Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium AASTA MAJANDUSÜLEVAADE

Transcription

1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 21. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE Tallinn 211

2 Sisukord Makromajanduslik olukord... 3 Tööturg... 7 Töötlev tööstus Toiduainete ja jookide tootmine A. Le Coq i juhataja Tarmo Noop: inimesi huvitab taas toote välimus... 2 Tekstiilitootmine Rõivatootmine Puidutöötlemine Toftani juht Martin Arula: Majanduskriis ei saanudki meid kätte Paberimassi, paberi ja pabertoodete tootmine Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine... 3 Kummi- ja plasttoodete tootmine Metalli ja metalltoodete tootmine Masinate ja seadmete tootmine Elektroonika- ja elektriseadmete tootmine ASi Elcoteq Tallinn tegevjuht Jan Kotka: Meil algas uus aeg... 4 Transpordivahendite tootmine Mööblitootmine Ehitussektor Sisekaubandus Prisma juht Janne Lihavainen: 21 ikka langus Transport SLK juht Tõnis Rihvk: Ülipikad praamijärjekorrad on minevik Turism Sokoteli juht Anu Soosaar: Tegime täituvusrekordi Info ja side Lisad Tekstis kasutatavad lühendid: vea. võrreldes eelmise aastaga vep. võrreldes eelmise perioodiga pa. poolaasta p.s. parem skaala v.s. vasak skaala

3 21. aasta majandusülevaade 3 Eesti majanduskasv pöördus 21. aasta II kvartalis pärast üheksa kvartalit kestnud langust taas positiivseks. Neljandas kvartalis kiirenes kasvutempo 6,7-ni ja aasta kokkuvõttes oli majanduskasv 3, , Eurostat Eesti ja euroala majanduskasv Eesti Euroala Netoeksport Invest. ja varud Tarbimine Majanduskasv Panus majanduskasvu Sisenõudluse ja impordi kasv Sisemajanduse nõudlus Ekspordi kasv Import Kaupade ja teenuste ekspordi reaalkasv Kaubanduspartnerite kaalutud impordikasv, Eurostat Makromajanduslik olukord Peamiseks kasvumootoriks oli välisnõudluse paranemise toel kiiresti taastunud kaupade ja teenuste eksport, mis panustas SKP kasvu 14 protsendipunkti. Koos ekspordiga kasvas ka import, kuid nõrga sisenõudluse tõttu oli impordi kasv ekspordi kasvust aeglasem. Selle tagajärjel jäi netoekspordi panus majanduskasvu positiivseks, kuigi kahanes aastatagusega võrreldes 1,7 protsendipunktini. Sisenõudluse peamised komponendid - eratarbimiskulutused ja investeeringud - pöörasid viimases kvartalis tõusule, kuid aasta kokkuvõttes kasvas sisenõudlus marginaalselt (1), mõjutatuna valdavalt varude tsüklilisest suurenemisest. Sisenõudluse osatähtsus SKPs vähenes 29. aastaga võrreldes 2,3 protsendipunkti võrra, moodustades 9 jooksevhindades arvutatud SKPst. Kriisi eel oli see suhe tõusnud 11-ni. Eratarbimine kahanes 21. aasta kokkuvõttes 1,9 ja see oli kolmas järjestikune langusaasta. Oma tipptasemest põhjani kujunes tarbimise kumulatiivseks languseks 27. Teisel poolaastal näitas tarbimine küll juba aastast kasvu. Lisaks sissetulekute muutusele mõjutab inimeste tarbimiskulutusi ka säästmiskäitumine, mille arengud Eestis on viimasel kümnendil olnud väga volatiilsed. Kriisieelsetel aastatel langes Eesti kodumajapidamiste säästumäär (säästetud raha suhe kasutatavasse tulusse) negatiivseks (keskmiselt -3,8) ehk elanike tarbimiskulutused ületasid jooksvaid sissetulekuid. Lisaks sellele tehti veel ka eluasemeinvesteeringuid. Majanduskriisist tuleneva ebakindluse kasvuga pöördus säästumäär 28. aastal positiivseks ning tõusis 29. aastaks 13-ni ehk EL27 keskmisele tasemele. 29. aastal langesid eratarbimiskulutused seetõttu rohkem kui elanike sissetulekud, sest hirm tuleviku ees sundis ettevaatlikkusele. 21. aastal andis säästmisbuum veidi järele ning vaatamata sissetulekute languse jätkumisele püsisid tarbimiskulutused 29. aasta tasemel. Reaaltarbimise languse tingis tarbijahindade 3-line kasv. Kui esimesel poolaastal olid veel languses kõik kaubagrupid ja teenused, siis aasta teisel poolel hakkasid püsikaupade ostud kiiresti kasvama. Jõuline taastumine tuli paljuski transpordivahendite ja eluasemega seotud kaupade arvel, mille soetamise tase oli kriisiaastatel enim langenud. Kasvama hakkas taas teenuste ning viimases kvartalis ka poolpüsikaupade ja kulukaupade tarbimine. Toidukaupade tarbimise langus aga aasta teises pooles koguni süvenes, kuna toidu hinnatõus kiirenes aasta lõpuks 12-ni aastal peaks eratarbimise mõõdukas kasv jätkuma nii kasvava tarbimisjulguse kui ka tõusvate sissetulekute tõttu, kuigi viimasel ajal kiirenenud inflatsioon pärsib oluliselt reaalsissetulekute kasvu. Eratarbimise osakaal SKPs, mis enne kriisi oli 55 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

4 4 21. aasta majandusülevaade juures, langes 48-ni ning lähiaastail oluliselt tõusma ei peaks. 21. aastal jätkus kolmandat aastat järjest investeeringute vähenemine (-9,5), kuid viimases kvartalis pöördusid ka investeeringud lõpuks kasvule. Investeeringute põhi jäi 21. aasta keskpaika ning oli siis võrreldes oma kõrghetkega 27. aastal üle kahe korra madalam. Investeerimisaktiivsust mõjutavad olulisel määral majandusagentide tulevikuväljavaated, mistõttu investeeringud on majandustsükli jooksul enamasti volatiilsemad kui tarbimine ja kogutoodang. Kuni 26. aastani ületas investeeringute kasv märgatavalt SKP kasvu ning nende osatähtsus SKPs tõusis 36- ni. Kui majanduskonjunktuur 27. aasta keskel pöördus, hakkasid kõigepealt vähenema elanike eluasemeinvesteeringud ning seejärel ka ettevõtete investeeringud. 21. aasta kolmandaks kvartaliks oli investeeringute osatähtsus SKPs langenud juba alla viiendiku. Vaatamata majanduskonjunktuuri indikaatorite järjekindlale paranemisele juba 29. aasta kevadest alates, jäi investeerimisaktiivsus ka 21. aastal madalaks. Samuti ei olnud loodetud mõju investeeringute taastumisele euro kasutuselevõtu lõplikust otsusest 21. aasta varasuvel, kuna enamikus sektorites olid tootmisvõimsused endiselt alarakendatud ja investeerimisvajadus puudus. Seoses eksporditava tööstustoodangu jõulise kasvuga aasta teises pooles hakkas taastuma ka investeerimisvajadus ning nii kasvasidki masinate ja seadmete ning transpordivahendite investeeringud viimases kvartalis hoogsalt. Langus jätkus aga hoonete ja rajatiste ehitamisel. Neljandas kvartalis pöördusid kasvule ka kodumajapidamiste eluasemeinvesteeringud, mis jäid oma mahult siiski veel kaks korda alla 26. aasta tipptasemele. Madala taseme põhjuseks on nii jätkuvad riskid Euroopa majandusarengus ja sellega kaasnev ebakindlus töökohtade säilimise pärast kui ka pankade ettevaatlikkus. Valitsemissektori investeeringud jätkasid 21. aastal vähenemist vaatamata eurorahade aktiivsele kasutamisele, kuna eriti kohalike omavalitsuste eelarvevahendid olid väga piiratud aastal peaks investeeringute kasv muutuma laiapõhjalisemaks, kuigi sisenõudluse rahuldamiseks suunatud valdkondades on endiselt kasutamata ressursse. Investeerimisvõimalusi jääb piirama ka erasektori soov parandada oma varade ja kohustuste bilanssi, mis avaldub laenujäägi stabiilses vähenemises vaatamata laenukäivete kasvule. Paljudele eksportivatele ettevõtetele kujunes 21. aasta väga edukaks. Kaupade väljavedu kiirenes sedavõrd, et ekspordimahud kujunesid aasta kokkuvõttes kriisieelsest tasemest kõrgemaks. Kuigi ülekaalukalt suurim oli kasv masinate ja seadmete, eriti aga elektrimasinate ja elektroonikatoodete ekspordi osas, osutus kasv siiski laiapõhjaliseks. Üle ootuste positiivsete arengute taga oli eelkõige meie olulisemate kaubanduspartnerite tugev nõudlus, mida toitis omakorda arenevate turgude kiire kasv. Lisaks sellele sundis langusperioodi keeruline majandusolukord tegema olulisi ümberkorraldusi tootmises, mis kasvatas tootlikkust ning suurendas ettevõtete konkurentsivõimet. Ekspordi kiire kasv tõi teises ja kolmandas kvartalis kaasa ka jõulise impordi kasvu, mistõttu netoeksport sellel perioodil majanduskasvu positiivset panust ei andnud. Aasta kokkuvõttes suurenes kaupade ja teenuste eksport püsivhindades 22. SKPst Säästmine Välismaine sääst Erasääst Allikas: Eesti Pank, Eesti Statistikaamet Avalik sääst Kodumaine sääst Tegevusalade panused SKP kasvu Hulgi- ja jaemüük Töötlev tööstus Veondus jm. Kinnisvara jm. Ehitus Finantsvahendus Muud tegevusalad SKPst Kaubad Teenused Tulud Jooksevkonto struktuur Jooksevkonto Allikas: Eesti Pank, Eesti Statistikaamet Ülekanded Välisinvesteeringute tulusus kasvas 21. aastal oluliselt, mistõttu jooksevkonto ülejääk kahanes 3,6-ni SKPst. Eelmise aastaga võrreldes teenuste ja ülekannete bilansi ülejääk veidi vähenes ning kaupade bilanss jäi aasta teises pooles peaaegu tasakaalu. Aasta kokkuvõttes oli kaupade bilansi puudujääk vaid 1,5 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

5 21. aasta majandusülevaade 5 SKPst. Tulude bilansi tavapärane puudujääk taastus pärast 29. aasta ajutist madalseisu. Kodumaine säästmine püsis 21. aastal 23 juures SKPst ehk 29. aasta tasemel. Erasektori säästmine kasvas hüppeliselt 28. ja 29. aastal ning 21. aastal veidi langes, valitsussektori säästmine aga samavõrra kasvas. Majandussektorite lõikes mõjutas 21. aasta SKP kasvu kõige enam ettevõtlussektor, kus lisandväärtus suurenes 29. aastaga võrreldes 5,1. Kasvu põhjuseks on lisaks suurenenud välisnõudlusele ka majandusaktiivsuse elavnemine kodumaisel turul, mis tõi kaasa toodangu suurenemise nii tööstussektoris kui ka enamikes teenindusharudes. Oluline mõju oli ettevõtete tegevuskulude ja ennekõike tööjõukulude kärpimisel, millega kaasnes tootlikkuse suurenemine ja kasumlikkuse taastumine. SKP kasvu mõjutas enim töötleva tööstuse lisandväärtuse kiire kasv (21). Selle tulemusena tõusis töötleva tööstuse osatähtsus eelneva aastaga võrreldes 2,4 protsendipunkti ja moodustas 16,8 kogu majanduse lisandväärtusest. Eesti ja Euroala tarbijahinnaindeksid , Eurostat tuhat Eesti tarbijahinnaindeks Eesti baasinflatsioon Euroala tarbijahinnaindeks (MUICP) Hõivatute arvu muutus Tööhõive ja töötus Palk ja tööviljakus Tööpuuduse määr (p.s.) Palga reaalkasv Tööviljakus SKP reaalkasv, Eurostat Lisandväärtus kasvas tugeva ekspordi toel enamikes töötleva tööstuse harudes, kuid kõige enam mõjutas kasvu elektroonikaseadmete tootmise lisandväärtuse suurenemine (1,6 korda). Suurema mõjuga olid veel puidutöötlemise, metalli- ja metalltoodete tootmise lisandväärtuse kasv. Nimetatud kolm haru tagasid 7 töötleva tööstuse lisandväärtuse kasvust. Lisandväärtus suurenes kiiresti ka energeetikas ja mäetööstuses, olles mõjutatud ennekõike elektrienergia ekspordi kasvust. SKP kasvu mõjutas tugevamalt ka finantsvahenduse lisandväärtuse kiire kasv, mis tulenes peamiselt pankade laenukahjumite vähenemisest ning intressitulude ja teenustasutulude suurenemisest. Olulise panuse andis SKP kasvu veel kinnisvara, rentimine ja äritegevus, metsamajandus ning veondus ja laondus, mille lisandväärtus suurenes välis- ja sisenõudluse paranemise koosmõjul. Samas oli endiselt languses ehitussektor, mille lisandväärtuse vähenemist 1 võrra mõjutas ehitusmahtude kahanemine kohalikul ehitusturul. Lisandväärtuse vähenemine jätkus ka valitsemissektori suure osatähtsusega tegevusalades (avalik haldus ja riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne). 21. aastal algas toorainete märkimisväärne hinnatõus rahvusvahelistel turgudel, mis kandus kiiresti üle ka Eesti hindadesse, eelkõige toiduainete ja mootorikütuste osas. Kõrgele tööpuudusele ebatüüpilise hinnatõusu põhjuseks oli mitmete asjaolude kokkulangemine: arenevate riikide nõudluse kiire kriisijärgne taastumine, ebasoodsatest ilmastikuoludest tingitud toiduainete nappus ning Lääneriikide abipaketid oma sisemajanduste toetamiseks. Eesti puhul andsid oma panuse ka mõned kaudsete maksude tõstmised ning kaubanduslike marginaalide kasvatamine. Selle tulemusel kerkisid tarbijahinnad 21. aastal 3, kusjuures toiduainete hinnatõus kiirenes aasta lõpuks12-ni. Hõivatute arv vähenes aasta kokkuvõttes 4,2 ehk 25 töötaja võrra, jäädes 86 inimese võrra 28. aasta tipptasemest madalamale. Majanduse kiire taastumine tõi kaasa tööjõu nõudluse suurenemise aasta lõpus. Tööpuuduse määr kulmineerus 21. aasta esimeses kvartalis 19,8 juures, kuid hakkas teisel poolaastal kiiresti langema. Aasta keskmiseks töötuse määraks kujunes 16,9 ning aasta lõpus oli Statistikaameti andmeil 93 töötut, kellest pea pooled olid olnud töötud üle aasta. Mitteaktiivsete inimeste arv jäi võrreldes eelneva aastaga samale tasemele. Keskmine brutokuupalk kasvas ligikaudu 1, kuid kiirenenud inflatsiooni tõttu jäi reaalpalk 21. aastal siiski 2-lisse langusesse. Kiireim palgakasv oli mäetööstuse, töötleva tööstuse, elektrienergia ja põllumajanduse tegevusaladel. Suurim langus toimus kinnisvaraalases tegevuses ja muudel teenindavatel tegevusaladel. Kuna SKP kasv taastus juba teises kvartalis, aga hõive kasv alles neljandas, siis toimus 21. aastal oluline Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

6 6 21. aasta majandusülevaade tööviljakuse ja tööjõukulude tootlikkuse kasv. Aasta keskmine tööviljakuse reaalkasv ulatus 7,6ni. Valitsussektori eelarvepositsioon saavutas 21. aastal pärast kaheaastast vahet taas ülejäägi, mis ulatus 18,3 mln euro ehk,1-ni SKPst. Puudujäägiga lõpetas aasta keskvalitsus (,6 SKPst), kuid sotsiaalkindlustusfondid ja kohalikud omavalitused olid ülejäägis vastavalt,6 ja,2 SKPst. Eelarveülejäägi saavutamisele aitasid muuhulgas kaasa paranenud majanduskeskkond ning rahvusvaheliste heitmekvootide müügist saadud tulu. Maksutulusid laekus 21. aasta jooksul riigieelarvesse 63,4 mld krooni (4,5 mld eurot) ning maksukoormuseks kujunes 33,5 SKPst. Suurima osatähtsusega olid tööjõumaksud (18,1 SKPst), järgnesid tarbimismaksud (13,2 SKPst) ja kapitalimaksud (2,2 SKPst). Valitsussektori võlakoormus ulatus 21. aasta lõpu seisuga 6,6-ni SKPst, olles aastaga vähenenud,6 protsendipunkti. Võrreldes teiste ELi liikmesriikidega on Eesti võlatase jätkuvalt madalaim. 14,9 mld kroonisest (,95 mld euro) koguvõlast moodustas kohalike omavalitsuste võlg ca 56,8, mis võrreldes 29. aastaga oli kasvanud,8 protsendipunkti. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

7 21. aasta majandusülevaade aasta kokkuvõttes vähenes hõive 4,2 ehk 25 inimese võrra. Kui aasta esimeses pooles hõive aastatagusega võrreldes langes, siis majanduskasvu taastudes suurenes nõudlus täiendava tööjõu järele. Aasta viimases kvartalis pöördus hõive juba 2,1-le tõusule, mis oli esmakordne kasv alates 28. aasta teisest kvartalist. Hõive kasvu neljandas kvartalis panustas kõige enam töötlev tööstus, kus hõivatute arv suurenes võrreldes tuhat tuhat Hõivatute arv Heitunud isikud Töötud Töötuse määr (p.s.) tuhat Töötud ja heitunud 26 III 27 III 28 III 29 III 21 III Vähem kui 6 kuud 6-11 kuud 12 kuud või rohkem 24 kuud või rohkem Töötud töötusperioodi kestuse järgi Töötuse määr Põhja-Eesti Kesk-Eesti Kirde-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti Tööturg aastataguse ajaga 14 6 inimese võrra. Majanduse kiire taastumine tõi kaasa tööjõunõudluse märgatava suurenemise. Kuna majanduskasvu kiirenemine on tulenenud peamiselt tootmismahtude suurenemisest tööstussektoris, siis on ka hõive suurenemine toimunud põhiliselt läbi tööstusvaldkonna töötajate arvu tõusu. 21. aasta kokkuvõttes vähenes hõive kõige enam ehituse (1 4 inimese võrra), hariduse (6 4 inimese võrra) ning veonduse ja laonduse (6 1 inimese võrra) tegevusaladel. Suurim hõive kasv leidis aset avaliku halduse ja riigikaitse (3 7 inimese võrra), halduse ja abitegevuste (2 1 inimese võrra) ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (1 6 inimese võrra) tegevusaladel. Tööpuudus tipnes 21. aasta esimeses kvartalis, ulatudes 19,8-ni. Töötute arv kasvas 21. aastal võrreldes eelneva aastaga 2 9 võrra, jõudes 116 inimeseni. Nii kõrgele tasemele ei ole tööpuuduse määr Eesti taasiseseisvumisajal varem tõusnud. Aasta teises kvartalis algas tööpuuduse langustrend ning neljandaks kvartaliks oli töötute arv alanenud 93 3 tuhande inimese ehk 13,6-ni. Mitte-eestlaste tööpuuduse määr tõusis enam kui eestlastel, kasvades 29. aasta 19-lt 23,4-ni 21. aastal. Eestlaste tööpuudus suurenes samal ajal 11-lt 13,4-ni. Piirkondade lõikes oli tööpuuduse määr jätkuvalt kõrgeim Kirde-Eestis, tõustes aastaga 18,1-lt 25,8-ni. Näitaja oli madalaimal tasemel Lääne-Eestis, ulatudes 14,5-ni. 29. aasta algusest hakkas kasvama pikaajaliste töötute arv. 29. aastal oli rohkem kui 12 kuud tööd otsinute osakaal 27, 21. aastal suurenes osakaal 45-ni. Kui 21. aasta teises ja kolmandas kvartalis kahanes töötus peamiselt vähem kui aasta tööta olnud töötute vähenemise tõttu, siis neljandas kvartalis langes olulisel määral ka pikaajaliste töötute arv (võrreldes kolmanda kvartaliga 1 3 inimese võrra). Oluliselt on vähenenud ka naiste ja meeste tööpuuduse erinevus. Tööpuuduse tipus 21. aasta esimeses kvartalis ulatus meeste tööpuudus 25,2-ni ning naiste oma 14,2-ni, neljandas kvartalis olid vastavad näitajad 14,2 meestel ja 13, naistel. Mitteaktiivsete inimeste arv jäi 21. aastal võrreldes eelneva aastaga samale tasemele. Mitteaktiivsus suurenes pensioni (1 7 inimese võrra), vajaduse hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest (1 9 inimese võrra) ning õpingute (5 inimese võrra) tõttu töölt kõrvale jäänud inimeste arvel. Mitteaktiivsus vähenes rasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkuse (4 7 inimese võrra) tõttu mitteaktiivsete arvel. Majanduse kiire taastumine on kaasa toonud tööjõunõudluse märgatava suurenemise. Majanduse kasvutempo kiirenedes 211. aastal on tõenäoliselt suur osa langusperioodil osaajaga töötanutest taas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

8 8 21. aasta majandusülevaade täiskoormusega rakenduses, mistõttu töömahtude suurenedes tekib ettevõtetel vajadus uute töötajate järele aasta kokkuvõttes on oodata hõivatute arvu suurenemist võrreldes eelneva aastaga kokku ca 12 inimese võrra ehk 2, aastal hõive kasv mõnevõrra aeglustub, ulatudes 1,9-ni. Prognoosiperioodi lõpuks (215) alaneb hõive kasv,8-ni ning hõivatute arv ulatub 611 -ni aastal väheneb tööpuuduse määr hõive kasvades 13,5-ni. Tööpuudust vähendab osaliselt ka pikemaajaliste töötute loobumine aktiivsest töö otsimisest ja heitunuks muutumine, mis võib suurendada mitteaktiivsete inimeste arvu 211. aastal aastal ulatub tööpuudus 11,4-ni. Prognoosiperioodi lõpuks alaneb tööpuuduse määr 8-ni, mis võiks olla Eesti jaoks normaalne tööpuuduse tase. Keskmine brutokuupalk langes kriisi jooksul ca aasta kokkuvõttes tõusis nominaalpalk,9 ning reaalpalk 1 alanes 2. Kvartaalsete andmete põhjal arvutatud 21. aasta keskmiseks brutopalgaks oli 791 eurot. Palgalanguse tõid kaasa kehvast majandusolukorrast tingitud vähene nõudlus ning sellega kaasnenud ettevõtete tulude langus ja tööpuuduse kiire kasv. 21. aasta teises kvartalis asendus palgalangus tõusuga ja keskmine brutokuupalk kasvas 1,2. Palgakasvule avaldas mõju paranenud majandussituatsioon ning seda toetas oluliselt eksportivate harude töötasude kasv. Keskmine palk jätkas kasvamist ka kolmandas kvartalis ja neljandas kvartalis kiirenes see 3,9-ni. Palgakasvu kiirenemisele avaldasid olulist mõju aasta lõpus makstud ebaregulaarsete preemiate ning lisatasude taastumine, mille osatähtsus kriisi ajal oluliselt vähenes. Tööviljakus hakkas taas kasvama 29. aasta lõpus. Aasta keskmine tööviljakuse reaalkasv oli 21. aastal 7,6. Paljud ettevõtted olid kriisi ajal sunnitud tegevust efektiivsemaks muutma, mistõttu on protsesse ümber korraldatud ja kasutatakse vähem töötajaid. Samuti on ajutise lahendusena vähendatud töötundide arvu ja rakendatud osalist tööaega. Selle tulemusena on sisenõudluse buumi ajal tekkinud tasakaalustamatused vähenenud, tööviljakuse kasv ületab keskmise palga kasvu, aidates vähendada nende ebakõla. Siiski tuleb märkida, et aasta viimases kvartalis hakkasid tööviljakuse ja keskmise palga kasvud omavahel ühtlustuma. Tegevusaladest kasvas keskmine palk 21. aastal kõige enam mäetööstuses (11), põllumajanduses (6,9) ja töötlevas tööstuses (5,2). Mäetööstuse kiire palgakasvu tingis suurenenud põlevkivi kaevandamine ja energiatoodete tootmine ning elektrienergia ekspordi kasv. 1 Inflatsiooniga korrigeeritud palk. Kutse-, teadusalane tegevus Palk tegevusalade lõikes Muud Majutus ja toitlustus Kinnisvara Kunst, meelelahutus Põllumajandus Haridus Kaubandus Haldus- ja abitegevused Töötlev tööstus KESKMINE Ehitus Tervishoid Veevarustus Veondus ja laondus Avalik haldus Mäetööstus Elektrienergia Info ja side Töötleva tööstuse olulise palgakasvu tõi kaasa tootmismahtude kasv ekspordiks, mis tulenes suurenenud nõudlusest välisturgudel. Keskmine brutokuupalk vähenes kõige rohkem kinnisvaraalases tegevuses (15,7), muudes teenindavates tegevustes (1,5) ning finants- ja kindlustustegevuses (9,3). Keskmise palga langus nende tegevusalade puhul kajastas kulude kärpimise vajadust, kuna tulude kasv oli jätkuvalt marginaalne. Vaatamata palgakasvu kiirenemisele vähenes 21. aastal tööjõukulude osatähtsus loodud lisandväärtuses, mis tähendab, et majanduskasvust suurem osa on läinud ettevõtete kasumlikkuse taastamisele. See on ka põhjendatud, kuna majanduse 51 Finants- ja kindlustustegevus 1315 eurot Palk ja tööviljakus Palga reaalkasv Tööviljakus SKP reaalkasv, Eurostat Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

9 21. aasta majandusülevaade 9 taastumise korral peab esialgu kasumlikkus jõudma tagasi normaalsele tasemele ning alles siis on ettevõtetel ruumi ka töötasusid tõsta aastal jätkub töökoormuse suurenemisest ning ettevõtete finantsseisu paranemisest tulenev mõõdukas keskmise palga kasv, mis ulatub 3,5-ni. Reaalpalk langeb kõrge inflatsiooni tõttu 1. Majanduse kriisist taastumine pole veel lõppenud ning senikaua, kuni sisenõudlus püsib nõrk, ei ole ka üldist kiiret palgakasvu kogu majanduses oodata. Palkade tõstmise oluliseks eelduseks on see, et ettevõte oleks kriisist taastunud ning kasumlikkus, mis kriisi ajal oluliselt langes, oleks kasvamas, sest ettevõtted pehmendasid tööturu langust kasumite arvel. Lisaks on teatud tegevusalade puhul palka kasvatavaks teguriks tööjõu nappus ja vajadus hoida spetsialistide motivatsiooni. Keskmisest kõrgemat palgakasvu võib prognoosida töötleva tööstuse, finants- ja kindlustustegevuse, elektrienergia, veonduse ja laonduse ning info ja side tegevusalade puhul aastal kasvab keskmine palk 4,2 ja reaalpalk 1,4. Prognoosiperioodi lõpuks kiireneb keskmise palga kasv 5,2-ni ja reaalpalga kasv 2,4-ni. Tööviljakuse reaalkasv alaneb 211. aastal 1,8-ni, kuid hakkab järgnevatel aastatel taas kiirenema, püsides prognoosiperioodi lõpuks 2,6 juures. 21. aastast hakkas vähenema palgakulude osakaal SKPs, mis alates 26. aastast oli stabiilselt tõusnud. 21. aastal hakkasid ettevõtted suurenevate müügitulude abil taastama tavapärast kasumlikkuse taset ning püüdsid hoida tööjõukulud languses kuni aasta lõpuni, mistõttu palgakulude suhe SKPsse vähenes 47,2-ni 29. aasta 51,6 tasemelt aastal alanevad tööjõukulud 46,9-ni SKPst ning prognoosiperioodi lõpuks 46,3-ni SKPst, püsides siiski buumieelsest tasemest kõrgemal. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

