Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument COM(2017) 351 final (PART 2/2).

Transcription

1 Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuni 2017 (OR. en) 10413/17 ADD 1 FIN 378 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud Jordi AYET PUIGARNAU, direktor 15. juuni 2017 Jeppe TRANHOLM-MIKKELSEN, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär Komisjoni dok nr: COM(2017) 351 final (PART 2/2) Teema: Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale: ELi aasta eelarve haldus- ja tulemusaruanne Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument COM(2017) 351 final (PART 2/2). Lisatud: COM(2017) 351 final (PART 2/2) 10413/17 ADD 1 nr DG G 2A ET

2 EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2017) 351 final PART 2/2 KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE JA KONTROLLIKOJALE ELi aasta eelarve haldus- ja tulemusaruanne ET ET

3 1.3. Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad (eelarverubriik 2) 95 Rubriigile 2 on aastaks eraldatud 62,5 miljardit eurot, mis moodustab 40,2 % ELi aasta kogueelarvest. Rubriik 2 hõlmab kahte ühise põllumajanduspoliitika sammast: esimene sammas koosneb turutoetusmeetmetest ja otsetoetustest, mida rahastab Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF); teine sammas hõlmab maaelu arengu toetust, mida rahastab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD). Samuti hõlmab rubriik Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF), ühise kalanduspoliitika rahvusvahelist mõõdet (st piirkondlikke kalandusorganisatsioone ning säästva kalapüügi lepinguid), samuti keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) raames elluviidavaid meetmeid keskkonna ja kliima valdkonnas. Joonis: ülal: peamised programmid, mida aastal rahastati rubriigi 2 raames / all: rubriigi 2 osakaal aasta kogueelarves. Kõik summad on miljonites eurodes. Programmide panus komisjoni prioriteetide elluviimisse: Selle rubriigi kohased meetmed aitavad saavutada komisjoni prioriteete Tööhõive, majanduskasv ja investeeringud, Energialiit ja kliima ning teataval määral prioriteeti Digitaalne ühtne turg. Need aitavad saavutada jätkusuutliku majanduskasvu valdkonnas strateegia Euroopa 2020 eesmärke ning on tööhõivet ja innovatsiooni edendavate investeeringute kaudu seotud ka aruka ja kaasava majanduskasvuga. 42

4 Ühise põllumajanduspoliitika peamised eesmärgid mitmeaastases finantsraamistikus ( ) on toiduga kindlustatus ning aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamine ELi põllumajanduses ja maapiirkondades. Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) meetmete põhirõhk on toidutarneahelas toormetootjate olukorra täiendaval parandamisel, põllumajandus- ja põllumajandusliku toidutootmissektori konkurentsivõime tugevdamisel nii rahvusvahelisel kui ka siseturul ning nüüd suures osas tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste kaudu põllumajanduslike majapidamiste sissetuleku toetamisel. Ühise põllumajanduspoliitika teise samba raames toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) maapiirkondade majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase heaolu suurendamist ning maakeskkonna jätkusuutlikkuse tagamist. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi põhieesmärk finantsraamistikus on soodustada ühise kalanduspoliitika rakendamist, toetades keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat, uuenduslikku, konkurentsivõimelist ning teadmistepõhist kalandust ja vesiviljelust. Eesmärkide hulka kuulub ka tööhõive suurendamine ja territoriaalse ühtekuuluvuse arendamine, kalandustoodete turustamise ja töötlemise täiustamine ning integreeritud merenduspoliitika rakendamise toetamine. Programm LIFE on konkreetselt keskkonna- ja kliimameetmete jaoks loodud rahastamisvahend, millest rahastada nimetatud meetmetega seotud vajadusi ja mis täiendab mitmeaastase finantsraamistiku ( ) jaoks vastu võetud süvalaiendamise lähenemisviisi, osutades, et keskkonna- ja kliimameetmed on kõigi peamiste instrumentide ja sekkumismeetmete lahutamatu osa. LIFE annab olulise panuse ELi kestliku arengu eesmärkide saavutamise ja aasta tegevuskava rakendamisega seotud kohustuste täitmisse. Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) jaoks on mitmeaastase finantsraamistiku ( ) rakendamise esimesed aastad vastanud suuresti oodatule ning rakendatud meetmetega on saadud häid tulemusi põllumajandusturgude stabiliseerumisel, põllumajandustootjate sissetulekute stabiliseerimisel ja avalike hüvede tagamisel, mis kõik kuulus aasta poliitiliste põhieesmärkide alla eelarveaasta oli reformitud ühise põllumajanduspoliitika ( ) uue otsetoetuste süsteemi rakendamise esimene aasta. Vaatamata aastal esinenud viivitustele, said liikmesriigid põllumajandustootjatele maksta otsetoetusi 97,8 % ulatuses oma rahalistest eraldistest, hõlmates ligikaudu 7 miljonit põllumajandustootjat ja umbes 90 % ELis kasutatavast põllumajandusmaast (155,5 mln hektarit). Ühise põllumajanduspoliitika teise samba raames on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) rahastatud maaelu arengu programmide rakendamine võrreldes muude Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rubriikide 1b ja 2 alla kuuluvate programmidega paremini edasi jõudnud tänu konkreetsetele eelmiselt programmitöö perioodilt ( ) sujuvat üleminekut võimaldavatele sätetele, mis olid eriti olulised Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi abikõlblikest kuludest peaaegu poole moodustavate nn iga-aastaste meetmete jaoks (põllumajanduse keskkonnameetmed ja metsamajandusmeetmed, mahepõllumajandus, loomade heaolu jne). Samuti on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond perioodi maaelu arengu programmide sulgemisel palju paremini edasi jõudnud. Rohkem kui kaks kolmandikku nendest programmidest suleti juba aastal ja ülejäänud suletakse eeldatavasti aastal aasta programmide edenemine Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi jaoks on põllumajandustootjate otsetoetuste ja turuga seotud kulude rahastamine mitmeaastase finantsraamistiku ( ) rakendamise esimestel aastatel kulgenud kavakohaselt, kuigi aastatel oli vaja kasutada ka erakorralisi turutoetusmeetmeid (täpsemalt kaks erakorraliste turutoetusmeetmete paketti ELi põllumajandustootjate toetamiseks peamiselt piimatoodete sektoris, üldsummas miljonit eurot aastate 2015, 2016 ja 2017 eelarvest). 43

5 Turuga seotud kulud Ühise põllumajanduse turukorralduse raames toimivad sektoripõhised toetusprogrammid, mis on olelusringi eri etappides. Näiteks veinisektori aasta riiklike toetusprogrammide jaoks on see pärast aasta reformi teine programmitöö periood. Mesindusprogrammid järgivad kolmeaastast programmitöö perioodi, milles 2017 on uue kolmeaastase programmi esimene aasta. Üldiselt on rakendamine kulgenud kavakohaselt ja järgnevate aastate arengusuund on positiivne. 2016/2017. õppeaasta on koolipuuvilja ja -köögivilja kava ning koolipiima kava rakendamise viimane aasta. Tõhususe parandamiseks, toetuste paremaks suunamiseks ja haridustegevuste parandamiseks koondatakse need kavad ühtsesse õigusraamistikku, mida kohaldatakse alates 1. augustist Säilitati täiendavad turutoetusmeetmed, nagu teatavate piimatoodete puhul riiklik sekkumine ja eraladustusabi. Lisaks rakendati ja aasta ebasoodsate turusuundumuste tõttu erakorralisi turumeetmeid, mis hõlmasid suunatud abi, erakorralist kohandamistoetust ja piimatoodete tootjatele piimatootmise vähendamiseks antavat toetust. Alates aasta teisest poolest on teatavatele EList pärinevatele põllumajandustoodetele Venemaa kehtestatud jätkuva impordikeelu tõttu teatavate puu- ja köögiviljade tootjate suhtes rakendatud erakorralisi toetusmeetmeid. Nimetatud meetmed on aidanud vastavates sektorites tasakaalu taastada. Meetmed aitasid edukalt põllumajandustoodete hindu kergitada, pakkudes seeläbi liikmesriikide mõjutatud tootjatele hädavajalikku tuge. Euroopa põllumajandus näitas oma vastupidavust, leides alternatiivseid turge liidus ja väljaspool (eelkõige Aasias ja USA-s), nagu tõendab kaubandusstatistika: ELi põllumajanduslike toiduainete ekspordi aastane väärtus tõusis aastal rekordtasemele 130,7 miljardit eurot, mis on ligikaudu 1,5 % enam kui aastal, tootes hoolimata jätkuvast Venemaa turu puudumisest peaaegu 19 miljardi euro väärtuses eksporditulu. Mõnedes haavatavates sektorites olid hinnad siiski endiselt languses. See õigustab sekkumise jätkamist turu tasakaalus hoidmiseks ja tootjate aitamiseks toodetele alternatiivsete müügikohtade leidmisel. Eritoetus piimatootjatele Arvestades piima tootjahindade langust ELis aasta esimeses pooles ning pakkumise ja nõudluse vahelise tasakaaluhälbe jätkumist, andis komisjon aasta septembris teada erakorralisest piimatootmise vähendamise meetmest. Piimatootmise vähendamiseks eraldati 150 mln eurot 96. Kulutuste lõplik summa oleneb meetme tegeliku kasutuselevõtu määrast. Uusim ametlik saadaolev teave (2017. aasta maini) näitab, et piimatarne kasvas aastal ELis kumulatiivselt 2,8 mln tonni ehk 4,4 % rohkem kui aasta samal perioodil aasta juuniks oli keskmine piima hind ELis langenud 16 %, mille tulemusel oli hind 25,7 senti kilogrammist aasta septembris vastu võetud meetme raames vähendasid osalenud põllumajandustootjat aasta neljandas kvartalis oma piimatarnet tonni võrra (64 % ELi piimatootmise vähenemisest sellel perioodil kokku). 44

6 Joonis: ELis kogutud lehmapiim. Allikas: Estat Newcronos. Viimane uuendus: jaanuar 2017 Samal ajal võimaldas turu tasakaalustamine piima tootjahinda ELis aasta augustist alates kiiresti tõsta ja detsembris saavutati ELi keskmise hinnana 33,05 senti kilogrammist (nt 29 % tõus alates juulist). Joonis: ELi lehmapiima tootjahinnad (ELi kaalutud keskmine) Kokkuvõttes kinnistatakse ELi sekkumise lisaväärtust piimatootmise vähendamiseks antava toetusena: rahaline toetus raskustesse sattunud põllumajandustootjatele, toetades neid, kes kohandasid pakkumise nõudlusele; panus ELi piimatoodete turu tõhusasse tasakaalustamisse; viimase kaudse tagajärjena (koos muude teguritega 97 ) mõju piimahinna taastumisele aasta teises pooles. Otsetoetused Otsetoetuste raames kattis aasta Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond juba mõned aasta ühise põllumajanduspoliitika elementidest, sealhulgas otsetoetuste abimäära ühtlustamine liikmesriikide vahel ( liikmesriikidevaheline ühtlustamine ). Alates eelarveaastast oli uus otsetoetuste struktuur täiel määral kasutusel. Uued elemendid soodustavad otsetoetuste õiglasemat jaotamist, nende keskkonnasõbralikkust ja kliimamuutustevastasust, samuti nende paremat suunamist näiteks noorte põllumajandustootjate, väikepõllumajandustootjate või looduslikest eripäradest tingitud piirangutega alal tegutsevate põllumajandustootjate toetamiseks. Otsetoetuste skeem sisaldab küll kohustuslikke elemente, kuid kooskõlas aastal 98 otsustatud rakendusvalikutega, on liikmesriikide jaoks rakendamisel võimalik märkimisväärne paindlikkus. Need valikud võimaldavad liikmesriikidel suunata toetusi oma spetsiifilisest kontekstist lähtuvalt. põllumajandustootjat. Kindlaks määratud toetatav kogupindala katab kokku ligikaudu 90 % ELi kasutatavast põllumajandusmaast (155,5 mln hektarit). Aastal 2015 (eelarveaasta 2016), mis oli reformitud süsteemi rakendamise esimene aasta, toetati otsetoetustega ligikaudu 7 miljonit 45

7 Samal ajal mõjutasid otsetoetuste reformi rakendamistegevused eelarveaastal liikmesriikide poolt põllumajandustootjatele tehtud väljamaksete ajastust, mis mõnel juhul viibis. Otsetoetuste süsteemi uus keskkonnasäästlikumaks muutmise tasand 99, mida on rakendatud alates taotlusaastast 2015 (eelarveaasta 2016), peab tagama selle, et suurema osa ELi põllumajandusmaa kasutuse kooskõlas peamiste keskkonna- ja kliimasõbralike tavadega aastal rakendati 75 %-l kasutatavast põllumajandusmaast vähemalt mõnda keskkonnasäästlikumaks muutmise nõuet taotlusaastal on see eeldatavasti kokku 77 % aastal koostas komisjon aruande süsteemi rakendamise esimese aasta kohta 101. Aruandes tehti kindlaks nõrgad kohad, mis ei võimaldanud keskkonnasäästlikumaks muutmise süsteemi täit potentsiaali saavutada, ja pakuti võimalikke lahendusi. Komisjon tegi asjaomase määruse kohta 102 mitu parandusettepanekut, mida on kavas kohaldada alates taotlusaastast 2018 (kui liikmesriik soovib, siis alates taotlusaastast 2017). 46

