VÕRTSJÄRVE RANNAKÜLAD JA VEETURISM THE COASTAL VILLAGES AND WATER TOURISM OF LAKE VÕRTSJÄRV

VÕRTSJÄRVE RANNAKÜLAD JA VEETURISM THE COASTAL VILLAGES AND WATER TOURISM OF LAKE VÕRTSJÄRV

Sisukord: Contents: Eessõna Foreword Kalandus Fishery Harrastuskalapüük Recreational fishing Rannakülad Coastal villages Veeturism Water tourism Kontaktid Contacts 3 4 6 9 13 23 www.vortsjarv.ee www.vortskalandus.ee

EESSÕNA FOREWORD Elu Võrtsjärve äärsetes rannakülades on saanud turgutust tänu Euroopa Kalandusfondi toetusrahale, millest osa läheb otseselt kalanduse arendamiseks, aga kõrvale ei jää ka tegevused, mis on seotud kalandussektori majandustegevuse ümberkorraldamisega, kaluritele koolituste korraldamisega ning turismi ja rannakülade taaselustamisega. Euroopa Kalandusfondi raames on käivitunud kalanduspiirkondade säästva arengu toetusmeede. Kalanduspiirkondade säästva arengu meede on välja töötatud eesmärgiga toetada kalandussektoris toimunud muudatuste tõttu sotsiaalmajanduslikesse raskustesse sattunud piirkondades tegutsevaid kalureid ja kalandussektorit laiemalt, aidata kaasa kalanduspiirkondade säästvale arengule, elukvaliteedi parandamisele ja ühistegevuse arendamisele. Eestis on 8 kalanduspiirkonda. Käesoleva brosüüri eesmärgiks on anda ülevaade Võrtsjärve äärsete rannakülade eluolust: viia lugeja korraks tagasi ajalukku, tutvustada tänapäevast olukorda ja kalanduse hetkeseisu ning pakkuda külastajaile erinevaid võimalusi veeturismiga tegelemiseks. Life in the coastal villages at Lake Võrtsjärv has been revived owing to the financial aid of the European Fisheries Fund, part of which will be allocated directly to the development of fishery, while activities related to the reorganisation of the economic activity of the fishery sector, the arrangement of training for the fishermen and the revitalising of the coastal villages will not go unnoticed. The sustainable development support measure of the fishery areas has been initiated within the European Fisheries Fund. The sustainable development measure has been worked out with a view to supporting the fishermen operating in areas having encountered socio-economic difficulties, due to changes occurred in the fishery sector, and the fishery sector in a broader sense, contributing to the sustainable development, the improvement of the quality of life and the development of the joint activity of the fishery areas. There are 8 fishery areas in Estonia. The objective of this booklet is to give an overview of the status of the coastal villages at Lake Võrtsjärv, to take the reader back to history for a brief moment, to introduce the situation nowadays and the current status of fishery, and to offer the visitors various opportunities to get engaged in water tourism. 3

KALANDUS FISHERY Võrtsjärv on Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve järel suuruselt teine Eesti siseveekogu (270 km²), kus on käinud ja käib ka praegu küllaltki intensiivne kutseline kalapüük. Võrtsjärves elab 35 erinevat liiki kalu, kellest enim püütavad on haug, latikas, ahven, koha ja angerjas. Eesti kalanduse ja Võrtsjärve sotsiaalmajanduslikud uuringud näitavad, et viimastel aastatel kalurkonna olukord järjest halveneb. Eelkõige on see tingitud kalahindade kiirest mahajäämusest võrreldes üldise elukalliduse tõusuga, teisalt on piirkonniti kalavarud ülepüügi tõttu kõvasti kannatanud. Võrtsjärve näol on tegemist Eesti tingimustes eripärase veekoguga, kus kõrvuti looduslike kalaliikidega on suure tähtsusega angerjas, mille varude säilitamiseks investeeritakse igal aastal suuri summasid. Kõige tundlikumad looduslike tingimuste järskude muutuste, ülepüügi ja muude varusid ohustavate tegurite suhtes on koha ja haug, kelle arvukust kalandusuuringud ja kaitse püüavad säilitada optimaalsel tasemel. Kuna angerja maimud nn klaasangerjad on järve toodud (ostetud) ja tema täiendus ei sõltu nagu teiste kalaliikide puhul kudejate arvust, on majanduslikult põhjendatud neid võimalikult palju välja püüda. Samuti lubatakse Võrtsjärves piiramatult püüda latikat, sest suhteliselt kasina toidubaasi juures on tema kudemistingimused siin väga head. Seega on Võrtsjärve kalavarude haldamine seotud peamiselt kooskõla leidmisega kahe erineva pooluse vahel kohalike liikide säästlik ja angerja maksimaalne väljapüük. 4 Võrtsjärve päikeseloojang Võrtsjärv is the second largest internal body of water of Estonia (270 km²) after Lakes Peipus, Pihkva and Lämmijärv, where rather busy commercial fishing has been and is going on. There are 35 different fish species in Lake Võrtsjärv, the main catch of which is the pike, bream, perch, pike-perch and eel. Socio-economic research of the Estonian fishing industry and Lake Võrtsjärv show that during the past years the situation of the fishermen has been deteriorating. This is mainly due to a rapid lag of fish prices when compared to the increase in the general cost of living, while on the other hand the fish resources of the area have suffered from overfishing. In the form of Lake Võrtsjärv, one deals with a unique body of water in terms of Estonia, where beside natural fish species the eel has great importance; great amounts of money are being invested every year to maintain its resources. The most sensitive concerning rapid changes of natural conditions, overfishing and other factors endangering the resources are the pike-perch and eel, the abundance of which the fishery research and protection are trying to maintain at an optimum level. Since the eel fries, so-called glass eels, have been introduced (purchased) into the lake and its addition does not depend on the number of spawning fish, as is with other fish species, it is economically justified to catch them as much as possible. The catching of the bream from Lake Võrtsjärv is also unlimited, since its spawning conditions are very good here at its relatively scarce food base. Thus the administration of the fishery resources of Lake Võrsjärv is mainly related to finding accordance between two differing sides the sustainable catch of the local species and a maximum catch of the eel.

Järgneva 10 aasta saagid peaksid tõusma ja püsima umbes järgnevalt: haug 50-70 tonni, latikas 60-100 tonni, angerjas ~20 tonni. Kalapüügi kogused varieeruvad aastati erinevalt. Tänane kalamajandus Võrtsjärvel lõpeb sisuliselt kala püügiga ja esmakokkuostjale müümisega. Väikeses mahus on toimiv kala esmane töötlus. Võrtsjärv on viimaseil kümnendeil hakanud omandama ilmseid latikajärve tunnuseid. Võrtsjärve headest suurtest Pootsman Ants Leiaru kalasuppi keetmas Suitsulatikas töönduskaladest on latikas olnud stabiilselt kõige saagikam. Tema populatsiooni seisund on, eriti pärast püügikitsenduste kõrvaldamist, paranenud. Kalanduse edukus Võrtsjärves sõltub põhiliselt koha, haugi ja angerja arvukusest. Suured röövkalad hoiavad vaos väikest prügikala, angerjas aga annab suurema osa tulust. According to the general trend of European internal waters, the catches of the following 10 years should be increasing and be within the ton as follows: the pike 50-70 tons, the bream 60-100 tons, the eel ~20 tons. The amounts of the fish catch vary differently by the year. The fishing at Lake Võrtsjärv practically ends with the catching of the fish and selling it to first buyers. The firststage processing of the fish is operating in a small amount. Lake Võrtsjärv has started to acquire the properties of an obvious bream lake in the past decades. The bream's catch has steadily been the largest out of the great big industrial fish of Lake Võrtsjärv. The status of its population has improved, especially after the removal of the catch limitations. The success of the fishing industry at Lake Võrtsjärv mainly depends on the abundance of the pike-perch, pike and eel. The big fish of prey will control the small minnow, while the eel yields the bulk of the profit. 5

