsteeme, mis on vajalikud masina ohtlike liikuvate osade peatamiseks võimalikult kiiresti, tekitamata täiendavat riski. Hädaseiskamisseadiste eesmärk on võimaldada operaatoritel peatada masina ohtlikud liikuvad osad niipea kui võimalik, kui olenemata muudest võetud kaitsemeetmetest tekib ohtlik olukord või toimub ohtlik sündmus. Hädaseiskamine iseenesest kaitset ei paku ning seepärast rõhutatakse punkti viimases lauses, et hädaseiskamisseadise kasutamine on lisavõimalus muudele kaitsemeetmetele nagu kaitsepiirded ja kaitseseadised, mitte aga ei asenda neid. Hädaseiskamisseadis võib siis anda operaatorile võimaluse takistada ohtliku olukorra järel õnnetuse juhtumist või vähemalt vähendada õnnetuse tagajärgede tõsidust. Samuti võib hädaseiskamisseadis aidata operaatoritel ära hoida seda, et masina rike kahjustaks masinat. Punkti esimeses lõigus nõutakse, et masinatele peab üldjuhul olema paigaldatud üks või mitu hädaseiskamisseadist. Punkti teises lõigus sätestatakse kaks erandit, mille puhul hädaseiskamisseadist ei nõuta. Esimese erandi 176

181 puhul ei vähendaks hädaseiskamisseadis riski võrreldes tavapärase seiskamisseadisega. Nii võib juhtuda, kui näiteks võrreldes tavapärase seiskamisseadisega ei ole võimalik saavutada märkimisväärselt kiiremat seiskamist, tekitamata samas täiendavaid riske, nagu näiteks stabiilsuskadu või masinaosade purunemise risk. Juhul kui hädaseiskamisseadist ei ole, peab tavapärane seiskamisseadis olema selgesti tuvastatav, nähtav ja kiiresti ligipääsetav, nii et seda saab kasutada masina seiskamiseks hädaolukorras. Teine erand käsitleb kaasaskantavaid käeshoitavaid ja/või käsijuhitavaid masinaid vt 278: märkused punkti kohta. Punkti kolmandas ja neljandas lõigus sätestatakse nõuded hädaseiskamisseadiste projekteerimise suhtes. Esiteks peavad hädaseiskamisseadised olema selgelt tuvastatavad ja nähtavad. See on tähtis, sest hädaolukorras või ka reageerimine sekundi murdosa jooksul osutuda oluliseks. Tavaliselt on hädaseiskamisseadised punased kollasel taustal. Teiseks, hädaseiskamisseadistele peab olema tagatud kiire ligipääs. See nõue mõjutab nii paigaldatava seadise liigi valikut kui ka paigaldatavate seadiste arvu ja asukohta. Kõige sagedamini on hädaseiskamisseadised käsitsi kasutatavad seenekujulised nupud. Kui on siiski risk, et operaator ei pruugi ulatuda hädaseiskamisseadiseni, näiteks juhul, kui mõlemad operaatori käed on kinni jäänud, võidakse eelistada jalgadega juhitavaid hädaseiskamisseadiseid või kange, mida saab kasutada muude kehaosadega. Masinate puhul, kus ohualad on suured, näiteks sellised pidevtoimega masinad nagu konveierid, võib hädaseiskamisseadise aktiveerida traatide või nööride abil. Kuna hädaseiskamisseadised peavad olema kiiresti ligipääsetavad, tuleb paigaldatavate seadmete arvu ja asukoha üle otsustades arvesse võtta masina suurust ja koostu, operaatorite arvu, ohualade asukohta ning töötamisekohtade ja hoolduspunktide asukohta. Eelkõige võib osutuda vajalikuks paigutada hädaseiskamisseadised ohualadesse, mis ei ole nähtavad masinat käivitavale operaatorile või masina piirkondadesse, kuhu inimene võib kinni jääda, et anda kõigile ohustatud isikutele võimalus takistada masina käivitamist, kui nad ei saa lahkuda ohualast õigeaegselt vt 195: märkused punkti kuuenda lõigu kohta. Kolmanda lõigu teises taandes täpsustatakse, et hädaseiskamisseadis peab peatama ohtliku protsessi võimalikult kiiresti, tekitamata sealjuures lisariski. Vahendid selle nõude täitmiseks sõltuvad masina iseloomust. Mõnel juhul piisab, kui ajamite energiavarustus viivitamatult lõpetatakse. Kui hädaseiskamine on vajalik, võib energiavarustuse ajamites säilitada peatamisprotsessi jooksul ning energiavarustuse võib lõpetada, kui masin on peatatud. Mõnel juhul võib lisariski tekitamise vältimiseks osutuda vajalikuks säilitada energiavarustus teatavates koostisosades isegi pärast masina seiskamist, näiteks selleks, et vältida masinaosade kukkumist. Kolmanda lõigu kolmandas taandes osutatakse juhtumitele, kus lisaks masina seiskamisele võivad ohtliku olukorra vältimiseks või kõrvaldamiseks osutuda vajalikuks täiendavad toimingud. Näiteks kui masin on seiskunud, võib osutuda 177

182 vajalikuks avada kohad, kuhu operaatori kehaosad võivad olla kinni või vahele jäänud, või lubada nende kohtade avamist. Sellisel juhul tuleb hädaseiskamisseadis projekteerida nii, et see käivitaks sellise toimingu automaatselt või vähemalt lubaks sellise toimingu sooritamist. Kui see on vajalik ohutuse seisukohast, siis masina teatavad funktsioonid ei seisku (näiteks jahutussüsteemid või tolmueraldid). Punkti neljandas lõigus sätestatud nõude eesmärk on vältida riski, et masin käivitub tahtmatult pärast hädaseiskamisseadise aktiveerimist. Selle nõude täitmiseks võib paigaldada n-ö seotud hädaseiskamisseadised, mille puhul on vajalik konkreetne tahtlik tegevus nende väljalülitamiseks. Hädaseiskamisseadiste väljalülitamine ei tohi taaskäivitada masinat, vaid peab üksnes võimaldama taaskäivitada masinat tavapärase käivitusseadise abil vt 199: märkused punkti kohta. Punkti viiendas lõigus nõutakse, et hädaseiskamisfunktsioon oleks alati kasutamiseks kättesaadav ja kasutamisvalmis, olenemata töörežiimist vt 204: märkused punkti kohta. Hädaseiskamisseadiste spetsifikatsioonid on esitatud standardis EN Masinate kogum Koostoimimiseks mõeldud masinate või masinaosade puhul peab tootja masinad projekteerima ja valmistama nii, et seiskamisseadised, sealhulgas hädaseiskamisseadised, seiskavad lisaks masinale ka kõik sellega seotud seadmed, kui nende toimimise jätkumine võib olla ohtlik Masinate kogumite seiskamisseadised Punktis sätestatud nõuet tuleb kohaldada vastavalt masinate kogumi tootja poolt läbiviidud riskihindamisele vt 38: märkused artikli 2 punkti a neljanda taande kohta. Võimalust, et tavapärane seiskamisseade, mis seiskab ainult masinate kogumi teatavad koostisosad vastavalt punktis lubatule, ei saa kasutada, kui masina muude elementide toimimise jätkamine võib põhjustada ohtliku olukorra. Samamoodi, nagu on oluline, et masinate kogumi ühe koostisosa operaator peab saama seisata hädaolukorra puhul seotud koostisosad, peavad hädaseiskamisseadised toimima kõikide kogumi seotud osade suhtes. Kui masinate kogum on jaotatud erinevateks piirkondadeks, mida juhivad erinevad tavapärased seiskamisseadised ja hädaseiskamisseadised, tuleb need piirkonnad selgelt määratleda ning tuleb selgelt näidata, millised masinate kogumi koostisosad kuuluvad millisesse piirkonda. Piirkondade vahelised liidesed tuleb projekteerida nii, et ühe piirkonna toimimise jätkamine ei tekitaks ohtlikke olukordi teistes piirkondades, mille toimimine on seisatud. 123 EN ISO 13850:2008 Masinate ohutus Hädaseiskamine Kavandamise põhimõtted (ISO 13850:2006). 178

183 Juhtimis- või töötamisviiside valik Valitud juhtimis- või töötamisviis peab olema esmajärguline kõigi muude juhtimis- või töötamisviiside suhtes, välja arvatud hädaseiskamine. Kui masina projekteerimisel ja valmistamisel on olnud eesmärgiks mitmesuguste juhtimis- või töötamisviiside kasutamise võimaldamine ja kui need nõuavad erinevaid kaitsemeetmeid ja/või töömenetlusi, peab masinal olema töörežiimide valiku lüliti, mis on igas asendis lukustatav. Lüliti igale asendile peab vastama üks juhtimis- või töötamisviis. Valimislüliti asemel võib kasutada muid valikumeetodeid, mis võimaldavad masina teatavaid funktsioone kasutada vaid teatavatel operaatorirühmadel. Kui teatavate toimingute puhul on masina tööks vajalik kaitsepiirde teisaldamine või eemaldamine ja/või kaitseseadise väljalülitamine, peab juhtimis- ja töötamisviisi valiku lüliti samal ajal lülitama välja kõik teised juhtimis- ja töötamisviisid, võimaldama ohtlike liikuvate osade toimimist ainult isetagastuvate juhtimisseadiste abil, võimaldama ohtlike liikuvate osade toimimist ainult vähendatud riskiolukorras, vältides seejuures üksteisega seotud töötamisetappidel tekkida võivat riski, vältima kõigi liikuvate ohtlike masinaosade toimimist, mis masina andureid tahtlikult või tahtmatult mõjutades võivad ohtu tekitada. Kui neid nelja tingimust ei ole võimalik täita samaaegselt, peab juhtimis- või töötamisviisi valiku lüliti lülitama sisse muud kaitsemeetmed, mis on projekteeritud ja valmistatud ohutu töötamisala tagamiseks. Lisaks sellele peab operaator saama seadistamispaigast juhtida tema poolt kasutatavate osade toimimist Toimimisviisi valik Punktis käsitletakse riske, mis võivad tekkida siis, kui masin on projekteeritud mitme juhtimis- või töötamisviisiga. Mõnel juhul võib masin olla projekteeritud konkreetsete juhtimisviisidega, näiteks ülespanemis- või hooldustoimingud. Muudel juhtudel on ette nähtud erinevad töötamisviisid, näiteks töödeldavate detailide manuaalne või automaatne ettesöötmine. Liikurmasina võib projekteerida nii, et seda juhib kas masinaga kaasa sõitev juht või saab seda teha kaugjuhtimise teel. Punkti esimest lõiku kohaldatakse kõikide selliste juhtumite suhtes ning selle puhul on nõutav, et erinevad juhtimis- või töötamisviisid peavad olema üksteist välistavad, välja arvatud hädaseiskamine, mis peab olema kättesaadav olenemata sellest, milline juhtimis- või töötamisviis on valitud. Punkti teist lõiku kohaldatakse töötamisviiside suhtes, mille puhul on vajalikud erinevad kaitsemeetmed ja töömenetlused, millel on ohutusele erinev mõju. Näiteks töödeldavate pindade manuaalse ettesöötmise korral võivad olla asjakohased kaitsemeetmed koos avatavate blokeerivate kaitsepiiretega või kaitseseadistega, näiteks optoelektroonilised kaitseseadised või kahekäejuhtimisseadised. Automaatse 179

184 ettesöötmisega töötamisviisi puhul ei ole kahekäejuhtimisseadise kasutamine peamise kaitsemeetmena tõenäoliselt vastuvõetav. Ülespanemis- või hooldusviiside puhul võib olla võimalik juhtida masina teatavaid funktsioone avatud kaitsepiiretega või väljalülitatud kaitseseadistega või konkreetsete juhtimisseadiste abil nagu juhtimispuldid või kaugjuhtimispuldid, selle asemel et kasutada tavatoimimise käigus kasutatavaid juhtimisseadiseid. Neil juhtudel peab juhtimis- või töötamisviisi valiku lüliti vastama ühele juhtimis- või töötamisviisile ning valikulülitit peab olema võimalik lukustada igas asendis, samas kui seadis peab olema varustatud vajalike infonäidikutega, et operaatorile oleks selge, milline juhtimis- või töötamisviis on valitud - vt 194: märkused punkti neljanda lõigu kohta. Punkti kolmandas lõigus lubatakse alternatiivina füüsiliselt lukustatavale valimislülitile, et teatavaid juhtimis- või töötamisviise, näiteks ülespanemis- või hooldusviisi, võivad kasutada ainult erikoolituse saanud ja volitusi omavad operaatorid, kasutades valimiseks muid meetodeid, näiteks juurdepääsukoode. Punkti neljandas lõigus sätestatakse neli tingimust, mis peavad olema täidetud samaaegselt selleks, et masina puhul saaks valida juhtimis- või töötamisviisi, mille puhul kaitsepiirded on avatud või kaitseseadised välja lülitatud. Esimese tingimuse eesmärk on välistada selle režiimi puhul muude juhtimis- või töötamisviiside kasutamine. Teise tingimuse eesmärk on tagada, et operaatoril on pidevalt täielik kontroll ohtlike liikuvate osade üle. Kolmandas tingimuses nõutakse, et tavapäraste kaitsemeetmete väljalülitamist kompenseeritakse muude kaitsemeetmetega, näiteks liikuvate osade toimimine vähendatud kiirusel ja/või liikuvate osade astmeline toimimine. Kaitsemeetmed tuleb säilitada ohtlike osade puhul, millele juurdepääs ei ole vajalik. Neljandas tingimuses nõutakse, et valikulüliti lülitaks asjaomase toimimise käigus lisaks kõikidele juhtimisviisidele välja ka kõik masina sensorid, mis võiksid vastasel juhul käivitada liikumise või masina või masinaosade muud ohtlikud funktsioonid. Punkti viiendat lõiku kohaldatakse siis, kui töötamisviis on vaja sisse lülitada nii, et teatavad tavapärased kaitsemeetmed on välja lülitatud ning kus ühte või enamat neljandas lõigus sätestatud neljast tingimusest ei ole võimalik täita. Sellisel juhul peavad masinal olema muud kaitsemeetmed, et tagada selle piirkonna ohutus, kus operaator tegutseb. Tuleks rõhutada, et need kaitsemeetmete olemasolu tuleb tagada masina projekteerimisel ja valmistamisel ning sellisel juhul ei piisa ainult tootja kasutusjuhendist, masinal esitatud hoiatustest või operaatorite koolitamisest. 180

185 Energiavarustuse häired Masina energiavarustuse katkemine, taastumine pärast katkestust või mis tahes muutumine ei tohi põhjustada ohtlikke olukordi. Eriti tuleb tähelepanu pöörata järgmistele punktidele: masin ei tohi ootamatult käivituda, masina parameetrid ei tohi kontrollimatul viisil muutuda, kui see võib tekitada ohtliku olukorra, masina seiskumine ei tohi olla takistatud, kui seiskamiskäsk on antud, ükski masina liikuv osa ega masinas olev töödeldav detail ei tohi kukkuda ega eemale paiskuda, mis tahes liikuvate osade automaatne või käsitsi seiskamine peab toimuma takistamatult, kaitseseadised peavad püsima täielikult toimivatena või andma seiskamiskäsu Energiavarustuse häired Punktis käsitletakse ohtlikke olukordi, mis võivad tekkida energiavarustuse häire korral või pärast seda. Esimeses lõigus sätestatakse põhinõue, mille kohaselt masina energiavarustuse katkemisel ei tohi energiavarustuse taastumine pärast katkestust või mis tahes muutumine põhjustada ohtlikku olukorda. Energiavarustus võib katkeda kohaliku või üldise energiavarustuse katkemise võttu või tõrke tõttu muudes energiaallikates, näiteks aur, suruõhk, hüdrovedelik jne. Energiavarustuse muutumine võib tähendada muutusi elektriga varustamise pinges või sageduses, muutusi auru, suruõhu, hüdrovedeliku jmt surves. Selle nõude täitmiseks peab tootja riskihindamine sisaldama analüüsi masina võimaliku käitumise kohta kõnealustel juhtudel ning masin tuleb projekteerida ja valmistada nii, et ohtlike olukordade teket oleks võimalik vältida. Punkti teise lõigu kuues taandes juhitakse tähelepanu teatavatele tavapärastele ohtlikele olukordadele, mis võivad tekkida energiavarustuse häirete korral. Tuleb rõhutada, et tegemist on kõigest näidisloeteluga. Samuti tuleb märkida, et need ohtlikud olukorrad on samad, mida on nimetatud punkti teises lõigus seoses juhtimissüsteemide ohutuse ja töökindlusega, seega võivad teatavad projekteerimismeetmed olla nende nõuete puhul ühesugused. Esimeses taandes osutatakse masina ootamatule käivitumisele. Selline olukord võib kõige tõenäolisemalt tekkida siis, kui energiavarustus pärast häiret taastatakse. Seepärast tuleb juhtimissüsteem projekteerida nii, et oleks tagatud, et energiavarustuse katkemine takistab automaatselt masina käivitumise, enne kui masin taaskäivitatakse käivitamise juhtimisseadise abil. Teises taandes osutatakse juhtumitele, kui energiavarustus on vajalik masina teatavate parameetrite (näiteks rõhk või temperatuur) säilitamiseks ohututes piirnormides. Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks selleks otstarbeks ette näha varutoiteallikas. Lisaks võib asjakohased andmed säilitada kasutamiseks pärast energiavarustuse taastamist. 181

186 Kolmandat taanet kohaldatakse selliste juhtimissüsteemi osade suhtes, mis kontrollivad seiskamis- ja hädaseiskamisfunktsioone. Juhtimissüsteem tuleb projekteerida nii, et kui seiskamiskäsk on antud, jääb see jõusse isegi pärast energiavarustuse katkemist. Neljandas taandes nõutakse, et masin oleks projekteeritud nii, et masina liikuvad osad või masinas olevad töödeldavad detailid ei kuku ega paisku eemale energiavarustuse häirete korral. See võidakse saavutada klambrite, pidurite, lukustusseadmete, kontrollventiilide jms seadmete abil, mis toimivad energiavarustuse katkemisel või kui see ei ole võimalik, siis salvestatud energia allika abil, näiteks vedru või suruõhumahuti abil. Seoses sellega tuleb märkida, et tõstetoimingute suhtes kohaldatakse erinõuet vt 342: märkused punkti alapunkti c kohta. Viiendas taandes nõutakse, et masin oleks projekteeritud nii, et masina liikuvaid osi saaks seisata energiavarustuse häirete korral ohutult. Kui liikuvate osade ohutuks peatamiseks on vaja energiat, võib seda võtta salvestatud energia allikast. Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks ette näha varutoiteallikas, et masina liikuvad osad saaks seisata ohutult. Viimases taandes nõutakse, et kaitseseadised oleks projekteeritud nii, et nad püsivad energiavarustuse puudumisel toimivatena või et energiavarustuse häirete puhul antakse seiskamiskäsk automaatselt KAITSE MEHAANILISTE OHTUDE EEST Stabiilsuse kadumise risk Masin, selle osad ja lisaseadmed peavad olema piisavalt stabiilsed, et vältida ümberminekut, kukkumist või ootamatuid liikumisi transportimise, monteerimise, demonteerimise ja muude masinaga tehtavate toimingute käigus. Kui masina kuju või selle ettenähtud paigaldusviis ei anna piisavat stabiilsust, peavad masinal olema asjakohased ankurdusvahendid ja sellele tuleb osutada kasutusjuhendis Stabiilsus Punkti esimeses lõigus nõutakse, et tootja tagaks masina ja selle osade ja lisaseadmete stabiilsuse masina ettenähtava kasutusea erinevates etappides vt 173: märkused punkti alapunkti a kohta. Tegurid, mida tuleb arvesse võtta, sisaldavad muu hulgas järgmisi: masina ja selle aluse kuju, selle tasapinna või konstruktsiooni tunnusjooned, millel masinat kavatsetakse kasutada või millele masin kavatsetakse asetada või paigaldada, kaalujaotus, masina enda, tema osade või masinaga töödeldavate või hoitavate elementide liikumisest tulenevad dünaamilised mõjud, vibratsiooni mõjud ning selliste väliste jõudude mõjud nagu tuule surve või selliste ilmastikutingimuste mõjud nagu lumi ja jää. Kui masina stabiilsus sõltub kasutustingimustest, näiteks kallakust, maastikust või laadimisest, tuleb tootja kasutusjuhendis täpsustada, millistel tingimustel masin 182

187 vastab stabiilsusnõudele vt 264 ja 269: märkused punkti alapunktide i ja o kohta. Punkti teises lõigus osutatakse juhtumitele, kus masina kasutamisel või paigaldamisel tuleb masina stabiilsuse tagamiseks võtta konkreetsed meetmed. Sellistel juhtudel tuleb vajalikke ankurdamist käsitlevaid sätteid arvesse võtta masina projekteerimisel ja valmistamisel ning tootja kasutusjuhendis tuleb täpsustada, milliseid meetmeid peavad võtma kasutaja või paigaldaja vt 264: märkused punkti alapunkti i kohta ning 269: märkused punkti alapunkti o kohta. Tuleb märkida, et lisaks punktis sätestatud üldnõuetele stabiilsuse kohta on punktis esitatud täiendavad nõuded kantavate masinate stabiilsuse kohta; punktides ja esitatud täiendavad nõuded liikurmasinate stabiilsuse kohta; punktides ja esitatud täiendavad nõuded tõstemasinate stabiilsuse kohta; punktis 5.1 esitatud täiendavad nõuded allmaatööks ette nähtud laetoestike stabiilsuse kohta; punktis esitatud täiendavad nõuded inimeste tõstmiseks ettenähtud masinate stabiilsuse kohta. 183

188 Purunemisoht töötamise ajal Masina erinevad osad ja nendevahelised ühendused peavad suutma vastu pidada neile kasutamisel mõjuvatele koormustele. Kasutatavate materjalide vastupidavus peab olema piisav tootja või tema volitatud esindaja ettenähtud tööolude laadi jaoks, võttes eelkõige arvesse väsimist, vananemist, korrosiooni ja hõõrdumist. Kasutusjuhendis tuleb näidata ohutusnõuetest tuleneva kontrollimise ning hoolduse laad ja sagedus. Vajaduse korral tuleb seal ka osutada kuluvatele osadele ja nende vahetamistingimustele. Kui murdumis- või purunemisoht püsib võetud meetmetest hoolimata, tuleb kõnesolevad osad monteerida, paigaldada ja/või neid kaitsta nii, et murdumise korral oleks välistatud kildude eemalepaiskumine masinast ja ohtliku olukorra tekkimine. Vedelikku või gaasi sisaldavad, eriti kõrgsurvestatud torud ja lõdvikud peavad vastu pidama ettenähtud sise- ja väliskoormustele ning olema tugevalt kinnitatud ja/või kaitstud igasuguste väliskoormuste ja -pingete eest; murdumisest tuleneva ohu vältimiseks tuleb kasutusele võtta ettevaatusabinõud. Kui töödeldav materjal antakse tööriistale ette automaatselt, peavad inimeste ohtusattumise vältimiseks olema täidetud järgmised tingimused: kui töödeldav detail puutub kokku tööriistaga, peab tööriist olema juba oma tavalises tööseisundis, kui tööriist käivitub ja/või seiskub (tahtlikult või juhuslikult), peab etteantud materjali liikumine vastama tööriista liikumisele Purunemine kasutamise ajal Kasutamise ajal purunemisega seotud ohud võivad tuleneda näiteks masina või selle osade kokkuvarisemisest või koostisosade või alakoostude tõrke tõttu tekkivast masina kontrollimatust liikumisest või osade eemalepaiskumisest. Punkti kahe esimese lõigu eesmärk on vältida masinaosade purunemist kasutamise ajal, kasutades selleks asjakohaseid algmaterjale ning projekteerides ja valmistades koostisosad ja kogumi asjakohasel viisil nii, et need peaksid vastu survele, mis neile kasutamise ajal avaldub. Mõnel juhul on harmoneeritud standardites esitatud spetsifikatsioonid teatavate oluliste osade materjalide, projekteerimise, valmistamise ja testimise kohta. Muudel juhtudel tuleb need nõuded täita usaldusväärsete inseneripõhimõtete ja -tavade järgimisega. Punkti teises lõigus pööratakse tähelepanu sellele, kui oluline on arvestada tingimusi, milles masinat kavatsetakse kasutada tema kasutusea erinevates etappides vt 173: märkused punkti alapunkti a kohta. Teatavad kasutustingimused võivad mõjutada teatavate materjalide ja kogumite vastupidavust, näiteks väga kuum või külm keskkond, söövitav keskkond, niiskus või kiirgus. Näiteks pöörlevate tööriistade lubatud kiiruse ületamine võib põhjustada purunemise riski ning seetõttu tuleks seda igal juhul vältida. Kasutustingimused, mille jaoks masin on projekteeritud, ja nende piirmäärad tuleb esitada tootja kasutusjuhendis vt 263: märkused punkti alapunkti g kohta. 184

189 Kui väsimine on oluline tegur, peab tootja arvestama masina oodatava kasutusajaga ja täidetavate funktsioonide laadiga ning võtma samas arvesse töötsüklite arvu, mida asjaomane koostisosa või kogum peab oma kasutusea jooksul läbima. Punkti kolmandas lõigus võetakse arvesse asjaolu, et kasutaja peab teatavaid kuluvaid masinaosasid, mis võivad põhjustada purunemist, korrapäraselt kontrollima ning vajadusel neid parandama või need asendama. Tootja kasutusjuhendis tuleb näidata selliste osade kontrollide liik (näiteks visuaalsed kontrollid, funktsionaalsed kontrollid või testid), selliste kontrollide sagedus (näiteks töötsüklite arvu või kasutusaja järgi) ning asjaomaste osade parandamise või asendamise kriteeriumid vt 272: märkused punkti alapunkti r kohta. Punkti neljandas lõigus käsitletakse juhtumeid, kus olenemata asjakohaste materjalide ja kogumite kasutamisele valitseb jääkrisk, et töövahendi osad võivad kasutamise ajal murduda või puruneda. Sellisel juhul tuleb võtta vajalikud meetmed, et vältida kildude jõudmist inimesteni. Selleks võib paigaldada või asetada puruneda võivad osad nii, et killud jäävad masina muude osade, näiteks raami sisse, või paigaldada asjakohased kaitsepiirded. Kui killud piiratakse masina funktsionaalsete osade või kaitsepiiretega, peavad asjaomased osad olema piisavalt tugevad, et pidada vastu eemalepaiskuvate kildude energiale vt 169: märkused punkti alapunkti f kohta ning 216: märkused punkti kohta. Punkti viiendas lõigus käsitletakse konkreetseid riske, mis kaasnevad vedelikke sisaldavate torude ja voolikutega, eelkõige suure rõhu all olevate torude ja voolikutega, mida kasutatakse näiteks hüdroajamiga süsteemides. Sellised torud ja voolikud tuleb projekteerida ja paigaldada nii, et nad suudaksid vastu seista siserõhule ja muule survele, mis neile võib avalduda. Teisest küljest, kui esineb purunemise jääkrisk, peavad need torud ja voolikud olema asetatud või kaitstud nii, et eemalepaiskuvad vedelikud ei põhjustaks riski inimestele, ning kinnitatud nii, et vältida nende kontrollimatut liikumist surve mõjul (whiplash effect). Tuleb märkida, et mõne seadme suhtes võidakse surveriski puhul kohaldada surveseadmeid käsitlevat direktiivi 97/23/EÜ vt 91: märkused artikli 3 kohta. Hüdrauliliste ja pneumaatiliste torude ja voolikute üldspetsifikatsioonid on esitatud standardites EN 982 ja EN Punkti viimases lõigus käsitletakse selliste masinatega seotud eririske, mis kasutavad tööriistu, mis töötavad ohutult teatavas kiirusvahemikus, ning kus kokkupuude töödeldava materjali ja tööriista vahel väiksemal või suuremal kiirusel võib põhjustada tööriista või materjali purunemise riski. Töödeldav detail ja tööriist ei tohi kokku puutuda enne, kui on saavutatud tavapärased töötingimused. Samal põhjusel peab tööriista kiirust saama automaatselt koordineerida etteantud materjali liikumisega tööriista iga käivitamise ja seiskamise ajal. Tuleb märkida, et lisaks punktis sätestatud üldnõuetele kasutamise ajal purunemisega seotud riski kohta on 124 EN 982:1996+A1:2008 Masinate ohutus Hüdroajamiga süsteemide ja nende komponentide ohutusnõuded Hüdraulika; EN 983:1996+A1:2008 Masinate ohutus Hüdroajamiga süsteemide ja nende komponentide ohutusnõuded Pneumaatika. 185

190 punktides , ja esitatud täiendavad nõuded tõstemasinate mehaanilise vastupidavuse kohta; punktis esitatud täiendavad nõuded inimeste tõstmiseks ettenähtud masinate mehaanilise vastupidavuse kohta Kukkuvatest või eemalepaiskuvatest esemetest tulenevad ohud Tuleb võtta kasutusele ettevaatusabinõud kukkuvatest või eemalepaiskuvatest esemetest tulenevate ohtude vältimiseks Kukkuvad või väljapaiskuvad esemed Punktis sätestatud nõue käsitleb selliste vigastuste riski, mis tulenevad kokkupuutest kukkuvate või eemalepaiskuvate esemetega, näiteks töödeldavate detailide või nende kildudega, tööriistade või nende kildudega, jäätmetega, kildudega, pindudega, metallipuruga, kividega jne. Võimaluse korral peab masina projekteerima ja valmistama nii, et esemed ei kukuks ega paiskuks eemale inimeste suunas. Kui seda aga siiski ei saa täiel määral vältida, tuleb võtta vajalikud kaitsemeetmed. Nimetatud meetmed hõlmavad kaitsepiirete paigaldamist, et vältida eemalepaiskuvate esemete jõudmist inimesteni, või töötamiskohtade sulgemist vt 182: märkused punkti kohta. Kui sellised kaitsemeetmed ei pruugi olla täiel määral tõhusad, peab masinatootja täpsustama oma kasutusjuhendis vajadust ette näha ja kasutada asjakohaseid isikukaitsevahendeid, näiteks silmakaitseid vt 267: märkused punkti alapunkti m kohta. Tuleb märkida, et lisaks punktis sätestatud üldnõuetele esemete kukkumisest või eemalepaiskumisest tulenevate riskide kohta on punktis esitatud täiendavad nõuded lööktoimeliste kantavate kinnitus- ja muude masinate killukaitsmete kohta; punkti 2.3 alapunktis b esitatud täiendavad nõuded töödeldavate materjalide või nende osade eemalepaiskumise riski kohta puidu ja puidusarnaste materjalide töötlemise masinate puhul; punktis esitatud täiendavad nõuded kaitse kohta liikurmasinatele kukkuvate esemete eest; punktis esitatud täiendavad nõuded, mis käsitlevad lasti kukkumisest või lahtilaskmisest tulenevaid riske liikurmasinate puhul; punktis esitatud täiendavad nõuded, mis käsitlevad lasti allakukkumise ohtu liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavalt kandurilt; punktis esitatud täiendavad nõuded seoses riskidega, mis tekivad inimeste tõstmiseks ettenähtud masina kandurile kukkuvatest esemetest Pindadest, servadest või nurkadest tulenevad ohud Kuivõrd masina kasutusotstarve võimaldab, ei tohi ligipääsetavatel masinaosadel olla teravaid servi, teravaid nurki ega karedaid välispindu, mis võivad tekitada vigastusi. 186

191 209. Teravad servad ja nurgad ning karedad välispinnad Punktis sätestatud nõue käsitleb selliste kriimustuste, sisselõigete ja muljumishaavade riski, mis tulenevad kokkupuutest teravate servade ja nurkadega või karedate välispindadega. Riski hindamisel tuleb arvesse võtta järgmisi tingimusi: asjaomaste osade juurdepääsetavus; nende asukoht töötamiskohtade, juhtimisseadiste ja hoolduspunktide suhtes; kehaosad, mis võivad kokkupuutesse sattuda; tegevuse liik, mis võib põhjustada kokkupuudet, näiteks sisenemine, tasakaalu hoidmine, jälgimine, tagasi astumine jne. Erilist tähelepanu tuleks pöörata liikuvate kaitsepiirete servadele. Üldised suunised teravatest servadest ja nurkadest ning karedatest tööpindadest tulenevate riskide vähendamiseks on esitatud standardis EN ISO , 125 samas kui mõnedes C-tüüpi standardites määratletakse juurdepääsetavate servade minimaalne raadius Ühendmasinatega seotud ohud Kui masinad on mõeldud mitme erineva toimingu jaoks, kusjuures pärast iga toimingut eemaldatakse töödeldav detail käsitsi (ühendmasinad), peab see olema projekteeritud ja valmistatud nii, et ühendmasinate iga osa on võimalik kasutada eraldi, ilma et nende muud osad põhjustaksid riski inimesele. Selleks peab olema võimalik iga kaitsmata osa eraldi käivitada ja seisata Ühendmasinad Punktis sätestatud nõuet kohaldatakse selliste ühendmasinate suhtes nagu puidutöötlemiseks ettenähtud ühendmasinad. Esimeses lõigus nõutakse, et tootja tagaks, et iga erineva toimingu või funktsiooni sooritamiseks projekteeritud masinaosasid saaks kasutada eraldi, ilma et nende muud osad põhjustaksid riski. Osade puhul, mis ei ole kaitstud või ei ole täielikult kaitstud, täiendab punkti teine lõik punktides 1.2.3, ja sätestatud nõudeid Tööolude muutustega seotud ohud Kui masin on mõeldud toimingute tegemiseks erisugustes kasutustingimustes, peab see olema projekteeritud ja valmistatud nii, et tingimusi saab valida ning seadistada ohutult ja töökindlalt. 125 EN ISO :2003+A1:2009 Masinate ohutus Põhimõisted, konstrueerimise üldpõhimõtted Osa 2: Tehnilise põhimõtted (ISO :2003) vt punkti

192 211. Tööolude muutused Punktis sätestatud nõue käsitleb masinat, mida saab kasutada erisugustes kasutustingimustes, näiteks erinevat liiki tööriistadega, erineval kiirusel või etteandmiskiirusel, erinevate materjalidega või erinevates keskkonnatingimustes. Sellisel juhul peab soovitud kasutustingimuse valimine olema operaatorite jaoks mõistetav ning vajaduse korral peab valimine käivitama ka vastavad kaitsemeetmed. Ohtlikke olukordi põhjustada võiv tahtmatu või soovimatu valimine tuleb ära hoida juhtimisseadiste projekteerimise abil vt 124: märkused punkti kohta Liikuvate osadega seotud risk Masina liikuvad osad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et välistatud on kokkupuutest tulenevad ohud, mis võivad põhjustada õnnetusi, või peavad riski püsimise korral olema varustatud kaitsepiirete või kaitseseadeldistega. Tuleb võtta kõik vajalikud meetmed liikuvate osade juhusliku blokeerumise vältimiseks töö käigus. Kui lukustumine võib toimuda võetud ettevaatusabinõudest hoolimata, tuleks vajaduse korral varustada masin erikaitseseadiste ja tööriistadega, mis võimaldaksid seadmeid ohutult vabastada. Erikaitseseadiseid ja nende kasutamist tutvustatakse kasutusjuhendis ja kui see on võimalik, siis ka masina külge kinnitatud sildil Liikuvad osad Punkti esimeses lõigus käsitletakse ühte peamist masinatega seotud õnnetuste põhjust. Kokkupuude masina liikuvate osadega võib põhjustada vigastusi löögi, hõõrdumise, lõikamise, torkamise, lömastamise, kinnijäämise, vahele tirimise või lõksu jäämise tõttu. Selliste ohtude kõrvaldamiseks või riskide vähendamiseks, mis tulenevad kokkupuutest liikuvate osadega, saab võtta mitmeid meetmeid, ilma et kasutataks kaitsepiirdeid või kaitseseadiseid. Mõnel juhul saab riske vältida või vähendada liikuvate osade projekteerimisel, näiteks vähendades käivitusjõudu nii, et käivitatav osa ei põhjusta mehaanilist ohtu, või piirates liikuvate osade massi ja/või kiirust ja sellest tulenevalt ka nende kineetilist energiat. Liikuvad osad võivad paikneda sellistes kohtades, kus nad on inimestele tavaliselt ligipääsetamatud, näiteks masina raami sees, piisaval kõrgusel või piisaval kaugusel tugistruktuuridest, tagamaks, et nendeni ei ulatuta. Ohutusvahemike mõõtmed on esitatud standardis EN ISO Liikuvate osade ja kinnitatud osade või muude liikuvate osade vahele võib ette näha piisavad vahed, et vältida lömastamise, lõikamise või vahele tirimise ohtu. Lömastamise riski vältimiseks vajalike vahede mõõtmed on esitatud standardis EN EN ISO 13857:2008 Ohutusvahemikud, mis väldivad käte ja jalgade sattumist ohtlikku alasse (ISO 13857:2008). 188

193 Kui liikuvatest osadest tulenevat riski ei ole võimalik vältida osade endi projekteerimise abil või ohutusvahemike või vahede abil, tuleb juurdepääsu sellistele osadele vältida kaitsepiirete või kaitseseadiste abil. Punkti teises ja kolmandas lõigus käsitletakse töösse kaasatud liikuvate osade blokeerimise probleemi. Isegi kui blokeeringud ise ei põhjusta ohtlikku olukorda, nõuab blokeeringu tekkimine sageli operaatori kiiret sekkumist, et vältida toodangu kahjustamist või hävimist, suurendades seega ohtlike sekkumiste tõenäosust. Seepärast peavad tootjad projekteerima masina nii, et blokeeringuid oleks võimalikult suurel määral võimalik vältida ning kui neid ei saa täiel määral vältida, tuleb ette näha vahendid liikuvate osade ohutuks blokeerumiseks ja seda soovitavalt vajaduseta eemaldada kaitsepiirded. Blokeeringu kõrvaldamise viisid tuleb tähistada siltidega asjaomasel masinaosal, samas kui sellisel puhul sooritatav tegevus peab olema täpsustatud tootja kasutusjuhistes vt 271: märkused punkti alapunkti q kohta. Kui selleks on vaja eriseadmeid, peavad need olema masinaga kaasas vt 177: märkused punkti alapunkti e kohta Liikuvatest osadest tulenevate ohtude eest kaitsvate seadiste valik Liikuvatest osadest tulenevate ohtude eest kaitsvad kaitsepiirded või kaitseseadised tuleb valida riski tüübi põhjal. Valiku tegemise hõlbustamiseks tuleb järgida järgmisi suuniseid Jõuülekande liikuvad osad Kaitsepiirded, mis on mõeldud ohualas viibivate inimeste kaitsmiseks jõuülekande liikuvate osadega seotud ohtude eest, peavad olema kas punkti nõuetele vastavad kinnitatud kaitsepiirded või punkti nõuetele vastavad avatavad blokeeringuga kaitsepiirded. Avatavaid blokeerivaid kaitsepiirdeid tuleks kasutada juhul, kui nende kaitstavatele osadele peab sageli juurde pääsema Jõuülekande liikuvad osad Jõuülekande liikuvad osad hõlmavad näiteks hammasrattaid, rihmasid, trosse ja kette koos nendega seotud rihmrataste, hammasrataste, kardaanvõllide ja muhvidega. Kuna jõuülekande liikuvad osad ei ole otseselt protsessi kaasatud, on üldiselt võimalik neile tavapärase töötamise jooksul juurde pääsemist täielikult vältida. Kui selle saavutamiseks on vajalik kasutada kaitsepiirdeid, sõltub piirete valik sellest, kas hooldustöödeks, näiteks ülespanekuks, seadistamiseks ja puhastamiseks on vajalik sage juurdepääs. Kui sage juurdepääs on vajalik, tuleks paigaldada avatavad blokeerivad kaitsepiirded vt 217: märkused punkti kohta. 127 EN 349:1993+A1:2008 Masinate ohutus Minimaalsed vahekaugused vältimaks inimese kehaosade muljumisohtu. 189

194 Lisaks punktis esitatud üldnõudele esitatakse punktis täiendavad nõuded eemaldatavate jõuülekandemehhanismide kohta, millega iseliikuv masin või traktor ühendatakse käitatava masinaga. Punktis sätestatud üldreeglisse tehtav erand liikurmasinate mootoriruumis paiknevate liikuvate osade kohta on sätestatud punktis Liikuvad osad tööprotsessis Kaitsepiirded või kaitseseadised, mis on mõeldud inimeste kaitsmiseks tööprotsessi liikuvate osadega seotud ohtude eest, peavad olema kas punkti nõuetele vastavad kinnitatud kaitsepiirded, punkti nõuetele vastavad avatavad blokeerivad kaitsepiirded, punkti nõuetele vastavad kaitseseadised või eespool nimetatute kombinatsioon. Kui teatavaid tööprotsessis liikuvaid osi siiski ei saa töö ajaks muuta täielikult või osaliselt ligipääsmatuks toimingute tõttu, mis nõuavad operaatori sekkumist liikuvate osade lähedal, peavad sellised osad olema varustatud järgmisega: kinnitatud kaitsepiiretega või avatavate blokeerivate kaitsepiiretega, mis välistavad juurdepääsu liikuvate masinaosade nendele kohtadele, mida töös ei kasutata, ja punkti nõuetele vastavate reguleeritavate kaitsepiiretega, mis võimaldavad juurdepääsu üksnes liikuvate masinaosade neile kohtadele, mis on tööks hädavajalikud Liikuvad osad tööprotsessis Punktis kirjeldatakse selliste kaitsepiirete või kaitseseadiste liike, mida tuleb kasutada, et takistada juurdepääsu töös kasutatavatele liikuvatele osadele. Kui on vaja takistada juurdepääsu töös kasutatavatele liikuvatele osadele, tuleb võimaluse korral paigaldada kaitsepiirded või kaitseseadised, et täielikult takistada juurdepääs ohtlike liikumiste jooksul. Otsustades selle üle, kas kasutada kinnitatud kaitsepiirdeid, avatavaid blokeerivaid kaitsepiirdeid, kaitseseadiseid või nende kombinatsiooni, tuleb arvesse võtta riskihindamist, juurdepääsu vajalikkuse sagedust ja ergonoomilisi aspekte, nagu näiteks liikuva kaitsepiirde korduvaks avamiseks ja sulgemiseks vajalik pingutus vt 217: märkused punkti kohta. Kaitseseadised ei pruugi pakkuda piisavat kaitset, kui esinevad muud riskid, näiteks riskid, mis tulenevad eemalepaiskuvatest esemetest, äärmuslikest temperatuuridest või kiirgusest vt 221: märkused punkti kohta. Punkti teises lõigus käsitletakse juhtumeid, kus juurdepääsu ohualale ei saa täielikult takistada, näiteks masina puhul, kus materjal või töödeldav detail söödetakse ette manuaalselt. Sellisel juhul tuleb paigaldada kinnitatud või avatavate blokeerivate kaitsepiirete kombinatsioon nende liikuvate osade kohtadele, millele ei ole vaja tavapärase töötamise jooksul ligi pääseda, ning reguleeritavad kaitsepiirded, 190

195 mis piiraksid juurdepääsu liikuvate osadega kohtadele, kui juurdepääs on vajalik vt 220: märkused punkti kohta. Tuleb märkida, et IV lisas on loetletud mitmed masinatetüübid, mille puhul materjalide või töödeldavate detailide ettesöötmine või laadimine ja tühjakslaadimine toimub manuaalselt vt 129 ja 130: märkused artikli 12 lõigete 3 ja 4 kohta ning 388: märkused IV lisa kohta Ootamatute liikumiste risk Kui teatav masinaosa on seisatud, peab igasugune masina kasutamine seiskamisasendis, välja arvatud kaitseseadeldiste toimingud, olema tõkestatud või ohutu Ootamatud liikumised Punktis esitatud nõue täiendab punktis esitatud nõuet. Kui esineb risk, mis tuleneb masina liikuvate osade ootamatust liikumisest pärast nende seiskamist, tuleb paigaldada vajalikud pidurdussüsteemid, lukustusseadmed või süsteemid seiskamistingimuste jälgimiseks, et vältida ootamatuid liikumisi või piirata neid, nii et need ei põhjustaks riski vt 201: märkused punkti kohta. Tuleb märkida, et lisaks punktis sätestatud üldnõudele on punktis sätestatud täiendavad nõuded seoses liikurmasinate ootamatu liikumisega ning punktis on sätestatud täiendavad nõuded tõstemasinate ootamatu liikumisega seotud riskide kohta KAITSEPIIRETE JA KAITSESEADISTE NÕUTAVAD OMADUSED Üldnõuded Kaitsepiirded ja kaitseseadised peavad olema vastupidavad, peavad olema kindlalt paigas, ei tohi tekitada lisaohtusid, ei tohi olla hõlpsasti möödapääsetavad ega mittetoimivaks muudetavad, peavad asuma ohualast piisavalt kaugel, tohivad tööprotsessi jälgimist võimalikult vähe takistada ja peavad võimaldama tööriistu paigaldada ja/või asendada ja hooldada nii, et juurde on võimalik pääseda üksnes alale, kus töö peaks toimuma, ja võimaluse korral kaitsepiiret eemaldamata või kaitseseadist välja lülitamata. Lisaks peavad kaitsepiirded, kui see on võimalik, pakkuma kaitset masinast väljapaiskuvate või kukkuvate töödeldavate materjalide või esemete eest ning masina emissioonide eest. 191

196 216. Kaitsepiirete ja kaitseseadiste kohta esitatavad üldnõuded Punktis sätestatakse kaitsepiirete ja kaitseseadiste kohta esitatavad üldnõuded. Kolme peamist liiki kaitsepiirdeid ja kaitseseadiseid käsitlevad erinõuded on sätestatud punktides , , ja Punkti esimeses taandes nõutakse, et kaitsepiirded ja kaitseseadised oleksid piisavalt vastupidavad, võttes arvesse nii ohte, mille eest nad kaitsevad kui ka ettenähtud kasutustingimusi. Kui nõutav on eriti kõrge vastupidavus, eelkõige kaitsepiirete puhul, mis on ette nähtud kaitsma kukkuvate või eemale paiskuvate esemete eest, täpsustatakse asjaomastes harmoneeritud standardites projekteerimisnõuded ja vajaduse korral läbiviidavad testid. Punkti teises taandes nõutakse, et kaitsepiirded ja kaitseseadised oleksid kindlalt paigas. See on eriti tähtis siis, kui ohutus sõltub kaitsepiirde ja masina ohtliku osa vahelisest kaugusest. Punkti kolmandas taandes öeldakse, et kaitsepiirded või kaitseseadised ei tohi tekitada lisaohtu. Näiteks liikuva kaitsepiirde avamise või sulgemisega ei tohi kaasneda lömastamise või lõikamise ohtu. Vajaduse korral tuleb ülemäärase või korduva jõupingutuse vältimiseks aidata liikuvate kaitsepiirete avamisele ja sulgemisele kaasa näiteks vedrude või hüdrauliliste või pneumaatiliste silindritega. Punkti neljandas taandes nõutakse, et kaitsepiirded ja kaitseseadised ei tohi olla hõlpsasti möödapääsetavad ega mittetoimivaks muudetavad. See nõue on eriti tähtis liikuvate kaitsepiirete blokeerimisseadiste ja kaitseseadiste puhul. Punkti viiendas taandes nõutakse, et kaitsepiirded ja kaitseseadised asuksid ohualast piisavalt kaugel. Kaitseseadiste piisav kaugus on esitatud standardis EN Avaustega kaitsepiirete puhul on ohutusvahemikud sõltuvalt avade mõõtmetest ja kujust esitatud standardis EN ISO Ülespanemis-, seadistamis- ja muude hoolduspunktide paigutamine väljapoole ohuala aitab vältida vajadust eemaldada kaitsepiirded tavapäraseks hooldustegevuseks vt 239: märkused punkti kohta. Punkti kuuendas taandes nõutakse, et kaitsepiirded ja kaitseseadised oleksid projekteeritud ja valmistatud võimaluse korral nii, et nad ei takistaks operaatoril tööprotsessi jälgimist. Kui seda aspekti ei suudeta arvesse võtta, siis suureneb risk, et operaator muudab kaitsepiirded ja kaitseseadised möödapääsetavateks või eemaldab need. Tööprotsessi jälgimist saab parandada, paigaldades näiteks läbipaistvad kaitsepiirded või kui puudub eemalepaiskuvate esemete või emissiooni risk, siis paigaldades avaustega kaitsepiirded või kaitseseadised vt 221: märkused punkti kohta. Punkti seitsmendas taandes öeldakse, et kaitsepiirete ja kaitseseadiste projekteerimisel ja valmistamisel tuleb arvesse võtta vajadust pääseda ohualadele 128 EN 999:1998+A1:2008 Masinate ohutus Kaitsevarustuse asend inimkehaosade lähenemiskiiruse suhtes. 129 EN ISO 13857:2008 Ohutusvahemikud, mis väldivad käte ja jalgade sattumist ohtlikku alasse (ISO 13857:2008). 192

197 kas masina tavapärase töö käigus või hoolduseks. Kaitsepiirded ja kaitseseadised peavad piirama juurdepääsu tööalale. Ülespanemis-, seadistamis- ja hoolduspunktide paigutamine väljapoole ohuala aitab vältida vajadust eemaldada kaitsepiirded tavapäraseks hooldustegevuseks vt 239: märkused punkti kohta. Punkti teises lõigus rõhutatakse, et kaitsepiirded võivad sageli pakkuda kaitset erinevate ohtude eest samaaegselt ning need tuleb projekteerida ja valmistada vastavalt vt 169: märkused punkti alapunkti f kohta. Kaitsepiirdeid ja kaitseseadiseid, mis on projekteeritud kaitsma inimesi masina töösse kaasatud liikuvate osade eest ning mis lastakse turule eraldiseisvalt, käsitletakse ohutusseadistena vt 42: märkused artikli 2 punkti c kohta ning 389: märkused V lisa kohta Kaitsepiirete kohta esitatavad erinõuded 217. Kaitsepiirete kohta esitatavad erinõuded Punktis sätestatud nõudeid kohaldatakse punktis määratletud kaitsepiirete suhtes, st masinaosade suhtes, mis on konkreetselt projekteeritud pakkuma kaitset füüsilise barjäärina vt 169: märkused punki alapunkti f kohta. Masinadirektiivis eristatakse kolme peamist kaitsepiirete liiki: kinnitatud kaitsepiirded, avatavad blokeerivad kaitsepiirded ja juurdepääsu piiravad reguleeritavad kaitsepiirded. Üldiselt tuleks kinnitatud kaitsepiirded paigaldada siis, kui juurdepääs piirdega kaitstavale alale ei ole vajalik või on vajalik harva. Kui juurdepääs kaitsepiirdega kaitstavale alale on vajalik sageli, tuleb paigaldada avatavad blokeerivad kaitsepiirded. Juurdepääsu piiravad reguleeritavad kaitsepiirded tuleb paigaldada selleks, et kaitsta masina osasid, mis on kaasatud töösse ja millele ligi pääsemist ei saa kasutamise jooksul täiel määral ära hoida. Liikuvatest osadest tulenevate ohtude eest kaitsvate kaitsepiirete valimiseks vt 213 ja 214: märkused punktide ja kohta. Kriteeriumid kaitsepiirete valimiseks, võttes arvesse seda, kui sageli on juurdepääsu vaja, ning kaitsepiirete projekteerimiseks on esitatud standardis EN Kinnitatud kaitsepiirded Kinnitatud kaitsepiirded peavad olema kinnitatud süsteemide abil, mida on võimalik avada või eemaldada üksnes tööriistadega. Need kinnitussüsteemid peavad jääma kaitsepiirete eemaldamisel kaitsepiirete või masinaga ühendatuks. Võimaluse korral ei tohi kaitsepiirded ilma kinnitusteta oma kohale jääda. 130 EN 953:1997+A1:2009 Masinate ohutus Kaitsekatted Kohakindlate ja teisaldatavate kaitsekatete konstruktsiooni ja valmistamise põhinõuded. 193

198 218. Kinnitatud kaitsepiirded Punktis sätestatakse kolm nõuet esimest liiki kaitsepiirete, nimelt kinnitatud kaitsepiirete kohta. Punktis esitatud nõuded täiendavad punktis esitatud üldnõudeid kaitsepiirete ja kaitseseadiste kohta. Kui kinnitatud kaitsepiirdega kaitstud alale ei ole vaja ligi pääseda või kui vajaliku juurdepääsu saab tagada muud teed pidi, võib kinnitatud kaitsepiirded püsivalt kinnitada näiteks keevitades, neetides või liimides. Samas kui kinnitatud kaitsepiirdeid on vaja avada või eemaldada, nõutakse punkti esimeses lõigus, et kinnitatud kaitsepiirdeid peab olema võimalik avada või eemaldada ainult tööriistadega. Selle nõude eesmärk on tagada, et kinnitatud kaitsepiirdeid eemaldavad ainult pädevad või selleks volitatud isikud. Seega võib kinnitatud kaitsepiirded kinnitada näiteks poltide, kruvide või muude kinnititega, mida saab eemaldada ainult selliste tööriistade abil nagu mutrivõtmed või tellitavad mutrivõtmed. Kinnitussüsteem ja töövahendid tuleb valida riskihindamist silmas pidades. Kasutada ei tohi kinnitusi, mida saab kiiresti avada või kõrvaldada, näiteks tiibmutreid või kiirvabastusega kinniteid. Punkti teises taandes nõutakse, et kinnitatud kaitsepiirete kinnitussüsteemid jääksid kaitsepiirete eemaldamisel kaitsepiirete või masinaga ühendatuks. Selle nõude eesmärk on vähendada riski, mis tuleneb ühe või enama kinniti kaotamisest, kui kaitsepiirded on eemaldatud näiteks hooldamiseks. See võib kaasa tuua selle, et kaitsepiirdeid ei panda tagasi, kinnitatakse tagasi ainult osaliselt või kinnitatakse asenduskinnititega, mis ei ole piisavalt vastupidavad, nii et kaitsepiire ei saa vajalikul määral täita oma kaitsefunktsiooni, näiteks kui on vaja hoida kinni eemalepaiskuvaid osasid. Selle nõude kohaldamine sõltub sellest, milliseks hindab tootja asjaomast riski. Nõuet kohaldatakse kõikide kinnitatud kaitsepiirete suhtes, mille kasutaja võib eemaldada ja mille puhul valitseb kinnituse kaotamise risk, näiteks selliste kinnitatud kaitsepiirete suhtes, mis võidakse eemaldada kasutamiskohal teostatavate tavapäraste puhastamis-, ülespanemis- või hooldustööde jooksul. Nõuet ei kohaldata tingimata selliste kinnitatud kaitsepiirete suhtes, mis võidakse eemaldada näiteks siis, kui masin on kapitaalremondis, kui masinat parandatakse ulatuslikult või kui masin demonteeritakse teise kohta viimiseks. Samal põhjusel ei pruugi olla vajalik kohaldada seda nõuet tarbijatele kasutamiseks ettenähtud masinate korpuse suhtes, kui tootja kasutusjuhendis on täpsustatud, et remonditöid, mille puhul tuleb need korpused eemaldada, tohib teostada ainult vastavates remonditöökodades. Sellisel juhul tuleks kasutada kinnitussüsteeme, mida ei ole lihtne eemaldada. Punkti kolmandas lõigus sätestatud nõude eesmärk on vältida olukorda, kus operaatorid ei tea, et kinnitatud kaitsepiire ei ole nõuetekohaselt kinnitatud, või kui neil ei ole õnnestunud asendada kaitsepiiret nõuetekohaselt. Võimaluse korral peaks kinnitatud kaitsepiire automaatselt oma kinnitatud asendist vabanema, kui kinnitused on avatud. 194

199 Avatavad blokeerivad kaitsepiirded Avatavad blokeerivad kaitsepiirded peavad avatuna jääma masinaga ühendatuks, kuivõrd see on võimalik, olema projekteeritud ja valmistatud nii, et neid on võimalik seadistada üksnes tahtliku tegevuse käigus. Avatavad blokeerivad kaitsepiirded peavad olema ühendatud blokeerimisseadisega, mis ei lase masina ohtlikul toimingul enne kaitsepiirde sulgumist käivituda, annab alati seiskamiskäsu, kui kaitsepiire ei ole enam suletud. Kui operaatoril on võimalik ulatuda ohualale enne, kui masina ohtlikust toimingust tulenev oht on möödas, tuleb avatav kaitsepiire lisaks blokeerimisseadisele ühendada blokeerimisseadisega, mis tõkestab masina ohtliku toimingu käivitamise seniks, kuni kaitsepiire on suletud ja lukustatud, ja hoiab kaitsepiirde suletud ja blokeeritud asendis seni, kuni masina ohtliku toimingu tõttu vigastuse tekitamise oht on möödas. Avatavad blokeerivad kaitsepiirded peavad olema projekteeritud nii, et ühe nende koostisosa puudumine või mittetoimimine tõkestab masina ohtliku toimingu alustamist või seiskab selle Avatavad blokeerivad kaitsepiirded Punktis sätestatakse nõuded teist liiki kaitsepiirete, nimelt avatavate blokeerivate kaitsepiirete kohta. Punktis esitatud nõuded täiendavad punktis esitatud üldnõudeid kaitsepiirete ja kaitseseadiste kohta. Punkti esimese lõigu kahes taandes sätestatakse nõuded avatavate blokeerivate kaitsepiirete endi kohta. Erinevalt kinnitatud kaitsepiiretest peavad avatavad blokeeritavad kaitsepiirded võimalus korral jääma masinaga ühendatuks, kui kaitsepiirded avatakse. Näiteks võib neile paigaldada hinged või võib need piirded lükata kõrvale fikseeritud suunal. Nende kohandamine peab olema võimalik ainult tahtliku tegevuse käigus, et vältida näiteks seda, et kaitsepiirde ja ohuala vahelist kaugust muudetaks avamise või sulgemise ajal tahtmatult. Punkti teise lõigu kahes taandes sätestatakse nõuded blokeerimisseadiste kohta, mis tuleb paigaldada kõikidele liikuvatele kaitsepiiretele. Punkti kolmanda lõigu kahes taandes sätestatakse nõuded kaitsepiirde blokeerimisseadisele, mis tuleb lisaks blokeerivale seadisele paigaldada, juhul kui on olemas võimalus, et operaator ulatub ohualasse enne, kui masina ohtlikud toimingud on lõppenud. See on asjakohane sageli siis, kui masina liikuvatel osadel kulub pärast seiskamiskäsu andmist peatumiseks natuke aega (pikk seiskumisaeg). Samuti võib see olla asjakohane muude ohtude puhul, näiteks äärmuslikud temperatuurid või ohtlike ainete emissioon. 195

200 Standardis EN 999 esitatud parameetrid võivad aidata kindlaks määrata, kas avatav blokeeriv kaitsepiire tuleb paigaldada koos kaitsepiirde blokeerimisseadisega. 131 Punkti viimases lõigus käsitletakse liikuvatele kaitsepiiretele paigaldatud blokeerimisseadise ja kaitsepiirde lukustamise seadise integreerimist masina juhtimissüsteemi. Selle nõudega kohaldatakse üldnõuet juhtimissüsteemide ohutuse ja töökindluse kohta vt 184: märkused punkti kohta. Blokeerimisseadise ja kaitsepiirde lukustamise seadise spetsifikatsioonid on esitatud standardis EN Avatavaid ajamiga töötavaid blokeerivaid kaitsepiirdeid, mis on projekteeritud IV lisa punktides 9 11 nimetatud masinate turvamiseks ja mis on iseseisvalt turule lastud, käsitletakse ohutusseadistena vt 42: märkused artikli 2 alapunkti c kohta ning 389: märkused V lisa kohta. Need on loetletud ka IV lisa punktis Juurdepääsu piiravad reguleeritavad piirded Reguleeritavad kaitsepiirded, mis võimaldavad juurdepääsu üksnes liikuvate osade nendele kohtadele, mis on tööks hädavajalikud, peavad vastavalt tehtava töö liigile olema käsitsi või automaatselt reguleeritavad ja olema ilma tööriistadeta hõlpsasti reguleeritavad Juurdepääsu piiravad reguleeritavad kaitsepiirded Punkti kahes taandes sätestatakse nõuded kolmandat liiki kaitsepiirete, nimelt juurdepääsu piiravate reguleeritavate kaitsepiirete kohta. Punktis esitatud nõuded täiendavad punktis esitatud üldnõudeid kaitsepiirete ja kaitseseadiste kohta. Juurdepääsu piiravad reguleeritavad kaitsepiirded tuleb paigaldada eelkõige masinale, mille puhul materjali või töödeldavate detailide ettesöötmine toimub käsitsi ning kui ei ole võimalik täielikult vältida juurdepääsu ohualale tööriista ümbruses. Selleks et vähendada võimalikult suurel määral riski kokku puutuda ohtlike liikuvate osadega, on oluline, et kaitsepiiret oleks võimalik seadistada vastavalt asjaomase töödeldava detaili mõõtmetele. Kui see ei põhjusta lisariski, võib kaitsepiirde projekteerida ja valmistada nii, et selle asukoht kohandub automaatselt töödeldava detaili mõõtmetega. Vastasel juhul peab operaatoril olema võimalik seadistada kaitsepiirde asukohta kiiresti ja lihtsalt ning tööriistu kasutamata. 131 EN 999:1998+A1:2008 Masinate ohutus Kaitsevarustuse asend inimkehaosade lähenemiskiiruse suhtes. 132 EN 1088:1995+A2:2008 Masinate ohutus Kaitsekatetega seonduvad blokeerseadised Konstrueerimise ja valiku põhialused. 196

