~ Eesti Töötukassa. Majandusaasta algus: Majandusaasta lõpp: Registrikood: EMTAKkood: 84301

~ Eesti Töötukassa Majandusaasta aruanne Majandusaasta algus: 01.01.2016 Majandusaasta lõpp: 31.12.2016 Registrikood: 74000085 EMTAKkood: 84301 Aadress: Lasnamäe 2 11412 Tallinn Eesti Vabariik Telefon: +372 6 148500 Faks: +372 6 148501 E-post: info@tootukassa.ee Interneti kodulehekülg: www.tootukassa.ee Audiitor: BOO Eesti AS

Sisukord Lühiülevaade Eesti Töötukassast 3 Juhatuse esimehe pöördumine 4 2017. aasta peamised suunad 6 Tegevusaruanne 2016. aasta eesmärgid ja nende täitmine Majanduskeskkonna mõjudja teenuste osutamine 2016 8 8 28 Raamatupidamise aastaaruanne 46 Bilanss 46 Tulemiaruanne 47 Netovara muutuste aruanne 48 Rahavoogude aruanne 49 Raamatupidamise aastaaruande lisad 50 Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted.50 Lisa 2. Raha 56 Lisa 3. Nõudedja ettemaksed 56 Lisa 4. Materiaalne põhivara 57 Lisa 5. Immateriaalne põhivara 57 Lisa 6. Kohustus hüvitiste ja toetuste osas 57 Lisa 7. Maksuvõlad 58 Lisa 8. Tulu töötuskindlustusmaksetest 58 Lisa 9. Kulu töötuskindlustushüvitistest 58 Lisa 10. Kodumaise sihtfinantseerimise tulu 59 Lisa 11. Välismaise sihtfinantseerimise tulu 60 Lisa 12. Kulu tööturumeetmete osutamisest 61 Lisa 13. Intressitulu 61 Lisa 14. Tegevuskulud 61 Lisa 15. Muud tuludjakulud 62 Lisa 16. Kasutusrent 62 Lisa 17. Tingimuslikud kohustused 63 Lisa 18. Tehingud seotud osapooltega 63 Lisa 19. Bilansipäevajärgsed sündmused 63 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 64 Tulemi jaotamise ettepanek 66 Juhatuse ja nõukogu liikmete allkirjad 2016. aasta majandusaasta aruandele 67 Eesti Töötukassa tulu vastavalt EMTAK 2016-le 68

Lühiülevaade Eesti Töötukassast Töötukassa viib ellu tööpoliitikatja korraldab töötuskindlustust eesmärgiga: saavutada tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive; ennetada pikaajalist töötust ja tööturult tõrjutust; toetada vähenenud töövõimega inimeste töötamistja tööle saamist ning tagada neile sissetulek; kindlustada töö kaotanud inimestele tööotsingute ajaks sissetulek; hüvitada töötajale töölepingu ülesütlemine koondamise korral; tagada töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. Eesmärkide täitmiseks töötukassa: aitab tööotsijatel leida tööd, osutades selleks vajadusel tööturuteenuseid, mis toetavad tööle saamist ning tõstavad kvalifikatsiooni ja konkurentsivõimet; vahendab tööandjatele sobivat tööjõudu ning toetab töötajate töölevõtmist; hindab inimeste töövõimet; maksab töötushüvitisi, mis võimaldavad majanduslikult toime tulla ja sobivat tööd otsida; maksab töövõimetoetust osalise töövõimega inimestele tööotsingute ajal (või sellega võrdsustatud tegevuste korral nagu õppimine jms) ja puuduva töövõimega inimestele sissetuleku tagamiseks; võtab osaliselt üle tööandja kohustused töötajate ees koondamise ja maksejõuetuse korral. Missioon Toetame töö ja töötaja leidmisel. Visioon Oleme parim ja teisi innustav tööturu organisatsioon Eestis ja Euroopas. Strateegilised eesmärgid Teenuste mõju suurendamine, kvaliteedi tõstmine ning kättesaadavuse tagamine. Töötukassa kompetentsikeskusena arendamine. Väärtused Usaldus - tunneme põhjalikult oma tegevusvaldkonda ning keskendume tulemuslikkusele, märkame ja arvestame kliendi individuaalseid võimalusi ja vajadusi, peame kinni heast tavast ja lubadustest, meie otsused on põhjendatud ja arusaadavad, tagame vahendite sihipärase kasutamise. Koostöö - oleme mõtestatud koostöö algatajad ja hoidjad, kuulame klientide ja partnerite ettepanekuid ning leiame koos lahendused, oleme oma klientidele ja partneritele kättesaadavad, abivalmid ning sõbralikud, töötame ühtse meeskonnana ja väärtustame igat oma kolleegi. Uuenduslikkus - omandame aktiivselt uusi teadmisi ning jagame kogemusi kolleegide ja partneritega, oleme loovad lahenduste leidmisel ja nende elluviimisel, kasutame efektiivselt kaasaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi lahendusi, toetame oma ideedega organisatsiooni arengut. Töötukassa kõrgeim organ on kuueliikmeline nõukogu, kus on võrdselt esindatud tööandjad, töötajad ja valitsus. Töötukassa tegevjuhtimise eest vastutab neljaliikmeline juhatus. Töötukassa organisatsioon koosneb keskkontorist ning 15 maakondlikust keskusest kokku 28 nõustamiskeskusega. Tallinnas asuva keskkontori vastutada on strateegiline juhtimine, arendustöö ja tugiteenuste osutamine. Lisaks menetletakse keskkontoris kõiki hüvitisi ja toetusi ning töövõime hindamise taotlusi. Samuti paikneb keskkontoris koondamistele reageerimise meeskond, kes osutab koondatavatele töötajatele uuesti tööle saamiseks vajalikku abi koondamisjuhtumitel üle Eesti. Maakondlikes osakondades nõustatakse tööd otsivaid inimesi ja tööandjaid ning osutatakse teenuseid, samuti tehakse inimese soovi korral hindamisintervjuusid töövõime hindamise taotluste täitmiseks. 3

Juhatuse esimehe pöördumine Hea lugeja! 2016. aasta oli töötukassale märgil ise tähtsusega. Meie tavapärastele tegevustele - tööd otsivate või töö vahetamisele ning karjäärimuutustele mõtlevate inimeste nõustamisele ja tööandjatele tööjõu vahendamisele - lisandus mitmeid uusi valdkondi. Stardipaugu sai pikalt ettevalmistatud töövõimereform. Esimest korda töötukassa praktikas rakendasime regionaalseid tööturumeetmeid - selleks, etjulgustada ettevõtjaid looma Ida-Virumaal uusi töökohti. Uue suunana töötasime välja töötust ennetavad tööturumeetmed, mis annavad meile tulevikus võimaluse paremini mõjutada tööturul toimuvat. Möödunud aasta oli paari eelmisega võrreldes erandlik, kuna tõusis nii hõive määr kui ka töötuse määr. Tööturuolukorra paranemist toetas tööandjate nõudlus tööjõu järele, kasvas ka töötukassa vahendatavate uute tööpakkumiste arv. Töötuse määr tõusis aga mitteaktiivsete inimeste arvu vähenemise tõttu. See on seotud nii pensioniea tõusu kui ka töövõimereformiga, mis tõi tööturule mitteaktiivsed osalise töövõimega inimesed. Töötuse määr tõusis aastataguseit 6,2 protsendilt 6,8 protsendile, jäädes Euroopa Liidu keskmisest näitajast siiski allapoole. Sarnaselt töötuse määra kasvuga suurenes kolm protsenti aasta keskmine registreeritud töötute arv. Tööd otsivate inimeste seas on viimasel aastal kasvanud nii pikaajaliste töötute kui ka vähenenud töövõimega tööd otsivate inimeste osakaal. 2016. aasta lõpu seisuga oli registreeritud töötuid siiski mõnevõrra vähem, kui aasta varem ehk aasta teises pooles näitas tööturg paranemise märke ning tööd otsis detsembri lõpus 28438 inimest, aasta varem aga 29774 inimest. Töövõimereformi põhjalik ettevalmistus kandis vilja: õigeaegselt rakendusid uued teenused ning valmisid infosüsteemid. Viimane tagab sujuva infovahetuse riiklike registritega ning mugava iseteeninduskeskkonna meie klientidele. Uued tööturuteenused - tööalane rehabilitatsioon, kaitstud töö, kogemusnõustamine ja töölesõidu toetus - on hästi vastu võetud. Alates 1. juulist olime valmis hindama uue metoodika alusel inimeste töövõimet, maksma osalise või puuduva töövõimega inimestele töövõimetoetust ning hüvitama tööandjatele vähenenud töövõimega töötajate eest sotsiaalmaksu. Reformi ulatust arvestades sujus kõik ladusalt. Siiski vajab veel parandamist andmevahetus sotsiaalkindlustusametiga, mõnevõrra valmistab probleeme andmete olemasolu ja kvaliteet terviseinfosüsteemis. Samuti vajab töövõime hindamismetoodika jälgimist ning hindamise praktika ühtlustam ist. Alates 2016. aasta 1. maist pakume Ida-Virumaal töökohtade loomiseks ja ettevõtete laiendamisotsuste julgustamiseks töökoha loomise toetust. Kokku kasutas toetust mullu viis ettevõtet, kelle juures töötab aasta lõpu seisuga 151 töötajat. Ida-Virumaa keemiatööstuses koondatud inimeste aitamiseks kasutasime esmakordselt Eestis Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tuge. Uue teenusena said suurkoondamise käigus töö kaotanud inimesed taotleda tasemeõppe toetust ning õppida eesti keelt. Milline on töötukassa roll majanduspoliitikas? Me oleme aasta aastalt jälginud, millised on põletavad probleemid tööturul ja sellest lähtuvalt laiendanud sihtgruppe ning teenuseid, olgu selleks karjäärinõustamine töötavatele inimestele või tööturuteenuste avamine pensioniealistele inimestele. Möödunud aastal lõime tööjõubaromeetri, mis toetub meie ekspertteadmistele maakonna tasemel ja annab operatiivse ülevaate tööjõuvajadusest regionaalsel tasandil. Baromeetrit saavad lisaks meile kasutada tööotsijad tööalaste valikute tegemiselja tööandjad oma tegevuste planeerimisel. Pikaajaliselt on tööjõupuuduse trend Eestis kasvav. Seda mõjutavad demograafilised muutused, väljaränne ja majandusstruktuuri muutused. Tuleb pingutada, et võimalikult paljud inimesed saaksid kauem ja tulemuslikumalt töötada. Töötukassa nõukogu eestvedamisel töötasime möödunud aastal välja töötust ennetavad meetmed, millega saame toetada töötavate inimeste ümber- ja täiendusõpet ja tagada tööandjatele nende ootustele vastavate oskustega töötajad. Uusi meetmeid rakendame 2017. aasta l. maist ning loodame nende abiloluliselt paremini mõjutada tööturul toimuvat. 4

Töötukassa igapäevase töö süda on kvaliteetne ning tööandjate ja tööotsijate ootustele vastav töövahendus, mis toetub klientide tugevustele keskenduvale töökesksele nõustamisele ja mitmekesisele teenuste paketile. Eelmisel aastal nõustasime ligi 79 tuhande inimese tööotsinguid ning vahendasime üle 57 tuhande erineva töökoha, mida oli ligi kolmandik rohkem kui aasta varem. Tööandjate ja tööd otsivate inimeste kokku viimiseks korraldasime üle Eesti 18 töömessi, kus osales 539 tööandjat ning üle 22 tuhande tööotsija. Tööle saamist toetavatel teenustel osales 2016. aastal keskmiselt iga kolmas tööotsija, sh vähenenud töövõimega inimestest iga teine. Kõigil tööturuteenustel osaleti aasta jooksul kokku 102 tuhat korda, mida on 9 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Tööd otsivatele inimestele ja tööandjatele teenuste osutamiseks ning toetuste ja hüvitiste maksmiseks kasutasime eelmisel aastal kokku 140,6 miljonit eurot. Igal aastal annavad tööotsijad ja tööandjad meie tööle hinnangu rahuloluküsitlusel, kus rahuoluindeks püsib 80 palli lähedal. Et oma klientide arvamusi, ootusi ja kogemusi veelgi vahetumalt kogeda, osalesime sel aastal esmakordselt Paides toimunud Arvamusfestivalil, kus meie korraldada oli ühel festivalipäeval tööelu ala. Meie tänaseid ja tulevasi tegevusi on võimalik edukalt ellu viia töötukassa nõukogu - tööandjate, töötajate ja riigi - toetusel. Töötukassa avalik-õiguslik staatus, kolmepoolne juhtimine ja jagatud vastutus tööturuprobleemide lahendamise eest kindlustab, et töötukassa strateegilised suunad on läbimõeldudja valikud vastavad huvipoolte ootustele ning on jätkusuutlikult rahastatud. Tänan kõiki töötajaid ja partnereid usalduse ning tehtud töö eest. Head lugemist Meelis Paavel 5

2017. aasta peamised suunad 2016. aastal majanduskasv esialgsetel andmetel mõnevõrra kiirenes ning ka tööturul hõive kasvas. Samas kasvas ka töötute arv, mis oli eelkõige tingitud seniste mitteaktiivsete inimeste töötukassasse jõudmisest. 2017. aastaks prognoositakse majanduskasvu jätkuvat kiirenemist, kuid ka jätkuvat töötuse määra tõusu. Viimase peamiseks põhjuseks on töövõimereformi tulemusena mitteaktiivsusest tööturule liikuvad inimesed. Alates 1. jaanuarist 2017 hindab töövõimet ainult töötukassa. Kui 2016. aastal hindas töötukassa ainult nende inimeste töövõimet, kellel ei olnud viimase viie aasta jooksul töövõimekaotust hinnatud, siis alates 2017. aastast lisanduvad klientide hulka inimesed, kelleloli varasemalt määratud püsiv töövõimetus ja kellel jõuab kätte korduvhindamise tähtaeg. Töövõime hindamise mahud kasvavad oluliselt, aastas pöördub töötukassa poole töövõime hindamise taotlemiseks hinnanguliseit 55 000 inimest. Töövõime hindamise täismahus rakendamiseks: korraldame töövõime hindamise sujuva toimimise lisaks esmakordsetele taotlejatele ka töövõimekaotuse süsteemist üle tulevatele inimestele; jälgime ja analüüsime töövõime hindamise metoodika toimist praktikas ning vajadusel teeme ettepanekuid metoodika täiendamiseks; hindamise praktika ühtlustamiseks nõustame jajuhendame töövõime hindamise ekspertarste; jätkame vähenenud töövõimega inimeste teavitamist töövõime hindamise küsimustes. Töövõimetuse hindamise süsteemist töövõime hindamise süsteemi ületulevate vähenenud töövõimega inimeste arvu suurenedes kasvab ka igakuiselt töövõimetoetuse saajate arv. Neile tuleb tagada õigeaegne ja õiglases suuruses töövõimetoetuse väljamaksmine, sh tagada vajadusel toetus senises töövõimetuspensioni määras ja kontrollida igakuiselt töötavate vähenenud töövõimega inimeste sissetulekut. Samuti tuleb inimestele, kes esitasid töövõime hindamise taotluse õigeaegselt ja kelle töövõime on osaline või puuduv, tagada ühekordne täiendav töövõimetoetuse väljamakse seoses uuele toetuste väljamaksmise süsteemile üleminekuga. 2017. aasta 1. maist hakkame pakkuma töötust ennetavaid teenuseid. Uue teenuste loomise ajendiks on vajadus senisest enam pöörata tähelepanu töötuse ennetamisele: ühelt poolt toetada töölt tööle liikujaid ja töötajaid, kes vajavad tööl püsimiseks tuge oskuste puudumise või aegumise tõttu; teisalt toetada tööandjaid vajalike oskustega tööjõu leidmisel ja ettevalmistamisel ning ümberkorralduste läbiviimisel. Uute teenustena lisanduvad olemasolevasse teenuste paketti: tasemeõppes osalemise toetus töötajale või registreeritud töötule, kes asub omandama kutseharidust, rakenduskõrgharidust või bakalaureuseõppe õppekavadel kõrgharidust; tööturukoolitus töötusriskis olevatele töötajatele koolituskaardi alusel; kvalifikatsiooni saamise toetamise teenus tööturukoolituse või koolitustoetuse toel toimunud koolituse läbinud töötajatele; koolitustoetus tööandjale töötajate teadmiste ja oskuste arendamiseks nende tööle asumisel ja kohanemisel muutustega tööandja majandustegevuses. Töötust ennetavate meetmete pakkumise ettevalmistamiseks: korraldame konkursi töötajate koolitamiseks koolituskaardi partnerite leidmiseks; valime koostöös Kutsekojaga valdkondiike tööjõuvajaduse uuringute tulemuste põhjal välja toetatavad põhikutsealad ning nendele vastavad õppekavarühmad ja/või õppekavad; teavitame töötajaid ja tööandjaid uutest teenustest. Olemasolevate teenuste arendamine: Karjäärinõustamise veebikeskkonna abil saavad erinevatest karjääriteemadest huvitatud inimesed arendada oma karjääriplaneerimise oskusi, lahendades interaktiivses vormis 6

ülesandeid ja tehes teste ning saada aktuaalset teavet karjääri kujundamisega seonduvatel teemadel. Veebikeskkond valmib augustis 2017. Uuendame töökeskse nõustamise alast koolitusprogrammi ja viime töökeskse nõustamise igapäevase juhendamise töökohale. Jätkame 2016. aastal alanud töövahendusteenuse arendustega: loome teenusstandardid, tööandjate strateegia ning muudame sobiva töö ja töötaja otsingu paindlikumaks. Täiendame töökoha loomise toetuse tingimusi, andes võimaluse kõigile kuni 3l.12.20 17 taotluse esitanud tööandjatele saada toetust täisulatusesehk 12 kuud. Laiendame koostööd erinevate organisatsioonidega, jõudmaks veelgi enamate noorteni, sh NEET noorteni. Töötame EURES uue määruse rakendamiseks välja sobivate partnerite akrediteerimissüsteemi ning teeme sellest lähtuvalt partnerite valiku. Lisaks arendame ja käivitame uue EURES portaali. Pakkumaks avalikkusele paremat infot teadmispõhiste otsuste tegemiseks, alustame 2017. aastal uue aruandlus- ja statistikamooduli loomisega, mis annab põhjaliku ülevaate meie tegevusest sh hüvitistest ja toetustest ning teenustest. Infosüsteemide talituspidevuse ja menetlusprotsesside paindlikkuse tagamiseks uuendame tööturuteenuste infosüsteemi EMPIS tehnilise platvormi ning jätkame kindlustushüvitiste menetlussüsteemi TKIS2 arendustega. 7

Tegevusaruanne 2016. aasta eesmärgid! ja nende täitmine Töötukassa kompetentsikeskusena arendamine Juhtimine Töötukassa kõrgeim organ on kolmepoolne nõukogu, kuhu kuulub kuus liiget. Võrdselt kahe liikmega on esindatud tööandjad ning töötajad, Vabariigi Valitsus nimetab ühe liikme ning valdkonna eest vastutav minister on nõukogu liige ametikoha järgi. Osapooled vastutavad üheskoos tööhõive suurendamise, tööjõupuuduse vähendamise ja pikaajalise töötuse ennetamise eest. Nõukogu strateegilisteks ülesanneteks on tööhõiveprogrammi heaks kiitmine ning ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötuskindlustusmakse määra kehtestamiseks. Lisaks kinnitab nõukogu töötukassa arengukava, aastaplaani ja eelarve, võtab vastu muud arengut toetavad otsused ning jälgib nende täitmist. Töötukassa nõukogu+liikmed 2016. aastal: Jevgeni Ossinovski (tervise-ja tööminister), nõukogu liige alates 14.09.2015, nõukogu esimees alates 23.04.2016 kuni 22.04.2017; Veiko Tali (Vabariigi Valitsuse esindaja), nõukogu liige alates 13.03.2008; Peep Peterson (Eesti Ametiühingute Keskliidu esindaja), nõukogu liige alates 14.03.2013; Ago Tuuling (Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni esindaja), nõukogu liige alates 23.08.2011; Toomas Tamsar (Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja), nõukogu liige alates 25.06.2013 ning nõukogu esimees 23.04.2015 kuni 22.04.2016; Tõnis Rüütel (Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja), nõukogu liige alates 16.03.2012. Nõukogu pidas 2016. aastal kaheksa (2015: 8) koosolekut ning võttis vastu 12 (2015: 17) otsust. Olulisemad nõukogus käsitletud teemad olid: 2015. aasta majandusaasta aruande ja tulemi jaotamise ettepaneku kinnitamine; 2017-2020. aasta töötuskindlustusmakse määrade ettepaneku esitamine Vabariigi Valitsusele; töötukassa arengukava 2017-2020 ning 2017. aasta eelarve ja aastaplaani kinnitamine; tööhõiveprogrammi 2016-2017 muutmise ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele, mis sisaldas Ida-Virumaale töökoha loomise toetuse loomist; tööhõiveprogrammi 2017-2020 kehtestamise ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele, mis sisaldas täiendavate tööturuteenustena töötust ennetavaid meetmeid. Töötukassa töödjuhib neljaliikmeline juhatus. Juhatus pidas 2016. aastal63 (2015: 53) koosolekut ning võttis vastu 197 (2014: 169) otsust. 2016. aasta lõpu seisuga kuulusid juhatusse: Meelis Paavel (juhatuse esimees); Erik Aas (kindlustushüvitiste, töötutoetuse, töövõimetoetuse, ettevõtlustoetuse ning infosüsteemide valdkonna eest vastutav juhatuse liige); Pille Liimal (tööturuteenuste ja töövõime hindamise valdkonna eest vastutav juhatuse liige); Reelika Leetmaa (tööturu- ja tööturuteenuste analüüsi ning töötust ennetavate ja oskuste arendamise teenuste valdkonna eest vastutav juhatuse liige). Arengukavas seatud strateegilistest eesmärkidest ja indikaatoritest lähtuvalt on juhatuse igapäevatööks tagada teenuste kättesaadavus, kvaliteet ja mõju ning töötukassa kompetentsikeskusena arendamine. I Vastavalt Eesti Töötukassa arengukavale 2016-2019 2 Nõukogu töös osaletud aja eest makstakse nõukogu liikmetele tasu Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnipalga alammääras. 8

