Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga
|
|
- Asher Ward
- 6 years ago
- Views:
Transcription
1 Reg.kood K. A. Hermanni 8A TALLINN Tel , Fax TEL EEH EEP TELLIJA: TÖÖ NR: Nelja Energia AS Reg.kood Regati pst 1, Tallinn Tel , Fax PSC Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga ARUANNE Projekti põhitäitjad: Arvi Kupri Juhan Karlis Maksim Kalašnikov Laura Laas Jaanuar 2015 Empower AS K. A. Hermanni 8a Tallinn Tel Faks Registrikood e-post:
2 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga 2 Sisukord Eessõna... 3 Sissejuhatus Tuulepargi lähteandmed Projekteeritava võrgu nimipinge(te) ja kahe võimaliku skeemivariandi valik Tuulepargisisene elektrivõrk lahenduse valik Tuulepargi kõrgepingevõrk Kõrgepingevõrk läbi Kärdla (eksportkaablid) Ülekandevõrk Variantide ülevaade kv vahelduvvoolu ühendus Kärdlast Auleppa kV vahelduvvoolu ühendus Kärdlast Auleppa kv vahelduvvoolu ühendus Kärdlast Auleppa Tuulepargi sõlmalajaam asub Aulepas Hiiumaa jaotusvõrkude liitumispunkt Muud liitumisvõimalused Liitumine alalispingel Liitumine läbi Kärdla 150/330kV alajaama ja õhuliiniga üle Saaremaa Liitumine olemasolevate Eleringi sõlmalajaamadega Lõppsõna Kirjanduse loetelu... 40
3 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga 3 Eessõna Käesolev aruanne käsitleb Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumist põhivõrguga. Tuulepark paikneb 12 km kaugusel Hiiumaa rannikust ning selle moodustab kolm sektsiooni. Aruande raames on tehtud erinevate tuulepargi elektrivõrguga liitumise variantide analüüs ning hinnatud nende tehnilistele- ja majanduslikke nõuetele vastavust. Pakutud lahendused sisaldavad tuulepargi elektrivõrgu põhilisi tehnilisi parameetreid ja on mõeldud abimaterjalina investeerimisotsuse tegemisel ning võrguettevõtjaga liitumisprotsessis ning on hea alus tuulepargi elektrivõrgu tehnilise projekti koostamiseks. Arvi Kupri, Juhan Karlis, Maksim Kalašnikov, Laura Laas Tartu, jaanuar 2015
4 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga 4 Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on uurida Nelja Energia AS poolt elektrienergia tootmiseks kavandatava Loode-Eesti avamere tuulepargi tehnilisi aspekte liitumiseks põhivõrguga ja hinnata lähteülesandes toodud erinevate liitumisvariantide maksumusi. Käsitletavate küsimuste loetelu on järgmine: Tuulepargi kesk- ja kõrgepinge elektrivõrgu skeemi valik Tuulepargi elektrivõrgu töö- ja talitluskindlus Elektrienergia vajalik kvaliteet Tuulepargi elektrivõrgu ja liitumise maksumus
5 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga 5 1. Tuulepargi lähteandmed. Tuulepargi elektrivõrgu planeerimisel on aluseks võetud Hiiumaa avamere tuulepargi plaan, milles tuulikute asukohad on mereseire süsteemiomanikega kooskõlastatud. Tuulikute üldarvuks on hetkel planeeritud 159. Tuulepark rajatatkse aladele, kus mere sügavus ei ületa 30 m. Tuulepargis on kolm sektsiooni: Vinkovi II läänepoolseim, tuulikute arv on 45. Vinkovi I asub keskel, tuulikute arv on 58. Apollo asub Hiiumaa rannikult kirde suunas, tuulikute arv on 56. Tuulepargi rajamine eeldab kolme elektrivõrgu süsteemi osa projekteerimist ja ehitamist: Tuulepargi sektsiooni sisene keskpinge elektrivõrk (tuulikud- merealajaam) moodustatakse keskpinge merekaablitega. Tuulepargi kõrgepinge võrk (tuulepargi merealajaam-merealajaam või merealajaam tuulepargi saare/mandri sõlmalajaam) moodustatakse kõrgepinge mere- või maakaablitega. Tuulepargi ülekandevõrk (tuulepargi sõlmalajaam teised ülekandevõrgu alajaamad) moodustatakse kõrgepinge kaablitega ning õhuliinidega. Joonis 1. Loode-Eesti meretuulepark lähteülesanne [1]
6 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga 6 Tabel 1. Hiiumaa tuulepargi jaotus sektsioonideks. Tuulepark Vinkovi II Vinkovi I Apollo Kokku Tuulikute arv Koguvõimsus (MW) Summaarne tuulepargi võimsus on 954 MW. Tuulepargis planeeritaks kasutada Siemens SWT avameretuulikuid. Aktiivnimivõimsus on 6 MW, rootori diameeter on 154 m (18600 m 2 ) ning kõrgus on 197 m. Tuulikut käivitava tuule kiirus on 3 5 m/s, nimivõimsus saavutatakse kiirusel m/s, tuule piirkiirus on 25 m/s. Tuuliku trafo väljundpinge on 33 kv. [2] Joonis 2. Siemensi SWT tuulik [2]
7 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga 7 2. Projekteeritava võrgu nimipinge(te) ja kahe võimaliku skeemivariandi valik Tuulepargisisene elektrivõrk lahenduse valik Ühendusskeemi järgi liigitatakse keskpingevõrgud: radiaalvõrkudeks hargnevateks radiaalvõrkudeks ringvõrkudeks silmusvõrkudeks Joonis 3. Radiaal-, ring- ja silmusvõrk Tabel 2. Erinevate võrguskeemide eelised ja puudused [3] Skeem Eelised Puudused Radiaalvõrk Ringvõrk Silmusvõrk Skeemi lihtsus ja selgus Lihtne releekaitse Kõrgem elektrivarustuskindlus Parem pingepüsivus Väiksemad võimsuskaod Veelgi kõrgem varustuskindlus Veelgi parem pingepüsivus Veelgi väiksemad võimsuskaod Madal elektrivarustuskindlus Keerukas releekaitse Keerukas käit Keerukas ja kallis releekaitse Keerukas käit Tuulepargi planeerimisel pakuvad huvi kaks esimest skeemi liiki: radiaal- ja ringvõrk. Tänapäeval on maailmas tuuleparkides enim levinud radiaal keskpingevõrk (vt. Joonis 4). Skeemi põhilised eelised on lihtsus, odavus ja lihtne releekaitse, samas on puuduseks madalam elektrivarustuskindlus.
8 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga 8 Joonis 4. Tuulepargi radiaalkeskpingevõrk Walney 1 meretuulepark [4] Teine võimalik skeemi variant on ringvõrk (vt. Joonis 5). Võrgu põhiline puudus on keeruline releekaitse ning lisainvesteeringud. Samal ajal on olemas mitu eelist: kõrgem elektrivarustuskindlus väiksemad võimsuskaod - väljuv võimsus jaguneb ühtlasemalt Joonis 5. Tuulepargi ringkeskpingevõrk Greater-Gabbard meretuulepark [5]
9 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga 9 Käesolevale aruandele eelnenud TTÜ aruandes Hiiumaa avamere tuulepark ja selle liitumine elektrisüsteemidega vaadeldakse radiaalvõrgu varianti. Tuulepargi sektsiooni reas on 8 9 tuulikut, mille summaarne võimsus on kuni 50 MW. Iga tuulikute rea pikkus on 8 9 km ning nad on ühendatud järjestikku. [6] Käesolev aruanne lähtub tuuliku nimivõimsusest 6 MW, lisaks on pikemad ka tuulikute vahekaugused. Optimaalseks osutub samuti radiaalvõrk, kus on järjestikku ühendatud 3 5 tuulikut ning sektsiooni mere-alajaam asub tuulepargi keskel. Ühelt poolt langeb kogu skeemi töökindlus, kuid saame arvestada, et: tuulepargis järjestikku ühendatud ainult 3 5 tuulikut kaablite töökindlus on suur See tähendab, et tõenäoline seisaku aeg kogu tuulepargi ekspluatatsiooni aja jooksul, mis on põhjustatud keskpinge kaabli rikkest on väike ning võimalikud kommertskaod on väiksemad kui ringtoiteliiniks vajalikud lisainvesteeringud. Arvutused näitavad, et rikkesagedusel 1 rike 150km kohta aastas rikke likvideerimisajaga 60 päeva [Cigre töögrupp B ] ei ole ringtoiteliinid majanduslikult tasuvad kui tuulegeneraatorite arv fiidris jääb alla kuue. Majandusliku tasuvuse hindamisel on nüüd ja edaspidi tehtud lihtsustus tasuvusajaks on võetud 20 aastat energiahinna 50EUR/MWh juures. Konkreetse tootja valimisel võib rikke ilmnemise sagedust ja likvideerimisaegu täpsustada. Tabel 3. Ringtoiteliinide tasuvus Ringtoiteliinide tasuvus Maksumus (MEUR) Investeeringu maksumus fiidri kohta 1km 0,25 Saamata jääv tulu 4 tuuliku korral fiidri kohta 0,15 Saamata jääv tulu 5 tuuliku korral fiidri kohta 0,19 Saamata jääv tulu 6 tuuliku korral fiidri kohta 0,23 Saamata jääv tulu 7 tuuliku korral fiidri kohta 0,27 Saamata jääv tulu 8 tuuliku korral fiidri kohta 0,31 Samuti näitavad erinevate tuuleparkide kohta tehtud tasuvusarvutused, et generaatorite nimivõimsuste suurenemisel muutub nimipinge suurendamine majanduslikult tasuvamaks. Hetkel on kitsaskohaks avamere tuulikute keskpinge võrgu nimipinge suurendamisel asjaolu, et tootmises reaalselt puudub 33kV nimipingest suurema pingega painduv keerdkaabel, millega saaks teha ühenduse gondlisse. Tuulikute tootjate poolt on vastav teema aktiivselt arendamisjärgus, nii et edaspidisel projekteerimisel tasub seda täiendavalt täpsustada.