201 Kaitseseadiste kohta esitatavad erinõuded Kaitseseadised peavad olema projekteeritud ja juhtimissüsteemiga ühendatud nii, et liikuvad osad ei saa käivituda ajal, mil need on operaatori käeulatuses, inimesed ei ulatu liikuvate osadeni nende liikumise ajal ja kaitseseadise ühe osa puudumine või tõrge välistab käivitamise või seiskab liikuvad osad. Kaitseseadised peavad olema seadistatavad üksnes tahtliku tegevuse käigus Kaitseseadised Punktis sätestatakse nõuded kaitseseadiste kohta. Punktis esitatud nõuded täiendavad punktis esitatud üldnõudeid kaitsepiirete ja kaitseseadiste kohta. Kaitseseadiste kohta kehtestatud nõuded on samalaadsed avatavate blokeerivate kaitsepiirete suhtes kohaldatavate nõuetega, sest neil on sama eesmärk, st tagada, et operaatorid ei puutuks kokku liikuvate osadega nende liikumise ajal. Tuleb märkida, et kuna kaitseseadised ei tekita füüsilist barjääri, ei ole nende kasutamine sobilik, kui kaitset on vaja selliste ohtude eest, nagu näiteks eemalepaiskuvad esemed, äärmuslikud temperatuurid, müra, kiirgus või ohtlike ainete emissioon. Survetundlike seadiste spetsifikatsioonid on esitatud standardi EN 1760 osades 1 3; 133 Kahekäejuhtimisseadiste spetsifikatsioonid on esitatud standardis EN 574; 134 Elektritundlike kaitseseadiste spetsifikatsioonid on esitatud standardis EN EN :1997+A1:2009 Masinate ohutus Survetundlikud kaitseseadmed Osa 1: Survetundlike mattide ja survetundlike põrandate konstrueerimise ja katsetamise põhialused; EN :2001+A1:2009 Masinate ohutus Survetundlikud kaitseseadmed Osa 2: Survetundlike servade ja survetundlike varbade konstrueerimise ja katsetamise üldpõhimõtted; EN :2004+A1:2009 Seadmete ohutus Survetundlikud kaitseseadmete osad Osa 3: Üldpõhimõtted survetundlike põrkeraudade, plaatide, trosside jm sarnaste vahendite ehituseks ja katsetamiseks; 134 EN 574:1996+A1:2008 Masinate ohutus Kahekäe-juhtseadised Talitlusaspektid Konstrueerimise põhimõtted. 135 EN :2004+A1:2008 Masinate ohutus Elektritundlik kaitseseadmestik. Osa 1: Üldnõuded ja katsed (IEC :2004 (muudetud)). 197

202 1.5. MUUDE OHTUDEGA SEOTUD RISK Elektritoide Kui masinal on elektritoide, peab masin olema projekteeritud, valmistatud ja varustatud nii, et kõik elektriga seotud ohud on välistatud või neid saab vältida. Masinatele kohaldatakse ohutuseesmärke, mis on sätestatud nõukogu direktiivis 73/23/EMÜ. Elektriga seotud ohtlike masinate vastavushindamise ja turulelaskmise ja/või kasutuselevõtmisega seotud kohustused on sätestatud vaid käesoleva direktiiviga Elekter Punkt käsitleb elektrienergia kasutamisega seotud riske. Elektrienergia võib elektrimootori abil muundada mehaaniliseks energiaks või seda võib kasutada näiteks soojuse või kiirguse tekitamiseks tööprotsessi jaoks. Teatavates tööprotsessides, näiteks värvimine, materjalide eraldamine või heitmete sadestamine, kasutatakse ka staatilist elektrit. Elektrienergia kasutamisega seotud peamised riskid on elektrilöök voolu all olevate osadega otsese kokkupuute (juhuslik kokkupuude tavaliselt voolu all olevate osadega) või kaudse kokkupuute (kokkupuude osadega, mis on sattunud voolu alla vea tõttu) tulemusena ning sädemetest või elektriseadmete ülekuumenemisest põhjustatud põletus, tulekahju või plahvatus. Punkti esimese lõiguga nõutakse, et masinatootja võtaks vajalikud meetmed kõigi elektriga seotud ohtude vältimiseks. Seda üldnõuet kohaldatakse olenemata sellest, milline on elektritoiteallika pinge. Punkti teise lõiguga muudetakse madalpingedirektiivis 2006/95/EÜ (endine direktiiv 73/23/EMÜ koos muudatustega) sätestatud ohutusnõuded kohaldatavaks masinate suhtes. Kõnealuse lõigu teisest lausest nähtub, et madalpingedirektiiviga ette nähtud menetlusi seoses turule laskmise ja kasutusele võtmisega ei kohaldata masinadirektiivi reguleerimisalasse kuuluvate masinate suhtes. See tähendab, et masinadirektiivi reguleerimisalasse kuuluvate masinate vastavusdeklaratsioonil ei viidata madalpingedirektiivile. Tuleb meelde tuletada, et teatavad madalpinge elektriseadmete rühmad ei kuulu masinadirektiivi reguleerimisalasse vt 63: märkused artikli 1 lõike 2 punkti k kohta. Masinate elektriseadmete projekteerimise üldspetsifikatsioonid on esitatud standardis EN ; masinate kõrgepingeseadmete spetsifikatsioonid on esitatud standardis EN Elektriseadmete spetsifikatsioonid on samuti esitatud paljudes konkreetseid masinarühmi käsitlevates standardites. Lisaks punktis esitatud üldnõuetele esitatakse punktis täiendavad nõuded liikurmasinate akudele. 136 EN :2006+A1: Masinate ohutus Masinate elektriseadmed Osa 1: Üldnõuded (IEC :2005 (muudetud)). 137 EN :2000 Masinate ohutus Masinate elektriseadmed Osa 11: Nõuded kõrgepinge seadmestikule vahelduvvoolu pingele üle 1000 V või alalisvoolu pingele üle 1500 V ja mis ei ületa 36 Kv (IEC :2000). 198

203 Staatiline elekter Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et välditakse või piiratakse potentsiaalselt ohtlike elektrostaatiliste laengute kogunemist ja/või sellel peab olema mahalaadimissüsteem Soovimatu staatiline elekter Punkt käsitleb riske, mis on seotud soovimatu staatilise elektrilaenguga, mis võib masinas või masinaosas tekkida peamiselt kahe masinaosa või masina ja masina poolt kasutatava või toodetava detaili, materjali või vedeliku vahelise hõõrdumise tulemusena. Staatiline laeng võib tekkida ka elektrivälja viidud maandamata metallosades. Kui inimene puutub kokku elektriliselt laetud osaga või läheneb sellele, võib elektriline lahendusvool minna läbi tema keha maasse. Selle füsioloogiline mõju sõltub peamiselt kokkupuutepinna suurusest, lahendusenergia kogusest ning voolu amplituudist ja sagedusest. See mõju võib väljenduda kõigest ebameeldiva või valuliku aistinguna või võivad sellel olla eluohtlikud tagajärjed. Üllatusmoment võib õnnetuse riski suurendada. Staatilise elektri lahendus võib samuti süüdata tulekahju või tekitada plahvatuse vt 227 ja 228: märkused punktide ja kohta. Staatilise elektri lahendus võib samuti kahjustada kontrollisüsteemide elektroonilisi lülitusi või takistada nende nõuetekohast toimimist, põhjustades seeläbi ohtlikke olukordi. Selleks et vältida soovimatute staatiliste laengute kogunemist, võib kasutada erinevaid tehnikaid, näiteks võib asendada isoleermaterjali antistaatiliste või konduktiivsete materjalidega, vältides asjaomastes ruumides kuiva keskkonda või luues seal ioniseeritud keskkonna. Staatilise energia ohutu lahendus on võimalik näiteks elektrit juhtivate masinaosade ühtlustamise ja maandamisega Muu toide, v.a elektritoide Muu toitega, v.a elektritoide, masin peab olema projekteeritud, valmistatud ja varustatud nii, et välditakse kõiki nende energialiikidega seotud võimalikke ohte Muu toide, v.a elektritoide Muud energiaallikad peale elektri on näiteks hüdrauliline, pneumaatiline, mehaaniline ja soojusenergia. Energiat võib toota masin ise, näiteks elektriajamiga hüdraulilise pumba või kompressori abil või sisepõlemismootori abil; seda võib saada ka välisest allikast, nagu suruõhutoitest või veduki käitusvõllist. Mehaanilist energiat võivad anda ka muud seadmed, näiteks sõiduki katsesüsteem, mida katsetatav sõiduk kasutab. Energiat võib samuti saada looduslikest allikatest, nagu tuul või liikuv vesi. Igat liiki energiat seostatakse eriohtudega, näiteks ülesurve ja sise- või välisleke hüdrauliliste või pneumaatiliste süsteemide puhul või ülekuumenemine ja heitgaasid sisepõlemismootorite puhul. Punktiga nähakse ette, et masinate tootjad peavad hindama kõiki selliste energiaallikatega seonduvaid riske ja neid vältima. 199

204 Standardis EN 982 esitatakse üldised spetsifikatsioonid hüdrauliliste jõusüsteemide jaoks 138 ; standard EN 983 sisaldab üldiseid spetsifikatsioone pneumaatiliste jõusüsteemide jaoks 139. Lisaks punktis esitatud üldnõudele on punktis 5.5 toodud täiendavad nõuded seoses allmaatööks ette nähtud masinate sisepõlemismootoritega Koostamisvead Kui teatavate osade paigaldamisel või vahetamisel tehtavad vead võivad tekitada ohtu, tuleb need vead välistada juba selliste osade projekteerimisel ja valmistamisel või kui see ei ole võimalik, siis osadel ja/või kinnituskohtadel esitatava teabe abil. Sama teave tuleb esitada liikuvatel osadel ja/või nende kinnituskohtadel, kui ohu vältimiseks on vaja teada liikumissuunda. Vajaduse korral tuleb vajalik lisateave ohu kohta esitada kasutusjuhendis. Kui vigane ühendus võib tekitada ohtu, tuleb gaasi- või vedelikutorude ja elektrijuhtmete ebaõige ühendamise võimalus välistada juba projekteerimisega, või kui see ei ole võimalik, siis ühendatavatel torudel, juhtmetel ja vajaduse korral nende liitmikel esitatava teabe abil Koostamisvead Punktis esitatud nõude esimene lõik käsitleb ohte, mis võivad tekkida osade monteerimisel masinale selle paigaldamise ajal või osade taasmonteerimisel pärast masina viimist uuele kohale või pärast masina lahtivõtmist hooldustööde eesmärgil. Seda nõuet kohaldatakse masinaosadele, mis on mõeldud selliseks monteerimiseks või eemaldamiseks ja taasmonteerimiseks, mida teeb kasutaja või mida tehakse kasutaja kontrolli all. Muude osade õige monteerimine tuleb tagada tootja enda tootmissüsteemiga. Kui on ette näha ebaõige monteerimise või taasmonteerimise võimalus, mis võib põhjustada riski, tuleb seda võimaluse piires vältida masina ja asjaomaste osade ning nende kinnitussüsteemide projekteerimisel ja valmistamisel. Näiteks on monteeritavale osale ja masina vastavale osale asümmeetrilise vormi andmisega võimalik tagada, et osa ei saa valesti paigaldada. Selgelt eristatavate kinnitussüsteemide kasutamine selliste osade monteerimiseks, mille puhul on segiajamise oht, võib anda sama tulemuse. Kui konstruktsioonilahendus ei ole teostatav, tuleb seadmeosad või nende kinnituskohad märgistada vajalikul moel, et vältida koostamisvigu. Punkti esimese lõigu teise lausega nähakse ette, et sama nõuet kohaldatakse liikuvate osade suhtes, näiteks ketid või rihmad, mis tuleb paigaldada kindlas suunas. Koostamisvigade vältimiseks kasutatavate märgistuste suhtes kohaldatakse punktis esitatud nõudeid, mis käsitlevad teavet ja hoiatusi masina kohta. 138 EN 982:1996+A1:2008 Masinate ohutus Hüdroajamiga süsteemide ja nende komponentide ohutusnõuded Hüdraulika. 139 EN 983:1996+A1:2008 Masinate ohutus Hüdroajamiga süsteemide ja nende komponentide ohutusnõuded Pneumaatika. 200

205 Vastavalt punkti teisele lõigule peavad tootja juhised andma vajaduse korral täiendavat teavet selle kohta, milliseid meetmeid on võetud koostamisvigade vältimiseks, ja, kui see on asjakohane, selgitama asjaomastele osadele märgitud teavet vt 264: märkused punkti alapunkti i kohta. Punkti kolmas lõik käsitleb konkreetsemalt ebaõige ühendamisega kaasnevaid riske. Selliste ühenduste hulka võivad kuuluda näiteks masina ühendus toiteallika või vedelikuvarude külge või pukseeritava masina juhtimissüsteemi ühendus iseliikuva masina või veduki juhtimissüsteemi külge. Selle riski suhtes kohaldatakse samasugust lähenemisviisi nagu koostamisvigade vältimise suhtes üldiselt. Riski põhjustada võivaid ühendamisvigu tuleb võimaluse piires välistada ühendatavate elementide projekteerimisel, näiteks kasutades erinevaid läbimõõte, keermeid või ühendusviise. Värvikoodide kasutamine märgistamisel on kasulik vahend, kuid see ei asenda vea välistamist projekteerimisega. Kui viga ei saa välistada projekteerimisega, tuleb vajalik teave märkida ühendatavatele elementidele ja, kui see on asjakohane, ühendamisvahenditele Äärmuslikud temperatuurid Tuleb võtta meetmeid, et kõrvaldada igasugune selliste vigastuste oht, mis tuleneb kokkupuutest kõrge või väga madala temperatuuriga masinaosade või materjalidega või lähedusest nendele. Tuleb ka võtta meetmed kaitseks kuuma või väga külma materjali eemalepaiskumise vastu või selle ohu vältimiseks Äärmuslikud temperatuurid Kokkupuude kuumade masinaosadega või kuumade materjalidega, mida masin kasutab või valmistab, või selliste osade ja materjalide läheduses viibimine võib põhjustada ebamugavustunnet, valu ja põletust. Kokkupuude väga külmade osade või materjalidega võib põhjustada tuimust või külmakahjustusi. Korduv kokkupuude külmade osade või materjalidega võib kahjustada närve või veresooni. Võimaluse korral tuleb vähendada riske, mida põhjustab kokkupuude väga kõrgete või madalate temperatuuridega masinaosadega või materjalidega, mida masin kasutab või valmistab, või lähedus sellistele osadele või materjalidele, vältides ohtlike temperatuuride kasutamist. Kui see ei ole võimalik, tuleb võtta vajalikud kaitsemeetmed, et vältida ohtlikku kokkupuudet asjaomaste piirkondadega või nende lähedusse sattumist, paigutades need inimeste tavalisest käeulatusest piisavalt kaugele või paigaldades kaitsepiirded või muud vajaliku soojusisolatsiooniga kaitsestruktuurid. Punkti teises lõigus esitatud nõue täiendab punktis esitatud nõuet seoses eemalepaiskuvatest esemetest tuleneva riskiga. Kui paigaldatakse kaitsepiirded kaitseks kuumade või väga külmade materjalide eemalepaiskumise riski vastu, peavad need olema projekteeritud taluma asjaomaseid temperatuure vt 216: märkused punkti kohta. 201

206 Standardi EN ISO osa 1 ja osa annavad suuniseid selle kohta, kuidas hinnata vigastuse ohtu kokkupuutel vastavalt kuumade ja külmade pindadega. Suuniseid sisaldab ka Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) suunis Tuli Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on välistatud igasugune tuleohu ja ülekuumenemise risk, mida masin ise või masinas toodetavad või kasutatavad gaasid, vedelikud, tolm, aurud või muud ained võivad põhjustada Tuli Masinas tekkiv tuli kujutab endast suurt riski nii inimestele kui ka varale, sest tuli võib kahjustada masinat ennast ning ümbritsevaid seadiseid ja hooneid või need hävitada. Tuleohu hindamine hõlmab kolme sellise olulise elemendi kindlaksmääramist ja hindamist, mida on vaja tule süttimiseks. Need elemendid esitatakse tavaliselt kolmnurkskeemina: 142 Kütus masinas kasutatavad või selle poolt toodetavad põlevad materjalid või ained TULI Hapnik õhust või oksüdeeruvatest ainetest Süüteallikas nt mehaanilistest või elektrilistest seadmetest tekkivad sädemed, staatilise elektri lahendus, kuumad pinnad, leegid 140 EN ISO : Soojuskeskkondade ergonoomika Meetodid, millega hinnata inimese reaktsiooni kokkupuutel pinnaga Osa 1: Kuumad pinnad (ISO :2006); EN ISO : Soojuskeskkondade ergonoomika Meetodid, millega hinnata inimese reaktsiooni kokkupuutel pinnaga Osa 3: Külmad pinnad (ISO :2005). 141 Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) suunis 29: Tõenäoliselt puudutatavate kuumade pindade temperatuurid Juhenddokument tehnilistele komiteedele ja tootjatele. 142 Põlemisprotsessi tekkimist võib soodustada või takistada ka muude ainete (katalüsaatorite) olemasolu. 202

207 Tuleohu vähendamine hõlmab kombineeritud meetmete võtmist seoses kolmnurga kolme elemendiga. Põlevate materjalide ja ainete kaasamise, kasutamise või valmistamise vältimine või vähendamine. Selliste meetmete hulka kuulub näiteks tulekindlate materjalide kasutamine masinate konstruktsioonis, masinates kasutatavate või toodetavate tuleohtlike vedelike, tolmu või gaaside ohutu kogumine ja põlevate jäätmete ohutu kõrvaldamine vt 178: märkused punkti kohta. Masinates või nendes kasutatavate või toodetavate materjalide või ainete ülekuumenemise vältimine ja ülekuumenemise võimaluse korral selle avastamine ja vajalike parandusmeetmete käivitamine või hoiatuse andmine operaatorile enne tuleohu tekkimist. Põlevate materjalide või ainete süüteallikatega, nt mehaanilise või elektrilise päritoluga sädemete või kuumade pindadega kokkupuute vältimine vt 222 ja 223: märkused punktide ja kohta. Hapnikusisalduse vähendamine (niivõrd kui see ei põhjusta inimestele täiendavat riski) või oksüdeeruvate ainete kohalolu vältimine. Kui tuleohtu ei saa nende meetmetega piisaval määral vähendada, võetakse täiendavaid kaitsemeetmeid tule mõju piiramiseks. Sellised meetmed võivad hõlmata näiteks masinate kaitsmist ja eraldamist ning tuleandurite, alarmi ja/või kustutussüsteemide paigaldamist. Vajalikud meetmed määratakse kindlaks tuleohu hindamise põhjal. Tuleohu hindamise, ärahoidmise ja tulekaitse üldised spetsifikatsioonid on esitatud standardis EN Lisaks punktis esitatud üldnõuetele esitatakse punktis täiendavad nõuded liikurmasinate akudele. Punktis 5.5 on esitatud täiendavad nõuded seoses allmaatööks ette nähtud masinate tuleohuga Plahvatusoht Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on välistatud igasugune plahvatusrisk, mida masin ise või masinas toodetavad või kasutatavad gaasid, vedelikud, tolm, aurud või muud ained võivad põhjustada. Kui masina kasutamine potentsiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas tekitab plahvatusohu, peab masin vastama sellekohastele kehtivatele ühenduse eridirektiividele Plahvatusoht Punkti esimeses lõigus esitatud nõuet kohaldatakse plahvatusohu suhtes, mida põhjustab masina enda käitamine või selles kasutatavad või toodetavad materjalid või ained. Plahvatus võib tekkida, kui teatava kontsentratsiooniga tuleohtlike ainete, nt gaaside, aurude, udu või tolmu põlemise põhjustab piisava energiaga süüteallikas. Plahvatus hõlmab põlemise ülikiiret isejätkuvat levikut, millega kaasneb suure rõhu tekkimine. 143 EN 13478:2001+A1: Masinate ohutus - Tule ärahoidmine ja tulekaitse. 203

208 Plahvatus tekitab inimestele ja varale kahju intensiivsete leekide, soojuskiirguse, lööklaine, eemalepaiskuvate rusude ja ohtlike ainete näol. Potentsiaalse kahju suurus sõltub peamiselt lõhkesegu kogusest ja selle laadist. Plahvatusohu vältimise suhtes kohaldatakse samu põhimõtteid nagu tuleohu vältimise suhtes. Plahvatusohu vältimine hõlmab järgmiste meetmete kombineerimist: lõhkesegu koondamise vältimine masinate lähedusse või ümber, vältides tuleohtlike materjalide ja ainete kasutamist või hoides nende kontsentratsiooni õhus sellisena, et see jääb väljapoole ülemist või alumist plahvatuspiiri; süüteallikate kohalolu vältimine ohtlikel aladel; hapnikusisalduse vähendamine ohtlikel aladel (niivõrd kui see ei põhjusta inimestele täiendavat riski). Kui plahvatusohtu ei ole võimalik täielikult vältida, võetakse täiendavaid kaitsemeetmeid plahvatuse mõju piiramiseks. Sellised meetmed hõlmavad näiteks plahvatuskindlat konstruktsiooni, plahvatuse mõju vähendavate vahendite (avad) kasutamist, automaatsete plahvatusandurite ja plahvatuse summutisüsteemide või tulekahju ja plahvatuse leviku vältimise seadmete paigaldamist. Plahvatusohu hindamise, plahvatuse vältimise ja kaitse üldised spetsifikatsioonid on esitatud standardis EN Vastavalt punkti teisele lõigule kohaldatakse potentsiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas või sellega seoses kasutamiseks mõeldud masinate suhtes direktiivi 94/9/EÜ sätteid 145 vt 91: märkused artikli 3 kohta. Potentsiaalselt plahvatusohtliku keskkonna mõistet selgitatakse direktiivi 94/9/EÜ kohaldamist käsitlevates suunistes 146. Direktiivi 94/9/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate masinate suhtes kohaldatakse erimärgistamise nõudeid vt 251: märkused punkti kolmanda lõigu kohta. Kuigi direktiivi 94/9/EÜ ei kohaldata iseenesest sellise plahvatusohu suhtes, mida põhjustab masin ise, tuleb masina alasse, kus on potentsiaalselt plahvatusohtliku keskkonna tekkimise oht, paigaldada seadmed, mis vastavad direktiivi 94/9/EÜ nõuetele. 144 EN :2007 Plahvatusohtlik keskkond Plahvatuse vältimine ja kaitse Osa 1: Põhimõisted ja metoodika. 145 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/9/EÜ, 23. märts 1994, plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 100, , lk 1). 146 Suunised, mis käsitlevad 23. märtsi aasta direktiivi 94/9/EÜ (plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) kohaldamist Kolmas väljaanne, juuni 2009 vt punkti 3.7.1: 204

209 Müra Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et masina tekitatavast õhumürast tulenevad ohud oleksid vähendatud miinimumini, võttes arvesse tehnika arengut ja kättesaadavaid vahendeid müra vähendamiseks, eriti selle tekkekohas. Mürataset on võimalik hinnata, võrreldes seda sarnaste masinate müra andmetega Müra vähendamine Punktis esitatud nõue käsitleb riske, mis on seotud masina operaatorite ja teiste inimeste kokkupuutega masina tekitatud müraga. Pikaajaline kokkupuude masina tekitatud müraga on peamine töökeskkonnast tingitud müra põhjustatud kuulmispuude põhjus. Sageli on terviserisk märkamatu, kuna kuulmiskahjustus tekib järk-järgult ja on pöördumatu, kuid asjaomane isik ei ole sellest kokkupuute ajal teadlik. Kokkupuude suure energiaga impulssmüraga võib põhjustada äkk-kurtust. Kokkupuudet müraga seostatakse ka muude kuulmishäiretega, nagu tinnitus (heli tajumine välise heliallika puudumisel). Kokkupuude masina tekitatud müraga on samuti üks väsimuse ja stressi allikas ning võib põhjustada õnnetusjuhtumeid, näiteks suhtlemise takistamise tõttu vt 181: märkused punkti kohta. On oluline eristada inimeste müraga kokkupuudet masina tekitatavast mürast. Masina tekitatav müra, mida mõõdetakse kindlaksmääratud tingimustes, on masina iseloomulik omadus. Kokkupuude masina tekitatava müraga sõltub sellistest teguritest nagu masina paigaldamine, masina kasutamistingimused, töökoha omadused (nt mürasummutus, müra hajutamine, müra peegeldumine), muudest allikatest (nt muud masinad) pärinev müra, isikute asetsemine müraallika suhtes, kokkupuute kestus ja isikukaitsevahendite (kuulmiskaitsed) kasutamine. Masina tootja vastutab selle eest, kui suur on tema toodetud masina panus mürariski suurenemisse. Töötajate kokkupuude müraga on reguleeritud riigisiseste sätetega, millega rakendatakse direktiivi 2003/10/EÜ töötajate kokkupuute kohta mürast tulenevate riskidega 147. Kõnealuse direktiiviga nähakse ette päevaste müraga kokkupuute tasemete ja tipphelirõhu piirväärtused ning meetmete lähteväärtused. Mida väiksem on masina tekitatav müra, seda kergem on kasutajatel pidada kinni direktiiviga 2003/10/EÜ sätestatud kokkupuute tasemetest. Seepärast on kasutajad huvitatud selliste masinate valimisest, mis tekitavad nõutava töö tegemisel nii vähe müra kui võimalik 148 vt 275: märkused punkti kohta. Masinadirektiiviga ei kehtestata müra piirväärtuseid, kuid sellega nõutakse tootjatelt müraga seotud riskide vähendamist madalaima tasemeni, võttes arvesse tehnika arengut ja müra vähendamise vahendite kättesaadavust. 147 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/10/EÜ, 6. veebruar 2003, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega (seitsmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 42, , lk 38). 148 Vt direktiivi 2003/10/EÜ artikli 4 lõiget

210 Lisaks masinadirektiivile kohaldatakse teatavate masinarühmade suhtes välitingimustes kasutatavaid seadmeid käsitleva direktiivi 2000/14/EÜ kohaseid müra piirväärtuseid 149 vt 92: märkused artikli 3 kohta; ja 273: märkused punkti alapunkti u kohta. Tootjad peavad müraga kaasnevate ohtude vältimisel võtma arvesse punktis kirjeldatud järgmisi ohutuse tagamise põhimõtteid: esmatähtis on tagada masina selline projekteerimine ja valmistamine, et vähendada müra selle tekkekohas; teiseks tuleb võtta selliseid integreeritud kaitsemeetmeid, mis täiendavad müra tekkekohas müra vähendamise meetmeid, võimaldades seeläbi müra veelgi vähendada; kolmandaks tuleb teavitada kasutajaid jääkmürast, et nad saaksid võtta vajalikke kaitsemeetmeid, näiteks seoses masina paigaldamisega, töökoha projekteerimisega ja isikukaitsevahendite (kuulmiskaitsed) kasutamisega vt -d 264, 267 ja 273: märkused punkti alapunktide j, l, m ja u kohta. Müra vähendamine selle tekkekohas on kõige tõhusam viis müraga seotud riskide vähendamiseks nii asjaomaste masinate operaatorite kui ka teiste isikute jaoks, kes võivad kokku puutuda masinate tekitatava müraga. Müra vähendamiseks selle tekkekohas on vaja määrata kindlaks asjaomase masina peamine müraallikas. Peamise müraallika või -allikate vähendamiseks tuleb meetmeid võtta projekteerimise võimalikult varajases etapis. Müravastased integreeritud kaitsemeetmed hõlmavad akustiliste piirete paigaldamist masina või masina peamise müraallika ümber. Kui see on asjakohane, projekteeritakse kaitsepiirded müra nõuetekohaseks vähendamiseks ja kaitseks muude ohtude eest vt 169: märkused punkti alapunkti f kohta; ja 216: märkused punkti kohta. Samuti on võimalik projekteerida töökohtadele või kabiinidele piirded, mis nõrgendavad müra ja pakuvad kaitset muude ohtude vastu vt 182: märkused punkti kohta; ja 294: märkused punkti kohta. Siiski tuleb märkida, et sellised meetmed ei kaitse operaatoreid siis, kui nad asuvad väljaspool neid piirdeid, ega teisi müraga kokkupuutuvaid isikuid. Masinate tekitatava müra vähendamise üldspetsifikatsioonid on esitatud standardis EN ISO Võrdlemine sarnaste masinate müra andmetega Punkti teine lõik osutab müraga seotud riskide vähendamiseks võetud meetmete piisavuse hindamisele: mürataseme võrdlemine sarnaste masinate 149 Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. mai aasta direktiivi 2000/14/EÜ välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (EÜT L 162, , lk 1) artiklit EN ISO : Akustika Soovituslikud juhised müravabade mehhanismide ja seadmete konstrueerimiseks Osa 1: Kavandamine (ISO/TR :1995). 206

211 müratasemega. See lähenemisviis on üldpõhimõttes 1: riskihindamine 151 esitatud riskihindamisprotsessi neljanda etapi osa vt 158: märkused 1. üldpõhimõtte kohta ja see on peamine vahend tehnika taseme kindlaksmääramiseks vt 161: märkused 3. üldpõhimõtte kohta. Lähenemisviis seisneb asjaomase masina mürataseme võrdlemises samasse klassi kuuluvate sarnaste masinate müratasemega. Sarnane masin on masin, mis on mõeldud sama ülesande täitmiseks ja millel on samaväärsed toimivusnäitajad. Toimivust kirjeldavad parameetrid on tavaliselt täpsustatud asjaomase masinarühma müra testimise meetodites. Võrreldavate masinate müra tuleb mõõta sama testimeetodeid kasutades. Kui võrdluse tulemusena selgub, et paljude võrreldavate parameetritega sarnaste masinate müratase on väiksem, näitab see, et asjaomane masin ei ole kooskõlas tehnika tasemega, sest kättesaadavad on müra täiendava vähendamise vahendid, mida tuleks kohaldada. Kui võrdluse tulemusena selgub, et sarnastel masinatel on samaväärne või suurem müratase, näitab see, et müra vähendamise meetmed on piisavad, välja arvatud juhul, kui on selge, et kättesaadavad on tehnilised vahendid müra täiendavaks vähendamiseks, mida tuleks sellisel juhul ka kohaldada. Selle lähenemisviisi kohaldamine peab põhinema asjakohastel müra testimise meetoditel ning usaldusväärsetel ja representatiivsetel müra võrdlusandmetel. Seni on andmeid kogutud üksnes piiratud määral. Kuid üha rohkemate C-tüüpi standardite puhul on ette nähtud võrdlusandmete kasutamine nende kohaldamisalasse kuuluvate masinarühmade osas. Masinate müraandmete võrdlemise meetod on esitatud standardis EN ISO Vibratsioon Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et masina tekitatavast vibratsioonist tulenevad ohud oleksid vähendatud miinimumini, võttes arvesse tehnika arengut ja kättesaadavaid vahendeid vibreerimise vähendamiseks, eriti selle tekkekohas. Vibratsioonitaset on võimalik hinnata, võrreldes seda sarnaste masinate vibratsiooni andmetega Vibratsioon Punktis esitatud nõue käsitleb riske, mis on seotud kokkupuutega masina tekitatud vibratsiooniga. Vibratsiooni võib tekitada masina enda töö, näiteks masside pöörlemine või edasi-tagasi liikumine, gaasi pulsatsioon või selline aerodünaamiline nähtus, mida põhjustavad tiivikud, või käeshoitavate masinate mõju kõvadele materjalidele. Vibratsiooni võib põhjustada ka masina ja selle keskkonna vastasmõju, näiteks liikurmasina liikumine ebatasasel pinnal. Kokkupuude vibratsiooniga, mis kandub jalgade või istme kaudu üle kogu kehale, võib põhjustada lihasluukonna häireid, nagu seljavalu ja selgrookahjustused, või neid 151 Vt standardi EN ISO : Masinate ohutus Riskide hindamine Osa 1: Põhimõtted punkti EN ISO 11689:1997 Akustika - Mehhanismide ja seadmete tekitatud müra andmete võrdlemine. 207

212 süvendada. Käe/käsivarre kokkupuude vibratsiooniga võib kahjustada sõrmede ja käte veresooni (nn valgete sõrmede fenomen) ning kahjustada käte ja käsivarte perifeerset närvisüsteemi, kõõluseid, lihaseid, luid ja liigeseid. On oluline eristada inimeste vibratsiooniga kokkupuudet masina tekitatud vibratsioonist. Tuleb märkida, et töötajate kokkupuude vibratsiooniga on reguleeritud riigisiseste sätetega, millega rakendatakse direktiivi 2002/44/EÜ 153. Nimetatud direktiivis sätestatakse päevase kokkupuute piirväärtused ja päevase kokkupuute rakendusväärtused koht- ja üldvibratsiooni puhul. Inimeste päevast kokkupuudet vibratsiooniga ei saa tuletada lihtsalt masina tekitatava vibratsiooni mõõtmise alusel, sest kokkupuude sõltub samuti asjaomase masina kasutamise kestusest ja tingimustest. Kuid mida väiksem on masina tekitatava vibratsiooni tase, seda kergem on kasutajatel järgida direktiiviga 2002/44/EÜ sätestatud kokkupuute piirväärtusi. Seepärast on kasutajad huvitatud selliste masinate valimisest, mis tekitavad nõutava töö tegemisel nii vähe vibratsiooni kui võimalik vt 275: märkused punkti kohta. Tootjad peavad vibratsiooniga kaasnevate ohtude vältimisel võtma arvesse järgmisi punktis kirjeldatud ohutuse tagamise põhimõtteid: esimeses järjekorras tuleb masin projekteerida ja valmistada selliselt, et vähendada vibratsiooni selle tekkekohas, näiteks tagades, et masinaosade võnkesagedused ei ole lähedased vibratsiooni tekkesagedusele, valides masina valmistamiseks materjalid, millel on head summutusomadused, kaasates täiendava massi või tasakaalustades pöörlevad või edasi-tagasi liikuvad osad; teiseks tuleb võtta integreeritud kaitsemeetmed: isoleerivate meetmetega on võimalik vältida vibratsiooni ülekandumist töötaja kogu kehale või kätele ja käsivartele. Isoleerivad meetmed hõlmavad metall- või elastomeersete vedrude paigaldamist, hõõrdumis-, vedelik- või gaasipõhimõttel töötavate summutite kasutamist või vedrude ja summutite kombineerimist; kolmandaks tuleb teavitada kasutajaid jääkvibratsioonist, et nad saaksid võtta vajalikke kaitsemeetmeid, näiteks seoses masina paigaldamisega või asjakohase koolituse pakkumisega vt -d 264 ja 267: märkused punkti alapunktide j ja l kohta; 279: märkused punkti kohta; ja 325: märkused punkti kohta. Punkti teine lõik viitab vibratsiooniga seotud riskide vähendamiseks võetud meetmete piisavuse hindamiseks kasutatavale lähenemisviisile: vibratsioonitaseme võrdlemine sarnaste masinate vibratsioonitasemega. Nimetatud meetodit kohaldatakse samadel tingimustel nagu võrdväärset müraandmete võrdlemise nõuet vt 230: märkused punkti kohta. 153 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni aasta direktiiv 2002/44/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (vibratsioon) tulenevate riskidega (kuueteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses). 208

213 Vibratsiooniallika isoleerimise üldised spetsifikatsioonid on esitatud standardis EN Lisaks punktis esitatud üldnõuetele esitatakse punktis täiendavad nõuded vibratsiooni tekitavate masinate istmetele Kiirgus Masina ebasoovitav kiirgus peab olema välistatud või vähendatud inimese jaoks ohutule tasemele. Masina tööga seotud igasugune ioniseeriv kiirgus masina seadistamise, töötamise ja puhastamise ajal ei tohi ületada taset, mis on masina toimimiseks hädavajalik. Ohu korral tuleb rakendada kõiki vajalikke kaitsemeetmeid. Igasugune masina tööga seotud mitteioniseeriv kiirgus masina seadistamise, töötamise ja puhastamise ajal peab jääma tasemele, mis inimesi ei kahjusta Masina ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus Punktis esitatud nõuded käsitlevad riske, mis on seotud masinaosadest või masinas kasutatavatest või toodetavatest materjalidest või ainetest põhjustatud kiirgusega. Punkt käsitleb nii ioniseerivat kui ka mitteioniseerivat kiirgust. Koherentsest optilisest kiirgusest (laserid) tulenevat ohtu käsitletakse punktis Ioniseeriv kiirgus hõlmab radioaktiivset alfa-, beeta- ja gammakiirgust ning röntgenkiiri. Kokkupuude ioniseeriva kiirgusega kahjustab rakke ja võib olla kantserogeenne. Mitteioniseeriv kiirgus hõlmab magnet- ja elektromagnetkiirgust mikrolainepikkuse ja raadiosagedusvahemikes ning optilist kiirgust infrapuna-, nähtava valguse ja ultraviolettlainepikkuse vahemikes. Kokkupuude tugeva magnetväljaga võib põhjustada vertiigot, iiveldust ja magnetofosfeene (nägemismeele tajutavad sähvatavad valguselaigukesed). Kokkupuude mikrolaine- ja raadiosageduskiirgusega võib põhjustada kuumatunnet ning kahjustada närvi- ja lihasreaktsiooni. Kokkupuude teatava tasemega optilise kiirgusega võib tekitada põletust ning muid silma- ja nahakahjustusi. Kokkupuude ultraviolettkiirgusega võib olla kantserogeenne. 154 EN 1299:1997+A1: Mehaaniline võnkumine ja löök - Seadmete vibroisoleerimine - Teave vibratsiooniallika isoleerimise kohta. 209

214 Tuleb märkida, et töötajate kokkupuude kiirgusega on reguleeritud riigisiseste sätetega, millega rakendatakse järgmisi direktiive: ioniseeriv kiirgus: direktiiv 96/29/Euratom 155 elektromagnetväljad: direktiiv 2004/40/EÜ 156 tehislik optiline kiirgus: direktiiv 2006/25/EÜ 157 Nendes direktiivides sätestatakse kokkupuute piirväärtused. Kuigi on oluline eristada isikute kokkupuudet kiirgusega masinate tekitatavast kiirgusest, siis mida väiksem on masina tekitatav kiirgus, seda lihtsam on kasutajatel kokkupuute piirväärtustest kinni pidada. Punkti esimeses lõigus esitatud üldnõuet kohaldatakse ebasoovitava kiirguse suhtes, st kiirguse suhtes, mis ei ole masina tööks vajalik. Seda kohaldatakse nii ioniseeriva kui ka mitteioniseeriva kiirguse suhtes. Ebasoovitava kiirguse põhjustatud ohtude vältimine hõlmab järgmist: kiirguse vältimine või selle vähendamine kahjutule tasemele tuleb märkida, et ioniseeriva kiirguse puhul kahjutut kokkupuutetaset ei ole; kui kiirgust ei saa kõrvaldada või piisavalt vähendada, siis kiirguskaitsete kasutamine operaatorite ja teiste isikute kokkupuute vältimiseks; kasutajate teavitamine jääkkiirgusest ja vajadusest tagada isikukaitsevahendid ja neid kasutada vt 267: märkused punkti alapunktide l ja m kohta. Punkti teises lõigus käsitletakse masina tööga seotud ioniseeriva kiirguse riske. Tuleb meelde tuletada, et spetsiaalselt tuumaenergiatööstuse või radioaktiivsete materjalide tootmise või töötlemise jaoks projekteeritud masinad ei kuulu masinadirektiivi reguleerimisalasse. Kuid masinadirektiivi reguleerimisalasse kuuluvad masinad võivad sisaldada ioniseeriva kiirguse allikaid, näiteks staatilise elektri laengu mõõtmiseks, mittepurustavaks testimiseks või akumuleerumise vältimiseks vt 50: märkuse artikli 1 lõike 2 punkti c kohta. Selline masina tööga seotud ioniseeriv kiirgus tuleb viia madalaimale tasemele, mis on piisav masina nõuetekohaseks toimimiseks; samuti tuleb võtta vajalikud kaitsemeetmed selle tagamiseks, et operaatorid ja teised isikud ei puutuks kokku kiirgusega, olgu siis masina tavapärase käitamise või hooldamise, nagu seadistamine ja puhastamine, käigus. 155 Nõukogu direktiiv 96/29/Euratom, 13. mai 1996, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EÜT L 159, , lk 1). 156 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli aasta direktiiv 2004/40/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega (kaheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses). Direktiivi 2004/40/EÜ on muudetud direktiiviga 2008/46/EÜ, millega pikendatakse ülevõtmise tähtaega 30. aprillini Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli aasta direktiiv 2006/25/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (tehislik optiline kiirgus) tulenevate riskidega (üheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses). 210

215 Tuleb märkida, et kiirgusallikate kasutamise suhtes võivad kehtida direktiivi 96/29/Euratom ja direktiivi 2003/122/Euratom 158 rakendamiseks vastu võetud riigisisestes õigusnormides sätestatud tegevusloa ja kontrollinõuded. Punkti kolmandas lõigus käsitletakse masina tööga seotud mitteioniseerivat kiirgust. Kuna kokkupuude vähese teatavat liiki mitteioniseeriva kiirgusega võib olla kahjutu, esitatakse punkti kolmandas lõigus nõue, et mitteioniseeriva kiirguse tase, millega inimesed kokku puutuvad, ei tohi avaldada kahjulikku mõju. Mitteioniseeriva kiirguse hindamise ja mõõtmise ning selle vastu kaitsmise üldised spetsifikatsioonid on esitatud standardi EN osades Väliskiirgus Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et väliskiirgus ei häiri selle tööd Väliskiirgus Punktis esitatud nõue käsitleb masinate elektromagnetilise ühilduvuse ühte aspekti, st masina häirekindlust välistest allikatest pärineva elektromagnetilise kiirguse suhtes, mis võib mõjutada inimeste tervist ja ohutust. Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata juhtimissüsteemi ohutusega seotud osade projekteerimisele ja valmistamisele vt 184: märkused punkti kohta. Masina elektromagnetilise häirekindluse suhtes, mis võib häirida masina tööd üldiselt, ja masina tekitatava elektromagnetilise kiirguse suhtes, mis võib häirida muude seadmete tööd, kohaldatakse lisaks masinadirektiivile ka elektromagnetilist ühilduvust käsitlevat direktiivi 2004/108/EÜ 160 vt 92: märkused artikli 3 kohta. Punktis esitatud nõude kohaselt peavad masinate tootjad vältima ka muud liiki väliskiirguse häireid, mida võib ettenähtud kasutustingimuste korral põhjendatult eeldada. Näiteks võib väline tehislik või looduslik optiline kiirgus häirida teatavate fotoelektriliste seadmete või juhtmevabade kaugjuhtimisseadmete tööd. 158 Nõukogu 22. detsembri aasta direktiiv 2003/122/Euratom kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate ja omanikuta kiirgusallikate kontrollimise kohta (ELT L 346, , lk 57). 159 EN :2000+A1:2008 Masinate ohutus Masinate kiirgusest tulenevate riskide hindamine ja vähendamine Osa 1: Üldpõhimõtted; EN :2002+A1:2008 Masinate ohutus Masinatest lähtuvast kiirgusest tulenevate riskide hindamine ja vähendamine Osa 2: Kiirguse mõõtmine; EN :2002+A1:2008 Masinate ohutus Masinatest lähtuvast kiirgusest tulenevate riskide hindamine ja vähendamine Osa 3: Kiirguse vähendamine summutamise või ekraniseerimisega. 160 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/108/EÜ, 15. detsember 2004, mis käsitleb elektromagnetilise ühilduvuse alaste liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 89/336/EMÜ (ELT L 390, , lk 24). 211

216 Laserkiirgus Laserseadmete kasutamisel tuleks arvesse võtta järgmist: masina laserseadmed peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et välditakse igasugust juhuslikku kiirgust, masina laserseadmed peavad olema kaitstud nii, et otsene, peegeldunud või hajukiirgus ning sekundaarne kiirgus ei kahjustaks tervist, masina laserseadmete jälgimise või seadistamise optilised seadmed peavad olema sellised, et laserkiired ei ohustaks tervist Laserkiirgus Laserkiirguse allikad on sageli masinasse sisse ehitatud näiteks mõõtmise, andmetöötluse või inimeste kohalolu avastamise eesmärgil, või sisse ehitatud sellistesse lasertöötlusmasinatesse nagu materjalide või töödeldavate detailide kuumutamis-, märkimis-, lõikamis-, painutamis- või keevitusmasinad. Laseritega kaasnevad riskid sõltuvad kiirguse lainepikkusest ja võimsusest. Kokkupuude laserkiirgusega võib põhjustada silma- või nahavigastusi ja põletusi. Tuleb märkida, et töötajate kokkupuude laserkiirgusega on reguleeritud riigisiseste õigusnormidega, mis on vastu võetud tehislikku optilist kiirgust käsitleva direktiivi 2006/25/EÜ (milles sätestatakse kokkupuute piirväärtused) rakendamiseks. Punktis esitatud nõude kohaselt peab masina tootja integreerima masinasse laseri või laserkiirguse allika, nii et kiirgust tekitatakse üksnes seal ja üksnes juhul, kui seda on vaja. Vajaduse korral tuleb paigaldada lokaalsed või perifeersed kiirguskaitsed või kaitseekraanid, et kaitsta inimesi võimaliku kahjuliku otsese, peegelduva või hajutatud kiirguse eest. Reeglina tuleb vältida inimeste juurdepääsu lasertöötlusmasinate tööalale tavapärase töö käigus. Kui operaatorid peavad laserseadme tööd jälgima, näiteks seadistamise või reguleerimise eesmärgil, peab tootja integreerima masinasse vajalikud kaitsemeetmed, et vältida mis tahes ohtu tervisele. Vastavalt punkti alapunktile b antakse juhised laserkiirguse vastaste isikukaitsevahendite (silmakaitsed) tagamise ja kasutamise kohta ainult sellise jääkkiirguse puhul, mida ei saa integreeritud kaitsemeetmetega välistada. Punkti kolmas taane tähendab, et optilistel seadmetel, nt ekraanidel, mis on paigaldatud operaatorite kaitsmiseks laserseadme jälgimise või reguleerimise ajal, peab olema vajalik maksimaalne läbilaskvus, võttes arvesse laserkiirguse lainepikkuse vahemikku ja muid omadusi, et vältida mis tahes ohtu tervisele. Lasertöötlusmasinate üldised spetsifikatsioonid on esitatud standardi EN ISO osades 1 ja Kaitseekraanide spetsifikatsioonid on esitatud standardis EN EN ISO : Masinate ohutus - Lasertöötlusseadmed - Osa 1: Üldised ohutusnõuded (ISO :2005); EN ISO : Masinate ohutus Lasertöötlusseadmed Osa 2: Käeshoitavate lasertöötlusseadmete ohutusnõuded (ISO :2007). 212

217 Ohtlike materjalide ja ainete leke Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on võimalik vältida masinas tekkivate ohtlike materjalide ja ainete sissehingamist; allaneelamist; nahale, silma ning limaskestadele sattumist ning läbi naha tungimist. Kui ohtu ei ole võimalik kõrvaldada, peab masina varustus võimaldama ohtlike materjalide ja ainete kogumist, kõrvaldamist, pihustatava veega ärauhtmist, filtreerimist või mõne samaväärse tõhusa meetodiga käsitlemist. Kui tööprotsess ei ole masina töötamise ajal täielikult suletud, peavad jääkainete kogumis- ja/või kõrvaldamisseadmed paiknema nii, et nende tõhusus oleks võimalikult suur Ohtlike materjalide ja ainete leke Punktis esitatud nõuded käsitlevad terviseriske, mis on seotud masinas tekkivate ohtlike materjalide või ainetega. Ohtlike materjalide ja ainete hulka kuuluvad keemilised ja bioloogilised materjalid ja ained, mis on klassifitseeritud kui toksilised, kahjulikud, söövitavad, ärritavad, sensibiliseerivad, kantserogeensed, mutageensed, teratogeensed, patogeensed või lämmatavad. Õhu kaudu levivad ohtlikud ained satuvad organismi kõige tõenäolisemalt sissehingamise teel, kuid võivad keha pinnale ladestumise või allaneelamise korral sattuda organismi ka muul viisil. Õhu kaudu mittelevivad ohtlikud ained satuvad organismi tõenäoliselt allaneelamise teel või kokkupuutel naha, silmade või limaskestadega. Ohtlike materjalide ja ainetega seotud riske on võimalik vältida, vältides ohtlike materjalide ja ainete kasutamist või kasutades vähemohtlikke aineid vt 178: märkused punkti kohta. Samuti on võimalik kujundada tootmisprotsess nii, et välditakse või vähendatakse ohtlike materjalide ja ainete heitmeid. Kui ohtlike materjalide ja ainete heitmeid ei ole võimalik piisaval määral vältida või vähendada, tuleb vastavalt punkti teisele lõigule paigaldada masinale seadmed, mida on vaja ohtlike materjalide ja ainete kogumiseks, kõrvaldamiseks või veega ärauhtmiseks, et kaitsta inimesi nendega kokkupuutumise eest. Kui ohtlikud materjalid või ained on kergesti süttivad või võivad koos õhuga moodustada plahvatusohtliku segu, tuleb nende kogumise või kõrvaldamise ajal võtta ettevaatusabinõud tule- või plahvatusohu vältimiseks vt -d 227 ja 228: märkused punktide ja kohta. Punkti kolmandas lõigus käsitletakse olukordi, kus tööprotsess ei ole täiesti suletud. Sellisel juhul tuleb ohtlike materjalide ja ainete kogumise ja kõrvaldamise seadmed projekteerida ja paigutada selliselt, et vältida lekkeohtu. See on võimalik, hoides näiteks kogumisseadmed negatiivse rõhu all või paigutades piisava õhuvooluga tõmbekapid või -otsikud heitmete tekkekohale võimalikult lähedale. 162 EN 12254: Ekraanid laseriga töökohtades Ohutusnõuded ja katsetamine. 213

218 Ohtlike materjalide ja ainetega seotud ohtude vältimise üldised spetsifikatsioonid on esitatud standardi EN 626 osades 1 ja Masinasse kinnijäämise oht Masin peab olema projekteeritud, valmistatud või varustatud vastavate seadmetega nii, et oleks välistatud inimese kinnijäämine sellesse, või kui see ei ole võimalik, siis nii, et inimene saab kutsuda abi Masinasse kinnijäämise oht Punktis esitatud nõuet kohaldatakse selliste olukordade suhtes, kus ei saa täielikult vältida inimeste viibimist masina suletud alas. Kõnealust nõuet kohaldatakse ka teatavat tüüpi masinate kandurite suhtes, mis on mõeldud inimeste tõstmiseks ja mille puhul on oht, et kasutajad võivad jääda kinni, kui kandur jääb kõrgele või kahe liikumatu vastuvõtuplatvormi vahele seisma. Tähelepanu tuleks pöörata ka ohule, et inimesed võivad jääda kinni masina töökõrgusele nt terviserikke korral. Punktis esitatud nõuet tuleb vaadelda koos punktis esitatud nõudega, mis käsitleb töötamiskoha väljapääse ja tagavaraväljapääse vt 182: märkused punkti kohta, ja koos punktidega ja 1.6.5, mis käsitlevad operaatori sekkumist ja masina siseosade puhastamist Libisemis-, komistamis- ja kukkumisoht Masinaosad, kus inimesed võivad liikuda või seista, peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et välditakse libisemist, komistamist ja kukkumist nendel osadel või nendelt alla. Kui see on vajalik, tuleb need osad varustada käetugedega, mis kinnitatakse vastavalt kasutaja vajadustele ning mis võimaldavad neil tasakaalu säilitada Libisemine, komistamine ja kukkumine Punkti esimeses lõigus esitatud nõuet kohaldatakse kõikide masinaosade suhtes, millel inimesed tõenäoliselt liiguvad või seisavad selleks, et pääseda juurde töötamiskohtadele või hoolduspunktidele, või selleks, et liikuda ühe masinaosa juurest teise juurde vt 240: märkused punkti kohta. Seda nõuet kohaldatakse ka nende masinaosade suhtes, millel inimesed liiguvad või seisavad siis, kui nad kasutavad inimeste tõstmiseks või liigutamiseks ette nähtud masinaid. Seega kohaldatakse kõnealust nõuet selliste masinaosade suhtes nagu astmelauad, tööplatvormid, sillad, rambid, astmed, treppredelid, redelid, põrandad, eskalaatori astmed või konveier-liikumisteed. Punktis esitatud nõuet kohaldatakse üksnes kasutaja ruumidesse paigaldatud masina osade, sealhulgas masinale juurdepääsu võimaldavate vahendite suhtes vt 163 EN 626-1:1994+A1: Masinate ohutus Masinatest lähtuvatest ohtlikest ainetest tuleneva terviseriski vähendamine Osa 1: Põhimõtted ja nõuded masinate tootjatele; EN 626-2:1996+A1: Masinate ohutus Masinatest eralduvate kahjulike ainete terviseohu vähendamine Osa 2: Kontrollmenetluste aluseks olev metodoloogia. 214

219 240: märkused punkti kohta. Tööandja kohustused seoses töökoha põrandatega on sätestatud nõukogu direktiivis 89/654/EMÜ 164. Kõik konkreetsed nõuded seoses põrandaga, millel masinat tuleb kasutada või millele see tuleb paigaldada, täpsustatakse tootja koostatud kasutusjuhendis vt 264: märkused punkti alapunkti i kohta. Libisemisohu vältimiseks peab tootja tagama, et masina pinnad, millel inimesed eeldatavalt liiguvad või seisavad, on piisavalt libisemisvastased, võttes arvesse kasutustingimusi. Kuna selliste ainete nagu vesi, õli, rasv, pinnas, mustus, lumi või jää kogunemine tõenäoliselt suurendab libisemisohtu, peavad pinnad, millel inimesed eeldatavalt liiguvad või seisavad, olema võimaluse korral projekteeritud ja paigutatud selliselt, et vältida kõnealuste ainete olemasolu, või projekteeritud selliselt, et kõnealused ained ei kogune pinnale või neid saab ära uhtuda. Kui pinnad jäävad märjaks või niiskeks, tuleks libedate pindade kasutamist vältida. Komistamisohu ärahoidmiseks on oluline vältida kõrvutiasetsevate pindade tasapindade erinevusi. Näiteks peab liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindava tõstuki loodimistäpsus olema selline, et kui inimestel on juurdepääs kandurile, ei tohi kanduri põranda ja platvormi tasapinnad olla erineval kõrgusel, sest see võib põhjustada komistamisohtu. Hoolikas tuleb olla ka kaablite ja torude asukoha määramisel ja nende paigaldamisel, et vältida takistuste loomist, mis võivad põhjustada komistamisohtu. Kukkumisohu korral tuleb asjaomased alad varustada vajalike piirete või kaitsereelingute ja ääristega, et vältida kukkumist. Kui kukkumisohtu ei ole võimalik täielikult välistada, paigaldatakse kukkumisvastaste isikukaitsevahendite kinnituspunktid vt 265: märkused punkti alapunkti m kohta; ja 374: märkused punkti kohta. Tuleb valida sobivat liiki kinnituspunktid, võttes arvesse operaatori liikumisvajadust. Vastavalt punkti alapunktile b ei asenda juhised isikukaitsevahendite kättesaadavuse ja kasutamise kohta siiski kukkumisohuvastaseid integreeritud kaitsemeetmeid, kui sellised meetmed on teostatavad. Punkti teise lõigu kohaselt tuleb masina alad, kus inimesed eeldatavalt liiguvad või seisavad, varustada vajaduse korral käetugedega, mis kinnitatakse vastavalt kasutajate vajadustele, et aidata neil tasakaalu säilitada. See on täiendav meede libisemis-, komistamis- ja kukkumisohu vähendamiseks ning see on eriti oluline masinate puhul, kus kasutajad astuvad liikuvale pinnale, nagu eskalaatorid ja liikuvad sillad. Libisemis-, komistamis- ja kukkumisohu vältimise üldised spetsifikatsioonid on esitatud EN ISO seeria standardites vt 240: märkused punkti kohta. Lisaks punktis esitatud üldnõudele esitatakse punktis täiendavad nõuded seoses inimeste tõstmiseks mõeldud kandurilt kukkumise ohuga. 164 Nõukogu 30. novembri aasta direktiiv 89/654/EMÜ töökohale esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (esimene üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) I lisa punkt

220 Välgulöök Masin, mis vajab kasutamise ajal kaitset välgulöögi vastu, tuleb varustada elektrilaengu maandamissüsteemiga Välgulöök Punktis esitatud nõuet kohaldatakse peamiselt selliste masinate suhtes, mis on mõeldud kasutamiseks välistingimustes, kas paigaldamiseks ühte fikseeritud või mitmesse järjestikusse asukohta. Samuti on see kohaldatav masinate suhtes, mis on välitingimustega ühenduses elektrit juhtivate osade kaudu. Välgulöögiohule altid masinad tuleb varustada asjakohaste piksekaitse- ja maandamissüsteemidega. Tootja peab kasutusjuhendis täpsustama, kuidas masinat maandada, kuidas maandust kontrollida ja hooldada, et see oleks püsivalt tõhus vt -d 264 ja 272: märkused punkti alapunktide i ja r kohta HOOLDUS Masina hooldus Seadistamis- ja hoolduskohad peavad asuma väljaspool ohualasid. Seadistamis-, hooldus-, parandus- ja puhastustoiminguid peab olema võimalik teha siis, kui masin on seisatud. Kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik täita ühte või mitut eespool esitatud tingimust, tuleb võtta meetmeid, et neid toiminguid oleks võimalik ohutult teha (vt punkt 1.2.5). Automaatmasinad ja vajaduse korral ka muud masinad peavad olema varustatud ühendamisseadisega diagnostilise veaotsimisseadme paigaldamiseks. Automaatmasinate need osad, mida on vaja tihti vahetada, peavad olema hõlpsasti ja ohutult eemaldatavad ja vahetatavad. Juurdepääs neile osadele peab olema selline, et kõnealust tööd oleks võimalik teha vajalike tehniliste vahendite abil ja ettenähtud viisil Hooldus Punkti esimeses lõigus esitatakse olulised üldpõhimõtted masinate selliseks projekteerimiseks, et hooldustoiminguid saaks teha ohutult. Seadistamis- ja hoolduskohtade paigutamisega väljapoole ohualasid saab vältida olukorda, kus hooldustöötajatel tuleb oma ülesannete täitmiseks siseneda ohutsooni, ja vajadust eemaldada kinnitatud kaitsepiirded või avada blokeerivad piirded hooldustoimingute tegemiseks. Masinad tuleks võimalikult suures ulatuses projekteerida selliselt, et hooldustoiminguid saab teha siis, kui masin on seisatud. Näiteks siis, kui tuleb vahetada tööriistad või eemaldada need puhastamiseks, peab olema võimalik need masina küljest kätte saada ilma masinat käivitamata. Kui selleks on vaja eriseadmeid, peavad need olema masinaga kaasas vt 177: märkused punkti alapunkti e kohta. Mõnel juhul ei pruugi olla vajalik kogu masina seiskamine, eeldusel et hooldatavad osad ja operaatorite ohutust mõjutada võivad osad on seisatud. 216