Töö ja töötaja leidmise toetamisel on töötukassa töö peamiseks väljundiks inimeste töölerakendumine. Samuti on oluline tööle saamiseks vajalike teenuste kättesaadavus ning klientide rahulolu meie tööga. 2016. aastal lisandusid senistele indikaatoritele neli uut indikaatorit, mis on seotud töövõimereformi rakendumisega ning sooviga tõsta fookusesse tööturul keerulisemas olukorras olevad sihtrühmad. 2016. aastal täideti üheteistkümnest arengukava indikaatorist seitse (vt tabeli). Tabe11 Eesti1 r t oo ukassa arengu k ava III. dik 1 aatonite et' ar mille 2016. aastai Tulemus Eesmärk Tulemus Indikaator 2015 2016 2016 Uute töötuskindlustushüvitise saajate tööle rakendumine 71,6% ~73,1% 73,1% 12 kuu jooksul töötuna registreerimisest Uute töötute (va uued töötuskindlustushüvitise saajad ja vähenenud töövõimega töötud) tööle rakendumine 12 kuu 60,4% ~62,4% 62,8% jooksul töötuna registreerimisest UUS 20161 Uute vähenenud töövõimega töötute (va vähenenud töövõimega töötuskindlustushüvitise saajad) tööle rakendumine 12 kuu jooksul töötuna ~49,2% 51,3% regi streerim isest UUS 20161 Pikaajaliste töötute (va vähenenud töövõimega töötud) tööle rakendumine 12 kuu jooksul töötuna ~45,3% 41,7% registreerimisest UUS 20161 Uutest noortest (16-29) töötutest tööle rakendumine või õppima asumine või tööturukoolitusel või tööpraktikal osalemine 6 kuu jooksul töötuna ~64,5% 62,8% registreerimisest Töötutest (va vähenenud töövõimega töötud) tööturuteenustel osalejate osakaal keskmiselt kuus 34,3%* ~30% 33,4% UUS 20161 Vähenenud töövõimega töötute tööturuteenustel osalejate osakaal keskmiselt kuus ~30% 46,8% Pikaajaliste töötute (töötuna arvel 12 kuud ja enam) osalemine tööturuteenustel 12 kuu jooksul 92,3% ~90% 91,7% Tööotsijate lihtrahuloluindeks 82 ~80 82 Tööandjate lihtrahuloluindeks 80 ~80 80 Töötajate lihtrahuloluindeks 97 ~85 96.. * sisaldab kokku nil vähenenud töövõimega kuiteiste töötute tööturuteenustel osalemise osakaalu keskmiselt kuus Uue töö leidmise võimalus on alati suurem vahetult pärast töötuks jäämist, miloskused ja tööharjumus on veel värsked. Samas on tööotsijaid, kes on tööturult erinevalt põhjustel pikemalt eemalolnud või ei ole nende töötamine püsiva iseloomuga või nad alles sisenevad tööturule. Seetõttu jälgime inimeste töölerakendumist mitmes sihtrühmas, et meiloleks võimalik kavandada vajadusel täiendavaid meetmeid nende tööle aitamiseks. Alates 2013. aastast jälgime kord poolaastas töölerakendumise näitajaid 4, 6 ja 12 kuu jooksul ning seda kahes kliendirühmas: uued töötuskindlustushüvitise saajad, kes alustavad reeglina tööotsinguid vahetult pärast töökaotust ning teised uued tööotsijad, kes töötuskindlustushüvitist ei saa. Alates 2016. aastastjälgime sarnaselt ka vähenenud töövõimega inimeste ning pikaajaliste töötute töölerakendumist. Noorte töötute puhul on lisaks tööle rakendumisele oluline haridusse suundumine või uute oskuste ja kogemuste omandamine tööturukoolitusel või tööpraktikal. Kuigi 2015. aasta tööturu näitajad Statistikaameti andmetel paranesid ja näitasid viimase aastakümne kõrgeimat tööjõus osalemiseja hõive määra, siis registreeritud töötute arv oli 2015. aasta teises pooles võrreldes aastataguse ajaga kõrgem ning oli seda ka 2016. aasta kümnel esimesel kuul. Ka Statistikaameti andmetel töötuse määr 2016. aastal võrreldes eelneva aastaga kasvas, vaatamata jätkuvale hõive ja tööjõus osalemise määrade kasvule. Seega on tööturul olnud varasemaga võrreldes 9

teatud mõningaid negatiivseid ilminguid, mistõttu leidsid inimesed töö oodatust mõnevõrra aeglasemalt. Töölerakendumise tulemused (vtjoonis 1)näitavad, et kui varasematel aastatelliikusid töötuse alguses hüvitise saajad tööle peaaegu sama kiiresti, kui teised uued registreeritud töötud, kellel enamasti vahetu töötamise kogemus puudub või on väga lühiajaline, siis 2016. aastal liikusid töötuskindlustushüvitise saajad esimest korda tööle aeglasemalt. Samas on tööle liikumise määr töötuskindlustushüvitise saajate seas oluliselt kõrgem, kui vaadata tööle liikumisi üle pikema perioodi peale töötuks registreerimist. Meie hinnangul näitab see osaliselt hüvitise pärssivat mõju tööotsingutele töötuse algusperioodil ning teisalt võimalust otsida turvaliselt sobivat tööd ilma majandusliku surveta võtta vastu mis tahes töö. Ootuspäraselt liiguvad vähenenud töövõimega inimesed tööle aeglasemalt, sest nende takistused tööle asumisel on mõnevõrra spetsiifilisemad ja nende ületamine võtab rohkem aega, samuti ei leidu neile alati töötingimusteit ja koormuseit sobilikke tööpakkumisi. Igaljuhul on meie ülesanne kõiki tööotsijaid nõustada, et aja möödudes väheneb nii töökohtade valik kui pakutava töötasu suurus ning ka inimeste enda oskused ja motivatsioon vähenevad, mistõttu on mõistlik kaaluda igakülgselt võimalikke tööpakkumisi ja vajadust muutusteks, mida töötukassa saab toetada mitmekesise teenustepaketiga. 80% 70% 60% ------------------- --------- 50"10 40"10 30% 20% 10% 0% 20131 pa 2013 II pa 2014 I pa 2014 II pa 2015 I pa 2015 II pa 2016 I pa -uute töötute (va hüvitise saajad ja vähenenud töövõimega inimesed) tööle rakendumine 4 kuuga -uute töötute (va hüvitise saajad ja vähenenud töövõimega inimesed) tööle rakendumine 6 kuuga -uute töötute (va hüvitise saajad ja vähenenud töövõimega inimesed) tööle rakendumine 12 kuuga -hüvitise saajate tööle rakendumine 4 kuuga -hüvitise saajate tööle rakendumine 6 kuuga -hüvitise saajate tööle rakendumine 12 kuuga -vähenenud töövõimega inimeste (va hüvitise saajad) tööe rakednumine 4 kuuga -vähenenud töövõimega inimeste (va hüvitise saajad) tööe rakednumine 6 kuuga -vähenenud töövõimega inimeste (va hüvitise saajad) tööe rakednumine 12 kuuga Joonis 1 Töötute sisenemine hõivesse 2013-2016 201611 pa Rahandusministeeriumi viimase, 2016. aasta suvise majandusprognoosi kohaselt jääks järgnevatel aastatel töötuse määr ilma töövõimereformita sisuliselt samale tasemele. See tähendab, et majandusolukord ei toeta tööle rakendumise indikaatorite paranemist ning iga samm kõrgema taseme suunas nõuab järjest suuremat panust. Tihe koostöö tööandjate ja kohalike omavalitsustega ning mitmekesine ja ulatuslik teenusepakett soodustavad ka järgmistel aastatel inimeste mõnevõrra kiiremat tööle liikumist. 2017. aastal on toetava tegevusena kavas rakendada töötust ennetavaid meetmeid, muuta töövahendusteenus paindlikumaks, keskenduda tööd otsivate inimeste tööturul vajaminevate oskuste arendamisele ning töötada välja põhimõtted tööl püsimise toetamiseks. Võrreldes 2015. aastaga kasvas 2016. aastal tööturukoolituselt töölerakendumine (vt joonis 2), mille üheks põhjuseks on tööotsijate ja nõustajate tõhusam koostöö koolitusvajaduse väljaselgitamisel. Mõnevõrra on võrreldes möödunud aastaga langenud tööpraktikalt töölerakendumine, kuid see näitaja püsib siiski kõrge. Väikesed muudatused tööpraktika tulemuslikkuses on seotud eelkõige senisest 10

suuremas mahus tööpraktika võimaldamisega vähenenud töövõimega inimestele, kellele see annab hea võimaluse proovida töö sobivust enda oskuste ja tervisliku seisundiga. Oleme analüüsinud nii tööturukoolituse' kui tööpraktika" mõju, millest nähtub, et mõlemad teenused on tööle aitamisel tulemuslikud ja kulu-tulusad. Järgnevatel aastatel soovime saavutatud taset hoida. 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2013 I pa 2013 II pa 2014 I pa 2014 II pa 2015 I pa 2015 II pa 2016 I pa 2016 II pa -tööpraktika lõpetamisest 6 kuu jooksul tööle rakendunud inimeste osakaal kõigist tööpraktikal osalenutest -koolituse lõpetamisest 6 kuu jooksul tööle rakendunud inimeste osakaal kõigist koolitusel osalenutest Joonis 2 Töölerakendunute osakaal6 kuujooksul peale koolituse/tööpraktika lõppemist 2013-2016 Vähemalt kolm noort viiest (62,8%) läheb tööle või haridust omandama või koolituse / praktika käigus uusi oskusi ja kogemusi omandama. Aasta jooksul leiavad töö aga vähem, kui pooled (41,7%) pikaajaliselt töötud inimesed. Järgmistel aastatel soovime neid sihtrühmi hoida veelgi enam fookuses. Töölesaamist toetavatel teenustel osales pidevalt iga kolmas tööotsija, vähenenud töövõimega tööotsijatest pea pooled ning pikaajalistest töötutest (vähemalt 12 kuud töötuna registreeritud) osales aasta jooksul vähemalt ühel teenusel üheksa tööotsijat kümnest. Tagasiside klientidelt ja koostööpartneritelt aitab meil arendada organisatsiooni, et paremini vastata nende ootustele. 2016. aasta lõpus korraldasime seitsmendat korda kliendirahulolu-uuringud tööotsijatele ja tööandjatele (vt joonis 3). Uuringutes osales 1 312 tööandjat ja 7 654 tööotsijat. Nii tööotsijate kui tööandjate üldine rahulolu on kõrge ja vastab ootustele: kõige enam ollakse mõlemal juhul rahul nõustamise protsessi ja nõustajate tööga. Samas hinnang vastavalt sobilike tööpakkumiste ja töötajate vahendamisele on madalam. Tööotsijate ja tööandjate rahulolu suurendamiseks alustame 2017. aastal töövahenduse teenuse arendustega. 3 http://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/tooturukoolltuse MOJUANALUUS.pdf 4 http://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/toopraktika_mojuanaluus.pdf 11

100 90 80 82 82 90 70 50 10 o 2011 2014 Rahulolu lihtindeks tööandjad _ tööotsilad _ kooslööpartnerid Joonis 3 Tööotsijate*, tööandjate ja koostööpartnerite rahulolu lihtindeks 2010-2016 * tööotsijate rahulolu-uuringu andmed võrdlemisel aastate lõikes tuleb arvestada, et metoodikas toimus 2015. aastal muudatus, kus esmakordselt leiti rahuloluindeks paberküsitluse ja veebiküsitluse koondindeksina Klientide rahulolu sõltub muuhulgas teeninduskeskkonnast. Nõustamis- ja klienditeeninduskeskkonna parendamine toimus läbi kogu 2016. aasta. Uued kliendisõbralikudja uusi tegevusvaldkondi arvestavad funktsionaalsed bürood avasime Jõhvis, Narvas, Pärnus, Haapsalus, Tartus, Antslas, Lihulas ja Paides. Väiksemaid kohandusi tegime Jõgeva, Viljandi, Väike-Maarja, Valga ja Kuressaare büroodes. Büroode kujundamisel lähtusime ka MTÜ Ligipääsetavuse Foorumi ettepanekutest, et muuta teeninduskeskkonnad kasutajasõbralikuks ja turvaliseks erivajadustega tööotsijate!e. Kõik meie bürood on varustatud erivajadusi toetavate abivahenditega: digitaalsed!uubid, lugemisluubid ja allkirjaraamid nägemispuudega inimestele ning kuu!misvõimendid vaegkuuljate!e. Teeninduskeskkondade parendamisega jätkame ka 2017. aastal. Tööotsijate ja tööandjate muutuvate vajadustega saame arvestada siis, kui räägime aktiivselt kaasa tööpoliitika kujundamises. Kõige enam panustasime 2016. aasta esimesel poolaasta! töövõimetoetuse seaduse rakendusaktide väljatöötamisse. Lisaks esitasime oma praktilisest kogemusest lähtuvalt ettepanekuid vähenenud töövõimega inimestele suunatud teenuste osutamise parendamiseks. Koostöös sotsiaalministeeriumiga töötasime välja tööhõiveprogrammi 2016-2017 muutmise eelnõu seoses töökoha loomise toetusega töökohtade loomiseks ja töötute töölerakendamiseks Ida-Virumaal. Samuti osalesime aktiivselt toetuse taotluse ettevalmistamisel Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondile tööturuteenuste osutamiseks Ida-Virumaal ja töötasime välja vastava teenuste paketi. 2016. aasta teisel poolaasta! valmistasime ette uue tööhõiveprogrammi 2017-2020, mis muuhulgas sisaldab uusi nn ennetavaid meetmeid. Samuti osalesime tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muudatuste väljatöötamises seonduvalt äriühingu juhatuse liikme töötuna arvele võtmise võimaldamisega juhul, kui ta on samal ajal töötanud palgatööl ja tasunud töötuskindlustusmakseid. 12

Auditid andsid meile ühelt poolt kindlustunde, et organisatsiooni tegevused on suunatud eesmärkide täitmisele ning rakendatavad juhtimis- ja kontrollimeetmed toimivad nõutaval viisil, teisalt näitasid kätte kitsaskohad, kuhu edaspidi tähelepanu ja ressursse suunata. Olulisemad välisauditid 2016. aastal: Riigikontroll tegi järelauditi Riigi tegevus töötute aitamisel tööle5, kus soovitati riigil teenuste osutamisel senisest enam pöörata tähelepanu regionaalsetele eripäradele, avardada seadusandlusega töötute täiend- ja ümberõppe võimalusi ja integreerida erinevad tööjõuvajaduse prognoosid tööturukoolituste planeerimisse. Riigikontrolli audit Riigi tegevus töövõimereformi ettevalmistamisef veebruaris 2017. Audit märgib, et töövõimereformi edukaks rakendamiseks tuleb tõhustada SKAIS2 infosüsteemi arendusprotsessi ning parendada kohalike omavalitsuste valmisolekut sotsiaalteenuste osutamisel ja rahastamisel tulenevalt piirkonna vajadustest. Samuti antakse soovitus 2018. aastaks välja töötada töövõime toetamise süsteemi rahastamise altematiivid peale Euroopa Sotsiaalfondi rahastamise lõppu. I&T Advisor OÜ tegi ISKE auditi andmekogudele EMPIS, TETRlS ja Alfresco. Auditi tulemusena kinnitati, et vastavates andmekogudes on ISKE rakendatud, sh anti soovitusi täiendavateks parendustegevusteks. Saamaks kindlust infosüsteemide arendusprojektide kvaliteedile, auditeeris KPMG Baltics arenduslepingute eesmärgipärasust ja arendusmahtude põhjendatust. Auditi tulemusena kinnitati, et töötukassa tellitud infosüsteemide arendustööd on eesmärgipäraselt ja lepingu tingimustele vastavalt täide viidud. Olulisemad siseauditid 2016. aastal: Isikuandmete töötlemise audit. Auditi käigus puudusi ei tuvastatud, kuid anti soovitusi töötajate teadlikkuse tõstmiseks ning andmete töötlemise tehnoloogiliste protsesside täiustamiseks. Teenuste järelevalve järelaudit. Auditi peamine soovitus oli pöörata tähelepanu teenuste järelevalve tõhusamale planeerimisele. Tugiisiku teenuse audit. Auditi raames soovitati täpsustada teenuse vajaduse ja kestuse hindamise protsessi. Lisaks audititele tuvastati ja hinnati töövõimereformiga seotud riske mng töötati välja riskide maandamismeetmed. Rahvusvaheline koostöö on töötukassale oluline, kuna võimaldab õppida teiste riikide tööturuasutustelt, saada ideid parendustegevusteks ningjagada oma kogemusi. Töötukassa on Euroopa tööturuasutuste võrgustiku European Network of Public Employment Services (PES) liige, mille eesmärk on tugev ning sihipärane koostöö, et aidata kaasa Euroopa 2020 strateegias seatud tööhõivealaste eesmärkide täitmisele, vähendada töötuse ja tööturult eemaloleku kestust, parandada aktiivsete tööturumeetmete kvaliteeti ning tugevdada koostööd erinevate tööturu osapoolte vahel. Euroopa tööturuasutuste juhtide iga-aastased nõupidamised toimusid sel aastal Amsterdamis ning Bratislavas, kus prioriteetsed teemad olid pikaajaliste töötute tööturule integreerimine, noorte töötuse vähendamine ja ennetamine, pagulaste vastuvõtmine ning aitamine kohalikule tööturule, muudatuste juhtimine tööturuasutustes, IT -alased strateegiad tööturuasutustes ning benchlearning. 2016. aastal võtsime osa kahest PES võrgustiku Peer Review' st Taanisja Horvaatias, kusjagasime Eesti kogemust karjäärinõustamisest ja töökeskse nõustamise põhimõtetest ning töötukassa andmebaaside ühildatavust teiste riiklike registritega X-tee kaudu. Lisaks osalesime Brüsselis Euroopa Komisjoni 5 http://www.riigikontroll.ee/riigikontrollipublikatsioonid/auditiaruanded/tabid/206/audit/2385/language/et EElDefault.aspx 6 http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/ Audit/24 22/language/ et-ee/default. aspx 13

korraldatud PARES Strategic Dialogue seminaril, mis keskendus parimate praktikate vahetamisele tööturuteenuste hankimise teemal. Aprillis toimus töötukassas PES võrgustiku benchlearning kvaliteedimudeli põhine kahepäevane välishindamine, millele eelnes enesehindamise, kus kirjeldasime ja hindasime erinevate töövaldkondade protsesse ja põhimõtteid. Välishindamise tulemusena valmis tagasisideraport parendusettepanekutega erinevates valdkondades, kus toodi esile ka töötukassa parimad praktikad, millest teised riigid võiksid eeskuju võtta. 2016. aasta lõpuks olid kõik riigid benchlearning'u hindamise protsessi läbinud ning töötukassa osutus üheks paremini toimivaks tööturuasutuseks Euroopas. Maailma tööturuasutuste assotsiatsiooni WAPES liikmena osalesime juunis Rootsis Malmös toimunud seminaril, kus arutati tööturuasutuste rolli pagulaste integreerimisel tööturule. Balti riikide tööturuasutuste koostööleppe raames toimus 2016. aastal viis seminari parimate praktikate vahetamiseks: Lätis keskenduti EURES'e, pikaajalise töötuse, benchlearning'u ja töötute profileerimise teemadele; Eestis korraldasime seminari, vahetamaks kogemusi tööturuasutuste infosüsteemide arenduste, teenuste kvaliteedi hindamise ning riskijuhtimise valdkonnas; Leedus käisime tutvumas noortele ning vanernaealistele suunatud meetmetega ja sihtgrupipõhise nõustamisega. Töötukassa töötajad osalesid 2016. aastal 87 rahvusvahelisel seminaril või õppevisiidil, olulisemad neist olid: õppevisiidil Poolas tutvusime sealse koolitusfondi meetmega; külastasime Taani haridusministeeriumi eesmärgiga tutvuda sealse e-karjäärinõustamise teenusega; õppevisiidil Saksamaa tööturuasutusse tutvusime nende tulemusjuhtimissüsteemiga; Hispaanias noorsootöötajate konverentsil tutvusime erinevate meetoditega, kuidas kaasata noori efektiivsemalt tööturule. 2016. aastal võõrustasime ka ise mitmeid kahepoolseid kohtumisi teiste riikidega asutustega: teist aastat võttis töötukassa praktikale Saksamaa tööturuasutuse ülikooli tudengid, kes kuu aja jooksul õppisid tundma kõiki töötukassa vastutusvaldkondi; meid külastas Läti delegatsioon, kuhu kuulusid sotsiaalministeeriumi, Läti tööturuasutuse ja sotsiaalkindlustusameti esindajad ning ekspertarstid, kes huvitusid töövõimereformist; koos Eesti Haigekassa ja Sotsiaalkindlustusametiga võõrustasime Soome sotsiaalkindlustusametit KELA, kes soovis tutvuda Eesti sotsiaalkindlustussüsteemiga; Ukraina tööturuasutuse delegatsiooniga arutati kahe riigi tööturuasutuste vahelise koostöö võimalusi ja edaspidiseid õppevisiite; Saksamaa tööturuasutuse juhatuse liige külastas töötukassat eesmärgiga õppida meie tulemusjuhtimissüsteemist, mis on PES võrgustikus parima praktikana esile toodud. Töötajate asjatundlikkus ning arendamine Töötukassas oli seisuga 31.12.2016 kokku 694 (20 IS: 591,5) ametikohta (196 keskkontoris ja 498 maakondlikes osakondades) ning 29,5 koosseisuvälist Euroopa Sotsiaalfondist ja 3 Euroopa Globaliseerumisfondist rahastatavat ametikohta ehk kokku 726,5 (20 15: 620,5) ametikohta, millest täidetud oli 692 ametikohta (2015: 605). Töötajate keskmine vanus on 40,6 aastat (2015: 41), mehi ja naisi on töötajate seas vastavalt 6,8% (2015: 7,1%)ja 93,2% (2015: 92,9%). Töötajatest on kõrgharidus 85,3% (2015: 83,9%), keskeri- või kutseharidus 7,7% (2015: 9,2%) ning keskharidus 7,1% (2015: 6,9%). 14

