FINANTSAKADEEMIA OÜ Bioenergeetika säästlikkuse tagamise süsteemi rakendamise mõjude hindamine 2020-2030 planeeritavas taastuvenergia poliitikaraamistikus ARUANNE MÄRTS 2017 TALLINN
SISUKORD LÜHENDID... 4 1. SISSEJUHATUS JA KOKKUVÕTE OLULISEST... 5 1.1. Sissejuhatus... 5 1.2. Töö teostamisel kasutatud metoodika... 5 1.3. Kokkuvõte olulisest... 6 2. TAUSTAINFORMATSIOONI KAARDISTAMINE... 10 2.1. Tänased tõendamisskeemid ja nende sihtgrupid... 10 2.2. Sektori ülevaade... 13 2.2.1. Metsaressurss ja selle kasutamine Eestis... 13 2.2.2. Eesti puidust biomasskütuste väliskaubandus... 17 2.3. Euroopa Liidu turg... 19 2.3.1. Biomasskütuste turg Euroopas... 19 2.3.2. Bioenergia tarbimise prognoos... 24 2.3.3. Meetmed peamistel turgudel... 25 3. DIREKTIIVI MÕJU ANALÜÜS... 29 3.1. Direktiivi eelnõus toodud nõuded... 29 3.2. Mõjutatud sihtgrupid... 31 3.3. Tõendamise stsenaariumite kirjeldus... 33 3.4. Meetmete mõju EL-i turule... 35 3.5. Meetmete mõju Eesti majandusele... 36 3.5.1. Sertifitseerimise mõju... 36 3.5.2. Massibilanss... 37 3.5.3. KHG säästu nõuete mõju... 38 3.5.4. LULUCF nõuete mõju... 40 3.5.5. Kaskaadkasutus... 42 3.5.6. Aruandlus ja kontrollimeetmed... 43 4. JÄRELDUSED... 45 5. LISAD... 47 Lisa 1 Euroopa riikide ministrite poolt aastal 2015 kokku lepitud metsa säästva majandamise kriteeriumid ja näitajad... 47 Lisa 2 Küttepuude ja puitpelletite import Euroopa Liidus, 2015a, miljonit eurot... 48 Lisa 3 Eesti puidubilanss 2015 (EMPL tellimusel koostanud Madis Raudsaar)... 49 Lisa 4 Erametsaomanike arvu ja erametsamaa pindala jaotus omaniku tüübi ja metsaomandi suuruse järgi 2014. aastal... 50 Lisa 5 Energiapuidu nõudlus EL-i riikides aastal 2010 ja prognoos aastaks 2030*, miljonit m 3... 51 2 / 67
Lisa 6 Direktiivi artikkel 26 metsa biomassi säästlikkuse kriteeriumitele vastavad Eesti Vabariigi õigusnõuded... 52 Lisa 7 Direktiivi Artiklid 26 ja 27... 55 Lisa 8 Kütuse kulu ja CO2 heide 1 pm3 hakke valmistamisel ja elektrijaama laoplatsil... 67 3 / 67
LÜHENDID EL EMK EML EMPL FSC IPPC KHG KeM LULUCF MKM PEFC RMK SBP SKP SMI TOE (toe) UNECE Euroopa Liit SA Erametsakeskus MTÜ Eesti Erametsaliit MTÜ Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Forest Stewardship Council (sertifitseerimise skeem) International Panel of Climate Changes Kasvuhoonegaas Keskkonnaministeerium Land use, land use change and forestry Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Programme for the Endorsement of Forest Certification (sertifitseerimise skeem) Riigi Metsamajandamise Keskus AS Sustainable Biomass Partnership (sertifitseerimise skeem) Sisemajanduse koguprodukt Statistiline metsa inventariseerimine Tonne of oil equivalent (tonni nafta ekvivalendis mõõtühik) United Nations Economic Commission for Europe 4 / 67