8 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kõigi 118 arenguprogrammi rakendamine on praegu täies hoos. Liikmesriikide ja piirkondade tasandil kutsuti võimalikke toetusesaajaid üles taotlusi esitama aasta lõpuks oli projektidele ja toetusesaajatele eraldatud ligikaudu 31,9 miljardit eurot. See moodustab 21,3 % perioodiks planeeritud avaliku sektori eraldiste kogusummast. ELi eelarvest liikmesriikidele tehtavate maksete taotletud kogusumma ulatus aasta lõpuks 10,1 miljardi euroni, mis moodustab 10 % Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eraldistest perioodiks aastal esitasid liikmesriigid rakendamise aastaaruanded programmitsükli esimese kahe rakendusaasta, st ja aasta kohta. Hoolimata paljude programmide hilinenud vastuvõtmisest, mis peamiselt tulenes õigusraamistiku hilisest vastuvõtmisest, toimub rakendamine kavakohaselt. Seejuures tagati Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi puhul sujuv üleminek uude programmitöö perioodi üleminekueeskirjade kehtestamise, varem asutatud makseasutuste (st ei olnud vaja määrata uusi ametiasutusi) ja mitmeaastaste kohustuste, sh pindalatoetuste, laialdase kasutuse kaudu. Seni on tulemuste saavutamine olnud aeglane, sest algus kulges poliitika sisseseadmiseks kuluva aja tõttu suhteliselt aeglaselt, aga eesolevatel aastatel on oodata märgatavat kiirenemist. Enamik programme kiideti heaks aastal (2014. aastal kiideti heaks ainult üheksa programmi). Juba saab nimetada mitmeid tulemusi, nagu aasta eesmärkidest üle 33 % täitmine, mis puudutab majandamislepingutega hõlmatavat põllumajandusmaad, millega toetatakse bioloogilist mitmekesisust, ning kohalike arengustrateegiatega hõlmatud maaelanikkonna protsendi sihteesmärgist 39 % täitmine. Toetati 1,6 miljonit hektaril mahepõllumajandusele üleminekut või sellega jätkamist (15,7 % toetatavast põllumajandusmaast) 103. Euroopa põllumajanduse tootlikkuse ja säästlikkuse innovatsioonipartnerluse (EIP-AGRI) raames on juba moodustatud umbes 300 töörühma. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist rahastatavate projektide eesmärk on edendada uuenduslikke lahendusi ja võimalusi, mille kaudu soodustada põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõimet ja säästlikkust aasta novembris viidi lõpule sõltumatu uuring Euroopa innovatsioonipartnerluse rakendamise kohta 104. Kuna Euroopa innovatsioonipartnerluse rakendamine oli alles algetapis, ei saa selle uuringu põhjal teha kaugeleulatuvaid järeldusi, kuid saab määratleda, et vabatahtliku skeemi kasutuselevõtt (96 maaelu arengukava puhul 111-st, 26 liikmesriigis) oli muljetavaldav ning põllumajandustootjate eestvedamisel põhinev lähenemine tähelepanuväärne ja sidusrühmade poolt kõrgelt hinnatud. Lisaks nähti algatuse võimalike tugevate külgedena Euroopa innovatsioonipartnerluse üleeuroopalist lähenemisviisi ning seda, et see võimaldab riikide- ja piirkondadevahelist partnerluse loomist ja kogemuste jagamist. Uuringus leiti, et on olemas tugev pinnas väliseks siduvuseks teiste poliitikasuundadega (programm Horisont 2020, keskkonna- ja regionaalpoliitika), aga praeguses etapis ei ole laiaulatuslikku teadlikkust nendest ühistest võimalustest ja sünergiatest. Osaliselt on põhjus see, et sidusrühmad peavad praegu maaelu arengu rahastamist tähtsamaks. Eeldatakse, et pärast Euroopa riikide ja piirkondade vahelist protsessi konsolideerimist, muutuvad teiste ELi algatustega seoste loomise võimalused Euroopa innovatsioonipartnerluse võrgustiku kaudu ilmsemaks. Maaelu arengu poliitikat ja selle programme on käsitletud uuringus Ühise põllumajanduspoliitika rakendamise olukord ja analüüs, mille viimane aruanne avaldati aasta novembris 105. Uuringus esitatakse põhjalik analüüs praegusel programmitöö perioodil ühise põllumajanduspoliitika rakendamisel liikmesriikide tehtud valikutest, samuti esitatakse nende valikute võimalike tagajärgede kvalitatiivne analüüs. See kinnitab, et ühise põllumajanduspoliitika uued paindlikud võimalused on selle rakendamist mitmekesistanud, mis tähendab seda, et meetmeid kasutatakse mitmesugustel viisidel ja erinevates kombinatsioonides. Uuringu peamised järeldused osutavad, et liikmesriikide valikud 1. samba (otsetoetused) ja 2. samba (maaelu arengu toetus) rakendamisel ei ole eriti koordineeritud, ja asjaolule, et ühises põllumajanduspoliitikas peeti rakendamisvalikuid toidutööstuse elujõulisuse eesmärgi raames eriti oluliseks, kui need leiti olevat rohkem kohalikele vajadustele kohandatud kui eelmise ühise põllumajanduspoliitika ajal. Lisaks on liikmesriikide valikud üldiselt sidusad, aga sünergia tekkimise võimalusi võiks paremini ära kasutada ning 1. samba vahendite ja 2. samba meetmete puudulik kohandamine ja suunamine tekitab kahtlusi 47

9 liikmesriikide valikute mõju osas.

10 Suur tähelepanu lihtsustamisele aasta alguses alustas komisjon ulatuslikku lihtsustamist, mis hõlmas kogu põllumajanduse õigustikku aastal järgnesid sellele lihtsustamisele mitmed muudatused delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides, täpsemalt tehti alljärgnevat. Lihtsustati ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga seotud eeskirju, sh lisati ennetavad ristkontrollid. Mõned otsetoetuste eeskirjad muudeti paindlikumaks, sh eriti vabatahtlikke tootmiskohustusi käsitlevad eeskirjad. Ühise turukorralduse valdkonnas lihtsustati mitmeid sektoripõhiseid eeskirju (nt riiklikku sekkumist, eraladustamist ja kaubandusmehhanisme (litsentse) käsitlevaid). Need lihtsustamised viidi ellu komisjoni tasandi määruste Lissaboni lepinguga kooskõlla viimise raames. Kooskõllaviimisega vähendatakse määruste hulka rohkem kui 200- lt 40-le. Praegu on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud 19 uut õigusakti, 30 määrust on ülalkirjeldatud tegevuse tulemusel tühistatud ja 57 määrust on kuulutatud aegunuks. Lihtsustamise eesmärgil (sh paindlikkus ja subsidiaarsus) ühise põllumajanduspoliitika nelja alusakti muutmiseks esitatud ettepanekud esitati nn koondmääruse raames. Need ettepanekud tulenesid otseselt aasta ühise põllumajanduspoliitika õigusaktide põhjalikust analüüsist ja nende keskmes on maaelu arengu toetamne (nt rahastamisvahendite kasutuse laiendamine) ja otsetoetused (lihtsustades aktiivseid ja noori põllumajandustootjaid käsitlevaid eeskirju) aasta jooksul koostati aruanne teatavate keskkonnasäästlikumaks muutmise eeskirjade rakendamise esimese aasta kohta, et tuvastada muu hulgas, kas eeskirju on vaja lihtsustada. Sellest aruandest lähtuvalt tegeleb komisjon teatavate delegeeritud määruses (EL) nr 639/2014 sätestatud keskkonnasäästlikumaks muutmise eeskirjade täiendamisega, et täpsustada põllumajandustootjatele esitatavaid nõudeid, kõrvaldada teatavad tehnilised nõuded, pakkuda põllumajandustootjatele suuremat paindlikkust või alternatiivseid lahendusi, et suurendada keskkonnasäästlikumaks muutmise keskkonna- ja kliimaalast kasu ning valitud nõudeid ja tingimusi harmoniseerida. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi määruse hiline vastuvõtmine (2014. aasta mais) pikendas liikmesriikidega peetavaid läbirääkimisi, mis lõpetati aasta detsembris ja aastal pühenduti seega nende programmidega seotud läbirääkimiste lõpuleviimisele ning rakendamise ettevalmistustele, mis hõlmasid muu hulgas Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi seirekomisjonide sisseseadmist aasta maiks oli 17 liikmesriiki andnud komisjonile teada fondi haldama määratud ametiasutustest, mis oli vahemaksete taotlemise eeldus. Kuna Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakendamine oli liikmesriikides alles varases etapis, sisaldas nende esimene rakendamise aastaaruanne, mille tähtaeg oli 31. mail 2016, tulemuste kohta vähe andmeid. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ühissätete kohaselt valmistas komisjon aasta lõpus teistele institutsioonidele esitamiseks ette esimese ühise aastaaruande, mis sisaldas andmeid kõikide Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kohta 106. See aruanne sisaldab väärtuslikku teavet projektide valimiseks, mis on oluline samm edasiste investeeringute edukal rakendamisel. Näiteks on ligikaudu 80 % Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kogu perioodiks ette nähtud projektide eesmärk on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tugevdamine ning kalalaevastiku ja vesiviljelusettevõtete konkurentsivõime parandamine. Rakendamine on alanud suhteliselt aeglaselt, sest väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengule keskendub üksnes 10 % aasta lõpu seisuga välja valitud projektidest. Ligikaudu 90 % kõikidest aasta seisuga Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetuse saamiseks välja valitud projektidest edendab ressursitõhusust ja keskkonnakaitset. Nendest projektidest suurema osa eesmärk on mere bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja taastamine, suurendades oluliselt lossimiste füüsilist kontrolli ja vähendades kaaspüügi mahtu, et toetada ühise kalanduspoliitika rakendamist.

11 Säästva kalapüügi partnerlusleping Säästva kalapüügi partnerluslepingud on välispüügilaevastike tegevuse korraldamise ja reguleerimise võrdlusalus. Nendega antakse kalanduse haldamise, jälgimise ja kontrollimise, teadusliku võimekuse ja uurimistöö ning rannalähedase kalapüügi toetamise valdkonnas elluviidavate projektide kaudu märkimisväärne panus arengumaades kalanduse juhtimise parandamisse aasta lõpus kehtis kokku 14 säästva kalapüügi partnerluslepingut. Protokollide uuendamise läbirääkimised Mauritiuse ja Komooridega on edukalt lõpule viidud (Komoorid saavad allkirja anda pärast ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemist reguleerivatele õigusaktidele vastavate ümberkorralduste tegemist), aga läbirääkimised Guinea-Bissau ja Gaboniga veel kestavad. Samuti on nõukogu säästva kalapüügi partnerluslepinguid silmas pidades võtnud vastu läbirääkimissuunised Tansaania, Keenia ja Ghanaga. Nende kolme riigi puhul on läbirääkimiste protsessi ettevalmistava sammuna lõpule viidud välishindamised. Kulukohustuste assigneeringute summa ulatus aastal 132 miljoni euroni ja kasutusmäär oli 98 %. Maksete assigneeringute summa ulatus 130,3 miljoni euroni ja kasutusmäär oli ainult 91 %. Selle peamine põhjus on see, et mõnes ELi partnerriigis esines kalandussektori säästlikku arengut toetavate valdkondlike toetusprogrammide rakendamisel viivitusi. Keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE) aastal panustati programmiga LIFE 315 miljonit eurot 157 projekti kaasrahastamiseks 23 liikmesriigis, andes impulsi lisaks veel 236 miljoni euro 107 investeerimiseks. Nende projektidega juhindutakse parimatest keskkonna- ja kliimameetmete tavadest paljudes erinevates valdkondades (nt keskkonna- ja ressursitõhusus, kliimamuutustega kohanemine, loodus ja bioloogiline mitmekesisus, kliimamuutuste leevendamine ning juhtimine ja teave) ning soodustatakse selle oskusteabe levimist kogu ELis. Spetsiifilise kliimameetmete allprogrammi avaldamise järel on esimese kahe konkursivooru (2014 ja 2015) tulemusel laekunud üle 300 taotluse traditsioonilistele kliimameetmetele keskenduvate projektide kohta, ja 65 on saanud rahastuse. Samuti valiti aastal aasta lõpu seisuga lõpuleviidud 52 projekti 16 ELi liikmesriigist välja parimate LIFEi projektide auhinna saamiseks 108. Need projektid hõlmasid väga erinevaid teemasid ning need valiti välja mitme kriteeriumi põhjal, nagu näiteks panus keskkondlike, majanduslike ja sotsiaalsete olude kohesesse ja pikaajalisse parandamisse; uuenduslikkuse ja ülekantavuse tase; asjakohasus ELi poliitika jaoks ja tasuvus. Lisaks kuuele käimasolevale integreeritud projektile 109 algatati looduse, vee ja õhu valdkonnas aastal seitse uut projekti. Rakendamise nii varases etapis ei ole integreeritud projektide lõpptulemused veel kättesaadavad, aga mõne puhul on juba märgatud olulist kohapealset soodustavat mõju, näiteks võeti LIFEi integreeritud projekti tulemusel Väike-Poola piirkonnas (Poola) aasta jaanuaris vastu üks rangemaid tahkekütusekatelde määruseid (vt allpool esitatud näidet). Väike-Poola piirkond õhukvaliteedi kava LIFEi integreeritud projekte iseloomustab laiahaardeline ja auahne eesmärgipüstitus. Erinevatest allikatest pärit toetuste kombineerimisega tuuakse sidusrühmad kokku ning julgustatakse kodanikke pikaajaliste ja kestlike lahenduste kaudu struktuurseid tõkkeid ületama. Väike-Poola projekt on tüüpiline näide. Kohalike ametiasutuste, 50 omavalitsuse ja kodanikuühiskonna sekkumine aitas lisaks 15 miljoni eurosele algkapitalile koguda veel 800 miljonit eurot. Selle projektiga antakse edasi oskusteadmisi, parandatakse organisatsioonilist suutlikkust ja aidatakse piirkonnal rakendada õhukvaliteedi kava. Varaste tulemuste hulka kuuluvad uued kodumajapidamiste küttekatelde heiteid reguleerivad õigusaktid, mille piirkondlik parlament võttis ühehäälselt vastu aasta jaanuaris, ja ümbritsevad piirkonnad (Sileesia, Alam-Sileesia, Masoovia, Lodzie ja Opolskie) on agarad seda eeskuju järgima. Lisaks projektide ja organisatsioonide toetamisele, pakutakse programmiga LIFE rahalist tuge ka kliimameetmete rakendamiseks. Energiatõhususe 50