221 Punkti teises lõiguga tunnistatakse, et alati ei ole võimalik vältida vajadust siseneda ohualasse hooldustoimingute tegemiseks ja et võib osutuda vajalikuks teha teatavad seadistamis- või reguleerimistoimingud töötava masinaga. Sellisel juhul peab masina juhtimissüsteemil olema asjakohane punktis osutatud ohutu töö režiim vt 204: märkused punkti kohta. Punkti kolmandas ja neljandas lõigus esitatud nõuete eesmärk on vähendada operaatori sekkumisest tulenevaid riske, eelkõige automaatmasinate puhul. Punkti kolmanda lõigu kohaselt peavad masinad olema vajaduse korral varustatud vajalike diagnostiliste veaotsimisseadmete ühendamise vahenditega. Neljanda lõigu kohaselt peab tootja projekteerima automaatmasinad selliselt, et hõlbustada sageli vahetatavate osade eemaldamist ja asendamist. Tootja peab kasutusjuhendis täpsustama ja selgitama selliste hooldustoimingute puhul kasutatavaid ohutuid töövõtteid vt 272: märkused punkti alapunkti s kohta Juurdepääs töötamiskohtadele ja hoolduspunktidele Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see võimaldaks ohutut juurdepääsu kõigile tootmis-, seadistamis- ja hooldustoiminguteks vajalikele kohtadele Juurdepääs töötamiskohtadele ja hoolduspunktidele Punktis esitatud nõuet tuleb töötamiskohtade ja hoolduspunktide valikul silmas pidada. Töötamiskohtade ja hoolduspunktide paigutamisega kergesti ligipääsetavatesse aladesse, nt maapinna tasandile, saab vältida vajadust spetsiaalsete juurdepääsu tagavate vahendite paigaldamise järele. Kui spetsiaalsed juurdepääsu tagavad vahendid on nõutavad, peaks sageli juurdepääsetavate töötamiskohtade ja hoolduspunktide asukoht olema selline, et neile on sobival moel lihtne juurde pääseda. Sarnaselt seadistamis- ja hoolduspunktidega peavad ka juurdepääsuvahendid asuma väljaspool ohuala vt 239: märkused punkti kohta. Masina tootja peab tagama, et masinaga on kaasas vajalikud ohutu juurdepääsu vahendid. See hõlmab masina sellist korpust, mille ehitus viiakse lõpule kasutaja ruumides. Sellisel juhul saab masina tootja arvesse võtta seal juba olemas olevaid juurdepääsuvahendeid ja neid tuleks täpsustada ka tehnilises toimikus. Hoolduspunkte teenindavad juurdepääsuvahendid tuleb projekteerida selliselt, et võetakse arvesse masina hoolduseks vajaminevaid tööriistu ja seadmeid. Tootja võib kasutusjuhendis kirjeldada erakorralise juurdepääsu erivahendeid, nt erakorralise remondi teostamiseks vt 272: märkused punkti alapunkti s kohta. Masinale juurdepääsu tagavate püsivahendite valiku ja projekteerimise spetsifikatsioonid on esitatud EN ISO seeria standardites EN ISO : Masinate ohutus Püsijuurdepääsuvahendid masinatele Osa 1: Valik kahe tasandi vahelisi fikseeritud juurdepääsuvahendeid (ISO :2001); EN ISO : Masinate ohutus Püsijuurdepääsuvahendid masinatele Osa 2: Tööplatvormid ja läbikäigud (ISO :2001); 217

222 Energiaallikatest lahutamine Masinal peavad olema vahendid selle lahutamiseks kõigist energiaallikatest. Sellised vahendid peavad olema selgesti äratuntavad. Need peavad olema lukustatavad, kui energiavarustuse taastamine võib ohustada inimesi. Energiaallikast lahutajat peab olema võimalik lukustada ka siis, kui operaator ei saa mis tahes temale juurdepääsetavast kohast kontrollida, kas energiavarustus on endiselt katkenud. Kui masin saab toite elektrivõrku ühendatava pistiku kaudu, piisab pistiku lahutamisest sellisel juhul, kui operaatoril on võimalik kontrollida kõigist juurdepääsetavatest punktidest, kas pistik on lahutatud asendis. Pärast energiavarustusest lahutamist peab olema võimalik tavalisel viisil hajutada masina ahelates olevat jääk- või kogunenud energiat, ilma et see ohustaks inimesi. Erandina eelmistes lõikudes esitatud nõuetest võivad oma energiaallikaga jääda ühendatuks teatavad ahelad, mille eesmärk on näiteks osade kinnihoidmine, teabe kaitsmine, sisemuse valgustamine jne. Sel juhul tuleb operaatori ohutuse tagamiseks võtta erimeetmeid Energiaallikatest lahutamine Punktis esitatud nõude eesmärk on tagada masina ohutus hooldustööde ajal. Selleks peab operaatoritel, kes hooldavad seisatud masinat, olema võimalik lahutada masin energiaallikatest enne sekkumist, et vältida ohtlikke olukordi, näiteks masina ootamatu käivitumine, mis tekivad kas masina rikke tõttu, teiste isikute tegevuse tõttu, kes võivad eirata hooldustöötajate kohalviibimist, või hooldustöötajate endi tahtmatu tegevuse tõttu. Sel eesmärgil peavad olema paigaldatud lahutamisvahendid, mille abil saavad operaatorid masina usaldusväärsel moel kõigist energiaallikatest, sealhulgas vooluvõrgust ja mehaanilise, hüdraulilise, pneumaatilise või soojusenergia allikatest lahti ühendada ja eraldada. Kui hooldustoiminguid tegeval operaatoril ei ole lihtne kontrollida, kas lahutamisvahendid on lahutatud asendis, tuleb lahutajad projekteerida selliselt, et need on selles asendis lukustatavad. Kui eeldatakse, et hooldustoiminguid võivad teha mitu operaatorit samaaegselt, peab lahutaja olema projekteeritud selliselt, et iga asjaomane operaator saab oma töö ajaks panna lahutajale oma luku. Punkti teist lõiku kohaldatakse peamiselt käeshoitavate elektritööriistade või teisaldatavate masinate suhtes, mille puhul saab operaator igast tema poolt juurdepääsetavast punktist kontrollida, kas masin on vooluvõrgus või mitte. Sellisel juhul piisab masina energiaallikast lahutamiseks pistiku lahtiühendamisest. Punkti kolmanda lõigu kohaselt peavad masinale olema paigaldatud vahendid mis tahes kogunenud energia hajutamiseks, mis võib operaatoreid ohustada. Selline kogunenud energia võib hõlmata näiteks kineetilist energiat (liikuvate osade inerts), elektrienergiat (kondensaatorid), rõhu all olevaid vedelikke, vedrusid või masinaosi, mis võivad liikuda oma raskuse mõjul. EN ISO : Masinate ohutus Püsijuurdepääsuvahendid masinatele Osa 3: Trepid, treppredelid ja kaitsepiirded (ISO :2001). 218

223 Punkti neljanda lõiguga nähakse ette erand esimeses kolmes lõigus esitatud nõuetest, juhuks kui hooldustoimingute ajal on vaja säilitada teatavate vooluringide toide, et tagada ohutud töötingimused. Näiteks võib olla vajalik säilitada toide säilitatava teabe kaitsmiseks, valgustamiseks, tööriistade toimimise tagamiseks või ohtlike ainete eemaldamiseks. Sellisel juhul tuleb säilitada ahela ühendus energiaallikaga üksnes siis, kui see on vajalik, ning tuleb võtta meetmeid operaatorite ohutuse tagamiseks, näiteks vältida juurdepääsu asjaomastele toiteahelatele, anda asjakohaseid hoiatusi või tagada hoiatusseadmed. Tootja juhised ohutu seadistamise ja hoolduse kohta peavad sisaldama teavet energiaallikatest lahutamise kohta, lahutaja lukustamise kohta, jääkenergia hajutamise kohta ja masina ohutuse kontrollimise kohta vt 272: märkused punkti alapunkti s kohta. Erinevatest energiaallikatest lahutamise ja lukustamise vahendite üldised spetsifikatsioonid on esitatud standardis EN Standardis EN esitatakse spetsifikatsioonid standardi kohaldamisalasse kuuluvate masinate ohutu elektritoitest lahtiühendamise kohta. Punktis esitatakse erinõue seoses liikurmasinate akude lahtiühendamisega Operaatori sekkumine Masin peab olema projekteeritud, valmistatud ja varustatud nii, et operaatori sekkumise vajadus oleks võimalikult väike. Kui sekkumist ei saa vältida, peab operaatoril olema võimalik sekkuda hõlpsalt ja ohutult Operaatori sekkumine Masinate selline projekteerimine ja valmistamine ning seadmete ja seadistega varustamine, et oleks välistatud või piiratud vajadus operaatori sekkumise järele ohualades, on tõhus viis seonduvate riskide vähendamiseks. Kui operaatori sekkumist ei saa täielikult vältida, peab masin olema projekteeritud selliselt, et seda saab hõlpsalt ja ohutult välja viia Siseosade puhastamine Masin peab olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et ohtlikke aineid või tooteid sisaldanud siseosi on võimalik puhastada masinasse sisenemata; võimalik tühjendamine peab olema võimalik ka väljastpoolt. Kui on täiesti võimatu vältida masinasse sisenemist, peab masin olema projekteeritud ja valmistatud nii, et puhastamine oleks võimalikult ohutu Siseosade puhastamine Punktis esitatud nõue käsitleb eelmises punktis kirjeldatud operaatori sekkumise näidet, mis võib olla eriti ohtlik. Sisenemine masinaosadesse, näiteks 166 EN 1037:1995+A1: Masinate ohutus - Ootamatu käivitumise vältimine. 167 EN :2006+A1: Masinate ohutus Masinate elektriseadmed Osa 1: Üldnõuded (IEC :2005 (muudetud)). 219

224 silod, paagid, mahutid või torustik, mis on sisaldanud ohtlikke aineid või valmistisi, võib põhjustada mürgistuse või lämbumise ohtu nii asjaomaste operaatorite kui ka teiste, neid päästa püüdvate inimeste jaoks. Punkti esimeses lauses esitatud üldreegel on, et selliseid osi peab olema võimalik puhastada või tühjendada väljastpoolt, et ei oleks vaja neisse siseneda. Kui sellistesse masinaosadesse sisenemist ei ole võimalik vältida, tuleb võtta vajalikud kaitsemeetmed, näiteks piisava ventilatsioonisüsteemi paigaldamine, ohtlike ainete kontsentratsiooni või õhu hapnikusisalduse jälgimine ning operaatorite jälgimise ja ohutu päästmise tagamine TEAVE 244. Kasutajateave Kuna masinate ohutu kasutamine sõltub tootja võetud projekteerimis- ja valmistamismeetmete kombinatsioonist ja kasutaja võetud kaitsemeetmetest, on vajaliku teabe ja vajalike juhiste andmine kasutajatele masina projekteerimise oluline ja lahutamatu osa. Jääkohtude kohta teabe, hoiatuste ja juhiste andmine kuulub ohutuse tagamise põhimõtteid käsitlevas punktis esitatud kolmeetapilise meetodi kolmandasse etappi. Asjaolu, et kõnealune kolmas etapp on tähtsuse järjekorras viimane, tähendab seda, et hoiatused ja juhendid ei saa asendada põhimõtteliselt ohutu projekteerimise meetmeid ja integreeritud kaitsemeetmeid, kui need on võimalikud, võttes arvesse tehnika taset vt 174: märkused punkti alapunkti b kohta. Punktides esitatud nõudeid kohaldatakse masinate suhtes üldiselt, st mis tahes artikli 1 lõike 1 punktides a f loetletud toodete suhtes vt 33: märkused artikli 2 kohta. Kõnealuste nõuete kohaldamise kohta osaliselt komplekteeritud masinate suhtes vt 390: märkused VI lisa kohta Teave ja hoiatused masina kohta On soovitav, et teave ja hoiatused masina kohta oleksid esitatud kergesti mõistetavate sümbolite või piktogrammidena. Kogu kirjalik ja suuline teave ning hoiatused peavad olema ühenduse ametlikus keeles (keeltes), mille vastavalt asutamislepingule võib kindlaks määrata liikmesriik, kus masin turule lastakse ja/või kasutusele võetakse ning nõudmise korral võivad masinaga kaasas olla mis tahes teises operaatorile arusaadava ühenduse ametliku keele (keelte) versioonid Teave ja hoiatused masina kohta Punktis esitatud nõuded käsitlevad masina osaks oleva teabe ja hoiatuste vormi. Punkti esimeses lauses soovitatakse tootjatel kasutada sel eesmärgil kergesti mõistetavaid sümboleid või piktogramme. Hästi läbimõeldud sümbolid või piktogrammid on mõistetavad intuitiivselt ja nende kasutamisega välditakse vajadust kirjaliku või suulise teabe tõlkimise järele. Punkti teist lauset kohaldatakse teabe suhtes, mis on kirjaliku tekstina esitatud masinal või monitoriekraanil või suulise tekstina esitatud näiteks häälesüntesaatori 220

225 abil. Sellisel juhul peavad teave ja hoiatused olema esitatud nende liikmesriikide ametlikus keeles või ametlikes keeltes, kus masin turule lastakse ja/või kasutusele võetakse. Masina kasutaja võib samuti nõuda tootjalt, et masinal või monitoriekraanidel esitatava teabe ja hoiatustega oleks kaasas teave või juhendid mis tahes muus ELi keeles või muudes keeltes, mis on operaatorile mõistetavad. Sellel võib olla erinevaid põhjusi, näiteks: masinat kasutama hakkavad isikud ei mõista asjaomase liikmesriigi ametlikku keelt; masinat hakatakse kasutama töökohas, kus kasutatakse ühtainust töökeelt, mis ei ole asjaomase liikmesriigi ametlik keel; masinat kasutatakse ühes liikmesriigis ja seda hooldavad teise liikmesriigi tehnikud; masina kaugdiagnostikat teostatakse liikmesriigis, mis ei ole masina kasutamise liikmesriik. Teabe ja hoiatuste esitamine masinal muudes ELi keeltes kui selle liikmesriigi ametlik keel või ametlikud keeled, kus masin turule lastakse või kasutusele võetakse, või mis tahes muus keeles või muudes keeltes on küsimus, mis lahendatakse tootja ja kasutaja vahelises lepingus masina tellimise ajal. 221

226 246. Euroopa Liidu ametlikud keeled Euroopa Liidus on 23 ametlikku keelt, mida kasutatakse järgmistes liikmesriikides: Austria saksa keel Läti läti keel Belgia hollandi, prantsuse, saksa keel Leedu leedu keel Bulgaaria bulgaaria keel Luksemburg prantsuse ja saksa keel Küpros inglise ja kreeka keel Malta inglise ja malta keel Tšehhi Vabariik tšehhi keel Madalmaad hollandi keel Taani taani keel Poola poola keel Eesti eesti keel Portugal portugali keel Soome soome ja rootsi keel Rumeenia rumeenia keel Prantsusmaa prantsuse keel Slovakkia slovaki keel Saksamaa saksa keel Sloveenia sloveeni keel Kreeka kreeka keel Hispaania hispaania keel Ungari ungari keel Rootsi rootsi keel Iirimaa inglise ja iiri keel Ühendkuningriik inglise keel Itaalia itaalia keel Teatavad liikmesriigid, kus on kaks või enam ametlikku keelt (Belgia, Soome), aktsepteerivad ühe keele kasutamist üksnes nendes piirkondades, kus räägitakse ainult seda keelt. Tootjatel soovitatakse see asjaomastest liikmesriigi ametiasutustest järele uurida. Teised kakskeelsed liikmesriigid (Küpros, Malta ja Iirimaa) aktsepteerivad ainult inglise keele kasutamist. Teistes liikmesriikides, kus masinadirektiivi kohaldatakse tulenevalt EMPst, Šveitsiga sõlmitud vastastikuse tunnustamise kokkuleppest ning ELi-Türgi tolliliidust, nõutakse masinadirektiivi rakendamiseks vastu võetud riigisiseste õigusaktidega asjaomase riigi ametliku keele või ametlike keelte kasutamist: Island islandi keel Šveits prantsuse, saksa ja itaalia keel Liechtenstein saksa keel Türgi türgi keel Norra norra keel Teave ja infoseadised Masina juhtimiseks vajalik teave peab olema üheselt ja lihtsalt mõistetav. Seda ei tohi olla liiga palju, et operaatorit mitte üle koormata. Kuvarid ja muud interaktiivsed suhtlusvahendid masina ja operaatori vaheliseks suhtlemiseks peavad olema lihtsalt mõistetavad ja hõlpsasti kasutatavad Teave ja infoseadised Punktis esitatud nõuet kohaldatakse masinat käsitleva kogu teabe suhtes, mida on vaja selleks, et aidata operaatoril masinat juhtida. Eelkõige kohaldatakse seda juhtimisseadiste näidukite ja kuvarite suhtes vt 194: märkused punkti kohta. See teave peab vastama punktis esitatud nõuetele. 222

227 Teabe, teavitusvahendite, näidukite ja kuvarite kavandamisega seotud spetsifikatsioonid on esitatud EN 894 seeria standardites 168 ja EN seeria standardites Hoiatusseadised Kui järelevalveta masina rike võib ohustada inimeste tervist ja ohutust, peab masin olema varustatud nii, et see annab hoiatuseks asjakohase valgus- või helisignaali. Kui masinal on hoiatusseadised, peavad need olema üheselt mõistetavad ja hõlpsasti märgatavad. Operaatoril peab olema võimalik igal ajal kontrollida selliste hoiatusseadiste toimimist. Tuleb järgida ohutusmärke ja -värve käsitlevate ühenduse eridirektiivide nõudeid Hoiatusseadised Punkt käsitleb ohte, mida põhjustavad selliste masinate või masinaosade rikked, mis on ette nähtud toimima ilma alalise operaatoripoolse järelevalveta. Hoiatusseadised peavad olema sellised, mis võimaldavad teavitada operaatoreid või teisi ohustatud isikuid ohtlikest riketest, et oleks võimalik võtta vajalikke meetmeid ohus olevate isikute kaitsmiseks. Hoiatusseadised paigaldatakse vastavalt vajadusele masina enda külge või need aktiveeritakse eemalt. Visuaalsete ja audiosignaalide spetsifikatsioonid on esitatud standardis EN Punkti viimases lõigus osutatakse direktiivile 92/58/EMÜ 170, milles sätestatakse töökohas kasutatavate märkide miinimumnõuded. Seepärast ei kohaldata kõnealuse direktiivi rakendamiseks vastu võetud riigisiseseid õigusnorme vahetult masinate tootjate suhtes. Punktiga nähakse siiski ette masinate tootjate kohustus järgida kõnealuse direktiivi tehnilisi nõudeid, et tagada ohutusmärkide ühtsus töökohas Jääkriski eest hoiatamine Kui masina ohutuks konstrueerimiseks võetud meetmetest ning vastuvõetud kaitsemeetmetest ja täiendavatest kaitseabinõudest hoolimata risk püsib, tuleb ette näha vajalikud hoiatused, sealhulgas ka hoiatusseadiseid. 168 EN 894-1:1997+A1:2008 Masinate ohutus Kuvarite ja juhtseadiste konstruktsiooni ergonoomianõuded Osa 1: Inimese ja kuvari ning juhtseadiste vastastikuse mõju üldpõhimõtted; EN 894-2:1997+A1:2008 Masinate ohutus Kuvarite ja juhtseadiste konstruktsiooni ergonoomianõuded Osa 2: Kuvarid. 169 EN : Masinate ohutus Tuvastus, märgistus ja aktiveerimine Osa 1: Nõuded visuaal-, audio- ja puutesignaalidele (IEC :2007); EN : Masinate ohutus Tuvastus, märgistus ja aktiveerimine Osa 2: Nõuded märgistusele (IEC :2007). 170 Nõukogu direktiiv 92/58/EMÜ, 24. juuni 1992, töökohas kasutatavate ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide miinimumnõuete kohta (üheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) vt VI lisa: Miinimumnõuded valgustatud märkidele; ja VII lisa: Miinimumnõuded helisignaalidele. 223

228 249. Jääkriski eest hoiatamine Punktis esitatud nõue viitab jääkriskidele, st riskidele, mida ei saa põhimõtteliselt ohutu projekteerimise meetmetega kõrvaldada või piisaval määral vähendada või mida ei saa integreeritud kaitsemeetmetega täielikult vältida vt 174: märkused punkti alapunkti b kohta. Masinal olevad hoiatused jääkriskide kohta täiendavad tootja juhendis nende kohta esitatud teavet vt 267: märkused punkti alapunkti l kohta. Masinal esitatud hoiatused on kasulikud siis, kui operaatoreid või teisi ohustatud isikuid on vaja teavitada konkreetsetest ettevaatusabinõudest, mida tuleb masina kasutamise ajal jääkriskidega seoses võtta, nt kuumade pindade või laserite puhul. Hoiatused võivad olla kasulikud ka isikukaitsevahendite kasutamise meelde tuletamiseks. Masinal esitatud hoiatused peavad olema kooskõlas punktis esitatud nõuetega. Hoiatusseadiste abil antavad hoiatused peavad olema kooskõlas punktis esitatud nõuetega. C-tüüpi standardites võidakse määrata kindlaks hoiatuste vorm ja anda juhiseid nende sisu kohta. Lisaks sisaldavad direktiiv 92/58/EMÜ ja standard EN suuniseid, mis on asjakohased selliste hoiatuste väljatöötamiseks Masina märgistus Kõigile masinatele tuleb nähtavalt, loetavalt ja kustutamatult märkida vähemalt järgmine teave: tootja ja vajaduse korral ka tema volitatud esindaja ärinimi ja täielik aadress, masina nimetus, CE-märgis (vt III lisa), seeria- või tüübinimetus, seerianumber, kui on, ehitusaasta, s.o. valmistamise lõppemisaasta. Masinale CE-märgise kandmisel on keelatud selle dateerimine varasema või hilisema kuupäevaga Masina märgistus Punkti esimene lõik käsitleb andmeid, mis peavad olema lisaks muule kasutajaid hoiatavale teabele märgitud igale masinale. Kui CE-märgis ja potentsiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas kasutamisega seonduv märgistus välja arvata, ei nähta punktiga ette teabe masinale märkimise erivormi, eeldusel et see on nähtav, loetav ja kustutamatu. Märgistus peab seega olema kinnitatud masinale sellisesse kohta, mis on väljastpoolt nähtav ja ei ole peidetud masinaosade taha ega alla. Võttes arvesse masina suurust, peavad kasutatavad tähed olema loetavuse tagamiseks piisavalt suured. Kasutatav märgistamistehnika peab tagama, et märgistus ei kustu masina kasutusea jooksul, võttes arvesse eeldatavaid kasutustingimusi. Kui märgistus esitatakse plaadil, peab see olema püsivalt kinnitatud masina külge, soovitavalt keevitamise, neetimise või liimimise teel.

229 Toodete puhul, mis on liiga väikesed, et kanda loetavat märgistust punkti kohaselt nõutavate andmetega, võib märgistuse esitada toote külge kinnitatud vastupidaval sildil (tagades samas, et see ei mõjuta masina nõuetekohast toimimist). Kettide, trosside ja lintide märgistamise erinõuded on esitatud punktis vt 357: märkused punkti kohta. Punkti esimeses lõigus osutatud andmete suhtes ei kohaldata punktis esitatud keelenõudeid. Need andmed tuleb siiski kirjutada ühes ELi ametlikus keeles. Järgmised märkused käsitlevad punkti esimese lõigu kuut taanet: tootja ja vajaduse korral ka tema volitatud esindaja ärinimi ja täielik aadress Punkti esimeses taandes esitatud nõude eesmärk on anda kasutajale või turujärelevalveasutusele võimalus võtta tootjaga probleemi korral ühendust vt -d 79 81: märkused artikli 2 punkti i kohta. Sama teave tuleb esitada EÜ vastavusdeklaratsioonis vt 383: märkused II lisa 1. osa A jao kohta. Mõiste ärinimi osutab nimele, mille all asjaomane äriühing on registreeritud. Mõiste täielik aadress tähistab postiaadressi, mis on piisav selleks, et saadetud kiri jõuaks tootjani. Üksnes riigi või linna nimi ei ole piisav. Puudub kohustus märkida tootja e-posti aadressi või veebisaiti, kuigi nende lisamine võib olla kasulik. Samuti tuleb masinale märkida tootja ELis registreeritud volitatud esindaja ärinimi ja täielik aadress juhul, kui tootja on andnud sellisele volitatud esindajale vastavad volitused vt -d 84 ja 85: märkused artikli 2 punkti j kohta. Kui tootja või tema volitatud esindaja täielikku aadressi ei saa praktilistel kaalutlustel masinale märkida, nt kui masin on väga väike, esitatakse see teave koodina, eeldusel et koodi selgitus ja täielik aadress esitatakse masinaga kaasas olevas juhendis vt 259: märkused punkti alapunkti b kohta ja masina EÜ vastavusdeklaratsioonis vt 383: märkused II lisa 1. osa A jao kohta. masina nimetus Mõiste masina nimetus viitab selle masinarühma tavanimetusele, kuhu konkreetne masina mudel kuulub. (Mõiste sarnaneb tähenduselt mõistetega üldnimetus ja funktsioon, mida kasutatakse II lisas seoses EÜ vastavusdeklaratsiooniga). Võimaluse korral tuleks kasutada asjaomase masinarühma tähistamiseks harmoneeritud standardites kasutatud vastet. Sama teave tuleb esitada EÜ vastavusdeklaratsioonis vt 383: märkused II lisa 1. osa A jao kohta. Kui masina täpset nimetust ei saa praktilistel kaalutlustel masinale märkida, nt kui masin on väga väike, võib selle teabe esitada koodina, eeldusel et koodi selgitus ja masina täpne nimetus esitatakse masinaga kaasas olevas juhendis vt 259: märkused punkti alapunkti b kohta ja masina EÜ vastavusdeklaratsioonis vt 383: märkused II lisa 1. osa A jao kohta. Tootjapoolset masina nimetust ei tuleks käsitada alusena selle kindlaksmääramisel, kas on kohaldatavad teatavad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded või vastavushindamise menetlused, mis tuleb eraldi kindlaks määrata. 225

230 CE-märgis (vt III lisa) CE-märgist käsitlevad nõuded on esitatud artiklis 16 ja III lisas. Vastavalt III lisale tuleb CE-märgis kanda masinale tootja või tema volitatud esindaja nime vahetusse lähedusse, kasutades sama tehnikat vt 141: märkused artikli 16 kohta; ja 387: märkused III lisa kohta. seeria- või tüübinimetus Seeria- või tüübinimetus on nimetus, kood või number, mille tootja on andnud asjaomasele masina mudelile, mille suhtes on kohaldatud asjakohast vastavushindamise menetlust. Seeria- või tüübinimetus sisaldab sageli kaubamärki. seerianumber, kui on Seerianumber on vahend seeriasse või tüüpi kuuluva üksiku masina identifitseerimiseks. Masinadirektiiviga ei nõuta masinatelt seerianumbrit, kuid kui tootja on masinale seerianumbri andnud, peab see olema märgitud seeria- või tüübinimetuse järele. ehitusaasta, s.o. valmistamise lõppemisaasta Masinale CE-märgise kandmisel on keelatud selle dateerimine varasema või hilisema kuupäevaga. Ehitusaasta on aasta, mil valmistamisprotsess lõpule jõuab. Tootja ruumides kokkumonteeritavate masinate puhul loetakse valmistamisprotsess lõpule viiduks hiljemalt siis, kui masin viiakse tootja ruumidest importijale, levitajale või lõppkasutajale. Masinate puhul, mis monteeritakse lõplikult kasutaja ruumides, loetakse valmistamisprotsess lõppenuks siis, kui masina kohapeal monteerimine on lõpule viidud ja masin on kasutuselevõtuks valmis. Masinate puhul, mille kasutaja on valmistanud isiklikuks kasutamiseks, loetakse valmistamisprotsess lõppenuks siis, kui masin on kasutuselevõtuks valmis vt 80: märkused artikli 2 punkti i kohta. Lisaks punktis esitatud märgistamise üldnõuetele esitatakse punktis täiendavad nõuded liikurmasinate märgistamiseks; kettide, trosside ja lintide, tõstmise abiseadiste ja tõstemasinate märgistusnõuded on esitatud punktis 4.3; täiendavad nõuded inimeste tõstmiseks ette nähtud masinate kohta on esitatud punktis 6.5. Tuleb märkida, et direktiivi 2000/14/EÜ (nn väliseadmete direktiiv) reguleerimisalasse kuuluvate masinatele peab lisaks CE-märgisele kandma ka garanteeritud helivõimsuse taseme tähise vt 92: märkused artikli 3 kohta; ja 271: märkused punkti alapunkti u kohta Masina märgistus (jätkub) Kui masin on projekteeritud ja valmistatud potentsiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas kasutamiseks, tuleb see teave ka masinale märkida. 226

231 251. Potentsiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas kasutamiseks mõeldud masinate märgistus Punkti kolmandat lõiku kohaldatakse masinate suhtes, mis kuuluvad lisaks masinadirektiivile ka direktiivi 94/9/EÜ 171 reguleerimisalasse vt 91: märkused artikli 3 kohta; ja 228: märkused punkti kohta. CE-märgis tähistab masina vastavust kohaldatavatele ELi direktiividele, mis näevad ette märgise masinale kandmise vt 141: märkused artikli 16 kohta. Lisaks CE-märgisele nähakse direktiiviga 94/9/EÜ ette plahvatuskaitse erimärgistus: Potentsiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas kasutamiseks mõeldud masinate märgistusele järgneb seadmegruppi ja rühma tähistav sümbol Masina märgistus (jätkub) Masinal peab olema ka oluline täielik teave selle tüübi ja ohutu kasutamise kohta. See teave peab vastama punktis esitatud nõuetele Oluline teave ohutu kasutamise kohta Punkti neljanda lõiguga nõutakse, et masinale peab olema märgitud vajalik teave, mis on oluline selle ohutuks kasutamiseks. See teave peab vastama punktis esitatud nõuetele piktogrammide ja kasutatavate keelte kohta. Samuti tuleks arvesse võtta punktis esitatud nõuet seoses teabe ja infoseadistega. Ei eeldata, et tootja peaks märkima masinale kogu ohutut kasutamist käsitleva teabe, mis on esitatud juhendis. Siiski tuleb masinale märkida ohutu kasutamise olulisi aspekte käsitlev teave, nt töödeldavate detailide maksimaalsed mõõtmed, kasutatavate tööriistade maksimaalsed mõõtmed, maksimaalne kalle, millel masin säilitab stabiilsuse, maksimaalne tuule kiirus jne. Masinale märgitav teave on tavaliselt täpsustatud asjakohastes harmoneeritud standardites Masina märgistus (jätkub) Kui masinaosa tuleb kasutamise ajal käsitseda tõsteseadmega, peab selle mass olema esitatud loetavalt, kustutamatult ja üheselt mõistetavalt. 171 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/9/EÜ, 23. märts 1994, plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 100, , lk 1). 227

232 253. Tõsteseadmega käsitsetavate masinaosade märgistus Punkti viimases lõigus esitatud nõue täiendab nõudeid, mis on seotud masina käsitsemist hõlbustava konstruktsiooniga vt 180: märkused punkti kohta. Seda kohaldatakse selliste masinaosade suhtes, mida tuleb kasutamise ajal käsitseda ja mille kaal, suurus või kuju on selline, mis takistab nende käsitsi liigutamist. Nõude kohaldamisel tuleb arvesse võtta asjaomase masina kasutusea eri etappide analüüsi vt 173: märkused punkti alapunkti a kohta. Sellistele masinaosadele tuleb märkida nende mass, et kasutajal oleks võimalik kasutada piisava tõstevõimega tõstemasinat. Mitmeti mõistetavuse vältimiseks tuleks mass märkida kilogrammides asjaomasele masinaosale nähtavale kohale, eelistatavalt tõstemasina kinnituste vahetusse lähedusse Kasutusjuhend Iga masinaga peab kaasas olema kasutusjuhend ühenduse ametlikus keeles või selle liikmesriigi ametlikes keeltes, kus masin turule lastakse ja/või kasutusele võetakse. Masinaga kaasasolev kasutusjuhend peab olema kas algupärane kasutusjuhend või algupärase kasutusjuhendi tõlge, millele peaks olema lisatud algupärane kasutusjuhend. Erandina sellest nõudest võib hooldusjuhend, mis on ette nähtud kasutamiseks tootja või tema volitatud esindaja spetsialistidest töötajatele, olla koostatud ainult ühes ühenduse keeles, millest need töötajad aru saavad. Kasutusjuhend peab olema koostatud kooskõlas järgmiste põhimõtetega Kasutusjuhend Punkt käsitleb ühte tootja kohustust, mis peab olema täidetud enne masina turule laskmist ja/või kasutusele võtmist vt 103: märkused artikli 5 lõike 1 kohta. Punkti esimeses lõigus märgitakse, et masinaga peab olema kaasas tootja koostatud kasutusjuhend. See tähendab, et kasutusjuhend tuleb koostada enne masina turule laskmist ja/või kasutusele võtmist ning see peab olema masinaga kaasas kuni masin jõuab kasutajani. Masinate importijad või levitajad peavad seepärast tagama, et kasutusjuhend antakse kasutajale edasi vt 83: märkused artikli 2 punkti i kohta. Lisaks punktis esitatud üldnõuetele kasutusjuhendi kohta esitatakse järgmistes punktides nende kohta täiendavad nõuded: punktid 2.1.2, ja toiduainetetööstuse masinad ning kosmeetika- ja farmaatsiatööstuse masinad, kaasaskantavad käeshoitavad ja käsijuhitavad masinad ning lööktoimelised kantavad kinnitus- ja muud masinad; punktid ja liikurmasinad ja mitmeotstarbelised masinad; punktid ja tõstmise abiseadised ja tõstemasinad. 228

233 255. Kasutusjuhendi vorm Punktis ei täpsustata kasutusjuhendi vormi. Üldiselt on kokku lepitud, et kõik tervise ja ohutuse tagamisega seotud juhendid tuleb esitada paberil, sest ei saa eeldada, et kasutajal on juurdepääs veebisaidil elektroonilisel kujul esitatud kasutusjuhendiga tutvumise vahenditele. Sageli on siiski kasulik teha kasutusjuhend kättesaadavaks elektroonilisel kujul internetis ja samuti paberil, sest see võimaldab kasutajal elektrooniline fail alla laadida siis, kui ta seda soovib, ja taastada juhend, kui paberkoopia on kaduma läinud. See hõlbustab ka juhendi ajakohastamist, kui see on vajalik Kasutusjuhendi keel Reeglina tuleb tervise- ja ohutusnõuete järgimisega seotud juhendid koostada selle ELi liikmesriigi ametlikus keeles või keeltes, kus masin turule lastakse ja/või kasutusele võetakse vt 246: märkused punkti kohta. Punkti teist lõiku tuleks lugeda punkti arvesse võttes. Masinaga peab kaasas olema algupärane kasutusjuhend, st juhend, mille tootja või tema volitatud esindaja on kinnitanud. Kui algupärane kasutusjuhend ei ole kättesaadav selle liikmesriigi keeles või keeltes, kus masin turule lastakse ja/või kasutusele võetakse, peab masinaga olema kaasas algupärane kasutusjuhend koos selle tõlkega. Viimatinimetatud nõude eesmärk on anda kasutajatele võimalus konsulteerida algupärase juhendiga juhul, kui esineb kahtlusi tõlke täpsuse osas. Punkti kolmandas lõigus on sätestatud erand esimeses lõigus esitatud üldisest nõudest kasutusjuhendi keele kohta. Seda kohaldatakse hooldusjuhendi suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks tootja või tema volitatud esindaja spetsialistidest töötajatele. Sellisteks spetsialistidest töötajateks võivad olla tootja või tema volitatud esindaja töötajad või sellise ettevõtte töötajad, kellel on tootja või tema volitatud esindajaga sõlmitud leping või kirjalik kokkulepe asjaomase masina hooldamiseks. Eranditult kõnealustele spetsialistidest töötajatele kasutamiseks mõeldud kasutusjuhendid ei pea tingimata olema koostatud selle riigi keeles või keeltes, kus masinat kasutatakse, vaid võivad olla koostatud keeles, millest spetsialistidest töötajad aru saavad. Seda erandit ei kohaldata selliste hooldustoimingute juhendite suhtes, mida peab teostama kasutaja või kasutaja volitatud hoolduspersonal. Et erandit saaks kohaldada, tuleb tootja koostatud kasutusjuhendis seega selgelt täpsustada, milliseid hooldustoiminguid tohivad teha üksnes tootja või tema volitatud esindaja poolt selleks volitatud spetsialistidest töötajad. 229

234 Kasutusjuhendi koostamise üldpõhimõtted a) Kasutusjuhend tuleb koostada ühes või mitmes ühenduse ametlikus keeles. Tootja või tema volitatud esindaja kinnitatud kasutusjuhendi variandis (variantides) peavad olema sõnad algupärane kasutusjuhend. b) Kui selle riigi ametlikus keeles (keeltes), kus masinat kasutama hakatakse, algupärast kasutusjuhendit ei ole, peab tootja või tema volitatud esindaja või sellel keelealal masinat turule laskev isik hankima tõlke asjaomas(t)esse keelde/keeltesse. Tõlkes peavad olema sõnad algupärase kasutusjuhendi tõlge Kasutusjuhendi koostamine ja tõlge Punkti alapunktides a ja b selgitatakse üksikasjalikult, kuidas tuleb täita punktis sätestatud keelenõudeid. Punkti alapunktis a selgitatakse, et algupärane kasutusjuhend on tootja või tema volitatud esindaja heakskiidetud juhendi keeleversioon(id). Nendes keeleversioonides peavad (vastavas keeles) sisalduma sõnad algupärane kasutusjuhend. Tootja võib esitada algupärase kasutusjuhendi ühes või mitmes keeles. Punkti alapunktis b käsitletakse olukorda, kus masin lastakse turule liikmesriigis, mille jaoks tootja või tema volitatud esindaja ei ole algupärast kasutusjuhendit koostanud. See võib juhtuda näiteks siis, kui importija, levitaja või kasutaja algatusel lastakse masin turule või võetakse kasutusele liikmesriigis, mida tootja algselt ette ei näinud. Sellisel juhul peab tootja või tema volitatud esindaja või isik, kes toob masina kõnealusesse keelepiirkonda, esitama kasutusjuhendi tõlke asjaomases liikmesriigis kasutatavasse ELi ametlikku keelde või ametlikesse keeltesse. Praktikas tähendab see nõue seda, et isik, kes toob masina kõnealusesse keelepiirkonda, peab saama tõlke tootjalt või tema volitatud esindajalt või vastasel korral tõlkima juhendi ise või laskma selle tõlkida vt 83: märkused artikli 2 punkti i kohta. Tõlge peab sisaldama sõnu algupärase kasutusjuhendi tõlge (vastavas keeles) ja sellega peab kaasas olema algupärane kasutusjuhend vt 254: märkused punkti kohta Kasutusjuhendi koostamise üldpõhimõtted (jätkub) c) Kasutusjuhend peab sisaldama mitte ainult masina kavandatud kasutamist, vaid ka iga põhjendatult ettenähtavat väärkasutamist Eeldatava väärkasutuse vältimine Punkti alapunktis c rõhutatakse, et kasutusjuhend on üks vahend masina väärkasutuse vältimiseks. See tähendab, et juhendi koostamisel iga punktis loetletud aspekti kohta peab tootja võtma arvesse teadmisi sellest, kuidas masinat

235 võidakse väärkasutada, tuginedes sealjuures sarnaste masinate varasemal kasutamisel omandatud kogemustele, õnnetuste uurimisele ja teadmistele inimeste käitumise kohta, mida saab kergesti prognoosida vt 172: märkused punkti alapunkti i kohta; ja 175: märkused punkti alapunkti c kohta Kasutusjuhendi koostamise üldpõhimõtted (jätkub) d) Masinate puhul, mis on mõeldud kasutamiseks ka mittekutselistele operaatoritele, tuleb kasutusjuhendi sõnastuses ja skeemis arvesse võtta üldist haridustaset ja otsustusvõimet, mida sellistelt operaatoritelt põhjendatult eeldada võib Mittekutselistele kasutajatele mõeldud juhend Punkti alapunktis d tehakse vahet mittekutselistele operaatoritele ja kutsealaseks kasutuseks mõeldud masinatel. Kasutusjuhendi sõnastust ja kujundust tuleb kohandada sihtrühmale, kellele juhend on adresseeritud. Mittekutselistele kasutajatele mõeldud juhend tuleb sõnastada ja esitada keeles, mis on tavainimesele arusaadav, vältides erialast tehnilist terminoloogiat. See nõue on asjakohane ka masinate puhul, mida võivad kasutada nii professionaalsel kui ka mitteprofessionaalsel tasemel kasutajad. Kui tarbijatele kasutamiseks mõeldud masin tarnitakse koos teatavate elementidega, mis transpordi ja pakendamise hõlbustamiseks on lahti monteeritud, tuleb erilist tähelepanu pöörata selle tagamisele, et paigaldusjuhend oleks täielik ja selgesõnaline ning sisaldaks selgeid, täpseid ja üheselt mõistetavaid diagramme, jooniseid või fotosid vt 264: märkused punkti alapunkti i kohta. Teatavate masinarühmade C-tüüpi standardites täpsustatakse kasutusjuhendi sisu, kuid üldiselt ei anta neis suuniseid juhendi sõnastuse ja kujunduse kohta. Kasutusjuhendi koostamise üldised suunised on esitatud standardis EN ISO Kuigi masinadirektiivi kohaselt ei ole tegemist harmoneeritud standardiga, võivad kasutusjuhendi sõnastust ja kujundust käsitlevas standardis EN esitatud suunised osutuda kasulikeks ka masinate kasutusjuhendi puhul Kasutusjuhendi sisu Iga kasutusjuhend peab võimaluse korral sisaldama vähemalt järgmist teavet: a) tootja ja tema volitatud esindaja ärinimi ja täielik aadress; b) samad andmed, mis on märgitud masinale, välja arvatud seerianumber (vt punkt ); 172 EN ISO :2003+A1: Masinate ohutus - Põhimõisted, konstrueerimise üldpõhimõtted Osa 2: Tehnilised põhimõtted (ISO :2003) vt punkti EN 62079:2001 Juhiste koostamine Liigendus, sisu ja esitus. 231

236 260. Kasutusjuhendi sisu andmed tootja ja masina kohta Punktis tehakse kokkuvõte peamistest aspektidest, mis peavad olema hõlmatud tootja koostatud kasutusjuhendiga. Sõna vähemalt märgib, et loetelu ei tule käsitada ammendavana. Seega tuleb kasutusjuhendisse lisada mis tahes punkti alapunktides a v loetlemata teave, mis on vajalik masina ohutuks kasutamiseks. Väljend võimaluse korral tähendab, et punkti alapunktides a v nimetatud aspektid peavad olema hõlmatud üksnes juhul, kui need on asjaomase masina puhul asjakohased. Punktis nimetatud andmed on samad, mis tuleb märkida masinale vt 250: märkused punkti kohta. Kasutusjuhendis tuleb siiski esitada masina täielik nimetus juhendi koostamise keeles. Seerianumbrit ei nõuta, sest tootja koostatud juhend hõlmab tavaliselt pigem masina mudelit või tüüpi kui üksikut toodet. Kui masina mudelil on mitu varianti, tuleb kasutajale selgeks teha, millised konkreetsed juhendi osad iga variandi suhtes kehtivad. Ka juhul, kui juhend hõlmab rohkem kui ühte mudelit või tüüpi, näiteks kui see hõlmab mitut samasse seeriasse kuuluvat masinatüüpi või mudelit, peab kasutajale olema selge, milliseid konkreetseid juhendi osi iga mudeli või tüübi suhtes kohaldatakse Kasutusjuhendi sisu (jätkub) c) EÜ vastavusdeklaratsioon või dokument, milles on esitatud EÜ vastavusdeklaratsiooni sisu koos lähemate üksikasjadega masina kohta, kusjuures seerianumber ja allkiri ei ole kohustuslikud; 261. EÜ vastavusdeklaratsiooni lisamine juhendisse Punkti alapunkt c käsitleb EÜ vastavusdeklaratsiooni lisamist juhendisse. Lisaks juhendile peab masinaga kaasas olema EÜ vastavusdeklaratsioon vt 103: märkused artikli 5 lõike 1 kohta Selle kohustuse täitmiseks võib tootja valida kahe järgmise alternatiivi vahel: kasutusjuhendisse lisatakse allkirjastatud EÜ vastavusdeklaratsioon. See on asjakohane üksikeksemplaride või väikestes kogustes toodetavate masinate puhul; kasutusjuhendisse lisatakse dokument, milles esitatakse EÜ vastavusdeklaratsiooni sisu (mis ei pruugi hõlmata seerianumbrit ja allkirja), ning sellisel juhul tuleb allkirjastatud EÜ vastavusdeklaratsioon esitada eraldi vt 382: märkused II lisa 1. osa A jao kohta. 232

237 Kasutusjuhendi sisu (jätkub) d) masina üldkirjeldus; e) masina kasutamiseks, hooldamiseks ja parandamiseks ning masina töö kontrollimiseks vajalikud joonised, diagrammid, kirjeldused ja selgitused; f) masina töötamiskoha (töötamiskohtade) kirjeldus(ed), mida operaatoritel on võimalik kasutada; 262. Kirjeldused, joonised, diagrammid ja selgitused Punkti alapunktis d nimetatud masina üldkirjelduse eesmärk on anda kasutajale võimalus määrata kindlaks masina põhiosad ja nende funktsioonid. Punkti alapunkt e käsitleb masina kasutamiseks, hooldamiseks ja parandamiseks ning masina nõuetekohase toimimise kontrollimiseks vajalikke andmeid ja selgitusi. Üksikasjalikumad nõuded juhendi neid aspekte hõlmava sisu kohta on esitatud järgmistes punktides. Pikkadele kirjalikele selgitustele eelistatakse tavaliselt selgeid ja lihtsaid jooniseid, diagramme, graafikuid ja tabeleid. Vajalikud kirjalikud selgitused tuleks siiski paigutada nende kujundlike elementide kõrvale, mille kohta need käivad. Punkti alapunkt f käsitleb operaatorite jaoks ette nähtud töötamiskohti. Hõlmatavad aspektid on näiteks töötamiskoha asukoht; istmete, jalatugede või muude masinaosade reguleerimine, et tagada hea kehaasend ja vähendada operaatorile ülekanduvat vibratsiooni vt 183: märkused punkti kohta; juhtimisseadiste ja nende funktsioonide paigutus ja kindlaksmääramine vt 185: märkused punkti kohta; erinevad töö- ja juhtimisrežiimid ning igale režiimile vastavad kaitsemeetmed ja ettevaatusabinõud vt 204: märkused punkti kohta; masinale paigaldatud piirete ja kaitseseadiste kasutamine; ohtlike ainete kogumiseks ja kõrvaldamiseks või heade töötingimuste säilitamiseks paigaldatud seadmete kasutamine Kasutusjuhendi sisu (jätkub) g) juhised masina kasutamiseks; h) hoiatused selle kohta, kuidas masinat ei tuleks kasutada, kuid nagu kogemused näitavad, vahel ikka kasutatakse; 233

238 263. Ettenähtud kasutamine ja eeldatav väärkasutamine Punkti alapunktis g osutatud ettenähtud kasutuse kirjelduses tuleb täpselt märkida, mis on masina ettenähtud kasutusotstarve. Masina ettenähtud kasutuse kirjelduses tuleb täpsustada kasutustingimuste piirangud, mida on võetud arvesse tootja läbi viidud riskihinnangus ning masina projekteerimisel ja valmistamisel vt 171: märkused punkti alapunkti h kohta. Masina ettenähtud kasutuse kirjeldus peab hõlmama masina kõiki erinevaid töörežiime ja kasutusetappe ning selles tuleb täpsustada nende parameetrite ohutud väärtused, millest sõltub masina kasutamise ohutus. Sellised parameetrid võivad näiteks olla tõstemasina maksimaalne koormus; maksimaalne kallak, millel liikurmasinat on võimalik kasutada ilma stabiilsuskaota; maksimaalne tuulekiirus, mille korral saab masinat välistingimustes ohutult kasutada; töödeldavate detailide maksimaalsed mõõtmed; roteeruvate tööriistade maksimaalne kiirus, kui lubatud kiiruse ületamisega kaasneb purunemisoht; materjalide liigid, mida saab masinas ohutult töödelda. Punkti alapunktiga h nähakse ette, et tootjapoolne kasutusjuhend peab sisaldama hoiatusi masina mõistliku eeldatava väärkasutuse kohta vt 172: märkused punkti alapunkti i kohta; ja 175: märkused punkti alapunkti c kohta. Sellise väärkasutuse vältimiseks on kasulik näidata kasutajale ära sellise väärkasutuse tavalised põhjused ja selgitada selle võimalikke tagajärgi. Masina mõistlikku eeldatavat väärkasutust käsitlevate hoiatuste puhul tuleks võtta arvesse kasutajatelt saadud tagasisidet ja teavet õnnetusjuhtumite või sarnaseid masinaid käsitlevate intsidentide kohta Kasutusjuhendi sisu (jätkub) i) monteerimise, paigaldamise ja ühendamise juhised, sealhulgas joonised, diagrammid ning teave kinnitusvahendite ja selle kohta, millisele veermikule või alusele masin paigaldatakse; j) juhised müra või vibratsiooni vähendamise kohta; 264. Monteerimine, paigaldamine ja ühendamine Punkti alapunkt i hõlmab toiminguid, mida viib läbi kasutaja või mis viiakse läbi kasutaja nimel enne masina kasutusele võtmist. Monteerimisjuhised on vajalikud masinate puhul, mida ei tarnita kasutajale valmiskujul, näiteks, kui teatavad masina elemendid on transpordi või pakendamise hõlbustamiseks demonteeritud. Erilist tähelepanu tuleb pöörata monteerimisjuhendile olukorras, kus montaaži teostavad mitteprofessionaalsed kasutajad vt 258: märkused punkti alapunkti c kohta.

239 Vahetatavate seadmete monteerimisjuhistes tuleb täpsustada nende põhimasinate tüüp või tüübid, millega seadmeid saab ohutult kasutada, ja see peab hõlmama vajalikke juhiseid vahetatavate seadmete ohutuks monteerimiseks põhimasinale kasutaja poolt vt 41: märkused artikli 2 punkti b kohta. Kui masin tarnitakse ilma ajamisüsteemita, peab kasutusjuhend sisaldama kõiki vajalikke spetsifikatsioone ajamisüsteemi paigaldamiseks, nt tüüp, võimsus ja ühendusvahendid, ning ajamisüsteemi täpseid paigaldusjuhiseid vt 35: märkused artikli 2 punkti a esimese taande kohta. Paigaldusjuhised on vajalikud masina puhul, mis tuleb paigaldada ja/või kinnitada konkreetsetele tugialustele, struktuuridele või ehitistele, vundamendile või maapinnale, et tagada selle ohutu kasutamine ja stabiilsus. Juhistes tuleb täpsustada tugialuse nõutavad mõõtmed ja koormustaluvuse näitajad ning vahendid masina tugialusele kinnitamiseks. Transpordivahendile paigaldatava masina puhul tuleb juhistes täpsustada, millistele sõidukitele või haagistele saab masina ohutult paigaldada, viidates kas nende tehnilistele omadustele või vajaduse korral konkreetsele sõidukimudelile vt 37: märkused artikli 2 punkti a kolmanda taande kohta. Ühendamisjuhistes tuleb kirjeldada meetmeid, mille abil tagatakse masina ohutu ühendamine toiteallika, vedelikuvarude jne külge. Tuleb täpsustada varude vastavaid omadusi, näiteks pinge, võimsus, rõhk või temperatuur. Samuti tuleb täpsustada masina ohutut ühendamist ohtlike ainete kõrvaldamise vahendite külge, kui need vahendid ei ole masina lahutamatu osa. Punkti alapunktis j osutatakse paigaldus- ja monteerimisjuhiste spetsiifilisele aspektile, mis on seotud müra ja vibratsiooni vähendamisega. Müra osas tuleb juhistes vajaduse korral täpsustada tootja poolt koos masinaga tarnitud müra vähendamise seadmete õiget monteerimist ja paigaldamist. Vibratsiooni osas võivad juhised sisaldada näiteks piisavate summutusomadustega vundamendi spetsifikatsioone Kasutusjuhendi sisu (jätkub) k) masina kasutuselevõtu ja kasutamise juhised ja vajaduse korral ka operaatorite koolitamise juhised; 265. Kasutuselevõtt ja kasutamine Punkti alapunktis k osutatakse esmalt masina kasutuselevõtuga seotud juhistele vt 86: märkused artikli 2 punkti k kohta. Kasutuselevõtu juhistes märgitakse kõik vajalikud reguleerimised, kontrollid, inspektsioonid või toimimisega seotud testid, mis tuleb teha pärast masina monteerimist ja paigaldamist ning enne selle kasutusele võtmist. Esitada tuleb mis tahes järgitavate konkreetsete menetluste kirjeldused. Sama teave esitatakse masinate puhul, mis võetakse taas kasutusse näiteks pärast üleviimist uude asukohta või pärast suuremaid parandustöid. 235

240 Punkti alapunktis k osutatud juhiste teine aspekt on seotud masina kasutamisega. Juhistes tuleb käsitleda masina kasutamise erinevaid etappe. Juhised hõlmavad vastavalt vajadusele järgmist: masina tavapärane töötamine, seadistamine ja reguleerimine; juhtimisseadiste, piirete ja kaitseseadiste õige kasutamine; koos masinaga tarnitud spetsiaalsete tööriistade või eriseadmete kasutamine vt 177: märkused punkti alapunkti e kohta. kõigi töö- ja juhtimisrežiimide valik ja ohutu kasutamine vt 204: märkused punkti kohta; konkreetsetes kasutustingimustes võetavad konkreetsed ettevaatusabinõud Operaatorite koolitamine Punkti alapunktis k osutatud kolmas aspekt on operaatorite koolitamine. Masina tootja peab näitama, kas masina ohutuks kasutamiseks on vaja erikoolitust. Tavaliselt on see asjakohane üksnes juhul, kui masin on ette nähtud professionaalseks kasutamiseks. Ei eeldata, et tootja peaks kasutusjuhendis esitama täieliku koolitusprogrammi või koolitamise käsiraamatu. Juhendis võib siiski esitada olulised aspektid, mida tuleks operaatorite koolitusel käsitleda, et aidata tööandjatel täita operaatoritele asjakohase koolituse pakkumise kohutustust. Sellega seoses tuleb märkida, et teatavate masinarühmade puhul võivad operaatorite koolitamine ja koolitusprogrammid olla reguleeritud direktiivi 2009/104/EÜ rakendamiseks vastu võetud riigisiseste õigusnormidega vt 140: märkused artikli 15 kohta. Lisaks juhendis esitatud põhiteabele koolituse kohta pakuvad mõned masinate tootjad kasutajatele ka operaatorikoolituse teenust, kuid selline teenus ei kuulu masinadirektiivi reguleerimisalasse Kasutusjuhendi sisu (jätkub) l) teave jääkriski kohta, mis püsib hoolimata kõigist projekteeritud ohutusmeetmetest, kaitsemeetmetest ja täiendavatest kaitseabinõudest; m) juhised kasutajate võetavate kaitsemeetmete kohta, sealhulgas vajaduse korral isikukaitsevahendite kohta; 267. Teave jääkriskide kohta Punkti alapunktid l ja m käsitlevad ohutuse tagamise põhimõtete kolmanda etapi olulist aspekti vt 174: märkused punkti alapunkti b kohta. Punkti alapunkti l kohaselt peab kasutusjuhend sisaldama selgeid väiteid mis tahes riskide kohta, mida ei ole ohutu projekteerimise meetmetega või integreeritud tehniliste kaitsemeetmetega piisavalt vähendatud. 236

241 Selle teabe eesmärk on anda kasutajatele võimalus võtta punkti alapunktis m nimetatud vajalikud kaitsemeetmed. Juhendis täpsustatud meetmete hulka võib kuuluda näiteks järgmine: täiendavate ekraanide ja piirete kasutamine töökohas; tööohutussüsteemide korraldus; teatavate ülesannete jätmine koolitatud ja volitatud operaatoritele; asjakohaste isikukaitsevahendite tagamine ja kasutamine. Tuleb märkida, et isikukaitsevahendite valik, tagamine ja kasutamine kuulub tööandja vastutusalasse ja see on reguleeritud direktiivi 89/656/EMÜ 174 rakendamiseks vastu võetud riigisiseste õigusnormidega. Kuid masina tootja poolt koostatud kasutusjuhendis võib näidata, mis tüüpi isikukaitsevahendeid kasutada kaitseks masinast tulenevate jääkriskide eest. Eelkõige juhul, kui masin on varustatud kõrgelt kukkumise vastaste isikukaitsevahendite kinnitamise seadistega, tuleb täpsustada kokkusobivad isikukaitsevahendid vt 237: märkused punkti kohta; ja 374: märkused punkti kohta Kasutusjuhendi sisu (jätkub) n) kui see on vajalik, masina külge kinnitatavate tööriistade olulised omadused; 268. Tööriistade olulised omadused Punkti alapunkt n käsitleb juhiseid, mis on seotud tööriistadega, mis ei ole alaliselt masina külge kinnitatud ja mida kasutaja võib vahetada. Selliseid tööriistu ei loeta masina osaks vt 41: märkused artikli 2 punkti b kohta, kuid masina ohutu kasutamine sõltub sageli sobivate tööriistade paigaldamisest ja kasutamisest. Kasutusjuhendis tuleb seepärast täpsustada selliste tööriistade omadused, millest sõltub ohutu kasutamine. See on eriti oluline kiiresti liikuvate või kiiresti pöörlevate tööriistade puhul, et vältida tööriistade purunemisest ja kildude või tööriistade endi eemalepaiskumisest tulenevaid riske vt -d 207 ja 208: märkused punktide ja kohta. Täpsustatavad olulised omadused võivad muu hulgas olla näiteks järgmised: tööriistade maksimaalsed või minimaalsed mõõtmed ja mass; tööriistade materjal ja monteeritavad osad; tööriistade nõutav kuju või nende muud olulised konstruktsioonielemendid; tööriistade kokkusobivus masina tööriistahoidikuga. 174 Nõukogu 30. novembri aasta direktiiv 89/656/EMÜ töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta (kolmas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 393, , lk 18). 237

242 Kasutusjuhendi sisu (jätkub) o) masina stabiilsusnõude täitmiseks vajalikud tingimused selle kasutamise, transpordi, monteerimise, demonteerimise, mittekasutamise, katsetamise ja eeldatavate rikete ajal; 269. Stabiilsuse tingimused Punkti alapunkt o on seotud punktides 1.3.1, 2.2.1, 3.4.1, 3.4.3, , 4.2.2, 5.1 ja esitatud nõuetega stabiilsuse kohta. Kui masina projekt ja ehitus tagavad masina stabiilsuse teatavatel kindlaksmääratud tingimustel, tuleb need kasutusjuhendis täpsustada. Kui stabiilsus sõltub teatavate kasutustingimustele seatud piirangute järgimisest, nagu näiteks maksimaalne kallak, maksimaalne tuule kiirus, maksimaalne ulatus või masina teatavate elementide asend, tuleb neid piiranguid täpsustada ja esitada vajalikud selgitused vastavate masinale paigaldatud kaitse- ja hoiatusseadiste kasutamise kohta ning selle kohta, kuidas ohtlikke olukordi vältida. Kasutusjuhendis tuleb samuti selgitada, kuidas tagada masina või selle osade stabiilsus masina muudes kasutusea etappides vt 173: märkused punkti alapunkti a kohta. Kui stabiilsuse tagamiseks nendes etappides on vaja konkreetseid meetmeid, tuleb samuti täpsustada võetavad meetmed ja kasutatavad vahendid Kasutusjuhendi sisu (jätkub) p) juhised eesmärgiga tagada transpordi, käsitsemise ja ladustamise ohutus, näidates masina ja selle erinevate osade massid, kui neid tuleb pidevalt eraldi vedada; 270. Transport, käsitsemine ja ladustamine Punkti alapunkt p on seotud masina ja selle osade käsitsemise nõuetega vt 180: märkused punkti kohta. Masina ja selle eraldi transporditavate osade ohutu transpordi, käsitsemise ja ladustamise juhised hõlmavad vajaduse korral järgmist: käsitsi liigutatavate masinate või nende osade ohutu käsitsemise juhised; juhised tõstemasinate kinnituspunktide kasutamise, transporditavate masinate ja nende osade massi kohta; juhised selle kohta, kuidas tagada stabiilsus transpordi ja ladustamise ajal, sealhulgas mis tahes selleks eesmärgiks ette nähtud eriseadmete kasutamine; ohtlike tööriistade või masinaosade käsitsemise erikorra kirjeldus. 238