1. SISSEJUHATUS JA KOKKUVÕTE OLULISEST 1.1. Sissejuhatus Järgnev analüüs on teostatud vastavalt 1.11.2016 välja kuulutatud riigihankele Bioenergia säästlikkuse tagamise süsteemi rakendamise mõjude hindamine 2020-2030 planeeritavas taastuvenergia poliitikaraamistikus 1. Tellija eesmärk oli hinnata bioenergia säästlikuks kasutamiseks rakendatavate võimalike meetmete majanduslikku mõju metsandus- ja energeetikasektoritele. Taastuvenergia eesmärkidest tulenev biomassi nõudluse prognoositav oluline suurenemine võib tähendada, et biomassi ei koguta jätkusuutlikult ning seda ei põletata tõhusates energiatootmisseadmetes. Bioenergia säästlikkuse tagamise süsteemi rakendamiseks on Euroopa Komisjon esitanud taastuvenergia direktiivi 2016/0382 (Direktiiv) 2 muutmise ettepanekud. Mõjude hindamiseks leppisid Riigikantselei (töö tellija) koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), Keskkonnaministeeriumi (KeM), WEC Eesti ja Maaeluministeeriumiga ning täitjad OÜ Finantsakadeemia ja SA Erametsakeskus (EMK) Direktiivi eelnõu alusel kokku analüüsitavad stsenaariumid. Eelnõu kohaselt peavad Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid, sh Eesti, kas olemasolevate või spetsiaalselt loodavate tõendamisskeemide abil tõestama Direktiivi eelnõus kirjeldatud säästlikkuse nõuete täitmist aruandluse korras Euroopa Komisjonile. Mõjude analüüsi käigus anti erinevate stsenaariumite lõikes hinnang Direktiivi eelnõus sätestatud bioenergia säästliku hankimise või kasutamise nõuete võimalikule mõjule toodete tootmiskulule, lõpphinnale, ekspordi- ja konkurentsivõime muutusele. Samuti hinnati mõju toorme kättesaadavusele seoses plaanitavate meetmetega. Analüüsi tulemused on mõeldud kasutamiseks Eesti seisukohtade kujundamisel Direktiivi eelnõu läbirääkimiste faasiks aga ka hilisemate õigusakti(de) ettepanekute hindamisel. Töö viidi läbi perioodil november 2016 märts 2017. Analüüs viidi läbi Riigikantselei strateegiabüroo tellimusel ja seda rahastatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014-2020 rakenduskava prioriteetse suuna 12 Haldusvõimekus meetmest 12.2 Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine. Analüüsi algatajad ja koostööpartnerid on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium ja Maaeluministeerium. Täname töö tellijat sisuka koostöö ja edastatud informatsiooni eest. Töö teostamisel osalesid Olavi Grünvald (Finantsakadeemia OÜ), Irje Möldre (EMK), Ülo Kask (Eesti Biokütuste Ühing), Kristel Arukask (EML) ja Iiro Ikonen (Edela-Soome ELY-Keskus). 1.2. Töö teostamisel kasutatud metoodika Töö käigus tuvastati ning täpsustati tõendamiskohustuse täitmise vajadus, võimalused ning sihtgrupid, kellele regulatsioon rakendub. Tõendamismeetmete maksumuse alusel kvantifitseeriti erinevate tõendamiskohustuste rakendamise võimalik majanduslik mõju metsandus- ja 1 https://riigihanked.riik.ee/register/hange/179649 2 Euroopa Komisjoni direktiivi 2016/0382 On the promotion of the use of energy from renewable sources (recast) eelnõu 5 / 67