10 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga 10 Tabel 4. Tuulepargi fiidri arvutuslik nimipinge sõltuvalt koormusest Tuulikuid fiidri kohta Fiidri nimivõimsus korrigeeritud tootlikkusega [MW] Soovitatav arvutuslik nimipinge [kv] Käesolevas aruandes on kasutatud kahte XLPE 33 kv tüüpi merekaablit (vt. Joonis 6.): Fiidri lõpus kasutatakse kaablit, mille ristlõige on 3x95 mm 2 Cu ning läbilaskevõime kuni 20 MW. Selliselt saab järjestikku ühendada kolm 6 MW tuulikut. Fiidri alguses kasutatakse kaablit, mille ristlõige on 3x240 mm 2 Cu (läbilaskevõime 33 MW). Selliselt saab järjestikku ühendada viis 6MW tuulikut. Joonis 6. 19/33 (36) kv merekaabel [7] Tuulikutega ühendatavad kaablid peavad üldiselt olema mehaanilisele vibratsioonile hästi vastupidavad, seepärast kasutatakse nendena põhiliselt peenekiulisi vaskkaableid. Joonised 7-9 kujutavad tuulepargi sektsioonidesisest elektrivõrku. Lilla punktiiriga tähistatud 3x95 mm 2 vaskkaabel ning sinise punktiiriga 3x240 mm 2 vaskkaabel.
11 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga 11 Joonis 7. Tuulikute ühendamine Apollo sektsioonis Joonis 8. Tuulikute ühendamine Vinkovi I sektsioonis
12 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga 12 Joonis 9. Tuulikute ühendamine Vinkovi II sektsioonis Tabel 5. Tuulepargi sisesed kaablid Tuulepark 33 kv XLPE kaabel 33 kv XLPE kaabel 3x95 mm 2 Cu, km 3x240 mm 2 Cu, km Kaablite kogus kokku, km Apollo Vinkovi I Vinkovi II Kaablite kogus kokku, km
13 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga 13 Joonis 10. Tuulepargi keskpinge fiidri modellerimise tulemused. Tuulepark töötab täiskoormuse režiimil. (Apollo alajaam G6, G7, G8, H1, H2 tuulikud). Joonisel 10 on kujutatud tüüpse keskpingefiidri püsiseisundi elektrilist modelleerimist. Normaalrežiimil on kõik võrguparameetrid lubatud piirides ja skeem vastab normaaltalitluse nõuetele. Kaablite koormus ei ületa 90%, pinged asuvad lubatud piirides 1,00*UN > Usõlm > 1,11*UN. Aktiivvõimsuskaod on võrgus 0,32 MW, mis võrdub ~1% genereeritavast võimsusest Pgen =30 MW. Kaablite mahtuvusest tingitud reaktiivvõimsuse kompenseerimisel on arvestatud asjaoluga, et tuuliku enda reaktiivvõimsuse genereerimise võime on piisavalt suur (vt. joonis 11), et ka tühijooksul (tuule puudumisel) kogu mahtuvus kompenseerida. Joonis 11. SWT-6.0 PQ diagramm
14 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga Tuulepargi kõrgepingevõrk Eelnev analüüs näitas, et põhiliselt pakuvad huvi kaks varianti: tuulepargi sõlmalajaam asub Hiiumaal (Kanapeeksi-Kärdla piirkonnas, edaspidi Kärdla AJ) kuhu on tuulepargi merealajaamad on ühendatud. Liitumispunkt põhivõrguga on kas Hiiumaal või mandril Aulepas piirkonnas. Hiiumaa elektrivõrgu ringtoide tagatakse Kärdla AJ kaudu. tuulepargi sõlmalajaam asub mandril Aulepa piirkonnas. Tuulepargi merealajaamad on ühendatud otse Aulepa alajaama. Hiiumaa elektrivõrgu ringtoide tagamiseks on 3 võimalust: ehitatakse välja toiteliin merealajaamast ehitatakse välja eraldi toiteliin Aulepa AJ-st ehitatakse välja täiendav toiteliin Saaremaa Leisi AJ-st Kõrgepingevõrk läbi Kärdla (eksportkaablid) Merealajaamade ja Kärdla AJ vahelise kõrgepingevõrgu (töötavates avamere tuuleparkides enamasti tähistatud terminiga eksportkaablid ) nimipinge valiku arvutused andsid soovitavaks nimipingevahemikuks kV. Sama näitavad arvutused, et kommertskaod võimalikust rikkest ületavad oluliselt investeeringu maksumust, seega on vajalik iga sektsioon ühendada sõlmalajaamaga vähemalt kahe kaabliga. Nimipinge valimiseks kasutatakse universaalset valemit, mis sobib optimaalse nimipinge ligikaudseks hindamiseks alates pingest 35 kv ja üle selle U N = l P Siin P võimsus (MW), l liini pikkus (km). Nimipingete ökonoomseid piirkondi esitatakse tavaliselt piirikõveratena alternatiivsete pingepaaride vahel.
15 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga 15 Tabel 6. Tuulepargi mere- ja maakaablite nimipinge valik Ahel Lõigu pikkus [km] Fiidri nimivõimsus korrigeeritud tootlikkusega [MW] Soovitatav arvutuslik nimipinge [kv] Apollo-Kärdla 2 kaablit Apollo-Kärdla 1 kaabel Vinkovi1-Kärdla 2 kaablit Vinkovi1-Kärdla 1 kaabel Vinkovi2-Kärdla 2 kaablit 45 67,5 144 Vinkovi2-Kärdla 1 kaabel Vinkovi2-Vinkovi1 2 kaablit 15 67,5 119 Vinkovi2-Vinkovi1 1 kaabel Vinkovi1+2-Kärdla 2 kaablit ,5 172 Vinkovi1+2-Kärdla 1 kaabel Liinilõik Investeeringu maksumus kaabli kohta Kommertskaod riketest MEUR Investeeringu maskumus MEUR Lõigu pikkus km Apollo-Kärdla 187,17 34,8 29 Vinkovi I-Kärdla 187,17 34,8 29 Vinkovi II-Kärdla 290, Vinkovi I-Vinkovi II 96, Eeldame, et kaablid paigaldatakse kaevikusse üksteise kõrvale. Kaabli varjestus on mõlemast otsast maandatud. Parandustegureid ei arvestata. Kaablite mahtuvusest tingitud reaktiivvõimsustarbe vähendamiseks on otstarbekas hoida pingestatuna võimalikult väike arv kaableid. Pingetute kaablite pingestamisvalmidust saab samal ajal monitoorida varjestuse külge ühendatava transponderiga. Kaablite ristlõiked pingel 150kV kujunevad sel juhul vastavalt tabelile 7. Tabel 7. Eksportkaablite valik Ahel Fiidri nimivõimsus [MW] Kaabli koormusvool [A] Kaablile lubatud vool [A] Ristlõige [mm2] Apollo-Kärdla 2 kaablit Cu 630 Vinkovi1-Kärdla 2 kaablit Cu 630 Vinkovi2-Kärdla 2 kaablit Cu 400
16 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga Ülekandevõrk. Variantide ülevaade Kärdla AJ ja Eleringi ülekandevõrguga ühendamisel on esimene eeldus, et vastavalt võrgueeskirjale toimub sellistel võimsustel liitumine pingel 330kV. Arvutustest selgub, et ülekandevõrgu optimaalne nimipinge on vahemikus kV. Tabel 8. Kärdla ja Aulepa vaheliste kaablite nimipinge valik Ahel Lõigu pikkus [km] Fiidri nimivõimsus korrigeeritud tootlikkusega [MW] Soovitatav arvutuslik nimipinge [kv] Kärdla-Aulepa 2 kaablit Kärdla-Aulepa 3 kaablit Kärdla-Aulepa 4 kaablit Kaableid toodetakse kuni ristlõikeni 2500mm2. Paigaldusviisi ja varjestuse osas on eeldused eelnenuga analoogsed (mõlemast otsast maandatud). Tabel 9. Liitumiskaablite valik Skeem Kärdla-Aulepa 4 kaablit 150kV Kärdla-Aulepa 3 kaablit 220kV Kärdla-Aulepa 2 kaablit 330kV TP nimivõimsus [MW] Kaablite koormusvool [A] Kaabli lubatud vool [A] Ristlõige [mm 2 ] Cu Cu Cu 2000 Järgnevatel joonistel on Tabeli 9. Liitumiskaablite valik põhjal teostatud püsioleku elektrilised modelleerimised. Reaktiivvõimsuse kompenseerimise probleemideta reguleerimiseks erinevatel koormustel tuleb mingis osas ette näha reguleeritavaid kompensaatoreid näiteks STATCOM või SVC tehnoloogial. Trassi valikul on kaks võimalikku alternatiivi, kas Vormsist mööda või üle Vormsi. Tehniliselt ja majanduslikult on eelistatud üle Vormsi kulgev trass, kuna see on tunduvalt
17 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga 17 odavam ja võimaldab vajadusel Vormsil realiseerida varjestuse transponeerimist ning reaktiivvõimsuse kompenseerimist. 150 kv vahelduvvoolu ühendus Kärdlast Auleppa Joonis kV ülekandevõrgu arvutused koormustel 0MW (tühijooks).
18 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga 18 Joonis kV ülekandevõrgu arvutused koormusel 954MW (täiskoormus).