10 1 21. aasta majandusülevaade 21. aastal toimus kaubavahetuses hoogne areng. Nii ekspordi kui ka impordi maht jõudis rekordtasemeni, kasvades aastaga vastavalt kolmandiku ja veerandi võrra. Tänu välisnõudluse kiiremale taastumisele võrreldes siseturuga jätkus kaubavahetuse bilansi puudujäägi langustrend. Maailmamajanduse taastumine osutus 21. aastal prognoositust kiiremaks, mis aitas Eesti majandusel hoogsalt kosuda. Eelkõige toetas seda ekspordi kiire areng, sest jõudsat tõusu näitasid ka meie peamiste kaubanduspartnerite, Rootsi, Soome, Venemaa ja Saksamaa majandused. Suurenev nõudlus Eesti kaupade järele välisturgudel viis ka impordi tugevale kasvule. Eesti majanduse väiksuse tõttu tuleb enamik eksporttoodete valmistamiseks vajalikke sisendeid endiselt sisse osta. Ka sisetarbimise hoogustumine aasta lõpu poole kiirendas impordi kasvu. 21. aastal suurenes kaubavahetuse kogukäive 31 võrra, ulatudes 18, miljardi euroni. Ekspordi maht oli 8,8 miljardit ja impordi maht 9,2 miljardit eurot. Ekspordi osatähtsus kaubavahetuse kogukäibes tõusis 49-ni, olles 2 protsendipunkti võrra kõrgem kui aasta varem. Aastatel oli ekspordi osatähtsus väliskaubanduskäibes 4 tasemel. Toormehindade tõus maailmaturul ning nõudluse suurenemine nii välis- kui ka siseturul kergitasid 21. aastal märgatavalt ekspordi- ja impordihindu (vastavalt 6 ja 9). Seetõttu kasvas eksport reaalselt 27 ja import 17 võrra Ekspordi nominaalkasv Impordi nominaalkasv. mld EUR Ekspordi ja impordi kasv Kaubavahetuse dünaamika Eksport Import Saldo Väliskaubandus Ekspordi kiirema arengu tulemusena langes 21. aastal väliskaubandusbilansi puudujääk veelgi ja ulatus vaid,5 miljardi euroni, moodustades alla 2 / 3 eelmise aasta näitajast. Defitsiiti aitasid vähendada eelkõige ülejäägiga kaubagrupid, nagu puit ja puittooted ning mööbel ja puitmajad, mille osas saldo positiivsus suurenes aastaga kokku,3 miljardi euro võrra. Teisalt näitas mõningast langust ka kütuste bilansi puudujääk (,1 mld euro võrra). Samas on sisenõudluse taastumine endaga kaasa toonud masinate ja seadmete saldo negatiivsuse suurenemise aastal võib prognooside kohaselt kaubavahetuse bilansi puudjääk taas tõusma hakata, sest siseturul on hakatud hoogsamalt tarbima ning samuti on oodata ettevõtete investeerimisaktiivsuse suurenemist. Kuigi esimeses kvartalis jätkus veel ekspordi ennakkasv impordi ees, oli väliskaubanduse defitsiit juba ligi viiendiku võrra suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Ligi pooled Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ekspertidest ootasid 211. aasta märtsis kaubandusbilansi jäämist järgneval kuuel kuul samaks ja peaaegu 4 arvas, et bilanss halveneb. Eksport Kriisiaastad panid Eesti ettevõtjaid üha rohkem pöörama nägu välisturgude poole, mille kiire taastumine 21. aastal aitas eksportööridel hoogsalt kasvatada oma ekspordimahtusid. Kui aasta esimesel poolel suurenes eksport aastatagusega võrreldes ligi veerandi võrra, siis teisel poolaastal kiirenes ekspordi kasvutempo veelgi ja aasta kokkuvõttes ulatus kasv jooksevhindades 35-ni. Selliste arengute tulemusena ületas ekspordi maht isegi kriisieelset näitajat. 21. aastal vedasid ekspordi kiiret kasvu eelkõige masinad ja seadmed, mille väljaveomaht ületas eelmise aasta taset enam kui poole võrra ja jõudis ligi 2 miljardi euroga rekordtasemini. See tõstis nende osatähtsuse koguekspordis 23-ni (29 2). Masinate ja seadmete ekspordis olid suurima osatähtsusega mobiilsideseadmed, mida müüdi välisturgudele üle 2,5 korra enam kui aasta varem. Teised suurema väljaveomahuga kaubad olid isoleeritud elektrijuhtmed ja kaablid ning voolujaotusseadmed, ka nende eksport kasvas aastaga jõudsalt. Enamiku teiste kaubarühmade eksporti iseloomustas 21. aastal samuti hoogne kasv. Mineraalsete kütuste väljavedu kasvas aastaga 27 võrra, samasse gruppi kuuluva elektri eksport oli aga kaks korda suurem kui aasta tagasi. Lisaks Soomele ja Lätile müüdi 21. aastal elektrienergiat ka Leetu, sest aasta alguses suleti Ignalina tuumajaam. Naftasaaduste väljaveost moodustasid kolmveerandi töödeldud kütused, mille suuremad turud olid endiselt Ameerika Ühendriigid ja Nigeeria. Puidu ja puittoodete ning metallide ja metalltoodete osatähtsus ulatus koguekspordis võrdselt peaaegu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

11 21. aasta majandusülevaade 11 kümnendikuni. Ka mõlema kaubagrupi väljaveo aastakasv oli samal tasemel (42). Ligi veerandi puidugrupi ekspordist moodustas saematerjal, viiendiku ehitusdetailid ning võrdselt ligikaudu kümnendiku ümarpuit ja küttepuit. Metalligrupi ekspordis olid suurema osatähtsusega mustmetallide jäätmed, tsingitud teras ja metallkonstruktsioonid. Mööbli eksport kasvas aastaga enam kui viiendiku võrra. Samal tasemel suurenes nii istmete kui ka muu mööbli müük välisturgudele. Istmed moodustasid kogu mööbli ekspordist ligi poole ja puidust mööbel kolmandiku. Puitmajade tootjad suutsid kasvatada oma eksporti oluliselt rohkem (kasv 5). Taastus eksport Norrasse, kuhu müüdi enam kui kolmandik kõikidest puitmajadest (kasv üle 2 korra). Saksamaale läks viiendik ja Suurbritanniasse ligi kümnendik puitmajade koguekspordist, kuid nendes riikides jäid kasvud piiresse. 21. aastal suundus Euroopa Liidu siseturule ligi 69 Eesti koguekspordist, ekspordi maht sinna kasvas aastaga kolmandiku võrra. Kõikidesse suurematesse EL-i riikidesse suurenes eksport jõudsalt. Veelgi kiirema aastakasvuga oli eksport SRÜ riikidesse ja EFTA 2 riikidesse (võrdselt 5). Enim mõjutas ekspordi arengut SRÜ riikidesse suurima osatähtsusega Venemaa (kasv 41), samas kõige kiiremini kasvas eksport Kasahstani (3,4 korda), mille taga oli eelkõige suuremahuline tsisternvagunite müük. Veel võib esile tuua ligi 7-list ekspordi tõusu Valgevenesse ja enam kui viiendiku suurust väljaveo kasvu Ukrainasse. NAFTA 3 riikidesse jäi ekspordi kasv 21. aastal madalaks, mis tulenes kolmandiku võrra väiksemast väljaveost Kanadasse (põhiliselt töödeldud kütused). Ameerika Ühendriikidesse suutsid eksportöörid müüa viiendiku võrra enam kaupu kui aasta varem. 21. aasta teises pooles hoogustus oluliselt eksport Rootsi, mis tõstis ta osatähtsuse Eesti koguekspordis 15,6-ni (29 12,6). Sellega jõudis Rootsi päris Soome kannule ning tõusis 211. aasta esimeses kvartalis juba Eesti suurimaks ekspordituruks. 21. aastal oli eksport Rootsi 2 / 3 võrra suurem kui aasta varem, näidates kiireimat kasvu olulisemate ekspordipartnerite hulgas. Enam kui poole Rootsi suunalises ekspordis moodustasid masinad ja seadmed, mille väljavedu kasvas aastaga üle kahe korra. Seadmetest olid suurima osatähtsusega mobiilside võrguseadmed. Ka puidu ja puittoodete ning metallide ja metalltoodete eksport Rootsi näitas jõudsat kasvu. Soome osatähtsus Eesti koguekspordis on aastaaastalt vähenenud. Kui 21. aastal ulatus see 2 Euroopa Vabakaubanduspiirkond: Norra, Šveits, Island, Liechtenstein 3 Põhja-Ameerika Vabakaubanduspiirkond: Ameerika Ühendriigid, Kanada, Mehhiko. kolmandikuni ja 25 veerandini, siis 21. aastal jõudis 17-ni. Samas kasvas eksport Soome aastaga ligi veerandi võrra, mis jäi siiski märgatavalt alla Eesti koguekspordi kasvule. Soome suunalises ekspordis moodustasid masinad ja seadmed veerandi, samas suurusjärgus oli ka nende aastakasv. Muude tööstuskaupade (mööbel, valgustid), metallide ja metalltoodete ning puidu ja puittoodete osatähtsus ulatus võrdselt ligikaudu kümnendikuni. Metalltoodete ja puidu eksport suurenes kolmandiku piires, mööbli ja valgustite müügikasv jäi alla 2. Masinad ja seadmed Mineraalsed tooted Puit ja -tooted Metallid ja -tooted Mööbel, puitmajad Transpordivahendid Soome Rootsi Venemaa Läti Saksamaa Leedu Eksport kaubarühmiti Ekspordi sihtriigid Tänu Venemaa majanduse suhteliselt kiirele kosumisele 21. aastal suutsid Eesti eksportöörid oluliselt suurendada kaupade müüki sinna. Selle tulemusena tõusis Venemaa ekspordi sihtturgude järjestuses kolmandale kohale. Samal kohal oli Venemaa viimati kümme aastat tagasi. Ligi veerandi ulatuses eksporditi Venemaale põllumajandussaadusi, toidukaupu ja jooke, nende väljavedu kasvas aastaga 4 võrra. Eriti jõudsalt suurenes nõudlus Eesti piimatoodete järele. Ka masinate ja seadmete osatähtsus tõusis ekspordis ligi veerandini, sest nende müük Venemaale oli 2 / 3 võrra suurem kui eelmisel aastal. Keemiatoodete (osatähtsus 14) eksport kasvas aastaga ligi poole võrra. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

12 aasta majandusülevaade Ka eksport Lätti näitas 21. aastal tugevat kasvu (+28), samas jäi see oluliselt alla Venemaa suunalise ekspordi kasvule, mis viis ta riikide pingereas koha võrra tahapoole. Ekspordis Lätti moodustasid mineraalsed kütused viiendiku, põllumajandussaadused, toidukaubad ja joogid 18 ning masinad ja seadmed 13 koguekspordist. Nende kaupade müük suurenes aastaga vahemikus aastal oli eksport Saksamaale võrreldes teiste olulisemate ekspordipartneritega madalaima kasvuga (15), samas oli selline kasvutempo viimase viie aasta kõrgeim näitaja. Saksamaa majanduse kiire taastumine tõstis märgatavalt nõudlust ka Eesti kaupade järele. Kui suurima osatähtsusega masinate ja seadmete eksport näitas veel väikest kasvu, siis puitu ja puittooteid müüdi Saksamaale poole võrra rohkem kui aasta varem aastal jätkub prognooside kohaselt ekspordi kiire kasv. Seda on kinnitanud ka esimese kvartali tulemused, mil eksport kasvas aastases võrdluses enam kui poole võrra. Samas aasta teisel poolel hakkab kasvutempo juba aeglustuma, tulenevalt oluliselt kõrgemast aastatagusest võrdlusbaasist. Ka Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertidel olid 211. aasta märtsis ekspordi arengu suhtes jätkuvalt positiivsed ootused. 83 ekspertidest prognoosis ekspordi mahu kasvu kuue kuu pärast ja 17 arvates jääb maht samaks. Import 21. aasta teisel poolel hoogustus importkaupade sissevedu. Ühelt poolt oli see tingitud ekspordinõudluse kiirest arengust, mistõttu kasvas oluliselt vahetarbekaupade import. Teisalt hakkas ka siseturg elavnema, mis suurendas tarbekaupade ja kapitalikaupade sissevedu. 21. aasta kokkuvõttes kasvas import jooksevhindades 27 võrra. Tänu kiiretele arengutele teisel poolaastal tõusid masinad ja seadmed taas impordi suurimaks kaubarühmaks, moodustades sarnaselt ekspordile ligi veerandi kogu kaupade sisseveost. Ka nende aastane kasvutempo jõudis ekspordiga samale tasemele (+55). Suurema osa seadmete impordist moodustasid eksportkaupade valmistamiseks vajalikud pooltooted. Mineraalsete kütuste sissevedu kasvas aastaga poole aeglasemas tempos kui koguimport ja nende osatähtsus langes 18-le. Tegelikult aitas mahtu rahalises väärtuses suurendada vaid nafta maailmaturuhinna oluline tõus, koguseliselt kütuste import hoopis kahanes. Metallide ja metalltoodete import hoogustus samuti aasta teisel poolel ja kasvas aasta kokkuvõttes ligi poole võrra. Osaliselt oli kõrge kasvu taga metallide hinna tugev tõus maailmaturul, samas tõi maailmamajanduse kiire taastumine endaga kaasa üha suureneva nõudluse metallide ja metalltoodete järele. Seetõttu vajas ka Eesti metallitööstus rohkem tooret eksporttoodete valmistamiseks. Keemiatoodete impordi kasvu hoidis väikesena veel madal sisetarbimine. Kolmandiku nende sisseveost moodustasid ravimid, mida osteti sisse peaaegu aastatagusel tasemel. Kiiremat kasvu näitas väetiste, värvide ja lakkide ning mõningate kemikaalide import. Transpordivahendite sissevedu suurenes 29. aastaga võrreldes sarnaselt metallidega ligi poole võrra. Kui metallide impordimahtu aitas kasvatada toorme hinnatõus, siis autode sisseveo tugeva kasvu taga oli aastatagune ülimadal võrdlusbaas. 21. aastal tuli 8 impordi kogumahust Eestisse Euroopa Liidu siseturult, mis oli samal tasemel eelmise aastaga. Sissevedu EL-ist kasvas aastaga veerandi võrra. Ka SRÜ riikide osatähtsus (11) jäi muutumatuks, sest import sealt suurenes Eesti koguimpordiga samas tempos. Kõrgeim impordi kasv oli EFTA riikidel, ulatudes 44-ni. Soome osatähtsus on sarnaselt ekspordiga ka Eesti koguimpordis kogu aeg langenud. 2. aastal ulatus see koguni 38-ni, kuid oli vaid 14 piires. 21. aastal kasvas import Soomest ligi kolmandiku võrra, see tõstis ta osatähtsuse 15-ni. Samas on Soome püsinud kõik aastad Eesti olulisima impordipartnerina. 21. aastal toodi veerandi ulatuses Soomest sisse masinaid ja seadmeid, ligi viiendiku moodustasid mineraalsed tooted ning enam kui kümnendiku metallid ja metalltooted. Hüppeliselt (üle kolme korra) suurenes aastaga naftasaaduste sissevedu, seadmeid ja metalltooteid imporditi ligi kolmandiku võrra enam. 21. aastal tõusis Saksamaa taas Eesti teiseks impordituruks (osatähtsus 11). Eestisse toodi Saksamaalt enam kui kolmandiku võrra rohkem kaupu kui eelmisel aastal. Eriti kiirelt kasvas metallide ja metalltoodete (üle kahe korra) ning transpordivahendite (ligi kaks korda) sissevedu, mis moodustasid kokku veerandi koguimpordist. Veerandi ulatuses imporditi ka masinaid ja seadmeid (kasv 29). Peamiste impordipartnerite võrdluses suutis kõige enam oma kaupade eksporti Eestisse kasvatada Rootsi (66). Selle tulemusena taastus ta kolmas koht riikide pingereas. Kiire kasv oli eelkõige tingitud masinate ja seadmete kaks korda suuremast sisseveost, mis moodustas ligi poole koguimpordist. Ka metallide ja metalltoodete ning transpordivahendite import suurenes aastaga jõudsalt. Läti pidi taganema impordi saatjariikide järjestuses neljandaks, kuigi ka import sealt oli tugeva kasvuga (+31). Enam kui poole võrra kasvas aastaga mineraalsete kütuste ning kolmandiku masinate ja seadmete sissevedu. Põllumajandussaaduste, toidukaupade ja jookide import suurenes 15. Need kaubagrupid kokku moodustasid poole kogu Läti ekspordist Eestisse. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

13 21. aasta majandusülevaade 13 Import Venemaalt suurenes Eesti koguimpordiga samas tempos. See hoidis Venemaa impordi saatjariikide pingereas endiselt viiendal kohal. 2 / 3 ulatuses toodi Venemaalt sisse mineraalseid kütuseid (kasv 3), sisseveost kümnendiku moodustasid puit ja puittooted (kasv 43) ning 8 metallid ja metalltooted (kasv kaks korda) aastal on prognooside kohaselt oodata ka impordi kiire kavu jätkumist. Ühelt poolt on selle taga ekspordiks vajalike sisendite ja tooraine suurenev sissevedu. Samas on märgata ka investeerimisaktiivsuse ja sisetarbimise olulist tõusu, mille tulemusena võib aasta lõpuks impordi aastane kasvutempo juba ületada ekspordi kasvutempot. Esimeses kvartalis jäi impordi aastakasv veel paari protsendipunktiga ekspordi kasvule alla. Märtsis olid Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide ootused impordi mahu suurenemise kohta kuue kuu pärast täpselt samad kui ekspordi osas. Masinad ja seadmed Mineraalsed tooted Metallid ja -tooted Keemiatooted Transpordivahendid Valmistoidukaubad ja joogid Import kaubarühmiti Impordi saatjariigid Soome Saksamaa Rootsi Läti Venemaa Leedu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

14 aasta majandusülevaade Töötlev tööstus Eesti töötleva tööstuse moodustavad ligikaudu 55 peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtet. Vähemalt 1 töötajaga ettevõtteid on vaid ligi 25, kuid neis on hõivatud pooled tööstussektori töötajatest. Suuremate ettevõtete hulka kuuluvad näiteks mobiilside võrguseadmete tootja Ericsson Eesti AS, elektriseadmete tootja ABB AS, juhtmeköidiste valmistaja PKC Eesti AS, laevaehitus- ja metallitöötlemiskontsern BLRT Grupp AS, turvavööde valmistaja AS Norma ning AS Rakvere Lihakombinaat. Töötleva tööstuse tootmismahud kasvasid kriisieelsel perioodil kiiresti (keskmiselt ligi 1 aastas), samas hõivatute arv püsis sektoris kümme aastat sisuliselt muutumatuna. Kiirem kasv on iseloomustanud eelkõige rohkem lisandväärtust loovaid sektoreid või neid, kus teiste riikide kogemuste põhjal on potentsiaali keskmisest kõrgema tootlikkuse saavutamiseks näiteks elektroonikatööstus, metalli- ja masinatööstus, keemiatööstus. Suuremateks tööstusharudeks on aga toiduainetööstus ja puidutööstus. 28. aasta lõpul alanud majanduskriis viis nii tootmismahtude kui ka töökohtade vähenemiseni. Tööstussektor on muutustele reageerinud kiiresti ning töötlev tööstus oli üks esimesi sektoreid, mis kriisist väljuma hakkas. Olulist rolli on selles mänginud eksport. Üle 6 toodangust läheb välisturgudele, suuremateks sihtturgudeks on Soome ja Rootsi, kust pärineb üle poole Eesti töötlevasse tööstusse tehtud välisinvesteeringutest. Eesti tööstussektori investeeringud masinate ja seadmete uuendamiseks ning tootmiskorralduse parandamine on aidanud kaasa tootlikkuse kasvule, kuid arenenud riikidega võrreldes on vahe veel märkimisväärne. Kui 2. aastal oli lisandväärtus töötaja kohta Eesti tööstussektoris üle kaheksa korra madalam kui Soomes, Rootsis ja Taanis, siis 28. aastaks oli erinevus alla viie korra. Ka tulevikus on oodata peatähelepanu pööramist eelkõige tootlikkuse tõstmisele, mõningates kõrgemat lisandväärtust loovates harudes võib prognoosida ka täiendavate töökohtade teket. Sektori osatähtsus majanduses ,8 67,1 Ekspordi osatähtsus müügis , hõives 95,3 Suhe keskmisesse palka * Kummi- ja plastitööstus 3 Müük Müügi muutus (p.s.) Tekstiilitööstus 5 Muud tööstusharud 15 Keemiatööstus 8 Puidutööstus 15 Müük ja eksport lisandväärtuses Allharude osatähtsus töötleva tööstuse müügis Toiduainetööstus Eksport Ekspordi muutus (p.s.) Aparaaditööstus 19 Ehitusmaterjalide tööstus 4 Metallitööstus 1 Mööblitööstus aastal taastus töötlev tööstus kriisi mõjudest, kasv tugines peamiselt ekspordile. Aasta lõpuks jõudis tootmismaht peaaegu kriisieelsele kõrgtasemele. Positiivsete arengute jätkumist on oodata ka 211. aastal. Eesti peamiste kaubanduspartnerite nõudluse kasv toetas tugevalt töötlevat tööstust. Majanduskonjunktuuri hinnati heaks Saksamaal ja Rootsis, Soome olukord oli rahuldav. Tootmismaht kasvas peaaegu kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Esialgsetel andmetel suurenes töötleva tööstuse tootmismaht ELi riikidest kõige kiiremini Eestis, kuid tuleb arvestada, et majanduskriisi mõjud olid siin ka kõige sügavamad. Aasta kokkuvõttes oli kriisist taastumine Eestis teiste riikidega võrreldes keskpärane, kuid aasta lõpuks suudeti taastada juba suur osa kriisi ajal kaotatud tootmismahtudest. Töötleva tööstuse ettevõtted tootsid 21. aastal 23 rohkem toodangut kui aasta varem, samas suurusjärgus kasvas ka müük. Kiire kasvu taga oli eksport, mis suurenes aastaga üle 4. Kriisi tõttu pöörasid ettevõtted suuremat tähelepanu välisturgudele ning see tõi ka edu. Ekspordi maht ületas aasta kokkuvõttes kriisieelse rekordi. Siseturule müüdi sama palju toodangut kui aasta varem. Kui esimesel poolaastal müüginumbrid veel vähenesid, siis aasta teisel poolel hakkas nõudlus taastuma. Tööstusharudest iseloomustas kõige kiirem areng elektroonika- ja elektriseadmete tootmist, kus toodeti ligi kolm korda rohkem toodangut kui 29. aastal. See sektor andis kolmandiku kogu töötleva tööstuse toodangu mahu kasvust. Aastaga kahekordistati tootmist mootorsõidukite osade ning haagiste tootmises. Teistes suuremates harudes olid kasvud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

15 21. aasta majandusülevaade 15 üldiselt suurusjärgus 1-3. Kriisist vähem mõjutatud toiduainetööstuses püsis ka nõudluse elavnemise perioodil tootmine stabiilsena, samas eksport kasvas märkimisväärselt. Aastaga vähenes aga jookide tootmine. Tootmismahtude kasv suurendas vajadust tootmissisendite järele, samas tööjõukulud püsisid aastatagusel tasemel. Aasta kokkuvõttes vähenes töötajate arv veel ligikaudu 5 võrra, hõivatute arv kasvas vaid mõnes üksikus tööstusharus (õlitööstus, mootorsõidukite osade tootmine, mööblitööstus). Iga järgneva kvartaliga olukord siiski paranes ning töötajaid hakati juurde palkama. Kulud kokku suurenesid töötlevas tööstuses viiendiku võrra, kuid tulude ennakkasv (enam kui veerandi võrra) kahekordistas ettevõtete kogukasumi. Seega jõudis ettevõtete kasumlikkus tagasi kriisieelsele tasemele. Nõudluse taastumine ning mitmete tootmissisendite (metallid, kütus, põllumajandussaadused) kallinemine tõstis tootjahindasid keskmiselt 3,7, aasta lõpus ületas hinnatõus juba 5. Kiire tootjahindade kasv iseloomustas eelkõige sektoreid, kus aasta tagasi hinnad tugevalt langesid piimatööstus ja metalltoodete tootmine. Kuna tootmismahtude kasv suudeti saavutada väiksemate ressurssidega, siis paranesid oluliselt nii tööjõu- kui ka kogukulude tootlikkuse näitajad. Müügitulu ja lisandväärtus töötaja ning tööjõukulude kohta oli 21. aastal kõrgem kui kunagi varem. Tootlikkuse kasv peegeldus palkades. Töötlevas tööstuses tõusis keskmine palk aastaga 5,2, olles seega üks kiirema palgakasvuga majandusharu. Ettevõtete investeeringud püsisid 29. aasta tasemel, materiaalsesse põhivarasse suunatud vahendite maht ulatus 4 5-ni müügitulust. Samas tootmise seisukohalt kõige olulisematesse varadesse, masinatesse ja seadmetesse suunati ligi viiendiku võrra rohkem vahendeid kui aasta varem. Investeeringud masinatesse ja seadmetesse ületasid kriisieelse taseme, koguinvesteeringutest läks koguni 2 / 3 sellesse valdkonda. Ka transpordivahenditesse investeeriti rohkem, teistesse valdkondadesse (eelkõige hooned ja rajatised) rahapaigutused vähenesid. Tööstusharude lõikes oli pilt siiski üsna erinev mitmetes valdkondades suurenesid investeeringud märkimisväärselt (mootorsõidukite ja osade tootmine, elektroonika- ja elektriseadmete tööstus, mööblitööstus), kuid oli ka valdkondi, kus kapitalimahutused põhivarasse langesid tugevalt (masinate ja seadmete tootmine). tuhat * Hõivatute arv Hõivatute arv tööjõu-uuringu põhjal Hõivatute arv ettevõtlusstatistika põhjal Hõivatute arvu muutus (p.s.) Hõivatute arvu muutus ettevõtetes (p.s.) Keskmine brutokuupalk Keskmine palk (eurot) Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus Palga muutus (p.s.) * Lisandväärtus Tööjõukulud Kogutootlikkuse kasv (p.s.) Tööjõukulude tootlikkuse kasv (p.s.) Ettevõtete investeeringud * Investeeringud põhivarasse Investeeringute muutus (p.s.) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

16 aasta majandusülevaade Eesti Konjunktuurinstituudi uuringu kohaselt hindasid tööstusettevõtted 21. aastat tunduvalt positiivsemalt kui eelnevat. Esimeses kvartalis oli ettevõtete kindlustundeindikaator veel miinuspoolel, kuid järgmistel kuudel olid valdavad juba positiivsed hinnangud. Paranemine iseloomustas kõiki valdkondi: ettevõtetel oli rohkem tellimusi, tootmismaht suurenes, tootmisvõimsuste rakendatuse määr tõusis, ettevõtjate hinnangul paranes nende konkurentsivõime nii sise- kui ka välisturul. Peamiseks probleemiks oli endiselt ebapiisav nõudlus, kuid selle olulisus langes. Suurenes tööjõu, seadmete ja materjali puudust maininud ettevõtete osatähtsus, kuid need kitsaskohad olid siiski teisejärgulise tähtsusega. Tulevikku vaatasid ettevõtjad veelgi positiivsemalt aasta alguses olid ootused kõrgemad kui aasta varem, kavatseti palgata täiendavaid töötajaid. Samas kerkisid ka hinnatõusu ootused. Ettevõtete kindlustunde kasv iseloomustas praktiliselt kõiki tööstusharusid. Tulenevalt peamiste eksportturgude suhteliselt headest kasvuväljavaadetest võib Eesti töötlevas tööstuses oodata tootmismahtude üsna kiiret kasvu. Aasta teisel poolel kasvukiirus baasiefekti tõttu tõenäoliselt raugeb. Samas võib eeldada, et tootmismahu kasvu pole võimalik saavutada enam olemasoleva tööjõuga ning seetõttu võib prognoosida ka hõivatute arvu suurenemist tööstussektoris. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

