RAHAPAKKUMISE STATISTIKA RAHVUSVAHELISED KONTSEPTSIOONID KOHALDAMINE EESTI RAHA- JA FINANTSTURU KONTEKSTIS. Kadri Ojasalu Eesti Pank 1
|
|
- Rosa Crawford
- 6 years ago
- Views:
Transcription
1 RAHAPAKKUMISE STATISTIKA RAHVUSVAHELISED KONTSEPTSIOONID KOHALDAMINE EESTI RAHA- JA FINANTSTURU KONTEKSTIS Kadri Ojasalu Eesti Pank 1 Eestis on juba aastaid avaldatud rahvusvahelisele infotarbijale suunatud rahanäitajaidagregaate. Tähelepanu rahvusvahelise statistika metoodiliste soovituste rakendamise analüüsile on senini jäänud paraku tahaplaanile. Kuna üldtunnustatud standardid, eelkõige Rahvusvahelise Valuutafondi soovitused, pole jäigad reeglid, vaid pigem suunavad juhised, siis rõhutatakse vajadust kohaldada rahvusvahelise metoodika põhimõtteid lähtudes iga riigi eripärast. Antud artikli eesmärgiks jääbki selgitada, milline on Eesti raha- ja finantsturu spetsiifika ning kuidas on üldtunnustatud rahvusvahelised statistikakontseptsioonid rakendatavad rahanäitajate määratlemiseks Eestis. Vastuste leidmisel on abiks Eesti pangandus- ja rahandussektori statistika aastatel Analüüsitavate andmete lühike aegrida ning äärmiselt dünaamiline finantskkeskkond Eestis ei võimalda teha põhjapanevaid hinnanguid pikemas perspektiivis. Püüdluseks on järelduste tegemine senistest arengutest ning olemasolevast situatsioonist, mida arvesse võtta rahapakkumise statistika metoodikas. Raha mõõde Teadaolevalt tuuakse raha mõiste määratluses välja neli klassikalist funktsiooni: vahetusühiku, väärtuse kandja, arvestusühiku ja maksestandardi ülesannetes. Nimetatud funktsioone täpsustavad järgmised kriteeriumid: (1)üleüldine või seadustatud tunnustatus maksevahendina, (2)fikseeritud nominaalne väärtus, (3)ülekantavus, (4)madalad transaktsioonikulud, (5)jagatavus piisavalt väikesteks osadeks, (6)olematu või väga lühike viitaeg likviidsuse avamisel, (7)madal tulusus. Kuna finantsvarad omavad toodud kriteeriumite järgi reastatutena erinevat rahalisuse (moneyness) määra, siis on rahvusvahelised standardid tõmmanud mõttelise piirjoone laia rahana vaadeldavate finantsvarade ning ülejäänud finantsinstrumentide ja varade kategooriate vahele. Samas pole tegemist jäiga eralduspiiriga, vaid pigem paindliku tõlgendusalaga, kus tuleb jälgida antud majanduskeskkonna eripära ning vastavate instrumentide rolli selles, et otsustada mida antud finantsruumis laia raha mõiste alla lugeda ja mida mitte. Lisaks rahanäitajate määratluse varieeruvusele majandusruumide geograafilises kontekstis lisandub ajamõõde, mis sunnib ümberhindama laia raha komponente pidevalt areneval finantsturul. Tüüpiliste rahakomponentide osas, kodumaine ringluses olev sularaha ja likviidsed hoiused, ei jäta rahvusvahelised standardid palju interpreteerimisruumi. Lähtudes sularaha ja likviidsete hoiuste 2 tavapärasest määratlusest on need alati raha põhikomponentideks. Keerulisem on tuvastada raha olemust kaubeldavates finantsinstrumentides. Kuigi rahaturufondide osakud omavad rahvusvaheliste standardite kontekstis valdavalt raha iseloomu, siis Eesti tingimustes on tegemist väga uue instrumendiga, mille järelturul on lühike ajalugu ning piiratud ulatus. Siingi tuleks lähemalt uurida, millistele raha kriteeriumitele kohaliku päritoluga rahaturuosakud vastavad. Veelgi olulisemat sisulist analüüsi nõuavad rahaloomes osalevate institutsioonide poolt emiteeritavad lühiajalised võlainstrumendid. Euroopa Liidus ja muudel arenenud finansturgudel arvestatakse selliseid 1 Esitatud on autori isklik arvamus, mis ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega. 2 Likviidseteks hoiusteks laia raha mõistes loetakse esmajoones nõudmiseni- ja arveldushoiuseid, kuid ka valdavat osa tähtajalistest, säästu- ja välisvaluutahoiustest, mille sularahaks vahetamine ei kaasa märkimisväärseid lisakulutusi või ajalist viivitust. 121
2 instrumente laia raha osana, kuna neid saab suhteliselt lühikese viivitusajaga sularahaks vahetada ja/või nõudmiseni hoiusele kanda. Eesti tingimustes vajavad lühiajaliste võlainstrumentide raha tunnused kindlasti põhjalikumat uurimist. Samas on Eesti pankadele kehtestatud kohustusliku reservi baasi arvestamisel juba aastaid sisse loetud lisaks klientide hoiustele ka emiteeritud võlakirjad. Seega on võlakirjad reaalselt juba raha komponentidena arvesse võetud ning nendega kaasnevad likviidsusriskid maandatud läbi kohustusliku reservi nõude arvestusbaasi. Raha emiteeriv vs raha hoidev sektor Rahvusvahelises metoodikas eristatakse raha emiteerivat ja raha hoidvat sektorit. Neist esimesse kuuluvad riigi keskpank, kommertspangad ja muud hoiuseid või hoiuste ekvivalente-substituute kaasavad institutsioonid (näiteks rahaturufondid) ning teise ehk raha hoidvasse sektorisse kõik ülejäänud kodumaised institutsioonid välja arvatud keskvalitsus. Rahamassi määratlemiseks on vaja näha, kui palju raha on emiteeriva sektori poolt paisatud majandusse, ehk raha hoidvasse sektorisse. Teiselt poolt ilmneb läbi kodumaiste nõuete see, kui suures ulatuses on rahaloomesektor finantseerinud ülejäänud majandust. Siinjuures pole keskvalitsust majandussektorina täielikult välja jäetud ning hoolimata keskvalitsuse spetsiifisest rollist majanduselus, kajastuvad viimase nõuded ja kohustused rahaloomesektori ees netosummana. Sellises lähenemises on rahvusvaheliste standardite autorid toetunud empiirikale, mis on näidanud, et keskvalitsuse käitumine raha hoidva institutsioonina erineb teistest majandussektoritest, ega allu enamasti makromajanduslikele mõjutustele, milleks on majanduse tõusu- või langusfaas, intressimäärade ja valuutakursi muutused jmt. Keskvalitsuse ainulaadne roll majanduses on teisalt tingitud finantseelarve kujunemise omapärast, kulutusotsuste poliitilistest või muudest sageli mitte-kasumlikest motiividest aga ka sularaha juhtimise eripäralisest tehnikast. Lisaks eelnevale on toonitatud vajadust tõmmata selge eralduspiir raha- ja fiskaalpoliitika vahele. Tuginedes rahvusvahelisele metoodikale on ka Eestis järgitud keskvalitsuse käsitlemist nn mittetavapärase majandussektorina, eristades keskvalitsuse näitajad teistest sektoritest või vaadeldes viimase kohustusi ja nõudeid rahaloomesektorile netobaasil. Samas on Eesti kontekstis tõstatatud küsimus üldvalitsussektori, st keskvalitsus koos kohalike omavalitsustega, vaatlemisest tervikliku valitsussektorina, millele kohaldada erireegleid statistilises tähenduses. Küsimus kesk- ja omavalitsustasandi erinevast käsitlusest metoodikas on küll piisavalt üheselt määratletud rahvusvahelistes standardites, kuid kinnitust toodud väite paikapidavusele kindlas majanduspoliitilises ruumis peaks tooma täiendav analüüs. Väga olulise tähtsusega on rahvusvahelises metoodikas residentsuse kontseptsioon. Residentsuse üldmõistes rõhutatakse nn majandusliku huvi peamise asukoha põhimõtet, siiski lähtutakse reaalses andmete kogumise ja klassifitseerimise praktikas konkreetsematest kriteeriumitest, milleks on juriidiliste isikute puhul nende registreerimiskoht 3 ning füüsiliste isikute puhul alaline elukoht. Majandusruumis ringleva raha määratlemiseks on oluline teada kus raha kasutatakse. Ideaalis peaks residentsuse mõiste põhimõttekindel rakendamine vältima statistilisi moonutusi, kuid paraku ei suuda reaalselt kasutatav insitutsiooni registreerimiskoha või eraisiku elukoha määratlus olla alati samane majandusruumiga, kus asub ettevõtte või eraisiku majanduslik huvi ehk koht kus ta valdavalt rahalisi vahendeid kasutab. Siin võib tekkida probleeme eelkõige off-shore ettevõtetega, mille põhitegevus on suunatud kodumaisele turule, kuid mis on maksusoodustuste saamise eesmärgil registreeritud madala maksumääraga piirkondadesse. 3 On olemas ka riike (nt Iirimaa), kus juriidiliste isikute residentsust määratletakse juhtimiskeskuse asukoha ning mitte registreerimisasukoha järgi. 122