12 vahendi rahastamisega (PF4EE) eeldati alguses kuni 540 miljoni euro suuruse koguinvesteeringu toetamist. Ent ja aastal sõlmitud tehingute järel ja pidades silmas ootel olevaid projekte, plaanib Euroopa Investeerimispank nüüd aasta katseetapi jooksul saavutada 1 miljardi euro suurune investeerimismaht (430 miljonit eurot Euroopa Investeerimispangast ja 570 miljonit eurot finantsvahendajatelt), mis kataks 10 liikmesriiki aasta lõpuks oli vahendajapankadega sõlmitud kuus tehingut aastal kehtestati vastusena Euroopa kontrollkoja kommentaaridele (2014. aasta kinnitav avaldus) tegevuskava, millega tagada programmi LIFE maksete hilinemise vähenemine. Kavandatud meetmed osutusid edukaks: aasta statistika järgi hilines 3,9 % maksetest. Programmi LIFE perioodi vahehindamist toetav välisanalüüs viidi lõpule aasta märtsis. 110 Hindamine toimus programmi rakendamise varases etapis. Enamik projekte ei ole veel alanud ja praeguses etapis puuduvad märkimisväärsed hinnatavad tulemused. Seetõttu keskenduti hindamisel peamiselt juba kehtestatud protsessidele ning programmi kavandil ja projektide senistel valikutel põhinevatele oodatavatele tulemustele. Kuigi lepingu sõlmimiseks välja valitud projektid saavad eeldatavasti teoks alles 4 5 aasta pärast, on programm LIFE välisuuringus esitatud esmaste tulemuste põhjal eesmärkide saavutamisel graafikus. Programmi LIFE rakendamise esimese kahe aasta üldise tulemuslikkuse esmased andmed näitavad, et saavutatakse 70 % mitmeaastases tööprogrammis ( ) eesmärkidena nimetatud verstapostidest, tegeledes selleks näiteks 114 liigi, 59 elupaiga ja 85 Natura 2000 ala kaitsmisega. Nendest LIFEi projektidest, millega on juba alustatud, eeldatakse välisuuringus järgmiste tulemuste saavutamist: energiatarbimise vähenemine (ligikaudu MWh aastas) parimate tavade kohaste lahenduste kasutuselevõtmisega; taastuvatest energiaallikatest energia tootmise kasv (ligikaudu MWh aastas erinevatest allikatest kokku); Euroopa huviorbiiti kuuluva 59 elupaiga ja 114 liigi ning 85 Natura 2000 ala kaitsestaatuse parandamisele kaasa aitamine; 5 aasta jooksul ligikaudu 1,6 miljoni inimese tervise ja keskkonna jaoks kemikaalide kahjuliku mõju vähendamine; 35 miljoni hektari maa suhtes kliimamuutustega kohanemise meetmete kehtestamine ja hea tava kohaste lahenduste rakendamine erinevates piirkondades. Vahehindamise esmaseid tulemusi analüüsides hinnatakse, et programmi LIFE aasta taotlusvooru mõne projekti ühiskondlik kasu küündib 1,7 miljardi euroni. Ainuüksi see number on neli korda suurem kui LIFEi aasta kogueelarve. Uuringu tulemused andsid ka kinnitust programmi rollile katalüsaatorina, võttes arvesse arvutusi, mille kohaselt saab eeldada, et integreeritud projektide puhul lisandub igale programmi LIFE rahastatud eurole 23 eurot muudest keskkonna- ja kliimaeesmärke täitvatest allikatest. Programmi LIFE ELi lisaväärtust hindavad peaaegu kõik sidusrühmad ja üldsus. Selle taga on programmi toetus ELi keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide ja vastava poliitika pidevale arendamisele ja rakendamisele kogu ELis. LIFEiga otsitakse lahendusi ka piiriülestele probleemidele, millega liikmesriigid üksinda tõenäoliselt hakkama ei saaks. See lihtsustab vastutuse jagamist ja edendab solidaarsust ELi keskkonnaressursside haldamisel/säilitamisel ning kujutab endast ELi tasandi platvormi parimate tavade ja tutvustamistegevuste jagamiseks. LIFEi rahastuse kaudu toetatakse meetmeid, mida nende olemuse tõttu riigi tasandil ei rahastataks. See keskendub suhteliselt väikemahulistele projektidele, mis omakorda soodustavad laiemahaardelisi ettevõtmisi ja keskkonnapoliitika integreerimist suurematesse ELi rahastamisvahenditesse. LIFEi raames eelistatakse projekte, mis on ülekantavad ja mille kaudu on võimalik saavutada turustatavaid lahendusi keskkonnaprobleemidele (vt allpool esitatud näidet). Uuenduslik tehnoloogia energiatõhusate värvustundlike päikeseelementide madala kulukusega tootmiseks See Rootsi projekt andis kinnitust sõeltrüki kui värvustundlike päikeseelementide tootmise meetodi võimalustele ja laiendamiskõlblikkusele. Selline päikeseenergia tehnoloogia on koos valitud toomismeetodiga jätkusuutlik ja keskkonnasõbralik ning ei eralda mürgiseid heiteid. Projektitehnoloogia kasutamisel ei ole värvustundlike päikeseelementide tootmise kulud arvutuste põhjal üle 80 euro/m2 (plaanitud kulueesmärk). Vahehindamist toetavas uuringus nimetatakse ka mõned aspektid, mida võiks paremaks muuta või edasi uurida, sh toetuste haldamise menetluste lihtsustamine, programmi strateegiliste eesmärkide laiendamise vajadus ja kommunikatsioonistrateegia parandamine, et paremini sihtrühmadeni jõuda. Komisjon kavatseb nende aspektidega tegeleda LIFEi teise mitmeaastase tööprogrammi ( ) 51

13 väljatöötamisel. 52

14 aasta programmide tulemused Rakendamise aspektid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi otsetoetused, mida maksti varasema korra alusel enne aasta ühise põllumajanduspoliitika reformi, viidi sujuvalt ellu, arvestades et liikmesriikide ametiasutused arvutasid ja eraldasid toetusi ettenähtud ajal. Otsetoetused hõlmavad igaaastaseid toetuskavasid põllumajandustootjatele, kes programmipõhise lähenemisviisi alla ei kuulu. Seetõttu erinevad nendega seotud probleemid mitmeaastaste programmide alusel toimivate vahendite rakendamisega seotud probleemidest. Eelmised otsetoetuste ja erinevate põllumajandussektorite reformid, nagu näiteks Ühise põllumajanduspoliitika tervisekontroll aastal, tõid kaasa toetuste järjepideva eraldamise tootmisest. Reformide järel põllumajandustootjate toetuste arvutamine ja määramine oli keeruline ning seda eriti liikmesriikide haldusasutuste jaoks, aga need rakendusülesanded viidi ellu edukalt, mida osalt tõendab eelarve usaldusväärne täitmine. Maaelu arengu (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond) osas tehti liikmesriikide individuaalsetes programmides perioodil hulganisti parandusi, võttes arvesse vahehindamistest saadud soovitusi ja kaasates uusi fonde, et tegeleda uute probleemidega (tervisekontroll) ja majanduskriisiga (Euroopa majanduse elavdamise pakett). Suurem osa nendest muudatustest oli seotud selliste valdkondadega nagu rahaeraldiste meetmetevahelised üleviimised, sihtrühma kuuluvate toetusesaajate ja abikõlblikkuskriteeriumide kohandamine. Eelarvemuudatuste peamised põhjused olid muudatused strateegilistes prioriteetides, madal kasutusmäär ja ka vajadus lahendada ettenägematuid või majandusliku või laiema poliitilise/õigusliku keskkonna muutumisest tingitud probleeme perioodi 92 programmi seast 64 lõpetatud programmi lõplik kasutusmäär on tasemel 99,1 %. Euroopa kontrollikoda koostas aastani viis eriaruannet, mis on otseselt seotud maaelu arenguga 111. Komisjon on kontrollikoja peamiste soovitustega tegelenud. Täpsemalt tegeleti rahastamisvahendite kasutuselevõtmise takistuste eemaldamise ja nende juhtimise parandamisega seotud soovitustega Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi rakendusakti (määrus (EL) nr 808/2014) lihtsustamise kontekstis aasta aprillis ja komisjoni ettepaneku kontekstis võtta vastu valdkondlikke põhiõigusakte muutev määrus (COM(2016) 605 (final)) aastal andis Euroopa Kontrollikoda välja eriaruande nr 36/2016: Perioodi ühtekuuluvuse ja maaelu arengu programmide lõpetamise korra hindamine. Kontrollikoda uuris, kas lõpetamise aluseks olevad eeskirjad ja menetlused võimaldavad komisjonil ja liikmesriikidel programmid mõjusalt ja õigeaegselt lõpetada. Leiti, et komisjoni poolt maaelu arengu valdkondades lõpetamiseks koostatud suunised olid õigeaegsed, põhjalikud ja võimaldasid liikmesriikidele piisava aluse lõpetamise mõjusaks ettevalmistamiseks. Lisaks pakkus komisjon tõhusalt liikmesriikide vajadusi arvestavat lisatuge. Euroopa Kalandusfondi (Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelkäija) puhul on ELi kalandussektor läbinud põhjalikud ümberkorraldused, mis olid osaliselt põhjustatud üleilmse majanduskriisi tagajärjel naftatootmise haripunkti jõudmisest. Hiljutised madalad kütusehinnad ning ELi kalalaevastiku järk-järguline vähendamine ja jätkuv põhjalik ümberkorraldamine on selles sektoris kaasa toonud suuri muutuseid. Viimaste aastate jooksul on ELi kalalaevastik teeninud rekordilist kasumit (2014. aasta kasum kasvas aasta omaga võrreldes 50 %) ning edasiminek on toimunud ka ELi kalalaevastiku püügivõimsuse ja -võimaluste tasakaalustamises. Euroopa Kalandusfondi ( ) järelhindamist toetavast välisanalüüsist, mis sai valmis aasta lõpus 112, nähtus, et Euroopa Kalandusfondile ELi tehtud maksed moodustasid aasta maiks kokku 71 % algselt Euroopa Kalandusfondile kavandatud ELi maksetest (kokku maksti miljonit eurot). Vaatamata mitmetele juhtimisprobleemidele, mis mõnel juhul viisid sertifikaadi äravõtmiseni 113 ja automaatse kohustustest vabastamiseni n+2 reegli rakendamisega, nähtub Euroopa Kalandusfondi lõpetamise tarbeks liikmesriikide esitatud dokumentidest, et välja maksti üle 90 % kavandatud summadest. Siiski peavad mitmed liikmesriikide korraldusasutused halduskoormust jätkuvalt liiga suureks, kuigi juhtimisülesannete kirjeldust ja jaotust hinnati enamikus liikmesriikides üldiselt heaks. Enamikus liikmesriikides rakendati Euroopa Kalandusfondi meetmeid keskselt, peegeldades selle sektori ja programmi suhteliselt kitsast ulatust võrreldes Euroopa teiste struktuurifondidega. Mõnes detsentraliseeritud liikmesriigis delegeeriti teatavad 53

15 meetmed piirkondlikele vahendusasutustele. Administratiivsete töökohtade keskmine arv Euroopa Kalandusfondi programmi vahendite miljoni euro kohta vastab hinnanguliselt täistööaja ekvivalendile 0,3 (hinnang põhineb Euroopa Kalandusfondi korraldusasutustes korraldatud intervjuudel). Välisanalüüsi tulemused kinnitasid ühtlasi seda, et rakendatav seiresüsteem ei andnud piisavalt usaldusväärseid andmeid ja et esines palju andmelünki. See ajendas komisjoni looma uut ühist seire- ja hindamissüsteemi Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi raamistikus. See koostöös liikmesriikidega väljatöötatud süsteem on nüüd rakendamisel ja selle kaudu hakatakse saama kvaliteetsemaid andmeid. Panus poliitikaeesmärkide saavutamisse Kuna liikmesriigid esitasid komisjonile aasta maaelu arengu programmide tulemuste järelhindamised alles aasta lõpus 114, on komisjonil kavas avaldada kõrgetasemeline koondaruanne aastal. Seetõttu põhinevad nende programmide kohta allpool loetletud saavutused peamiselt programmide rakendamise kohta saadaoleval seireteabel. Arukas majanduskasv Aastatel avaldas ühine põllumajanduspoliitika tugevat positiivset mõju põllumajandussektori elujõulisusele, pakkudes sektorile sihtrahastamist tulemuslikkuse parandamiseks. ELi põllumajandussektor suurendas ajavahemikul oma koguteguritootlikkust 0,9 % aastas (ja 1,8 % aastas EL13 rühma riikides 115 ), mis on selge tõend tootmistegurite tõhusama kasutamise kohta. Maaelu arengu rahastamisel anti toetust teadmiste omandamisele, investeeringutele, eri vormis koostööle ja innovatsioonile. Innovatsioonitoetusi anti põllumajandusettevõttele, mis on oma tegevusega uusi tooteid või uut tehnoloogiat juurutanud. Ligikaudu 3 miljonit põllumajandustootjat läbisid edukalt koolitusi ja põllumajandusettevõtte ajakohastamise toetuseks investeeriti üle 44,8 miljardi euro. Toetati või loodi peaaegu mikroettevõtet. Arendamiseks anti perioodil toetust ligikaudu koostööprojektile, millega keskenduti uute toodete või uue tehnoloogia väljatöötamisele. Euroopa Kalandusfondi suhtes järeldati aasta välisanalüüsi toetavas järelhindamises, et Euroopa Kalandusfondi toetus aitas kalalaevade konkurentsivõimet parandada, kiirendades mitmete ebatulusate kalalaevade lahkumist; hõlbustades ülejäänud kalalaevastiku, kalasadamate ja lossimiskohtade ajakohastamist ning suurendades kalatoodete lisandväärtust turustamisse ja töötlemisse investeerimise toetamise kaudu. Tootmisvõimsuse kasvust hoolimata olid vesiviljelussektori tulemused prognoositust madalamad, sest Euroopa Kalandusfondi perioodil ELi vesiviljeluses tootlus stagneerus, seda peamiselt ebasoodsate turutingimuste tõttu. Kulukategooriate kaupa korraldatud juhtumiuuringud ja analüüsid viitasid üldisele konsensusele toetusesaajate ja korraldusasutuste seas selles, et Euroopa Kalastusfond on aidanud kaasa toetusesaajate majandusliku vastupanuvõime arendamisele ja seda eriti koorikloomasektoris. Teised meetmed, nagu investeeringud kalakasvatajate poolsesse töötlemisse, kvaliteediskeemide sertifitseerimised jms aitasid samuti projekti haldajate konkurentsivõimet parandada. Siiski näib Euroopa Kalandusfondi mõju ELi vesiviljeluse konkurentsivõimele tervikuna olevat parimal juhul marginaalne 116. Innovatsiooni puhul on kalanduste uuendustegevuse keskmes peamiselt püügivahendite selektiivsus, tingituna regulatiivsetest nõuetest ja lossimiskohustusest, ning tõhusam kütusekasutu, mida tingivad kõrged kütusehinnad. Kalandussektori uuendustegevus oli peamiselt suunatud keskkonnale, aga sellest oli kasu ka kalalaevade konkurentsivõimele, eriti kütusesäästlikkuse suurendamisel 117. Euroopa Kalandusfond rakendas ka kogukonna juhitud kohaliku arengu põhimõtet, mis on kalandussektori olukorra halvenemisega võitlemise uuenduslik meede. Kalanduspiirkondade võrgustiku hiljutine analüüs näitas, et kogukonna juhitud kohaliku arengu mehhanism oli olnud väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavate laevade peamine toetusmehhanism. Neid toetusesaajaid toetati 170 miljoni euroga, mis aitas neil mitmekesistada oma tuluallikaid näiteks turismi kaudu või siis tõstes oma saagi väärtust lühikeste tarneahelate kaudu turustamisega. Jätkusuutlik majanduskasv Aastatel oli üle 80 % ühise põllumajanduspoliitika kogumaksetest seotud põllumajandusettevõtjate nn ristvastavusega ehk vastavusega keskkonda (samuti toiduohutust, loomaja taimetervist ning loomade heaolu) käsitlevatele põhinõuetele 118. Osa Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi panusest loodusvarade säästvasse majandamisse ja kliimameetmetesse tuli nende meetmete kaudu. Lisaks aitas Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond põllumajandustootjate 54