19 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga 19 Tabel 10. Eelarveline kalkulatsioon variandile 150kV Vormsist mööda ühik kogus ühiku hind MEUR kokku MEUR 3 ahelaline 330kV õhuliin Aulepa-Risti km 40 0,2 8,0 1 ahelaline 330kV õhuliin Risti-Kiisa km 60 0,2 12,0 Kiisa lahter (dupleks) tk 1 1,2 1,2 Aulepa AJ tk 1 8 8,0 330kV trafod tk 2 3,5 7,0 Aulepa 150kV jaotla tk 1 2 2,0 Muud liitumisega seotud rekonstrueerimised 32,0 150 kv Hiiumaa elektrivõrkude liitumine tk 1 1 1,0 Kärdla-Aulepa AC link Merekaablid 150kV Vormsist mööda 4x2000mm2 km 128 1,2 153,6 Maakaablid 150kV Vormsist mööda 4x2000mm2 km 92 0,6 55,2 reaktorid MVAr 340 0,015 5,1 kaod 3,2MW/kaablis MW/20a ,0 Kokku liitumistasu 313,1 Kärdla 150kV jaotla (8 lahtrit dupleks) tk 1 4 4,0 150kV export-kaablid merekaablid km 82 1,2 98,4 maakaablid km 70 0,6 42,0 Vinkovi 2 kaod 2x2MW MW/20a ,5 reaktorid MVAr 50 0,015 0,8 Vinkovi 1 kaod 2x1MW MW/20a ,8 reaktorid MVAr 60 0,015 0,9 Apollo kaod 2x1MW MW/20a ,8 reaktorid MVAr 60 0,015 0,9 Merealajaam 3 sektsiooni tk ,0 2 sektsiooni tk ,0 33kV maatriks (AL300, CU240 vmt) km 242 0,25 60,5 Kokku 4E võrgud 280,5 Investeering koos kadude maksumusega 593,6 Investeering 530,6 kaod 63,1
20 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga 20 Tabel 11.Eelarveline kalkulatsioon variandile 150kV üle Vormsi ühik kogus ühiku hind MEUR kokku MEUR 3 ahelaline 330kV õhuliin Aulepa-Risti km 40 0,2 8,0 1 ahelaline 330kV õhuliin Risti-Kiisa km 60 0,2 12,0 Kiisa lahter (dupleks) tk 1 1,2 1,2 Aulepa AJ tk 1 8 8,0 330kV trafod tk 2 3,5 7,0 Aulepa 150kV jaotla tk 1 2 2,0 Muud liitumisega seotud rekonstrueerimised 32,0 150 kv Hiiumaa elektrivõrkude liitumine tk 1 1 1,0 Kärdla-Aulepa AC link Merekaablid 150kV Vormsist mööda 4x2000mm2 km 64 1,2 76,8 Maakaablid 150kV Vormsist mööda 4x2000mm2 km 156 0,6 93,6 reaktorid MVAr 340 0,015 5,1 kaod 3,2MW/kaablis MW/20a ,0 Kokku liitumistasu 274,7 Kärdla 150kV jaotla (8 lahtrit dupleks) tk 1 4 4,0 150kV export-kaablid merekaablid km 82 1,2 98,4 maakaablid km 70 0,6 42,0 Vinkovi 2 kaod 2x2MW MW/20a ,5 reaktorid MVAr 50 0,015 0,8 Vinkovi 1 kaod 2x1MW MW/20a ,8 reaktorid MVAr 60 0,015 0,9 Apollo kaod 2x1MW MW/20a ,8 reaktorid MVAr 60 0,015 0,9 Merealajaam 3 sektsiooni tk ,0 2 sektsiooni tk ,0 33kV maatriks (AL300, CU240 vmt) km 242 0,25 60,5 Kokku 4E võrgud 280,5 Investeering koos kadude maksumusega 555,2 Investeering 492,2 kaod 63,1
21 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga kV vahelduvvoolu ühendus Kärdlast Auleppa 220kV pingel on maksimaalne koormusvool 24750A, seega on vajalikud vähemalt 3 kaablit ristlõikega 1600mm 2. Kompenseerimist vajava mahtuvusliku reaktiivenergia jaoks tuleb paigaldada reaktorid mahus 3x75MVAr Kärdlasse ja 220kVAr Auleppa. Joonis kV ülekandevõrgu arvutused koormusel 954MW.
22 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga 22 Joonis kV ülekandevõrgu arvutused koormusel 0MW.
23 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga 23 Tabel 12.Eelarveline kalkulatsioon variandile 220kV üle Vormsi ühik kogus ühiku hind MEUR kokku MEUR 3 ahelaline 330kV õhuliin Aulepa-Risti km 40 0,2 8,0 1 ahelaline 330kV õhuliin Risti-Kiisa km 60 0,2 12,0 Kiisa lahter (dupleks) tk 1 1,2 1,2 Aulepa 330kV jaolta tk 1 8 8,0 Aulepa 330/220kV trafod tk 2 3,5 7,0 Aulepa 220kV jaotla tk 1 8 8,0 Kärdla 220kV jaotla tk 1 8 8,0 Muud liitumisega seotud rekonstrueerimised 32,0 150 kv Hiiumaa elektrivõrkude liitumine tk 1 1 1,0 Kärdla-Aulepa AC link Merekaablid 220kV Vormsist mööda 3x1600mm2 km 48 1,8 86,4 Maakaablid 220kV Vormsist mööda 3x1600mm2 km 117 1,2 140,4 reaktorid MVAr 460 0,015 6,9 kaod 1,85MW/kaablis MW/20a ,3 Kokku liitumistasu 343,2 220kV trafod tk 2 3,5 7,0 Kärdla 150kV jaotla (8 lahtrit dupleks) tk 1 4 4,0 150kV export-kaablid merekaablid km 82 1,2 98,4 maakaablid km 70 0,6 42,0 Vinkovi 2 kaod 2x2MW MW/20a ,5 reaktorid MVAr 50 0,015 0,8 Vinkovi 1 kaod 2x1MW MW/20a ,8 reaktorid MVAr 60 0,015 0,9 Apollo kaod 2x1MW MW/20a ,8 reaktorid MVAr 60 0,015 0,9 Merealajaam 3 sektsiooni tk ,0 2 sektsiooni tk ,0 33kV maatriks (AL300, CU240 vmt) km 242 0,25 60,5 Kokku 4E võrgud 287,5 Investeering koos kadude maksumusega 630,7 Investeering 571,4 kaod 59,3
24 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga 24 Tabel 13. Eelarveline kalkulatsioon variandile 220kV Vormsist mööda ühik kogus ühiku hind MEUR kokku MEUR 3 ahelaline 330kV õhuliin Aulepa-Risti km 40 0,2 8,0 1 ahelaline 330kV õhuliin Risti-Kiisa km 60 0,2 12,0 Kiisa lahter (dupleks) tk 1 1,2 1,2 Aulepa 330kV jaolta tk 1 8 8,0 Aulepa 330/220kV trafod tk 2 3,5 7,0 Aulepa 220kV jaotla tk 1 8 8,0 Kärdla 220kV jaotla tk 1 8 8,0 Muud liitumisega seotud rekonstrueerimised 32,0 150 kv Hiiumaa elektrivõrkude liitumine tk 1 1 1,0 Kärdla-Aulepa AC link Merekaablid 220kV Vormsist mööda 3x1600mm2 km 96 1,8 172,8 Maakaablid 220kV Vormsist mööda 3x1600mm2 km 69 1,2 82,8 reaktorid MVAr 460 0,015 6,9 kaod 1,85MW/kaablis MW/20a ,3 Kokku liitumistasu 372,0 220kV trafod tk 2 3,5 7,0 Kärdla 150kV jaotla (8 lahtrit dupleks) tk 1 4 4,0 150kV export-kaablid merekaablid km 82 1,2 98,4 maakaablid km 70 0,6 42,0 Vinkovi 2 kaod 2x2MW MW/20a ,5 reaktorid MVAr 50 0,015 0,8 Vinkovi 1 kaod 2x1MW MW/20a ,8 reaktorid MVAr 60 0,015 0,9 Apollo kaod 2x1MW MW/20a ,8 reaktorid MVAr 60 0,015 0,9 Merealajaam 3 sektsiooni tk ,0 2 sektsiooni tk ,0 33kV maatriks (AL300, CU240 vmt) km 242 0,25 60,5 Kokku 4E võrgud 287,5 Investeering koos kadude maksumusega 659,5 Investeering 600,2 kaod 59,3
25 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga kv vahelduvvoolu ühendus Kärdlast Auleppa 330kV pingel on maksimaalne koormusvool 1650A, seega on vajalikud vähemalt 2 kaablit ristlõikega 2000mm 2. Erinevate tootjate andmed on erinevad. Arvutustes on aluseks võetud 1600mm 2. Kompenseerimist vajava mahtuvusliku reaktiivenergia jaoks tuleb paigaldada reaktorid mahus 2x150MVAr Kärdlasse ja 360kVAr Auleppa. Joonis kV ülekandevõrgu arvutused koormusel 0MW.
26 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga 26 Joonis kV ülekandevõrgu arvutused koormustel 954MW.
27 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga 27 Tabel 14. Eelarveline kalkulatsioon variandile 330kV Vormsist mööda ühik kogus ühiku hind MEUR kokku MEUR 3 ahelaline 330kV õhuliin Aulepa-Risti km 40 0,2 8,0 1 ahelaline 330kV õhuliin Risti-Kiisa km 60 0,2 12,0 Kiisa lahter (dupleks) tk 1 1,2 1,2 Aulepa AJ tk 1 8 8,0 Kärdla 330kV jaotla tk 1 8 8,0 Muud liitumisega seotud rekonstrueerimised 32,0 150 kv Hiiumaa elektrivõrkude liitumine tk 1 1 1,0 Kärdla-Aulepa AC link Merekaablid 330kV Vormsist mööda 2x1600mm2 km 64 2,2 140,8 Maakaablid Vormsist mööda 2x mm2 km 46 1,8 82,8 reaktorid 330MVAr (onshore) MVAr 660 0,015 9,9 kaod 1,5MW/kaablis MW/20a ,1 Kokku liitumistasu 316,8 330kV trafod tk 2 3,5 7,0 Kärdla 150kV jaotla tk 1 4 4,0 150kV export-kaablid merekaablid km 82 1,2 98,4 maakaablid km 70 0,6 42,0 Vinkovi 2 kaod 2x2MW MW/20a ,5 reaktorid MVAr 50 0,015 0,8 Vinkovi 1 kaod 2x1MW MW/20a ,8 reaktorid MVAr 60 0,015 0,9 Apollo kaod 2x1MW MW/20a ,8 reaktorid MVAr 60 0,015 0,9 kaod+reaktorid 37,6 Merealajaam 3 sektsiooni tk ,0 2 sektsiooni tk ,0 33kV maatriks (CU240 vmt) km 242 0,25 60,5 Kokku 4E võrgud 325,1 Investeering koos kadude maksumusega 604,3 Investeering 556,2 Kaod 48,2