3 Ka emigrantide Eestis asuvad hoiused, mida saavad vabalt kasutada kodumaal asuvad sugulased või pereliikmed, on sisuliselt kodumaisel turul kasutatavad rahalised vahendid, kuigi statistika kogumise käigus liigituvad sellised hoiused mitteresidentidele kuuluvaks ning peaksid jääma välja laia raha mõiste alt. Järelikult tuleb võimalikult tõese pildi saamiseks analüüsida mitteresidentidele kuuluvate rahalise vahendite olemust ja otstarvet. Ülaltoodud näited ilmestavad selgelt vajadust analüüsida majanduse eripära, et tuua välja võimalikud tegurid, mis võivad statistilisi näitajaid moonutada. Mõistagi pole statistika kogumise protseduurides võimalik täielikult kõiki erijuhtumeid arvestada ja nende põhjustatavaid moonutusi vältida. Seevastu andmete tõlgendamisel ja analüüsil on reaalse olukorra analüüsist ja erijuhtude teadvustamisest suur abi objektiivsemate järelduste tegemisel. Rahakomponentide määratlus Eesti kontekstis lähtudes rahvusvahelistest raha- ja finantsstatistika kontseptsioonidest Arvestades sularaha ja likviidsete hoiuste 4 üheseltmõistetavat määratlust raha põhikomponentidena nii rahvusvahelise raha- ja finantsstatistika metoodikas kui ka Eesti statistika ja analüüsikäsitlustes, siis koondub alljärgnev analüüs rahaturufondi osakute ja lühiajaliste võlakirjade vaatlemisele laia raha võimalike komponentidena Eesti kontekstis. Rahaturufondi osakud ilmusid Eestis finantsturule 1997 aastast. Novembris 2000 hõlmasid rahaturufondid (RTF) mahuga 1,3 miljardit krooni 3/4 investeerimisfondide turust. Eestis haldavad olemasolevaid RTF-e valdavalt krediidiasutuste konsolideerimisgrupi ettevõtted, millised on pangajärelevalve objektiks läbi Krediidiasutuste seaduse. Samas on kõigi fondivalitsejate tegevus reguleeritud investeerimisfondide seadusega, mille järelevalvet teostab Väärtpaberiinspektsioon. Seega on Eestis on olemas regulatiivsed struktuurid maandamaks RTF-de krediidiriske. Metoodikas defineeritud transaktsioonikulude kriteeriumist lähtudes võib Eestis hinnata kulusid RTF osakute likviidsuse avamisel madalaks. Teenustasud osakute müügi ja ostu korral valdavalt puuduvad või on ebaolulise suurusega. Osakuid saab lunastada enamasti ühe päeva jooksul st olulist ajalist viivitust likviidsuse avamisel pole. Samuti puudub RTF osakutel kindlaksmääratud lunastamistähtaeg, mistõttu likviidsus on alati tagatud emitendile tagasimüügi korral. Probleemiks teatud RTF osakute puhul on nende kõrge nominaalväärtus 5, mis vähendab kauplemisaktiivsust ning seega vahetustehingutes kasutatavust. Eestis on RTF osakute ligikaudne keskmine tulusus 4% aastas, mis on täiesti võrreldav rahaturu (hoiuste) intressimääraga. Kõrvale jätta ei tohiks ka funktsionaalset käsitlust, millega tuleb vaadelda RTF tegevust sisuliselt, mitte toetudes pelgalt nimefassaadile. Eriti tähendusrikas on selline lähenemine olukorras, kus RTF pole Eestis seadusandlusega muudest investeerimisfondidest eristatud. Kõigele lisaks on oluline, et RTF-d investeeriksid valdava osa ehk ligikaudu 90% oma vahenditest madala riskiga, likviidsetesse finantsvaradesse rahaturuinstrumentidesse, lühiajalistesse võlakirjadesse või hoiustesse. Eesti finantsstatistika andmetel moodustasid sularaha ja hoiused kodumaiste RTF-de koguaktivatest 2000 aastal keskmiselt ühe kolmandiku, ülejäänud 2/3 ulatuses on varad paigutatud likviidsetesse võlakirjadessekommertspaberitesse 6. Niisiis rahuldavad Eestis RTF-d ka aktivaportfelli struktuurilt 4 Likviidseteks hoiusteks laia raha mõistes loetakse esmajoones nõudmiseni ja arveldusdeposiite, kuid ka valdavat osa tähtajalistest, säästu- ja välisvaluutahoiustest, mille sularahaks vahetamine või arveldustes kasutatavaks tegemine ei kaasa märkimisväärseid lisakulutusi või ajalist viivitust. 5 Eestis on Rahaturufonde, mille osaku nominaal on EEK. 6 Investeerimisfondide sh. rahaturufondide aktivate struktuur on reguleeritud ka investeerimisfondide seadusega, et maandada võimalikke portfelliriske ning kindlustada fondi likviidsust. 123
4 rahvusvahelisi norme. Kui ülaltoodud kriteeriumite põhjal: rahaturule lähedane intressimäär, likviidne aktivaportfell ning madalad transaktsioonikulud ei selgu üheselt RTF olemus, siis soovitab Euroopa Keskpank kasutada täiendavalt hinna stabiilsuse testi (price certainty test). Hinna stabiilsuse testiga mõõdetakse RTF osakute hinna volatiivsust võrrelduna rahaturuintressi kõikumistesse. RTF-ks liigituvad need fondid, mille tulumäära volatiivsus on madalam võrreldes kodumaise rahaturu kolme kuu intressimäära volatiivsusega 7. RTF-ga on ka Eesti statistika- ja analüüsipraktikas hakatud üha enam arvestama, kaasates viimaste andmeid rahturuarengute jälgimisse. Vajalik on RTF-de järjekindel, kvalitatiivne jälgimine, et tagada emiteeritavate instrumentide sisuline vastavus rahakomponentide kriteeriumitele. Oluliselt enam vaieldav on lühiajaliste võlakirjade kaasamine raha komponentidena. Kuigi lühiajaliste võlakirjade turul on esimesed märgid väikeinvestoritele avanemise suunas võib seniseid arenguid võlakirjaturul vaadelda kui kitsa ja kinnise suurinvestorite ringi mängumaad. Seoses tehingu- ja muude teenustasude (nt väärtpaberikonto haldustasu) langetamisele väärtpaberivahendajate poolt 8, toimub sisenemisbarjääride alanemisega käsikäes mõningane lähenemine likviidsemale rahaturule. Samas ei kindlusta õhuke teisene turg alati võlakirjade likviidsust enne kustutustähtaja saabumist. Seega võivad ka lühiajalised ning madala riskiga võlakirjad osutuda koheselt mittekaubeldavaks. Seoses ebapiisava informatsiooni ja võlakirjade ebaregulaarse käibega on raske määratleda nende keskmist intressimäära. Äärmise ettevaatusega toob autor välja ligikaudse rahaloomeasutuste poolt emiteeritud lühiajaliste võlakirjade keskmise intressimäära hinnanguna 2000 aastal 4,8% 9. Kuna tegemist on valdavalt kinniste emissioonidega võib eeldada, et antud näitaja ei peegelda objektiivselt tegelikke turutrende. Finantsinstrumentide rahalisuse (moneyness) määra saab tinglikult hinnata ka käibeindeksi (assets turnover ratio) abil. Käibeindeks mõõdab rahakomponentide käibimise sagedust ehk tehingutes kasutatavuse määra. Allpooltoodud tabelis 1 on antud käibeindeksid tähtajaliste hoiuste, valuutahoiuste ja lühiajaliste võlakirjade lõikes. Täiendavalt on ära toodud mitteresidentide hoiuste käibeindeks, kuigi rahvusvahelise metoodika kohaselt mitteresidentide käes olevaid rahakomponente agregaatide koosseisu ei lülitata. Sedaenam on tabelist 1 hea järeldada, et mitteresidentide hoiuste käibeindeks ning seega kasutatavus tehingutes on selgelt madalam kui residentidel, kinnitades sellega rahvusvahelise metoodika paikapidavust Eesti kontekstis. Nii tähtajaliste kui ka valuutahoiuste käibekiirust arvestades on tegemist väga likviidsete rahakomponentidega. Näha on ka lühiajaliste võlakirjade käibeindeksi kasvu trendi, kuigi need jäävad ikkagi oluliselt maha hoiuste vastavatest näitajatest. Kuna rahaturufondide detailsemad andmed polnud autorile kättesaadavad, olgu siinkohal ära toodud üheainsa, so rahaturufondi A+ osakute käibekiirus 2000 aastal, milleks oli 3,54. Ootuspäraselt paigutub antud rahaturufondi osak selle näitajaga likviidsuse skaalal hoiuste ja lühiajaliste võlakirjade vahele. Võlakirjaturu hetke arengustaadiumit arvestades on lühiajaliste võlakirjade kaasamine raha komponentide hulka tõenäoliselt enneaegne. 7 Eesti rahaturufondide A+ ja Optiva Rahaturufondi osakute puhul oli näitaja 2000 aasta kolmandas kvartalis väiksem ühest ning seega võiks need rahaturufondid volatiivsuse kriteeriumi baasil justkui raha komponentide hulka lugeda, siiski on need arvutused tehtud ebatäiuslike andmete alusel, mistõttu tulemustesse tuleks suhtuda teatud ettevaatusega, sedaenam võttes arvesse Eesti turu ebaküpsust ja suurt dünaamikat. Ülejäänud RTF hinna volatiivsuse hindamiseks andmed üldse puudusid. δ ( log V t ) d = Volatiivsuse hindamise valem: δ ( rt ) 8 Eesti Väärtpaberite keskdepositoorium ja Tallinna väärtpbaberibörsi poolt muudeti hinnakirja 2000 aasta lõpus. 9Arvutused on tehtud lihtsa aritmeetilise keskmise baasil. Allikaks on pankade ressursiaruandlus. 124