17 21. aasta majandusülevaade 17 Toiduainete ja jookide tootmine Toiduainetööstus on enam kui 1,3 miljardi eurose käibega tootmismahult Eesti üks suurimaid tööstusharusid, mis on põhitegevusalaks ligi 4 ettevõttele. Hea konkurentsivõime välisturgudel on tõstnud ekspordi osakaalu ligi kolmandikuni müügimahtudest. Kokku tegeleb Eestis toiduainete ja jookide tootmisega 13 7 inimest. Toiduainetööstuse ettevõtted paigutuvad üle Eesti suhteliselt ühtlaselt. Kõigi Eesti regioonide suuremate ettevõtete hulgas on ka toiduaineid tootvaid ettevõtteid. Suurimaks ettevõtteks tööstusharus on lihatööstustest AS Rakvere Lihakombinaat Lääne-Virumaal, veidi väiksemad on Atria kontsern Lõuna-Eestis ning linnuliha tootja AS Tallegg. Suuremad pagaritööstusettevõtted on Fazer Eesti AS, AS Eesti Pagar ja AS Leibur. Suuremate toiduainetööstuse ettevõtete hulka kuuluvad ka jookide tootjad AS Saku Õlletehas Harjumaal ja AS A. Le Coq Tartumaal, piimatööstustest Valio Eesti AS ja TERE Aktsiaselts. Suurim kalatöötleja on AS Paljassaare Kalatööstus, mis tegutseb Harjumaal, ning suurim magusatootja on Aktsiaselts Kalev Chocolate Factory. Toiduainete ja jookide tootmine on Eestis võrdlemisi konkurentsitihe. Samas kaugematele turgudele minekut segab mitmete kaubagruppide lühike säilivusaeg ning väljakujunenud kultuurilised maitseerinevused. Sellegi poolest on viimastel aastatel suudetud edukalt välisturgudel laieneda ning selle trendi jätkumist on oodata ka tulevikus. Töötajate arvus suuri muutusi oodata ei ole, pigem suunatakse jõupingutused edasiseks efektiivsuse suurendamiseks, et veelgi vähendada vahet Lääne-Euroopa konkurentidega ,1 lisandväärtuses 8,2 töötleva tööstuse ekspordis Sektori osatähtsus majanduses 32,5 Ekspordi osatähtsus müügis 11,4 töötleva tööstuse hõives 88,8 Suhe keskmisesse palka * Müük Eksport Müügi muutus (p.s.) Ekspordi muutus (p.s.) Ülejäänud 14 Jookide tootmine 15 Pagari- ja makarontoodete tootmine 9 Müük ja eksport Allharude müügi osatähtsus Puu- ja köögivilja töötlemine ja säilitamine 4 Valmisloomasööda tootmine 2 Lihatööstus 19 Kalatööstus 9 Piimatööstus 28 Toiduainete ja jookide tootmises algas 21. aastal sarnaselt ülejäänud majandusega kriisist taastumise periood. Müügimahud kasvasid enam kui 5. Peamiseks vedajaks kujunes eksport, siseturg käitus nõrgana läbi terve aasta. Toiduainetööstuses püsisid tootmismahud suhteliselt stabiilsed ka kriisiajal. Seetõttu on ka taastumine teistest sektoritest aeglasem. Lisaks hoidis sektori kasvu tagasi siseturu suur osakaal, kuna teistes töötleva tööstuse sektorites tuli 21. aastal kasv peamiselt ekspordi arvel. Võrreldes teiste tööstusharudega on toiduainete ja jookide tootmises oluliselt raskem välisturgudele minna ning seetõttu on ka kasv olnud aeglasem. Läbi 21. aasta mõjutas sektori tegevust tootmissisendite kiire hinnakasv. Kokkuostuhind tõusis piimal aastaga 32 ja teraviljal 48. Liha ning kala osas olid hinnatõusud oluliselt väiksemad. Seejuures toimus peamine toorainete kallinemine teisel poolaastal, kus eriti tugevalt hakkas tunda andma eelmise perioodi kehv globaalne viljasaak ning üleüldised pinged, mis survestasid hindu ülespoole. Sellest tulenevalt tõusid ka tootjahinnad sektoris kõrgemale 28. aastast, mil oli varasem hindade tipptase. Toiduainetööstuses läheb ekspordiks ligi kolmandik toodangust. Suurimaks kaubagrupiks toiduainetööstuse ekspordis olid piimatooted, mis andsid kogumahust aastal kasvas eksport enamiku olulisemate sihtriikide lõikes. Suurim oli kasv Skandinaavia suunal, eksport Soome kasvas aastaga ligi 6 ning Rootsi enam kui 7. Suurimaks välisturuks jäi endiselt Venemaa, kuigi mahud kahanesid sellel suunal aastaga ligi kümnendiku. Peamiseks põhjuseks oli siin jookide segmendi 79- line vähenemine. Toiduainetööstuses suurima osatähtsusega piimatootmist iseloomustas 21. aastal peamiselt hindade kiire tõus. Aastaga kasvasid sektoris tootjahinnad ligi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

18 aasta majandusülevaade 12, mis oli töötleva tööstuse harudest kolmandal kohal. Sellegipoolest kasvasid harus kogukulud müügitulust kiiremini ning hoolimata tööjõukulude kahanemisest vähenes kasum veerandi võrra. Kuigi tööjõukulud vähenesid, jäid aastases võrdluses samaks nii töötajate töötatud tunnid kui ka hõivatute arv. Samas ei olnud kulude kärpimine piisav üldiste tootlikkuse näitajate parandamiseks ja tööviljakus hõivatu kohta kahanes aastaga enam kui kümnendiku võrra. Piimatoodete suurimaks välisturuks oli 21. aastal Venemaa, kuhu müüdi ligi 4 toodangust, aastaga kasvas müük enam kui 2,5 korda. Kokku kasvas piimatoodete eksport enam kui 5. Suurima osatähtsusega on haru ekspordis juust ja kohupiim, andes müügimahtudest ligi 4. Samas on aastaga oluliselt kasvanud piima osakaal, mis on jõudnud kogu ekspordimahtudest peaaegu 3-ni ja seda peamiselt Venemaa tõttu. Lihatööstusele osutus 21. aasta suhteliselt stabiilseks. Tootmismahud jäid aastatagusega võrreldes pea samaks, kuid müügitulu langes paari protsendi võrra. Samas suudeti piisavalt vähendada kulusid ja aastase vaheaja järel jõuti jälle kasumisse. Lisaks paranes tööviljakus hõivatu kohta enam kui 8, mis näitab, et viimaste aastate investeeringud tehnoloogiasse hakkavad end ära tasuma. Samuti toetas haru arengut ühe peamise sisendi sealiha kokkuostuhinna 7-line langus. Suuremateks eksporditurgudeks olid lihatööstustele Läti, Leedu ja Soome. Seejuures Läti osatähtsus on jõudnud juba ligi veerandini haru ekspordist. Joogitööstust mõjutas 21. aastal ühest küljest majanduskriisist tingitud alkoholi tarbimise vähenemine ja teisalt kange alkoholi aktsiisitõus. Aasta lõikes vähenes müük nii sise- kui ka välisturgudel. Kokku kahanesid tootmismahud püsivhindades 9, mis oli töötleva tööstuse harudest üks tugevamaid languseid. Samas paranesid aastaga oluliselt tootlikkuse näitajad. Tööjõukulusid õnnestus joogitootmisettevõtetel vähendada enam kui 15, mis omakorda tõi kaasa töökulude tootlikkuse paranemise enam kui viiendiku võrra. Arvestades Eesti inimeste suhteliselt suurt alkoholi tarbimise kogust ning pigem viinamarjaveinide populaarsuse kasvu, on alkoholitootjatel tulevikus perspektiivikam panna rohkem rõhku laienemisele välisturgudele. Suurimaks ekspordi sihtriigiks tõusis joogitööstusele 21. aastal Soome. Seni esikohal olnud Venemaa suunal langesid ekspordimahud aastaga 8. Samas Soome suunas kasvasid mahud 88. Peamiselt Venemaa turu tõttu langesid joogitööstuse ekspordimahud aastaga enam kui 4. Pagari- ja makarontoodete valmistajatel muutis 21. aasta keeruliseks II poolaastal kiirenenud teravilja kokkuostuhindade tõus. Müük vähenes aastaga ligi kümnendiku võrra. Kuigi vähendati hõivatute arvu, ei olnud see kulude kokkuhoiuks piisav ning sektori kogukasum vähenes aastaga enam kui kolmandiku võrra. Ekspordi osatähtsus jäi alla kümnendiku kogumüügist ning mahtudes 21. aastal muutusi ei toimunud. Kalatööstuse müük suurenes 21. aastal ligi 5. Kasvu allikaks oli peamiselt eksport, kuna müük kodumaisele turule kahanes aastases võrdluses enam kui veerandi.. Kuigi müügitulu suudeti jõudsalt kasvatada, suurenesid kogukulud kiiremini ning haru kasumlikkus vähenes. Samas õnnestus töötajate arvu kärpimise tõttu lisandväärtust hõivatu kohta veidi enam kui 5 võrra kasvatada. Kalatööstuse eksport kasvas aastaga 45. Peamisteks välisturgudeks olid Venemaa ja Ukraina, kuhu suundus kokku ligi veerand ekspordist. Ukraina Rootsi Leedu Läti Soome Venemaa Ekspordi sihtriigid Peamised ekspordi kaubagrupid Muud tooted 24 Kalatooted 24 Eesti päritolu kaubad Joogid 1 Piimatooted 3 Lihatooted * Hõivatute arv Keskmine palk (eurot) Hõivatute arvu muutus (p.s.) Palga muutus (p.s.) Töötajate arv ja palgad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

19 21. aasta majandusülevaade 19 Joogitööstus 11 Allharude osatähtsus hõives Pagari- ja makarontoodete tootmine 22 Muude toiduainete tootmine Lihatööstus 21 Valmisloomasööda tööstus * Lisandväärtus Tööjõukulud Kogutootlikkuse kasv (p.s.) Tööjõukulude tootlikkuse kasv (p.s.) Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus * Investeeringud põhivarasse Investeeringute muutus (p.s.) Ettevõtete investeeringud Kalatööstus 12 Piimatööstus Hõive kahanemine toiduainete ja jookide tootmises jätkus ka 21. aastal. Kokku vähenes aastaga hõivatute arv ligi 7. Suurematest allharudest kahanes hõive liha ja kalatööstuses, vastavalt 3 ja 6 võrra, piimatootmises jäi hõive aasta varasemaga samale tasemele. Keskmine palk jäi toiduainete ja jookide tootmises 21. aastal samuti pea muutumatuks. Töötlevas tööstuses on toiduainete ja jookide tootjad jätkuvalt suurimad investeerijad, tehes 21. aastal ligi viiendiku ettevõtete koguinvesteeringutest. Kokku kasvasid investeeringud põhivarasse aastaga veidi enam kui kümnendiku. Investeeringutest veerandi tegid piimatööstusettevõtted ja viiendiku lihatööstusettevõtted. Jookide tootjad tegid 16 sektori investeeringutest, kuid mahud kahanesid aastaga natuke üle kümnendiku. Kogu sektori investeeringutest läks ligi 6 masinatesse ja seadmetesse ning peaaegu viiendik hoonete ja rajatiste ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtted suhtusid 211. aasta alguses tulevikuväljavaadetesse võrdlemisi positiivselt. Toiduainete tootmises oli tootmisvõimsuste rakendatuse tase tõusnud üle 7 ning olemasolevad tellimused tagasid töö enam kui kuueks kuuks. Jookide tootmises oli seis mõnevõrra erinev. Tootmisvõimsusest oli rakendatud 58 ning tellimused katsid viie kuu tootmise. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

20 2 21. aasta majandusülevaade A. Le Coq i juhataja Tarmo Noop: inimesi huvitab taas toote välimus Masu on seljatatud, eksport kasvab mühinal ja ka Eesti inimesed raatsivad taas jookide eest raha välja anda, rõõmustab A. Le Coq i juhataja Tarmo Noop. Milline oli 21. aasta A. Le Coq i jaoks? Oli positiivne aasta, meie müük kasvas kaheksa protsenti ja eksport lausa 32 protsenti. Kui 29. ja 28. aastal oli tarbimine pidevalt miinusmärgiga, siis eelmisel aastal pööras nina küll teisele poole. Ekspordikasvu taga on asjaolu, et meil oli tootmismahtu üle ning hakkasime rohkem eksportturgudega tegelema. Ekspordikäive oli meil eelmisel aastal 15 miljonit krooni. Kõige suurem ekspordimaa oli Taani ja Taanisse suureneb meie eksport ka sel aastal. Aga toodangut läks Viru Premium brändi all ka Soome, Leetu ja paljudesse teistesse Euroopa Liidu maadesse. Kas lõite ka eelmisel aastal juba uusi töökohti? Töötajate arv püsis sama. Ka masu ajal me ei vähendanut töökohtade arvu, küll aga juba varem. Jõudsime enne masu ära teha investeeringud uutesse liinidesse, mis on oluliselt tootlikumad, ning siis vähendasime töötajate arvu. Oleme viis aastat kõvasti tootmisse investeerinud ja tänu sellele me pääsesime masu ajal koondamisest. Kindlasti ei ole meil plaanis enam töötajate arvu vähendada, vaid järk-järgult suurendada. Milliseid investeeringuid eelmisel aastal tegite? Ostsime mahlaliini, millega saab valmistada 2-liitriseid mahlapakke. Masu-aja otsus, et saaks teha odavamaid mahlu. See investeering on end kõvasti ära tasunud, sest inimesed ikka väga vaatasid hindu. Investeeringu suurus oli ligi 3 miljonit krooni. Ekspordi laienemine toimus varem tehtud investeeringute arvel, võtsime kasutusele juba olemas olevad tootmisressursid. Peamine suunamuutus, mis masu ajal tuli, oli ekspordile keskendumine. Hakkasime asjade peale teistmoodi mõtlema. Kuidas euro tulek A. Le Coq i tootmist ja müüki on mõjutanud? Positiivselt. Aasta algus on ütlemata hea olnud, esimese kolme kuu müük kasvanud siseturul 12, eksport aga koguni 62 protsenti. Kogumüük kasvas 18 protsenti võrreldes möödunud aasta sama ajaga. Ekspordikasv pole muidugi seotud euroga, kuid 12 protsenti siseturu kasvu on oluliselt üle meie ootuste. Meie ootused olid nullkasvule. Arvasime, et inimesed kardavad tarbida, aga see pole osutunud tõeks, pigem hoopis vastupidi. Millised välistegurid toiduainetööstust 21. aastal kõige enam mõjutasid? Kõige olulisem märksõna eelmisel ja sel aastal toidusektoris on väga järsk toorainehindade tõus kõikidel turgudel. Vilja hind on tõusnud 4-5 protsenti, suhkur on võrreldes eelmise aasta sama ajaga kaks korda kallinenud, niisamuti ka mahlatooraine. Eelmise aasta saagid olid kehvad, kuid suurem põhjus hinnatõusule on, et kui masu algas 28, siis olid paljud laod kaupa täis. 29 müüdi varud ära ja laoseisud viidi miinimumini. Loodeti, et tuleb peale normaalne saak, kuid ei tulnudki. Tekkis toorainedefitsiit. Oleme ka just toorainehindade tõusu tõttu pidanud oma toodangu hindu tõstma. Millised on A. Le Coq i plaanid 211. aastaks? Oleme väga optimistlikud. Investeerime 211. aastal ligi 3 i tootearendusse. Kaasajastame pakendeid, sest tarbimine on tõusul ja inimesi hakkab taas huvitama ka toote välimus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

21 21. aasta majandusülevaade 21 Tekstiilitootmine Eesti tekstiilitööstus on peamiselt ekspordile suunatud tööstusharu, mis hõlmab ligi 2 ettevõtet. Vähenenud on töötajate arv, suurenenud on efektiivsus ning muutunud on tooteportfell. Suuri tekstiilitööstuse ettevõtteid on mitmel pool Eestis. Suurim valmistekstiiltoodete tootja on AS Wendre Pärnumaal. Kodutekstiilitootjatest on suurimad AS Toom Tekstiil Viljandimaal ja Hilding Anders Baltic AS Harjumaal, vaipu ja vaipkatteid toodab Harjumaal AS Mistra-Autex. Suurim tekstiili viimistleja on Qualitex AS Pärnumaal. Tekstiilitootmises on toimunud tugev kohandumine. Tegevuse on lõpetanud pika ajalooga tekstiilitootmise lipulaev Kreenholm ning asemele on tekkinud uued suure käibega tootjad, nagu Wendre või Toom Tekstiil. Samas on lõppenud mitmete toodete, nagu linase riide ja lõnga ning puuvillase lõnga, tootmine, mis ei ole Eesti oludes osutunud rentaabliks. Samas on positiivne, et vahetoodetelt on hakatud liikuma rohkem kulutarbekaupade tootmise poole, mis pikemas perspektiivis võib tähendada suuremaid marginaale ja kõrgemat lisandväärtust ,5 4, lisandväärtuses töötleva tööstuse ekspordis Sektori osatähtsus majanduses 86,3 Ekspordi osatähtsus müügis 4,6 töötleva tööstuse hõives 73,8 Suhe keskmisesse palka * Müük Müügi muutus (p.s.) Norra Suurbritannia Prantsusmaa Saksamaa Soome Rootsi Müük ja eksport Ekspordi sihtriigid Eksport Ekspordi muutus (p.s.) Tekstiilitööstuse tootmismaht hakkas 21. Aastal üle mitme aasta kasvama, suurenedes 11. Kasvu toetas eksport, koduturul jäi müük mõne protsendiga alla aasta varasemale tasemele. 21 kujunes tekstiilitööstusele sarnaselt paljude teiste harudega kriisist taastumise aastaks. Toodangumahud püsivhindades kasvasid esimest korda pärast 26. aastat, kuigi tootmise oli lõpetanud Kreenholm, mis aasta varem oli andnud oma osa toodangumahtudesse. Eesti tekstiilitööstuse areng on peamiselt sõltunud konkurentsist välisturgudel. Ekspordi osatähtsus tekstiilitööstuse toodangu müügis on olnud kõrge ja 21. aastal ulatus see 86-ni. Senised trendid näitavad, et Eesti tekstiilitööstuse toodete konkurentsivõime välisturgudel kasvab. Seda peamiselt seetõttu, et üha rohkem ettevõtteid on hakanud ära kasutama oma konkurentsieeliseid. Lähedus suurele ja rikkale Euroopa turule on võimaldanud kokku hoida nii transpordikuludelt kui ka tarnimise ajalt. Lisaks kasvavad Aasias tööjõukulud kiiremini kui meil ning tootmise sinna kolimine on muutunud vähem tasuvaks. Tekstiilitööstuse ekspordist läheb üle kolmandiku Soome ja Rootsi, kuid 21. aastal hakkas nende osatähtsus vähenema. Seejuures ekspordimaht Soome suunal vähenes aastaga ligi viiendiku võrra, peamiselt voodipesu müügimahtude kiire kahanemise tõttu. Kogu tekstiilitööstuse ekspordist annavad tekid ja padjad kokku enam kui kaks kolmandikku ning nende osakaal on viimastel aastatel järjest suurenenud. Üheks põhjuseks on siin kindlasti Wendre edu välisturgudel. Tekkidest ja patjades ligi viiendik müüakse Rootsi ning veidi enam kui kümnendik Soome. Töötajate arv jätkas tekstiilitööstuses langust ka 21. aastal, vähenedes aastaga ligi kümnendiku võrra. Samas oli see haru üks väheseid, kus palgad isegi kriisi ajal ei langenud ning 21. aasta lõpetati koguni 6,5-lise kasvuga. Pideva kasvu toel on vähendatud mahajäämust riigi keskmisest ning jõutud juba ligi kolmveerandini Eesti keskmisest palgast. Kuna kaotatud on peamiselt madala lisandväärtusega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

22 aasta majandusülevaade töökohti, on tööjõuga seotud tootlikkuse näitajad jätkanud tõusu. Tööjõukulude tootlikkus kasvas aastaga ligi kümnendiku ja tunnitootlikkus paari protsendipunti võrra veelgi kiiremas tempos. Investeeringute maht tekstiilitööstuses jätkas langust ka 21. aastal, vähenedes eelneva aastaga võrreldes ligi 4. Veidi enam kui kaks viiendikku investeeringutest tehti hoonete ja rajatiste soetamiseks ning ca kolmandik läks masinatesse ja seadmetesse. Seejuures masinatesse ja seadmetesse investeeriti ligi poole vähem kui aasta varem. Tekstiilitööstuse ettevõtete prognoosid olid 211. aasta märtsis lähemate kuude suhtes võrdlemisi positiivsed. Töötajate arvu ei plaaninud vähendada ükski ettevõte. Kolmandik ettevõtetest ütles, et tootmise kasvul ei ole ühtegi takistust. Sama palju oli ka neid, kes tõid takistusena välja ebapiisava nõudluse. Olemasolevad tellimused tagasid ettevõtetele töö 6,7 kuuks, mis oli samuti viimaste aastate kõrgeim tase Töötajate arv ja palgad * Hõivatute arv Keskmine palk (eurot) Hõivatute arvu muutus (parem skaala) Palga muutus (parem skaala) Peamised ekspordi kaubagrupid Puuvillane riie Muud 2 tekstiilist valmistooted 15 Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted Muud tekstiiltooted 9 Eesti päritolu kaubad Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus Tekid ja padjad * Lisandväärtus Tööjõukulud Kogutootlikkuse kasv (p.s.) Tööjõukulude tootlikkuse kasv (p.s.) Ettevõtete investeeringud * Investeeringud põhivarasse Investeeringute muutus (p.s.) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

23 21. aasta majandusülevaade 23 Rõivatootmine Rõivatööstuse arengud on viimastel aastatel olnud tagasihoidlikud. Tootmismahud jäävad pea kaks korda alla kümne aasta tagustele aegadele ning samas suurusjärgus on kahanenud ka hõive. Sektori toodangust enam kui kaks kolmandikku eksporditakse, mis muudab ta vähem sõltuvaks siseriiklikest arengutest. Suuremad rõivatööstuse ettevõtted on AS Baltika, AS Silvano Fashion Group ja lasterõivaste tootja Osaühing Lenne Tallinnas ning Tartu ettevõtted AS Sangar ja AS Ilves-Extra. Rõivatööstus püsib endiselt kõige suurema allhanke osakaaluga sektorite hulgas Eesti töötlevas tööstuses. On küll näiteid Eesti brändidest, mis on jõudnud ka välisriikidesse, kuid sellegipoolest tuleb enam kui pool sektori müügitulust allhanke tegemisest. Võttes arvesse allhanke võimalikku ebastabiilsust ning väiksemaid marginaale, tuleks liikuda rohkem enda tugevate kaubamärkide loomise poole. Muidugi ei saa see juhtuda üleöö ning nõuab tugevaid investeeringuid turundusse, kuid ilma selleta on sektori tulevikuväljavaated tagasihoidlikud. Hõivatute arv võib sektoris ka edaspidi jätkata vähenemist, kuna keskmine palk on madal ning majanduse elavnedes ei suudeta üldise palgakasvu tempoga sammu pidada ,4 1,6 lisandväärtuses töötleva tööstuse ekspordis Sektori osatähtsus majanduses 7,1 Ekspordi osatähtsus müügis 8,2 töötleva tööstuse hõives 55,7 Suhe keskmisesse palka * Müük Eksport Müügi muutus (p.s.) Leedu Saksamaa Läti Norra Rootsi Soome Müük ja eksport Ekspordi sihtriigid Ekspordi muutus (p.s.) aasta tähendas rõivatööstusele stabiliseerumist. Müügilangus peatus ning eksport asus tõusule. Pärast kolme aastat kestnud langust näitasid rõivatööstuse tootmismahud 21. aastal püsivhindades ligi 4-list kasvu. Suurenemine toimus tänu edule eksporditurgudel, kuna müük siseturule vähenes aastaga ligi viiendiku. Seejuures oli teine poolaasta esimesest oluliselt tugevam, näidates enam kui 2- list tootmismahtude kasvu. Laiemalt jätkusid rõivatööstuses samad probleemid, mis varasematelgi aastatel. Ühest küljest piiras kasvu tagasihoidlik nõudlus, teisalt vähendas kasumlikkust kõva konkurents veelgi odavama tööjõuga riikide tootjatelt. Samas on meie rõivatööstuse konkurentsivõime mõnevõrra paranenud, kuna kriisiajal vähenes oluliselt palgasurve, samal ajal jätkasid Aasias palgad kiiret kasvu. Kui lisada siia juurde ka transpordikulude suurenemine nafta kõrge hinna tõttu, võib öelda, et sektoril muutus hingamine kergemaks. Rõivatööstuse toodang on suunatud peamiselt välisturgudele, kuhu müüakse enam kui kaks kolmandikku toodetest. Kogu ekspordi kasvust enamuse andis Soome, kuhu müüdi 27 rohkem kaupa kui aasta varem. Samas langesid ekspordimahud nii Läti kui ka Leedu suunal. Suurematest kaubagruppidest kasvas enim meesterõivaste eksport, suurenedes aastaga peaaegu viiendiku võrra. Naisterõivaste eksport suurenes vaid ca 5. Ekspordi kasv Soome tulenes peamiselt töörõivaste segmendi ligi kahekordsest tõusust. Aasta keskmist hõivatute arvu võrreldes jätkus rõivatootmises langus, kuid seda peamiselt 29. aasta teisel poolel toimunud kiire kukkumise tõttu. Samas 21. aasta kvartalite lõikes jäi hõive suhteliselt stabiilseks ning viimases kvartalis hakkas hõivatute arv juba tõusma. Seejuures kerkis keskmine brutopalk enam kui 6, näidates ca ühe protsendipunkti võrra kiiremat kasvu kui töötlevas tööstuses keskmiselt. Lisaks hakkasid paranema haru tootlikkuse näitajad. Lisandväärtus hõivatu kohta tõusis ligi kümnendiku ning kogukasum kasvas enam kui 5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

24 aasta majandusülevaade Investeerimisaktiivsus kasvas rõivatööstuses 21. aastal olulisel määral. Kiirstatistika järgi paigutati põhivarasse enam kui 5 rohkem vahendeid kui aasta varem. Sellegipoolest on sektoris investeeringute suhe müügitulusse üle poole väiksem töötleva tööstuse keskmisest. Veidi enam kui pool investeeringutest tehti masinatesse ja seadmetesse. Aastane kasv oli kõige suurem hoonete ja rajatiste soetamise segmendis. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud rõivatööstuse ettevõtete hinnangud olid 211. aasta esimeses pooles lähituleviku suhtes optimistlikumad kui aasta varem. Enam kui kolmandik vastanutest ootas toodangu mahu kasvu ning keegi ei plaaninud töötajate arvu vähendada. Samas oli tootmisvõimsuste kasutamise tase jõudnud juba üle 9, mis näitab et edasiseks arenguks on vaja suurendada investeeringuid. Spordi- ja töörõivad 14 Peamised ekspordi kaubagrupid Naisterõivad 35 Eesti päritolu kaubad T-särgid ja alussärgid 4 Muud tooted 15 Meesterõivad * Hõivatute arv Keskmine palk (eurot) Hõivatute arvu muutus (p.s.) Palga muutus (p.s.) Töötajate arv ja palgad * Investeeringud põhivarasse Investeeringute muutus (p.s.) Ettevõtete investeeringud Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus Lisandväärtus * Tööjõukulud Kogutootlikkuse kasv (p.s.) Tööjõukulude tootlikkuse kasv (p.s.) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