243 Kasutusjuhendi sisu (jätkub) q) juhised tegutsemiseks õnnetuse või masinarikke korral ja kui on tõenäoline, et toimub lukustumine, siis meetod seadmete ohutuks vabastamiseks; 271. Hädaolukorras tegutsemise menetlused ja masina vabastamise meetodid blokeerumise korral Punkti alapunkti b kohaselt peab masina tootja suutma ette näha masina võimalikke rikkeid ja täpsustama menetlused, mida hädaolukorras järgida. Täpsustatavate meetmete hulka kuuluvad näiteks meetodid, mida kasutada vigastatute päästmiseks, abi kutsumiseks või kinni jäänud inimeste päästmiseks vt 236: märkused punkti kohta. Kasutusjuhendis tuleb samuti kirjeldada meetodit, mida järgida liikuvate osade lukustumise korral, ja selgitada selliseks otstarbeks ette nähtud mis tahes kaitseseadise või tööriista kasutamist vt 212: märkused punkti kohta Kasutusjuhendi sisu (jätkub) r) kasutaja sooritatavate seadistamis- ja hooldustoimingute kirjeldused ning ennetavad hooldusmeetmed, mille rakendamist tuleb jälgida; s) juhendid ohutuks seadistamiseks ja hoolduseks, sealhulgas kaitsemeetmed, mida nende toimingute ajal rakendama peaks; t) operaatorite tervist ja ohutust mõjutavate varuosade spetsifikatsioon; 272. Seadistamine, hooldus ja varuosad Punkti alapunkti r kohaselt peab tootja kirjeldama kasutaja tehtavaid seadistus- ja hooldustoiminguid. Eelkõige tuleb kasutusjuhendis täpsustada need seadistamis- ja hooldustoimingud, mille läbiviimine on kohustuslik, ja näidata ära nende sagedus. Juhendis tuleb loetleda need masina elemendid või masinaosad, mida tuleb kontrollida korrapäraselt, et avastada ülemäärast kulumist. Samuti tuleb täpsustada kõnealuste kontrollide intervallid (võttes aluseks masina kasutuse kestuse või töötsüklite arvu), vajalike inspektsioonide või testide laad ning kasutatavad seadmed. Tuleb esitada kulunud osade parandamise või asendamise kriteeriumid vt 207: märkused punkti kohta. Punkti alapunkt s on seotud punktides esitatud nõuetega hoolduse kohta. Juhendis tuleb täpsustada vajalikud meetodid ja menetlused, mida järgida seadistamis- ja hooldustoimingute ohutuse tagamiseks. Tuleb märkida, millised on hooldustoimingute ajal võetavad asjakohased kaitsemeetmed ja ettevaatusabinõud. Juhend hõlmab vastavalt vajadusele järgmist: teave energiaallikatest lahutamise, lahutaja lukustamise, jääkenergia hajutamise ja masina ohutuse kontrollimise kohta vt 241: märkused punkti kohta. 239

244 meetmed selliste hooldustoimingute ohutuse tagamiseks, mis viiakse läbi masina töö ajal; meetodid osade ohutuks eemaldamiseks või asendamiseks vt 239: märkused punkti kohta; ettevaatusabinõud, mida tuleb võtta selliste siseosade puhastamisel, mis on sisaldanud ohtlikke aineid vt 243: märkused punkti kohta; erakorralise remondi tegemiseks kasutatavad juurdepääsuvahendid vt 240: märkused punkti kohta. Punkti alapunktis t osutatakse varuosi käsitlevale teabele. Üldiselt ei reguleerita varuosade tarnimist masinadirektiiviga ja seepärast lepitakse see kokku tootja ja kasutaja vahelise lepinguga. Kuid kui kuluvad osad on vaja asendada, et kaitsta kasutajate tervist ja ohutust, tuleb juhendis esitada sobivate varuosade spetsifikatsioon. Niisuguste varuosade hulka kuuluvad näiteks: kaitsepiirded eemaldatavate jõuülekandemehhanismide jaoks vt 319: märkused punkti kohta; painduvad kuluvad kaitsepiirded vt 216: märkused punkti kohta; töötamiskohtade puhta õhuga varustamise süsteemide filtrid vt 182: märkused punkti kohta; ja 322: märkused punkti kohta; tõstemasinate kandeosad vt -d 340 ja 341: märkused punktide ja kohta; eemalepaiskuvate objektide või masinaosade kinni pidamise piirded ja nende kinnitamise süsteemid vt 216: märkused punkti kohta. 240

245 Kasutusjuhendi sisu (jätkub) u) järgmine teave tekitatava õhumüra kohta: A-filtriga korrigeeritud ekvivalentne püsiv helirõhutase töötamiskohtades, kus see ületab 70 db (A); kui see ei ületa 70 db (A), tuleb see ära märkida, C-filtriga korrigeeritud helirõhu hetkeline tipptase töötamiskohtades, kui see ületab 63 Pa (130 db 20 μpa suhtes), masina tekitatav helivõimsustase, kui A-filtriga korrigeeritud ekvivalentne püsiv helirõhutase töötamiskohtades ületab 80 db (A). Need väärtused saadakse kas kõnesoleva masina tegelike mõõtmistega või määratakse kindlaks tehniliselt võrreldavatel masinatel sooritatud ning toodetava masina suhtes representatiivsete mõõtmiste alusel. Väga suurte masinate puhul võib A-filtriga korrigeeritud helivõimsustaseme asemel esitada A-filtriga korrigeeritud ekvivalentse püsiva helirõhutaseme piiritletud kohtades masina ümber. Kui harmoneeritud standardeid ei kohaldata, tuleb helitaset mõõta masinale kõige sobivamal meetodil. Kui on näidatud helitugevusväärtused, tuleb näidata nende väärtuste mõõtemääramatuse tase. Tuleb kirjeldada masina tööolusid mõõtmise ajal ja mõõtmisel kasutatud meetodeid. Kui töötamiskoht (töötamiskohad) on määratlemata või neid ei saa määratleda, tuleb A-filtriga korrigeeritud helirõhutaset mõõta 1 meetri kaugusel masina pinnast ja 1,6 meetri kaugusel põrandast või juurdepääsuplatvormist. Tuleb näidata helirõhu suurim tase ja selle esinemiskoht. Kui ühenduse eridirektiivides esitatakse muid nõudmisi helirõhutaseme või helivõimsustaseme mõõtmise kohta, tuleb kohaldada neid direktiive, mitte käesoleva punkti asjakohaseid sätteid; 273. Deklaratsioon mürataseme kohta Punkti alapunkt u sisaldab teavet õhumüra kohta, mis tuleb esitada dokumendis, mida praegu nimetatakse deklaratsiooniks mürataseme kohta. Kõnealune deklaratsioon täidab kahte peamist eesmärki. Aidata kasutajatel valida väiksema müratasemega masin; Anda teavet, mis on kasulik riskihindamise jaoks, mille tööandja peab läbi viima kooskõlas müraga kokkupuudet käsitleva direktiivi 2003/10/EÜ 175 artikli 4 rakendamiseks vastu võetud riigisiseste õigusnormidega. 175 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/10/EÜ, 6. veebruar 2003, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega (seitsmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 42, , lk 38) vt eelkõige artikli 4 lõike 6 punkti f. 241

246 Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et tootja deklaratsioon mürataseme kohta annab teavet üksnes masina enda tekitatud müra osakaalu kohta töökoha müratasemes. Töötajate müraga kokkupuute taset ei saa tuletada kõigest masina tootja deklaratsiooni alusel, sest operaatorite kokkupuudet müraga mõjutavad ka muud tegurid vt 229: märkused punkti kohta. Teave, mis on esitatud deklaratsioonis mürataseme kohta, hõlmab kolme erinevat mürataseme väärtust. 1. A-filtriga korrigeeritud ekvivalentne püsiv helirõhutase L pa, mis tuleneb masinast selle töökohas või töökohtades. See on A-filtriga korrigeeritud ekvivalentse püsiva helirõhutaseme keskmine konkreetse perioodi jooksul, mis iseloomustab masina terviklikku töötsüklit. See mürataseme väärtus ei hõlma masina keskkonnast tingitud müra, nagu müra peegeldus seintelt või müra, mis pärineb muudest allikatest töökohas. See väärtus tuleb mõõtmise teel kindlaks määrata kõigi masinate puhul, kasutades asjakohaseid testimisreeglistikke, olenemata sellest, kas masinat peetakse mürarikkaks või ei. Kui mõõtmise tulemusena saadud väärtus ei ületa 70 db (A), peab see olema juhendis märgitud. Kui mõõtmise tulemusena saadud väärtus ületab 70 db (A), peab mõõdetud väärtus olema juhendis märgitud. 2. C-filtriga korrigeeritud helirõhu hetkeline tipptase ehk C-filtriga korrigeeritud helirõhu tipptase L pcpeak. See on C-filtriga korrigeeritud helirõhutaseme maksimaalne väärtus konkreetse perioodi jooksul, mis iseloomustab masina terviklikku töötsüklit. See väärtus on asjakohane masinate puhul, mis tekitavad tugevaid impulsse sisaldavat müra. See väärtus peab olema juhendis märgitud üksnes siis, kui mõõtmise tulemusena saadud väärtus ületab 63 Pa (130 db 20 μpa suhtes). 3. A-filtriga korrigeeritud helivõimsustase L WA. See väärtus iseloomustab õhu kaudu levivat helienergiat, mida masin ruumis kiirgab ja mille tõttu võib masinat nimetada müraallikaks. See on kõige olulisem mürataseme väärtus ja ei sõltu masina töökeskkonnast. Kuna L WA mõõtmine võib olla keeruline, tuleb seda väärtust mõõta ja tulemus juhendisse märkida üksnes juhul, kui L pa ületab 80 db (A) mis tahes töökohas. Punkti alapunkti u teisest lõigust järeldub, et seeriatootmise puhul võib testimist teostada tehniliselt võrreldavatest masinatest koostatud representatiivse valimi alusel. Ühekordse valmistamise puhul peab tootja mõõtmise teel kindlaks määrama iga tarnitava masina mürataseme. Punkti alapunkti u kolmas lõik käsitleb väga suuri masinaid, mille helivõimsustaseme L WA kindlaksmääramine võib olla äärmiselt keeruline. Selle kindlaksmääramiseks, kas teatavasse rühma kuuluvaid masinaid tuleb pidada väga suurteks, tuleb arvesse võtta nii masina heliallikate jaotumist ja suunatust kui ka jõupingutusi, mida on vaja helivõimsustaseme L WA kindlaksmääramiseks. See, kas teatavasse rühma kuuluvaid masinaid tuleb pidada väga suurteks, tuleb märkida asjakohases testimisreeglistikus. Selliste väga suurte masinate puhul võib teatavates kohtades masina ümber asendada L WA väärtuse helirõhutaseme L pa väärtusega. 242

247 Punkti alapunkti u neljas lõik käsitleb müra mõõtmise meetodeid. Töötingimustel on müratasemele suur mõju. Mürataseme mõõtmist tuleks seepärast teostada tingimustel, mis on reprodutseeritavad ja esindavad masina eeldatavaid kasutustingimusi. Kui harmoneeritud standardis täpsustatud testimisreeglistikus on märgitud, millistel töötingimustel tuleb mõõtmist teha, piisab töötingimuste ja kasutatud mõõtmismeetodite esitamiseks viitest harmoneeritud standardile. Kui kasutatakse muid testimismeetodeid, tuleb töötingimused ja kasutatud meetodid täpsustada deklaratsioonis mürataseme kohta. Punkti alapunkti u neljandas lõigus nõutakse samuti mõõdetud väärtuste mõõtemääramatuse taseme täpsustamist deklaratsioonis mürataseme kohta. Praegused tehnilised teadmised ei võimalda määrata L pcpeak väärtuste mõõtmisega seonduvat mõõtemääramatuse taset. Asjakohastes testimisreeglistikes tuleb anda suuniseid töökoha L pa ja L WA mõõtmisega seonduva mõõtemääramatuse taseme kindlaksmääramiseks. Punkti alapunkti u viiendas lõigus selgitatakse, kuidas määrata mõõtmise teel kindlaks töökoha helirõhutaset L pa masinate puhul, kus operaatori töötamiskoht on selgelt määratlemata. Kui kasutatakse kõnealuses lõigus esitatud meetodit, tuleb mürataset käsitlevas deklaratsioonis näidata, kus toimus L pa väärtuse mõõtmine. Punkti alapunkti u viimases lõigus osutatakse väliseadmete direktiivile 2000/14/EÜ 176. Selle reguleerimisalasse kuuluvate masinate suhtes kohaldatakse seoses keskkonna müratasemega lisaks masinadirektiivile väliseadmete direktiivi vt 92: märkused artikli 3 kohta. Väliseadmete direktiivi kohaselt peab selle reguleerimisalasse kuuluvatel seadmetel olema lisaks CE-märgisele ka garanteeritud helivõimsuse taseme tähis (see on helivõimsustase, mis on mõõdetud vastavalt direktiivi III lisas esitatud meetodile ja millele on liidetud tootmiserinevustest ja mõõtmismenetlustest tingitud määramatuse väärtus). Punkti alapunkti u viimane lõik tähendab, et väliseadmete direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate masinate puhul tuleb deklaratsioonis mürataseme kohta esitada kolmanda väärtusena garanteeritud helivõimsuse tase, mitte mõõdetud helivõimsuse tase L WA. Siiski kohaldatakse selliste masinate suhtes jätkuvalt punkti alapunkti u viimases lõigus esitatud nõudeid, mis käsitlevad A-filtriga korrigeeritud ekvivalentset püsivat helirõhutaset L pa ja C-filtriga korrigeeritud helirõhu tipptaset L pcpeak Kasutusjuhendi sisu (jätkub) v) kui on tõenäoline, et masin tekitab mitteioniseerivat kiirgust, mis võib olla kahjulik inimestele, eriti kui neil on aktiivsed või mitteaktiivsed siirdatavad meditsiiniseadmed, peab juhis sisaldama teavet operaatorit ja muid masina mõjupiirkonnas olevaid isikuid mõjutava kiirguse kohta. 176 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/14/EÜ, 8. mai 2000, välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (EÜT L 162, , lk 1). 243

248 274. Siirdatavad meditsiiniseadmed Punkti alapunktis v esitatud nõue käsitleb mitteioniseerivast kiirgusest tulenevat jääkriski vt 232: märkused punkti kohta. Tuleb esitada teave sellise kiirguse laadi kohta, eriti kui on tõenäoline, et see mõjutab siirdatavate meditsiiniseadmete toimimist Trükised Masinat kirjeldavad trükised ei tohi tervise ja ohutuse osas olla kasutusjuhendiga vastuolus. Masina toimivusnäitajaid kirjeldavad trükised peavad sisaldama emissioonide kohta sama teavet kui kasutusjuhend Trükised Kui masinaga kaasasoleva juhendi esmane eesmärk on tagada masina ohutu kasutamine, siis trükistel on peamiselt kaubanduslik funktsioon. Punktis nõutakse siiski, et juhend ja masina kaubanduslikud dokumendid oleksid kooskõlas. See on eriti oluline seoses masina ettenähtud kasutusega, millele osutatakse punkti alapunktis g, sest kasutajad valivad oma vajadustele vastava masina tõenäoliselt kaubanduslike trükiste põhjal. Punkti teise lause eesmärk on aidata kasutajatel valida väiksema müra- ja vibratsioonitaseme ning ohtliku kiirguse või ohtlike ainete tasemega masinat. Eelkõige tuleb masina toimivusnäitajaid kirjeldavatesse kaubanduslikesse dokumentidesse lisada punkti alapunkti u kohases mürataset käsitlevas deklaratsioonis sisalduvad väärtused ja punktide ja kohaselt nõutav teave vibratsiooni kohta. Paljud müügibrošüürid või kataloogid sisaldavad osa või tabelit, milles esitatakse masina peamised toimivusnäitajad, näiteks võimsus, kiirus, kandevõime, tootmisvõimsus jne, et potentsiaalsetel kasutajatel oleks võimalik valida vajadustele vastav masin. Selline osa on sobiv koht vajaliku teabe esitamiseks mürataseme kohta. 244

249 2. TÄIENDAVAD OLULISED TERVISEKAITSE- JA OHUTUSNÕUDED TEATAVATE MASINALIIKIDE PUHUL Toiduainetetööstuse masinad, kosmeetika- ja farmaatsiatööstuse masinad, käeshoitavad või käsijuhitavad masinad, kantavad kinnitusseadmed ja muud lööktoimelised seadmed ning masinad puidu ja sarnaste füüsikaliste omadustega materjalide töötlemiseks peavad vastama kõigile käesolevas peatükis kirjeldatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele (vt Üldpõhimõtted, punkt 4) Täiendavad nõuded teatavate masinarühmade puhul I lisa 2. osas esitatakse täiendavad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded nelja spetsiifilise masinarühma jaoks. Neid kohaldatakse selliste masinate suhtes lisaks I lisa 1. osa asjakohastele nõuetele ja vajaduse korral lisaks I lisa muude osade nõuetele vt 163: märkused 4. üldpõhimõtte kohta TOIDUAINETETÖÖSTUSE MASINAD NING KOSMEETIKA- VÕI FARMAATSIATÖÖSTUSE MASINAD Üldist Masinad, mis on mõeldud kasutamiseks toiduainetetööstuses või kosmeetika- ja farmaatsiatööstuses, peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et välditakse kõiki nakkus-, haigus- ja mürgitusohte. Tuleb järgida järgmisi nõudeid: a) materjalid, mis puutuvad kokku või võivad kokku puutuda toiduainete või kosmeetika- või farmaatsiatoodetega, peavad vastama asjakohastes direktiivides sätestatud tingimustele. Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et need materjalid on võimalik enne iga kasutuskorda puhtaks teha. Kui see ei ole võimalik, tuleb kasutada ühekordselt kasutatavaid osi; b) kõik pinnad, mis puutuvad kokku toiduainete või kosmeetika- või farmaatsiatoodetega, välja arvatud ühekordseks kasutamiseks mõeldud osade pinnad, peavad olema siledad ning neil ei tohi olla servi ega pragusid, kuhu võib koguneda orgaanilisi aineid. Sama kehtib ka nende liitekohtade kohta, olema projekteeritud nii, et monteeritavate osade eendeid, teravaid servi ja süvendeid on võimalikult vähe, olema kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad, kui võimaluse korral on eemaldatud hõlpsalt demonteeritavad osad; sisepindade painderaadius peab olema piisav, et võimaldada põhjalikku puhastamist; c) toiduainetest, kosmeetika- või farmaatsiatoodetest tekkivad vedelikud, gaasid ja aerosoolid, samuti puhastamise, desinfitseerimise ja loputamise käigus tekkivad vedelikud peaksid masinast takistamatult välja voolama (võimaluse korral masina 245

250 puhastusasendis ); d) masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et saaks vältida vedelike ja elusolendite, eriti putukate pääsu või mis tahes orgaaniliste ainete kogunemist kohtadesse, mida ei saa puhastada; e) masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et ükski tervisele ohtlik abiaine, sealhulgas määrded, ei saaks toiduainete või kosmeetika- või farmaatsiatoodetega kokku puutuda. Vajaduse korral peab masin olema projekteeritud ja valmistatud nii, et selle nõude pidevat järgimist on võimalik kontrollida Kasutusjuhend Toiduainetetööstuse masinate kasutusjuhenditesse ning kosmeetika- ja farmaatsiatööstuse masinate kasutusjuhenditesse tuleb märkida soovitatavad puhastus-, desinfitseerimis- ja loputusvahendid ja -meetodid mitte ainult kergesti juurdepääsetavate, vaid ka nende kohtade jaoks, kuhu ei ole võimalik või soovitav juurde pääseda Toiduainetega või kosmeetika- või farmaatsiatoodetega kokkupuutuvate masinate hügieeninõuded Punktis 2.1 esitatud nõudeid kohaldatakse toiduainetega või kosmeetika- või farmaatsiatoodetega kokkupuutuvate masinate suhtes. Nõudeid kohaldatakse olenemata sellest, kas asjaomased toiduained või tooted on mõeldud tarbimiseks inimestele või loomadele. Asjaomaste masinate hulka kuuluvad näiteks masinad, mida kasutatakse toiduainete, kosmeetika- ja farmaatsiatoodete tootmiseks, valmistamiseks, keetmiseks, töötlemiseks, jahutamiseks, käitlemiseks, ladustamiseks, transportimiseks, säilitamiseks, pakendamiseks ja levitamiseks. Punkti alapunktides a e esitatud nõuete eesmärk on vältida toiduainete või kosmeetika- või farmaatsiatoodete mis tahes ohtlikku saastumist masina valmistamiseks kasutatud materjalide, masina keskkonna või masinaga koos kasutatavate abiainete tõttu. Neid nõudeid kohaldatakse koos oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuetega, mis on esitatud punktis materjalide ja toodete kohta, punktis ohtlike materjalide ja toodete heitmete kohta ja punktis 1.6 hoolduse kohta. Punkti alapunkt a käsitleb masina koostismaterjale, mis puutuvad kokku toiduainete või kosmeetika- või farmaatsiatoodetega. Punkti alapunktis a osutatud asjakohased direktiivid hõlmavad järgmist: määrus (EÜ) nr 1935/ toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta; direktiiv 84/500/EMÜ 178 toiduainetega kokkupuutumiseks ettenähtud keraamikatoodete kohta; 177 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri aasta määrus (EÜ) nr 1935/2004, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ (ELT L 338, , lk 4). Määruse artikli 26 kohaselt käsitatakse viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele viidetena määrusele (EÜ) nr 1935/

251 direktiiv 2002/72/EÜ 179 ja -toodete kohta. toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide Kui masina osaks olevate ja toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalidega on kaasas kirjalik deklaratsioon (näiteks määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 16 kohane vastavusdeklaratsioon), tuleb nimetatud deklaratsioon lisada masina tehnilisse dokumentatsiooni vastavalt VII lisa A osa punkti 1 alapunktile a. Vastasel korral peab masina tootja dokumenteerima asjaomaste materjalide sobivuse masina tehnilises toimikus. Punkti alapunktides b ja c nähakse ette, et masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et oleks hõlbustatud täielik ja põhjalik puhastamine ja et ainetel, mis võivad toiduaineid või kosmeetika- või farmaatsiatooteid saastata (nt jäätmed, puhastusained, desinfektsioonivahendid või loputusained), saaks lasta täielikult välja voolata või et need saaks välja uhtuda. Kui toiduained, kosmeetika- või farmaatsiatooted liiguvad mööda torusid või voolikuid, võivad need olla ühendatud keermetega, eeldusel et keermed on toodetest isoleeritud näiteks asjakohaste tihendite või rõngastega, et keermed ei puutuks töödeldava tootega vahetult kokku. Punkti alapunktiga d nähakse ette, et masin peab olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et vältida masina keskkonnast tingitud saastajate, näiteks tolmu või rasva, või elusolendite, näiteks putukate, pääsemine masina sellistesse osadesse, mida ei saa puhastada, ja et vältida mis tahes orgaaniliste ainete kogunemist sellistesse kohtadesse. Punkti alapunktiga e nõutakse, et masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et masinas kasutatavad abiained, näiteks määrded või hüdrovedelikud, ei saaks toiduaineid või kosmeetika- või farmaatsiatooteid saastata. Punktis esitatud nõue täiendab punktis esitatud üldnõuet kasutusjuhendi kohta. Punktis nõutakse, et masina tootja täpsustaks asjakohased puhastusmeetodid, sealhulgas meetodid selliste kohtade puhastamiseks, millele ei ole võimalik tavaliselt juurde pääseda või millele juurdepääs võib olla ohtlik. Samuti peab ta täpsustama kasutatavad puhastusvahendid. Masina tootja ei pea nimetama konkreetset puhastustoodete marki, kuid peab täpsustama kasutatava toote omadused, võttes eelkõige arvesse masina koostisainete vastupidavust keemilisele ja mehaanilisele töötlemisele. Vajaduse korral tuleb hoiatada ebasobivate puhastustoodete kasutamise eest. Masinate hügieeninõudeid käsitlevad üldised spetsifikatsioonid on esitatud standardis EN ISO Toidutöötlemismasinate hügieeninõudeid käsitlevad spetsifikatsioonid on esitatud standardis EN Nõukogu direktiiv, 15. oktoober 1984, toiduainetega kokkupuutumiseks ettenähtud keraamikatooteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 277, , lk 12). 179 Komisjoni direktiiv 2002/72/EÜ, 6. august 2002, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -toodete kohta (EÜT L 220, , lk 18). 180 EN ISO 14159: Masinate ohutus - Masinate konstrueerimisel kohaldatavad hügieeninõuded (ISO 14159:2002). 247

252 2.2. KAASASKANTAVAD KÄESHOITAVAD JA/VÕI KÄSIJUHITAVAD MASINAD Üldist Kaasaskantavate käeshoitavate ja/või käsijuhitavate masinate kohta kehtivad järgmised nõuded: sõltuvalt masina tüübist peab neil olema piisavalt suur toetuspind, piisav arv käepidemeid ja sobiva suurusega toed, mis on paigutatud nii, et need tagavad tootja ettenähtud tööoludes masina stabiilsuse, kui käepidemeid ei saa vabastada täiesti ohutult, tuleb masin varustada käivitus- ja seiskamispidemetega, mis on paigaldatud nii, et operaator saab neid kasutada käepidemeid vabastamata, välja arvatud juhul, kui see on tehniliselt võimatu või kui on olemas sõltumatu juhtimispide, ei tohi olla masina juhusliku käivitumise ohtu ja/või ohtu, et masin töötab edasi pärast seda, kui operaator on käepidemed vabastanud. Kui selle nõude täitmine ei ole tehniliselt teostatav, tuleb võtta võrdväärseid meetmeid, vajaduse korral peab olema võimalik jälgida ohuala ja tööriista kokkupuutekohta töödeldava materjaliga. Kantava masina käepidemed peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et käivitamine ja seiskamine oleks kerge ja lihtne Täiendavad nõuded kaasaskantavate käeshoitavate ja/või käsijuhitavate masinate puhul Punktis esitatud nõudeid kohaldatakse kaasaskantavate käeshoitavate ja kaasaskantavate käsijuhitavate masinate suhtes. Kaasaskantavad käeshoitavad masinad on masinad, mida operaator nende kasutamise ajal kannab (rakmete abil või ilma nendeta). Kaasaskantavad käsijuhitavad masinad on kantavad masinad, mis toetuvad oma raskusega täielikult või osaliselt näiteks tööpingile, töödeldavale materjalile või detailile, põrandale või maapinnale ja mille liikumist juhib operaator kasutamise ajal oma käega. Asjaomased masinarühmad on nt kaasaskantavad käeshoitavad ja kaasaskantavad käsijuhitavad elektrilised tööriistad, aia- ja metsamasinad. Kaasaskantavate masinate hulka kuuluvad võrgu- või akutoitega elektrilised masinad, pneumaatilised masinad ja sisepõlemismootoriga masinad. Punkti esimeses taandes esitatud nõue täiendab punktis esitatud üldnõuet stabiilsuse kohta. Piisava toetuspinna nõuet kohaldatakse eelkõige kaasaskantavate käsijuhitavate masinate suhtes, mis puutuvad kasutamise ajal kokku tööpingiga, töödeldava materjali või detailiga, põrandaga või maapinnaga. 181 EN :2005+A1: Toidutöötlemismasinad - Põhimõisted - Osa 2: Hügieeninõuded. 248

253 Kui masina suurus seda võimaldab, peab kaasaskantavatel käeshoitavatel ja käsijuhitavatel masinatel olema vähemalt kaks käepidet, et operaator saaks kasutamise ajal tagada masina stabiilsuse, kasutades selleks mõlemat kätt. Käepidemed peavad asuma ja olema projekteeritud selliselt, et operaatori käed ei satuks ohualasse. Masin projekteeritakse võimaluse piires selliselt, et ei oleks soodustatud ühe käega kasutamine. Käepidemete asetuse, mõõtmete ja konstruktsiooni puhul tuleb arvesse võtta ergonoomiapõhimõtteid vt 181: märkused punkti kohta. Punkti teises taandes ja teises lõigus esitatud nõuded täiendavad punktides ja esitatud üldnõudeid käivitamise ja seiskamise kohta. Üldiselt peab olema võimalik käivitada ja seisata masinat käepidemest lahti laskmata. Neid nõudeid saab sageli täita näiteks käepidemesse integreeritud isetagastuvate juhtimisseadistega. Punkti kolmandas taandes esitatud nõue täiendab punkti kuuendas taandes esitatud üldnõuet juhtimisseadiste kohta. Nõudel on kaks eesmärki. Vältida masina tahtmatut käivitamist, mille võib põhjustada soovimatu kontakt käivitamise juhtimisseadisega. Tagada, et masin ei jätkaks tööd pärast mahapanekut või siis, kui operaator käepidemed juhuslikult vabastab. Kõnealuse nõude täitmiseks peab juhtimisseadis olema üldjuhul isetagastuvat tüüpi ja projekteeritud selliselt, et kasutamise ajal ei tekiks liigset väsimust. See peab asuma ning olema projekteeritud ja vajaduse korral kaitstud selliselt, et ei oleks võimalik selle tahtmatu aktiveerimine masina kättevõtmise, ülestõstmise, liigutamise või mahapaneku ajal. Kui püsib masina tahtmatu käivitamise oht, võib olla vaja võtta täiendavaid meetmeid, näiteks täiendava lubava seadise või kahte sõltumatut toimingut vajava käivitamise juhtseadise paigaldamine. Punkti viimases taandes esitatud ohuala ja tööriista tegevuse nähtavust käsitleva nõude eesmärk on tagada, et operaatoril on võimalik tagada täielik kontroll masina töö üle. 249

254 Kasutusjuhend Kasutusjuhendis peab kaasaskantavate käeshoitavate ja käsijuhitavate masinate tekitatava vibratsiooni kohta olema esitatud järgmine teave: vibratsiooni koguväärtus, kätele ja käsivartele mõjuva vibratsiooni väärtus, kui see ületab 2,5 m/s 2. Kui see väärtus ei ületa 2,5 m/s 2, tuleb see ära märkida, mõõtemääramatuse tase. Need väärtused saadakse kas kõnesoleva masina tegelikel mõõtmistel või määratakse kindlaks tehniliselt võrreldavatel masinatel sooritatud ning toodetava masina suhtes representatiivsete mõõtmiste alusel. Kui ei kohaldata harmoneeritud standardeid, tuleb vibratsiooni mõõta masinale kõige sobivamal viisil. Tuleb kindlaks määrata tööolud mõõtmise ajal ja mõõtmisel kasutatavad meetodid või viidata kohaldatavale harmoneeritud standardile Kaasaskantavate käeshoitavate ja käsijuhitavate masinate tekitatavast vibratsioonist teavitamine Punktis esitatud nõue täiendab punktis esitatud üldnõuet kasutusjuhendi kohta. Punkti esimese lõigu esimeses taandes esitatakse kaasaskantavatest käeshoitavatest ja käsijuhitavatest masinatest kätele ja käsivartele üle kanduva vibratsiooni füüsikaline määr, millest tuleb kasutusjuhendis teavitada Kasutusjuhendis tuleb esitada masinal läbi viidud mõõtmise teel saadud väärtus, kui see on suurem kui 2.5 m/s 2. Kui mõõtmise teel masina kohta saadud väärtus kõnealust väärtust ei ületa, tuleb see asjaolu ära märkida. Masinast ülekanduvaid vibratsioone peab seepärast mõõtma masina tootja, kasutades asjakohast testimeetodit, välja arvatud juhul, kui on kindlaks tehtud, et asjaomase masinarühma puhul ei ületa mõõtmise tulemusel saadud väärtused kunagi eespool nimetatud piirmäära see võib olla märgitud asjaomast masinarühma käsitlevas C-tüüpi standardis. Masinate tekitatavast vibratsioonist teavitamisel on kaks peamist eesmärki. Aidata kasutajatel valida väiksema vibratsiooniga masin. Anda teavet, mis on kasulik riskihindamise jaoks, mille tööandja peab läbi viima kooskõlas töötajate kokkupuudet vibratsioonist tulenevate riskidega käsitleva direktiivi 2002/44/EÜ 182 rakendamiseks vastu võetud riigisiseste õigusnormidega. Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et vibratsiooniga kokkupuute taset ei saa tuletada kõigest masina tootja esitatud andmete alusel, sest operaatorite 182 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/44/EÜ, 25. juuni 2002, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (vibratsioon) tulenevate riskidega (kuueteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) vt artikli 4 lõike 4 punkti e. 250

255 kokkupuudet vibratsiooniga mõjutavad ka muud tegurid vt 231: märkused punkti kohta. Punkti esimese lõigu teises taandes nõutakse deklareeritud väärtuste mõõtemääramatuse taseme täpsustamist. Asjakohastes testimisreeglistikes tuleb anda suuniseid masina tekitatava vibratsiooni mõõtmisega seonduva mõõtemääramatuse taseme kindlaksmääramiseks. Punkti teisest lõigust järeldub, et seeriatootmise puhul võib mõõtmist teostada tehniliselt võrreldavatest masinatest koostatud representatiivse valimi või valimite alusel. Ühekordse valmistamise puhul peab tootja mõõtma iga tarnitava masina tekitatavat vibratsiooni. Punkti kolmas ja neljas lõik käsitlevad vibratsiooni mõõtmise meetodeid. Töötingimustel on masina tekitatava vibratsiooni tasemele suur mõju. Vibratsiooni mõõtmist tuleks seepärast teha representatiivsete töötingimuste korral. Kui harmoneeritud standardis täpsustatud testimisreeglistikus on märgitud, millistel töötingimustel tuleb mõõtmist teha, piisab töötingimuste ja kasutatud mõõtmismeetodite tähistamiseks viitest harmoneeritud standardile. Kui kasutatakse muid testimismeetodeid, tuleb töötingimusi ja kasutatud mõõtmismeetodid täpsustada vibratsiooni käsitlevas deklaratsioonis. Tuleb märkida, et kasutusjuhendis vibratsiooni kohta esitatud väärtus tuleb lisada ka masina toimivusnäitajaid kirjeldavatesse kaubanduslikesse dokumentidesse vt 273: märkused punkti kohta. 251

256 Lööktoimelised kantavad kinnitus- ja muud masinad Üldist Lööktoimelised kantavad kinnitus- ja muud masinad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et energia kantakse mõjutatavale elemendile üle vahenduskomponendi kaudu, mis on masinast eraldamatu, toimimist võimaldav seadis takistab lööki seni, kuni masin on saavutanud õige tööasendi ja surve alusmaterjalile on piisav, tahtmatu käivitamine on välistatud; kui on vajalik, peavad mõju avaldamiseks vajalikud toimimist võimaldava ja juhtimisseadise toimingud olema asjakohases järjekorras, on välistatud masina ootamatu käivitumine kinnihaaramise või löögi tõttu, masina laadimine ja laengust vabastamine on hõlbus ja ohutu. Vajaduse korral peab olema võimalik kinnitada masinale killukaitset (killukaitseid), mille tarnib masina tootja Kasutusjuhend Kasutusjuhend peab sisaldama järgmist teavet: masinaga kasutatavad abiseadised ja vahetatavad seadmed, masinaga kasutamiseks sobivad kinnitus- või muud löögiga mõjutatavad elemendid, vajaduse korral kasutamiseks sobivad laengud Lööktoimelised kantavad kinnitus- ja muud masinad Punktis esitatakse täiendavad nõuded kaasaskantavate masinate jaoks, mis on mõeldud selliste kinnituste nagu naelte, keermesneetide, ööside või sarnaste esemete löömiseks alusmaterjali. Samuti kohaldatakse neid sarnaste, muuks otstarbeks ette nähtud lööktoimeliste masinate suhtes, näiteks masinad, mida kasutatakse materjalide püsivaks märgistamiseks sissepressimise teel, või loomade uimastamiseks kasutatavad poldipüstolid. Neid nõudeid kohaldatakse kassettlaengutega töötavate masinate suhtes ja masinate suhtes, mis kasutavad muid energiaallikaid, nagu pneumaatilised, vedrusüsteemiga, elektromagnetilised või gaasipõletiga masinad. Punktis esitatud nõuete peamine eesmärk on vältida tõsise vigastuse ohtu, mida võivad põhjustada löödavad kinnitused või muud löögiga mõjutatavad elemendid või masina või alusmaterjali killud, mis võivad tabada operaatori või teiste läheduses asuvate inimeste keha. Samuti käsitlevad need nõuded laadimise ja tühjakslaadimisega seonduvate õnnetuste riski. Punkti kolmandas taandes esitatud nõude eesmärk on vältida seadme mitteõigeaegsest käivitamisest tulenevaid õnnetusi. Tavaliselt on vaja tagada, et 252

257 järgmist lööki ei saa käivitada, kui ei ole vabastatud nii toimimist võimaldav seadis kui ka juhtimisseadis. Punktis esitatud nõuded täiendavad punktis esitatud üldnõudeid kasutusjuhendi kohta. Punkti esimene taane on asjakohane seoses tööriistadega, selliste kaitsevahenditega nagu killukaitsed ja vahetatavate seadmetega, mida võidakse paigaldada kinnitusmasinale, et muuta selle funktsioone, näiteks materjalide püsiva märgistamise korral. Masinadirektiivi ei kohaldata lööktoimeliste kinnitus- ja muude masinatega kasutatavate kinnituste või muude löögiga mõjutatavate elementide suhtes. Punkti teise taandega nähakse siiski ette masina tootja kohustus täpsustada masinas kasutatavate kinnituste või muude löögiga mõjutatavate elementide omadused, et kasutajal oleks võimalik valida kinnitused ja muud löögiga mõjutatavad elemendid, mis sobivad masinas kasutamiseks ja ei purune ettenähtud kasutustingimustel. Punkti kolmandat taanet kohaldatakse lööktoimeliste kantavate kinnitus- ja muude masinate suhtes, mis töötavad kassett-laengutega. Masinadirektiivi ei kohaldata sellistes masinates kasutatavate laengute suhtes, kuid masina tootja peab täpsustama, milliste omadustega laenguid saab masinas ohutult kasutada. 183 Tuleb märkida, et lööktoimelised kantavad kinnitus- ja muud masinad on loetletud IV lisas esitatud nimekirjas (punkt 18), mis hõlmab masinarühmi, mille suhtes tuleb kohaldada ühte artikli 12 lõigetes 3 ja 4 osutatud menetlust. 183 Eelduste kohaselt peaks lõhkepadrunitega töötatavate masinate lõhkepadrunid kuuluma 4. juuliks aastaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai aasta direktiivi 2007/23/EÜ (pürotehniliste toodete turule laskmise kohta) (ELT L 154, , lk 1) kohaldamisalasse. 253

258 2.3. PUIDU JA PUIDUSARNASTE MATERJALIDE TÖÖTLEMISE MASINAD Puidutöötlemismasinad ja puiduga sarnaste füüsikaliste omadustega materjalide töötlemise masinad peavad vastama järgmistele nõuetele: a) masin peab olema projekteeritud, valmistatud või varustatud nii, et töödeldavat detaili saab ohutult masinasse asetada ja suunata; kui töödeldavat detaili hoitakse töölaual käsitsi, peab töölaud olema töö ajal piisavalt stabiilne ega tohi takistada töödeldava detaili liikumist; b) kui masinat võidakse kasutada tingimustes, millega kaasneb töödeldavate detailide eemalepaiskumise risk, peab see olema projekteeritud, valmistatud ja varustatud nii, et selline eemalepaiskumine on välistatud, või kui see ei ole võimalik, siis nii, et eemalepaiskumine ei tekita riski operaatorile ja/või ohualas viibivatele inimestele; c) masinal peab olema automaatpidur, mis seiskab tööriista piisavalt kiiresti, kui on olemas tööriistaga selle seiskamise ajal kokkupuutumise risk; d) kui tööriist on osa mittetäisautomaatsest masinast, peab viimane olema projekteeritud ja valmistatud nii, et vigasaamise risk on välistatud või seda on vähendatud Puidu ja sarnaste materjalide töötlemise masinad Punktis 2.3 esitatud täiendavaid nõudeid kohaldatakse puidutöötlemismasinate suhtes ning masinate suhtes, mida võib samuti kasutada puiduga sarnaste füüsikaliste omadustega materjalide, näiteks korgi, luu, kõvakummi, kõvaplasti, metall-laminaatide või teatavate õhukeste kõvametallide töötlemiseks. Punkti 2.3 alapunktis a esitatud nõuete eesmärk on tagada, et etteandmismehhanism või käsitsi etteandmisega masina korral tööpink oleks projekteeritud ja valmistatud selliselt, et töödeldavat detaili saab ohutult masinasse asetada ja töö ajal suunata. Punkti 2.3 alapunktis b esitatud nõue käsitleb konkreetset ohtu, mida käsitletakse punktis sätestatud üldnõudes eemalepaiskuvate esemete kohta. Punkti 2.3 alapunkti b kohaselt tuleb võtta meetmeid, et vältida töödeldavate detailide või nende osade eemalepaiskumist. Selliste meetmete hulka kuulub näiteks sobivate kiilnugade paigaldamine ketassaepingile. Kui eemalepaiskumise ohtu ei saa täielikult vältida, tuleb võtta kaitsemeetmeid, et eemalepaiskuvad esemed ei vigastaks operaatoreid või teisi ohualas viibivaid inimesi. Seda nõuet tuleb kohaldada koos punktis 1.4 esitatud nõuetega piirete kohta. Punkti 2.3 alapunktis c käsitletakse tööriista seiskamise ajal tööriistaga kokkupuutumise riski. Mehaanilise või automaatse etteandmisega masinate puhul saab seda riski vältida, kasutades blokeerivaid kaitsepiirdeid, mida saab vajaduse korral lukustada vt 129: märkused punkti kohta. Juhul kui juurdepääs tööriistale ei ole töö ajal täielikult takistatud, näiteks kui on paigaldatud punkti kohane juurdepääsu piirav reguleeritav kaitsepiire, on siiski vaja piirata tööriista ülemäärast seiskumisaega, kasutades automaatpidurit. Harmoneeritud standardis täpsustatakse, milline on sellisel juhul aktsepteeritav seiskumisaeg. 254

259 Punkti 2.3 alapunktis d nähakse ette, et tuleb võtta meetmeid vigastuste riski vähendamiseks juhusliku kokkupuute korral masina liikuva tööriistaga, kui juurdepääs ohualale ei ole täielikult takistatud avatavate blokeerivate kaitsepiiretega. Selliste meetmete hulka kuulub näiteks LCPT, silindriliste (või n-ö ümarate) lõikeplokkide või sarnaste lõikesügavuse piiramise vahendite paigaldamine. Tuleb märkida, et mitmed puidutöötlemismasinate rühmad on loetletud IV lisas esitatud nimekirjas (punktid 1 7), mis hõlmab masinarühmi, mille suhtes tuleb kohaldada ühte artikli 12 lõigetes 3 ja 4 osutatud menetlust. ( täidetakse hiljem) 255

260 3. TÄIENDAVAD OLULISED TERVISEKAITSE- JA OHUTUSNÕUDED TEATAVATE MASINA LIIKUMISEST TULENEVATE OHTUDE VÄLTIMISEKS Masinad, mis on ohtlikud oma liikumise tõttu, peavad vastama kõigile käesolevas peatükis kirjeldatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele (vt Üldised põhimõtted, punkt 4) Täiendavad nõuded masina liikumisest tulenevate ohtude vältimiseks I lisa 3. osas esitatakse täiendavad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded seoses masina liikumisest tulenevate ohtudega. Neid kohaldatakse asjaomaste masinate suhtes lisaks I lisa 1. osa asjakohastele nõuetele ja vajaduse korral lisaks I lisa muude osade nõuetele vt 163: märkused 4. üldpõhimõtte kohta ÜLDIST Mõisted a) Masinad, mis on ohtlikud oma liikumise tõttu masinad, mille töö nõuab töötamise ajal liikumist või pidevat või vaheaegadega liikumist kindlate järjestikuste tööpaikade vahel või masinad, mis on töötamise ajal paigal, kuid võivad olla varustatud nii, et neid saab hõlpsalt ühest kohast teise liigutada Mõiste liikumisest tulenev oht määratlus Punkti alapunktis a esitatud mõistega masinad, mis on ohtlikud oma liikumise tõttu määratletakse I lisa 3. osas sätestatud nõuete ulatus. Kõnealuse määratluse kohaselt kuuluvad kõnealuste masinate hulka - masinad, mis võivad oma ülesannete täitmise ajal liikuda. Sellised masinad on näiteks kallurid, prügilatihendajad, tõsteveomasinad, pukk-kraanad, rööbastel liikurkraanad ja muruniidukid; - masinad, mis püsivad oma peamise ülesande täitmisel liikumatutena, kuid mis on ette nähtud liikuma ühest töökohast teise. Sellised masinad on näiteks puurmasinad ja liikurkraanad, laadurkraanad ja iseliikuvad või haagisele paigaldatud mobiilsed tõstmise tööplatvormid, mis paigaldatakse tõstmistoimingu ajaks tugedele; - masinad, mis püsivad kasutamise ajal liikumatutena, kuid mis on varustatud nt vedavate ratastega või roomikutega või pukseerimisseadistega, mis võimaldavad masinal liikuda hõlpsalt ühest kasutuskohast teise. Mõiste määratlusest on selge, et I lisa 3. osaga hõlmatud liikumisest tulenevad ohud on ohud, mis tulenevad masina enda liikumisest, mitte masina liikuvate osade liikumisest. Viimaseid käsitletakse punktides ja

261 3. osas sätestatud nõuetega hõlmatud masinad on näiteks: liikuvad ehitusseadmed, näiteks pinnaseteisaldusmasinad; tee-ehitusmasinad; allmaakaevanduste liikurmasinad; iseliikuvad või järelveetavad põllumajanduses, metsanduses ja aianduses kasutatavad liikurmasinad; kaupade või inimeste veoks ja tõstmiseks mõeldud liikurmasinad, näiteks tööstustõstukid (sealhulgas juhita tõstukid), liikurkraanad ja mobiilsed tõstmise tööplatvormid; transpordivahendile paigaldatud masinad, nt laadurkraanad, kompressorid ja kallurid; prügiveomasinad; kaupade ja inimeste veoks mõeldud maastikumasinad, nt ATVd, bagid, maastikumootorrattad ja kardid; talihoolde liikurmasinad; lennuvälja alasid teenindavad liikurmasinad Mõisted (jätkub) b) Juht masina liikumise eest vastutav operaator. Juht võib sõita koos masinaga või liikuda jalgsi koos masinaga või juhtida masinat kaugjuhtimise teel Mõiste juht määratlus Punkti alapunktis b esitatud määratluse kohaselt on juht masina operaator, kes vastutab masina liikumise eest; teisisõnu on juht isik, kes kontrollib masina liikumist. Määratluses osutatakse kolmele peamisele juhtimisrežiimile. Liikurmasinal võib olla masinaga kaasa sõitev juht, kes võib kas istuda või seista. Liikurmasin võib olla käies juhitav. Liikurmasinat võidakse juhtida eemalt kaugjuhtimise teel. Teatavatel liikurmasinatel võib olla kaks või enam alternatiivset juhtimisrežiimi. Näiteks võib liikurmasinat juhtida kas masinaga kaasa sõitev juht või saab seda teha kaugjuhtimise teel vt 204: märkused punkti kohta. 3. osas esitatud nõuded käsitlevad erinevate liikumisrežiimidega seonduvaid konkreetseid ohte ja vajalikke kaitsemeetmeid nende vastu. 257

262 3.2. TÖÖTAMISKOHAD Juhtimiskoht Juhtimiskohal peab olema selline nähtavus, et juht saab masinat ja selle tööriistu nende ettenähtud kasutustingimustes käitada talle ja ohustatud isikutele täiesti ohutult. Vajaduse korral peab masin olema varustatud asjakohaste seadmetega ebapiisavast otsesest nähtavusest tulenevate ohtude kõrvaldamiseks. Masin, millel juht sõidab, peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et juhtimiskohast ei saa tahtmatult puudutada rattaid või roomikuid. Masinas oleva juhi juhtimiskoht peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et selle saab varustada juhikabiiniga, kui see ei suurenda ohtu ja kui selleks on piisavalt ruumi. Kabiinis peab olema koht juhile vajalike juhiste jaoks Juhtimiskoht Punktis esitatud nõue täiendab punktides ja esitatud üldnõudeid töötamiskohtade ja istmete kohta. Punkti esimene lõik käsitleb juhtimiskohal valitsevat nähtavust. Juhil peab olema pidev kontroll masina liikumise üle. Võimaluse korral peab masin olema projekteeritud ja valmistatud nii, et juht näeb piisavalt ja otseselt masinat ümbritsevat ala. Eelkõige peab juhil olema võimalik näha, kas masina läheduses on inimesi, keda võib masina töö või liikumine ohustada vt 195: märkused punkti viienda lõigu kohta. Otsese nähtavuse parandamiseks võib kasutada selliseid vahendeid nagu juhtimiskoha või kabiini tõstmine, kallutamine või ümberpööramine või alternatiivsete juhtimiskohtade tagamine. Kui otsene nähtavus on ebapiisav, st kui ohualas asuvate inimeste või takistuste nähtavust juhile takistavad masinaosad või masina veetavad esemed või materjalid sellisel määral, et juht ei pruugi olla teadlik nende olemasolust, tuleb paigaldada kaudse nähtavuse tagamise seadised. Selliste seadiste hulka kuuluvad asjakohased peeglid ja turvakaamerad. Otsuse tegemisel kaudse nähtavuse parandamise seadiste paigaldamise kohta ja selliste seadiste valiku, konstruktsiooni ja asukoha puhul tuleb võtta arvesse ergonoomika põhimõtteid ja piiranguid, mis mõjutavad juhti masina ettenähtud kasutustingimustes. Arvesse võetavad tegurid on muu hulgas näiteks masina kasutamine öösel või kehvades valgustingimustes; kasutamine ebatasasel pinnasel; kasutamine aladel, kus võib olla jalakäijaid või muid masinaid; või sagedast või pikka tagurdamist hõlmav kasutamine vt 181: märkused punkti kohta. Kui on inimestega kokkupõrke jääkrisk, võib masinale paigaldada selliste kokkupõrgete vältimise vahendid, näiteks rõhutundlikud, radari-, infrapuna- või ultraheliseadmed, et avastada inimeste juuresolekut ning peatada masin või hoiatada juhti enne kokkupõrke toimumist. Punkti teine lõik käsitleb masinaid, mille juhtimiskoht asub rataste või roomikute lähedal. Kui juhtimiskoht ei ole täielikult suletud ja kui juhtimiskoht ei ole ratastest või 258

263 roomikutest piisavalt ohutus kauguses, on vaja paigaldada kaitsepiirded, et vältida tahtmatut kokkupuudet kõnealuste osadega. Punkti kolmandas lõigus sätestatakse, et kaasa sõitva juhiga masin peab olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et masinale saab paigaldada juhikabiini, välja arvatud juhul, kui masin on kabiini paigaldamiseks liiga väike või kui kabiini paigaldamine suurendaks ohtu või kahjustaks masina toimivust. Sellisel juhul tuleb kaaluda muid meetmeid juhi kaitsmiseks, näiteks kangast kaitsega istet või kaugjuhtimist. Punkti kolmandas lõigus esitatud nõuet tuleb kohaldada koostoimes punktis esitatud nõuetega töötamiskohtade kohta ja punktiga ohtlike ainete heitmete kohta vt 182: märkused punkti kohta; ja 322: märkused punkti kohta. Punkti kolmanda lõigu teise lause kohaselt peab juhikabiinis olema koht juhile vajalike juhiste jaoks. Asjaomased juhised käsitlevad masina ohutut käitamist ja mis tahes kontrolli- või hooldustoiminguid, mida peab viima läbi juht Istmed Kui on oht, et operaatorid või muud masinal sõitvad inimesed võivad jääda masinaosade ja aluse vahele, kui masin peaks ümber minema või ümber paiskuma, eriti masinate puhul, mis on varustatud punktis või nimetatud kaitsekabiinidega, peavad istmed olema projekteeritud või varustatud turvasüsteemiga, mis hoiab inimesi istmetel, piiramata tegutsemiseks vajalikke või vedrustusest põhjustatud liigutusi. Selliseid turvasüsteeme ei peaks paigaldama, kui need suurendavad ohtu Istmete turvasüsteem Punktis esitatud nõue täiendab punktis esitatud üldnõudeid istmete kohta. Punkt käsitleb ohtu jääda masina või selle osade vahele, kui operaator või teised masinaga veetavad inimesed peaksid masina ümbermineku korral sellest välja paiskuma. Punktis osutatud ümbermineku korral kaitsvad konstruktsioonid saavad olla tõhusad üksnes siis, kui asjaomased inimesed püsivad kaitsva konstruktsiooni sees. Sel eesmärgil peab masin olema kas - projekteeritud selliselt, et operaatorid ei saaks masinast selle ümbermineku korral välja paiskuda; - varustatud istmetega, mis on projekteeritud selliselt, et need takistavad operaatorite väljapaiskumist; või - olema varustatud istmetega, millele on paigaldatud piisavate kinnituspunktidega turvasüsteem. Istmete turvasüsteemi peab saama lihtsalt avada ja sulgeda ja see peab piirama operaatori tegutsemiseks vajalikke liigutusi nii vähe kui võimalik. See on eriti oluline selliste masinate puhul nagu tööstustõstukid, kus juhil võib olla vaja juhtimiskohalt sageli lahkuda ja sinna tagasi pöörduda. 259

264 Kui operaatori ohutus sõltub istme turvasüsteemi sulgemisest, tuleb anda vajalikud juhised turvasüsteemi kasutamise kohta vt 263: märkused punkti alapunkti k kohta. Punkti viimase lausega tunnistatakse, et mõnel juhul ei tohiks turvasüsteeme paigaldada, sest see võib ohtu suurendada. See võib olla nii näiteks väikeste liikurmasinate puhul, millele ei ole paigaldatud kabiini või kaitsekonstruktsiooni, või masinate puhul, mida juhib kaasa sõitev juht, kes töötab püstiasendis. Samuti ei pruugi olla võimalik paigaldada turvasüsteemi masinale, mille juht peab sõidu ajal end aktiivselt ja palju liigutama. Turvasüsteeme ei nõuta tavaliselt masinatelt, mis on varustatud üksnes kukkuvate esemete eest kaitsva struktuuriga Teiste inimeste kohad Kui kasutustingimused näevad ette, et masin võib ajutiselt või pidevalt vedada ka muid inimesi kui juht, või kui need inimesed töötavad masinal, tuleb masin varustada sobivate kohtadega, et inimesi oleks võimalik masinas vedada või et nad saaksid seal ohutult töötada. Punkti teist ja kolmandat lõiku kohaldatakse lisaks juhiistmele ka teistele isikutele ettenähtud kohtade suhtes Teiste inimeste kohad lisaks juhtimiskohale Punktis esitatud nõuded täiendavad punktides ja esitatud üldnõudeid töötamiskohtade ja istmete kohta. Punktiga nähakse ette, et kui masin võib ajutiselt või regulaarselt vedada ka muid inimesi peale juhi, või kui need inimesed töötavad masinal, tuleb neile tagada ohutud kohad. Sõltuvalt masina liigist ja asjaomaste inimeste ülesannetest võivad sellisteks kohtadeks olla istmed või seisukohad, nagu platvormid või astmelauad. Kui teistele isikutele peale juhi ette nähtud kohad on väljaspool masina tavapärast ohutut ala, tuleb võtta spetsiaalseid kaitsemeetmeid, et tegeleda selliste ohtudega nagu näiteks masinalt kukkumise oht või kokkupõrke või muljuda saamise oht. Punkti teises lõigus märgitakse, et punktis esitatud nõuded rataste ja roomikutega kokkupuutumise ohu kohta ja kabiini tagamise kohta on kohaldatavad ka teiste inimeste kohtade suhtes peale juhtimiskoha JUHTIMISSÜSTEEMID Vajaduse korral tuleb rakendada meetmeid selle vältimiseks, et juhtimispidemeid kasutaksid selleks õigustamata isikud Juhtimisseadiste volitamata kasutamine Punktis 3.3 esitatud nõuded täiendavad punktis esitatud üldnõudeid juhtimissüsteemide ohutuse ja töökindluse kohta. Punkti 3.3 esimese lausega nähakse ette, et vajaduse korral tuleb rakendada meetmeid selle vältimiseks, et juhtimispidemeid kasutaksid selleks volitamata isikud.