Harrastuskalapüük Recreational fishing Kala püütakse kalapüügiõiguse alusel. Kalapüügiõigus on tasuta või tasuline. Sõltuvalt kasutatavatest püügivahenditest eristatakse õnge-, harrastus- ja kutselist püügiõigust. Isik tohib kasutada nimetatud kalapüügiõigusi, kui ta on sooritanud nende tekkimiseks vajalikud toimingud. Fishing shall be performed pursuant to fishing rights. Fishing rights are either free of charge or subject to a fee. Depending on the fishing gear used, a difference is made in terms of fishing rights between line fishing, recreational fishing, and commercial fishing. A person may exercise the specified fishing rights if he or she has performed the acts necessary to create such rights. Harrastuskalapüügi võib Eestis jagada tinglikult kolmeks: 1. Ühe lihtkäsiõngega püük on tasuta ning lubatud kõigile. Selleks pole vaja eraldi luba ega dokumenti, järgima peab vaid kehtivaid kalapüügieeskirju ja muid Eesti vabariigis kehtivaid seadusi. Lihtkäsiõng koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest konksust ja millega püügil kasutatakse looduslikku sööta ning mis võib olla varustatud raskuse ja ujukiga. 2. Kes tahab kasutada teisi sportlikke püügivahendeid, see peab lunastama üle riigi kehtiva harrastuspüügi õiguse. Seda saab teha panga maksekorraldusega või mobiilimaksega, kusjuures kalapüügiõigust tõendabki panga maksekorralduse koopia koos isikut tõendava dokumendiga või mobiilimakse puhul vaid isikut tõendav dokument. Harrastuspüügiõigus annab loa kalastada järgmiste kalapüügiseaduses toodud vahenditega (lubatud kuni kolm samavõi eriliigilist püügivahendit): rohkem kui üks lihtkäsiõng, käsiõng, spinning, vedel, sikuti, lendõng, põhjaõng (tonka, krunda), und, räimeõng (tohib kasutada merel), harpuunpüss ja harpuun. 2. Anyone willing to use any other sporting fishing gear shall purchase the recreational fishing right valid all over the country. This can be done by a payment order or mobile phone payment, whereby the fishing right shall be certified by a copy of the payment order, together with an identity document, or, in the case of a mobile phone payment, only with and identity document. The recreational fishing right will allow fishing with the following gear mentioned in the Fishing Act (up to three items of fishing gear belonging to the same or different types may be used): more than one simple hand line, hand line, spinning reel, trolling line, pulling device, fly hook, bottom line (tonka, krunda), unanchored trimmer, Baltic herring line (may be used in the sea), harpoon gun or harpoon. Recreational fishing in Estonia may be divided provisionally into three: 6 1. Everyone may fish free of charge with one simple hand line. No special permit or document is required for that purpose, one only shall follow the Fishing Rules in effect and any other laws in effect in the Republic of Estonia. A simple hand line consists of a rod, fishing line of 1.5 of the length of the rod and single hook where natural bait is used for fishing and which may also be fitted with a weight and bob.

Milliseid kalu ja millal võib püüda? Which fish and when may be caught? Eestis teadaolevalt esinevast 75 kala ja sõõrsuu liigist võib püüda pea kõiki. Hävimisohus liikidena on täielikult keelatud püüda vaid tuura, säga, tõugjat ja harjust. Eelnimetatud liikide või teiste liikide alamõõdulised või keeluaegadel tabatud isendid tuleb püügivahendist ettevaatlikult vabastada ning vette tagasi lasta. Soovitav on teha seda märgade kätega, et vähem vigastada kala limaskesta, mis kaitseb teda mikroobide eest. 3. Kolmanda taseme õiguste jaoks on lisaks vaja kalastuskaarti, mille väljastab Keskkonnaamet. Kalastuskaardid reguleerivad kindla püügivahendi kasutamist, et vältida ülepüügiga kalavarude kahjustamist. Kalastuskaart on vajalik püügil õngejada, nakkevõrgu, kuuritsa ja liiviga, samuti vähipüügil vähinata ja vähimõrraga ning lõheliste püügil (lõhejõgedes ja Järvamaa forellijõgedes) spinningu ja lendõngega ning püügil allveepüügivahenditega Saadjärvel ja Kuremaa järvel. Harrastuspüügiõiguse tasu ei pea maksma eelkooliealised lapsed, alla 16-aastased õpilased, pensionärid, õigusvastaselt represseeritud ega puuetega isikud. Kalapüügil peab neil kaasas olema vastav soodustust andev dokument. 3. For the fishing rights of the third degree, in addition a fishing card issued by the Environmental Board shall be required. Fishing cards shall govern the use of a certain item of fishing gear, in order to avoid damage to fish resources due to overfishing. A fishing card shall be required when catching with a longline, entangling net, dragnet or hoopnet, as well as when catching the crayfish with a dipnet or trap, or when catching Salmonidae (in the salmon rivers and the trout rivers of Järva County) with a spinning reel or fly hook, or when catching with underwater fishing gear in Lakes Saadjärv and Kuremaa. Võrtsjärves on keelatud püüda haugi jäävabas vees 15. märtsist 30. aprillini; linaskit 20. juunist 20. juulini, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega. Nearly all of the 75 species of fish and Cyclostomata known to exist in Estonia may be caught. Only the sturgeon, catfish, asp and grayling as endangered species are fully forbidden to catch. The undersized individuals or individuals of the aforementioned species or other species caught in closed seasons shall be freed from the fishing gear and introduced back into the water with caution. It is recommended to perform it with wet hands, as to damage the mucous membrane of the fish protecting it from microbes as little as possible. It is forbidden to catch from Lake Võrtsjärv the pike in ice-free water from 15th March to 30th April; the tench from 20th June to 20th July, except for catching with a simple hand line, hand line or bottom line. 7

Kui saad märgisega kala, käitu järgmiselt: Eemalda kalalt märgis Võta kalalt ca 20 soomust näidatud alalt Mõõda kala kogupikkus vastavalt joonisele Märgi üles ümbriku pöördel olevale ankeedile või selle puudumisel eraldi paberile: oma kontaktandmed ja pangakonto number KOGUPIKKUS püügi koht püügi kuupäev märgise number kala liik kala kaal kala pikkus kala sugu püügivahend Postita kalamärgis, soomused ja ülaltoodud andmed aadressil: Põlula Kalakasvatuskeskus 46701 LÄÄNE-VIRUMAA MÄRGISE ASUKOHT Lõigatud rasvauim (L) Võta ca 20 soomust sellelt alalt ja pane ümbrikus olevasse paberkotikesse If you catch a fish with a marking, act as follows: Remove the marking from the fish Take ca 20 cm of the scales from the fish from the area specified Measure the full length of the fish, as shown in the drawing Take down in the questionnaire on the reverse of the envelope or, in the absence thereof, on a separate sheet of paper: your contact data and the number of you bank account location of the catch date of the catch number of the marking species of the fish weight of the fish length of the fish sex of the fish fishing gear Post the fish marking, scales and aforementioned data to the address: Põlula Fish Farming Centre 46701 Lääne-Virumaa 8