25 21. aasta majandusülevaade 25 Puidutöötlemine Puit on põlevkivi kõrval üheks olulisemaks loodusressursiks Eestis ning annab olulise panuse väliskaubandusbilansi tasakaalustamisse. Puidutööstus on üks Eesti suuremaid tööstusharusid. Puidutöötlemise ja puittoodete tootmisega tegeleb ligi tuhat ettevõtet, kus on hõivatud enam kui 12 inimest. Kriisi ajal tugevalt vähenenud tootmismahud on jälle kasvule pööranud ning töötajate arv stabiliseerunud. Puidutööstuse toodete valik on lai, alustades saematerjali tootmisest ja töötlemisest ning lõpetades puitmajade, akende ja uste valmistamisega. Enam töötajaid on hõivatud saematerjali tootvas Stora Enso AS-is, puidust uksi ja aknaid tootvas JELD-WEN Eesti AS-is ning puitlaast- ja puitkiudplaate tootvas AS-is Technomar & Adrem. Teiste suuremate ettevõtetena võib veel välja tuua puidust uste, akende, aknaluukide ja nende raamide tootmisega tegeleva ASi Viljandi Aken ja Uks ning spooni ja vineeri tootjad UPM-Kymmene Otepää AS ja Balti Spoon AS. Puidutööstus on Eestis muutunud järjest mitmetahulisemaks ning üha rohkem toorpuitu suudetakse vääristada kodumaal. Lisaks puidust ehitusdetailide ja saematerjali tootmisele on tõusnud suuremat lisandväärtust andvate puitmajade osatähtsus, kus Eesti on saavutanud maailma ekspordis neljanda positsiooni. Edaspidine areng hakkab juba rohkem sõltuma võimest pakkuda uudseid lahendusi ja kõrgemat kvaliteeti, kuna odava hinna ja suure massiga ei ole võimalik Poola ja Leedu kõrval praeguseski regioonis konkureerida ,3 14,5 lisandväärtuses töötleva tööstuse ekspordis Sektori osatähtsus majanduses 67,3 Ekspordi osatähtsus müügis 13,5 töötleva tööstuse hõives 96,7 Suhe keskmisesse palka * Müük Eksport Müügi muutus (p.s.) Ekspordi muutus (p.s.) Jaapan Suurbritannia Rootsi Saksamaa Norra Soome Müük ja eksport Ekspordi sihtriigid Puidutööstuses algas 21. aastal taastumine kriisist. Tootmismahud püsivhindades kasvasid enam kui veerandi võrra ja müügimahud ligi kolmandiku. Kasvu vedas suuresti eksport, kuid mahud suurenesid ka koduturul. 21. aastal aitas Eesti puidutööstust olulisel määral ekspordi kiire kasv, mis kiirenes terve aasta vältel. Müük koduturule kasvas ligi viiendiku võrra, olles töötleva tööstuse keskmisest kasvust oluliselt kõrgem. Samas sõltuvad koduturu arengud peamiselt ehitussektori arengutest ning siin oli märgata elavnemist pigem teisel poolaastal. Kui 29. aastal peamised tootmissisendite hinnad veel langesid, siis 21. aastal asendus langus tõusuga. Kallinesid nii tooraine, energia kui ka tööjõud. Riigimetsa Majandamise Keskuse vahelao hinnastatistika andmetel kallines puit erinevate liikide lõikes keskmiselt 25. Suurima osakaaluga männi palgi hinnatõus jäi keskmisega samasse suurusjärku, kase ja haava palk kallinesid umbes kümnendiku võrra. Kõige selle tulemusena tõusid tootjahinnad sektoris aastaga ligi 5, mis oli protsendipunkti võrra kiirem töötleva tööstuse keskmisest. Endiselt on mõnevõrra murettekitav liiga tagasihoidlik teadus- ja arendustegevus harus. Kuigi puidutööstus annab ca 12 töötleva tööstuse käibest, töötab seal vähem kui 4 töötlevas tööstuses teadusja arendustegevusega tegelevatest inimestest. Samas iseloomustab Eesti puidutööstust suhteliselt suur väikeste firmade osakaal, kellel puudub kriitiline suurus arendustegevusega alustamiseks ning see pärsib mõnevõrra sektori arendustegevuse võimekust. Kuna järgnevatel aastatel on suhteliselt tõenäoline, et odava tööjõu eelis järjest väheneb, saab üha olulisemaks eduteguriks arendustegevustesse panustamise võimekus. 21. aastat iseloomustas sektori jaoks suhteliselt kiire palgatõus. Aasta lõikes kerkis keskmine palk puidutööstuses ligi kaks korda kiiremini kui töötlevas tööstuses keskmiselt, peaaegu 1. Tänu sellele on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

26 aasta majandusülevaade puidutööstuse keskmine palk jõudnud jälle Eesti keskmisele taseme lähedale. Seejuures jätkas hõivatute arv langustrendis ja vähenes mõne protsendi võrra. Siiski võib öelda, et ka hõives on langustrend peatunud ning järgnevatel perioodidel on pigem tõusu oodata. Müügitulu kiire kasv ilma hõivatute lisandumiseta tõi kaasa ulatusliku tööviljakuse tõusu sektoris. Aastaga kasvas tööviljakus hõivatu kohta ligi 3. Samas ei lubanud kogukulude kasv kogutootlikkusel suureneda ning see jäi aastatagusele tasemele mõne protsendipunktiga alla. Eesti puidutööstuse jaoks on kogu aeg olulisel kohal olnud eksport, mis moodustab kaks kolmandikku müügist. Peamisteks ekspordipartneriteks olid 21. aastal Soome ja Norra, kuhu suundus enam kui veerand kogu haru ekspordist. Seejuures suurenes müük Norra turule aastaga ligi 6, millele aitas oluliselt kaasa enam kui kaks korda kasvanud puitmajade eksport. Müük Soome kasvas aastaga veerandi ning Rootsi ligi poole võrra. Enam kui poole Eesti puidutööstuse ekspordist moodustavad suhteliselt võrdsetes osades saematerjal ja ehitusdetailid. Aastaga kasvas mõlema kaubagrupi väljavedu vastavalt 5 ja 23. Samas suurenes veelgi kiiremini puitmajade eksport (aastane kasv 64), kus mahud ulatusid juba 135 miljoni euroni. Enam kui pool välisturgudele müüdud puitmajadest läks Norrasse ja Saksamaale, kuid olulised sihtriigid olid veel Suurbritannia ja Prantsusmaa. Suurematest kaubagruppidest näitas tugevat kasvu ka vineeri eksport, mis suurenes aastaga ligi kaks ja pool korda. Kriisi ajal kiirelt vähenenud investeeringud näitasid 21. aastal puidutööstuses jälle taastumise märke. Kiirstatistika kohaselt paigutati põhivarasse 5 rohkem vahendeid kui aasta varem. Enam kui pool investeeringutest tehti masinatesse ja seadmetesse ning see kasvas aastaga ligi 8. Olulisel määral enam kui aasta varasemal perioodil paigutati vahendeid ka transpordivahenditesse ning arvutisüsteemidesse. Eesti Konjunktuuriinstituudi tehtud küsitluse kohaselt ulatus sektori tootmisvõimsuste kasutatuse tase 21. aastal juba 8-ni, mis on pikaajalise keskmise ülemises servas. Seega eeldab mahtude edaspidine kasvatamine ka investeerimisaktiivsuse suurenemist. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjate ootused olid 211. aasta alguses suhteliselt optimistlikud. Ligi kaks kolmandikku ettevõtetest ootas toodangumahu suurenemist järgnevatel kuudel. Samas tõi viiendik küsitletutest peamise edasist kasvu piirava tegurina välja tooraine- või seadmete puuduse. Optimismi lisas ka asjaolu, et enam kui pooltel ettevõtetel oli eksporttellimusi rohkem kui tavaliselt. Ehitusdetailid (sh aknad, uksed, liimpuit) 25 Peamised ekspordi kaubagrupid Saematerjalid 26 Eesti päritolu kaubad Vineer 5 Töötajate arv ja palgad Puitmajad 21 Profileeritud puit 6 Muud tooted * Hõivatute arv Keskmine palk (eurot) Hõivatute arvu muutus (p.s.) Palga muutus (p.s.) * Lisandväärtus Tööjõukulud Kogutootlikkuse kasv (p.s.) Tööjõukulude tootlikkuse kasv (p.s.) Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus Ettevõtete investeeringud * Investeeringud põhivarasse Investeeringute muutus (p.s.) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

27 21. aasta majandusülevaade 27 Toftani juht Martin Arula: Majanduskriis ei saanudki meid kätte Eesti suuremate saeveskite hulka kuuluva ASi Toftan tegevdirektor Martin Arula sõnul oli 21. aasta ettevõttele kõigi aegade kasumlikum ja ka investeeringute poolest edukas ettevõte astus suure sammu veelgi suurema efektiivsuse poole. Milline oli 21. aasta Toftani jaoks? Möödunud aasta oli meile edukas. Suurenes tootmismaht, müügihindade muutuse tõttu kasvas ka käive ning oli kõigi aegade kasumlikum aasta. Majanduskriis ei saanud meid korralikult kätte ühelgi aastal, vaid 28. aasta kasumlikkus oli tavapärasest veidi madalam, sellest hoolimata suutsime kõigil surutise aastatel tootmismahtu kasvatada. Eeltingimused kriisiga hakkamasaamiseks lõime varem, 26. ja 27. aastal. Kas ja kuidas muutus teie töötajate arv? Töötajate arv ei muutunud, ikka samad 18 inimest. Töökohti loome sel aastal, seoses uue korrashoiustruktuuri loomisega, 4 5 inimesega on tegu. Milliseid investeeringuid tegite 21. aastal? Investeerisime tehnoloogiasse parandasime saagimistäpsust ja võtsime kasutusele skännertehnoloogiad lahendus on unikaalne, suures osas prototüüp, mille oleme omas majas kujundanud. Praeguseks hetkeks on seadmed peaaegu lõpphäälestuse läbinud ja saame minna sammu edasi tootmise poole, kus kaod on olematud, tagatud on kõikide toodete kõrge kvaliteet ning kõrge tootlikkus. Puidutöötlemises on selle kolmainsuse saavutamine äärmiselt keeruline, oleme nende arengute üle uhked. Loeme investeeringuks ka uue korrashoiusüsteemi väljatöötamist, 211. aastal tegeleme selle rakendamisega. Siin on tegemist investeeringuga täiendavatesse inimestesse ja protsessidest arusaamisesse seda tüüpi investeeringud hakkavad muutuma oluliseks siis, kui tehnoloogiainvesteeringud on ettevõttes tehtud. Millised välistegurid puidutööstust sektorina 21. aastal mõjutasid? Tarbimine taastus kogu maailmas. Küll tasapisi see andis võimaluse ka neile puidutöötlejatele, kes olid sunnitud tootmismahte 28. ja 29. aastal kärpima. Midagi erakordset sektoris aset ei leidnud. 26., 27. ja 28. aasta meeletult kiire hinnatõusu ning sellele järgnenud languse kõrval tunduvad kõik muud protsessid tähtsusetud olema. Mis plaanid on Toftanil lähiaastateks? Arvan, et teeme tööd edasi samamoodi, turule ja kliendile orienteerituna, otsime protsessides ja organisatsioonis kitsaskohti ning areneme iga päev sammukese. Suuremahulisi investeeringuid plaanis ei ole, aga valmisolek sarnasteks väljakutseteks on meil organisatsiooniliselt ja finantsiliselt olemas. Mis ootab Eesti puidusektorit lähiaastatel? Tuleviku ennustamine on pärast viimaste aastate kiireid ja vastuolulisi arenguid väga ebatäpne töö, sest majanduskeskkond võib muutuda päevade jooksul nii meil kui ka mujal maailmas. Eesti metsatööstussektori mahuarenguteks oleks kindlasti vaja erametsaomanike majandamishuvi ärgitada, täna on jätkuvalt probleemiks erametsaomaniku maksuerisus. Arvan samas, et maksuerisuse eemaldamisel raiemahud Eestis hüppeliselt ei kasva ja kahjuks puudub maksuseaduse muutmiseks igasugune poliitiline huvi. Uute puidutöötlemisvõimsuste teke on samuti raiemahu taga kinni, see elavneb ilmselt 212. aasta keskel, mil on teoreetiliselt jälle võimalik Venemaalt tooret juurde tuua. Need impordimahud aga jäävad kordades alla aastatel toodule. Uusi saetööstusi ilmselt juurde ei tule, pigem moderniseeritakse vanu ja võib-olla hakkab mõnes vanas asukohas mõni saetööstus jälle tööle. Kriisi üleelanud ettevõtetest keegi kadumas ei ole. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

28 aasta majandusülevaade Paberimassi, paberi ja pabertoodete tootmine Paberitööstus on Eesti majanduses pikkade traditsioonidega ning suhteliselt konsolideeritud tööstusharu. Eestis on enam kui 6 paberi, tselluloosi või paberist toodete tootmisega tegelevat ettevõtet, mis annavad tööd veidi vähem kui 15 inimesele. Kuigi 27. aasta tipptasemetele jäävad toomismahud veel alla, on positiivne trend selgelt näha. Sektori selgroo moodustavad Eestis kaks ettevõtet: ligi 65 miljoni eurose käibega puitmassi tootja AS Estonian Cell ja 49miljoni eurose käibega paberi ja papi valmistaja "HORIZON" Tselluloosi ja Paberi Aktsiaselts. Kokku annavad nad üle poole sektori müügitulust. Mõlema suurettevõtte konkurentsivõime on välisturgudel paranenud ning makromajandusliku keskkonna säilimisel on oodata vähemalt samade tootmismahtude püsimist ka tuleval aastal Sektori osatähtsus majanduses 84, 16,9,3 3,1 lisandväärtuses töötleva tööstuse ekspordis tuhat EUR Ekspordi osatähtsus müügis 1,6 töötleva tööstuse hõives Suhe keskmisesse palka (p.s.) * Müük Eksport Müügi muutus (p.s.) Ekspordi muutus (p.s.) Suurbritannia India Egiptus Itaalia Saksamaa Prantsusmaa Müük ja eksport Ekspordi sihtriigid aastal asus paberitööstuse toodangu maht tõusule. Aastaga kavas müük ligi viiendiku võrra, ekspordi kasv oli veelgi kiirem. Samuti suurenes mõne protsendi võrra müük siseturule. 21. aasta oli paberitööstustele oluliselt parem kui 29. Maailmamajanduse taastumine tõstis nõudlust paberi ja tselluloosi järele ning maailmaturuhinnad liikusid aasta varasemaga võrreldes kõrgematel tasemetel. Kuigi taastumine oli tuntav, jäid sellegipoolest sektori toomismahud ca 2 alla 27. aasta tipptasemetele. Tänu paremale turuolukorrale suutis haru suurim ettevõte AS Estonian Cell käivet kasvatada enam kui kolmandiku võrra. Suuruselt teise tootja Horizoni käive kasvas aastaga 44. Samas on koos majanduse tõusuga hakanud kallinema ka tooraine ning energiamahukuse tõttu ollakse olulisel määral mõjutatud energiahindade liikumisest. Paberitööstuse toodangust läheb 84 ekspordiks. Suurimad ekspordi sihtriigid sõltuvad paljuski Estonian Celli tegutsemisest, kuna ettevõtte eksport moodustab ligi poole kogu haru ekspordist. Peamiselt seetõttu ongi sektori suurimaks sihtriigiks kerkinud Prantsusmaa, kuhu puitmassi eksport suurenes aastaga 2,5 korda. Väliskaubanduse arenguid sektoris iseloomustaski 21. aastal Euroopa osatähtsuse suurenemine ning Aasia tähtsuse vähenemine. Kogu puitmassi eksport suurenes aastaga 41. Kolmandiku paberitööstuse väljaveost moodustas peamiselt "HORIZON" Tselluloosi ja Paberi Aktsiaseltsi toodetav pinnakatteta jõupaber ja papp, mille eksport kasvas aastaga ligi 6. Hõive jäi 21. aastal paberitööstuses peaaegu muutumatuks, võrreldes aasta varasemaga. Samas kasvas keskmine palk ligi protsendi võrra, säilitades riigi keskmisest kõrgema taseme. Tulude kiire kasv viis tõusule ka tootlikkuse näitajad. Lisandväärtus hõivatu kohta kasvas aastaga kolmandiku võrra ning kogu haru puhas lisandväärtus suurenes enam kui kaks korda. Efektiivsuse suurenemine oli 21. aastal märgatav, enam kui kolmandiku kasvanud müügitulu juures kerkisid kogukulud vaid 15. Heade tulemuste taga oli suuresti Estonian Celli kasumisse jõudmine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

29 21. aasta majandusülevaade 29 Investeeringud põhivarasse jäid paberitööstuses aasta varasemaga pea samale tasemele. Kolmveerand kogu põhivarasse paigutatud vahenditest läks tavapäraselt suure osatähtsusega masinatesse ja seadmetesse. Samas on mitmed haru suurimad ettevõtted teatanud investeeringute suurendamisest nii tootmisvõimsuste laiendamisse kui ka energia- ja keskkonnasäästu. Paberitööstuse tulevik sõltub paljuski maailmaturu arengutest. Suure ekspordi osatähtsuse tõttu siseriiklik kiire majanduskasv paberitööstusele olulist toetust ei paku. Samas annab stabiilne tootmiskeskkond Eestile eelise ka maailmaturgudel konkureerimisel. Tšiilis vähendas maavärin oluliselt puitmassi tootmisvõimsusi ning hinnad läksid kiirele tõusule. See efekt ei pruugi küll kaua püsida, kuid sellegipoolest on Eesti ettevõtted jõudnud end tõestada kindlate tarnepartneritena. Vihikud 7 Peamised ekspordi kaubagrupid Muud tooted 7 Eesti päritolu kaubad Puitmass 47 Töötajate arv ja palgad Pinnakatteta jõupaber ja papp 33 Karbid, kastid, kotid jms. pakendid Hõivatute arv Keskmine palk (eurot) Hõivatute arvu muutus (p.s.) Palga muutus (p.s.) * Lisandväärtus Tööjõukulud Kogutootlikkuse kasv (p.s.) Tööjõukulude tootlikkuse kasv (p.s.) Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus Ettevõtete investeeringud * Investeeringud põhivarasse Investeeringute muutus (p.s.) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

30 3 21. aasta majandusülevaade Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Eesti keemiatööstus on olnud tihedalt seotud põlevkivitööstusega, kuid tugevalt on esindatud ka teised keemiatööstuse allharud, näiteks ehitus- või tarbekeemia. Tootmine liikus kuni 29. aastani kasvutrendil, samas olulist töötajate arvu suurenemist see kaasa ei toonud. Seega on müügi- ja tootmismahtude kasvu taga paranenud tootlikkus. Kuigi tootlikkus on kiirelt kasvanud, jääb see veel oluliselt alla arenenud riikide näitajatele. Kui lisandväärtus töötaja kohta oli Eesti keemiatööstuses 28. aastal suurusjärgus 4 eurot, siis näiteks Soomes oli see 125 eurot. Eestis tegutseb sadakond keemiatööstuse ettevõtet. Keemiatööstusest üle poole asub Ida-Virumaal, ligi kolmandik töötajaid töötab Tallinnas ja Harjumaal. Suuremateks keemiatööstuse ettevõteteks on VKG Oil AS, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja Eesti Energia Õlitööstus AS (põlevkiviõli tootmine), Akzo Nobel Baltics AS (ES Sadolin AS), AS Tikkurila ja AS Eskaro (värvid ja lakid), Molycorp Silmet AS (haruldased metallid), OÜ Krimelte ja Henkel Makroflex AS (montaaživahud), Eastman Specialties AS (bensoehape, naatriumbensoaat), AS Nitrofert (mineraalväetised, ammoniaak ja karbamiid), Orica Eesti OÜ (lõhkeaine) ja AS Nycomed Sefa (ravimid). Tööjõu tootlikkuse suurendamine võib vähendada ka edaspidi nõudlust tööjõu järele. Vajadus efektiivsuse tõstmiseks tuleneb tootmissisendite kallinemisest, samuti mängib keemiatööstuses olulist rolli keskkonnahoiuga seotud kulutuste suurenemine. Teisalt on nafta hinna suur kõikumine suurendanud huvi alternatiivsete kütuste, sh põlevkiviõli vastu, mistõttu on segmendis oodata täiendavate töökohtade loomist ,5 8,5 lisandväärtuses töötleva tööstuse ekspordis Sektori osatähtsus majanduses 69,8 Ekspordi osatähtsus müügis 3,4 töötleva tööstuse hõives 19,7 Suhe keskmisesse palka (p.s.) * * Müük Müügi muutus (p.s.) Müük ja eksport Eksport Ekspordi muutus (p.s.) Ekspordi jaotus peamiste sihtriikide lõikes Venemaa Läti Holland Rootsi Soome Ukraina Leedu USA Saksamaa aastal paranes keemiatööstuses 4 olukord kõigis allharudes, müük suurenes nii sise- kui ka välisturul. Nafta hinna tõus tõstis hindu ka keemiatööstuses. Ettevõtete ootused 211. aastaks on positiivsed. Keemiatööstuses suurenes tootmine 21. aastal 14, tootmismahud kasvasid kõigis allharudes. Kiiremat kasvu näitas väikseim alamsektor, farmaatsiatoodete tootmine, kus tootmine suurenes rohkem kui viiendiku võrra. Majanduskriis mõjutas farmaatsiatoodete tootmist suhteliselt vähe ning seetõttu jõudsid tootmismahud uuele rekordtasemele. Ka suuremates alamsektorites tootsid ettevõtted rohkem kui aasta varem (õlitööstuses kasv 11, keemiatoodete tootmises 15), kuid kriisieelsetest tasemetest jäädi veel maha. Endiselt pole tootmist käivitanud väetisetootja Nitrofert. Ehitussektorist sõltuvates valdkondades olid arengud erinevad endiselt vähenes lakkide ja värvitoodete tootmine, samas mastikseid toodeti juba rohkem kui aasta varem. Müügimahud kasvasid hinnatõusu tõttu tootmisest tunduvalt kiiremini. Keemiatööstuses tervikuna jäi aasta keskmine hinnatõus paari protsendi piiresse, kuid naftahinna tõus hakkas aasta lõpus hindu üles suruma. Mõju ülekandumine keemiatoodete hindadesse toimub viitajaga ning seetõttu võib oodata hindade edasist kerkimist. Keemiatoodete impordihinnad tõusid üle 1, aasta keskpaigaks küündis ka ekspordihindade kasv sellele tasemele. Kiirelt reageerib maailmaturu hindadele aga õlitööstus, kus müügitulud suurenesid aastaga enam kui kolmandiku võrra. Keemiatoodete tootmises jäi müügi kasv tootmismahu muutusega samasse suurusjärku, 4 Antud sektori all käsitletakse lisaks kemikaalide ja keemiatoodete tootmisele (EMTAK 2) ka kütteõlide tootmist (EMTAK 19) ning põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmist (EMTAK 21). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

31 21. aasta majandusülevaade 31 farmaatsiatoodete müük kasvas tootmisest mõnevõrra kiiremini. Keemiatööstuse müük kasvas nii sise- kui ka välisturul ligikaudu veerandi võrra. Kütteõlidest müüakse pool siseturul (läbi vahendajate võib välisturgudele jõuda suurem osa), teised allharud on keskendunud peamiselt ekspordile. Põlevkiviõli ekspordi kasv tugines peamiselt hinnatõusul, koguseliselt kasvas müük välisturgudele 5. Eelmise aastaga võrreldes eksporditi vähem värve ja lakke. Ekspordi arengud riikide lõikes tulenesid peamiselt põlevkiviõli müügikanalite muutusest. Keemiatoodete eksport vähenes suuremal määral Leedu suunal. Keemiatööstuse ettevõtted investeerisid 21. aastal materiaalsesse põhivarasse üle kümnendiku rohkem kui aasta varem. Keemiatööstuse allharudest vähenesid investeeringud vaid farmaatsiatööstuses, mis suunas eelneval aastal põhivarasse oluliselt rohkem vahendeid kui tavaliselt. Enamik keemiatööstuse investeeringutest oli seotud õlitööstuse arendamisega, ka lähiaastatel on oodata selles sektoris kõrget investeerimisaktiivsust. Nii VKG-l kui ka Eesti Energia Õlitööstusel on plaanis või pooleli täiendavate õlitehaste ehitus. Kolmveerand keemiatööstuse investeeringutest läks masinatesse ja seadmetesse, võrreldes 29. aastaga kasvasid investeeringud sellesse valdkonda 4 võrra. Õlitööstuses loodi aastaga üle saja töökoha, sellest mõnevõrra rohkem aga kadus keemiatoodete tootmises. Kokkuvõttes jäi tööga hõivatud inimeste arv keemiatööstuses peaaegu samale tasemele kui aasta varem, iga järgneva kvartaliga töötajate arv siiski suurenes. Mõnevõrra kasvas ka töökoormus (töötundide arv töötaja kohta), mis omakorda tõi kaasa palgataseme mõningase tõusu (sektoris keskmiselt 4). Kõigis keemiatööstuse allharudes kasvas müügitulu kuludest kiiremini, mille tagajärjel suurenes kasum mitu korda. Kogukasumi osatähtsus müügitulus jõudis tagasi kriisieelse tasemeni (15). Ka tootlikkuse näitajad paranesid oluliselt, vaid veidi jäädi maha 28. aasta rekordtasemetest aasta alguses paranes ettevõtjate kindlustunne. Enamus Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtetest ootas tootmismahtude suurenemist lähikuudel, 1-2 ettevõtjatest kavatses suurendada töötajate arvu. Samas püsisid ka hinnatõusu ootused kõrgel. Osaliselt madalast võrdlusbaasist tingituna on 211. aastal oodata suhteliselt kiiret tootmismahtude kasvu. Mineraalkütused, - õlid 45 Väetised 1 Peamised ekspordi kaubagrupid Värvid, lakid, mastiksid 24 Eesti päritolu kaubad Muud * Töötajate arv ja palgad Anorgaanilised kemikaalid; haruldaste muldmetallide ühendid 4 Orgaanilised kemikaalid 6 Hõivatute arv Keskmine palk: keemiatoodete tootmine (eurot) Hõivatute arvu muutus (p.s.) Palga muutus (p.s.) Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus * mln EEK Lisandväärtus Tööjõukulud Kogutootlikkuse kasv (p.s.) Tööjõukulude tootlikkuse kasv (p.s.) Ettevõtete investeeringud * Investeeringud põhivarasse Investeeringute muutus (p.s.) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

32 aasta majandusülevaade Kummi- ja plasttoodete tootmine Kummi- ja plastitööstuse tooted on kasutusel paljudes valdkondades alates toiduainetööstusest (pakendid) kuni autotööstuse või ehitusmaterjalideni. Valdkond on arenenud viimasel kümnendil üldiselt kiiresti, kuid koos majanduskriisiga vähenesid ka tootmismahud ning töötajate arv. Eesti kummi- ja plastitööstuse moodustavad ligi 2 väikese ja keskmise suurusega ettevõtet. Suuremateks ettevõteteks on Pipelife Eesti AS (plasttorud), AS Estiko- Plastar (kile ja kilekotid), AS Plasto (plastaknad), Promens AS, Talent Plastics Tallinn AS (plasttooted autotööstusele), Greiner Packaging AS (plastikpakendid), OÜ Merinvest (kummist o-rõngad, membraanid) ja AS Balteco (vannid). Suuremad ettevõtted asuvad Tallinnas ja Harjumaal (pool töötajaskonnast), Tartumaal ja Ida- Virumaal (ca kümnendik töötajatest), kuid üsna palju töötajaid on ka Hiiumaal ja Saaremaal. Majandusolukorra paranedes on kummi- ja plastitööstuses oodata tootmismahtude kasvu, kuid kriisi ajal kadunud töökohtade osas prognoositakse vaid osalist taastumist. Tootmine muutub keerukamaks ning tööjõumahukamaid tegevusi asendatakse masinatega. Masstootmine on täna Eestist välja liikumas, perspektiivi on eelkõige paindlikel ja väiksematele partiidele keskendunud ettevõtetel ,5 3,2 lisandväärtuses töötleva tööstuse ekspordis Sektori osatähtsus majanduses 64, Ekspordi osatähtsus müügis 4,5 töötleva tööstuse hõives 1,2 Suhe keskmisesse palka * Müük Müügi muutus (p.s.) Müük ja eksport Eksport Ekspordi muutus (p.s.) * Töötajate arv ja palgad Hõivatute arv Keskmine palk (eurot) Hõivatute arvu muutus (p.s.) Palga muutus (p.s.) Kummi- ja plastitööstuse tootmismaht suurenes 21. aastal tänu ekspordile. Aasta teisel poolel elavnes siseturg, samuti hakkas suurenema töötajate arv. Tootmismahu ja töötajate arvu kasvu on oodata ka 211. aastal. Kummi- ja plasttoodete tootmine suurenes 21. aastal ligi veerandi võrra. Vaatamata suhteliselt kiirele kasvule taastus sektor vaid osaliselt kriisist. Tootjahindade tõus jäi aasta kokkuvõttes alla 3, kuid aasta edenedes liikusid hinnad pidevalt ülespoole. Sarnaselt keemiatööstusele on kummi- ja plastitööstus üsna sõltuv naftal põhinevast toorainest, mistõttu nafta hinnatõus kajastub ka hindades. Välisturgudele müüdi poole rohkem toodangut kui aasta varem, siseturul müük mõne protsendi võrra vähenes. Siseturg hakkas kosuma teisel poolaastal, mil Eestisse müüdi rohkem tooteid kui 29. aasta samal perioodil. Kui enne majanduskriisi jagunes müük siseja välisturu vahel umbes pooleks, siis kriisi järgselt on (siseturu nõrkuse tõttu) kaldunud suunitlus selgelt ekspordi kasuks. 21. aastal ulatus ekspordi osatähtsus juba ligi kahe kolmandikuni kogu müügist. Kummi- ja plasttoodete eksporti suudeti kasvatada kõigile peamistele sihtturgudele. Kiirem kasv iseloomustas Saksamaa ja Norra suunda. Suurema panuse ekspordi kasvu andsid kiled, mööbli ja sõidukite furnituur, karbid, kastid, kotid ning pakendid. Tootmismahu kasv saavutati olemasolevate töötajatega, sektoris hõivatud inimeste arv langes aastaga ligi 3. Aasta teisel poolel hakkas lisaks töökoormuse kasvule mõnevõrra suurenema ka töötajate arv. Samuti tõsteti palkasid (üle 5 töötajaga ettevõtetes 8), mistõttu ettevõtete tööjõukulud suurenesid mõne protsendi võrra. Ettevõtete kulude tõusul mängis põhirolli siiski tootmismahtude kasv. Müügitulude kiirema kasvu tõttu kolmekordistus ettevõtete kogukasum, müügirentaablus jõudis tagasi kriisieelsele tasemele. Positiivsed arengud iseloomustasid ka tootlikkuse näitajaid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