5 T a b e l 1 Hoiuste ja võlakirjade käibeindeksid Tähtajalised hoiused 10,8 17,9 10,2 8,8 Valuutahoiused 6,1 6,6 6,1 7,2 Lühiajalised võlakirjad 0,6 0,95 1,3 2,2 Mitteresidentide hoiused 8,8 5,9 5,9 4,3 1 Käibeindeks arvutatakse suhestades hoiuste aasta deebetkäive aastakeskmisesse jääki. Mitteresidentide roll ja mõju Eesti rahaturule Üldjuhul välistatakse rahvusvahelise raha- ja finantsstatistika metoodikas agregaatide koosseisust mitteresidentide nõuded kodumaistele rahaloomeasutustele. Erandideks võivad olla riigid, kus on palju emigrante-mitteresidente, kelle rahalistest vahendidest oluline osa on suunatud kodumaale. 10 Reeglina eeldatakse mitteresidentide puhul, et viimaste nõuded rahaloomesektorile ei realiseeru valdavas osas siseturul ning seetõttu välismaalaste käsutatavad rahanõuded kodumaise inflatsiooni ning SKP kasvuga hästi ei korrelleeru. Tegelikkuses tekib siin palju küsimusi ning eriti selliste rahanõuete osas, mis on paigutatud kodumaises vääringus. Siiski, IMF raha- ja finantsstatistika metoodilistes soovitustes rõhutatakse vajadust lähtuda residentsuse ning mitte valuutaprintsiibist. Eestis on mitteresidentide kaasamist rahapakkumise mõõtmisel argumenteeritud arvukate off-shore firmade olemasoluga. Selline lähenemine võib olla teatud perioodide vaatlemisel tõepoolest õigustatud, kuna off-shore firmade osakaal on olnud tuntav. Siiski tuleb arvestada muutunud keskkonda, kus off-shore ettevõtete äriedu on oluliselt piirama hakanud nii 1999 aastal vastuvõetud tulumaksuseadus 11, õiguskaitseorganite elavnenud tegevus ärimahhinatsioonide paljastamisel (konsultatsioonifirma Divec juhtum) ning vajadus kindlustada oma ettevõtte laitmatu reputatsioon välispartnerite silmis. Kas mitteresidentidele kuuluvatel hoiustel on oma eripära võrreldes kodumaiste hoiustega ning kui, siis milles seisnevad need erinevused? Alljärgnevalt uuritakse mitteresidentsetele klientidele (v.a välismaa pangad) kuuluvate hoiuste struktuuri aasta keskmistena. Kuna tehtava analüüsi eesmärgiks on hoiuste struktuurilised tunnused ja mitte absoluutmahud ning nende mahtude kasvu või kahanemise põhjused, siis pole siin ka arvesse võetud inflatsiooni ega muid makromajanduslikke mõjureid % 20% 40% 60% 80% 100% Äriühingud Eraisikud Finantsasutused Avalik sektor Joonis 1. Kliendigruppide osakaalud mitteresidentide hoiustes 10 IMF uurimuse kohaselt kajastasid 150 riigist 17 mitteresidentide osa rahaagregaatides, sh Austria, India, Türgi, Liibanon, Portugal, USA. 11 Tulumaksuseadus(15.dets.1999) 22. Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu maksutamine. 125
6 Ülaltoodud jooniselt 1 on näha, et etteaimataval kombel domineerivad mitteresidentsete kliendigruppide osas äriühingud ja eraisikud. Kuigi välismaa äriühingutele kuuluvate hoiuste maht on absoluutsummas kasvanud, siis osakaal on vähenenud eraisikute ja finantsasutuste kasuks (vt joonis1). Võimalik, et selliste mitteresidentsete äriühingute proportsiooni vähenemise põhjuseks on teatud määral ka off-shore firmade tegevuse tagasitõmbumine. Samas on üsna loomulik, et alternatiivsete ning tulusamate rahakasutusvõimaluste avardumisel (hoiuste kõrge alternatiivkulu tingimustes) eelistavad firmad hoiustele äriinvesteeringuid, väärtpabereid jms vastupidiselt konservatiivsematele eraisikutele. Mitteresidentide hoiused moodustavad keskmiselt 1/6-1/8 kõigist klientide hoiustest (vt tabel 2). Vaadeldud aastate läbilõikes on märgata mitteresidentide hoiuste osakaalu pidevat tõusu, vastavalt 12,6 protsendilt 1997 aastal 16,4 protsendini 2000 aastal. Nii kodumaised kui välismaised kliendid hoiavad valdava osa deposiitrahast likviidsetel arveldus-/nõudmiseni hoiustel. Kuigi üle kogu kliendisektori hoiavad välismaised kliendid võrreldes residentidega oma rahalisi vahendeid pisut meelsamini nõudmiseni hoiustel, siis erasektori, s.o äriühingute ja eraisikute, puhul eelistavad residendid ikkagi nõudmiseni hoiuseid suhteliselt enam kui mitteresidendid. Välismaalastest eraisikute puhul torkab silma nõudmiseni hoiuste kahanev populaaarsus. T a b e l 2 Kliendi hoiuste struktuur hoiuseliikide ja residentsuse järgi (protsentides) Resid. Mitteresid Resid. Mitteresid. Resid. Mitteresid. Resid. Mitteresid.. Klientide hoiused kokku 87,4 12,6 87,3 12,7 86,1 13,9 83,6 16,4 Nõudmiseni hoiuste osakaal Sh äriühingud eraisikud Kroonihoiuste osakaal Sh äriühingud eraisikud Nõudmiseni kroonihoiuste osakaal Sh äriühingud eraisikud 62,0 81,1 69,1 84,0 74,9 88,0 60,2 64,2 63,2 71,0 73,4 62,3 25,9 22,8 40,1 20,4 19,1 25,5 * Keskmised on leitud dekaadi andmete baasil. 54,6 76,0 56,6 82,1 74,5 84,5 52,5 58,2 50,4 60,1 69,7 58,8 22,9 22,1 39,2 14,8 15,0 22,0 54,0 74,4 58,5 79,3 76,4 81,5 52,5 57,7 51,6 55,9 74,2 54,5 16,6 15,9 35,4 11,7 12,3 20,0 53,2 70,7 59,8 78,4 73,7 81,8 53,8 54,0 54,2 56,3 77,5 37,7 13,1 12,0 22,1 10,2 10,9 13,0 Eesti krooni hoiustamise eelistustes valitseb märkimisväärne erinevus mitteresidentide ja residentide vahel. Kui kodumaised kliendid hoiavad oma rahalistest vahendidest ligikaudu 80% rahvuslikus vääringus ehk Eesti kroonides, siis mitteresidendid piirduvad siin paarikümne protsendiga Selgelt on näha (vt tabel 2) valuutatunnuse 12 alusel eristumise süvenemist ehk mitteresidentide kroonihoiuste osakaalu vähenemist ajas. Uurides põhjalikumalt mitteresidentset erasektorit näeme, et välismaalastest eraisikud talletavad suhteliselt suurema osa oma hoiustest kroonides, kui seda teevad äriühingud (vt tabel 2). Niisiis on kroonihoiuste osakaalude erinevus eriti silmatorkav kodumaiste ja välismaiste äriühingute puhul. Kroonihoiuste väga madal proportsioon välisettevõtete likviidsusportfellis viitab sellele, et Eesti majandusruumis kehtivas vääringus ehk Eesti kroonides arveldavad mitteresidendid oluliselt vähesemal määral kui residentidest äriühingud. Seega võiks järeldada, et mitteresidentsed firmad hoiavad Eestis põhiliselt välisvääringus arveldusraha. 12 Siinkohal ei ole mõeldud valuutaprintsiibi jälgimist rahakomponentide liigitamisel, vaid olulise tunnusliku erinevuse väljatoomist residentide ja mitteresidentide hoiustamiskäitumises. 126
7 Eraisikute puhul on märgata pigemini pikemaajaliste ning kõvades valuutades hoiustatavate vahendite juurdekasvu. Oluliselt ning ühesuunaliselt on vähenenud mitteresidentidele kuuluvate nõudmiseni kroonihoiuste osatähtsus ehk Eesti turul käibivate kõrglikviidsete rahaliste vahendide osa. Seega on mitteresidentide osatähtsuse kasv hoiuste üldmahus küll toimunud, kuid pigemini vähemlikviidsete ja aeglasemalt käibivate valuuta- ja tähtajaliste hoiuste arvelt. T a b e l 3 Kodumaiste ja välismaiste klientide hoiuste osakaalud välisvaluutade lõikes (protsentides) residendid Mitteresidendiresidendiresidendiresidendid residendid Mitte- residendid Mitte- residendid Mitte- Kokku USD 58,13 60,98 51,61 57,22 45,63 47,51 49,41 47,52 DEM 27,52 27,45 33,07 29,78 34,17 30,87 22,52 16,89 EUR 2,10 1,81 3,50 2,69 9,07 13,83 16,22 29,07 FIM 4,15 2,95 4,56 3,49 4,67 3,05 4,81 2,44 RUB 1,29 1,65 0,33 0,77 0,07 0,26 0,09 0,19 Muu 6,82 5,16 6,94 6,04 6,39 4,48 6,96 3,88 * Aasta keskmised osakaalud on leitud kuuandmete alusel Välisvääringute lõikes eelistavad kodumaised hoiustajad Saksa marka, millega Eesti kroon on fikseeritud, suhteliselt enam kui mitteresidendid (vt tabel 3). Välismaa kliendid seevastu hoiavad residentidest meelsamini oma raha rublades ning alates 1999 aastast (peale Euroopa Rahaliidu käivitumist) ka eurodes. Huvitav on täheldada, et FIM osakaal residentidel on kõrgem kui mitteresidentidel. Dollarite osatähtsus nii residentidel kui mitteresidentidel on ühesuur moodustades umbes poole kõigist