16 toetamise kaudu loobuda tõenäoliselt kahjuliku mõjuga intensiivsest tootmisest. Põllumajandussektoris (sh pinnas) jätkub kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine, langedes EL 28 riikides aastal 10,1 %, ehk keskmiselt 0,8 % aastas. Maaelu arengu programmide raames anti eri liiki pindalatoetusi, et julgustada majandamistavasid, millel on tõestatud positiivne mõju bioloogilisele mitmekesisusele, pinnasele, veele ja õhule nii põllumajandus- kui ka metsandussektoris aasta programmitöö perioodil laienes põllumajanduse keskkonnatoetuse kavadega hõlmatud pind 47 miljoni hektarini, mis moodustas aastal üle 25 % ELi 27 liikmesriikide 119 kasutatavast põllumajandusmaast. Konkreetselt hõlmas põllumajandustootjate saadud toetus mahepõllumajandusele üleminekut või selle säilitamist 7,7 miljonil hektaril. See kõik aitas märkimisväärselt parandada ELi põllumajandustootmise keskkonnatoimet. Euroopa Kalandusfondi kohta leiti aasta järelhinnangut toetavas välisanalüüsis, et Euroopa Kalandusfondil õnnestus perioodi lõpuks kavakohasel määral kalalaevastiku mootorivõimsuse ja kogutonnaaži vähendamise suhtes Euroopa Kalandusfondi toetuse abil saavutada ELi kalalaevastiku võimsuse kohandamise eesmärk. Siiski on kalavarude säästva kasutamise edusammud suuresti kalandusorganisatsioonide teene, millele lisandus Euroopa Kalandusfondi hinnanguliselt ligikaudu 66 % netopanus kalalaevastiku koguvõimsuse vähendamiseks. Kuigi enamik korraldusasutusi tunnustas Euroopa Kalandusfondi panust kalapüügi kahjulike keskkonnamõjude vähendamisse, oli bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisele ja säilitamisele keskenduvate Euroopa Kalandusfondi raames algatatud projektide maht suhteliselt väike. See oli ka ootuspärane, sest programm keskendus bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide asemel pigem kalanduse ja vesiviljeluse arendamisele (kas vähendades kahjulikku keskkonnamõju või siis vähemalt tagades selle mõju püsimise lubatud taseme piires). Kaasa aitasid ka teised toetusallikad nagu LIFE+, mille pädevus koondus rohkem bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise ja säilitamise alasse 120. Kaasav majanduskasv Tänu otsetoetuste ja turumeetmete kombinatsioonile õnnestus piirata töökohtade ning tootmismahu vähenemist aastal paranes maapiirkondade tööhõive, mis saavutas 65 % taseme. See oli oluline ELi 11 miljoni põllumajandusettevõtte, nende 22 miljoni alalise töötaja ning põllumajandusega seotud isikute jaoks näiteks 22 miljonit isikut toiduainete töötlemise, jaekaubanduse ja teenuste valdkonnas ning lisaks eelnevates või järgnevates sektorites (kogu sektoris on kokku ligikaudu 44 miljonit töökohta). Samal ajal seoti otsetoetused suures osas tootmiskohustusest lahti, mis andis põllumajandustootjatele vabaduse reageerida turusignaalidele. Ühine põllumajanduspoliitika edendas ka tasakaalustatud territoriaalset arengut ELis tänu maaelu arengu meetmetele, millega toetati ligikaudu meedet, millega parandati aastatel maapiirkondades põhiteenuseid maapiirkondades (nt transport, elekter, kodumajapidamisteenused). Erinevate maaelu arengu meetmete rakendamisest saadud toetustest said kasu suurem osa põllumajandusettevõtteid ja nendega seotud töölised. Need ettevõtted on tööhõive säilitamisel määrava tähtsusega maapiirkondades põhiteenuseid parandavat meedet (nt transport, elekter, kodumajapidamisteenused) Euroopa Kalandusfondi kohta leiti järelhinnangut toetavas välisanalüüsis, et töötlemise ja turustamisega seotud investeeringud aitasid töökohti säilitada ja luua ning kiirendasid tööstuse ajakohastamist. Kohalike kalanduspiirkondade kestlik arendamine (4. suund) võimaldas säilitada ja luua töökohti ning see oli kalandusest sõltuvate piirkondade elukvaliteedi parandamise peamine vahend. Kokku on Euroopa Kalandusfond kaasa aidanud hinnanguliselt töökoha loomisele. Säilitatud töökohtade andmed on olemas üksnes 4. suuna kohta ja see suund aitas säilitada hinnanguliselt töökohta 122. Euroopa Kalandusfond on kaasa aidanud hinnanguliselt töökoha loomisele. 55

17 1.4. Julgeolek ja kodakondsus (eelarverubriik 3) 123 Rubriigi 3 raames ühendatakse ELi eelarves mitu programmi (4 miljardit eurot, mis moodustab 2,6 % ELi aasta kogueelarvest), millega toetatakse lahenduste leidmist pakilistele poliitilistele probleemidele, nagu julgeolek, kolmandate riikide kodanike varjupaigaküsimused, ränne ja lõimumine, tervishoid ja tarbijakaitse, ning probleemidele, mis on seotud kultuuriga ning kodanikega peetava dialoogiga. Rahastatakse eelkõige projekte, mille puhul ELi koostöö suurendab märkimisväärselt tõhusust. Joonis: ülal: peamised programmid, mida aastal rahastati rubriigi 3 raames / all: rubriigi 3 osakaal aasta kogueelarves. Kõik summad on miljonites eurodes. 56

18 Programmide panus komisjoni prioriteetide elluviimisse: Rubriigi 3 kohased programmid aitavad peamiselt kaasa Junckeri komisjoni prioriteetidele Õigus ja põhiõigused ning Ränne. Hoolimata väikesest kaasatud eelarvest toetatakse nende programmidega strateegia Euroopa 2020 saavutusi. Näiteks ühendatakse terviseprogrammiga aruka ja kaasava majanduskasvu eesmärgid: sellest rahastatakse tervise ja tervishoiu valdkonnas uuendustegevusi ning toetatakse liikmesriike tervishoiureformide elluviimisel, jätkates samas tööd tervise edendamiseks ja haiguste ennetamiseks ning võttes tervisealase ebavõrdsuse laienemise probleemiga tegelemiseks meetmeid ohustatud elanikkonnagruppide tervise parandamiseks, pöörates alates aastast eritähelepanu pagulastele. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond 124 panustab kaasavasse majanduskasvu, rahastades kolmandate riikide kodanike integreerimise projekte aasta programmide edenemine 2016 oli Euroopa jaoks taas väga oluline aasta, mil hakkama saada rändeprobleemidega ja võidelda julgeolekuohtudega. Esialgsed andmed näitavad, et ELi välispiiridel tabatud ebaseaduslike rändajate arv on vähenenud (1,8 miljonilt aastal 0,5 miljonini aastal). Ebaseaduslike piiriületuste arv Kreekas langes märgatavalt tänu ELi ja Türgi avalduse rakendamisele; sellele vaatamata on Liibüast saabuvate ebaseaduslike sisserändajate arv endiselt väga suur. Nende probleemidega aitavad tegeleda kaks sihtotstarbelist 11 miljardi eurose kombineeritud eelarvega fondi, mida peamiselt (70 % ulatuses) rakendatakse riiklike programmide kaudu ühiselt ja erakorralise rahastamise kaudu otsese eelarve täitmise raames: Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond ning Sisejulgeolekufond, mille alla kuulub välispiiride rahastamisvahend ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend aastal hoogustus mõlema programmi rakendamine. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondiga toetakse liikmesriike rände haldamisel meetmetega kolmandate riikide kodanike varjupaikade, seadusliku rände ja integratsiooni, tagasisaatmise, ümberasustamise ja ümberpaigutamise valdkonnas Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondiga toetatakse erinevaid projekte. Varjupaigaprojektid: aastal kulutasid liikmesriigid Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi riiklike programmide raames 49,4 miljonit eurot. Seeläbi toetati erinevate vastuvõtu- ja varjupaigasüsteemi valdkonna projektide kaudu (nt õigus- ja esindusabi, sotsiaalne nõustamine, haavatavamatele ühiskonnagruppidele suunatud teenused) varjupaigataotlejat. Seaduslik ränne ja integratsiooniprojektid: aastal kulutasid liikmesriigid Varjupaiga-, Rändeja Integratsioonifondi riiklike programmide raames 43,8 miljonit eurot, et toetada kolmandate riikide kodanikku, võttes näiteks järgmisi integratsioonimeetmeid: haridus ja koolitused, sh keeleõpe ja ettevalmistavad meetmed tööturule pääsemise hõlbustamiseks; nõu ja abi majutuse, elatusvahendite ning haldusja õigusalase juhendamise valdkonnas; meditsiiniline ja psühholoogiline abi riiklike, kohalike ja piirkondlike strateegiate raames. Tagasisaatmise projektid: liikmesriigid suurendasid fondi toel oluliselt oma jõupingutusi vabatahtliku ja sunniviisilise tagasipöördumise vallas. Liikmesriigid kulutasid aastal 105,9 miljonit eurot, võimaldamaks isikul pöörduda tagasi vabatahtlike programmide raames ja isikul sunniviisilise tagasipöördumise meetmete raames, kooskõlas liidu õiguses sätestatud nõuetega. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu rahastati ka tagasipöördumismenetluste integreeritud haldamise rakendamist. Tegemist on turvalise platvormiga tagasisaatmise projektide ühise tegevuskava loomise hõlbustamiseks ning liikmesriikide ja Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamiseks teabe kogumisel ja levitamisel. Ümberasustamine: 20. juulil 2015 leppisid liikmesriigid kokku ilmselgelt rahvusvahelist kaitset vajavate kolmandatest riikidest tulnud isikute ümberasustamises. ELi ja Türgi 18. märtsi aasta avalduses on sätestatud, et iga Kreeka saartelt Türgisse tagasi saadetud süürlase kohta asustatakse üks süürlane Türgist ümber ELi. Kokku asustasid liikmesriigid aastal ümber isikut, mida on palju rohkem kui varasematel aastatel. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi määruse kohaselt eraldati ümberasustavale 57