33 21. aasta majandusülevaade 33 Vaatamata nõudluse taastumisele kukkusid kummi- ja plastitööstuse investeeringud juba kolmandat aastat järjest. Võrreldes 29. aastaga vähenesid ettevõtete kapitalipaigutused materiaalsesse põhivarasse kolmandiku võrra. Investeeringud langesid kõigi olulisemate varaliikide lõikes, vaid transpordivahenditesse suunati rohkem ressursse kui eelneval aastal. Üle poole investeeringutest läks jätkuvalt masinatesse ja seadmetesse. Kummi- ja plastitööstuse ettevõtete hinnangud majandusolukorrale olid mõnevõrra tagasihoidlikumad kui töötlevas tööstuses üldiselt. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjatel kasvasid küll tootmismahud, kuid tellimusi oli tavapärasest siiski vähem ning tootmisvõimsuste rakendatuse määr jäi varasemate aastate keskmisest madalamaks. Aasta lõpus olukord paranes ning 211. aasta esimestel kuudel prognoositi juba ka töötajate arvu suurenemist. Rootsi Soome Saksamaa Norra Läti Leedu Venemaa Taani Poola Ekspordi jaotus peamiste sihtriikide lõikes Peamised ekspordi kaubagrupid Karbid, kastid, pudelid jms 26 Kontori- ja koolitarbed, furnituur 34 Eesti päritolu kaubad Muud tooted 12 Plastist lehed ja kiled 13 Vulkaniseeritud kummist tooted (tihendid jmt) 6 Plastist torud ja voolikud * Ettevõtete investeeringud Investeeringud põhivarasse Investeeringute muutus (p.s.) * Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus Lisandväärtus Tööjõukulud Kogutootlikkuse kasv (p.s.) Tööjõukulude tootlikkuse kasv (p.s.) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

34 aasta majandusülevaade Metalli ja metalltoodete tootmine Metallitööstust on taasiseseisvumisperioodil iseloomustanud väga kiire areng. Perioodil 2 28 kasvas sektori tootmismaht kolm korda. Tootmismahtusid suudeti kasvatada tänu ekspordile, kuid ka siseturu nõudluse kasv (masinate ja seadmete tootmises ning ehitussektoris) aitas sellele kaasa. Müügi- ja tootmisvõimaluste laienemisega suurenes ka vajadus tööjõu järele. Globaalne majanduskriis tõi aga kaasa olulise tagasimineku. Kriisi järgselt vähenes hõivatute arv metallitööstuses ligi 1 inimesele, olles endiselt üks suuremaid tööstusharusid. Harus tegutseb üle 8 ettevõtte. Metallitööstus on kontsentreerunud Tallinna ja selle lähiümbrusse (üle poole töötajatest) ning Ida-Virumaale (ligi viiendik töötajaskonnast). Suuremad ettevõtted on AS Kohimo, Cargotec Estonia AS, OÜ BLRT Marketex, AS Remeksi Keskus, AS E-Profiil (metallkonstruktsioonid), ArcelorMittal Tallinn OÜ (galvaniseeritud teras), Ruukki Products AS, AS Saku Metall (ehituskonstruktsioonid), Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS (elektrijaamadele vajalike toodete tootmine ja nende teenindamine), AS Hanza Tarkon, AS Favor, Metalliset Eesti AS (metallitöötlemine) ja Metaprint AS (metalltaara tootmine). Metallitööstuses on pikemas perspektiivis oodata nõudluse suurenemist eelkõige ekspordis. Samas töötajate arv ei jõua prognoosi kohaselt buumiaegsele tasemele, sektori areng toetub peamiselt tootlikkuse tõusule. Sektori osatähtsus majanduses 1 15 Erinevalt teistes tööstusharudest olid arengud 8 116, ,8 metallitööstuses 21. aastal tagasihoidlikumad, 6 9 aasta lõpus hakkas olukord siiski paranema aastal on oodata tootmismahtude 2 suurenemist. 1,8 9,4 12,5 3 Metallitööstuses on taastumine kriisist võtnud kauem Osatähtsutähtsus osatähtsus keskmi- madalseis on pärssinud ehituslike metall- Osa- Ekspordi Osa- Suhe aega kui tööstussektoris tervikuna. Ehitussektori lisandväärtuses tööstuse müügis tööstuse palka töötleva tähtsus töötleva sesse konstruktsioonide tootmist. ekspordis hõives (p.s.) * Müük Müügi muutus (p.s.) Soome Rootsi Poola Saksamaa Norra Taani Venemaa Tšehhi Läti Müük ja eksport Eksport Ekspordi muutus (p.s.) Eesti päritolu kaupade ekspordi jaotus peamiste sihtriikide lõikes Aasta kokkuvõttes ületati metallitööstuses vähesel määral eelmise aasta tootmismahtu. Oluliselt kasvas metallitootmine, kuid valdava enamuse sektorist moodustab metalltoodete tootmine, kus arengud olid tagasihoidlikud. Viimases kvartalis hakkas olukord ka metalltoodete tootmises paranema ning tootmismaht kasvama. Metallide kallinemine tõstis ettevõtete kulusid toormaterjalile ning see kandus edasi ka lõpphindadesse. Aastaga tõusid metalltoodete tootjahinnad keskmiselt 12 ehk jõuti tagasi kriisieelsele hinnatasemele. Kuigi tootmismahud jäid tagasihoidlikuks, siis hindade tõusu tõttu suurenes metallitööstuse müük aastaga enam kui kolmandiku võrra. Ka müügis iseloomustas metallitööstust kiire kasv, metalltoodete tootmise müük kasvas 16. Metallitööstuse müügi kasv tugines eelkõige ekspordil, kuigi ka müük siseturule suurenes. 21. aastal mitmekordistus eksport Tšehhi Vabariiki ja Poola tänu lehtterase müügile. Metallitööstuses andiski lehtteras suurima panuse ekspordi kasvu, tulenedes tootmise taaskäivitamisest ArcelorMittali terase tsinkimistehases. Peamise metalltoodete kaubagrupi, metallkonstruktsioonide müük (tellingud, tugipostid, ujuvkaid) välisturgudele 21. aastal langes. Suurematest kaubanduspartneritest vähenes seetõttu müük Saksamaale ja Taani. Tööga hõivatud inimeste arv vähenes metallitööstuses aastaga enam kui kümnendiku võrra. Metallide Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

35 21. aasta majandusülevaade 35 tootmises olid arengud vastupidised, kuid see valdkond moodustab sektorist vaid väikese osa. Töötundide arv langes mõnevõrra aeglasemas tempos, teisel poolaastal hakkas töötajate arv juba suurenema. Palgad tõusid aastaga mõne protsendi võrra. Kokkuvõttes vähenesid ettevõtete tööjõukulud aastaga kümnendiku. Tooraine kallinemine ja tootmismahtude kasv suurendasid siiski ka kogukulusid, kuid müügituludest aeglasemas tempos. Ettevõtete kogukasum kasvas kordades, 21. aastal oli kasumlikkuse määr võrreldav kriisieelsete aastate tasemega. Tootmismahtude kasv koos töötajate arvu vähenemisega tõstis oluliselt tööjõu tootlikkuse näitajaid. Kogukulude tootlikkuse arengud olid tagasihoidlikumad, lisandväärtus suurenes kuludega samas tempos. Investeeringud metallitööstusse vähenesid aastaga ligikaudu 4. Tugevalt kärbiti kapitalipaigutusi hoonetesse ja rajatistesse, 2 / 3 investeeringutest suunati masinatesse ja seadmetesse, ka selles valdkonnas olid ettevõtted sunnitud kulutusi kärpima (ligi veerandi võrra). Eesti Konjunktuuriinstituudi läbi viidud ettevõtjate küsitlus peegeldas sektori majandusarenguid. Kuigi tootmismahud ja tellimused suurenesid, hinnati nõudlust tavapärasest madalamaks, kehvem oli olukord siseturul. Aasta lõpus olukord paranes ning 211. aasta alguses prognoosisid ettevõtted juba töötajate arvu suurenemist. Tootmise kasvu takistava tegurina tõid osad ettevõtted välja tööjõu ning materjalide ja seadmete puudust. Teistest harudest mõnevõrra rohkem viidati metallitööstuses finantsprobleemidele. Valdavalt oli probleemiks siiski vähene nõudlus, kuid olukord on ka selles osas muutumas. Ettevõtete tulevikuootused lubavad prognoosida tootmismahtude suurenemist 211. aastal. Raud- ja terastooted 4 Raud ja teras 29 Peamised ekspordi kaubagrupid Eesti päritolu kaubad Muud tooted 16 Alumiinium ja alumiiniumtooted 11 Vask ja vasktooted * Töötajate arv ja palgad Hõivatute arv Keskmine palk (eurot) Hõivatute arvu muutus (p.s.) Palga muutus (p.s.) Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus * Lisandväärtus Tööjõukulud Kogutootlikkuse kasv (p.s.) Tööjõukulude tootlikkuse kasv (p.s.) Ettevõtete investeeringud * Investeeringud põhivarasse Investeeringute muutus (p.s.) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

36 aasta majandusülevaade Masinate ja seadmete tootmine Masinatööstuse tootmismahud kasvasid enne ülemaailmset majanduskriisi kiires tempos, kuid koos kriisiga said tugevalt kannatada investeerimiskaupade tootjad, sh masinaehitus. Masinatööstuse areng on mõjutatud peamiselt välisturgudest, suurem osa toodangust eksporditakse. Eestis tegutseb umbes 15 väikese ja keskmise suurusega masinate ja seadmete tootjat. Suuremateks masinatööstuse ettevõteteks on AS Hekotek (puidutöötlemisseadmed), AS Fors MW, OÜ Palmse Mehaanikakoda (metsaveohaagised, palgitõstukid), AS Finmec (masinate osad) ja Metos AS (suurköögiseadmed). Sektoris domineerivad siiski väiksemad ettevõtted. Suuremad ettevõtted asuvad Tallinnas ja Harjumaal, ent masinatööstus on esindatud peaaegu igas Eesti piirkonnas. Prognooside kohaselt kasvab pikemas perspektiivis nii masinatööstuse eksport kui ka müük siseturule. Tootmismahtude kasv tugineb suures osas tootlikkuse tõusul ning seetõttu töötajate arv sektoris oluliselt ei suurene. Vajadus tootlikkuse kiireks tõstmiseks on tingitud mahajäämusest arenenud riikide tootlikkuse tasemest ning tootmiskulude tõusust Sektori osatähtsus majanduses 8,7 119,3,8 3,4 lisandväärtuses töötleva tööstuse ekspordis Ekspordi osatähtsus müügis 2,8 töötleva tööstuse hõives Suhe keskmisesse palka (p.s.) * Müük Eksport Müügi muutus (p.s.) Ekspordi muutus (p.s.) Korea Vabariik Müük ja eksport Ekspordi jaotus peamiste sithriikide lõikes Soome Rootsi Saksamaa Itaalia Norra Venemaa Masinatööstus taastus 21. aastal osaliselt kriisist, kuid aasta kokkuvõttes vähenes töötajate arv veel märkimisväärselt. Aasta lõpus olukord paranes ja kasvuväljavaated 211. aastaks on üsna positiivsed. Kui I kvartalis 21 jäid masinatööstuse tootmismahud veel alla aastatagusele tasemele, siis edaspidi pöördus välisnõudlus ning tootmismaht tõusule. Aasta kokkuvõttes kasvas masinatööstuses tootmine 3. Vaatamata kiirele kasvule ei ole sektor veel täielikult kriisist taastunud. Müük kasvas tootmisega samas suurusjärgus. Tootjahinnad püsisid aasta jooksul praktiliselt muutumatuna, 29. aasta keskmistest olid hinnad ligikaudu ühe protsendi võrra madalamad. Masinatööstust toetas eelkõige ekspordimahtude kasv, aasta teisel poolel hakkas ka müük siseturule taastuma. Suurematest kaubanduspartneritest kasvas müük tugevalt Rootsi ja Korea Vabariiki, vähem toodangut müüdi Venemaale, Itaaliasse ja Norrasse. Toodetest kasvas tugevalt peamise kaubagrupi, laadimis- ja teisaldusseadmete osade eksport, samuti kraanade müük. Töötajate arv langes aastaga kümnendiku võrra. Töötundide arv vähenes tagasihoidlikumal määral, aasta teisel poolel hakati ka töötajaid juurde palkama. Töökoormuse kasv ning palgatõus kergitasid tööjõukulusid paari protsendi võrra. Keskmised palgad tõusid sektoris enam kui kümnendiku võrra, kriisi ajal kaotatu tehti suures osas tagasi. Kulud kokku tõusid viiendiku ehk tuludest aeglasemalt. Tänu sellele jõudis masinatööstus taas kasumisse, kuid kasumlikkuse määr jäi siiski tavapärasest madalamaks. Tööjõu ja kulude tootlikkuse näitajad paranesid oluliselt ning saavutasid peaaegu kriisieelse taseme. Masinatööstuse investeeringud olid kiirstatistika kohaselt kolm korda väiksemad kui 29. aastal, kuid siin tuleb arvestada, et lõplik hinnang investeeringu mahtudele võib oluliselt muutuda. Erinevalt teistest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

37 21. aasta majandusülevaade 37 sektoritest püsisid kriisi järel masinatööstuse investeeringud üsna kõrgel tasemel. Kapitalimahutused põhivarasse vähenesid 21. aastal üldiselt kõigi varaliikide lõikes. Pool investeeringutest suunati masina- ja seadmeparki. Ettevõtjate hinnangud majandusolukorrale olid rahuldavad, aasta lõpus võis olukorda hinnata juba heaks. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal ületasid aasta viimastel kuudel tellimused tavapärase taseme, kuid kasutamata tootmisvõimsusi oli veel piisavalt. Suurenes täiendavaid töötajaid palgata soovinud ettevõtete osatähtsus aasta alguses kasvasid tellimused veelgi ning ootused tootmismahu kasvu osas suurenesid. Samas tunnetasid ettevõtjad järjest tugevamalt hinnasurvet aastal on oodata sektoris üsna kiiret tootmismahtude kasvu, kuid aasta teisel poolel kasvukiirus tõenäoliselt aeglustub * Töötajate arv ja palgad Hõivatute arv Keskmine palk (eurot) Hõivatute arvu muutus (p.s.) Palga muutus (p.s.) * Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus Lisandväärtus Tööjõukulud Kogutootlikkuse kasv (p.s.) Tööjõukulude tootlikkuse kasv (p.s.) * Ettevõtete investeeringud Investeeringud põhivarasse Investeeringute muutus (p.s.) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

38 aasta majandusülevaade Elektroonika- ja elektriseadmete tootmine Elektroonika- ja elektriseadmete tootmine on olnud üks kiiremini arenevaid tööstusharusid Eestis. Ettevõtete müügitulu on viimase viie aasta jooksul kasvanud üle kahe korra. Hõive on sama perioodi vältel suurenenud ligi viiendiku ulatuses. Sektor on tugevalt orienteeritud välisturule, enamik suurematest ettevõtetest põhinevad väliskapitalil. Reaalselt tegutseb elektroonika- ja elektriseadmete tootmises ligikaudu 17 ettevõtet. Elektroonika- ja elektriseadmete tootmist iseloomustab geograafiline kontsentreeritus Tallinna ja selle lähiümbrusse, samas mõjutab ta ka oluliselt regionaalset arengut. Elektroonikatööstus on olnud üheks suuremaks uute töökohtade loojaks Saaremaal, Pärnus, Sindis, Elvas ja Koerus. Elektroonika- ja elektriseadmete tootmine jaguneb kaheks allharuks. Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmises on suurema müügituluga ettevõteteks Ericsson Eesti AS (valmistab mobiilsidevõrguseadmeid), Enics Eesti AS (elektroonikaosad tööstus- ja meditsiiniseadmetele), Elcoteq Tallinn AS (sideseadmed), Scanfil OÜ (telekommunikatsiooniseadmed) ning arvutite tootjaist on suurim AS Ordi. Erinevalt haru üldisest suunast on arvutite müük suunatud põhiliselt siseturule. Elektriseadmete tootmises on suurima müügituluga ettevõtteks ABB AS, mille põhitegevusalaks on elektrijaotusseadmete ja voolugeneraatorite tootmine. Teised suuremad ettevõtted on AS Konesko (elektrimootorid ja -seadmed), Entso Ensek AS (elektrijaotusseadmed ja juhtaparatuur) ning Harju Elektri kontserni sidusettevõte AS Draka Keila Cables (kaablid). 21. aastal tõi välisnõudluse hoogne kosumine elektroonika- ja elektriseadmete tootmise taas kiiresse kasvufaasi. Tänu suurenenud tellimustele laiendavad paljud ettevõtted jätkuvalt oma tootmistegevust ja võtavad juurde uusi töötajaid. Uute kõrgema lisandväärtusega toodete turule toomine aitab sektoris tootlikkust tõsta ,1 lisandväärtuses 25,5 töötleva tööstuse ekspordis Sektori osatähtsus majanduses 88,4 Ekspordi osatähtsus müügis 1,3 töötleva tööstuse hõives 98,7 Suhe keskmisesse palka * Müük Eksport Müügi muutus (p.s.) Ekspordi muutus (p.s.) Müük ja eksport * Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Elektriseadmete tootmine Müügi kasv allharude lõikes 21. aastal oli elektroonika- ja elektriseadmete sektor transpordivahendite tootmise järel teine kiiremini kasvav töötleva tööstuse haru. Sektori jõudsat arengut toetas eelkõige välisnõudluse kiire taastumine. Tootmismahtude kasv saavutati tööviljakuse tõusu abil, töötajate arv sektoris aastaga ei suurenenud. Nõudluse hoogne taastumine maailmaturul mõjutas 21. aastal positiivselt elektroonika- ja elektriseadmete tootmise arengut, kuna suurem osa sektori toodangust eksporditakse. Haru tootmis- ja ekspordimahud jõudsid aastaga rekordtasemeteni, millele aitas oluliselt kaasa uute kõrgema lisandväärtusega toodete valmistamise alustamine Eestis. 21. aastal kasvas müük elektroonika- ja elektriseadmete tootmises eelmise aastaga võrreldes ligi kaks korda, kusjuures eksport suurenes 2,1 korda. Kiiret kasvu toetas eelkõige põhiliselt välisturule (osatähtsus 97) suunatud arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine, kus ekspordi kasv oli 2,7-kordne. Suurima panuse allharu kiirele arengule andis Ericsson Eesti, kes hakkas valmistama uusi kõrgema lisandväärtusega mobiilsideseadmeid (tugijaamad, lairibaseadmed). Elektroonikaseadmete tootmise osatähtsus sektori müügis tõusis 69ni. Elektriseadmete tootmises veel nii kiireid arenguid ei toimunud, samas aasta teisel poolel kasvas ka selle allharu müük ja eksport märgatavalt kiiremini kui I poolaastal, ulatudes aasta kokkuvõttes vastavalt 16 ja 17-ni. Teisel poolaastal aitas elektriseadmete müüki suurendada ka sisenõudluse taastumine, mistõttu müük koduturule kasvas aastaga 12 võrra. Selle tagajärjel langes ekspordi osatähtsus elektriseadmete tootmises 61-ni, mis oli 12 protsendipunkti võrra väiksem kui aasta varem. 21. aastal tõusis Rootsi osatähtsus elektroonika- ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

39 21. aasta majandusülevaade 39 elektriseadmete tootmise ekspordis veelgi ja ulatus juba enam kui pooleni. Sektori toodete ekspordimaht Rootsi kasvas aastaga 2,3 korda. Kiiret kasvu toetasid eelkõige mobiilsideseadmed (tugijaamad, lairibaseadmed), mille müük suurenes kolm korda. Teised olulisemad eksportkaubad Rootsi olid juhtmekomplektid autodele, telekommunikatsioonis kasutatavad isoleeritud elektrijuhtmed ja voolujaotusseadmed. Soome müüdi elektroonika- ja elektriseadmeid kolmandiku võrra enam kui eelmisel aastal, see mooduss üle viiendiku haru koguekspordist. Suurema osatähtsusega kaubad Soome olid staatilised muundurid, voolujaotusseadmed, isoleeritud elektrijuhtmed, elektrimootorite ja generaatorite osad. Sektori ekspordi kolmandaks sihturuks oli endiselt Saksamaa, kuid müük sinna jäi 29. aasta tasemele. Kaks korda kasvas aastaga eksport Ameerika Ühendriikidesse, mis tõstis ta riikide pingereas neljandaks. Eksporti USAsse kergitasid eelkõige mobiilsidevõrguseadmed. Jõudsalt suurenes eksport ka Norrasse ja Suurbritanniasse (võrdselt 1,6 korda), see viis nad samuti sihtriikide esikuuikusse. Vaatamata tootmismahtude kiirele kasvule elektroonika- ja elektriseadmete tootmises 21. aastal hõivatute arv ei suurenenud, jätkus isegi mõningane langustendents. Statistika järgi töötas sektoris 4 võrra vähem inimesi kui aasta varem, tööjõu-uuringu põhjal oli kahanemine ligi viiendiku suurune. Allharuti langes enam hõive elektriseadmete tootmises, kus tootmismahud veel nii kiiresti ei kosunud. Jõudsalt taastunud elektroonikaseadmete tootmises kahanes töötajate arv vähe. Lisandväärtus sektoris kasvas aastaga enam kui poole võrra, samas tööjõukulude tõus oli minimaalne. Seetõttu näitas ka töökulude tootlikkus lisandväärtuse alusel kõrget kasvu (48). Tööviljakuse märkimisväärne tõus sektoris võimaldas kergitada keskmist palka 29. aasta tasemest kümnendiku võrra kõrgemale. See viis sektori keskmise palga peaaegu Eesti keskmise palga tasemeni. Palgatõus peegeldab ka struktuurseid muutusi töötajate osas, sest suuremad koondamised on toimunud eelkõige lihttööliste grupis. Elektroonika- ja elektriseadmete tootmises hoogustus 21. aastal investeerimistegevus oluliselt, võrreldes eelmise aastaga suurenesid investeeringud põhivarasse peaaegu poole võrra. Kiiret kasvu toetas elektroonikaseadmete tootmine, kus investeeringute maht tõusis aastaga 1,8 korda. Mitmete ettevõtete tootmise ümberstruktureerimine ja uute kõrgema lisandväärtusega toodete turule toomine vajas ka tootmistehnoloogia uuendamist. 8 sektori koguinvesteeringutest läkski elektroonikaseadmete tootmisse, millest suurem osa paigutati masinate ja seadmete soetamisse. Elektriseadmete tootmises jätkus investeeringute langustrend (-25). Viimati kasvasid investeeringud selles allharus 28. aastal, kui toimus kiire tootmismahtude kasv Ettevõtete investeeringud * Investeeringud põhivarasse Investeeringute muutus (p.s.) Töötajate arv ja palgad * 21* Hõivatute arv Keskmine palk (eurot) Hõivatute arvu muutus (p.s.) Palga muutus (p.s.) Rootsi aastal jätkub prognooside kohaselt elektroonika- ja elektriseadmete sektoris tootmismahtude kiire kasv. Seda kinnitasid ka esimese kvartali tulemused, mil tootmine püsivhindades kasvas aastaga ligikaudu kolm korda. Samas oli 21. aasta alguses võrdlusbaas veel madal, mistõttu 211. aasta teisel poolel kasvutempod hakkavad aeglustuma. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt ootas märtsis ligi viiendik elektroonika- ja optikaseadmete tootmise ettevõtetest toodangu mahu kasvu järgneval kolmel kuul ja ülejäänud prognoosisid mahu jäämist samaks. Kasv tuleneb eelkõige suuremast ekspordist Eksport riikide lõikes Soome 22 Saksamaa 4 USA 2 Norra 2 Suurbritan nia 1 Muud Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus Lisandväärtus * Tööjõukulud Kogutootlikkuse kasv (p.s.) Tööjõukulude tootlikkuse kasv (p.s.) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

40 4 21. aasta majandusülevaade ASi Elcoteq Tallinn tegevjuht Jan Kotka: Meil algas uus aeg ASi Elcoteq Tallinn tegevjuht Jan Kotka rõõmustab, et uute omanike käe all on Elcoteqi Tallinna tehas saanud täiesti uue hingamise nüüd on ettevõte küll varasemast oluliselt väiksem, kuid seda enam suudab toota paindlikumalt ning keerulisemaid tooteid. Milline oli 21. aasta Elcoteq Tallinna jaoks? 21. aasta oli Elcoteq Tallinna nagu ka kogu kontserni jaoks väljakutsete rohke aasta. Kontsern on vähendanud viimaste aastate jooksul kogu töötajaskonda 18 inimeselt 7-le ning tehaste arv on kahanenud kaheteistkümnelt kaheksale. Tehase elujõulisus ja kasumlikkus olid selgeks kriteeriumiks eksisteerimise jätkamisel. 29. aasta augustist, mil müüdi suurem osa Elcoteq Tallinna tootmisest Ericsson Eestile, sai 19 inimesega tehasest 113 inimesega tehas ning eks nii kliendid, kontserni juhtkond kui ka meie oma kollektiiv vaatasid üksteisele otsa ning mõtlesid küsimustele kas nii jääb?, kas saavad hakkama? ja kui kauaks?. Olles viinud koheselt ka kogu tehase kulubaasi miinimumi, jätkus ülejäänud aasta müük plaanipäraselt ning 29. aasta neljas kvartal oli tulemuste poolest hea. 21. aasta jaanuariks, mil kolisime uude tehasesse, oli selge, et suudame Eestis edukalt tegutseda ka kesk-suure ettevõttena ning selles olid suuremat kindlust saanud ka kontserni juhtkond ja kliendid. Kliendiportfell oli 21. aasta alguses õhuke nagu ka organisatsioon. Uued laienenud rollid ja vastutused enamikul töötajatel, bürokraatia ja protsessid, mis olid loodud paljuski suurtootmise jaoks, tekitasid pingeid nii töötajates kui ka klientides. Meie toodanguks on professionaalsed telekommunikatsiooni tooted (TETRA telefonid ja süsteemid, satelliittelefonid, GPS süsteemid). Nende toodete tarve on stabiilsem ning vähem tundlikum üldistele turukõikumistele ja sesoonsusele. Oleme seda strateegilist joont üritanud hoida ka oma uute klientide valikul ning see on taganud meile piisavad mahud ja korraliku ning kasumliku kasvu kogu 21. aasta vältel, mil üldine surutise mõju maailmas oli veel väga tugev. Elcoteq kontsernina üksuste tulemusi eraldi ei näita, kuid suhtarvudes võin öelda, et 21. aasta neljanda kvartali müük oli umbes kolm korda kõrgem esimese kvartali omast ning kogu uue perioodi vältel on Tallinna tehas olnud korralikult kasumlik. Tugeva positiivse tõuke andsid 21. aasta teises pooles ellu viidud strateegilised muudatused organisatsioonis, mis aitasid viia meie tegevust paljuski igapäevaste tulekahjudega võitlevalt reaktiivselt tasemelt proaktiivsele tasemele. Samuti andis töötajatele ja eriti juhtkonnale tugeva positiivse laengu 21. aastal kolmandat korda võidetud Eesti Juhtimiskvaliteedi Auhind, mis andis kinnitust, et liigume organisatsioonina kindlalt õiges suunas. Kuigi plaane ja tegevust jätkub 211. aastasse rohkem, kui jõuab ehk tehagi, on praegu hea tõdeda, et 29. aasta lõpus seatud ambitsioonikad eesmärgid 21. aastaks said täidetud ning enamikel juhtudel ületatud. Kuidas muutus teie töötajate arv, kas lõite ka uusi töökohti või veel mitte? 21. aasta alguses töötas Elcoteq Tallinnas sada kolmkümmend töötajat (+globaalne meeskond) ning praeguseks on inimesi veidi üle kolmesaja, ehk siis kasvu üle 1. Aasta jooksul on juurde tulnud mitmeid uusi kliente ning nad on andnud ka juurde korralikke tootmismahte. Oleme nüüd orienteeritud just väiksematele partiidele, suuremale tootevariatsioonile ja keerukamatele toodetele. See on seadnud täiesti uued nõuded ka meeskonnale ning koolitamine ja pädevate töötajate leidmine on olnud üheks peamiseks tegevuseks kogu 21. aastal. Eriti keeruline on olnud leida insenere, seda nii elektroonika, kvaliteedi kui ka tootmisprotsesside valdkonnas. Väike ja efektiivne üksus ei saa lubada endale suurt lisameeskonda, katmaks nõudluse kõikumist ning gripilaineid. Võtmetähtsusega on pädev ja multifunktsionaalne meeskond igal tasemel. Siiani ei ole möödunud ühtegi kuud, kus ei oleks uusi inimesi juurde võetud ning eks vastavalt vajadusele täiendame oma meeskonda ka edaspidi. Kas ja milliseid investeeringuid tegite? Suurimad investeeringud sarnases elektroonikatootmissektoris on masinladumise- ehk pindmontaaži masinad, mille hinnad kõiguvad vastavalt konfiguratsioonile 1,5 2,5 miljoni euro ringis. Alustasime 29. aastal ühe masinaga ning praeguseks on meil neli pindmontaaži masinat. Samuti oleme investeerinud automaatsesse tootmise jälgimise süsteemi (Manufacturing Execution System) ning erinevatesse seadmetesse, mis on seotud uute klientide ja toodetega. Pidevalt oleme investeerinud töötajate koolitamisse, keskmiselt oli 21. aastal 13 koolitustundi inimese kohta kuus. Millised välistegurid elektroonikasektorit eelmisel aastal kõige enam mõjutasid? Elektroonikasektor on valdkonnana väga lai ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