2016. aasta koolitusprioriteetideks olid nõustamisoskuste ja valdkonnaspetsiifiliste kompetentside arendamine, uute töötajate väljaõpe ning töövõimereformi käivitamist toetavate teadmiste ja oskuste andmine töötajatele. Suuremad koolitusprojektid: efektiivse nõustamise oskuste ja töökeskse nõustamise koolitused; tööalase rehabilitatsiooniteenuse koolitus juhtumikorraldajatele; puuetega kliendi eripärade tutvustamise koolitused erinevate puuete spetsiifikast ülevaate saamiseks ning praktiliste oskuste andmiseks puudega inimeste teenindamisel; psüühikahäirete tundmise ning toimetulekustrateegiate ja probleemilahendamise oskuste koolitused olukordades, mis võivad tekkida psüühikahäirega kliendiga suhtlemisel; individuaalne supervisioon nõustajatele; korruptsioonivastase seaduse koolitused. 2016. aasta lõpu seisuga toimus kokku 7 466 koolituspäeva (20 15: 7 229), millest sisekoolituspäevad moodustasid 42% (2015: 45%). Aasta keskmine koolituspäevade arv ühe töötaja kohta oli 11,5 (2015: 13,2)(vtjoonis 4). 14,00 T - ---. I I 12,00 _j_.-... --... 10,00 -... -----.-.-.-.--.---..--..-.-------- 8,00.. --.-- 6,00... -.. 8,4 10,2 7,8 7,6 4,1 --.-- _.. ------ 5,1 3,9 39% 49% 4,0 36% 13,2 7,3 45% 11,5 80% 700A> 6,7 60% 500/0 42% 40% 30"';' 5,9 20% 10% 2011 2012 2013 2014 2015 2016 0% _ sisekoolituspäevade arv töötaja kohta vällskoolltuspäevade arv töötaja kohta -sisekoolituspäevade osakaal Joonis 4 Eesti Töötukassa keskmine koolituspäevade arv töötaja kohta 2011-2016 Töötajate tööga rahulolu väljaselgitamiseks viisime taas läbi töörahulolu-uuringu, millest võttis osa 81% (2015: 83%) töötajatest Keskmine rahulolu erinevate alaskaalade lõikes kogu töötukassas on 2016, aastal5-pallisel skaalal4,3 palli (2015: 4,3; 2014: 4,2; 2013: 4,1) (vtjoonis 5). 15

100% 96% 97% 96% 90% 80% 70% 60% 40"Ai 30% 20% 10% 0% 2009 2010 2011 2013 2014 2015 2016 uuringus osalenud töötajate osakaal rahulolevate töötajate osakaal Joonis 5 Töörahulolu-uuringu tulemused 2009-2016 IKT ja protsessijuhtimise arendused Toetavja läbimõeldud info-ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus tõstab nii teenuste kättesaadavust kui kasutajasõbralikkust, lihtsustab töötajate tööd ja parandab suhtlust partneritega. 2016. aasta suurimaks infotehnoloogiliseks väljakutseks oli töövõimereformi II etapi tähtaegne käivitamine infosüsteemides alates 1. juulist 2016, kuid olulisi teemasid oli teisigi: Aasta esimeses pooles vahetati välja tulemüürid keskkontoris ja VPN-seadmed maakondades, et tulla toime suurenenud töötajate arvust tuleneva koormuse kasvuga ja tagada töötukassa töötajatele tõrgeteta töö infosüsteemidega alates 1.juulist. EMPIS-es arendati 1. maiks Ida-Virumaa töökoha loomise toetuse teenus ja tehti täiendusi teenustesse seoses EGF programmi teenusepaketiga. 1. juulist alustas töötukassa tööd uute infosüsteemidega - töövõime hindamise ja töövõimetoetuse infosüsteem TETRIS ning selle ekspertarstide moodul REDIS. Töövõime hindamise, töövõimetoetuse ja tööandja eest sotsiaalmaksu hüvitamise avaldusi sai hakata esitama läbi töötukassa iseteenindusportaali. 6. detsembril tegi töötukassa oma kodulehel avalikuks tööjõuvajaduse baromeetri kaardirakenduse, mille kaudu on võimalik infot saada erinevate ametikohtade üle- või puudujäägi kohta üle Eesti maakondade lõikes. 9. detsembril alustasid töötukassa hüvitiste menetlejad tööd uue infosüsteemiga TKIS2, milles toimub koondamishüvitise menetlemine. Ülejäänud hüvitiste liikide arendused valmivad 2017. aaasta jooksul, misjärel vana infosüsteem TKIS suletakse. Oluliste andmevahetuste osas valmisid aasta lõpuks andmevahetused Sotsiaalkindlustusametiga (töövõime hindamise taotluste esitamise võimalus nii töötukassas kui sotsiaalkindlustsametis) ning Omnivaga (TVT maksete kojukanne) ning parandati andmevahetust tervise infosüsteemiga. Detsembris valmis töötukassa e-arvete moodul, mille tulemusel on töötukassa valmis e-arveid vastu võtma kõigilt partneritelt 2016. a lõpuks viis töötukassa kõik oma infosüsteemide andmevahetused teiste registritega üle uuele X-tee versioonile 6. 16

Välis- ja sisekommunikatsioon Klientide, partnerite ja teiste huvipoolte informeerimine töötukassa tegevustest, klientide õigustest ja kohustustest ning tööturuolukorrast on töötukassa igapäevane töö. 2016. aastal anti välja 71 eestikeelset ja 70 venekeelset (20 15:kokku 51ja 50) pressiteadet. Klientidele tehti 43 masspostitust, millest suurima mahuga olid kutsed töömessidele ning tööandjate teavitamine sotsiaalmaksu soodustuste uuest korraldusest. Meediakajastusi oli kokku 5 971 (2015: 4395), millest 1 484 (2015: 891) oli venekeelses meedias. Avalikkusega suhtlemiselolid märksõnadeks: töövõimereform: teenused vähenenud töövõimega inimestele; suurkoondamised ja Ida-Virumaa tööturu olukord; töökoha loomise toetus ja EGF meetmed; töötukassa töömessid maakondades; töövõime hindamine, töövõimetoetus ja sotsiaalmaksu soodustus - 1.juuli muudatused; töötuskindlustusmakse määr; töötukassa koostöölepped tööandjatega; töötust ennetavad meetmed. Kõige suurema ja kasvava kasutajate hulgaga infokanaliks on töötukassa portaal (koduleht ja iseteenindus), mida külastas möödunud aastal 790 493 (2015: 980 221)7unikaalset külastajat. 2016. aastal jätkasime sotsiaalmeedia võimaluste kasutamist, kus nt Facebookis on meil ca 5 000 (2015: ca 4 300 ) jälgijat. 2016. aastal kasvas võrreldes eelnevate aastatega oluliselt töötukassa kõnekeskuses 15501 vastatud kõnede arv, ulatudes 36 248 (2015: 30 894) (vt joonis 6), samuti suurenes e-kanalite (portaal, e-post) kaudu saabuvate infopäringute arv: keskmiselt vastati 142 (2015: 123) kõnele ja 10 e-kirjale (2015: 9) tööpäevas. 7 2016. aastal võtsime portaali statistika loendurina kasutusele Google Analytics 'i, mis ei loenda teiste masinate poolt automaatselt tehtavaid päringuid kasutajate statistika hulka ja on seega täpsem kui eelnevalt kasutuselolnud Snoobi statistikamoodul. Portaali kasutamise aktiivsust näitab, et lehekülgede vaatamiste arv on vaatamata masinpäringute statistikast väljajätmisele kasvanud. 17

40000 100% 35000-91% 90% 91% 90% 91% 88% 89% - r- 90"10 30000 25000 20000 15000 10000 5000 o - I--- I--- I--- r- - I--- t-- I--- I--- r--- I---'-- r- - N r-... r-. N OO r-. 0\ OO OO 0\ CI CI "" "" 10 I--- I--- I--- I--- :---- r---- :i! r-.. 10 0\ 10 "" g 10 - I---.-t I--- 11\ I--- "" N I--- N r--- r--- r- N "" "" - I--- t--- I--- t--- r--- r---- r- - I--- I--- I--- r--- r--- r--- r- 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 _kõnekeskuses vastatud kõnede arv -kõnekeskuse teenindustase N 80% 70"10 60"10 50% 40% 30"10 20"10 10"10 0% Joonis 6 Töötukassa kõnekeskuses vastatud kõnede arv ja teenindustase 2010-2016 2016. aastal jätkasime Rahvusringhäälingus toodetava telesarja Meie inimesed toetamist. Saatesarjaga soovime tõsta teadlikkust töötukassa võimalustest ning suurendada tööd otsivate inimeste kindlustunnet uue töö leidmisel. 2016. aasta lõpuks oli toodetud kokku 190 saadet, millest 2016. aastaljõudis eetrisse 38. Koostöö jätkub ka 2017. aastal. 18

Teenuste mõju suurendamine, kvaliteedi tõstmine ning kättesaadavuse tagamine Uued tööturuteenused vähenenud töövõimega inimestele 2016. aastal alustati uute vähenenud töövõimega inimeste tööturuteenuste (sh tööalane rehabilitatsioon, kaitstud töö, kogemusnõustamine, saatja sõidukulu hüvitamine ja töölesõidu toetus) pakkumisega. Aasta lõpuks oli töötukassal tööalase rehabilitatsiooni teenuse koostööpartnereid 62. Asutused paiknesid 13 maakonnas, teenuse osutajad puuduvad Raplamaal ja Hiiumaal, sh Hiiumaal ei ole ühtegi rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks vajaliku tegevusloaga asutust. Tööalane rehabilitatsioon on inimestele, kel on vähenenud töövõime tõttu mitmeid takistusi ja kes vajavad seetõttu tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks erinevate spetsialistide abi. Teenusele suunamise maht suurenes aastajooksul järk-järgult, teenusekasutajatest moodustasid veerandi töötavad inimesed, kes kasutasid teenust töövõime säilitamise ja tegevusvõime arendamise eesmärgil. Kaitstud töö teenuse osutamine on käivitunud enamikes suuremates linnades, sh Tallinnas, Tartus, Valgas, Pärnus, Rakveres, Jõhvis, Narvas, Sillamäel, Raplas, Võrus, Põlvas. Viljandis. Aasta jooksul sõlmiti leping kaitstud töö teenuse osutamiseks 132 psüühikahäirega, 56 intellektipuudega ja 18 liitpuudega inimesele. Kaitstud töö on inimestele, kes ei ole valmis kohe avatud tööturul tööle asuma, sest puude või terviseseisundi tõttu ei suuda nad töötada tavapärastes töötingimustes ning vajavad töö leidmiseks ja tööle asumiseks pidevat juhendamist. Teenus kestab kaks aastat, esimesel aastal hinnatakse ning arendatakse inimese tööoskusi, leitakse sobiv töö ning inimene alustab töötamist kaitstud tingimustes. Teisel aastal töötab inimene avatud tööturul, teenuseosutaja tugi väheneb ajasjärkjärgult. 2016. aastal teenusele suunatud inimesedjõuavad avatud tööturul töötamise etappi 2017. aastal. Kogemusnõustamise teenus käivitus planeeritust väiksemas mahus. 2016. aastal sõlmiti esimesed lepingud teenuse osutamiseks psüühikahäirega, liikumispuudega ja nägemispuudega inimestele. Psüühikahäirega inimestele osutatakse teenust Tallinnas, Tartus, Kiviõlis, Rakveres ja Pärnus. Liikumispuudega ja nägemispuudega inimestele pakutakse teenust Tartus. Peamiseks probleemiks on olnud teenuseosutajate ning sobiva ettevalmistusega kogemusnõustajate vähesus. Kogemusnõustamise teenuse kättesaadavuse parandamiseks ning pakkujate võrgustiku tugevdamiseks viidi läbi kohtumisi ja arutelusid sihtgrupi esindajate ning potentsiaalsete teenuse osutajatega. Kahe uue toetusena käivitati saatja sõidukulu maksmine ja töölesõidu toetus, millest rohkem on kasutust leidnud viimane. Saatja sõidukulu hüvitataksejuhul, kui vähenenud töövõimega inimene vajab ühistranspordiga tööle sõitmiseks teise inimese abi. Töölesõidu toetus on mõeldud vähenenud töövõimega inimesele, kes ei saa oma puude või tervisehäire tõttu käia tööl ühistranspordiga, vaid peab selleks kasutama isiklikku sõiduautot, taksot või eritransporti. 2016. aastajooksul esitati 283 töölesõidu toetuse avaldust. Töötust ennetavate meetmete väljatöötamine 2016. aastal valmistati ette 2017. aasta 1. maist rakenduvad uued teenused: Tasemeõppes osalemise toetuse eesmärgiks on toetada erialase hariduseta, vananenud oskustega ja/või tervise tõttu ametit vahetama sunnitud töötajaid ja registreeritud töötuid kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekavadel kõrghariduse omandamisel; Tööturukoolitusel koolituskaardiga saavad lisaks registreeritud töötutele õiguse osaleda ka töötusriskis töötajad. Sihtrühma laiendamise eesmärgiks on toetada nende töötajate hõives püsimist, kellel on oht kaotada töö oskuste puudumise, tööturu vajadustele mittevastavuse või terviseseisundi tõttu; Kvalifikatsiooni saamise toetamise teenust laiendatakse ka töötajatele, kes on eelnevalt läbinud tööturukoolituse või koolitustoetuse toel toimunud koolituse. Sihtrühma laiendamise 19

ajendiks on motiveerida kvalifikatsiooni taotlemistja tõendamist pärast koolituse läbimist ning tõsta seeläbi töötavate inimeste kvalifikatsioonija konkurentsivõimet. Koolitustoetus on suunatud tööandjale, toetamaks töötajate tööalaste teadmiste ja oskuste täiendamist lähtudes tööandja vajadustest. Koolitustoetust makstakse uute töötajate värbamisel ja muutuste olukorras, sh tööandja majandustegevuse ümberkorraldamisel, uue tehnoloogia kasutuselevõtmisel või kvalifikatsiooninõuete uuenemise!. Värbamise olukorras makstava koolitustoetuse eesmärgiks on tööjõupuuduse leevendamine kasvava tööjõunõudlusega kutsealadel ning töötajate liikumise toetamine valdkondade vahe!. Muutuste olukorras makstava koolitustoetuse eesmärgiks on töötajate oskuste arendamine, tulemaks toime toimunud muutustega ning töötajate liikumise toetamine uuele ametikohale ettevõtte sees. Õigeaegne ja vajadusekohane abi tööandjale ja töötajale Tõstmaks tööandjate teadlikkust ja valmisolekut vähenenud töövõimega inimeste värbamiseks ja neile töökohtade loomiseks/säilitamiseks osutame alates 2016. aastast Euroopa Sotsiaalfondi toel tööandjate teavitamise ja nõustamise teenust. 2016. aastalosutasime teenust individuaalse lähenemisena 19 korral tööandja juures kohapeal ning lisaks korraldasime teavitus- ja nõustamisürituse valitsussektori personalitöötajatele. 2016. aasta teises pooles alustasime piirkondlike teavitusüritustega kohalikele tööandjatele, kes erivajadusega töötaja värbamise ja toetamise teemadest huvitatud. Piirkondlikke üritusi toimus kuues maakonnas. Tööandjate huvi erivajadusega inimeste värbamise ning töötamise toetamise osas rohkem infot saada on aastajooksuljõudsalt kasvanud. Eesmärgiga soodustada tööd otsivate inimeste suuremat liikuvust ja tõsta nende valmisolekut vastu võtta elukohast kaugemal asuv töökoht ning seeläbi lühendada töötuse kestust, maksame alates 2016. aastast sõidukulude hüvitamiseks mobiilsustoetust töötule, kes läheb Eesti piires tööle kodukohast vähemalt 30 km kauguselevõi kaugemale. 2016. aastal määrati mobiilsustoetust 391 korral. Mobiilsustoetuse pakkumine on rakendunud prognoositust tagasihoidlikumalt, kuna tingimustele vastavaid kliente on olnud vähem. Ida-Virumaa majandusarengu toetamine 2016. aasta mais alustasime töökoha loomise toetuse maksmist tööandjatele, kes Ida-Virumaal võtavad ühe kuu jooksul tööle vähemalt 20 inimest, kes on olnud maakonnas töötuna registreeritud vähemalt kuus kuud. 2016. aastal sai töökoha loomise toetust 5 ettevõtet, kus alustas töötamist 151 inimest. Reageerimaks tõhusamalt Ida-Viru maakonna suurkoondamistele, hakkasime alates 2016. aastajuulist Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) toel pakkuma suurkoondamiste (ettevõtetest AS Eesti Energia, AS Nitrofert või AS Viru Keemia Grupp ning nende tütarettevõtetest) käigus töö kaotanud inimestele täiendavaid tööturuteenuseid. 2016. aastal sisenes tasemeõppe toetuse meetmesse 123 inimest, tööturukoolitusele 135 inimest, eesti keele koolitusele 59 inimest ja mobiilsustoetust hakkas saama 14 inimest. Tööandjale koolituskulude hüvitamise juhtumeid ei olnud. Noortele töökoha tagamine Võrreldes 2015. aastaga rakendus 2016. aastal Minu esimene töökoht teenusega tööle enam noori. Kui 2015. aastal rakendus 212 noort, siis 2016. aastal360 noort. Lisaks sellele, et meetme raames maksame tööandjale palgatoetust erialase hariduseta ja vähese töökogemusega noore tööleaitamiseks, saame hüvitada ka noore tööalase koolituse kulu. Koolituskulude hüvitamisi oli 2016. aastal 47 (2015:17). Lähtuvalt tööandjate tagasisidest tõhustame Minu esimene töökoht meetmepaketi osas info jagamist. Karjääriteen uste arendamine Mitteaktiivsete ning töötavate inimeste huvi karjäärinõustamise vastu on 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga suurenenud. Sellele on aidanud kaasa nii üldine teadlikkuse tõus sellise võimaluse olemasolust, 20

kui ka aasta jooksul toimunud teavitustegevused tele- ja raadioreklaami näol. 2015. aastal viisime mitteaktiivsetele ja töötavatele inimestele karjäärinõustamist läbi 7542 korral ning 2016. aastal juba 10 394 korral. Alates 2016. aasta novembrist on töötavatel ja mitteaktiivsetel inimestel võimalik karjäärinõustamisele aega broneerida ka töötukassa iseteenindusportaalis. 2016. aastal viisime läbi ideekonkursi karjäärinõustamise veebikeskkonna parima lahenduse leidmiseks. Ideekonkursi tulemusena valis zürii välja parima ideekavandi. Karjäärinõustamise veebikeskkonna abil saavad erinevatest karjääriteemadest huvitatud inimesed arendada oma karjääriplaneerimise oskusi, lahendades interaktiivses vormis erinevaid ülesandeid ja tehes teste ning saada aktuaalset teavet karjääri kujundamisega seonduvatel teemadel. Veebikeskkond valmib augustis 2017. EURES 2016. aastal korraldasime kolmandat korda üle-euroopalise online-töömessi Work in Estonia eesmärgiga viia kokku Eesti tööandjad, kes on valmis värbama tööjõudu välismaaltja tööotsijad mujalt Euroopast. Spetsiaalses veebikeskkonnas said tööandjad avaldada oma tööpakkumisi, ettevõtet tutvustavaid videoklippe ning viia läbi online-intervjuud sobivate kandidaatidega. Aastajooksul tutvustasime tööjõu värbamisvõimalusi mujalt Euroopast mitmetel tööandjatele suunatud kohtumistel, sh üleriigilise ettevõtlusnädalala raames ja Tartus toimunud rahvusvahelisel STARTUp kontaktmessil. Lisaks tutvustasime töötamisvõimalusi Eestis Soome IT spetsialistide töömessil Talent IT. Samuti osalesime Soomes Microsoft'i ja Nokia IT spetsialistide koondamisüritusel (kokku kümnel korral) ning Läti, Leedu ja Poola töömessidel. Koostöö kohalike omavalitsustega pikaajaliste ja sotsiaalsete erivajadustega töötute tööleaitamiseks Koostöö kohalike omavalitsustega on jätkuvalt näidanud häid tulemusi. Tänu intensiivsele koostööle oleme leidnud järjest enam võimalusi tööturul keerulisemas olukorras olevatele klientidele sobivaima ja piirkonna eripärasid arvestava sisuga teenuse korraldamiseks. Kui 2015. aastal korraldasime koostöös kohaliku omavalitsusega tööharjutusi 9 korral, siis 2016. aastal alustasime üle Eestijuba 16tööharjutuse grupiga. Positiivselt on siin mõjunud kohalike omavalitsuste omavaheline aktiivne kogemuste vahetamine, mille tulemusena on järjest enam tekkinud omavalitsusi, mis ise pöörduvad töötukassa poole sooviga teha koostööd piirkonna töötute tööturule toomiseks. Koostöölepete sõlmimine tööandjatega 2016. aastal sõlmisime üle Eesti 15 koostöölepet piirkondlikult oluliste tööandjatega: Jõgevamaa, AS VaImeco; Lääne-Virumaa, AS OG Elektra; Valgamaa, AS Valga Haigla; Viljandimaa, MTÜ Töötoad; Järvamaa, AS Eesti Pagar; Läänemaa, Nurme Production OÜ; Ida-Virumaa, Svarmil AS; Hiiumaa, Hiiumaa Tarbijate Ühistu; Saaremaa, Saaremaa Tarbijate Ühistu; Tartumaa, AS HANZA Mechanics Tartu; Pärnumaa, Aknakoda OÜ; Põlvamaa, Põlva Tarbijate Ühistu; TalIinnja Harjumaa, SOL Baltics OÜ, Kaubamaja AS; Ida-Virumaa, Fortaco Estonia OÜ. 2016. aasta lõpu seisuga on Eesti Töötukassal kokku 30 tööandjatest koostööleppe partnerit. 2016. aastal korraldasid PES võrgustiku liikmed esimest korda Euroopa tööandjate päeva, et pöörata tähelepanu tööandjatele kui tööturuasutuste olulistele koostööpartnerite ning klientidele. Töötukassa kutsus tööandjate päeva raames kõik oma tööandjatest koostööleppepartnerid Pärnu töömessile, kus arutleti üheskoos Eesti tööturu arengute ning töötukassa uute töötust ennetavate meetmete üle. 21