19 liikmesriigile ümberasustatava isiku kohta põhisumma eurot125 või eurot. Ümberpaigutamine: aastal eraldati miljoni euro suurune lisasumma, et toetada aasta septembrist aasta septembrini isiku ümberpaigutamist. Ümberpaigutamist käsitlevate nõukogu otsuste kohaselt eraldati ümberpaigutavale liikmesriigile ümberpaigutatava isiku kohta euro suurune põhisumma ning Itaaliale ja Kreekale ümberpaigutatava isiku kohta 500 euro suurune põhisumma. See aitas ümberpaigutamist kiirendada aasta lõpu seisuga asustati Kreekas ümber keskmiselt isikut kuus ja Itaalias 700 isikut kuus aasta lõpuks oli ümber asustatud kokku isikut (2 649 Itaaliast ja Kreekast); aasta septembriks seatud eesmärgini on veel pikk tee. CITIES-GROW-projekti ( Rändajate integreerimine läbi majandusliku tegevuse linnades ) koordineerib EUROCITIES (Euroopa suurlinnade võrgustik). Osaleb 16 Euroopa linna: Ateena, Barcelona, Birmingham, Brighton and Hove, Dresden, Gdansk, Gent, Helsingi, Lissabon, München, Nantes, Nikosia, Riia, Rotterdam, Tampere ja Utrecht. Projekti raames ühendavad jõud samade integratsiooniprobleemidega võitlevad kaks linna. Neist esimene on mentorlinn, mis jagab oma kogemusi ja pakub sõltumatut tuge rakendavale linnale, mis tahab parandada standardeid ja viia ellu muudatusi. Mõlemale osapoolele on kasulik jagada oskusteavet, kogemusi ja häid tavasid selle kohta, kuidas võimalikult edukalt rakendada kolmandate riikide kodanike ja rahvusvahelise kaitse saajate integreerimiseks konkreetseid kohaliku tasandi meetmeid. Poliitikakujundajate ning toetusesaajate ja asjaomaste sidusrühmade ühine vastutus ja koostöö läbi toetusvõrgustike loomise tagab saadud õppetundide mõju ka pärast projekti lõppemist. Juba on kokku pandud neli mentorlusprogrammi. Ostjate ja tarnijate kokkuviimine: sisserändajatest ettevõtjatele avalike ja erasektori lepingute sõlmimise võimaluse tagamine. Ettevõtete, kohalike tööhõivekontorite ja kohalike haridusasutuste kaasamine, et edendada sisserändaja taustaga noorte tööoskuste ühildamist tööturu nõudmistega. Teenused sisserändajatest ettevõtjate edendamiseks ja toetamiseks. Diskrimineerimisvastaste strateegiate rakendamine kohalikul tööturul. Sisejulgeolekufond Komisjon teeb koostööd Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (mille kohta kasutatakse üldiselt nimetust Frontex) ja liikmesriikidega, et tugevdada kohalolekut merel. Amet lähetas päevas keskmiselt üle 600 ametniku Vahemere keskossa; samal ajal oli 15 alust, neli lennukit ja kaks helikopterit aasta vältel alaliselt kaasatud ühisoperatsiooni Triton. Vahemere keskosas päästeti aastal inimest. Vahemere idaosas abistas Kreekat ühisoperatsiooni Poseidon raames iga päev keskmiselt 760 ametnikku ning aasta jooksul lähetati kohapeale alust (avamere ja ranniku patrull-laevad, ranniku patrullpaadid) ja muid masinaid (nt helikopterid, patrullautod/-bussid ja soojuskaameraga sõidukid). Piirihalduspoliitika toetamiseks kulutasid liikmesriigid aastal Sisejulgeolekufondi raames riiklike programmide kaudu 133,6 miljonit eurot. See võimaldas liikmesriikidel märkimisväärselt suurendada investeeringuid piirikontrolli siseriiklikku võimekusse, hankides näiteks väärtuslikku vara, mis on praeguse tugeva rändesurve kontekstis välispiiri tõhusaks haldamiseks asendamatu (näiteks helikopterite või paatide ost, IT-süsteemidele vajalikud uuendused või nende hooldamine). Rändekriisi haldamise osana jätkus Kreekas ja Itaalias esmase vastuvõtu süsteemi rakendamine. Organiseeritud kuritegevuse tõkestamise poliitika toetamiseks kulutasid liikmesriigid aastal Sisejulgeolekufondi raames kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemisega seotud riiklike programmide kaudu 35 miljonit eurot. Nendel fondidel oli keskne roll piiriüleste küsimustega tegelemisel liikmesriikide võimekuse parandamises. Näiteks koolitati aastal piiriülestel teemadel (terrorism, organiseeritud kuritegevus, korruptsioon)

20 õiguskaitseametnikku. Riski- ja kriisialastele projektidele kulutasid liikmesriigid aastal Sisejulgeolekufondi raames riiklike programmide kaudu 10,88 miljonit eurot. Need projektid keskendusid kriisiolukordade, sh terrorismi, ärahoidmisele ja varase hoiatamise mehhanismidele.

21 Tõhus piirihaldus: esmase vastuvõtu keskused saavad komisjonilt ja asjaomastelt asutustelt 126 operatiiv- ja rahalist abi aastal asutas Kreeka viis täielikult toimivat esmase vastuvõtu keskust (Lesbos, Léros, Kos, Chíos ja Sámos). Nendes rändajate registreerimiseks kasutatud esmase vastuvõtu keskustes on kokku kohta. Alates aasta 20. märtsist on esmase vastuvõtu keskused ümber kohandatud ELi ja Türgi avalduse nõuete kohaseks, et parandada varjupaigaprotsessi ja lihtsustada kiiret tagasisaatmist saartelt Türgisse. Itaalias tegutses aasta 31. detsembri seisuga neli esmase vastuvõtu keskust (Lampedusa, Trapani, Taranto ja Pozzallo), milles oli kokku kohta. Lisaks teatas Itaalia aasta 7. detsembril, et kohaldab esmase vastuvõtu protseduuri 15 maabumissadamas. Kuigi aastal saabus enneolematult suurel arvul rändajaid, tegi Itaalia rändajate registreerimisel ja tuvastamisel ära märkimisväärse töö, suurendades aasta arvestuses sõrmejälgede võtmise üldist määra ligikaudu 97 %-ni aasta lõpus kontrolliti kõiki esmase vastuvõtu aladele saabunud rändajaid, neilt võeti sõrmejäljed, nad registreeriti ja neid teavitati edasistest protseduuridest, seda eelkõige paljude teabekampaaniate, infolaudade jmt abil. Lisaks turvakontrollidele hõlmasid esmase vastuvõtu keskuste töö ja ümberpaigutamisprotsess integreeritud ja süstemaatilisi tervisekontrolle ning parandati vastuvõtutingimusi, keskendudes eelkõige haavatavatele rühmadele, sh lastele. ELis antava erakorralise toetuse vahend aastal ELi saabunud põgenike märkimisväärne arv ajendas ELi kehtestama vahendi liidus erakorralise toetuse andmiseks (ESI) 127, et toetada riiklikke ametiasutusi põgenike- ja rändekriiside olukorras humanitaarabi andmisel. ESI-le on perioodiks 2016 kuni 2018 eraldatud kuni 700 miljonit eurot aastal oli Kreeka ainus liikmesriik, mis täitis mõlemad määrusega 128 kehtestatud abikõlblikkustingimused; kõik selle määruse raames tänaseni rahastatavad tegevused on suunatud Kreekas humanitaarolukorra lahendamisele aasta lõpuks oli 14 ÜRO ameti, rahvusvahelise organisatsiooni ja valitsusvälise organisatsiooniga sõlmitud üle 190 miljoni euro väärtuses lepinguid erakorralise abi andmiseks vee-, sanitaar- ja hügieeni-, peavarju, tervise-, kaitse- ja haridussektoris. Peavarju anti rohkem kui põgenikule ja loodi üle 417 erakorralist keskust saatjata alaealiste majutamiseks. ELi kodanikukaitse mehhanism aastal aktiveeriti liidu kodanikukaitse mehhanism liidusisestele ja -välistele õnnetustele reageerimiseks 26 korral. Hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus (ERCC) ehk mehhanismi operatiivkeskus hõlbustas ja koordineeris erinevates kriisiolukordades ekspertide lähetamist129 ja abivahendite saatmist osalevatest riikidest aasta veebruaris lõi komisjon mehhanismi osana ja koostöös ELi liikmesriikidega Euroopa meditsiinikorpuse otsese reaktsioonina Ebola kriisile järgnenud rahvusvahelisest reaktsioonist saadud õppetundidele. Dialoogi toetamine kodanikega Kodanike Euroopa Programm Kodanike Euroopa panustab kahe tegevussuuna kaudu kodanike teavitamisse EList, selle ajaloost ja mitmekesisusest. Programmi Kodanike Euroopa vahehindamine on praegu käimas ja lõpetatakse eeldatavasti lähikuudel. Fondi rakendatakse otsese eelarve täitmise raames aastal saadud avaldusest valiti välja 396 ettepanekut: Meetme Euroopa mäletab raames toetatud 38 algatust ärgitasid mõtlema Euroopa lähiajaloo totalitaarsete režiimide esilekerkimise põhjustele ja mälestama nende režiimide kuritegude ohvreid. Tegevussuuna Demokraatlik kaasatus ja kodanikuosalus alla kuuluvad 237 sõpruslinnade projekti, 30 linnade võrgustiku ja 25 kodanikuühiskonna projekti keskendusid ajaloolise mälu, ühise ajaloo ja ühiste väärtuste teadvustamisele ning kodanike osaluse ja demokraatliku kaasatuse edendamisele põgenike- ja rändekriisi ning jätkuva finantskriisi mõju kontekstis. 60

22 Õigusprogramm aastal toetas õigusprogramm (eelarvega 47,7 miljonit eurot) Euroopa õigusala edasiarendamist. Tegevustoetusi anti 13 raampartnerile ELi võrgustikele, mis tegutsevad tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava õiguskoostöö valdkonnas või õiguskaitse kättesaadavuse valdkonnas. Nende hulka kuulub näiteks Euroopa Liidu Notariaatide Nõukogu, Euroopa Vanglate ja Kinnipidamisasutuste Organisatsioon, Fair Trials Europe, Victims Support Europe ja kohtunike nõukogude Euroopa võrgustik. Tegevustoetused aitasid edasi arendada nende asutuste võimekust ja rahastatud tegevusi, näiteks võrgustike loomist ja teadlikkuse parandamist ning ELi poliitika ja õigusloometöö toetamist ja täiendamist. Õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm Õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi aasta eelarve oli 59,9 miljonit eurot. Tegevustoetusi on antud seitsmele ELi võrgustikule nagu Women Against Violence, Child Helpline International ja laste ombudsmanide Euroopa võrgustik. Need võrgustikud töötavad selle nimel, et ennetada ja tõrjuda kõiki vägivallavorme, mis on suunatud laste ja naiste vastu ning kaitsta sellise vägivalla ohvreid ja lapse õigusi. Diskrimineerimiskeelu valdkonnas on rahastatud viit raampartnerit, nagu näiteks Transgender Europe ja Age Platform Europe. Rassismi ja ksenofoobia valdkonnas on rahastatud Euroopa rassismivastast võrgustikku ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas Euroopa naiste surverühma. Võrgustike loomise ja teadlikkuse parandamisega seotud tegevused aitasid edasi arendada nende asutuste võimekust ning toetasid ja täiendasid nendes olulistes valdkondades arendatavat poliitikat ja õigusloometööd. Tarbijakaitseprogramm aastal tarbijakaitseprogrammile eraldatud 23,7 miljoni eurost tegevuseelarvet kasutati peamiselt selleks, et toetada tõenditel põhineva tarbijaõiguse arendamist ning kehtestada ja edendada siseturul tarbijaorganisatsioonide teadlikkuse ja suutlikkuse suurendamise kaudu tarbijate õigusi. Euroopa tarbijakeskuste võrgustiku (ECC-Net) iga-aastased toetused moodustavad aastasest tegevuseelarvest umbes kolmandiku, sest tegemist on olulise tarbijaid nende piiriüleste ostudega seotud õigustest ja asjakohastest vaidluste lahendamise võimalustest teavitava ja selles abistava võrgustikuga. Programm Toit ja sööt aastal edenes programmi Toit ja sööt raames 160 miljoni euroga kaasrahastatava 130 riikliku veterinaariaprogrammi rakendamine kavakohaselt. Need programmid tegelevad nakkuslike ja tihti epideemiliste loomahaigustega ning mõjutavad otseselt rahva tervist toiduohutuse küsimuste ja selle tõttu, et mõned loomahaigused võivad inimestele üle kanduda. Lisaks võivad loomahaiguste puhangud kaasa tuua märkimisväärse majanduskahju ELi siseja välisturgude kaotuse kaudu ning haiguste kontrollimeetmete võtmiseks ELi ja liikmesriikide eelarvest kantavad otsesed kulud. Loomahaiguste likvideerimine on siiski pikaajaline protsess, mis nõuab jätkuvat ja järjepidevat pingutust pika perioodi vältel. Samuti kaasrahastati aastal 22 riiklikku uuringukava taimedele kahjulike organismide kohta (5 kava rohkem kui aastal), et tagada taimekahjustajate puhangute varajane tuvastamine ja likvideerimine. Taimedega kauplemise üleilmastumine ja kliimamuutused on märgatavalt suurendanud taimekahjurite leviku ohtu. Seetõttu on varajane tuvastamine ja kontrollimine kaubanduslike ja majanduslike tagajärgede leevendamisel keskse tähtsusega. Lisaks riiklike programmide kaasrahastamisele jätkub ELi rahaline abi erakorralistele meetmetele loomahaiguste ja kahjuripuhangute kontrolli all hoidmiseks. Varajane viivitamatu kontrolli alla saamine on oluline, sest puhangud võivad ELi eelarve, riiklike eelarvete ja põllumajandustootjate jaoks väga kulukaks osutuda. Näiteks aastal Ühendkuningriigis alguse saanud ja sealt teistesse riikidesse levinud suu- ja sõrataudi puhangu kulude suurust on hinnatud kuni 12 miljardile eurole. 61