28 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga 28 Tabel 15. Eelarveline kalkulatsioon variandile 330kV üle Vormsi ühik kogus ühiku hind MEUR kokku MEUR 3 ahelaline 330kV õhuliin Aulepa-Risti km 40 0,2 8,0 1 ahelaline 330kV õhuliin Risti-Kiisa km 60 0,2 12,0 Kiisa lahter (dupleks) tk 1 1,2 1,2 Kärdla 330kV jaotla tk 1 8 8,0 Aulepa AJ tk 1 8 8,0 Muud liitumisega seotud rekonstrueerimised 32,0 150 kv Hiiumaa elektrivõrkude liitumine tk 1 1 1,0 Kärdla-Aulepa AC link Merekaablid 330kV Vormsist mööda 2x mm2 km 32 2,2 70,4 Maakaablid Vormsist mööda 2x mm2 km 78 1,8 140,4 reaktorid 330MVAr MVAr 660 0,015 9,9 kaod 1,5MW/kaablis MW/20a ,1 Kokku liitumistasu 304,0 330kV trafod tk 2 3,5 7,0 Kärdla 150kV jaotla (8 lahtrit dupleks) tk 1 4 4,0 150kV export-kaablid merekaablid km 82 1,2 98,4 maakaablid km 70 0,6 42,0 Vinkovi 2 kaod 2x2MW MW/20a ,5 reaktorid MVAr 50 0,015 0,8 Vinkovi 1 kaod 2x1MW MW/20a ,8 reaktorid MVAr 60 0,015 0,9 Apollo kaod 2x1MW MW/20a ,8 reaktorid MVAr 60 0,015 0,9 kaod+reaktorid 37,6 Merealajaam 3 sektsiooni tk ,0 2 sektsiooni tk ,0 33kV maatriks (AL300, CU240 vmt) km 242 0,25 60,5 Kokku 4E võrgud 325,1 Investeering koos kadude maksumusega 591,5 Investeering 543,4 Kaod 48,2
29 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga Tuulepargi sõlmalajaam asub Aulepas. Lihtsustatult võib öelda, et summaarselt on Hiiumaa vahealajaama (Kärdla 150 kv, 220kV või 330 kv AJ) puhul kaablite pikkus ~50 km suurem, kui kaablid otse Aulepasse viies. Arvutuslik võimsus on ½ nimivõimsusest (tootlikkustegur 0,5). Apollo tuulepargi võimsus P = 336 MW ja summaarne kaabelliini pikkus l= 45 km. U N = = 156 kv Valitakse 150 kv nimipinge Vinkovi I tuulepargi võimsus P = 348 MW ja summaarne kaabelliini pikkus l= 77 km. U N = = 169 kv Valitakse 150 kv nimipinge Vinkovi II tuulepargi võimsus P = 270 MW ja summaarne kaabelliini pikkus l= 94 km. U N = = 153 kv Valitakse 150 kv nimipinge Joonis 18. Tuulepargi võrgu skeem Projekteerimisel ja arvutustel on valitud joonisel 18 kujutatud võrgu lahendus, (samuti vt. Lisa kv alajaam asub Aulepas, üldplaan): Vinkovi I ja Vinkovi II merealajaamade vahele paigaldatakse kaks merekaablit Vinkovi I ja Apollo merealajaamade vahele paigaldatakse üks merekaabel
30 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga 30 Vinkovi I ja Aulepa alajaamade vahele paigaldatakse üks merekaabel See on vajalik, et tagada Vinkovi I ja Vinkovi II tuuleparkide tippvõimsuse edastamine ülekandevõrgule. Kui Vinkovi I ja Vinkovi II tuuleparkide võimsus langeb alla 40% nimivõimsusest, on mõistlik kaabel välja lülitada, hoidmaks kokku investeeringuid kaablimahtuvusest tingitud reaktiivvõimsuse kompenseerimise seadmetesse. reserveerida Vinkovi I ja Apollo alajaamade vahelist kaablit. Kui Apollo ja Vinkovi vahelisel kaablil toimub rike, siis saab ümber suunata ca 50% Vinkovi I ja Vinkovi II tuuleparkide võimsusest otse Aulepasse. Kui arvestada, et tuuleparkide reaalne tootmisvõimsus on %, siis kaabli läbilaskevõime on tagatud. Apollo ja Aulepa alajaamade vahele paigaldatakse kaks merekaablit. Põhjused on samad nagu eelmisel juhul. Kui kogu tuulepargi võimsus langeb alla %, siis ühendatakse kõik tuulepargi alajaamad järjestikku (vt. Joonis 19, punasega märgitud) vähendamaks reaktiivvõimsuskadusid. Joonis 19. Tuulepargi võrgu skeem nimikoormusel P N = 25% Arvutuse alusel valitud kaablite lõpptulemused on esitatud tabelis 16. Kolmesoonelise kaabli erikaal on 120t/km. Üldiselt suudavad merekaablite paigaldus-praamid kanda ca 6000t koormat, mis teeb lõigu maksimum-pikkuseks 50km. Sellest lähtuvalt on üle 50km lõigud valitud 1-faasilise paigaldusviisiga.
31 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga 31 Tabel 16. Kõrgepinge kaablite ristlõiked Ahel Fiidri nimivõimsus [MW] Kaablile lubatud vool [A] Kaablite arv Soonte arv kaablis Ristlõige [mm 2 ] Kaabli pikkus [km] Vinkovi II- Vinkovi I Cu 400 2x17 Vinkovi I- Apollo Cu Vinkovi I-Aulepa Cu Apollo- Aulepa Cu x45 Joonis 20. Ühe- ja kolmesooniline merekaabel [8] Edasisel võrgu modelleerimisel vaadeldakse kahte võrgu koormusrežiimi - tuulepargi PGEN = 100% ning PGEN = 30%.
32 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga 32 Joonis 21. Tuulepargi kõrgepingevõrgu skeem nimikoormusel P N = 100% Esimesel variandil on tuulepargi genereeritav võimsus 100%. Skeemilt on näha (Joonis 21), et kaablite koormus on piiri peal. Pinged asuvad lubatud piirides 1,00*UN > Usõlm >1,1*UN. Aktiivvõimsuskaod on 19 MW, mis võrdub ~2% genereeritavast võimsusest Pgen = 954 MW (koos tuulepargi keskpingevõrkude kadudega).
33 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga 33 Joonis 22. Tuulepargi kõrgepingevõrgu skeem nimikoormusel P N = 30% Teisel variandil on kontrollitud püsiolekut tuulepargi genereeritaval võimsusel 30%. Skeemilt (Joonis 22) on kujutatud olek, kus sektsioonid on ühendatud järjestikku ja töös on paralleelkaablitest üks ning on näha et kaablite koormus jääb lubatud piiridesse. Pinged asuvad lubatud piirides 1,00*UN > Usõlm >1,1*UN. Oluliselt väiksemad on ka aktiivvõimsuskaod 3,6MW, mis võrdub ~1,2% genereeritavast võimsusest Pgen = 283 MW.
34 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga 34 Tabel 17.Eelarveline kalkulatsioon variandile 150kV otse Auleppa ühik kogus ühiku hind MEUR kokku MEUR 3 ahelaline 330kV õhuliin Aulepa-Risti km 40 0,2 8,0 1 ahelaline 330kV õhuliin Risti-Harku km 60 0,2 12,0 Kiisa lahter (dupleks) tk 1 1,2 1,2 Aulepa AJ tk 1 8 8,0 Muud liitumisega seotud rekonstrueerimised 32,0 Leisi-Kärdla 110kV AC link koos alajaamaga, S=20 MVA Merekaabel km 6 0,6 3,6 110 kv õhuliin km 55 0,11 6,1 110 kv liini lahter Aulepa alajaamas tk 1 0,7 0,7 110/35/10 kv Kärdla alajaam tk 1 1 1,0 Kokku liitumistasu 72,6 WP-Aulepa 150kV AC link Vinkovi-Apollo-Aulepa Cu 2500mm2 km 232 1,2 278,4 kaod 15MW MW/20a ,7 reaktorid (offshore) MVAr 110 0,15 15,0 reaktorid (onshore) MVAr 160 0,015 1,5 330kV trafod tk 2 3,5 7,0 Aulepa 110kV jaotla (8 lahtrit dupleks) tk 1 4 4,0 Merealajaam 3 sektsiooni tk ,0 2 sektsiooni tk ,0 33kV maatriks (AL300, CU240 vmt) km 242 0,25 60,5 Kokku 4E võrgud 470,1 Investeering koos kadude maksumusega 542,7 Investeering 477,0 Kaod 65,7
35 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga Hiiumaa jaotusvõrkude liitumispunkt. Hiiumaa tuulepargi ehitamine sisaldab ka Hiiumaa kohaliku jaotusvõrgu liitumispunkti rajamist nimivõimsusega kuni 20 MVA. Perspektiivsele Kärdla alajaamale on sobiv asukoht Vabaduse tänava lõpus olemasoleva 35 kv õhuliini juures (vt. Joonis 23) [14] Joonis 23. Kärdla alajaama perspektiivne asukoht. Antud juhul pakuvad huvi kolm võimalust: tuulepargi sõlmalajaam asub Kärdlas. Sel juhul on tuulepargi Kärdla 330/150 (220) sõlmalajaamas või 150 (220) kv jaotlas vaja ehitada lisa 150 (220) kv trafo lahter ning ehitada 35 kv ja 10 kv jaotlahoone. Paigaldada jõutrafo 150 (220) /35/10 kv nimivõimsusega 20 MVA. See eeldab, et 330kV kaablid Kärdla ja Aulepa vahel jäävad Eleringi bilanssi. Teine võimalus tuulepargi sõlmalajaam ehitatakse Aulepas. Selleks on vaja ehitada Kärdla 110/35/10 kv ja Aulepa alajaamas lisa 110 kv lahter. Aulepa ja Kärdla alajaamade vahel paigaldada 110 kv kaabel pikkusega ca 54 km. Kärdla alajaamas ehitatakse: 110 kv üks liini- ja üks trafo lahter 110 kv juhtimishoone 35 kv ja 10 kv jaotlahoone
36 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga 36 Samuti on vaja paigaldada jõutrafo 110/35/10 kv nimivõimsusega 20 MVA ning reaktor nimivõimsusega 30 MVAr. Modellerimise tulemused on esitatud joonisel Mudelis on kasutatud 3 soonelist 110 kv vaskkaablit ristlõikega 3x185 mm 2. Joonis 24. Aulepa ja Kärdla alajaamade vahele paigaldatakse 110 kv kaabel. Kolmas võimalus teostada Hiiumaa elektrivõrkude liitumine Saaremaa kaudu vastavalt Eleringi eraldi tellitud uuringule. Selleks on vaja ehitada: 110 kv liini lahter Saaremaal Leisi alajaamas Kärdla ja Leisi alajaamade vahel 110 kv õhuliin, mille summaarne pikkus on ca 55 km ning Saaremaa ja Hiiumaa vahel paigaldada merekaabel pikkusega ca 6 km. Kärdla alajaama ja olemasolevate 35kV liinide rekonstrueerimine Ilmselt on vajadus ka rekonstrueerida Aulepa-Lihula 110kV õhuliin Kui vaadelda majanduslikku poolt, siis esimese variandi maksumus on ca 1 M, teise variandi maksumus ca 11 M (see ei sisalda olemasoleva 35kV võrgu rekonstrueerimise maksumust) ning kolmanda variandi ca 33 M.
