~ Eesti Töötukassa. Majandusaasta algus: Majandusaasta lõpp: Registrikood: EMTAKkood: 84301

Size: px
Start display at page:

Download "~ Eesti Töötukassa. Majandusaasta algus: Majandusaasta lõpp: Registrikood: EMTAKkood: 84301"

Transcription

1 ~ Eesti Töötukassa Majandusaasta aruanne Majandusaasta algus: Majandusaasta lõpp: Registrikood: EMTAKkood: Aadress: Lasnamäe Tallinn Eesti Vabariik Telefon: Faks: E-post: info@tootukassa.ee Interneti kodulehekülg: Audiitor: BOO Eesti AS

2 Sisukord Lühiülevaade Eesti Töötukassast 3 Juhatuse esimehe pöördumine aasta peamised suunad 6 Tegevusaruanne aasta eesmärgid ja nende täitmine Majanduskeskkonna mõjudja teenuste osutamine Raamatupidamise aastaaruanne 46 Bilanss 46 Tulemiaruanne 47 Netovara muutuste aruanne 48 Rahavoogude aruanne 49 Raamatupidamise aastaaruande lisad 50 Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted.50 Lisa 2. Raha 56 Lisa 3. Nõudedja ettemaksed 56 Lisa 4. Materiaalne põhivara 57 Lisa 5. Immateriaalne põhivara 57 Lisa 6. Kohustus hüvitiste ja toetuste osas 57 Lisa 7. Maksuvõlad 58 Lisa 8. Tulu töötuskindlustusmaksetest 58 Lisa 9. Kulu töötuskindlustushüvitistest 58 Lisa 10. Kodumaise sihtfinantseerimise tulu 59 Lisa 11. Välismaise sihtfinantseerimise tulu 60 Lisa 12. Kulu tööturumeetmete osutamisest 61 Lisa 13. Intressitulu 61 Lisa 14. Tegevuskulud 61 Lisa 15. Muud tuludjakulud 62 Lisa 16. Kasutusrent 62 Lisa 17. Tingimuslikud kohustused 63 Lisa 18. Tehingud seotud osapooltega 63 Lisa 19. Bilansipäevajärgsed sündmused 63 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 64 Tulemi jaotamise ettepanek 66 Juhatuse ja nõukogu liikmete allkirjad aasta majandusaasta aruandele 67 Eesti Töötukassa tulu vastavalt EMTAK 2016-le 68

3 Lühiülevaade Eesti Töötukassast Töötukassa viib ellu tööpoliitikatja korraldab töötuskindlustust eesmärgiga: saavutada tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive; ennetada pikaajalist töötust ja tööturult tõrjutust; toetada vähenenud töövõimega inimeste töötamistja tööle saamist ning tagada neile sissetulek; kindlustada töö kaotanud inimestele tööotsingute ajaks sissetulek; hüvitada töötajale töölepingu ülesütlemine koondamise korral; tagada töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. Eesmärkide täitmiseks töötukassa: aitab tööotsijatel leida tööd, osutades selleks vajadusel tööturuteenuseid, mis toetavad tööle saamist ning tõstavad kvalifikatsiooni ja konkurentsivõimet; vahendab tööandjatele sobivat tööjõudu ning toetab töötajate töölevõtmist; hindab inimeste töövõimet; maksab töötushüvitisi, mis võimaldavad majanduslikult toime tulla ja sobivat tööd otsida; maksab töövõimetoetust osalise töövõimega inimestele tööotsingute ajal (või sellega võrdsustatud tegevuste korral nagu õppimine jms) ja puuduva töövõimega inimestele sissetuleku tagamiseks; võtab osaliselt üle tööandja kohustused töötajate ees koondamise ja maksejõuetuse korral. Missioon Toetame töö ja töötaja leidmisel. Visioon Oleme parim ja teisi innustav tööturu organisatsioon Eestis ja Euroopas. Strateegilised eesmärgid Teenuste mõju suurendamine, kvaliteedi tõstmine ning kättesaadavuse tagamine. Töötukassa kompetentsikeskusena arendamine. Väärtused Usaldus - tunneme põhjalikult oma tegevusvaldkonda ning keskendume tulemuslikkusele, märkame ja arvestame kliendi individuaalseid võimalusi ja vajadusi, peame kinni heast tavast ja lubadustest, meie otsused on põhjendatud ja arusaadavad, tagame vahendite sihipärase kasutamise. Koostöö - oleme mõtestatud koostöö algatajad ja hoidjad, kuulame klientide ja partnerite ettepanekuid ning leiame koos lahendused, oleme oma klientidele ja partneritele kättesaadavad, abivalmid ning sõbralikud, töötame ühtse meeskonnana ja väärtustame igat oma kolleegi. Uuenduslikkus - omandame aktiivselt uusi teadmisi ning jagame kogemusi kolleegide ja partneritega, oleme loovad lahenduste leidmisel ja nende elluviimisel, kasutame efektiivselt kaasaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi lahendusi, toetame oma ideedega organisatsiooni arengut. Töötukassa kõrgeim organ on kuueliikmeline nõukogu, kus on võrdselt esindatud tööandjad, töötajad ja valitsus. Töötukassa tegevjuhtimise eest vastutab neljaliikmeline juhatus. Töötukassa organisatsioon koosneb keskkontorist ning 15 maakondlikust keskusest kokku 28 nõustamiskeskusega. Tallinnas asuva keskkontori vastutada on strateegiline juhtimine, arendustöö ja tugiteenuste osutamine. Lisaks menetletakse keskkontoris kõiki hüvitisi ja toetusi ning töövõime hindamise taotlusi. Samuti paikneb keskkontoris koondamistele reageerimise meeskond, kes osutab koondatavatele töötajatele uuesti tööle saamiseks vajalikku abi koondamisjuhtumitel üle Eesti. Maakondlikes osakondades nõustatakse tööd otsivaid inimesi ja tööandjaid ning osutatakse teenuseid, samuti tehakse inimese soovi korral hindamisintervjuusid töövõime hindamise taotluste täitmiseks. 3

4 Juhatuse esimehe pöördumine Hea lugeja! aasta oli töötukassale märgil ise tähtsusega. Meie tavapärastele tegevustele - tööd otsivate või töö vahetamisele ning karjäärimuutustele mõtlevate inimeste nõustamisele ja tööandjatele tööjõu vahendamisele - lisandus mitmeid uusi valdkondi. Stardipaugu sai pikalt ettevalmistatud töövõimereform. Esimest korda töötukassa praktikas rakendasime regionaalseid tööturumeetmeid - selleks, etjulgustada ettevõtjaid looma Ida-Virumaal uusi töökohti. Uue suunana töötasime välja töötust ennetavad tööturumeetmed, mis annavad meile tulevikus võimaluse paremini mõjutada tööturul toimuvat. Möödunud aasta oli paari eelmisega võrreldes erandlik, kuna tõusis nii hõive määr kui ka töötuse määr. Tööturuolukorra paranemist toetas tööandjate nõudlus tööjõu järele, kasvas ka töötukassa vahendatavate uute tööpakkumiste arv. Töötuse määr tõusis aga mitteaktiivsete inimeste arvu vähenemise tõttu. See on seotud nii pensioniea tõusu kui ka töövõimereformiga, mis tõi tööturule mitteaktiivsed osalise töövõimega inimesed. Töötuse määr tõusis aastataguseit 6,2 protsendilt 6,8 protsendile, jäädes Euroopa Liidu keskmisest näitajast siiski allapoole. Sarnaselt töötuse määra kasvuga suurenes kolm protsenti aasta keskmine registreeritud töötute arv. Tööd otsivate inimeste seas on viimasel aastal kasvanud nii pikaajaliste töötute kui ka vähenenud töövõimega tööd otsivate inimeste osakaal aasta lõpu seisuga oli registreeritud töötuid siiski mõnevõrra vähem, kui aasta varem ehk aasta teises pooles näitas tööturg paranemise märke ning tööd otsis detsembri lõpus inimest, aasta varem aga inimest. Töövõimereformi põhjalik ettevalmistus kandis vilja: õigeaegselt rakendusid uued teenused ning valmisid infosüsteemid. Viimane tagab sujuva infovahetuse riiklike registritega ning mugava iseteeninduskeskkonna meie klientidele. Uued tööturuteenused - tööalane rehabilitatsioon, kaitstud töö, kogemusnõustamine ja töölesõidu toetus - on hästi vastu võetud. Alates 1. juulist olime valmis hindama uue metoodika alusel inimeste töövõimet, maksma osalise või puuduva töövõimega inimestele töövõimetoetust ning hüvitama tööandjatele vähenenud töövõimega töötajate eest sotsiaalmaksu. Reformi ulatust arvestades sujus kõik ladusalt. Siiski vajab veel parandamist andmevahetus sotsiaalkindlustusametiga, mõnevõrra valmistab probleeme andmete olemasolu ja kvaliteet terviseinfosüsteemis. Samuti vajab töövõime hindamismetoodika jälgimist ning hindamise praktika ühtlustam ist. Alates aasta 1. maist pakume Ida-Virumaal töökohtade loomiseks ja ettevõtete laiendamisotsuste julgustamiseks töökoha loomise toetust. Kokku kasutas toetust mullu viis ettevõtet, kelle juures töötab aasta lõpu seisuga 151 töötajat. Ida-Virumaa keemiatööstuses koondatud inimeste aitamiseks kasutasime esmakordselt Eestis Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tuge. Uue teenusena said suurkoondamise käigus töö kaotanud inimesed taotleda tasemeõppe toetust ning õppida eesti keelt. Milline on töötukassa roll majanduspoliitikas? Me oleme aasta aastalt jälginud, millised on põletavad probleemid tööturul ja sellest lähtuvalt laiendanud sihtgruppe ning teenuseid, olgu selleks karjäärinõustamine töötavatele inimestele või tööturuteenuste avamine pensioniealistele inimestele. Möödunud aastal lõime tööjõubaromeetri, mis toetub meie ekspertteadmistele maakonna tasemel ja annab operatiivse ülevaate tööjõuvajadusest regionaalsel tasandil. Baromeetrit saavad lisaks meile kasutada tööotsijad tööalaste valikute tegemiselja tööandjad oma tegevuste planeerimisel. Pikaajaliselt on tööjõupuuduse trend Eestis kasvav. Seda mõjutavad demograafilised muutused, väljaränne ja majandusstruktuuri muutused. Tuleb pingutada, et võimalikult paljud inimesed saaksid kauem ja tulemuslikumalt töötada. Töötukassa nõukogu eestvedamisel töötasime möödunud aastal välja töötust ennetavad meetmed, millega saame toetada töötavate inimeste ümber- ja täiendusõpet ja tagada tööandjatele nende ootustele vastavate oskustega töötajad. Uusi meetmeid rakendame aasta l. maist ning loodame nende abiloluliselt paremini mõjutada tööturul toimuvat. 4

5 Töötukassa igapäevase töö süda on kvaliteetne ning tööandjate ja tööotsijate ootustele vastav töövahendus, mis toetub klientide tugevustele keskenduvale töökesksele nõustamisele ja mitmekesisele teenuste paketile. Eelmisel aastal nõustasime ligi 79 tuhande inimese tööotsinguid ning vahendasime üle 57 tuhande erineva töökoha, mida oli ligi kolmandik rohkem kui aasta varem. Tööandjate ja tööd otsivate inimeste kokku viimiseks korraldasime üle Eesti 18 töömessi, kus osales 539 tööandjat ning üle 22 tuhande tööotsija. Tööle saamist toetavatel teenustel osales aastal keskmiselt iga kolmas tööotsija, sh vähenenud töövõimega inimestest iga teine. Kõigil tööturuteenustel osaleti aasta jooksul kokku 102 tuhat korda, mida on 9 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Tööd otsivatele inimestele ja tööandjatele teenuste osutamiseks ning toetuste ja hüvitiste maksmiseks kasutasime eelmisel aastal kokku 140,6 miljonit eurot. Igal aastal annavad tööotsijad ja tööandjad meie tööle hinnangu rahuloluküsitlusel, kus rahuoluindeks püsib 80 palli lähedal. Et oma klientide arvamusi, ootusi ja kogemusi veelgi vahetumalt kogeda, osalesime sel aastal esmakordselt Paides toimunud Arvamusfestivalil, kus meie korraldada oli ühel festivalipäeval tööelu ala. Meie tänaseid ja tulevasi tegevusi on võimalik edukalt ellu viia töötukassa nõukogu - tööandjate, töötajate ja riigi - toetusel. Töötukassa avalik-õiguslik staatus, kolmepoolne juhtimine ja jagatud vastutus tööturuprobleemide lahendamise eest kindlustab, et töötukassa strateegilised suunad on läbimõeldudja valikud vastavad huvipoolte ootustele ning on jätkusuutlikult rahastatud. Tänan kõiki töötajaid ja partnereid usalduse ning tehtud töö eest. Head lugemist Meelis Paavel 5

6 2017. aasta peamised suunad aastal majanduskasv esialgsetel andmetel mõnevõrra kiirenes ning ka tööturul hõive kasvas. Samas kasvas ka töötute arv, mis oli eelkõige tingitud seniste mitteaktiivsete inimeste töötukassasse jõudmisest aastaks prognoositakse majanduskasvu jätkuvat kiirenemist, kuid ka jätkuvat töötuse määra tõusu. Viimase peamiseks põhjuseks on töövõimereformi tulemusena mitteaktiivsusest tööturule liikuvad inimesed. Alates 1. jaanuarist 2017 hindab töövõimet ainult töötukassa. Kui aastal hindas töötukassa ainult nende inimeste töövõimet, kellel ei olnud viimase viie aasta jooksul töövõimekaotust hinnatud, siis alates aastast lisanduvad klientide hulka inimesed, kelleloli varasemalt määratud püsiv töövõimetus ja kellel jõuab kätte korduvhindamise tähtaeg. Töövõime hindamise mahud kasvavad oluliselt, aastas pöördub töötukassa poole töövõime hindamise taotlemiseks hinnanguliseit inimest. Töövõime hindamise täismahus rakendamiseks: korraldame töövõime hindamise sujuva toimimise lisaks esmakordsetele taotlejatele ka töövõimekaotuse süsteemist üle tulevatele inimestele; jälgime ja analüüsime töövõime hindamise metoodika toimist praktikas ning vajadusel teeme ettepanekuid metoodika täiendamiseks; hindamise praktika ühtlustamiseks nõustame jajuhendame töövõime hindamise ekspertarste; jätkame vähenenud töövõimega inimeste teavitamist töövõime hindamise küsimustes. Töövõimetuse hindamise süsteemist töövõime hindamise süsteemi ületulevate vähenenud töövõimega inimeste arvu suurenedes kasvab ka igakuiselt töövõimetoetuse saajate arv. Neile tuleb tagada õigeaegne ja õiglases suuruses töövõimetoetuse väljamaksmine, sh tagada vajadusel toetus senises töövõimetuspensioni määras ja kontrollida igakuiselt töötavate vähenenud töövõimega inimeste sissetulekut. Samuti tuleb inimestele, kes esitasid töövõime hindamise taotluse õigeaegselt ja kelle töövõime on osaline või puuduv, tagada ühekordne täiendav töövõimetoetuse väljamakse seoses uuele toetuste väljamaksmise süsteemile üleminekuga aasta 1. maist hakkame pakkuma töötust ennetavaid teenuseid. Uue teenuste loomise ajendiks on vajadus senisest enam pöörata tähelepanu töötuse ennetamisele: ühelt poolt toetada töölt tööle liikujaid ja töötajaid, kes vajavad tööl püsimiseks tuge oskuste puudumise või aegumise tõttu; teisalt toetada tööandjaid vajalike oskustega tööjõu leidmisel ja ettevalmistamisel ning ümberkorralduste läbiviimisel. Uute teenustena lisanduvad olemasolevasse teenuste paketti: tasemeõppes osalemise toetus töötajale või registreeritud töötule, kes asub omandama kutseharidust, rakenduskõrgharidust või bakalaureuseõppe õppekavadel kõrgharidust; tööturukoolitus töötusriskis olevatele töötajatele koolituskaardi alusel; kvalifikatsiooni saamise toetamise teenus tööturukoolituse või koolitustoetuse toel toimunud koolituse läbinud töötajatele; koolitustoetus tööandjale töötajate teadmiste ja oskuste arendamiseks nende tööle asumisel ja kohanemisel muutustega tööandja majandustegevuses. Töötust ennetavate meetmete pakkumise ettevalmistamiseks: korraldame konkursi töötajate koolitamiseks koolituskaardi partnerite leidmiseks; valime koostöös Kutsekojaga valdkondiike tööjõuvajaduse uuringute tulemuste põhjal välja toetatavad põhikutsealad ning nendele vastavad õppekavarühmad ja/või õppekavad; teavitame töötajaid ja tööandjaid uutest teenustest. Olemasolevate teenuste arendamine: Karjäärinõustamise veebikeskkonna abil saavad erinevatest karjääriteemadest huvitatud inimesed arendada oma karjääriplaneerimise oskusi, lahendades interaktiivses vormis 6

7 ülesandeid ja tehes teste ning saada aktuaalset teavet karjääri kujundamisega seonduvatel teemadel. Veebikeskkond valmib augustis Uuendame töökeskse nõustamise alast koolitusprogrammi ja viime töökeskse nõustamise igapäevase juhendamise töökohale. Jätkame aastal alanud töövahendusteenuse arendustega: loome teenusstandardid, tööandjate strateegia ning muudame sobiva töö ja töötaja otsingu paindlikumaks. Täiendame töökoha loomise toetuse tingimusi, andes võimaluse kõigile kuni 3l taotluse esitanud tööandjatele saada toetust täisulatusesehk 12 kuud. Laiendame koostööd erinevate organisatsioonidega, jõudmaks veelgi enamate noorteni, sh NEET noorteni. Töötame EURES uue määruse rakendamiseks välja sobivate partnerite akrediteerimissüsteemi ning teeme sellest lähtuvalt partnerite valiku. Lisaks arendame ja käivitame uue EURES portaali. Pakkumaks avalikkusele paremat infot teadmispõhiste otsuste tegemiseks, alustame aastal uue aruandlus- ja statistikamooduli loomisega, mis annab põhjaliku ülevaate meie tegevusest sh hüvitistest ja toetustest ning teenustest. Infosüsteemide talituspidevuse ja menetlusprotsesside paindlikkuse tagamiseks uuendame tööturuteenuste infosüsteemi EMPIS tehnilise platvormi ning jätkame kindlustushüvitiste menetlussüsteemi TKIS2 arendustega. 7

8 Tegevusaruanne aasta eesmärgid! ja nende täitmine Töötukassa kompetentsikeskusena arendamine Juhtimine Töötukassa kõrgeim organ on kolmepoolne nõukogu, kuhu kuulub kuus liiget. Võrdselt kahe liikmega on esindatud tööandjad ning töötajad, Vabariigi Valitsus nimetab ühe liikme ning valdkonna eest vastutav minister on nõukogu liige ametikoha järgi. Osapooled vastutavad üheskoos tööhõive suurendamise, tööjõupuuduse vähendamise ja pikaajalise töötuse ennetamise eest. Nõukogu strateegilisteks ülesanneteks on tööhõiveprogrammi heaks kiitmine ning ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötuskindlustusmakse määra kehtestamiseks. Lisaks kinnitab nõukogu töötukassa arengukava, aastaplaani ja eelarve, võtab vastu muud arengut toetavad otsused ning jälgib nende täitmist. Töötukassa nõukogu+liikmed aastal: Jevgeni Ossinovski (tervise-ja tööminister), nõukogu liige alates , nõukogu esimees alates kuni ; Veiko Tali (Vabariigi Valitsuse esindaja), nõukogu liige alates ; Peep Peterson (Eesti Ametiühingute Keskliidu esindaja), nõukogu liige alates ; Ago Tuuling (Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni esindaja), nõukogu liige alates ; Toomas Tamsar (Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja), nõukogu liige alates ning nõukogu esimees kuni ; Tõnis Rüütel (Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja), nõukogu liige alates Nõukogu pidas aastal kaheksa (2015: 8) koosolekut ning võttis vastu 12 (2015: 17) otsust. Olulisemad nõukogus käsitletud teemad olid: aasta majandusaasta aruande ja tulemi jaotamise ettepaneku kinnitamine; aasta töötuskindlustusmakse määrade ettepaneku esitamine Vabariigi Valitsusele; töötukassa arengukava ning aasta eelarve ja aastaplaani kinnitamine; tööhõiveprogrammi muutmise ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele, mis sisaldas Ida-Virumaale töökoha loomise toetuse loomist; tööhõiveprogrammi kehtestamise ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele, mis sisaldas täiendavate tööturuteenustena töötust ennetavaid meetmeid. Töötukassa töödjuhib neljaliikmeline juhatus. Juhatus pidas aastal63 (2015: 53) koosolekut ning võttis vastu 197 (2014: 169) otsust aasta lõpu seisuga kuulusid juhatusse: Meelis Paavel (juhatuse esimees); Erik Aas (kindlustushüvitiste, töötutoetuse, töövõimetoetuse, ettevõtlustoetuse ning infosüsteemide valdkonna eest vastutav juhatuse liige); Pille Liimal (tööturuteenuste ja töövõime hindamise valdkonna eest vastutav juhatuse liige); Reelika Leetmaa (tööturu- ja tööturuteenuste analüüsi ning töötust ennetavate ja oskuste arendamise teenuste valdkonna eest vastutav juhatuse liige). Arengukavas seatud strateegilistest eesmärkidest ja indikaatoritest lähtuvalt on juhatuse igapäevatööks tagada teenuste kättesaadavus, kvaliteet ja mõju ning töötukassa kompetentsikeskusena arendamine. I Vastavalt Eesti Töötukassa arengukavale Nõukogu töös osaletud aja eest makstakse nõukogu liikmetele tasu Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnipalga alammääras. 8

9 Töö ja töötaja leidmise toetamisel on töötukassa töö peamiseks väljundiks inimeste töölerakendumine. Samuti on oluline tööle saamiseks vajalike teenuste kättesaadavus ning klientide rahulolu meie tööga aastal lisandusid senistele indikaatoritele neli uut indikaatorit, mis on seotud töövõimereformi rakendumisega ning sooviga tõsta fookusesse tööturul keerulisemas olukorras olevad sihtrühmad aastal täideti üheteistkümnest arengukava indikaatorist seitse (vt tabeli). Tabe11 Eesti1 r t oo ukassa arengu k ava III. dik 1 aatonite et' ar mille aastai Tulemus Eesmärk Tulemus Indikaator Uute töötuskindlustushüvitise saajate tööle rakendumine 71,6% ~73,1% 73,1% 12 kuu jooksul töötuna registreerimisest Uute töötute (va uued töötuskindlustushüvitise saajad ja vähenenud töövõimega töötud) tööle rakendumine 12 kuu 60,4% ~62,4% 62,8% jooksul töötuna registreerimisest UUS Uute vähenenud töövõimega töötute (va vähenenud töövõimega töötuskindlustushüvitise saajad) tööle rakendumine 12 kuu jooksul töötuna ~49,2% 51,3% regi streerim isest UUS Pikaajaliste töötute (va vähenenud töövõimega töötud) tööle rakendumine 12 kuu jooksul töötuna ~45,3% 41,7% registreerimisest UUS Uutest noortest (16-29) töötutest tööle rakendumine või õppima asumine või tööturukoolitusel või tööpraktikal osalemine 6 kuu jooksul töötuna ~64,5% 62,8% registreerimisest Töötutest (va vähenenud töövõimega töötud) tööturuteenustel osalejate osakaal keskmiselt kuus 34,3%* ~30% 33,4% UUS Vähenenud töövõimega töötute tööturuteenustel osalejate osakaal keskmiselt kuus ~30% 46,8% Pikaajaliste töötute (töötuna arvel 12 kuud ja enam) osalemine tööturuteenustel 12 kuu jooksul 92,3% ~90% 91,7% Tööotsijate lihtrahuloluindeks 82 ~80 82 Tööandjate lihtrahuloluindeks 80 ~80 80 Töötajate lihtrahuloluindeks 97 ~ * sisaldab kokku nil vähenenud töövõimega kuiteiste töötute tööturuteenustel osalemise osakaalu keskmiselt kuus Uue töö leidmise võimalus on alati suurem vahetult pärast töötuks jäämist, miloskused ja tööharjumus on veel värsked. Samas on tööotsijaid, kes on tööturult erinevalt põhjustel pikemalt eemalolnud või ei ole nende töötamine püsiva iseloomuga või nad alles sisenevad tööturule. Seetõttu jälgime inimeste töölerakendumist mitmes sihtrühmas, et meiloleks võimalik kavandada vajadusel täiendavaid meetmeid nende tööle aitamiseks. Alates aastast jälgime kord poolaastas töölerakendumise näitajaid 4, 6 ja 12 kuu jooksul ning seda kahes kliendirühmas: uued töötuskindlustushüvitise saajad, kes alustavad reeglina tööotsinguid vahetult pärast töökaotust ning teised uued tööotsijad, kes töötuskindlustushüvitist ei saa. Alates aastastjälgime sarnaselt ka vähenenud töövõimega inimeste ning pikaajaliste töötute töölerakendumist. Noorte töötute puhul on lisaks tööle rakendumisele oluline haridusse suundumine või uute oskuste ja kogemuste omandamine tööturukoolitusel või tööpraktikal. Kuigi aasta tööturu näitajad Statistikaameti andmetel paranesid ja näitasid viimase aastakümne kõrgeimat tööjõus osalemiseja hõive määra, siis registreeritud töötute arv oli aasta teises pooles võrreldes aastataguse ajaga kõrgem ning oli seda ka aasta kümnel esimesel kuul. Ka Statistikaameti andmetel töötuse määr aastal võrreldes eelneva aastaga kasvas, vaatamata jätkuvale hõive ja tööjõus osalemise määrade kasvule. Seega on tööturul olnud varasemaga võrreldes 9