23 Nodulaarse dermatiidi (LSD) vastased erakorralised meetmed olid aastal väga edukad. Meetmeid rakendati viivitamatult ja need aitasid ära hoida puhangu laienemise Kreekasse ja Bulgaariasse. Lisaks rahastas EL erakorraliste meetmete raames vajalike nodulaarse dermatiidi vaktsiinide ostu mitmes Balkani poolsaare kolmandas riigis (Serbia, Kosovo, Montenegro ja Albaania), kus kiire massiline vaktsineerimine aitas ära hoida haiguse leviku sügavale liidu siseterritooriumile. ELi rahastatud erakorralised meetmed tõkestasid haiguse levimist. Lisaks asutas EL nodulaarse dermatiidi vaktsiinipanga, et tulevasi ohte ennetades aidata liikmesriikidel praeguste ja tulevaste puhangute korral tagada kiire vaktsiinidega varustamine. Viimase kahe aasta jooksul on ELi erakorraliste meetmete kaasrahastamine võimaldanud kontrolli alla saada sigade Aafrika katku, mis saabus ELi idaossa metssigadega, kes liikusid Valgevenest ja Ukrainast nelja kannatanud liikmesriiki. Katk ei ole levinud kannatanud liikmesriikide teistesse osadesse ega teistesse riikidesse. ELi viivitamatu, hästi suunatud ja mitmetahuline vastus sigade Aafrika katku ja nodulaarse dermatiidi puhangule hoidis halvad tagajärjed minimaalsena olukorras, kui epideemiad võinuksid mõjuda laastavalt nii loomade tervisele kui ka sektori kestlikkusele. Terviseprogramm Terviseprogramm keskendus aastal peamiselt tervisetehnoloogia hindamisele ja sellele, et luua Euroopa tugivõrgustik, mis aitab miljoneid eurooplasi, kes põevad haruldasi haigusi. Lisaks kasutati terviseprogrammi fonde Ebola ja Zika viiruste leviku piiramiseks, tugevdades liikmesriikide valmisolekut ja reageerimissuutlikkust eelkõige terviseohutuse komitee tegevuse kaudu (saabuvate reisijate kontrollimine, meditsiinilised evakuatsioonid, taudide leviku ennetamine transpordil ja haiglates). Tehti ka mõned ümberkorraldused, eeskätt loodi viivitamatu reaktsioonina pagulaste suurele sissevoolule ELi liikmesriikidesse võimalus rahastada pagulaste tervisega tegelemist. 14 miljoni euroga rahastati 11 meedet, et parandada pagulaste ja naissoost sisserändajate teadlikkust emadustervisest ja tervishoiust ning suurendada toetust nende edendamisele; parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust haavatavatele sisserändajatele ja pagulastele; ning koolitada rändajate ja pagulastega töötavaid tervishoiutöötajaid ja õiguskaitseametnikke. Võttes arvesse eelmise mitmeaastase finantsraamistiku ( ) terviseprogrammi järelhindamisest tulenevaid soovitusi, viivad komisjoni talitused ellu tegevuskava programmi seire ning edusammude ja saavutatud tulemuste aruandluse parandamiseks. Kolmanda terviseprogrammi vahehindamise tulemused osutavad, et suurenenud on võimekus tegeleda oluliste terviseküsimustega seal, kus see loob lisaväärtust (nagu resistentsus mikroobivastaste ravimite suhtes, e-tervis digitaalse ühtse turu kontekstis ning tervise- ja tervishoiualane innovatsioon). Vahehindamisest selgub, et kolmas terviseprogramm on vastuvõtlik muutuvatele oludele ja trendidele, mis on seotud näiteks kriisijuhtimise vajadusega aasta rändekriis pani programmi kohaldatavuse kriisi üleeuroopalikkuse ja tervishoiutaristule avaldavata surve tõttu varakult ja enneolematus ulatuses proovile. Negatiivsena nimetati hinnangus aga selle vähest nähtavust ja tulemuste levitamisel kasutamata jäetud võimalusi. Programm Loov Euroopa Programm Loov Euroopa toetab Euroopa kultuuri- ja loomesektorit, eelkõige audiovisuaalsektorit, et edendada kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning elavdada konkurentsi. 56 % eelarvest eraldatakse allprogrammile MEDIA, 31 % allprogrammile Kultuur ja 13 % sektoriülesele tegevussuunale. Programmi Euroopa lisaväärtus põhineb selle kasutamisel riikliku rahastamise täiendamiseks ning piiriülese tegevuse ja koostöö toetamiseks, majandusliku mastaabisäästu soodustamiseks ja väikese tootmisvõimsusega riikide kaasamiseks. Lisaks on laienemisprotsessis osalevate ja Euroopa naabruspoliitika riikide arvu kasvamise kontekstis näha, et programmist kujuneb kasulik tööriist, mida kasutada rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegias. Perioodil kulges programmi rakendamine kavapäraselt aastal esitati toetustaotlust (771 kultuurivaldkonna allprogrammi, meediavaldkonna allprogrammi ja 274 sektoriülesele tegevusele), millest otsustati rahastada (102 kultuurivaldkonna allprogrammi, meediavaldkonna allprogrammi ja 12 sektoriülest tegevust). 62

24 Meediavaldkonna allprogramm Meediavaldkonna allprogramm ( MEDIA ) on audiovisuaaltööstuse kohandamisel digitaalse ühtse turuga peamine rahalise toe allikas aastal oli MEDIA 25. aastapäev. Selle aja jooksul on allprogramm MEDIA saanud audiovisuaaltööstuses nii Euroopas kui ka rahvusvaheliselt tuntuks brändina, mis seisab kunstilise kvaliteedi ja loovuse eest. Juba neljandat aastat järjest sai parima võõrkeelse filmi Oscari meediavaldkonna allprogrammist rahastatud film Sauli poeg. Dokumentaalfilmi kategoorias sai Oscari teinegi ELi kaasrahastatud film Amy. Parima võõrkeelse filmi Oscar läks MEDIA toel valminud filmile juba neljandat aastat järjest aastal toetas MEDIA rahaliselt mitmeid algatusi ja audiovisuaalmeedia valdkondi. Muude kui kodumaiste filmide levitamist ja ringlust toetati automaatse toetuse kaudu 20 miljoni euroga ja need filmid jõudsid 52-miljonilise vaatajaskonnani. Uue publikuni on jõutud näiteks filmifestivalide kaudu. Üheks näiteks on festival Cinekid, mis toimub Hollandis igal aastal sügisvaheajal ja mida külastab last, kelleni tuuakse üle 500 spetsiaalselt festivali jaoks välja valitud audiovisuaalse teose. MEDIA on edukalt toetanud sellise uute filmide arendamist, millel on potentsiaali jõuda rahvusvahelise publiku ja tuntuseni aastal antud euro suuruse väikese arendustoetuse abil valminud film Toni Erdmann, mis tuli ekraanile aastal, kogus Saksamaal kolme nädalaga vaatajat ja Prantsusmaal esimese nädalaga vaatajat ning müüdi 100 territooriumile üle maailma ja esitati ka aasta parima võõrkeelse filmi Oscari nominendiks. MEDIA toetab võrgustikku Europa Cinemas, kuhu kuulub 33 Euroopa riigis ligikaudu Euroopa kino, kus linastub arvestatav hulk teiste Euroopa riikide filme, ning mille kaudu pakutakse õppe- ja turundustegevusi. Hinnanguliselt peaks iga võrgustikku investeeritud euro tänu vaatajaskonna suurenemisele tootma 13 eurot tulu. Muutuva äri- ja õiguskeskkonna valguses on MEDIA rahastanud arvukalt kaasmeetmeid audiovisuaaltööstuse kohandumispüüdluste toetamiseks. Näiteks autoriõiguste seaduste muutmise kaudu sisu veebis juurdepääsetavamaks tegemise kontekstis toetab MEDIA Euroopa päritolu valmismaterjali kataloogide loomist. Kokkuvõttes tehti keskmiselt 10 territooriumil kättesaadavaks 108 Euroopa filmi, millel oli internetilevis kokku umbes 950 väljundit. Kultuurivaldkonna allprogramm Kultuurivaldkonna programmi raames rahastatakse suurimas osas riikidevahelisi koostööprojekte. Need projektid annavad igas suuruses ja igat tüüpi organisatsioonidele võimaluse koos toota ja suutlikkuse parandamisele kaasa aidata, investeerides väljaõppesse, töötades välja ja katsetades uusi ärimudeleid ja lahendades digitaliseerimisega seotud probleeme. Need võimaldavad paljudel kunstnikel ja kultuuritöötajatel piirideüleselt tegutseda ja koostööd teha (2016. aastal: 31,5 % projektidest). Programm toetab Euroopa võrgustike tegevussuuna kaudu ka 23 üleeuroopalist liikmelisusel põhinevat struktuuri, mis koondavad kutseorganisatsiooni, et üksteiselt õppida, jagada häid tavasid ja parandada suutlikkust. Lisaks on uus meede Euroopa platvormid loonud uusi ja paindlikumaid viise tuntust koguvate kunstnike rahvusvahelise karjääri taganttõukamiseks. Näiteks on ühe 13 kontserdipaika koondava platvormi kaudu tutvustanud 837 ansamblit 36 riigist, aidates neid jõuda uue publikuni üle kogu Euroopa. Ainuüksi aasta jooksul toetati kultuurivaldkonna allprogrammi projektide rahastamisega 520 kultuuriorganisatsiooni, aidates eeldatavasti luua töökohta ja kogudes programmiga kokku 93,5 miljonit eurot kultuurilise koostöö algatusteks üle Euroopa, milleks kombineeriti ELi kaasrahastust teiste finantsallikatega. Sellele lisanduvad ja aastal välja valitud 147 koostööprojekti, mis hõlmasid kokku 847 kultuuriorganisatsiooni ja aitasid luua üle töökoha, millest 705 olid alalised. Näiteks võib tuua projekti nimega Boosting careers of animation young artists with video mapping, mille raames luuakse vähem kui eurose toetuse abil projekti kestuse jooksul 11 ajutist ja 5 alalist töökohta ning töövõimalusi ligikaudu 400 noorele animatsioonikunstnikule loomemajanduste, riigiasutuste ning Euroopa kunsti- ja disainiülikoolide koostöö kaudu. 63

25 64

26 aasta programmide tulemused aastal alustas komisjon perioodi kolme fondi järelhindamisi: Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise fond (773,09 miljonit eurot), Euroopa Pagulasfond (654,1 miljonit eurot) ja Euroopa Tagasipöördumisfond (647,97 miljonit eurot), mis olid praeguse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) eelkäijad. Neljandana hinnatakse Välispiirifondi (1 654,21 miljonit eurot), mille raames viidi ellu seda liiki meetmeid nagu nüüd Sisejulgeolekufondi raames. Ühiselt nimetati neid SOLID-fondideks ja need kestsid perioodil ning nende raames eraldati kokku 3 729,37 miljonit eurot, kusjuures rakendamine jätkus aastani. Kuigi komisjoni hindamisaruanne tõhususe, efektiivsuse, asjakohasuse, sidususe ja ELi lisaväärtuse kriteeriumide kohta ei ole veel kättesaadav, on iga fondi rahastuste kasutusmäärade (andmed võivad veel muutuda) ja saavutuste kohta välisekspertide koostatud uuringute põhjal esialgsed järeldused alljärgnevad. Aastatel liikmesriikidele ja teistele osalevatele riikidele eraldatud eelarve kasutamine aasta detsembrini oli olenevalt fondist ja vaadeldavast ajast erinev, aga laias laastus võib nende nelja fondi kasutusmäärasid pidada rahuldavaks, sh rändesurvet silmas pidades, kuigi seetõttu oli vaja poliitikat ja meetmeid pidevalt kohandada, et reageerida kiiresti muutuvale olukorrale. Perioodi keskmised kasutusmäärad olid järgmised: Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond 69,8 % Euroopa Pagulasfond 76,1 % Euroopa Tagasipöördumisfond 69,31 % Välispiirifond 74,66 % SOLID-fondide kasutus paranes aja jooksul. Kasutusmäärad tõusid aasta jooksul märgatavalt: Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondil 77 %-ni, Euroopa Pagulasfondil 81 %-ni, Euroopa Tagasipöördumisfondil 81 %-ni ja Välispiirifondil 87 %-ni. Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond Välisekspertide koostatud uuringust selgus, et parimad tulemused saavutati sisserännanute Euroopa Liitu integreerimise poliitika ühiste aluspõhimõtete rakendamises ning äsja liikmesriikidesse saabunud kolmandate riikide kodanike integreerimisprotsessi väljatöötamises ja rakendamises. Fond toetas paljusid immigrantidele suunatud teenuste (nt keelekursused ja nõustamisteenused) pakkumisele orienteeritud projekte. Kokku aidati aastatel rakendatud projektide kaudu vähemalt kahte miljonit kolmandate riikide kodanikku, mis moodustab umbes 10 % sel ajal ELis viibinud kolmandate riikide kodanike koguarvust. 26 liikmesriigist 18 täheldasid Euroopa Integratsioonifondi tugevat mõju tutvustusprogrammide väljatöötamisele ja nende kvaliteedi parandamisele, ning leidsid, et Euroopa Integratsioonifond aitas edendada keeleõpet, toetada ühiskonnas toimetulekut ja laiendada teadmisi vastuvõtvast ühiskonnast. Euroopa Integratsioonifond andis enamikus liikmesriikides olulise panuse kolmandate riikide kodanike integreerimise protsessi: 26 liikmesriigist 22 hinnangul võimaldas Euroopa Integratsioonifond rakendada meetmeid, mida ei oleks olnud võimalik riiklikest allikatest rahastada, ja see viitab kõrgele ELi lisaväärtusele. Euroopa Tagasipöördumisfond Esmased andmed viitavad selle, et kõige tulemuslikum oli fondi kasutamine tagasisaatmise haldamise integreeritud süsteemi väljatöötamisel ning eelkõige vabatahtliku ja sunniviisilise tagasipöördumise vahel parema tasakaalu leidmisel. Euroopa Tagasipöördumisfondi toel töötati välja mitmed uuenduslikud tööriistad tagasisaatmise haldamise parandamiseks ELis ja liikmesriikides, näiteks toetades aktiivselt vabatahtliku tagasipöördumise meetmeid ja rakendades paljusid sidusrühmi hõlmavat lähenemisviisi, millega kodanikuühiskonda võimestada. Euroopa Tagasipöördumisfond võimaldas täiendava rahastamisvoo, mis viis uute meetmete rahastamiseni või olemasolevate meetmete ulatuslikumaks muutmiseni, sh võrreldes sunniviisiliste tagasipöördumistega vabatahtlike tagasipöördumiste arvu suurendamise meetmed. Kolmandate riikidega koostöö edendamiseks võetud meetmete tulemuslikkust kahjustasid aga välised tegurid, nagu 65

27 partnerriikide ametiasutuste tahe tagasipöördumise ja reintegreerimise valdkonnas koostööd teha. 66