Jõesuu Siin lõpeb Võrtsjärv ning algab Suur- Emajõgi, kus kohtuvad Viljandi- ja Tartumaa. Siin on iidsetest aegadest ristunud Tartu-Viljandi maantee ning Võrtsjärve-Emajõe-Peipsi veetee. Võrtsjärve lained suunduvad siit Emajõe sängi ning alustavad 101 km pikkust rännakut Peipsi poole. Igas sekundis läheb siit teele keskmiselt 24 kuupmeetrit vett. Emajõe ületamise probleemi on tulnud lahendada läbi aegade. Kunagi viis Jõesuust üle parv, 1924. a. sai valmis uus sild. Juba aastal 1933 oli toorest puust tehtud sild läbi mädanenud ja kokku varisemas. Märtsis 1936 sulges Soome ehitusfirma silla liiklusele ning üle jõe sõideti taas parvega. Raudbetoonsild valmis 1936. a. septembriks. RANNAKÜLAD COASTAL VILLAGES Jõesuus 2009-ndal aastal valminud uus sild on Eesti pikima avaga: ühes otsas asuvast toest teise otsa toeni on 90 meetrit. Tegu on Eesti maanteedel esimese teraskaarsillaga ning uudne on ka võrksõrestikuline kujundus. Üle Emajõe saab nüüd kaht silda mööda. Endise kõrtsihoone asukohale, mis kuulus Võisiku mõisnikule Georg Karl Heinrich von Jõesuu puhkeala linnuvaatlustorn Bockile, on nüüdseks rajatud Võrtsjärve külastuskeskus. Külastuskeskusest saavad turistid info kogu piirkonnast ning siin asub ka MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond ja Võrtsjärve SA peakontor. Jõesuu paadisild Here Lake Võrtsjärv ends and the River Suur-Emajõgi starts, where Viljandi and Tartu Counties meet. Here Tartu-Viljandi Highway and the Võrtsjärv-Emajõgi- Peipus waterway have crossed from ancient times. The waves of Lake Võrtsjärv go from here to the bed of the River Emajõgi and start a 101-kmlong trip towards Lake Peipus. In every second an average of 24 square metres of water starts off from here. The problem of crossing the River Emajõgi has had to be solved over the times. Once a raft used to take people across Jõesuu, in 1924 a new bridge was completed. As early as in 1933 the bridge made of raw timber was fully rotten and about to collapse. In March 1936 a Finnish construction company closed the bridge for traffic and a raft was used again to cross the river. An iron bridge was competed by September 1936. A new bridge completed in Jõesuu in 2009 has the longest opening in Estonia: it is 90 metres from the support at the one end to the support at the other end. It is the first steel arch bridge in Estonian highways and the mesh framework design is also new. It is now possible to cross the River Emajõgi by two bridges. In the location of a former inn building, which used to belong to the Võisiku landlord, Georg Karl Heinrich von Bock, the Võrtsjärve Visitor Centre has been established by now. In the Visitor Centre tourists will get all information on the area and there are also the main office of Lake Võrtsjärv Fisheries Development Agency and Lake Võrtsjärv Foundation. 9

Valma Teateid Valma külast (Walmabe) on aastast 1584. Valma kaluriküla on tuntud tüüpilise kammkeraamika leiualana. Kiviaegne asulakoht paikneb Saba talu juures madalal järve ulatuval neemikul, nn Saba nukil. Aastatel 1950 ja 1953-1955 toimunud arheoloogilistel väljakaevamistel leiti Valma kiviaja asulakohast kammkeraamika aega kuulunud savinõude kilde ning tulekivi- ja luuesemeid. Matmispaigast leitud mehe kolju jär- Valma mees gi valmistas M. Gerassimov portree büsti, mis on tuntud VALMA MEHE nime all. Valma m e e s o n ü k s Eesti aladel elanud inimeste vanimaid esindajaid - vanus ca 5-6 tuhat aastat. Valma küla Muistsete kalapüüdjate jälgedes käivad valmalased tänapäevalgi. Valma on üks väheseid kompaktseid asulaid vahetult Võrtsjärve kaldal, kus elanike põhitegevusalaks on kalapüük ja -töötlemine. Seal asub ka suurim kalasadam Võrtsjärve ääres, sest enamik Võrtsjärve kutselistest kaluritest on koondunud Valmasse või selle lähiümbrusesse. Võrtsjärve kalanduspiirkonnas tegutseb 45 kalapüügiloa omanikku. Reports form Valma Village (Walmabe) date back to 1584. The Valma fishermen village is known as a typical deposit of comb ceramics. The Stone Age settlement is located on a cape stretching into the lake on a shallow at Saba Farm, the so-called Saba End. 10 In archaeological excavations performed in 1950 and 1953-1955, pieces of pottery from the Comb Ceramics period and flint bone items were found in the Stone Age settlement of Valma. M. Gerassimov made a portrait-bust after the scull of a man found in the burial place, which is known as the VALMA MAN. So far the Valma Man is the oldest resident of Estonia known to us by the face. Today the people of Valma follow the footsteps of the ancient fishermen. Valma is one of the compact settlements immediately on the shore of Lake Võrtsjärv, where the main field of activity of the residents is fishing and fish Valma kaluritoa püstkoda processing. There is also the largest fishing port at Lake Võrtsjärv, since most of the professional fishermen of Lake Võrtsjärv are concentrated in Valma or its vicinity. 45 holders of a fishing permit are operating in the Võrtsjärve fishing area.

Kivilõppe Kivilõppel asub ka keskkonnainspektsiooni hallatav kalakaitse kordon ja sadam, kus keskkonnainspektorite kaatrite kõrval saavad randuda suuremadki laevad. Territooriumil asub vaatlustorn ja paadikuur, kus saab hoiustada nii töövahendeid kui röövpüüdjatelt ära võetud püüniseid. Spetsiaalselt ettevalmistatud platsi kasutavad inspektorid äravõetud püügivahendite puhastamiseks ja sorteerimiseks ning järelevalvevahendite ja tehnika hooldamiseks. Kivilõppe Vanapagana kivi juurde viib väike matkarada. Kalevipoja kivi juures asuvat Ivanovi kanalit kasutavad harrastuskalurid ja jahiomanikud. Kivilõppe also houses a fish protection guard station and port administered by the Environmental Inspectorate, where in addition to the launches of the environmental inspectors bigger ships can land too. In the territory there are a watchtower and boatshed, where both tools and fishing gear forfeited from poachers can be stored. A specially prepared place is used by the inspectors to clean and sort the fishing gear forfeited and to service the supervision equipment and machinery. A small hiking trail takes to the Devil s Stone of Kivilõppe. The Ivanov Channel at the Kalevipoja Stone is used by recreational fishermen and yacht owners. 2006. aastast töötab Limnoloogiakeskuse kõrval Võrtsjärve järvemuuseum Kalala. Kalala" järvemuuseumi põhiekspositsiooni moodustavad akvaariumides elutsevad Eesti mageveekalad. Väljapanek on unikaalne, sellises liigilises koguses mujal Eestis meie mageveekalu ei eksponeerita. Siseruumides on 15 akvaariumi, lisaks suveperioodil välibasseinid. Vehendi Village has been a popular holiday place for decades. There is the Vehendi Holiday Centre here suitable for vacation and tenting. For decades the area has been important also from the point of view of science. In 1954 a field base of the Institute of Zoology and Botany was established here the present Centre for Limnology of the Estonian University of Life Sciences. The Centre for Limnology has a rich and ever-growing database with research data on ca 700 Estonian lakes. Since 2006 the Võrtsjärv Lake Museum Kalala is also operating beside the Centre for Limnology. The main exposition of the Kalala Lake Museum consists of live Estonian freshwater fish in tanks. The display is unique, our freshwater fish are not displayed anywhere else in Estonia in such an abundance of species. There are 15 tanks in the interior space, in addition external pools in the summer period. Vehendi Vehendi küla on populaarne puhkekoht olnud aastakümneid. Siin puhkamiseks ja telkimiseks on sobiv Vehendi puhkekeskus. Aastakümneid on piirkond olnud tähtis ka teaduse seisukohalt. 1954. aastal loodi siia Zooloogia ja Botaanikainstituudi välibaas praegune Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskus. Limnoloogiakeskusel on rikas ja pidevalt kasvav andmebaas uurimusandmetega ca 700 Eesti järve kohta. 11