10 teatud mõningaid negatiivseid ilminguid, mistõttu leidsid inimesed töö oodatust mõnevõrra aeglasemalt. Töölerakendumise tulemused (vtjoonis 1)näitavad, et kui varasematel aastatelliikusid töötuse alguses hüvitise saajad tööle peaaegu sama kiiresti, kui teised uued registreeritud töötud, kellel enamasti vahetu töötamise kogemus puudub või on väga lühiajaline, siis aastal liikusid töötuskindlustushüvitise saajad esimest korda tööle aeglasemalt. Samas on tööle liikumise määr töötuskindlustushüvitise saajate seas oluliselt kõrgem, kui vaadata tööle liikumisi üle pikema perioodi peale töötuks registreerimist. Meie hinnangul näitab see osaliselt hüvitise pärssivat mõju tööotsingutele töötuse algusperioodil ning teisalt võimalust otsida turvaliselt sobivat tööd ilma majandusliku surveta võtta vastu mis tahes töö. Ootuspäraselt liiguvad vähenenud töövõimega inimesed tööle aeglasemalt, sest nende takistused tööle asumisel on mõnevõrra spetsiifilisemad ja nende ületamine võtab rohkem aega, samuti ei leidu neile alati töötingimusteit ja koormuseit sobilikke tööpakkumisi. Igaljuhul on meie ülesanne kõiki tööotsijaid nõustada, et aja möödudes väheneb nii töökohtade valik kui pakutava töötasu suurus ning ka inimeste enda oskused ja motivatsioon vähenevad, mistõttu on mõistlik kaaluda igakülgselt võimalikke tööpakkumisi ja vajadust muutusteks, mida töötukassa saab toetada mitmekesise teenustepaketiga. 80% 70% 60% "10 40"10 30% 20% 10% 0% pa 2013 II pa 2014 I pa 2014 II pa 2015 I pa 2015 II pa 2016 I pa -uute töötute (va hüvitise saajad ja vähenenud töövõimega inimesed) tööle rakendumine 4 kuuga -uute töötute (va hüvitise saajad ja vähenenud töövõimega inimesed) tööle rakendumine 6 kuuga -uute töötute (va hüvitise saajad ja vähenenud töövõimega inimesed) tööle rakendumine 12 kuuga -hüvitise saajate tööle rakendumine 4 kuuga -hüvitise saajate tööle rakendumine 6 kuuga -hüvitise saajate tööle rakendumine 12 kuuga -vähenenud töövõimega inimeste (va hüvitise saajad) tööe rakednumine 4 kuuga -vähenenud töövõimega inimeste (va hüvitise saajad) tööe rakednumine 6 kuuga -vähenenud töövõimega inimeste (va hüvitise saajad) tööe rakednumine 12 kuuga Joonis 1 Töötute sisenemine hõivesse pa Rahandusministeeriumi viimase, aasta suvise majandusprognoosi kohaselt jääks järgnevatel aastatel töötuse määr ilma töövõimereformita sisuliselt samale tasemele. See tähendab, et majandusolukord ei toeta tööle rakendumise indikaatorite paranemist ning iga samm kõrgema taseme suunas nõuab järjest suuremat panust. Tihe koostöö tööandjate ja kohalike omavalitsustega ning mitmekesine ja ulatuslik teenusepakett soodustavad ka järgmistel aastatel inimeste mõnevõrra kiiremat tööle liikumist aastal on toetava tegevusena kavas rakendada töötust ennetavaid meetmeid, muuta töövahendusteenus paindlikumaks, keskenduda tööd otsivate inimeste tööturul vajaminevate oskuste arendamisele ning töötada välja põhimõtted tööl püsimise toetamiseks. Võrreldes aastaga kasvas aastal tööturukoolituselt töölerakendumine (vt joonis 2), mille üheks põhjuseks on tööotsijate ja nõustajate tõhusam koostöö koolitusvajaduse väljaselgitamisel. Mõnevõrra on võrreldes möödunud aastaga langenud tööpraktikalt töölerakendumine, kuid see näitaja püsib siiski kõrge. Väikesed muudatused tööpraktika tulemuslikkuses on seotud eelkõige senisest 10

11 suuremas mahus tööpraktika võimaldamisega vähenenud töövõimega inimestele, kellele see annab hea võimaluse proovida töö sobivust enda oskuste ja tervisliku seisundiga. Oleme analüüsinud nii tööturukoolituse' kui tööpraktika" mõju, millest nähtub, et mõlemad teenused on tööle aitamisel tulemuslikud ja kulu-tulusad. Järgnevatel aastatel soovime saavutatud taset hoida. 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2013 I pa 2013 II pa 2014 I pa 2014 II pa 2015 I pa 2015 II pa 2016 I pa 2016 II pa -tööpraktika lõpetamisest 6 kuu jooksul tööle rakendunud inimeste osakaal kõigist tööpraktikal osalenutest -koolituse lõpetamisest 6 kuu jooksul tööle rakendunud inimeste osakaal kõigist koolitusel osalenutest Joonis 2 Töölerakendunute osakaal6 kuujooksul peale koolituse/tööpraktika lõppemist Vähemalt kolm noort viiest (62,8%) läheb tööle või haridust omandama või koolituse / praktika käigus uusi oskusi ja kogemusi omandama. Aasta jooksul leiavad töö aga vähem, kui pooled (41,7%) pikaajaliselt töötud inimesed. Järgmistel aastatel soovime neid sihtrühmi hoida veelgi enam fookuses. Töölesaamist toetavatel teenustel osales pidevalt iga kolmas tööotsija, vähenenud töövõimega tööotsijatest pea pooled ning pikaajalistest töötutest (vähemalt 12 kuud töötuna registreeritud) osales aasta jooksul vähemalt ühel teenusel üheksa tööotsijat kümnest. Tagasiside klientidelt ja koostööpartneritelt aitab meil arendada organisatsiooni, et paremini vastata nende ootustele aasta lõpus korraldasime seitsmendat korda kliendirahulolu-uuringud tööotsijatele ja tööandjatele (vt joonis 3). Uuringutes osales tööandjat ja tööotsijat. Nii tööotsijate kui tööandjate üldine rahulolu on kõrge ja vastab ootustele: kõige enam ollakse mõlemal juhul rahul nõustamise protsessi ja nõustajate tööga. Samas hinnang vastavalt sobilike tööpakkumiste ja töötajate vahendamisele on madalam. Tööotsijate ja tööandjate rahulolu suurendamiseks alustame aastal töövahenduse teenuse arendustega. 3 MOJUANALUUS.pdf

12 o Rahulolu lihtindeks tööandjad _ tööotsilad _ kooslööpartnerid Joonis 3 Tööotsijate*, tööandjate ja koostööpartnerite rahulolu lihtindeks * tööotsijate rahulolu-uuringu andmed võrdlemisel aastate lõikes tuleb arvestada, et metoodikas toimus aastal muudatus, kus esmakordselt leiti rahuloluindeks paberküsitluse ja veebiküsitluse koondindeksina Klientide rahulolu sõltub muuhulgas teeninduskeskkonnast. Nõustamis- ja klienditeeninduskeskkonna parendamine toimus läbi kogu aasta. Uued kliendisõbralikudja uusi tegevusvaldkondi arvestavad funktsionaalsed bürood avasime Jõhvis, Narvas, Pärnus, Haapsalus, Tartus, Antslas, Lihulas ja Paides. Väiksemaid kohandusi tegime Jõgeva, Viljandi, Väike-Maarja, Valga ja Kuressaare büroodes. Büroode kujundamisel lähtusime ka MTÜ Ligipääsetavuse Foorumi ettepanekutest, et muuta teeninduskeskkonnad kasutajasõbralikuks ja turvaliseks erivajadustega tööotsijate!e. Kõik meie bürood on varustatud erivajadusi toetavate abivahenditega: digitaalsed!uubid, lugemisluubid ja allkirjaraamid nägemispuudega inimestele ning kuu!misvõimendid vaegkuuljate!e. Teeninduskeskkondade parendamisega jätkame ka aastal. Tööotsijate ja tööandjate muutuvate vajadustega saame arvestada siis, kui räägime aktiivselt kaasa tööpoliitika kujundamises. Kõige enam panustasime aasta esimesel poolaasta! töövõimetoetuse seaduse rakendusaktide väljatöötamisse. Lisaks esitasime oma praktilisest kogemusest lähtuvalt ettepanekuid vähenenud töövõimega inimestele suunatud teenuste osutamise parendamiseks. Koostöös sotsiaalministeeriumiga töötasime välja tööhõiveprogrammi muutmise eelnõu seoses töökoha loomise toetusega töökohtade loomiseks ja töötute töölerakendamiseks Ida-Virumaal. Samuti osalesime aktiivselt toetuse taotluse ettevalmistamisel Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondile tööturuteenuste osutamiseks Ida-Virumaal ja töötasime välja vastava teenuste paketi aasta teisel poolaasta! valmistasime ette uue tööhõiveprogrammi , mis muuhulgas sisaldab uusi nn ennetavaid meetmeid. Samuti osalesime tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muudatuste väljatöötamises seonduvalt äriühingu juhatuse liikme töötuna arvele võtmise võimaldamisega juhul, kui ta on samal ajal töötanud palgatööl ja tasunud töötuskindlustusmakseid. 12

13 Auditid andsid meile ühelt poolt kindlustunde, et organisatsiooni tegevused on suunatud eesmärkide täitmisele ning rakendatavad juhtimis- ja kontrollimeetmed toimivad nõutaval viisil, teisalt näitasid kätte kitsaskohad, kuhu edaspidi tähelepanu ja ressursse suunata. Olulisemad välisauditid aastal: Riigikontroll tegi järelauditi Riigi tegevus töötute aitamisel tööle5, kus soovitati riigil teenuste osutamisel senisest enam pöörata tähelepanu regionaalsetele eripäradele, avardada seadusandlusega töötute täiend- ja ümberõppe võimalusi ja integreerida erinevad tööjõuvajaduse prognoosid tööturukoolituste planeerimisse. Riigikontrolli audit Riigi tegevus töövõimereformi ettevalmistamisef veebruaris Audit märgib, et töövõimereformi edukaks rakendamiseks tuleb tõhustada SKAIS2 infosüsteemi arendusprotsessi ning parendada kohalike omavalitsuste valmisolekut sotsiaalteenuste osutamisel ja rahastamisel tulenevalt piirkonna vajadustest. Samuti antakse soovitus aastaks välja töötada töövõime toetamise süsteemi rahastamise altematiivid peale Euroopa Sotsiaalfondi rahastamise lõppu. I&T Advisor OÜ tegi ISKE auditi andmekogudele EMPIS, TETRlS ja Alfresco. Auditi tulemusena kinnitati, et vastavates andmekogudes on ISKE rakendatud, sh anti soovitusi täiendavateks parendustegevusteks. Saamaks kindlust infosüsteemide arendusprojektide kvaliteedile, auditeeris KPMG Baltics arenduslepingute eesmärgipärasust ja arendusmahtude põhjendatust. Auditi tulemusena kinnitati, et töötukassa tellitud infosüsteemide arendustööd on eesmärgipäraselt ja lepingu tingimustele vastavalt täide viidud. Olulisemad siseauditid aastal: Isikuandmete töötlemise audit. Auditi käigus puudusi ei tuvastatud, kuid anti soovitusi töötajate teadlikkuse tõstmiseks ning andmete töötlemise tehnoloogiliste protsesside täiustamiseks. Teenuste järelevalve järelaudit. Auditi peamine soovitus oli pöörata tähelepanu teenuste järelevalve tõhusamale planeerimisele. Tugiisiku teenuse audit. Auditi raames soovitati täpsustada teenuse vajaduse ja kestuse hindamise protsessi. Lisaks audititele tuvastati ja hinnati töövõimereformiga seotud riske mng töötati välja riskide maandamismeetmed. Rahvusvaheline koostöö on töötukassale oluline, kuna võimaldab õppida teiste riikide tööturuasutustelt, saada ideid parendustegevusteks ningjagada oma kogemusi. Töötukassa on Euroopa tööturuasutuste võrgustiku European Network of Public Employment Services (PES) liige, mille eesmärk on tugev ning sihipärane koostöö, et aidata kaasa Euroopa 2020 strateegias seatud tööhõivealaste eesmärkide täitmisele, vähendada töötuse ja tööturult eemaloleku kestust, parandada aktiivsete tööturumeetmete kvaliteeti ning tugevdada koostööd erinevate tööturu osapoolte vahel. Euroopa tööturuasutuste juhtide iga-aastased nõupidamised toimusid sel aastal Amsterdamis ning Bratislavas, kus prioriteetsed teemad olid pikaajaliste töötute tööturule integreerimine, noorte töötuse vähendamine ja ennetamine, pagulaste vastuvõtmine ning aitamine kohalikule tööturule, muudatuste juhtimine tööturuasutustes, IT -alased strateegiad tööturuasutustes ning benchlearning aastal võtsime osa kahest PES võrgustiku Peer Review' st Taanisja Horvaatias, kusjagasime Eesti kogemust karjäärinõustamisest ja töökeskse nõustamise põhimõtetest ning töötukassa andmebaaside ühildatavust teiste riiklike registritega X-tee kaudu. Lisaks osalesime Brüsselis Euroopa Komisjoni 5 EElDefault.aspx 6 Audit/24 22/language/ et-ee/default. aspx 13

14 korraldatud PARES Strategic Dialogue seminaril, mis keskendus parimate praktikate vahetamisele tööturuteenuste hankimise teemal. Aprillis toimus töötukassas PES võrgustiku benchlearning kvaliteedimudeli põhine kahepäevane välishindamine, millele eelnes enesehindamise, kus kirjeldasime ja hindasime erinevate töövaldkondade protsesse ja põhimõtteid. Välishindamise tulemusena valmis tagasisideraport parendusettepanekutega erinevates valdkondades, kus toodi esile ka töötukassa parimad praktikad, millest teised riigid võiksid eeskuju võtta aasta lõpuks olid kõik riigid benchlearning'u hindamise protsessi läbinud ning töötukassa osutus üheks paremini toimivaks tööturuasutuseks Euroopas. Maailma tööturuasutuste assotsiatsiooni WAPES liikmena osalesime juunis Rootsis Malmös toimunud seminaril, kus arutati tööturuasutuste rolli pagulaste integreerimisel tööturule. Balti riikide tööturuasutuste koostööleppe raames toimus aastal viis seminari parimate praktikate vahetamiseks: Lätis keskenduti EURES'e, pikaajalise töötuse, benchlearning'u ja töötute profileerimise teemadele; Eestis korraldasime seminari, vahetamaks kogemusi tööturuasutuste infosüsteemide arenduste, teenuste kvaliteedi hindamise ning riskijuhtimise valdkonnas; Leedus käisime tutvumas noortele ning vanernaealistele suunatud meetmetega ja sihtgrupipõhise nõustamisega. Töötukassa töötajad osalesid aastal 87 rahvusvahelisel seminaril või õppevisiidil, olulisemad neist olid: õppevisiidil Poolas tutvusime sealse koolitusfondi meetmega; külastasime Taani haridusministeeriumi eesmärgiga tutvuda sealse e-karjäärinõustamise teenusega; õppevisiidil Saksamaa tööturuasutusse tutvusime nende tulemusjuhtimissüsteemiga; Hispaanias noorsootöötajate konverentsil tutvusime erinevate meetoditega, kuidas kaasata noori efektiivsemalt tööturule aastal võõrustasime ka ise mitmeid kahepoolseid kohtumisi teiste riikidega asutustega: teist aastat võttis töötukassa praktikale Saksamaa tööturuasutuse ülikooli tudengid, kes kuu aja jooksul õppisid tundma kõiki töötukassa vastutusvaldkondi; meid külastas Läti delegatsioon, kuhu kuulusid sotsiaalministeeriumi, Läti tööturuasutuse ja sotsiaalkindlustusameti esindajad ning ekspertarstid, kes huvitusid töövõimereformist; koos Eesti Haigekassa ja Sotsiaalkindlustusametiga võõrustasime Soome sotsiaalkindlustusametit KELA, kes soovis tutvuda Eesti sotsiaalkindlustussüsteemiga; Ukraina tööturuasutuse delegatsiooniga arutati kahe riigi tööturuasutuste vahelise koostöö võimalusi ja edaspidiseid õppevisiite; Saksamaa tööturuasutuse juhatuse liige külastas töötukassat eesmärgiga õppida meie tulemusjuhtimissüsteemist, mis on PES võrgustikus parima praktikana esile toodud. Töötajate asjatundlikkus ning arendamine Töötukassas oli seisuga kokku 694 (20 IS: 591,5) ametikohta (196 keskkontoris ja 498 maakondlikes osakondades) ning 29,5 koosseisuvälist Euroopa Sotsiaalfondist ja 3 Euroopa Globaliseerumisfondist rahastatavat ametikohta ehk kokku 726,5 (20 15: 620,5) ametikohta, millest täidetud oli 692 ametikohta (2015: 605). Töötajate keskmine vanus on 40,6 aastat (2015: 41), mehi ja naisi on töötajate seas vastavalt 6,8% (2015: 7,1%)ja 93,2% (2015: 92,9%). Töötajatest on kõrgharidus 85,3% (2015: 83,9%), keskeri- või kutseharidus 7,7% (2015: 9,2%) ning keskharidus 7,1% (2015: 6,9%). 14

15 2016. aasta koolitusprioriteetideks olid nõustamisoskuste ja valdkonnaspetsiifiliste kompetentside arendamine, uute töötajate väljaõpe ning töövõimereformi käivitamist toetavate teadmiste ja oskuste andmine töötajatele. Suuremad koolitusprojektid: efektiivse nõustamise oskuste ja töökeskse nõustamise koolitused; tööalase rehabilitatsiooniteenuse koolitus juhtumikorraldajatele; puuetega kliendi eripärade tutvustamise koolitused erinevate puuete spetsiifikast ülevaate saamiseks ning praktiliste oskuste andmiseks puudega inimeste teenindamisel; psüühikahäirete tundmise ning toimetulekustrateegiate ja probleemilahendamise oskuste koolitused olukordades, mis võivad tekkida psüühikahäirega kliendiga suhtlemisel; individuaalne supervisioon nõustajatele; korruptsioonivastase seaduse koolitused aasta lõpu seisuga toimus kokku koolituspäeva (20 15: 7 229), millest sisekoolituspäevad moodustasid 42% (2015: 45%). Aasta keskmine koolituspäevade arv ühe töötaja kohta oli 11,5 (2015: 13,2)(vtjoonis 4). 14,00 T I I 12,00 _j_ , , , ,4 10,2 7,8 7,6 4, _ ,1 3,9 39% 49% 4,0 36% 13,2 7,3 45% 11,5 80% 700A> 6,7 60% 500/0 42% 40% 30"';' 5,9 20% 10% % _ sisekoolituspäevade arv töötaja kohta vällskoolltuspäevade arv töötaja kohta -sisekoolituspäevade osakaal Joonis 4 Eesti Töötukassa keskmine koolituspäevade arv töötaja kohta Töötajate tööga rahulolu väljaselgitamiseks viisime taas läbi töörahulolu-uuringu, millest võttis osa 81% (2015: 83%) töötajatest Keskmine rahulolu erinevate alaskaalade lõikes kogu töötukassas on 2016, aastal5-pallisel skaalal4,3 palli (2015: 4,3; 2014: 4,2; 2013: 4,1) (vtjoonis 5). 15

16 100% 96% 97% 96% 90% 80% 70% 60% 40"Ai 30% 20% 10% 0% uuringus osalenud töötajate osakaal rahulolevate töötajate osakaal Joonis 5 Töörahulolu-uuringu tulemused IKT ja protsessijuhtimise arendused Toetavja läbimõeldud info-ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus tõstab nii teenuste kättesaadavust kui kasutajasõbralikkust, lihtsustab töötajate tööd ja parandab suhtlust partneritega aasta suurimaks infotehnoloogiliseks väljakutseks oli töövõimereformi II etapi tähtaegne käivitamine infosüsteemides alates 1. juulist 2016, kuid olulisi teemasid oli teisigi: Aasta esimeses pooles vahetati välja tulemüürid keskkontoris ja VPN-seadmed maakondades, et tulla toime suurenenud töötajate arvust tuleneva koormuse kasvuga ja tagada töötukassa töötajatele tõrgeteta töö infosüsteemidega alates 1.juulist. EMPIS-es arendati 1. maiks Ida-Virumaa töökoha loomise toetuse teenus ja tehti täiendusi teenustesse seoses EGF programmi teenusepaketiga. 1. juulist alustas töötukassa tööd uute infosüsteemidega - töövõime hindamise ja töövõimetoetuse infosüsteem TETRIS ning selle ekspertarstide moodul REDIS. Töövõime hindamise, töövõimetoetuse ja tööandja eest sotsiaalmaksu hüvitamise avaldusi sai hakata esitama läbi töötukassa iseteenindusportaali. 6. detsembril tegi töötukassa oma kodulehel avalikuks tööjõuvajaduse baromeetri kaardirakenduse, mille kaudu on võimalik infot saada erinevate ametikohtade üle- või puudujäägi kohta üle Eesti maakondade lõikes. 9. detsembril alustasid töötukassa hüvitiste menetlejad tööd uue infosüsteemiga TKIS2, milles toimub koondamishüvitise menetlemine. Ülejäänud hüvitiste liikide arendused valmivad aaasta jooksul, misjärel vana infosüsteem TKIS suletakse. Oluliste andmevahetuste osas valmisid aasta lõpuks andmevahetused Sotsiaalkindlustusametiga (töövõime hindamise taotluste esitamise võimalus nii töötukassas kui sotsiaalkindlustsametis) ning Omnivaga (TVT maksete kojukanne) ning parandati andmevahetust tervise infosüsteemiga. Detsembris valmis töötukassa e-arvete moodul, mille tulemusel on töötukassa valmis e-arveid vastu võtma kõigilt partneritelt a lõpuks viis töötukassa kõik oma infosüsteemide andmevahetused teiste registritega üle uuele X-tee versioonile 6. 16

17 Välis- ja sisekommunikatsioon Klientide, partnerite ja teiste huvipoolte informeerimine töötukassa tegevustest, klientide õigustest ja kohustustest ning tööturuolukorrast on töötukassa igapäevane töö aastal anti välja 71 eestikeelset ja 70 venekeelset (20 15:kokku 51ja 50) pressiteadet. Klientidele tehti 43 masspostitust, millest suurima mahuga olid kutsed töömessidele ning tööandjate teavitamine sotsiaalmaksu soodustuste uuest korraldusest. Meediakajastusi oli kokku (2015: 4395), millest (2015: 891) oli venekeelses meedias. Avalikkusega suhtlemiselolid märksõnadeks: töövõimereform: teenused vähenenud töövõimega inimestele; suurkoondamised ja Ida-Virumaa tööturu olukord; töökoha loomise toetus ja EGF meetmed; töötukassa töömessid maakondades; töövõime hindamine, töövõimetoetus ja sotsiaalmaksu soodustus - 1.juuli muudatused; töötuskindlustusmakse määr; töötukassa koostöölepped tööandjatega; töötust ennetavad meetmed. Kõige suurema ja kasvava kasutajate hulgaga infokanaliks on töötukassa portaal (koduleht ja iseteenindus), mida külastas möödunud aastal (2015: )7unikaalset külastajat aastal jätkasime sotsiaalmeedia võimaluste kasutamist, kus nt Facebookis on meil ca (2015: ca ) jälgijat aastal kasvas võrreldes eelnevate aastatega oluliselt töötukassa kõnekeskuses vastatud kõnede arv, ulatudes (2015: ) (vt joonis 6), samuti suurenes e-kanalite (portaal, e-post) kaudu saabuvate infopäringute arv: keskmiselt vastati 142 (2015: 123) kõnele ja 10 e-kirjale (2015: 9) tööpäevas aastal võtsime portaali statistika loendurina kasutusele Google Analytics 'i, mis ei loenda teiste masinate poolt automaatselt tehtavaid päringuid kasutajate statistika hulka ja on seega täpsem kui eelnevalt kasutuselolnud Snoobi statistikamoodul. Portaali kasutamise aktiivsust näitab, et lehekülgede vaatamiste arv on vaatamata masinpäringute statistikast väljajätmisele kasvanud. 17

18 % % 90% 91% 90% 91% 88% 89% - r- 90" o - I--- I--- I--- r- - I--- t-- I--- I--- r--- I---'-- r- - N r-... r-. N OO r-. 0\ OO OO 0\ CI CI "" "" 10 I--- I--- I--- I--- :---- r---- :i! r \ 10 "" g 10 - I---.-t I--- 11\ I--- "" N I--- N r--- r--- r- N "" "" - I--- t--- I--- t--- r--- r---- r- - I--- I--- I--- r--- r--- r--- r _kõnekeskuses vastatud kõnede arv -kõnekeskuse teenindustase N 80% 70"10 60"10 50% 40% 30"10 20"10 10"10 0% Joonis 6 Töötukassa kõnekeskuses vastatud kõnede arv ja teenindustase aastal jätkasime Rahvusringhäälingus toodetava telesarja Meie inimesed toetamist. Saatesarjaga soovime tõsta teadlikkust töötukassa võimalustest ning suurendada tööd otsivate inimeste kindlustunnet uue töö leidmisel aasta lõpuks oli toodetud kokku 190 saadet, millest aastaljõudis eetrisse 38. Koostöö jätkub ka aastal. 18