Teenuste efektiivne, ühtsetel põhimõtetel ja kasutajasõbralik korraldus Suurt rõhku pöörame sellele, et meie tehtavad arendused tõstaksid teenuste efektiivsust, et arendatavad tegevused oleksid kasutajasõbralikud ning toimiksid ühtsetel põhimõtetel. 2016. aastal uuendasime töökeskse nõustamise põhimõtteid, toetamaks nende põhimõtete läbivat kasutamist, olenemata pöördumise viisist, kohast või ajast. Läbi kval iteetse töökeskse nõustamise tagame igale kliendile talle vajaliku toe ning asjakohased teenused. Iseteenindusportaali arendused aitavad kaasa kiiremale ja sujuvamale suhtlemisele nii klientide kui partneritega ning vähendavad paberil asjaajamist. Iseteenindusportaali kasutajate arv on kasvanud alates selle võimaluste avardumisest 2014. aasta esimesel poolel pidevalt (vt joonis 7), ent kasvupotentsiaali on veelgi. 2016. aasta II poolaastal lisandusid iseteenindusportaali uued taotlused (töövõime hindamise, töövõimetoetuse, sotsiaalmaksu maksmiseks erijuhtudel taotlused), mis suurendasid iseteenindusportaali kaudu esitatavate taotluste arvu ja osakaalu. 2016 II pa" 32,6% 2016 I pa 12,8% 2015 II pa 11,2% 2015 I pa 9,3% 2014 II pa _ 6,1% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 35% Joonis 7 Iseteenindusportaalist esitatud avalduste osakaal 2014-2016 * 20 16 JIpoolaastallisandusid iseteenindusportaali uued taotlused Töömessid Tööandjateja tööotsijate kokkuviimiseks korraldasime 2016. aastal üle Eesti 18 töömessi (2015: 17). Kokku oli töömessidel esindatud 539 tööandjat (2015: 382) ja messe külastas hinnanguliseit 22400 tööotsijat (2015: 20 000). Koostöö edendamine teenusepakkujatega Kuivõrd töötukassa ei osuta kõiki teenuseid ise, vaid ostab neist paljusid sisse, teeme pidevalt koostööd nii teenuste pakkujatega kui ka vastavat valdkonda eest vedavate organisatsioonidega.. Aastajooksul tegime tihedat koostööd vähenenud töövõimega inimeste teenuste osutajatega, toimus 10 laiapõhjalisemat kohtumist rehabilitatsiooniteenuse, kaitstud töö ja kogemusnõustamise teenuse osutajatega ning mitmeid asutuste külastusi ja kohtumisi konkreetsete teenuseosutajatega. Toimus aruteluseminar abivahendite müügi ja rendiga tegelevate ettevõtetega töötamiseks vajalike abivahendite teenuse korralduse ja kitsaskohtade teemal. Toimus koostööseminar tugiisikutele, kes osutavad hetkel kehtivate tugiisikuga töötamise lepingute raames tugiisikuga töötamise teenust. 22

Kohtusime suuremate töövõime hindamise arstliku ekspertiisi teenuse pakkujatega ning arutasime töövõime hindamise ekspertiiside kitsaskohti. Kohtusime puuetega inimeste organisatsioonide esindajatega, et arutada töövõimereformi rakendumise esimese aasta kogemusi. Septembris 2016 korraldasime meistriklassi tööharjutuse ja tööklubi teenuste teemadel. Meistriklassis osalesid nimetatud teenuste juhendajad ning toimusid erinevad temaatilised töötoad, kus teemadena käsitleti näiteks alkoholiprobleemiga klientide ning psüühilise erivajadusega klientide osalemist teenustel. Kvaliteetsete ja tulemuslike teenuste tagamiseks jätkati hankepartneritele ühiste teabepäevade korraldamisega. 2016. aastal toimus kaks (2015: 2) teabepäeva, mille raames andis MTÜ Avitus ülevaate, kuidas juhendada psüühilise erivajadusega kliente, lisaks tavapärased teemad nagu ülevaade eesolevatest tööturuteenuste riigihangetest ning teenuse lepingu täitmisest. Päeva teises pooles toimusid töötoad järgmistel teemadel: tööturukoolitus, nõustamisteenused, töövalmidust toetavad teenused ning töövõimet toetavad teenused. Teenuste mõjuhindamine ja järelevalve 2016. aastal jätkasime 2015. aastal alustatud nõustamissageduse mõju analüüsiga. Kui 2015. aastal uurisime seda, kuidas mõjutab töötute tööle või mitteaktiivsusesse liikumist see, kui tihti nad oma nõustaja juures käivad, siis 2016. aastal uurisime lisaks nõustamise kvaliteedi mõju. Kui keskmise kvaliteediga sagedasemal nõustamisel on ainult osadele töötute gruppidele positiivne mõju tööle liikumisele ning tihti esineb mõju mitteaktiivsusesse liikumisele, siis kõrge kvaliteediga nõustamise puhul on võimalik mõju mitteaktiivsusesse liikumisele suuresti vältida. Kõrge kvaliteediga nõustamiseks arvestasime nõustamised, mille tegi konsultant, keda osakonnajuhataja peab suurepäraseks nõustajaks ja teistele eeskujuks. 2017. aastal vaatame lisaks nõustamissageduse mõju haridusse liikumisele ning tööturuteenustele liikumisele. Uuringu lõppraport valmib 2017. aastal. Lisaks viisime 2016. aastalläbi tööotsingut toetavate teenuste analüüsi, kus olid vaatluse all tööotsingu töötubaja tööklubi. Analüüsist selgus, et aastajooksul pärast tööotsingut toetaval teenusel osalemist on tööle rakendunud 59% osalejatest. Analüüsi lõppraport valmib 2017. aastal. 2017. aastal koostame süvaanalüüsi tugiisikuga töötamise teenusel osalejate kohta. Jätkuvalt pöörame igapäevaselt suurt tähelepanu teenuste kohta tagasiside saamiseleja selle analüüsile. Lisaks ennetavale koostööle teenuste osutajatega kvaliteetse teenuse osutamiseks kontrollitakse neid pisteliselt ka teenuse toimumise ajal. 2016. aastal viisime läbi 1213 (2015: 1356)kohapealset kontrolli, millest 1 087 ehk 89% (2015: 94%) vastas teenuse osutamine nõuetele ning leitud mittevastavused likvideeriti pea kõigil juhtudel kokkulepitud ajajooksul või peale meeldetuletust. Lisaks paikvaatlustele öeldi teenuse osutamise leping üles kolmel korral ning viiel korral rakendati leppetrahvi. Eesmärgiga saada teenuste kvaliteedi kohta rohkem sisulistja süsteemsemat tagasisidet meie klientidelt, töötasime 2016. aastal koostöös uuringufirma Kantar Emoriga välja teenuste kvaliteedihindamise küsimustiku. Väljatöötatud küsimustikuga viisime läbi pilootuuringu kolmel tööturuteenusel - tööotsingu töötuba, tööklubi ja tööharjutus - osalejate seas. Pilootuuring näitas, et 85% vastanutest pidasid teenust vajalikuks ja 89% jäid teenuse kvaliteediga rahule. Arvestades pilootuuringu tulemusi ning uuringufirma soovitusi, lepime 2017. aastal kokku edasised tegevused, kuidas töötukassa hakkab edaspidi teenuste kvaliteedihindamise süsteemi haldama ja arendama. Esitatud tagasinõuete arv on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 190 võrra ning summaliselt esitati nõudeid 55 995 euro võrra vähem. Kokku esitati 2016. aastal 669 tagasinõuet summas 152002 eurot (2015: 859 nõuet summas 207 997 eurot). Kuna paljud tagasinõuete esitamise alused on seotud töötamisega töötuna arveloleku ajal, on töötamise registrist õigeaegselt saadavad töösuhete andmed aidanud oluliselt vähendada õigusliku aluseta makstud summade ning esitatavate tagasinõuete hulka. 23

Tagasinõuete jääk (vt joonis 8) on viimastel aastatelolnud langustendentsis, ulatudes 2016. aasta lõpus 645 279 euroni (31.12.2015: 766 740 eurot). 2016. aastaloli laekumiste summa (240 863 eurot) 88 861 euro võrra suurem kui aasta jooksul esitatud tagasinõuete summa kokku (152 002 eurot). 1200000 1101894 1000000 917400 800 000 766740 645279 600 000 400000 200000 o 31.12.2013 31.12.2014 31.12.2015 Joonis 8 Tagasinõuete jääk 31. detsembri seisuga 2013-2016 31.12.2016 Teenuste jätkusuutiik rahastamine Töötukassa teenuseid rahastati 2016. aastal neljast allikast: Tulu töötuskindlustusmaksest töötuskindlustushüvitis, kindlustushüvitis koondamise korral, maksejõuetushüvitis, sotsiaalmaks hüvitisteit, aktiivsed tööturumeetmed ja tegevuskulu sh töövõime hindamine. Riigieelarve vahendid aktiivsed tööturumeetmed, erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise kulu, töövõimetoetus ning töötutoetus. Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendid aktiivsed tööturumeetmed ja nendega seotud kulu. Globaliseerumisega kohanemise Euroopa Fondi (EGF) vahendid aktiivsed tööturumeetmed ja nendega seotud kulu Ida-Virumaal. Kindlustusreservid on olulised, sest majanduskasvu ajal kogutud reservide toel saab majanduslanguse ajal hüvitisi välja makstaja teenuseid osutada töötuskindlustusmakse määrasid kiirelt tõstmata. 2016. aastal ületasid jooksvad tulud kulusid 1,3 korda (2015: 1,3). Töötukassa 2016. aasta eelarves oli planeeritud töötuskindlustusmaksete laekumisi kokku 158,9 miljonit eurot, sh kindlustatute kindlustusmakseid 103,3 miljonitja tööandjate kindlustusmakseid 55,6 miljonit eurot. Tegelik laekumine oli prognoositust 0,2 % suurem: kindlustatute makseid laekus 103,5 miljonitja tööandjate makseid 55,7 miljonit eurot (vt tabei2). 24

Tabel2 Kindlustusmaksete/ laekumine aastate lõikes {tuhandetes eurodes) 2012 2013 2014 2015 2016 Kindlustatute töötuskindlustusmaksed 137 160 105 306 113517 97376 103472 Tööandjate töötuskindlustusmaksed 73846 56699 61 124 52433 55715 Intressitulu teenis töötukassa rahandusministeeriumiga sõlmitud hoiulepingu alusel 2016. aastal 920 tuhat eurot, mida on vähem kui eelnevatel aastatel. TbI3T''' k. I. a e öötu assa mvesteermgu- ja mtressrtu u Ja toot us aastate 01 es 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Investeeringutulu (miljonites eurodes) 3,5 4,3 1,7 2,2 1,1 0,9 Investeeringute keskmine aastane tootlus 1,2% 1,0 % 0,3% 0,4% 0,2% 0,1% 2016. aasta lõpu seisuga oli töötukassa netovara koguväärtus 694,3 miljonit eurot (vt joonis 9), sh 352,2 miljonit eurot töötuskindlustushüvitiste sihtfond; 172,0 miljonit eurot koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitiste sihtfond; 59,6 miljonit eurot tööturuteenuste- ja toetuste sihtkapital; 68,5 miljonit eurot reservkapital ning 42 miljonit eurot 2016. aastajaotamata tulem. 800000 700000 694313 600000... 500000 0... ::::I QJ... nl 400000..r:: ::::I... 300000 200000 100000 0 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Joonis 9 Töötukassa netovara väärtus seisuga 31.12 aastate lõikes (tuhandetes eurodes) Töötukassa prognoosi järgi laekub 2017. aastal töötuskindlustusmakseid kokku 171,2 miljonit eurot, millest 111,3 miljonit eurot on kindlustatute ja 59,9 miljonit eurot tööandjate maksed. Töötuskindlustusmaksete laekumise suurem prognoos võrreldes 2016. aastaga on seotud keskmise palga suurenemisega, mille mõju ületab hõivatute arvu mõningase vähenemise mõju. 801.01.2010-31.12.2012 oli kindlustatu maksemäär 2,8%ja tööandja maksemäär 1,4%; 01.01.2013-31.12.2014 oli kindlustatu maksemäär 2,0% ja tööandja maksemäär 1,0% ning alates 01.01.20IS kindlustatu maksemäär 1,6% ja tööandja maksemäär 0,8% 25

2017. aasta prognoosi kohaselt suurenevad töötuskindlustuse kulud nii teenuste kui hüvitiste osas. Hüvitistega seotud töötuskindlustuse kulud suurenevad kokku 77,1 miljoni euroni seoses palgakasvust tuleneva keskmise hüvitise kasvu ning pikema kindlustusstaaziga hüvitise saajate osakaalu suurenemisega. Tööturuteenuseid rahastatakse sihtkapitalist tööhõiveprogrammi elluviimiseks 28,6 miljoni euro ulatuses ning Euroopa Sotsiaalfondi TAT3 programmi tööturuteenuste osutamiseks töövõimereformi sihtrühmale kaasfinantseering sihtkapitalist on 2,5 miljonit eurot. Tegevuskuludeks on 2017. aastal prognoositud 38,8 miljonit eurot (sh töövõime hindamise kulud 7,9 miljonit eurot). Töötukassa varade väärtus suureneb 2017. aastal eelarve kohaselt 24,6 miljoni euro võrra ning aasta lõpuks on netovara suurus hinnanguliseit 718,9 miljonit eurot. Lisaks rahastatakse tööturuteenuseid- ja toetusi riigieelarvest, Euroopa Sotsiaalfondi ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahenditest. Riigieelarvest on planeeritud töötutoetuse kuludeks 13,0 miljonit eurot, töövõimetoetuse kuludeks 88,5 miljonit eurot ning erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmiseks 50,8 eurot. Lisaks eraldatakse riigieelarvest töötukassa sihtkapitalist rahastatava tööhõiveprogrammi rakendamiseks 3,0 miljonit eurot ning Euroopa Sotsiaalfondi TAT programmide rakendamise kaasfinantseeinguks 0,6 miljonit eurot. Euroopa Sotsiaalfondist rahastatakse tööturuteenuseid 17,3 miljoni ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist 0,6 miljoni euro ulatuses. Kokku on 2017. aastaks kavandatud erinevateks hüvitisteks ja toetusteks 229,4 miljonit eurot ning tööturuteenusteks 52,5 miljonit eurot. 26

Tabel4. Eelarve täitmine 2016 (tuhandetes eurodes, aasta kohta) 20I6.a. 2016.a. TÄITMISE 20IS.a. 20IS.a. TÄITMISE EELARVE TÄITMINE % EELARVE TÄITMINE 0/. TULUD Kindlustatute töötuskindlustusmaksed 103262 103 472 100,2 97573 97376 99,8 Tööandja töötuskindlustusmaksed 55603 55715 100,2 52540 52434 99,8 Kodumaine sihtfinantseerimine 44980 39634 88,1 22232 21468 96,6 Välismaine sihtfinantseerimine Il 058 6238 56,4 2838 867 30,5 Intressitulu 452 920 203,5 2867 1 113 38,8 KOKKUTULUD 215355 205979 95,6 178050 173258 97,3 KULUD TÖÖTUSKlNDLUSTUSE KULUD Töötuskindlustushüvitised 44354 46884 105,7 42641 43309 101,6 Koondamishüvitis 10 198 13271 130,1 8736 Il 762 134,6 Tööandja maksejõuetuse hüvitis 4035 3835 95,0 4886 2865 58,6 Hüvitistelt makstav sotsiaalmaks 10463 Il 873 113,5 10039 10621 105,8 Kokku töötuskindlustuse kulud 69050 75863 109,9 66302 68557 103,4 TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE KULUD Töötutoetus 10758 9979 92,8 9361 9314 99,5 Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 24856 24320 97,8 9352 8984 96,1 Töövõimetoetus 5617 2054 36,6 0 0 x Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulud 25785 21 103 81,8 33 Oll 24537 74,3 TAT karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine 768 544 70,8 853 600 70,3 TAT tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks 3979 1 165 29,3 2486 419 16,9 TAT tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale 7815 5404 69,1 0 0 x TAT töövõimesüsteemi toetavad tegevused 130 51 39,2 0 0 x Programm Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toetuse kasutamise tingimused 269 148 55,0 0 0 x Kokku tööturuteenuste ja toetuste kulud 79977 64768 81,0 55063 43854 79,6 TÖÖTUKASSA TEGEVUSKULUD Personali- ja juhtimiskulud, sh 14549 13363 91,8 12393 11049 89,2 Tööjõukulud 14060 12914 91,8 11 960 10678 89,3 muu personalikulu 489 449 91,8 433 371 85,6 Majanduskulud 5399 4230 78,3 4163 3472 83,4 Infotehnoloogia kulud 5353 4271 79,8 4267 3319 77,8 Muud tegevuskulud 1434 1079 75,2 1 192 932 78,2 Töövõime hindamine 1009 446 44,2 0 0 x Eelarveline reserv 101 0 0,0 101 0 0,0 Kokku tegevuskulud 27845 23389 84,0 22116 18772 84,9 KOKKUKULUD 176872 164020 92,7 143481 131 183 91,4 TULEM 38483 41959 109,0 34569 42075 121,7 27

Majanduskeskkonna mõjud ja teenuste osutamine 2016 2016. aastal jätkus aasta kokkuvõttes mõnevõrra tööturuolukorra paranemine - tööjõus osalemise määr ning tööhõive määr tõusid, mille üheks põhjuseks oli mitteaktiivsuse vähenemine. Tööturuolukorra paranemisele aitas kaasa tööandjate suurem nõudlus tööjõu järele, mis väljendus vabade töökohtade arvu kasvus. Samas tõusis ka töötuse määr, mis on samuti mõjutatud mitteaktiivsuse vähenemisest, sest osad neist inimestest liikusid ka töötusesse. Mitteaktiivsete arvu vähenemisel mängib rolli nii pensioniea tõus kui ka 2016. aastal käivitunud töövõimereform, mille eesmärk on tuua vähenenud töövõimega inimesi tööturule. Juulis käivitunud töövõimereformi mõjul tõusis registreeritud töötute hulgas vähenenud töövõimega inimeste arv. Sellele vaatamata töötukassa klientide koguarv aasta jooksul siiski vähenes ning 2016. aasta lõpu seisuga oli registreeritud töötuid 4,5% vähem kui 2015. aasta lõpus. 2016. aasta keskmine registreeritud töötute arv jäi siiski ligi 3% kõrgemaks 2015. aasta keskmisest registreeritud töötute arvust. 2015. aastal avaldatud majandusprognoosid nägid ette töötuse vähenemist (vaatamata aasta keskel käivitunud töövõimereformile) ning töötuse määra oodati 2016. aastal vahemikus 5,8--6,3% (vt tabel 5). Töötukassa tugines 2016. aasta eelarve prognoosimisel rahandusministeeriumi 2015. aasta suvise majandusprognoosi põhistsenaariumile, mis eeldas aasta keskmise töötuse määra langemist 6,3%-ni. Tegelikkuses kujunes 2015. aasta keskmine töötuse määr prognoositust madalamaks ning 2016. aasta töötuse määr prognoositust kõrgemaks. Tabe 15 2015. aastaiava Idaut d tööt oo use maara prognoost 'd 2015 2016 2017 2018 2019 Rahandusministeeriumi 2015.a. kevadine põhiprognoos 6,1 5,8 5,5 5,5 5,5 Rahandusministeeriumi 2015.a. suvine 9,4 6,5 6,3 7,2 8,4 põhiprognoos Euroopa Komisjon 2015.a. talvine prognoos 6,8 5,9 - - - Eesti Panga 2015.a. detsembriprognoos 5,9 5,8 7,1 - - Tegelik 6,2 6,8 Koos tööturu aktiivsuse suurenemisega kaasnes ka kuu keskmise kindlustatute arvu suurenemine 0,5% võrra. Töötuskindlustusmaksest laekunud tulu kasvas võrreldes 2015. aastaga 6,3% ning vastas prognoositule. Kuigi uusi töötuid tuli 2016. aastal arvele mõnevõrra vähem, kui eelneval aastal, oli töötuskindlustushüvitiste maaramrsi veidi rohkem ning 2016. aastal suurenesid kulud töötuskindlustushüvitisele võrreldes 2015. aastaga ligi 8% võrra, kujunedes prognoositust mõnevõrra suuremaks. Kulude suurenemise põhjuseks on nii suurenenud hüvitise määramiste arv kui ka keskmise määratud hüvitise kasv. Koondamishüvitise kulud suurenesid 2016. aastal 2015. aastaga võrreldes 13% võrra ning kujunesid prognoositust suuremaks. Koondamishüvitise kulude kasvu põhjuseks on samuti nii suurem hüvitise määramiste arv ning ka keskmise koondamishüvitise suurenemine. Tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise kulud suurenesid 2016. aastal eelneva aastaga võrreldes 34%, kuid osutusid prognoositust mõnevõrra väiksemaks. Kulud maksejõuetushüvitisele suurenesid peamiselt suurema määramiste arvu tõttu, kuid veidi tõusis ka määratud hüvitis. 28

Kulud töötutoetusele suurenesid 2016. aastal 7% võrra ning moodustasid prognoositust 93%. Kulude suurenemine tulenes töötutoetuse päevamäära tõusust, samas kui töötutoetuse määramiste arv veidi vähenes ning toetuse maksmise kestus ühe päeva võrra lühenes. Erijuhtudel riigi poolt makstava sotsiaalmaksu kulu kujunes 2016. aastal kokkuvõttes mõnevõrra väiksemaks, kui prognoositud ning moodustas 98% prognoositust. 2016. aasta juulist makstava töövõimetoetuse kulu oli prognoositust tunduvalt madalam, moodustades 37% eelarvest. Töövõimetoetuse kulu kujunes madalamaks, kuna töövõimetoetuse saajate arv oli prognoositust väiksem, seda nii väiksema töövõimehindamise taotlejate arvu tõttu kui ka seetõttu, et töövõime hinnati vähenenuks väiksemal arvul taotlejatest. Kulud aktiivsetele meetmetele suurenesid 2016. aastal eelneva aastaga võrreldes Il %, kuid osutusid prognoositust väiksemaks. Kokkuvõttes suurenes töötukassa netovara 2016. aastal 42 miljoni euro võrra. 2016. aasta lõpuks oli töötukassa netovara maht 694,3 miljonit eurot. Registreeritud töötus 2016. aastat iseloomustab kokkuvõttes keskmiselt suurem registreeritud töötute arv võrreldes 2015. aastaga. Samas oli aasta lõpuks registreeritud töötuid arvel vähem kui varasemal aastal. 2016. aastaloli keskmine registreeritud töötute arv 28802 ehk 3% suurem kui 2015. aastal. Keskmiselt oli ühes kuus registreeritud töötuid 33 156 ehk samuti 3% rohkem kui eelneval aastal. Võrreldes töötute koguarvu aastase kasvuga vanuserühmas 15-74 aastat, kasvas registreeritud töötute arv mõnevõrra vähem (vt joonis 10) ning aasta lõpus registreeritud töötute arv vähenes. Kui 2015. aasta viimases kvartalis moodustas registreeritud töötute arv 64% kõigi töötute arvust, siis 2016. aasta lõpus oli see osakaal 61%. Aasta viimasel päevaloli töötuna registreeritud 28438 inimest (sh 5328 vähenenud töövõimega registreeritud töötut), mida on 4% võrra vähem, kui varasemal aastal... 160000 140000 120000 > 100000 "' Gl 1;; 80000 Gl E ] 60000 40000 20000 0 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 -Töötute arv(vanus15-74) -Reg. töötutearv -Uute reg.töötutearv -Arveloleku lõpetamised Joonis 10 Töötus ja registreeritud töötus Eestis 2007-2016 Uued registreeritud töötud Uusi registreeritud töötuid lisandus 2016. aastajooksul63 486 ehk 3% vähem kui eelneval aastal. Kõige suurem oli uute registreeritud töötute juurdevool tavapäraselt esimeses kvartalis. Teises kvartalis lisandus kõige vähem uusi töötuid, kuid kolmandas ja neljandas kvartalis uute töötute arv taas kasvas. 29