28 Euroopa Pagulasfond Aastatel aitas Euroopa Pagulasfond liikmesriike varjupaigataotlejatele kindla tugisüsteemi väljatöötamises ja pakkumises, tegeledes kiireloomuliste ja igapäevaste küsimustega. Lisaks korraldasid liikmesriigid ümberasustamisi, mille käigus asustati Euroopa Pagulasfondi toel ümber inimest. Välisekspertide aruannete esmaste järelduste kohaselt olid fondi eesmärgid määratletud piisavalt täpselt, et hõlmata suurem osa liikmesriikide praegustest riiklike varjupaigasüsteemide parandamisega seotud vajadustest (varjupaigataotlejate vastuvõtutingimused, rahvusvahelise kaitse saajate integreerimine, õiglasemad ja tõhusamad varjupaigamenetlused). Euroopa Pagulasfond suutis selle perioodi jooksul kohanduda liikmesriikide järjest suurenevate vajadustega, eelkõige vajadusega hoida vastuvõtutingimused varjupaigataotlejate voogude suurenemisest hoolimata rahuldaval tasemel ja kiirendada aja jooksul kiireloomuliseks muutunud varjupaigamenetlusi ELi vastuvõtvates riikides. Selles kontekstis olid erakorralised meetmed eriolukordade lahendamisel eriti asjakohased. Euroopa Pagulasfond pakkus liikmesriikidele ja valitsusvälistele osalejatele lisaväärtust, võimaldades lisarahastuse abil rakendada projekte, mida vastasel juhul ei oleks tõenäoliselt olnud võimalik rakendada. Selgus, et kõige rohkem väärtust lisas see liikmesriikides, kus riiklik rahastus oli kõige väiksem ja varjupaigasüsteemid kõige vähem väljaarendatud, panustades varjupaigasüsteemi osalisse ümberkorraldamisse. Teistes liikmesriikides väljendus Euroopa Pagulasfondi lisaväärtus innovatsiooniprojektide rahastamise võimekuses, enne puudunud teenuste osutamises ning uute ja haavatavamate sihtgruppide tegevusulatuse laiendamises ja nende vajadustega tegelemises. Välispiirifond Välisekspertide aruande esmased tulemused viitavad sellele, et Välispiirifondi rahaline tugi mängis eelarvepiirangute ja kasvava rändlussurve ajal keskset rolli ELi piirihaldussüsteemide parandamiseks vajalike investeeringute tegemisel. Fond andis olulise panuse Schengeni acquis i rakendamisse, toetades riiklikul tasemel selliste suurte infosüsteemide arendamist ja uuendamist nagu VIS131 ja SIS II132, liikmesriikide piiride valvamise võimekust ja konsulaarkoostöö edendamist kolmandate riikidega. Eriti oluline oli fondi roll vähese riikliku rahastamise kontekstis selliste süsteemide sidususe tagamisel, mis saavad toimivaks ja tõhusaks alles siis, kui kõik alustalad on paigas (nagu näiteks SIS II ja VIS). Välispiirifondi kaudu kaasrahastatud meetmetega toetati tõhusalt liidu piiripoliitika üldist toimimist. Tänu Välispiirifondi rahastatud automaatväravatele on regulaarsed piiriületused muutunud kiiremaks. Integreeritud piirihaldussüsteemi riiklikud komponendid ELi välispiiride kaitsmiseks on muudetud märgatavalt tugevamaks, eelkõige selles osas, mis puudutab Euroopa seiresüsteemi riiklike komponentide arendamist ja rakendamist; konsulaarametnike ja piirivalve ametnike koolitamist; koostööd piirikaitse ja peamiste infosüsteemide põhjaliku uuendamisega tegelevate erinevate riiklike sidusrühmade ja ELi asutuste vahel ning peamiste infosüsteemide põhjalikku uuendamist. Fondi lisaväärtus on seotud rahalise solidaarsusega, mis ühendab liikmesriike, kelle välispiiril on olukord väga erinev. Seeläbi on fond loonud tuntava solidaarsuse rändesurvega piiridel kõige enam kokku puutuvate riikide ja sellega kõige vähem kokku puutuvate riikide vahel. Tänu jaotusmehhanismile suunati suurem osa vahenditest riikidesse, mis puutuvad rändesurvega kokku kõige enam (peamiselt Vahemere lõunaosa riigid). Programm Toit ja sööt 26. aprillil 2016 avaldas Euroopa Kontrollikoda eriaruande loomahaiguste likvideerimiskava tulemusauditi kohta aastatel Kontrollikoda uuris, kas riiklikud veterinaarprogrammid on asjakohaselt takistanud loomahaiguste levikut, ja hindas selleks komisjoni lähenemisviisi ning liikmesriikide programmide ülesehitust ja elluviimist. Komisjoni lähenemisviis oli kontrollikoja hinnangul tõhus ning seda toetati heatasemelise tehnilise nõustamise, riskianalüüsi ja ressursside järjestamise mehhanismiga. Kontrollikoda tunnustas märkimisväärseid edusamme, nagu näiteks veiste spongioosse entsefalopaatia, kodulindude salmonelloosi ning metsloomade marutõve juhtumite 67

29 vähenemine. Terviseprogramm Teise terviseprogrammi järelhindamine viidi lõpule aasta juulis ning komisjon edastas sellekohase aruande Euroopa Parlamendile ja Nõukogule 133. Hindamisel leiti, et programmil oli mitmeid väärtuslikke väljundeid, mis olid otseses seoses ELi tervisepoliitika prioriteetide ja riiklike prioriteetidega. Rahastatud projektide ja ühismeetmete peamine ELi lisaväärtus oli seotud parimate tavade vahetamisega liikmesriikide vahel ja koostöö parandamisega võrgustike loomise kaudu, mille näiteks on üleeuroopaline koostöö tervishoiutehnoloogia hindamisametite vahel ja uuenduslike tervishoiutehnoloogiate hindamise metodoloogiline juhendamine, mis võimaldas otsustajatel tuvastada kõige kasutoovamaid uuendusi; parimate tavade jagamisega haruldaste haiguste teemal, töötades välja ja rakendades riiklikke kavasid ning standardides nimestikke, mis on aidanud liikmesriike haruldaste haigustega seotud poliitikate väljatöötamisel ja parandanud tervishoiutöötajate ligipääsu haruldasi haigusi käsitlevale teabele; väga suure nakkusohuga haigustekitajate tuvastamise valdkonnas laborite valmisoleku suurendamise ja laiendamisega; teaduslike andmete ja uuenduslike tööriistade abil kõige kulutõhusamate südameveresoonkonna haiguste ennetuspoliitikate valimise vahendite täiustamisega; oluliste heade tavadega seotud põhimõtete ja standardsete hindamisvahendite väljatöötamise kaudu organite järelevalve toetamisega. Meetmete väljundite levitamine varieerub, seega ei ole süsteemselt tagatud, et jõutakse tähtsate sidusrühmadeni või et väljundeid saab esile tõsta ning tulemusteks ja käegakatsutavaks mõjuks ümber kujundada. Kuigi esines sünergiad ELi teadusuuringute programmiga, on veel arenguruumi, eelkõige muude ELi rahastamisvahendite, näiteks struktuurifondide puhul. 68

30 1.5. Globaalne Euroopa (eelarverubriik 4) 134 Eelarverubriigi 4 raames on programmidele esialgu eraldatud kulukohustuste assigneeringutena 9,1 miljardit eurot, mis moodustab 5,9 % ELi aasta kogueelarvest. Tähele tuleb panna, et ELi arenguabi toetab Euroopa Arengufond, mida ei rahastata ELi eelarvest, vaid otse ELi liikmesriikide poolt. Finantsraamistiku rubriik 4 hõlmab komisjoni kõiki välismeetmeid ja laia meetmete spektrit, nagu arenguabi, ühinemiseelne abi ning humanitaarabi või stabiilsuse ja rahu tagamise meetmed, inimõiguste järgimise edendamine, valimiste vaatlusmissioonid ja palju muud. Joonis: Ülal: Peamised programmid, mida aastal rahastati rubriigi 4 raames. All: Rubriigi 4 osakaal kogueelarves. Kõik summad on miljonites eurodes. Programmide panus komisjoni prioriteetide elluviimisse: 69

31 Eelarverubriigi 4 kohased programmid aitavad saavutada Junckeri komisjoni prioriteete EL kui ülemaailmne osaleja ja Ränne. Need toetavad eelkõige Junckeri komisjoni muude prioriteetide välismõõdet; sellised prioriteedid on näiteks Vastupidav energialiit ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika, Tööhõive, majanduskasv ja investeeringud ; samuti Vastastikusel usaldusel põhinev õigusruum ja põhiõigused, mis hõlmab suurt keskendumist julgeolekule. 70

32 Paljud rubriigi 4 raames aastal rakendatud põhimeetmed olid seotud humanitaarkriiside ennenägematu mõõtmega, sealhulgas praegugi kestvad rändeprobleemid Euroopa lähinaabruses. Lisaks tegeleb liit rände algpõhjustega pikemaajalise perspektiiviga arengukoostöö ja abi andmise kaudu. Paljusid programme iseloomustab kiire reageerimise võime ja paindlikkus muutuvate poliitiliste prioriteetide olukorras ning seetõttu on need 26. juuni ELi globaalse strateegia eduka elluviimise tagamisel määrava tähtsusega. Olulise osa rubriigile 4 eraldatud eelarvest võtavad üle rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks ÜRO asutused, samas kui ülejäänud osa eelarvest täidab otseselt komisjon, kaudselt toetust saavad riigid või toimub see koostöös liikmesriikidega aasta programmide kulg Komisjon püsis aastal esirinnas kõikidele suurematele looduslikele ja inimese põhjustatud humanitaarkriisidele reageerimises rahvusvahelisel tasandil. Komisjon haldas ennenägematut miljardi euro suurust humanitaarabi eelarvet, mis tagas ligipääsu toidule ja peavarjule ning kaitse- ja tervishoiuteenustele 120 miljonile inimesele rohkem kui 80 riigis 135. Rubriigi 4 raames eraldatud summat 1384 miljonit eurot tugevdati hädaabireservi ja muude allikate kasutuselevõtu abil, nii et see ulatus 1603 miljoni euroni. Kasutusele võeti ka täiendavad summad Euroopa Arengufondist (EDF) ja erakorraliseks toetuseks. Märkimisväärne osa sellest, koos sihtotstarbelise lisarahastusega, läks pagulaste aitamiseks riikides ja piirkondades, mis on kõige lähemalt mõjutatud Süüria pagulaskriisist; kuid EL on panustanud ka teravate kriiside leevendamisse muudes maailmajagudes, andes märkimisväärse panuse Lõuna-Sudaani, Jeemeni, Iraagi, Tšaadi Järve Vesikonna riikide ja El Niño tagajärgedest räsitud riikide toetamisse. Teine näide komisjoni hallatavast ELi kiirest tegutsemisest ja paindlikkusest on Türgi pagulasrahastu aasta jaanuaris kaheaastaseks perioodiks asutatud Türgi pagulasrahastu on olemasolevate vahendite (st humanitaar- ja mittehumanitaarne abi) rahastamise koordineeritud mehhanism, mis on kujundatud selliselt, et Türgi pagulaste ja neid vastu võtvate kogukondade vajadused oleksid terviklikul ja koordineeritud moel rahuldatud. Kui rahastu aastal toimima hakkas, põhines see 3 miljardi eurosel kogueelarvel (1 miljard eurot ELi eelarvest ja 2 miljardit eurot liikmesriikidelt). Rahastu edukust näitab asjaolu, et aasta lõpus oli programmi paigutatud 2,2 miljardit eurot, millest peaaegu poole summa väärtuses oli sõlmitud lepinguid ja ligi 750 miljonit eurot välja makstud. Türgi pagulasrahastu võimaldas ELil ühtlasi aastal käivitada erakorralise sotsiaalse turvavõrgustiku (ESSN). Hädaolukorra sotsiaalne turvavõrk on suur ja uuenduslik olulisematele vajadustele keskenduv humanitaarabiprogramm, mille ELi alustoetus on 348 miljonit eurot ja mida viib ellu maailma toiduabiprogramm. Selle abil aidatakse tulemuslikult kuni üht miljonit kõige haavatavamat Türgis viibivat pagulast, eraldades regulaarset rahalist toetust elektroonilise deebetkaardi kaudu. Esimesed rahajagamised toimusid aasta detsembris. Lisaks humanitaarabile toetab komisjon pagulasi ja neid Türgis vastu võtvaid kogukondi pikemaajalise elatise kindlustamisel ning sotsiaal-majanduslikus ja haridusvaldkonna perspektiivis. Näiteks kirjutati aasta märtsis alla 37 miljoni euro suuruse haridusprojektiga ( Leitud põlvkond ) seotud lepingule 136, mida viiakse ellu UNICEFi kaudu. Mõned projekti esimeste tegevustasandi aruannete tulemused 137 näitavad, et programmi raames toetati last õppematerjalidega ja last psühhosotsiaalse ja sotsiaalse lõimumise programmidega. Koolitati välja 2081 haridustöötajat ja toetati 7950 Süüria haridustöötajat. Asutati kolm lastekaitseüksust ning kuus noortekeskust. Lisaks Türgile toetas komisjon jätkuvalt ka teisi Süüria vahetus naabruses asuvaid riike, nagu Jordaania, Liibanon ja Iraak, kuhu on paigutatud ka üha suurem osa ELi mittehumanitaarsest abist. Süüria kriisiga tegelemiseks loodud ELi piirkondlik usaldusfond ( Madadi fond ) koondab kokku ELi 71