37 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga Muud liitumisvõimalused Liitumine alalispingel Tuulepargi liitumine kasutades alalisvooluühendust ei ole majanduslikult tasuv, kuna hinnavahe vahelduvvooluühendusega on suur. Samuti on alalisvooluühendus tehniliselt keerulisem. Majanduslikul võrdlusel on eeldatud järgmist: Kasutatakse LCC tehnoloogiat, mis on odavam ja väiksemate kadudega. Samas on nimetatud tehnoloogia aeglaselt reguleeritav, vajab reaktiivenergia kompenseerimist ning ei võimalda külmkäivitust. Alalisnimipinge on 350kVDC Liitumine läbi Kärdla 150/330kV alajaama ja õhuliiniga üle Saaremaa Liitumisel Kärdla 330 kv alajaamas, ühendusega läbi Saaremaa, on vaja ehitada Lihula 330 kv alajaam, uued 330 kv õhuliinid Harku-Lihula-Sindi 330 kv alajaamade ühendamiseks ning vähemalt kaheahelaline õhu/kaabelliin Lihula 330 kv alajaamast läbi Muhumaa, Saaremaa ja Hiiumaa ehitatavasse Kärdla 330 kv alajaama. Antud lahendus oleks majanduslikult küllaltki konkurentsivõimeline ja Saaremaa ning Hiiumaa varustuskindlust oluliselt suurendav, kuid kindlasti väga keerulise maa-eraldus protsessiga. Liitumine olemasolevate Eleringi sõlmalajaamadega Aulepa 330kV alajaam ühendatakse vastavalt Eleringi esialgsele liitumispakkumisele Harku ja Lihula-Sindi alajaamadega. Aulepa - Harku 330 kv liini pikkus on 78 km. Harku alajaam on tänapäeval üks tähtsamatest sõlmalajaamadest Eesti energiasüsteemis. Alajaamast saavad toited Tallinna ja Harjumaa tarbijad. Sinna on ühendatud ka Eesti ja Soome vaheline alalisvoolu merekaabel Estlink1. Aulepa Lihula - Sindi 330 kv liini pikkus on 142 km. Sindi alajaama hetkel rekonstrueeritakse ning laiendatakse. Perspektiivis on see tähtsaim energiasõlm Lääne-Eestis, mis on ühendatud Harku, Paide, Tartu ning Lätis asuva Riia 330 kv alajaamadega.
38 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga 38 Joonis 25. Vahelduvvoolu ühendus Harku AJ ja Sindi AJ eelistatuim variant Hiiumaa avamere tuulepark ja selle liitumine elektrisüsteemiga aruandes [10] Selline lahendus tagab tuulepargile tugeva ja töökindla ühenduse põhivõrguga ning suurte tarbimiskeskustega. Nende hulgas Tallinn, Tartu, Riia ja merekaabli kaudu ka Helsinki. Eleringil on kavas aastaks 2020 rajada Harku-Lihula-Sindi trassile 330kV õhuliin läbilaskevõimega 1140MVA. Tõenäoliselt tuulepargi liitumiseks piisab kaheahelalise õhuliini rajamisest selle liinini, kus teostatakse sisselõige (näiteks Ristil). Võib tekkida vajadus kolmanda ahela lisamiseks ja selle viimiseks nt. Kiisani.
39 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga Lõppsõna Joonis 26. Balti Kiisa 330 kv õhuliin (faasi juhe 3x400 mm 2 ). [13] Aruande põhjal võime väita, et suure tõenäosusega on investeeringute maksumuselt odavaimaks variandiks tuulepargi sektsioonide ühendamine otse Auleppa 150/330kV alajaama (vt. Tabel 3.1). Arvestades aga Hiiumaa elektrivarustuse suurenemisest tulenevaid eeliseid ja kadude maksumust on ilmselt mõistlik Hiimaa vahealajaama ehitamine. Pingeklassi valikul saab arvestada, et ühendus on teostatav kõigi uuritud pingetega. Määravaks saab tootjate hinnakujunduspoliitika, kuna üle 220kV pingetel merekaablite tootjate hulk on piiratud. Tabel 18. Variantide koondvõrdlus Variantide koondvõrdlus Koos kadudega MEUR Puhas investeering MEUR 150kV otse Auleppa kV Kärdlast Auleppa üle Vormsi kV Kärdlast Auleppa üle Vormsi kV Kärdlast Auleppa Vormsist mööda kV Kärdlast Auleppa Vormsist mööda kV Kärdlast Auleppa üle Vormsi kV Kärdlast Auleppa Vormsist mööda kV Kärdlast ÕL Lihulasse üle Saaremaa HVDC Kärdlast Auleppa Odavaima variandi puhul jäävad kõik kadude maksumused tootja kanda. Teistel variantidel jagunevad kadude maksumused ca 50% tootjale ja 50% Eleringi võrgukadudeks.
40 Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga 40 Kirjanduse loetelu [1] Hiiumaa avamere tuulepark, tuulepargi plaan [2] Siemens, [3] M.Meldorf, H. Tammoja, H. Treufeldt, J. Kilter, Jaotusvõrgud. TTÜ Kirjastus, Tallinn, 2007, 546 lk. [4] [5] [6] H. Tammoja, M. Kell, R. Oidram, P. Raesaar, J. Valtin Hiiumaa avamere tuulepark ja selle liitumine elektrisüsteemidega, Tallinn, 2008, 37 lk. [7] [8] ABB, "XLPE Submarine Cable Systems Attachment to XLPE Land Cable Systems - Users Guide," ABB, April [9] Elering AS, Hiiumaa avamere tuulepargi elektrivõrguga liitumise eeltingimused [10] Nelja Energia AS, Loode-Eesti meretuulepargist, [11] Cigre, HV Submarine Cable Systems Design, Testing and Installation, [12] Interconnected network of ENTSO-E [13] Empower AS- i piltide arhiiv. [14] Nelja Energia, Kohtumine Eleringi ja Elektrileviga,
Ravimi kõlblikkusaeg ja säilitustingimused. Laivi Saaremäel
Ravimi kõlblikkusaeg ja säilitustingimused Laivi Saaremäel 30.05.2014 Mis on kõlblikkusaeg? See on ajaperiood, mille jooksul võib eeldada, et ravimi kvaliteet on tagatud, kui seda säilitatakse ettenähtud
More informationoleopator G Maasse paigaldatav õlipüüdur l Klaasplast I klassi õlipüüdur vastavalt standardile EN 858 Tootesertifikaat Eraldusvõime Materjal
oleopator G l Klaasplast I klassi õlipüüdur vastavalt standardile EN 858 OLEOPATOR G on õlipüüdurite sari, mis on ette nähtud õlise sademevee puhastamiseks olukordades, kus kehtivad kõrged puhastusnõuded.
More informationVali riba pealt: View > Backgrounds ning lülita taustapilt WBBackground välja nii, et näeksid mudelit selgemalt.
Pumba valik Ülesande püstitus Selles näites kasutad sa WaterGEMS töövahendeid, et analüüsida pumba valikuga seotud tööprintsiipe ning energiakulu. Seejärel lood sa alternatiivse pumpade valiku, et uurida,
More informationPUUR- JA LÕHKETÖÖDE TEHNILISTE PARAMEETRITE JUHTIMISE VÕIMALUSTE ANALÜÜS PÕLEVKIVI ALLMAAKAEVANDAMISEL ESTONIA KAEVANDUSE TINGIMUSTEL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Energeetikateaduskond Mäeinstituut PUUR- JA LÕHKETÖÖDE TEHNILISTE PARAMEETRITE JUHTIMISE VÕIMALUSTE ANALÜÜS PÕLEVKIVI ALLMAAKAEVANDAMISEL ESTONIA KAEVANDUSE TINGIMUSTEL Bakalaureuse
More informationLisa 1. EESTI VÕISTLUSTANTSU LIIDU treeneritele kutsekvalifikatsiooni omistamise ÕPPEKAVA. TREENER I, II ja TREENER III ASTE
EESTI VÕISTLUSTANTSU LIIDU treeneritele kutsekvalifikatsiooni omistamise ÕPPEKAVA Lisa 1. TREENER I, II ja TREENER III ASTE TREENER I ja II ASTE BAASKURSUS Vastavalt EVTL treeneritele kutsekvalifikatsiooni
More informationVäline kvaliteedi kontroll- milline oleks optimaalne valik? Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum, Ühendlabor
Väline kvaliteedi kontroll- milline oleks optimaalne valik? Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum, Ühendlabor PT ülevaade, USA 2008 1946- New Jersey, Pennsylvania ja Delaware laboritevaheline võrdluskatse
More informationSeiretulemused: soojuslik mugavus ja piirete toimivus
Seiretulemused: Click to edit Master title style soojuslik mugavus ja piirete toimivus Targo Kalamees 1, Leena Paap 1, Kalle Kuusk 1, Tallinna Tehnikaülikool Tõnu Mauring 2, Jaanus Hallik 2, Margus Valge
More informationMasinloetavate avaandmete esitamine Lennuameti näitel
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut IDU40LT Kajar Karuauk 042373IABB Masinloetavate avaandmete esitamine Lennuameti näitel bakalaureusetöö Juhendaja: Enn Õunapuu Phd
More informationKESKKONNAMÜRAST PÕHJUSTATUD MÜRATASEMETE HINDAMINE, VÕISTLUSED
134091 1 31.7.2013 AUTO24RING, PAPSAARE KÜLA, AUDRU VALD, PÄRNUMAA KESKKONNAMÜRAST PÕHJUSTATUD MÜRATASEMETE HINDAMINE, VÕISTLUSED 14 15.6.2013 FOTO: AKUKON 134091 1 2 KVALITEEDI KINNITUS Käesolev dokument
More informationASSA ABLOY Baltic hinnakiri 2016
ASSA ABLOY ASSA ABLOY Baltic hinnakiri 2016 ASSA ABLOY, the global leader in door opening solutions Versioon 5 15.04.16 Pinnakatted Epok, läikiv kroom (pinnakate 11) Epok, miralloy/prion (pinnakate 01)
More informationKogemused POCT INRanalüsaatorite. Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum Ühendlabor
Kogemused POCT INRanalüsaatorite valikul Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum Ühendlabor Patsiendimanuse testimise seadmed kliinikumis Saadetud e-kiri 29.05.12 Kliinikute direktorid; Kliinikute juhatajad;
More informationMuuseumide statistika. Kutt Kommel analüütik
Muuseumide statistika Kutt Kommel analüütik Muuseumide definitsioon Muuseum on ühiskonna ja selle arengu teenistuses olev mittetulunduslik, alaline, külastajatele avatud institutsioon, mis hariduse, teaduse
More informationTallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut. Diagrammid ja nende kasutamine Excel 2016 näitel Seminaritöö
Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut Diagrammid ja nende kasutamine Excel 2016 näitel Seminaritöö Autor: Delvis Ramot Juhendaja: Kairi Osula Tallinn 2016 Sisukord 1. Sektordiagramm... 3 2. Joondiagramm...