265 Need meetmed on vajalikud masinate puhul, mille kasutamine volitamata isikute poolt on võimalik, näiteks tööstustõstukid või avalikes kohtades kasutamiseks mõeldud või sellistes kohtades pargitavad masinad. 184 Võetavad meetmed võivad olla näiteks lukkude ja elektrooniliste juurdepääsusüsteemide paigaldamine või selliste süsteemide paigaldamine, mille puhul peab operaatoril olema masina käitamiseks kaasas elektrooniline võtmekaart JUHTIMISSÜSTEEMID (jätkub) Kaugjuhtimise puhul peavad igalt juhtimisüksuselt täpselt nähtuma selle üksuse juhitavad masinad. Kaugjuhtimissüsteem peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see mõjutab üksnes kõnesolevat masinat, kõnesolevaid funktsioone. Kaugjuhtimisega masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see reageerib vaid tema jaoks kavandatud juhtimisüksuse signaalidele Kaugjuhtimisseadised Punkti 3.3 teises, kolmandas ja neljandas lõigus esitatud nõudeid kohaldatakse liikurmasinate kaugjuhtimissüsteemide suhtes. Juhul kui masin on projekteeritud selliselt, et seda võib juhtida kas masinaga kaasa sõitev juht või kaugjuhtimise teel, kohaldatakse neid nõudeid kaugjuhtimisrežiimi suhtes vt 293: märkused punkti alapunkti b kohta. Kaugjuhtimissüsteemi suhtes kohaldatavad nõuded täiendavad punkti viimases lõigus esitatud nõuet juhtmeta juhtimissüsteemide kohta. Punkti 3.3 teises lõigus esitatud nõudega rakendatakse punkti neljandas lõigus esitatud üldnõuet infonäidikute kohta. Kui kaugjuhtimissüsteemi juhtimisüksus ei asu juhitaval masinal, peab operaatoritel olema selge, millist masinat iga juhtimisüksuse kasutamine mõjutab. Punkti 3.3 kolmandas ja neljandas lõigus on esitatud kaugjuhtimissüsteemide projekteerimis- ja valmistamisnõuded. Punkti 3.3 kolmandas lõigus esitatakse nõue, et süsteem võib mõjutada üksnes ette nähtud masinaid ja funktsioone, ning selle eesmärk on vältida kaugjuhtimissüsteemi ulatuses olla võivatele muudele masinatele või funktsioonidele soovimatute käskluste andmist. Punkti 3.3 viimases lõigus esitatud nõude eesmärk on vältida olukorda, kus signaalid, mis pärinevad muudest allikatest kui asjakohasest juhtimisüksusest, käivitavad kaugjuhitava masina soovimatu töö. 184 Selliseid meetmeid võidakse nõuda ka liikurmasina kasutajatelt masina varguse vältimiseks, kuid masinadirektiiviga seda aspekti ei reguleerita. 261

266 Punktis 3.3 esitatud nõuete täitmiseks peab kaugjuhtimissüsteem olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et on tagatud asjakohane toimivus vt 184: märkused punkti kohta. Punkti neljandas lõigus ja punkti kolmandas lõigus on esitatud täiendavad nõuded sõitmisfunktsiooni kaugjuhtimise kohta Juhtimisseadmed Juht peab saama juhtimiskohalt kasutada kõiki masina tööks vajalikke juhtimisseadmeid, välja arvatud toimingud, mida saab ohutult sooritada üksnes juhtimiskohast eemal asuvaid juhtimispidemeid kasutades. See erand käsitleb eelkõige muid töötamiskohti, mitte juhtimiskohta, mille eest vastutavad teised operaatorid, mitte aga juht, või olukordi, kus juht peab toimingu ohutuks tegemiseks oma juhtimiskohalt lahkuma Juhtimisseadmete asukoht ja paigutus Punktis esitatud nõuded täiendavad punktis esitatud üldnõudeid juhtimisseadiste kohta. Punkti esimeses lõigus esitatud nõuded käsitlevad juhtimisseadmete asukohta ja paigutust juhtimiskohal vt 187: märkused punkti teise taande kohta. Punkti teises lõigus tunnistatakse, et võib osutuda vajalikuks varustada liikurmasin lisaks juhikohale ka muude juhtimiskohtadega, et ohutult juhtida teatavaid toiminguid. See võib olla vajalik näiteks selle tagamiseks, et kõnealuseid toiminguid juhtival operaatoril oleks piisav nähtavus asjaomastest ohualadest, näiteks liikurkraanade või laadurkraanade puhul vt 195: märkused punkti viienda lõigu kohta; ja 343: märkused punkti kohta. Sellisel juhul on oluline võtta arvesse punkti kaheksandas ja üheksandas lõigus esitatud nõudeid, mis on seotud kahe või enama juhtimis- või töötamiskohaga vt -d 197 ja 198: märkused punkti kohta Juhtimisseadmed (jätkub) Pedaalide olemasolu korral peavad need olema projekteeritud, valmistatud ja varustatud nii, et juhil on võimalik neid ohutult kasutada ja et eksimise oht on võimalikult väike. Nende pind peab olema libisemiskindel ja kergesti puhastatav Pedaalid Kuna liikurmasinaga kaasa sõitvatel operaatoritel on tihti vaja kasutada käsi masina suunamiseks ja selle muude toimingute juhtimiseks, kasutatakse nt kiirendus- ja pidurdusfunktsiooni kontrollimiseks sageli pedaale. Kuna enamik masinate operaatoreid on samuti maanteesõidukite juhid, on oluline, et nende funktsioonide juhtimise pedaalid toimiksid ja oleksid paigutatud võimalikult sarnaselt maanteesõidukite pedaalidele, et vähendada ebaõige kasutamise riski vt 190: 262

267 märkused punkti kuuenda taande kohta; ja 193: märkused punkti kolmanda lõigu kohta. Ohutu toimimise tagamiseks tuleb pedaalide mõõtmete ja paigutuse puhul võtta arvesse ka asjaolu, et operaatorid võivad kanda kaitsejalatseid, näiteks suuri saapaid, mida kasutatakse talvel või külmhoonetes vt 176: märkused punkti alapunkti d kohta. Sarnastel põhjustel peavad pedaalid olema libisemiskindla pinnaga ja kergesti puhastatavad, arvestades ettenähtud kasutustingimusi Juhtimisseadmed (jätkub) Kui masina juhtimispidemete kasutamine võib tekitada ohtu, eelkõige ohtlikku liikumist, peavad juhtimispidemed, välja arvatud mitme eelseadistatud asendiga juhtimispidemed, tagastuma neutraalasendisse niipea, kui operaator need vabastab Tagastumine neutraalasendisse Masina enda liikumist ja muid ohtlikke toiminguid juhtivad juhtimisseadmed peavad üldjuhul olema isetagastuvad, st sellised, mis lahtilaskmise korral tagastuvad neutraalasendisse, et operaator saaks vajaduse korral peatada masina liikumise või ohtliku toimingu koheselt. Eelseadistatud asenditega juhtimisseadmed võib paigaldada juhul, kui on vaja hoida mingit näitajat, nt masina liikumise kiirust, pikema aja jooksul ühel püsival tasemel. See võib olla vajalik näiteks teatavate põllumajandus- või tee-ehitusmasinate puhul. Sellisel juhul peab juhtimisseade olema projekteeritud selliselt, et hädaolukorras toimuks selle tagastumine neutraalasendisse kergelt ja kiiresti. Kaasasõitva juhiga iseliikuvad masinad, mis on varustatud eelseadistatud asenditega juhtimisseadmega masina liikumise kontrollimiseks, tuleb punkti esimeses lõigus sätestatud nõude täitmiseks varustada liikumist võimaldava seadisega, sest sellisel juhul on võimalik juhi lahkumine juhtimiskohalt masina sõidu ajal vt 304: märkused punkti kohta Juhtimisseadmed (jätkub) Ratastel liikuva masina puhul peab roolimehhanism olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see vähendab löökidest juhtratastele põhjustatud rooliratta või juhthoova äkilise liikumise tugevust. Iga juhtimisseade, mis lukustab diferentsiaali, peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see võimaldab diferentsiaali vabastada masina liikumise ajal Rooliseade Punkti neljandas lõigus esitatud nõude eesmärk on vältida rooliseadme üle kontrolli kaotamise riski ja rooliseadme tagasilöögi riski olukorras, kus juhtrattad saavad löögi maapinnal asuvatelt takistustelt. Selle nõude järgimiseks peab roolisüsteemil olema juhtrataste ja rooliseadme vahel piisav summutus. 263

268 Mõned liikurmasinad on varustatud lukustuva diferentsiaaliga, et parandada vedamist ja vältida rataste tühipöörlemist pehmel, libedal või ebatasasel pinnal. Punkti viiendas lõigus nõutakse, et diferentsiaali lukustavad juhtimisseadmed peavad võimaldama diferentsiaali vabastamist masina liikumise ajal, et juht saaks vajaduse korral tagasi täieliku kontrolli roolisüsteemi üle. Kui see on asjakohane, võib kõnealuse nõude järgimiseks paigaldada diferentsiaali automaatse lukustamise süsteemi, mis lukustab või vabastab diferentsiaali vastavalt vajadusele ja ilma juhi sekkumiseta Juhtimisseadmed (jätkub) Punkti kuuendat lõiku, mis käsitleb akustilisi ja/või visuaalseid hoiatussignaale, kohaldatakse üksnes tagurpidiliikumise puhul Hoiatussignaalid tagurdamise korral Punkti viimases lõigus osutatakse punkti kuuendale lõigule, mis näeb ette, et enne masina käivitamist tuleb anda akustiline ja/või visuaalne hoiatussignaal, kui operaator ei ole võimeline veenduma, et ohualal ei ole kedagi, või kui ei ole võimalik projekteerida sellist juhtimissüsteemi, mis välistaks käivitamise siis, kui keegi viibib ohualal. Liikurmasinate puhul nõutakse automaatset akustilist ja/või visuaalset hoiatussignaali ainult tagurdamise korral. Kuna hädaolukorras võib olla vaja tagurpidi liikumist kiiresti alustada, on hoiatussignaali ja tagurpidi liikumise vaheline ajavahemik tavaliselt väike. Tuleb märkida, et automaatsed tagurdamise hoiatussignaalid ei asenda ohuala otsese või kaudse nähtavuse tagamise meetmeid vt 294: märkused punkti kohta. Edaspidi liikumise puhul kasutatavad hoiatusseadised peaks tavaliselt aktiveerima juht vt 323: märkused punkti kohta Käivitamine/liikumine Masinast juhitava iseliikuva masina sõitmine peab olema võimalik üksnes siis, kui juht kasutab juhtimisseadiseid Sõitmise kontrollimine masinaga kaasas oleva juhi poolt Punkti esimeses lõigus esitatud nõue tuleneb asjaolust, et masinast juhitava iseliikuva masina ohutu sõitmine eeldab, et juhil peab olema alaline kontroll masina üle. Masinal ei tohiks olla võimalik alustada liikumist, kui juht ei ole juhtimispidemete juures, ning masinal ei tohiks olla võimalik jätkata sõitu töötava mootoriga, kui juht lahkub juhtimiskohalt. Juhul kui masin on projekteeritud selliselt, et seda võib juhtida kas masinaga kaasa sõitev juht või kaugjuhtimise teel, kohaldatakse seda nõuet üksnes kaugjuhtimisrežiimi suhtes - vt 293: märkused punkti alapunkti b kohta. Punkti esimeses lõigus sätestatud nõude võib lugeda täidetuks, kui: 264

269 masinal on isetagastuvad juhtimisseadised, mis vabastamise korral tagastuvad neutraalasendisse, ja masina liikumist kontrollivad juhtimisseadised ei ole väljastpoolt juhikabiini hõlpsalt ligipääsetavad. Juhul kui need kaks tingimust ei ole täidetud, tuleb võtta muid meetmeid sõitmise vältimiseks olukorras, kus juht ei viibi juhtimispidemete juures. Selliste meetmete hulka võib kuuluda näiteks sellise võimaldava seadise nagu sensori paigaldamine juhtimispidemeid toetavale käetoele, asendisensori paigaldamine istmesse või istmelüliti paigaldamine. Sellised seadised valitakse ja projekteeritakse eesmärgiga vältida muude ohtude tekitamist ja seadiste käivitumist masina vibreerimise või juhi ettearvatava liikumise tõttu sõidu ajal. Seadised ja nende integreerimine juhtimissüsteemi peavad tagama asjakohase toimivuse vt 184: märkused punkti kohta Käivitamine/liikumine (jätkub) Kui masin tuleb töötamiseks varustada seadmetega, mis ületavad selle tavalise liikumisruumi (näiteks toed, kraananool jne), peab juhil olema võimalus enne masina liikuma hakkamist hõlpsalt kontrollida, et sellised seadmed on kindlas, ohutut liikumist võimaldavas asendis. See kehtib ka kõigi muude osade puhul, mis peavad ohutu liikumise võimaldamiseks olema kindlas asendis ja vajaduse korral lukustatud. Kui see ei suurenda muud riski, peab masina liikumine sõltuma eespool nimetatud osade ohutust asendist Tavapärast ohutut liikumisruumi ületavad seadised Punkti teises, kolmandas ja neljandas lõigus esitatud nõuded käsitlevad ohte, mida võivad põhjustada masinale paigaldatud seadised, mis viiakse töö tegemiseks väljapoole masina tavapärast ohutut liikumisruumi. Sellised seadised on muu hulgas näiteks toed või tugijalad, mis pikendatakse selle liikurmasina või sõiduki, mille peale masin on paigaldatud, šassiist väljapoole, et tagada stabiilsus töö ajal. Toed võivad olla paigaldatud näiteks sellistele tõstemasinatele nagu laadurkraanad, liikurkraanad, mobiilsed tõstmise tööplatvormid või pinnaseteisaldusmasinad. Asjaomaste seadiste hulka kuuluvad samuti näiteks tõstestruktuurid, nagu kraanade teleskoop- või liigendnooled, tõstemasinate nooled ja poomid või veokile paigaldatud betoonipumbad ja veokile paigaldatud kallurid, mida võib pikendada horisontaalselt või vertikaalselt väljapoole masina või sõiduki, millele masin on paigaldatud, tavapärast ohutut liikumisruumi. Kui kõnealused seadised ei ole enne masina või sõiduki, millele masin on paigaldatud, liikuma hakkamist ohutusse asendisse kinnitatud, võivad need tabada jalakäijaid, muid masinaid, sõidukeid, sildu, tunneleid, elektri-õhuliine jne. Sellised kokkupõrked võivad põhjustada väga raskeid või eluohtlikke vigastusi ja suurt varalist kahju. 265

270 Kui on oht, et asjaomased seadised liiguvad sõidu ajal ohutust asendist näiteks tsentrifugaaljõu toimel, peab olema võimalik lukustada need ohutusse asendisse. Kõigil sellistel juhtudel peab juhil olema võimalik veenduda, et asjaomased seadised on enne liikuma hakkamist ohutus sõiduasendis ja vajaduse korral sellesse lukustatud. Kui sellist kontrolli ei ole lihtne teostada visuaalse vaatluse teel, tuleb juhtimiskoht varustada vajalike näidikute või hoiatusseadistega. Selleks, et oleks välditud masina liikuma hakkamine või käivitumine juhul, kui asjaomased seadised ei ole sõidu ajaks kinnitatud või vajaduse korral lukustatud ohutusse asendisse, tuleks paigaldada blokeerivad süsteemid, eeldusel et sellised seadised ei põhjusta muid ohte, näiteks masina ootamatu seiskumine tänavaliikluses Käivitamine/liikumine (jätkub) Masin ei tohi mootori käivitamisel ootamatult liikuma hakata Soovimatu liikuma hakkamine Punkti viimases lõigus esitatud nõudega rakendatakse punktis esitatud üldnõuet seoses käivitamisega. Selleks et vältida liikurmasina soovimatut või ootamatut liikuma hakkamist, on vaja lahutada mootori käivitamine liikuma hakkamisest. Peab olema võimalik käivitada mootor ilma et masin hakkaks sealjuures liikuma ja ei tohi olla võimalik käivitada mootorit siis, kui käik on sees Sõitmisfunktsioon Ilma et see piiraks liikluseeskirjade kohaldamist, peavad iseliikuvad masinad ja nende haagised vastama aeglustus-, peatumis-, pidurdus- ja paigaldusnõuetele, et tagada ohutus kõigis lubatud kasutus-, laadimis-, kiirus-, maastiku- ja kaldetingimustes. Juht peab saama iseliikuva masina kiirust vähendada ja masinat peatada selleks ettenähtud põhiseadise abil. Ohutuse tagamiseks peab masinal põhiseadise tõrke või selle energiavarustuse häire korral olema aeglustamiseks ja peatamiseks täiesti eraldiasetsevate ja kergesti juurdepääsetavate juhtimispidemetega hädapidur. Kui see on ohutuse tagamiseks vajalik, peab masinal olema seisupidur paigalseisva masina liikumatuks muutmiseks. Seisupidur võib olla ühendatud mõne teises lõigus nimetatud seadisega tingimusel, et see on täiesti mehaaniline Aeglustamine, peatamine ja liikumatuks muutmine Punkti esimesed kolm lõiku käsitlevad liikurmasina pidurdamist, aeglustamist, peatamist ja liikumatuks muutmist. Punkti esimene lõik näeb ette, et liikurmasinal peab olema pidurdussüsteem, mille abil saab ohutult masina kiirust vähendada ja masina peatada ning seda paigal hoida. Pidurdussüsteem peab olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et nende funktsioonide toimimine on tagatud kõigis ettenähtud ja põhjendatult eeldatavates

271 laadimis-, kiirus-, maastiku- ja kaldetingimustes, ning selles osas kontrollitud. Seda nõuet kohaldatakse iseliikuvate masinate suhtes ja enamiku pukseeritavate masinate suhtes, kui neid ei saa puksiirmasina või -sõiduki pidurdussüsteemi abil ohutult aeglustada ja peatada. Punkti teise lõigu kohaselt peab iseliikuva liikurmasina pidurdussüsteem hõlmama hädapidurdusseadist, mis aeglustab masinat ja peatab selle ohutult või mida juht saab selleks kasutada põhilise pidurdusseadise rikke või selle energiavarustuse häire korral. Kõnealust nõuet kohaldatakse kõigi liikurmasinate suhtes, mille puhul on oht, et pidurdussüsteemi häire korral kaob kontroll masina liikumise üle. Nõude rahuldamiseks piisab näiteks sellest, kui masinal on mehaaniline käsipidur, vedruga pidurid, mis pidurdavad energiavarustuse häire korral, või kahekordne pidurdussüsteem, mis isoleerib katkenud vooluringi energiavarustuse häire korral. Punkti kolmanda lõiguga nähakse ette, et liikurmasinale peab olema paigaldatud seisupidur, kui on oht, et paigalseisev masin võib hakata tahtmatult liikuma. Seisupidur peab olema projekteeritud selliselt, et selle tõhusus masina paigalseismise ajal ei vähene. Täiesti mehaaniliste pidurdussüsteemide puhul võib seisupiduri kombineerida põhilise pidurdusseadise või hädapidurdusseadisega Tänavaliikluse puhul kohaldatavad õigusnormid Punkti esimeses lõigus märgitakse, et masinadirektiivis sätestatud aeglustus-, peatumis- ja liikumatuks muutmise nõudeid kohaldatakse, [i]lma et see piiraks liikluseeskirjade kohaldamist. Sarnane viide liikluseeskirjadele on esitatud hoiatusseadiseid ja valgussignaale käsitleva punkti teises lõigus. Liikurmasinate liiklemist avalikel teedel käsitlevad eeskirjad ja menetlused ei ole ELi tasandil ühtlustatud. Sellest tulenevalt võib tootjatel, kes taotlevad liikurmasinale luba avalikel teedel liiklemiseks, olla lisaks masinadirektiivis sätestatud nõuetele ja menetlustele vaja kohaldada ka riigisiseseid eeskirju ja menetlusi. Sellised riigisisesed eeskirjad võivad hõlmata näiteks järgmisi aspekte: maksimaalsed mõõtmed, maksimaalne mass, maksimaalne teljekoormus ja maksimaalne kiirus; vedrustus ja rehvid; piduri- ja roolisüsteem; otsene ja kaudne nähtavus; hoiatusseadised, märgid, signaalid ning tuled. 267

272 Sõitmisfunktsioon (jätkub) Kaugjuhitav masin peab olema varustatud seadistega selle automaatseks ja koheseks peatamiseks ja võimalike ohtlike toimingute vältimiseks järgmistes olukordades: juht kaotab masina üle kontrolli, masin saab peatumissignaali, süsteemi ohutusega seotud osas avastatakse rike, kindlaksmääratud aja jooksul ei ole saadud äratundmissignaali Potentsiaalselt ohtliku toimingu peatamine ja kontrollimine kaugjuhtimise teel Punkti neljandas lõigus esitatud nõuded täiendavad punktis esitatud üldnõudeid juhtimissüsteemide kohta ning punktis 3.3 ja punkti kolmandas lõigus esitatud nõudeid liikurmasinate kaugjuhtimissüsteemide kohta. Masina kaugjuhtimisseadis ja juhtimissüsteem peavad olema projekteeritud nii, et oleks võimalik masina enda ohutu peatamine ja vajaduse korral oleks välistatud masina mis tahes potentsiaalselt ohtlikud toimingud kõigis kõnealuse lõigu neljas taandes kirjeldatud olukordades. Neid eesmärke on võimalik saavutada, kombineerides erinevaid vahendeid, sealhulgas näiteks isetagastuvad juhtimisseadised, ohtlike olukordade, nagu ebanormaalne kiirendus, vibratsioon või kalle, avastamise ja masina sellistes olukordades peatamise vahendid ning võimaldavad seadmed, mis tuleb aktiveerida korrapäraste ajavahemike järel. Punkti neljanda lõigu viimases taandes osutatud kindlaksmääratud aeg peab olema piisavalt lühike, et vältida ohtlike olukordade tekkimist asjaomase intervalli jooksul. Punktis esitatud nõuete täitmiseks peab kaugjuhtimissüsteemi puhul olema tagatud asjakohane toimivus vt 184: märkused punkti kohta Sõitmisfunktsioon (jätkub) Punkti ei kohaldata sõitmisfunktsiooni suhtes Sõitmisfunktsiooni peatamine Punkti viimase lõiguga nähakse ette erand punktis esitatud üldnõudest seoses seiskamisega. Eelkõige nähakse punktis ette, et kui masin on seiskunud, tuleb asjakohaste ajamite energiavarustus katkestada. Seda ei kohaldata sellise liikurmasina sõitmisfunktsiooni suhtes, mis võib olla peatatud vabakäigul töötava mootoriga. Liikurmasina sõitmisfunktsiooni peatamise suhtes kohaldatakse kõnealuse punkti kolmes esimeses lõigus esitatud nõudeid vt 307: märkused punkti kolme esimese lõigu kohta. 268

273 Käies juhitavate masinate liikumine Käies juhitava iseliikuva masina liikumine peab olema võimalik üksnes siis, kui juht mõjutab pidevalt juhtimispidet. Oluline on, et masin ei tohi mootori käivitumisel liikuma hakata. Käies juhitava iseliikuva masina juhtimissüsteemid peavad olema projekteeritud nii, et masina ootamatust liikumisest juhi suunas tulenevad ohud on minimaalsed, eriti otsasõiduoht, pöörlevate tööriistadega tekitatavate vigastuste oht. Samuti peab masina tavaline sõidukiirus olema vastavuses juhi käimiskiirusega. Masinate puhul, mille külge võib kinnitada pöörleva tööriista, ei tohi olla võimalik seda tööriista käivitada ajal, mil tagasikäik on sisse lülitatud, välja arvatud juhul, kui masina liikumine on põhjustatud tööriista liikumisest. Viimasel juhul peab tagurdamiskiirus olema selline, et see ei ohusta juhti Käies juhitavate masinate liikumine Punkt käsitleb käies juhitavaid iseliikuvaid liikurmasinaid, st masinaid, mille motoriseeritud liikumist juhib juht, kes saadab masinat jala, käies tavaliselt masina taga või ees, ning kes käitab juhtseadiseid ja rooliseadist manuaalselt vt 293: märkused punkti alapunkti b kohta. Käies juhitavate masinate hulka kuuluvad käies juhitavad kaubaaluse veokid, pinnapuhastusmasinad, tihendajad, mullafreesid, mootorkultivaatorid ja muruniidukid. Punkti ei kohaldata inimjõul töötavate masinate suhtes. Punkti esimeses lõigus esitatud nõuete eesmärk on vähendada masina kontrollimatu liikumise ohtu. Liikumise juhtimise seadised peavad olema isetagastuvad ning juhtimisseadise vabastamise tulemusena peab masin ohutult peatuma. Kui on oht, et masin jätkab liikumist pärast juhtimisseadise tagastumist neutraalasendisse, võib osutuda vajalikuks, et juhtimisseadise vabastamine aktiveerib piduri. Kuna operaator peab tavaliselt hoidma rooliseadist ja liikumise juhtimisseadist samas käes, on oluline, et isetagastuv juhtimisseadis oleks projekteeritud ja asuks selliselt, et vähendada operaatori koormust vt 193: märkused punkti kolmanda lõigu kohta. Punkti esimese lõigu teine lause käsitleb esimeses lauses esitatud nõude ühte konkreetset aspekti: masin peab olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et mootori käivitumisel on välistatud masina liikuma hakkamine. Punkti teises lõigus sätestatud nõue käsitleb ohtu, et liikuv masin ise või selle liikuvad osad või tööriistad muljuvad või vigastavad juhti. See risk on eriti oluline, kui juht kõnnib masina ees või kui masin saab tagurdada juhi poole. Sellisel juhul võib osutuda vajalikuks paigaldada kaitseseadised, mis peatavad masina, kui see läheneb juhi kehale või puudutab seda. Punkti kolmandas lõigus on esitatud nõue, et masina liikumise kiirus peab olema vastavuses juhi käimiskiirusega. Selle eesmärk on tagada, et juht ei kaota kontrolli liikuva masina üle. 269

274 Punkti viimane lõik käsitleb jalgsi liikuva juhi ohtu saada vigastada kokkupuutel pöörleva tööriistaga, nt mullafreesi või kultivaatori teraga. Kui masina töö nõuab tagurdamist, tuleb tööriist tagurdamise ajaks välja lülitada või kui masina liikumine on põhjustatud tööriista liikumisest, tuleb ohu vähendamiseks ette näha aeglase liikumise režiim Juhtimisahela tõrge Roolivõimendi olemasolu korral ei tohi selle energiavarustuse häire takistada masina juhtimist selle peatamiseks kuluva aja jooksul Roolisüsteemi energiavarustuse häired Võimendiga rooliseade paigaldatakse liikurmasinale selleks, et vähendada masina juhtimiseks vaja minevaid jõupingutusi, eelkõige suurte masinate ja kitsa manööverdamisruumi korral. Kuid kuna juht peab suutma kontrollida masina liikumist igal ajal, peab olema võimalik juhtida masinat piisavalt kaua, et energiavarustuse häire korral masin ohutult peatada. Kui masinat on võimalik ohutu peatumiseni juhtida käsitsi, võib selle nõude lugeda täidetuks, kui energiavarustuse häire korral lülitatakse masin ümber käsijuhtimisele. Muul juhul on vajalik näha ette tagavara toiteallikas. Tagavara toiteallikas on alati vajalik võimendiga roolisüsteemiga masinate puhul KAITSE MEHHAANILISTE OHTUDE EEST Ootamatu liikumine Masin peab olema projekteeritud, valmistatud ja vajaduse korral asetatud liikuvale alusele nii, et masina liigutamise korral on tagatud, et selle raskuskeskme kontrollimatud võnked ei mõjuta selle stabiilsust ega põhjusta konstruktsioonide ülekoormust Kontrollimatu liikumine Punktis sätestatud nõue täiendab punktides ja esitatud üldnõudeid stabiilsuse ja purunemisohu kohta töötamise ajal. Liikurmasina projekteerimisel ja valmistamisel tuleb võtta arvesse masina liikumisest tulenevat dünaamilist mõju masina stabiilsusele või selle konstruktsioonide mehaanilisele vastupidavusele. Eelkõige tuleb neid riske arvesse võtta tänavaliikluseks mõeldud iseliikuvate või pukseeritavate masinate puhul, maanteesõidukitele paigaldatavate masinate puhul ja suurtel kiirustel liikuvate masinate puhul. 270

275 Liikuvad ülekandeosad Mootorid, mille eemaldatavad kaitsepiirded takistavad juurdepääsu mootoriruumis paiknevatele liikuvatele osadele, ei vaja punkti erandina blokeerimisseadiseid siis, kui nende avamiseks on vaja tööriista või võtit või juhtimiskohas paiknevat juhtimispidet ja kui selleks juhtimiskohaks on kinnine lukustatav kabiin, mis välistab kõrvaliste isikute juurdepääsu Juurdepääs mootoriruumile Punktiga nähakse ette erand punktis esitatud üldnõudest vältida juurdepääsu jõuülekande liikuvatele osadele. Erandit kohaldatakse eemaldatavate kaitsepiirete suhtes, mis takistavad juurdepääsu mootoriruumis asuvatele liikuvatele osadele (kaitsvad mootorikatted). Sellistele mootorikatetele ei pea paigaldama blokeerivaid seadiseid, mis peatavad mootori katte avamise korral. Siiski tuleb võtta meetmeid, et vältida volitamata juurdepääsu mootoriruumile: - mootorikate peab olema projekteeritud selliselt, et selle avamiseks läheb vaja tööriista või võtit vt 218: märkused punkti kohta; või - mootorikattele tuleb paigaldada lukk, mida saab avada üksnes juhtimiskohalt vastava seadise abil, mis asub täielikult suletud kabiinis, mida saab omakorda lukustada, et vältida volitamata juurdepääsu Ümberminek Kui iseliikuva masina juhi, operaatori(te) või mõne muu isiku (muude isikute) töötamiskoht on masinas ja on olemas ümberminekuoht, peab masin olema varustatud asjakohase kaitsva konstruktsiooniga, kui see ei suurenda ohtu. Kaitsev konstruktsioon peab olema selline, et ümbermineku korral pakub see masinas olevale inimesele (olevatele inimestele) piisava ohutu ruumi. Tõendamaks, et ümbermineku korral kaitsev konstruktsioon vastab teises lõigus sätestatud nõuetele, peab tootja või tema volitatud esindaja iga kõnealuse konstruktsioonitüübi puhul tegema või laskma teha asjakohased katsed Ümberminek Punkt käsitleb masina stabiilsuse kadumisega seotud jääkriski, kui punktide ja kohaselt piisava stabiilsuse tagamiseks võetud meetmetest olenemata eksisteerib masina ümberminekust tulenev jääkrisk. Ingliskeelne mõiste roll-over tähendab täielikku ümberminekut, mis hõlmab pöörlemist 180. Ingliskeelne mõiste tip-over tähistab olukorda, kus masin läheb ümber, kuid selle kuju või mõni element, nagu mast või nool, takistab masina pöörlemist rohkem kui 90. Masin võib ümber minna kas piki- või põikisuunas või mõlemas suunas. Ümberminek toob alati kaasa riski, et juht või masinaga veetavad teised isikud paiskuvad välja või jäävad masina alla. 271

276 Punkti esimese lõiguga nähakse ette, et sellise jääkriskiga masinad peavad olema varustatud asjakohase kaitsva konstruktsiooniga, st ümbermineku korral kaitsva konstruktsiooniga. Need konstruktsioonid peavad olema projekteeritud selliselt, et need kaitseksid kõiki masinaga veetavaid inimesi, keda kõnealune risk ohustab. Ümberminekuga seotud jääkriski hindamisel tuleks võtta arvesse järgmisi parameetreid: masina ettenähtud ja eeldatavad tööolud (nt kiirus, maksimaalne kallak ja pinnas); masina mass, mõõtmed ja raskuskese, erinevad laadimistingimused, tasakaalustusseadiste olemasolu; masina kuju ja operaatori(te) asukoht. Vajaliku kaitse võib tagada sellega, et masina enda osad tagavad ümbermineku korral operaatori(te)le vajaliku kaitse. Kui on nõutav spetsiaalne kaitsev konstruktsioon, võib selle integreerida kabiini. Paljude liikurmasinarühmade puhul on harmoneeritud standardites öeldud, kas kaitsev konstruktsioon on vajalik, ja täpsustatud paigaldatava kaitsva konstruktsiooni tüüp. Ainsaks erandiks sellest nõudest on olukord, kui kaitsva konstruktsiooni paigaldamine suurendaks ümberminekuga seonduvat riski. Näiteks ei ole soovitatav paigaldada kaitsvat konstruktsiooni masinale, mille juht peab end sõidu ajal aktiivselt ja palju liigutama ja mille puhul ei saa kasutada istme turvasüsteemi vt 295: märkused punkti kohta. Punkti teises lõigus sätestatakse eesmärgid, mida ümbermineku korral kaitsev konstruktsioon peab täitma. Kaitsev konstruktsioon peab tagama piisava ohutu ruumi, mis tähendab, et ümbermineku korral ei tohi see deformeeruda sellisel määral, et see puutub kokku oma töötamiskohas oleva operaatoriga. Tuleb märkida, et sellised kaitsvad konstruktsioonid saavad täita oma kaitsvat ülesannet üksnes siis, kui asjaomased inimesed on turvaliselt kinnitatud, st kui nad jäävad ümbermineku korral oma istekohale vt 295: märkused punkti kohta. Punkti kolmas lõik näeb ette, et ümbermineku korral kaitsvaid konstruktsioone tuleb katsetada, et kontrollida nende vastavust nende tüübile kehtestatud nõuetele. Tuleb märkida, et ümbermineku korral kaitsvad struktuurid, mis lastakse turule eraldiseisvalt, on ohutusseadised, samas kui (täieliku) ümbermineku korral kaitsvad struktuurid kuuluvad V lisas esitatud ohutusseadiste näidisloetelusse (punkt 14). Sellised (täieliku) ümbermineku korral kaitsvad struktuurid on samuti loetletud IV lisas (punkt 22) kui masinarühm, mille suhtes tuleb kohaldada artikli 12 lõigetes 3 ja 4 nimetatud hindamismenetlusi. 272

277 Kukkuvad esemed Kui iseliikuva masina juhi, operaatori(te) või mõne muu isiku (muude isikute) töötamiskoht on masinas ja ohtu võivad tekitada kukkuvad esemed või materjal, tuleb seda masina projekteerimisel ja valmistamisel arvestada ning masin tuleb varustada asjakohase kaitsva struktuuriga, kui suurus seda võimaldab. See konstruktsioon peab olema selline, et esemete või materjali kukkumise korral pakub see kaasasõitva(te)le isiku(te)le piisavalt ohutut ruumi. Tõendamaks, et kukkuvate esemete eest kaitsev konstruktsioon vastab teises lõigus sätestatud nõuetele, peab tootja või tema volitatud esindaja iga kõnealuse turvakatusetüübi puhul tegema või laskma teha asjakohased katsed Kukkuvad esemed Punktis esitatud nõue täiendab punktis esitatud üldnõuet kukkuvatest või eemalepaiskuvatest esemetest tulenevate ohtude kohta. Iseliikuva liikurmasina juhil või teistel kaasasõitvatel isikutel on oht saada vigastada kukkuvate esemete tõttu, milleks võivad olla masina, näiteks tõsteveomasina või pinnaseteisaldusmasina liigutatavad või tõstetavad esemed või materjalid. Oht võib tuleneda ka keskkonnast, kus masin on mõeldud töötama, näiteks lammutusplats või mets. Kui kukkuvatest esemetest tulenev oht eksisteerib masina ettenähtud või eeldatavates kasutustingimustes, tuleb võtta vajalikke kaitsemeetmeid ja, kui masina suurus seda võimaldab, paigaldada muu hulgas asjakohased kukkuvate esemete eest kaitsvad struktuurid. Need kaitsvad struktuurid peavad olema projekteeritud selliselt, et need kaitseksid kõiki masinaga veetavaid inimesi, keda kõnealune risk ohustab. Kaitsva struktuuri projekteerimisel tuleb võtta arvesse nii võimalike kukkuvate esemete suurust (vältimaks esemete kukkumist läbi struktuuri) kui ka vajadust tagada piisav nähtavus juhtimiskohal vt 294: märkused punkti kohta. Enamiku liikurmasinarühmade puhul on harmoneeritud standardites täpsustatud nõutava kaitsva konstruktsiooni tüüp. Märkuseid ümbermineku eest kaitsmist käsitleva punkti teise ja kolmanda lõigu kohta kohaldatakse ka punkti teise ja kolmanda lõigu suhtes. Tuleb märkida, et kukkuvate esemete eest kaitsvad konstruktsioonid, mis lastakse turule eraldiseisvalt, on ohutusseadised ja kuuluvad V lisas esitatud ohutusseadiste näidisloetelusse (punkt 15). Sellised kukkuvate esemete eest kaitsvad struktuurid on samuti loetletud samas IV lisas (punkt 23) kui masinarühm, mille suhtes tuleb kohaldada artikli 12 lõigetes 3 ja 4 nimetatud vastavushindamise menetlusi Juurdepääsuvahendid Käsipuud ja astmed peavad olema projekteeritud, valmistatud ja paigaldatud nii, et operaator kasutab neid vaistlikult ega kasuta nende asemel masinale juurdepääsuks juhtimispidemeid. 273

278 317. Juurdepääsuks kasutatavad astmed ja käsipuud Punkt käsitleb selliste astmete ja käsipuude projekteerimist, valmistamist ja asukohta, mis on paigaldatud eesmärgiga aidata juhtidel ja teistel isikutel jõuda ohutult juhtimiskohale ja muudele töötamiskohtadele ja masina hoolduspunktidesse ning sealt lahkuda vt 237: märkused punkti kohta; ja 240: märkused punkti kohta. Seda nõuet tuleb kohaldada koos juhtimisseadiste projekteerimist käsitleva üldnõudega vt 190: märkused punkti kuuenda taande kohta. Juhtimis- ja töötamiskohtadele juurdepääsu vahendid peavad olema projekteeritud ja paigutatud selliselt, et operaatorid ei kasutaks astmete ja käsipuudena selliseid masinaosi nagu konstruktsiooni avad, kaitsepiirded või liikuvad osad, mis ei ole selleks ette nähtud, Pukseerimisseadised Kõikidel pukseerivatel või pukseeritavatel masinatel peavad olema pukseerimis- või haakeseadised, mis on projekteeritud, valmistatud ja paigaldatud nii, et on tagatud hõlbus ja ohutu külge- ja lahtihaakimine ning on välistatud juhuslik lahtihaakumine kasutamise ajal. Kui veotiisli kaal seda nõuab, peab sellistel masinatel olema tugijalg, mille toetuspind on koormusele ja pinnasele sobiv Pukseerimisseadised Punktis esitatud nõudeid kohaldatakse muid masinaid või seadmeid pukseerivate masinate suhtes. Sellised pukseerivad masinad hõlmavad näiteks teatavaid tööstustõstukeid, lennukite või muude seadmete pukseerimiseks mõeldud lennuliikluse maapealse teenindamise masinaid ja teatavaid pinnaseteisaldusmasinaid. Punktis esitatud nõudeid kohaldatakse ka muude masinate, sõidukite või traktorite poolt pukseeritavate masinate suhtes. Sellised pukseeritavad masinad on näiteks pukseeritavad pinnaseteisaldusmasinad, pukseeritavad põllumajandusmasinad, haagisele paigaldatud kompressorid, mobiilsed tõstmise tööplatvormid ja kolimistõstukid. Pukseerimisseadiseid, nagu veotiislid, konksud ja haakeseadised, kinnituskronsteinid ja alusplaadid, peab olema lihtne ohutult külge ja lahti haakida. Need peavad olema projekteeritud ja varustatud selliselt (näiteks automaatse sulguriga), et oleks välistatud seadiste juhuslik lahtihaakumine pukseerimise ajal. Kui pukseerimisseadised on rasked, tuleb masin varustada tugedega, näiteks pinnasele toetumiseks sobiva tugijalaga, ning toe õiget kasutamist tuleb kirjeldada kasutusjuhendis. 274

279 Iseliikuva masina (või veduki) ja käitatava masina vaheline jõuülekanne Eemaldatavad jõuülekandevõllid, mis ühendavad iseliikuva masina (või veduki) käitatava masina esimese paikse laagriga, peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et iga töö käigus liikuv osa oleks kogu pikkuses kaitstud. Iseliikuva masina (või veduki) poolel peab väljundvõll, mille külge on kinnitatud jõuülekandevõll, olema kaitstud kas iseliikuva masina (või veduki) külge kinnitatud ja ühendatud kaitsepiirde või mõne muu võrdväärset kaitset pakkuva seadisega. Seda kaitsepiiret peab olema võimalik avada, et väljundvõllile ligi pääseda. Kui kaitsepiire on paigas, peab seal olema piisavalt ruumi, et veovõll ei lõhuks masina (veduki) liikumise ajal kaitsepiiret. Pukseeritava masina poolel peab sisendvõll olema kaitstud masina külge kinnitatud kaitsekattega. Pöördemomendi piirajaid või vabajooksusidureid võib kardaanvõllile külge kinnitada üksnes käitatava masina poolses otsas. Jõuülekandevõll peab olema sellele vastavalt tähistatud. Kõigil pukseeritavatel masinatel, mille tööks on vaja jõuülekandevõlli, et ühendada see iseliikuva masina või vedukiga, peab olema selline jõuülekandevõlli kinnitussüsteem, et masina lahtihaakimisel ei saa jõuülekandevõll ja selle kate kokkupuutel maa või masinaga kahjustada. Katte välisosad peavad olema projekteeritud, valmistatud ja paigutatud nii, et need ei saa pöörelda koos jõuülekandevõlliga. Kate peab jõuülekandevõlli tavaliste universaalliigendite korral katma kuni seesmiste harkide otsteni ja lainurkuniversaalliigendite puhul kuni välimise liigendi või liigendite keskkohani. Kui juurdepääsutee töötamiskohtadele asub eemaldatava jõuülekandevõlli läheduses, tuleb see projekteerida ja valmistada nii, et võlli katteid ei saa kasutada astmetena, kui need ei ole selleks projekteeritud ja valmistatud Eemaldatavad jõuülekandemehhanismid Punktis esitatud nõuded käsitlevad eemaldatavate jõuülekandemehhanismide projekteerimist ja valmistamist ning kaitsepiirdeid vt 45: märkused artikli 2 punkti f kohta. Nende nõuete eesmärk on vältida inimeste jäämist pöörleva ülekandevõlli vahele või selliste osade vahele, mis ühendavad jõuülekandevõlli pukseeriva masina või veduki väljundvõlliga ja pukseeritava masinaga. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb tagada jõuülekandevõlli ja ühendavate osade asjakohased kaitsemeetmed. Punkti esimeses, teises, kolmandas, neljandas ja seitsmendas lõigus on esitatud kaitsepiiretele kehtivad nõuded ja piirete omadused. Punkti kolmandas, kuuendas ja kaheksandas lõigus nähakse ette, et tuleb võtta meetmeid selle vältimiseks, et väljundvõlli ja eemaldatava jõuülekandevõlli kaitsepiirded ei saaks kahjustatud nii kasutamise ajal kui ka siis, kui eemaldatav jõuülekandevõll on lahti ühendatud. Punkti viimane lõik täiendab punktis esitatud üldnõuet töötamiskohtade ja hoolduspunktide kohta. Tuleb märkida, et eemaldatavate jõuülekandevõllide kaitsepiirded, mis lastakse turule eraldiseisvalt, on ohutusseadised ja kuuluvad V lisas esitatud ohutusseadiste 275

280 näidisloetelusse (punkt 1). Eemaldatavad jõuülekandeseadmed, sealhulgas nende kaitsepiirded, ja eemaldatavate jõuülekandeseadmete kaitsepiirded on loetletud samas IV lisas (punktid 14 ja 15) kui masinarühm, mille suhtes tuleb kohaldada artikli 12 lõigetes 3 ja 4 nimetatud vastavushindamise menetlusi KAITSE MUUDE OHTUDE EEST Akud Aku hoidik peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et ümbermineku korral välditakse elektrolüüdi paiskumist operaatorile ning aurude kogunemist kohtadesse, kus on operaatorid. Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et akut saab selleks ettenähtud kergesti juurdepääsetava tööriista abil lahti ühendada Akud Punktis esitatud nõue on seotud aku tüübi ja asukohaga, liikurmasina aku hoidiku projekteerimise ja valmistamisega. Kinniste või nn hooldusvabade akude kasutamine võib olla üks viis akudega seonduvate ohtude vähendamiseks. Teises lõigus esitatud nõudega aku lahtiühendamise kohta rakendatakse punktis esitatud üldnõuet energiaallikatest lahutamise kohta. Kõnealuse nõude täitmiseks võib tootja kas paigaldada kergesti juurdepääsetava lahutuslüliti või juhul, kui aku klemmid on kergesti juurdepääsetavad, tagada, et aku klemmid saab ilma tööriistu kasutamata hõlpsalt lahti ühendada Tuli Olenevalt sellest, milliseid ohte on tootja masina kasutamisel ette näinud, peab masin, kui selle mõõtmed võimaldavad, kas võimaldama kinnitada kergesti juurdepääsetavaid tulekustuteid või olema varustatud sisseehitatud tulekustutussüsteemidega Tulekustutid ja tulekustutussüsteemid Punktis esitatud nõue täiendab punktis esitatud üldnõuet tuleohu kohta. Masina ettenähtud kasutustingimusi ja tuleohu hindamist, sealhulgas arvesse võttes tulekahju võimalikke tagajärgi inimestele ja varale, tuleb kindlaks määrata täiendavad kaitsemeetmed liikurmasinatele tulekahju mõju vähendamiseks. Arvestada tuleb muu hulgas järgmisi aspekte, näiteks: kas masin on ette nähtud kasutamiseks keskkonnas, kus tulekahju tagajärjed võivad olla tõsised; kas masin on ette nähtud kasutamiseks siseruumides või piiratud alal; kas masin sisaldab või võib tõenäoliselt kanda suurt kogust kergesti süttivaid või tuleohtlikke materjale või aineid; 276

281 kas juhtimiskohalt või muudest töökohtadest lahkumine võib olla takistatud, nt suurte liikuvate seadmestike puhul. Kui masina puhul on suur jääkrisk seoses tuleohuga ja kui masina mõõtmed seda võimaldavad, tuleks masin varustada kergesti juurdepääsetavate kohtadega, kuhu saab paigutada sobiva arvu asjakohaste mõõtmetega tulekustuteid. Masina tootjalt ei eeldata tulekustutite tarnimist. Juhul kui masinaga kaasneb suur jääkrisk seoses tuleohuga ja/või kui tulekahju tagajärjed võivad masina ette nähtud kasutustingimustes olla tõsised ning kui masina mõõtmed seda võimaldavad, peab masina tootja paigaldama sisseehitatud tulekustutussüsteemi. Tuleb märkida, et sisseehitatud tulekustutussüsteemi paigaldamine on teatavate allmaatöödeks mõeldud masinate puhul selge nõue vt 366: märkused punkti 5.5 kohta Ohtlike ainete emissioonid Punkti teist ja kolmandat lõiku ei kohaldata siis, kui masina põhiülesanne on toodete pihustamine. Siiski peab ohualas viibiv operaator olema kaitstud nende ohtlike emissioonide ohu eest Pihustatavate masinate operaatorite kaitsmine ohtlike ainetega kokkupuutumise ohu eest Punkti esimeses lauses märgitakse, et punkti teises ja kolmandas lõigus esitatud nõudeid, mis käsitlevad masina eritatavate ohtlike materjalide ja ainete kogumist, kõrvaldamist, pihustatava veega ärauhtmist, filtreerimist või käsitlemist, ei kohaldata masinate suhtes, mille põhiülesanne on selliste toodete pihustamine, mis võivad olla ohtlikud. Sellised masinad on näiteks pestitsiide pihustavad masinad ja teatavad pinnapuhastus- ja tee-ehitusmasinad. Tuleb märkida, et punkti esimest lõiku, mis käsitleb masinas tekkivate ohtlike materjalide ja ainete sissehingamise, allaneelamise, nahale, silma ja limaskestadele sattumise ning läbi naha tungimise ohu vältimist, kohaldatakse toodete pihustamiseks mõeldud masinate suhtes. Punkti teises lauses rõhutatakse, et toodete pihustamiseks mõeldud masinate puhul peab operaator olema kaitstud ohtlike emissioonide ohu eest selliste asjakohaste vahenditega, mis võivad erineda punkti teises ja kolmandas lõigus nimetatud vahenditest. Seda nõuet tuleb kohaldada koostoimes punktis esitatud nõuetega töötamiskohtade kohta ja punktides ja esitatud nõuetega juhtimiskohtade ja teiste inimeste kohtade kohta. Sellest tulenevalt tuleb kaasasõitva juhiga iseliikuvad masinad varustada juhikabiiniga, mis on projekteeritud ja valmistatud selliselt, et see kaitseb ohtlike ainetega kokkupuutumise ohu eest nt selliste vahenditega nagu piisav õhu filtreerimise süsteem ja positiivne rõhk vt 182: märkused punkti kohta; 235: märkused punkti kohta; 294: märkused punkti kohta; ja 296: märkused punkti kohta. 277

282 3.6. TEAVE JA NÄIDIKUD Märgid, signaalid ja hoiatusmärguanded Kõigil masinatel peavad olema kasutamist, seadistamist ja hooldust käsitlevad märguandevahendid ja/või juhendsildid kõigis vajalikes kohtades, et tagada inimeste tervis ja ohutus. Need peavad olema valitud, projekteeritud ja valmistatud nii, et need oleksid selgelt nähtavad ja kustutamatud. Ilma et see piiraks liikluseeskirjade sätteid, peavad masina seest juhitaval masinal olema järgmised seadmed: helihoiatusseadis inimeste hoiatamiseks, ettenähtud kasutustingimuste kohane valgussignaalide süsteem; seda viimast nõuet ei kohaldata masinate suhtes, mis on mõeldud üksnes allmaatööks ja millel puudub elektrienergia, vajaduse korral peab masina ja haagise vahel olema asjakohane ühendus signaalide edasiandmiseks. Kaugjuhitav masin, mis tavalistes kasutustingimustes seab inimesed löögi- või muljumisohtu, peab olema varustatud asjakohaste vahenditega, et anda märku oma liikumisest, või vahenditega, mis kaitsevad inimesi ohu eest. Sama kehtib masinate suhtes, mille kasutamine on seotud pideva edasi-tagasi liikumisega piki ühte telge ja kui juht ei näe otse masina taha. Masin peab olema valmistatud nii, et kõiki hoiatus- ja märguandeseadiseid ei saa tahtmatult mittetoimivaks muuta. Kui see on ohutuse seisukohalt oluline, peavad sellistel seadistel olema vahendid nende korrasoleku kontrollimiseks ja nende tõrge peab olema operaatorile hõlpsasti märgatav. Kui masina või selle tööriistade liikumine on eriti ohtlik, peavad masinal olema sildid, mis hoiatavad töötavale masinale lähenemise eest; sildid peavad olema loetavad võimalikult kaugelt, et tagada nende inimeste ohutus, kes peavad viibima masina lähedal Märgid, signaalid ja hoiatusmärguanded Punktis esitatud nõuded täiendavad punktides esitatud nõudeid teabe ja infoseadiste, hoiatusseadiste, jääkriski eest hoiatamise ning masina ohutuks kasutamiseks vajaliku teabe masinale märkimise kohta vt -d ja 252: märkused punktide kohta. Punktis esitatud nõudeid, mis käsitlevad teabe vormi ja esitamiseks kasutatavaid keeli ning hoiatusi masina kohta, kohaldatakse punkti esimeses lõigus nõutud teabe suhtes. Punktis esitatud nõudeid hoiatusseadiste kohta kohaldatakse punkti teises ja kolmandas lõigus sätestatud akustiliste ja visuaalsete hoiatusseadiste ning signaalide ja märkide suhtes. Punkti teises lõigus sisalduv viide liikluseeskirjade sätetele käsitleb eeskirju, mida kohaldatakse tänaval liiklevate liikurmasinate suhtes vt 308: märkused punkti suhtes. 278

283 Punkti kolmas lõik käsitleb ohte, mida võib põhjustada kaugjuhitava või juhita liikurmasina kokkupõrge inimestega. Sellised masinad tuleb varustada asjakohaste vahenditega masina liikumisest märku andmiseks, näiteks akustilised ja/või visuaalsed hoiatusseadised. Vajaduse korral tuleb samuti paigaldada masinale kaitseseadised kokkupõrgete vältimiseks vt 294: märkused punkti kohta. Punkti kolmandas lõigus esitatud nõudeid kohaldatakse ka selliste kaasasõitva juhiga masinate suhtes, mis on mõeldud tegema pidevaid edasi-tagasi liigutusi, näiteks teatavad tee-ehitusmasinad või laadurid, sest sellise masina juhil ei pruugi olla võimalik pidevalt jälgida masina taga olevat ala Märgistus Igal masinal tuleb esitada loetavalt ja kustutamatult järgmine teave: nimivõimsus kilovattides (kw), kõige tavalisema komplektsusega masina mass kilogrammides (kg), ja vajaduse korral: suurim ettenähtud haakekonksu veojõud njuutonites (N), suurim lubatud vertikaalkoormus haakekonksule njuutonites (N) Liikurmasinate märgistus Punktis esitatud nõuded liikurmasinate märgistuse kohta täiendavad punktis esitatud üldnõudeid märgistuse kohta vt 250: märkused punkti kohta. Nimivõimsus, mass ja, kui see on asjakohane, haakekonksu suurim ettenähtud veojõud ja suurim lubatud vertikaalkoormus tuleks kinnitada masinale, kasutades sama tehnikat mis muude märgistuste puhul. Loogiliselt võttes tuleks võimsust ja massi tähistav märgistus kinnitada masinale samasse kohta kui muud märgistused, samas kui suurimat ettenähtud veojõudu ja suurimat lubatud vertikaalkoormust tähistavad märgistused tuleks asjakohaselt esitada kas pukseerimisseadisega samas kohas või selle läheduses. 279

284 Kasutusjuhend Vibratsioon Kasutusjuhend peab sisaldama järgmist teavet masina põhjustatud kätele ja käsivartele või kogu kehale mõjuva vibratsiooni kohta: kätele ja käsivartele mõjuva vibratsiooni koguväärtus, kui see ületab 2,5 m/s 2. Kui see väärtus ei ületa 2,5 m/s 2, tuleb see ära märkida, korrigeeritud vibrokiirenduse ruutkeskmine väärtus, mis mõjub kehale, kui see ületab 0,5 m/s 2. Kui see väärtus ei ületa 0,5 m/s 2, tuleb see ära märkida, mõõtemääramatuse tase. Need väärtused saadakse kõnesoleva masina tegelike mõõtmistega või määratakse kindlaks tehniliselt võrreldavatel masinatel sooritatud ja toodetava masina suhtes representatiivsete mõõtmiste alusel. Kui harmoneeritud standardeid ei kohaldata, tuleb vibratsiooni mõõta masinale kõige sobivamal meetodil. Tuleb kirjeldada masina tööolusid mõõtmise ajal ja mõõtmisel kasutatud meetodeid Andmed liikurmasinate tekitatava vibratsiooni kohta Punktis esitatud nõue täiendab punktis esitatud üldnõuet kasutusjuhendi kohta. Eelkõige kohaldatakse juhendile kehtivaid keelenõudeid vt 257: märkused punkti alapunktide a ja b kohta. Punkti esimese lõigu kahes esimeses taandes esitatakse liikurmasinatest kätele ja käsivartele ning kogu kehale üle kanduva vibratsiooni füüsikaline määr, millest tuleb kasutusjuhendis teavitada. Kasutusjuhendis tuleb esitada masinal läbi viidud mõõtmise teel saadud väärtused, kui need on suuremad kui 2,5 m/s 2 käte ja käsivarte puhul ning suuremad kui 0,5 m/s 2 kogu keha puhul. Kui mõõtmise teel masina kohta saadud väärtused kõnealuseid väärtusi ei ületa, tuleb see asjaolu ära märkida. Masinast ülekanduvaid vibratsioone peab seepärast mõõtma masina tootja, kasutades asjakohast testimeetodit, välja arvatud juhul, kui on kindlaks tehtud, et asjaomase masinarühma puhul ei ületa mõõtmise tulemusel saadud väärtused kunagi eespool nimetatud piirmäärasid see võib olla märgitud asjaomast masinarühma käsitlevas C-tüüpi standardis. Masinate tekitatavast vibratsioonist teavitamisel on kaks peamist eesmärki: aidata kasutajatel valida väiksema vibratsiooniga masin; anda teavet, mis on kasulik riskihindamise jaoks, mille tööandja peab läbi viima kooskõlas töötajate vibratsioonist tulenevate riskidega kokkupuudet käsitleva direktiivi 2002/44/EÜ 185 rakendamiseks vastu võetud riigisiseste õigusnormidega. 185 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/44/EÜ, 25. juuni 2002, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (vibratsioon) tulenevate riskidega (kuueteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) vt artikli 4 lõike 4 punkti e. 280

285 Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et töötajate vibratsiooniga kokkupuute taset ei saa tuletada kõigest masina tootja esitatud andmete alusel, sest operaatorite kokkupuudet vibratsiooniga mõjutavad ka muud tegurid vt 231: märkused punkti kohta. Punkti esimese lõigu kolmandas taandes nõutakse deklareeritud väärtuste mõõtemääramatuse taseme täpsustamist. Asjakohastes testimisreeglistikes tuleb anda suuniseid masina tekitatava vibratsiooni mõõtmisega seonduva mõõtemääramatuse taseme kindlaksmääramiseks. Punkti teisest lõigust järeldub, et seeriatootmise puhul võib mõõtmist teostada tehniliselt võrreldavatest masinatest koostatud representatiivse valimi alusel. Ühekordse valmistamise puhul peab tootja mõõtma iga tarnitava masina tekitatavat vibratsiooni. Punkti kolmas ja neljas lõik käsitlevad vibratsiooni mõõtmise meetodeid. Tööoludel on masina tekitatava vibratsiooni tasemele suur mõju. Vibratsiooni mõõtmist tuleks seepärast teha representatiivsete tööolude korral. Masina vibratsiooni mõõtmise testimisreeglistikes täpsustatakse millistel tööoludel või millises tööolude vahemikus tuleb mõõtmine läbi viia. Kui harmoneeritud standardis täpsustatud testimisreeglistikus on märgitud, millistel tööoludel tuleb mõõtmist teha, piisab tööolude ja kasutatud mõõtmismeetodite esitamiseks viitest harmoneeritud standardile. Kui kasutatakse muid testimismeetodeid, tuleb tööolud ja kasutatud mõõtmismeetodid täpsustada vibratsiooni käsitlevas deklaratsioonis. Liikurmasinate vibratsioonitaseme kindlaksmääramise üldised suunised on esitatud standardis EN Tuleb märkida, et kasutusjuhendis vibratsiooni kohta esitatud väärtused tuleb lisada ka masina toimivusnäitajaid kirjeldavatesse kaubanduslikesse dokumentidesse vt 273: märkused punkti kohta Mitmekülgne kasutamine Kasutusjuhendid mitmeotstarbelistele masinatele, mida saab varustusest olenevalt kasutada mitmel erineval otstarbel, samuti vahetatavate seadmete kasutusjuhendid peavad sisaldama teavet, mis on vajalik põhimasina ning selle vahetatavate seadmete ohutuks monteerimiseks ja kasutamiseks Mitmeotstarbeliste masinate kasutusjuhendid Punktis rõhutatakse, et vahetatavaid seadmeid kasutavate ja erinevate funktsioonide täitmiseks mõeldud liikurmasinate kasutusjuhendid peavad sisaldama teavet, mis on vajalik põhimasina ja selle vahetatavate seadmete ohutuks monteerimiseks ja kasutamiseks. Põhimasina tootja peab: andma üksikasjalikku teavet põhimasina ja vahetatava seadme vahelise liidese kohta 186 EN 1032:2003+A1: Mehhaaniline vibratsioon Liikuvate masinate testimine tekitatava vibratsiooni taseme määramiseks. 281

286 ning esitama koostalitlusvõimelise vahetatava seadme olulised omadused või täpsustama, millist vahetatavat seadet võib masinale ohutult monteerida. See nõue täiendab vahetatava seadme tootjale kehtestatud nõuet täpsustada need põhimasinad, millega saab kõnealust seadet ohutult kasutada, ja anda vajalikke juhiseid vahetatava seadme monteerimiseks vt 41: märkused artikli 2 punkti b kohta; ja 262: märkused punkti alapunkti i kohta. 282

287 4. TÄIENDAVAD OLULISED TERVISEKAITSE- JA OHUTUSNÕUDED TEATAVATE TÕSTMISEST TULENEVATE OHTUDE VÄLTIMISEKS Masinad, mille tõstmistoimingud tekitavad ohtu, peavad vastama kõigile käesolevas peatükis kirjeldatud tervisekaitse- ja ohutusnõuetele (vt Üldised põhimõtted, punkt 4) osa kohaldamisala I lisa 4. osas esitatakse olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded seoses masinatega, mis põhjustavad tõstmisest tulenevat ohtu. Tõstmisega seonduvad ohtlikud olukorrad hõlmavad eelkõige lasti kukkumist või kontrollimatut liikumist, masinaga, laaduriga või lastiga kokkupõrget ning tõstemasina kokkuvarisemist või ümberminekut. I lisa 4. osas esitatud nõudeid kohaldatakse kõigi punkti alapunktis a määratletud tõstetoimingute suhtes, kui tõstmine on masina peamine funktsioon, teisene funktsioon või masinaosa funktsioon. 4. osas kasutatakse mõistet tõstemasinad seega kõigi selliste masinate tähistamiseks, mis põhjustavad tõstmisest tulenevat ohtu. 4. osas esitatud nõudeid võidakse kohaldada masinate endi suhtes, tõstetoiminguteks ette nähtud vahetatavate seadmete suhtes, tõstetoimingute ohutuse tagamiseks paigaldatud ohutusseadiste suhtes, tõstmise abiseadiste, ning kettide, trosside ja lintide suhtes. Kui 4. osas esitatud nõuetega on ette nähtud katsete läbiviimine selleks, et kontrollida stabiilsust ja tugevust, tuleb tõstmiseks ette nähtud vahetatavaid seadmeid katsetada nende ettenähtud kasutustingimustes. Seepärast võib olla vaja viia sellised katsed läbi näiteks vahetatava seadmega, mis on monteeritud sellist põhimasinat esindavale mudelile, millega kasutamiseks on seade ette nähtud vt 41: märkused artikli 2 punkti b kohta. Järgnevates märkustes täpsustatakse vajaduse korral erinevate nõuete kohaldamisala. Tuleb märkida, et kõiki 4. osas esitatud nõudeid võib kohaldada osaliselt komplekteeritud masinate suhtes, mis hõlmavad tõstetoiminguid ÜLDIST Mõisted a) Tõstetoiming konkreetsel hetkel paiknemistasandi muutmist vajavate kaupadest ja/või inimestest koosneva lastiüksuse liikumine Tõstetoiming Mõiste tõstetoiming määratluses osutatakse sõnaga lastiüksus ühest või mitmest inimesest koosnevale rühmale või esemetele või puistematerjali kogustele, mida liigutatakse ühe artiklina. Väljend konkreetsel hetkel paiknemistasandi muutmist vajav tähendab, et mõiste tõstetoiming hõlmab lastiüksuse igasugust sellist liikumist või liikumiste jada, mis hõlmab tõstmist või allalaskmist või mõlemat. Tõstmine või allalaskmine tähendab paiknemistasandi muutust vertikaalsuunas nii püstloodis kui ka kaldnurga all. 283