valuutahoiustest. Mitteresidentide hoiuste käibekiiruse järgi (vt tabel 1) on näha, et see on siiski madalam kui residentidel, viidates sellega mitteresidentide hoiuste vähem sagedasemale kasutatavusele tehingutes võrreldes kodumaiste klientide hoiustega. Siit võiks koondjäreldusena väita, et residentsuse lõikes esineb hoiuste struktuuris erinevusi, mis peegeldavad välishoiuste madalamat likviidsust ja aeglasemat käibekiirust, kusjuures toodud lahknevused näitavad süvenevat trendi ajas. Valitsussektori spetsiifika rahaturul Rahvusvahelises metoodikas vaadeldakse keskvalitsust kui neutraalset sektorit, mis ei kuulu raha emiteerivate institutsioonide ega ka raha hoidva sektori kilda. Keskvalitsuse spetsiifiline käsitlus tugineb argumentidele, millega omistatakse keskvalitsusele poliitilisi funktsioone ning eeldatakse, et poliitilise võimu teostajal puuduvad teistele kasumile orienteeritud majandusagentidele omased käitumismotiivid. Samas on uuemad lähenemised hakanud selgelt eristama keskvalitsust ja kohalikke omavalitsusi. Viimaste puhul ei rakendata erireegleid ning kohalike omavalitsuste hoiuseid vaadeldakse sarnaselt teiste majandussektoritega lülitades need brutosummana rahapakkumise koosseisu. Siiski on IMF andmetel olemas väheseid riike, kus keskvalitsuse hoiused lülituvad rahaagregaatidesse. 13 Alljärgnevalt võrreldakse valitsuse ja teiste sektorite rahanõuete dünaamikat, et selgitada kas ka Eestis joonistub välja valitsuse, sh eelkõige keskvalitsuse, spetsiifika. Uurimisobjekti on 13 Selliste riikide hulka kuuluvad näiteks Alzeeria, Austria, Bahrein, Saksamaa, Paraguai, Ühendatud Araabia Emiraadid. 127
8 laiendatud ka riiklikele ettevõtetele, millega tuleb vaatluse alla kogu avalik sektor. Siinkohal analüüsitakse keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse spetsiifikat võrreldes muude kliendisektoritega ning nagu juba eelpool mainitud võetakse eritähelepanu alla ka riiklike ettevõtete sektor. Joonis 2. Hoiuste maht sektorite lõikes (mln.kr) Finantseerim isasutused Füüsilised isik u d 1 - R iikliku d e ttevõtted 2 - O m avalitsused Keskvalitsus Eraõiguslikud ju riid ilis e d is ik u d Üldjoontes on nii keskvalitsuse kui ka kohaliku omavalitsuse osakaal rahakomponentides pidevalt langenud aasta keskmisena moodustasid keskvalitsuse ning kohaliku omavalitsuse rahanõuded vastavalt 15,4% ja 6,2%, seevastu 2000 aastaks olid näitajad kahanenud 5,3% ning 1,6%-le. Seejuures on erasektor jõudsalt proportsioone riigi arvelt kasvatanud. Veelgi enam, ülaltoodud dekaadiandmete põhjal koostatud jooniselt (vt joonis 2) on näha mitte üksnes riigi osatähtsuse langus proportsionaalselt vaid isegi absoluutnäitajates. Uuritavaks põhiküsimuseks on riigi- ja erasektori erinevused monetaarsete varade dünaamikas. Siinkohal näitab joonis 2 kohati pigem vastanduvaid kui pelgalt ebasünkroonseid liikumisi. Huvitav on märkida, et Eestis on kogu avalikule sektorile, hõlmates endas keskvalitsust, kohalikke omavalitsusi kui ka riiklikke ettevõtteid, omane märkimisväärne sarnasus rahanõuete dünaamikas. Teooria kohaselt peaks avalikus sektoris käituma spetsiifikale vastavalt üksnes keskvalitsus. Siit võiks järeldada, et Eesti on avaliku sektori homogeensuse mõttes erilaadne ning sellele võiks tähelepanu pöörata ka rahvusvahelise statistika metoodiliste soovituste rakendamisel. Erasektori alamgruppide no eraisikud, eraõiguslikud juriidilised isikud kui ka finantseerimisasutused rahavahendid peegeldavad selgelt samasuunalist dünaamikat ajas, moodustades ühtse raha hoidva sektori tuumiku. Alljärgnevas korrelatsioonitabelis vaadeldakse erinevate kliendigruppide vahelist seost rahakomponentide dünaamikas. Esineb silmatorkav erinevus erasektori ja riiklike institutsioonide vahel. Kõik erasektori kliendirühmad näitavad vastassuunalist dünaamikat riigisektori vastavate alamrühmadega või vastupidi avalik sektor liigub vastassuunaliselt erasektorile. Erasektori kliendigruppide (finantsasutused, füüsilised isikud ja juriidilised isikud) siseselt on tugev positiivne korrelatsioon, mis viitab rahanõuete samasuunalisele liikumisele sektori piires. Seejuures võib teatud homogeensust täheldada ka riikliku sektori 128
9 raames, kus vastastikused seosekordajad on positiivsed. Samas on huvitav tõdeda, et erinevalt teooriast lähevad rahakomponentide dünaamikalt Eestis kõige ilmekamalt erasektorile vastupidises suunas riiklike ettevõtete näitajad. Põhjuseid võib olla mitmeid. Esiteks, kui riiklike ettevõtete sektori taga on väike arv suurettevõtteid, millega kaasneb suur volatiivsus, siis omab näitaja vähest üldistusvõimet üle sektori kui terviku. Teiseks, riiklikud ettevõtted on Eestis suure spetsiifikaga lähtudes oma turupositsioonist (riiklik monopol) või on kogu sektori dünaamika mõjustatud poliitilistest teguritest (erastamine). T a b e l 4 Residentidest kliendisektorite hoiuste korrelatsioonitabel ( ) Eraõiguslik juriidiline isik Finants asutus Füüsiline isik Keskvalitsus Omavalitsused Riiklikud ettevõtted Eraõiguslik juriidiline isik 1,000 0,876 0,988-0,226-0,111-0,535 Finantsasutus 0,876 1,000 0,902-0,140-0,014-0,496 Füüsiline isik 0,988 0,902 1,000-0,194-0,055-0,543 Keskvalitsus -0,226-0,140-0,194 1,000 0,658 0,284 Omavalitsused -0,111-0,014-0,055 0,658 1,000 0,295 Riiklikud ettevõtted -0,535-0,496-0,543 0,284 0,295 1,000 N=216 Toodud korrelatsioonid (vt tabel 4) näivad õigustavat senipraktiseeritud lähenemist valitsussektorile kui tervikule, eristamata selles keskvalitsuse ning kohalike omavalitsuste kirjeid. Rahvusvahelist metoodikat toetab era- ja riigisektorite vaheliste erisuste ilmnemine ning märkimisväärne homogeensus sektori siseste kliendigruppide vahel. Siiski pole antud analüüs piisav lõplike järelduste tegemiseks, kuigi pakub loodetavasti mõtlemisainet rahvusvaheliste statistikakontseptsioonide järgimisel. Kokkuvõte Hoolimata rahadefinitsiooni hägustumisest moodsas ja innovaatilises finantskeskkonnas on rahapakkumise statistiline määratlemine ning rahvusvaheliste metodoloogiliste aluste järgimine endiselt väga oluline majandusagentide informeerimise aspektist. Antud artikli rõhuasetus on finantsinstrumentide analüüsil nende rahalisuse määratlemisel ning mitteresidentide ning valitsussektori rolli analüüsimisel raha hoidvate sektoritena. Järeldustes tõdeb autor, et raha komponendina võiks täiendavalt kaasata rahaturufondide osakud, seevastu kui lühiajaliste võlakirjade puhul näib tänane hetk selleks veel liiga varajane olema. Raha hoidvate sektorite uurimisel ilmnes ka Eesti arvandmete baasil valitsuse ning mitteresidentide spetsiifika, õigustades sellega rahvusvahelise metoodikaga ettenähtud erikäsitlust. Ülaltoodud uurimuse tulemusena võib järeldada, et Eesti finantskeskkond on sobiv rahvusvaheliste metoodiliste põhimõtete rakendamisele rahanäitajate määratlemisel. Kasutatud kirjandus 1. Euro area monetary aggregates:conceptual reconciliation exercise, European Central Bank. July Edwards, Franklin R.: The New Finance: Regulation and Financial Stability, Washington Galbis, Vincent: The IMF s Statistical systems in context of Revision of the United Nations a system of National Accounts. Washington, D.C Monetary and Financial Statistics Manual, IMF Probst, Christian: Collective Investment Institutions MMFs and other CIIs. Joint Vienna Institute,