More informationLEGO Mindstorms NXT ga ühilduv aeglase kiirenduse sensor
TARTU ÜLIKOOL MATEMAATIKA-INFORMAATIKA TEADUSKOND Arvutiteaduse Instituut Infotehnoloogia eriala Kaarel Kohler LEGO Mindstorms NXT ga ühilduv aeglase kiirenduse sensor Bakalaureusetöö (6 EAP) Juhendaja:
More informationMindsensors arvuti kontrolleri kasutamine koolirobootika komplektiga
Tartu Ülikool MATEMAATIKA-INFORMAATIKATEADUSKOND Arvutiteaduse instituut Infotehnoloogia eriala Tambet Artma Mindsensors arvuti kontrolleri kasutamine koolirobootika komplektiga Bakalaureusetöö (6 EAP)
More informationENTERPRISE ESTONIA NORWAY MIS ON SEKTORI BRAND? MILLEKS ESTONIAN PARTNERSHIP PLATFORM?
ENTERPRISE ESTONIA NORWAY MIS ON SEKTORI BRAND? MILLEKS ESTONIAN PARTNERSHIP PLATFORM? SEKTORI BRAND VAJADUS MILLEKS ON VAJALIK SEKTORI BRAND On väga oluline et Eesti sektorid on branditudmeile kes me
More informationLOODE-EESTI RANNIKUMERE TUULEPARGI KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE
Tellija Tartu Ülikool Arendaja Nelja Energia AS Dokumendi tüüp KMH aruanne Kuupäev Veebruar 2017 Projekti nr 2013_0056 LOODE-EESTI RANNIKUMERE TUULEPARGI KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE Versioon 06 Printimise
More informationNutikas spetsialiseerumine - kitsaskohtade ja uute võimaluste analüüs. Eesti Arengufond
Nutikas spetsialiseerumine - kitsaskohtade ja uute võimaluste analüüs Eesti Arengufond Vahearuanne 19.06.2013 S Sisukord 1. Kitsaskohtade analüüsi struktuur 4 2. Kasvualade ühised kitsaskohad 6 3. IKT
More informationEUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/121/EÜ, 18. detsember 2006,
30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 396/851 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/121/EÜ, 18. detsember 2006, millega muudetakse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist
More informationTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL. Infotehnoloogiateaduskond. Raadio- ja sidetehnika instituut. Telekommunikatsiooni õppetool
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogiateaduskond Raadio- ja sidetehnika instituut Telekommunikatsiooni õppetool Kood:IRT70LT LTE MOBIILNE ANDMESIDE 2 GHZ SAGEDUSALAS Margus Sits Töö on tehtud telekommunikatsiooni
More informationTuuleelektri kasutuskogemused Taanis
Meie planeedi seire parema tuleviku nimel Rein Oidram TTÜ elektroenergeetika instituut 25. märts 2008 Mitmed uuringud tõstatavad üheselt küsimuse tuule laiaulatuslikust kasutamisest Eestis elektri tootmiseks.
More informationLEGO MINDSTORMS NXT ga ühilduvad alalispinge ja alalisvoolu andurid
TARTU ÜLIKOOL MATEMAATIKA-INFORMAATIKATEADUSKOND Arvutiteaduse Instituut Informaatika eriala Simo Peterson LEGO MINDSTORMS NXT ga ühilduvad alalispinge ja alalisvoolu andurid Bakalaureusetöö (6 EAP) Juhendaja:
More information1.1. The regatta will be governed by the rules as Võistlusreeglite (PVR) alusel.
PURJETAMISJUHISED 39 Spinnakeri REGATT EESTI MV etapp 03-05 Juuli 2015, Pirita, Tallinn SAILING INSTRUCTIONS 39 Spinnaker REGATTA ESTONIAN CHAMPIONSHIP event 03-05 July 2015, Pirita, Tallinn, Estonia 1
More informationErkko Teder KÜTTEGA TEED
Erkko Teder KÜTTEGA TEED LÕPUTÖÖ Ehitusteaduskond Teedeehituse eriala Tallinn 2016 Mina, Erkko Teder, tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele
More informationMERIKOTKA REGATT LÜHIRAJAL 2014 KJK Karikasari. MERIKOTKA REGATTA 2014 KJK Cup juuni 2014 June 13-14, 2014
MERIKOTKA REGATT LÜHIRAJAL 2014 KJK Karikasari MERIKOTKA REGATTA 2014 KJK Cup 13-14. juuni 2014 June 13-14, 2014 Korraldav kogu ESS Kalev Jahtklubi s/y Merikotkas Tallinn, Eesti Vabariik Organizing Authority
More informationEESTI JÕUDLUSKONTROLLI AASTARAAMAT 2016 RESULTS OF ANIMAL RECORDING IN ESTONIA 2016
RESULTS OF ANIMAL RECORDING IN ESTONIA Väljaandja: Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS Issued by Esikaane foto: Kairi Niit Cover photo ISSN 1406 734X 2017, Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli
More informationNAISMARATONIJOOKSJATE VÕISTLUSTULEMUST MÕJUSTAVATE FÜSIOLOOGILISTE JA PEDAGOOGILISTE KONTROLLNÄITAJATE INDIVIDUAALSE ANALÜÜSI VÕIMALUSTEST
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut Jekaterina Patjuk NAISMARATONIJOOKSJATE VÕISTLUSTULEMUST MÕJUSTAVATE FÜSIOLOOGILISTE JA PEDAGOOGILISTE KONTROLLNÄITAJATE
More informationOPERATSIOONISÜSTEEMIDE EHITUS. Ülevaade. Taust. Võrkude tüübid. Topoloogiad. Side. Kommunikatsiooni protokollid VARMO VENE & MEELIS ROOS 2
Võrgu struktuur Ülevaade Taust Võrkude tüübid Topoloogiad Side Kommunikatsiooni protokollid VARMO VENE & MEELIS ROOS 2 Motivatsioon Ressursside jagamine Failide jagamine Välisseadmete jagamine Info töötlemine
More informationKESKKONNAMINISTEERIUM. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava täitmise lõpparuanne
KESKKONNAMINISTEERIUM Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2008 2015 täitmise lõpparuanne Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus... 3 1. Põlevkivi arengukava elluviimine aastatel 2008 2015... 4 1.1. Esimene
More informationKrediidi kulukuse määr aitab teha keerulisi valikuid krediidimaailmas
Krediidi kulukuse määr aitab teha keerulisi valikuid krediidimaailmas Helen Korju-Kuul Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna peaspetsialist Krediidi võtmine on muutunud aina keerukamaks,
More informationSUUSATUNNEL ESTONIA KAEVANDUSES
Tallinna Tehnikaülikool Energeetikateaduskond Mäeinstituut Geotehnoloogia õppekava, AAGMM Anton Toikka, 132721 Magistritaseme lõputöö SUUSATUNNEL ESTONIA KAEVANDUSES ID 2561 Juhendaja: Jüri-Rivaldo Pastarus,
More informationPaigaldus-, hooldus- ja kasutusjuhend
72113800 02/2003 ET Paigaldus-, hooldus- ja kasutusjuhend Gaasi-läbivooluboiler Logamax U012-24/24 K/28 K Logamax U014-24/24 K Palun lugege hoolikalt enne paigaldust, hooldust ja kasutust Eessõna Seade
More informationEESTI RIIGIMAANTEEDE TALVISED SEISUNDINÕUDED JA EFEKTIIVSEIM LIBEDUSETÕRJE VIIS
Jarmo Oidermaa EESTI RIIGIMAANTEEDE TALVISED SEISUNDINÕUDED JA EFEKTIIVSEIM LIBEDUSETÕRJE VIIS Ehitusteaduskond Teedeehituse eriala Tallinn 2014 Tõendan, et lõputöö on minu, Jarmo Oidermaa kirjutatud.
More information1.1. The regatta will be governed by the rules as Võistlusreeglite (PVR) alusel.
PURJETAMISJUHISED 40. Spinnakeri REGATT 30. Juuni-03. Juuli 2016, Pirita, Tallinn SAILING INSTRUCTIONS 40. Spinnaker REGATTA 30 June -03 July 2016, Pirita, Tallinn, Estonia 1. REEGLID 1. RULES 1.1. Võistlused
More informationlainesurf Käsitöö surfilauad musasoovitused Olümpiatüdruk Ingrid Puusta Keenia ja Tenerife reisikirjad Jääsurf
lainesurf Käsitöö surfilauad DJ Karinsmatic musasoovitused Olümpiatüdruk Ingrid Puusta Keenia ja Tenerife reisikirjad Jääsurf #oneill #kalipso.ee #firstnameinthewater #sincethebeginning #wetsuitpioneer
More informationDiagrammid ja nende kasutamine Excel 2016 näitel
Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut Diagrammid ja nende kasutamine Excel 2016 näitel Seminaritöö Autor: Delvis Ramot Juhendaja: Kairi Osula Tallinn 2015 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev
More informationÕNNELIK KALA LAYMAN S REPORT
ÕNNELIK KALA LAYMAN S REPORT Saving life in meanders and oxbow lakes of Emajõgi River on Alam-Pedja NATURA 2000 area LIFE+ 07 NAT/EE/000120 Emajõgi, vanajõed, kalad ja projekt Happyfish LIFE+ projekt Elustiku
More informationLEGO MINDSTORMS Education NXT v1.1 lühitutvustus
LEGO MINDSTORMS Education NXT v1.1 lühitutvustus LEGO MINDSTORMS Education NXT on LEGO NXT robotite programmeerimiseks LEGO ning tarkvaratootja National Instruments koostöös välja töötatud graafiline programmeerimiskeskkond.
More informationTTÜ EESTI MEREAKADEEMIA. Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Eero Naaber EESTI LAEVANDUSSEKTORI KONKURENTSIVÕIME TUGEVDAMINE Magistritöö Juhendaja: MSc. Marek Rauk TALLINN 2014 Deklareerin,
More informationTõnis Vilu ÖKOKRIITILISE ANALÜÜSI VÕIMALUSTEST UKU MASINGU LOODUSTEKSTI MÄLESTUSI TAIMEDEST NÄITEL. Magistritöö
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Kirjanduse ja teatriteaduse osakond Tõnis Vilu ÖKOKRIITILISE ANALÜÜSI VÕIMALUSTEST UKU MASINGU LOODUSTEKSTI MÄLESTUSI TAIMEDEST
More informationKomisjoni otsus seoses juhtumiga EE/2012/1352: Eesti konkreetsetes mobiiltelefonivõrkudes häälkõne lõpetamine
EUROOPA KOMISJON Brüssel,10/8/2012 C(2012) 5811 Eesti Konkurentsiamet (EKA) Auna 6 10317 Tallinn Eesti Kontaktisik: hr Märt Ots peadirektor Faks: +372 667 2401 Lugupeetud hr Ots Teema: Komisjoni otsus
More informationEUROKOODEKS 6: KIVIKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMINE Osa 2: Projekteerimise alused, materjalide valik ja tööde tegemine
EESTI STANDARD EVS-EN 1996-2:2006+NA:2009 Avaldatud eesti keeles koos rahvusliku lisaga: märts 2009 Jõustunud Eesti standardina: märts 2006 EUROKOODEKS 6: KIVIKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMINE Osa 2: Projekteerimise
More informationProgrammeerimine toimub ikoonide abil. Programm moodustub omavahel juhtmega ühendatud, üksteise järele asetatud ikoonidest. Vaata joonis 1.