2016. aastajooksul registreeritud töötutest 80% olid eelneva 12 kuujooksul töötanud. Võrreldes 2015. aastaga on uute registreeritud töötute seas vähenenud nende osakaal, kelle töösuhe lõppes oma algatusel või poolte kokkuleppel (l protsendipunkti). 2015. aastal registreeritud uutest töötutest oli 62% töö kaotanud tööandja algatusel või lepingu tähtaja möödumisel, 2016. aastaloli see näitaja 63%. Töötuna arveloleku lõpetamised 2016. aasta kokkuvõttes oli uute registreeritud töötute arv väiksem kui 2015. aastal ning samuti oli uute töötute arv väiksem arveloleku lõpetamiste arvust: 2016. aasta jooksul lõpetati arvelolek 65 401 juhul..sellest tulenevalt oli 2016. aasta lõpuks arvelolevate töötute arv väiksem, kui eelneva aasta lõpus. 2016. aasta jooksul lõpetatud arvelolekutest 68% lõpetati seetõttu, et töötu andis teada tööleasumisest. Võrreldes 2015. aastaga on tööle rakendunute osakaal tõusnud 1 protsendipunkti. 17% töötuna arvelolekutest lõpetati põhjusel, et töötu ei pöördunud enam töötukassasse kokkulepitud ajal nõustamisele või ei täitnud tööotsingu nõudeid. Eelneva aastaga võrreldes on selliste arvelolekute osakaal vähenenud 2 protsendipunkti. Inimese enda soovil lõpetati arvelolek 12% juhtudest ning ülejäänud põhjusteloli oluliselt väiksem osakaal (vt tabelit 6). Vähenenud töövõimega töötute puhul 2016. aasta teisel poolaastal lõpetatud arvelolekutest lõpetati 56% töölerakendumise tõttu ja 24% isiku enda soovil. Tabe 16. Registreenitudu töötut oo u e arve 0 e u <1J_e arruse_]joijuse.nmg 2016. aastai 2015 2016 Arveloleku lõpu põhjused Lõpetamiste Osakaal Lõpetamiste Osakaal arv I~etamistest arv lõpetamistest Rakendumine * 42608 67% 44673 68%...Tööle 41960 66% 44079 67%...Töötukassa antud ettecötlustoetuseqa ettexötjaks hakkamine 415 1% 398 1%... Ettexötjaks hakkamine Töötukassa toetuseta 233 0,4% 196 0,3% Vanaduspensioniikka jõudmine 271 0,4% 479 0,7% Ennetähtaegse vanaduspensioni määramine 316 0,5% 403 0,6% Isiku enda soovil 7545 12% 7877 12% Määratud ajal pöördumata jätmine, tööotsimisnõuete või individuaalse tööotsimiskava rikkumine 12093 19"/0 10910 17% Muud põhjused 963 2% 1059 2% KOKKU LÖPETAMISI 63796 100% 65401 100% Registreeritud töötud 2016. aasta lõpus moodustasid registreeritud töötud 4,4% Eesti tööjõust vanuses 16 - pensioniiga?(vt joonis 11).Võrreldes eelneva aasta lõpuga on registreeritud töötuse määr langenud 0,2 protsendipunkti. Kõige suurem oli registreeritud töötuse määr Ida-Virumaal (10,1%) ning Valgamaal (7,6%). Kõige madalam oli registreeritud töötus Harjumaal (3,2%) ning Tartumaal (3,5%). Kõige enam vähenes töötuse määr aasta lõpu seisuga Valgamaal (1,8 protsendipunkti), Läänemaal (1,6 protsendipunkti) ning Jõgevamaal (1,3 protsendipunkti). Registreeritud töötus suurenes võrreldes eelneva aasta lõpu seisuga ainult ühes maakonnas - Järvamaal (0,2 protsendipunkti). 9 Tööjõu näitajana kasutatud Eesti Statistikaameti poolt avaldatud 2016. aasta keskmist. 30

12000 12% 10000 e 8000 M.. OI '5 ~ 6000 Q: tö 4000 2000 0 it? - 1:2l.!... 0'... it? r-t-r- <D, it? it? n'> n'> -,.._ r-, ~45 4,4%........~... /... ~ 0 it? ~ it? r-, ",' <D N <t' it? <t' <t' <t' it? co it? it? co,,.._, <D, 0 n'>' it? nn n'> N 813 '" n'>' - 739 563 752 786 rt> 589 505 D D el D 1113r 155 24E5 D lill I t I I t Fr 9%.. :M :M E OI <II.. 6% :õ = :0 3% 0% ab OI Q: C:::=J Registreeritud töötuid Eesti keskmine reg. töötuse määr Reg.töötuse määr Joonis 11 Registreeritud töötus maakonniti 2016. aasta lõpus 2016. aasta lõpus moodustasid vähenenud töövõimega registreeritud töötud keskmiselt 18,7% kõigist registreeritud töötutest (vt joonis 12). Kõige suurem oli vähenenud töövõimega töötute osakaal Jõgevamaa (30,7%) ning Põlvamaa osakonnas (26,4%) ning kõige madalam Hiiumaa (9,2%)ja Tallinna ja Harjumaa osakonnas (12,7%).!> 1800..!'II 1600 ~ :õ 1400 :0.. 1200 ~ ~ 1000 : 800 E ig 600 :0 :s 400 '1:1 E 200 Gl e Gl..c :!'II :> o r- -:,,0 r-. 0 ~~ """ <D' *- 0, *- oo *- 187%.. rt") Ne~ C; ~ ;f!.:' ~ ~.... N N ~ ~ ~.~ I.-? ' N N 0 rt") ~ *- *- - N _oc; _nö' 0 _':t..j15 - ~ ~ r-. <Ii ~ ~ ~ ",' *- r-. -n- N ~ '* '"'!. n I I I I I I nl n n _O 11 _0, 35%.. 30% 1;; 25% :0.. Gl ::J :õ 20"10 IIÕ 15% ~ ii!'ii 10"10..:.: ~ 0 5% 0% ~ Vähenenud töövõimega registreeritud töötuid Osakaal kõigist registreeritud töötutest Keskmine osakaal kõigist registreeritud töötutest Joonis 12 Vähenenud töövõimega registreeritud töötute osakaal maakondlike osakondade lõikes 2016. aasta lõpus Aastataguse ajaga võrreldes on registreeritud töötute sooline jagunemine jäänud üsna sarnaseks. Kui 2015. aasta lõpus moodustasid mehed 47,3% registreeritud töötutest, siis 2016. aasta lõpus oli nende osakaal suurenenud 47,6%-ni (vt tabel 7). Aastataguse ajaga võrreldes on natuke muutunud töötute vanuseline jaotus. Võrreldes 2015. aasta lõpu seisuga on veidi vähenenud 16-24aastaste ning 25-54aastaste osakaal ning suurenenud vanemaealiste töötute osakaal. Kui 2015. aasta lõpus oli 12,3% 31

arvelolevatest töötutest 16-24-aastased, siis 2016. aasta lõpus oli neid 11,2%. 25-54aastaste osakaal on vähenenud 69,1%-It 68,5%-le. Üle 55aastaste töötute osakaal suurenes samal ajal 18,6%-lt 20,3%-le. TbI7R' a e. egtstreerttu. d töötute soo a vanusej_aotus 2015.Ja. 2016. aasta C>}2_us Sugu Vanus Kokku Mehed Naised 16-24 25-54 üle 55 31.12.2015 reg. töötute arv 29774 14097 15677 3662 20581 5531 osakaal koguarvust 100% 47,3% 52,7% 12,3% 69,1% 18,6% 31.12.2016 reg. töötute arv 28438 13 527 14911 3 190 19485 5763 osakaal koguarvust 100% 47,6% 52,4% 11,2% 68,5% 20,3% Registreeritud töötute seas oli 2016. aasta lõpu seisuga kõige rohkem üldkeskharidusega (24%) ja põhiharidusega (16%) inimesi (vtjoonis 13). Kõrgharidusega oli aasta lõpu seisuga 19% registreeritud töötutest. Kutsekeskharidusega (põhi- ja keskkoolibaasil) oli 25% registreeritud töötutest. Võrreldes aastataguse ajaga on töötute jagunemine haridustaseme lõikes jäänud sarnaseks. Bakalaureusekraad \ 7% Rakenduskõrgharidus 5% 12% Magistri- või doktorikraad Põhihariduseta 2% Põhiharidus r kutseharidusega i::=:- 2% Kutsekeskharidus põhikoolibaasil 15% keskkoolibaasil 10% Joonis 13 Registreeritud töötute jagunemine haridustaseme lõikes 2016. aasta lõpus 2016. aasta lõpus arvelolnud töötute seas, kes omasid eelnevat töökogemust, oli enim lihttöölisi (22%), oskus-ja käsitöölisi (18%) ning teenindus-ja müügitöötajaid (17%; vtjoonis 14).Võrreldes 2015. aasta lõpu seisuga on vähenenud ametnike (2 protsendipunkti) ning seadme-ja masinaoperaatorite osatähtsus (1 protsendipunkt) ning suurenenud lihttööliste ning tehnikute ja keskastme spetsialistide osatähtsus (2 protsendipunkti). 32

Seadme- ja masinaoperaatorid +--; 11% Sõjaväelased 0,1% 7% Tippspetsialistid 7% Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised 2% 6% Tehnikudja keskastme spetsialistid 10% Joonis 14 Varasema töökogemusega registreeritud töötute ametialane jaotus viimase töökoha järgi 2016. aasta lõpus Riskirühma kuuluvate registreeritud töötute osakaal 2016. aasta lõpu seisuga on võrreldes aastataguse ajaga veidi tõusnud. Kui riskirühma kuulunuid oli 2015. aasta lõpus 68% registreeritud töötutest, siis 2016. aasta lõpus oli neid 70%. Vähenenud töövõimega registreeritud töötute osatähtsus suurenes aastaga oluliselt (12%-lt 19%-le). Samuti suurenes võrreldes 2015. aasta lõpu seisuga pikaajaliste töötute osakaal. Kui 2015. aasta lõpus oli 29% kõigist arvelolnud töötutest pikaajaliselt ilma hõiveta (st vähemalt 12 kuud järjest, noored 6 kuud), siis 2016. aasta lõpuks oli nende osakaal tõusnud 32 protsendini. Kokkuvõttes suurenes aastaga inimeste osakaal, kes kuulusid kasvõi ühte riskirühma. Tööturuteenused Võrreldes 2015. aastaga suurenes 2016. aastal märgatavalt töötukassa kaudu vahendatavate töökohtade arv. 2016. aastajooksul oli töötukassal vahendada 57 234 töökohta, mida on eelneva aastaga võrreldes 28% rohkem (vt joonis 15). Aasta jooksul lisandunud uute töökohtade arv suurenes võrreldes eelmise aastaga 29%. 70000 60000 57234 50000 40000 30000 20000 10000 0 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Erinevaid vahendatud töökohti o Lisandunud tööpakkumised Joonis 15 Vahendatud töökohtade arv 2007.-2016. aastal 33

Töötukassa vahendatavate tööpakkumiste arvu võrdlus Eesti Statistikaameti avaldatava statistikaga kõigi vabade töökohtade kohta näitab, et töötukassa turuosa hakkas kiiresti kasvama alates 2010. aastast (vt joonis 16) ning on viimastel aastatel püsinud samasel tasemel. 2016. aasta välteloli töötukassa vahendatavate töökohtade osakaal Eestis keskmiselt 47%. Turuosa suurendamiseks teeb Eesti Töötukassa, peaasjalikult spetsiaalselt tööandjatega koostöö tõhustamiseks värvatud tööandjate konsultantide kaudu, aktiivselt teavitustööd tööandjate seas, et nad kasutaksid nii töötukassa töövahendusteenust kui ka oleksid teadlikud täiendavate teenuste kasutamise võimalustest. Iseteenindusportaali kaudu usaldasid tööandjad 2016. aastal vahendada 56% töötukassa vahendatavatest töökohtadest, aasta varem oli see osakaal 55%. 25000 7rJ'1o 20000 ---- '" :;; Gl -c OI 15000... -a ~... Gl -c 10000 OI.l:I OI > 5000-6rJ'1o 5rJ'1o ~ ::I 4rJ'1o :;... :li III OI 3rJ'1o... 2rJ'1o lrj'1o :I :1; :0 I- 0% -Vabade ametikohtade arv Eestis -Töötukassa vahendatavadtöökohad -Töötukassa turuosa Eestis Joonis 16 Töövahenduse turuosa 2007-2016 Allikad: Statistikaamet, Eesti Töötukassa'? Võrreldes registreeritud töötute arve ja töötukassa vahendatud vabu töökohti aasta lõpu seisuga on kõige väiksem konkurents vaba töökoha pärast seadme- ja masinaoperaatorite hulgas, kus ühe pakutava töökoha kohta oli kolm töötut. Väike konkurents on samuti teen indus- ja müügitöötajate hulgas, kus kandideerib ühele kohale kuus inimest ning oskustöötajate ja käsitööliste seas, kus viimati töötasid samal ametialal seitse inimest. Kõige suurem konkurents ehk kõige rohkem töötuid ühe vakantsi kohta onjuhtide hulgas (35 inimest ühe vahendatava töökoha kohta). Tõenäoliselt on selle põhjuseks jätkuvalt töötukassa väiksem osatähtsus juhtide vakantside osas võrreldes teiste ametialadega. Alates 2016. aastast osutatakse vähenenud töövõimega tööotsijatele paljusid teenuseid eraldi programmist Tõõturuteenuste osutamine tõõvõimereformi sihtrühma/e. Selle programmiga lisandus vähenenud töövõimega tööotsijatele ka mitmeid uusi teenuseid. Vaadates aga teenustel osalemist kõigi klientide peale kokku, siis oli 2016. aastal tööturuteenustel osalemisi keskmiselt 14% võrra rohkem, kui 2015. aastal. Kuigi 2016. aasta jaanuarist on lisandunud uued teenused - tööalane rehabilitatsioon, kogemusnõustamine, kaitstud töö, mobiilsustoetus, töölesõidutoetus ning saatja sõidukulude hüvitamine-, siis võrreldes kahte perioodi samade teenuste lõikes, on 2016. aastal teenustel osalemine samuti märgatavalt tõusnud (8%). Suurema osalemiste arvu üheks põhjuseks on ka veidi suurem arvel olnud töötute arv, mis oli 3% kõrgem võrreldes eelneva aastaga. 10 Kuni 2009. aasta aprillini tööturuameti vahendatud tööpakkumised, alates maist 2009 töötukassa vahendatud tööpakkumised. 34

Võrreldes 2015. aastaga on 2016. aastal märgatavalt tõusnud karjäärinõustamistel, palgatoetusel, tööturukoolitusel ning nõustamisteenustel osalemiste arvud (vt joonis 17). Karjäärinõustamisel töötavatele ja mitteaktiivsetele osaleti 38% enam ning karjäärinõustamisel töötutele 6% enam kui eelmisel aastal. Palgatoetuse teenusel osaleti 23% enam, tööturukoolitusel 10% enam ning nõustamisteenustel 7% enam. Tunduvalt on ka suurenenud muudel teenustel osalemine, peamiselt uute lisandunud teenuste tõttu. 2016. aastal lisandunud teenustest on kõige rohkem osutatud tööalase rehabilitatsiooni teenust, seejärel mobiilsustoetust ning töölesõidu toetust. Kõige vähem on osutatud aga saatja sõidukulu hüvitamist ning kogemusnõustamise teenust. Võrreldes 2015. aastaga on umbes samale tasemele jäänud tööotsingu töötoas ning tööpraktikal osalemiste arv. 2016. aasta jooksul on võrreldes eelmise aastaga maht vähenenud tööharjutusel, millelosaleti 28% vähem kui aasta tagasi. D Karjääriinfotuba ja karjäärillõustamine töötavatele ja mitteaktiivsetele Tööharjutus D Tööpraktika 4000 2000 o 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Palgatoetus o Tööotsingu töötuba o Koolitus Karjäärinõustamine Joonis 17 Tööturuteenustel osalemised kuus keskmiselt 2009.-2016. aastal!' Järgnevalt on vaadatud eraldi tööotsijate, kes ei ole vähenenud töövõimega, teenustel osalemist ning vähenenud töövõimega tööotsijate teenustel osalemist. Tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega inimesed) teenustel osalemine 2016. aastalosalesid tööotsijad (v.a vähenenud töövõimega inimesed) kõige enam tööalasel koolitusel (vt joonis 18), mida osutati keskmiselt 2864 korral kuus. Tööklubis ja nõustamisteenustel osaleti keskmiselt 1 193 korral kuus. Palgatoetusega oli töötamas keskmiselt 842 inimest kuus. Tööpraktikal osaleti keskmiselt 771 korral kuus ja tööharjutusel 444 korral. Töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl osaleti 475 korral ning individuaalse töölerakendumise teenusel ja hooldusteenusel keskmiselt 275 korral kuus. Tugiisiku teenusel (sotsiaalse erivajadusega tööotsijate tugiisiku teenusel) 74 korral ning muudes meetmetes 117 korral. 11 Karjäärinõustamist töötavatele ja mitteaktiivsetele hakati pakkuma alates 2015. aastast. 35

Töövalmidust toetavad teenused 7% Tööharjutus 6% Individuaalne rakendumine ja hooldusteenus 4% Joonis 18 Tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega inimesed) teenustel osalemine keskmiselt kuus 2016. aastal Vähenenud töövõimega tööotsijate teenustel osalemine 12 2016. aastalosalesid vähenenud töövõimega tööotsijad kõige enam tööalasel koolitusel (vtjoonis 19), mida osutati keskmiselt 431 korral kuus. Tööpraktikal osaleti keskmiselt 193 korral kuus ning tööharjutusel keskmiselt 106 korral. Palgatoetusega oli töötamas keskmiselt 295 inimest kuus. Tööklubis ja nõustamisteenustel osaleti 253 korral. Individuaalse töölerakendumise teenusel ja hooldusteenusel osaleti keskmiselt 49 korral kuus ning töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl 131 korral. Muudes meetmetes osaleti keskmiselt 4 korral kuus. Spetsiifiliselt vähenenud töövimega inimestele mõeldud teenustest osaleti kõige enam tööalasel rehabilitatsioonil 394 korral kuus. Kogemusnõustamisel osaleti 3 korral, kaitstud töö teenusel 54 korral kuus ning töölesõidu toetust maksti keskmiselt 78 inimesele kuus. Teistel puuetega inimeste teenustel (töökoha kohandamine, tehnilise abivahendite andmine, tugiisikuga töötamine ja tööintervjuul abistamine) osaleti 101 korral. 12 Eraldi programmi alusel hakati vähenenud töövõimega isikutele teenuseid osutama alates 01.01.2016. Enne seda osutati vähenenud töövõimega isikutele teenuseid Tööturuteenuste ja -toetuse seaduse (TTTS) ning Tööhõiveprogrammi (THP) alusel. Vähenenud töövõimega isikud, kes alustasid tööturuteenustel osalemist enne 01.01.2016,jätkasid osalemist TTTS või THP raames ning nad ei kajastu siin toodud osalemiste arvudes (ehk vähenenud töövõimega isikute teenusel osalemiste arv kokku on mõnevõrra suurem). 36

Töölesõidu toetus/ saatja sõidukulu 4% Individuaalne rakendumine ja hooldusteenus 2% Puuetega inimeste teenused 5% Muud Kogemusnõustamine 0,1% Tööalane koolitus 21% Tööharjutus 5% 6% Joonis 19 Vähenenud töövõimega tööotsijate teenustel osalemine keskmiselt kuus 2016. aastal Muud teenused Osasid teenuseid osutatakse kõigile tööotsijatele sama programmi raames. Karjäärinõustamisel osaleti 2016. aasta jooksul keskmiselt 1 699 korral kuus, karjääriinfotoas 872 korral, tööotsingu töötoas 1 128 korral. Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamisel osaleti 869 korral kuus. Mobiilsustoetust sai keskmiselt 124 inimest, Minu esimese töökoha raames palgatoetusega oli töötamas keskmiselt 248 inimest kuus ning avalikul töölosaleti keskmiselt 10 korral kuus. Töötavate inimeste teenustel osalemine Osasid töötukassa teenuseid pakutakse ka töötavatele isikutele. Eelnevalt välja toodud teenustel osalemistest osalesid töötavad inimesed puuetega inimeste teenustel kuus keskmiselt 55 korral, tööalasel rehabilitatsioonil 141 korral, töölesõidu toetusel ja saatja sõidukulude hüvitamisel 60 korral kuus ning muudel teenustel 87 korral kuus!'. Kogemusnõustamisel osales 2016. aasta jooksul kolm töötavat inimest. Lisaks sisaldab statistikat töötavate inimeste kohta ka eespool välja toodud karjääriinfotoa ning töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamise statistika, mille puhul ei ole võimalik täpselt öelda, kui palju osutati teenust töötavatele inimestele ja kui palju teistele sihtrühmadele. Samuti osutatakse töötavatele inimestele ka tööotsingu töötoa ning tööklubi teenust, mida eelnevalt välja toodud numbrid ei kajasta. Mitteregistreeritud kliendid on tööotsingu töötoas ning tööklubis selle aasta jooksulosalenud keskmiselt 15 korral kuus, kuid nagu karjääriinfo töötoa ning töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamise puhul, ei ole ka nende teenuste puhul võimalik täpselt välja tuua, kui paljudel juhtudel on teenusel käinud töötavad inimesed (osaleda võivad kõik mitteregistreeritud kliendid, olenemata tööturustaatusest). Teenustele sisenemised Ida-Virumaal (Töökoha loomise toetus ja EGF programmi teenused)14 Alates maist 2016 siseneti töökoha loomise toetuse teenusele 151 korral. EGF programmi alusel hakati Ida- Virumaal teenuseid osutama alates juulist 2016. Juulist kuni detsembrini määrati tasemeõppe toetus 124 korral, tööturukoolitusele siseneti 181 korral ning eesti keele koolitusele siseneti 61 korral. Tööpraktikale siseneti 41 korral, võlanõustamise teenusele 3 korral, psühholoogilisele nõustamisele 7 korral ning mobiilsustoetust sai 14 inimest. 13 Muud teenused - ettevõtluse alustamise toetuse järelteenused (mentorlus, järelnõustamine, täiendkoolitus) ja tööandjale koolituskulu hüvitamine 14 Tööturukoolituse (sh eesti keele koolituse), tööpraktika, võlanõustamise ning psühholoogilise nõustamise kirjed kajastuvad juba ka tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega) teenustel osalemiste statistikas. 37