41 21. aasta majandusülevaade 41 üheselt ehk veidi keeruline iseloomustada. Üldiselt järgis elektroonikasektor üldist vaikset majanduskasvu. Kui vaadata Elcoteqile ajalooliselt tuttavamat telekommunikatsiooni valdkonda, siis selles valdkonnas toimus küll tugevam kasv ning kindlasti oli märksõnaks nutitelefonide massiline levik eesotsas i-phone (ja muude Apple i ja teiste sarnaste toodetega), mis omakorda on tõstnud märgatavalt nõudlust kiirema andmeside ja seda pakkuvate tugijaamade järele. Tööstuselektroonika liigub edasi koos aktiviseerunud infrastruktuuride arendamise ja laiendamisega maailmas. Vana-Euroopa otsib kohta, kus toota väikesemamahulist ja keerukamat toodangut, mille lõppturg oleks enamasti Euroopas. Eesti on selles osas silma jäänud ning seda eriti Skandinaavia ettevõtetele, nii et usun, et Eestil on siin võimalus suurendada oma elektroonikatootmist ning läbi selle ka eksporti. Arvan, et ei peaks kartma Lõuna-Soome stsenaariumit, pelgalt tahtest ja suunavast arengukavast on vähe, et alustada oma i-phone i tootmist, kusagilt peab tekkima kriitiline mass eksperte ja teadmist, et oma toodete ja lahendustega turule tulla. Millised plaanid on Elcoteq Tallinnal 211. ja järgmiseks aastaks? Põhirõhk vähemalt aasta esimeses pooles on tegevuse stabiliseerimisel. Kuna eelmine aasta oli suur kasvu ja muudatuste aasta, siis üritame 211. aastal korrastada ja lihvida protsesse ning koostööd uute klientidega ning tagada stabiilselt kõrge teenusekvaliteet igas valdkonnas kõikidele klientidele aasta teises pooles oleme üle minemas uuele ERP süsteemile, mis on väga kriitiline ja mahukas projekt, samuti jätkub tootmise jälgimise süsteemi arendamine. Kindlasti jätkub ka töötajate koolitamine ning eriti SixSigma ja Lean valdkonnas. Kuna Elcoteqil kontsernina on strateegia suurendada ka järelturu teenuseid, siis oleme olnud aktiivsemad antud teenuse suurendamisel ka Tallinnas ning 211. aasta teises pooles ning 212. aastal üritame valdkonnas tugevamalt laieneda. Samas suuruses kasvu, kui oli 21. aastal, me ei plaani, pigem jätkame kliendiportfelli tasakaalustamist ning liikumist edasi toodete ja teenuste keerukuse valdkonnas, loomaks suuremat lisandväärtust. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

42 aasta majandusülevaade Transpordivahendite tootmine Transpordivahendite tootmine sõltub peamiselt välisnõudlusest, suurema osa sektori müügist moodustab eksport. Nii ekspordi kui ka siseturu nõudluse kasv aitasid kuni 29. aastani tootmismahtusid tõsta, lisandus uusi töökohti. Majanduskriis mõjutas tugevalt nii siseturgu kui ka eksporti, nüüdseks on mahud taastumas. Kuigi tööstusharus on tootlikkus kõrgem kui töötlevas tööstuses tervikuna, jäädakse siiski näiteks Soome tasemele veel kolm korda alla. Transpordivahendite tootmise ettevõtteid on Eestis üle saja. Suuremateks on AS Norma (turvavööd), PKC Eesti AS (juhtmeköidised autotööstusele), Stoneridge Electronics AS (elektroonikaseadmed autotööstusele), AS Respo Haagised ja AS Bestnet (haagised), OÜ Tarmetec (autode lisavarustus), Universal Industries OÜ (summutid), Baltic Workboats AS (alumiiniumist laevad), AS Luksusjaht (plastikjahtide ja kaatrite valmistamine). Paljud laevaehitus- või remondiettevõtted kajastuvad masinate ja seadmete remondi tegevusala all, näiteks BLRT Grupp AS ja mitmed tema tütarettevõtted. Suuremad ettevõtted on koondunud peamiselt Tallinna ja Harjumaale (kolmveerand sektori töötajatest), lisaks tõusevad esile veel Tartumaa, Ida-Virumaa ja Saaremaa. Pikaajaliste prognooside kohaselt veab tulevikus müügimahtusid üles eksport, siseturu roll on tagasihoidlik. Tootmismahtude kasvu taga on tootlikkuse suurenemine, kuna kvalifitseeritud tööjõu nappus ning tööjõukulude kasv sunnib keskenduma kallimatele toodetele, kuid mõnevõrra võib kasvada ka hõivatute arv ,6 5,9 lisandväärtuses töötleva tööstuse ekspordis Sektori osatähtsus majanduses 92,6 Ekspordi osatähtsus müügis 3,5 töötleva tööstuse hõives 14,9 Suhe keskmisesse palka (p.s.) * Müük Eksport Müügi muutus (p.s.) Ekspordi muutus (p.s.) Müük ja eksport Ekspordi jaotus peamiste sihtriikide lõikes Rootsi Kasahstan Soome Venemaa Norra Belgia aasta oli transpordivahendite tootmisele 5 edukas, eelkõige mootorsõidukite, nende osade ja haagiste tootmises. Sektor oli üks väheseid, kus aastaga hõive suurenes. Väljavaated 211. aastaks on suhteliselt positiivsed, kuid kasv aeglustub. Transpordivahendite tootmises kasvas tootmismaht 21. aastal ligi kaks korda. Kiire kasv oli osaliselt tingitud kriisi ajal sektorit tabanud sügavast tagasilöögist, kuid tootmine ületas ka kriisieelse tipptaseme. Aasta oli hea eelkõige mootorsõidukite, nende osade ja haagiste tootmises, muude transpordivahendite tootmises jäi tootmismahu kasv alla 1. Autotööstuse jaoks oli 21. aasta rekordiline ning sellega seotud tellimused andsid tööd ka Eesti ettevõtetele. Sektori arenguid kujundas eelkõige müük välisturgudele. Mootorsõidukite ja haagiste tootmises müüdi ekspordiks üle kahe korra rohkem toodangut kui aasta varem, müük siseturule kasvas veerandi võrra. Muude transpordivahendite müük Eestis jätkuvalt langes ning oli madalal tasemel, eksport kasvas 16. Ekspordi kasvu toetas eelkõige mootorsõidukite osade (turvavööde) ning haagiste müügi kasv. Kasahstani müüdi ka suures koguses raudteetsisterne, kuid see tulenes ühe raudtee-ettevõtte müügitehingust ega kajasta Eesti tööstussektori arenguid. Teistest riikidest kasvas rohkem müük Venemaale ja Rootsi (turvavööd, mootorsõidukite osad). 5 Transpordivahendite tootmise all käsitletakse mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmist (EMTAK 29) ning muude transpordivahendite, nagu laevade ja paatide ning rongiveeremi tootmist (EMTAK 3). Seoses tegevusalade klassifikaatori muutusega on suuremad laevaehitus- ja remondiettevõtted kajastatud masinate ja seadmete remondi ja paigalduse jaotuse all (EMTAK 33). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

43 21. aasta majandusülevaade 43 Hüppeline tootmise kasv tõi mootorsõidukite ja haagiste tootmises kaasa ka töötajate arvu suurenemise, kuid võrreldes eelmise aastaga suurenes hõivatute arv vaid paari protsendi võrra (töötundide arv aga 14). Teisel poolaastal aktiviseerus töötajate palkamine juba märkimisväärselt. Muude transpordivahendite tootmises olid sarnaselt tootmismahtudele ka arengud tööjõus tagasihoidlikumad, 29. aastaga võrreldes vähenes töötajate arv 12. Ettevõtete tulud suurenesid kuludest kiiremini, mõlemas allharus tõusis kasumlikkus viimaste aastate kõrgeima tasemeni. Ka tootlikkus paranes oluliselt, lisandväärtus hõivatu kohta oli allharudes rekordiliselt kõrge. Koos tootlikkuse kasvuga tõusid palgad ligikaudu 1, keskmine palk oli võrreldav juba paari aasta taguse kõrgtasemega. Mootorsõidukite tootmisesse investeeriti mõnevõrra rohkem kui 29. aastal, muude transpordivahendite tootmises kasvasid investeeringud aga ligi neli korda (aastatagune võrdlusbaas oli madal). Investeeringud suurenesid eelkõige tänu masinatesse ja seadmetesse suunatud vahenditele, muude mootorsõidukite tootmises investeeriti rohkem ka hoonetesse ja rajatistesse aasta on prognooside kohaselt autotööstusele üsna edukas. Selle mõju ülekandumist on oodata ka Eesti tööstusele, kuid kasvumäärad ei saa arvatavasti olema nii kiired kui 21. aastal. Haagised ja poolhaagised 14,9 Mootorsõidukite osad ja tarvikud 33,4 Peamised ekspordi kaubagrupid Eesti päritolu kaubad Laevad 5,4 Muud 41, * Töötajate arv ja palgad Hõivatute arv Keskmine palk (eurot) Hõivatute arvu muutus (p.s.) Palga muutus (p.s.) * Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus Lisandväärtus Tööjõukulud Kogutootlikkuse kasv (p.s.) Tööjõukulude tootlikkuse kasv (p.s.) * Ettevõtete investeeringud Investeeringud põhivarasse Investeeringute muutus (p.s.) Jahid ja paadid 5, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

44 aasta majandusülevaade Mööblitootmine Mööblitootmisega tegeleb Eestis enam kui 55 ettevõtet. Kriisi ajal tugeva languse poolt räsitud sektor on nüüdseks ekspordi toel hakanud taastuma. Võrreldes tippaastatega jäävad toodangumahud küll veerandi võrra väiksemaks, kuid taastumine on selgelt märgatav. Samas on toimunud oluline efektiivsuse kasv, kümne aasta taguseid mahtusid suudetakse toota kolmandiku võrra väiksema hulga töötajatega. Järgnevatel aastatel saab üha olulisemaks võime liikuda allhanke pealt oma kaubamärkide tugevdamise poole. Töötajate arvu poolest suuremad mööblitööstusettevõtted asuvad peamiselt Harjumaal ja Kagu-Eestis. Suuremad mööblitootjad olid 21. aastal büroomööbli tootja AS Standard, pehmemööbli tootja AS Bellus Furnitur, mööblidetailide tootja Flexa Eesti AS ja puitmööbli valmistaja Valga GOMAB Mööbel AS ,6 5,4 lisandväärtuses töötleva tööstuse ekspordis Sektori osatähtsus majanduses 76,2 Ekspordi osatähtsus müügis 6,7 töötleva tööstuse hõives 76,1 Suhe keskmisesse palka * Müük Eksport Müügi muutus (p.s.) Ekspordi muutus (p.s.) Suurbritannia Saksamaa Norra Taani Rootsi Soome Müük ja eksport Ekspordi sihtriigid Mööblitööstusele möödus 21. aasta juba tõusvas joones. Ekspordi enam kui 2-line kasv tõstis sektori müüginumbrid plussi. Samas püsis siseturg endiselt nõrgana, müük langes aastaga 15. Mööblitööstus on tihedalt seotud arengutega kinnisvaraturul. Kohati juba buumimõõtmeid võttev ehitusturu areng Soomes ja Rootsis on oluliselt aidanud ka Eesti mööblitööstuse ettevõtteid. Samas on kodumaal elamuehitus olnud suhteliselt tagasihoidlik, mistõttu on ka uue mööbli müük jätkanud langust. Aastases võrdluses jäi mööblitööstuse müük koduturule mõne protsendiga plussi vaid viimases kvartalis. Eesti mööblitööstusettevõtted on suhteliselt väikesed, keskmiselt töötab ühes ettevõttes veidi üle kümne inimese ning kolmveerand kõigist ettevõtetest on 1 9 töötajaga. Samas on mööblitööstus küllaltki koostööaldis. Enam kui 6 ettevõtetest tegi pidevalt koostööd teiste ettevõtetega ja üle 3 aeg-ajalt. Tihe koostöö nii haru siseselt kui ka väliste ettevõtetega aitab kaasa kiiremale teadmiste siirdele ning muudab sektori välisturgudel konkurentsivõimelisemaks. Mööblitootmises on üliolulisel kohal edukas konkureerimine välisturgudel. Enam kui kolmveerand toodangust eksporditakse ning see on aasta-aastalt suurenenud. Kokku ületas 21. aastal mööbli eksport importi ligi neli korda, millega anti oluline panus väliskaubandusbilansi tasakaalustamisse. Põhilisteks sihtriikideks on Põhjamaad, kuhu 21. aastal suundus kaks kolmandikku kogu sektori ekspordist. Mahud kasvasid aastaga kõigi peamiste sihtturgude lõikes, kuid kiirem oli kasv Taani (76) ja Rootsi (46) suunal. Eksport Taani suurenes peamiselt istmete tõttu, mida müüdi aasta varasemaga võrreldes viis korda rohkem, kokku enam kui 2,5 miljoni euro eest. Ka kaubagruppide lõikes olid istmed suurima ekspordikäibega, moodustades enam kui kaks viiendikku ekspordi kogumahtust. Mööblitööstuses oli palgatõus töötleva tööstuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

45 21. aasta majandusülevaade 45 keskmisest protsendipunkti võrra aeglasem, samas Eesti keskmisest palgast näidati ca 4 protsendipunkti võrra kiiremat kasvu ning palgavahe riigi keskmisega vähenes. Samuti kasvas pärast kahte aastat kestnud langust mõne protsendi võrra hõivatute arv sektoris. Hoolimata tööjõukulude enam kui 1-lisest kasvust kerkisid kõik tootlikkuse näitajad. Tööviljakus hõivatu kohta suurenes aastaga 25. Kuigi kasvas ka töötundide arv (7), suurenes tunnitootlikkus sellegi poolest viiendiku võrra. Investeerimisaktiivsus mööblitööstuses suurenes 21. aastal oluliselt, kuid siin tuleb arvestada väga madalat baastaset. Kriisi ajal kukkusid investeeringud põhivarasse sektoris ligi 7 korda. Seega madalpunktist ollakse küll üle saanud ning ettevõtete majanduslik võimekus on kasvanud, kuid suuremat laienemist veel märgata ei ole. Ligi pooled investeeringud tehti masinatesse ja seadmetesse ning need kasvasid aastaga ligi kümnendiku võrra. Peamine investeeringute kasv tuli hoonete ja rajatiste soetamisest. Eesti Konjunktuuriinstituudi korraldatud küsitluse tulemustest selgus, et 211. aasta algul olid mööblitööstuse ettevõtted lähiaja tootmismahtude ja eksporttellimuste kasvu osas suhteliselt positiivselt meelestatud. Tootmisvõimsustest oli rakendatud 7, mis oli võrreldav juba kriisieelsete tasemetega. Peamised ekspordi kaubagrupid Puidust magamistoa mööbel 8 Söögi- ja elutoamööbel 9 Eesti päritolu kaubad Muud mööblitooted 3 Istmed 42 Mööbli osad 11 Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus * Koos mujal liigitamata tootmisega Lisandväärtus Tööjõukulud Kogutootlikkuse kasv (p.s.) Tööjõukulude tootlikkuse kasv (p.s.) Töötajate arv ja palgad * Hõivatute arv (inimest) Keskmine palk (eurot) Töötajate arvu muutus (p.s.) Palga muutus (p.s.) Ettevõtete investeeringud * Investeeringud põhivarasse Investeeringute muutus (p.s.) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

46 aasta majandusülevaade Ehitussektor Eesti ehitussektor on suurel määral olnud orienteeritud siseturule ja seetõttu on see mõjutatud peamiselt Eesti üldisest majandusarengust. Ehitussektor reageerib muutustele majanduses üsna järsult. Headel aegadel kasvavad mahud kiiremini ning majanduskasvu aeglustumisel vähenevad ehitusmahud märgatavalt. Nii, nagu mõjutas ehitussektorit aasta majandusseisak (peamiselt büroohoonete ehituse vähenemise tõttu), on ka viimased paar aastat olnud ehitusturule ja sellega seonduvatele valdkondadele (ruumiline planeerimine, arhitektuur, projekteerimine, kinnisvara) väga raske. Ka rajatiste ehitusmahud on vähenenud, kohalike omavalitsuste tulubaaside vähenemise tõttu ei suudeta välisprojekte enam sellises mahus realiseerida kui möödunud aastatel. Teisalt on nõudluse langus muutnud ehitamise odavamaks. Eestis oli 29. aastal ehitusettevõtteid alla 8, üle 8 neist olid väikesed, vähem kui 1 töötajaga ettevõtted. Suuremad ehitiste üldehitustöid teostavad ettevõtted Eestis on Skanska EMV AS, AS Merko Ehitus, AS YIT Ehitus, AS Nordecon International ning AS Koger & Partnerid. Teedeehituses annavad suurima panuse AS Teede REV-2, AS Nordecon Infra (kuulub AS Nordecon International kontserni) ja AS Talter. Prognoosidele vastavalt algas ehitussektoris pärast mõõnaperioodi aeglane stabiliseerumine, mis aga ei too sektoris kaasa olulist hõive suurenemist (kasvab tööjõu tootlikkus). Prognoosi kohaselt jääb hõivatute arv viimaste aastate kõrgperioodiga võrreldes oluliselt madalamale tasemele ,7 8,4 1,6 Osakaal SKPs Osakaal hõives Suhe keskmisesse palka (p.s.) Sektori osakaal majanduses * Ehitushinnaindeks (vasak skaala) Hoonete ehitusmahuindeks (p.s.) Rajatiste ehitusmahuindeks (p.s.) Ehitussektori arengud Omal jõul tehtud ehitustööd Ehitustööd välisriikides Ehitustööd Eestis (jooksevhindades) Ehitustööd Eestis, aastal oli ehitussektor võrreldes kriisieelsete aastatega endiselt madalseisus, kuid paranemise ilminguid oli näha enamikes näitajates, eelkõige hoonete- ja rajatiste ehitusmahuindeksites ning palgas ja tootlikkuses. Ehitusturu aktiivsemaks muutumist ja tasast kriisist naasmist ilmestab ka eluhoonete ehitamiseks väljastatud ehituslubade arvu kasv. Mitteeluhoonete ehitamisel ja kasutusse andmisel jätkus lubade arvu vähenemine. Ehitusturul tegutsevate ettevõtjate kindlustunde ja väljavaate hinnangud olid 21. aastal positiivsemad kui 29. aastal ja seda vaatamata asjaolule, et sektori stabiliseerumiseks vajalik areng oli jätkuvalt aeglane, tulenedes ebapiisavast nõudlusest. Kui 29. aasta oli ehitussektorile ja selle arengule madalseisuks, siis 21. aastal ehitasid Eesti ehitusettevõtted kokku 1,92 miljardi euro eest, mis oli võrreldes eelneva aastaga 2 vähem. Vähenemine jätkus vaatamata asjaolule, et nii ehitusehinna- kui ka mahuindeks näitasid aktiviseerumist. Eestis ehitati 21. aastal kokku 1,73 mld euro eest ning välisriikides teostati töid,17 mld euro väärtuses. Omal jõul ehitati kokku 1,28 miljardi euro eest, ülejäänu osas kasutati alltöövõttu. Tulenevalt peamiste ehitustööde eksportturgude, peamiselt naaberriikide majanduse elavnemisest ning Eesti siseturu nõudluse vähenemisest kasvas väljapoole tehtavate ehitustööde maht võrreldes 29. aastaga 11,7. Vaatamata ehitusturul toimuvale tegutses 21. aastal ehitusturul kokku 6 42 ettevõtet, mis olid suutnud majandussurutise aastatest olenemata oma tegevust jätkata. Võrreldes 29. aastaga vähenes ehitusettevõtete arv 31 ettevõtte võrra. Ehitusettevõtete finantsnäitajad näitasid aga 21. aastal paranemise märke: kasumit teeniti kokku 31,9 mln eurot, mis on üle 1 rohkem kui 29. aastal; kogutootlikkus puhta lisandväärtuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

47 21. aasta majandusülevaade 47 alusel suurenes 3,2 ning tööviljakus kasvas 5. Samas kahanes sektori lisandväärtus 14,2. Kuna ehitussektorit turgutav nõudlus ja investeerimismahud ei taastunud surutisele eelnenud aastate tasemele, siis kahanesid ka ehitusettevõtete võimalused ja vajadused investeeringuteks nii varade soetamise kui ka enda tarbeks ehitamise näol võrreldes 29. aastaga kokku 27,6. Suurima languse tegid investeeringud oma tarbeks hoonete ja rajatiste renoveerimisse (langus 88) ja soetamisse (langus 81). Samuti vähenesid ehitusettevõtete investeeringud märgatavalt ka transpordivahendite, arvutisüsteemide ja maa omandamisse. Kui 29. aastal osteti maad 17,6 mln euro eest, siis 21. aastal oli maht kahanenud 85 võrra. Enim investeerisid aga ehitusettevõtted jätkuvalt masinatesse ja seadmetesse, kusjuures investeeringute maht kasvas lausa 38 mln euro võrra. 21. aastal töötas tööjõu-uuringu kohaselt ehitussektoris kokku 47 9 inimest, mis oli aga 1 4 inimest vähem kui 29. aastal, jäädes alla ka 25. aastal ehitusektoris tööd leidnud isikute arvule. Tänu ulatuslikule tööjõu äravoolule ehitussektorist langes ehitusvaldkond 21. aastal neljandaks majandussektoriks tööjõu mahutavuse seisukohalt. Vaatamata töötajate arvu vähenemisele ületas ehitussektori keskmine palk Eesti keskmise palgataseme, tõustes võrreldes 29. aastaga kokku 3 protsendipunkti. Teiste sektoritega võrreldes oli 21. aasta ehitussektoris töötava inimese keskmine brutopalk ligikaudu samal tasemel veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse sektoris pakutavaga. Sarnaselt 29. aastale jätkasid ehitushinnad 21. aastal langemist, alanedes aasta lõpuks võrreldes eelneva aastaga 2,8. Ehitushindade langemisel mängisid rolli kõik ehitushinna komponendid: tööjõukulude alanemine 5,8; ehitusmasinate teenuste hinna langus,6 ning ehitusmaterjalide hindade 1,7-line vähenemine võrreldes 29. aastaga. Vaatamata ehitusmaterjalide hindade alanemisele kujunes 21. aasta ehitusmaterjalide tootjatele 29. aastast soodsamaks, sest ehitusmaterjalide tootmine püsivhindades kokku suurenes 13. Majanduskriisi järgse ehitusturu tingimustes väljastati 21. aastal hoonete (nii eluhooned kui ka mitteeluhooned) osas kokku 5 3 ehitusluba kasuliku pinnaga 868 m 2, mis oli 22 luba enam kui 29. aastal. Kasutuslubasid väljastati kokku kasuliku pinnaga 663 m 2, mis oli 858 luba vähem kui 29. aastal. 21. aastal valmis ja võeti kasutusse uut või renoveeritud elamispinda, mille kasulik pind kokku ulatus 286 m 2 -ni. Kasutuslubasid väljastati eluhoonetele 23 vähem võrreldes 29. aastaga ning 56 vähem võrreldes 28. aastaga * EUR Töötajate arv Hõivatud (tööjõu-uuringu andmed) Hõivatute arv Hõivatute muutus (p.s.) Palgad Keskmine palk (krooni) Palga muutus (p.s.) Investeeringud põhivarasse 21* Investeeringute muutus (p.s.) 2, 1,5 1,,5, Ettevõtete investeeringud * Tööjõukulude tootlikkus Tööjõukulude tootlikkus lisandväärtuse alusel Tootlikkuse muutus (p.s.) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

48 aasta majandusülevaade Eluaseme laenuintressid ja kasutusse antud eluruumid tuhat m * 21* Kasutusse antud eluruumide pindala Eraisikutele antud laenuintress Allikas: Eesti Pank, Eesti Statistikaamet Eelkõige väljastati kasutuslubasid ühepereelamutele. Kasutusse lubatud eluruumi suurus inimese kohta jätkas tõusu, lubades eeldada eluasemekvaliteedi kasvu ka edaspidi. Enim võeti eluruume kasutusse lisaks suurematele linnadele, nagu Tallinn ja Tartu, ka Viljandimaal. Eluruume võtsid kasutusse eelkõige eraomanikud ning era- ja mittetulundussektor. Uusi munitsipaaleluasemeid võeti kasutusse vaid kahel juhul, mis jääb samasse suurusjärku 25. aastaga. Majanduskriisist välja tulemise ja majanduse stabiliseerumise tingimustes väljastati elamute ehitamiseks 21. aasta jooksul uusi ehituslubasid kokku juhul, mis on 24 rohkem kui 29. aastal, luues aluse 286 m 2 uue elamispinna ehitamisele. Mitteeluhoonete ehitamiseks väljastati 21. aastal ehitusluba, mis oli võrreldes 29. aastaga 1,8 vähem. Uute plaanitavate mitteeluhoonete kasulik pind ulatub 582 m 2 -ni ja kubatuur 4 55 m 3 -ni, mis on võrreldes 29. aastaga vähem kasuliku pinna osas vastavalt 28,8 ja kubatuuri suhtes 19. Peamiselt väljastati piirkondlikult mitteeluhoonete rajamiseks ehituslubasid lisaks Harjumaale ka Ida- Viru-, Tartu- ja Saaremaal, kusjuures Ida-Virumaale väljastatud ehituslubade alusel ehitatavate hoonete kubatuur ületab tunduvalt teiste maakondade plaanitavate mitteeluhoonete suuruse. Enim väljastati ehituslubasid mitteeluhoonetest majutus- ja tööstushoonete rajamiseks. Kasutusse võeti 21. aastal 815 uut mitteeluhoonet, mis oli 15,5 vähem kui 29. aastal. Kasutusse lubatud mitteeluhoonete kasulik pind kokku oli m 2 ning kubatuur m 3. Piirkondlikult võeti enim mitteeluhooneid kasutusse Harjumaal ning Ida-Virumaal. Mitteeluhoone kasutusotstarbe järgi väljastati enim kasutuslube põllu-, metsa- ja kalamajandushoonetele ning kaubandus- ja toitlustushoonetele. 21. aastal väljastati Ehitisregistri andmetel rajatiste püstitamiseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks ja lammutamiseks kokku ehitusluba ning kasutusse anti rajatist. Rajatiste ehitamiseks vajalike ehituslubade väljastamise arv kasvas ka 21. aastal. Peamiselt väljastati ehituslube side- ja elektriliinide (1 997 juhul) ning veetorustike rajamiseks (1 692). 21. aastal peamise osa kasutusse antud objektidest moodustasid side- ja elektriliinid (1 598 juhul). Laiendamist ja rekonstrueerimist leidsid ning kasutusse anti peamiselt kanalisatsioonitorustikke (49) ja raudtee taristut (41). Enim lube uute infrastruktuuriobjektide rajamiseks väljastati Harjumaal (1 73), Tarumaal (722) ja Ida- Virumaal (675) ning kasutusse anti rajatisi kõige enam Harju- ja Tartumaal. Ehitusettevõtjate väljavaated ja kindlustunne olid Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringute kohaselt 21. aasta lõppedes madalad, kuid võrreldes 29. aastaga siiski positiivsemad. Peamise kitsaskohana tõid ehitusettevõtjad jätkuvalt välja ebapiisavat nõudlust. 21. aasta lõppedes nägid ehitusettevõtjad kolmel järgneval kuul ette nii tellimuste portfelli langust, ehitustööde mahu vähenemist kui ka sellest tulenevat vajadust töötajate arvu kahandamiseks. Ehitustööde hindade tõusu osas oldi aga positiivsemalt meelestatud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