energeetikasektorile. Seejuures võeti aluseks täna kasutuses olevate sertifitseerimise meetmete maksumused, mis liideti metsandus- ja energiatoodete toodanguühikutele. Analüüside läbiviimisel otsiti eelkõige vastuseid järgmistele küsimustele: Kas täna Eestis kehtivad õigusaktid (metsaseadus jm) on piisavad bioenergia säästliku hankimise või kasutamise tagamise nõuete täitmiseks? Kas on vajalik ja kuidas tõendada sellise puidu säästlikku hankimist või kasutamist, mis pole pärit metsamaa raiest (mittemetsamaa, import, tööstuse jäätmed)? Kui piiravad on KHG säästu nõuded energia tootmisele ja biomasskütuste ekspordile? LULUCF nõuetest (st KHG heide = KHG sidumine) tekkiv mõju: kuidas mõjutab tasakaalu hoidmine ressursi kättesaadavust? Milline mõju võib kaasneda kaskaadkasutuse ja massibilansi süsteemi rakendamisega? Töö käigus viidi läbi intervjuud järgmiste ettevõtete ja asutuste esindajatega: Riigimetsa Majandamise Keskus MTÜ Erametsaliit SA Erametsakeskus Raja KT OÜ AS Graanul Invest AS Eesti Energia OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam Ühinenud Metsaomanikud MTÜ Keskühistu Eramets TÜ Eesti Maaülikool Eesti Biogaasi Assotsiatsioon NEPCon OÜ KeM metsaosakond 1.3. Kokkuvõte olulisest Vastavalt eelnõule laiendatakse Direktiiviga biomasskütustele ressursside säästliku majandamise (artikkel 26 lg 2-6) ja kasvuhoonegaaside heitmete säästmise (Artikkel 26 lg 7) kriteeriume, et eristada biomasskütustest saadavat energiat, mis: o läheb arvesse taastuvenergia eesmärgi täitmisel, o läheb arvesse taastuvenergia tarnekohustuse täitmisel ning o kvalifitseerub taastuvenergia tootmiseks rahalise toetuse saamiseks. Peamised sihtgrupid, kellele tekib mõju seoses direktiivi rakendamisega on: metsaomanikud, sh eelkõige väikemetsaomanikud (Eestis on üle 100 tuhande füüsilisest isikust metsaomanikku keskmise omandiga 6,2ha); energiatootjad, kes kasutavad tahkeid biokütuseid sisendvõimsusega üle 20 MW (Eestis 10 jaama) ja gaasilisi kütuseid üle 0,5 MW (4 jaama Eestis, kuid need kasutavad põllumajanduslikku biomassi); hakke ja pelleti tootjad (vt ptk 3.2). Tänane säästlikkuse tagamise süsteem metsa biomassi kasutamisel Eestis põhineb peamiselt metsaseadusel. Paralleelselt on kasutusel ka vabatahtlikud skeemid, mis on täna tingitud peamiselt eksportturgude (puitpellet ja hakkpuit) nõuetest. Nii on näiteks olulisematest energiapuidu sihtturgudest Suurbritannias kehtestatud riiklikud säästlikkuse nõuded ning Taanis on vastavad nõuded sisse viidud energiatootjate (koostootmisjaamade) liidu poolt. Nendesse riikidesse imporditud biomasskütuse tarneahel peab olema sertifitseeritud tunnustatud skeemiga (SBP, FSC, PEFC). 6 / 67
Biomasskütuste tarbimise kasvuks prognoositakse (EL-i PRIMES mudel) taastuvenergia eesmärkidest lähtuvalt 47% aastaks 2030 võrreldes aastaga 2010 see panustab taastuvenergia 27% suuruse osakaalu saavutamisse üldises energiatarbimises ELis. Energiapuidu osakaal biomasskütuste portfellis mõnevõrra väheneb (2015.a 64%, 2030.a u 50%), kuid tarbimise kasvuks perioodil 2010-2030 eeldataks ikkagi 35%. Seega avarduvad ka Eesti energiapuidu eksportijate võimalused, eeldusel, et suudetakse tõendada toodetud kütuste vastamist säästlikkuse nõuetele. Energiapuidu osakaal Eestis toodetud primaarenergias moodustas 2015.a 15,6% 3 kogu primaarenergia toodangust ning see kasvas perioodil 2008-2015 2,2 korda. Energiapuit on ka oluline ekspordiartikkel aastal 2015 ulatus eksport üle 160 miljoni euro, mis moodustas 1,4% Eesti koguekspordist. Peamine ekspordiartikkel on puitpellet (2015.a 124 miljonit ), millest suurem