19 Teenuste mõju suurendamine, kvaliteedi tõstmine ning kättesaadavuse tagamine Uued tööturuteenused vähenenud töövõimega inimestele aastal alustati uute vähenenud töövõimega inimeste tööturuteenuste (sh tööalane rehabilitatsioon, kaitstud töö, kogemusnõustamine, saatja sõidukulu hüvitamine ja töölesõidu toetus) pakkumisega. Aasta lõpuks oli töötukassal tööalase rehabilitatsiooni teenuse koostööpartnereid 62. Asutused paiknesid 13 maakonnas, teenuse osutajad puuduvad Raplamaal ja Hiiumaal, sh Hiiumaal ei ole ühtegi rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks vajaliku tegevusloaga asutust. Tööalane rehabilitatsioon on inimestele, kel on vähenenud töövõime tõttu mitmeid takistusi ja kes vajavad seetõttu tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks erinevate spetsialistide abi. Teenusele suunamise maht suurenes aastajooksul järk-järgult, teenusekasutajatest moodustasid veerandi töötavad inimesed, kes kasutasid teenust töövõime säilitamise ja tegevusvõime arendamise eesmärgil. Kaitstud töö teenuse osutamine on käivitunud enamikes suuremates linnades, sh Tallinnas, Tartus, Valgas, Pärnus, Rakveres, Jõhvis, Narvas, Sillamäel, Raplas, Võrus, Põlvas. Viljandis. Aasta jooksul sõlmiti leping kaitstud töö teenuse osutamiseks 132 psüühikahäirega, 56 intellektipuudega ja 18 liitpuudega inimesele. Kaitstud töö on inimestele, kes ei ole valmis kohe avatud tööturul tööle asuma, sest puude või terviseseisundi tõttu ei suuda nad töötada tavapärastes töötingimustes ning vajavad töö leidmiseks ja tööle asumiseks pidevat juhendamist. Teenus kestab kaks aastat, esimesel aastal hinnatakse ning arendatakse inimese tööoskusi, leitakse sobiv töö ning inimene alustab töötamist kaitstud tingimustes. Teisel aastal töötab inimene avatud tööturul, teenuseosutaja tugi väheneb ajasjärkjärgult aastal teenusele suunatud inimesedjõuavad avatud tööturul töötamise etappi aastal. Kogemusnõustamise teenus käivitus planeeritust väiksemas mahus aastal sõlmiti esimesed lepingud teenuse osutamiseks psüühikahäirega, liikumispuudega ja nägemispuudega inimestele. Psüühikahäirega inimestele osutatakse teenust Tallinnas, Tartus, Kiviõlis, Rakveres ja Pärnus. Liikumispuudega ja nägemispuudega inimestele pakutakse teenust Tartus. Peamiseks probleemiks on olnud teenuseosutajate ning sobiva ettevalmistusega kogemusnõustajate vähesus. Kogemusnõustamise teenuse kättesaadavuse parandamiseks ning pakkujate võrgustiku tugevdamiseks viidi läbi kohtumisi ja arutelusid sihtgrupi esindajate ning potentsiaalsete teenuse osutajatega. Kahe uue toetusena käivitati saatja sõidukulu maksmine ja töölesõidu toetus, millest rohkem on kasutust leidnud viimane. Saatja sõidukulu hüvitataksejuhul, kui vähenenud töövõimega inimene vajab ühistranspordiga tööle sõitmiseks teise inimese abi. Töölesõidu toetus on mõeldud vähenenud töövõimega inimesele, kes ei saa oma puude või tervisehäire tõttu käia tööl ühistranspordiga, vaid peab selleks kasutama isiklikku sõiduautot, taksot või eritransporti aastajooksul esitati 283 töölesõidu toetuse avaldust. Töötust ennetavate meetmete väljatöötamine aastal valmistati ette aasta 1. maist rakenduvad uued teenused: Tasemeõppes osalemise toetuse eesmärgiks on toetada erialase hariduseta, vananenud oskustega ja/või tervise tõttu ametit vahetama sunnitud töötajaid ja registreeritud töötuid kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekavadel kõrghariduse omandamisel; Tööturukoolitusel koolituskaardiga saavad lisaks registreeritud töötutele õiguse osaleda ka töötusriskis töötajad. Sihtrühma laiendamise eesmärgiks on toetada nende töötajate hõives püsimist, kellel on oht kaotada töö oskuste puudumise, tööturu vajadustele mittevastavuse või terviseseisundi tõttu; Kvalifikatsiooni saamise toetamise teenust laiendatakse ka töötajatele, kes on eelnevalt läbinud tööturukoolituse või koolitustoetuse toel toimunud koolituse. Sihtrühma laiendamise 19

20 ajendiks on motiveerida kvalifikatsiooni taotlemistja tõendamist pärast koolituse läbimist ning tõsta seeläbi töötavate inimeste kvalifikatsioonija konkurentsivõimet. Koolitustoetus on suunatud tööandjale, toetamaks töötajate tööalaste teadmiste ja oskuste täiendamist lähtudes tööandja vajadustest. Koolitustoetust makstakse uute töötajate värbamisel ja muutuste olukorras, sh tööandja majandustegevuse ümberkorraldamisel, uue tehnoloogia kasutuselevõtmisel või kvalifikatsiooninõuete uuenemise!. Värbamise olukorras makstava koolitustoetuse eesmärgiks on tööjõupuuduse leevendamine kasvava tööjõunõudlusega kutsealadel ning töötajate liikumise toetamine valdkondade vahe!. Muutuste olukorras makstava koolitustoetuse eesmärgiks on töötajate oskuste arendamine, tulemaks toime toimunud muutustega ning töötajate liikumise toetamine uuele ametikohale ettevõtte sees. Õigeaegne ja vajadusekohane abi tööandjale ja töötajale Tõstmaks tööandjate teadlikkust ja valmisolekut vähenenud töövõimega inimeste värbamiseks ja neile töökohtade loomiseks/säilitamiseks osutame alates aastast Euroopa Sotsiaalfondi toel tööandjate teavitamise ja nõustamise teenust aastalosutasime teenust individuaalse lähenemisena 19 korral tööandja juures kohapeal ning lisaks korraldasime teavitus- ja nõustamisürituse valitsussektori personalitöötajatele aasta teises pooles alustasime piirkondlike teavitusüritustega kohalikele tööandjatele, kes erivajadusega töötaja värbamise ja toetamise teemadest huvitatud. Piirkondlikke üritusi toimus kuues maakonnas. Tööandjate huvi erivajadusega inimeste värbamise ning töötamise toetamise osas rohkem infot saada on aastajooksuljõudsalt kasvanud. Eesmärgiga soodustada tööd otsivate inimeste suuremat liikuvust ja tõsta nende valmisolekut vastu võtta elukohast kaugemal asuv töökoht ning seeläbi lühendada töötuse kestust, maksame alates aastast sõidukulude hüvitamiseks mobiilsustoetust töötule, kes läheb Eesti piires tööle kodukohast vähemalt 30 km kauguselevõi kaugemale aastal määrati mobiilsustoetust 391 korral. Mobiilsustoetuse pakkumine on rakendunud prognoositust tagasihoidlikumalt, kuna tingimustele vastavaid kliente on olnud vähem. Ida-Virumaa majandusarengu toetamine aasta mais alustasime töökoha loomise toetuse maksmist tööandjatele, kes Ida-Virumaal võtavad ühe kuu jooksul tööle vähemalt 20 inimest, kes on olnud maakonnas töötuna registreeritud vähemalt kuus kuud aastal sai töökoha loomise toetust 5 ettevõtet, kus alustas töötamist 151 inimest. Reageerimaks tõhusamalt Ida-Viru maakonna suurkoondamistele, hakkasime alates aastajuulist Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) toel pakkuma suurkoondamiste (ettevõtetest AS Eesti Energia, AS Nitrofert või AS Viru Keemia Grupp ning nende tütarettevõtetest) käigus töö kaotanud inimestele täiendavaid tööturuteenuseid aastal sisenes tasemeõppe toetuse meetmesse 123 inimest, tööturukoolitusele 135 inimest, eesti keele koolitusele 59 inimest ja mobiilsustoetust hakkas saama 14 inimest. Tööandjale koolituskulude hüvitamise juhtumeid ei olnud. Noortele töökoha tagamine Võrreldes aastaga rakendus aastal Minu esimene töökoht teenusega tööle enam noori. Kui aastal rakendus 212 noort, siis aastal360 noort. Lisaks sellele, et meetme raames maksame tööandjale palgatoetust erialase hariduseta ja vähese töökogemusega noore tööleaitamiseks, saame hüvitada ka noore tööalase koolituse kulu. Koolituskulude hüvitamisi oli aastal 47 (2015:17). Lähtuvalt tööandjate tagasisidest tõhustame Minu esimene töökoht meetmepaketi osas info jagamist. Karjääriteen uste arendamine Mitteaktiivsete ning töötavate inimeste huvi karjäärinõustamise vastu on aastal võrreldes aastaga suurenenud. Sellele on aidanud kaasa nii üldine teadlikkuse tõus sellise võimaluse olemasolust, 20

21 kui ka aasta jooksul toimunud teavitustegevused tele- ja raadioreklaami näol aastal viisime mitteaktiivsetele ja töötavatele inimestele karjäärinõustamist läbi 7542 korral ning aastal juba korral. Alates aasta novembrist on töötavatel ja mitteaktiivsetel inimestel võimalik karjäärinõustamisele aega broneerida ka töötukassa iseteenindusportaalis aastal viisime läbi ideekonkursi karjäärinõustamise veebikeskkonna parima lahenduse leidmiseks. Ideekonkursi tulemusena valis zürii välja parima ideekavandi. Karjäärinõustamise veebikeskkonna abil saavad erinevatest karjääriteemadest huvitatud inimesed arendada oma karjääriplaneerimise oskusi, lahendades interaktiivses vormis erinevaid ülesandeid ja tehes teste ning saada aktuaalset teavet karjääri kujundamisega seonduvatel teemadel. Veebikeskkond valmib augustis EURES aastal korraldasime kolmandat korda üle-euroopalise online-töömessi Work in Estonia eesmärgiga viia kokku Eesti tööandjad, kes on valmis värbama tööjõudu välismaaltja tööotsijad mujalt Euroopast. Spetsiaalses veebikeskkonnas said tööandjad avaldada oma tööpakkumisi, ettevõtet tutvustavaid videoklippe ning viia läbi online-intervjuud sobivate kandidaatidega. Aastajooksul tutvustasime tööjõu värbamisvõimalusi mujalt Euroopast mitmetel tööandjatele suunatud kohtumistel, sh üleriigilise ettevõtlusnädalala raames ja Tartus toimunud rahvusvahelisel STARTUp kontaktmessil. Lisaks tutvustasime töötamisvõimalusi Eestis Soome IT spetsialistide töömessil Talent IT. Samuti osalesime Soomes Microsoft'i ja Nokia IT spetsialistide koondamisüritusel (kokku kümnel korral) ning Läti, Leedu ja Poola töömessidel. Koostöö kohalike omavalitsustega pikaajaliste ja sotsiaalsete erivajadustega töötute tööleaitamiseks Koostöö kohalike omavalitsustega on jätkuvalt näidanud häid tulemusi. Tänu intensiivsele koostööle oleme leidnud järjest enam võimalusi tööturul keerulisemas olukorras olevatele klientidele sobivaima ja piirkonna eripärasid arvestava sisuga teenuse korraldamiseks. Kui aastal korraldasime koostöös kohaliku omavalitsusega tööharjutusi 9 korral, siis aastal alustasime üle Eestijuba 16tööharjutuse grupiga. Positiivselt on siin mõjunud kohalike omavalitsuste omavaheline aktiivne kogemuste vahetamine, mille tulemusena on järjest enam tekkinud omavalitsusi, mis ise pöörduvad töötukassa poole sooviga teha koostööd piirkonna töötute tööturule toomiseks. Koostöölepete sõlmimine tööandjatega aastal sõlmisime üle Eesti 15 koostöölepet piirkondlikult oluliste tööandjatega: Jõgevamaa, AS VaImeco; Lääne-Virumaa, AS OG Elektra; Valgamaa, AS Valga Haigla; Viljandimaa, MTÜ Töötoad; Järvamaa, AS Eesti Pagar; Läänemaa, Nurme Production OÜ; Ida-Virumaa, Svarmil AS; Hiiumaa, Hiiumaa Tarbijate Ühistu; Saaremaa, Saaremaa Tarbijate Ühistu; Tartumaa, AS HANZA Mechanics Tartu; Pärnumaa, Aknakoda OÜ; Põlvamaa, Põlva Tarbijate Ühistu; TalIinnja Harjumaa, SOL Baltics OÜ, Kaubamaja AS; Ida-Virumaa, Fortaco Estonia OÜ aasta lõpu seisuga on Eesti Töötukassal kokku 30 tööandjatest koostööleppe partnerit aastal korraldasid PES võrgustiku liikmed esimest korda Euroopa tööandjate päeva, et pöörata tähelepanu tööandjatele kui tööturuasutuste olulistele koostööpartnerite ning klientidele. Töötukassa kutsus tööandjate päeva raames kõik oma tööandjatest koostööleppepartnerid Pärnu töömessile, kus arutleti üheskoos Eesti tööturu arengute ning töötukassa uute töötust ennetavate meetmete üle. 21

22 Teenuste efektiivne, ühtsetel põhimõtetel ja kasutajasõbralik korraldus Suurt rõhku pöörame sellele, et meie tehtavad arendused tõstaksid teenuste efektiivsust, et arendatavad tegevused oleksid kasutajasõbralikud ning toimiksid ühtsetel põhimõtetel aastal uuendasime töökeskse nõustamise põhimõtteid, toetamaks nende põhimõtete läbivat kasutamist, olenemata pöördumise viisist, kohast või ajast. Läbi kval iteetse töökeskse nõustamise tagame igale kliendile talle vajaliku toe ning asjakohased teenused. Iseteenindusportaali arendused aitavad kaasa kiiremale ja sujuvamale suhtlemisele nii klientide kui partneritega ning vähendavad paberil asjaajamist. Iseteenindusportaali kasutajate arv on kasvanud alates selle võimaluste avardumisest aasta esimesel poolel pidevalt (vt joonis 7), ent kasvupotentsiaali on veelgi aasta II poolaastal lisandusid iseteenindusportaali uued taotlused (töövõime hindamise, töövõimetoetuse, sotsiaalmaksu maksmiseks erijuhtudel taotlused), mis suurendasid iseteenindusportaali kaudu esitatavate taotluste arvu ja osakaalu II pa" 32,6% 2016 I pa 12,8% 2015 II pa 11,2% 2015 I pa 9,3% 2014 II pa _ 6,1% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 35% Joonis 7 Iseteenindusportaalist esitatud avalduste osakaal * JIpoolaastallisandusid iseteenindusportaali uued taotlused Töömessid Tööandjateja tööotsijate kokkuviimiseks korraldasime aastal üle Eesti 18 töömessi (2015: 17). Kokku oli töömessidel esindatud 539 tööandjat (2015: 382) ja messe külastas hinnanguliseit tööotsijat (2015: ). Koostöö edendamine teenusepakkujatega Kuivõrd töötukassa ei osuta kõiki teenuseid ise, vaid ostab neist paljusid sisse, teeme pidevalt koostööd nii teenuste pakkujatega kui ka vastavat valdkonda eest vedavate organisatsioonidega.. Aastajooksul tegime tihedat koostööd vähenenud töövõimega inimeste teenuste osutajatega, toimus 10 laiapõhjalisemat kohtumist rehabilitatsiooniteenuse, kaitstud töö ja kogemusnõustamise teenuse osutajatega ning mitmeid asutuste külastusi ja kohtumisi konkreetsete teenuseosutajatega. Toimus aruteluseminar abivahendite müügi ja rendiga tegelevate ettevõtetega töötamiseks vajalike abivahendite teenuse korralduse ja kitsaskohtade teemal. Toimus koostööseminar tugiisikutele, kes osutavad hetkel kehtivate tugiisikuga töötamise lepingute raames tugiisikuga töötamise teenust. 22

23 Kohtusime suuremate töövõime hindamise arstliku ekspertiisi teenuse pakkujatega ning arutasime töövõime hindamise ekspertiiside kitsaskohti. Kohtusime puuetega inimeste organisatsioonide esindajatega, et arutada töövõimereformi rakendumise esimese aasta kogemusi. Septembris 2016 korraldasime meistriklassi tööharjutuse ja tööklubi teenuste teemadel. Meistriklassis osalesid nimetatud teenuste juhendajad ning toimusid erinevad temaatilised töötoad, kus teemadena käsitleti näiteks alkoholiprobleemiga klientide ning psüühilise erivajadusega klientide osalemist teenustel. Kvaliteetsete ja tulemuslike teenuste tagamiseks jätkati hankepartneritele ühiste teabepäevade korraldamisega aastal toimus kaks (2015: 2) teabepäeva, mille raames andis MTÜ Avitus ülevaate, kuidas juhendada psüühilise erivajadusega kliente, lisaks tavapärased teemad nagu ülevaade eesolevatest tööturuteenuste riigihangetest ning teenuse lepingu täitmisest. Päeva teises pooles toimusid töötoad järgmistel teemadel: tööturukoolitus, nõustamisteenused, töövalmidust toetavad teenused ning töövõimet toetavad teenused. Teenuste mõjuhindamine ja järelevalve aastal jätkasime aastal alustatud nõustamissageduse mõju analüüsiga. Kui aastal uurisime seda, kuidas mõjutab töötute tööle või mitteaktiivsusesse liikumist see, kui tihti nad oma nõustaja juures käivad, siis aastal uurisime lisaks nõustamise kvaliteedi mõju. Kui keskmise kvaliteediga sagedasemal nõustamisel on ainult osadele töötute gruppidele positiivne mõju tööle liikumisele ning tihti esineb mõju mitteaktiivsusesse liikumisele, siis kõrge kvaliteediga nõustamise puhul on võimalik mõju mitteaktiivsusesse liikumisele suuresti vältida. Kõrge kvaliteediga nõustamiseks arvestasime nõustamised, mille tegi konsultant, keda osakonnajuhataja peab suurepäraseks nõustajaks ja teistele eeskujuks aastal vaatame lisaks nõustamissageduse mõju haridusse liikumisele ning tööturuteenustele liikumisele. Uuringu lõppraport valmib aastal. Lisaks viisime aastalläbi tööotsingut toetavate teenuste analüüsi, kus olid vaatluse all tööotsingu töötubaja tööklubi. Analüüsist selgus, et aastajooksul pärast tööotsingut toetaval teenusel osalemist on tööle rakendunud 59% osalejatest. Analüüsi lõppraport valmib aastal aastal koostame süvaanalüüsi tugiisikuga töötamise teenusel osalejate kohta. Jätkuvalt pöörame igapäevaselt suurt tähelepanu teenuste kohta tagasiside saamiseleja selle analüüsile. Lisaks ennetavale koostööle teenuste osutajatega kvaliteetse teenuse osutamiseks kontrollitakse neid pisteliselt ka teenuse toimumise ajal aastal viisime läbi 1213 (2015: 1356)kohapealset kontrolli, millest ehk 89% (2015: 94%) vastas teenuse osutamine nõuetele ning leitud mittevastavused likvideeriti pea kõigil juhtudel kokkulepitud ajajooksul või peale meeldetuletust. Lisaks paikvaatlustele öeldi teenuse osutamise leping üles kolmel korral ning viiel korral rakendati leppetrahvi. Eesmärgiga saada teenuste kvaliteedi kohta rohkem sisulistja süsteemsemat tagasisidet meie klientidelt, töötasime aastal koostöös uuringufirma Kantar Emoriga välja teenuste kvaliteedihindamise küsimustiku. Väljatöötatud küsimustikuga viisime läbi pilootuuringu kolmel tööturuteenusel - tööotsingu töötuba, tööklubi ja tööharjutus - osalejate seas. Pilootuuring näitas, et 85% vastanutest pidasid teenust vajalikuks ja 89% jäid teenuse kvaliteediga rahule. Arvestades pilootuuringu tulemusi ning uuringufirma soovitusi, lepime aastal kokku edasised tegevused, kuidas töötukassa hakkab edaspidi teenuste kvaliteedihindamise süsteemi haldama ja arendama. Esitatud tagasinõuete arv on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 190 võrra ning summaliselt esitati nõudeid euro võrra vähem. Kokku esitati aastal 669 tagasinõuet summas eurot (2015: 859 nõuet summas eurot). Kuna paljud tagasinõuete esitamise alused on seotud töötamisega töötuna arveloleku ajal, on töötamise registrist õigeaegselt saadavad töösuhete andmed aidanud oluliselt vähendada õigusliku aluseta makstud summade ning esitatavate tagasinõuete hulka. 23

24 Tagasinõuete jääk (vt joonis 8) on viimastel aastatelolnud langustendentsis, ulatudes aasta lõpus euroni ( : eurot) aastaloli laekumiste summa ( eurot) euro võrra suurem kui aasta jooksul esitatud tagasinõuete summa kokku ( eurot) o Joonis 8 Tagasinõuete jääk 31. detsembri seisuga Teenuste jätkusuutiik rahastamine Töötukassa teenuseid rahastati aastal neljast allikast: Tulu töötuskindlustusmaksest töötuskindlustushüvitis, kindlustushüvitis koondamise korral, maksejõuetushüvitis, sotsiaalmaks hüvitisteit, aktiivsed tööturumeetmed ja tegevuskulu sh töövõime hindamine. Riigieelarve vahendid aktiivsed tööturumeetmed, erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise kulu, töövõimetoetus ning töötutoetus. Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendid aktiivsed tööturumeetmed ja nendega seotud kulu. Globaliseerumisega kohanemise Euroopa Fondi (EGF) vahendid aktiivsed tööturumeetmed ja nendega seotud kulu Ida-Virumaal. Kindlustusreservid on olulised, sest majanduskasvu ajal kogutud reservide toel saab majanduslanguse ajal hüvitisi välja makstaja teenuseid osutada töötuskindlustusmakse määrasid kiirelt tõstmata aastal ületasid jooksvad tulud kulusid 1,3 korda (2015: 1,3). Töötukassa aasta eelarves oli planeeritud töötuskindlustusmaksete laekumisi kokku 158,9 miljonit eurot, sh kindlustatute kindlustusmakseid 103,3 miljonitja tööandjate kindlustusmakseid 55,6 miljonit eurot. Tegelik laekumine oli prognoositust 0,2 % suurem: kindlustatute makseid laekus 103,5 miljonitja tööandjate makseid 55,7 miljonit eurot (vt tabei2). 24

25 Tabel2 Kindlustusmaksete/ laekumine aastate lõikes {tuhandetes eurodes) Kindlustatute töötuskindlustusmaksed Tööandjate töötuskindlustusmaksed Intressitulu teenis töötukassa rahandusministeeriumiga sõlmitud hoiulepingu alusel aastal 920 tuhat eurot, mida on vähem kui eelnevatel aastatel. TbI3T''' k. I. a e öötu assa mvesteermgu- ja mtressrtu u Ja toot us aastate 01 es Investeeringutulu (miljonites eurodes) 3,5 4,3 1,7 2,2 1,1 0,9 Investeeringute keskmine aastane tootlus 1,2% 1,0 % 0,3% 0,4% 0,2% 0,1% aasta lõpu seisuga oli töötukassa netovara koguväärtus 694,3 miljonit eurot (vt joonis 9), sh 352,2 miljonit eurot töötuskindlustushüvitiste sihtfond; 172,0 miljonit eurot koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitiste sihtfond; 59,6 miljonit eurot tööturuteenuste- ja toetuste sihtkapital; 68,5 miljonit eurot reservkapital ning 42 miljonit eurot aastajaotamata tulem ::::I QJ... nl r:: ::::I Joonis 9 Töötukassa netovara väärtus seisuga aastate lõikes (tuhandetes eurodes) Töötukassa prognoosi järgi laekub aastal töötuskindlustusmakseid kokku 171,2 miljonit eurot, millest 111,3 miljonit eurot on kindlustatute ja 59,9 miljonit eurot tööandjate maksed. Töötuskindlustusmaksete laekumise suurem prognoos võrreldes aastaga on seotud keskmise palga suurenemisega, mille mõju ületab hõivatute arvu mõningase vähenemise mõju oli kindlustatu maksemäär 2,8%ja tööandja maksemäär 1,4%; oli kindlustatu maksemäär 2,0% ja tööandja maksemäär 1,0% ning alates IS kindlustatu maksemäär 1,6% ja tööandja maksemäär 0,8% 25

26 2017. aasta prognoosi kohaselt suurenevad töötuskindlustuse kulud nii teenuste kui hüvitiste osas. Hüvitistega seotud töötuskindlustuse kulud suurenevad kokku 77,1 miljoni euroni seoses palgakasvust tuleneva keskmise hüvitise kasvu ning pikema kindlustusstaaziga hüvitise saajate osakaalu suurenemisega. Tööturuteenuseid rahastatakse sihtkapitalist tööhõiveprogrammi elluviimiseks 28,6 miljoni euro ulatuses ning Euroopa Sotsiaalfondi TAT3 programmi tööturuteenuste osutamiseks töövõimereformi sihtrühmale kaasfinantseering sihtkapitalist on 2,5 miljonit eurot. Tegevuskuludeks on aastal prognoositud 38,8 miljonit eurot (sh töövõime hindamise kulud 7,9 miljonit eurot). Töötukassa varade väärtus suureneb aastal eelarve kohaselt 24,6 miljoni euro võrra ning aasta lõpuks on netovara suurus hinnanguliseit 718,9 miljonit eurot. Lisaks rahastatakse tööturuteenuseid- ja toetusi riigieelarvest, Euroopa Sotsiaalfondi ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahenditest. Riigieelarvest on planeeritud töötutoetuse kuludeks 13,0 miljonit eurot, töövõimetoetuse kuludeks 88,5 miljonit eurot ning erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmiseks 50,8 eurot. Lisaks eraldatakse riigieelarvest töötukassa sihtkapitalist rahastatava tööhõiveprogrammi rakendamiseks 3,0 miljonit eurot ning Euroopa Sotsiaalfondi TAT programmide rakendamise kaasfinantseeinguks 0,6 miljonit eurot. Euroopa Sotsiaalfondist rahastatakse tööturuteenuseid 17,3 miljoni ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist 0,6 miljoni euro ulatuses. Kokku on aastaks kavandatud erinevateks hüvitisteks ja toetusteks 229,4 miljonit eurot ning tööturuteenusteks 52,5 miljonit eurot. 26