49 21. aasta majandusülevaade 49 Sisekaubandus Kaubandussektori alla kuuluvad jae- ja hulgikaubandusettevõtted, sealhulgas mootorsõidukite ja nende varuosade müügiga tegelevad ehk sõidukikaubandusettevõtted. Kaubanduses luuakse 12,4 lisandväärtusest ning see annab tööd enam kui 8 inimesele 12 5 ettevõttes. Kuna siseturg on tugevas sõltuvuses majanduse üldisest käekäigust, tegi sektor kriisi ajal läbi olulise kokkutõmbumise. Samas jätkavad poeketid laienemist ja Eesti tarbija positsioon peaks muutuma järjest paremaks. Suuremad jaemüügiettevõtted Eestis on ETK (sinna kuuluvad Maksimarket, Konsum, A&O), Maxima Eesti OÜ, Tallinna Kaubamaja AS (Selver), AS Prisma Peremarket, Rimi Eesti Food AS (Rimi, Säästumarket) ja AS OG Elektra. Eesti suhteliselt väike turg on küllaltki killustatud mitmete suurte kettide vahel ning keegi ei ole saanud turul domineerivat positsiooni. Majanduskasvu taastumine ja tööpuuduse vähenemine on loonud tugevad eeldused ka sisekaubanduse edasiseks arenguks. Kui makromajanduslik keskkond püsib tugevana ning Eesti säilitab oma konkurentsivõime välisturgudel, jõuavad positiivsed arengud läbi inimeste ostuvõime suurenemise ka sisekaubanduseni ,4 14, lisandväärtuses tuhat Kaubandussektori osatähtsus Eesti majanduses 9,7 hõives Suhe keskmisesse palka Hõivatute arv kaubanduses * Hõivatute arv tööjõu-uuringu põhjal Hõivatute arv ettevõtlusstatistika põhjal Hõivatute arvu muutus tööjõu-u. põhjal (p.s.) Hõivatute arvu muutus ettev.stat. põhjal (p.s.) Palgad kaubanduses * Keskmine palk (eurot) Palga kasv (p.s.) aastal müügimahtude langus mõnevõrra aeglustus. Majandus pöördus küll tõusule, kuid sisekaubandusse see veel ei jõudnud. Aastaga vähenesid sisekaubanduse mahud 3. Eesti jaekaubandus on järjest enam koondunud suuremate kauplusekettide kätte. 21. aastal andsid suurema osa spetsialiseerimata toidukaupade kaupluste jaemüügikäibest viis kaupluseketti: Selver, Maxima, ETK grupp, Rimi (sh Säästumarket) ja Prisma aastal ei ole suuremat turuolukorra muutust oodata. 21. aasta möödus Eesti kaubandusettevõtetele tõusvas joones ning iga järgneva kvartaliga muutus olukord paremaks. Samas pidid ettevõtted tegema mitmeid ebatavalisi lisakulutusi. Tallinna kauplustes rakendus line müügimaks, mis vähendas kaupmeeste tulusid ning tõstis halduskoormust. Lisaks tuli ettevõtetel teha lisakulutusi seoses eurole üleminekuga. Uute kaubanduspindade lisandumine jätkas langust ka 21. aastal. Kuigi arvuliselt kukkus uute kaubandusja toitlustushoonete arv ligi poole võrra, kahanes kasulik pind vaid ligi kümnendiku. Seejuures kubatuur koguni kasvas 9. Kriisiajal jõudsid laienemisse investeerida pigem suured ketid, kes avasid suuremaid poode. Rimi avas kaks supermarketi tüüpi kauplust Tartus ja Tabasalus ning Prisma avas hüpermarketid nii Narvas kui ka Tartus. Samuti laienes Maxima, kes avas X formaadi kauplused Muugal ja Pelgulinnas. Selveri kett piirdus ühe kaupluse avamisega Haapsalus. Kõige rohkem kaubanduspinda lisandus sellegipoolest Põhja-Eestisse, mis moodustas 6 kogu uuest kaubanduspinnast. Aasta varasemast rohkem lisandus kaubanduspinda ka Kirde-, Lääne- ja Kesk-Eestisse. Palgad jätkasid sisekaubanduses langustrendil ka 21. aastal, vähenedes ligi 3. Töötajate arv oli samuti kaubanduses languses. Hõivatuid jäi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

50 5 21. aasta majandusülevaade aastatagusega võrreldes vähemaks ligi 4 võrra. Kõige suurem oli hõivatute arvu langus töötajaga ettevõtete hulgas, kus aastaga jäi töötajaid viiendiku võrra vähemaks. Samas suurimate ehk enam kui tuhande töötajaga ettevõtete seas jäi hõive peaaegu muutumatuks. Kaubandusettevõtted suutsid majanduses toimunud muutustele suhteliselt kiiresti reageerida ning 21. aastal näitasid tootlikkuse näitajad paranemise märke. Tööviljakus hõivatu kohta suurenes aastaga ligi viiendiku võrra ja töökulude tootlikkus isegi mõne protsendipunkti võrra enam. Ettevõtete kogukasum suurenes aastaga enam kui 2,5 korda. Majanduse elavnedes on jälle hakanud vähenema kaubavarude müügiperiood, mis 21. aastal ulatus 44,25 päevani. Aasta varem oli vastav näitaja 49,5 päeva. Selle taga võib osaliselt olla logistika tõhusamaks muutumine, mis aitab kaupmeestel efektiivsemalt reageerida turunõudluse muutustele. Sisekaubanduse ettevõtete investeeringud põhivarasse langesid 21. aastal mõne protsendi võrra. Veidi enam kui kolmandik investeeringutest tehti masinatesse ja seadmetesse, mis kasvasid aastaga kümnendiku võrra. Suurem langus toimus kinnisvaras, hoonete ja rajatiste soetamisele kulutati poole vähem kui aasta varem. Jaekaubandus Jaekaubandusettevõtetele oli 21. aasta esimene pool veel võrdlemisi raske, kuid aasta teises pooles paranesid olud juba oluliselt. Sellegipoolest vähenesid müügimahud püsivhindades 3 võrra. Samas suudeti mahtude langus mõningal määral kompenseerida hinnatõusuga ning ettevõtete müügitulu kerkis aastases võrdluses 4. Kokku oli 21. aastal jaemüügi maht 3,71 miljardit eurot. Sellest 3,54 miljardit oli jaekaubandusettevõtete müük ning ülejäänu oli seotud autokaubandusega. Languses jätkas majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüük, mis vähenes aastaga veidi enam kui kümnendiku. Samas tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüük taastus kiiremini ning näitas aasta lõikes pea 4-list kasvu. Ligi poole kogu jaemüügist moodustab toidukaupade müük spetsialiseeritud kauplustes või müük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad. Seal langesid müügimahud aastaga veidi enam kui 4 võrra. Tootlikkuse näitajad hakkasid 21. aastal jaekaubanduses paranema. Kulud kerkisid aeglasemalt kui müügitulu ning sektor jõudis pärast aastast vaheaega jälle kasumisse. Kasumi kasv ja hõivatute vähendamine tõid kaasa tööviljakuse kiire tõusu. Aastaga kasvas tööviljakus hõivatu kohta ligi veerandi võrra aastal on oodata positiivsete trendide jätkumist. Kuigi reaalpalga kasvu on oodata alles 212. aastal, peaks töötuse vähenemisest tulenev ostujõu suurenemine hakkama kasvatama ka sisekaubanduse mahtusid. Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus Lisandväärtus * Tööjõukulud Tootlikkuse (tööviljakuse) kasv (p.s.) Tööjõukulude tootlikkuse kasv (p.s.) Investeeringud põhivarasse 21* Investeeringute muutus (p.s.) Muud kaubad 33,1 Ettevõtete investeeringud Jaemüügi osatähtsus kaubagrupiti Mootorsõidukid, nende varuosad, mootorikütus 14 mld EUR Valmisriided, kangad, jalatsid 9,1 Toiduained 32,1 Alkohoolsed joogid, tubakatooted 12, * Müügitulu jooksevhindades Sõidukikaubandus Hulgikaubandus Jaekaubandus Sõidukikaubandus ettev. käibe muutus (p.s.) Hulgikaubandusettevõtete käibe muutus (p.s.) Jaeettevõtete käibe muutus (p.s.) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

51 21. aasta majandusülevaade 51 Prisma juht Janne Lihavainen: 21 ikka langus AS Prisma Peremarket tegevjuht Janne Lihavainen prognoosib, et Eesti pisikest kaubandussektorit ootavad lähitulevikus ees ettevõtete konsolideerumised ning võib olla ka siinselt turult lahkujaid. Milline oli 21. aasta Prisma Peremarketi jaoks? 21. aasta algus oli langustrendis. Olukord stabiliseerus aasta teisel poolel ning hakkas näitama ka mõningaid paranemise märke. Kokkuvõtvalt suutsime eelmisel aastal oma müüke 29. aastaga võrreldes kasvatada rohkem kui turg keskmiselt. Konkurents Eesti jaeturul on väga tihe, arvestades turu suurust ja maksevõimet. Pean jätkuvalt tõenäoliseks, et pikemas perspektiivis võib Eesti jaeturul ette tulla nii konsolideerumisi kui ka turult lahkumisi. Kuidas muutus eelmisel aastal teie töötajate arv? Lõime üle 2 uue töökoha Tartus ja Narvas seoses uute üksuste avamisega. Milliseid investeeringuid tegite? 21. aastal investeeris Prisma Peremarket Eestis 8,82 miljonit eurot (138 miljonit krooni). Avasime uued hüpermarketid Narvas ja Tartus ning remontisime ja laiendasime Kristiine hüpermarketit. Samuti uuendasime restoranimaailma Sikupilli keskuses. Majanduslangus on olnud väga soodne aeg nii laienemiseks kui ka ümberehituste teostamiseks. Prisma eeliseks on olnud eelnevate aastate kasum, mis ilma laenudeta taolisi suuri investeeringuid võimaldas teha. Millised välistegurid kaubandust sektorina eelmisel aastal kõige enam mõjutasid? Kõige suuremat mõju avaldas toidukaupade kiire hinnatõus maailmaturul. Samuti maailmamajanduse kiire taastumine majanduskriisist. See tingis eelmisel aastal osade tarbekauba gruppide defitsiidi siinses regioonis. Euro on praeguseks käibel olnud terve kvartali (intervjuu toimus aprillis toim.). Kas midagi on inimeste ostukäitumises selles valguses ka muutunud? Tänase seisuga võime väita, et euro tulek märkimisväärseid muudatusi Prisma klientide ostukäitumises kaasa ei toonud Foto: erakogu Millised plaanid on ettevõttel käesolevaks ja järgmiseks aastaks? Remondime Lasnamäe ja Sikupilli hüpermarketeid, suur tähelepanu on uutel üksustel Narvas ja Tartus. Jätkuvalt otsime võimalusi laienemiseks. Mis ootab kaubandust sektorina järgnevatel aastatel? Ütlesite, et võib tulla konsolideerumisi... Jaekaubanduses on efektiivsus tihedalt seotud jaeketi ja turu suurusega. Eesti jaeturg on ääretult väike. Selle väikese turu killustatus erinevate kettide vahel muudab selle aga veel väiksemaks ja ebaefektiivsemaks. Kui vaadata suurte Eestis tegutsevate jaekettide viimaste aastate tulemusi, siis mitmed neist on teeninud juba aastaid väga-väga suuri miinuseid. Sellest tulenevalt näemegi, et pikemas perspektiivis võib ette tulla konsolideerumisi või turult lahkumisi. Tugevamad on need jaeketid, kes ei laienenud kinnisvara buumi tipphetkedel ning samuti need, kel selja taga suurem rahvusvaheline jaekett, mis aitab efektiivsemalt toimida. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

52 aasta majandusülevaade Transport Eesti transpordisüsteemi kuulub raudtee-, maantee-, mere-, sisevee- ja õhutransport, linna elektritransport ning torutransport. Transpordisektoris töötab kokku ligi 4 inimest ehk ca 6,5 kõigist hõivatutest. Transport annab olulise panuse eksporditulude laekumisele ja tasakaalustab Eesti väliskaubandusbilanssi. Maismaa reisijaveos on suurima veomahuga Tallinna Autobussikoondise AS, kes teenindab bussiliine Tallinnas. Elektritransporditeenuseid pakuvad Eestis kaks ettevõtet Elektriraudtee AS ning Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS. Raudteeveonduse valdkonnas on suurimaks ettevõtteks AS Eesti Raudtee. Eestis on raudteevedude turg avatud ning siin tegelevad reisijate- ja kaubavedudega mitmed operaatorid, nagu EVR Cargo (Eesti Raudtee), AS E.R.S, GoRail AS, Edelaraudtee AS ja Elektriraudtee AS. Kaubavedude alal on juhtivateks logistikafirmadeks AS Schenker, DSV Transport AS ja Transpoint International (EST) AS. Kogu transpordisektori suurim ettevõte on reisijate ja kauba merevedudega tegelev AS Tallink Grupp, mis kasvas pärast Silja Line i aktsiate omandamist Läänemere suurimaks laevakompaniiks. Olulisim sadamateenuste pakkuja on AS Tallinna Sadam, mis tegutseb Muuga sadama, Vanasadama, Paldiski Lõunasadama, Paljassaare sadama ja Saaremaa sadama omaniku ning haldajana. Õhutranspordi valdkonna suurim ettevõte on rahvusvahelise reisijate- ja kaubaveoga tegelev AS Estonian Air. Transpordisektori hõive on viimastel aastatel sarnaselt ülejäänud majandusega olnud tugevas languses, mis jätkus ka 21. aastal. Seoses majandustegevuse vähenemisega langenud veomahud on praeguseks suuremas osas juba tõusule pööranud, ent ettevõtted otsivad pigem efektiivsemaid tegutsemisviise ning oma töötajate arvu veel vastavalt kohandanud ei ole. Edasised arengud hõive osas sõltuvad suuresti üldisest majanduse käekäigust, mille osas on ootused valdavalt positiivsed ,7 7,6 lisandväärtuses Vesi 29 Sektori osatähtsus majanduses hõives 14,2 Suhe keskmisesse palka (p. s.) Eesti transport müügitulu alusel 21. aastal Õhk 6 mld EUR Raudtee 9 Maismaa * Müügitulu Müügitulu Kasv (p.s.) aastal toimus transpordisektori ettevõtete veomahtude ja tulude taastumine kriisi põhjustatud madalseisust. Kasvu võib täheldada enamiku veoliikide puhul, erandiks on siinkohal vaid riigisisene sõitjatevedu, mis paraku näitab endiselt langustrendi. Ka lennutranspordi taastumine oli 21. aastal veel vaevaline. Raudteel kasvas aastane kaubaveomaht võrreldes 29. aastaga ligi 22, 38,4 mln tonnilt 46,7 mln tonnini. Tõusule aitas kõige rohkem kaasa põlevkivi vedu, mille maht suurenes ligikaudu kolmandiku võrra. Olulisematest kaubagruppidest tõusis protsentuaalselt veelgi enam kemikaalide ja keemiatoodete vedu, ent nende absoluutmaht on siiski mitmeid kordi väiksem. Naftatoodete vedu suurenes veidi vähem kui 15, nende osatähtsus on aga endiselt ligikaudu pool kõigist vedudest. Majanduse taastumisega kaasnev kaubavahetuse elavnemine tõi 21. aastal kaasa ka transiitvedude suurenemise, seda hoolimata Venemaa riiklikust püüdest oma sõltuvust naaberriikide transpordikoridoridest vähendada. Siiski oli transiidi kasv (14) oluliselt väiksem riigisiseste vedude kasvust (35). Transiitvedudega samasse suurusjärku jäi ka eksportvedude tõus, importveod seevastu langesid 13 võrra. Väikseid edusamme võib märgata ka eesmärgiks seatud konteinervedudele ümberorienteerumises. Täiskonteinerite vedu raudteel suurenes lt TEU-lt aastal TEU-ni 21. aastal (kasv 42), mis on läbi aegade parim tulemus. Peamise osa konteineritest moodustavad transiitkonteinerid, mis veetakse raudteel Eestist välja, sisseveetavate transiitkonteinerite äri on aga hetkel 6 TEU: konteinerid 2 jala arvestuses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

53 21. aasta majandusülevaade 53 seiskunud. Selles osas võib aga mõne aasta perspektiivis oodata positiivseid arenguid, kuna Tallinna Sadamas on lõppenud uue konteinerterminali taristu ehitus, samuti on juba välja valitud operaator, kes siiski peab ka ise täiendavalt terminali töösse investeerima. Laevaliikluses toimus 21. aastal mõõdukas elavnemine. Kui 29. aastal saabus Eesti sadamatesse laeva, siis 21. aastal (kasv 6). Eesti laevade sadamatesse sisenemiste arv märkimisväärselt ei muutunud ning seetõttu nende osatähtsus kõigi sadamaid külastanud laevade hulgas mõnevõrra ka langes (4-lt 38-le). Sadamatesse saabunud laevade arv kasvas enim puistlastilaevade osas lt 2 22-le, jätkuvalt suurenes ka vedellastilaevade arv (886-lt 97-le). Suurima osa moodustavad endiselt aga reisilaevad, mille arv (556) jäi sisuliselt eelmise aasta tasemele. Endiselt vähenes 21. aastal konteinerlaevade arv (399-lt 338-le) ning ka ristluslaevade sisenemiste arv jäi eelmise aasta tasemest madalamaks (vastavalt 285 ja 39 laeva). Laevareisijate arv rahvusvahelistel vedudel kasvas 21. aastal 8 võrra (7,62 miljonilt 8,23 miljonini). Saabunud reisijate arv oli endiselt ülekaalukalt suurim Soomest Rootsist saabus reisijat ning mujalt oluliselt vähem. Kruiisituristide arv oli , langedes aastaga 6. Eesti laevu kasutas reisijat, mis moodustas ca 63 (29. aastal 62) reisijate koguarvust. Regulaarliinidel vedasid Eesti meretranspordiettevõtted 7,72 mln reisijat, mis oli 3,9 rohkem kui 29. aastal. Rahvusvaheliste liinide kasutajate osakaal moodustab ligikaudu kaks kolmandikku kõigist liinireisijatest, püsides stabiilsena. Reiside arv vähenes riigisisestel liinidel ligikaudu 5, rahvusvahelistel liinidel aga tõusis 2 võrra. Sadamaid läbivad kaubavood näitasid 21. aastal jõudsat kasvu ning ulatusid 46,1 miljoni tonnini. Aastane kasvutempo oli ligi 2 (29. aastal oli kaubamaht 38,5 mln tonni), mille tulemusel jõuti mahu osas rekordaasta tulemusele (49,7 mln tonni 26. aastal) üsna lähedale. Kõige olulisema kaubagrupi moodustasid jätkuvalt rafineeritud naftatooted, kuid selle kaubagrupi kasv jäi alla keskmise, mistõttu naftatoodete osatähtsus langes 65-lt 6-ni. Kaupade lastimine kasvas aastaga 16 ja lossimine 34 võrra. Siiski ületab lastimine mahult lossimist kolmekordselt. Transiitkauba, mis moodustab endiselt üle 7 kõigist vedudest, veomaht jätkas suurenemist 29. aastaga samas tempos (ca 16 võrra), 28,5 mln tonnilt 33,2 mln tonnini. Sadamatesse sissetulev transiit kasvas koguni 32, mis on transiidi mitmekesistamise vajadust arvestades positiivne. Samas oli sadamatest väljaveetava transiitkauba osatähtsus endiselt üle 8, mis on aga oluliselt parem võrreldes 2ndate aastate keskpaigaga, mil see ulatus lausa 99-ni. Konteinerite vedu suurenes pärast 29. aasta suurt langust jõudsalt, kasvades TEU-lt TEU-ni (+16), sh välja veeti 65 ja sisse 56 TEU-d ning transiitveod moodustasid 31 TEU-d, jäädes eelmise aasta tasemele. Lennutransport 21. aastal kriisist veel väljuda ei suutnud. Kaubavedu Eesti lennujaamade kaudu kukkus teist aastat järjest peaaegu poole võrra tonnilt 29. aastal tonnini 21. aastal, mis on samas suurusjärgus 26. aasta tasemega. Lennureisijate osas toimus mõningane elavnemine. Eesti lennujaamu kasutati 21. aastal kokku korral, mis on 4 enam kui aasta varem. Aasta teises pooles olid kasvunumbrid siiski oluliselt suuremad. Siseriiklikud lennureisijad moodustavad reisijatest marginaalse osa, kasutades lennujaamu korral, ent nende arv kasvas keskmisest kiiremini 11 võrra. Positiivsena võib märkida ära Tartu lennujaama arendamise ning regulaarlendude käivitumise, ent ülekaalukalt suurimaks õhuväravaks jääb Eestis ikkagi Tallinna lennujaam, mida 21. aastal kasutas 1,385 mln reisijat. Lennuliinide arv kasvas 31 sihtkohalt 35 sihtkohani. Regulaarlendude arv nädalas suurenes aga vaevaliselt 265 väljumiselt 274 väljumiseni ning ka lennuoperatsioonide arv jäi sisuliselt eelmise aasta tasemele. Mõlemad jäävad oluliselt allapoole 22. aasta taset. Langustrend peatus ka Eesti õhutranspordiettevõtete näitajate osas. Sõitjate arv Eesti lennukitega jäi 664 reisijaga sisuliselt 29. aasta tasemele, mil vastav number oli 661 reisijat. TEU Konteinerite vedu läbi Eesti sadamate Eesti transpordiettevõtete kaubavedu 21 (tuhat tonni) Meretransport 211 Maanteetransport 332 Raudteetransport 4675 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

54 aasta majandusülevaade mln t Kaubavedu läbi Eesti sadamate Veoseid kokku Transiit Veoste muutus (p.s.) Transiidi muutus (p.s.) mln t Veetud kaup Veosed Muutus (p.s.) Eesti ettevõtete veetud reisijad transpordiliigi järgi ( mln reisijat) Raudtee (v.s.) Õhk (v.s.) Vesi (v.s.) Maantee (p.s.) Liiklusõnnetused Liiklusõnnetused Vigastatud Hukkunud (parem skaala) Maanteetranspordiettevõtete veod kasvasid 21. aastal sarnaselt enamiku teiste transpordiliikidega mõõdukalt. Vedude maht oli 3, mln tonni, mis oli 7,5 rohkem kui aasta varem. Rahvusvaheliste vedude maht (6,9 mln tonni) sisuliselt ei muutunud. Veosekäive aga jätkas vähenemist nii kõikide vedude peale kokku (-5) kui ka rahvusvaheliste vedude osas (-4). Autoregistris arvel olevate autode arv suurenes 21. aastal sõiduautode osas 546 -lt 553 -le, jäädes 26. aasta tasemele. Veoautode ja busside arv (vastavalt 81 2 ja 4 2) jäi sisuliselt muutumatuks, jätkuvalt tõusis aga mootorrataste arv 18 6-lt 19 7-ni. Registreeritud liiklusõnnetuste arv vähenes 1 55-lt 29. aastal ni 21. aastal, vähem oli ka hukkunuid vastavalt 1 ja 78 inimest ning viga saanuid vastavalt 1 93 ja inimest. Raudteeliiklusohutus paraku samavõrra paranenud ei ole kokku oli õnnetusjuhtumeid 3 (29. aastal 19). Enim on suurenenud kokkupõrked sõidukitega (7-lt 17-le). Surmajuhtumeid oli kokku 11 (aasta varem 1), nendest 9 hukkus inimesele otsasõidu tõttu ning 2 rongi ja sõiduki kokkupõrke tagajärjel. Vigastatuid oli 14 (aasta varem 7), nendest 1 puhul oli põhjuseks sõidukiga kokkupõrge ning 4 puhul otsasõit inimesele. Sõitjatevedu maanteetranspordis on pidevas languses 27. aastast alates. 21. aastal oli sõitjate arv 16,4 mln, mis oli üle 8 vähem kui aasta varem. Suurima osa maanteetranspordist annavad linnaliinid, kus reisijate arv langes üle 1 133,8 miljonini, määrates ka üldise trendi riigisiseses sõitjateveos. 29. aastal madalseisus olnud maakonnaliinidel on olukord mõnevõrra paranenud reisijate arv kasvas 8 18 miljonini. Kaugliinide osas jätkub langus seevastu mitmendat aastat ning jõutud on 4,5 mln reisijani (-5). Märkimisväärse hüppe on aga teinud rahvusvaheline bussivedu 22-line kasv tõstis sõitjate arvu poole miljonini. Reisijatevedu raudteel häirisid 21. aastal mitmed rekonstrueerimistööd, mistõttu on kannatanud reisijate mugavus, sõiduaeg ning ka teenuse usaldusväärsus. Osaliselt sellest tingitult vähenes rongisõitjate arv 21. aastal jätkuvalt (ehkki senisest madalamas tempos), reisijate arv oli 4,8 mln, mis on madalaim tase viimaste aastakümnete jooksul. 29. aastaga võrreldes oli langus ca 2, ainus rahvusvaheline liin (Tallinn-Moskva) suutis aga sõitjate arvu sama suurusjärgu võrra kasvatada (kokku 98 sõitjat). Sõitjakäive oli 247,5 mln sõitjakilomeetrit, jäädes eelmise aastaga peaaegu samale tasemele. Kui sõitjate koguarvust maismaatranspordis moodustab raudteeliiklus kõigest 3, siis sõitjakäibest annavad rongid ligikaudu kümnendiku, mistõttu võib öelda, et viimastel aastatel avatud kiirrongiliinid on ennast õigustanud ning ronge on hakatud rohkem kasutama just pikemate sõitude tegemiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

55 21. aasta majandusülevaade 55 Tööjõu-uuringu andmetel langes hõivatute arv transpordisektoris (sh veonduse abitegevused ja laondus) 21. aastal 43 6 inimeseni ( aastal). Rohkem kui 12-line hõive langus oli märgatavalt suurem kui tegevusalade keskmine (ca 4). Transpordiettevõtete investeeringud suurenesid 29. aastaga võrreldes ligi 8 võrra, ulatudes 1,26 mld kroonini. Seejuures kasvasid veetranspordi investeeringud enam kui 3,5 kordseks, samas kui õhutranspordi investeeringud vähenesid 95 võrra. Keskmine brutopalk oli transpordisektoris 21. aastal Eesti keskmisest mõnevõrra kõrgem, ulatudes 826 euroni, samal ajal kui Eestis keskmiselt oli see 796 eurot. Aastaga tõusis palk transpordisektoris aastal on veo-, sh ka transiidimahtudes oodata mõõdukat kasvu. Siseturu nõudluse taastumine tõstab Eesti-sisest veoteenuste tarbimist ning kaubavahetuse suurenemine omab sarnast mõju rahvusvahelistele vedudele. Ka reisijateveos võib tööjõuturu aktiviseerudes oodata positiivseid arenguid. Transporditeenuste nõudluse suurenedes peaks tõusma ka sektori tulud ja hõive Hõivatute arv Töötajate arv Hõivatute arvu muutus (p.s.) * Lisandväärtus Tööjõukulud Kogutootlikkuse kasv (p.s.) Tööjõukulude tootlikkuse kasv (p.s.) Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus Ettevõtete investeeringud* * Investeeringud põhivarasse Investeeringute muutus (p.s.),*ilma laonduseta Investeeringute jaotus põhivarasse transpordisektoris 21. aastal Veetransport 11 Õhutransport Raudteetransport Töötajate palgad Maismaatransport 8 Keskmine palk (eurot) Palga muutus (p.s.) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