osa (83%) eksporditi Suurbritanniasse ja Taani. Peamised konkurendid EL-i sees on Läti ja Saksamaa ning suuremad tarnijad väljastpoolt on USA ja Kanada. Seega on Eesti energiapuidu konkurentsipositsioon tugev ning selle hoidmiseks on puitpelletitootjate eestvedamisel levimas ka vabatahtlikud säästlikkuse tõendamise skeemid metsanduses. Metsaseadus vastab täna suuresti Direktiivis metsasele biomassile seatud säästlikkuse nõuetele (Art26 5; vt ka Lisa 6) täiendavalt võib olla vajadus kohandada vääriselupaikade kaitse regulatsiooni, mis täna on erametsaomanikele vabatahtlik. Täna on riigi ja eraomaniku vaheliste lepingutega kaitstud ca 500ha vääriselupaiku 2500 ha-st. Juhul kui riik kompenseeriks sama süsteemiga kõik erametsades asuvad vääriselupaigad, oleks kulu riigile 875 000 eurot aastas (st 350 /ha), täna on see EMK andmetel 160 000 eurot. 4 Isegi juhul, kui metsaseadus vastaks täielikult Direktiivi nõuetele säiliks vajadus vabatahtlike sertifitseerimise skeemide kasutamise järele, kuna on küsitav, kas energiatootjad peamistel eksportturgudel loevad riiklikku regulatsiooni piisavaks. Pealegi on suurim sihtturg, Suurbritannia (58% puitpelletite ekspordist), lahkumas ühendusest. Juba täna pakutakse metsaomanikele rühmasertifitseerimise võimalust, mis on taskukohane ka väikemetsaomanikele. Sertifitseerimise vajaduse laienemine või selle kohustuslikuks muutmine kohalikele energiatootjate (>20MW) poolt kasutatava kütuse osas ei muudaks oluliselt kütuse ja energia hinda või vähendaks metsaomaniku kasumit. Arvestuslikult oleks ka väikemetsaomaniku kulu sertifitseerimisele 1% ligidal või ka oluliselt alla selle (sõltuvalt kui pika perioodi jooksul sertifitseeritakse) metsamaterjali müügituludest. Energiapuidu tarneahela teise lüli st kütusetootjate sertifitseerimise mõju kütusetootjate müügituludele on arvestuslikult veelgi väiksem, moodustades vähem kui 0,1% toodangu müügihinnast. 3 Siia ei ole arvestatud kodumajapidamistes kasutatavat energiapuitu 4 Kuigi õiglasem oleks metsaomanikule saamatajäänud tulu hüvitada, võib riik seadusega jätta kaitsekohustuse metsaomanikule ning saamatajäänud tulu mitte kompenseerida, selliselt juhul tekib eelnevalt arvestatud kulu (st saamatajäänud tulu) metsaomanikul. 7 / 67
Kolmas lüli ehk energiatootjad (soojusliku sisendvõimsusega üle 20MW tahkete biomasskütuste ning üle 0,5MW biogaasi jaamades) kohustuseks on nn massibilansi esitamine (Art27 1), koos kohustusega lasta seda auditeerida. Massibilansi koostamine tooks välja nii biomasskütuste säästlikkuse kui ka KHG säästu aspekti. Liikmesriigid peavad tagama, et ettevõtted esitavad nõudmisel riigile usaldusväärse informatsiooni või luuakse riiklik skeem tarneahela säästlikkuse ja KHG kriteeriumite vastavuse tõendamiseks. Liikmesriigid esitavad Euroopa Komisjonile ettevõtete auditite tulemuste põhjal agregeeritud e-aruande tõestamaks säästlikkuse ja KHG kriteeriumide täitmist. Kuigi massibilansi skeemi ei ole tänaseks veel välja töötatud võib ettevõtetega konsulteerimise tulemusena eeldada, et massibilansi koostamise ja auditeerimise kulu on väike ning sisuliselt ei oma mõju