27 Tabel4. Eelarve täitmine 2016 (tuhandetes eurodes, aasta kohta) 20I6.a a. TÄITMISE 20IS.a. 20IS.a. TÄITMISE EELARVE TÄITMINE % EELARVE TÄITMINE 0/. TULUD Kindlustatute töötuskindlustusmaksed , ,8 Tööandja töötuskindlustusmaksed , ,8 Kodumaine sihtfinantseerimine , ,6 Välismaine sihtfinantseerimine Il , ,5 Intressitulu , ,8 KOKKUTULUD , ,3 KULUD TÖÖTUSKlNDLUSTUSE KULUD Töötuskindlustushüvitised , ,6 Koondamishüvitis , Il ,6 Tööandja maksejõuetuse hüvitis , ,6 Hüvitistelt makstav sotsiaalmaks Il , ,8 Kokku töötuskindlustuse kulud , ,4 TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE KULUD Töötutoetus , ,5 Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks , ,1 Töövõimetoetus ,6 0 0 x Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulud ,8 33 Oll ,3 TAT karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine , ,3 TAT tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks , ,9 TAT tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale ,1 0 0 x TAT töövõimesüsteemi toetavad tegevused ,2 0 0 x Programm Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toetuse kasutamise tingimused ,0 0 0 x Kokku tööturuteenuste ja toetuste kulud , ,6 TÖÖTUKASSA TEGEVUSKULUD Personali- ja juhtimiskulud, sh , ,2 Tööjõukulud , ,3 muu personalikulu , ,6 Majanduskulud , ,4 Infotehnoloogia kulud , ,8 Muud tegevuskulud , ,2 Töövõime hindamine ,2 0 0 x Eelarveline reserv , ,0 Kokku tegevuskulud , ,9 KOKKUKULUD , ,4 TULEM , ,7 27

28 Majanduskeskkonna mõjud ja teenuste osutamine aastal jätkus aasta kokkuvõttes mõnevõrra tööturuolukorra paranemine - tööjõus osalemise määr ning tööhõive määr tõusid, mille üheks põhjuseks oli mitteaktiivsuse vähenemine. Tööturuolukorra paranemisele aitas kaasa tööandjate suurem nõudlus tööjõu järele, mis väljendus vabade töökohtade arvu kasvus. Samas tõusis ka töötuse määr, mis on samuti mõjutatud mitteaktiivsuse vähenemisest, sest osad neist inimestest liikusid ka töötusesse. Mitteaktiivsete arvu vähenemisel mängib rolli nii pensioniea tõus kui ka aastal käivitunud töövõimereform, mille eesmärk on tuua vähenenud töövõimega inimesi tööturule. Juulis käivitunud töövõimereformi mõjul tõusis registreeritud töötute hulgas vähenenud töövõimega inimeste arv. Sellele vaatamata töötukassa klientide koguarv aasta jooksul siiski vähenes ning aasta lõpu seisuga oli registreeritud töötuid 4,5% vähem kui aasta lõpus aasta keskmine registreeritud töötute arv jäi siiski ligi 3% kõrgemaks aasta keskmisest registreeritud töötute arvust aastal avaldatud majandusprognoosid nägid ette töötuse vähenemist (vaatamata aasta keskel käivitunud töövõimereformile) ning töötuse määra oodati aastal vahemikus 5,8--6,3% (vt tabel 5). Töötukassa tugines aasta eelarve prognoosimisel rahandusministeeriumi aasta suvise majandusprognoosi põhistsenaariumile, mis eeldas aasta keskmise töötuse määra langemist 6,3%-ni. Tegelikkuses kujunes aasta keskmine töötuse määr prognoositust madalamaks ning aasta töötuse määr prognoositust kõrgemaks. Tabe aastaiava Idaut d tööt oo use maara prognoost 'd Rahandusministeeriumi 2015.a. kevadine põhiprognoos 6,1 5,8 5,5 5,5 5,5 Rahandusministeeriumi 2015.a. suvine 9,4 6,5 6,3 7,2 8,4 põhiprognoos Euroopa Komisjon 2015.a. talvine prognoos 6,8 5, Eesti Panga 2015.a. detsembriprognoos 5,9 5,8 7,1 - - Tegelik 6,2 6,8 Koos tööturu aktiivsuse suurenemisega kaasnes ka kuu keskmise kindlustatute arvu suurenemine 0,5% võrra. Töötuskindlustusmaksest laekunud tulu kasvas võrreldes aastaga 6,3% ning vastas prognoositule. Kuigi uusi töötuid tuli aastal arvele mõnevõrra vähem, kui eelneval aastal, oli töötuskindlustushüvitiste maaramrsi veidi rohkem ning aastal suurenesid kulud töötuskindlustushüvitisele võrreldes aastaga ligi 8% võrra, kujunedes prognoositust mõnevõrra suuremaks. Kulude suurenemise põhjuseks on nii suurenenud hüvitise määramiste arv kui ka keskmise määratud hüvitise kasv. Koondamishüvitise kulud suurenesid aastal aastaga võrreldes 13% võrra ning kujunesid prognoositust suuremaks. Koondamishüvitise kulude kasvu põhjuseks on samuti nii suurem hüvitise määramiste arv ning ka keskmise koondamishüvitise suurenemine. Tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise kulud suurenesid aastal eelneva aastaga võrreldes 34%, kuid osutusid prognoositust mõnevõrra väiksemaks. Kulud maksejõuetushüvitisele suurenesid peamiselt suurema määramiste arvu tõttu, kuid veidi tõusis ka määratud hüvitis. 28

29 Kulud töötutoetusele suurenesid aastal 7% võrra ning moodustasid prognoositust 93%. Kulude suurenemine tulenes töötutoetuse päevamäära tõusust, samas kui töötutoetuse määramiste arv veidi vähenes ning toetuse maksmise kestus ühe päeva võrra lühenes. Erijuhtudel riigi poolt makstava sotsiaalmaksu kulu kujunes aastal kokkuvõttes mõnevõrra väiksemaks, kui prognoositud ning moodustas 98% prognoositust aasta juulist makstava töövõimetoetuse kulu oli prognoositust tunduvalt madalam, moodustades 37% eelarvest. Töövõimetoetuse kulu kujunes madalamaks, kuna töövõimetoetuse saajate arv oli prognoositust väiksem, seda nii väiksema töövõimehindamise taotlejate arvu tõttu kui ka seetõttu, et töövõime hinnati vähenenuks väiksemal arvul taotlejatest. Kulud aktiivsetele meetmetele suurenesid aastal eelneva aastaga võrreldes Il %, kuid osutusid prognoositust väiksemaks. Kokkuvõttes suurenes töötukassa netovara aastal 42 miljoni euro võrra aasta lõpuks oli töötukassa netovara maht 694,3 miljonit eurot. Registreeritud töötus aastat iseloomustab kokkuvõttes keskmiselt suurem registreeritud töötute arv võrreldes aastaga. Samas oli aasta lõpuks registreeritud töötuid arvel vähem kui varasemal aastal aastaloli keskmine registreeritud töötute arv ehk 3% suurem kui aastal. Keskmiselt oli ühes kuus registreeritud töötuid ehk samuti 3% rohkem kui eelneval aastal. Võrreldes töötute koguarvu aastase kasvuga vanuserühmas aastat, kasvas registreeritud töötute arv mõnevõrra vähem (vt joonis 10) ning aasta lõpus registreeritud töötute arv vähenes. Kui aasta viimases kvartalis moodustas registreeritud töötute arv 64% kõigi töötute arvust, siis aasta lõpus oli see osakaal 61%. Aasta viimasel päevaloli töötuna registreeritud inimest (sh 5328 vähenenud töövõimega registreeritud töötut), mida on 4% võrra vähem, kui varasemal aastal > "' Gl 1;; Gl E ] Töötute arv(vanus15-74) -Reg. töötutearv -Uute reg.töötutearv -Arveloleku lõpetamised Joonis 10 Töötus ja registreeritud töötus Eestis Uued registreeritud töötud Uusi registreeritud töötuid lisandus aastajooksul ehk 3% vähem kui eelneval aastal. Kõige suurem oli uute registreeritud töötute juurdevool tavapäraselt esimeses kvartalis. Teises kvartalis lisandus kõige vähem uusi töötuid, kuid kolmandas ja neljandas kvartalis uute töötute arv taas kasvas. 29

30 2016. aastajooksul registreeritud töötutest 80% olid eelneva 12 kuujooksul töötanud. Võrreldes aastaga on uute registreeritud töötute seas vähenenud nende osakaal, kelle töösuhe lõppes oma algatusel või poolte kokkuleppel (l protsendipunkti) aastal registreeritud uutest töötutest oli 62% töö kaotanud tööandja algatusel või lepingu tähtaja möödumisel, aastaloli see näitaja 63%. Töötuna arveloleku lõpetamised aasta kokkuvõttes oli uute registreeritud töötute arv väiksem kui aastal ning samuti oli uute töötute arv väiksem arveloleku lõpetamiste arvust: aasta jooksul lõpetati arvelolek juhul..sellest tulenevalt oli aasta lõpuks arvelolevate töötute arv väiksem, kui eelneva aasta lõpus aasta jooksul lõpetatud arvelolekutest 68% lõpetati seetõttu, et töötu andis teada tööleasumisest. Võrreldes aastaga on tööle rakendunute osakaal tõusnud 1 protsendipunkti. 17% töötuna arvelolekutest lõpetati põhjusel, et töötu ei pöördunud enam töötukassasse kokkulepitud ajal nõustamisele või ei täitnud tööotsingu nõudeid. Eelneva aastaga võrreldes on selliste arvelolekute osakaal vähenenud 2 protsendipunkti. Inimese enda soovil lõpetati arvelolek 12% juhtudest ning ülejäänud põhjusteloli oluliselt väiksem osakaal (vt tabelit 6). Vähenenud töövõimega töötute puhul aasta teisel poolaastal lõpetatud arvelolekutest lõpetati 56% töölerakendumise tõttu ja 24% isiku enda soovil. Tabe 16. Registreenitudu töötut oo u e arve 0 e u <1J_e arruse_]joijuse.nmg aastai Arveloleku lõpu põhjused Lõpetamiste Osakaal Lõpetamiste Osakaal arv I~etamistest arv lõpetamistest Rakendumine * % %...Tööle % %...Töötukassa antud ettecötlustoetuseqa ettexötjaks hakkamine 415 1% 398 1%... Ettexötjaks hakkamine Töötukassa toetuseta 233 0,4% 196 0,3% Vanaduspensioniikka jõudmine 271 0,4% 479 0,7% Ennetähtaegse vanaduspensioni määramine 316 0,5% 403 0,6% Isiku enda soovil % % Määratud ajal pöördumata jätmine, tööotsimisnõuete või individuaalse tööotsimiskava rikkumine "/ % Muud põhjused 963 2% % KOKKU LÖPETAMISI % % Registreeritud töötud aasta lõpus moodustasid registreeritud töötud 4,4% Eesti tööjõust vanuses 16 - pensioniiga?(vt joonis 11).Võrreldes eelneva aasta lõpuga on registreeritud töötuse määr langenud 0,2 protsendipunkti. Kõige suurem oli registreeritud töötuse määr Ida-Virumaal (10,1%) ning Valgamaal (7,6%). Kõige madalam oli registreeritud töötus Harjumaal (3,2%) ning Tartumaal (3,5%). Kõige enam vähenes töötuse määr aasta lõpu seisuga Valgamaal (1,8 protsendipunkti), Läänemaal (1,6 protsendipunkti) ning Jõgevamaal (1,3 protsendipunkti). Registreeritud töötus suurenes võrreldes eelneva aasta lõpu seisuga ainult ühes maakonnas - Järvamaal (0,2 protsendipunkti). 9 Tööjõu näitajana kasutatud Eesti Statistikaameti poolt avaldatud aasta keskmist. 30

31 % e 8000 M.. OI '5 ~ 6000 Q: tö it? - 1:2l.!... 0'... it? r-t-r- <D, it? it? n'> n'> -,.._ r-, ~45 4,4% ~... /... ~ 0 it? ~ it? r-, ",' <D N <t' it? <t' <t' <t' it? co it? it? co,,.._, <D, 0 n'>' it? nn n'> N 813 '" n'>' rt> D D el D 1113r E5 D lill I t I I t Fr 9%.. :M :M E OI <II.. 6% :õ = :0 3% 0% ab OI Q: C:::=J Registreeritud töötuid Eesti keskmine reg. töötuse määr Reg.töötuse määr Joonis 11 Registreeritud töötus maakonniti aasta lõpus aasta lõpus moodustasid vähenenud töövõimega registreeritud töötud keskmiselt 18,7% kõigist registreeritud töötutest (vt joonis 12). Kõige suurem oli vähenenud töövõimega töötute osakaal Jõgevamaa (30,7%) ning Põlvamaa osakonnas (26,4%) ning kõige madalam Hiiumaa (9,2%)ja Tallinna ja Harjumaa osakonnas (12,7%).!> !'II 1600 ~ :õ 1400 : ~ ~ 1000 : 800 E ig 600 :0 :s 400 '1:1 E 200 Gl e Gl..c :!'II :> o r- -:,,0 r-. 0 ~~ """ <D' *- 0, *- oo *- 187%.. rt") Ne~ C; ~ ;f!.:' ~ ~.... N N ~ ~ ~.~ I.-? ' N N 0 rt") ~ *- *- - N _oc; _nö' 0 _':t..j15 - ~ ~ r-. <Ii ~ ~ ~ ",' *- r-. -n- N ~ '* '"'!. n I I I I I I nl n n _O 11 _0, 35%.. 30% 1;; 25% :0.. Gl ::J :õ 20"10 IIÕ 15% ~ ii!'ii 10"10..:.: ~ 0 5% 0% ~ Vähenenud töövõimega registreeritud töötuid Osakaal kõigist registreeritud töötutest Keskmine osakaal kõigist registreeritud töötutest Joonis 12 Vähenenud töövõimega registreeritud töötute osakaal maakondlike osakondade lõikes aasta lõpus Aastataguse ajaga võrreldes on registreeritud töötute sooline jagunemine jäänud üsna sarnaseks. Kui aasta lõpus moodustasid mehed 47,3% registreeritud töötutest, siis aasta lõpus oli nende osakaal suurenenud 47,6%-ni (vt tabel 7). Aastataguse ajaga võrreldes on natuke muutunud töötute vanuseline jaotus. Võrreldes aasta lõpu seisuga on veidi vähenenud 16-24aastaste ning 25-54aastaste osakaal ning suurenenud vanemaealiste töötute osakaal. Kui aasta lõpus oli 12,3% 31

32 arvelolevatest töötutest aastased, siis aasta lõpus oli neid 11,2% aastaste osakaal on vähenenud 69,1%-It 68,5%-le. Üle 55aastaste töötute osakaal suurenes samal ajal 18,6%-lt 20,3%-le. TbI7R' a e. egtstreerttu. d töötute soo a vanusej_aotus 2015.Ja aasta C>}2_us Sugu Vanus Kokku Mehed Naised üle reg. töötute arv osakaal koguarvust 100% 47,3% 52,7% 12,3% 69,1% 18,6% reg. töötute arv osakaal koguarvust 100% 47,6% 52,4% 11,2% 68,5% 20,3% Registreeritud töötute seas oli aasta lõpu seisuga kõige rohkem üldkeskharidusega (24%) ja põhiharidusega (16%) inimesi (vtjoonis 13). Kõrgharidusega oli aasta lõpu seisuga 19% registreeritud töötutest. Kutsekeskharidusega (põhi- ja keskkoolibaasil) oli 25% registreeritud töötutest. Võrreldes aastataguse ajaga on töötute jagunemine haridustaseme lõikes jäänud sarnaseks. Bakalaureusekraad \ 7% Rakenduskõrgharidus 5% 12% Magistri- või doktorikraad Põhihariduseta 2% Põhiharidus r kutseharidusega i::=:- 2% Kutsekeskharidus põhikoolibaasil 15% keskkoolibaasil 10% Joonis 13 Registreeritud töötute jagunemine haridustaseme lõikes aasta lõpus aasta lõpus arvelolnud töötute seas, kes omasid eelnevat töökogemust, oli enim lihttöölisi (22%), oskus-ja käsitöölisi (18%) ning teenindus-ja müügitöötajaid (17%; vtjoonis 14).Võrreldes aasta lõpu seisuga on vähenenud ametnike (2 protsendipunkti) ning seadme-ja masinaoperaatorite osatähtsus (1 protsendipunkt) ning suurenenud lihttööliste ning tehnikute ja keskastme spetsialistide osatähtsus (2 protsendipunkti). 32

33 Seadme- ja masinaoperaatorid +--; 11% Sõjaväelased 0,1% 7% Tippspetsialistid 7% Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised 2% 6% Tehnikudja keskastme spetsialistid 10% Joonis 14 Varasema töökogemusega registreeritud töötute ametialane jaotus viimase töökoha järgi aasta lõpus Riskirühma kuuluvate registreeritud töötute osakaal aasta lõpu seisuga on võrreldes aastataguse ajaga veidi tõusnud. Kui riskirühma kuulunuid oli aasta lõpus 68% registreeritud töötutest, siis aasta lõpus oli neid 70%. Vähenenud töövõimega registreeritud töötute osatähtsus suurenes aastaga oluliselt (12%-lt 19%-le). Samuti suurenes võrreldes aasta lõpu seisuga pikaajaliste töötute osakaal. Kui aasta lõpus oli 29% kõigist arvelolnud töötutest pikaajaliselt ilma hõiveta (st vähemalt 12 kuud järjest, noored 6 kuud), siis aasta lõpuks oli nende osakaal tõusnud 32 protsendini. Kokkuvõttes suurenes aastaga inimeste osakaal, kes kuulusid kasvõi ühte riskirühma. Tööturuteenused Võrreldes aastaga suurenes aastal märgatavalt töötukassa kaudu vahendatavate töökohtade arv aastajooksul oli töötukassal vahendada töökohta, mida on eelneva aastaga võrreldes 28% rohkem (vt joonis 15). Aasta jooksul lisandunud uute töökohtade arv suurenes võrreldes eelmise aastaga 29% Erinevaid vahendatud töökohti o Lisandunud tööpakkumised Joonis 15 Vahendatud töökohtade arv aastal 33

34 Töötukassa vahendatavate tööpakkumiste arvu võrdlus Eesti Statistikaameti avaldatava statistikaga kõigi vabade töökohtade kohta näitab, et töötukassa turuosa hakkas kiiresti kasvama alates aastast (vt joonis 16) ning on viimastel aastatel püsinud samasel tasemel aasta välteloli töötukassa vahendatavate töökohtade osakaal Eestis keskmiselt 47%. Turuosa suurendamiseks teeb Eesti Töötukassa, peaasjalikult spetsiaalselt tööandjatega koostöö tõhustamiseks värvatud tööandjate konsultantide kaudu, aktiivselt teavitustööd tööandjate seas, et nad kasutaksid nii töötukassa töövahendusteenust kui ka oleksid teadlikud täiendavate teenuste kasutamise võimalustest. Iseteenindusportaali kaudu usaldasid tööandjad aastal vahendada 56% töötukassa vahendatavatest töökohtadest, aasta varem oli see osakaal 55% rJ'1o '" :;; Gl -c OI a ~... Gl -c OI.l:I OI > rJ'1o 5rJ'1o ~ ::I 4rJ'1o :;... :li III OI 3rJ'1o... 2rJ'1o lrj'1o :I :1; :0 I- 0% -Vabade ametikohtade arv Eestis -Töötukassa vahendatavadtöökohad -Töötukassa turuosa Eestis Joonis 16 Töövahenduse turuosa Allikad: Statistikaamet, Eesti Töötukassa'? Võrreldes registreeritud töötute arve ja töötukassa vahendatud vabu töökohti aasta lõpu seisuga on kõige väiksem konkurents vaba töökoha pärast seadme- ja masinaoperaatorite hulgas, kus ühe pakutava töökoha kohta oli kolm töötut. Väike konkurents on samuti teen indus- ja müügitöötajate hulgas, kus kandideerib ühele kohale kuus inimest ning oskustöötajate ja käsitööliste seas, kus viimati töötasid samal ametialal seitse inimest. Kõige suurem konkurents ehk kõige rohkem töötuid ühe vakantsi kohta onjuhtide hulgas (35 inimest ühe vahendatava töökoha kohta). Tõenäoliselt on selle põhjuseks jätkuvalt töötukassa väiksem osatähtsus juhtide vakantside osas võrreldes teiste ametialadega. Alates aastast osutatakse vähenenud töövõimega tööotsijatele paljusid teenuseid eraldi programmist Tõõturuteenuste osutamine tõõvõimereformi sihtrühma/e. Selle programmiga lisandus vähenenud töövõimega tööotsijatele ka mitmeid uusi teenuseid. Vaadates aga teenustel osalemist kõigi klientide peale kokku, siis oli aastal tööturuteenustel osalemisi keskmiselt 14% võrra rohkem, kui aastal. Kuigi aasta jaanuarist on lisandunud uued teenused - tööalane rehabilitatsioon, kogemusnõustamine, kaitstud töö, mobiilsustoetus, töölesõidutoetus ning saatja sõidukulude hüvitamine-, siis võrreldes kahte perioodi samade teenuste lõikes, on aastal teenustel osalemine samuti märgatavalt tõusnud (8%). Suurema osalemiste arvu üheks põhjuseks on ka veidi suurem arvel olnud töötute arv, mis oli 3% kõrgem võrreldes eelneva aastaga. 10 Kuni aasta aprillini tööturuameti vahendatud tööpakkumised, alates maist 2009 töötukassa vahendatud tööpakkumised. 34

35 Võrreldes aastaga on aastal märgatavalt tõusnud karjäärinõustamistel, palgatoetusel, tööturukoolitusel ning nõustamisteenustel osalemiste arvud (vt joonis 17). Karjäärinõustamisel töötavatele ja mitteaktiivsetele osaleti 38% enam ning karjäärinõustamisel töötutele 6% enam kui eelmisel aastal. Palgatoetuse teenusel osaleti 23% enam, tööturukoolitusel 10% enam ning nõustamisteenustel 7% enam. Tunduvalt on ka suurenenud muudel teenustel osalemine, peamiselt uute lisandunud teenuste tõttu aastal lisandunud teenustest on kõige rohkem osutatud tööalase rehabilitatsiooni teenust, seejärel mobiilsustoetust ning töölesõidu toetust. Kõige vähem on osutatud aga saatja sõidukulu hüvitamist ning kogemusnõustamise teenust. Võrreldes aastaga on umbes samale tasemele jäänud tööotsingu töötoas ning tööpraktikal osalemiste arv aasta jooksul on võrreldes eelmise aastaga maht vähenenud tööharjutusel, millelosaleti 28% vähem kui aasta tagasi. D Karjääriinfotuba ja karjäärillõustamine töötavatele ja mitteaktiivsetele Tööharjutus D Tööpraktika o Palgatoetus o Tööotsingu töötuba o Koolitus Karjäärinõustamine Joonis 17 Tööturuteenustel osalemised kuus keskmiselt aastal!' Järgnevalt on vaadatud eraldi tööotsijate, kes ei ole vähenenud töövõimega, teenustel osalemist ning vähenenud töövõimega tööotsijate teenustel osalemist. Tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega inimesed) teenustel osalemine aastalosalesid tööotsijad (v.a vähenenud töövõimega inimesed) kõige enam tööalasel koolitusel (vt joonis 18), mida osutati keskmiselt 2864 korral kuus. Tööklubis ja nõustamisteenustel osaleti keskmiselt korral kuus. Palgatoetusega oli töötamas keskmiselt 842 inimest kuus. Tööpraktikal osaleti keskmiselt 771 korral kuus ja tööharjutusel 444 korral. Töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl osaleti 475 korral ning individuaalse töölerakendumise teenusel ja hooldusteenusel keskmiselt 275 korral kuus. Tugiisiku teenusel (sotsiaalse erivajadusega tööotsijate tugiisiku teenusel) 74 korral ning muudes meetmetes 117 korral. 11 Karjäärinõustamist töötavatele ja mitteaktiivsetele hakati pakkuma alates aastast. 35

36 Töövalmidust toetavad teenused 7% Tööharjutus 6% Individuaalne rakendumine ja hooldusteenus 4% Joonis 18 Tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega inimesed) teenustel osalemine keskmiselt kuus aastal Vähenenud töövõimega tööotsijate teenustel osalemine aastalosalesid vähenenud töövõimega tööotsijad kõige enam tööalasel koolitusel (vtjoonis 19), mida osutati keskmiselt 431 korral kuus. Tööpraktikal osaleti keskmiselt 193 korral kuus ning tööharjutusel keskmiselt 106 korral. Palgatoetusega oli töötamas keskmiselt 295 inimest kuus. Tööklubis ja nõustamisteenustel osaleti 253 korral. Individuaalse töölerakendumise teenusel ja hooldusteenusel osaleti keskmiselt 49 korral kuus ning töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl 131 korral. Muudes meetmetes osaleti keskmiselt 4 korral kuus. Spetsiifiliselt vähenenud töövimega inimestele mõeldud teenustest osaleti kõige enam tööalasel rehabilitatsioonil 394 korral kuus. Kogemusnõustamisel osaleti 3 korral, kaitstud töö teenusel 54 korral kuus ning töölesõidu toetust maksti keskmiselt 78 inimesele kuus. Teistel puuetega inimeste teenustel (töökoha kohandamine, tehnilise abivahendite andmine, tugiisikuga töötamine ja tööintervjuul abistamine) osaleti 101 korral. 12 Eraldi programmi alusel hakati vähenenud töövõimega isikutele teenuseid osutama alates Enne seda osutati vähenenud töövõimega isikutele teenuseid Tööturuteenuste ja -toetuse seaduse (TTTS) ning Tööhõiveprogrammi (THP) alusel. Vähenenud töövõimega isikud, kes alustasid tööturuteenustel osalemist enne ,jätkasid osalemist TTTS või THP raames ning nad ei kajastu siin toodud osalemiste arvudes (ehk vähenenud töövõimega isikute teenusel osalemiste arv kokku on mõnevõrra suurem). 36