56 aasta majandusülevaade SLK juht Tõnis Rihvk: Ülipikad praamijärjekorrad on minevik Saaremaa Laevakompanii tegevjuht Tõnis Rihvki sõnul oli möödunud aasta ettevõtte jaoks väga eriline valmis said kolm uut parvlaeva, tänu millele ettevõtte teenindustase paranes väga oluliselt määral. Milline oli 21. aasta Saaremaa Laevakompanii (SLK) jaoks? Aasta 21 oli Saaremaa Laevakompaniile ajalooliselt ja emotsionaalselt väga eriline. 27. aastal alustasime 1,4 miljardi krooni suurust laevaehitusprojekti kolme uue parvlaeva ehitamiseks just Väinamere reisiliinidele ning neist kaks laeva Muhumaa ja Saaremaa valmisid möödunud aastal. Seega seni suurimad investeeringud oleme teinud just kriisiajal. Uute laevade liiniletoomine on toonud täiesti uue kvaliteedi Lääne-Eesti saarte ja mandriosa laevaühendusse. Laevaliiklus on turvaline, kindel ja täpne, seniste laevade tehnilised võimalused seda kahjuks alati tagada ei suutnud. Ilmastikukindlate laevadega ei ole ära jäänud praktiliselt ühtegi väljumist tuule- ega jääolude tõttu, mis varem oli talvehooajal tavapärane. Selline kindlustunne on saarte elanikele aga ääretult oluline. Uued sadamasüsteemid on samuti lisanud mugavust ja kiirust. Ülipikad ooteajad tippaegadel on tänaseks minevik. Nüüd, kui kohe on alustamas tööd ka kolmas uus parvlaev Hiiumaa, saame tagada ka suve tippaegadel kiire ja ladusa teenuse. Tütarfirma OÜ Väinamere Liinid, mis opereerib parvlaevaliine, teenindas 21. aastal 3,7 vähem sõidukeid kui 29. aastal ning loodame, et ka selles osas algab taas tõus. Kuidas muutus ettevõtte töötajate arv? Laevapargi uuendamisega ehk vanade väikeste laevade väljavahetamisega suurte ja ökonoomsemate vastu on tulnud ümber paigutada ja ümber komplekteerida ka laevade meeskonnad. Hoiame oma töötajaid väga, enamik neist on Saaremaa Laevakompaniis töötanud pikka aega ning oleme püüdnud, nii palju kui võimalik, kõigile sobiva lahenduse leida. Milliseid investeeringuid lisaks valminud uutele laevadele veel tegite? Hiiumaa valmimine tähistab ühtlasi Saaremaa Laevakompanii 1,4 miljardi krooni suuruse laevaehitusprojekti lõppu, mille raames valmib kolm identsete parameetritega reisiparvlaeva Lääne-Eesti saarte ja mandri vaheliseks liikluseks. Koos sadamate valdaja AS Saarte Liinid tehtavate investeeringutega sadamate laiendamisesse ja kaasajastamisesse tõuseb uute laevade liinile toomisesse suunatav summa Foto: erakogu 2 miljardi kroonini. Laevade ehitaja on BLRT Grupp. Tuule Piletikeskus on investeerinud sadama- ja piletimüügisüsteemide kaasajastamisse ca 15 miljonit krooni. Viimane osa piletimüügi- ja kliendihaldussüsteemist käivitus mai esimestel nädalatel. Sellega peaks meie suuremad investeeringud praeguseks tehtud olema, aga kindlasti arengud sellega ei peatu. Kõigi nende suurte ettevõtmiste põhjal sai just Saaremaa Laevakompanii koos tütarettevõttega Väinamere Liinid Saare maakonnas 21. aastal endale pea kõik tunnustused, mida aasta tulemuste põhjal välja antakse, ning see oli väga südantsoojendav. Näiteks valis Suurbritannia kuninglik merearhitektide instituut parvlaevade Saaremaa ja Muhumaa prototüübi 5 tähelepanuväärsema laeva hulka maailmas, mis on valminud 21. aastal. Millised välistegurid transpordisektorit 21. aastal kõige enam mõjutasid? Märksõnad olid: nafta hind, nõudlus kvalifitseeritud Eesti meretööjõu järele Euroopas ja administratiivsed hinnamuutused (näiteks sadamatasud). Millised plaanid on SLK-l käesolevaks ja järgmiseks aastaks? Oleme saanud hindamatu laevaehituse teadmuse ja kogemuse, mida soovime kindlasti pakkuda ja rakendada teiste Eestile vajalike laevade ehitamisel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

57 21. aasta majandusülevaade aastal võitis Saaremaa Laevakompanii näiteks Siseministeeriumi hanke uue multifunktsionaalse reostustõrjelaeva ehitusjärelevalve teostamiseks, vastavalt lepingule tellib Siseministeerium meilt ehitatava reostustõrjelaeva tehnilise projekti ja jooniste ülevaatamise ning laevaehitustööde järelevalve. Saame nüüd pärast tehnoloogiasse tehtud suurinvesteeringuid keskenduda stabiilsuse loomisele. Veelgi soovime tihendada koostööd oma põhilise partneri, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Näeme siin arenguvõimalusi eeskätt avaliku liiniveo hinnakirja reformimise vajaduse näol, et see toetaks veelgi enam saarte majandusruumi arengut ja lihtsustaks teenust klientidele. Edasisteks märksõnadeks ongi keskendumine ühisosade leidmisele ja heale koostööle. Näeme endal järjest kasvavat sotsiaalset rolli ja suuremat vastutust saarte majanduse edendamisel. Parvlaevaliiklus on oma olemuselt juba selline valdkond, mis puudutab otseselt kõiki saarte peal. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

58 aasta majandusülevaade Turism Turismimajanduse osatähtsus Eesti SKPs ja tööhõives on kaudseid mõjusid arvestades 7-8, turism annab eksporditulude laekumisele olulise panuse. Eesti turismimajandus toetub suures osas väliskülastajatele. Sisetarbimise kiire kasv avaldus aastatel ka siseturismis, kuid viimasel ajal on välisnõudluse tähtsus taas suurenenud. Suure osa väliskülastajatest moodustavad soomlastest ühepäevakülastajad, samas on sõltuvus Soome turust aegamööda vähenenud. Peamiseks turismimagnetiks on Tallinn, kuhu on koondunud suur osa turismimajanduse ettevõtetest. Aasta-aastalt on aga tõusnud huvi ka teiste piirkondade vastu, millele on kaasa aidanud taastusravikeskuste, majutus- ja teiste teenindusettevõtete lisandumine. Eestis tegutseb umbes 5 majutusettevõtet (lisaks veel arvukalt füüsilisest isikust ettevõtjaid ja ettevõtteid, kelle põhitegevusalaks on märgitud mõni muu tegevus), toitlustusettevõtteid on tuhande ringis ning reisibüroosid ja - korraldajaid ligi 3. Suuremad majutusettevõtted on Hotell Olümpia AS, AS Sokotel (Hotell Viru), OÜ TLG Hotell (Tallink, Pirita TOP SPA Hotell). Toitlustusettevõtetest on suuremad Premier Restaurants Eesti AS (McDonald s), AS Hesburger ja Fazer Food Services AS. Suuremate reisibüroode ja -korraldajate hulka kuuluvad AS ESTRAVEL, Novatours OÜ, OÜ TEZ Tour, OÜ Estour ja OÜ Horizon Travel. Ligikaudu 6 turismisektori töötajatest töötab Tallinna ettevõtetes, teistest piirkondadest võib esile tuua Tartut ja Pärnut, kuid turismitööstus on esindatud üle Eesti. Majanduskriis mõjutas ka Eesti turismitööstust, kuid olukord on paranemas. Oodata on nõudluse suurenemist nii sise- kui ka välisturismis, kuid pikaajalisem kasv saab olema varasemast aeglasem. Pakkumise suurenemine tähendab turismisektoris kasvavat vajadust täiendava tööjõu järele. Ühepäevakülastajate arv eeldatavalt väheneb, kuid tänu ööbivate välisturistide saabumiste kasvule on oodata ka eksporditulude suurenemist. Sissetulekute kasvades suureneb pikemas perspektiivis nii siseturism kui ka välisreiside arv ,4 8,8 3,4 lisandväärtuses* Turismiteenuste osatähtsus ekspordis hõives* 63,5 Suhe keskmisesse palka* * näitajad iseloomustavad majutus- ja toitlustusettevõtteid, mitte kogu turismisektorit Allikas: Eesti Pank Sektori osatähtsus majanduses Turismiteenused Import Eksport Turismiteenuste saldo Sarnaselt teistele valdkondadele oli turismisektori jaoks 21. aasta edukas eelkõige tänu ekspordile ehk välisturismile. Ka siseturism hoogustus. Nõudluse kasv toetas rohkem majutussektorit, toitlustus- ja reisiettevõtete majandustulemused jäid tagasihoidlikuks. Koos majandusväljavaadete paranemisega on 211. aastal oodata ka turismisektoris edukamat aastat. Rahvusvahelist turismi lihtsustab euro kasutuselevõtt. Kui aasta esimesel poolel hotellides ja restoranides loodud lisandväärtus jätkuvalt vähenes, siis teine poolaasta oli tunduvalt edukam ning aasta kokkuvõttes suurenes sektori lisandväärtus üle 2. Suhteliselt heaks võis 21. aastat pidada majutusasutustele, kuid toitlustuse ning eriti reisifirmade jaoks oli see siiski keeruline periood, mõlema sektori lisandväärtus vähenes. Väliskülastajad jätsid Eestisse rohkem raha kui 29. aastal, ka Eesti transpordiettevõtted teenisid väliskülastajate reisimisest rohkem tulu. Kokku kasvas turismiteenuste eksport 4. Samas elavnes ka reisimine välismaale, mistõttu import kasvas veidi enamgi. Kokkuvõttes suurenes siiski turismiteenuste bilansi ülejääk, ulatudes 55 mln euroni. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

59 21. aasta majandusülevaade 59 Turismiteenuste nõudluse kasv oli kõige enam tuntav majutussektoris. Majutusettevõtetes majutatud turistide ja ööbimiste arvult ületati rekordtase. Aastaga kasvas majutatute arv ligi 12, ööbimiste arv 14. Seega pikenes päras mitmeaastast tagasiminekut ka keskmine ööbimise kestus (1,96 ööni). Oluliselt suurenes välisturistide nõudlus, kuid ka siseturism hakkas kriisist taastuma. Taastusravikeskuste käekäik oli mõnevõrra parem kui nn traditsioonilistel majutuskohtadel, nõudlus kasvas neis aastaga ligi viiendiku võrra. Teistes majutuskohtades oli kliente kümnendiku võrra aastatagusest rohkem. Kuigi majutatute arv suurenes, püsis konkurents tihe ning see survestas jätkuvalt teenuste hindu. Teist aastat järjest keskmine ööbimise maksumus langes, 21. aastal odavnesid hinnad ligikaudu 5, 27 euroni. Aasta teisel poolel hinnalangus peatus ning koos nõudluse jätkuva kasvuga ja kulude suurenemisega võib oodata hindade stabiliseerumist või mõningast kasvu. Majutusteenuste pakkumine suurenes aastaga paari protsendi võrra. Rohkem majutusvõimalusi loodi Kesk-, Lõuna- ja Lääne-Eestis, teistes piirkondades, sh suuremates linnades aastaga suuri muutusi ei toimunud või pakkumine isegi mõningal määral langes. Kuna nõudluse kasvust said osa peaaegu kõik Eesti piirkonnad, siis täitumuse näitajad pärast mitmeaastast langustrendi paranesid. Aasta keskmine tubade täitumus oli esialgsetel andmetel 4, voodikohtade täitumus 32. Hooajaliselt ja piirkonniti olid erinevused jätkuvalt väga suured. Kui talveperioodil jäi tubade täitumus alla 3, siis suvel olid hõivatud üle poole tubadest, Tallinnas juulikuus aga üle 7 ning Pärnus ligi 9 tubadest. Kuigi majutuskohtadel oli rohkem tööd, siis sarnaselt eelnevale aastale töötajate arvu vähendati. Ka toitlustus- ning reisiettevõtetes langes hõivatute arv. Tööjõu-uuringu kohaselt vähenes majutuses ja toitlustuses hõivatud inimeste arv 3 4, ettevõtlusstatistika andmetel isegi rohkem. Palgalangus peatus alles aasta lõpus, aasta kokkuvõttes langes keskmine palk majutuses ja toitlustuses paar protsenti. Sellest tulenevalt vähenesid ettevõtete tööjõukulud, kogukulud aga mõnevõrra suurenesid (välja arvatud reisiettevõtetes). Majutusettevõtete tulud kasvasid 21. aastal ligi kümnendiku võrra, toitlustusettevõtete müügi kasv piirdus mõne protsendiga. Tänu kulude piiramisele suutsid majutusettevõtted jõuda tagasi väikesesse kasumisse, ka toitlustusettevõtete olukord paranes. Varasemate aastatega võrreldes olid tulemused siiski suhteliselt tagasihoidlikud. Tööjõu ning kulude tootlikkus paranes. Reisifirmade jaoks oli 21. aasta endiselt üsna raske müügitulu ja kasum langes, ka tootlikkuse näitajad olid kehvemad kui aasta varem. Ühest küljest on reisimist mõjutanud üldine majandusolukord, kuid teisalt on inimesed rohkem reise korraldanud reisifirmade abita või siis reisitaksegi ilma erilise reisikorralduseta. Aprillis tõi lennu- ja reisifirmadele probleeme Islandi vulkaani tuhapilv, mis katkestas osaliselt lennuliikluse. Selle mõjud olid siiski suhteliselt lühiajalised. 21. aastal kasvas majutus- ja toitlustusettevõtete investeerimisaktiivsus ligi kaks korda, kuid seda suhteliselt madalalt baasilt. Suuremad investeeringud läksid hoonetesse ja rajatistesse, toitlustusettevõtetel eelkõige aga masinatesse ja seadmetesse. Ka investeeringute puhul eristusid reisifirmad nende kapitalimahutused põhivarasse jäid endiselt madalaks. Turismiettevõtjate hinnangud olid kooskõlas sektori majandusarengutega. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt hindasid nii hotellide kui ka restoranide juhid 21. aastat positiivsemalt kui eelnevat, kuid reisiettevõtete nägemus oli tunduvalt tagasihoidlikum aasta alguses olid ettevõtjate ootused nõudluse ning töötajate arvu vajaduse osas juba peaaegu sama kõrged kui mõne aasta tagusel kõrgajal, ka reisiettevõtete prognoosid olid paremad. Samuti viitab uuring hindade võimalikule kasvule. Turismisektorit toetab üldine majandusolukorra paranemine. Seetõttu on oodata turismiteenuste tarbimise suurenemist ka 211. aastal, kasvu veduriks on eeldatavalt jätkuvalt välisnõudlus. Euro kasutuselevõtt aasta alguses lihtsustab Eesti elanike reisimist teistesse eurotsooni riikidesse (väheneb vajadus rahavahetuse järele, lihtsam hindade võrdlus), samuti võib loota, et ka välisturistide kulutused suurenevad Ettevõtete investeeringud * Investeeringud põhivarasse Investeeringute muutus (p.s.) * majutus, toitlustus, reisibürood ja reisikorraldajad Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus * Lisandväärtus Tööjõukulud Kogutootlikkuse kasv (p.s.) Tööjõukulude tootlikkuse kasv (p.s.) * majutus, toitlustus, reisibürood ja reisikorraldajad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

60 6 21. aasta majandusülevaade tuhat Töötajate arv * Hõivatute arv tööjõu-uuringu põhjal Hõivatute arv ettevõtlusstatistika põhjal Hõivatute arvu muutus (p.s.) Hõivatute arvu muutus ettevõtetes (p.s.) * tööjõu-uuringus majutus ja toitlustusettevõtted, ettevõtlusstatistikas lisaks ka reisibürood ja -korraldajad * * majutus ja toitlustusettevõtted tuhat Keskmine palk (eurot) Palgad Palga muutus (p.s.) Poola 1,1 Prantsusmaa 1,4 Itaalia 1,7 Suurbritannia 2,6 Välisturistide arv ja ööbimised majutuskohtades Majutatute arv Ööbimiste arv Majutatute arvu muutus (p.s.) Ööbimiste arvu muutus (p.s.) Välisturistide ööbimised riikide lõikes USA 1,4 Leedu 1,7 Muud riigid 1,8 Läti 3,5 Norra 3,2 Saksamaa 5,2 Rootsi 5,2 Venemaa 1, Soome 51,9 tuhat Majutatute arv Ööbimiste arv Majutatute arvu muutus (parem skaala) Ööbimiste arvu muutus (parem skaala) Eelkõige mõjutab see Eestis lühiajaliselt või läbisõidul viibivaid väliskülastajaid, näiteks kruiisituriste, kes ei pruukinud varem raha üldse vahetada ja seetõttu oste sooritada. Detsembris 21 alustas lende Tallinna odavlennufirma Ryanair, mis suurendab nii väliskülastajate kui ka Eesti elanike reisivõimalusi. Tallinna kui kultuuripealinna tiitel ning sellega seotud üritused aitavad kaasa nii välis- kui ka siseturistide ligimeelitamisele. Kuigi reisimine hoogustub, ei ole täiendavaid suuri investeeringuid turismiteenuste pakkumiseks veel oodata. Nõudluse jätkuval suurenemisel võib eeldada teatud viitajaga ka investeerimisaktiivsuse kasvu. Sissetulev turism Eesti elanike majutamine majutusettevõtetes Eestit külastavate ööbivate välisturistide arv jõudis 21. aastal uuele rekordtasemele. Hinnanguliselt külastas Eestit 2,12 mln välisturisti ehk 12 rohkem kui aasta varem. Umbes veerand neist kasutas ööbimiseks tasuta majutust (ööbiti sugulaste või tuttavate juures, oma korteris või suvilas). Ühepäevakülastajate osas on täpsem ülevaade vaid kruiisireisijatest, kelle arv jäi 21. aastal ligi 6 võrra alla 29. aasta rekordilisele tulemusele. Tallinna Sadama andmetel külastas Eestit üle 39 kruiisireisija. Turismiteenuste eksport kasvas aastaga 4, 1,8 miljardi euroni. Suurenesid nii era- kui ka ärireisidel tehtud kulutused, transporditeenuste kasv tugines peamiselt meretranspordile. 21. aasta alguses langetati tax-free ostude piirmäära (2 kroonilt 6-le ehk 128 eurolt ligi 38 eurole), mis tõi kaasa käibemaksutagastusega müügi kasvu kolmandate riikide elanikele. Majutussektori jaoks oli 21. aasta välisturistide nõudluse poolest läbi aegade parim. Majutuskohtades ööbinud välisturistide arv suurenes aastaga 13, ööbimiste arv veidi rohkemgi (17). Taastusravikeskustes kasvas nõudlus koguni rohkem kui veerandi võrra. Peamiselt andsid tööd juurde puhkusereisijad. Ka teistel eesmärkidel majutatute arv üldiselt suurenes, vaid konverentsist osavõtjate hulk oli tagasihoidlikum kui aasta varem. Suurem osa klientidest on pärit naaberriikidest Soomest ja Venemaalt ning majututute arv suureneski eelkõige tänu neile riikidele. Soomest pärit majutatute arv kasvas 21. aastal kümnendiku võrra, Venemaa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

61 21. aasta majandusülevaade 61 turiste oli aga koguni poole võrra rohkem kui aasta varem. Soome puhul väärib mainimist ka ööbimiste kestuse pikenemine. Kui üldiselt on soomlaste reisid olnud lühemad kui teiste riikide puhul, siis 21. aastal ööbisid Soome elanikud Eesti majutuskohtades peaaegu sama kaua kui majutatud keskmiselt (2 ööpäeva). Üheks põhjuseks oli suurem taastusravikeskuste külastamine (kasv veerandi võrra), kus veedetakse pikemalt aega. Ka teistest riikidest pärit klientide arv üldiselt suurenes, olulisematest turismi partnerriikidest langes aga jätkuvalt Norra turistide nõudlus. Piirkonniti kasvas turistide arv kõige rohkem suuremates tõmbekeskustes Tallinnas ja Pärnus. Vaid mõnes maakonnas (Rapla, Viljandi, Võru) välisturistide nõudlus vähenes, kuid samas toetas neid piirkondi põhiklientide, Eesti elanike suurem majutusteenuste tarbimine aastal on oodata välisnõudluse jätkuvat kasvu. Euroopas ja mujal maailmas oodatakse majandusolukorra paranemist. Maailma Turismiorganisatsioon prognoosis Euroopas tagasihoidlikku turismi kasvu (2-4), kuid aasta esimeste kuude arengud on olnud tunduvalt paremad. Eestis on positiivset efekti oodata lennuvõimaluste avardumisest. Laevaliikluses prognoosib Tallinna Sadam kruiisireisijate arvu tõusu üle 4. Siseturism Pärast ligi kaheaastast langust hakkas 21. aastal Eesti elanike nõudlus majutusteenuste järele taas kasvama. Siseturismi arengud on tihedalt seotud üldise majandusolukorraga. Aasta edenedes vähenes tööpuudus ning suurenes tööga hõivatud inimeste arv, ettevõtete majandusnäitajad paranesid ning inimeste kindlustunne tõusis. Esimeses kvartalis peatus siseturistide arvu langus majutuskohtades, edaspidi hakkas majutusteenuste tarbimine juba kasvama. Aasta kokkuvõttes suurenes majutatud siseturistide arv 9, ööbimiste arv veidi vähem (8). Nõudlus oli võrreldav 26. aasta tasemega, tipptasemele jäädi veel enam kui viiendiku võrra alla. Eesti elanikud kasutasid aktiivsemalt nii traditsiooniliste majutuskohtade kui ka taastusravikeskuste teenuseid. Sanatooriumide külastatavus suurenes mõõdukalt (umbes 5), muudes majutuskohtades oli nõudluse kasv kaks korda kiirem. Siseturismi tõusu võis täheldada peaaegu igal pool Eestis, vaid mõnes maakonnas jäid tulemused alla aastatagustele näitajatele. Majutusstatistika põhjal olid suuremateks tõmbekeskusteks jätkuvalt Tallinn, Pärnu, Tartu ja Ida-Virumaa. Üle poole majutusteenuste kasutajatest olid puhkusereisil ning selles segmendis kasvas ka nõudlus kõige rohkem. Samuti suurenes tööreisil olijate hulk Eesti elanike reisimise uuring näitab samuti sisereiside suurenemist, kuid metoodika muutuse tõttu ei ole tulemused varasemate aastatega võrreldavad. Uuringu kohaselt tegid Eesti elanikud 21. aastal 1,9 mln ööbimisega sisereisi. Enamike reiside puhul ( 2 / 3 juhtudest) ööbitakse sugulaste või tuttavate pool, seega majutusstatistika kajastab vaid üht osa siseturismist. Peamiseks reisi eesmärgiks ongi sugulaste ja tuttavate külastamine (üle poole reisidest), millele järgnevad puhkusereisid (ligi 4 reisidest). Ööbimisega reisil kulutati keskmiselt alla 5 euro, mõnevõrra suuremad olid kulutused puhkusereisidel. Siseturismi väljavaated 211. aastaks on üsna positiivsed. Elanike majandussituatsioon on tänu tööturu arengutele paranemas, julgetakse rohkem kulutada. Väljaminev turism Eesti elanike reisimise uuringu kohaselt tegid eestlased 21. aastal ligi miljon ööbimisega välisreisi. Peamiseks reisi eesmärgiks on puhkus, sarnaselt sisereisidele reisitakse rohkem suveperioodil. Enam kui pooled reisid sisaldasid vähemalt nelja ööbimist. Rohkem reisitakse lähiriikidesse Soome, Rootsi ja Venemaale. Soome Statistikaameti andmetel suurenes majutatud Eesti elanike ja ööbimiste arv Soome majutuskohtades 21. aastal viiendiku võrra. Turismiteenuste import kasvas aastaga 6. Peamiselt tulenes see erareisidel tehtud kulutuste kasvust. Sarnaselt turismisektori üldistele arengutele võib eeldada, et jätkuvalt hoogustub ka reisimine välismaale. Põhja-Aafrika rahutuste tõttu võib oodata vähemalt ajutisi muutusi sihtpunktide seas, varasemalt on populaarsemate riikide hulka kuulunud näiteks Egiptus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211

62 aasta majandusülevaade Sokoteli juht Anu Soosaar: Tegime täituvusrekordi ASi Sokotel tegevdirektor Anu Soosaar ütleb, et võti Eesti turismisektori õitsenguks on transpordiühendused paranevad need, hakkab turiste tulema ka kaugemalt, mitte ainult lähiriikidest. Milline oli aasta 21 Viru Hotelli jaoks - kas majanduskriisist on toibutud ja turistid taas tagasi? Elavnemist oli näha nii kogu turul kui ka Virus. Näiteks oli Viru hotelli keskmine täituvus juulikuus 95 protsenti, mis oli Tallinna absoluutne rekord. Võrreldes 29. aastaga oli Tallinna keskmine tõus 16, Viru täituvus tõusis kogu turuga sünkroonselt. Kriisieelsele täituvusele hakatakse lähenema, kuid hinnad on veel kaugel turu kõrgperioodist. Eelmise aasta hinnad olid endiselt langustrendis, kuid see oli tunduvalt väiksem kui 29. ja 28. aastal. Aasta lõpp osutas juba hindade stabiliseerumisele. Kliente on juurde tulnud, seda täituvusprotsent ja hinna stabiliseerumine näitab. Milline oli konkurents Tallinna hotelliturul? Konkurents on Tallinna turul tugev ja see on hea ei lase kellelgi liiga mugavaks muutuda. Hinnapõhi on ära puudutatud ja tänavu on alanud juba leebe tõus. Viru inimeste töö on väga efektiivne ja seepärast elas Viru kriisi üle ilma koondamisi tegemata. Efektiivsus on olnud märksõnaks juba aastaid, see on aasta-aastalt paranenud. Tänu suve suurepärasele täituvusele ja aastalõpule saavutasime püstitatud eesmärgid. Sokos ja Viru on mõlemad väga tugevad brändid. Meie kliendiuuringud on osutanud, et tugev ja usaldusväärne bränd toob nad majja ning stabiilselt kõrgel tasemel teenindus toob nad meie juurde tagasi. Oleme püüdnud pakkuda igaühele midagi ehk oleme küsimused kellele, mida ja kuidas enda jaoks väga selgeks mõelnud ja suutnud seda ka edukalt kommunikeerida. Millised välistegurid turismisektorit eelmisel aastal kõige enam mõjutasid? Eelmist aastat iseloomustas nõudluse kasv ning üheks põhjuseks oli kindlasti Tallinna kui sihtkoha turvalisus võrreldes maailma poliitilise ja loodusliku rahutusega. Ettevõtted on madalseisu ületamas see elavdas tööreisimist ja toitis konverentsiturgu. Võrreldes lähinaabritega on Tallinna üldine madalam hinnatase endiselt atraktiivne ja hotellide ülisoodsad hinnad andsid lisapõhjust Tallinna kasuks otsustada. Suure tõusu tegi läbi Vene turg Venemaal on teinud Foto: erakogu tubli tööd EAS ja ettevõtted on ise samuti aktiivsed, nii ka Sokos Hotel Viru. Lastega peredele on loodud uusi objekte ning lastega perede osakaal kasvas vähemalt meie hotellis päris korralikult, osalt kindlasti ka meie peretubade tõttu. Millised plaanid on Viru Hotellil käesolevaks ja järgmiseks aastaks? Kõrge täituvus ja konkurentsisituatsioon panevad pidevalt tegelema Viru kui Eesti kõige suurema hotelli uuendamisega. Nii renoveeriti sel kevadel põhjalikult 8 standardtuba, vastavalt klientide soovidele ehitati eelmisel aastal juurde saunaga de lux tube ja peretube ning ka järgmistel aastatel see töö jätkub. Peretoad on kindlasti üks meie populaarsuse põhjus, sest vähe on kohti, kus mahuks mugavalt samasse tuppa kasvõi viieliikmeline pere. Uuendatud on ka konverentsitehnikat ja restoranide sisustust, nii et kogu maja vastaks kliendile antavale hea teeninduse lubadusele. Uutest toodetest on laialdast rahvusvahelist meedia- ja külastajate huvi äratanud Eesti esimene hotellimuuseum Viru hotell ja KGB, mis kuulub ka Tallinn211 kultuuripealinna programmi. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 211