Pikasilla Esimesed kirjalikud andmed Langbrückenimelise paiga kohta, mis tõlkes tähendabki Pikasilda, pärinevad 1398. aastast. Vana teedesõlm, sillakoht ja kõrtsikoht. Varem ületati Väike-Emajõge parvega. Asula ja sild hävitati II Maailmasõjas. Juba nime põhjal võib järeldada, et Pikassilla ajaloos mängivadki tähtsat rolli sillad. Nende kaudu mindi üle Väike- Emajõe nii kaubaretkedele, kui ka sõjakäikudele. Viimane 1958. aastal avatud betoonsild püsib tänase päevani. Pikassilla puhkealal on võimalused sportimiseks - kergejõustikustaadion, korvpallilauad, võrkpalliplats, kaugushüppekast ning turistide vastuvõtmiseks vajalik infrastruktuur. Puhkeala vahetus läheduses asub vabaõhulava koos pealtvaatajate pinkide ning külalisi teenindavate müügikioskitega. Puhkeala kaldal on pontoonidel randumissild, võimaldamaks seeläbi puhkeala mugavama kasutatavuse ja atraktiivsuse nii külastajatele kui harrastuskaluritele. 12 The first written data on a place called Langbrücke, which translates as Pikasilla (Longbridge), date back to year 1398. An old road junction, bridge location and inn location. Previously, the River Väike- Emajõgi was crossed by raft. The settlement and bridge were destroyed in World War II. It can be fairly judged by the name that bridges play a key role in the history of Pikasilla. By them the River Väike-Emajõgi was crossed for both trade trips and military campaigns. The last, concrete bridge opened in 1958 lasts to this day. The Pikasilla holiday area has opportunities for sporting an athletics stadium, basketball backboards, a volleyball court, a long jump pit and an infrastructure necessary for accepting tourists. In the vicinity of the holiday area there is an open-air stage together with benches for the audience and stands servicing the visitors. There is a landing pier on pontoons at the shore of the holiday area, in order to allow a more comfortable use and attractiveness of the holiday area to both visitors and recreational fishermen.

VEETURISM WATER TOURISM Kalepurjekas The kale sailboat Ühe viimase elusoleva paadimeistri Väino Leiaru juhendamisel 2005. aastal valminud kalepaat "Paula" on ainukene omasuguste seas ning pakub vanalaevandus- ja kalastushuvilistele sõite Võrtsjärvel. Purjekas "Paula" ehk ühemastiline kalepaat on 12,6 meetrit pikk, masti kõrguseks 15 meetrit, tal on kaks kolmnurkset purje - masti küljes suur põhipuri ja selle ees väike kliiverpuri. Ta on madala süvisega ja randumisel ja madala vee puhul ülestõstetav svert ulatub vaid meetri ja kahekümne sentimeetri jagu veepinnast allapoole. Kale kahvelpurjed võimaldavad tal purjetada tuulega kuni 45 kraadise nurga alla risti. Kalepurjekas Paula Võrtsjärve külastuskeskus The Võrtsjärve Visitor Centre Keskus asub Tartu Viljandi maanteel Kolga-Jaani ja Rannu valla piirimail Suur-Emajõe suudmes. Ökoloogilistest materjalidest hoone, mille ehitusel kasutati savikrohvi, puitu, puitlaastu ja põhku, valmis 2009. aasta juunis. Kunagi asus külastuskeskuse asemel hoopis Võisiku mõisale kuulunud kõrts, mis kahtlastel asjaoludel mitmeid kordi maani maha põles. Võisiku mõis asus Viljandimaal Kolga-Jaani kihelkonnas, esimesed teated mõisa kohta pärinevad aastast 1558. Aastast 1804 on säilinud Jõesuu kõrtsi asutamise dokumendid. The kale boat Paula completed in 2005 under the guidance of Väino Leiaru, one of the last boat masters alive, is the only one among its counterparts and offers trips on Lake Võrtsjärv for those interested in ancient ships and fishing. The sailboat Paula, or a single-masted kale boat, is 12.6 metres long, the height of the mast being 15 metres, it has two triangular sails a large main sail attached to the mast and a small jib sail in front of it. It has a shallow draft and the centreboard elevated when landing and in the case of shallow water extends a mere metre and twenty centimetres below water level. The trysails of the kale allow it sailing at an up to 45-degree angle transversely with the wind. Centre is located at Tartu-Viljandi Highway, on the border of Kolga-Jaani and Rannu Rural Municipalities, at the mouth of the River Suur-Emajõgi. A building from ecological materials, at the building of which clay plaster, timber, woodchips and litter were used, was completed in June 2009. Once there was an inn belonging to the Võsiku Manor instead of the Visitor Centre, which burned down in suspicious circumstances several times. The Võisiku Manor was situated in Viljandi County in Kolga-Jaani Parish, the first reports on the manor dating back to year 1558. The documents of the establishment of the Jõesuu Inn from 1804 have preserved. 13

Võrtsjärve külastuskeskuse teenused: The services of the Võrtsjärve Visitor Centre: Külastuskeskusest on võimalik saada infot Võrtsjärve ümbritseva piirkonna kohta. Samuti saab siit kaasa osta piirkonna suveniire, kohalikku käsitööd ja piirkonda tutvustavaid infomaterjale ning tellida sõite kalepurjekaga Paula". Võrtsjärve külastuskeskus on sobilik ka mitmesuguste ürituste (koolitused, koosolekud, seminarid jms) läbiviimiseks. Ettetellimisel korraldame kohvipause ja lõunasööke. Võrtsjärve pood Külastajatel on võimalik kaasa osta piirkonnale omaseid suveniire, mis on valmistatud kohalike käsitöömeistrite poolt. Sortiment varieerub vilt-tehnikast keraamikani. Pakume ehtsast kalanahast pilte, heegeldatud ja kootud esemeid ja kruuse/pastakaid. Piirkonna käsitöömeistrite toodangut saab osta ka e-poest aadressil www.estcraft.com Seminariruumide rent Võrtsjärve külastuskeskuse teisel korrusel on mugavad ruumid seminaride ja koosolekute läbiviimiseks kuni 25-le inimesele. Puhkusepakettide tellimine Kanuude rent Kohvik Turismiinfo ja infomaterjalid Avalik internetipunkt Urmas Tartese fotonäitus putukatest Ekspositsioon: Võrtsjärve Flora ja Fauna 14 Tellimine / Booking Tel/Phone +372 52 75630 E-mail: maret@vortsjarv.ee It is possible to obtain information from the Visitor Centre on the area surrounding Lake Võrtsjärv. Here, it is also possible to purchase regional souvenirs, local handicraft and information materials introducing the area, and order trips on the kale sailboat Paula. The Võrtsjärv Visitor Centre also suits for organising various events (training, meetings, seminars, etc). We organise coffee breaks and lunches by advance reservation. The Võrtsjärv Shop The visitors can buy souvenirs inherent to the region, which are made by local handicraftsmen. The assortment varies from a felting technique to pottery. We offer pictures from genuine fish skin, crocheted and woven items and mugs/ pens. The production of the handicraftsmen of the area can also be purchased from an e-shop at the address www.estcraft.com Rental of seminar rooms On the second floor of the Võrtsjärv Visitor Centre there are cosy rooms for organising seminars and meetings for 25 people. Ordering holiday packages Canoe rental Café Tourism information and information materials Public internet access point A photo exhibition about insects by Urmas Tartes Exposition: The Flora and Fauna of Lake Võrtsjärv