toodetud energia hindadele. Kasvuhoonegaaside säästu nõuded on toodud Direktiivi Artiklis 26 7 ja need kehtiksid uutele jaamadele (alustavad kas 2021 või 2026). Stsenaarium 1 kohaselt kehtestataks KHG 50% vähendamise nõue juba olemasolevatele >20MW puitkütustel energiatootjatele ning >0,5MW elektrilise võimsusega biogaasijaamadele. Energiatootjatel on säästu arvutamiseks võimalik kasutada ka nn vaikeväärtuseid (Direktiivi Lisa VI) või arvutada jaama spetsiifilised väärtused. Direktiivi eelnõus toodud vaikeväärtused ei ole analüüsi koostajate arvestuste kohaselt piiravad võimalikele uutele hakkpuidul töötavatele jaamadele Eestis. Samuti ei peaks need piirama puitpelletite eksporti tänastele peamistele eksportturgudele. Ajavahemikul 2021-2030 tuleb igal Euroopa Liidu liikmesriigil tagada, et LULUCF (maakasutus, maakasutuse muutus, metsandus) sektori kasvuhoonegaaside heide ei ületa süsiniku sidumist riigis tervikuna. Riiklik metsanduse arvestuskava täpsustab metsanduse heitkoguste võrdlustasemed (tähtaeg 31.12.2018), mistõttu seni puudub arvutus, kui suur kogus puitu energia tootmiseks võiks Eesti LULUCF sektori süsiniku sidumisvõimet mõjutada. Täpseid piire raiemahtudele ei saa täna lõpliku metoodika puudumise tõttu välja tuua, alles riikliku metsanduse arvestuskava koostamise järel on kindlamalt teada, kui piiravad on LULUCF nõuded metsandussektorile (vt ptk 3.5.4). Puidu astmelise kasutamise (kaskaadkasutuse) põhimõtte kohaselt kasutatakse puitu esmajärjekorras pikema kasutuseaga toodetes. Küttepuidu ja raidmete kasutust energiatootmisel puidu astmeline kasutus ei piira. Eesmärgiks Euroopa Liidu metsastrateegia 5 kohaselt on tagada metsaressursside kasutamise väiksem keskkonna- ja kliimamõju, suurema lisandväärtusega toodangu valmistamine metsamaterjalist ning parema süsinikutasakaalu saavutamine. Käesoleva uuringu käigus intervjueeritud organisatsioonide ja ettevõtete esindajate sõnul toimub puidu (kaskaad-)kasutus juba täna sõltuvalt turunõudlusest, kuid pigem puudub puidule piisav kasutus pikema kasutuseaga valdkondades (näiteks paberipuit). Kaskaadkasutuse kohustusena sisseviimine takistaks turumehhanismide vaba toimimist ning selle kaudu ressursside optimaalset kasutust ja majanduse arengut. 5 Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks ptk 3.1 http://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2014_2019/documents/agri/dv/com_com%282013%290659_/com_com%282013%290659_et.pdf 8 / 67
Kaskaadkasutuse ranges vormis sisseviimist ei pidanud intervjueeritud osapooled tõenäoliseks ega vajalikuks. Pigem jääb see soovituslikuks ning on toetatud ka kaudsete mehhanismide poolt (näiteks LULUCF reeglid). Liikmesriigi kohustuseks on esitada komisjonile konsolideeritud andmed biomassi säästliku kasutuse ja KHG kokkuhoiu kohta (Art 27 3). Liikmesriik peab ise koguma vastavat informatsiooni massibilansi süsteemi ja selle auditeerimise rakendamise kaudu ettevõtjatelt (Art 27 1). Seega tuleb liikmesriigil üles ehitada informatsiooni kogumise, kontrollimise ja esitamise süsteem. See hõlmab massibilansi metoodika väljatöötamist. Direktiiv ei reguleeri otseselt sellise puidu säästlikku hankimist või kasutamist, mis pole pärit metsamaa raiest (mittemetsamaa, import, tööstuse jäätmed). Samas tuleb energiatootjal tõendada kasutatud toorme päritolu ja säästlikkust. Täna kasutatavad sertifikaadid võimaldavad tõendada näiteks mittemetsamaalt pärit olevat puitu. Sertifikaadid peavad vajadusel olema impordid puidul ja puidutööstustel, kust tuleb energiapuidu tooraine. 9 / 67