33 eelarvest ja liikmesriikide eraldatud vahendid, et rahastada pagulaste ning neid vastu võtvate kogukondade ja asutuste pikemaajaliste majanduslike, hariduslike ja sotsiaalsete vajadustega tegelevaid projekte aastal võeti uute meetmete tarbeks kasutusele 377,8 miljonit eurot, allkirjastati 321 miljoni euro väärtuses lepinguid ja maksti projektide tarbeks välja 129 miljonit eurot aasta lõpuks oli fond allkirjastanud 932 miljoni euro väärtuses toetuslepinguid ja selle nõukogu võtnud kasutusse 767 miljoni euro väärtuses meetmeid, mis kõik saavutati veidi rohkem kui 18 kuu jooksul ja jõudsid väga lähedale 1miljardisele eesmärgile. Rände haldamine ja mobiilsus püsisid aastal prioriteetide hulgas ka ELi arengukoostöö raames. Tulevikku vaadates võttis komisjon aastal ühtlasi vastu ettepaneku uue Euroopa arengukonsensuse kohta, milles nähakse ette ühine nägemus ELis ja selle liikmesriikides kohaldatavast arengupoliitikast ja selle tegevusraamistikust aastal asutatud 1,8 miljardi eurone ELi Aafrika usaldusfond on suunatud partnerriikide võimekuse suurendamisele rände ja pagulasvoogude paremaks haldamiseks ning tegeleb ka ebaseadusliku rände ja sunniviisilise ümberasustamise struktuuriliste algpõhjustega. Kuni aasta lõpuni kiideti heaks 106 projekti 1589 miljoni euro väärtuses, millest 594 miljoni euro väärtuses sõlmiti lepinguid ja 175 miljonit eurot maksti aastal välja. Lähtudes Euroopa Investeerimiskava edust, pakkus komisjon aastal välja ambitsioonika Euroopa Välisinvesteeringute Kava Aafrika ja Euroopa naaberriikide tarbeks, eesmärgiga tegeleda rände algpõhjustega. Kava osana peab Euroopa Säästva Arengu Fond koguma kokku kuni 44 miljardi euro väärtuses investeeringuid koos liidu üldeelarvest pärineva rahastusega aastal toetati ELi eelarve kaudu liidu jätkuvaid pingutusi rahu säilitamisel, kolmandate riikide aitamisel konfliktide ennetamises, kriisidele reageerimisel ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamisel. Stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi raames eraldati aastal kriisile reageerimise tarbeks rekordilised 271,5 miljonit eurot; konfliktiennetuse, rahu tagamise ja kriisideks valmisoleku tagamise tarbeks 27 miljonit eurot ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika meetmete tarbeks 224,7 miljonit eurot. Julgeoleku ja arenguga seotud valdkondadele keskenduti rohkem ka muude programmide ja meetmete kujundamisel, eelkõige Sahara-taguses Aafrikas (näiteks Aafrika rahutagamisrahastu kaudu). Selle eelarverubriigi raames andsid komisjoni meetmed aastal panuse naaberriikide olukordade tasakaalustamisse. Üheks näiteks on Ukraina, kus konflikt kestis kogu aasta vältel ning ELi rahaline ja tehniline abi oli asendamatu tähtsusega nii laiema rahu saavutamise eesmärgi kui ka reformide toetamisel aastal kogus EL stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi raames kokku 25,6 miljonit eurot, et tegeleda riigis valitseva kriisiga ja toetada konfliktis kannatavat elanikkonda; sellest summast on lepingute kaudu jagatud juba 14,6 miljonit eurot. 5 miljonit eurot 138 eraldati OSCE erakorralisele vaatlusmissioonile Ukraina vahereageerimisprogrammi rakendamise tarbeks. 1,2 miljardi eurone makromajanduslik finantsabi Ukrainale pidi kava järgi välja makstama aastal, eeldusel et selleks nõutavad strateegilised tingimused on täidetud. Makromajandusliku finantsabi programm toetab riigi välisrahastamise vajadusi. Kavajärgne väljamaksmine hilines seetõttu, et Ukraina ei suutnud täita vajalikke majandus- ja finantstingimusi 139. Hoolimata muudatustest valitsuses ja mõnedest tehtud eranditest, jätkus Ukrainas aastal mitmete majandus- ja ühiskondlike sektorite reformide läbiviimine stabiilses tempos. EL oli ka suurim humanitaarabi andja Ukrainas, aidates projektidega otseselt poolt miljonit inimest toidu, peavarju, tervishoiuteenuste ja psühholoogilise abi pakkumise kaudu. Ühtlasi aitas aastal ELi rahaline tugi saavutada olulise projektieesmärgi Ukraina Tšernobõli tuumakatastroofi piirkonnas. 29. novembril 2016 viidi reaktori alale viimane hiiglasliku kaarekujulise konstruktsiooni osa. Seda tehti hävinud reaktori säilmete alal järgmiseks 100 aastaks radioaktiivse kiirguse vähendamise projekti raames. Uue ohutuskatte projekti kogumaksumus ulatub 1,5 miljardi euroni, mida rahastavad ühiselt EL, Ukraina, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning rahvusvaheline kogukond. EL panustas 210 miljoni euroga tehnilise abi andmise programmi raames Sõltumatute Riikide Ühendusse kuuluvatele riikidele (TACIS) ja 220 miljoni euroga (ainuüksi aastal 40 miljoni euroga) tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahendi raames (INSC). Projekt viiakse kavakohaselt lõpule aasta lõpuks aasta programmide tulemused aastal avaldati hulganisti aruandeid ja hinnanguid, mis pakkusid uut teavet perioodi aasta programmide tulemuslikkuse kohta. 72

34 Kriisiohjamine kolmandates riikides paindlik välisprogramm Stabiliseerimisvahend (IfS) oli aasta strateegiline programm, mis tegeles julgeoleku- ja arenguküsimustega. Selle kriisidele reageerimise komponent (IfS CRC) 140 keskendus esmasele kiirele ja paindlikule reageerimisele kolmandates riikides esinenud poliitiliste kriiside või looduskatastroofide korral. Perioodil eraldati kriisidele reageerimise komponendi sekkumiste tarbeks ELi eelarvest ca 1076 miljonit eurot. Hindamiste 141 andmed näitavad, et see stabiliseerimisvahendi komponent on ELi välismeetmete seisukohast olnud suure väärtusega aasta ELi stabiliseerimisvahendi kriisidele reageerimise komponendi hindamise tulemused näitasid, et komponent andis lisaväärtust, kui sellega oli võimalik täita olemasolevate kriisidele reageerimise vahendite puudujääke. ELi stabiliseerimisvahendi kriisidele reageerimise komponendiga seotud poliitilist nõustamist ja vahendamist toetav rahastu toodi positiivse näitena eraldi esile. Poliitilist nõustamist ja vahendamist toetav rahastu panustas 1 %-ga kogurahastusest ja 4 %-ga projektide rahastusest. See rahastu võimaldas rahastada kiireid sihtotstarbelisi meetmeid poliitilise nõustamise, tehnilise toe, vahendamise ja lepitamise vallas kuni 2 miljoni euroga. Kasutuselevõtu aega hoiti lühikesena, sest poliitilist nõustamist ja vahendamist toetava rahastu aluseks on iga-aastased rahastamisotsused. Tänu sellele väärtuslikule omadusele täiendas see olulisel määral ELi liikmesriikide ja rahvusvaheliste rahastajate olemasolevaid kriisidele reageerimise vahendeid. 142 Sekkumine tõi kõige tõhusamaid tulemusi siis, kui seda kasutati koos poliitilise dialoogi ja/või lisarahastusega. Näiteks toimis stabiliseerimisvahendi kriisidele reageerimise komponent esmatasandi tervishoiu sektori reformi rahastamisel Liibanonis koos riigi vastutusel toimunud institutsioonide reformimise protsessiga, mis selle mõjuala laiendas. Hinnangu järgi soodustas stabiliseerimisvahendi kriisidele reageerimise komponendi sekkumine Liibanoni kodanike ja Süüria pagulaste vaheliste pingete alanemist, toetades Liibanoni haavatava elanikkonna ligipääsu tervishoiuteenustele ja nende teenuste parandamist. Samuti on aga hinnangus leitud, et ELi stabiliseerimisvahendi kriisidele reageerimise komponendi üldine mõju oleks võinud olla suurem, juhul kui poliitiline tegevus oleks süstemaatilisemalt toetanud sekkumisi ja seda mitte ainult ELi delegatsioonide tasandil, vaid ka seoses vahendi sobivusega ELi üldise pikemaajalises perspektiivis kriisidele reageerimisega. Lisaks kritiseeriti hinnangus seda, et ELi stabiliseerimisvahendi kriisidele reageerimise komponent ei pannud piisavalt rõhku oma sekkumistest õppimisele, nende jälgimisele ja hindamisele. Programm oleks võinud suuremat mõju avaldada ka juhul, kui selle väärtust ELi suureneva kriisidele reageerimise vajaduse katselavana oleks täielikult ära kasutatud. Vaesuse vähendamine hindamisaines Bangladeshist ( ) Perioodi vältel tegi EL tihedat koostööd teiste arengupartneritega, sh liikmesriikidega, üldisel vaesuse vähendamise eesmärgil. Sinna alla kuulus näiteks arengukoostöö Taani, Rootsi ja ELi ning Bangladeshi vahel. Perioodi vältel maksid kolm partnerit välja kokku 1,38 miljardit eurot, millest ELi panus hõlmas 57 %, mille peamised rahastusallikad olid arengukoostöö rahastamisvahend 144 ning demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR) aasta arengukoostöö hinnangus 145 leiti, et ELi panus oli eriti tulemuslik selle strateegilise lähenemisviisi osas, mida kohaldati kaubanduse ja majanduse arendamise poliitika sidususe parandamiseks. See lähenemisviis aitas Bangladeshil muu hulgas suurendada märkimisväärselt oma liitu eksporditava kauba mahtu. ELil õnnestus omakorda mõjutada neid kaubandussidemeid, et soodustada selliste alade arendamist nagu rõivatööstuse töötajate ohutus. Muud jõupingutused ei ole aga käegakatsutavaid tulemusi toonud: see puudutab eriti vahendi keskmes olevat valitsemistava ja inimõiguste valdkonna edendamist. Teadusuuringute ja innovatsiooni arendamine temaatiline hindamisaines Rahvusvahelise arengu kontekstis heitis üks aasta hindamine 146 valgust mõjule, mis tuleneb ELi toest rahvusvahelistele teadusuuringutele ja innovatsioonile. Perioodil eraldas EL ca 1,1 miljardit eurot (sealhulgas Euroopa arengufondist) teadusuuringute ja innovatsiooni komponendiga arenguprojektide toetuseks. ELi rahastamisallikate hulka kuulusid arengukoostöö rahastamisvahend (nii geograafilised kui ka temaatilised eelarveread), Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument (ENPI) ja Euroopa arengufond, mis jääb väljapoole ELi eelarvet. Hindamise kaudu leiti, et kohalikul tasandil said 73

35 arenguprotsessid ELi rahastatavate projektide toel läbi viidud teadusuuringute ja innovatsiooni tulemustest kasu. See kehtis näiteks põllumajanduse arendamise meetmete kontekstis, aga ka rahvatervise programmide vallas, kus vaadeldi haigusi ja ravimeid käsitlevate teadusuuringute tulemusi. Veel leiti, et ELi rahastatav IKT infrastruktuur edendas teabe ja teadmiste vahetamist ning võrgustike loomist teadustöötajate vahel. Asutuste tasandil paistis mõju vähem silma. Kokkuvõttes tuvastab hinnang aga, et teadusuuringute ja innovatsiooni toetamise üleüldist tulemuslikkust piiras sidusa üldise lähenemisviisi puudumine. 2. jagu Sisekontrollis ja finantsjuhtimises tehtud edusammud Käesoleva aruande teises jaos keskendutakse sellele, kuidas komisjon aastal ELi eelarvet juhtis. 147 Käesoleva aruande alajagudes 2.1 ja 2.2 kirjeldatakse, kuidas komisjon finantsjuhtimise ja sisekontrolli kõrgeimate standardite poole püüdleb. järgnevatel aastatel tehtavad finantskorrektsioonid ja sissenõudmised kaitsevad üldiselt ELi eelarvet. Aruande alajaos 2.7 tõstetakse esile aasta valdkondadevahelise organisatsiooni juhtimise alaseid saavutusi. Lõppeesmärgiks on kulutasuv finantsjuhtimine, mis lihtsustab menetlusi, kaitseb ELi eelarvet ennetus- ja parandusmeetmete kaudu vigade ja pettuste eest ning säilitab proportsionaalse tasakaalu kontrolli kulude ja tulude vahel. Juhtimise hindamist täiendab siseauditi talituse järelduste kokkuvõte (alajagu 2.3), auditi järelevalvekomitee tehtud töö (alajagu 2.4) ning eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse järelmeetmed ja välisauditi soovitused (alajagu 2.5). Neile elementidele tuginedes võtab üldise vastutuse eelarve juhtimise eest komisjon (alajagu 2.6). Riskiga seotud kulude kogusumma programmi sulgemise ajal on hinnanguliselt alla 2 % kõigist asjakohastest kulutustest. Komisjoni talituste mitmeaastased kontrollimehhanismid tagavad tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega seotud riskide asjakohase juhtimise ning Komisjoni integreeritud sisekontrolli ja riskijuhtimise mudeli skemaatiline joonis Järgneval leheküljel olev illustratsioon näitab, kuidas komisjoni integreeritud sisekontrolli ja riskijuhtimise mudeli erinevad mõõtmed kokku sobituvad. Sisekontrolli viis eesmärki saavutatakse nii vigade ennetamise kui ka nende avastamise/parandamise meetmete kasutamisega, hõlmates kolme eelarve täitmise viisi. Lisaks on sarnaselt programmidega ka kontrolli mudel mitmeaastane, nii vigade avastamisel ja parandamisel (nt järelkontrolli tulemuste rakendamine) kui ka saadud õppetundide tulevaste programmide (nt seadusandluse lihtsustamisel) ja/või kontrollisüsteemide (nt kontrollide muutmine selliselt, et need rohkem riske eristaksid) kohandamisel arvesse võtta. Programmide elutsüklite käigus esitavad osakonnad juhtimisaruande igal aastal oma iga-aastastes tegevusaruannetes ja komisjoni iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes. 74

36 75

37 Sisekontroll ja riskijuhtimine (ICRM) Programmide lihtsustamine Tegevuse seaduslikkus ja korrektsus Tõhus ja sidus riskijuhtimine (sh püsivalt suurte vigade algpõhjuste leidmine) Tulemusnäitaja d Ennetamine Eelkontrollid Peatamiste ja korrektsioonide tuvastamine Säästlikkus, tõhusus ja tulemuslikkus (usaldusväärne finantsjuhtimine) Järelkontrollid Sissenõudmist e ja korrektsioonide tuvastamine Leevendamine Lihtsustamine järgmistes programmides Pettuse vastu kindlustamine Teadlikkus Pettustevastane strateegia ja meetmed Uurimised Sissenõudmised ja korrektsioonid Vara ja teabe kaitsmine Usaldusväärne aruandlus Liikmesriikide ametiasutused (74%) Eelarve täitmine Volitatud üksused 6% Euroopa Komisjon (20%) AAR Iga-aastane tegevusaruanne AMPR Iga-aastane juhtimis- ja tulemusaruanne Veariskiga summa programmi sulgemise ajal < 2% Euroopa Parlamendi ja Euroopa Kontrollikoja eelarve täitmisele heakskiidu andmine 76