10 Summary INTERNATIONAL STANDARDS FOR MONEY SUPPLY STATISTICS APPLICATION IN ESTONIAN MONETARY AND FINANCIAL CONTEXT Kadri Ojasalu Bank of Estonia 14 Despite the vagueness of money definition in modern, innovative financial environment, the economic agents still need clear indicators and measures on dynamics of money supply aggregates. In accession to developed economies and financial markets Estonia needs to strengthen international investors and organisations confidence towards its domestic financial environment. One option, aimed at higher reliability of our status on international level, is dissemination of monetary and financial indicators according to the international standards. Banks are still the dominant financial intermediaries on Estonian financial market. Therefore no special attention is put on institutional issues or matters concerning financial intermediaries issuers of monetary liabilities. The main topics handled are rather focused on instrumental issues. More precisely, the following question has been risen Whether money market funds shares and short-term bonds in Estonia have to be included in broad money or not? Short analysis made in current paper indicates that inclusion of money market funds shares should widen the definition of broad money. Short-term bonds on the contrary still seem to be fairly illiquid instruments and mainly because of thin secondary market and relatively high entry-barriers. Secondly, the role of non-residents and government sector was handled in order to clarify whether their behaviour responds to the presumptions of specificity in the methodology. Empirical data revealed a high consistency of actual conduct of non-residents and government sector with statements in the theory. Non-resident clients tend to hold considerably higher proportion of their deposits in foreign currency then resident depositors. In addition, the turnover ratio of non-residents deposits turned to be lower from respective indicator by residents. Concerning the role of the government sector, both central government and local governments agent s conduct as depositors correlated negatively with other economic sectors, indicating their particular nature as money holders. An interesting finding indicated nonfinancial public enterprises very similar dynamics with government sector. Hence, in Estonia the whole public sector shows high uniformity. In other words, nonresidents and public sector entities have their specific features and should therefore not be treated as typical money holding sectors. In conclusion, no considerable contradictions were found between internationally accepted methodological principles of conducting monetary statistics and the actual situation in Estonian monetary and financial market. Therefore all contributions towards better observance of international statistics standards concerning monetary aggregates should be promoted. 14 The views expressed in this article are those of the author and do not necessarily reflect the official view of Bank of Estonia. 130
Muuseumide statistika. Kutt Kommel analüütik
Muuseumide statistika Kutt Kommel analüütik Muuseumide definitsioon Muuseum on ühiskonna ja selle arengu teenistuses olev mittetulunduslik, alaline, külastajatele avatud institutsioon, mis hariduse, teaduse
More informationRavimi kõlblikkusaeg ja säilitustingimused. Laivi Saaremäel
Ravimi kõlblikkusaeg ja säilitustingimused Laivi Saaremäel 30.05.2014 Mis on kõlblikkusaeg? See on ajaperiood, mille jooksul võib eeldada, et ravimi kvaliteet on tagatud, kui seda säilitatakse ettenähtud
More informationAvaliku sektori ressursikasutuse analüüs riigi saldoandmike põhjal aastatel
Avaliku sektori ressursikasutuse analüüs riigi saldoandmike põhjal aastatel 2006-2012 Analüüsi koostaja: SA Eesti Koostöö Kogu Analüüsi tellija: Rahandusministeerium Analüüs on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist
More informationLisa 1. EESTI VÕISTLUSTANTSU LIIDU treeneritele kutsekvalifikatsiooni omistamise ÕPPEKAVA. TREENER I, II ja TREENER III ASTE
EESTI VÕISTLUSTANTSU LIIDU treeneritele kutsekvalifikatsiooni omistamise ÕPPEKAVA Lisa 1. TREENER I, II ja TREENER III ASTE TREENER I ja II ASTE BAASKURSUS Vastavalt EVTL treeneritele kutsekvalifikatsiooni
More informationÜHTSE FINANTSARVESTUSE SÜSTEEMI OLULISUS MAJANDUSPOLIITILISTE OTSUSTE LANGETAMISEL LIITUDES EUROOPA LIIDUGA
ÜHTSE FINANTSARVESTUSE SÜSTEEMI OLULISUS MAJANDUSPOLIITILISTE OTSUSTE LANGETAMISEL LIITUDES EUROOPA LIIDUGA Sissejuhatus Kaja Lutsoja, Margus Lutsoja Tallinna Tehnikaülikool OECD majanduspoliitilised soovitused
More informationÜlevaade OECD teaduse, tehnoloogia ja tööstuse teemalistest raportitest Ülevaate koostaja: Kadri Raudvere, SA Eesti Teadusagentuur
Ülevaade OECD teaduse, tehnoloogia ja tööstuse teemalistest raportitest 2014-2015 Ülevaate koostaja: Kadri Raudvere, SA Eesti Teadusagentuur Tartu 2016 Ülevaade põhineb OECD poolt ingliskeelsetena välja
More informationAVALIKU SEKTORI HÕIVE JA SELLE DÜNAAMIKA EESTIS JA TEISTES OECD RIIKIDES
Sisekaitseakadeemia Finantskolledž Liia Pajusaar AVALIKU SEKTORI HÕIVE JA SELLE DÜNAAMIKA EESTIS JA TEISTES OECD RIIKIDES Lõputöö Juhendaja: Indrek Saar, PhD Tallinn 2017 SISEKAITSEAKADEEMIA LÕPUTÖÖ ANNOTATSIOON
More informationEESTI REISIKORRALDUSETTEVÕTETE SUHTELINE MAKSEJÕULISUS JA TEGEVUSE TÕHUSUS AASTATEL
Tartu Ülikool Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Riin Õnnis EESTI REISIKORRALDUSETTEVÕTETE SUHTELINE MAKSEJÕULISUS JA TEGEVUSE TÕHUSUS AASTATEL 2008 2011 Bakalaureusetöö Juhendaja: lektor
More informationSeiretulemused: soojuslik mugavus ja piirete toimivus
Seiretulemused: Click to edit Master title style soojuslik mugavus ja piirete toimivus Targo Kalamees 1, Leena Paap 1, Kalle Kuusk 1, Tallinna Tehnikaülikool Tõnu Mauring 2, Jaanus Hallik 2, Margus Valge
More informationTallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut. Diagrammid ja nende kasutamine Excel 2016 näitel Seminaritöö
Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut Diagrammid ja nende kasutamine Excel 2016 näitel Seminaritöö Autor: Delvis Ramot Juhendaja: Kairi Osula Tallinn 2016 Sisukord 1. Sektordiagramm... 3 2. Joondiagramm...
More informationEUROOPA LIIDUS MAKSUSTATAKSE JÄTKUVALT TARBIMIST
EUROOPA LIIDUS MAKSUSTATAKSE JÄTKUVALT TARBIMIST Anu Lill Statistikaamet Euroopa Liidu uuemad liikmesriigid maksustavad enamjaolt tarbimist, vanad aga tulu ja omandit. Neljateistkümnes, ehk ligikaudu pooltes
More informationEESTI SEAKASVATAJATE TOOTLIKKUS AASTATEL PRODUCTIVITY OF ESTONIAN PIG FARMS IN THE YEARS OF
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Berit Kraus EESTI SEAKASVATAJATE TOOTLIKKUS AASTATEL 2006 2012 PRODUCTIVITY OF ESTONIAN PIG FARMS IN THE YEARS OF 2006 2012 Bakalaureusetöö Maamajandusliku
More informationKomisjoni otsus seoses juhtumiga EE/2012/1352: Eesti konkreetsetes mobiiltelefonivõrkudes häälkõne lõpetamine
EUROOPA KOMISJON Brüssel,10/8/2012 C(2012) 5811 Eesti Konkurentsiamet (EKA) Auna 6 10317 Tallinn Eesti Kontaktisik: hr Märt Ots peadirektor Faks: +372 667 2401 Lugupeetud hr Ots Teema: Komisjoni otsus
More informationMasinloetavate avaandmete esitamine Lennuameti näitel
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut IDU40LT Kajar Karuauk 042373IABB Masinloetavate avaandmete esitamine Lennuameti näitel bakalaureusetöö Juhendaja: Enn Õunapuu Phd
More informationTTÜ EESTI MEREAKADEEMIA. Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Eero Naaber EESTI LAEVANDUSSEKTORI KONKURENTSIVÕIME TUGEVDAMINE Magistritöö Juhendaja: MSc. Marek Rauk TALLINN 2014 Deklareerin,
More informationTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut Aleksandr Kozlov Teose originaalsuse ja loomingulisuse kriteerium Magistritöö Juhendaja: lektor Addi Rull, LL.M Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus...
More informationRIIGIVALITSEMISE JA E-RIIGI STSENAARIUMID
Arenguseire Keskus RIIGIVALITSEMISE JA E-RIIGI STSENAARIUMID 2018 Arenguseire Keskus Lossi plats 1a,15165 Tallinn riigikogu.ee/arenguseire arenguseire@riigikogu.ee 1 Riigivalitsemise ja e-riigi stsenaariumid
More informationTuru suurus, potentsiaalsete klientide hulk, võrdlus muude sektoritega
TRÜKITÖÖSTUS NORRA Ülevaade turusuundumustest ja -võimalustest Turu suurus, potentsiaalsete klientide hulk, võrdlus muude sektoritega Norra on arenenud, jõukas ja soovitud turg paljudele eksportijatele.