288 Väljend konkreetsel hetkel tähistab seda, et masinaid, mis on mõeldud esemete, vedelike, materjalide või inimeste pidevaks liigutamiseks nt konveieritel, eskalaatoritel või torusid mööda, ei loeta tõstetoimingut teostavateks masinateks selles tähenduses ja need ei kuulu 4. osas esitatud nõuete kohaldamisalasse. Väljend lastiüksus ei hõlma masina enda osi. Seepärast ei loeta 4. osa tähenduses tõstetoiminguks sellist toimingut, mille puhul tõstetakse masinaosa, kuid ei tõsteta ühtegi välist lasti. Materjalide tavapärast liigutamist pinnaseteisaldusmasinatega, näiteks ekskavaatorite ja laaduritega, ei loeta tõstetoiminguks ja seepärast ei kuulu üksnes sel eesmärgil kasutatavad pinnaseteisaldusmasinad I lisa 4. osa kohaldamisalasse. Kuid I lisa 4. osa nõudeid kohaldatakse selliste pinnaseteisaldusmasinate suhtes, mis on projekteeritud ja varustatud ka lastiüksuste tõstmiseks Mõisted (jätkub) b) Suunatav last last, mille kogu liikumine toimub mööda jäiku või painduvaid juhikuid, mille asendi määravad kinnitatud punktid Suunatav last Mõiste suunatav last määratlus hõlmab nii juhtrööbastel, rööbasteel või trossidel liikuvatele kanduritele asetatud lasti kui ka lasti, mida masin tõstab seadmega, mis liigutab kandurit kindlaksmääratud trajektoori pidi, näiteks käärmehhanism vt 336: märkused punkti kohta; -d : märkused punktide , ja kohta; ja 356: märkused punkti kohta. Tuleb märkida, et mõistet suunatav last ei kasutata selliste masinatega nagu näiteks pukk-kraanad või rööbastel tornkraanad, mille puhul suunatakse masina enda liikumist, kui last ei liigu kindlaksmääratud trajektoori pidi Mõisted (jätkub) c) Koormusvarutegur masina tootja või tema volitatud esindaja tagatud suurima koormuse, mida masinaosa suudab kanda, ja suurima lubatud töökoormuse aritmeetiline suhe, mis on masinaosale märgitud Koormusvarutegur Mõiste koormusvarutegur on seotud tõstemasina kandeosade, tõstmise abiseadiste või vahetatavate tõsteseadmete tugevusega. Kuna selliste osade tugevus on tõstetoimingu ohutuse seisukohast äärmiselt oluline, peab nende puhul olema esitatud ohutustegur, millele on I lisa 4. osas osutatud kui koormusvarutegurile. Masina kandeosa koormusvarutegur arvutatakse suurima koormuse, mida masinaosa suudab ilma purunemata kanda (mida asjaomastes harmoneeritud standardites nimetatakse masinaosa minimaalseks katkemistugevuseks), ja suurima lubatud töökoormuse, mida masina kasutamise ajal ei tohi ületada, suhtarvuna. Näiteks masinaosa, mille koormusvarutegur on 5, on masinaosa, mille minimaalne 284

289 katkemistugevus on selle viiekordne suurim lubatud töökoormus vt -d 340 ja 341: märkused punktide ja kohta; ja 369: märkused punkti kohta Mõisted (jätkub) d) Katsetustegur staatilise või dünaamilise koormuskatse käigus tõstemasinale või tõstmise abiseadisele rakendatud koormuse ja tõstemasinale või tõstmise abiseadisele märgitud suurima lubatud koormuse aritmeetiline suhe Katsetustegur Mõiste katsetustegur on seotud staatiliste või dünaamiliste koormuskatsetega, mis viiakse läbi selle tõestamiseks, et tõstemasin, tõstmise abiseadised või vahetatavad tõsteseadmed töötavad suurimaid lubatud koormusi tõstes nõuetekohaselt ja ilma kahjustusteta vt 339: märkused punkti kohta; -d : märkused punkti kohta; ja -d 360 ja 361: märkused punktide ja kohta Mõisted (jätkub) e) Staatiline koormuskatse katse, mille käigus masinat või tõstmise abiseadist esmalt kontrollitakse ja koormatakse suurima lubatud koormusega, mis on korrutatud asjakohase staatilise katsetusteguriga, ja seejärel kontrollitakse uuesti pärast kõnealuse koormuse eemaldamist, tagamaks, et ei ole tekkinud kahjustusi Staatiline koormuskatse Staatiline koormuskatse on üks vahend, mida kasutatakse masina vastupidavuse kontrollimiseks enne masina kasutusse võtmist. Staatilised koormuskatsed viiakse läbi tõstemasinate, tõstmise abiseadiste ja vahetatavate tõsteseadmete puhul vt 328: märkused punkti alapunkti a kohta; 339: märkused punkti kohta; -d : märkused punkti kohta; ja 361: märkused punktide ja kohta Mõisted (jätkub) f) Dünaamiline koormuskatse katse, mille käigus masinat kasutatakse selle kõikvõimalikes koostudes suurimal lubatud koormusel, mis on korrutatud asjakohase dünaamilise katsetusteguriga, võttes arvesse tõstemasina dünaamilist toimimist, kontrollimaks selle nõuetekohast toimimist Dünaamiline koormuskatse Dünaamiline koormuskatse on veel üks viis tõstemasina vastupidavuse ja nõuetekohase toimimise kontrollimiseks pärast masina monteerimist. Dünaamilised koormuskatsed viiakse läbi tõstemasinate ja vahetatavate tõsteseadmete puhul vt 285

290 328: märkused punkti alapunkti a kohta; 339: märkused punkti kohta; 352: märkused punkti kohta; ja 361: märkused punkti kohta Mõisted (jätkub) g) Kandur masinaosa, mille peal või milles inimesed ja/või kaup tõstmise ajal asuvad Kandur Mõiste kandur on üldmõiste, millega tähistatakse selliseid masinaosi nagu näiteks kabiinid, lauad, platvormid või toolid, millel või milles last, sealhulgas kaubad, inimesed või nii kaubad kui ka inimesed tõstmise ajal asuvad vt -d : märkused punktide ja kohta; 359: märkused punkti kohta; ja -d : märkused punktide 6.1, 6.2, 6.3, 6.4 ja 6.5 kohta Kaitse mehhaaniliste ohtude eest Ebastabiilsusest tulenev risk Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et punktis nõutud stabiilsus säilib nii masina kasutamisel kui ka kasutusväliselt, sealhulgas kõik transportimis-, monteerimis- ja demonteerimisetapid koostisosade eeldatavate tõrgete korral ning kasutusjuhendi kohaselt tehtavate katsetuste ajal. Selleks peab tootja või tema volitatud esindaja kasutama asjakohaseid kontrollimeetodeid Ebastabiilsusest tulenev risk Punktis esitatud nõuet kohaldatakse tõstemasinate endi suhtes, tõstetoiminguteks ette nähtud vahetatavate seadmete suhtes ja vajaduse korral tõstetoimingute ohutuse tagamiseks paigaldatud ohutusseadiste suhtes. Punktis esitatud nõue täiendab I lisa punktis esitatud üldnõuet, mille kohaselt peavad masin, selle osad ja lisaseadmed olema piisavalt stabiilsed, et vältida ümberminekut transportimise, monteerimise, demonteerimise ja muude masinaga tehtavate toimingute käigus. Punktis rõhutatakse, et tootja peab tagama tõstemasina stabiilsuse nii masina kasutamisel kui ka kasutusväliselt, masinaosade eeldatavate tõrgete korral ning staatiliste, dünaamiliste ja funktsionaalsete katsete korral, mida masinaga võidakse teha. Masin peab olema projekteeritud selliselt, et see püsib ettenähtud kasutustingimustes stabiilsena. Tootja peab kasutusjuhendis täpsustama, millistel tingimustel vastab masin stabiilsusnõuetele. Need tingimused võivad hõlmata näiteks selliseid tegureid nagu maksimaalne kallak, maksimaalne tuulekiirus ja selle pinna vastupidavus, kus masinat kasutatakse vt 263: märkused punkti alapunkti g kohta; ja 269: märkused punkti alapunkti o kohta. Kui masina stabiilsus sõltub selle paigaldamisest kasutuskohta, tuleb anda vajalikud paigaldusjuhised vt 264: märkused punkti alapunkti i kohta; ja 361: märkused punkti alapunkti a kohta. 286

291 Punktis esitatud ohutuse tagamise põhimõtete kohaselt käsitlevad masina stabiilsuse tagamiseks võetud meetmed esmalt masina enda stabiilsust. Teiseks, kui püsib stabiilsuse kadumise risk, tuleb paigaldada vajalikud kaitseseadised ja seadmed, et vältida masina ümberminekut. Sellega seoses peab tootja võtma arvesse masina eeldatavat väärkasutamist, mis võib põhjustada masina ümberminekut. Vajalike kaitsemeetmete hulka võib kuuluda näiteks tugede, kiirusepiirajate, asendi kontrollimise seadiste, ülekoormuse ja liikumahakkamise kontrollimise seadiste ning kaldenurga kontrollimise seadiste paigaldamine. Kolmandaks, selliste jääkriskide kohta, mida ei saa kõnealuste seadistega täielikult vältida, tuleb tagada vajalikud näitajad, nagu spidomeetrid, inklinomeetrid ja tuulekiiruse mõõtjad, ning vajalik teave, hoiatused ja juhendid, et operaatoritel oleks võimalik vältida olukordi, mis võiksid põhjustada masina ümbermineku selle kasutusea erinevates etappides vt 263: märkused punkti alapunkti h kohta. Punkti viimases lauses osutatud kontrollimeetodid võivad hõlmata stabiilsuskatseid, simulatsioonikatseid või mõlemaid. Stabiilsuskatseteks võivad olla näiteks kaldpinna testid ja dünaamilised stabiilsuskatsed, nagu nn äärekivi katse, mida kasutatakse mobiilsete tõstmise tööplatvormide katsetamiseks. Ühekordse valmistamise puhul tuleb sellised katsed läbi viia iga masinaga. Seeriatootmise korral on need tüübikatsetused. Asjakohased kontrollimeetodid on tavaliselt täpsustatud konkreetset masinarühma käsitlevates harmoneeritud standardites. Üldiselt ei nõuta, et sellised katsed peaksid läbi viima sõltumatud või kolmandatest isikutest katseasutused, kuigi selliste tõstemasinate puhul, millega seoses tuleb läbi viia EÜ tüübihindamine või kvaliteedi täieliku tagamise menetlus, võib katsed läbi viia teavitatud asutus vt -d 129 ja 130: märkused artikli 12 kohta; 388: märkused IV lisa punktide 16 ja 17 kohta; ja 406: märkused IX lisa punkti 3.2 kohta. Stabiilsuskatseid, mis viiakse läbi eesmärgiga kontrollida masina vastavust olulistele masinadirektiivi nõuetele, ei tohiks ajada segamini katsetega, mis võivad olla ette nähtud tõstemasinate kasutusajal kontrollimist käsitlevate riigisiseste õigusnormidega vt 140: märkused artikli 15 kohta Masinad, mis liiguvad juhtrööbastel ja rööbasteedel Masinal peavad olema seadised, mis juhtrööbastele või rööbasteedele mõjudes väldivad rööbastelt mahasõitu. Kui rööbastelt mahasõit toimub sellistest seadistest olenemata või rööbastee või liikuva osa tõrke tõttu, peavad masinal olema sellised seadised, mis takistavad seadmete, osade või lasti kukkumist või masina ümberminekut Juhtrööpad ja rööbasteed Punktis esitatud nõuet kohaldatakse tõstemasinate suhtes, mis on mõeldud sõitma juhtrööbastel või rööbasteedel, näiteks raudteel töötavad tõstemasinad, pukkkraanad, konteinerikraanad, sadamakraanad, teatavad tornkraanad ja teatavad rippuvad tööplatvormid. Rööbastelt mahasõitu saab vältida nii juhtrööpa või rööbastee ja masina veermiku vahelise liidese vastava projekteerimisega kui ka sellega, et masin varustatakse 287

292 rööbastelt mahasõidu vastaste kaitseseadistega, näiteks seadised, mis juhivad rööbastel olevad takistused masina veermiku teelt kõrvale. Punkti teises lõigus esitatud nõuet kohaldatakse juhul, kui on masina veermiku rikke oht või oht, et rööbastelt mahasõidu korral läheb masin ümber või kukub tugedelt. Selle vältimiseks tuleb paigaldada vastavad seadised. Sellise ohu vältimise seadiste hulka kuuluvad näiteks mehaanilised piirajad, mis takistavad rööbastele paigaldatud rippuva tööplatvormi kukkumist tugedelt juhul, kui veermik sõidab rööbastelt maha. Kui rööpaid, millele tõstemasin tuleb paigaldada, ei tarni masina tootja, tuleb tootjapoolsetes paigaldusjuhistes täpsustada, millised peavad olema selliste juhtrööbaste ja rööbasteede ning nende aluste omadused, millele saab masinat ohutult paigaldada vt 361: märkused punkti alapunkti a kohta. Olemasolevatel raudteedel kasutamiseks mõeldud masinate projekteerimisel tuleb arvestada nende rööpmete ja rööbasteede omadustega, millel kõnealuseid masinaid kasutama hakatakse vt 264: märkused punkti alapunkti i kohta Mehaaniline vastupidavus Masin, tõstmise abiseadis ja nende osad peavad neile ettenähtud paigaldustingimustes ja tööoludes suutma vastu pidada neile avaldatavale koormusele nii kasutamise ajal kui ka vajaduse korral kasutusväliselt kõigis asjakohastes koostudes, võttes vajaduse korral asjakohaselt arvesse keskkonnategureid ja inimeste avaldatavat jõudu. Seda nõuet tuleb täita ka vedamise, monteerimise ja demonteerimise ajal. Masin ja tõstmise abiseadised peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et välditakse väsimisest või kulumisest tulenevaid tõrkeid, võttes asjakohaselt arvesse nende kasutusotstarvet. Kasutatavad materjalid peavad olema valitud ettenähtud töökeskkonna järgi, võttes eelkõige arvesse korrosiooni, hõõrdumist, lööke, külmarabedust ja vananemist Mehaaniline vastupidavus Punktis esitatud nõuet kohaldatakse tõstemasinate endi suhtes, tõstetoiminguteks ette nähtud vahetatavate seadmete suhtes, tõstmise abiseadiste suhtes ja vajaduse korral tõstetoimingute ohutuse tagamiseks paigaldatud ohutusseadiste suhtes. Sellised masinad peavad oma tööülesannete tõttu taluma korduvat mehaanilist pinget ning lisaks need masinad väsivad ja kuluvad, mis võib põhjustada tõrkeid, mis võivad kaasa tuua lasti kukkumise või tõstemasina ümbermineku või kokkuvarisemise. Punktis sätestatud nõue täiendab töötamise ajal olevat purunemisohtu käsitlevat üldnõuet vt 207: märkused I lisa punkti kohta. Punkti esimeses lõigus on esitatud nõue, et projekteerija peab tagama masinaosade ja koostude vastupidavuse, võttes arvesse ettenähtud kasutustingimusi masina kasutusea kõigi etappide jooksul. Kui teatavaid kasutustingimustele seatud piiranguid, nt maksimaalne tuulekiirus, maksimaalne või minimaalne temperatuur või maksimaalne kalle, on projekteerimisel arvesse võetud, tuleb punktis sätestatud 288

293 ohutuse tagamise põhimõtete kohaselt võtta meetmeid selle tagamiseks, et masinat kasutatakse üksnes ettenähtud tingimustel. Kõnealuse punkti teise lõiguga nähakse ette, et projekteerija peab võtma arvesse väsimust ja kulumist. Kuna väsimus ja kulumine sõltuvad masina kasutamise kestusest ja intensiivsusest, peavad arvutused põhinema masina kasutuseaga seotud hüpoteesidel, näiteks töötundide või töötsüklite arv. Tuleb märkida, et masina projekteerimise aluseks olevad hüpoteesid peavad olema kooskõlas tootja esitatud juhistega masina kontrollimise ning ennetava hoolduse laadi ja sageduse kohta ning kuluvate osade vahetamise kriteeriumite kohta vt 207: märkused punkti kohta; ja 272: märkused I lisa punkti alapunkti r kohta Mehhaaniline vastupidavus (jätkub) Masin ja tõstmise abiseadised peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et need peavad staatiliste koormuskatsete käigus vastu ülekoormusele, ilma et tekiks püsivaid deformatsioone või nähtavaid defekte. Vastupidavusarvutustes tuleb arvesse võtta staatilise katsetusteguri väärtusi, mis on valitud piisava ohutustaseme tagamiseks. Selle teguri väärtused on üldiselt järgmised: a) käsiajamiga masinad ja tõstmise abiseadised: 1,5; b) muud masinad: 1, Mehaaniline vastupidavus staatiliste koormuskatsete tegurid Punkti neljandat lõiku kohaldatakse tõstemasinate, tõstmise abiseadiste ja tõstetoiminguteks ette nähtud vahetatavate seadmete suhtes, mille puhul viiakse läbi staatiline koormuskatse vt -d 331 ja 332: märkused punkti alapunktide d ja e kohta; ning -d : märkused punkti kohta. Masina projekteerimisel ja valmistamisel, sealhulgas vastupidavus- ja stabiilsusarvutustes tuleb arvesse võtta masinaga läbiviidava staatilise koormuskatse puhul kasutatavat katsetustegurit. Kõnealuse nõude eesmärk on tagada, et masin ei saa suurimal lubatud töökoormusel töötades kahjustada, ning ohutusvaru tagamine. Staatilise koormuskatse tegurit kohaldatakse katsete suhtes, mis viiakse läbi komplekteeritud ja kasutusvalmis masinaga. Seda ei tohi segamini ajada koormusvaruteguriga, mida kohaldatakse masina kandeosade mõõtmestamise suhtes vt -d 330 ja 331: märkused punkti alapunktide c ja d kohta. Punktis täpsustatakse, et kasutatavad staatilise koormuskatse tegurid peavad olema sellised, et on tagatud piisav ohutustase. Sellest tulenevalt peab katsetusteguri valimisel võtma aluseks tootja riskihinnangu. Punktis märgitakse samuti üldiselt kasutatavad katsetustegurid. Punktis täpsustatud katsetustegurid ei pruugi olla sobivad teatava rühma tõstemasinate või tõstmise abiseadiste jaoks. Punktis märgitud katsetustegureid tuleks kohaldada juhul, kui asjakohases harmoneeritud standardis ei ole toodud sobivamaid katsetustegureid või kui tootja ei ole tehnilises toimikus nõuetekohaselt põhjendanud sobivamate tegurite kasutamist. Sellise asjakohase harmoneeritud standardi kohaldamisel, milles esitatakse kõnealused alternatiivsed katsetustegurid, eeldatakse vastavust punkti nõuetele (vastavuseeldus) vt 110: märkused artikli 7 lõike 2 kohta. 289

294 Reeglina viiakse punktis osutatud staatilised koormuskatsed tõstemasinate ja tõstetoiminguteks ette nähtud vahetatavate seadmete puhul läbi komplekteeritud masinaga vt -d : märkused punkti kohta. Üldiselt ei nõuta, et sellised katsed peaks läbi viima sõltumatud või kolmandatest isikutest katseasutused, kuigi selliste tõstemasinate puhul, millega seoses tuleb läbi viia EÜ tüübihindamine või kvaliteedi täieliku tagamise menetlus, võib katsed läbi viia teavitatud asutus vt -d 129 ja 130: märkused artikli 12 lõigete 3 ja 4 kohta; 388: märkused IV lisa punktide 16 ja 17 kohta; ja 398: märkused IX lisa punkti 3.2 kohta. Staatilisi koormuskatseid, mis viiakse läbi eesmärgiga kontrollida masina vastavust olulistele masinadirektiivi nõuetele, ei tohiks ajada segamini katsetega, mis võivad olla ette nähtud tõstemasinate kasutusajal kontrollimist käsitlevate riigisiseste õigusnormidega vt 140: märkused artikli 15 kohta Mehhaaniline vastupidavus (jätkub) Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see läbib tõrgeteta sellised dünaamilised koormuskatsed, mille tegemisel kasutatakse dünaamilise katsetusteguriga korrutatud suurimat lubatud koormust. See dünaamiline katsetustegur valitakse nii, et oleks tagatud piisav ohutustase; üldiselt on teguri väärtus 1,1. Reeglina tehakse koormuskatsed ettenähtud nimikiirusel. Kui masina juhtimisahel võimaldab mitut samaaegset liikumist, tuleb katsed teha kõige ebasoodsamates tingimustes, s.t üldiselt kõnealused liikumised ühendatakse Mehaaniline vastupidavus dünaamiliste koormuskatsete tegurid Punkti viimast lõiku kohaldatakse tõstemasinate ja tõstetoiminguteks ette nähtud vahetatavate seadmete suhtes, mille puhul viiakse läbi dünaamiline koormuskatse. Seda ei kohaldata tõstmise abiseadiste suhtes vt -d 331 ja 333: märkused punkti alapunktide d ja f kohta; ning -d : märkused punkti kohta. Masina projekteerimisel ja valmistamisel, sealhulgas vastpidavus- ja stabiilsusarvutustes tuleb arvesse võtta masinaga läbiviidava dünaamilise koormuskatse puhul kasutatavat katsetustegurit. Kõnealuse nõude eesmärk on tagada, et masin toimib nõuetekohaselt ja ei saa kasutamisel kahjustada. Punktis täpsustatakse, et kasutatav dünaamilise koormuskatse tegur peab olema selline, et on tagatud piisav ohutustase. Sellest tulenevalt peab katsetusteguri valimisel võtma aluseks tootja riskihinnangu. Punktis märgitakse samuti, milline on üldiselt kasutatav katsetustegur. Punktis täpsustatud katsetustegur ei pruugi olla sobiv teatava rühma tõstemasinate või tõstmise abiseadiste jaoks. Punktis märgitud katsetustegurit tuleks kohaldada juhul, kui asjakohases harmoneeritud standardis ei ole toodud sobivamat katsetustegurit või kui tootja ei ole tehnilises toimikus nõuetekohaselt põhjendanud sobivama teguri kasutamist. Sellise asjakohase harmoneeritud standardi kohaldamisel, milles esitatakse kõnealune alternatiivne katsetustegur, eeldatakse vastavust punkti nõuetele (vastavuseeldus) vt 110: märkused artikli 7 lõike 2 kohta. 290

295 Reeglina viiakse punktis osutatud dünaamilised koormuskatsed tõstemasinate endi ja tõstetoiminguteks ette nähtud vahetatavate seadmete puhul läbi komplekteeritud masinaga vt -d : märkused punkti kohta. Üldiselt ei nõuta, et sellised katsed peaksid läbi viima sõltumatud või kolmandatest isikutest katseasutused, kuigi selliste tõstemasinate puhul, millega seoses tuleb läbi viia EÜ tüübihindamine või kvaliteedi täieliku tagamise menetlus, võib katsed läbi viia teavitatud asutus vt d 129 ja 130: märkused artikli 12 lõigete 3 ja 4 kohta; 388: märkused IV lisa punktide 16 ja 17 kohta; ja 398: märkused IX lisa punkti 3.2 kohta. Dünaamilisi koormuskatseid, mis viiakse läbi eesmärgiga kontrollida masina vastavust olulistele masinadirektiivi nõuetele, ei tohiks ajada segamini katsetega, mis võivad olla ette nähtud tõstemasinate kasutusajal kontrollimist käsitlevate riigisiseste õigusnormidega vt 140: märkused artikli 15 kohta Plokirattad, trumlid, rattad, trossid ja ketid Plokirataste, trumlite ja rataste läbimõõt peab vastama nende külge kinnitatavate trosside või kettide mõõtmetele. Trumlid ja rattad peavad olema projekteeritud, valmistatud ja paigaldatud nii, et nendel olevad trossid või ketid saaksid ümber nende keerduda neilt maha tulemata. Otseselt lasti tõstmisel või hoidmisel kasutatavate trosside puhul ei tohi kasutada pleissimist mujal kui otstes. Pleissimine on siiski lubatud seadiste puhul, mida on kasutusotstarbest lähtuvalt vaja regulaarselt teisaldada. Trosside ja trossiotste ühine koormusvarutegur tuleb valida nii, et oleks tagatud piisav ohutustase. Üldiselt on selle teguri väärtus 5. Tõstekettide koormusvarutegur tuleb valida nii, et oleks tagatud piisav ohutustase. Üldiselt on selle teguri väärtus 4. Tõendamaks, et on saavutatud piisav koormusvarutegur, peab tootja või tema volitatud esindaja iga kõnealuse otseselt lasti tõstmiseks kasutatava keti- või trossitüübi ja trossiotste puhul tegema või laskma teha asjakohased katsed Plokirattad, trumlid, rattad, trossid ja ketid I lisa punktis esitatud nõudeid kohaldatakse tõstemasinate või tõstetoiminguteks ette nähtud vahetatavate seadmete osaks olevate plokirataste, trumlite, rataste, trosside ja kettide suhtes. Tõstmise abiseadiste osade suhtes kehtestatud erinõuded on esitatud punktis Punkti esimeses ja teises lõigus sätestatud nõuded plokirataste, trumlite ja rataste ning nendega kasutavate trosside ja kettide kokkusobivuse kohta on ette nähtud selleks, et: vältida trosside või kettide liigset kulumist plokirataste, trumlite ja rataste ümber kerimise tõttu; vältida trosside või kettide mahatulemist plokiratastelt, trumlitelt või ratastelt, mille ümber need on keritud. 291

296 Plokirataste, trumlite ja rataste mõõtmed ja kokkusobivus ühelt poolt ning trosside ja kettide mõõtmed ja kokkusobivus teiselt poolt on tavaliselt täpsustatud asjakohastes harmoneeritud standardites. Punkti kolmanda lõigu kohaselt on koormust taluvate trosside pleissimine üldjuhul keelatud, välja arvatud nende otstes. Kõnealuse lõigu teises lauses tunnistatakse siiski, et pleissimine võib osutuda vajalikuks teatava masinarühma puhul, näiteks üksnes kaupade vedamiseks mõeldud köisteed või palgiveomasinad, mis kasutavad pikki trosse, mida on kasutusotstarbest lähtuvalt või remondi eesmärgil vaja regulaarselt teisaldada. Punktis täpsustatakse, et trosside ja kettide puhul kasutatavad koormusvarutegurid peavad olema sellised, et on tagatud piisav ohutustase. Sellest tulenevalt peab trosside ja kettide mõõtmestamine põhinema tõstemasina või tõstmise abiseadise tootja poolt läbi viidud riskihindamisel. Punktis märgitakse samuti, milline on trosside ja kettide mõõtmestamisel üldiselt arvesse võetav koormusvarutegur. Punktis täpsustatud koormusvarutegurid ei pruugi olla sobivad tõstemasinate teatavate osade või teatava rühma tõstemasinate jaoks. Punktis sätestatud koormusvarutegureid tuleks kohaldada juhul, kui asjakohases harmoneeritud standardis ei ole toodud sobivamaid koormusvarutegureid või kui tootja ei ole tõstemasina või tõstmise abiseadise tehnilises toimikus nõuetekohaselt põhjendanud sobivamate tegurite kasutamist vt 392: märkused VII lisa A osa punkti 1 alapunkti a kohta. Sellise asjakohase harmoneeritud standardi kohaldamisel, milles esitatakse kõnealune alternatiivne koormusvarutegur, eeldatakse vastavust punkti nõuetele (vastavuseeldus) vt 110: märkused artikli 7 lõike 2 kohta. Punkti viimases lõigus nõutakse katsete läbiviimist selle kontrollimiseks, kas otseselt lasti tõstmiseks kasutatavate trossid või ketid ja nende otsad on piisava koormusvaruteguriga. Koormusvaruteguri kohaldamiseks on vaja teada asjaomase trossi või keti minimaalset katkemistugevust vt 330: märkused punkti alapunkti c kohta. Tõstmiseks kasutatavate kettide ja trosside puhul viib keti või trossi minimaalse katkemistugevuse kindlaksmääramise katsed tavaliselt läbi keti või trossi tootja ning see täpsustatakse asjakohases sertifikaadis vt 357: märkused I lisa punkti kohta. Kui tõstemasina, tõstmise abiseadise või tõstetoiminguteks ette nähtud vahetatavate seadmete tootja valmistab ise kette, trosse või nende otsi, peab ta viima läbi või laskma läbi viia vajalikud katsed. Katsete tulemused tuleb kanda tootja poolt koostatavasse masina tehnilisse toimikusse vt 392: märkused VII lisa A osa punkti 1 alapunkti a kohta. Punktis osutatud katsed on tüübikatsetused, mille eesmärk on katse korras kontrollida tootja tehtud vastupidavusarvutusi. Üldiselt ei nõuta, et sellised katsed peaks läbi viima sõltumatud või kolmandatest isikutest katseasutused, kuigi selliste tõstemasinate puhul, millega seoses tuleb läbi viia EÜ tüübihindamine või kvaliteedi täieliku tagamise menetlus, võib katsed läbi viia teavitatud asutus vt d 129 ja 130: märkused artikli 12 lõigete 3 ja 4 kohta; ning märkused IX lisa kohta. Neid katseid ei tohi ajada segamini katsetega, mis võivad olla ette nähtud tõstemasinate või tõstmise 292

297 abiseadiste kasutusajal kontrollimist käsitlevate riigisiseste õigusnormidega vt 140: märkused artikli 15 kohta Tõstmise abiseadised ja nende koostisosad Tõstmise abiseadised ja nende koostisosad peavad olema sellise suurusega, et peaksid vastu väsimisele ja vananemisele ning töötsüklite arvule neile kohaldamissätetes määratud kasutusaja jooksul. Lisaks sellele, a) terastrossi ja trossiotste ühine koormusvarutegur peab olema valitud nii, et oleks tagatud piisav ohutustase; üldiselt on selle teguri väärtus 5. Trossidel ei tohi olla tehtud pleissimist ega tohi olla silmuseid mujal kui otstes; b) keevitatud lülidega kettide kasutamise korral peavad lülid olema lühikesed. Kõigi ketitüüpide koormusvarutegur peab olema valitud nii, et oleks tagatud piisav ohutustase; üldiselt on selle teguri väärtus 4; c) tekstiilköite või -troppide koormusvarutegur oleneb materjalist, valmistusviisist, mõõtmetest ja kasutamisest. See tegur peab olema valitud nii, et oleks tagatud piisav ohutustase; üldiselt on selle teguri väärtus 7, tingimusel et kasutatavad materjalid on väga kvaliteetsed ja valmistusviis on kooskõlas kasutusotstarbega. Muul juhul määratakse tegurile üldiselt suurem väärtus, et tagada samaväärne ohutustase. Tekstiilköites ja -troppides ei tohi olla sõlmi ega liiteid ja nende puhul ei tohi olla tehtud pleissimist mujal kui otstes, välja arvatud otsakuteta troppide puhul; d) kõigi nende metallosade koormusvarutegur, mis moodustavad tropi või mida kasutatakse koos sellega, peab olema valitud nii, et on tagatud piisav ohutustase; üldiselt on selle teguri väärtus 4; e) mitmeharulise tropi suurim lubatud koormus määratakse kindlaks nõrgima haru ohutusteguri, harude arvu ja tropi kasutusvariandist sõltuva vähendusteguri põhjal; f) tõendamaks, et on saavutatud piisav koormusvarutegur, peab tootja või tema volitatud esindaja iga jaotises a d nimetatud koostisosa tüübi puhul tegema või laskma teha asjakohased katsed Tõstmise abiseadised ja nende koostisosad Punktis esitatud nõudeid kohaldatakse tõstmise abiseadiste ja nende koostisosade suhtes vt 43: märkused artikli 2 punkti d kohta. Mõistega koostisosad tähistatakse punkti tähenduses tõstmise abiseadistesse integreeritavaid osi, mis on olulised abiseadiste ohutuse tagamiseks. Punkti esimeses lõigus sätestatud nõue täiendab punkti kolmes esimeses lõigus esitatud nõudeid ning punktis esitatud üldnõudeid purunemisohu kohta töötamise ajal. Tuleb märkida, et tõstmise abiseadiste ja nende koostisosade projekteerimisel kasutatavad hüpoteesid nende kasutustingimuste ja eeldatava kasutusea kohta peavad olema kooskõlas tootja poolt antud kontrollimis- ja hooldusjuhistega ning nende asendamise kriteeriumitega vt 207: märkused punkti kohta; ja 272: märkused punkti alapunkti r kohta. 293

298 Punktis täpsustatakse, et tõstmise abiseadiste koostisosade puhul kasutatavad koormusvarutegurid peavad olema sellised, et on tagatud piisav ohutustase. Sellest tulenevalt peab selliste osade mõõtmestamine põhinema tõstmise abiseadise tootja poolt läbi viidud riskihindamisel. Punkti alapunktides a d märgitakse, millised on tõstmise abiseadiste koostisosade mõõtmestamisel üldiselt arvesse võetavad koormusvarutegurid. Punktis täpsustatud koormusvarutegurid ei pruugi olla sobivad tõstmise abiseadiste teatavate osade või teatava rühma tõstmise abiseadiste jaoks. Punktis märgitud koormusvarutegureid tuleks kohaldada juhul, kui asjakohases harmoneeritud standardis ei ole toodud sobivamaid koormusvarutegureid või kui tootja ei ole tehnilises toimikus nõuetekohaselt põhjendanud sobivamate tegurite kasutamist. Sellise asjakohase harmoneeritud standardi kohaldamisel, milles esitatakse kõnealune alternatiivne koormusvarutegur, eeldatakse vastavust punkti nõuetele (vastavuseeldus) vt 110: märkused artikli 7 lõike 2 kohta. Punkti alapunktis f nõutakse katsete läbiviimist selle kontrollimiseks, kas punktides a d osutatud tõstmise abiseadiste koostisosad on projekteeritud ja valmistatud piisava koormusvaruteguriga. Koormusvaruteguri kohaldamiseks on vaja teada asjaomase osa minimaalset katkemistugevust vt 330: märkused punkti alapunkti c kohta. Kettide, trosside või lintide puhul viib keti, trossi või lindi minimaalse katkemistugevuse kindlaksmääramise katsed tavaliselt läbi keti, trossi või lindi tootja ning see täpsustatakse asjakohases sertifikaadis vt 357: märkused I lisa punkti kohta. Muude osade puhul viib vajalikud katsed läbi osa või tõstmise abiseadise tootja või viiakse need läbi kõnealuste tootjate nimel. Kui tõstmise abiseadise osa valmistatakse üksiktoote või väikeseeriana, ei pruugi olla mõistlik teha katseid, mille tulemusena muutuks selline osa kasutamatuks. Sellisel juhul peab tõstmise abiseadise tootja kontrollima muude sobivate vahenditega, näiteks konstruktsiooniarvutustega, kas tõstmise abiseadise komplekteerimiseks kasutatav osa on piisava koormusvaruteguriga. Punkti alapunktis f osutatud katsed on tüübikatsetused. Ei nõuta, et katsed peaksid läbi viima sõltumatud või kolmandatest isikutest katseasutused. Neid katseid ei tohi ajada segamini katsetega, mis võivad olla ette nähtud tõstemasinate kasutusajal kontrollimist käsitlevate riigisiseste õigusnormidega vt 140: märkused artikli 15 kohta. Asjakohased arvutused ja punkti alapunktis f osutatud katsete tulemusi kirjeldavad aruanded tuleb lisada tootja poolt koostatavasse tõstmise abiseadise tehnilisse toimikusse vt 392: märkused VII lisa A osa punkti 1 alapunkti a kohta. 294

299 Liikumise juhtimine Liikumist juhtivad seadised peavad toimima nii, et masin, millele need on paigaldatud, püsib ohutuna. a) Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud või seadisega varustatud nii, et selle osade liikumise amplituud jääb kindlaksmääratud piiridesse. Selliste seadiste töölehakkamisele peab vajaduse korral eelnema hoiatus. b) Kui mitut paikset või rööbastel liikuvat masinat saab samas kohas samaaegselt liigutada ja on olemas kokkupõrkeoht, peavad sellised masinad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et neid saab varustada süsteemidega, mis võimaldavad sellist ohtu vältida. c) Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et last ei saa ohtlikult libiseda ega vabalt ja ootamatult kukkuda isegi energiavarustuse osalise või täieliku katkemise korral ega siis, kui operaator lõpetab masina kasutamise. d) Tavalistes tööoludes ei tohi olla võimalik lasta lasti alla üksnes hõõrdepiduri abil, välja arvatud masinate puhul, mille otstarve eeldab nende sellist toimimist. e) Haardeseadised peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on välistatud lasti tahtmatu lahtilaskmine Liikumise juhtimine Punktis esitatud nõudeid kohaldatakse tõstemasinate endi suhtes, tõstetoiminguteks ette nähtud vahetatavate seadmete suhtes ja vajaduse korral tõstetoimingute ohutuse tagamiseks paigaldatud ohutusseadiste suhtes. Neid võidakse kohaldada ka juhitavate liikuvate osadega tõstmise abiseadiste suhtes. Punkti esimeses lauses esitatud nõue on kõiki masina või lasti liikumist juhtivaid seadiseid käsitlev üldnõue. Punkti alapunkt a käsitleb liikumise amplituudi piiramist, kui see on vajalik ohutu toimimise tagamiseks. Mõnel juhul saab seda nõuet täita ajami- ja juhtimissüsteemide vastava projekteerimisega. Muul juhul võib selle nõude täitmiseks olla vaja paigaldada liikuvatele elementidele ka liikumist piiravad seadised, näiteks mehaanilised tõkestid, piiravad lülitid või puhvrid. Punkti alapunkt b käsitleb paiksete või rööbastel liikuvate masinate kokkupõrkeohtu. Kokkupõrkeoht võib tekkida, kui mitut masinat kasutatakse samas töökohas, näiteks kui samale ehitusplatsile paigaldatakse kaks või enam tornkraanat või samasse hoonesse paigaldatakse kaks või enam pukk-kraanat. Tõstemasina puhul, mis on mõeldud kasutamiseks sellise võimaliku ohu tingimustes, peab tootja tagama, et masinale saab paigaldada vajalikud kokkupõrkevastased seadised, ning andma vajalikud paigaldusjuhised. Punkti alapunkt c käsitleb lasti kontrollimatu liikumisega kaasnevaid ohte. Selline liikumine võib hõlmata lasti kontrollimatut üles või alla liikumist selle oma raskuse või vastukaalu mõjul. Selle nõude täitmiseks võetavate meetmete hulka võib kuuluda näiteks selliste pidurite paigaldamine, mis pidurdavad energiavarustuse puudumise korral, kontrollventiilide paigaldamine hüdraulilistele silindritele ning ohutusseadiste paigaldamine rööbastel liikuvatele tõstemehhanismidele ja tõstukitele. 295

300 Kõnealuse nõudega ei välistata lasti igasugust libisemist, kui lasti vähene liikumine ei põhjusta ohtu. Harmoneeritud standardites võidakse täpsustada liikumise maksimaalne amplituud või kiirus, mis on aktsepteeritav. Teatavat tüüpi tõstemasinate puhul, nagu näiteks lifte teenindavad sõidukid, mille puhul ei ole lubatud lasti liikumine ülestõstetud asendis, võib kõnealuse nõude täitmiseks osutuda vajalikuks paigaldada lukustusseadised. Punkti alapunktis d on esitatud nõue lasti allalaskmise kohta, mida kohaldatakse enamiku tõstemasinate suhtes, kuna hõõrdepidur ei ole üldjuhul usaldusväärne vahend lasti allalaskmise kontrollimiseks. Punkti alapunkti e kohaldatakse lastihaardeseadiste projekteerimise suhtes, olenemata sellest, kas kõnealused haardeseadised moodustavad tõstemasina või tõstmise abiseadise osa. Kõige levinum viis selle nõude täitmiseks on kaitsesulguri paigaldamine konksule. Muud tüüpi lastihaardeseadiste puhul hõlmavad kõnealuse nõude täitmiseks võetavad meetmed näiteks tagavara iminapa paigaldamist vaakumtõstukile või varuaku paigaldamist elektrilistele tõstemagnetitele Lasti liikumine käsitlemise ajal Masina juhtimiskoht peab olema paigutatud nii, et on tagatud liikuvate osade liikumisteede parim võimalik nähtavus, et vältida võimalikke kokkupõrkeid samaaegselt liikuda ja ohtu tekitada võivate inimeste, seadmete või muude masinatega. Suunatava lastiga masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et välditakse inimeste vigastusi, mis võivad tekkida lasti, kanduri või vastukaalu liikumisest Kokkupõrkeohu vältimine Punkti esimest lõiku kohaldatakse selliste tõstemasinate või tõstetoiminguteks ette nähtud vahetatavate seadmete suhtes, mille töö toimub operaatori pideva kontrolli all. Sellisel juhul peab töökoha asukoht ja paigutus olema selline, et operaatorile oleks lasti liikumine võimalikult hästi näha. Teatavatel juhtudel peab töökoht ise olema liigutatav, et see oleks vastavuses kõnealuse nõudega. Muudel juhtudel võib kasutada kaugjuhtimist, mis võimaldab operaatoril juhtida lasti liikumist piisava nähtavusega asukohast. Liikur-tõstemasinate puhul täiendab punkti esimeses lõigus sätestatud nõue I lisa punkti esimeses lõigus esitatud nõuet. Punkti teist lõiku kohaldatakse suunatava lastiga tõstemasinate suhtes, suunatava lasti tõstmiseks ette nähtud vahetatavate seadmete suhtes ja vajaduse korral selliste tõstetoimingute ohutuse tagamiseks paigaldatud ohutusseadiste suhtes vt 329: märkused punkti alapunkti b kohta. Selliste masinate puhul ei ole kanduri, lasti ja vastukaalude, kui neid kasutatakse, liikumine tavaliselt operaatori pideva kontrolli all. Meetmed, mis tuleb võtta selleks, et vältida inimeste võimalikku vigastamist tulenevalt nende kokkupuutest kanduri, kasti või vastukaaluga, sõltuvad riskihinnangust. Mõnel juhul, näiteks suure liikumiskiiruse puhul, peab kanduri, lasti või vastukaalu liikumise trajektoor olema tavapärase töö ajal täiesti ligipääsetamatu, mis tagatakse kas asukohavaliku või valvamisega. Muudel juhtudel, näiteks väikese liikumiskiiruse puhul, võib olla võimalik vältida vigastuste ohtu sellega, et kandurile paigaldatakse kaitseseadised vt 347: märkused I lisa punkti kohta. 296

301 Liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavad masinad 344. Liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavad masinad Punkti kohaldatakse erinevate tõstevahendite suhtes, mis ei kuulu muudetud direktiivi 95/16/EÜ reguleerimisalasse, sest need ei vasta liftide direktiivi artiklis 1 esitatud määratlusele või on vastavalt liftide direktiivi artikli 1 lõikele 3 direktiivi reguleerimisalast välja jäetud vt 151: märkused artikli 24 kohta. Liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavad masinad on masinad, mis on ette nähtud kaupade, inimeste või nii kaupade kui ka inimeste liigutamiseks hoone, ehitise või rajatise eelnevalt kindlaks määratud tasandite või korruste vahel. Liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavad masinad on näiteks kaubaliftid, ehitustõstukid kaupade ja inimeste tõstmiseks, tõstukid, mis on ühendatud selliste masinatega nagu tornkraanad või tuulegeneraatorid, töötamiskohtadele juurdepääsu võimaldavad liftid, elumajade liftid, liikumispuudega inimeste liftiplatvormid ja trepiliftid. Liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavaid masinaid tuleb eristada masinatest, mis on mõeldud juurdepääsu tagamiseks kõrgel asuvatele töökohtadele ja mille puhul on juurdepääs kandurile võimalik ainult ühelt tasandilt (tavaliselt maapinnalt). Sellised masinad on näiteks mastil liikuvad või rippuvad tööplatvormid, mille suhtes punkti nõudeid ei kohaldata. Masinate suhtes, mis täidavad mõlemaid eespool kirjeldatud funktsioone, st masinate suhtes, mis teenindavad liikumatuid vastuvõtuplatvorme ja mida saab kasutada ka näiteks tööplatvormina nende liikumisalas asuvatele töökohtadele juurdepääsuks, kohaldatakse punktis esitatud nõudeid seoses liikumatute vastuvõtuplatvormide teenindamisega seonduvate ohtudega Kanduri liikumine Liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavate masinate kandurite liikumine vastuvõtuplatvormi suunas ja juures peab olema jäigalt suunatud. Käärsüsteeme käsitletakse samuti suunatud juhtimissüsteemina Kanduri liikumine Punktis esitatud nõude eesmärk on tagada, et liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindava masina kandur suunatakse ohutult vastuvõtuplatvormi suunas, vältides igasugust vastuvõtuplatvormi konstruktsiooni ja seadistega kokkupõrke ohtu, ning tagada, et kandur peatub asendis, mis võimaldab kaupade, inimeste või kaupade ja inimeste ohutut liikumist kanduri ja platvormi vahel vt 329: märkused punkti alapunkti b kohta. 297

302 Juurdepääs kandurile Kui inimestel on juurdepääs kandurile, peab masin olema projekteeritud ja valmistatud nii, et oleks tagatud kanduri püsimine paigal, kui inimestel on sellele juurdepääs, eriti lasti peale- ja mahalaadimise ajal. Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et kanduri ja teenindatava vastuvõtuplatvormi tasapindade vahe ei põhjustaks komistamisohtu Juurdepääs kandurile Punkti esimeses lõigus esitatud nõue käsitleb ohte, mis on tingitud kanduri soovimatust liikuma hakkamisest lasti peale- või mahalaadimise ajal või siis, kui inimesed astuvad kandurile või lahkuvad sellelt vastuvõtuplatvormidel. Selle nõude täitmiseks peavad tõstemehhanism ja juhtimissüsteem olema projekteeritud selliselt, et siis kui kandurile on avatud juurdepääs, püsib see vastuvõtuplatvormi juures. Punkti esimeses lõigus sätestatud nõude kohaldamine ei välista kanduri loodimiseks vajalikku liikumist, eeldusel et selline loodimine lõpetatakse enne juurdepääsu võimaldamist kandurile. Peale selle, kui on oht, et kandur läheb pealevõi mahalaadimise ajal loodist välja, võib olla vaja kandur uuesti loodi seada. Punkti teises lõigus esitatud nõue täiendab I lisa punktis esitatud üldnõuet. Liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavad masinad, mille kandurile inimesed juurde pääsevad, peavad olema piisava seiskamistäpsusega, et vältida komistamisohtu, kui inimesed kandurile ja sellelt maha lähevad. Seda nõuet kohaldatakse olenemata sellest, kas kandur on ette nähtud inimeste veoks või üksnes kauba laadimiseks Liikuva kanduriga kokkupuutumisest tekkiv oht Kui see on vajalik punkti teise lõigu nõudmiste täitmiseks, tuleb sõitmisala tavalise töötamise ajal muuta mittejuurdepääsetavaks. Kui masina kontrollimisel või hooldamisel on oht, et kanduri all või kohal paiknevad inimesed võidakse pressida kanduri ja mõne kinnitatud osa vahele, tuleb jätta inimestele piisavalt ruumi kas siis füüsiliste varjumiskohtade näol või mehhaaniliste seadmete abil, mis kanduri liikumise blokeerivad Liikuva kanduriga kokkupuutumine Punkti esimeses lõigus esitatud nõuet kohaldatakse liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavate tõstemasinate endi suhtes ja vajaduse korral liikumatute vastuvõtuplatvormide teenindamiseks tehtavate tõstetoimingute ohutuse tagamiseks paigaldatud ohutusseadiste suhtes. See täiendab punkti teises lõigus esitatud nõuet. Punkti esimeses lõigus esitatud nõue tähistab seda, et liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavate masinate puhul kehtib üldreegel, et sõitmisala peab tavalise töötamise ajal olema inimestele mittejuurdepääsetav, mis tagatakse kas asukohavaliku või valvamisega. Erandid sellest üldreeglist on võimalikud selliste masinate puhul, mille sõitmisala ei saa mittejuurdepääsetavaks muuta, näiteks 298

303 liikumispuudega inimestele mõeldud trepiliftid või liftiplatvormid. Sellisel juhul tuleb kokkupuuteohu vältimiseks kasutada muid vahendeid. Tavaliselt on vaja kombineerida erinevaid meetmeid, nt aeglane liikumiskiirus, isetagastuvad juhtimisseadised ja survetundlikud kaitseseadised. Teisalt aga võib sõitmisalale juurdepääs olla vajalik kontrolli ja hoolduse eesmärgil. Punkti teises lõigus esitatud nõue käsitleb ohtu, et inimesel, kes siseneb masina sõitmisalasse masina kontrollimiseks või hooldamiseks, on oht jääda kanduri soovimatu liikumahakkamise korral kanduri ja selle üleval või all asuvate liikumist piiravate või takistavate objektide vahele. Ohtu saab tõhusalt vältida, kui on tagatud, et kanduri üleval ja all on selle kõige kõrgemas ja kõige madalamas asendis piisavalt ruumi, mis välistab seal töötava inimese muljumise. Kui sellist vaba ruumi ei ole võimalik tagada, tuleb kasutada mehaanilisi seadmeid, mis blokeerivad kanduri liikumise ohutus asendis. Selliseid kaitseseadiseid peab saama tööle rakendada ohutust asukohast Lasti kandurilt allakukkumise oht Kui last võib kandurilt kukkuda, peab masin olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see oht oleks välistatud Lasti kandurilt allakukkumine Punktis esitatud nõue on üldsõnaline nõue ja selle praktiline kohaldamine sõltub lasti kukkumise riskihinnangust. Arvessevõetavate asjaolude hulka kuulub näiteks kõrgus, kuhu last tõstetakse, sellise lasti liikumise kiirus, suurus, kuju ja kaal, mille kandmiseks masin on ette nähtud, inimeste võimalik viibimine kanduri all ja see, millisena kandur on projekteeritud. Kõnealuse nõude täitmiseks on kõige tavalisem see, et kandur varustatakse lasti kukkumist takistava füüsilise tõkkega Vastuvõtuplatvormid Risk, et inimesed võivad kokku puutuda liikuva kanduri või muude liikuvate masinaosadega vastuvõtuplatvormide juures, peab olema välistatud. Kui on risk, et inimesed võivad kukkuda masina sõidualasse, kui kandurit parajasti platvormi juures ei ole, tuleb selle vältimiseks paigaldada kaitsepiirded. Need kaitsepiirded ei tohi avaneda sõiduala suunas. Kaitsepiirded peavad olema kinnitatud blokeerimisseadisega, mille tööd juhib kanduri liikumine, mis takistab kanduri ohtlikku liikumist enne kaitsepiirete sulgumist ja lukustumist, kaitsepiirde ohtlikku avanemist enne kanduri peatumist vastuvõtuplatvormi juures Ohutus vastuvõtuplatvormide juures Punktis esitatud nõue käsitleb vastuvõtuplatvormidel esinevaid riske. Seda kohaldatakse liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavate tõstemasinate endi suhtes ja vajaduse korral selliste tõstetoimingute ohutuse tagamiseks paigaldatud ohutusseadiste suhtes. Vaadeldakse kahesugust riski: liikuva kanduri või masina 299

304 muude liikuvate osadega kokkupuutumisest tulenev risk (nt oht kanduriga pihta saada või selle alla jääda või oht liikuvate osade vahele kinni jääda) ja risk, et vastuvõtuplatvormil viibiv inimene kukub kõrgelt sõidualasse, kui kandur ei ole parajasti platvormi juures. Sageli saab mõlema riski vastu kaitsta samade vahenditega. Trepilifti tootja peab võtma meetmeid, et vähendada trepist kukkumise ohtu lifti peale ja sellelt maha minekul, kuid temalt ei eeldata kaitsepiirde paigaldamist vastuvõtuplatvormilt kukkumise ohu vältimiseks, sest see risk on olemas sõltumata sellest, kas trepilift on paigaldatud või mitte. Punkti teises lõigus osutatud blokeerivateks piireteks võivad olla šahtiuksed, mis välistavad igasuguse juurdepääsu sõidualale kanduri puudumisel, või tõkked, mis takistavad inimestel sõidualale küünitamast. Selliste kaitsepiirete spetsifikatsioonid on toodud konkreetseid masinarühmi käsitlevates harmoneeritud standardites. Samuti võivad vastuvõtuplatvormide kaitsepiirete projekteerimisel olla asjakohased harmoneeritud standardid ohutusvahemike kohta, 187 teisaldatavate kaitsekatete konstruktsiooni kohta, 188 kaitsekatetega seonduvate blokeerseadiste kohta 189 ja vahendite kohta, mis takistavad masinale juurdepääsu võimaldavatelt platvormidelt või läbikäikudelt kukkumist 190. Tuleb märkida, et šahtiuste blokeerseadised, mis on ette nähtud masinate jaoks, mis on ette nähtud inimeste tõstmiseks liikumatute vastuvõtuplatvormide vahel, on toodud V lisas esitatud ohutusseadiste loetelus vt 389: märkused V lisa punkti 17 kohta Otstarbele vastavus Masina turulelaskmise või esmakordse kasutuselevõtmise korral peab tootja või tema volitatud esindaja rakendama asjakohaseid meetmeid või laskma neid rakendada, et tagada kasutusvalmis käsi- või jõuajamiga tõstmise abiseadiste või masina ettenähtud funktsioonide ohutu täitmine. Punktis nimetatud staatiline ja dünaamiline koormuskatse tuleb teha kõigile kasutusvalmis tõstemasinatele. Kui masinat ei saa monteerida tootja või tema volitatud esindaja tootmisruumides, tuleb kasutuskohal võtta asjakohased meetmed. Seega võib meetmeid võtta kas tootmiskohal või kasutuskohal. 187 EN ISO 13857: Masinaohutus Ohutusvahemikud, mis väldivad käte ja jalgade sattumist ohtlikku alasse (ISO 13857:2008). 188 EN 953:1997+A1: Masinate ohutus Kaitsekatted Kohakindlate ja teisaldatavate kaitsekatete konstruktsiooni ja valmistamise põhinõuded. 189 EN 1088:1995+A2: Masinate ohutus Kaitsekatetega seonduvad blokeerseadised Konstrueerimise ja valiku põhialused. 190 EN ISO : Masinate ohutus Püsijuurdepääsuvahendid masinatele Osa 2: Tööplatvormid ja läbikäigud (ISO :2001). 300

305 350. Otstarbele vastavuse kontrollimine Punkti esimeses lõigus esitatud nõuet kohaldatakse tõstemasinate endi suhtes, tõstetoiminguteks ette nähtud vahetatavate seadmete suhtes ja tõstmise abiseadiste suhtes. Nõude eesmärk on tagada kõigi turule lastud ja kasutusele võetud tõstemasinate, tõstetoiminguteks ette nähtud vahetatavate seadmete ja tõstmise abiseadiste vastupidavus ja nõuetekohane toimimine (mida nimetatakse otstarbele vastavuseks ). Punkti esimese lõiguga nõutavate meetmete eesmärk ei ole kontrollida masina projekti, vaid masina konstruktsiooni ja koostu vastupidavust ning juhtimis- ja kaitseseadiste nõuetekohast toimimist. See nõue tähendab, et tootja peab tagama vajalike toimivuskatsete ja kontrollide läbiviimise enne masina esmakordset kasutuselevõtmist kasutaja poolt. Ei nõuta, et katsed peaksid läbi viima sõltumatud või kolmandatest isikutest katseasutused. Need võib läbi viia kas tootja ise või tema poolt selleks volitatud ja tootja nimel tegutsev mis tahes pädev isik või asutus. Meetmeid, mida on vaja masina otstarbele vastavuse kontrollimiseks ja mis tootja võtab või mis võetakse tootja nimel pärast masina monteerimist ja enne masina esmakordset kasutuselevõttu, ei tohiks ajada segamini katsetega, mis võivad olla ette nähtud tõstemasinate kasutusajal kontrollimist käsitlevate riigisiseste õigusnormidega vt 140: märkused artikli 15 kohta Staatilised ja dünaamilised koormuskatsed Punkti teises lõigus täpsustatakse, et kõigi tõstemasinate või tõstetoiminguteks ette nähtud vahetatavate seadmete puhul peavad esimese lõiguga nõutavad meetmed hõlmama punktis osutatud staatilisi ja dünaamilisi koormuskatseid. Reeglina viiakse staatilised ja dünaamilised koormuskatsed läbi iga komplekteeritud masinaga pärast selle monteerimist ja enne esmakordset kasutusele võtmist. See on eriti oluline siis, kui tootmisprotsess hõlmab käsitsi keevitamist, sest dünaamiline ja staatiline katsetamine nõutava ülekoormusega aitab vähendada pingeid keevisliidestes. Mõningate seeriatootmises olevate masinarühmade puhul, kus kasutatavad tootmistehnoloogiad ja nõuetekohaselt dokumenteeritud kvaliteedikontrollisüsteemi kohaldamine võimaldavad tagada, et kõigil toodetud masinatel on monteerituna identsed omadused, võib staatiliste ja dünaamiliste katsete läbiviimist asjakohasel masinate valimil pidada piisavaks punkti teises lõigus esitatud nõuetele vastamiseks. Staatiliste ja dünaamiliste katsete läbiviimise tingimused on tavaliselt täpsustatud asjaomast masinarühma käsitlevates harmoneeritud standardites. Asjakohased katsearuanded tuleb lisada masinaga kaasas olevasse kasutusjuhendisse vt 361: märkused punkti alapunkti d kohta. Mõnes harmoneeritud standardis esitatakse selliste katsearuannete näidisvormid Otstarbele vastavuse kontrollimine kasutuskohas Kuna otstarbele vastavuse tagamise meetmed, mida nõutakse punkti esimese ja teise lõiguga, tuleb läbi viia pärast masina monteerimist, täpsustatakse punkti kolmandas lõigus, et selliste tõstemasinate puhul, mida ei saa monteerida tootja 301