2016. aasta eelarves oli aktiivsete tööturumeetmete osutamiseks ette nähtud vahendeid kokku 38,7 miljoni euro ulatuses, millest ligikaudu 27 miljonit eurot oli tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali vahenditest. Teenuste osutamiseks kulus aastajooksul kokku 28,4 miljonit eurot ehk 73% eelarvest. Töövõime hindamine Töötukassa alustas 1.juulist pikaajalise tervisekahjustusega inimeste töövõime hindamist. Vähenenud töövõime määrati 2016. aasta jooksul 3 278 inimesele, nendest 2 466-le osaline töövõime ja 812-le puuduv töövõime. 1 180 inimest hinnati täielikult töövõimeliseks. Keskmiselt oli kuu lõpu seisuga 2016. aasta jooksulosalise töövõimega inimesi 1 456 ja puuduva töövõimega 495. Töötute sotsiaalne kaitse ja kindlustushüvitised Kindlustatud ja töötuskindlustushüvitis Kuni 2007. aastani kasvasid pidevalt nii kindlustatute koguarv (inimeste arv, kes olid tasunud oma töötasult vähemalt üks kord aasta jooksul töötuskindlustusmakset) kui ka kindlustatute keskmine arv kuus. Aastatel 2008-2010 kindlustatute arv igal aastal kahanes ning 2011. aastal koos hõivatute arvu suurenemisega pöördus taas kasvule. 2016. aastal kasvas kindlustatute arv võrreldes 2015. aastaga 1 100 inimese võrra (vt joonis 20), kuigi hõivatute arv jäi eelneva aastaga samale tasemele. Joonis 20 Kindlustatudja tööealised hõivatud (vanuses 16 kuni pensioniiga) aastate12007-201615 Kindlustatute keskmine arv on väiksem tööealiste hõivatute keskmisest arvust (vanuses 16 kuni pensioniiga), sest kõik tööealised töötajad ei ole kindlustatud. Praegune kindlustussüsteem ei hõlma näiteks füüsilisest isikust ettevõtjaid ning juhatuste ja nõukogude liikmeid. Töötukassa rahuldas 2016. aastal esitatud töötuskindlustushüvitise taotlustest 22246, mida on 1% võrra rohkem kui 2015. aastal. Võrreldes 2015. aastaga on töötuskindlustushüvitisele kvalifitseeruvate uute registreeritud töötute osakaal veidi tõusnud. 2015. aastal määrati töötuskindlustushüvitis 34%-le ning 2016. aastai3s%-le kõigist uutest töötutest (vtjoonis 21). 15 Kindlustatute koguarv näitab kindlustatute kumulatiivset arvu aasta jooksul. Kindlustatute keskmine arv kuus näitab inimeste arvu, kes keskmiselt ühes kuus tasusid töötuskindlustusmakset. 38

~ 40000 Gl (ii.(if <Il '" Gl :2 20000 5,::J I 50% (ii Gl 40% :2 '0 '8 30% (ii Gl :5 20% ::J (Õ ~ 10% ~ o o 0% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 _ Uued töötuskindlustushovitise saajad Uute tootuskindlustushovitise saajate osakaal uutest töötutest Joonis 21 Uued töötuskindlustushüvitise saajad ja nende osakaal uutest registreeritud töötutest aastatel 2007-2016 2016. aasta jooksuloli 45% töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerunud uutest töötutest töötuskindlustusstaazi vähem kui 5 aastat ning neile määrati hüvitis 180 päevaks. 23% hüvitisele kvalifitseerunutest oli töötuskindlustusstaazi 5 kuni 10 aastat ja neile määrati hüvitis 270 päevaks. 360 päevaks (l0 aastat või enam kindlustusstaazi) määrati 2016. aasta jooksul töötuskindlustushüvitis 32% hüvitisesaajatest. Uued töötud, kellele määrati hüvitis 270 päevaks, olid enne töötuks jäämist teeninud keskmiselt 22% kõrgemat palka ning said 19% kõrgemat hüvitist kui need, kellele määrati hüvitis 180 päevaks (vtjoonis 22). Võrreldes 2015. aastaga on see vahe veidi suurenenud (hüvitis erines siis 16%). 360-päevasele hüvitisele kvalifitseerujad olid võrreldes 180-päevasele hüvitisele kvalifitseerujatega teeninud enne töötuks jäämist 45% kõrgemat palka ning neile määratud hüvitis esimesel sajal päevaloli 41% kõrgem. Võrreldes 2015. aastaga on see vahe suurenenud (hüvitis erines siis 33%). Keskmiselt olid 2016. aastal hüvitisele kvalifitseerunud uued töötud teeninud 890 eurot kuus ning esimesel sajal töötusepäeval hakkasid nad hüvitist saama keskmiselt 453 eurot kuus. Võrreldes 2015. aastaga on keskmine hüvitis suurenenud 29 euro võrra. 40 ~---------------------------------------------------------------- 35 +------------------------------------- 30 +------------------ 25 30,3 36,0 15 10 5 o 15,4 180-päevaselehüvitisele 270-päevaselehüvitisele 360-päevaselehüvitisele kvalifitseerujad kvalifitseerujad kvalifitseerujad 15,1 Keskmine r isiku varasem keskminepäevatasu keskminehüvitise päevamääresimeselsajalpäeval Joonis 22 2016. aasta jooksul töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerunud uute töötute varasem keskmine päevatasu ning keskmine hüvitise päevamäär esimesel sajal päeval 39

2016. aastajooksullõpetati töötuskindlustushüvitise maksmine 22974 inimesel, mis on võrreldes 2015. aastaga 13% võrra rohkem. Töötuskindlustushüvitise ennetähtaegsete lõpetamiste osakaal on 2016. aasta jooksul veidi tõusnud - kui 2015. aastaloli 64% lõpetamistest ennetähtaegsed, siis 2016. aastal on ennetähtaegsete lõpetamiste osakaal 65%. Valdavalt on ennetähtaegsete hüvitiste maksmise lõpetamise põhjuseks töö leidmine (92%) ja töötu mittepöördumine vastuvõtule (4%). 360 päevaks määratud hüvitise keskmine kestus, mille ettenähtud hüvitiseperiood lõppes 2016. aasta jooksul, oli 213 päeva (vt joonis 23). 270 päevaks määratud hüvitise keskmine kestus oli 156 päeva ning 180 päevaks määratud hüvitiste keskmine kestus oli 120 päeva. Võrreldes 2015. aastaga on 180 päevaks määratud hüvitiste keskmine kestus pikenenud 1 päeva võrra (2015. aastaloli 119 päeva), 270 päevaks määratud hüvitiste kestus on lühenenud 4 päeva võrra (2015. aastaloli 160 päeva) ning 360 päevaks määratud hüvitise kestus on pikenenud 2 päeva võrra (2015. aastaloli 211 päeva). ~ 150 Q) ],al 100 a.. 50 L_ O 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016.180 päevaksmääratudhüvitised 0270 päevaksmääratudhüvitised D 360 päevaksmääratudhüvitised Joonis 23 Töötuskindlustushüvitise keskmine kestus päevades aastate12007-2016 (ettenähtud hüvitise perioodi lõpp jäi vastavasse aastasse) 2016. aastaks koostatud prognoosis eeldati, et aasta jooksul määratakse töötuskindlustushüvitis 19 227 töötule ning hüvitise kuluks ilma sotsiaalmaksuta kujuneb 44,4 miljonit eurot. Aasta jooksul määrati töötuskindlustushüvitis 22246 inimesele ehk tegelik uute hüvitise saajate arv kujunes 16% prognoositust kõrgemaks. Aasta kokkuvõttes võeti töötuskindlustushüvitise määramisega kokku kohustisi 46,9 miljoni euro ulatuses. Seega reaalne töötuskindlustushüvitise kulu kujunes 6% prognoositust kõrgemaks. Töötuskindlustushüvitise koordinatsiooniga seoses pöörduti 2016. aasta jooksul töötukassa poole kokku 2 892 korral (vt tabel 8), mida oli 12% võrra vähem kui aasta tagasi. Välisriigis täitunud kindlustusstaazi arvesse võtmist Eesti töötuskindlustushüvitise määramisel (kindlustusperioodide liitmist) taotles 2321 inimest, mida oli 14% võrra vähem kui aasta tagasi. Kõige suurema osa välisriigis täitunud kindlustusstaazi arvesse võtmist Eesti töötuskindlustushüvitise määramisel taotlenud inimestest moodustasid jätkuvalt Soomes töötanud inimesed (1 264 inimest), suhteliselt palju inimesi oli töötanud ka Norras (290) ning Suurbritannias (195). Eestis täitunud kindlustusstaazi tõendas töötukassa 443 korral, mida oli 7% vähem kui eelmisel aastal. Kõige sagedamini tõendas töötukassa kindlustusstaazi seoses sellega, et Eestis töötanud inimesed soovisid taotleda töötushüvitist Soomes (184 korral). Välisriigis määratud töötushüvitisega tuli Eestisse tööd otsima 68 inimest, mida oli Il% rohkem kui aasta tagasi. Eesti töötuskindlustushüvitisega suundus välisriiki tööd otsima 60 inimest, mida oli 2% rohkem kui aasta tagasi. j 40

T ab e 18. ree ootus hüviti üvitiste koor d matsioomju.. h tum I d aastate 01 es 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Eestis täitunud kindlustusstaazi tõendamine välisriigi hüvitise taotlemiseks 200 213 517 428 380 624 577 493 478 443 Välisriigis täitunud kindlustusstaazi arvestamine Eesti töötuskindlustushüvitise määramisel 219 447 1484 1509 1849 2216 2522 2551 2688 2321 Välisriigi töötushüvitisega Eestis tööd otsivad isikud 7 14 44 35 37 41 45 64 61 68 Isikud, kes taotlesid Eesti töötushüvitise eksportimist välisriiki 4 8 75 69 50 64 80 70 59 60 Töötushüvitiste koordinatsioonijuhtumeid kokku 430 682 2120 2041 2316 2945 3224 3178 3286 2892 Töötutoetus 2016. aastal määrati töötutoetust 19 475 korral, mis on 3% vähem kui 2015. aastal (vt joonis 24). Töötutoetuse määramiste osakaal kõigist uutest töötutest on 2016. aastal võrreldes 2015. aastagajäänud samale tasemele - nii 2015. kui ka 2016. aastal määrati töötutoetus 31% kõigist uutest töötutest. 70% 1: (Il <I> ro "(ii' (Il (/) <I> (/) 25000 ~ I 60% 1i5 ~ 50% 'Õ :8 1i5 <I> 40% 30% 20% '5 :J (ii (Il -'" (Il (/) 0 10% o 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 0% _Uued töötutoetusesaajad --Uute töötutoetusesaajateosakaaluutesttöötutest Joonis 24 Uued töötutoetuse saajad ja nende osakaal uutest registreeritud töötutest aastatel 2007-2016 Töötutoetuse keskmine kestus nende puhul, kelle töötutoetus lõppes 2016. aasta jooksul, oli 115 päeva. Toetuse kestus on võrreldes 2015. aastaga lühenenud 1 päeva võrra (keskmine kestus oli siis 116 päeva). Töövõimetoetus Alates 1. juulist 2016 maksab töötukassa osalise või puuduva töövõimega inimestele töövõimetoetust. 2016. aasta teise poolaasta jooksul määrati töövõimetoetus 3 166 inimesele ning keskmiselt maksti töövõimetoetust 1 421 inimesele kuus. Keskmine toetus osalise töövõimega inimesele oli 161 eurot ja puuduva töövõimega inimesele 284 eurot. Kindlustushüvitis koondamise korral 2016. aasta jooksul rahuldas töötukassa 4 316 kindlustushüvitise avaldust koondamise korral, mis puudutasid kokku 7 862 inimesele hüvitise maksmist. Võrreldes aastataguse ajaga oli koondamishüvitise saajaid ligikaudu 5% rohkem. 41

Koondamise korral kindlustushüvitise maksmise puhul puudub täielik ülevaade hüvitisesaajate jaotusest tegevusalade lõikes, sest 25% koondamisjuhtudest puudub ettevõtte tegevusala äriregistri andmebaasist (vt joonis 25). Nendest, kellel on tegevusala märgitud oli suurim koondamishüvitise saajate arv töötlevas tööstuses (24%). Järgnesid hulgi- ja jaekaubandus (10%) ning veondus ja laondus (9%). Ettevõtete võrdluses oli suurim arv koondamise korral makstava kindlustushüvitise saajaid 2016. aasta jooksul PKC Eesti AS, mille 322 endisele töötajale maksti hüvitist kokku 466 619 euro ulatuses. Mäetööstus 3% Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Haldus- ja Info ja side abitegevused 3% 3% Majutus ja toitlustus 2% xutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 3% Tegevusala määramata 25% Muud tegevusalad 4% Hulgi- ja jaekaubandus;~-- mootorsõidukite ja mootorrataste remont 10% Joonis 25 Kindlustushüvitise saajad koondamise korral tegevusala lõikes 2016. aastal 2016. aasta jooksul koondamise korral määratud kindlustushüvitise puhuloli hüvitisesaajate keskmine eelnev palk 1 036 eurot ja keskmine hüvitis 1 680 eurot. Võrreldes 2015. aastaga on hüvitisesaajate keskmine eelnev palk suurenenud 79 euro võrra ja keskmine hüvitis suurenenud 108 euro võrra. Keskmiselt olid 2016. aasta jooksul kindlustushüvitise saajad töötanud oma viimase tööandja juures ligikaudu IS aastat. Nii koondamise korral makstava hüvitise määramiste arv kui ka kulud kujunesid 2016. aastal prognoositust kõrgemaks. Töötukassa prognoosis, et 2016. aastal määratakse kindlustushüvitis koondamise korral 6 345 inimesele ja hüvitise maksmiseks ilma hüvitiselt tasutava sotsiaalmaksuta kulub 10,2 miljonit eurot. Tegelikuks hüvitise määramiste arvuks 2016. aastal kujunes 7 862 ehk tegelik hüvitise saajate arv ületas prognoosi 24% võrra. Hüvitise maksmiseks kulus 2016. aastal 13,3 miljonit eurot, mis ületab prognoositut 30% võrra. Tööandja maksejõuetuse hüvitis 2016. aasta jooksul määras töötukassa maksejõuetuse hüvitist seoses 152 ettevõtte maksejõuetusega, mis puudutas kokku I 600 inimesele hüvitise maksmist (vtjoonis 26). Võrreldes aastataguse ajaga oli maksejõuetuse hüvitise saajaid 24% rohkem. 42

8000 700 2:: 600 '" Ql 6000 2:: (ii 500.(ii' '" Ql (ii If) '" 400 '5' Ql 4000 e.!!1 "5 300 '" '0 o,:;, i- I 2 000 200 0 0 2007 2 008 2009 2 010 2011 2 012 2013 2 014 2 015 2016 100 Maksejõuetuse hüvitise saajate arv -- Tööandjate arv, kelle töötajatele määrati maksejõuetuse hüvitist Joonis 26 Maksejõuetuse hüvitise saajate arv ja tööandjate arv, kelle töötajad said maksejõuetuse hüvitist aastatel 2007-2016 Tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmise puhul puudub täielik ülevaade hüvitisesaajate jaotusest tegevusalade lõikes, sest 20% pankrotijuhtumitest puudub ettevõtte tegevusala äriregistri andmebaasist (vt joonis 27). Hüvitisesaajatest, kellel tegevusala oli märgitud, oli 3% töötanud ettevõtetes, mis olid eelnevalt tegutsevad primaarsektoris, 33% oli töötanud sekundaarsektoris ning 64% tertsiaarsektoris". Primaarsektoris määrati 3 juhtumi raames maksejõuetushüvitis 13 inimesele. Sekundaarsektoris oli maksejõuetuse hüvitise saajate arvu poolest suurim töötleva tööstuse tegevusala (kokku 329 hüvitisesaajat, 17juhtumi raames), kusjuures töötleva tööstuse kitsamates valdkondades oli kõige enam pankrotihüvitise saajaid rõivatootmises (140 hüvitisesaajat, 4 juhtumi raames). Sekundaarsektori teine suurem valdkond maksejõuetushüvitise määramiste osas oli ehitus (kokku 185 hüvitisesaajat, 17 juhtumi raames). Tertsiaarsektoris oli enim hüvitisesaajaid olnud veonduse ja laonduse valdkonnas (211 hüvitisesaajat, 9 juhtumit) ning hulgi- ja jaekaubanduse valdkonnas (175 hüvitisesaajat, 23 juhtumit). Suurima arvu hüvitisesaajatega oli 2016. aastal AS Estonian Air pankrotijuhtum, mille 180 endisele töötajale määrati kokku hüvitist 652 794 euro ulatuses. 16 Primaarsektor - põllumajandus, jahindus, metsamajandus. kalandus. Sekundaarsektor - mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus. Tertsiaarsektor - kaubandus, teenindus jms. 43

Majutus Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste rem 11% ja toitlustus 9% Muud valdkonnad 5% Muud teenindavad tegevused kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 3% Haldus- ja abitegevused 3% Nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine 2% Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine 2% Finants- ja kindlustustegevus 2% Toiduainete tootmine 2% 2% Joonis 27 Tööandja maksejõuetuse hüvitise saajad tegevusala lõikes 2016. aastal 2016. aastajooksul maksejõuetuse hüvitist saanute pankrotieelne keskmine töötasu oli 1 127 eurot kuus, mis on 30% kõrgem 2015. aasta näitajast. Keskmine töötasu oli varasemast tunduvalt kõrgem AS Estonian Air-i pankrotijuhtumi tõttu. Keskmine määratud hüvitise summa 2016. aastaloli 2 383 eurot, mis on 2015. aasta määratud keskmisest hüvitisest 1% kõrgem (vtjoonis 28). 6000 70% 5500 5000 60% (ii 4500 50% :x m 4000 m e (/) 3500 0 40% Gl ::J (/) ui 3000 E 2500 30%.'ll 'S; 2000 '::J 1500 20% I 1000 500 10% 0 0% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 _Keskmine =Keskmine -+-Hüvitamise hüvitise suurus (vasak telg) taotletud saamata jäänud tasude summa (vasak telg) osakaal kõigist nõuetest (parem telg) Joonis 28 Keskmine määratud maksejõuetuse hüvitise suurus, keskmine taotletud saamata jäänud tasude summa ning kõigi määratud hüvitiste summa osakaal kõigist taotletud summadest aastatel 2007-2016 2016. aastal kattis maksejõuetuse hüvitis kokku 42% töötukassale esitatud tööandja maksejõuetuse tõttu saamatajäänud tasude summast, mis on väiksem 2015. aasta näitajast, mis oli 65%. Keskmiselt kattis 44

maksejõuetuse hüvitis 71% hüvitisesaaja saamata jäänud tasude nõudest, olles veidi väiksem võrreldes 2015. aastaga, kui see osakaaloli 80%1718. 2016. aasta maksejõuetuse hüvitise määramiste arvuks prognoositi 1 613 ja hüvitise kuluks ilma hüvitiselt tasutava sotsiaalmaksuta 4 miljonit eurot. 2016. aastal määrati maksejõuetushüvitis 1 600 inimesele, mis moodustab 99% prognoositud näitajast. Reaalne maksejõuetushüvitise kulu 2016. aastal oli 3,8 miljonit eurot, mis moodustab 95% prognoositud kulust. Sotsiaalmaksu hüvitamine vähenenud töövõimega töötaja eest Alates 1. juulist 2016 hüvitab töötukassa tööandjale sotsiaalmaksu kulu vähenenud töövõimega töötaja eest. 2016. aasta teisel poolaastal hüvitati sotsiaalmaks kuus keskmiselt 19 133 vähenenud töövõimega töötaja eest. Keskmiselt hüvitati sotsiaalmaksu 6 778 tööandjale kuus. Kokku hüvitati sotsiaalmaksu vähenenud töövõimega töötajate eest 2016. aastal 14,5 miljoni euro ulatuses. Vaided 2016. aastal esitati kokku 258 vaiet, millest rahuldati 68, tagastati 10 ja 180 jäeti rahuldamata. Seoses töötuna arvelolekuga esitati 2016. aastal jooksul kokku 27 vaiet, millest 9 rahuldati, 15 jäeti rahuldamata ja 3 tagastati. Lisaks arvelolekuga seotud vaietele esitati kolm vaiet seoses arveloleku ja töötuskindlustushüvitise taotlemisega, millest üks rahuldati ja 2 jäeti rahuldamata. Samuti esitati kuus vaiet seoses arveloleku ja töötutoetusega, millest 3 rahuldati, üks jäeti rahuldamata ning 2 tagastati. Seoses tööturuteenustega esitati 2016 aastal kokku 33 vaiet. Nendest 15 vaiet esitati seoses ettevõtluse alustamise toetusega, millest 2 rahuldati ja 13 jäeti rahuldamata. Seitse vaiet esitati seoses koolituse ja koolituskaardiga, millest üks rahuldati ja 6 jäeti rahuldamata. Lisaks esitati kolm vaiet seoses tehnilise abivahendi andmisega, mis kõikjäeti rahuldamata. Kaks vaiet esitati seoses palgatoetusega, millest üks rahuldati ja üks jäeti rahuldamata ning kaks vaiet seoses tugiisiku teenusega, mis jäeti mõlemad rahuldamata. Veel esitati üks vaie seoses tööharjutusega, mis rahuldati, üks vaie seoses ettevõtluse toetamisega (mentorluse kulu hüvitamine), mis jäeti rahuldamata. Samuti esitati vaie seoses töökoha kohandamisega, mis jäeti rahuldamata. 2016. aasta jooksul esitati seoses töötuskindlustushüvitisega 43 vaiet, millest 9 rahuldati, Vale on menetluses ja 28 jäeti rahuldamata, 5 tagastati. Töötutoetusega seoses esitati 2016. aasta jooksul 15 vaiet, millest 6 rahuldati ja 6 jäeti rahuldamata, 3 tagastati. 2016. aastajooksul esitati seoses kindlustushüvitisega koondamise korral kaks vaiet, mis mõlemadjäeti rahuldamata ning seoses tööandja maksejõuetuse hüvitisega üks vaie, mis jäeti rahuldamata. Seoses töövõime hindamisega esitati 2016. aasta II poolaastal kokku 130 vaiet, sh 21 vaiet, milles vaidlustati nii töövõime hindamist kui ka töövõimetoetust. Töövõime hindamisega seotud vaietest rahuldati 37 ja 92 jäeti rahuldamata, üks tagastati. Ainult töövõimetoetust vaidlustati 3 korral, millest üks vaie rahuldati ja 2 jäeti rahuldamata. Seoses tööandja eest erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmisega esitati 2 vaiet, millest üks jäi rahuldamata ja teine tagastati. 17 Selle osakaalu arvutamiseks on leitud iga hüvitisesaaja kohta, kui suur osakaal tema nõudest rahuldati ning seejärel on leitud keskmine üle kõigi hüvitisesaajate. Saadud tulemus on suhteliselt kõrge, sest suurelosal inimestel hüvitatakse nõuded ligi 100% ulatuses. 18 2016. aastal on maksejõuetuse hüvitise osakaal saamata jäänud tasude summast suuresti mõjutatud AS Estonian Air-i pankrotijuhtumi tõttu ning ilma antud juhtumita kataks maksejõuetuse hüvitis 62% töötukassale esitatud tööandja maksejõuetuse tõttu saamatajäänud tasude summast ja 77% hüvitisesaaja saamata jäänud tasude nõudest. 45

Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss tuhandetes eurodes Lisad 31.12.2016.a. 31.12.2015.a. AKTIVA Käibevarad Raha 2 16850 14373 Nõuded ja ettemaksed Nõue töötuskindlustusmakse osas 3 15 313 14 178 Nõue Riigikassa vastu 3 685 523 648843 Muud lühiajalised nõuded 3 3507 1 948 Kokku 704343 664969 Käibevarad kokku 721193 679342 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 4 47 88 lmmateriaalsed põhivarad 5 6636 5 191 Põhivarad kokku 6683 5279 VARADKOKKU 727876 684621 KOHUSTISED JA NETOVARA Lühiajalised kohustised Võlad tamijatele 1 974 1 855 Kohustis hüvitiste ja toetuste osas 6 27018 26567 Maksuvõlad 7 2664 3057 Viitvõlad Võlad töövõtjatele 883 695 Muud lq li Kokku 893 706 Saadud ettemaksed 10,11 1 014 82 Lühiajalised kohustised kokku 33563 32267 Netovara Reservkapital 68462 63567 Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital 59589 51 043 Sihtfondid Töötuskindlustushüvitiste sihtfond 352259 332366 Koondamise ja tööandja maksejõuetuse 172 044 163303 puhul makstavate hüvitiste sihtfond Kokku 524303 495669 Aruandeaasta tulem 41959 42075 Netovara kokku 694313 652354 KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU 727876 684621 Lisad lehekülgedel 50 kuni 63 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad Allkirjastatud identifitseerimiseks Initialled for ide~ificati.2..n.rurpp~espdjy Kuupäev/dale..~O~~~.. Allkiri/signature..ti... BOO EestlAS 46

Tulemiaruanne tuhandetes eurodes, aasta kohta Lisad 2016.a. 2015.a. Tulu töötuskindlustusmaksetest 8 159 187 149810 Kulu töötuskindlustushüvitistest 9-63990 -57936 Sotsiaalmaks hüvitisteit -11 873-10621 Netotulem kindlustustegevusest 83324 81253 Kodumaise sihtfinantseerimise tulu 10 39634 21 468 Välismaise sihtfinantseerimise tulu 11 6238 867 Kulu töötutoetustest 10-9979 -9314 Kulu töövõimetoetustest 10-2054 0 Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaaimaks 10-24320 -8984 Kulu tööturumeetmete osutamisest 12-28415 -25 555 Netotulem tööturuteenuste ja -toetuste -18896-21518 osutamisest Intressitulu 13 920 1 113 Tegevuskulud 14-23 389-18772 Muud tulud 15 5 8 Muud kulud 15-5 -9 Tegevustulem -22469-17660 Aruandeaasta tulem 41959 42075 Lisad lehekülgedel 50 kuni 63 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad Allkirjastatud identifitseerimiseks Initialled for ide!jli~ation~rwses 2lllY Kuupäev/date..~.~.~.~!{=t'. Allkiri/signature...h ~~. BOO EestiAS 47

Netovara muutuste aruanne tuhandetes eurodes, aasta kohta Reserv- Töötuskindlus- Koondamise ja Tööturu- Jaotamata Netovara kapital tushüvitiste tööandja teenuste ja tulem kokku sihtfond maksejõuetuse -toetuste puhul sihtkapital makstavate hüvitiste sihtfond Seisuga 31.12.2014 55574 291503 143866 38136 81200 610279 Eraldis reservkapitali 7993 0 0 0-7993 0 Eraldis sihtfondidesse 0 40863 19437 0-60300 0 Eraldis sihtkapitali 0 0 0 12907-12907 0 Aruandeaasta tulem 0 0 0 0 42075 42075 Seisuga 31.12.2015 63567 332366 163303 51043 42075 652354 Eraldis reservkapitali 4895 0 0 0-4895 0 Eraldis sihtfondidesse 0 19893 8741 0-28634 0 Eraldis sihtkapitali 0 0 0 8546-8546 0 Aruandeaasta tulem 0 0 0 0 41959 41959 Seisuga 31.12.2016 68462 352259 172 044 59589 41959 694313 Lisad lehekülgedel 50 kuni 63 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad Allkirjastalud identifitseerimiseks Initialledfor idt;jtification~es 0Jlb' Kuupäev/dale.:>~Qs.",.9~...~t.\7.I. Al1km/slijnature... "..~._ t?t tl4 0. 13.0QEestIAS 48

Rahavoogudearuanne tuhandetes eurodes, aasta kohta Lisa 2016.a. 2015.a. Rahavood põhitegevusest Laekunud töötuskindlustusmakseid 8 158052 152221 Laekunud eelarveline eraldis 10 40433 21343 Laekunud välismaine sihtfinantseerimine 11 4677 578 Tasutud hüvitised, ilma kinnipeetud tulumaksuta -55 325-45 169 Tasutud töötutoetus -9963-9307 Tasutud töövõimetoetus -1 364 0 Tasutud toetused ja teenused -26766-24912 Tarnijatele tasutud arved -8259-6033 Töötajatele makstud tasud, ilma kinnipeetud tulumaksuta -7983-6636 Tasutud maksud -51 523-30328 Muud laekunud tulud 23 17 Muud tasutud kulud -136-101 Rahavood põhitegevusest kokku 41866 51673 Rahavood investeerimisest Saadud intressid 13 943 1 153 Riigi kontsemikonto koosseisus olevad vahendid (muutus) 3-36680 -50 173 Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel 4,5-3629 -2653 Rahavood investeerimisest kokku -39366-51673 Rahavood kokku 2500 0 Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 14350 14350 Rahavood aruandeaastal 2500 0 Raha [a raha ekvivalendid perioodi lõpul 16850 14350 Raha ja raha ekvivalendid 31.12.2016 31.12.2015 - raha ja pangakontod bilansis 2 16850 14350 Kokku raha ja raha ekvivalendid 16850 14350 Lisad lehekülgedel 50 kuni 63 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad Allkirjastatud identifitseerimiseks Initialled for identification pu~ 9Il!Y Kuupäev/date 3.~.~.~~..~.1.:I...... e ~t Allkiri/signature... It......~,..._... BOO Eesti AS 49

Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted. Üldine informatsioon Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) on töötuskindlustuse seaduse alusel moodustatud avalikõiguslikjuriidiline isik, kelle tegevuse eesmärgiks on tööturupoliitika elluviimine ja töötuskindlustuse korraldamine. Töötukassa tegutseb töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse, põhikirja ja muude õigusaktide alusel. Vahendid oma ülesannete täitmiseks saab töötukassa töötajate ja tööandja poolt tasutud töötuskindlustusmaksetest, riigieelarve eraldistest ja muudest tuludest. Töötukassajuhatus koostas 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on järgitud Eesti hea raamatupidamistava nõudeid, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandiuse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses ning mida täiendavad riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on kasutatud soetusmaksumuse meetodit. ol.0 l.20 16 jõustusid raamatupidamise seaduse muudatused, nus on käesolevas raamatupidamise aastaaruandes rakendatud. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes. Aruandeskeemid Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on kasutatud raamatupidamise seaduses kehtestatud bilansiskeemi, va. omakapitali osas. Tulenevalt töötukassa eripärast on "omakapitali" asemel kasutatud "netovara" mõistet. Samuti ei ole järgitud raamatupidamise seadusega kehtestatud kasumiaruande skeeme, vaid selle asemel on töötukassa eripärastja rahvusvahelisest tavast antud tegevusalal lähtudes koostatud spetsiifiline tulemiaruande skeem, kus eraldi on välja toodud netotulemid kindlustustegevusest, tööturuteenuste ja -toetuste osutamisest ja tegevustulem. Rahavoo aruande puhul on kasutatud otsest meetodit. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes arvelduskontode jääke, kuni 12- kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad rahaja raha ekvivalendi mõistele. 16. jaanuaril 2012 sõlmiti Eesti Töötukassa ja EV valitsuse vahel hoiuleping, mille eesmärgiks on reguleerida poolte õigusi ja kohustisi seoses töötukassa raha hoidmisega riigi kontsernikonto koosseisu kuuluvatel arvelduskontodel ja sealt maksete tegemisega. Hoiulepingu järgselt pidi töötukassa likvideerima oma investeerimisportfellid 30. juuniks 2012 ning kandma vahendid üle riigi kontsernikonto koosseisus olevatele arvelduskontodele. Rahandusministeerium hoiab rugi kontsernikonto koosseisus olevat töötukassa raha ja paigutab seda koos Eesti Vabariigi rahaga, arvestades seejuures vajadusega tagada töötukassa seadusest tulenevate kohustiste täitmisega igal ajahetkel vastavalt kehtivale õigusele. Rahandusministeerium tasub töötukassale riigi kontsernikonto koosseisu kuuluvatel arvelduskontodel hoitava raha jäägilt intressi, mille suurus on võrdne riigi kassareservi tulususega, kuid mitte väiksem kui 0%. Allkirjastatud identifitseerimiseks Initialled for idejllification~~ only Kuupäev/dale.";>'Q::s..-;;.,~~. A IIkiri/signature.J::'.... BDOEestlAS 50

Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühi-ja pikaajalised nõuded kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Igal bilansipäeval hinnatakse, kas esineb tunnuseid nende finantsvarade väärtuse languse osas. Juhul, kui selliseid tunnuseid esineb, hinnatakse korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad alla nendest eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtuseni. Väärtuse langusest tulenevad allahindlused kajastatakse tulemiaruandes kuluna. Materiaalsed põhivarad Materiaalsete ja immateriaalsete põhivaradena võeti kuni 31.12.2016 arvele rohkem kui I-aastase kasutusajaga varad, mille soetusmaksumus ületas 2 000 eurot ilma käibemaksuta. Varad, mille kasulik eluiga oli üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus oli alla 2000 euro ilma käibemaksuta kanti ostmise hetkell OO%-liseltkulusse. Vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirjale tõsteti alates 01.01.2017 materiaalse ja immateriaalse põhivarana kapitaliseerimise alampiiri 5 000 euroni. Põhivarad soetusmaksumisega alla 5 000 euro kanti seisuga 31.12.2016 bilansist välja, kajastades jääkväärtuse aruandeaasta põhivarade kulumi hulgas. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalsed põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kuludest. Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumidele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel) ning mille soetusmaksumus ületab põhivara kapitaliseerimise alampiiri. Muid põhivarade hooldusja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Materiaalsete põhivarade amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast. Amortisatsiooninormid aastas on põhivarade gruppidele järgmised: arvutustehnika 20% inventar 20% Immateriaalsed põhivarad Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis siis, kui vara on töötukassa poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Omandatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalset põhivara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused Immateriaalset põhivara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes põhivara eeldatavast kasulikust elueast. Amortisatsioonimäärade vahemikud on immateriaalsete põhivarade gruppidel järgmised: Tarkvara 20-33%,...ilKlfJusialUQ idenlifitseerimiseks lnilia~led for idej)1jfication ~ gnly Kuupäev/dale.~.Q;o..$J.;.L._~.:.:t. Allkiri/signature...~.~.. BDO EestiAS 51

Immateriaalse põhivarana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arendusväljaminekud Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse põhivarana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, töötukassa poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Kapitaliseeritud arvutitarkvara arenduskulud hõlmavad arendamisega otseselt seotud kulutusi. Arvutitarkvara jooksva hooidusega seotud kulud kajastatakse tulemiaruandes kuludena. Arvutitarkvara arenduskulud amortiseeritakse hinnangulise kasuliku elueajooksul, mille pikkus on kuni 5 aastat. Varade väärtuse langus Töötukassa, kui avaliku sektori üksus, kes rakendab Eesti head raamatupidamistava, ei tee kaetava väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjuselosaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Muudeljuhtudel hinnatakse igal bilansipäeval vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kulu kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada. Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindiuse tühistamist kajastatakse aruandeaasta tulemiaruandes põhivarade allahindiuse kulude vähendamisena. Kasutus- ja kapitalirendiarvestus Rendilepingute eristamisel kasutus- ja kapitalirendiks lähtutakse sellest, kes kannab renditava vara omandiga seotud olulised riskid ja hüved. Renditehingud, mille puhul renditava vara omandiga seotud riskid ja hüved kanduvad rentnikule üle, on loetud kapitalirendiks. Muud tehingud on käsitletud kasutusrendina. Kapitalirendile võetud varad on bilansis kajastatud rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses. Kapitalirendile võetud põhivaradelt arvutatakse amortisatsiooni üldises korras, lähtudes rendiperioodi pikkusest ning varade jääkväärtusest rendiperioodi lõppedes. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksullineaarselt kuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. AlIkirjastatud identifitseerimiseks initialled for identificati0d.puwo~jliily Kuupäev/date ~.O~9~..~I.(.±-.. Allkiri/signature...t,\..~. BDOEestiAS 52

Majandusaasta aruanne 20 16 Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või töötukassal pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Töötuskindlustusmaksete arvestus Tulu töötuskindlustusmaksetest kajastatakse tekkepõhiseit, st. tulu kajastatakse sellel perioodil, millal ettevõtted on teinud väljamakse, millelt töötuskindlustusmakseid maksta tuleb. Tulu töötuskindlustusmaksetest kajastatakse tulemiaruandes kindlustustegevuse netotulemi osas eraldi real. See osa tasumata töötuskindlustusmaksetest, mille maksetähtaeg saabub peale bilansipäeva või mis on Maksu- ja Tolliameti poolt bilansipäevaks ülekantud, kuid töötukassa arveldusarvele jõudnud pärast bilansipäeva, on kajastatud nõudena bilansireal "Nõue töötuskindlustusmakse osas". Kuna töötukassa ei tegele töötuskindlustusmaksete sissenõudmisega, ei ole bilansis eraldi arvele võetud Maksu- ja Tolliametile laekunud töötuskindlustusmaksete ettemakseidja nõudeid, vaid on piirdutud netonõudega. Töötukassa tugineb töötuskindlustusmaksetega seotud tulu kajastamisel Maksu- ja Tolliameti poolt edastatud andmetele. Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud andmed on pidevalt muutuvad (ettevõtete poolt tehtud korrigeerimised eelmiste perioodide deklaratsioonides, Maksu- ja Tolliameti poolt tagantjärgi tehtud otsused ühe maksuliigi võla katmiseks teise maksu ettemakse arvelt). Töötukassa on lähtunud käesoleva raamatupidamise aastaaruande koostamisel 25jaanuar 2017. aasta seisuga Maksuja Tolliameti poolt väljastatud andmetest. Töötukassa juhtkonna hinnangul ei tohiks 2016. aasta töötuskindlustusmaksete osas peale seda kuupäeva enam olulisi muutusi toimuda. Hilisemad korrigeerimised 2016. aasta tulu osas kajastatakse järgmise aasta tulemiaruandes. Kindlustushüvitiste arvestus Kulu kindlustushüvitistest kajastatakse tekkepõhiselt. Kulu tekkemomendiks (kogu hüvitise summas olenemata sellest, millal konkreetselt hüvitis välja makstakse) loetakse töötuskindlustushüvitise puhul hüvitise saamiseks avalduse esitamise kuupäeva. Koondamiseja tööandja maksejõuetuse hüvitise puhul loetakse kulu tekkemomendiks otsuse tegemise kuupäeva. Kulu kindlustushüvitistest kajastatakse tulemiaruandes kindlustustegevuse netotulemi osas eraldi real. Kohustis Töötukassa juhatuse poolt kinnitatud kindlustushüvitise osas on kajastatud kohustisena bilansireal.kohustis hüvitiste ja toetuste osas". Tööturuteenuste ja -toetuste kulud Tööturuteenuste ja -toetuste kulude hulka arvestatakse tööturuteenuste osutamise korraldamise ja osutamise ning tööturutoetuste (sh erijuhtudel sotsiaalmaksu) maksmisega kaasnevad kulud. Tööturuteenuste ja -toetuste kulud kaetakse töötukassa ning Sotsiaalministeeriumi vahel sõlmitud riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu alusel riigieelarvest ja on raamatupidamise aastaaruandes kajastatud tulemiaruande real "Kodumaine sihtfinantseerimise tulu". Töötutoetused ja töövõimetoetused kajastatakse kuluna kuus, millal isikul tekkis õigus toetusele. Osutatud teenuste puhul on tekkepõhiseks kuuks teenuse osutamise kuu. Allkirjastatud identifitseerimiseks Initialled for ideljti8at.f.~ Kuupäev/date...;;1.....~!!.r. Allkirifsignature 1;... ~ _. BDO EestlAS 53

Kohustis veel ülekandmata Töötukassa juhatuse poolt kinnitatud tööturuteenuste ja -toetuste osas on kajastatud kohustisena bilansireal.kohustis hüvitiste ja toetuste osas". Toetused Toetustena käsitletakse avaliku sektori üksuste poolt saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid, ning avaliku sektori üksuste poolt antud vahendeid (antud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks: sotsiaaltoetused - toetused ftiüsilistele isikutele, v.a toetused ettevõtluseks; sihtfinantseerimine - teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi; tegevustoetused - antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Sihtfinantseerimise liigid on: kodumaine sihtfinantseerimine - residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksusteit saadud ja neile antud sihtfinantseerimine, v.a nende kaudu vahendatud välismaine sihtfinantseerimine; kodumaise sihtfinantseerimise eriliik on välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine - toetus, mida Eesti avaliku sektori üksus annab toetuse saajale lisaks Euroopa Liidu fondidest makstavale välismaisele sihtfinantseerimisele; välismaine sihtfinantseerimine mitteresidentidelt, sealhulgas rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud sihtfinantseerimine. Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tegevuskulude Ja põhivara sihtfinantseerimist. Töötukassa on saanud tegevuskulude sihtfinantseerimist. Toetust kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha laekumisel või toetuse tekkepõhisel kuupäeva!. Tuludes ja kuludes kajastatakse toetusijälgides tekkepõhisuse printsiipi. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et töötukassa vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele, sihtfinantseerimine laekub ja ei kaasne sisulist tagasinõude riski. Plaanitud, kuid laekumata toetussummasid, millega seotud kulusid ei ole tekkinud, bilansis ei kajastata. Juhul, kui töötukassa poolt on tehtud kulutusi, mis ei ole järelkontrolli tulemuselosutunud abikõlblikuks, informeeritakse sellest rakendusüksust. Rakendusüksuse otsuse alusel kantakse abikõlbmatute kulude katteks saadud toetused tagasi ja vähendatakse vastavalt sihtfinantseerimise tulu. Tegevustoetusi kajastatakse tuluna raha laekumise!. Toetustega seonduvad tulud kajastatakse tulemiaruandes eraldi kirjetel "Kodumaise sihtfinantseerimise tulu" ja "Välismaise sihtfinantseerimise tulu" Sihtfondid Töötuskindlustusmaksetest moodustatakse kaks eraldiseisvat sihtotstarbelist fondi (edaspidi sihtfond) töötuskindlustushüvitiste sihtfond koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfond Töötuskindlustushüvitiste sihtfondi moodustavad kindlustatute töötuskindlustusmaksed ning nende hoiule andmisest saadud intressitulu. Allkirjastatud identifitseerimiseks initialled for i~tific~tio p~ o~ KUUpäev/date.s.o..~.. ~.t!u2.~._1:.. 54 Allkiri/signature.... ~~., BOO EestiAS

Koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi moodustavad tööandja töötuskindlustusmaksed ning nende hoiule andmisest saadud intressitulu. Nimetatud sihtfonde kohta peetakse eraldi arvestust. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali moodustavad kuni 30 protsenti töötuskindlustushüvitiste sihtfondi laekuvatest kindlustatu töötuskindlustusmaksetest, kuni 30 protsenti koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest tööandja töötuskindlustusmaksetest, riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid ning nende hoiule andmisest saadud intressitulu. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali vahendeid kasutatakse tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse ja töövõimetoetuse maksmiseks. Reservkapital Töötukassa reservkapital on töötukassa eelarve vahenditest moodustatav reserv töötuskindlustussüsteemile makromajanduslikest muutustest tulenevate riskide vähendamiseks. Reservkapitali suurus peab olema vähemalt 10 protsenti töötukassa varade mahust. Reservkapitali võib kasutusele võtta ainult erandkorras töötukassa sihtfondi vahendite ebapiisavuse korral töötukassa nõukogu otsusega. Enne vastava otsuse tegemist esitab nõukogu sotsiaalministri kaudu ettepaneku Vabariigi Valitsusele töötuskindlustusmakse määra suurendamiseks tasemeni, mis tagab töötukassa eesmärkide täitmiseks piisavate rahaliste vahendite laekumise. Bilansipäevajärgsed sündmused Pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega. Korrigeeriv bilansipäevajärgne sündmus on sündmus, mis kinnitab bilansipäeval eksisteerinud asjaolusid. Sellise sündmuse mõju on kajastatud lõppenud aasta bilansis ja tulemiaruandes. Mittekorrigeeriv bilansipäevajärgne sündmus on sündmus, mis ei anna tunnistust bilansipäeval eksisteerinud asjaoludest. Sellise sündmuse mõju ei kajastata lõppenud aasta bilansisja tulemiaruandes. Kui mõju on oluline, avaldatakse see lisades.. ~jjklrjüsiatljd idenlifitseerimiseks 1001Ialledfor identification.eu~oa.!y Kuupäev/dale.~..~...~.~. -I AUk"/' m signature _ ". BDO Eesti AS...... 55