More informationTeostatavusuuring innovatsioonipoliitika nõudluspoole meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks Eestis
Innovation studies Teostatavusuuring innovatsioonipoliitika nõudluspoole meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks Eestis 23 2014 Teostatavusuuring innovatsioonipoliitika nõudluspoole meetmete väljatöötamiseks
More informationEluasemeturu tsüklifaaside analüüs Euroopa riikide ja tsükli indikaatorite hindamine Eesti näitel
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Veronika Aus Eluasemeturu tsüklifaaside analüüs Euroopa riikide ja tsükli indikaatorite hindamine Eesti näitel Magistritöö
More informationEURO KASUTUSELEVÕTU ARUANNE
Eesti Pank Bank of Estonia EURO KASUTUSELEVÕTU ARUANNE 1 veebruar 2009 SAATEKS Eesti ühinemisel opa Liiduga oli opa ühisraha euro võimalikult kiire kasutuselevõtt nii meie soov kui ka kohustus. Soov euro
More informationKLASTRIPROGRAMMI VAHEHINDAMINE. Pille Mihkelson, Tanel Rebane, Ewen Peters, Karel Lember
KLASTRIPROGRAMMI VAHEHINDAMINE Pille Mihkelson, Tanel Rebane, Ewen Peters, Karel Lember Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus...5 Klastriprogramm...6 Klastriprogrammi vahehindamise uurimisküsimused ja osalevad
More informationTõnis Vilu ÖKOKRIITILISE ANALÜÜSI VÕIMALUSTEST UKU MASINGU LOODUSTEKSTI MÄLESTUSI TAIMEDEST NÄITEL. Magistritöö
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Kirjanduse ja teatriteaduse osakond Tõnis Vilu ÖKOKRIITILISE ANALÜÜSI VÕIMALUSTEST UKU MASINGU LOODUSTEKSTI MÄLESTUSI TAIMEDEST
More informationoleopator G Maasse paigaldatav õlipüüdur l Klaasplast I klassi õlipüüdur vastavalt standardile EN 858 Tootesertifikaat Eraldusvõime Materjal
oleopator G l Klaasplast I klassi õlipüüdur vastavalt standardile EN 858 OLEOPATOR G on õlipüüdurite sari, mis on ette nähtud õlise sademevee puhastamiseks olukordades, kus kehtivad kõrged puhastusnõuded.
More informationNÕUDLUSPOOLSE INNOVATSIOONIPOLIITIKA ROLL INNOVAATILISE TEGEVUSE EDENDAMISEL ETTEVÕTLUSSEKTORIS ÖKOINNOVATSIOONIDE NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Epp Kaasik NÕUDLUSPOOLSE INNOVATSIOONIPOLIITIKA ROLL INNOVAATILISE TEGEVUSE EDENDAMISEL ETTEVÕTLUSSEKTORIS ÖKOINNOVATSIOONIDE NÄITEL Magistritöö
More informationKrediidi kulukuse määr aitab teha keerulisi valikuid krediidimaailmas
Krediidi kulukuse määr aitab teha keerulisi valikuid krediidimaailmas Helen Korju-Kuul Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna peaspetsialist Krediidi võtmine on muutunud aina keerukamaks,
More informationRaul Eamets Jaanika Meriküll Majgrit Kallavus Kalev Kaarna Triin Kask
Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arendustöö nõustamisteenus Teadmistepõhise majanduse suunas liikumiseks vajaliku tööjõu- ja koolitusvajaduse väljaselgitamise uuring Raul Eamets
More informationEESTI MOBIILSIDESEKTORI ETTEVÕTETE VÕRDLUSANALÜÜS ELISA EESTI ASi, EMT ASi JA TELE 2 EESTI ASi NÄITEL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusarvestuse instituut Juhtimisarvestuse õppetool Martin Lips EESTI MOBIILSIDESEKTORI ETTEVÕTETE VÕRDLUSANALÜÜS ELISA EESTI ASi, EMT ASi JA TELE 2 EESTI
More informationKONKURENTSIVÕIME ANALÜÜS BERLIN-CHEMIE MENARINI EESTI OÜ NÄITEL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus Tiina Laur KONKURENTSIVÕIME ANALÜÜS BERLIN-CHEMIE MENARINI EESTI OÜ NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Silver Toompalu, MSc Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...
More informationOSAKAPITALI SISSEMAKSETA ASUTATUD OSAÜHINGUTE JÄTKUSUUTLIKKUSE HINDAMINE
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusarvestuse instituut Finantsarvestuse õppetool Jane Sõmmer OSAKAPITALI SISSEMAKSETA ASUTATUD OSAÜHINGUTE JÄTKUSUUTLIKKUSE HINDAMINE Magistritöö Juhendaja:
More informationUuringu autor. Toimetajad. Tõlkijad. Oxera Consulting Ltd. Maris Järve ja Erik Tomberg, Dussan tõlkebüroo
Uuringu autor Oxera Consulting Ltd Toimetajad Maris Järve ja Erik Tomberg, Dussan tõlkebüroo Tõlkijad Jane Linde, Pia Kurro, Anne Tihaste ja Airi Rosenberg, Dussan tõlkebüroo Käesolev raport on avaldatud
More informationEesti IT sektori innovatsioonisüsteemi analüüs Kokkuvõte
Eesti IT sektori innovatsioonisüsteemi analüüs Kokkuvõte Tarmo Kalvet (Sihtasutus Archimedes ja Poliitikauuringute Keskus PRAXIS) Tarmo Pihl (Sihtasutus Archimedes) Marek Tiits (Sihtasutus Archimedes)
More informationENTERPRISE ESTONIA NORWAY MIS ON SEKTORI BRAND? MILLEKS ESTONIAN PARTNERSHIP PLATFORM?
ENTERPRISE ESTONIA NORWAY MIS ON SEKTORI BRAND? MILLEKS ESTONIAN PARTNERSHIP PLATFORM? SEKTORI BRAND VAJADUS MILLEKS ON VAJALIK SEKTORI BRAND On väga oluline et Eesti sektorid on branditudmeile kes me
More informationMAJANDUSE SEKTORAALNE STRUKTUUR JA SELLE TRENDID OECD RIIKIDES
Tartu Ülikool Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Jürgen Joamets MAJANDUSE SEKTORAALNE STRUKTUUR JA SELLE TRENDID OECD RIIKIDES Bakalaureusetöö Juhendaja: prof. Jüri Sepp Tartu 2014 Soovitan suunata
More informationKOLMANDA SEKTORI RESSURSID JÄRVAMAAL
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Marit Sarapuu KOLMANDA SEKTORI RESSURSID JÄRVAMAAL Magistritöö Juhendaja: lektor Merike Kaseorg Tartu 2014 Soovitan suunata kaitsmisele.. (lektor
More informationAastaaruanne ,5E 7,5E
Aastaaruanne 2014 30 6E E 3,5E 6E E E 80 100% 53% E 6E 7,5E Euroopa Keskpank, 2015 Postiaadress: 60640 Frankfurt am Main, Saksamaa Telefon: +49 69 13440 Veebisait: www.ecb.europa.eu Kõik õigused on kaitstud.
More informationDiagrammid ja nende kasutamine Excel 2016 näitel
Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut Diagrammid ja nende kasutamine Excel 2016 näitel Seminaritöö Autor: Delvis Ramot Juhendaja: Kairi Osula Tallinn 2015 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev
More informationNutikas spetsialiseerumine - kitsaskohtade ja uute võimaluste analüüs. Eesti Arengufond
Nutikas spetsialiseerumine - kitsaskohtade ja uute võimaluste analüüs Eesti Arengufond Vahearuanne 19.06.2013 S Sisukord 1. Kitsaskohtade analüüsi struktuur 4 2. Kasvualade ühised kitsaskohad 6 3. IKT
More informationMurrete lauseehitus ja selle uurimine. Kristel Uiboaed, Liina Lindström
Murrete lauseehitus ja selle uurimine Kristel Uiboaed, Liina Lindström Kristel Uiboaed töötab Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis eesti murrete teadurina. Tema uurimisteemad on tihedalt
More informationEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 23. detsember 2016 (OR. en) Jeppe TRANHOLM-MIKKELSEN, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 23. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0413 (COD) 15819/16 UD 281 ETTEPANEK Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa
More informationEesti inimvara raport (IVAR): võtmeprobleemid ja lahendused 2010
Eesti inimvara raport (IVAR): võtmeprobleemid ja lahendused 2010 Säästva arengu komisjon Eesti inimvara raport (IVAR): võtmeprobleemid ja lahendused 2010 Raportöör Eesti Koostöö Kogu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus
More informationHindamise vajalikkus arengukoostöö tõhususe mõõtmisel: Eesti-Gruusia näitel
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Rahvusvaheliste suhete õppetool Keit Spiegel Hindamise vajalikkus arengukoostöö tõhususe mõõtmisel: Eesti-Gruusia näitel Magistritöö
More informationNAFTAREOSTUSEST PÕHJUSTATUD KAHJU KOMPENSEERIMISE RAHVUSVAHELISE FONDI ASUTAMISE RAHVUSVAHELINE KONVENTSIOON
NAFTAREOSTUSEST PÕHJUSTATUD KAHJU KOMPENSEERIMISE RAHVUSVAHELISE FONDI ASUTAMISE RAHVUSVAHELINE KONVENTSIOON Konventsiooniosalised, olles 29. novembril 1969. aastal Brüsselis vastu võetud naftareostusest
More informationEesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring 2012
Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring 2012 UURINGU LÕPPARUANNE Uuringut rahastati Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest Tartu 17. juuni 2013 Toimetaja: Marek Tiits Uuringu töögrupp: Kalev Kaarna, Kristjan
More informationEUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/121/EÜ, 18. detsember 2006,
30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 396/851 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/121/EÜ, 18. detsember 2006, millega muudetakse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist
More informationRiigi roll popmuusika tootmises, levitamises ning tarbimises Martin Cloonani teooria alusel ja Eesti raadiojaamade näitel
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Kristel Kaldma Riigi roll popmuusika tootmises, levitamises ning tarbimises Martin Cloonani teooria alusel ja Eesti raadiojaamade näitel
More information4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Seaduse mõjud... 59
Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad karistused) seletuskiri Sisukord 1. Sissejuhatus...