306 ruumides, vaid mida on võimalik monteerida üksnes kasutuskohas (nt suured pukkkraanad), tuleb katsed ja kontroll läbi viia kasutuskohas. Muude tõstemasinate puhul, mida saab monteerida tootja ruumides, võib tootja valida, kas vajalikud katsed ja kontroll viiakse läbi tootmiskohas või kasutuskohas NÕUDED MASINATE KOHTA, MIS EI OLE KÄSITSI KÄITATAVAD Liikumise juhtimine Masina või selle seadmete juhtimiseks tuleb kasutada isetagastuvaid juhtimisseadiseid. Kui aga osalise või täieliku liikumise puhul puudub masina või lasti kokkupõrkeoht, võib nimetatud seadised asendada juhtimisseadistega, mis võimaldavad automaatset peatamist eelnevalt valitud asendites, ilma et operaator peaks isetagastuvat juhtimisseadist mõjutama Kontroll masina ja lasti liikumise üle Punktis esitatud nõuet kohaldatakse juhitavate liikuvate osadega tõstemasinate, tõstetoiminguteks ette nähtud vahetatavate seadmete ja tõstmise abiseadiste suhtes. Selle tagamiseks, et masina ja lasti liikumine on operaatori pideva kontrolli all, on ette nähtud isetagastuvate juhtimisseadiste kasutamine. Punkti teises lauses sätestatud erandit sellest üldreeglist kohaldatakse masina sellise liikumise suhtes, mille puhul puudub oht, et last või masin inimeste, takistuste või muude masinatega kokku põrkab. Erandit kohaldatakse näiteks suunatava lasti liikumise juhtimise suhtes, kui sõiduala on tavapärase töötamise ajal täielikult ligipääsetamatu vt 343: märkused I lisa punkti kohta Kontroll lasti üle Masinatel, mille suurim lubatud koormus on vähemalt kg või mille ümberminekumoment on vähemalt Nm, peavad seadised juhi hoiatamiseks ja lasti ohtliku liikumise vältimiseks olema järgmistel juhtudel: masina ülekoormamine kas suurima lubatud koormuse ületamise tagajärjel või koormuse ületamisest tulenevate momentide tagajärjel või ümberminekumomendi ületamise tagajärjel Ülekoormamise ja ümbermineku vältimine Punktis esitatud nõuet kohaldatakse tõstemasinate ja tõstetoiminguteks ette nähtud vahetatavate seadmete suhtes, mille suurim lubatud koormus on vähemalt 1000 kg või mille ümberminekumoment on vähemalt Nm, ning sellistele masinatele ülekoormamise ja ümbermineku vältimiseks paigaldatud ohutusseadiste suhtes. Punktis esitatud nõude eesmärk on vältida masina tahtlikku või tahtmatut kasutamist sellise lasti tõstmiseks, mis ületab tootja poolt ette nähtud suurima lubatud koormuse, või lasti tõstmist selliselt, et ületatakse ümberminekumoment. Masina ülekoormamine võib põhjustada kandeosade kohese rikke või masina kokkuvarisemise või ümbermineku. Masina korduv ülekoormamine võib samuti 302

307 põhjustada kandeosade ülemäärast kulumist, mis võib omakorda tekitada rikkeid teatava aja möödumisel. Punktis võetakse arvesse asjaolu, et eeldatavates kasutustingimustes ei pruugi operaator hinnata õigesti tõstetava lasti kaalu, ta võib püüda tõsta liiga rasket lasti või tõsta lasti sellisesse asendisse, mille tulemusel kaob stabiilsus. Kõnealuse nõude eesmärk on seega vältida masina sellist eeldatavat väärkasutamist vt 173: märkused punkti alapunkti a kohta. Kaitseseadiste valik sõltub asjaomasest masinarühmast ja selle omadustest. Enamiku tõstemasinate rühmade puhul on paigaldatavad seadised täpsustatud asjakohastes harmoneeritud standardites. Üldiselt peavad lasti ja ümberminekumomendi kontrollimise seadised olema suutelised mõõtma või arvutama asjakohaseid parameetreid, näiteks lasti kaal, lasti asend ja lasti tekitatud ümberminekumoment. Seadised peavad edastama operaatorile hoiatuse enne suurima lubatud koormuse või ümberminekumomendi saavutamist, et operaatoril oleks võimalik võtta meetmeid selleks, et vältida masina ülekoormamist või lasti liigutamist asendisse, mis põhjustaks masina ümbermineku. Kaitseseadised peavad olema integreeritud juhtimissüsteemi selliselt, et oleks välditud masina või lasti ohtlik liikumine, kui suurim lubatud koormus või ümberminekumoment on ületatud. Masina ohutu liikumine võib olla lubatud. Võib osutuda vajalikuks näha ette lasti või ümberminekumomendi kontrollimise seadiste väljalülitamise võimalus, näiteks selleks, et viia läbi koormuskatseid või viia last tagasi ohutusse asendisse. Sellisel juhul tuleb võtta vajalikud meetmed, et vältida kontrollimise seadmete väljalülitamise võimaluse väärkasutamist, näiteks režiimivaliku abil vt 204: märkused punkti kohta või paigutades väljalülitamise juhtimispideme väljapoole tavapärast töökohta. Hädaabiteenistuste poolt kasutatavate masinate puhul võib olla samuti vaja lubada koolitatud operaatoritel lasti või ümberminekumomendi kontrollimise seadiste väljalülitamist, näiteks tule- või plahvatusohu korral tegutsemiseks. Kontrolli olemasolu lasti üle ei ole nõutav, kui see ei mõjuta masina ohutust. Näiteks masinate suhtes, millele on paigaldatud lastihaardeseadis, nagu valukopp, mis ei võimalda tõsta masina suurimat lubatud koormust ületavat lasti, ei pruugi olla vaja kohaldada lasti üle kontrolli omamise nõuet Kontroll tööstuslike tõsteveomasinate lasti üle Nõukogu 14. juuni aasta istungi protokolli lisatud avalduses tunnistati, et lasi üle kontrolli omamise nõue võib tööstuslike tõsteveomasinate puhul olla problemaatiline: Nõukogu ja komisjon leidsid, et praeguse tehnika taseme puhul ei pruugi teatavad masinad, sealhulgas tööstuslikud veomasinad, vastata täielikult sellele nõudele. Kõik selle punkti kohaldamisega seotud probleemid esitatakse masinakomiteele läbivaatamiseks. Direktiivi 98/37/EÜ artikli 6 lõike 2 kohaselt loodud masinakomitee märkis, et eespool esitatud avaldus tööstuslike veomasinate kohta ei kehti erinevate lükandmastiga tõstukite suhtes, sest erinevatele lükandmastiga tõstukitele ei ole tehniliselt raske 303

308 paigaldada seadiseid, mis aitavad vältida ümberminekumomendi ületamist lasti tõstmise tõttu. 191 Nõukogu ja komisjoni 14. juuni aasta avaldus kehtib aga seoses direktiivi 2006/42/EÜ I lisa punktis sätestatud nõude kohaldamisega tööstuslike masttõstukite suhtes. Siiski eeldatakse, et tehnika tase areneb punktis esitatud nõude suunas. Seda arengut võetakse arvesse vastavate harmoneeritud standardite läbivaatamisel Trossidel liikuvad masinad Kande-, tõmbe või tõstetrossidel peab olema vastukaal, mis võimaldab trossi pinget pidevalt seadistada Juhttrossid Seda nõuet kohaldatakse tõstemasinate suhtes, kus kandur ripub kandetrosside küljes ja seda tõmmatakse veotrossidega, näiteks kaupade vedamiseks mõeldud köisteed. Samuti kohaldatakse seda masinate suhtes, kus kandur ripub veotrosside küljes, näiteks kaubaliftid või ehitustõstukid. Selliste trosside puhul on vaja säilitada piisav pinge, et tekiks nõutav hõõrdejõud. Selle eesmärk on tagada, et trossid keriksid end õigesti trumlite, veorataste või plokirataste ümber ning et trossid ei väljuks juhtrööpast TEAVE JA MÄRGISTUSED Ketid, trossid ja linttropid Igal tõsteketil, -trossil või linttropil, mis ei kuulu koostu, peab olema märgis, või kui see ei ole võimalik, siis plaat või eemaldamatu rõngas tootja või tema volitatud esindaja nime ja aadressi ning asjakohase tunnistuse numbriga. Eespool nimetatud tunnistus peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: a) tootja, või kui see on asjakohane, siis tema volitatud esindaja nimi ja aadress; b) keti või trossi kirjeldus, sealhulgas järgmised andmed: nimimõõtmed, konstruktsioon, valmistusmaterjal ja materjali suhtes kohaldatud metallurgiline eritöötlus; c) kasutatud katsemeetod; d) keti või trossi suurim lubatud töökoormus. Koormusväärtused võib esitada iga kindlaksmääratud rakenduse puhul. 191 Masinakomitee 9. veebruari aasta koosolek. 304

309 357. Kettide, trosside ja lintide kohta esitatav teave ja märgistus Punktis esitatud nõudeid kohaldatakse artikli 1 lõike 1 punktis e osutatud ja artikli 2 punktis e määratletud toodete suhtes vt 44: märkused artikli 2 punkti e kohta. Punktis nõutavad märgised täiendavad punktis esitatud nõudeid märgistuse kohta vt 250: märkused punkti kohta. Kõnealuseid märgistusnõudeid kohaldatakse toodete suhtes, mille on turule lasknud keti, trossi või lindi tootja. Märgise võib kinnitada kettide, trosside või lintide trumlite, rullide, poolide või puntide külge. Plaat või rõngas, millele märgis kinnitatakse, peab olema eemaldamatu, s.t seda ei tohi olla võimalik ladustamise ja transpordi ajal tahtmatult eemaldada. CE märgised on soovitav kinnitada masinatele samasse kohta vt 141: märkused artikli 16 lõike 2 kohta; ja 387: märkused III lisa kohta. Märgistusnõudeid ei kohaldata selliste keti, trossi või lindi tootja poolt turule lastud toodete küljest lõigatud keti-, trossi- ja lindijuppide suhtes, mis on mõeldud kasutamiseks tõstemasinas või tõstmise abiseadises. Sellest tulenevalt ei pea tõstemasinasse või tõstmise abiseadisesse inkorporeeritud keti-, trossi- või lindijupid kandma neid märgiseid. Kuid kettide, trosside ja lintide levitajad peavad tagama, et koos lõigatud keti-, trossivõi lindijuppidega antakse tõstemasinate või tõstmise abiseadiste tootjatele või kasutajatele üle asjakohased EÜ vastavusdeklaratsioonid, keti, trossi või lindi omadusi kirjeldava tunnistuse number ning tootjapoolne kasutusjuhend vt 44: märkused artikli 2 punkti e kohta. Keti, trossi või lindi tunnistusele või EÜ vastavusdeklaratsioonile kantud teave peab sisalduma tehnilises toimikus, mille tootja koostab sellise tõstemasina või tõstmise abiseadise kohta, millesse kett, tross või lint on inkorporeeritud vt 392: märkused VII lisa A osa punkti 1 alapunkti a kohta. Punkti teises lõigus osutatud tunnistuses esitatakse trossi, keti või lindi tehnilised omadused. Kõnealuse tunnistuse näidisvormid on esitatud asjakohastes harmoneeritud standardites. Punkti alapunktis c osutatud katsemeetod on meetod, mida kasutatakse keti, trossi või lindi minimaalse katkemistugevuse kindlaksmääramiseks vt -d 340 ja 341: märkused punktide ja kohta. Kui kasutatakse harmoneeritud standardis ettenähtud asjakohast katsemeetodit, piisab standardile viitamisest. Punkti alapunktis d nõutav teave võimaldab tõstemasina või tõstmise abiseadise tootjal valida piisava koormusvaruteguriga keti, trossi või lindi, võttes arvesse tõstemasina või tõstmise abiseadise ettenähtud kasutust ning maksimaalset koormust, mida kett, tross või lint kasutamise ajal peab taluma. Keti, trossi või lindi tootja peab seepärast märkima keti, trossi või lindi minimaalse katkemistugevuse. Kuigi punktis ei täpsustata, et teises lõigus osutatud tunnistus peab olema tootega kaasas, peab tunnistusele kantud teave olema tõstemasina või tõstmise abiseadise tootjatele või kasutajatele kättesaadav, et nad saaksid valida sellised ketid, trossid või lindid, mis sobivad ettenähtud kasutusega ning millel on nõutavad koormusvarutegurid ja tehnilised omadused vt -d : märkused punktide , ja kohta. 305

310 Seepärast on soovitav koondada EÜ vastavusdeklaratsioon, punkti teises lõigus osutatud teave ning keti, trossi või lindi kasutusjuhend ühte dokumenti Tõstmise abiseadised Kõigil tõstmise abiseadistel peavad olema järgmised andmed: materjali tunnusandmed, kui seda teavet on vaja materjali ohutuks kasutamiseks, suurim lubatud töökoormus. Kui tõstmise abiseadiseid on füüsiliselt võimatu märgistada, peavad esimeses lõigus nimetatud andmed olema esitatud tõstmise abiseadise külge kindlalt kinnitatud plaadil või mõnel muul vahendil. Andmed peavad olema loetavad ja asuma kohas, kus need ei kao töötlemise, kulumise jms tõttu ja kus need ei kahjusta tõstmise abiseadise tugevust Tõstmise abiseadiste märgistamine Punktis esitatud märgistusnõudeid kohaldatakse tõstmise abiseadiste suhtes vt 43: märkused artikli 2 punkti d kohta. Need nõuded täiendavad punktis esitatud nõudeid masinate märgistuse kohta. Kui tõstmise abiseadise tootmisel kasutatakse koostisosade püsivat monteerimist, tuleb koost märgistada kui üks tõstmise abiseadis. Kui turule lastakse troppide või muude tõstmise abiseadiste koostisosad, mida võib kasutada ka eraldi tõstmise abiseadistena, tuleb sellised koostisosad märgistada vastavalt punktile Seevastu koostisosad, mida ei saa kasutada eraldi tõstmise abiseadistena, ei pea olema selliselt märgistatud. Troppide terasest koostisosade harmoneeritud standardites esitatakse märgistamise koodisüsteem. Kui selliseid koostisosi saab kasutada eraldi tõstmise abiseadistena, võidakse kodeeritud märgistus lugeda punkti nõudega kooskõlas olevaks, eeldusel et koodi tähendust selgitatakse tootjapoolses kasutusjuhendis vt 360: märkused I lisa punkti kohta. CE-märgis kinnitatakse samasse kohta nagu punktides ja nõutud märgised vt 387: märkused III lisa kohta. 306

311 Tõstemasinad Suurim lubatud töökoormus peab olema märgitud masinale nähtavalt. See märgistus peab olema loetav ja kustutamatu ning kodeerimata kujul. Kui suurim lubatud töökoormus sõltub masina kasutusvariandist, peab igal juhtimiskohal olema koormussilt iga kasutusvariandi suurima lubatud töökoormuse väärtusega, eelistatult diagrammi või tabeli kujul. Masinal, mis on mõeldud vaid kaupade tõstmiseks ja mis on varustatud tõsteplatvormiga, kuhu inimestel on juurdepääs, peab olema selge ja kustutamatu inimeste tõstmist keelav hoiatus. See hoiatus peab olema nähtav kõikjalt, kust on võimalik platvormile pääseda Tõstemasinate märgistamine Punktis esitatud nõudeid kohaldatakse tõstemasinate endi suhtes ja tõstetoiminguteks ette nähtud vahetatavate seadmete suhtes. Need nõuded täiendavad punktis esitatud nõudeid masinate märgistuse kohta. Punktis täpsustatakse, et suurim lubatud töökoormus peab olema märgitud masinale nähtavalt (st silmatorkavalt; inglise keeles prominently ). See on siiski rangem nõue kui see, mida kohaldatakse muude märgistuste suhtes vastavalt punktile 1.7.3, mis näeb samuti ette, et kõnealune teave peab olema märgitud nähtavalt (inglise keeles visibly ). See tähendab, et suurim lubatud töökoormus peab olema märgitud masinale selliselt, et see on operaatorile lihtsalt nähtav. Suurim lubatud töökoormus tuleb märkida kilogrammides. Teisalt aga peab punkti teises lõigus osutatud koormussilt, mis tähistab masina iga töökoha suurimat lubatud töökoormust, olema nähtav asjakohastest töökohtadest. Punkti kolmas lõik käsitleb teatavate üksnes kaupade tõstmiseks mõeldud masinate eeldatava väärkasutuse ohtu vt 175: märkused punkti alapunkti c kohta. Masinatel, mille kandur on piisavalt suur ka inimeste mahutamiseks, näiteks kaubaliftid, peab olema asjakohane hoiatus inimeste jaoks, kellel võib tekkida kiusatus kanduriga sõita. Hoiatuse suhtes kohaldatakse I lisa punktis esitatud nõudeid, mis käsitlevad teavet ja hoiatusi masina kohta KASUTUSJUHEND Tõstmise abiseadised Iga tõstmise abiseadis või iga üksnes komplektina müüdava tõstmise abiseadiste kogumiga peab kaasas olema kasutusjuhend, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: a) tavapärased kasutustingimused; b) kasutuspiirangud (eriti selliste abiseadiste puhul nagu magnet- ja vaakumpadjad, mis ei vasta täielikult punkti alapunkti e nõuetele); c) kasutus-, monteerimis- ja hooldusjuhised; d) kasutatud staatilise koormuskatse koefitsient. 307

312 360. Kasutusjuhendid tõstmise abiseadiste kohta Punktis esitatud nõuet kohaldatakse tõstmise abiseadiste suhtes, sealhulgas troppide ja nende koostisosade suhtes, mida saab kasutada eraldi tõstmise abiseadistena vt 43: märkused artikli 2 punkti d kohta. Kasutusjuhendid tõstmise abiseadiste kohta võib lisada kaubanduslikesse dokumentidesse, näiteks kataloogi, kuid tootja peab tagama, et iga tõstmise abiseadise või seadiste partiiga tarnitakse üks kasutusjuhendi eksemplar. Punktis b käsitletakse selliseid abiseadiseid nagu magnet- või vaakumtõstukid, mille puhul ei saa punkti alapunktis e esitatud nõuet alati täies mahus täita. Tootja peab sellised juhud täpsustama ning teavitama kasutajat sellest, et asjaomaseid lastihaardeseadiseid ei tohi kasutada selliste alade kohal, kus inimesed võivad viibida Tõstemasinad Tõstemasinal peab olema kaasas järgmist teavet sisaldav kasutusjuhend: a) masina tehnilised omadused, eriti suurim lubatud töökoormus, ja kui see on asjakohane, punkti teises lõigus kirjeldatud koormusgraafiku või koormustabeli koopia, tugedele või kinnitustele mõjuvad jõud ja kui see on asjakohane, siis ka liikumisteede omadused, kui see on asjakohane, siis vastukaalu määratlus ja paigaldusvahendid; b) masina kasutus- ja hoolduspäeviku sisu, kui see ei ole masinaga kaasas; c) kasutusnõuanded, eriti juhul, kui operaatoril puudub otsene silmside lastiga; d) vajaduse korral tootja või tema volitatud esindaja poolt või selle jaoks läbi viidud staatilise ja dünaamilise koormuskatse tulemuste aruanne; e) vajalikud juhised, mis on nimetatud punktis ja mis käsitlevad katsete tegemist enne sellise masina esmakordset kasutuselevõttu, mida ei ole tootja juures kasutusvalmiks monteeritud Tõstemasinate kasutusjuhendid Punktis esitatud nõuet kohaldatakse tõstemasinate endi suhtes ja tõstetoiminguteks ette nähtud vahetatavate seadmete suhtes. Punkti alapunkti a esimeses taandes rõhutatakse, et on tähtis teavitada kasutajat ja operaatorit masina koormuspiirangutest. Punkti alapunkti a teine ja kolmas taane käsitlevad tõstemasinate paigaldamist seoses nende stabiilsuse tagamisega. Need nõuded täiendavad I lisa punkti alapunktides i ja o esitatud üldnõudeid paigaldamise ja stabiilsuse tagamise juhiste kohta. Punkti alapunktis b viidatakse kasutus- ja hoolduspäevikule. Tootjal puudub kohustus tarnida selline kasutus- ja hoolduspäevik. Sellise kasutus- ja hoolduspäeviku tarnimine, milles on märgitud kasutaja poolt läbi viidavad 308

313 hooldustoimingud ja nende sagedus, võib olla soovitatav kui praktiline viis I lisa punkti alapunktiga r nõutavate hooldusjuhiste esitamiseks. Isegi kui tõstemasina tootja kasutus- ja hoolduspäevikut ei tarni, nõutakse temalt punkti alapunktiga b nõu andmist selle sisu kohta. Harmoneeritud standardites võidakse täpsustada teatava masinarühma kasutus- ja hoolduspäeviku sisu standardvorm, mis hõlbustab selle kasutamist kasutajate ning kontrolli- ja hooldusülesandeid täitvate töötajate poolt. Punkti alapunktis c tunnistatakse, et vaatamata tootja poolt punkti esimeses lõigus sätestatud nõude täitmiseks võetud meetmetele ei pruugi operaator siiski piisavalt näha lasti teatavates tööoludes, näiteks tööalas olevate takistuste tõttu. Seepärast peab tootja andma kasutajale suuniseid meetmete kohta, mida saab sellise nähtavuse puudumise kompenseerimiseks võtta. Punkti alapunktides d ja e osutatakse meetmetele, mida peab võtma tootja, et kontrollida tõstemasina otstarbele vastavust kooskõlas I lisa punktiga Alapunktis d osutatakse punkti teises lõigus nimetatud staatilistele ja dünaamilistele katsetele. Asjakohased katsearuanded tuleb lisada kasutusjuhendisse. See annab kasutajale kinnituse, et tootja on vajalikud katsed läbi viinud või on need läbi viidud tootja nimel. Punkt e on asjakohane, kui masinat ei monteerita tootja juures ja tootja peab selle otstarbele vastavust seepärast kontrollima või laskma kontrollida kasutuskohas vt märkuseid punkti kohta. Sellisel juhul tuleb juhised vajalike meetmete kohta lisada tootja koostatud kasutusjuhendisse, et selliseid vajalikke meetmeid saaks võtta kasutuskohas. Tuleb märkida, et see nõue ei tähenda, et tootja kohustus tagada masina otstarbele vastavuse kontrollimine enne masina esmakordset kasutuselevõttu võib minna üle kasutajale. 309

314 5. ALLMAATÖÖMASINATE KOHTA ESITATAVAD TÄIENDAVAD OLULISED TERVISEKAITSE- JA OHUTUSNÕUDED Allmaatöömasinad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et need vastavad kõigile käesolevas peatükis (vt Üldised põhimõtted, punkt 4) kirjeldatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele Allmaatöömasinate kohta esitatavad täiendavad nõuded I lisa 5. osas esitatakse täiendavad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded allmaatöömasinate kohta. Neid kohaldatakse asjaomaste masinate suhtes lisaks I lisa 1. osa asjakohastele nõuetele ja vajaduse korral lisaks I lisa muude osade nõuetele vt 163: märkused 4. üldpõhimõtte kohta. Mõiste allmaatöö piiratud kohaldamist märgiti nõukogu 20. juuni aasta istungi protokollis, kui need nõuded esimest korda masinadirektiivi sisse viidi: Maa-alustes parklates, maa-alustes ostukeskustes, keldrites, seenekasvatustes ja mujal sarnastes kohtades tehtavat tööd ei loeta allmaatööks. Sellest tulenevalt käsitlevad 5. osas sätestatud olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded kaevandustes ja allmaakarjäärides, mitte maapinnatasandist allpool asuvates ehitistes kasutatavaid masinaid. Tuleb märkida, et teatavad allmaatöömasinate rühmad on loetletud IV lisas (punktid 12.1 ja 12.2) kui masinaliigid, mille suhtes kohaldatakse ühte artikli 12 lõigetes 3 ja 4 osutatud vastavushindamise menetlust EBASTABIILSUSEST TULENEV RISK Hüdraulilised laetoestikud peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et nende liikumisel säilib etteantud suund ning need ei libise enne nendele koormuse rakendamist, rakendamise ajal ega pärast nendelt koormuse eemaldamist. Neil peavad olema kinnituspunktid üksikute hüdrotugede ülaosa tugiplaatide jaoks LIIKUMINE Hüdraulilised laetoestikud peavad võimaldama inimestel takistamatult liikuda Hüdraulilised laetoestikud Punktides 5.1 ja 5.2 esitatud nõuded käsitlevad hüdraulilisi laetoestikke, mida kasutatakse kaevanduses esi lae toestamiseks. Punktis 5.1 esitatud nõuded täiendavad punktis esitatud üldnõuet stabiilsuse kohta. Hüdrauliliste laetoestike spetsifikatsioonid on esitatud EN 1804 seeria standardites. 310

315 5.3. JUHTIMISPIDEMED Rööbastel liikuva masina kiirendus- ja pidurdusseadised peavad olema käsitsi käitatavad. Kuid seda lubavad seadised võivad olla ka jalaga käitatavad. Hüdrauliliste laetoestike juhtimispidemed peavad olema projekteeritud ja paigutatud nii, et teisaldustoimingute ajal on operaatorid kaitstud kaitsekatusega. Juhtimispidemed peavad olema kaitstud juhusliku vabanemise eest Juhtimispidemed Punkti 5.3 esimeses lõigus sätestatud nõuded käsitlevad allmaakaevandustes kasutatavate rööbastel liikuvate masinate juhtimispidemeid. Need nõuded täiendavad punktis esitatud üldnõudeid juhtimisseadiste kohta ja punktis sätestatud nõudeid liikurmasinate juhtimisseadmete kohta. Teises lõigus esitatud nõuded käsitlevad hüdrauliliste laetoestike juhtimispidemete projekteerimist ja paigutust PEATUMINE Rööbastel iseliikuval allmaatöömasinal peab olema automaatne pidurdusseadis, mis mõjutab masina liikumist reguleerivat juhtimisahelat Liikumise kontrollimine Punktis 5.4 esitatud nõue täiendab punkti esimeses lõigus esitatud nõuet liikumise kontrollimise kohta. Allmaakaevandustes ja -karjäärides kasutatavate rööbastel iseliikuvate masinate puhul peab võimaldav seadis olema paigaldatud mitte ainult selle tagamiseks, et juht on juhtimiskohal, vaid ka selle tagamiseks, et ta kontrollib pidevalt masina liikumist TULI Kergestisüttivate osadega masinate suhtes on punkti teine taane kohustuslik. Allmaatöömasina pidurdussüsteem peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see ei tekita sädemeid ega põhjusta tulekahju. Soojusmootoritega allmaatöömasinal peavad olema üksnes sellised sisepõlemismootorid, mis kasutavad madala aurustumisrõhuga kütust ja välistavad igasuguse elektrisädeme tekke Allmaatöömasinate tuleoht Punkti 5.5 esimeses lõigus esitatud nõue täiendab punktis esitatud nõudeid kustutusvahendite kohta. Kuna allmaatööde ajal tekkiva tulekahju tagajärjed on tõenäoliselt alati rasked, on sisseehitatud tulekustutussüsteemide paigaldamine allmaatööks mõeldud ja kergesti süttivaid osi sisaldavate masinate puhul kindel nõue. 311

316 Punkti 5.5 teises ja kolmandas lõigus esitatud nõuded täiendavad punktis esitatud üldnõuet tuleohu kohta. Nende eesmärk on vältida allmaatöödel kasutatavatele masinatele paigaldatud pidurdussüsteemi või mootori süttimist või tulekahju põhjustamist nende poolt. Tuleb märkida, et potentsiaalselt plahvatusohtlikes keskkondades kasutatavate sisepõlemismootorite suhtes kohaldatakse direktiivi 94/9/EÜ vt 91: märkused artikli 3 kohta; ja 228: märkused punkti kohta HEITGAASID Sisepõlemismootorite heitgaase ei tohi suunata ülespoole Heitgaasid Punktis 5.6 esitatud allmaatöömasinatele paigaldatud sisepõlemismootorite heitgaase käsitleva nõude peamine eesmärk on vältida kaevanduse või karjääri laele termilise koormuse avaldamist. 312

317 6. TÄIENDAVAD OLULISED TERVISEKAITSE- JA OHUTUSNÕUDED MASINATE KOHTA INIMESTE TÕSTMISEST TULENEVATE TEATAVATE OHTUDE VÄLTIMISEKS Masinad, mis tekitavad ohtu seoses inimeste tõstmisega, peavad vastama kõigile käesolevas peatükis (vt Üldised põhimõtted, punkt 4) kirjeldatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele osa kohaldamisala I lisa 6. osas esitatakse olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded seoses masinatega, mis põhjustavad ohtu seoses inimeste tõstmisega. Inimeste tõstmisega seostatavad eriti ohtlikud olukorrad hõlmavad näiteks kanduri kukkumist või kontrollimatut liikumist, inimeste kukkumist kandurilt, kanduri enda või kanduris või kanduril viibivate inimeste kokkupõrget masina keskkonnas asuvate esemetega ja tõstemasina kokkuvarisemist või ümberminekut. Inimeste tõstmisega seotud ohud on tavaliselt suuremad kui kaupade tõstmisega seotud ohud, kuna rikke tulemusel tekkiva õnnetuse võimalikud tagajärjed on raskemad, inimesed on suuremas ohus, sest masinaga tõstetavad inimesed on pidevalt ümbritsetud ohuga, milleks võib olla näiteks kanduri kukkumine, ning sellises olukorras on inimestel väiksem võimalus ohtu või selle tagajärgi vältida. 6. osas esitatud nõudeid kohaldatakse kõigi masinate suhtes, mille tõstetoimingute hulka kuulub ka inimeste tõstmine, olenemata sellest, kas inimeste tõstmine on masina peamine funktsioon, teisene funktsioon või masinaosa funktsioon. Mõiste tõstmine hõlmab igasugust sellist liikumist või liikumiste jada, mis hõlmab tõstmist või allalaskmist või mõlemat. Tõstmine ja allalaskmine tähendab paiknemistasandi muutust vertikaalsuunas nii püstloodis kui kaldnurga all vt 328: märkused punkti alapunkti a kohta. 6. osas sätestatud nõudeid ei kohaldata ohtude suhtes, mis on seotud inimeste pideva liikumisega, näiteks selliste masinate puhul nagu eskalaatorid ja liikuvad teed vt 328: märkused punkti alapunkti a kohta. 6. osas esitatud nõudeid kohaldatakse masinate endi suhtes, inimeste tõstmiseks ette nähtud vahetatavate seadmete suhtes, inimeste tõstmise ohutuse tagamiseks paigaldatud ohutusseadiste suhtes, inimeste tõstmise abiseadiste või kettide, trosside ja lintide suhtes. Tuleb märkida, et kõiki 6. osas esitatud nõudeid võib kohaldada osaliselt komplekteeritud masinate suhtes, mis hõlmavad inimeste tõstmist. 313

318 6.1. ÜLDIST Mehhaaniline tugevus Kandur, kaasa arvatud selle põrandas või laes olla võiv luuk, peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et seal on piisavalt ruumi ning et selle tugevus vastab lubatud suurimale inimeste arvule ja suurimale lubatud koormusele. Punktides ja määratud masinaosade koormusvarutegurid ei ole inimeste tõstmiseks mõeldud masinate puhul piisavad ja üldiselt tuleb neid kahekordistada. Inimeste või inimeste ja kaupade tõstmiseks mõeldud masinate kandurid peavad olema varustatud riputus- või toetussüsteemiga, mis on projekteeritud ja valmistatud selleks, et tagada piisav kontroll ohutustaseme üle ning vältida kanduri kukkumisohtu. Kanduri riputamisel trosside või kettidega on põhireegliks see, et vaja on vähemalt kahte sõltumatut omaette kinnitusega ketti või trossi Mehaaniline tugevus Punktis sätestatud nõuded täiendavad punktis esitatud üldnõudeid purunemisohu kohta töötamise ajal ja punktis esitatud nõudeid mehaanilise vastupidavuse kohta tõstmisest tulenevate ohtude vältimiseks. Punkti esimeses lõigus nõutakse, et kanduri projekteerimisel ja valmistamisel tuleb võtta arvesse nii lubatud suurimat inimeste arvu kui ka suurimat lubatud töökoormust. Suurima lubatud töökoormuse arvutamisel võetakse arvesse nii kavandatavat masinaga tõstetavate inimeste maksimaalset arvu ja nende kaalu kui ka selliste esemete või materjalide kaalu, nt töövahendid või tööriistad, mida masinaga kavatsetakse tõsta. Inimestele ette nähtud ruum peab olema piisav, et neid saaks mugavalt ja ohutult kanda, ja et tööplatvormide puhul oleks neil võimalik teha oma tööd ohutult. Teatavatel juhtudel võib ette nähtud ruumi piirata, et hoida ära kanduri ülekoormamist. Punkti teises lõigus esitatud nõude puhul võetakse arvesse asjaolu, et inimeste tõstmisel on kanduri või lasti kukkumise või kontrollimatu liikumise tulemuseks peaaegu alati tõsine või eluohtlik õnnetus. Seepärast tuleb kandeosade tugevuse arvutamisel kasutada suuremaid koormusvarutegureid kui need, mida kasutatakse üksnes kaupade tõstmiseks kasutatavate masinate puhul vt 330: märkused punkti alapunkti c kohta. Punkti kolmandas lõigus esitatakse erinõuded riputatud kanduritega masinatele. Selle nõude eesmärk on vältida kanduri kukkumise või kontrollimatu ülespoole liikumise ohtu riputustrossi või -kaabli purunemise korral. Selliste masinate puhul kehtib üldreegel, et kasutada tuleb kahte või enamat sõltumatut, omaette kinnitusega riputustrossi või -ketti. Kõnealusest üldreeglist on erandid võimalikud juhul, kui kahe riputustrossi kasutamine ei ole võimalik, eeldusel et ohutus on tagatud vähemalt võrdväärsel tasemel. Sellise erandi näide on ühe riputustrossi kasutamine koos ohutustrosside ja ohutusseadistega, mis hakkavad tööle automaatselt juhul, kui kanduri liikumine ületab lubatud kiiruse. Kõik erandid peavad olema põhjendatud riskihinnanguga ja tuginema tehnika tasemele. Tehnilised lahendused võivad olla esitatud asjakohastes harmoneeritud standardites vt 162: märkused 3. üldpõhimõtte kohta. 314

319 Koormuse kontroll muul kui inimjõul töötava kanduri puhul Punkti nõudeid kohaldatakse suurimast lubatud koormusest ja ümberminekumomendi suurusest olenemata, välja arvatud siis, kui tootja suudab tõendada, et ülekoormuse või ümbermineku ohtu ei ole Koormuse kontroll Punktis esitatud nõue täiendab kontrolli lasti üle käsitlevas punktis esitatud nõuet. Inimeste tõstmiseks mõeldud masinatele, sealhulgas masinatele, mille suurim lubatud koormus on vähem kui 1000 kg või mille ümberminekumoment on vähem kui Nm, tuleb paigaldada punkti kohaselt nõutavad seadised ülekoormamise ja ümbermineku vältimiseks. Tuleb märkida, et koormuse kontrollimise seadised ei võimalda vältida teatavaid ülekoormamisest tulenevaid ohte, näiteks tööplatvormi ülekoormamine kõrgustes töötamise ajal. Sellised seadised võimaldavad siiski vältida ülekoormatud kanduri ülestõstmist sellele juurdepääsu tagavatest kohtadest ning sellised seadised saavad anda operaatorile hoiatuse ja vältida ohtlikku liikumist, kui kandur on ülekoormatud. Koormuse kontrolli spetsifikatsioonid on esitatud konkreetseid inimeste tõstmiseks ette nähtud masinarühmi käsitlevates harmoneeritud standardites. Punktiga on lubatud erandid koormuse kontrolli käsitlevast nõudest, kui tootja suudab tõendada, et ülekoormuse või ümbermineku ohtu ei ole. See võib olla lubatud juhul kui riskihinnang näitab, et selliseid ohte ei ole või et neid on muude vahenditega piisavalt vähendatud. Erand võib olla lubatud näiteks masinate puhul, mille kanduri suurus tagab üksnes piiratud ruumi ning kui kanduri ehitus ja tõstestruktuurid on projekteeritud selliste arvutuste põhjal, et need peaksid vastu mis tahes ülekoormusele, mida kanduri piiratud suurus võiks võimaldada. Selliste erandite kohaldamise tingimused on esitatud konkreetseid masinarühmi käsitlevates harmoneeritud standardites JUHTIMISSEADISED Kui ohutusnõuetega ei nähta ette muid lahendusi, peab kandur üldiselt olema projekteeritud ja valmistatud nii, et selles olevatel inimestel on vahendid selle üles-alla liikumise juhtimiseks ja vajaduse korral kanduri muu liikumise juhtimiseks. Nende juhtimisseadiste toimimine peab olema esmajärguline sedasama liikumist juhtivate muude seadiste suhtes, välja arvatud hädaseiskamisseadised. Nende liikumiste juhtimisseadised peavad olema pidevat mõjutamist nõudvad, välja arvatud siis, kui kandur ise on täielikult suletud Juhtimisseadised Punktis 6.2 sätestatud nõuded täiendavad punktis esitatud üldnõudeid juhtimisseadiste kohta ja punktides ja esitatud nõudeid liikumise juhtimise kohta tõstmisest tulenevate ohtude vältimiseks. Punkti nõudeid juhtimisseadmete kohta kohaldatakse ka inimeste tõstmiseks ettenähtud selliste masinate suhtes, mis on ohtlikud oma liikumise tõttu. 315

320 Punkti 6.2 esimeses lõigus esitatud nõude puhul võetakse arvesse asjaolu, et üldiselt on kanduris või kanduril tõstetaval inimesel kõige parem ülevaade ohtudest, millega ta võib kokku puutuda, näiteks seoses masina keskkonnas olevate takistustega. Seepärast on oluline, et ta saaks kontrollida kanduri liikumist. Sellest üldreeglist on erandid lubatud näiteks juhul, kui tõstetavat inimest või tõstetavaid inimesi kaitstakse kanduri liikumisest tulenevate mis tahes ohtude eest muude vahenditega, nt täielikult suletud kanduri kasutamisega, või kui riskide vähendamiseks on vaja juhtida kanduri teatavat liikumist väljastpoolt kandurit. Punkti 6.2 teises lõigus esitatud nõue tähendab, et kanduris olevad juhtimisseadised selle üles-alla liikumise juhtimiseks peavad olema tähtsuselt olulisemad vastuvõtuplatvormidel või mujal asuvatest juhtimisseadistest, millega juhitakse kanduri üles-alla liikumist ja muud liikumist. Punkti 6.2 kolmanda lõigu kohaselt on kanduri igasuguse liikumise kontrollimiseks vaja isetagastuvaid juhtimisseadiseid, olenemata sellest, kas juhtimisseadis asub kanduris, välja arvatud juhul, kui kandur on täielikult suletud. Täielikult suletud kandurid on kandurid, millel on täispikkuses seinad, kinnised põrandad ja laed (välja arvatud ventilatsiooniavad) ja täispikkuses uksed. Isetagastuvate juhtimisseadiste kasutamine nõuab operaatorilt tähelepanu pööramist tema poolt juhitavatele liigutustele ning hõlbustab kohest peatamist ohtliku olukorra tekkimisel. Vastavalt punktile on eriti oluline tagada, et inimeste tõstmiseks ette nähtud masinate isetagastuvad juhtimisseadised on projekteeritud ja asuvad selliselt, et on välditud nende blokeerumine tööasendis, kui kandur puutub kokku takistusega KANDURIS VÕI KANDURIL OLEVATE INIMESTE OHUD Kanduri liikumisest tulenev risk Inimeste tõstmiseks mõeldud masin peab olema projekteeritud, valmistatud ja varustatud nii, et kanduri liikumise kiirendamine ega aeglustamine ei tekitaks riski inimestele Kanduri liikumine Kanduri liikumise järsk kiirenemine või aeglustumine võib põhjustada olukorda, et tõstetavad inimesed kaotavad tasakaalu, saavad vigastusi kanduri osadega kokkupuutumisel või võivad isegi kandurist välja kukkuda. Inimesed võivad saada vigastada ka ohutusseadiste käivitumisel. Punktis esitatud nõude kohaselt tuleb ajami-, ülekande- ja pidurisüsteemide ning ohutusseadiste projekteerimisel ja valmistamisel määrata positiivse ja negatiivse kiirenduse piirväärtused. Masinate puhul, mis ei ole mõeldud sõitma siis, kui inimesed on kanduris või kanduril, kohaldatakse seda nõuet üksnes kanduri liikumise suhtes. Masinate puhul, mis on mõeldud sõitma siis, kui inimesed on kanduris või kanduril, kohaldatakse seda nõuet nii kanduri kui ka masina enda liikumise suhtes Inimeste kandurist kukkumise risk Kanduri põrand ei tohi kalduda ka liikumise ajal niivõrd, et kanduris olijail tekiks kukkumisrisk.

321 373. Kanduri kaldumine Punktis esitatud nõuded täiendavad punktis esitatud nõuet libisemis-, komistamis- ja kukkumisohu kohta. Kandur võib kalduda tulenevalt tõstemasina enda asendist või kanduri liikumisest riputussüsteemil või toetusstruktuuril. Kaldumisega seonduvad ohtlikud olukorrad on nt rohkem kui ühe taliga rippuvatel tööplatvormidel teostatavad tõstetoimingud või mobiilsete tõstmise tööplatvormide liiga suur kalle, mis tekib toetusstruktuuri liikumise tõttu või hüdrauliliste süsteemide sisemise lekke tõttu. Punkti esimese lõiguga ei välistata kanduri mis tahes kaldumist, kuid nähakse ette, et masin peab olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et kalde jaoks on ette nähtud piirväärtused, mis ei põhjusta inimeste kukkumisohtu kanduril või kandurilt. Lubatud väärtused sõltuvad tootja antud riskihinnangust. Väärtused märgitakse asjakohastes harmoneeritud standardites. Kui ülemäärase kalde tekkimist ei saa vältida ohutu projekteerimise meetmetega, võib osutuda vajalikuks paigaldada seadised ülemäärase kalde avastamiseks ja automaatseks korrigeerimiseks või selle ebaõnnestumise korral kanduri liikumise seiskamiseks ja operaatori hoiatamiseks, et operaator saaks võtta vajalikud parandusmeetmed enne ohtliku olukorra tekkimist Inimeste kandurist kukkumise risk (jätkub) Kui kandur on projekteeritud töötamiskohaks, tuleb võtta meetmeid selle stabiilsuse tagamiseks ja ohtliku liikumise vältimiseks. Kui punktis nimetatud meetmed ei ole piisavad, peab kanduril olema seda kasutavate inimeste võimalikule arvule vastav arv kinnituspunkte. Kinnituspunktid peavad olema kukkumise eest kaitsvate isikukaitsevahendite kinnitamiseks piisavalt tugevad Kanduri kasutamine töötamiskohana Kui kandur on mõeldud kasutamiseks töötamiskohana, nähakse punkti teise lõiguga ette, et kandur ise, selle riputussüsteem või toetusstruktuur ning kanduri liikumise juhtimise ja kontrollimise süsteemid tuleb projekteerida ja valmistada selliselt, et kanduris või kanduril seisvatel või istuvatel operaatoritel oleks võimalik täita kõnealuseid tööülesandeid ohutult. Seepärast tuleb arvesse võtta erinevaid asjaolusid, näiteks seda, mis liiki töö jaoks on masin ette nähtud, operaatorite tööasendit, kandurile töö ajal avalduda võivad jõudu, sealhulgas tuul ja manuaalsed jõud, ning töö tegemiseks kasutatavat võimalikku varustust või kasutatavaid võimalikke tööriistu. Tootja koostatud kasutusjuhendis tuleb määrata kindlaks kandurile avalduda võivate jõudude ohutud piirmäärad. Kuna inimese või inimeste kandurist kukkumise tagajärjed võivad olla tõsised, siis juhuks kui on olemas väikseimgi jääkrisk, et see võib juhtuda, nähakse punkti kolmanda lõiguga ette, et tootja peab varustama kanduri vajaliku arvu kinnituspunktidega, et operaatoril või operaatoritel oleks võimalik kinnitada vajalikud isikukaitsevahendid kukkumise vältimiseks. Tuleb märkida, et isikukaitsevahendite 317

322 kinnitamiseks ette nähtud kinnituspunktide tagamine on täiendav kaitsemeede ja ei asenda mingil juhul kandurist kukkumise vastaseid integreeritud kaitsemeetmeid. Sobiv isikukaitsevahend on tavaliselt töötamiskoha turvasüsteem, millega operaator on kinnitatud töökohale ja mis takistab operaatori kandurist kukkumist. Tootja peab vastupidavus- ja stabiilsusarvutustes võtma arvesse isikukaitsevahendite kasutamise tulemusena tekkida võivaid jõude. Kanduris tuleb esitada asjakohane teave ja nõuetekohased hoiatused vt -d 245 ja 249: märkused punktide ja kohta. Tootja koostatud kasutusjuhendis tuleb samuti teavitada kasutajaid kandurist kukkumise jääkriskist ning täpsustada, millist tüüpi isikukaitsevahendid peavad olema tagatud ja milliseid isikukaitsevahendeid kasutada (nt töökoha turvasüsteem, kus julgestusköie pikkus on kohandatud töökoha pindalale). Eelkõige tuleb kasutusjuhendis hoiatada kukkumise peatamise süsteemi kasutamise eest, kui kinnituspunkt ei ole projekteeritud sellist süsteemi silmas pidades ja kui operaatori kukkumine kandurist võib põhjustada masina stabiilsuse kadumist vt 267: märkused punkti alapunktide l ja m kohta Inimeste kandurist kukkumise risk (jätkub) Põrandas või laes olevad luugid või külguksed peavad avanema suunda, mis välistab kukkumisohu nende ootamatu avanemise korral Kanduri luugid ja uksed Punkti neljandas lõigus esitatud nõude eesmärk on vähendada riski, mis on seotud inimeste kukkumisega läbi kanduri juurdepääsu- või väljapääsuavade. Uksed ja luugid ning nende avamise vahendid peavad olema projekteeritud ja paigutatud selliselt, et on välistatud nende tahtmatu avamine. Näiteks ukselingid peavad olema projekteeritud ja asuma selliselt, et oleks välditud uste tahtmatu avamine kehaosadega kokkupuutumise tulemusena. Samuti tuleb hoolitseda selle eest, et uksed ja luugid ei kiiluks hõlpsalt kinni avatud asendis. Selleks et täita punkti nõuet, peavad külguksed olema üldjuhul projekteeritud selliselt, et need avanevad kanduri sisse need ei tohi avaneda suunaga väljapoole või nende endi raskuse mõjul. Põrandas või laes olevad luugid peaksid tavaliselt avanema ülespoole. Erandid sellest üldreeglist võivad siiski olla vajalikud näiteks tuletõrjujate kasutatavate platvormide puhul, sest sellisel juhul võivad ülespoole avanevad luugid takistada liikumist ja sellest tulenevalt vähendada elude päästmise võimalust. Punkti neljandas lõigus sätestatud nõuet ei kohaldata selliste uste või väravate suhtes, mille kaudu toimub peale- ja mahalaadimine liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavate masinate vastuvõtuplatvormidel. Sellised uksed tuleb siiski varustada blokeerseadiste ja kaitsepiirete lukustamise seadistega vt 378: märkused punkti kohta. 318

323 Kandurile kukkuvate esemete põhjustatud risk Kui on risk, et esemed võivad kukkuda kandurile ja ohustada inimesi, peab kandur olema varustatud kaitsekatusega Kaitsekatus Punktis esitatud nõuet kohaldatakse masinate suhtes, mis on mõeldud kasutamiseks olukordades, kus on kukkuvate esemete oht (nt seoses kivide või rusude kukkumisega). Sellisel juhul peavad kaitsekatus, kandur ja masin ise olema piisava mehaanilise vastupidavuse ja stabiilsusega, et pidada vastu selliste kukkuvate esemete tekitatavale jõule. Kui masina ettenähtud kasutus ei võimalda kandurit kaitsekatusega varustada, nt selliste tööplatvormide puhul, mille eesmärk on anda juurdepääs kanduri kohal asuvatele kohtadele, peab tootja lisama kasutusjuhendisse hoiatused seoses masina kasutamisega olukordades, kus on kukkuvate esemete oht vt 263: märkused punkti alapunktide g ja h kohta LIIKUMATUID VASTUVÕTUPLATVORME TEENINDAVAD MASINAD 377. Liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavad masinad, mis on ette nähtud inimeste tõstmiseks Punktis 6.4 esitatud nõuded täiendavad punktis esitatud üldnõudeid liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavate masinate kohta. Punktis 6.4 sätestatud nõudeid kohaldatakse selliste masinate suhtes nagu ehitustõstukid inimeste või kaupade ja inimeste tõstmiseks, töötamiskohtadele juurdepääsu võimaldavad tõstukid, mis on ühendatud selliste masinatega nagu tornkraanad või tuulegeneraatorid, elumajade liftid, liikumispuudega inimestele mõeldud liftiplatvormid ja trepiliftid Kanduris või kanduril inimestele avalduv risk Kandur peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et välditakse inimeste ja/või kanduris või kanduril olevate esemete kokkupuudet ükskõik milliste liikuvate elementidega. Kui see on nimetatud nõudmise täitmiseks vajalik, peab kandur olema täielikult suletud ning selle uksed peavad olema varustatud blokeerivate seadistega, mis väldivad kanduri ohtlikku liikumist enne uste sulgumist. Uksed peavad jääma suletuks, kui kandur peatub kahe vastuvõtuplatvormi vahel ning on olemas kandurilt kukkumise oht. Masin peab olema projekteeritud, valmistatud ja vajaduse korral varustatud seadistega kanduri ootamatu üles või alla liikumise takistamiseks. Seadised peavad võimaldama kanduri seiskamist selle kõige suuremal töökoormusel ja kõige suurema ettenähtud kiiruse juures. Olenemata koormustingimustest ei tohi kanduri aeglustamine selle peatamiseks ohustada kandurit kasutavaid inimesi. 319

324 378. Kanduris või kanduril inimestele avalduv risk Punkti esimene lause tähendab, et igal juhul tuleb võtta vajalikud kaitsemeetmed, et vältida riske, mida põhjustab kanduris või kanduril olevate inimeste ja/või esemete kokkupuude mis tahes liikumatute või liikuvate elementidega. Punkti teine lause osutab juhtudele, kui selle eesmärgi saavutamiseks on vajalik kanduri (või kabiini) täielik sulgemine. Täielik sulgemine on vajalik kiiresti liikuva kanduriga masinate puhul, näiteks teatavate ehitustõstukite puhul. Selliste masinate puhul tuleb uksed varustada blokeerivate seadistega, mis väldivad kanduri liikumist enne uste sulgumist. Kui on kandurist kukkumise oht juhul, kui kandur peatub kahe vastuvõtuplatvormi vahel, tuleb blokeerivad seadised ühendada kaitsepiirete lukustamise seadistega, et vältida uste avanemist enne kanduri jõudmist vastuvõtuplatvormini. Masinadirektiivi kohaldatakse siiski ka liftide suhtes, mille liikumiskiirus ei ole suurem kui 0,15 m/s vt 151: märkused artikli 24 kohta. Selliste aeglaste liftide puhul võib olla võimalik piisavalt vähendada kanduris või kanduril olevate inimeste ja/või esemete kokkupuutest mis tahes liikumatute või liikuvate elementidega tulenevat ohtu ka muude meetmete kombineerimisega, näiteks isetagastuvad juhtimisseadised kanduri liikumise kontrollimiseks ja kanduri osaline sulgemine. Punkti teine lõik käsitleb kanduri kontrollimatust liikumisest tulenevat riski, olenemata sellest, kas tegemist on kanduri raskusest põhjustatud allapoole liikumisega või vastukaalust tingitud ülespoole liikumisega. Kõnealuste riskide vältimiseks tuleb lift varustada seadistega sellise kontrollimatu liikumise avastamiseks ja kanduri ohutuks seiskamiseks sellise liikumise avastamise korral Juhtimisseadised kanduri juhtimiseks vastuvõtuplatvormide läheduses Juhtimisseadised, mis ei ole hädaseiskamisseadised, ei tohi põhjustada kanduri liikumist vastuvõtuplatvormi juures, kui kasutatakse kanduril olevaid juhtimispidemeid, kandur ei ole vastuvõtuplatvormi juures Juhtimisseadised kanduri juhtimiseks vastuvõtuplatvormide läheduses Punktis esitatud nõude eesmärk on tagada, et kui kanduris või kanduril olev inimene on algatanud kanduri liikumise, ei saa vastuvõtuplatvormil olev teine inimene kontrollida kanduri liikumist nn kutsuva juhtimispideme abil, enne kui kanduril olev inimene on jõudnud soovitud vastuvõtuplatvormile. See tähendab, et kanduri kutsumiseks kasutatav juhtimisseadis ei tohi käivituda, kui isetagastuv juhtimisseade on vabastatud kahe vastuvõtuplatvormi vahel või kui on rakendatud ohutusseadis. Teisalt aga tuleb ette näha vahendid, mille abil saab kanduri hädaolukorras ohutult vastuvõtuplatvormini juhtida. 320

325 Juurdepääs kandurile Vastuvõtuplatvormide ääres ja kanduril olevad piirded peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et oleks tagatud ettenähtud kaubakoguste ja inimeste hulga ohutu transportimine vastuvõtuplatvormilt kandurile ja kandurilt vastuvõtuplatvormile Juurdepääs kandurile Punktis esitatud nõue täiendab punktis esitatud nõuet libisemis-, komistamis- ja kukkumisohu kohta ning punktis esitatud nõuet liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavate masinate kanduritele juurdepääsu kohta. Kanduri või vastuvõtuplatvormi kaitsepiirete või uste või luukide projekteerimisel tuleb võtta arvesse masina ettenähtud kasutust, näiteks kasutamine kaupu kandvate või teisaldavate inimeste poolt, kasutamine laste poolt, kasutamine liikumispuudega või ratastoolis inimeste poolt. Kõik kanduri ja vastuvõtuplatvormi vahelisi tühimikke tuleb piisavalt vähendada, need tuleb varustada sillaga või piiretega, et vältida ohtu kandurile astuvate ja sealt lahkuvate inimeste jaoks MÄRGISTUSED Kanduril peab olema järgmine ohutust tagav teave: kanduril korraga olla tohtivate inimeste arv, selle suurim lubatud töökoormus Kanduri märgistused Punktis 6.5 sätestatud nõue täiendab punktis esitatud nõudeid juhtimisseadiste identifitseerimise kohta, punkti nõudeid teabe ja infoseadiste kohta, punkti nõudeid masina märgistuse kohta ning punkti kahe esimese lõigu nõudeid tõstemasinatele märgitud teabe ja tõstemasinate märgistuse kohta. Punktis 6.5 käsitletakse teavet, mis peab olema kergesti ja alati kättesaadav masina kanduris või kanduril olevatele inimestele, et tagada masina ohutu kasutamine. Kandurile (punkti kohaselt ka masinale) tuleb märkida selle suurim lubatud töökoormus. Samuti tuleb kandurile märkida kanduril korraga lubatud inimeste arv. Muu vajalik kandurile märgitav teave võib sisaldada hädaolukorras tegutsemise ja hädaolukorra kommunikatsiooniseadmete õige kasutamise juhiseid. 321

326 1. SISUKORD II LISA Deklaratsioonid A. EÜ VASTAVUSDEKLARATSIOON MASINA KOHTA Nimetatud deklaratsioon ja selle tõlked peavad vastama samadele tingimustele kui kasutusjuhendid (vt I lisa punkti alapunkte a ja b) ning need peavad olema kas kirjutatud masinal või käsitsi suurte tähtedega. See deklaratsioon käsitleb üksnes masina seisundit selle turulelaskmise korral ega hõlma masinale lisatud komponente ja/või hiljem lõppkasutaja sooritatud toiminguid EÜ vastavusdeklaratsioon masina kohta II lisa 1. osa A jagu käsitleb EÜ vastavusdeklaratsiooni, mille peab koostama masina tootja või tema ELis asuv volitatud esindaja ja mis peab olema masinaga kaasas, kuni masin jõuab kasutajani vt 103: märkused artikli 5 lõike 1 kohta; ja 109: märkused artikli 7 lõike 1 kohta. EÜ vastavusdeklaratsioon on tootja või tema volitatud esindaja õiguslik avaldus selle tõenduseks, et asjaomane masin vastab kõigile masinadirektiivi asjakohastele sätetele. II lisa 1. osa A jao esimeses lõigus sätestatud nõue, et deklaratsioon ja selle tõlked tuleb koostada samadel tingimustel kui kasutusjuhendid, tähendab, et EÜ vastavusdeklaratsioon tuleb koostada ühes või mitmes ELi ametlikus keeles. Kui EÜ vastavusdeklaratsiooni ei ole selle riigi ametlikus keeles (keeltes), kus masinat kasutama hakatakse, peab tootja või tema volitatud esindaja või sellel keelealal masinat turule laskev isik tagama tõlke asjaomasesse keelde või asjaomastesse keeltesse. Tõlge peab olema tähistatud sõnaga Tõlge vt 246: märkused I lisa punkti kohta; 255: märkused I lisa punkti kohta; ja 257: märkused I lisa punkti alapunktide a ja b kohta. EÜ vastavusdeklaratsioon peab olema koostatud masinakirjas (prinditud) või käsitsi trükitähtedes. See tuleb esitada kas kasutusjuhendis või eraldi. Viimati nimetatud juhul tuleb EÜ vastavusdeklaratsiooni sisu edastav dokument lisada kasutusjuhendisse vt 149: märkused I lisa punkti alapunkti c kohta. II lisa 1. osa A jao teises lõigus rõhutatakse, et EÜ vastavusdeklaratsioon käsitleb masinaid üksnes sellisel kujul, nagu tootja on need projekteerinud, valmistanud ja turule lasknud. Kui tootja annab teisele ettevõtjale, näiteks importijale või levitajale loa masina muutmiseks enne selle lõppkasutajale tarnimist, lasub tootjal õiguslik vastutus masina eest tarnitud kujul. Tootjal ei lasu õiguslikku vastutust aga mis tahes selliste lisanduste või muudatuste eest, mida teine ettevõtja või lõppkasutaja on masinale teinud ilma tema loata. Seda tuleb arvesse võtta, kui turujärelevalveasutused kontrollivad kasutuses olevat masinat vt 94: märkused artikli 4 lõike 1 kohta. 322

327 II lisa 1. osa A jagu (jätkub) EÜ vastavusdeklaratsioon masina kohta peab sisaldama järgmisi üksikasju: 1. tootja, ja kui see on asjakohane, siis tema volitatud esindaja ärinimi ja täielik aadress; 2. selle ühenduses registrisse kantud isiku nimi ja aadress, kellel on õigus koostada tehniline toimik; 3. masina kirjeldus ja määratlus, sealhulgas selle üldnimetus, funktsioon, mudel, tüüp, seerianumber ja kaubanduslik nimetus; 4. lause, millega väljendatakse selgelt masina vastavust kõigile käesoleva direktiivi asjakohastele sätetele, ja kui see on vajalik, siis samasugune lause, mis kinnitab vastavust muudele direktiividele ja/või asjakohastele sätetele. Need viited peavad osundama Euroopa Liidu Teatajas avaldatud tekstidele; 5. kui see on asjakohane, siis IX lisas nimetatud tüübihindamise teostanud teavitatud asutuse nimi, aadress ja tunnuskood ning EÜ tüübihindamissertifikaadi number; 6. kui see on asjakohane, siis X lisas nimetatud teavitatud asutuse nimi, aadress ja tunnuskood, kes kiidab heaks kvaliteedi täieliku tagamise süsteemi; 7. kui see on asjakohane, siis viide artikli 7 lõikes 2 nimetatud harmoneeritud standardite kasutamisele; 8. kui see on asjakohane, siis viide kasutatud tehnilistele standarditele ja spetsifikatsioonidele; 9. deklaratsiooni väljastamise koht ja kuupäev; 10. tootja või tema volitatud esindaja nimel deklaratsiooni koostama volitatud isiku andmed ja allkiri EÜ vastavusdeklaratsiooni sisu Järgmised märkused käsitlevad vastavalt II lisa 1. osa A jao nummerdatud punkte: 1. Tootja ärinimi ja täielik aadress peavad olema samad, mis on märgitud masinale vt 250: märkused I lisa punkti kohta. Kui tootja on otsustanud anda ELis asuvale volitatud esindajale õiguse täita kõiki tootjale artikliga 5 pandud kohustusi või osa nendest vt -d 84 ja 85: märkused artikli 2 punkti j kohta tuleb EÜ vastavusdeklaratsioonis näidata ka volitatud esindaja andmed. 2. Isik, kellel on õigus koostada tehniline toimik, on ELis elav füüsiline isik või ELis registreeritud juriidiline isik, kellele tootja on teinud ülesandeks koostada ja teha kättesaadavaks tehnilise toimiku asjakohased elemendid vastuseks mis tahes liikmesriigi turujärelevalveasutuse põhjendatud nõudmisele vt 98: märkused artikli 4 lõigete 3 ja 4 kohta; ja 393: märkused VII lisa A osa punktide 2 ja 3 kohta. Isik, kellel on õigus koostada tehniline toimik, ei vastuta masina projekteerimise, valmistamise või vastavushindamise eest, tehnilises toimikus 323