Lisa 2. Raha 31.12.2016 31.12.2015 Nõudmiseni hoiused 16850 14373 Kokku raha ja pangakontod 16850 14373 Nõudmiseni hoiustega ühel real kajastatakse ka Eesti Töötukassa ja EV valitsuse vahel 16.01.2012 sõlmitud hoiulepingu alusellaekumata intressitulu. Seisuga 31.12.2016 laekumata intressitulu ei olnud, 31.12.2015 oli laekumata intressitulu 23 tuhat eurot. Vaata täiendavat informatsiooni riigi kontsemikonto koosseisus olevate vahendite kohta lisast 3. Intressimäärad olid 2016 aastal vahemikus 0-0,35% (20150-0,34%) Vaata täiendavat informatsiooni intressitulu osas lisast 13. Lisa 3. Nõuded ja ettemaksed Nõue töötuskindlustusmakse osas Nõue Riigikassa vastu 1 Muud lühiajalised nõuded s.h. Saamata kodumaine sihtfinantseerimine - vt.lisa 10 Saamata välismaine sihtfinantseerimine - vt.lisa 11 Tagasinõuded välisriigi töötushüvitiste eesf Tagasinõuded töötuskindlustushüvitiste eest' Tagasinõuded toetuste ja teenuste eest" Ebatõenäoliseks tunnistatud tagasinõuded Muud nõuded Kokku 31.12.2016 31.12.2015 15 313 14 178 685523 648843 3507 1 948 631 824 2203 315 28 33 92 102 553 664-4 -4 4 14 704343 664969 1 Vastavalt Eesti Töötukassa ja EV valitsuse vahel 16.01.2012 sõlmitud hoiulepingule on Eesti Töötukassa pangakontod liidetud riigi kontsemikonto koosseisu. Seisuga 31.12.2016 on riigi kontsemikontol Eesti Töötukassa rahalisi vahendeid kogusummas 702373 (31.12.2015: 663 193) tuhat eurot. Eesti Töötukassa kontsemikonto koosseisu kuuluvatele pangakontodele on seisuga 31.12.2016 seatud kasutuslimiidid kogusummas 16850 (31.12.2015: 14350) tuhat eurot, mis on kajastatud rahana. 2 Nõuded välisriigi pädevatele asutustele töötukassa poolt välisriigi pädevate asutuste eest väljamakstud töötushüvitiste eest. 3 Isikule õigusliku aluseta määratud ja makstud hüvitiste tagastamiseks esitatud nõuded. Nõuded tekivad valdavalt asjaolust, et hüvitise saaja ei edastata õigeaegselt töötukassale teavet töötu staatuse lõpetamise kohta. 4 Isikule õigusliku aluseta makstud toetuste ja osutatud tööturuteenuste tagastamiseks esitatud nõuded. AIik.lfJu:'läiUd identifitseerirrnseks Initialled for id~tjfic~' pu~ qqly Kuupäev/dale ~;.n....ajj.d.d:. Allkiri/signature,j;... ~.. BDO EllstlAS 56

Lisa 4. Materiaalsed põhivarad 2016. a. 2015. a. Soetusmaksumus perioodi algul 288 229 Soetamine 67 59 Mahakandmine -255 0 Soetusmaksumus perioodi lõpul 100 288 Akumuleeritud kulum perioodi algul -200-174 Perioodi kulum -33-26 Müüdud ja mahakantud põhivarade kulum 180 0 Akumuleeritud kulum perioodi lõpul -53-200 Jääkväärtus perioodi algul 88 55 Jääkväärtus perioodi lõpul 47 88 Vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirjale tõsteti alates 01.01.2017 materiaalsete põhivarade kapitaliseerimise alampiiri 5 000 euroni. Põhivarad soetusmaksumisega alla 5 000 euro kanti seisuga 31.12.2016 bilansist välja, kajastades jääkväärtuse aruandeaasta põhivarade kulumi hulgas. Täiendav kulu 2016 aastaloli seetõttu 75 tuhat eurot. Lisa 5. Immateriaalsed põhivarad Soetusmaksumus perioodi algul Soetamine Soetusmaksumus perioodi lõpul 2016. a. 2015. a. 8824 6230 3562 2594 12 386 8824 Akumuleeritud Perioodi kulum Akumuleeritud kulum perioodi algul kulum perioodi lõpul -3633-2 117-5750 -2081-1 552-3633 Jääkväärtus Jääkväärtus perioodi algul perioodi lõpul 5191 6636 4149 5191 Lisa 6. Kohustis hüvitiste ja toetuste osas Töötuskindlustushüvitis - vt. Lisa 9 Koondamishüvitis - vt. Lisa 9 Tööandja maksejõuetuse hüvitis - vt. Lisa 9 Deklareerimata sotsiaalmaks hüvitisteit Toetused Kokku 31.12.2016 31.12.2015 22207 22866 2 13 6 4 2878 2965 1 925 719 27018 26567 Allkirjastatud identifitseerimiseks Initialled for id~tifica~io putro~esjli\i) Kuupäev/date ~.O...:~1...f.:-: Allkiri/signature...t....~ BOO EestiAS 57

Lisa 7. Maksuvõlad 31.12.2016 31.12.2015 Üksikisiku tulumaks töötasult 157 118 Üksikisiku tulumaks hüvitisteit 722 788 Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaaimaks 493 768 Sotsiaalmaks töötasudeit 312 233 Sotsiaalmaks hüvitisteit 918 1 091 Töötuskindl ustusmakse 21 16 Pensionikindlustus töötasudeit 16 12 Pensionikindlustus hüvitisteit 20 29 Ettevõtte tulumaks 5 2 Kokku 2664 3057 Lisa 8. Tulu töötuskindlustusmaksetest Töötajate Tööandja Kokku töötuskind- töötuskindlustusmakse lustusmakse 2016.a. 20 16.a. Maksu- ja Tolliametilt laekunud 102734 55318 158 052 töötuskindlustusmaksed Laekumata töötuskindlustusmaksete muutus 2016.a. 738 397 1 135 Kokku tulu töötuskindlustusmaksetest 103472 55715 159187 2015.a. 2015.a. Maksu- ja Tolliametilt laekunud 98943 53278 152221 töötuskindlustusmaksed Laekumata töötuskindlustusmaksete muutus 2015.a. -I 567-844 -2411 Kokku tulu töötuskindlustusmaksetest 97376 52434 149810 Lisa 9. Kulu töötuskindlustushüvitistest Koondamis- hüvitis Töötuskindlustushüvitis Tööandja maksejõuetuse hüvitis Kokku 2016. a. Tasumata hüvitised 01.01.20 16.a. 20 16.a. makstud hüvitised Aruandeperioodil maksmata 2016.a. hüvitised - vt. Lisa 6 Kokku kulu hüvitistest 22866-47543 -22207 13-13 282-2 -46884-13271 4-3 833-6 -3835 22883-64658 -22215-63990 2015. a. Tasumata hüvitised 01.01.2015.a. 2015.a. makstud hüvitised Aruandeperioodil maksmata 2015.a. hüvitised - vt. Lisa 6 Kokku kulu hüvitistest 18047-38490 -22866 66-11 815-13 10-2871 -4 18 123-53 176-22883 -43309-11 762-2865 -57936 Allku]ustalud idenlifitseerimiseks Initialled for id~tification~~ ollly" {uupäev/dale..q)t).-\..~~:-l..:.d.oard \likiri/signalure...h..~ BDO EestlAS 58

Lisa 10. Kodumaise sihtfinantseerimise tulu Kodumaine Kodumaine Kokku sihtfinantseerimine sihtfinantseerimine välisabi tegevuskuludeks kaasfinantseerimiseks 2016. a. Nõue seisuga 01.01.20l6.a. 768 56 824 Ettemaks seisuga 0l.0l.2016-82 0-82 Aruandeperioodil laekunud -44248-269 -445 17 Aruandeperioodil tagastatud 4084 0 4084 Kasutamine kokku 39370 264 39634 s. h. täätutoetusteks 9979 0 9979 tõõvõimetoetusteks 2054 0 2054 sotsiaalmaksuks 24320 0 24320 tääturumeetmete osutamiseks 3017 264 3281 Nõue seisuga 3l.l2.2016 580 51 631 Ettemaks seisuga 31.12.2016-687 0-687 2015. a. Nõue seisuga 0l.0l.2015.a. 670 0 670 Ettemaks seisuga 01.01.2015-53 0-53 Aruandeperioodil laekunud -21 731-97 -21 828 Aruandeperioodil tagastatud 485 0 485 Kasutamine kokku 21 315 153 21468 s.h. tõõtutoetusteks 9314 0 9314 sotsiaalmaksuks 8984 0 8984 tõõturumeetmete osutamiseks 3017 153 3170 Nõue seisuga 31.12.2015 768 56 824 Ettemaks seisuga 31.12.2015-82 0-82 Vaata täiendavat informatsiooni nõuete kohta lisast 3. AII"lrJiiStatud identifitseerimis~ks Initialledforid~e~ Kuupftllv/date.:>: :....~,,\~. '\!lklrl/3ig,oftture. OOOEestiAS 59

Lisa 11. Välismaise sihtfinantseerimise tulu EL Euroopa Sotsiaalfondist Globaliseerumisega Kohanemise Kokku kaasrahastatavad toetused Euroopa Fondi toetus tööturuteenuste osutamiseks I tööturuteenuste osutamiseks/ 2016. a. Nõue seisuga 01.01.2016 Aruandeperioodillaekunud Aruandeperioodil tagastatud Kasutamine kokku s.h tööturumeetmete osutamiseks Nõue seisuga 31.12.2016 Ettemaks seisuga 31.12.2016 315-4353 3 6089 6089 2054 o o -540 213 149 149 149 327 315-4893 216 6238 6238 2203 327 2015. a. Nõue seisuga 01.01.2015 Aruandeperioodil laekunud Aruandeperioodil tagastatud Kasutamine kokku s.h tööturumeetmete osutamiseks Nõue seisuga 31.12.2015 Vaata täiendavat informatsiooni nõuete kohta lisast 3. -552 o 867 867 315 o 26-26 oo o o 26-578 o 867 867 315 j Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatavad toetuseid antakse tervise- ja tööministri 25.11.2014 käskkiri nr 210.Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine", tervise- ja tööministri 04.12.2014 käskkiri nr 222 "Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks", tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkiri nr 57 "Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale" ja tervise- ja tööministri 14.11.2014 käskkiri nr 207 "Töövõime süsteemi toetavad tegevused" alusel. 2 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist kaasrahastatavad toetused antakse tervise- ja tööministri 15.06.2016 käskkiri nr 84 "Globaliserumisega kohanemise Euroopa Fondi toetuse kasutamise tingimused" alusel. "I"IJastaluu rcennfltseerimiseks alled for ide9tification J2!1~~ ~ Ipäev/date...:lQg..~.$I..~..... oj(a49.( ;1ft/signature. _. BOO EestiAS 60

Lisa 12. Kulu tööturumeetmete osutamisest 2016.a. 2015.a. Koolitusteenus -10350-9705 Tööturutoetus ettevõtluse alustamiseks -1 689-1 744 Tööharjutuse teenus -1 714-2651 Stipendiumid -2061-2095 Sõidutoetused -2339-1 767 Tööpraktikajuhendamise tasu -2916-2776 Nõustamisteenused -1 300-1 132 Palgatoetus tööandjale -3629-2351 Tööalane rehabilitatsioon -536 0 Muud teenuste kulud -1 056-544 Muud tegevuskulud -825-790 S.h. töötasu -411-364 sotsiaalmaks -139-120 muud kulud -275-306 Kokku -28415-25555 Lisa 13. Intressitulu Intressitulu arvelduskontodelt s.h. laekumata intressitulu Kokku intressitulu 2016.a. 2015.a. 920 1 113 o 23 920 1113 Laekumata intressitulu arvelduskontodelt summas 0 tuhat eurot seisuga 31.12.2016 ja 23 tuhat eurot seisuga 31.12.2015 on bilansis kajastatud real "Raha". Vaata täiendavat informatsiooni lisast 2. Lisa 14. Tegevuskulud Palgakulu Sotsiaalmaksukulu Kulud ruumidele Kantselei- ja sidekulud Materiaalsete põhivarade kulum (vt. lisa 4) Immateriaalsete põhivarade kulum (vt. lisa 5) Infotehnoloogia kulud Töövõime hindamise kulud Muud tegevuskulud Kokku Töötajate keskmine arv majandusaastal oli 640 (2015: 547) 2016.a. 2015.a. -9659-7987 -3313-2734 -3 137-2515 -287-219 -108-26 -2 117-1 552-2 162-446 -1 765 o -2 160-1 974-23389 -18772 AlIkirjastatud identifitseerimiseks Initialled for idellti.ficat~~ qtij,:. Kuu~~e~/date.v.U~.!.esJtJ_IJ.:1: Allkm/signature ::.. ~ BOO EestiAS 61

Lisa 15. Muud tulud ja kulud Toetus riigieelarvelistest vahenditest õppelaenude kustutamiseks Kokku muud tulud Töötajate eest tasutud õppelaenud (koos maksudega) Kokku muud kulud 2016.a. 2015.a. 5 8 5 8-5 -9-5 -9 Lisa 16. Kasutusrent Töötukassa on sõlminud kasutusrendilepinguid IT ja kontoritehnika rentimiseks kogusummas 813 (2015: 645) tuhat eurot ja sõiduautode rentimiseks 202 (2015: 202) tuhat eurot. Kasutusrendimakseid on aruandeaasta tulemiaruandes kajastatud summas 265 (2015: 184) tuhat eurot, sellest 216 (2015: 169) tuhat eurot tasuti IT ja kontoritehnika kasutusrendi ja 49 (2015: 15) tuhat eurot sõiduautode rentimise eest. Autodele on kehtestatud läbisõidupiirang 100 000-200 000 km. Kasutusrendile võetud varad ei ole edasi antud allrendile Töötukassa on sõlminud büroopindade kasutamiseks üürilepingud. Rendimakseid on aruandeaasta tulemiaruandes kajastatud summas 1 716 (2015: 1274) tuhat eurot. Üürilepingutest on 4 tähtajatut ja 24 tähtajalist lepingut. Tulevaste perioodide rendikulu jaguneb järgmiselt: 31.12.2016 Maksetähtajaga Maksetähtajaga Maksetähtajaga kuni 1 aasta 1-5 aastat üle 5 aasta IT ja Sõiduautod Ruumid Kokku kontoritehnika 267 47 2040 2354 333 83 7619 8035 0 0 6274 6274 31.12.2015 Maksetähtajaga Maksetähtajaga Maksetähtajaga kuni 1 aasta 1-5 aastat üle 5 aasta IT ja Sõiduautod Ruumid Kokku kontoritehnika 206 49 1603 1858 380 130 5928 6438 0 0 4 103 4103 K.iiI\IIJiJ:;L;iIUO Identifitseerimiseks.nitialled for id~.ttfi~' J(uupäev/date~. ~ onl),~.l:t., Allkiri/signature...~...... BDOEestlAS 62

Majandusaasta aruanne 20J 6 Lisa 17. Tingimuslikud kohustised Võimalikust maksurevisjonist tulenevad kohustised: Maksuhalduril on õigus kontrollida töötukassa maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi. Töötukassa juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata töötukassale olulise täiendava maksusumma. Lisa 18. Tehingud seotud osapooltega Töötukassa on töötuskindlustuse seaduse alusel tegutsev avalik-õiguslikjuriidiline isik. Töötukassa seotud osapoolteks on tegev- ja kõrgemjuhtkond, eelpool nimetatud isikute pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslaneja laps, ning kõigi eelpool nimetatud isikute valitseva või olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingudja äriühingud. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või Töötukassa sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Töötukassa kõrgem organ on kuueliikmeline nõukogu kuhu kuuluvad kaks Vabariigi Valitsuse esindajat, kaks Eesti Tööandjate Keskliidu esindajat. Eesti Ametühingute Keskliidu esindaja ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni esindaja. Töötukassa igapäevast juhtimist korraldab neljaliikmeline juhatus. Seotud osapooltega tehtud tehinguid nõukoguja tegevjuhtkonnaga seotud ettevõtetega aruandeaastal ei toimunud (2015: 6 tuhat eurot). Seisuga 31.12.2016 ja 31.12.2015 nõuded ja kohustised nõukogu ja tegevjuhtkonnaga seotud ettevõtetele puuduvad. Töötukassa juhatuse ja nõukogu liikmed said aruandeaastal tasu (palk, preemia ja muud hüvitised) kogusummas 222 (2015: 189) tuhat eurot. Juhatuse esimehel on õigus kasutada ametiautot. Juhatuse liikmetel on õigus teatud tingimustel saada ametilepingu lõppemisellahkumishüvitust 2-4 kuu ametitasu ulatuses. Lisa 19. Bilansipäevajärgsed sündmused 3. jaanuaril 2017 kinnitas Töötukassa juhatus Eesti keskmise kalendripäeva tasuks 28,98 eurot. Seoses sellega on 50% asendusmäära korral ühe kuu töötuskindlustushüvitise maksimumsumma 1347 eurotja 57 senti. 2017. aasta 1. maist jõustub uus tööhõiveprogramm aastateks 2017-2020, mille alusel hakkab töötukassa pakkuma nelja töötuse ennetamisele suunatud teenust. Tööturukoolitus töötajale Tasemeõppes osalemise toetus töötajale ja registreeritud töötule Kvalifikatsiooni saamise toetamine töötajale Koolitustoetus tööandjale töötajate värbamiseks, muutuste läbiviimiseks või tööle asumisele eelnevalt vähemalt 12 kuud järjest töötuna arvelolnud töötaja koolitamiseks Al,KUJaslalua rcentifitseenmiseks Initialled for i~!lficati.q.n PfJ~es only Kuupäev/date.v..v.,.O~~:;;j';:;:';;"'" Allkiri/signature :6..~ BDOEestiAS 63

18DO Tel: +372627 5500 Fax: +372627 5501 adm@bdo.ee www.bdo.ee A. H. Tammsaare tee 47 11316 Tallinn ESTONIA SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Eesti Töötukassa nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Eesti Töötukassa (Töötukassa) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2016 ning tulemiaruannet, netovara muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta ning lisasid, mis sisaldavad aastaaruande koostamisel kasutatud oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat informatsiooni. Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Eesti Töötukassa finantsseisundit seisuga31. detsember 2016 ning sellel kuupäevallõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusidkooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas.vandeaudittort kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga". Me oleme Töötukassast sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE)nõuetele. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust. Raamatupidamiseaastaaruande auditi käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kasmuu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma aruandesvälja tooma. Meil ei ole sellega seosesmidagi välja tuua. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlaseesti hea raamatupidamistavaga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama Töötukassa suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas Töötukassa likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Töötukassa raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. BOO Eesti AS Registrikood 10309827 VAT nr EE100081343 Tegevusluba& 1 BOOEesti AS, Estonian limited liability company, is a member of BOOInternational Limited, a UKcompany limited by guarantee, and forms part of the international BOOnetwork of independent member firms.

1800 Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlasrahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks Töötukassa sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seosesavalikustatud info põhjendatust; teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Töötukassa suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandesselle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada Töötukassasuutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusiviisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. Laile Kaasik Vandeaudiitor, litsents nr 511 Liina Oolup Vandeaudiitor, litsents nr 661 BDO Eesti AS Tegevusluba nr 1 A. H. Tammsaaretee 47,11316 Tallinn 30. märts 2017 BDOEesti AS, Estonian limited liability company, is a member of BDOInternational Limited, a UKcompany limited by guarantee, and forms part of the international BDOnetwork of independent member firms.

Tulemi jaotamise ettepanek Eesti Töötukassa jaotamata tulem on 31. detsembril 2016 järgmine eelmiste perioodide jaotamata tulem o eurot 2016. a. tulem 41 958 772 eurot Kokkujaotamata tulem 31.12.2016.a. 41 958 772 eurot Kooskõlas töötuskindlustuse seadusega moodustatakse töötuskindlustusmaksetest kaks eraldiseisvat sihtotstarbelist fondi ning tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital. Sihtfondide ja sihtkapitali kohta peetakse eraldi arvestust. Töötukassa reservkapital on töötukassa eelarve vahenditest moodustatav reserv töötuskindlustussüsteemile makromajanduslikest muutustest tulenevate riskide vähendamiseks. Reservkapitali suuruseks peab olema vähemalt 10 protsenti töötukassa varade mahust. Lähtudes eeltoodust teeb juhatus nõukogule ettepaneku jaotada 2016. aasta tulem alljärgnevalt: 1. Eraldised reservkapitali 4 325 531 eurot 2. Eraldised töötuskindlustushüvitiste sihtfondi 23 617 189 eurot 3. Eraldised koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi 8 946 325 eurot Eraldised tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali 5 069 727 eurot juhatuse esimees Erik Aas juhatuse liige ;Reelika Leetmaa juhatuse liige Pille Liimal juhatuse liige 66

Juhatuse ja nõukogu liikmete allkirjad 2016. aasta majandusaasta aruandele Käesolevaga kinnitame Eesti Töötukassa 2016. asta majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust: Juhatus: Meelis Paavel Erik Aas Reelika Leetmaa Pille Liimal juhatuse esimees juhatuse liige juhatuse liige juhatuse liige ~.01.2017 'So. JJ.2017 30.a.2017 -- 30. Q3_.20 17 Nõukogu: Jevgeni Ossinovski nõukogu esimees"?" T.O~2017 /" -- Peep Peterson nõukogu liige e DZ.D!:t.20 17 Tõnis Rüütel nõukogu liige t32_. ",11(.2017 Veiko Tali nõukogu liige ~. ~V.2017 -- Toomas Tamsar nõukogu liige 67.Gtr.2017 -- Ago Tuuling nõukogu liige a;z.::ff."l017 <- 67

Eesti Töötukassa tulu vastavalt EMTAK 2016-le EMT AK tegevusala 2016 84301 kohustuslik sotsiaalkindlustus (töötuskindlustus) 159187478 68