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN 405:2002 Hingamisteede kaitsevahendid. Ventiiliga filtreerivad poolmaskid gaaside või gaaside ja tahkete osakeste eest kaitsmiseks. Nõuded, katsetamine ja märgistus Respiratory protective
More information(Teatised) EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED EUROOPA KOMISJON
24.7.2014 ET Euroopa Liidu Teataja C 240/1 II (Teatised) EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED EUROOPA KOMISJON KOMISJONI TEATIS Suunised soovituslike standardlitsentside, andmekogumite
More informationMAKSEJÕUETU TÖÖANDJA ETTEVÕTTE ÜLEMINEKU MÕJU TÖÖLEPINGUTELE
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL Kaido Künnapas MAKSEJÕUETU TÖÖANDJA ETTEVÕTTE ÜLEMINEKU MÕJU TÖÖLEPINGUTELE Magistritöö Juhendaja dots dr (iur) M. Muda Tartu 2010 SISUKORD KASUTATUD
More informationEesti lõbusõidulaevade konkurentsieelised
LIVINGLAB TÖÖTOA KOKKUVÕTE: ALUSMATERJAL EESTI LÕBUSÕIDULAEVADE TURUNDAMISEKS VENEMAAL Dokument koondab Venemaa ajakirjanike ja paadituru ekspertide hinnangud ja ettepanekud 10. juulil 2017. aastal toimunud
More informationAksel Kirch Eesti Euroopa Liidus: tagasivaade läbi sotsioloogia peegli
Aksel Kirch Eesti Euroopa Liidus: tagasivaade läbi sotsioloogia peegli Sissejuhatuseks Eesti lähiajaloo kaks olulist pöördepunkti: taasiseseisvumine ja liitumine Euroopa Liiduga (koos NATO liikmeks saamisega)
More informationKOOLIÕPIKUD KUI ERINEVA MAAILMAVAATE KUJUNDAJAD: EESTI AJALOO GÜMNAASIUMIÕPIKUTE NÄITEL ( )
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool David Arutyunyan KOOLIÕPIKUD KUI ERINEVA MAAILMAVAATE KUJUNDAJAD: EESTI AJALOO
More informationTARTU ÜLIKOOL. Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut. Siu Etti
TARTU ÜLIKOOL Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut Siu Etti Insuldi ja peaaju traumaga patsientide funktsionaalne sõltumatus statsionaarse taastusravi alguses ja lõpus. Functional independence of
More informationÜLEVAADE RAHAPESU ANDMEBÜROO TEGEVUSEST AASTAL
AASTARAAMAT 2017 1 ÜLEVAADE RAHAPESU ANDMEBÜROO TEGEVUSEST 2017. AASTAL TALLINN 2018 SISUKORD EESSÕNA...................................................... 4 1. RAHAPESU ANDMEBÜROOST......................................
More informationMaailmamajandus: kasvu võimalikkusest pärast kriisi
Eesti Pank Bank of Estonia Andres Sutt Maailmamajandus: kasvu võimalikkusest pärast kriisi Pärnu Finantskonverents 16. aprill 2009 Maailmamajandus on loodud kasvama 2 2007: hea aasta Allikas: IMF WEO Database
More informationEesti rahvusvaheline konkurentsivõime 2010 AASTARAAMAT
RIIGIKANTSELEI Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime 2010 AASTARAAMAT Eesti konkurentsivõime maailma 58 riigi ja Euroopa Liidu 24 liikmesriigi võrdluses Tallinn, detsember 2010 Väljaande koostas: EKI juhtivteadur
More informationSotsiaalministeeriumi toimetised nr 8/2006. Vaesus ja selle mõõtmine. Vaesuse suundumused Eestis.
Poliitikaanalüüs Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 8/2006 Vaesus ja selle mõõtmine. Vaesuse suundumused Eestis. Ene-Margit Tiit * Vaesus on oluline sotsiaalne probleem kogu maailmas, sealhulgas ka arenenud
More informationMajandus- ja Kommunikatsiooniministeerium EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020 EESSÕNA Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on tänapäeval üks peamisi tööriistu mistahes majandus- ja eluvaldkonna konkurentsivõime
More informationSõnavõtt Detroidi Haridusseltsi KODU 85. aastapäeval, 8. oktoobril 2011.a.
Sõnavõtt Detroidi Haridusseltsi KODU 85. aastapäeval, 8. oktoobril 2011.a. Austatud Detroidi haridusseltsi liikmed, Daamid ja härrad, Head kaasmaalased, Suur tänu, et kutsusite mind tänasele kokkusaamisele.
More informationEurosüsteemi ekspertide aasta detsembri makromajanduslik ettevaade euroala kohta 1
Eurosüsteemi ekspertide 2016. aasta detsembri makromajanduslik ettevaade euroala kohta 1 Euroala majanduse elavnemine peaks edaspidi jätkuma üldjoontes kooskõlas 2016. aasta septembri makromajanduslikus
More informationTARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool Greete-Kristiine Kuru ÄRIÜHINGUÕIGUSE ÜHTLUSTAMINE EUROOPA LIIDUS JA SELLE MÕJU EESTI ÕIGUSELE Magistritöö Juhendaja dr. iur.
More informationEesti eurole ülemineku plaan
Eesti eurole ülemineku plaan 9.versioon Oktoober 2010 Sisukord SISSEJUHATUS... 3 TEEKOND RAHALIIDUNI... 5 MAASTRICHTI KRITEERIUMID... 6 STABIILSUSE JA KASVU PAKT... 8 EURO KASUTUSELEVÕTU MÕJUD EESTILE...
More informationInfosüsteemide etalonturbe süsteemi ISKE rakendamise mõju IT riskidele Eesti avaliku sektori näitel
Tallinna Ülikool Informaatika Instituut Infosüsteemide etalonturbe süsteemi ISKE rakendamise mõju IT riskidele Eesti avaliku sektori näitel Magistriritöö Autor: Jurga Baranauskaite Juhendajad: Andro Kull
More informationCHANGEOVER OF THE QUARTERLY FINANCIAL ACCOUNTS IMPACT ASSESSMENT. Executive Summary TO ESA 2010 AND GUIDELINE ECB/2013/24:
WORKING GROUP ON FINANCIAL ACCOUNTS ECB-UNRESTRICTED 6 OCTOBER 2015 CHANGEOVER OF THE QUARTERLY FINANCIAL ACCOUNTS TO ESA 2010 AND GUIDELINE ECB/2013/24: IMPACT ASSESSMENT Executive Summary This report
More informationInternational Investment Position of Malta: 2016
21 March 2017 1100 hrs 050/2017 As at the end of 2016, the Maltese economy recorded a net International Investment Position of 4.7 billion. International Investment Position of Malta: 2016 Cut-off date:
More informationVÄIKESTELE JA KESKMISTELE ETTEVÕTETELE
EU PHARE BUSINESS SUPPORT PROGRAMME SME-FIT SME-FIT PROJECT SERTIFITSEERIMINE VÄIKESTELE JA KESKMISTELE ETTEVÕTETELE Sertifitseerimise mõiste Ametliku sertifitseerimise mõiste leiame ISO Guide No. 2 (1991)
More informationKogemused POCT INRanalüsaatorite. Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum Ühendlabor
Kogemused POCT INRanalüsaatorite valikul Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum Ühendlabor Patsiendimanuse testimise seadmed kliinikumis Saadetud e-kiri 29.05.12 Kliinikute direktorid; Kliinikute juhatajad;
More informationEESTI AKREDITEERIMISKESKUS ESTONIAN ACCREDITATION CENTRE
1/9 LISA Norma AS akrediteerimistunnistusele nr L183 ANNEX to the accreditation certificate No L183 of the Norma Ltd. 1. Akrediteerimisulatus katsetamisel on: Accreditation scope for testing is: EESTI
More informationEttepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,
EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 22.11.2016 COM(2016) 723 final 2016/0359 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse ennetava restruktureerimise raamistikke, uue võimaluse
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN 12572-2:2008 Artificial climbing structures - Part 2: Safety requirements and test methods for bouldering walls EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard EVS-EN
More informationEUROOPA LIIT 2005/0183 (COD) PE-CONS 3696/1/07 REV 1
EUROOPA LIIT EUROOPA PARLAMENT NÕUKOGU Brüssel, 9. aprill 2008 (OR. en) 2005/0183 (COD) PE-CONS 3696/1/07 REV 1 ENV 709 ENER 320 IND 134 TRANS 421 ENT 168 CODEC 1460 ÕIGUSAKTID JA MUUD DOKUMENDID Teema:
More informationKonjunktuur 1 (188) Eesti Konjunktuuriinstituut EESTI MAJANDUS- KLIIMA
Konjunktuur 1 (188) 9 8 7 6 5 4 3 2 1 MÄRTS 2014 HEA RAHUL- DAV HALB EESTI MAJANDUS- KLIIMA 1. Majanduse üldolukord 2014. a märtsis ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: märts 2014 2.1.
More informationVali riba pealt: View > Backgrounds ning lülita taustapilt WBBackground välja nii, et näeksid mudelit selgemalt.