Kuula Võrtsjärve! Listen to Lake Võrtsjärv! KIRJELDUS: Esimesel päeval saabub grupp (optimaalne suurus 15-30 inimest) Võrtsjärve külastuskeskusesse Rannu- Jõesuus. Saabumisel antakse Võrtsjärve SA turismikorraldaja poolt põgus ülevaade külastuskeskuse tegemistest ja piirkonnast tervikuna, pakutakse kohvi, teed ja suupisteid. Peale külastuskeskusega tutvumist sõidetakse edasi Vehendi külas asuvasse Kalala järvemuuseumi, kus akvaariumisaalis saab näha Eesti magevetes elavaid kalu, nende seas on ka haruldasi ja kaitse all olevaid liike. Ilma veeta akvaariumisse on välja pandud Võrtsjärvest püütud kõige suurema kalavalgeamuuri mulaaþ. Kindlasti pakub huvi läbi suurendusklaasi jälgida lombis elavaid asukaid. Limnoloogiakeskuse muulil ootab sõitjaid kalepurjekas ja tema lõbus kahemeheline meeskond. Kalepurjekas pakub ehedat elamust selle traditsioonilisel viisil. (2-päevane, toodet pakutakse suvehooajal 1. juunist 31. augustini) (2-day, the product package is offered during the summer season from 1st June to 31st August) Süüakse angerjasuppi, pajatatakse lugusid endisaegsetest kalapüügiviisidest ja kaluritraditsioonidest ning Võrtsjärve piirkonna elust tänapäeval. Giidi ja tõlgina teeb reisi kaasa Angela Leiaru MTÜst Võrtsjärve Kalanduspiirkond. Kale on Võrtsjärvel kasutusel olnud traditsiooniline puust traalerpurjekas, mida tema graatsilise välimuse tõttu tihti ka lõbusõitudel ja regattidel kasutati. Saleda kerega kalepurjekal on kaks kolmnurkset purje masti küljes suur põhipuri ja selle ees väike kliiverpuri. Traalimisel liikus purjekas külg ees allatuult, vedades purjeka küljel kalet (traali). Nimi kale ongi tulnud traalimisel kasutatud suuresilmalise võrgu ehk kale järgi. Parematel päevadel, mis jäid 1930 1970 aastate vahele, võis Võrtsjärvel näha koguni 70 kalepurjekat. DESCRIPTION: On the first day a group (an optimum number of 15-30 people) will arrive at the Võrtsjärve Visiting Centre in Rannu-Jõesuu. On arrival a s hort overview on the activities of the visiting centre and the area as a whole will be given by a tourism organiser from Võrtsjärve SA, coffee-tea and snacks will be served. After becoming acquainted with the visiting centre, the Lake Museum situated in Vehendi Village will follow, where Estonian freshwater fish, including also rare and protected species, can be seen. A model of the biggest fish ever caught from Lake Võrtsjärv a Grass Carp is displayed in an aquarium without water. To see the inhabitants of the pool through a magnifying glass will surely be of interest. A kale sailboat with its jolly two-man crew will be waiting for the seafarers at the jetty of the Centre for Limnology. The kale sailboat will offer a genuine experience in its traditional way. Eel soup will be eaten, stories of bygone fishing methods and fishermen traditions and thelife of the Lake Võrtsjärv area in the modern times will be told. A kale is a traditional wooden trawling sailboat used on Lake Võrtsjärv, which, owing to its graceful appearance, was often used also on cruises and regattas. A kale sailboat with a slim hull has two triangular sails a large main sail attached to the mast and a small jib sail in front of it. When trawling, the sailboat would always move leeward, side ahead, pulling a kale (trawl) on the side of the sailboat. The name kale comes from a large-mesh net, or kale, used when trawling. In better times, which were between the 1930s-1970s, 70 kale sailboats altogether could have been observed on Lake Võrtsjärv. 15

16 1960. aastate lõpus hakati Võrtsjärve asustama angerjamaime, mille tagajärjel hakati laialdasemalt kasutama mõrrapüüki. Üks püügiviis hakkas segama teist ning lõpuks kalega traalimine keelati. Peale keeldu kaotasid kaled oma mõtte ning ajapikku hävisid. 1985. aastal põletati Valma küla viimane purjekas jaanitules. Kalepurjekate ehitamise traditsioonide taaselustamiseks loodi 2007. aastal MTÜ Kaleselts, kus ehitatakse nii kalesid kui sõudepaate ning nende tegevusega saab tutvuda nende kodulehel www.kaleselts.ee kui ka Valma külas kohapeal. Esimene tänapäevane Võrtsjärve kalepurjekas valmis Võrtsjärve SA toel 2005. aastal. Kalepurjekas viib reisijad Pikasilla sadamasse, kus buss juba ootab ning sõidutab külastajad edasi Riidaja külas asuvasse Torupillitallu. Kus mujal võiks saada torupillimuusikast ja -traditsioonidest parema ülevaate kui legendaarsete Taulide rajatud Torupillitalus, ainult 10 kilomeetri kaugusel Võrtsjärvest. Torupillitalus võtab külalised vastu peremees At the end of the 1960s, introducing baby eels in Lake Võrtsjärv was started, as a result of which trap fishing was beginning to be used more widely. One fishing method would start to interfere with the other, and trawling with a kale would finally be prohibited. After the ban the idea behind kales would be lost, and they would perish little by little. 1985. In 1985 the last sailboat of Valma Village was burned in the Midsummer Eve bonfire. In order to revive the traditions of the building of kale sailboats, MTÜ Kaleselts was established in 2007, where both kales and rowboats are built, and it is possible to become acquainted with their activities both on their homepage www.kaleselts.ee and in Valma Village on the spot. The first modern kale sailboat on Lake Võrtsjärv was completed with help by Võrtsjärve SA in 2005. The kale sailboat will take the travellers to the Port of Pikasilla, where a bus will be waiting and taking the visitors to the Bagpipe Farm situated in Riidaja Village. Where else could one get a better overview of bagpipe music and traditions than on the Bagpipe Farm established by the legendary Tauls, at only 10 kilometres Ants Taul, kes tutvustab torupillimuusikat ning pillivalmistamise traditsioone kui üht olulist osa Võrtsjärve piirkonna inimeste kultuurielust. Peremehe hobiks on lennundus, tänu millele saab lisakstorupillimuusikale põgusa pilgu heita ka lennundusega seonduvatele teemadele. Torupillitalus süüakse ka õhtust, käiakse saunas, jäädakse ööbima. Õhtul saavad külalised kuulata Anu ja Triinu Tauli kontserti autorilauludest, mis inspireeritud pärimusmuusikast. Teisel päeval peale hommikusööki Torupillitalus sõidetakse külastama Tarvastu käsitöökoda, kus perenaine tutvustab kohalikku käsitööd ja mulgi kultuuri laiemalt. Käsitöö-õpitoas saab igaüks endale valmistada kaaruspaela (punane pael, mis ehib mulgi kuube). Tutvustatakse ja maitstakse Eesti rahvustoite, mis on ühtlasi toote viimane ja teemat kokkuvõttev tegevus. Vajadusel transporditakse grupp järgmisesse soovitud sihtkohta. PAKKUJAD: Võrtsjärve Sihtasutus, Kalala" järvemuuseum, Tauli Torupillitalu OÜ, Anutar OÜ, Tarvastu käsitöökoda. from Lake Võrtsjärv. On the Bagpipe Farm the visitors will be welcomed by the master, Ants Taul, who will introduce bagpipe music and the traditions of instrument making as an important part of the cultural life of the people of the Võrtsjärv area. The master s hobby is aviation, owing to which it is possible to have a quick look also at topics related to aviation, in addition to the bagpipe music. Dinner will be eaten, the sauna visited, the night spent on the Bagpipe Farm. In the evening the visitors will have a chance to listen to a performance of authorial songs by Anu and Triinu Taul inspired by traditional music. On the second day, after breakfast on the Bagpipe Farm, the Tarvastu handicraft workshop will be visited, where the mistress will introduce local handicraft and Mulgi culture from a wider perspective. In the handicraft workshop everyone will get a chance to make a worsted ribbon (red ribbon decorating a Mulgi coat) for themselves. Estonian national foods will be introduced and tasted, which is also the last and conclusive activity of the product package. The group will be taken to the next destination desired, if need be. PROVIDERS: Lake Võrtsjärv Foundation, Bagpipe Farm, Anutar Ltd., Tarvastu Handicraft Workshop.