37 Töölesõidu toetus/ saatja sõidukulu 4% Individuaalne rakendumine ja hooldusteenus 2% Puuetega inimeste teenused 5% Muud Kogemusnõustamine 0,1% Tööalane koolitus 21% Tööharjutus 5% 6% Joonis 19 Vähenenud töövõimega tööotsijate teenustel osalemine keskmiselt kuus aastal Muud teenused Osasid teenuseid osutatakse kõigile tööotsijatele sama programmi raames. Karjäärinõustamisel osaleti aasta jooksul keskmiselt korral kuus, karjääriinfotoas 872 korral, tööotsingu töötoas korral. Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamisel osaleti 869 korral kuus. Mobiilsustoetust sai keskmiselt 124 inimest, Minu esimese töökoha raames palgatoetusega oli töötamas keskmiselt 248 inimest kuus ning avalikul töölosaleti keskmiselt 10 korral kuus. Töötavate inimeste teenustel osalemine Osasid töötukassa teenuseid pakutakse ka töötavatele isikutele. Eelnevalt välja toodud teenustel osalemistest osalesid töötavad inimesed puuetega inimeste teenustel kuus keskmiselt 55 korral, tööalasel rehabilitatsioonil 141 korral, töölesõidu toetusel ja saatja sõidukulude hüvitamisel 60 korral kuus ning muudel teenustel 87 korral kuus!'. Kogemusnõustamisel osales aasta jooksul kolm töötavat inimest. Lisaks sisaldab statistikat töötavate inimeste kohta ka eespool välja toodud karjääriinfotoa ning töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamise statistika, mille puhul ei ole võimalik täpselt öelda, kui palju osutati teenust töötavatele inimestele ja kui palju teistele sihtrühmadele. Samuti osutatakse töötavatele inimestele ka tööotsingu töötoa ning tööklubi teenust, mida eelnevalt välja toodud numbrid ei kajasta. Mitteregistreeritud kliendid on tööotsingu töötoas ning tööklubis selle aasta jooksulosalenud keskmiselt 15 korral kuus, kuid nagu karjääriinfo töötoa ning töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamise puhul, ei ole ka nende teenuste puhul võimalik täpselt välja tuua, kui paljudel juhtudel on teenusel käinud töötavad inimesed (osaleda võivad kõik mitteregistreeritud kliendid, olenemata tööturustaatusest). Teenustele sisenemised Ida-Virumaal (Töökoha loomise toetus ja EGF programmi teenused)14 Alates maist 2016 siseneti töökoha loomise toetuse teenusele 151 korral. EGF programmi alusel hakati Ida- Virumaal teenuseid osutama alates juulist Juulist kuni detsembrini määrati tasemeõppe toetus 124 korral, tööturukoolitusele siseneti 181 korral ning eesti keele koolitusele siseneti 61 korral. Tööpraktikale siseneti 41 korral, võlanõustamise teenusele 3 korral, psühholoogilisele nõustamisele 7 korral ning mobiilsustoetust sai 14 inimest. 13 Muud teenused - ettevõtluse alustamise toetuse järelteenused (mentorlus, järelnõustamine, täiendkoolitus) ja tööandjale koolituskulu hüvitamine 14 Tööturukoolituse (sh eesti keele koolituse), tööpraktika, võlanõustamise ning psühholoogilise nõustamise kirjed kajastuvad juba ka tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega) teenustel osalemiste statistikas. 37

38 2016. aasta eelarves oli aktiivsete tööturumeetmete osutamiseks ette nähtud vahendeid kokku 38,7 miljoni euro ulatuses, millest ligikaudu 27 miljonit eurot oli tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali vahenditest. Teenuste osutamiseks kulus aastajooksul kokku 28,4 miljonit eurot ehk 73% eelarvest. Töövõime hindamine Töötukassa alustas 1.juulist pikaajalise tervisekahjustusega inimeste töövõime hindamist. Vähenenud töövõime määrati aasta jooksul inimesele, nendest le osaline töövõime ja 812-le puuduv töövõime inimest hinnati täielikult töövõimeliseks. Keskmiselt oli kuu lõpu seisuga aasta jooksulosalise töövõimega inimesi ja puuduva töövõimega 495. Töötute sotsiaalne kaitse ja kindlustushüvitised Kindlustatud ja töötuskindlustushüvitis Kuni aastani kasvasid pidevalt nii kindlustatute koguarv (inimeste arv, kes olid tasunud oma töötasult vähemalt üks kord aasta jooksul töötuskindlustusmakset) kui ka kindlustatute keskmine arv kuus. Aastatel kindlustatute arv igal aastal kahanes ning aastal koos hõivatute arvu suurenemisega pöördus taas kasvule aastal kasvas kindlustatute arv võrreldes aastaga inimese võrra (vt joonis 20), kuigi hõivatute arv jäi eelneva aastaga samale tasemele. Joonis 20 Kindlustatudja tööealised hõivatud (vanuses 16 kuni pensioniiga) aastate Kindlustatute keskmine arv on väiksem tööealiste hõivatute keskmisest arvust (vanuses 16 kuni pensioniiga), sest kõik tööealised töötajad ei ole kindlustatud. Praegune kindlustussüsteem ei hõlma näiteks füüsilisest isikust ettevõtjaid ning juhatuste ja nõukogude liikmeid. Töötukassa rahuldas aastal esitatud töötuskindlustushüvitise taotlustest 22246, mida on 1% võrra rohkem kui aastal. Võrreldes aastaga on töötuskindlustushüvitisele kvalifitseeruvate uute registreeritud töötute osakaal veidi tõusnud aastal määrati töötuskindlustushüvitis 34%-le ning aastai3s%-le kõigist uutest töötutest (vtjoonis 21). 15 Kindlustatute koguarv näitab kindlustatute kumulatiivset arvu aasta jooksul. Kindlustatute keskmine arv kuus näitab inimeste arvu, kes keskmiselt ühes kuus tasusid töötuskindlustusmakset. 38

39 ~ Gl (ii.(if <Il '" Gl : ,::J I 50% (ii Gl 40% :2 '0 '8 30% (ii Gl :5 20% ::J (Õ ~ 10% ~ o o 0% _ Uued töötuskindlustushovitise saajad Uute tootuskindlustushovitise saajate osakaal uutest töötutest Joonis 21 Uued töötuskindlustushüvitise saajad ja nende osakaal uutest registreeritud töötutest aastatel aasta jooksuloli 45% töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerunud uutest töötutest töötuskindlustusstaazi vähem kui 5 aastat ning neile määrati hüvitis 180 päevaks. 23% hüvitisele kvalifitseerunutest oli töötuskindlustusstaazi 5 kuni 10 aastat ja neile määrati hüvitis 270 päevaks. 360 päevaks (l0 aastat või enam kindlustusstaazi) määrati aasta jooksul töötuskindlustushüvitis 32% hüvitisesaajatest. Uued töötud, kellele määrati hüvitis 270 päevaks, olid enne töötuks jäämist teeninud keskmiselt 22% kõrgemat palka ning said 19% kõrgemat hüvitist kui need, kellele määrati hüvitis 180 päevaks (vtjoonis 22). Võrreldes aastaga on see vahe veidi suurenenud (hüvitis erines siis 16%). 360-päevasele hüvitisele kvalifitseerujad olid võrreldes 180-päevasele hüvitisele kvalifitseerujatega teeninud enne töötuks jäämist 45% kõrgemat palka ning neile määratud hüvitis esimesel sajal päevaloli 41% kõrgem. Võrreldes aastaga on see vahe suurenenud (hüvitis erines siis 33%). Keskmiselt olid aastal hüvitisele kvalifitseerunud uued töötud teeninud 890 eurot kuus ning esimesel sajal töötusepäeval hakkasid nad hüvitist saama keskmiselt 453 eurot kuus. Võrreldes aastaga on keskmine hüvitis suurenenud 29 euro võrra. 40 ~ ,3 36, o 15,4 180-päevaselehüvitisele 270-päevaselehüvitisele 360-päevaselehüvitisele kvalifitseerujad kvalifitseerujad kvalifitseerujad 15,1 Keskmine r isiku varasem keskminepäevatasu keskminehüvitise päevamääresimeselsajalpäeval Joonis aasta jooksul töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerunud uute töötute varasem keskmine päevatasu ning keskmine hüvitise päevamäär esimesel sajal päeval 39

40 2016. aastajooksullõpetati töötuskindlustushüvitise maksmine inimesel, mis on võrreldes aastaga 13% võrra rohkem. Töötuskindlustushüvitise ennetähtaegsete lõpetamiste osakaal on aasta jooksul veidi tõusnud - kui aastaloli 64% lõpetamistest ennetähtaegsed, siis aastal on ennetähtaegsete lõpetamiste osakaal 65%. Valdavalt on ennetähtaegsete hüvitiste maksmise lõpetamise põhjuseks töö leidmine (92%) ja töötu mittepöördumine vastuvõtule (4%). 360 päevaks määratud hüvitise keskmine kestus, mille ettenähtud hüvitiseperiood lõppes aasta jooksul, oli 213 päeva (vt joonis 23). 270 päevaks määratud hüvitise keskmine kestus oli 156 päeva ning 180 päevaks määratud hüvitiste keskmine kestus oli 120 päeva. Võrreldes aastaga on 180 päevaks määratud hüvitiste keskmine kestus pikenenud 1 päeva võrra (2015. aastaloli 119 päeva), 270 päevaks määratud hüvitiste kestus on lühenenud 4 päeva võrra (2015. aastaloli 160 päeva) ning 360 päevaks määratud hüvitise kestus on pikenenud 2 päeva võrra (2015. aastaloli 211 päeva). ~ 150 Q) ],al 100 a.. 50 L_ O päevaksmääratudhüvitised 0270 päevaksmääratudhüvitised D 360 päevaksmääratudhüvitised Joonis 23 Töötuskindlustushüvitise keskmine kestus päevades aastate (ettenähtud hüvitise perioodi lõpp jäi vastavasse aastasse) aastaks koostatud prognoosis eeldati, et aasta jooksul määratakse töötuskindlustushüvitis töötule ning hüvitise kuluks ilma sotsiaalmaksuta kujuneb 44,4 miljonit eurot. Aasta jooksul määrati töötuskindlustushüvitis inimesele ehk tegelik uute hüvitise saajate arv kujunes 16% prognoositust kõrgemaks. Aasta kokkuvõttes võeti töötuskindlustushüvitise määramisega kokku kohustisi 46,9 miljoni euro ulatuses. Seega reaalne töötuskindlustushüvitise kulu kujunes 6% prognoositust kõrgemaks. Töötuskindlustushüvitise koordinatsiooniga seoses pöörduti aasta jooksul töötukassa poole kokku korral (vt tabel 8), mida oli 12% võrra vähem kui aasta tagasi. Välisriigis täitunud kindlustusstaazi arvesse võtmist Eesti töötuskindlustushüvitise määramisel (kindlustusperioodide liitmist) taotles 2321 inimest, mida oli 14% võrra vähem kui aasta tagasi. Kõige suurema osa välisriigis täitunud kindlustusstaazi arvesse võtmist Eesti töötuskindlustushüvitise määramisel taotlenud inimestest moodustasid jätkuvalt Soomes töötanud inimesed (1 264 inimest), suhteliselt palju inimesi oli töötanud ka Norras (290) ning Suurbritannias (195). Eestis täitunud kindlustusstaazi tõendas töötukassa 443 korral, mida oli 7% vähem kui eelmisel aastal. Kõige sagedamini tõendas töötukassa kindlustusstaazi seoses sellega, et Eestis töötanud inimesed soovisid taotleda töötushüvitist Soomes (184 korral). Välisriigis määratud töötushüvitisega tuli Eestisse tööd otsima 68 inimest, mida oli Il% rohkem kui aasta tagasi. Eesti töötuskindlustushüvitisega suundus välisriiki tööd otsima 60 inimest, mida oli 2% rohkem kui aasta tagasi. j 40

41 T ab e 18. ree ootus hüviti üvitiste koor d matsioomju.. h tum I d aastate 01 es Eestis täitunud kindlustusstaazi tõendamine välisriigi hüvitise taotlemiseks Välisriigis täitunud kindlustusstaazi arvestamine Eesti töötuskindlustushüvitise määramisel Välisriigi töötushüvitisega Eestis tööd otsivad isikud Isikud, kes taotlesid Eesti töötushüvitise eksportimist välisriiki Töötushüvitiste koordinatsioonijuhtumeid kokku Töötutoetus aastal määrati töötutoetust korral, mis on 3% vähem kui aastal (vt joonis 24). Töötutoetuse määramiste osakaal kõigist uutest töötutest on aastal võrreldes aastagajäänud samale tasemele - nii kui ka aastal määrati töötutoetus 31% kõigist uutest töötutest. 70% 1: (Il <I> ro "(ii' (Il (/) <I> (/) ~ I 60% 1i5 ~ 50% 'Õ :8 1i5 <I> 40% 30% 20% '5 :J (ii (Il -'" (Il (/) 0 10% o % _Uued töötutoetusesaajad --Uute töötutoetusesaajateosakaaluutesttöötutest Joonis 24 Uued töötutoetuse saajad ja nende osakaal uutest registreeritud töötutest aastatel Töötutoetuse keskmine kestus nende puhul, kelle töötutoetus lõppes aasta jooksul, oli 115 päeva. Toetuse kestus on võrreldes aastaga lühenenud 1 päeva võrra (keskmine kestus oli siis 116 päeva). Töövõimetoetus Alates 1. juulist 2016 maksab töötukassa osalise või puuduva töövõimega inimestele töövõimetoetust aasta teise poolaasta jooksul määrati töövõimetoetus inimesele ning keskmiselt maksti töövõimetoetust inimesele kuus. Keskmine toetus osalise töövõimega inimesele oli 161 eurot ja puuduva töövõimega inimesele 284 eurot. Kindlustushüvitis koondamise korral aasta jooksul rahuldas töötukassa kindlustushüvitise avaldust koondamise korral, mis puudutasid kokku inimesele hüvitise maksmist. Võrreldes aastataguse ajaga oli koondamishüvitise saajaid ligikaudu 5% rohkem. 41

42 Koondamise korral kindlustushüvitise maksmise puhul puudub täielik ülevaade hüvitisesaajate jaotusest tegevusalade lõikes, sest 25% koondamisjuhtudest puudub ettevõtte tegevusala äriregistri andmebaasist (vt joonis 25). Nendest, kellel on tegevusala märgitud oli suurim koondamishüvitise saajate arv töötlevas tööstuses (24%). Järgnesid hulgi- ja jaekaubandus (10%) ning veondus ja laondus (9%). Ettevõtete võrdluses oli suurim arv koondamise korral makstava kindlustushüvitise saajaid aasta jooksul PKC Eesti AS, mille 322 endisele töötajale maksti hüvitist kokku euro ulatuses. Mäetööstus 3% Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Haldus- ja Info ja side abitegevused 3% 3% Majutus ja toitlustus 2% xutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 3% Tegevusala määramata 25% Muud tegevusalad 4% Hulgi- ja jaekaubandus;~-- mootorsõidukite ja mootorrataste remont 10% Joonis 25 Kindlustushüvitise saajad koondamise korral tegevusala lõikes aastal aasta jooksul koondamise korral määratud kindlustushüvitise puhuloli hüvitisesaajate keskmine eelnev palk eurot ja keskmine hüvitis eurot. Võrreldes aastaga on hüvitisesaajate keskmine eelnev palk suurenenud 79 euro võrra ja keskmine hüvitis suurenenud 108 euro võrra. Keskmiselt olid aasta jooksul kindlustushüvitise saajad töötanud oma viimase tööandja juures ligikaudu IS aastat. Nii koondamise korral makstava hüvitise määramiste arv kui ka kulud kujunesid aastal prognoositust kõrgemaks. Töötukassa prognoosis, et aastal määratakse kindlustushüvitis koondamise korral inimesele ja hüvitise maksmiseks ilma hüvitiselt tasutava sotsiaalmaksuta kulub 10,2 miljonit eurot. Tegelikuks hüvitise määramiste arvuks aastal kujunes ehk tegelik hüvitise saajate arv ületas prognoosi 24% võrra. Hüvitise maksmiseks kulus aastal 13,3 miljonit eurot, mis ületab prognoositut 30% võrra. Tööandja maksejõuetuse hüvitis aasta jooksul määras töötukassa maksejõuetuse hüvitist seoses 152 ettevõtte maksejõuetusega, mis puudutas kokku I 600 inimesele hüvitise maksmist (vtjoonis 26). Võrreldes aastataguse ajaga oli maksejõuetuse hüvitise saajaid 24% rohkem. 42

43 :: 600 '" Ql :: (ii 500.(ii' '" Ql (ii If) '" 400 '5' Ql 4000 e.!!1 "5 300 '" '0 o,:;, i- I Maksejõuetuse hüvitise saajate arv -- Tööandjate arv, kelle töötajatele määrati maksejõuetuse hüvitist Joonis 26 Maksejõuetuse hüvitise saajate arv ja tööandjate arv, kelle töötajad said maksejõuetuse hüvitist aastatel Tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmise puhul puudub täielik ülevaade hüvitisesaajate jaotusest tegevusalade lõikes, sest 20% pankrotijuhtumitest puudub ettevõtte tegevusala äriregistri andmebaasist (vt joonis 27). Hüvitisesaajatest, kellel tegevusala oli märgitud, oli 3% töötanud ettevõtetes, mis olid eelnevalt tegutsevad primaarsektoris, 33% oli töötanud sekundaarsektoris ning 64% tertsiaarsektoris". Primaarsektoris määrati 3 juhtumi raames maksejõuetushüvitis 13 inimesele. Sekundaarsektoris oli maksejõuetuse hüvitise saajate arvu poolest suurim töötleva tööstuse tegevusala (kokku 329 hüvitisesaajat, 17juhtumi raames), kusjuures töötleva tööstuse kitsamates valdkondades oli kõige enam pankrotihüvitise saajaid rõivatootmises (140 hüvitisesaajat, 4 juhtumi raames). Sekundaarsektori teine suurem valdkond maksejõuetushüvitise määramiste osas oli ehitus (kokku 185 hüvitisesaajat, 17 juhtumi raames). Tertsiaarsektoris oli enim hüvitisesaajaid olnud veonduse ja laonduse valdkonnas (211 hüvitisesaajat, 9 juhtumit) ning hulgi- ja jaekaubanduse valdkonnas (175 hüvitisesaajat, 23 juhtumit). Suurima arvu hüvitisesaajatega oli aastal AS Estonian Air pankrotijuhtum, mille 180 endisele töötajale määrati kokku hüvitist euro ulatuses. 16 Primaarsektor - põllumajandus, jahindus, metsamajandus. kalandus. Sekundaarsektor - mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus. Tertsiaarsektor - kaubandus, teenindus jms. 43

44 Majutus Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste rem 11% ja toitlustus 9% Muud valdkonnad 5% Muud teenindavad tegevused kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 3% Haldus- ja abitegevused 3% Nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine 2% Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine 2% Finants- ja kindlustustegevus 2% Toiduainete tootmine 2% 2% Joonis 27 Tööandja maksejõuetuse hüvitise saajad tegevusala lõikes aastal aastajooksul maksejõuetuse hüvitist saanute pankrotieelne keskmine töötasu oli eurot kuus, mis on 30% kõrgem aasta näitajast. Keskmine töötasu oli varasemast tunduvalt kõrgem AS Estonian Air-i pankrotijuhtumi tõttu. Keskmine määratud hüvitise summa aastaloli eurot, mis on aasta määratud keskmisest hüvitisest 1% kõrgem (vtjoonis 28) % % (ii % :x m 4000 m e (/) % Gl ::J (/) ui 3000 E %.'ll 'S; 2000 '::J % I % 0 0% _Keskmine =Keskmine -+-Hüvitamise hüvitise suurus (vasak telg) taotletud saamata jäänud tasude summa (vasak telg) osakaal kõigist nõuetest (parem telg) Joonis 28 Keskmine määratud maksejõuetuse hüvitise suurus, keskmine taotletud saamata jäänud tasude summa ning kõigi määratud hüvitiste summa osakaal kõigist taotletud summadest aastatel aastal kattis maksejõuetuse hüvitis kokku 42% töötukassale esitatud tööandja maksejõuetuse tõttu saamatajäänud tasude summast, mis on väiksem aasta näitajast, mis oli 65%. Keskmiselt kattis 44

45 maksejõuetuse hüvitis 71% hüvitisesaaja saamata jäänud tasude nõudest, olles veidi väiksem võrreldes aastaga, kui see osakaaloli 80% aasta maksejõuetuse hüvitise määramiste arvuks prognoositi ja hüvitise kuluks ilma hüvitiselt tasutava sotsiaalmaksuta 4 miljonit eurot aastal määrati maksejõuetushüvitis inimesele, mis moodustab 99% prognoositud näitajast. Reaalne maksejõuetushüvitise kulu aastal oli 3,8 miljonit eurot, mis moodustab 95% prognoositud kulust. Sotsiaalmaksu hüvitamine vähenenud töövõimega töötaja eest Alates 1. juulist 2016 hüvitab töötukassa tööandjale sotsiaalmaksu kulu vähenenud töövõimega töötaja eest aasta teisel poolaastal hüvitati sotsiaalmaks kuus keskmiselt vähenenud töövõimega töötaja eest. Keskmiselt hüvitati sotsiaalmaksu tööandjale kuus. Kokku hüvitati sotsiaalmaksu vähenenud töövõimega töötajate eest aastal 14,5 miljoni euro ulatuses. Vaided aastal esitati kokku 258 vaiet, millest rahuldati 68, tagastati 10 ja 180 jäeti rahuldamata. Seoses töötuna arvelolekuga esitati aastal jooksul kokku 27 vaiet, millest 9 rahuldati, 15 jäeti rahuldamata ja 3 tagastati. Lisaks arvelolekuga seotud vaietele esitati kolm vaiet seoses arveloleku ja töötuskindlustushüvitise taotlemisega, millest üks rahuldati ja 2 jäeti rahuldamata. Samuti esitati kuus vaiet seoses arveloleku ja töötutoetusega, millest 3 rahuldati, üks jäeti rahuldamata ning 2 tagastati. Seoses tööturuteenustega esitati 2016 aastal kokku 33 vaiet. Nendest 15 vaiet esitati seoses ettevõtluse alustamise toetusega, millest 2 rahuldati ja 13 jäeti rahuldamata. Seitse vaiet esitati seoses koolituse ja koolituskaardiga, millest üks rahuldati ja 6 jäeti rahuldamata. Lisaks esitati kolm vaiet seoses tehnilise abivahendi andmisega, mis kõikjäeti rahuldamata. Kaks vaiet esitati seoses palgatoetusega, millest üks rahuldati ja üks jäeti rahuldamata ning kaks vaiet seoses tugiisiku teenusega, mis jäeti mõlemad rahuldamata. Veel esitati üks vaie seoses tööharjutusega, mis rahuldati, üks vaie seoses ettevõtluse toetamisega (mentorluse kulu hüvitamine), mis jäeti rahuldamata. Samuti esitati vaie seoses töökoha kohandamisega, mis jäeti rahuldamata aasta jooksul esitati seoses töötuskindlustushüvitisega 43 vaiet, millest 9 rahuldati, Vale on menetluses ja 28 jäeti rahuldamata, 5 tagastati. Töötutoetusega seoses esitati aasta jooksul 15 vaiet, millest 6 rahuldati ja 6 jäeti rahuldamata, 3 tagastati aastajooksul esitati seoses kindlustushüvitisega koondamise korral kaks vaiet, mis mõlemadjäeti rahuldamata ning seoses tööandja maksejõuetuse hüvitisega üks vaie, mis jäeti rahuldamata. Seoses töövõime hindamisega esitati aasta II poolaastal kokku 130 vaiet, sh 21 vaiet, milles vaidlustati nii töövõime hindamist kui ka töövõimetoetust. Töövõime hindamisega seotud vaietest rahuldati 37 ja 92 jäeti rahuldamata, üks tagastati. Ainult töövõimetoetust vaidlustati 3 korral, millest üks vaie rahuldati ja 2 jäeti rahuldamata. Seoses tööandja eest erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmisega esitati 2 vaiet, millest üks jäi rahuldamata ja teine tagastati. 17 Selle osakaalu arvutamiseks on leitud iga hüvitisesaaja kohta, kui suur osakaal tema nõudest rahuldati ning seejärel on leitud keskmine üle kõigi hüvitisesaajate. Saadud tulemus on suhteliselt kõrge, sest suurelosal inimestel hüvitatakse nõuded ligi 100% ulatuses aastal on maksejõuetuse hüvitise osakaal saamata jäänud tasude summast suuresti mõjutatud AS Estonian Air-i pankrotijuhtumi tõttu ning ilma antud juhtumita kataks maksejõuetuse hüvitis 62% töötukassale esitatud tööandja maksejõuetuse tõttu saamatajäänud tasude summast ja 77% hüvitisesaaja saamata jäänud tasude nõudest. 45

46 Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss tuhandetes eurodes Lisad a a. AKTIVA Käibevarad Raha Nõuded ja ettemaksed Nõue töötuskindlustusmakse osas Nõue Riigikassa vastu Muud lühiajalised nõuded Kokku Käibevarad kokku Põhivarad Materiaalsed põhivarad lmmateriaalsed põhivarad Põhivarad kokku VARADKOKKU KOHUSTISED JA NETOVARA Lühiajalised kohustised Võlad tamijatele Kohustis hüvitiste ja toetuste osas Maksuvõlad Viitvõlad Võlad töövõtjatele Muud lq li Kokku Saadud ettemaksed 10, Lühiajalised kohustised kokku Netovara Reservkapital Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital Sihtfondid Töötuskindlustushüvitiste sihtfond Koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfond Kokku Aruandeaasta tulem Netovara kokku KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU Lisad lehekülgedel 50 kuni 63 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad Allkirjastatud identifitseerimiseks Initialled for ide~ificati.2..n.rurpp~espdjy Kuupäev/dale..~O~~~.. Allkiri/signature..ti... BOO EestlAS 46

47 Tulemiaruanne tuhandetes eurodes, aasta kohta Lisad 2016.a a. Tulu töötuskindlustusmaksetest Kulu töötuskindlustushüvitistest Sotsiaalmaks hüvitisteit Netotulem kindlustustegevusest Kodumaise sihtfinantseerimise tulu Välismaise sihtfinantseerimise tulu Kulu töötutoetustest Kulu töövõimetoetustest Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaaimaks Kulu tööturumeetmete osutamisest Netotulem tööturuteenuste ja -toetuste osutamisest Intressitulu Tegevuskulud Muud tulud Muud kulud Tegevustulem Aruandeaasta tulem Lisad lehekülgedel 50 kuni 63 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad Allkirjastatud identifitseerimiseks Initialled for ide!jli~ation~rwses 2lllY Kuupäev/date..~.~.~.~!{=t'. Allkiri/signature...h ~~. BOO EestiAS 47