Pumba valik Ülesande püstitus Selles näites kasutad sa WaterGEMS töövahendeid, et analüüsida pumba valikuga seotud tööprintsiipe ning energiakulu. Seejärel lood sa alternatiivse pumpade valiku, et uurida,
More informationDoktorantide teadustöö keele valikutest 1
Doktorantide teadustöö keele valikutest 1 Eve-Liis Roosmaa, Triin Roosalu, Peep Nemvalts Rahvuskeelte taandumine teaduses ja kõrghariduses teeb muret paljudele eurooplastele kõikjal, kus inglise keel pole
More information4. Tööturg. Ellu Saar Jelena Helemäe
4. Tööturg Ellu Saar Jelena Helemäe Tööturuintegratsioon on oluline valdkond, mille tähendus ei piirdu vaid majandusliku toimetulekuga, sest edukus tööturul soodustab ka inimese sotsiaalset ja kultuurilist
More informationMaavara kaevandamisõiguse tasu rakendamise analüüs, uued suunad ja ettepanek tasumäärade rakendamiseks aastatel
Maavara kaevandamisõiguse tasu rakendamise analüüs, uued suunad ja ettepanek tasumäärade rakendamiseks aastatel 2010 2015 Uurimuse aruanne Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI)
More informationROYAL MONETARY AUTHORITY OF BHUTAN MONTHLY STATISTICAL BULLETIN
ROYAL MONETARY AUTHORITY OF BHUTAN MONTHLY STATISTICAL BULLETIN Macroeconomic Research and Statistics Department Vol. XVIl, No.3 March 2018 CONTENTS Preface....01 Bhutan s Key Economic Indicators..02 Table
More informationROYAL MONETARY AUTHORITY OF BHUTAN MONTHLY STATISTICAL BULLETIN
ROYAL MONETARY AUTHORITY OF BHUTAN MONTHLY STATISTICAL BULLETIN Department of Macroeconomic Research and Statistics Vol. XVIl, No.9 September 2018 CONTENTS Preface....01 Bhutan s Key Economic Indicators..02
More informationA Giant Producer, & An Emerging Giant Consumer/Investor. Hong Liang
A Giant Producer, & An Emerging Giant Consumer/Investor China s Role in Global Trade and Investment Hong Liang Chief Economist, Head of Research October, 2016 I China: A global manufacturing power house,
More informationROYAL MONETARY AUTHORITY OF BHUTAN MONTHLY STATISTICAL BULLETIN
ROYAL MONETARY AUTHORITY OF BHUTAN MONTHLY STATISTICAL BULLETIN Department of Macroeconomic Research and Statistics Vol. XVIl, No.11 November 2018 CONTENTS Preface....01 Bhutan s Key Economic Indicators..02
More informationSPETSIALISTIDELE MÕELDUD RIIGIHANKEMENETLUSTE SUUNISED
VEEBRUAR 2018 SPETSIALISTIDELE MÕELDUD RIIGIHANKEMENETLUSTE SUUNISED kõige levinumate vigade vältimiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavate projektide puhul 1 VASTUTUSE VÄLISTAMINE
More informationTÖÖTAJATE ÕIGUSTE KAITSE TÖÖANDJA TEGEVUSE ÜMBERKORRALDAMISEL MERLE MUDA
DISSERTATIONES IURIDICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 5 TÖÖTAJATE ÕIGUSTE KAITSE TÖÖANDJA TEGEVUSE ÜMBERKORRALDAMISEL MERLE MUDA TARTU 2001 DISSERTATIONES IURIDICAE UNIVERSITATIS TARTÜENSIS DISSERTATIONES
More informationEUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE. SKP täiendamine Edu mõõtmine muutuvas maailmas
ET ET ET EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 20.8.2009 KOM(2009) 433 lõplik KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE SKP täiendamine Edu mõõtmine muutuvas maailmas ET ET KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE
More informationPUUR- JA LÕHKETÖÖDE TEHNILISTE PARAMEETRITE JUHTIMISE VÕIMALUSTE ANALÜÜS PÕLEVKIVI ALLMAAKAEVANDAMISEL ESTONIA KAEVANDUSE TINGIMUSTEL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Energeetikateaduskond Mäeinstituut PUUR- JA LÕHKETÖÖDE TEHNILISTE PARAMEETRITE JUHTIMISE VÕIMALUSTE ANALÜÜS PÕLEVKIVI ALLMAAKAEVANDAMISEL ESTONIA KAEVANDUSE TINGIMUSTEL Bakalaureuse
More informationEesti vähiregistri andmete valiidsus aastatel
Eesti vähiregistri andmete valiidsus aastatel 1995 2008 Madleen Orumaa 1, Katrin Lang 1, Margit Mägi 2, Kersti Pärna 1, Tiiu Aareleid 3, Kaire Innos 3 Taust. Rahvastikupõhise vähiregistri andmeid kasutatakse
More informationVäline kvaliteedi kontroll- milline oleks optimaalne valik? Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum, Ühendlabor
Väline kvaliteedi kontroll- milline oleks optimaalne valik? Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum, Ühendlabor PT ülevaade, USA 2008 1946- New Jersey, Pennsylvania ja Delaware laboritevaheline võrdluskatse
More informationVIGADE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED LAOPROTSESSIDES MEDIQ EESTI OÜ NÄITEL
Timo Pällo VIGADE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED LAOPROTSESSIDES MEDIQ EESTI OÜ NÄITEL LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Transpordi ja logistika eriala Tallinn 2017 Mina,... tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud.
More informationThe Velocity of Money Revisited
The Velocity of Money Revisited Lawrence J. Lau Ralph and Claire Landau Professor of Economics, The Chinese Univ. of Hong Kong and Kwoh-Ting Li Professor in Economic Development, Emeritus, Stanford University
More informationRÜMBA TAILIHASISALDUSE ERINEVATE MÄÄRAMISMEETODITE VÕRDLUS SIGADEL
RÜMBA TAILIHASISALDUSE ERINEVATE MÄÄRAMISMEETODITE VÕRDLUS SIGADEL A. Põldvere, K. Eilart Sissejuhatus Eesti suuremates lihakombinaatides (AS Valga Liha- ja Konservitööstus, AS Rakvere Lihakombinaat, AS
More informationlainesurf Käsitöö surfilauad musasoovitused Olümpiatüdruk Ingrid Puusta Keenia ja Tenerife reisikirjad Jääsurf
lainesurf Käsitöö surfilauad DJ Karinsmatic musasoovitused Olümpiatüdruk Ingrid Puusta Keenia ja Tenerife reisikirjad Jääsurf #oneill #kalipso.ee #firstnameinthewater #sincethebeginning #wetsuitpioneer
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN 1089-3:2011 Transporditavad gaasiballoonid. Balloonide eristamine (välja arvatud vedelgaas). Osa 3: Värvide kodeerimine Transportable gas cylinders - Gas cylinder identification (excluding
More informationEesti kui reisisihi turundusstrateegia
Eesti kui reisisihi turundusstrateegia 2004-2006 Turismiarenduskeskus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus August 2004 Väljavõte: Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuskava 2004-2006. SISUKORD TURUNDUSSTRATEEGIA
More informationGlobal growth forecasts Key countries/regions,
Global growth forecasts Key countries/regions, 2014-2018 Percent 7 6 5 4 3 2 1 0 Developing Asia Sub-Saharan Africa Middle East and North Africa Latin America and the Caribbean United States Euro area
More informationKohtulahendite kogumik
Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (suurkoda) 6. oktoober 2015 * Eelotsusetaotlus Isikuandmed Füüsiliste isikute kaitse seoses nende andmete töötlemisega Euroopa Liidu põhiõiguste harta Artiklid
More informationLõppraport: Universaalse disaini kontseptsiooni rakendamise kaudu täieliku kaasamise saavutamine Mr Soren GINNERUP, Konsultant
. P-SG(2006)24 Final ap\rehab\ud\rd\2006\psg(2006)24 20.aprill 2007 PUUETEGA INIMESTE REHABILITATSIOONI JA INTEGRATSIOONI KOMITEE (OSALINE KOKKULEPE) Universaalse disaini Ekspertide Komitee (Ligipääsetavus)
More informationEesti julgeoleku temaatika Delfi veebiuudistes
Eesti julgeoleku temaatika Delfi veebiuudistes 2013 2014 Bakalaureusetöö ülevaade 1 OTTI EYLANDT Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala bakalaureus Sissejuhatus Eesti Kaitseministeerium tellib kaks korda
More informationKOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
EUROOPA KOMISJON Brüssel 20.9.2010 KOM(2010) 472 lõplik KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Euroopa lairibaühendus: investeering
More informationPRIVAATSUSÕIGUSE RIIVE PROPORTSIONAALSUSE HINDAMISE KRITEERIUMID EUROOPA LIIDU ÕIGUSES ELEKTROONILISE SIDE ANDMETE KAITSE VALDKONNA NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse osakond Kätlin Helena Sehver PRIVAATSUSÕIGUSE RIIVE PROPORTSIONAALSUSE HINDAMISE KRITEERIUMID EUROOPA LIIDU ÕIGUSES ELEKTROONILISE SIDE ANDMETE KAITSE VALDKONNA
More informationMajandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium AASTA MAJANDUSÜLEVAADE
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 21. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE Tallinn 211 Sisukord Makromajanduslik olukord... 3 Tööturg... 7 Töötlev tööstus... 14 Toiduainete ja jookide tootmine...
More information