Vaata Võrtsjärve! See Lake Võrtsjärv! (3-päevane, toodet pakutakse kevadja sügishooajal 20. aprillist 20. maini ning 25. septembrist 5. novembrini) (3-day, the product package is offered during the spring and autumn seasons from 20th April to 20th May and from 25th September to 5th November) Pildi autor: Elmo Riig KIRJELDUS: Grupp (optimaalne suurus 10-15 inimest) saabub Võrtsjärve külastuskeskusesse Rannu-Jõesuus, kus neid võtavad vastu Võrtsjärve Sihtasutuse esindaja (Võrtsjärve SA, Maret Kallejärv) ning linnuvaatlusretke retkejuht (OÜ Natourest, Triin Ivandi). Tutvustatakse külastuskeskuse võimalusi ja piirkonda tervikuna, antakse põgus ülevaade läbirändel olevatest linnuliikidest (hanelised, kurvitsalised, partlased jt). Külastuskeskuse kohvikus pakutakse kerget lõunaeinet. Linnuvaatlust tehakse 1. päeval Võrtsjärve ääres ning 2. ja 3. päeval hiigelkanuuretke raames Alam- Pedja looduskaitsealal. DESCRIPTION: A group (an optimum number of 10-15 people) will arrive at the Võrtsjärve Visiting Centre in Rannu- Jõesuu, where they will be welcomed by a representative of Lake Võrtsjärv Foundation (Mrs. Maret Kallejärv) and the trip leader of a birdwatching trip (Natourest Ltd., Triin Ivandi). The options of the visiting centre and the area as a whole will be introduced, a short overview of bird species in transmigration (Anseriformes, Charadriiformes, Anatidae, etc) given. Light lunch will be served in the café of the visiting centre. Birdwatching will be conducted at Lake Võrtsjärv on 1st day and in the Alam- Pedja Nature Reserve on 2nd and 3rd day within a gigantic canoe trip. Kõige esinduslikum linnupaik Võrtsjärve ääres on Väike-Rakke polder, seda eelkõige rändeaegadel ja kõrge veeseisuga. Hanelised ja kurvitsalised toituvad Tamme ja Sangla vahelistel põldudel ja puhkavad üleujutatud poldril. Hanesid (peamiselt suur-laukhane) on siin kevadeti loendatud kuni 35 000 isendit, sügiseti isegi kuni 50 000 isendit, hanede seas on kohatud ka haruldusi näiteks punakael-laglet. Rohkesti peatub poldril viu-, luitsnokk- ja rägaparte, sõtkaid ja punapea-varte, siin kohtab ka väikekosklaid, tutt- ja hallpõsk-pütte jt veelinde. Kurvitsalistest peatub poldril kõige enam suurkoovitajaid, tutkaid, muda- ja tumetildreid. Väike-Rakkes on nähtud ka selliseid haruldusi nagu lammitilder, väikehuik ja kuldhänilane. Suur hulk peatuvaid veelinde meelitab ligi ka hulgaliselt röövlinde. Võrtsjärve roostikes pesitseb rohkesti hüüpe, roo-loorkulle, tiigi- ja rästas-roolinde. Sügisrände aegadel on The most representative bird location at Lake Võrtsjärv is the Väike-Rakke Polder, especially in the migration periods and at a high water level. The Anseriformes and Charadriiformes feed in fields between Tamme and Sangla and rest on the flooded polder. Up to 35,000 individuals of geese (mostly the Greater Whitefronted Goose) have been counted here in spring, while even up to 50,000 individuals in autumn; also rarities have been encountered among geese the Red-Breasted Goose, for instance. The Wigeon, Shoveler and Garganey, Goldeneye and Pochard rest in great numbers on the polder, while the Smew, Great Crested Grebe and Red-necked Grebe and other aquatic birds may be encountered here too. Of the Charadriiformes, the Curlew, Ruff, Wood Sandpiper and Spotted Redshank rest on the polder in the largest numbers. Also such rarities, as the Marsh Sandpiper, Little Crake and Citrine Wagtail, have been spotted in Väike- Rakke. The large number of resting 17

18 Võrtsjärve eripäraks on lisaks suurtele haneparvedele väikekosklate massiline läbiränne. Tamme paljandi maastikukaitseala asub Võrtsjärve idakaldal Rannu valla Tamme ja Neemisküla vahelisel alal. Siin paljandub Aruküla lademe liivakivi. Tamme paljand on tuntud rüükalade leiukohana. Kõrgelt paljandilt avaneb paiguti hea vaade ka järvele. Peale huvitavat ja muljeterohket linnuvaatluspäeva sõidetakse Vaiblasse Veldemani Puhkemajja, kus süüakse õhtust ja jäädakse ööbima. Saun on samuti külastajatele köetud. Lisaks linnuvaatlusele väljas, pakume õhtul vaatamiseks suurepärast slaidiprogrammi Linnulennul mööda Emajõge loodusfotograaf Arne Aderi esituses, kes on nimetatud programmi üks autoritest. Kui soovitakse üldisemat ülevaadet Eestimaa loodusest, on võimalus tellida ka mõni teine slaidiprogramm Arne Aderi varamust. Arne Ader on suurepärane jutuvestja ning pakub piltidele olulist lisaväärtust oma jutuga. aquatic birds will also attract a large number of birds of prey. A number of the Bittern, Marsh Harrier, European and Great Reed Warbler nest in the thickets of reeds of Lake Võrtsjärv. During the autumn migration, a peculiarity of Lake Võrtsjärv is massive transmigration of the Smew (in addition to the large flocks of geese). The Tamme Outcrop Landscape Protection Area is situated on the east shore of Lake Võrtsjärv, in an area between Tamme and Neemisküla Villages of Rannu Rural Municipality. The sandstone of the Aruküla bed is exposed here. The Tamme outcrop is known as a deposit of the Placodermi. Here and there a good view on the lake opens from the high outcrop. After an interesting birdwatching day full of impressions, the people will be taken to Vaibla to the Veldeman Guesthouse, where they will have dinner and stay for the night. The sauna will be heated for the visitors too. Teise päeva hommikul süüakse hommikust Veldemani Puhkemajas ning seejärel suundutakse Rannu-Jõesuusse, kus võtab grupi vastu kanuuretke juht (OÜ 360 kraadi matkagiid Bert Rähni), kes tutvustab marsruuti, annab ülevaate eelseisvast retkest, räägib turvalisusest ning veendub, et kõik grupi liikmed on varustatud päästevestidega. Alam-Pedja kanuumatka peateemad on Eesti ühe suurima ja liigipääsmatuma kaitseala metsik loodus ning eripalgeline sisevete võrk. Aerutame Emajõel, Pede jõel, Põltsamaa jõel, teeme ringi Võrtsjärvel, vaatame kopraid, kuulame linde ja ulume hunte välja. Kanuudega sõidetakse Jõesuust Palupõhja külla, kus pannakse asjad looduskooli ning süüakse matkasööki. In addition to the birdwatching in the outdoors, we offer a magnificent slideshow, Bird s-eye view of the River Emajõgi, presented by the nature photographer Arne Ader, who is one of the authors of the said show. If a more general overview of Estonian nature is desired, it is possible to order another slideshow from the collection of Arne Ader. Arne Ader is also a great storyteller and will surely add extra value to the photos with his talk. In the morning of the second day breakfast will be eaten in the Veldemam Guesthouse and then the people will head for Rannu-Jõesuu, where the group will be welcomed by the guide of a canoe trip (hiking guide of 360 Kraadi Ltd, Bert Rähni), who will introduce the itinerary, give an overview of the trip planned, speak about safety and make sure that all the members of the group are equipped with lifejackets. The main themes of the canoe trip on the River Alam-Pedja are the nature and diverse network of the inland waters of one of the largest and most difficultly accessible protection areas of Estonia. We will row on the Rivers Emajõgi, Pede, Põltsamaa, make a tour around Lake Võrtsjärv, see the beavers, listen to the birds and howl the wolves out of the woods. The people will canoe from Jõesuu to Palupõhja Village, leave their belongings in the nature school and eat hiking dinner.