48 Netovara muutuste aruanne tuhandetes eurodes, aasta kohta Reserv- Töötuskindlus- Koondamise ja Tööturu- Jaotamata Netovara kapital tushüvitiste tööandja teenuste ja tulem kokku sihtfond maksejõuetuse -toetuste puhul sihtkapital makstavate hüvitiste sihtfond Seisuga Eraldis reservkapitali Eraldis sihtfondidesse Eraldis sihtkapitali Aruandeaasta tulem Seisuga Eraldis reservkapitali Eraldis sihtfondidesse Eraldis sihtkapitali Aruandeaasta tulem Seisuga Lisad lehekülgedel 50 kuni 63 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad Allkirjastalud identifitseerimiseks Initialledfor idt;jtification~es 0Jlb' Kuupäev/dale.:>~Qs.",.9~...~t.\7.I. Al1km/slijnature... "..~._ t?t tl QEestIAS 48

49 Rahavoogudearuanne tuhandetes eurodes, aasta kohta Lisa 2016.a a. Rahavood põhitegevusest Laekunud töötuskindlustusmakseid Laekunud eelarveline eraldis Laekunud välismaine sihtfinantseerimine Tasutud hüvitised, ilma kinnipeetud tulumaksuta Tasutud töötutoetus Tasutud töövõimetoetus Tasutud toetused ja teenused Tarnijatele tasutud arved Töötajatele makstud tasud, ilma kinnipeetud tulumaksuta Tasutud maksud Muud laekunud tulud Muud tasutud kulud Rahavood põhitegevusest kokku Rahavood investeerimisest Saadud intressid Riigi kontsemikonto koosseisus olevad vahendid (muutus) Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel 4, Rahavood investeerimisest kokku Rahavood kokku Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul Rahavood aruandeaastal Raha [a raha ekvivalendid perioodi lõpul Raha ja raha ekvivalendid raha ja pangakontod bilansis Kokku raha ja raha ekvivalendid Lisad lehekülgedel 50 kuni 63 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad Allkirjastatud identifitseerimiseks Initialled for identification pu~ 9Il!Y Kuupäev/date 3.~.~.~~..~.1.:I e ~t Allkiri/signature... It......~,..._... BOO Eesti AS 49

50 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted. Üldine informatsioon Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) on töötuskindlustuse seaduse alusel moodustatud avalikõiguslikjuriidiline isik, kelle tegevuse eesmärgiks on tööturupoliitika elluviimine ja töötuskindlustuse korraldamine. Töötukassa tegutseb töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse, põhikirja ja muude õigusaktide alusel. Vahendid oma ülesannete täitmiseks saab töötukassa töötajate ja tööandja poolt tasutud töötuskindlustusmaksetest, riigieelarve eraldistest ja muudest tuludest. Töötukassajuhatus koostas aasta raamatupidamise aastaaruande. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on järgitud Eesti hea raamatupidamistava nõudeid, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandiuse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses ning mida täiendavad riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on kasutatud soetusmaksumuse meetodit. ol.0 l jõustusid raamatupidamise seaduse muudatused, nus on käesolevas raamatupidamise aastaaruandes rakendatud. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes. Aruandeskeemid Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on kasutatud raamatupidamise seaduses kehtestatud bilansiskeemi, va. omakapitali osas. Tulenevalt töötukassa eripärast on "omakapitali" asemel kasutatud "netovara" mõistet. Samuti ei ole järgitud raamatupidamise seadusega kehtestatud kasumiaruande skeeme, vaid selle asemel on töötukassa eripärastja rahvusvahelisest tavast antud tegevusalal lähtudes koostatud spetsiifiline tulemiaruande skeem, kus eraldi on välja toodud netotulemid kindlustustegevusest, tööturuteenuste ja -toetuste osutamisest ja tegevustulem. Rahavoo aruande puhul on kasutatud otsest meetodit. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes arvelduskontode jääke, kuni 12- kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad rahaja raha ekvivalendi mõistele. 16. jaanuaril 2012 sõlmiti Eesti Töötukassa ja EV valitsuse vahel hoiuleping, mille eesmärgiks on reguleerida poolte õigusi ja kohustisi seoses töötukassa raha hoidmisega riigi kontsernikonto koosseisu kuuluvatel arvelduskontodel ja sealt maksete tegemisega. Hoiulepingu järgselt pidi töötukassa likvideerima oma investeerimisportfellid 30. juuniks 2012 ning kandma vahendid üle riigi kontsernikonto koosseisus olevatele arvelduskontodele. Rahandusministeerium hoiab rugi kontsernikonto koosseisus olevat töötukassa raha ja paigutab seda koos Eesti Vabariigi rahaga, arvestades seejuures vajadusega tagada töötukassa seadusest tulenevate kohustiste täitmisega igal ajahetkel vastavalt kehtivale õigusele. Rahandusministeerium tasub töötukassale riigi kontsernikonto koosseisu kuuluvatel arvelduskontodel hoitava raha jäägilt intressi, mille suurus on võrdne riigi kassareservi tulususega, kuid mitte väiksem kui 0%. Allkirjastatud identifitseerimiseks Initialled for idejllification~~ only Kuupäev/dale.";>'Q::s..-;;.,~~. A IIkiri/signature.J::'.... BDOEestlAS 50

51 Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühi-ja pikaajalised nõuded kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Igal bilansipäeval hinnatakse, kas esineb tunnuseid nende finantsvarade väärtuse languse osas. Juhul, kui selliseid tunnuseid esineb, hinnatakse korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad alla nendest eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtuseni. Väärtuse langusest tulenevad allahindlused kajastatakse tulemiaruandes kuluna. Materiaalsed põhivarad Materiaalsete ja immateriaalsete põhivaradena võeti kuni arvele rohkem kui I-aastase kasutusajaga varad, mille soetusmaksumus ületas eurot ilma käibemaksuta. Varad, mille kasulik eluiga oli üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus oli alla 2000 euro ilma käibemaksuta kanti ostmise hetkell OO%-liseltkulusse. Vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirjale tõsteti alates materiaalse ja immateriaalse põhivarana kapitaliseerimise alampiiri euroni. Põhivarad soetusmaksumisega alla euro kanti seisuga bilansist välja, kajastades jääkväärtuse aruandeaasta põhivarade kulumi hulgas. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalsed põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kuludest. Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumidele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel) ning mille soetusmaksumus ületab põhivara kapitaliseerimise alampiiri. Muid põhivarade hooldusja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Materiaalsete põhivarade amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast. Amortisatsiooninormid aastas on põhivarade gruppidele järgmised: arvutustehnika 20% inventar 20% Immateriaalsed põhivarad Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis siis, kui vara on töötukassa poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Omandatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalset põhivara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused Immateriaalset põhivara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes põhivara eeldatavast kasulikust elueast. Amortisatsioonimäärade vahemikud on immateriaalsete põhivarade gruppidel järgmised: Tarkvara 20-33%,...ilKlfJusialUQ idenlifitseerimiseks lnilia~led for idej)1jfication ~ gnly Kuupäev/dale.~.Q;o..$J.;.L._~.:.:t. Allkiri/signature...~.~.. BDO EestiAS 51

52 Immateriaalse põhivarana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arendusväljaminekud Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse põhivarana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, töötukassa poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Kapitaliseeritud arvutitarkvara arenduskulud hõlmavad arendamisega otseselt seotud kulutusi. Arvutitarkvara jooksva hooidusega seotud kulud kajastatakse tulemiaruandes kuludena. Arvutitarkvara arenduskulud amortiseeritakse hinnangulise kasuliku elueajooksul, mille pikkus on kuni 5 aastat. Varade väärtuse langus Töötukassa, kui avaliku sektori üksus, kes rakendab Eesti head raamatupidamistava, ei tee kaetava väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjuselosaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Muudeljuhtudel hinnatakse igal bilansipäeval vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kulu kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada. Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindiuse tühistamist kajastatakse aruandeaasta tulemiaruandes põhivarade allahindiuse kulude vähendamisena. Kasutus- ja kapitalirendiarvestus Rendilepingute eristamisel kasutus- ja kapitalirendiks lähtutakse sellest, kes kannab renditava vara omandiga seotud olulised riskid ja hüved. Renditehingud, mille puhul renditava vara omandiga seotud riskid ja hüved kanduvad rentnikule üle, on loetud kapitalirendiks. Muud tehingud on käsitletud kasutusrendina. Kapitalirendile võetud varad on bilansis kajastatud rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses. Kapitalirendile võetud põhivaradelt arvutatakse amortisatsiooni üldises korras, lähtudes rendiperioodi pikkusest ning varade jääkväärtusest rendiperioodi lõppedes. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksullineaarselt kuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. AlIkirjastatud identifitseerimiseks initialled for identificati0d.puwo~jliily Kuupäev/date ~.O~9~..~I.(.±-.. Allkiri/signature...t,\..~. BDOEestiAS 52

53 Majandusaasta aruanne Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või töötukassal pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Töötuskindlustusmaksete arvestus Tulu töötuskindlustusmaksetest kajastatakse tekkepõhiseit, st. tulu kajastatakse sellel perioodil, millal ettevõtted on teinud väljamakse, millelt töötuskindlustusmakseid maksta tuleb. Tulu töötuskindlustusmaksetest kajastatakse tulemiaruandes kindlustustegevuse netotulemi osas eraldi real. See osa tasumata töötuskindlustusmaksetest, mille maksetähtaeg saabub peale bilansipäeva või mis on Maksu- ja Tolliameti poolt bilansipäevaks ülekantud, kuid töötukassa arveldusarvele jõudnud pärast bilansipäeva, on kajastatud nõudena bilansireal "Nõue töötuskindlustusmakse osas". Kuna töötukassa ei tegele töötuskindlustusmaksete sissenõudmisega, ei ole bilansis eraldi arvele võetud Maksu- ja Tolliametile laekunud töötuskindlustusmaksete ettemakseidja nõudeid, vaid on piirdutud netonõudega. Töötukassa tugineb töötuskindlustusmaksetega seotud tulu kajastamisel Maksu- ja Tolliameti poolt edastatud andmetele. Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud andmed on pidevalt muutuvad (ettevõtete poolt tehtud korrigeerimised eelmiste perioodide deklaratsioonides, Maksu- ja Tolliameti poolt tagantjärgi tehtud otsused ühe maksuliigi võla katmiseks teise maksu ettemakse arvelt). Töötukassa on lähtunud käesoleva raamatupidamise aastaaruande koostamisel 25jaanuar aasta seisuga Maksuja Tolliameti poolt väljastatud andmetest. Töötukassa juhtkonna hinnangul ei tohiks aasta töötuskindlustusmaksete osas peale seda kuupäeva enam olulisi muutusi toimuda. Hilisemad korrigeerimised aasta tulu osas kajastatakse järgmise aasta tulemiaruandes. Kindlustushüvitiste arvestus Kulu kindlustushüvitistest kajastatakse tekkepõhiselt. Kulu tekkemomendiks (kogu hüvitise summas olenemata sellest, millal konkreetselt hüvitis välja makstakse) loetakse töötuskindlustushüvitise puhul hüvitise saamiseks avalduse esitamise kuupäeva. Koondamiseja tööandja maksejõuetuse hüvitise puhul loetakse kulu tekkemomendiks otsuse tegemise kuupäeva. Kulu kindlustushüvitistest kajastatakse tulemiaruandes kindlustustegevuse netotulemi osas eraldi real. Kohustis Töötukassa juhatuse poolt kinnitatud kindlustushüvitise osas on kajastatud kohustisena bilansireal.kohustis hüvitiste ja toetuste osas". Tööturuteenuste ja -toetuste kulud Tööturuteenuste ja -toetuste kulude hulka arvestatakse tööturuteenuste osutamise korraldamise ja osutamise ning tööturutoetuste (sh erijuhtudel sotsiaalmaksu) maksmisega kaasnevad kulud. Tööturuteenuste ja -toetuste kulud kaetakse töötukassa ning Sotsiaalministeeriumi vahel sõlmitud riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu alusel riigieelarvest ja on raamatupidamise aastaaruandes kajastatud tulemiaruande real "Kodumaine sihtfinantseerimise tulu". Töötutoetused ja töövõimetoetused kajastatakse kuluna kuus, millal isikul tekkis õigus toetusele. Osutatud teenuste puhul on tekkepõhiseks kuuks teenuse osutamise kuu. Allkirjastatud identifitseerimiseks Initialled for ideljti8at.f.~ Kuupäev/date...;;1.....~!!.r. Allkirifsignature 1;... ~ _. BDO EestlAS 53

54 Kohustis veel ülekandmata Töötukassa juhatuse poolt kinnitatud tööturuteenuste ja -toetuste osas on kajastatud kohustisena bilansireal.kohustis hüvitiste ja toetuste osas". Toetused Toetustena käsitletakse avaliku sektori üksuste poolt saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid, ning avaliku sektori üksuste poolt antud vahendeid (antud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks: sotsiaaltoetused - toetused ftiüsilistele isikutele, v.a toetused ettevõtluseks; sihtfinantseerimine - teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi; tegevustoetused - antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Sihtfinantseerimise liigid on: kodumaine sihtfinantseerimine - residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksusteit saadud ja neile antud sihtfinantseerimine, v.a nende kaudu vahendatud välismaine sihtfinantseerimine; kodumaise sihtfinantseerimise eriliik on välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine - toetus, mida Eesti avaliku sektori üksus annab toetuse saajale lisaks Euroopa Liidu fondidest makstavale välismaisele sihtfinantseerimisele; välismaine sihtfinantseerimine mitteresidentidelt, sealhulgas rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud sihtfinantseerimine. Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tegevuskulude Ja põhivara sihtfinantseerimist. Töötukassa on saanud tegevuskulude sihtfinantseerimist. Toetust kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha laekumisel või toetuse tekkepõhisel kuupäeva!. Tuludes ja kuludes kajastatakse toetusijälgides tekkepõhisuse printsiipi. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et töötukassa vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele, sihtfinantseerimine laekub ja ei kaasne sisulist tagasinõude riski. Plaanitud, kuid laekumata toetussummasid, millega seotud kulusid ei ole tekkinud, bilansis ei kajastata. Juhul, kui töötukassa poolt on tehtud kulutusi, mis ei ole järelkontrolli tulemuselosutunud abikõlblikuks, informeeritakse sellest rakendusüksust. Rakendusüksuse otsuse alusel kantakse abikõlbmatute kulude katteks saadud toetused tagasi ja vähendatakse vastavalt sihtfinantseerimise tulu. Tegevustoetusi kajastatakse tuluna raha laekumise!. Toetustega seonduvad tulud kajastatakse tulemiaruandes eraldi kirjetel "Kodumaise sihtfinantseerimise tulu" ja "Välismaise sihtfinantseerimise tulu" Sihtfondid Töötuskindlustusmaksetest moodustatakse kaks eraldiseisvat sihtotstarbelist fondi (edaspidi sihtfond) töötuskindlustushüvitiste sihtfond koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfond Töötuskindlustushüvitiste sihtfondi moodustavad kindlustatute töötuskindlustusmaksed ning nende hoiule andmisest saadud intressitulu. Allkirjastatud identifitseerimiseks initialled for i~tific~tio p~ o~ KUUpäev/date.s.o..~.. ~.t!u2.~._1:.. 54 Allkiri/signature.... ~~., BOO EestiAS

55 Koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi moodustavad tööandja töötuskindlustusmaksed ning nende hoiule andmisest saadud intressitulu. Nimetatud sihtfonde kohta peetakse eraldi arvestust. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali moodustavad kuni 30 protsenti töötuskindlustushüvitiste sihtfondi laekuvatest kindlustatu töötuskindlustusmaksetest, kuni 30 protsenti koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest tööandja töötuskindlustusmaksetest, riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid ning nende hoiule andmisest saadud intressitulu. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali vahendeid kasutatakse tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse ja töövõimetoetuse maksmiseks. Reservkapital Töötukassa reservkapital on töötukassa eelarve vahenditest moodustatav reserv töötuskindlustussüsteemile makromajanduslikest muutustest tulenevate riskide vähendamiseks. Reservkapitali suurus peab olema vähemalt 10 protsenti töötukassa varade mahust. Reservkapitali võib kasutusele võtta ainult erandkorras töötukassa sihtfondi vahendite ebapiisavuse korral töötukassa nõukogu otsusega. Enne vastava otsuse tegemist esitab nõukogu sotsiaalministri kaudu ettepaneku Vabariigi Valitsusele töötuskindlustusmakse määra suurendamiseks tasemeni, mis tagab töötukassa eesmärkide täitmiseks piisavate rahaliste vahendite laekumise. Bilansipäevajärgsed sündmused Pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega. Korrigeeriv bilansipäevajärgne sündmus on sündmus, mis kinnitab bilansipäeval eksisteerinud asjaolusid. Sellise sündmuse mõju on kajastatud lõppenud aasta bilansis ja tulemiaruandes. Mittekorrigeeriv bilansipäevajärgne sündmus on sündmus, mis ei anna tunnistust bilansipäeval eksisteerinud asjaoludest. Sellise sündmuse mõju ei kajastata lõppenud aasta bilansisja tulemiaruandes. Kui mõju on oluline, avaldatakse see lisades.. ~jjklrjüsiatljd idenlifitseerimiseks 1001Ialledfor identification.eu~oa.!y Kuupäev/dale.~..~...~.~. -I AUk"/' m signature _ ". BDO Eesti AS

56 Lisa 2. Raha Nõudmiseni hoiused Kokku raha ja pangakontod Nõudmiseni hoiustega ühel real kajastatakse ka Eesti Töötukassa ja EV valitsuse vahel sõlmitud hoiulepingu alusellaekumata intressitulu. Seisuga laekumata intressitulu ei olnud, oli laekumata intressitulu 23 tuhat eurot. Vaata täiendavat informatsiooni riigi kontsemikonto koosseisus olevate vahendite kohta lisast 3. Intressimäärad olid 2016 aastal vahemikus 0-0,35% ( ,34%) Vaata täiendavat informatsiooni intressitulu osas lisast 13. Lisa 3. Nõuded ja ettemaksed Nõue töötuskindlustusmakse osas Nõue Riigikassa vastu 1 Muud lühiajalised nõuded s.h. Saamata kodumaine sihtfinantseerimine - vt.lisa 10 Saamata välismaine sihtfinantseerimine - vt.lisa 11 Tagasinõuded välisriigi töötushüvitiste eesf Tagasinõuded töötuskindlustushüvitiste eest' Tagasinõuded toetuste ja teenuste eest" Ebatõenäoliseks tunnistatud tagasinõuded Muud nõuded Kokku Vastavalt Eesti Töötukassa ja EV valitsuse vahel sõlmitud hoiulepingule on Eesti Töötukassa pangakontod liidetud riigi kontsemikonto koosseisu. Seisuga on riigi kontsemikontol Eesti Töötukassa rahalisi vahendeid kogusummas ( : ) tuhat eurot. Eesti Töötukassa kontsemikonto koosseisu kuuluvatele pangakontodele on seisuga seatud kasutuslimiidid kogusummas ( : 14350) tuhat eurot, mis on kajastatud rahana. 2 Nõuded välisriigi pädevatele asutustele töötukassa poolt välisriigi pädevate asutuste eest väljamakstud töötushüvitiste eest. 3 Isikule õigusliku aluseta määratud ja makstud hüvitiste tagastamiseks esitatud nõuded. Nõuded tekivad valdavalt asjaolust, et hüvitise saaja ei edastata õigeaegselt töötukassale teavet töötu staatuse lõpetamise kohta. 4 Isikule õigusliku aluseta makstud toetuste ja osutatud tööturuteenuste tagastamiseks esitatud nõuded. AIik.lfJu:'läiUd identifitseerirrnseks Initialled for id~tjfic~' pu~ qqly Kuupäev/dale ~;.n....ajj.d.d:. Allkiri/signature,j;... ~.. BDO EllstlAS 56

57 Lisa 4. Materiaalsed põhivarad a a. Soetusmaksumus perioodi algul Soetamine Mahakandmine Soetusmaksumus perioodi lõpul Akumuleeritud kulum perioodi algul Perioodi kulum Müüdud ja mahakantud põhivarade kulum Akumuleeritud kulum perioodi lõpul Jääkväärtus perioodi algul Jääkväärtus perioodi lõpul Vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirjale tõsteti alates materiaalsete põhivarade kapitaliseerimise alampiiri euroni. Põhivarad soetusmaksumisega alla euro kanti seisuga bilansist välja, kajastades jääkväärtuse aruandeaasta põhivarade kulumi hulgas. Täiendav kulu 2016 aastaloli seetõttu 75 tuhat eurot. Lisa 5. Immateriaalsed põhivarad Soetusmaksumus perioodi algul Soetamine Soetusmaksumus perioodi lõpul a a Akumuleeritud Perioodi kulum Akumuleeritud kulum perioodi algul kulum perioodi lõpul Jääkväärtus Jääkväärtus perioodi algul perioodi lõpul Lisa 6. Kohustis hüvitiste ja toetuste osas Töötuskindlustushüvitis - vt. Lisa 9 Koondamishüvitis - vt. Lisa 9 Tööandja maksejõuetuse hüvitis - vt. Lisa 9 Deklareerimata sotsiaalmaks hüvitisteit Toetused Kokku Allkirjastatud identifitseerimiseks Initialled for id~tifica~io putro~esjli\i) Kuupäev/date ~.O...:~1...f.:-: Allkiri/signature...t....~ BOO EestiAS 57

58 Lisa 7. Maksuvõlad Üksikisiku tulumaks töötasult Üksikisiku tulumaks hüvitisteit Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaaimaks Sotsiaalmaks töötasudeit Sotsiaalmaks hüvitisteit Töötuskindl ustusmakse Pensionikindlustus töötasudeit Pensionikindlustus hüvitisteit Ettevõtte tulumaks 5 2 Kokku Lisa 8. Tulu töötuskindlustusmaksetest Töötajate Tööandja Kokku töötuskind- töötuskindlustusmakse lustusmakse 2016.a a. Maksu- ja Tolliametilt laekunud töötuskindlustusmaksed Laekumata töötuskindlustusmaksete muutus 2016.a Kokku tulu töötuskindlustusmaksetest a a. Maksu- ja Tolliametilt laekunud töötuskindlustusmaksed Laekumata töötuskindlustusmaksete muutus 2015.a. -I Kokku tulu töötuskindlustusmaksetest Lisa 9. Kulu töötuskindlustushüvitistest Koondamis- hüvitis Töötuskindlustushüvitis Tööandja maksejõuetuse hüvitis Kokku a. Tasumata hüvitised a a. makstud hüvitised Aruandeperioodil maksmata 2016.a. hüvitised - vt. Lisa 6 Kokku kulu hüvitistest a. Tasumata hüvitised a a. makstud hüvitised Aruandeperioodil maksmata 2015.a. hüvitised - vt. Lisa 6 Kokku kulu hüvitistest Allku]ustalud idenlifitseerimiseks Initialled for id~tification~~ ollly" {uupäev/dale..q)t).-\..~~:-l..:.d.oard \likiri/signalure...h..~ BDO EestlAS 58

59 Lisa 10. Kodumaise sihtfinantseerimise tulu Kodumaine Kodumaine Kokku sihtfinantseerimine sihtfinantseerimine välisabi tegevuskuludeks kaasfinantseerimiseks a. Nõue seisuga l6.a Ettemaks seisuga 0l.0l Aruandeperioodil laekunud Aruandeperioodil tagastatud Kasutamine kokku s. h. täätutoetusteks tõõvõimetoetusteks sotsiaalmaksuks tääturumeetmete osutamiseks Nõue seisuga 3l.l Ettemaks seisuga a. Nõue seisuga 0l.0l.2015.a Ettemaks seisuga Aruandeperioodil laekunud Aruandeperioodil tagastatud Kasutamine kokku s.h. tõõtutoetusteks sotsiaalmaksuks tõõturumeetmete osutamiseks Nõue seisuga Ettemaks seisuga Vaata täiendavat informatsiooni nõuete kohta lisast 3. AII"lrJiiStatud identifitseerimis~ks Initialledforid~e~ Kuupftllv/date.:>: :....~,,\~. '\!lklrl/3ig,oftture. OOOEestiAS 59

60 Lisa 11. Välismaise sihtfinantseerimise tulu EL Euroopa Sotsiaalfondist Globaliseerumisega Kohanemise Kokku kaasrahastatavad toetused Euroopa Fondi toetus tööturuteenuste osutamiseks I tööturuteenuste osutamiseks/ a. Nõue seisuga Aruandeperioodillaekunud Aruandeperioodil tagastatud Kasutamine kokku s.h tööturumeetmete osutamiseks Nõue seisuga Ettemaks seisuga o o a. Nõue seisuga Aruandeperioodil laekunud Aruandeperioodil tagastatud Kasutamine kokku s.h tööturumeetmete osutamiseks Nõue seisuga Vaata täiendavat informatsiooni nõuete kohta lisast o o oo o o o j Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatavad toetuseid antakse tervise- ja tööministri käskkiri nr 210.Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine", tervise- ja tööministri käskkiri nr 222 "Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks", tervise- ja tööministri käskkiri nr 57 "Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale" ja tervise- ja tööministri käskkiri nr 207 "Töövõime süsteemi toetavad tegevused" alusel. 2 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist kaasrahastatavad toetused antakse tervise- ja tööministri käskkiri nr 84 "Globaliserumisega kohanemise Euroopa Fondi toetuse kasutamise tingimused" alusel. "I"IJastaluu rcennfltseerimiseks alled for ide9tification J2!1~~ ~ Ipäev/date...:lQg..~.$I..~..... oj(a49.( ;1ft/signature. _. BOO EestiAS 60