LEGO MINDSTORMS Education NXT on LEGO NXT robotite programmeerimiseks LEGO ning tarkvaratootja National Instruments koostöös välja töötatud graafiline programmeerimiskeskkond. Programm töötab sarnaselt
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN 12572-2:2008 Artificial climbing structures - Part 2: Safety requirements and test methods for bouldering walls EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard EVS-EN
More informationOSAKAPITALI SISSEMAKSETA ASUTATUD OSAÜHINGUTE JÄTKUSUUTLIKKUSE HINDAMINE
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusarvestuse instituut Finantsarvestuse õppetool Jane Sõmmer OSAKAPITALI SISSEMAKSETA ASUTATUD OSAÜHINGUTE JÄTKUSUUTLIKKUSE HINDAMINE Magistritöö Juhendaja:
More informationEESTI KIIR-JA TÕKKEJOOKSJATE DISTANTSI LÄBIMISE KIIRUSE DÜNAAMIKA ANALÜÜS
TALLINNA ÜLIKOOL TERVISETEADUSTE JA SPORDI TEADUSKOND Kristi Kiirats EESTI KIIR-JA TÕKKEJOOKSJATE DISTANTSI LÄBIMISE KIIRUSE DÜNAAMIKA ANALÜÜS Bakalaureusetöö Juhendaja: Tiina Torop Tallinn 2008 SISUKORD
More informationLOCATIFY. Aarde jaht Veebi juhend
LOCATIFY Aarde jaht Veebi juhend 2012 0 Sissejuhatus Locafity programm on loodud reisijuhtide ja aarde jahtimismängude disainimiseks ning avaldamiseks nutitelefonidele, kasutades asukoha määramiseks GPS,
More informationLAOTEHNOLOOGIAD JA -SÜSTEEMID
9 LAOTEHNOLOOGIAD JA -SÜSTEEMID 9.1. Laotehnoloogiate liigid Laotehnoloogia all mõeldakse kompleksset, ettevõtte vajaduste kohaselt planeeritud riiulite või riiulisüsteemide, töökoridoride, tööalade, laoseadmete
More informationFirst South East European Regional CIGRÉ Conference, Portoroz Submarine cables HV DC&AC in the Mediterranean sea Terna experience
First South East European Regional CIGRÉ Conference, Portoroz 2016 SEERC Submarine cables HV DC&AC in the Mediterranean sea Terna experience M. Rebolini*, G. Lavecchia, L. Guizzo, F. Perda Terna Rete Italia
More informationTARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse instituut. Kristine Kase
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse instituut Kristine Kase Üksikhange, üksikhanke osadeks jaotamise luba ja keeld ning õiguskaitsevahendite kasutamise võimalikkus üksikhanke õigusvastase osadeks
More informationEESTI REISIKORRALDUSETTEVÕTETE SUHTELINE MAKSEJÕULISUS JA TEGEVUSE TÕHUSUS AASTATEL
Tartu Ülikool Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Riin Õnnis EESTI REISIKORRALDUSETTEVÕTETE SUHTELINE MAKSEJÕULISUS JA TEGEVUSE TÕHUSUS AASTATEL 2008 2011 Bakalaureusetöö Juhendaja: lektor
More informationTAGAMAA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE
Tellija Elering OÜ Dokumendi tüüp KSH aruanne Kuupäev Juuni 2010 TAGAMAA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE Versioon 8 Printimise kuupäev Koostatud: Kontrollitud: 2010/06/15
More information2018 ESTONIAN OPEN RALLY CHAMPIONSHIP REGULATIONS 2018 EESTI AUTORALLI LAHTISTE MEISTRIVÕISTLUSTE ÜLDJUHEND
2018 EESTI AUTORALLI LAHTISTE MEISTRIVÕISTLUSTE ÜLDJUHEND 1. KORRALDUS 1.1. 2018. a Eesti lahtised autoralli meistrivõistlused (EMV) korraldatakse vastavuses Rahvusvahelise Autoliidu (edaspidi FIA) Spordikoodeksiga
More informationSUPPLEMENTARY REGULATIONS VÕISTLUSTE JUHEND
SUUR VÕIDUSÕIT 2018 FIA-NEZ PÕHJA EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSED HRX EESTI RINGRAJAAUTODE MEISTRIVÕISTLUSED BATCC RINGRAJA MEISTRIVÕISTLUSED EESTI MOOTORRATASTE RINGRAJASÕIDU MEISTRIVÕISTLUSED 29.06-01.07.2018
More informationLEGO Mindstorms NXT ga ühilduv WiFi sensor
TARTU ÜLIKOOL MATEMAATIKA-INFORMAATIKATEADUSKOND Arvutiteaduse Instituut Informaatika eriala Rain Aavisto LEGO Mindstorms NXT ga ühilduv WiFi sensor Bakalaureusetöö (6 EAP) Juhendaja: Anne Villems Kaasjuhendaja:
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN 1089-3:2011 Transporditavad gaasiballoonid. Balloonide eristamine (välja arvatud vedelgaas). Osa 3: Värvide kodeerimine Transportable gas cylinders - Gas cylinder identification (excluding
More informationSõitjate ja veoste üle Suure äina veo perspektiivse korraldamise kava Projektlahenduste tutvustamine: Kava koostamine
Sõitjate ja veoste üle Suure äina veo perspektiivse korraldamise kava Projektlahenduste tutvustamine: Kava koostamine Ettekanne: Wladimir Segercrantz, HIIDEN Consultants Projekti peakonsultant WSP Soome,
More informationEUROOPA LIIT 2005/0183 (COD) PE-CONS 3696/1/07 REV 1
EUROOPA LIIT EUROOPA PARLAMENT NÕUKOGU Brüssel, 9. aprill 2008 (OR. en) 2005/0183 (COD) PE-CONS 3696/1/07 REV 1 ENV 709 ENER 320 IND 134 TRANS 421 ENT 168 CODEC 1460 ÕIGUSAKTID JA MUUD DOKUMENDID Teema:
More informationEesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring 2012
Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring 2012 UURINGU LÕPPARUANNE Uuringut rahastati Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest Tartu 17. juuni 2013 Toimetaja: Marek Tiits Uuringu töögrupp: Kalev Kaarna, Kristjan
More informationEESTI SEAKASVATAJATE TOOTLIKKUS AASTATEL PRODUCTIVITY OF ESTONIAN PIG FARMS IN THE YEARS OF
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Berit Kraus EESTI SEAKASVATAJATE TOOTLIKKUS AASTATEL 2006 2012 PRODUCTIVITY OF ESTONIAN PIG FARMS IN THE YEARS OF 2006 2012 Bakalaureusetöö Maamajandusliku
More informationTÖÖTAJATE ÕIGUSTE KAITSE TÖÖANDJA TEGEVUSE ÜMBERKORRALDAMISEL MERLE MUDA
DISSERTATIONES IURIDICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 5 TÖÖTAJATE ÕIGUSTE KAITSE TÖÖANDJA TEGEVUSE ÜMBERKORRALDAMISEL MERLE MUDA TARTU 2001 DISSERTATIONES IURIDICAE UNIVERSITATIS TARTÜENSIS DISSERTATIONES
More informationEesti kui reisisihi turundusstrateegia
Eesti kui reisisihi turundusstrateegia 2004-2006 Turismiarenduskeskus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus August 2004 Väljavõte: Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuskava 2004-2006. SISUKORD TURUNDUSSTRATEEGIA
More informationVÄIKESTELE JA KESKMISTELE ETTEVÕTETELE
EU PHARE BUSINESS SUPPORT PROGRAMME SME-FIT SME-FIT PROJECT SERTIFITSEERIMINE VÄIKESTELE JA KESKMISTELE ETTEVÕTETELE Sertifitseerimise mõiste Ametliku sertifitseerimise mõiste leiame ISO Guide No. 2 (1991)
More informationLEGO Mindstorms NXT juhtimine mobiilsete seadmetega
TARTU ÜLIKOOL MATEMAATIKA-INFORMAATIKA TEADUSKOND Arvutiteaduse instituut Infotehnoloogia eriala Andres Kiik LEGO Mindstorms NXT juhtimine mobiilsete seadmetega Bakalaureusetöö (6 EAP) Juhendaja: Anne
More informationEESTI AKREDITEERIMISKESKUS ESTONIAN ACCREDITATION CENTRE
1/9 LISA Norma AS akrediteerimistunnistusele nr L183 ANNEX to the accreditation certificate No L183 of the Norma Ltd. 1. Akrediteerimisulatus katsetamisel on: Accreditation scope for testing is: EESTI
More information4. Tööturg. Ellu Saar Jelena Helemäe
4. Tööturg Ellu Saar Jelena Helemäe Tööturuintegratsioon on oluline valdkond, mille tähendus ei piirdu vaid majandusliku toimetulekuga, sest edukus tööturul soodustab ka inimese sotsiaalset ja kultuurilist
More informationTOOTE KESKKONNATEATIS
ROCKWOOL International TOOTE KESKKONNATEATIS ROCKWOOL välisseinte ja kaldkatuste soojusisolatsioon Vastavalt standarditele EN 15804 ja ISO 14025 Tootja: ROCKWOOL International A/S Tõendamine: Teatise omanik:
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN 15649-7:2010 Ujuvvahendid vaba aja veetmiseks vee peal ja vees. Osa 7: Täiendavad eriotstarbelised ohutusnõuded ja katsemeetodid E klassi seadmetele Floating leisure articles for
More informationTartu JK Tammeka - JK Tallinna 06 November 2018 online.live Jalgpall
{%[match@@@} Tartu JK Tammeka - JK Tallinna 06 November 2018 online.live Jalgpall WATCH HERE LINK I voor: 24.03 12:00: Maardu United: FCI Tallinn: 0 : 2: 24.03 13:00: JK Sillamäe Kalev: Maardu Linnameeskond
More informationAksel Kirch Eesti Euroopa Liidus: tagasivaade läbi sotsioloogia peegli
Aksel Kirch Eesti Euroopa Liidus: tagasivaade läbi sotsioloogia peegli Sissejuhatuseks Eesti lähiajaloo kaks olulist pöördepunkti: taasiseseisvumine ja liitumine Euroopa Liiduga (koos NATO liikmeks saamisega)
More informationKUTSE. Eesti lahtised Meistrivõistlused 2018 Estonian Open Championships 2018 MN13 MN MN40, MN50; MN60 Harrastajad detsember 2017 Haanja
KUTSE Eesti lahtised Meistrivõistlused 2018 Estonian Open Championships 2018 MN13 MN MN40, MN50; MN60 28.-29.detsember 2017 Haanja Poisid/tüdrukud 13- Mehed/Naised & ; Veteranid 40, 50, 60 Boys/Girls 13
More informationWind Mills of the Mind Delivering large scale offshore wind. Andy Kinsella CEO, Offshore November 24th, 2011, Dundalk
Wind Mills of the Mind Delivering large scale offshore wind Andy Kinsella CEO, Offshore November 24th, 2011, Dundalk Delivering Large Scale Offshore Wind The Task Mountains of the Mind Delivering large-scale
More informationEESTI KEEL SISSERÄNDETUULES (II)
EESTI KEEL SISSERÄNDETUULES (II)!"#$%&''()*+",-'%'.*/''0",123245611,7',"0'.*8*)9 (Algus Keeles ja Kirjanduses nr 4) ALLAN PUUR, LEEN RAHNU, JAAK VALGE :;,
More informationKõrgtäpsed GPS-mõõtmised riigi geodeetilise põhivõrgu aluspunktidel aasta suvel
Kõrgtäpsed GPS-mõõtmised riigi geodeetilise põhivõrgu aluspunktidel 2008. aasta suvel Artu Ellmann 1, Priit Pihlak 2, Karin Kollo 2 1 Tallinna Tehnikaülikool, 2 Maa-amet, e-post: artu.ellmann@ttu.ee Sissejuhatus
More informationTartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Tehnoloogiainsituut
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Tehnoloogiainsituut Sander Orav MATRIX, TETRIX ja VEX robootikaplatvormid Bakalaureusetöö (12 EAP) Arvutitehnika eriala Juhendajad: Alo Peets Anne Villems
More informationHindamise vajalikkus arengukoostöö tõhususe mõõtmisel: Eesti-Gruusia näitel
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Rahvusvaheliste suhete õppetool Keit Spiegel Hindamise vajalikkus arengukoostöö tõhususe mõõtmisel: Eesti-Gruusia näitel Magistritöö
More informationJUSTIITSMINISTEERIUM TÖÖSTUSOMANDI APELLATSIOONIKOMISJON. OTSUS nr 1521-o
JUSTIITSMINISTEERIUM TÖÖSTUSOMANDI APELLATSIOONIKOMISJON OTSUS nr 1521-o Tallinnas 27. novembril 2015. a. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon (edaspidi komisjon), koosseisus Rein Laaneots (eesistuja),
More informationRaul Eamets Jaanika Meriküll Majgrit Kallavus Kalev Kaarna Triin Kask
Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arendustöö nõustamisteenus Teadmistepõhise majanduse suunas liikumiseks vajaliku tööjõu- ja koolitusvajaduse väljaselgitamise uuring Raul Eamets
More informationSõnavõtt Detroidi Haridusseltsi KODU 85. aastapäeval, 8. oktoobril 2011.a.