328 sisalduvate dokumentide koostamise eest, CE-märgise kinnitamise eest või EÜ vastavusdeklaratsiooni koostamise ja allkirjastamise eest. Kõik masinate tootjad peavad märkima selle isiku nime ja aadressi, kellel on õigus koostada tehniline toimik. ELis registreeritud tootjate puhul võib selliseks tehnilise toimiku koostamise õigusega isikuks olla tootja ise, tema volitatud esindaja, tootja personali hulka kuuluv kontaktisik (kes võib olla EÜ vastavusdeklaratsioonile allakirjutanuga sama isik) või mõni teine ELis elav füüsiline või registreeritud juriidiline isik, kellele tootja selle ülesande usaldab. Väljaspool ELi registreeritud tootjate puhul võib tehnilise toimiku koostamise õigusega isikuks olla mis tahes ELis elav füüsiline isik või ELis registreeritud juriidiline isik, kellele tootja on teinud ülesandeks koostada ja teha kättesaadavaks tehnilise toimiku asjakohased elemendid vastuseks põhjendatud nõudmisele. Kui väljaspool ELi registreeritud tootja on otsustanud anda ELis asuvale volitatud esindajale õiguse täita kõiki artiklis 5 sätestatud kohustusi või osa nendest vt -d 84 ja 85: märkused artikli 2 punkti j kohta, võib ELis asuvat volitatud isikut volitada koostama ka tehnilist toimikut. 3. Masina kirjeldamiseks ja identifitseerimiseks nõutavad andmed on põhiliselt samad, mis tuleb masinale märkida vt 250: märkused I lisa punkti kohta. EÜ vastavusdeklaratsioonis tuleb masina kohta käivad andmed esitada siiski täies mahus. Selle teabe alusel saavad nii kasutajad kui ka turujärelevalveasutused deklaratsiooniga hõlmatud masina üheselt identifitseerida. Reeglina tuleb näidata EÜ vastavusdeklaratsiooniga hõlmatud masina seerianumber. Seeriatootmisena suurtes kogustes valmistatud masinate puhul on võimalik koostada üks EÜ vastavusdeklaratsioon, mis hõlmab seerianumbrite või partiide vahemikku. Sellisel juhul tuleb täpsustada deklaratsiooniga hõlmatud vahemik ning iga uue seerianumbrite või partiide vahemiku kohta tuleb väljastada uus EÜ vastavusdeklaratsioon. Igal juhul tuleb esitada vajalikud identifitseerimisandmed, et tagada seos iga masina ja selle kohta käiva EÜ vastavusdeklaratsiooni vahel. 4. Masina vastavust kõigile masinadirektiivi asjakohastele sätetele kinnitav lause on EÜ vastavusdeklaratsiooni kõige tähtsam element. Selle lausega tõendab tootja või tema volitatud esindaja, et asjaomane masin vastab kõigile masinadirektiivi I lisas sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele ning et on läbi viidud nõutav vastavushindamine. Kui asjaomase masina suhtes kohaldatakse lisaks masinadirektiivile ka muid ELi õigusakte, tuleb samuti kinnitada vastavust kõnealustele muudele direktiividele või määrustele vt -d 91 ja 92: märkused artikli 3 kohta. Tootja võib selliste muude direktiivide ja määruste kohta koostada ühe EÜ vastavusdeklaratsiooni, eeldusel et selline deklaratsioon sisaldab kogu teavet, mida iga õigusaktiga nõutakse. See ei pruugi aga alati võimalik olla, sest teatavates direktiivides on täpsustatud vastavusdeklaratsiooni konkreetne vorm vt 89: märkused artikli 3 kohta. 324

329 5. IV lisas loetletud rühmadesse kuuluvate masinate puhul, kui tootja on otsustanud järgida EÜ tüübihindamismenetlust, tuleb märkida EÜ tüübihindamise läbiviinud teavitatud asutuse andmed ja EÜ tüübihindamissertifikaadi number vt -d 129 ja 130: märkused artikli 12 lõigete 3 ja 4 kohta. Teavitatud asutuse nime, aadressi ja neljakohalist tunnuskoodi saab kontrollida andmebaasist Nando vt 133: märkused artikli 14 kohta. 6. IV lisas loetletud rühmadesse kuuluvate masinate puhul, kui tootja on otsustanud järgida kvaliteedi täieliku tagamise menetlust, tuleb märkida tootja täieliku kvaliteedi süsteemi heakskiitnud teavitatud asutuse andmed vt - d 129 ja 130: märkused artikli 12 lõigete 3 ja 4 kohta. Teavitatud asutuse nime, aadressi ja neljakohalist tunnuskoodi saab kontrollida andmebaasist Nando vt 133: märkused artikli 14 kohta. 7. Selleks et kasutada ära harmoneeritud standardite kohaldamisega saavutatavat vastavuseeldust peavad tootjad esitama viited EÜ vastavusdeklaratsioonis kohaldatud harmoneeritud standarditele vt -d 110 ja 111: märkused artikli 7 lõike 2 kohta; ja 114: märkused artikli 7 lõike 3 kohta. Tuleb siiski meelde tuletada, et harmoneeritud standardite kohaldamine on vabatahtlik vt 110: märkused artikli 7 lõike 2 kohta. IV lisas loetletud rühmadesse kuuluvate masinate puhul, kui tootja on viinud läbi masinatootmise sisekontrollidel põhineva vastavushindamise kooskõlas VIII lisaga, peab tootja esitama viite(d) EÜ vastavusdeklaratsioonis kohaldatud harmoneeritud standardi(te)le, sest kõiki masinate suhtes kohaldatavaid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid hõlmavate harmoneeritud standardite kohaldamine on selle vastavushindamise menetluse kasutamise tingimus vt 129: märkused artikli 12 lõike 3 kohta. Kui EÜ vastavusdeklaratsioonis on esitatud viide harmoneeritud standardile, on turujärelevalveasutustel õigus eeldada, et tootja on kohaldanud standardiga kehtestatud spetsifikatsioonid täies mahus. Kui tootja ei ole kohaldanud kõiki harmoneeritud standardiga kehtestatud spetsifikatsioone, võib ta siiski EÜ vastavusdeklaratsioonis esitada viite standardile, kuid sellisel juhul peab ta märkima, milliseid spetsifikatsioone ta on kohaldanud ja milliseid ei ole. 8. Kui harmoneeritud standardeid ei ole kasutatud, võib tootja esitada viited muudele tehnilistele dokumentidele, mida kasutati masina projekteerimisel ja valmistamisel. Tuleb meeles pidada, et selliste dokumentide kasutamine ei taga vastavuseeldust vt 162: märkused I lisa 3. üldpõhimõtte kohta. 9. Deklaratsiooni väljastamise aja ja koha märkimine on allkirjastatud õigusdokumendi puhul tavapärane nõue. Märgitav koht on tavaliselt linn, kus tootja või tema volitatud esindaja on registreeritud. Kuna EÜ vastavusdeklaratsioon tuleb koostada enne masina turulelaskmist või kasutuselevõtmist vt 103: märkused artikli 5 lõike 1 kohta, ei tohi EÜ vastavusdeklaratsioonile märgitud kuupäev olla hilisem masina turulelaskmise kuupäevast või tootja isiklikuks kasutamiseks mõeldud masinate puhul hilisem masina kasutuselevõtu kuupäevast. 325

330 10. Tootja või tema volitatud esindaja poolt EÜ vastavusdeklaratsiooni koostama volitatud isiku andmed tuleb märkida tema allkirja kõrvale. Isiku andmete all mõeldakse tema nime ja ametinimetust. EÜ vastavusdeklaratsioonile võib alla kirjutada asjaomase ettevõtte tegevdirektor või mõni ettevõtte esindaja, kellele see vastutus on delegeeritud. EÜ vastavusdeklaratsiooni allkirjastab ja seda säilitab tootja või tema volitatud esindaja vt 386: märkused II lisa 2. osa kohta. Allkirja võib reprodutseerida masinaga kaasas oleval vastavusdeklaratsiooni koopial. II LISA 1. SISUKORD (jätkub) B. OSALISELT KOMPLEKTEERITUD MASINA ÜHENDAMISE DEKLARATSIOON Deklaratsioon ja selle tõlge peavad olema koostatud samade tingimuste kohaselt kui kasutusjuhend (vt I lisa punkti alapunkte a ja b) ning peavad olema kas kirjutatud masinal või käsitsi suurte tähtedega Osaliselt komplekteeritud masina ühendamise deklaratsioon II lisa 1. osa B jagu käsitleb ühendamisdeklaratsiooni, mille peab koostama osaliselt komplekteeritud masina tootja või tema ELis asuv volitatud esindaja ja mis peab olema osaliselt komplekteeritud masinaga kaasas, kuni see jõuab tootjani, kelle valmistatava lõplikult komplekteeritud masinaga see ühendatakse vt 104: märkused artikli 5 lõike 2 kohta; ja 131: märkused artikli 13 kohta. Ühendamisdeklaratsioonist saab seejärel lõplikult komplekteeritud masina tehnilise toimiku osa vt 392: märkused VII lisa A osa punkti 1 alapunkti a kohta. Ühendamisdeklaratsioon on osaliselt komplekteeritud masina tootja või tema volitatud esindaja õiguslik avaldus, mille peamised eesmärgid on: teavitada lõplikult komplekteeritud masina tootjat, milliseid masinadirektiivi I lisas sätestatud kohaldatavaid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid on kohaldatud ja täidetud, ning vajaduse korral teatada osaliselt komplekteeritud masina vastavusest muude kohaldatavate ELi õigusaktide sätetele; võtta ülesandeks edastada riigisiseste asutuste põhjendatud nõudmisel asjakohast teavet osaliselt komplekteeritud masina kohta; märkida, et osaliselt komplekteeritud masinat ei tohi kasutusele võtta enne, kui lõplikult komplekteeritud masin, millega see ühendatakse, on tunnistatud vastavaks masinadirektiivi asjakohastele sätetele. II lisa 1. osa A jagu käsitlevad märkused kehtivad ka II lisa 1. osa B jao esimese lõigu kohta. 326

331 II lisa 1. osa B jagu (jätkub) Ühendamisdeklaratsioon peab sisaldama järgmisi üksikasju: 1. osaliselt komplekteeritud masina tootja, või kui see on asjakohane, tema volitatud esindaja ärinimi ja täielik aadress; 2. selle ühenduses registrisse kantud isiku nimi ja aadress, kellel on õigus koostada asjakohane tehniline dokumentatsioon; 3. osaliselt komplekteeritud masina kirjeldus ja määratlus, sealhulgas selle üldnimetus, funktsioon, mudel, tüüp, seerianumber ja kaubanduslik nimetus; 4. lause, millega näidatakse selgelt, milliseid käesoleva direktiivi nõudeid kohaldatakse ja täidetakse ning sedastatakse, et asjakohane VII lisa B-osale vastav tehniline dokumentatsioon on koostatud, ja vajaduse korral ka lause, mis kinnitab osaliselt komplekteeritud masina vastavust muudele asjakohastele ühenduse direktiividele. Need viited peavad osundama Euroopa Liidu Teatajas avaldatud tekstidele; 5. kohustus edastada riigisiseste asutuste nõudmisel asjakohast teavet osaliselt komplekteeritud masina kohta. See hõlmab ka edastamismeetodit ning see ei tohi piirata osaliselt komplekteeritud masina tootja õigusi intellektuaalsele omandile; 6. kui see on asjakohane, siis teade selle kohta, et osaliselt komplekteeritud masinat ei tohi kasutusele võtta enne, kui lõplikult komplekteeritud masin, millega see ühendatakse, on tunnistatud käesoleva direktiivi sätetele vastavaks; 7. deklaratsiooni väljastamise koht ja kuupäev; 8. tootja või tema volitatud esindaja nimel deklaratsiooni koostama volitatud isiku andmed ja allkiri Ühendamisdeklaratsiooni sisu Järgmised märkused käsitlevad vastavalt II lisa 1. osa B jao nummerdatud punkte. 1. Kehtivad samad märkused, mis II lisa 1. osa A jao punkti 1 kohta. 2. Tehnilist dokumentatsiooni koostama volitatud isikute suhtes kehtivad samad märkused, mis on esitatud seoses II lisa 1. osa A jao punktiga 2 tehnilist toimikut koostama volitatud isikute kohta. 3. Kehtivad samad märkused, mis II lisa 1. osa A jao punkti 3 kohta. 4. Masinadirektiivis ei täpsustata, milliseid kohaldatavaid olulisi tervisekaitseja ohutusnõudeid peab osaliselt komplekteeritud masina tootja kohaldama ja täitma. Selle üle otsustamisel, milliseid konkreetseid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid kohaldada või mitte, tuleb arvestada järgmisi aspekte: osaliselt komplekteeritud masina tootjal ei pruugi olla võimalik täielikult hinnata teatavaid riske, mis sõltuvad sellest, mil viisil osaliselt komplekteeritud masin lõplikult komplekteeritud masinaga ühendatakse; 327

332 osaliselt komplekteeritud masina tootja võib lõplikult komplekteeritud masina tootjaga kokku leppida n-ö ülesannete jaotuses, mille kohaselt jääb teatavate oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete kohaldamine ja täitmine lõplikult komplekteeritud masina tootja ülesandeks. II lisa 1. osa B jao punktiga 4 nõutavas lauses peab osaliselt komplekteeritud masina tootja näitama ühendamisdeklaratsioonis täpselt, milliseid kohaldatavaid tervisekaitse- ja ohutusnõudeid on kohaldatud ja täidetud. Kui teatav oluline tervisekaitse- ja ohutusnõue on täidetud osaliselt komplekteeritud masina teatavate osade või aspektide puhul ja teiste puhul mitte, tuleb see ära märkida. Osaliselt komplekteeritud masina paigaldusjuhendites tuleb näidata vajadus tegeleda nende oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuetega, mida ei ole täidetud või mis on täidetud ainult osaliselt vt 390: märkused VI lisa kohta. Osaliselt komplekteeritud masina tootja peab samuti märkima, et ta on koostanud asjakohase tehnilise dokumentatsiooni, milles näidatakse, kuidas kõnealuseid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid on kohaldatud vt 394: märkused VII lisa B osa kohta. Kui osaliselt komplekteeritud masina (või selle osa) suhtes kohaldatakse lisaks masinadirektiivile ka muid ELi õigusakte, tuleb samuti deklareerida vastavust kõnealustele muudele direktiividele või määrustele vt -d 91 ja 92: märkused artikli 3 kohta. Kui nende direktiivide ja määrustega nähakse ette EÜ vastavusdeklaratsiooni koostamine, tuleb osaliselt komplekteeritud masina kohta koostada kõnealustele õigusaktidele vastav EÜ vastavusdeklaratsioon. Sellised vastavusdeklaratsioonid lisatakse lõplikult komplekteeritud masina tehnilisse toimikusse vt 392: märkused VII lisa A osa punkti 1 alapunkti a kohta. 5. II lisa 1. osa B jao punktis 5 sätestatud kohustus on seotud osaliselt komplekteeritud masina tootja kohustusega esitada liikmesriikide turujärelevalveasutuste põhjendatud taotluse korral kogu tervisekaitse ja ohutusega seonduv teave ja eelkõige asjakohane tehniline dokumentatsioon vt 394: märkused VII lisa B osa kohta. Kuna osaliselt komplekteeritud masina ühendamisdeklaratsioon peab olema lõplikult komplekteeritud masina tehnilise toimiku osa vt 392: märkused VII lisa A osa punkti 1 alapunkti a kohta, on täielikult komplekteeritud masina tootja käsutuses seega tema tarnija kohustus edastada turujärelevalveasutuse põhjendatud taotluse korral asutusele asjakohane tehniline dokumentatsioon. Osaliselt komplekteeritud masina tootja intellektuaalomandi õigused on kaitstud asjaoluga, et turujärelevalveasutused on kohustatud tagama oma ülesannete täitmisel saadud teabe konfidentsiaalsuse vt 143: märkused artikli 18 lõike 1 kohta. 6. Punktis 6 sätestatud teate puhul võetakse arvesse asjaolu, et osaliselt komplekteeritud masinat ei saa pidada ohutuks, kuni: 328

333 - on täidetud osaliselt komplekteeritud masina suhtes kohaldatavad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded, mida osaliselt komplekteeritud masina tootja ei ole täitnud; - kõik osaliselt komplekteeritud masina ühendamisest lõplikult komplekteeritud masinaga tulenevad riskid on hinnatud ja on võetud vajalikud kaitsemeetmed nende käsitlemiseks. 7. Kehtivad samad märkused, mis II lisa 1. osa A jao punkti 9 kohta. 8. Kehtivad samad märkused, mis II lisa 1. osa A jao punkti 10 kohta. II lisa (jätkub) 2. SÄILITAMINE Masina tootja või tema volitatud esindaja säilitab EÜ vastavusdeklaratsiooni originaali vähemalt kümme aastat pärast masina valmistamise viimast kuupäeva. Osaliselt komplekteeritud masina tootja või tema volitatud esindaja säilitab masina ühendamise deklaratsiooni originaali vähemalt kümme aastat pärast osaliselt komplekteeritud masina valmistamise viimast kuupäeva EÜ vastavusdeklaratsiooni ja ühendamisdeklaratsiooni säilitamine II lisa 2. osas sätestatud kohustus säilitada EÜ vastavusdeklaratsiooni ja ühendamisdeklaratsiooni kümme aastat pärast viimast valmistamiskuupäeva annab turujärelevalveasutustele võimaluse neid dokumente vajaduse korral kontrollida vt 98: märkused artikli 4 lõigete 3 ja 4 kohta. 329

334 III LISA CE-märgis CE-vastavusmärgis koosneb tähtedest CE järgmisel kujul: CE-märgise vähendamisel või suurendamisel tuleb kinni pidada eespool esitatud joonise proportsioonidest. CE-märgise erinevad osad peavad olema ühekõrgused, vähemalt 5 mm kõrged. Väikeste masinate puhul võib sellest alampiirist loobuda. CE-märgis tuleb kanda masinale tootja või tema volitatud esindaja nime vahetusse lähedusse, kasutades sama tehnikat. Kui on kohaldatud artikli 12 lõike 3 punktis c ja artikli 12 lõike 4 punktis b nimetatud kvaliteedi täieliku tagamise menetlust, lisatakse CE-märgisele teavitatud asutuse identifitseerimisnumber CE-märgise kuju CE-märgist käsitlevaid artikli 16 sätteid kohaldatakse koos määruse (EÜ) nr 765/2008 sätetega vt 141: märkused artikli 16 kohta. III lisas sätestatakse CE-märgise kohustuslik graafiline kuju. CE-märgis koosneb üksnes tähtedest CE, mille graafiline kuju on näidatud joonisel ruudustik ja punktiirjooned on joonisele lisatud ainult selleks, et aidata defineerida tähtede kuju, ning neid ei tohi CE-märgisel reprodutseerida. III lisa neljandat lõiku, milles käsitletakse CE-märgise asukohta ja masinale kandmise tehnikat, tuleb kohaldada koostoimes üldiste nõuetega masina märgistuse kohta vt 250: märkused I lisa punkti kohta. III lisa viimast lõiku kohaldatakse üksnes IV lisas loetletud rühmadesse kuuluvate masinate suhtes, mille puhul on kohaldatud kvaliteedi täieliku tagamise menetlust vt -d 129, 130 ja 132: märkused artikli 12 lõigete 3 ja 4 kohta. Sellisel juhul peab CEmärgisele järgnema selle teavitatud asutuse neljakohaline tunnuskood, kes kiitis heaks tootja täieliku kvaliteedi süsteemi vt 133: märkused artikli 14 kohta. Selliste masinate puhul võib CE-märgise ja teavitatud asutuse tunnuskoodi kinnitada masinale alles pärast seda, kui tootjale on teatatud tema täieliku kvaliteedi süsteemi heakskiitmisest teavitatud asutuse poolt vt 404: märkused X lisa punkti 2.3 kohta. Kõnealused märgised ei või enam olla masinale kinnitatud, kui teavitatud asutus on 330

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/121/EÜ, 18. detsember 2006,

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/121/EÜ, 18. detsember 2006, 30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 396/851 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/121/EÜ, 18. detsember 2006, millega muudetakse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist

More information

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS, EUROOPA KOMISJON Brüssel, 15.12.2016 COM(2016) 789 final 2016/0394 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS, millega muudetakse nõukogu direktiivi 87/217/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu

More information

EUROOPA PARLAMENT C6-0092/2005. Ühisseisukoht. Istungidokument 1999/0238(COD) 14/04/2005

EUROOPA PARLAMENT C6-0092/2005. Ühisseisukoht. Istungidokument 1999/0238(COD) 14/04/2005 EUROOPA PARLAMENT 2004 Istungidokument 2009 C6-0092/2005 1999/0238(COD) 14/04/2005 Ühisseisukoht Nõukogu 4. aprilli 2005. aasta ühine seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv,

More information

Komisjoni otsus seoses juhtumiga EE/2012/1352: Eesti konkreetsetes mobiiltelefonivõrkudes häälkõne lõpetamine

Komisjoni otsus seoses juhtumiga EE/2012/1352: Eesti konkreetsetes mobiiltelefonivõrkudes häälkõne lõpetamine EUROOPA KOMISJON Brüssel,10/8/2012 C(2012) 5811 Eesti Konkurentsiamet (EKA) Auna 6 10317 Tallinn Eesti Kontaktisik: hr Märt Ots peadirektor Faks: +372 667 2401 Lugupeetud hr Ots Teema: Komisjoni otsus

More information

EUROOPA LIIT 2005/0183 (COD) PE-CONS 3696/1/07 REV 1

EUROOPA LIIT 2005/0183 (COD) PE-CONS 3696/1/07 REV 1 EUROOPA LIIT EUROOPA PARLAMENT NÕUKOGU Brüssel, 9. aprill 2008 (OR. en) 2005/0183 (COD) PE-CONS 3696/1/07 REV 1 ENV 709 ENER 320 IND 134 TRANS 421 ENT 168 CODEC 1460 ÕIGUSAKTID JA MUUD DOKUMENDID Teema:

More information

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 23. detsember 2016 (OR. en) Jeppe TRANHOLM-MIKKELSEN, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 23. detsember 2016 (OR. en) Jeppe TRANHOLM-MIKKELSEN, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 23. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0413 (COD) 15819/16 UD 281 ETTEPANEK Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa

More information

Ravimi kõlblikkusaeg ja säilitustingimused. Laivi Saaremäel

Ravimi kõlblikkusaeg ja säilitustingimused. Laivi Saaremäel Ravimi kõlblikkusaeg ja säilitustingimused Laivi Saaremäel 30.05.2014 Mis on kõlblikkusaeg? See on ajaperiood, mille jooksul võib eeldada, et ravimi kvaliteet on tagatud, kui seda säilitatakse ettenähtud

More information

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON KOMISJONI SOOVITUS NÕUKOGULE

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON KOMISJONI SOOVITUS NÕUKOGULE ET ET ET EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 20.3.2009 SEK(2009) 330 lõplik KOMISJONI SOOVITUS NÕUKOGULE mille kohaselt lubatakse komisjonil alustada läbirääkimisi ühtset patendivaidluste lahendamise süsteemi

More information

Kohtulahendite kogumik

Kohtulahendite kogumik Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (suurkoda) 6. oktoober 2015 * Eelotsusetaotlus Isikuandmed Füüsiliste isikute kaitse seoses nende andmete töötlemisega Euroopa Liidu põhiõiguste harta Artiklid

More information

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS EUROOPA KOMISJON Brüssel, 20.7.2016 COM(2016) 479 final 2016/0230 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevad

More information

Mittesiduv heade tavade juhend direktiivi 92/57/EMÜ mõistmiseks ja rakendamiseks

Mittesiduv heade tavade juhend direktiivi 92/57/EMÜ mõistmiseks ja rakendamiseks Mittesiduv heade tavade juhend direktiivi 92/57/EMÜ mõistmiseks ja rakendamiseks Ehitustööplatsid Sotsiaalne Euroopa Euroopa Komisjon Seda trükist toetatakse Euroopa Ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse

More information

oleopator G Maasse paigaldatav õlipüüdur l Klaasplast I klassi õlipüüdur vastavalt standardile EN 858 Tootesertifikaat Eraldusvõime Materjal

oleopator G Maasse paigaldatav õlipüüdur l Klaasplast I klassi õlipüüdur vastavalt standardile EN 858 Tootesertifikaat Eraldusvõime Materjal oleopator G l Klaasplast I klassi õlipüüdur vastavalt standardile EN 858 OLEOPATOR G on õlipüüdurite sari, mis on ette nähtud õlise sademevee puhastamiseks olukordades, kus kehtivad kõrged puhastusnõuded.

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 405:2002 Hingamisteede kaitsevahendid. Ventiiliga filtreerivad poolmaskid gaaside või gaaside ja tahkete osakeste eest kaitsmiseks. Nõuded, katsetamine ja märgistus Respiratory protective

More information

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut Aleksandr Kozlov Teose originaalsuse ja loomingulisuse kriteerium Magistritöö Juhendaja: lektor Addi Rull, LL.M Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus...

More information

4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Seaduse mõjud... 59

4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Seaduse mõjud... 59 Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad karistused) seletuskiri Sisukord 1. Sissejuhatus...

More information

EUROKOODEKS 6: KIVIKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMINE Osa 2: Projekteerimise alused, materjalide valik ja tööde tegemine

EUROKOODEKS 6: KIVIKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMINE Osa 2: Projekteerimise alused, materjalide valik ja tööde tegemine EESTI STANDARD EVS-EN 1996-2:2006+NA:2009 Avaldatud eesti keeles koos rahvusliku lisaga: märts 2009 Jõustunud Eesti standardina: märts 2006 EUROKOODEKS 6: KIVIKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMINE Osa 2: Projekteerimise

More information

SPETSIALISTIDELE MÕELDUD RIIGIHANKEMENETLUSTE SUUNISED

SPETSIALISTIDELE MÕELDUD RIIGIHANKEMENETLUSTE SUUNISED VEEBRUAR 2018 SPETSIALISTIDELE MÕELDUD RIIGIHANKEMENETLUSTE SUUNISED kõige levinumate vigade vältimiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavate projektide puhul 1 VASTUTUSE VÄLISTAMINE

More information

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool Greete-Kristiine Kuru ÄRIÜHINGUÕIGUSE ÜHTLUSTAMINE EUROOPA LIIDUS JA SELLE MÕJU EESTI ÕIGUSELE Magistritöö Juhendaja dr. iur.

More information

Lisa 1. EESTI VÕISTLUSTANTSU LIIDU treeneritele kutsekvalifikatsiooni omistamise ÕPPEKAVA. TREENER I, II ja TREENER III ASTE

Lisa 1. EESTI VÕISTLUSTANTSU LIIDU treeneritele kutsekvalifikatsiooni omistamise ÕPPEKAVA. TREENER I, II ja TREENER III ASTE EESTI VÕISTLUSTANTSU LIIDU treeneritele kutsekvalifikatsiooni omistamise ÕPPEKAVA Lisa 1. TREENER I, II ja TREENER III ASTE TREENER I ja II ASTE BAASKURSUS Vastavalt EVTL treeneritele kutsekvalifikatsiooni

More information

Ajakohastatud juhend liikmesriikidele vigade käsitlemiseks iga-aastastes kontrolliaruannetes

Ajakohastatud juhend liikmesriikidele vigade käsitlemiseks iga-aastastes kontrolliaruannetes EGESIF_15-0007-02 final 09/10/2015 EUROOPA KOMISJON Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Ajakohastatud juhend liikmesriikidele vigade käsitlemiseks iga-aastastes kontrolliaruannetes (programmiperiood

More information

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV. teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta. (EMPs kohaldatav tekst)

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV. teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta. (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 28.5.2018 COM(2018) 340 final 2018/0172 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

More information

(Teatised) EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED EUROOPA KOMISJON

(Teatised) EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED EUROOPA KOMISJON 24.7.2014 ET Euroopa Liidu Teataja C 240/1 II (Teatised) EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED EUROOPA KOMISJON KOMISJONI TEATIS Suunised soovituslike standardlitsentside, andmekogumite

More information

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 22.11.2016 COM(2016) 723 final 2016/0359 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse ennetava restruktureerimise raamistikke, uue võimaluse

More information

ET ELi noortegarantii: esimesed sammud on tehtud, kuid ees ootavad rakendamisega seotud riskid. Eriaruanne EUROOPA KONTROLLIKODA

ET ELi noortegarantii: esimesed sammud on tehtud, kuid ees ootavad rakendamisega seotud riskid. Eriaruanne EUROOPA KONTROLLIKODA ET 2015 nr 03 Eriaruanne ELi noortegarantii: esimesed sammud on tehtud, kuid ees ootavad rakendamisega seotud riskid EUROOPA KONTROLLIKODA EUROOPA KONTROLLIKODA 12, rue Alcide De Gasperi 1615 Luxembourg

More information

Seiretulemused: soojuslik mugavus ja piirete toimivus

Seiretulemused: soojuslik mugavus ja piirete toimivus Seiretulemused: Click to edit Master title style soojuslik mugavus ja piirete toimivus Targo Kalamees 1, Leena Paap 1, Kalle Kuusk 1, Tallinna Tehnikaülikool Tõnu Mauring 2, Jaanus Hallik 2, Margus Valge

More information

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE EUROOPA KOMISJON Brüssel 20.9.2010 KOM(2010) 472 lõplik KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Euroopa lairibaühendus: investeering

More information

VÄIKESTELE JA KESKMISTELE ETTEVÕTETELE

VÄIKESTELE JA KESKMISTELE ETTEVÕTETELE EU PHARE BUSINESS SUPPORT PROGRAMME SME-FIT SME-FIT PROJECT SERTIFITSEERIMINE VÄIKESTELE JA KESKMISTELE ETTEVÕTETELE Sertifitseerimise mõiste Ametliku sertifitseerimise mõiste leiame ISO Guide No. 2 (1991)

More information

SELETUSKIRI elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde

SELETUSKIRI elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde SELETUSKIRI elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde I. Sissejuhatus Elektroonilise side seaduse 1 (edaspidi ESS) muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) väljatöötamine on tingitud

More information

Avalike ärakuulamiste korraldamise ja läbiviimise töökord ravimiohutuse riskihindamise komitees (PRAC)

Avalike ärakuulamiste korraldamise ja läbiviimise töökord ravimiohutuse riskihindamise komitees (PRAC) 13. aprill 2016 EMA/389919/2016 Avalike ärakuulamiste korraldamise ja läbiviimise töökord ravimiohutuse 1. Üldpõhimõtted Ravimiohutuse riskihindamise komiteel on võimalus korraldada avalikke ärakuulamisi

More information

NAFTAREOSTUSEST PÕHJUSTATUD KAHJU KOMPENSEERIMISE RAHVUSVAHELISE FONDI ASUTAMISE RAHVUSVAHELINE KONVENTSIOON

NAFTAREOSTUSEST PÕHJUSTATUD KAHJU KOMPENSEERIMISE RAHVUSVAHELISE FONDI ASUTAMISE RAHVUSVAHELINE KONVENTSIOON NAFTAREOSTUSEST PÕHJUSTATUD KAHJU KOMPENSEERIMISE RAHVUSVAHELISE FONDI ASUTAMISE RAHVUSVAHELINE KONVENTSIOON Konventsiooniosalised, olles 29. novembril 1969. aastal Brüsselis vastu võetud naftareostusest

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN ISO 17100:2015+A1:2017 Avaldatud eesti keeles: november 2017 Jõustunud Eesti standardina: november 2015 Muudatus A1 jõustunud Eesti standardina: november 2017 TÕLKETEENUSED Nõuded

More information

keskkonnavastutuse direktiivi rakendamise praktikast ja kasutatud metoodikatest Euroopa Liidu liikmesriikides

keskkonnavastutuse direktiivi rakendamise praktikast ja kasutatud metoodikatest Euroopa Liidu liikmesriikides SA Säästva Eesti Instituut/ Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus ÜLEVAADE keskkonnavastutuse direktiivi rakendamise praktikast ja kasutatud metoodikatest Euroopa Liidu liikmesriikides Koostaja:

More information

Ametniku Euroopa Liidu käsiraamat. Riigikantselei 2005

Ametniku Euroopa Liidu käsiraamat. Riigikantselei 2005 Ametniku Euroopa Liidu käsiraamat Riigikantselei 2005 Kõik käesolevas käsiraamatus sisalduvad materjalid on kaitstud autoriõigusega. Käsiraamatu tsiteerimine või refereerimine on lubatud, juhul kui viidatakse

More information

MAKSEJÕUETU TÖÖANDJA ETTEVÕTTE ÜLEMINEKU MÕJU TÖÖLEPINGUTELE

MAKSEJÕUETU TÖÖANDJA ETTEVÕTTE ÜLEMINEKU MÕJU TÖÖLEPINGUTELE TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL Kaido Künnapas MAKSEJÕUETU TÖÖANDJA ETTEVÕTTE ÜLEMINEKU MÕJU TÖÖLEPINGUTELE Magistritöö Juhendaja dots dr (iur) M. Muda Tartu 2010 SISUKORD KASUTATUD

More information

ET Impordiprotseduurid: puudused õigusraamistikus ja ebatõhus rakendamine mõjutavad ELi finantshuve. Eriaruanne

ET Impordiprotseduurid: puudused õigusraamistikus ja ebatõhus rakendamine mõjutavad ELi finantshuve. Eriaruanne ET 2017 nr 19 Eriaruanne Impordiprotseduurid: puudused õigusraamistikus ja ebatõhus rakendamine mõjutavad ELi finantshuve (vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 4 teisele lõigule)

More information

Euroopa Liidu algatustest autoriõiguse reformimisel

Euroopa Liidu algatustest autoriõiguse reformimisel Euroopa Liidu algatustest autoriõiguse reformimisel Kärt Nemvalts Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunik 1. Sissejuhatus Autoriõiguse valdkonna toimimist ja regulatsiooni

More information

Elektroonilise ajalehe projekti aruanne. Oleg Mürk

Elektroonilise ajalehe projekti aruanne. Oleg Mürk Elektroonilise ajalehe projekti aruanne Oleg Mürk Sisukord 1 Sissejuhatus 2 2 Eesmärk 3 3 Talitluse mudel 4 3.1 Talitlusobjektmudel..................................... 4 3.2 Talitlusloomudel......................................

More information

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE SÄÄSTVA LIIKUVUSE SUUNAS

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE SÄÄSTVA LIIKUVUSE SUUNAS EUROOPA KOMISJON Brüssel, 31.5.2017 COM(2017) 283 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE SÄÄSTVA LIIKUVUSE SUUNAS Tegevuskava

More information

PRIVAATSUSÕIGUSE RIIVE PROPORTSIONAALSUSE HINDAMISE KRITEERIUMID EUROOPA LIIDU ÕIGUSES ELEKTROONILISE SIDE ANDMETE KAITSE VALDKONNA NÄITEL

PRIVAATSUSÕIGUSE RIIVE PROPORTSIONAALSUSE HINDAMISE KRITEERIUMID EUROOPA LIIDU ÕIGUSES ELEKTROONILISE SIDE ANDMETE KAITSE VALDKONNA NÄITEL TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse osakond Kätlin Helena Sehver PRIVAATSUSÕIGUSE RIIVE PROPORTSIONAALSUSE HINDAMISE KRITEERIUMID EUROOPA LIIDU ÕIGUSES ELEKTROONILISE SIDE ANDMETE KAITSE VALDKONNA

More information

KÄSIRAAMAT. Euroopa võrdse kohtlemise õiguse käsiraamat

KÄSIRAAMAT. Euroopa võrdse kohtlemise õiguse käsiraamat KÄSIRAAMAT Euroopa võrdse kohtlemise õiguse käsiraamat Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, 2010. Euroopa Nõukogu, 2010. Käsikiri jõudis lõpule juulis 2010. Reprodutseerimine on lubatud mitteärilistel eesmärkidel,

More information

Masinloetavate avaandmete esitamine Lennuameti näitel

Masinloetavate avaandmete esitamine Lennuameti näitel TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut IDU40LT Kajar Karuauk 042373IABB Masinloetavate avaandmete esitamine Lennuameti näitel bakalaureusetöö Juhendaja: Enn Õunapuu Phd

More information

Keskkonnaprobleemid ja Euroopa Liidu keskkonnapoliitika

Keskkonnaprobleemid ja Euroopa Liidu keskkonnapoliitika EU PHARE BUSINESS SUPPORT PROGRAMME SME-FIT SME-FIT PROJECT Keskkonnaprobleemid ja Euroopa Liidu keskkonnapoliitika ) Sisukord 1 Eessõna...4 2 Euroopa Liidu keskkonnapoliitika areng...4 2.1 Lühikokkuvõte...4

More information

JUSTIITSMINISTEERIUM TÖÖSTUSOMANDI APELLATSIOONIKOMISJON. OTSUS nr 1413-o

JUSTIITSMINISTEERIUM TÖÖSTUSOMANDI APELLATSIOONIKOMISJON. OTSUS nr 1413-o JUSTIITSMINISTEERIUM TÖÖSTUSOMANDI APELLATSIOONIKOMISJON OTSUS nr 1413-o Tallinnas 30. mail 2013 a. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon, koosseisus Harri-Koit Lahek (eesistuja), Kirli Ausmees ja Priit

More information

Audi tortegevusest Eesti Audi torkogu

Audi tortegevusest Eesti Audi torkogu Audiitortegevusest Eesti Audiitorkogu 19.11.2013 Audiitorite roll Informatsiooni usaldusväärsuse kasv (inforiski vähendamine)# Väärkajastamised finantsaruannetes:# Vead# Teadmatus# Eelarvamused# Aruandluspettused#

More information

VÕRDLEV ÕIGUSLIK ANALÜÜS

VÕRDLEV ÕIGUSLIK ANALÜÜS Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/9/EÜ, 27. jaanuar 2003 võrdlev analüüs erivajadustega isikute vastuvõtutingimuste osas VÕRDLEV ÕIGUSLIK ANALÜÜS Välismaalasele

More information

ROHELINE RAAMAT. ELi e-kaubanduse arengut toetav ühtne pakiveoturg. (EMPs kohaldatav tekst)

ROHELINE RAAMAT. ELi e-kaubanduse arengut toetav ühtne pakiveoturg. (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 29.11.2012 COM(2012) 698 final ROHELINE RAAMAT ELi e-kaubanduse arengut toetav ühtne pakiveoturg (EMPs kohaldatav tekst) ET ET 1. Sissejuhatus E-kaubandust peetakse üldiselt väga

More information

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE EUROOPA KOMISJON Brüssel, 3.2.2017 COM(2017) 63 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ELi keskkonnapoliitika rakendamise

More information

MERIKOTKA REGATT LÜHIRAJAL 2014 KJK Karikasari. MERIKOTKA REGATTA 2014 KJK Cup juuni 2014 June 13-14, 2014

MERIKOTKA REGATT LÜHIRAJAL 2014 KJK Karikasari. MERIKOTKA REGATTA 2014 KJK Cup juuni 2014 June 13-14, 2014 MERIKOTKA REGATT LÜHIRAJAL 2014 KJK Karikasari MERIKOTKA REGATTA 2014 KJK Cup 13-14. juuni 2014 June 13-14, 2014 Korraldav kogu ESS Kalev Jahtklubi s/y Merikotkas Tallinn, Eesti Vabariik Organizing Authority

More information

TÖÖTAJATE ÕIGUSTE KAITSE TÖÖANDJA TEGEVUSE ÜMBERKORRALDAMISEL MERLE MUDA

TÖÖTAJATE ÕIGUSTE KAITSE TÖÖANDJA TEGEVUSE ÜMBERKORRALDAMISEL MERLE MUDA DISSERTATIONES IURIDICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 5 TÖÖTAJATE ÕIGUSTE KAITSE TÖÖANDJA TEGEVUSE ÜMBERKORRALDAMISEL MERLE MUDA TARTU 2001 DISSERTATIONES IURIDICAE UNIVERSITATIS TARTÜENSIS DISSERTATIONES

More information

EUROOPA KAUBAMÄRGI JA DISAINI INFOKIRI

EUROOPA KAUBAMÄRGI JA DISAINI INFOKIRI EUROOPA KAUBAMÄRGI JA DISAINI INFOKIRI Patendiamet nr 2-2014 ISSN 2228-4389 Käesolev infokiri on eelkõige praktilise suunitlusega ning loodud eesmärgiga anda kaubamärgi ja disainilahenduse taotlejale lühiülevaade

More information

Väline kvaliteedi kontroll- milline oleks optimaalne valik? Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum, Ühendlabor

Väline kvaliteedi kontroll- milline oleks optimaalne valik? Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum, Ühendlabor Väline kvaliteedi kontroll- milline oleks optimaalne valik? Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum, Ühendlabor PT ülevaade, USA 2008 1946- New Jersey, Pennsylvania ja Delaware laboritevaheline võrdluskatse

More information

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE, REGIOONIDE KOMITEELE JA EUROOPA INVESTEERIMISPANGALE

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE, REGIOONIDE KOMITEELE JA EUROOPA INVESTEERIMISPANGALE EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.11.2016 COM(2016) 860 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE, REGIOONIDE KOMITEELE JA EUROOPA INVESTEERIMISPANGALE Puhas energia

More information

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE EUROOPA KOMISJON Brüssel, 20.11.2017 COM(2017) 678 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE ELi tegevuskava aastateks 2017 2019 Soolise palgalõhe

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 15649-7:2010 Ujuvvahendid vaba aja veetmiseks vee peal ja vees. Osa 7: Täiendavad eriotstarbelised ohutusnõuded ja katsemeetodid E klassi seadmetele Floating leisure articles for

More information

EUROOPA KESKPANK EUROOPA KESKPANK - AJALUGU, ROLL JA ÜLESANDED AJALUGU, ROLL JA ÜLESANDED EUROOPA KESKPANK

EUROOPA KESKPANK EUROOPA KESKPANK - AJALUGU, ROLL JA ÜLESANDED AJALUGU, ROLL JA ÜLESANDED EUROOPA KESKPANK ET EUROOPA KESKPANK EUROOPA KESKPANK - AJALUGU, ROLL JA ÜLESANDED AJALUGU, ROLL JA ÜLESANDED HANSPETER K.SCHELLER TEINE, TÄIENDATUD TRÜKK 2006 EUROOPA KESKPANK EUROOPA KESKPANK AJALUGU, ROLL JA ÜLESANDED

More information

ÜPP tulevik. Infodokument. Märts 2018

ÜPP tulevik. Infodokument. Märts 2018 ET 2018 ÜPP tulevik Infodokument Märts 2018 2 SISUKORD Punkt Kokkuvõte I V Sissejuhatus 1 6 Teema ja eesmärk 1 4 Lähenemisviis ja tutvustus 5 6 Põllumajandussektori ja maapiirkondade jaoks olulised põhiandmed

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 12385-2:2003 Terastraadist trossid. Ohutus. Osa 2: Määratlused, nimetused ja klassifikatsioon Steel wire ropes - Safety - Part 2: Definitions, designation and classification EESTI

More information

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE. SKP täiendamine Edu mõõtmine muutuvas maailmas

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE. SKP täiendamine Edu mõõtmine muutuvas maailmas ET ET ET EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 20.8.2009 KOM(2009) 433 lõplik KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE SKP täiendamine Edu mõõtmine muutuvas maailmas ET ET KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE

More information

Muuseumide statistika. Kutt Kommel analüütik

Muuseumide statistika. Kutt Kommel analüütik Muuseumide statistika Kutt Kommel analüütik Muuseumide definitsioon Muuseum on ühiskonna ja selle arengu teenistuses olev mittetulunduslik, alaline, külastajatele avatud institutsioon, mis hariduse, teaduse

More information

KOMISJONI TÖÖDOKUMENT. Komisjoni uuring vastuseks tekstiili- ja rõivasektori kõrgetasemelise töörühma soovitustele. {KOM(2004) 668 lõplik}

KOMISJONI TÖÖDOKUMENT. Komisjoni uuring vastuseks tekstiili- ja rõivasektori kõrgetasemelise töörühma soovitustele. {KOM(2004) 668 lõplik} EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 13.10.2004 SEK (2004) 1240 KOMISJONI TÖÖDOKUMENT Komisjoni uuring vastuseks tekstiili- ja rõivasektori kõrgetasemelise töörühma soovitustele {KOM(2004) 668 lõplik} 2

More information

VÄLJAVÕTE Ärisaladus välja jäetud (tähistatud...*) Tallinn nr 8.3-1/14-003

VÄLJAVÕTE Ärisaladus välja jäetud (tähistatud...*) Tallinn nr 8.3-1/14-003 VÄLJAVÕTE Ärisaladus välja jäetud (tähistatud...*) OTSUS Tallinn 27.05.14 nr 8.3-1/14-003 Telefonivõrgus kõne algatamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata jätmine ning 18.03.2010 otsuse

More information

Euroopa Komisjon. Kirjuta. selgelt. Tõlge 1

Euroopa Komisjon. Kirjuta. selgelt. Tõlge 1 Euroopa Komisjon Kirjuta selgelt Tõlge 1 Kirjuta Euroopa Komisjoni töötajad peavad koostama mitut liiki dokumente. Ükskõik, kas tegemist on õigusakti, tehnilise aruande, protokolli, pressiteate või kõnega

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 1515-2:2002 Äärikud ja nende ühendused. Kinnitamine poltidega. Osa 2: Terasäärikute poltide materjalide klassifikatsioon, PN klassifikatsiooniga Flanges and their joints - Bolting

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 1089-3:2011 Transporditavad gaasiballoonid. Balloonide eristamine (välja arvatud vedelgaas). Osa 3: Värvide kodeerimine Transportable gas cylinders - Gas cylinder identification (excluding

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 16805:2015 SUKELDUMISVARUSTUS. SUKELDUMISMASK. NÕUDED JA KATSEMEETODID Diving equipment - Diving mask - Requirements and test methods EVS-EN 16805:2015 EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL

More information

Veterinaarravimite nimetuste, ravimvormide, tugevuste, loomaliikide, manustamisviiside ja taotlejate / müügiloa hoidjate loetelu liikmesriikides

Veterinaarravimite nimetuste, ravimvormide, tugevuste, loomaliikide, manustamisviiside ja taotlejate / müügiloa hoidjate loetelu liikmesriikides I Lisa Veterinaarravimite nimetuste, ravimvormide, tugevuste, loomaliikide, manustamisviiside ja taotlejate / müügiloa hoidjate loetelu liikmesriikides 1/10 Liikmesriik Müügiloa taotleja Nimetus Toimeaine

More information

ET ELi toetus inimkaubandusvastasele võitlusele Lõuna-ja Kagu-Aasias. Eriaruanne

ET ELi toetus inimkaubandusvastasele võitlusele Lõuna-ja Kagu-Aasias. Eriaruanne ET 2017 nr 09 Eriaruanne ELi toetus inimkaubandusvastasele võitlusele Lõuna-ja Kagu-Aasias (vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 4 teisele lõigule) 1977-2017 Auditirühm Kontrollikoja

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 12572-2:2008 Artificial climbing structures - Part 2: Safety requirements and test methods for bouldering walls EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard EVS-EN

More information

TÖÖSTUSOMANDI APELLATSIOONIKOMISJON

TÖÖSTUSOMANDI APELLATSIOONIKOMISJON MAJANDUS JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM TÖÖSTUSOMANDI APELLATSIOONIKOMISJON -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- OTSUS

More information

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse instituut. Kristine Kase

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse instituut. Kristine Kase TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse instituut Kristine Kase Üksikhange, üksikhanke osadeks jaotamise luba ja keeld ning õiguskaitsevahendite kasutamise võimalikkus üksikhanke õigusvastase osadeks

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 14225-1:2017 TUUKRIÜLIKONNAD. OSA 1: KUMMIÜLIKONNAD. NÕUDED JA KATSEMEETODID Diving suits - Part 1: Wet suits - Requirements and test methods EVS-EN 14225-1:2017 EESTI STANDARDI EESSÕNA

More information

Euroopa hea tava suunised veose kinnitamiseks maanteevedudel

Euroopa hea tava suunised veose kinnitamiseks maanteevedudel Euroopa hea tava suunised veose kinnitamiseks maanteevedudel EUROOPA KOMISJON ENERGIA JA TRANSPORDI PEADIREKTORAAT Eessõna Hr Jacques Barrot, Euroopa Komisjoni asepresident, transpordivolinik Autokaubaveod

More information

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE. Euroopa Liidu finantshuvide kaitse pettustevastane võitlus 2016.

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE. Euroopa Liidu finantshuvide kaitse pettustevastane võitlus 2016. EUROOPA KOMISJON Brüssel, 20.7.2017 COM(2017) 383 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Euroopa Liidu finantshuvide kaitse pettustevastane võitlus 2016. aasta aruanne {SWD(2017) 266

More information

ÜHTSE FINANTSARVESTUSE SÜSTEEMI OLULISUS MAJANDUSPOLIITILISTE OTSUSTE LANGETAMISEL LIITUDES EUROOPA LIIDUGA

ÜHTSE FINANTSARVESTUSE SÜSTEEMI OLULISUS MAJANDUSPOLIITILISTE OTSUSTE LANGETAMISEL LIITUDES EUROOPA LIIDUGA ÜHTSE FINANTSARVESTUSE SÜSTEEMI OLULISUS MAJANDUSPOLIITILISTE OTSUSTE LANGETAMISEL LIITUDES EUROOPA LIIDUGA Sissejuhatus Kaja Lutsoja, Margus Lutsoja Tallinna Tehnikaülikool OECD majanduspoliitilised soovitused

More information

ASSA ABLOY Baltic hinnakiri 2016

ASSA ABLOY Baltic hinnakiri 2016 ASSA ABLOY ASSA ABLOY Baltic hinnakiri 2016 ASSA ABLOY, the global leader in door opening solutions Versioon 5 15.04.16 Pinnakatted Epok, läikiv kroom (pinnakate 11) Epok, miralloy/prion (pinnakate 01)

More information

2018 UEFA SUPER CUP TICKETING TERMS AND CONDITIONS

2018 UEFA SUPER CUP TICKETING TERMS AND CONDITIONS 2018 UEFA SUPER CUP TICKETING TERMS AND CONDITIONS A. INTRODUCTION 1. Scope The following 2018 UEFA Super Cup Ticketing Terms and Conditions (the Terms and Conditions ) are designed to ensure a fair, correct

More information

Paigaldus-, hooldus- ja kasutusjuhend

Paigaldus-, hooldus- ja kasutusjuhend 72113800 02/2003 ET Paigaldus-, hooldus- ja kasutusjuhend Gaasi-läbivooluboiler Logamax U012-24/24 K/28 K Logamax U014-24/24 K Palun lugege hoolikalt enne paigaldust, hooldust ja kasutust Eessõna Seade

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 353-1:2014 Allakukkumist vältivad isikukaitsevahendid. Kukkumist peatavad seadised ankurdatud trossile. Osa 1: Kukkumist peatavad seadised jäigalt ankurdatud trossile Personal fall

More information

JUSTIITSMINISTEERIUM TÖÖSTUSOMANDI APELLATSIOONIKOMISJON. OTSUS nr 1521-o

JUSTIITSMINISTEERIUM TÖÖSTUSOMANDI APELLATSIOONIKOMISJON. OTSUS nr 1521-o JUSTIITSMINISTEERIUM TÖÖSTUSOMANDI APELLATSIOONIKOMISJON OTSUS nr 1521-o Tallinnas 27. novembril 2015. a. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon (edaspidi komisjon), koosseisus Rein Laaneots (eesistuja),

More information

ÜLEVAADE RAHAPESU ANDMEBÜROO TEGEVUSEST AASTAL

ÜLEVAADE RAHAPESU ANDMEBÜROO TEGEVUSEST AASTAL AASTARAAMAT 2017 1 ÜLEVAADE RAHAPESU ANDMEBÜROO TEGEVUSEST 2017. AASTAL TALLINN 2018 SISUKORD EESSÕNA...................................................... 4 1. RAHAPESU ANDMEBÜROOST......................................

More information

OSAKAPITALI SISSEMAKSETA ASUTATUD OSAÜHINGUTE JÄTKUSUUTLIKKUSE HINDAMINE

OSAKAPITALI SISSEMAKSETA ASUTATUD OSAÜHINGUTE JÄTKUSUUTLIKKUSE HINDAMINE TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusarvestuse instituut Finantsarvestuse õppetool Jane Sõmmer OSAKAPITALI SISSEMAKSETA ASUTATUD OSAÜHINGUTE JÄTKUSUUTLIKKUSE HINDAMINE Magistritöö Juhendaja:

More information

TEADLIKKUSE SUURENDAMISE KAMPAANIA MEIL KÕIGIL ON ÜHESUGUSED UNISTUSED

TEADLIKKUSE SUURENDAMISE KAMPAANIA MEIL KÕIGIL ON ÜHESUGUSED UNISTUSED TEADLIKKUSE SUURENDAMISE KAMPAANIA ec.europa.eu/lgbti Õigus- ja tarbijaküsimusted Kõikide materjalide ja linkide kohta kehtib kasutuskeeld kuni 5. augustini (kell 12.00 Brüsseli aja järgi). Euroopa Komisjon

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN ISO 24801-3:2014 Recreational diving services - Requirements for the training of recreational scuba divers - Part 3: Level 3 - Dive leader (ISO 24801-3:2014) EESTI STANDARDI EESSÕNA

More information

Infosüsteemide etalonturbe süsteemi ISKE rakendamise mõju IT riskidele Eesti avaliku sektori näitel

Infosüsteemide etalonturbe süsteemi ISKE rakendamise mõju IT riskidele Eesti avaliku sektori näitel Tallinna Ülikool Informaatika Instituut Infosüsteemide etalonturbe süsteemi ISKE rakendamise mõju IT riskidele Eesti avaliku sektori näitel Magistriritöö Autor: Jurga Baranauskaite Juhendajad: Andro Kull

More information

ning kasutada üldiselt komitee laialdasi eksperditeadmisi oma partnerite

ning kasutada üldiselt komitee laialdasi eksperditeadmisi oma partnerite EMSK Info 22 keeles! EMSK Info Euroopa Majandusja Sotsiaalkomitee ISSN 1830-5091 September 2011/7 Eriväljaanne ET Sild Euroopa ja organiseeritud kodanikuühiskonna vahel JUHTKIRI Hea lugeja! Praegune finantskriis

More information

2018 ESTONIAN OPEN RALLY CHAMPIONSHIP REGULATIONS 2018 EESTI AUTORALLI LAHTISTE MEISTRIVÕISTLUSTE ÜLDJUHEND

2018 ESTONIAN OPEN RALLY CHAMPIONSHIP REGULATIONS 2018 EESTI AUTORALLI LAHTISTE MEISTRIVÕISTLUSTE ÜLDJUHEND 2018 EESTI AUTORALLI LAHTISTE MEISTRIVÕISTLUSTE ÜLDJUHEND 1. KORRALDUS 1.1. 2018. a Eesti lahtised autoralli meistrivõistlused (EMV) korraldatakse vastavuses Rahvusvahelise Autoliidu (edaspidi FIA) Spordikoodeksiga

More information

Krediidi kulukuse määr aitab teha keerulisi valikuid krediidimaailmas

Krediidi kulukuse määr aitab teha keerulisi valikuid krediidimaailmas Krediidi kulukuse määr aitab teha keerulisi valikuid krediidimaailmas Helen Korju-Kuul Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna peaspetsialist Krediidi võtmine on muutunud aina keerukamaks,

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 353-1:2014+A1:2017 ALLAKUKKUMIST VÄLTIVAD ISIKUKAITSEVAHENDID. KUKKUMIST PEATAVAD SEADISED ANKURDATUD TROSSILE. OSA 1: KUKKUMIST PEATAVAD SEADISED JÄIGALT ANKURDATUD TROSSILE Personal

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 12572-1:2017 Artificial climbing structures - Part 1: Safety requirements and test methods for ACS with protection points EVS-EN 12572-1:2017 EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD

More information

Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) pöörab suurt tähelepanu meresõiduohutuse tagamiseks maailmameredel.

Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) pöörab suurt tähelepanu meresõiduohutuse tagamiseks maailmameredel. 1. Eesmärgid 1.1. Sissejuhatus Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) pöörab suurt tähelepanu meresõiduohutuse tagamiseks maailmameredel. Mereõnnetuste uurimine näitab, et 80% navigatsiooniga seotud õnnetuste

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 13949:2003 Hingamisvahendid. Avatud tsükliga, väliskeskkonnast isoleeritud, surulämmastikku ja hapnikku kasutav sukeldumisaparaat. Nõuded, katsetamine, märgistus Respiratory equipment

More information

EESTI STANDARD EVS-EN 15532:2008. Cycles - Terminology

EESTI STANDARD EVS-EN 15532:2008. Cycles - Terminology EESTI STANDARD EVS-EN 15532:2008 Cycles - Terminology EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev Eesti standard EVS-EN 15532:2008 sisaldab Euroopa standardi EN 15532:2008 ingliskeelset teksti. NATIONAL FOREWORD

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 958:2017 Mountaineering equipment - Energy absorbing systems for use in klettersteig (via ferrata) climbing - Safety requirements and test methods EVS-EN 958:2017 EESTI STANDARDI

More information

Tõnis Vilu ÖKOKRIITILISE ANALÜÜSI VÕIMALUSTEST UKU MASINGU LOODUSTEKSTI MÄLESTUSI TAIMEDEST NÄITEL. Magistritöö

Tõnis Vilu ÖKOKRIITILISE ANALÜÜSI VÕIMALUSTEST UKU MASINGU LOODUSTEKSTI MÄLESTUSI TAIMEDEST NÄITEL. Magistritöö TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Kirjanduse ja teatriteaduse osakond Tõnis Vilu ÖKOKRIITILISE ANALÜÜSI VÕIMALUSTEST UKU MASINGU LOODUSTEKSTI MÄLESTUSI TAIMEDEST

More information

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020 EESSÕNA Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on tänapäeval üks peamisi tööriistu mistahes majandus- ja eluvaldkonna konkurentsivõime

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 1069-1:2017 VEELIUMÄED. OSA 1: OHUTUSNÕUDED JA KATSEMEETODID Water slides - Part 1: Safety requirements and test methods EVS-EN 1069-1:2017 EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD

More information

Teostatavusuuring innovatsioonipoliitika nõudluspoole meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks Eestis

Teostatavusuuring innovatsioonipoliitika nõudluspoole meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks Eestis Innovation studies Teostatavusuuring innovatsioonipoliitika nõudluspoole meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks Eestis 23 2014 Teostatavusuuring innovatsioonipoliitika nõudluspoole meetmete väljatöötamiseks

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 402:2003 Hingamisteede kaitsevahendid enesepäästmise jaoks. Väliskeskkonnast isoleeritud, avatud tsükliga, suruõhku kasutav hingamisaparaat, millel on täismask või suuosa komplekt.nõuded,

More information

Lõppraport: Universaalse disaini kontseptsiooni rakendamise kaudu täieliku kaasamise saavutamine Mr Soren GINNERUP, Konsultant

Lõppraport: Universaalse disaini kontseptsiooni rakendamise kaudu täieliku kaasamise saavutamine Mr Soren GINNERUP, Konsultant . P-SG(2006)24 Final ap\rehab\ud\rd\2006\psg(2006)24 20.aprill 2007 PUUETEGA INIMESTE REHABILITATSIOONI JA INTEGRATSIOONI KOMITEE (OSALINE KOKKULEPE) Universaalse disaini Ekspertide Komitee (Ligipääsetavus)

More information

NÕUDLUSPOOLSE INNOVATSIOONIPOLIITIKA ROLL INNOVAATILISE TEGEVUSE EDENDAMISEL ETTEVÕTLUSSEKTORIS ÖKOINNOVATSIOONIDE NÄITEL

NÕUDLUSPOOLSE INNOVATSIOONIPOLIITIKA ROLL INNOVAATILISE TEGEVUSE EDENDAMISEL ETTEVÕTLUSSEKTORIS ÖKOINNOVATSIOONIDE NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Epp Kaasik NÕUDLUSPOOLSE INNOVATSIOONIPOLIITIKA ROLL INNOVAATILISE TEGEVUSE EDENDAMISEL ETTEVÕTLUSSEKTORIS ÖKOINNOVATSIOONIDE NÄITEL Magistritöö

More information