61 Lisa 12. Kulu tööturumeetmete osutamisest 2016.a a. Koolitusteenus Tööturutoetus ettevõtluse alustamiseks Tööharjutuse teenus Stipendiumid Sõidutoetused Tööpraktikajuhendamise tasu Nõustamisteenused Palgatoetus tööandjale Tööalane rehabilitatsioon Muud teenuste kulud Muud tegevuskulud S.h. töötasu sotsiaalmaks muud kulud Kokku Lisa 13. Intressitulu Intressitulu arvelduskontodelt s.h. laekumata intressitulu Kokku intressitulu 2016.a a o Laekumata intressitulu arvelduskontodelt summas 0 tuhat eurot seisuga ja 23 tuhat eurot seisuga on bilansis kajastatud real "Raha". Vaata täiendavat informatsiooni lisast 2. Lisa 14. Tegevuskulud Palgakulu Sotsiaalmaksukulu Kulud ruumidele Kantselei- ja sidekulud Materiaalsete põhivarade kulum (vt. lisa 4) Immateriaalsete põhivarade kulum (vt. lisa 5) Infotehnoloogia kulud Töövõime hindamise kulud Muud tegevuskulud Kokku Töötajate keskmine arv majandusaastal oli 640 (2015: 547) 2016.a a o AlIkirjastatud identifitseerimiseks Initialled for idellti.ficat~~ qtij,:. Kuu~~e~/date.v.U~.!.esJtJ_IJ.:1: Allkm/signature ::.. ~ BOO EestiAS 61

62 Lisa 15. Muud tulud ja kulud Toetus riigieelarvelistest vahenditest õppelaenude kustutamiseks Kokku muud tulud Töötajate eest tasutud õppelaenud (koos maksudega) Kokku muud kulud 2016.a a Lisa 16. Kasutusrent Töötukassa on sõlminud kasutusrendilepinguid IT ja kontoritehnika rentimiseks kogusummas 813 (2015: 645) tuhat eurot ja sõiduautode rentimiseks 202 (2015: 202) tuhat eurot. Kasutusrendimakseid on aruandeaasta tulemiaruandes kajastatud summas 265 (2015: 184) tuhat eurot, sellest 216 (2015: 169) tuhat eurot tasuti IT ja kontoritehnika kasutusrendi ja 49 (2015: 15) tuhat eurot sõiduautode rentimise eest. Autodele on kehtestatud läbisõidupiirang km. Kasutusrendile võetud varad ei ole edasi antud allrendile Töötukassa on sõlminud büroopindade kasutamiseks üürilepingud. Rendimakseid on aruandeaasta tulemiaruandes kajastatud summas (2015: 1274) tuhat eurot. Üürilepingutest on 4 tähtajatut ja 24 tähtajalist lepingut. Tulevaste perioodide rendikulu jaguneb järgmiselt: Maksetähtajaga Maksetähtajaga Maksetähtajaga kuni 1 aasta 1-5 aastat üle 5 aasta IT ja Sõiduautod Ruumid Kokku kontoritehnika Maksetähtajaga Maksetähtajaga Maksetähtajaga kuni 1 aasta 1-5 aastat üle 5 aasta IT ja Sõiduautod Ruumid Kokku kontoritehnika K.iiI\IIJiJ:;L;iIUO Identifitseerimiseks.nitialled for id~.ttfi~' J(uupäev/date~. ~ onl),~.l:t., Allkiri/signature...~ BDOEestlAS 62

63 Majandusaasta aruanne 20J 6 Lisa 17. Tingimuslikud kohustised Võimalikust maksurevisjonist tulenevad kohustised: Maksuhalduril on õigus kontrollida töötukassa maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi. Töötukassa juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata töötukassale olulise täiendava maksusumma. Lisa 18. Tehingud seotud osapooltega Töötukassa on töötuskindlustuse seaduse alusel tegutsev avalik-õiguslikjuriidiline isik. Töötukassa seotud osapoolteks on tegev- ja kõrgemjuhtkond, eelpool nimetatud isikute pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslaneja laps, ning kõigi eelpool nimetatud isikute valitseva või olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingudja äriühingud. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või Töötukassa sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Töötukassa kõrgem organ on kuueliikmeline nõukogu kuhu kuuluvad kaks Vabariigi Valitsuse esindajat, kaks Eesti Tööandjate Keskliidu esindajat. Eesti Ametühingute Keskliidu esindaja ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni esindaja. Töötukassa igapäevast juhtimist korraldab neljaliikmeline juhatus. Seotud osapooltega tehtud tehinguid nõukoguja tegevjuhtkonnaga seotud ettevõtetega aruandeaastal ei toimunud (2015: 6 tuhat eurot). Seisuga ja nõuded ja kohustised nõukogu ja tegevjuhtkonnaga seotud ettevõtetele puuduvad. Töötukassa juhatuse ja nõukogu liikmed said aruandeaastal tasu (palk, preemia ja muud hüvitised) kogusummas 222 (2015: 189) tuhat eurot. Juhatuse esimehel on õigus kasutada ametiautot. Juhatuse liikmetel on õigus teatud tingimustel saada ametilepingu lõppemisellahkumishüvitust 2-4 kuu ametitasu ulatuses. Lisa 19. Bilansipäevajärgsed sündmused 3. jaanuaril 2017 kinnitas Töötukassa juhatus Eesti keskmise kalendripäeva tasuks 28,98 eurot. Seoses sellega on 50% asendusmäära korral ühe kuu töötuskindlustushüvitise maksimumsumma 1347 eurotja 57 senti aasta 1. maist jõustub uus tööhõiveprogramm aastateks , mille alusel hakkab töötukassa pakkuma nelja töötuse ennetamisele suunatud teenust. Tööturukoolitus töötajale Tasemeõppes osalemise toetus töötajale ja registreeritud töötule Kvalifikatsiooni saamise toetamine töötajale Koolitustoetus tööandjale töötajate värbamiseks, muutuste läbiviimiseks või tööle asumisele eelnevalt vähemalt 12 kuud järjest töötuna arvelolnud töötaja koolitamiseks Al,KUJaslalua rcentifitseenmiseks Initialled for i~!lficati.q.n PfJ~es only Kuupäev/date.v..v.,.O~~:;;j';:;:';;"'" Allkiri/signature :6..~ BDOEestiAS 63

64 18DO Tel: Fax: A. H. Tammsaare tee Tallinn ESTONIA SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Eesti Töötukassa nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Eesti Töötukassa (Töötukassa) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2016 ning tulemiaruannet, netovara muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta ning lisasid, mis sisaldavad aastaaruande koostamisel kasutatud oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat informatsiooni. Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Eesti Töötukassa finantsseisundit seisuga31. detsember 2016 ning sellel kuupäevallõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusidkooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas.vandeaudittort kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga". Me oleme Töötukassast sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE)nõuetele. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust. Raamatupidamiseaastaaruande auditi käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kasmuu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma aruandesvälja tooma. Meil ei ole sellega seosesmidagi välja tuua. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlaseesti hea raamatupidamistavaga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama Töötukassa suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas Töötukassa likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Töötukassa raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. BOO Eesti AS Registrikood VAT nr EE Tegevusluba& 1 BOOEesti AS, Estonian limited liability company, is a member of BOOInternational Limited, a UKcompany limited by guarantee, and forms part of the international BOOnetwork of independent member firms.

65 1800 Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlasrahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks Töötukassa sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seosesavalikustatud info põhjendatust; teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Töötukassa suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandesselle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada Töötukassasuutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusiviisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. Laile Kaasik Vandeaudiitor, litsents nr 511 Liina Oolup Vandeaudiitor, litsents nr 661 BDO Eesti AS Tegevusluba nr 1 A. H. Tammsaaretee 47,11316 Tallinn 30. märts 2017 BDOEesti AS, Estonian limited liability company, is a member of BDOInternational Limited, a UKcompany limited by guarantee, and forms part of the international BDOnetwork of independent member firms.

66 Tulemi jaotamise ettepanek Eesti Töötukassa jaotamata tulem on 31. detsembril 2016 järgmine eelmiste perioodide jaotamata tulem o eurot a. tulem eurot Kokkujaotamata tulem a eurot Kooskõlas töötuskindlustuse seadusega moodustatakse töötuskindlustusmaksetest kaks eraldiseisvat sihtotstarbelist fondi ning tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital. Sihtfondide ja sihtkapitali kohta peetakse eraldi arvestust. Töötukassa reservkapital on töötukassa eelarve vahenditest moodustatav reserv töötuskindlustussüsteemile makromajanduslikest muutustest tulenevate riskide vähendamiseks. Reservkapitali suuruseks peab olema vähemalt 10 protsenti töötukassa varade mahust. Lähtudes eeltoodust teeb juhatus nõukogule ettepaneku jaotada aasta tulem alljärgnevalt: 1. Eraldised reservkapitali eurot 2. Eraldised töötuskindlustushüvitiste sihtfondi eurot 3. Eraldised koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi eurot Eraldised tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali eurot juhatuse esimees Erik Aas juhatuse liige ;Reelika Leetmaa juhatuse liige Pille Liimal juhatuse liige 66

67 Juhatuse ja nõukogu liikmete allkirjad aasta majandusaasta aruandele Käesolevaga kinnitame Eesti Töötukassa asta majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust: Juhatus: Meelis Paavel Erik Aas Reelika Leetmaa Pille Liimal juhatuse esimees juhatuse liige juhatuse liige juhatuse liige ~ 'So. JJ a Q3_ Nõukogu: Jevgeni Ossinovski nõukogu esimees"?" T.O~2017 /" -- Peep Peterson nõukogu liige e DZ.D!:t Tõnis Rüütel nõukogu liige t32_. ",11(.2017 Veiko Tali nõukogu liige ~. ~V Toomas Tamsar nõukogu liige 67.Gtr Ago Tuuling nõukogu liige a;z.::ff."l017 <- 67

68 Eesti Töötukassa tulu vastavalt EMTAK 2016-le EMT AK tegevusala kohustuslik sotsiaalkindlustus (töötuskindlustus)

Konjunktuur 1 (188) Eesti Konjunktuuriinstituut EESTI MAJANDUS- KLIIMA

Konjunktuur 1 (188) Eesti Konjunktuuriinstituut EESTI MAJANDUS- KLIIMA Konjunktuur 1 (188) 9 8 7 6 5 4 3 2 1 MÄRTS 2014 HEA RAHUL- DAV HALB EESTI MAJANDUS- KLIIMA 1. Majanduse üldolukord 2014. a märtsis ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: märts 2014 2.1.

More information

Muuseumide statistika. Kutt Kommel analüütik

Muuseumide statistika. Kutt Kommel analüütik Muuseumide statistika Kutt Kommel analüütik Muuseumide definitsioon Muuseum on ühiskonna ja selle arengu teenistuses olev mittetulunduslik, alaline, külastajatele avatud institutsioon, mis hariduse, teaduse

More information

Ravimi kõlblikkusaeg ja säilitustingimused. Laivi Saaremäel

Ravimi kõlblikkusaeg ja säilitustingimused. Laivi Saaremäel Ravimi kõlblikkusaeg ja säilitustingimused Laivi Saaremäel 30.05.2014 Mis on kõlblikkusaeg? See on ajaperiood, mille jooksul võib eeldada, et ravimi kvaliteet on tagatud, kui seda säilitatakse ettenähtud

More information

Lisa 1. EESTI VÕISTLUSTANTSU LIIDU treeneritele kutsekvalifikatsiooni omistamise ÕPPEKAVA. TREENER I, II ja TREENER III ASTE

Lisa 1. EESTI VÕISTLUSTANTSU LIIDU treeneritele kutsekvalifikatsiooni omistamise ÕPPEKAVA. TREENER I, II ja TREENER III ASTE EESTI VÕISTLUSTANTSU LIIDU treeneritele kutsekvalifikatsiooni omistamise ÕPPEKAVA Lisa 1. TREENER I, II ja TREENER III ASTE TREENER I ja II ASTE BAASKURSUS Vastavalt EVTL treeneritele kutsekvalifikatsiooni

More information

Erihoolekande arengukava aastateks

Erihoolekande arengukava aastateks Sotsiaalkaitseministri septembri 2014. a käskkiri nr Erihoolekande arengukava 2014-2020 kinnitamine Lisa Sotsiaalministeerium Erihoolekande arengukava aastateks 2014 2020 Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...

More information

Väline kvaliteedi kontroll- milline oleks optimaalne valik? Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum, Ühendlabor

Väline kvaliteedi kontroll- milline oleks optimaalne valik? Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum, Ühendlabor Väline kvaliteedi kontroll- milline oleks optimaalne valik? Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum, Ühendlabor PT ülevaade, USA 2008 1946- New Jersey, Pennsylvania ja Delaware laboritevaheline võrdluskatse

More information

ET ELi noortegarantii: esimesed sammud on tehtud, kuid ees ootavad rakendamisega seotud riskid. Eriaruanne EUROOPA KONTROLLIKODA

ET ELi noortegarantii: esimesed sammud on tehtud, kuid ees ootavad rakendamisega seotud riskid. Eriaruanne EUROOPA KONTROLLIKODA ET 2015 nr 03 Eriaruanne ELi noortegarantii: esimesed sammud on tehtud, kuid ees ootavad rakendamisega seotud riskid EUROOPA KONTROLLIKODA EUROOPA KONTROLLIKODA 12, rue Alcide De Gasperi 1615 Luxembourg

More information

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020 EESSÕNA Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on tänapäeval üks peamisi tööriistu mistahes majandus- ja eluvaldkonna konkurentsivõime

More information

KLASTRIPROGRAMMI VAHEHINDAMINE. Pille Mihkelson, Tanel Rebane, Ewen Peters, Karel Lember

KLASTRIPROGRAMMI VAHEHINDAMINE. Pille Mihkelson, Tanel Rebane, Ewen Peters, Karel Lember KLASTRIPROGRAMMI VAHEHINDAMINE Pille Mihkelson, Tanel Rebane, Ewen Peters, Karel Lember Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus...5 Klastriprogramm...6 Klastriprogrammi vahehindamise uurimisküsimused ja osalevad

More information

oleopator G Maasse paigaldatav õlipüüdur l Klaasplast I klassi õlipüüdur vastavalt standardile EN 858 Tootesertifikaat Eraldusvõime Materjal

oleopator G Maasse paigaldatav õlipüüdur l Klaasplast I klassi õlipüüdur vastavalt standardile EN 858 Tootesertifikaat Eraldusvõime Materjal oleopator G l Klaasplast I klassi õlipüüdur vastavalt standardile EN 858 OLEOPATOR G on õlipüüdurite sari, mis on ette nähtud õlise sademevee puhastamiseks olukordades, kus kehtivad kõrged puhastusnõuded.

More information

4. Tööturg. Ellu Saar Jelena Helemäe

4. Tööturg. Ellu Saar Jelena Helemäe 4. Tööturg Ellu Saar Jelena Helemäe Tööturuintegratsioon on oluline valdkond, mille tähendus ei piirdu vaid majandusliku toimetulekuga, sest edukus tööturul soodustab ka inimese sotsiaalset ja kultuurilist

More information

Eesti lõbusõidulaevade konkurentsieelised

Eesti lõbusõidulaevade konkurentsieelised LIVINGLAB TÖÖTOA KOKKUVÕTE: ALUSMATERJAL EESTI LÕBUSÕIDULAEVADE TURUNDAMISEKS VENEMAAL Dokument koondab Venemaa ajakirjanike ja paadituru ekspertide hinnangud ja ettepanekud 10. juulil 2017. aastal toimunud

More information

AVALIKU SEKTORI HÕIVE JA SELLE DÜNAAMIKA EESTIS JA TEISTES OECD RIIKIDES

AVALIKU SEKTORI HÕIVE JA SELLE DÜNAAMIKA EESTIS JA TEISTES OECD RIIKIDES Sisekaitseakadeemia Finantskolledž Liia Pajusaar AVALIKU SEKTORI HÕIVE JA SELLE DÜNAAMIKA EESTIS JA TEISTES OECD RIIKIDES Lõputöö Juhendaja: Indrek Saar, PhD Tallinn 2017 SISEKAITSEAKADEEMIA LÕPUTÖÖ ANNOTATSIOON

More information

1 Välisspetsialistide kaasamise poliitika eesmärk

1 Välisspetsialistide kaasamise poliitika eesmärk Work in Estonia va lisspetsialistide Eestisse kaasamise tegevuskava 2015 2016 Sisukord 1 Välisspetsialistide kaasamise poliitika eesmärk... 3 2 Tegevuskava vajalikkus ja eesmärk... 3 3 Tegevuskava sihtrühmad...

More information

EUROOPA LIIDUS MAKSUSTATAKSE JÄTKUVALT TARBIMIST

EUROOPA LIIDUS MAKSUSTATAKSE JÄTKUVALT TARBIMIST EUROOPA LIIDUS MAKSUSTATAKSE JÄTKUVALT TARBIMIST Anu Lill Statistikaamet Euroopa Liidu uuemad liikmesriigid maksustavad enamjaolt tarbimist, vanad aga tulu ja omandit. Neljateistkümnes, ehk ligikaudu pooltes

More information

Tartu JK Tammeka - JK Tallinna 06 November 2018 online.live Jalgpall

Tartu JK Tammeka - JK Tallinna 06 November 2018 online.live Jalgpall {%[match@@@} Tartu JK Tammeka - JK Tallinna 06 November 2018 online.live Jalgpall WATCH HERE LINK I voor: 24.03 12:00: Maardu United: FCI Tallinn: 0 : 2: 24.03 13:00: JK Sillamäe Kalev: Maardu Linnameeskond

More information

Majandusarengu töögrupi raport

Majandusarengu töögrupi raport Majandusarengu töögrupi raport 1. NOVEMBER 216 1 2 Peaministri eessõna Viimasel ajal on kõlanud järjest arvamusi, et Eesti majandusega on midagi lahti. Eesti majanduskasv on viimastel aastatel osutunud

More information

Avaliku sektori ressursikasutuse analüüs riigi saldoandmike põhjal aastatel

Avaliku sektori ressursikasutuse analüüs riigi saldoandmike põhjal aastatel Avaliku sektori ressursikasutuse analüüs riigi saldoandmike põhjal aastatel 2006-2012 Analüüsi koostaja: SA Eesti Koostöö Kogu Analüüsi tellija: Rahandusministeerium Analüüs on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist

More information

TEADLIKKUSE SUURENDAMISE KAMPAANIA MEIL KÕIGIL ON ÜHESUGUSED UNISTUSED

TEADLIKKUSE SUURENDAMISE KAMPAANIA MEIL KÕIGIL ON ÜHESUGUSED UNISTUSED TEADLIKKUSE SUURENDAMISE KAMPAANIA ec.europa.eu/lgbti Õigus- ja tarbijaküsimusted Kõikide materjalide ja linkide kohta kehtib kasutuskeeld kuni 5. augustini (kell 12.00 Brüsseli aja järgi). Euroopa Komisjon

More information

Tallinn nr 1-2/18/522

Tallinn nr 1-2/18/522 K Ä S K K I R I Tallinn 22.06.2018 nr 1-2/18/522 Avatud taotlusvooru tingimuste kehtestamine keskkonnaministri 07.06.2018 määruse nr 16 Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise

More information

Kogemused POCT INRanalüsaatorite. Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum Ühendlabor

Kogemused POCT INRanalüsaatorite. Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum Ühendlabor Kogemused POCT INRanalüsaatorite valikul Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum Ühendlabor Patsiendimanuse testimise seadmed kliinikumis Saadetud e-kiri 29.05.12 Kliinikute direktorid; Kliinikute juhatajad;

More information

Seiretulemused: soojuslik mugavus ja piirete toimivus

Seiretulemused: soojuslik mugavus ja piirete toimivus Seiretulemused: Click to edit Master title style soojuslik mugavus ja piirete toimivus Targo Kalamees 1, Leena Paap 1, Kalle Kuusk 1, Tallinna Tehnikaülikool Tõnu Mauring 2, Jaanus Hallik 2, Margus Valge

More information

Infosüsteemide etalonturbe süsteemi ISKE rakendamise mõju IT riskidele Eesti avaliku sektori näitel

Infosüsteemide etalonturbe süsteemi ISKE rakendamise mõju IT riskidele Eesti avaliku sektori näitel Tallinna Ülikool Informaatika Instituut Infosüsteemide etalonturbe süsteemi ISKE rakendamise mõju IT riskidele Eesti avaliku sektori näitel Magistriritöö Autor: Jurga Baranauskaite Juhendajad: Andro Kull

More information

Ülevaade OECD teaduse, tehnoloogia ja tööstuse teemalistest raportitest Ülevaate koostaja: Kadri Raudvere, SA Eesti Teadusagentuur

Ülevaade OECD teaduse, tehnoloogia ja tööstuse teemalistest raportitest Ülevaate koostaja: Kadri Raudvere, SA Eesti Teadusagentuur Ülevaade OECD teaduse, tehnoloogia ja tööstuse teemalistest raportitest 2014-2015 Ülevaate koostaja: Kadri Raudvere, SA Eesti Teadusagentuur Tartu 2016 Ülevaade põhineb OECD poolt ingliskeelsetena välja

More information

Teostatavusuuring innovatsioonipoliitika nõudluspoole meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks Eestis

Teostatavusuuring innovatsioonipoliitika nõudluspoole meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks Eestis Innovation studies Teostatavusuuring innovatsioonipoliitika nõudluspoole meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks Eestis 23 2014 Teostatavusuuring innovatsioonipoliitika nõudluspoole meetmete väljatöötamiseks

More information

Eesti inimvara raport (IVAR): võtmeprobleemid ja lahendused 2010

Eesti inimvara raport (IVAR): võtmeprobleemid ja lahendused 2010 Eesti inimvara raport (IVAR): võtmeprobleemid ja lahendused 2010 Säästva arengu komisjon Eesti inimvara raport (IVAR): võtmeprobleemid ja lahendused 2010 Raportöör Eesti Koostöö Kogu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus

More information

TÖÖTAJATE ÕIGUSTE KAITSE TÖÖANDJA TEGEVUSE ÜMBERKORRALDAMISEL MERLE MUDA

TÖÖTAJATE ÕIGUSTE KAITSE TÖÖANDJA TEGEVUSE ÜMBERKORRALDAMISEL MERLE MUDA DISSERTATIONES IURIDICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 5 TÖÖTAJATE ÕIGUSTE KAITSE TÖÖANDJA TEGEVUSE ÜMBERKORRALDAMISEL MERLE MUDA TARTU 2001 DISSERTATIONES IURIDICAE UNIVERSITATIS TARTÜENSIS DISSERTATIONES

More information

Eesti elukestva õppe strateegia aastateks koostamise ettepanek

Eesti elukestva õppe strateegia aastateks koostamise ettepanek Eesti elukestva õppe strateegia aastateks 2014-2020 koostamise ettepanek Lähtudes Vabariigi Valitsuse 13. 12. 2005. a määruse nr 302 Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise,

More information

IX. MAJANDUSPOLIITILINE KOOSTÖÖ EESTIS JA VÄLISMAAL

IX. MAJANDUSPOLIITILINE KOOSTÖÖ EESTIS JA VÄLISMAAL MAJANDUSPOLIITILINE KOOSTÖÖ EESTIS JA VÄLISMAAL 93 IX. MAJANDUSPOLIITILINE KOOSTÖÖ EESTIS JA VÄLISMAAL ÜHINEMISLÄBIRÄÄKIMISTE LÕPETAMINE Nagu Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi

More information

4. AUDIOVISUAALVALDKOND: RINGHÄÄLING

4. AUDIOVISUAALVALDKOND: RINGHÄÄLING 4. AUDIOVISUAALVALDKOND: RINGHÄÄLING põhitegevusala o teleringhääling o raadioringhääling 2015. a Ettevõtete/asutuste arv: 86 Töötajate arv: 1776 Tulu (mln eurot): 161 4. Audiovisuaalvaldkond RINGHÄÄLING

More information

Audi tortegevusest Eesti Audi torkogu

Audi tortegevusest Eesti Audi torkogu Audiitortegevusest Eesti Audiitorkogu 19.11.2013 Audiitorite roll Informatsiooni usaldusväärsuse kasv (inforiski vähendamine)# Väärkajastamised finantsaruannetes:# Vead# Teadmatus# Eelarvamused# Aruandluspettused#

More information

Masinloetavate avaandmete esitamine Lennuameti näitel

Masinloetavate avaandmete esitamine Lennuameti näitel TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut IDU40LT Kajar Karuauk 042373IABB Masinloetavate avaandmete esitamine Lennuameti näitel bakalaureusetöö Juhendaja: Enn Õunapuu Phd

More information

EESTI MOBIILSIDESEKTORI ETTEVÕTETE VÕRDLUSANALÜÜS ELISA EESTI ASi, EMT ASi JA TELE 2 EESTI ASi NÄITEL

EESTI MOBIILSIDESEKTORI ETTEVÕTETE VÕRDLUSANALÜÜS ELISA EESTI ASi, EMT ASi JA TELE 2 EESTI ASi NÄITEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusarvestuse instituut Juhtimisarvestuse õppetool Martin Lips EESTI MOBIILSIDESEKTORI ETTEVÕTETE VÕRDLUSANALÜÜS ELISA EESTI ASi, EMT ASi JA TELE 2 EESTI

More information

Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring 2012

Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring 2012 Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring 2012 UURINGU LÕPPARUANNE Uuringut rahastati Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest Tartu 17. juuni 2013 Toimetaja: Marek Tiits Uuringu töögrupp: Kalev Kaarna, Kristjan

More information

Eesti teadustöötajate keskmine brutokuupalk

Eesti teadustöötajate keskmine brutokuupalk Eesti teadustöötajate keskmine brutokuupalk Käesolevas ülevaates on ära toodud kolme erineva asutuse uuringute/ülevaadete kokkuvõtted, mis kajastavad Eesti teadustöötajate viimaste aastate keskmist brutokuupalka.

More information

Kagu-Eesti tegevuskava elluviimise aasta seirearuanne

Kagu-Eesti tegevuskava elluviimise aasta seirearuanne Kagu-Eesti tegevuskava 2015-2020 elluviimise 2016. aasta seirearuanne Kagu-Eesti tegevuskava 2015-2020 (edaspidi lühendina tegevuskava) koostati Siseministeeriumi eestvedamisel 2014. aastal. Kava koostamisse

More information

Olympic Entertainment Group AS aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne (auditeerimata)

Olympic Entertainment Group AS aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne (auditeerimata) 215. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus 1. jaanuar 215 Aruandeperioodi lõpp 31. detsember 215 Ärinimi Olympic Entertainment Group

More information

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE EUROOPA KOMISJON Brüssel, 20.11.2017 COM(2017) 678 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE ELi tegevuskava aastateks 2017 2019 Soolise palgalõhe

More information

IKT valdkonna arenguprogrammi kontseptsioon (VMK )

IKT valdkonna arenguprogrammi kontseptsioon (VMK ) IKT valdkonna arenguprogrammi kontseptsioon (VMK 14.11.2017) Sisukord Sissejuhatus: IKT arenguprogrammi eesmärk ja ülesehitus... 2 1. e-residentsus (8 mln)... 3 2. Tööstuse digitaliseerimine (5.6 mln)...