Sõnavõtt Detroidi Haridusseltsi KODU 85. aastapäeval, 8. oktoobril 2011.a. Austatud Detroidi haridusseltsi liikmed, Daamid ja härrad, Head kaasmaalased, Suur tänu, et kutsusite mind tänasele kokkusaamisele.
More informationEuroopa hea tava suunised veose kinnitamiseks maanteevedudel
Euroopa hea tava suunised veose kinnitamiseks maanteevedudel EUROOPA KOMISJON ENERGIA JA TRANSPORDI PEADIREKTORAAT Eessõna Hr Jacques Barrot, Euroopa Komisjoni asepresident, transpordivolinik Autokaubaveod
More informationRÜMBA TAILIHASISALDUSE ERINEVATE MÄÄRAMISMEETODITE VÕRDLUS SIGADEL
RÜMBA TAILIHASISALDUSE ERINEVATE MÄÄRAMISMEETODITE VÕRDLUS SIGADEL A. Põldvere, K. Eilart Sissejuhatus Eesti suuremates lihakombinaatides (AS Valga Liha- ja Konservitööstus, AS Rakvere Lihakombinaat, AS
More informationJUSTIITSMINISTEERIUM TÖÖSTUSOMANDI APELLATSIOONIKOMISJON. OTSUS nr 1655-o
JUSTIITSMINISTEERIUM TÖÖSTUSOMANDI APELLATSIOONIKOMISJON OTSUS nr 1655-o Tallinnas 31. oktoobril 2016 Tööstusomandi apellatsioonikomisjon koosseisus Harri-Koit Lahek (eesistuja), Tanel Kalmet ja Rein Laaneots
More informationTeostatavusuuring innovatsioonipoliitika nõudluspoole meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks Eestis
Innovation studies Teostatavusuuring innovatsioonipoliitika nõudluspoole meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks Eestis 23 2014 Teostatavusuuring innovatsioonipoliitika nõudluspoole meetmete väljatöötamiseks
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN 405:2002 Hingamisteede kaitsevahendid. Ventiiliga filtreerivad poolmaskid gaaside või gaaside ja tahkete osakeste eest kaitsmiseks. Nõuded, katsetamine ja märgistus Respiratory protective
More informationUmbilicals Experience and Challenges, Tie Back installations
Umbilicals Experience and Challenges, Tie Back installations Bjørn Bjørnstad, Nexans Norway AS Petronas - Petrad - Intsok CCOP Deepwater Subsea Tie-back 24TH - 26TH January, 2011 Sept 2002 / 1 At the core
More informationOlulisemad sõlmed mägironimise harrastamiseks
Olulisemad sõlmed mägironimise harrastamiseks Erinevaid sõlmesid on sadu, iga sõlm kannab endaga erinevat eesmärki ja situatsiooni kuhu sobilik on. Vaatamata sõlmede paljususele on vaid vähesed sõlmed,
More informationINSTRUCTION MANUAL EN 360: Model Numbers: (See Figure 1) C H I K L M A C E M EN EN 362 EN 362
EN 360: 2002 The Ultimate in Fall Protection E Type Test No. 0321 Satra Technology entre Wyndham Way Telford Way Kettering, Northants NN16 8S, UK E Production Quality ontrol No. 0086 SI Product Services
More informationEESTI STANDARD EVS-EN 15532:2008. Cycles - Terminology
EESTI STANDARD EVS-EN 15532:2008 Cycles - Terminology EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev Eesti standard EVS-EN 15532:2008 sisaldab Euroopa standardi EN 15532:2008 ingliskeelset teksti. NATIONAL FOREWORD
More informationMaavara kaevandamisõiguse tasu rakendamise analüüs, uued suunad ja ettepanek tasumäärade rakendamiseks aastatel
Maavara kaevandamisõiguse tasu rakendamise analüüs, uued suunad ja ettepanek tasumäärade rakendamiseks aastatel 2010 2015 Uurimuse aruanne Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI)
More informationAnesteesia ja intensiivravi Eestis 2007.aastal
Anesteesia ja intensiivravi Eestis 27.aastal Joel Starkopf Pühajärve 2.2.28.a. Aruande esitasid 26 raviasutust 37 osakonda (puudu Läänemaa ja Hiiumaa) 1 Aruannete esitamisest Elektrooniline vorm Anesteesia
More informationKOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE, REGIOONIDE KOMITEELE JA EUROOPA INVESTEERIMISPANGALE
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.11.2016 COM(2016) 860 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE, REGIOONIDE KOMITEELE JA EUROOPA INVESTEERIMISPANGALE Puhas energia
More informationGolfireeglid. Kinnitanud R&A Rules Ltd ja Ameerika Ühendriikide Golfiliit. 32. väljaanne Kehtiv alates 1. jaanuarist 2012
Golfireeglid Kinnitanud R&A Rules Ltd ja Ameerika Ühendriikide Golfiliit 32. väljaanne Kehtiv alates 1. jaanuarist 2012 2011 R&A Rules Ltd and the United States Golf Association. All rights reserved. Tõlge
More informationOffshore wind power in the Baltic sea
Offshore wind power in the Baltic sea Conditions for profitability Henrik Malmberg 2014-09-27 Content BACKGROUND... 2 PURPOSE... 2 ABOUT THE AUTHOR... 2 RELEVANT ISSUES... 3 WIND CONDITIONS AND ENERGY
More informationVIGADE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED LAOPROTSESSIDES MEDIQ EESTI OÜ NÄITEL
Timo Pällo VIGADE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED LAOPROTSESSIDES MEDIQ EESTI OÜ NÄITEL LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Transpordi ja logistika eriala Tallinn 2017 Mina,... tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud.
More informationMAJANDUSE SEKTORAALNE STRUKTUUR JA SELLE TRENDID OECD RIIKIDES
Tartu Ülikool Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Jürgen Joamets MAJANDUSE SEKTORAALNE STRUKTUUR JA SELLE TRENDID OECD RIIKIDES Bakalaureusetöö Juhendaja: prof. Jüri Sepp Tartu 2014 Soovitan suunata
More informationEstonian Road Administration
Estonian Road Administration Tamur Tsäkko Director General 01 September 2011 Main Functions The main functions of the Road Administration are: 1. road management and creation of conditions for safe traffic
More informationValli Loide Taust Uurimistöö eesmärgiks: Uurimistöö metoodika
Uute mullaanalüüside meetodite katsetamine ja evitamine ning erinevate mikroelementide määramiseks sobilike ekstraheerimislahuste kasutusvõimaluste uuringud Projekti kestus: 2001 2004 Projektijuht: Valli
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN 14067-6:2010 Raudteealased rakendused. Aerodünaamika. Osa 6: Nõuded ja testprotseduurid külgtuule hindamiseks Railway applications - Aerodynamics - Part 6: Requirements and test procedures
More informationEESTI MOBIILSIDESEKTORI ETTEVÕTETE VÕRDLUSANALÜÜS ELISA EESTI ASi, EMT ASi JA TELE 2 EESTI ASi NÄITEL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusarvestuse instituut Juhtimisarvestuse õppetool Martin Lips EESTI MOBIILSIDESEKTORI ETTEVÕTETE VÕRDLUSANALÜÜS ELISA EESTI ASi, EMT ASi JA TELE 2 EESTI
More informationAjakirjanduse ja poliitika roll ning suhted poliitilises skandaalis Silvergate i näitel
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND AJAKIRJANDUS JA KOMMUNIKATSIOONI INSTITUUT Ajakirjanduse ja poliitika roll ning suhted poliitilises skandaalis Silvergate i näitel Bakalaureusetöö Taavi Eilat
More information