Enne päikeseloojangut minnakse tagasi jõele, sest alles siis läheb seal tõeliselt põnevaks. Emajõe vanajõed on ideaalseks elupaigaks kobrastele. Aerutatakse vaikselt mõne koprakuhila juurde, kus tõenäoliselt õnnestub meil mõnda looma vaadelda. Pimenedes liueldakse vaikselt allavoolu ja üritatakse huntide ulgumist kuulda. Eriti sügiseti on susid väga suhtlemisaltid, kuna just sel ajal õpetatakse kutsikatele hundielu. Kitsed, sead ja põdrad tulevad luhtadele toituma ja hundikari järgneb neile. Võib olla on meil õnne ja juhtume sel õhtul huntidega samas kandis olema... edasi Põltsamaa jõele. Matk lõpeb Laashoone silla juures. Päeva jooksul vaatleme väga erinevaid jõemaastikke. Kõigepealt jõuline ja kiirevooluline Suur- Emajõgi, siis vaikne, lai, sirge ja tumedaveeline Pede ning lõpuks kitsas ja käänuline Põltsamaa jõgi. Vajadusel transporditakse grupp järgmisesse soovitud sihtkohta. PAKKUJAD: Võrtsjärve Sihtasutus, OÜ Natourest, OÜ 360 kraadi, Veldemani Puhkemaja, Loodusemees OÜ. Õhtul tehakse sauna ja muljetatakse kamina ees. Matka teisel päeval aerutatakse Pede jõe suudmesse ja sealt Before the sunset they will return to the river, since only then it becomes really exciting there. The old rivers of the River Emajõgi serve as an ideal habitat for beavers. We will row quietly to a beaver lodge, where we will probably be lucky enough to observe an animal. As it is getting dark, we will be going downstream quietly and trying to hear the howl of the wolves. The wolves are very keen on communicating, especially in autumn, as cubs are being taught wolf life. The roe deer, pigs and moose will come to feed in the meadows followed by a pack of wolves. We may be lucky to happen to be in the same area with the wolves in that very evening In the evening the sauna will be heated and impressions exchanged before a fireplace. On the second day of the hike the people will row to the mouth of the River Pede and on to the River Põltsamaa. The hike will end at the Laashoone Bridge. During the day we will see a wide variety of river landscapes first the powerful and rapid Suur-Emajõgi, then the quiet, wide, straight and darkwatered Pede, and finally the narrow and winding Põltsamaa. The group will be taken to the next destination desired, if need be. PROVIDERS: Lake Võrtsjärv Foundation, Natourest Ltd., 360 Kraadi Ltd., Veldemani Guesthouse, Loodusemees Ltd. 19

20 (2-päevane, toodet pakutakse talvehooajal, kuupäevad sõltuvad ilmastikuoludest) (2-day, the product is offered during the winter season, the dates depending on the weather conditions) KIRJELDUS: Grupp (optimaalne suurus 10-15 inimest) saabub Valma külla, kus neid võtab vastu MTÜ Kaleselts esindaja Marko Vaher. Valma kalurite eestvõttel tutvustatakse endisaegseid kaluritraditsioone, käiakse järvel jääalust kalapüüki tegemas. Lõunasöögi käigus saab maitsta Võrtsjärve kalurite valmistatud kohalikku kala. Võrtsjärv on olnud kalarikas veekogu läbi sajandite. Tänapäeva Võrtsjärvest ja tema sissevooludest on püütud 36 kalaliiki. Peamisteks töönduskaladeks on koha, angerjas, latikas ja haug. Palju on ahvenat ja särge, pidevad asukad on rääbis, peipsi tint, säinas. Viie- ja kuuekümnendail aastail oli Võrtsjärvel kiisajärve kurvavõitu kuulsus, sest valdava osa kalasaagist andis väheväärtuslik prügikala. Tänu limnoloogiakeskuse teadurite ettepanekute (traalpüügi lõpetamine, kalakaitse tõhustamine, angerjamaimude regulaarne sissetoomine) rakendamisele on nüüd püügis ülekaalus suured ja hinnalised kalad. Võrtsjärve keskmine kalasaak on üle 400 tonni aastas, sellest 60-70% moodustab hea toidukala. Angerja üliväikest looduslikku populatsiooni Võrtsjärves on alates 1956. a. üsna pidevalt täiendatud, lastes igal aastal järve tillukesi klaasangerjaid. DESCRIPTION: A group (an optimum number of 10-15 people) will arrive in Valma Village, where they will be welcomed by a representative of Kaleselts NGO, Marko Vaher. Under the leadership of Valma fishermen, bygone fishermen traditions will be introduced, fishing under ice will be conducted on the lake. In the course of lunch local fish prepared by the fishermen of Lake Võrtsjärv can be tasted. Maitse Võrtsjärve! Taste Lake Võrtsjärv! Peale lõunasööki võtab grupi üle OÜ 360 kraadi mänguinstruktor, kes viib läbi matkamängu piirkonna kaluritraditsioonide ja loodusväärtuste tutvustamiseks. Peale matkamängu sõidetakse Valmas asuvasse Järveveere Puhkekeskusesse, kus süüakse õhtust ja jäädakse ööbima, soovijad saavad ka saunas käia. Õhtuseks tegevuseks pakume võimalust vaadata Arne Aderi slaidiprogramme või tellida kuulamiseks Anu Tauli kontsert. Lake Võrtsjärv has been a body of water rich in fish throughout the centuries. 36 species of fish have been caught from Lake Võrtsjärv and its inflows. The main industrial fish are the zander, eel, bream and pike. The perch and roach are numerous, with permanent inhabitants being the vendace, European smelt, ide. In the fifties and sixties Lake Võrtsjärv was accompanied by the sad repute of a lake of the ruffe, since the majority of the fishery catch was the small fry of low value. Owing to the implementation of the proposals by the research fellows of the Centre for Limnology (quitting trawl fishing, intensifying fish protection, regular introduction of baby eels), large and valued fish prevail in the catch these days. The mean fishery catch of Lake Võrtsjärv is over 400 tons a year, 60-70% out of which is good foodstuff fish. The minute natural population of the eel in Lake Võrtsjärv has been replenished on a continuous basis since 1956, by introducing tiny glasseels into the lake every year. A f t e r l u n c h t h e g r o u p w i l l b e accepted by a game instructor of 360 Kraadi Ltd., who will conduct a hiking game, in order to introduce the fishermen traditions and natural value of the area. After the hiking game the people will drive to the Järveveere Holiday Centre in Valma, where they will have dinner and stay for the night, while those desiring will have a chance to go to the sauna. We offer an opportunity to watch slideshows by Arne Ader or order a performance by Anu Taul as an evening activity.

Teisel päeval süüakse hommikust Järveveere Puhkekeskuses, kust liigutakse edasi tõukekelgumatkale. Tõukekelgumatka koos piknikuga looduses viib läbi Imre Arro Väikse-Viselä Osaühingust. Mõnus looduselamus ja aktiivne osasaamine piirkonna võludest on kõigile osalejaile garanteeritud. Pealelõunaseks ja ühtlasi kokkuvõtvaks tegevuseks pakume Valma kaluritoa külastamist, kus Angela Leiaru (MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond) annab ülevaate Võrtsjärvel kasutusel olnud püügivahenditest ja rannakalurite elust ning kunstnik Antu Ott tutvustab ainulaadseid kalanahast käsitöötooteid ning külastajail on võimalus ise endale suveniir kaasa meisterdada või osta. Grupi transportimine järgmisesse soovitud sihtkohta. PAKKUJAD: MTÜ Kaleselts, MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond, Järveveere Puhkekeskus, OÜ 360 kraadi, FIE Antu Ott, OÜ Väikse-Viselä, OÜ Loodusemees, OÜ Anutar. On the second day the people will have breakfast in the Järveveere Holiday Centre, from where they will move on to a kicksled hike. The kicksled hike with a picnic in nature will be conducted by Imre Arro from Väikse-Viselä Ltd.. A nice experience in nature and active participation in the charms of the area to all participants will be guaranteed. As an afternoon and summarising activity at the same time, we offer the visiting of the Valma fishermen s mini-exchibition, where Angela Leiaru (Lake Võrtsjärv Fisheries Development Agency NGO) will give an overview of the fishing equipment used on Lake Võrtsjärv and the life of the coastal fishermen, and the local artist Antu Ott will introduce unique handicraft products made of fish skin; the visitors will have an opportunity to make a souvenir themselves or buy one. Taking of the group to the next destination desired. PROVIDERS: Kaleselts NGO, Lake Võrtsjärv Fisheries Development Agency NGO, Järveveere Holiday Centre, 360 Kraadi Ltd., Antu Ott, Väikse-Viselä Ltd., Loodusemees Ltd., Anutar Ltd. 21