More information

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium AASTA MAJANDUSÜLEVAADE

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium AASTA MAJANDUSÜLEVAADE Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 212. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE Tallinn 213 Sisukord Makromajanduslik olukord... 3 Väliskaubandus... 6 Töötlev tööstus... 1 Toiduainete ja jookide

More information

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala arengukava TARK ja TEGUS RAHVAS

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala arengukava TARK ja TEGUS RAHVAS Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala arengukava TARK ja TEGUS RAHVAS 2015 2018 veebruar 2014 Tartu Sisukord Sisukord... 2 Eesmärkide ja meetmete seos... 4 Sissejuhatus... 5 Haridus-

More information

RIIGIVALITSEMISE JA E-RIIGI STSENAARIUMID

RIIGIVALITSEMISE JA E-RIIGI STSENAARIUMID Arenguseire Keskus RIIGIVALITSEMISE JA E-RIIGI STSENAARIUMID 2018 Arenguseire Keskus Lossi plats 1a,15165 Tallinn riigikogu.ee/arenguseire arenguseire@riigikogu.ee 1 Riigivalitsemise ja e-riigi stsenaariumid

More information

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium AASTA MAJANDUSÜLEVAADE

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium AASTA MAJANDUSÜLEVAADE Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 21. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE Tallinn 211 Sisukord Makromajanduslik olukord... 3 Tööturg... 7 Töötlev tööstus... 14 Toiduainete ja jookide tootmine...

More information

PÕLLUMAJANDUSUURINGUTE KESKUS

PÕLLUMAJANDUSUURINGUTE KESKUS PÕLLUMAJANDUSUURINGUTE KESKUS EESTI MAAELU ARENGUKAVA 2014-2020 4. JA 5. PRIORITEEDI MEETMETE; 3. PRIORITEEDI LOOMADE HEAOLU MEETME JA 2. PRIORITEEDI TEGEVUSE KIVIAIA TAASTAMINE PÜSIHINDAMISARUANNE. AASTA

More information

Ungari prioriteetide hulgas on kõnelused Horvaatia ja Lääne-Balkaniga,

Ungari prioriteetide hulgas on kõnelused Horvaatia ja Lääne-Balkaniga, EMSK Info 22 keeles! EMSK Info Euroopa Majandusja Sotsiaalkomitee Sild Euroopa ja organiseeritud kodanikuühiskonna vahel ISSN 1830-5091 Detsember 2010 / 9 ET JUHTKIRI Head lugejad! Euroopa Majandus- ja

More information

KOLMANDA SEKTORI RESSURSID JÄRVAMAAL

KOLMANDA SEKTORI RESSURSID JÄRVAMAAL TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Marit Sarapuu KOLMANDA SEKTORI RESSURSID JÄRVAMAAL Magistritöö Juhendaja: lektor Merike Kaseorg Tartu 2014 Soovitan suunata kaitsmisele.. (lektor

More information

ROTARY PIIRKOND 1420

ROTARY PIIRKOND 1420 ROTARY PIIRKOND 1420 Aastaaruanne 2016 2017 Markku Stenvall Kuberner Sisukord 1. Rotary International 2. Rotary piirkond 1420, 2016 2017 3. Rotary piirkonna 1420 organisatsioon 4. Piirkond 1420, majandus

More information

Komisjoni otsus seoses juhtumiga EE/2012/1352: Eesti konkreetsetes mobiiltelefonivõrkudes häälkõne lõpetamine

Komisjoni otsus seoses juhtumiga EE/2012/1352: Eesti konkreetsetes mobiiltelefonivõrkudes häälkõne lõpetamine EUROOPA KOMISJON Brüssel,10/8/2012 C(2012) 5811 Eesti Konkurentsiamet (EKA) Auna 6 10317 Tallinn Eesti Kontaktisik: hr Märt Ots peadirektor Faks: +372 667 2401 Lugupeetud hr Ots Teema: Komisjoni otsus

More information

Nutikas spetsialiseerumine - kitsaskohtade ja uute võimaluste analüüs. Eesti Arengufond

Nutikas spetsialiseerumine - kitsaskohtade ja uute võimaluste analüüs. Eesti Arengufond Nutikas spetsialiseerumine - kitsaskohtade ja uute võimaluste analüüs Eesti Arengufond Vahearuanne 19.06.2013 S Sisukord 1. Kitsaskohtade analüüsi struktuur 4 2. Kasvualade ühised kitsaskohad 6 3. IKT

More information

Kitsarööpmelisel raudteel porgandid kaugele ei sõida

Kitsarööpmelisel raudteel porgandid kaugele ei sõida Kitsarööpmelisel raudteel porgandid kaugele ei sõida ehk koolisüsteemi ja tööturu vahelised pudelikaelad 30.11.2017 Tiia Randma Kavas ametid, mida eile polnud veel kaks pudelikaela Seisame ulatuslike muutuste

More information

ning kasutada üldiselt komitee laialdasi eksperditeadmisi oma partnerite

ning kasutada üldiselt komitee laialdasi eksperditeadmisi oma partnerite EMSK Info 22 keeles! EMSK Info Euroopa Majandusja Sotsiaalkomitee ISSN 1830-5091 September 2011/7 Eriväljaanne ET Sild Euroopa ja organiseeritud kodanikuühiskonna vahel JUHTKIRI Hea lugeja! Praegune finantskriis

More information

EESTI JÕUDLUSKONTROLLI AASTARAAMAT 2016 RESULTS OF ANIMAL RECORDING IN ESTONIA 2016

EESTI JÕUDLUSKONTROLLI AASTARAAMAT 2016 RESULTS OF ANIMAL RECORDING IN ESTONIA 2016 RESULTS OF ANIMAL RECORDING IN ESTONIA Väljaandja: Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS Issued by Esikaane foto: Kairi Niit Cover photo ISSN 1406 734X 2017, Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli

More information

KEILA JK UUDISKIRI OKTOOBER 2017 KEILA JALGPALLIKLUBI AMETLIK TRÜKIPARTNER:

KEILA JK UUDISKIRI OKTOOBER 2017 KEILA JALGPALLIKLUBI AMETLIK TRÜKIPARTNER: KEILA JK UUDISKIRI OKTOOBER 2017 KEILA JALGPALLIKLUBI AMETLIK TRÜKIPARTNER: Keila JK kasvandikud Markkus Seppik ja Kristofer Piht esindasid Eesti U-17 koondist Tallinnas toimunud EM-valikturniiril. Oma

More information

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium AASTA MAJANDUSÜLEVAADE

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium AASTA MAJANDUSÜLEVAADE Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 213. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE Tallinn 214 Sisukord Makromajanduslik olukord... 4 Väliskaubandus... 7 Töötlev tööstus... 11 Toiduainete ja jookide

More information

MAJANDUSAASTA ARUANNE

MAJANDUSAASTA ARUANNE MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: MTÜ Linnalabor registrikood: 80242177 tänava nimi, Telliskivi 60A-209 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond:

More information

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE. Euroopa Liidu finantshuvide kaitse pettustevastane võitlus 2016.

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE. Euroopa Liidu finantshuvide kaitse pettustevastane võitlus 2016. EUROOPA KOMISJON Brüssel, 20.7.2017 COM(2017) 383 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Euroopa Liidu finantshuvide kaitse pettustevastane võitlus 2016. aasta aruanne {SWD(2017) 266

More information

MAJANDUSAASTA ARUANNE

MAJANDUSAASTA ARUANNE MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: Mittetulundusühing Eesti Müeloomiliit registrikood: 80348846 tänava/talu nimi, Vene tn maja ja korteri number: 6

More information

1. Sotsiaalmajanduslik

1. Sotsiaalmajanduslik 1. Sotsiaalmajanduslik taust Demograafilised protsessid ja majanduses toimuv mõjutavad suuresti keskkonnaseisundit. Eelmine keskkonnaülevaade ilmus enne majanduses aset leidnud kriisi. Majanduslangus tõi

More information

KESKKONNAMINISTEERIUM. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava täitmise lõpparuanne

KESKKONNAMINISTEERIUM. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava täitmise lõpparuanne KESKKONNAMINISTEERIUM Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2008 2015 täitmise lõpparuanne Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus... 3 1. Põlevkivi arengukava elluviimine aastatel 2008 2015... 4 1.1. Esimene

More information

KUTSE. Eesti lahtised Meistrivõistlused 2018 Estonian Open Championships 2018 MN13 MN MN40, MN50; MN60 Harrastajad detsember 2017 Haanja

KUTSE. Eesti lahtised Meistrivõistlused 2018 Estonian Open Championships 2018 MN13 MN MN40, MN50; MN60 Harrastajad detsember 2017 Haanja KUTSE Eesti lahtised Meistrivõistlused 2018 Estonian Open Championships 2018 MN13 MN MN40, MN50; MN60 28.-29.detsember 2017 Haanja Poisid/tüdrukud 13- Mehed/Naised & ; Veteranid 40, 50, 60 Boys/Girls 13

More information

NÕUDLUSPOOLSE INNOVATSIOONIPOLIITIKA ROLL INNOVAATILISE TEGEVUSE EDENDAMISEL ETTEVÕTLUSSEKTORIS ÖKOINNOVATSIOONIDE NÄITEL

NÕUDLUSPOOLSE INNOVATSIOONIPOLIITIKA ROLL INNOVAATILISE TEGEVUSE EDENDAMISEL ETTEVÕTLUSSEKTORIS ÖKOINNOVATSIOONIDE NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Epp Kaasik NÕUDLUSPOOLSE INNOVATSIOONIPOLIITIKA ROLL INNOVAATILISE TEGEVUSE EDENDAMISEL ETTEVÕTLUSSEKTORIS ÖKOINNOVATSIOONIDE NÄITEL Magistritöö

More information

Raul Eamets Jaanika Meriküll Majgrit Kallavus Kalev Kaarna Triin Kask

Raul Eamets Jaanika Meriküll Majgrit Kallavus Kalev Kaarna Triin Kask Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arendustöö nõustamisteenus Teadmistepõhise majanduse suunas liikumiseks vajaliku tööjõu- ja koolitusvajaduse väljaselgitamise uuring Raul Eamets

More information

EESTI SEAKASVATAJATE TOOTLIKKUS AASTATEL PRODUCTIVITY OF ESTONIAN PIG FARMS IN THE YEARS OF

EESTI SEAKASVATAJATE TOOTLIKKUS AASTATEL PRODUCTIVITY OF ESTONIAN PIG FARMS IN THE YEARS OF EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Berit Kraus EESTI SEAKASVATAJATE TOOTLIKKUS AASTATEL 2006 2012 PRODUCTIVITY OF ESTONIAN PIG FARMS IN THE YEARS OF 2006 2012 Bakalaureusetöö Maamajandusliku

More information

EUROOPA LIIT 2005/0183 (COD) PE-CONS 3696/1/07 REV 1

EUROOPA LIIT 2005/0183 (COD) PE-CONS 3696/1/07 REV 1 EUROOPA LIIT EUROOPA PARLAMENT NÕUKOGU Brüssel, 9. aprill 2008 (OR. en) 2005/0183 (COD) PE-CONS 3696/1/07 REV 1 ENV 709 ENER 320 IND 134 TRANS 421 ENT 168 CODEC 1460 ÕIGUSAKTID JA MUUD DOKUMENDID Teema:

More information

Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia Teadmistepõhine Eesti täitmise aruanne aastatel

Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia Teadmistepõhine Eesti täitmise aruanne aastatel Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014 2020 Teadmistepõhine Eesti täitmise aruanne aastatel 2014-2015 1 Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamise üldeesmärk

More information

ÜHTSE FINANTSARVESTUSE SÜSTEEMI OLULISUS MAJANDUSPOLIITILISTE OTSUSTE LANGETAMISEL LIITUDES EUROOPA LIIDUGA

ÜHTSE FINANTSARVESTUSE SÜSTEEMI OLULISUS MAJANDUSPOLIITILISTE OTSUSTE LANGETAMISEL LIITUDES EUROOPA LIIDUGA ÜHTSE FINANTSARVESTUSE SÜSTEEMI OLULISUS MAJANDUSPOLIITILISTE OTSUSTE LANGETAMISEL LIITUDES EUROOPA LIIDUGA Sissejuhatus Kaja Lutsoja, Margus Lutsoja Tallinna Tehnikaülikool OECD majanduspoliitilised soovitused

More information

Aksel Kirch Eesti Euroopa Liidus: tagasivaade läbi sotsioloogia peegli

Aksel Kirch Eesti Euroopa Liidus: tagasivaade läbi sotsioloogia peegli Aksel Kirch Eesti Euroopa Liidus: tagasivaade läbi sotsioloogia peegli Sissejuhatuseks Eesti lähiajaloo kaks olulist pöördepunkti: taasiseseisvumine ja liitumine Euroopa Liiduga (koos NATO liikmeks saamisega)

More information

Stabiilsusprogramm 2015

Stabiilsusprogramm 2015 Tallinn 14. mai 215 SISUKORD SISSEJUHATUS... 2 1. MAJANDUSPOLIITIKA EESMÄRGID... 3 2. EESTI MAJANDUSARENG JA VÄLJAVAATED... 5 2.1. Väliskeskkonna arengud ja eeldused... 5 2.2. Majandusprognoos... 9 2.3.

More information

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 22.11.2016 COM(2016) 723 final 2016/0359 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse ennetava restruktureerimise raamistikke, uue võimaluse

More information

Vali riba pealt: View > Backgrounds ning lülita taustapilt WBBackground välja nii, et näeksid mudelit selgemalt.

Vali riba pealt: View > Backgrounds ning lülita taustapilt WBBackground välja nii, et näeksid mudelit selgemalt. Pumba valik Ülesande püstitus Selles näites kasutad sa WaterGEMS töövahendeid, et analüüsida pumba valikuga seotud tööprintsiipe ning energiakulu. Seejärel lood sa alternatiivse pumpade valiku, et uurida,

More information

Hindamise vajalikkus arengukoostöö tõhususe mõõtmisel: Eesti-Gruusia näitel

Hindamise vajalikkus arengukoostöö tõhususe mõõtmisel: Eesti-Gruusia näitel TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Rahvusvaheliste suhete õppetool Keit Spiegel Hindamise vajalikkus arengukoostöö tõhususe mõõtmisel: Eesti-Gruusia näitel Magistritöö

More information

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool Greete-Kristiine Kuru ÄRIÜHINGUÕIGUSE ÜHTLUSTAMINE EUROOPA LIIDUS JA SELLE MÕJU EESTI ÕIGUSELE Magistritöö Juhendaja dr. iur.

More information

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA. Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA. Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Eero Naaber EESTI LAEVANDUSSEKTORI KONKURENTSIVÕIME TUGEVDAMINE Magistritöö Juhendaja: MSc. Marek Rauk TALLINN 2014 Deklareerin,

More information

ÜPP tulevik. Infodokument. Märts 2018

ÜPP tulevik. Infodokument. Märts 2018 ET 2018 ÜPP tulevik Infodokument Märts 2018 2 SISUKORD Punkt Kokkuvõte I V Sissejuhatus 1 6 Teema ja eesmärk 1 4 Lähenemisviis ja tutvustus 5 6 Põllumajandussektori ja maapiirkondade jaoks olulised põhiandmed

More information

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE. SKP täiendamine Edu mõõtmine muutuvas maailmas

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE. SKP täiendamine Edu mõõtmine muutuvas maailmas ET ET ET EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 20.8.2009 KOM(2009) 433 lõplik KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE SKP täiendamine Edu mõõtmine muutuvas maailmas ET ET KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE

More information

Eesti hariduse viis väljakutset. Eesti haridusstrateegia taustamaterjal

Eesti hariduse viis väljakutset. Eesti haridusstrateegia taustamaterjal Eesti hariduse viis väljakutset Eesti haridusstrateegia 2012 2020 amaterjal Eesti hariduse viis väljakutset Eesti haridusstrateegia 2012 2020 TAUSTAMATERJAL Sisukord Sissejuhatus 1. Sissejuhatus 5 Tagapõhi

More information

Avalike ärakuulamiste korraldamise ja läbiviimise töökord ravimiohutuse riskihindamise komitees (PRAC)

Avalike ärakuulamiste korraldamise ja läbiviimise töökord ravimiohutuse riskihindamise komitees (PRAC) 13. aprill 2016 EMA/389919/2016 Avalike ärakuulamiste korraldamise ja läbiviimise töökord ravimiohutuse 1. Üldpõhimõtted Ravimiohutuse riskihindamise komiteel on võimalus korraldada avalikke ärakuulamisi

More information

FINANTSINSPEKTSIOONI AASTA AASTAARUANNE

FINANTSINSPEKTSIOONI AASTA AASTAARUANNE FINANTSINSPEKTSIOONI 2013. AASTA AASTAARUANNE Tallinn 2014 2 Finantsinspektsioon Sakala 4 15030 TALLINN Telefon: + 372 668 0500 Faks: + 372 668 0501 E-post: info@fi.ee Koduleht: www.fi.ee Majandusaasta

More information

ARUANNE KULTUURIPOLIITIKA PÕHIALUSED AASTANI 2020 AASTA 2016 TÄITMISE KOHTA

ARUANNE KULTUURIPOLIITIKA PÕHIALUSED AASTANI 2020 AASTA 2016 TÄITMISE KOHTA ARUANNE KULTUURIPOLIITIKA PÕHIALUSED AASTANI 2020 AASTA 2016 TÄITMISE KOHTA Kultuuriministeerium 2017 Sisukord Sisukord... 2 Sissejuhatus... 3 I Kultuuripoliitika eesmärk... 4 II Kultuuripoliitika kujundamise

More information

Lõppraport: Universaalse disaini kontseptsiooni rakendamise kaudu täieliku kaasamise saavutamine Mr Soren GINNERUP, Konsultant

Lõppraport: Universaalse disaini kontseptsiooni rakendamise kaudu täieliku kaasamise saavutamine Mr Soren GINNERUP, Konsultant . P-SG(2006)24 Final ap\rehab\ud\rd\2006\psg(2006)24 20.aprill 2007 PUUETEGA INIMESTE REHABILITATSIOONI JA INTEGRATSIOONI KOMITEE (OSALINE KOKKULEPE) Universaalse disaini Ekspertide Komitee (Ligipääsetavus)

More information

ROHELINE RAAMAT. ELi e-kaubanduse arengut toetav ühtne pakiveoturg. (EMPs kohaldatav tekst)

ROHELINE RAAMAT. ELi e-kaubanduse arengut toetav ühtne pakiveoturg. (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 29.11.2012 COM(2012) 698 final ROHELINE RAAMAT ELi e-kaubanduse arengut toetav ühtne pakiveoturg (EMPs kohaldatav tekst) ET ET 1. Sissejuhatus E-kaubandust peetakse üldiselt väga

More information

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/121/EÜ, 18. detsember 2006,

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/121/EÜ, 18. detsember 2006, 30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 396/851 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/121/EÜ, 18. detsember 2006, millega muudetakse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist

More information

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE, REGIOONIDE KOMITEELE JA EUROOPA INVESTEERIMISPANGALE

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE, REGIOONIDE KOMITEELE JA EUROOPA INVESTEERIMISPANGALE EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.11.2016 COM(2016) 860 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE, REGIOONIDE KOMITEELE JA EUROOPA INVESTEERIMISPANGALE Puhas energia

More information

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE EUROOPA KOMISJON Brüssel 20.9.2010 KOM(2010) 472 lõplik KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Euroopa lairibaühendus: investeering

More information

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 23. detsember 2016 (OR. en) Jeppe TRANHOLM-MIKKELSEN, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 23. detsember 2016 (OR. en) Jeppe TRANHOLM-MIKKELSEN, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 23. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0413 (COD) 15819/16 UD 281 ETTEPANEK Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa

More information

Eesti keeleseisund Sisukord

Eesti keeleseisund Sisukord Sisukord 2 Uuringu tellis haridus- ja teadusministeerium Euroopa regionaalarengu fondi programmi Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (RITA) tegevuse kaks raames. Uuringu koostas Tartu ülikooli

More information

EESTI LINNADE LIIT. Association of Estonian Cities

EESTI LINNADE LIIT. Association of Estonian Cities EESTI LINNADE LIIT Association of Estonian Cities Eelarveklassifikaator ja riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri, muutmine Jüri Võigemast 24. september 2012 Eelnõu seletuskirjast: Eelarvestamisel

More information

KOMISJONI TÖÖDOKUMENT. Komisjoni uuring vastuseks tekstiili- ja rõivasektori kõrgetasemelise töörühma soovitustele. {KOM(2004) 668 lõplik}

KOMISJONI TÖÖDOKUMENT. Komisjoni uuring vastuseks tekstiili- ja rõivasektori kõrgetasemelise töörühma soovitustele. {KOM(2004) 668 lõplik} EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 13.10.2004 SEK (2004) 1240 KOMISJONI TÖÖDOKUMENT Komisjoni uuring vastuseks tekstiili- ja rõivasektori kõrgetasemelise töörühma soovitustele {KOM(2004) 668 lõplik} 2

More information

Ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu SEIRE ARUANNE aasta koondtulemused seisuga

Ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu SEIRE ARUANNE aasta koondtulemused seisuga Ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu SEIRE ARUANNE 2016. aasta koondtulemused 31.12.16 seisuga Aruande koostaja: Margit Partei Tartu 2017 Sisukord Eessõna... 4 Ettevõtlusõppe programmi taust, ülesehitus

More information

Anesteesia ja intensiivravi Eestis 2007.aastal

Anesteesia ja intensiivravi Eestis 2007.aastal Anesteesia ja intensiivravi Eestis 27.aastal Joel Starkopf Pühajärve 2.2.28.a. Aruande esitasid 26 raviasutust 37 osakonda (puudu Läänemaa ja Hiiumaa) 1 Aruannete esitamisest Elektrooniline vorm Anesteesia

More information

Keeleharidusest Eestis ja teistes Euroopa Liidu liikmesriikides

Keeleharidusest Eestis ja teistes Euroopa Liidu liikmesriikides Keeleharidusest Eestis ja teistes Euroopa Liidu liikmesriikides Tõnu Tender keeleosakonna nõunik 25. nov 2014 Keeleharidusest Eestis ja ELis (1) Keelteoskus, st emakeele kõrval võõrkeelte oskamine on nüüdisaja

More information

Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 8/2006. Vaesus ja selle mõõtmine. Vaesuse suundumused Eestis.

Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 8/2006. Vaesus ja selle mõõtmine. Vaesuse suundumused Eestis. Poliitikaanalüüs Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 8/2006 Vaesus ja selle mõõtmine. Vaesuse suundumused Eestis. Ene-Margit Tiit * Vaesus on oluline sotsiaalne probleem kogu maailmas, sealhulgas ka arenenud

More information

TELEKOMMUNIKATSIOON: TURG JA KONKURENTS

TELEKOMMUNIKATSIOON: TURG JA KONKURENTS TELEKOMMUNIKATSIOON: TURG JA KONKURENTS Valdkonna eesmärgiks 2003. aastal oli telekommunikatsioonituru arenguks soodsate tingimuste säilitamine vaba konkurentsi soodustamise teel. 90% turuosa jagunemine

More information

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT Anna-Olga Luga SILLAMÄE ELANIKE EESTI KEELE ÕPE Magistritöö Juhendaja Mart Rannut, PhD NARVA 2016 Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö

More information

OSAKAPITALI SISSEMAKSETA ASUTATUD OSAÜHINGUTE JÄTKUSUUTLIKKUSE HINDAMINE

OSAKAPITALI SISSEMAKSETA ASUTATUD OSAÜHINGUTE JÄTKUSUUTLIKKUSE HINDAMINE TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusarvestuse instituut Finantsarvestuse õppetool Jane Sõmmer OSAKAPITALI SISSEMAKSETA ASUTATUD OSAÜHINGUTE JÄTKUSUUTLIKKUSE HINDAMINE Magistritöö Juhendaja:

More information

MAJANDUSE SEKTORAALNE STRUKTUUR JA SELLE TRENDID OECD RIIKIDES

MAJANDUSE SEKTORAALNE STRUKTUUR JA SELLE TRENDID OECD RIIKIDES Tartu Ülikool Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Jürgen Joamets MAJANDUSE SEKTORAALNE STRUKTUUR JA SELLE TRENDID OECD RIIKIDES Bakalaureusetöö Juhendaja: prof. Jüri Sepp Tartu 2014 Soovitan suunata

More information

Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime 2010 AASTARAAMAT

Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime 2010 AASTARAAMAT RIIGIKANTSELEI Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime 2010 AASTARAAMAT Eesti konkurentsivõime maailma 58 riigi ja Euroopa Liidu 24 liikmesriigi võrdluses Tallinn, detsember 2010 Väljaande koostas: EKI juhtivteadur

More information

MAKSEJÕUETU TÖÖANDJA ETTEVÕTTE ÜLEMINEKU MÕJU TÖÖLEPINGUTELE

MAKSEJÕUETU TÖÖANDJA ETTEVÕTTE ÜLEMINEKU MÕJU TÖÖLEPINGUTELE TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL Kaido Künnapas MAKSEJÕUETU TÖÖANDJA ETTEVÕTTE ÜLEMINEKU MÕJU TÖÖLEPINGUTELE Magistritöö Juhendaja dots dr (iur) M. Muda Tartu 2010 SISUKORD KASUTATUD

More information

4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Seaduse mõjud... 59

4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Seaduse mõjud... 59 Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad karistused) seletuskiri Sisukord 1. Sissejuhatus...

More information

ÜLEVAADE RAHAPESU ANDMEBÜROO TEGEVUSEST AASTAL

ÜLEVAADE RAHAPESU ANDMEBÜROO TEGEVUSEST AASTAL AASTARAAMAT 2017 1 ÜLEVAADE RAHAPESU ANDMEBÜROO TEGEVUSEST 2017. AASTAL TALLINN 2018 SISUKORD EESSÕNA...................................................... 4 1. RAHAPESU ANDMEBÜROOST......................................

More information