MÄRGA HUUMORIT Laev on uduse ilmaga merel. Kapten märkab eespool valgust ja signaliseerib: "Hoidke 10 kraadi paremale!" "Hoidke ise 10 kraadi paremale!" "Võtke otsekohe 10 kraadi paremale!" signaliseerib kapten uuesti. "Siin on ristleja." "Soovitame siiski teil endal kõrvale tõmmata," tuleb vastus. "Siin on nimelt rannamajakas." Vahimadrus tormab kaptenikajutisse: "Kapten, me vajume." "Nii!" ümiseb kapten. "Ja kui kaugel on maa?" "Pool miili." "Mis suunas?" "Vertikaalsuunas." Merel kohtuvad kaks ristlejat Vene ja Ameerika oma. Vene laeval on õudne paanika. "Kes kurat viskas vildiga juhtpuldi operaatorit? Kes viskas vildiga?" röögib ristleja pardal olev admiral. "Meil Ameerikas küll sellist segadust pole..." vangutavad ameeriklased päid. "Pole teil enam mingit Ameerikat!" karjub admiral. "Kes kurat viskas vildiga juhtpuldi operaatorit?" Ookeaniaurik möödub väikesest saarest, mille peal habemega mees meeletult karjub ja vehib kätega. "Kes see on?" küsib reisija kaptenilt. "Pole aimugi. Igal aastal, kui me siitkaudu sõidame, läheb ta samamoodi segaseks." 22 Saarlane ja hiidlane on kahekesi merel. Hiidlane kukub vette ja hüüab saarlasele: "Viska mulle kähku köie ots!" "Ega ma kade ole," hüüab saarlane vastu, "ma viskan mõlemad!" MEIE ALUSE PALVE: Meie alus, kes sa viibid vee peal, pühitsetud olgu sinu kere. Sinu uppumatus tulgu, sinu lekkimised mingu nagu vees, nõnda ka ellingu peal. Meie igapäevane reis anna meile iga ilmaga ja anna meile andeks meie karilesõitmised, nagu meie anname andeks tormised ilmad. Ära jäta meid kaldale, vaid päästa meid meie seilamisejanust. Sest sinu päralt on kiirus, mugavus ja säästlikkus igavesti. Ahoi! Kapteniabi on just kapteniks ülendatud ja on tähtsusest lõhki minemas. Kuuldes koputust kajuti uksele, kutsub ta pootsmani sisse ja teeskleb, et tal on parajasti pooleli telefonikõne ülemusega: "Just nii, härra admiral! Saab tehtud, härra admiral!" Siis paneb ta toru käest, ja küsib pootsmanilt: "Milles asi?" "Teie telefon on tumm. Tulin seda parandama." "Teil, kapten, on merel muidugi ka raskeid päevi olnud?" pöördub ajakirjanik kapteni poole. "Kõike on ette tulnud, pojake," vastab merekaru. "Näiteks mäletan ma elu lõpuni seda kohutavat päeva, mil meie laevas rumm otsa lõppes!" Kõik me tegelikult oleme oma harjumuste ohvrid... Kartulit keedad- vee valad ära- sama makaronidega, pelmeenidega, riisiga... Nuh, ja mõtsin, et teen külmikusse ruumisuvest üks allakilo turb vedeles jalus. Mõeldud- tehtud- pott tulele ja porknasibula-kartuli koorimiseks läks- et vähemalt kalasupile leemegi akki turbast saaks. Sai ilusti soola ja pipart ja natsa loorberitki pandud, vaht ilusti mahavõetud ja kraanikausikohal kõik ilusti ärakurnatud. Kui sõelale jäi hunnik keedetuid luid koos naha ja lihaga, sain aru, et miskit on valesti. Sügasin mõtlikult kukalt... Tolliametnik astub laeva pardale. Narkootikume on? Jah, palun, siin kohvris, vastab kapten. Aga relvi? Palun automaadid, revolvrid, kaks granaati. Arvatavasti on ka valuutat? Jah. Eurod, dollarid. Tolliametnik on segaduses: Ja see koik on teie oma? Ei, see on teie oma. Minu oma on all trummis!

KONTAKTID / CONTACTS MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond Lake Võrtsjärv Fisheries Development Agency Tel/phone: +372 55 532982 E-mail: angela@vortskalandus.ee http://www.vortskalandus.ee Võrtsjärve Sihtasutus Lake Võrtsjärv Foundation Tel/phone: +372 52 98561 fax +372 7 356 084 E-mail: maret@vortsjarv.ee http://www.vortsjarv.ee Aktiivne puhkus, paatide laenutus, paadimatkad, harrastuskalapüük koos kaluritega / Active holiday, boat rental http://www.vortsjarv.ee/aktiivne-puhkus Kalanduse infosüsteem The Fishery Information System http://kala.envir.ee Keskkonnainspektsioon, Viljandimaa büroo Environmental Inspection, Office of Viljandi County Paala tee 4 71014 VILJANDI Tel/phone: 434 4385, faks 434 4454 E-mail: viljandimaa@kki.ee Juhtivinspektor/ Leading Inspector Guido Kapp +372 43 4 4212 Keskkonnainspektsiooni valvetelefon 1313 Emergency phone of the Environmental Inspection 1313 Eesti Maaülikool, Limnoloogiakeskus Estonian University of Life Sciences, Centre for Limnology Rannu vald, Tartumaa, 61117 Tel/phone: +372 7 454 546 E-mail: info@limnos.ee http://www.limnos.ee Kalala" järvemuuseum Lake Museum Kalala Rannu vald, Tartumaa, 61117, Tel/phone: +372 522 9570 +372 5345 4169 E-mail: anu.metsar@emu.ee http://kalala.emu.ee/et/kalala/ www.vortsjarv.ee KALATOOTED/ FISHERY PRODUCTS: Viktor Jerðov Valma, tel. +372 50 49 338 värske kala / fresh fish Heino Kobak Viljandi, tel. +372 52 00 421 värske kala / fresh fish Võrtsukala OÜ Tel. +372 53 82 67 62 kuumsuitsukalad (latikas, angerjas, hõbeheik jm.), soolakala, marineeritud erinevad kalatooted purgis / hot smoked fish (bream, eel, silver hake, etc), salted fish, various marinated fishery products in a jar Marant OÜ Valma, tel. +372 50 900 49 värske kala / fresh fish Ruusaku OÜ Rannaküla, tel. +372 52 01 663 +372 51 84 524 või 74 54 524 angerjakonservid (marineeritud angerjas ja suitsuangerjas õrnas marinaadis) ettetellimisel suitsukala (angerjas, latikas) / eel (smoked, marinated) Mare Kilk Viljandi, tel. +372 52 28 147 värske kala / fresh fish Erich Saaremaa Rõngu, Valguta; tel. +372 51 02 582 suitsukala, värske kala, marineeritud angerjas / fresh fish, smoked and marinated eel Leo Aasa Valma, +372 52 18 718 Värske kala / fresh fish K A L A N D U S F O N D www.vortskalandus.ee