2. TAUSTAINFORMATSIOONI KAARDISTAMINE 2.1. Tänased tõendamisskeemid ja nende sihtgrupid Tänane biomasskütuste (bioenergia) säästlikkuse süsteem Eestis põhineb peamiselt metsaseadusel ja vabatahtlikul sertifitseerimisel (vt järgnevat Joonist 1). Joonis 1 Tänane biomasskütuste säästlikkuse tagamise skeem puitkütustest ja biogaasist energia tootmisel R/v lepingud Forest Europe säästev metsamajandus Nõuded puuduvad energia tootmisel Eesti metsapoliitika 1997 Metsanduse arengukava PUIDU IMPORT Vabatahtlikud sertifitseerimise skeemid Metsaseadus alamaktidega PUIT METSAMAALT PUIDUTÖÖSTUSE JÄÄT- MED PUIT KORDUV-KASUTU- SEST PUIT MITTE-METSA- MAALT KÜTUSE- JA ENERGIATOOTJAD ROHTNE BIOMASS Metsa säästva majandamise seireks on Euroopa riikide ministrite poolt Forest Europe raames aastal 2015 kokku lepitud vastavad kriteeriumid ja näitajad (34 kvalitatiivset ja 11 kvantitatiivset, vt Lisa 1) 6. Eestis seiratakse enamust toodud näitajaid, kuid metsanduse arengukavast tulenevate kohustuste täitmisel täna veel mitte nt metsa süsiniku sisaldust, metsa pinnase ja vee seisundit, metsa fragmenteerumist (killustumist, mosaiikideks muutumist) ja degradeerumist, mittepuidulisi tooteid ja teenuseid, ohustatud liike, levinumaid metsalinnuliike, surnud puiduga seotud elurikkust, töötervishoidu ja -ohutust metsanduses. Rohtse biomassi säästlikkuse nõuded on toodud küll biomasskütuste säästlikkuse reguleerimise määruses 7, mis kehtib vedelatele transportkütustele, kuid tahkete ja gaasiliste biomassi kütuste säästlikkuse tagamist täna Eestis otseselt ei reguleerita. Samas ei ole EL-i poolt toetatavate pärandkoosluste hooldamise käigus kogutud biomassi kasutamine bioenergia tootmi- 6 Forest Europe 7th Ministerial Conference Madrid Ministerial Declaration 25 years together promoting Sustainable Forest Management in Europe ja lisas 1 toodud kriteeriumidest UPDATED PAN-EUROPEAN INDICATORS FOR SUSTAI- NABLE FOREST MANAGEMENT lk 5-8 http://foresteurope.org/wp-content/uploads/2016/11/commitments_all.pdf 7 Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/122122016027 10 / 67
sel täna vastuolus säästlikkuse kriteeriumitega. Poollooduslike koosluste hooldamisel on aluseks Euroopa Nõukogu määrus nr 1698/2005 8. Nimetatud määruse alusel on lubatud poollooduslikelt kooslustelt kogutud biomassi kasutada energiamajanduses. Näiteks Lihula katlamaja kasutab kütteks Matsalu Rahvuspargi territooriumilt kogutud luhaheina (kuni 1000 tonni aastas). Metsa biomassi säästlikkuse vabatahtlik tõendamine toimub täna biomasskütuste tarneahela peamiste lülide sertifitseerimise kaudu: Metsade sertifitseerimine; Kütusetootjate (tarneahela) sertifitseerimine. Sisuliselt katab nendel tasanditel säästlikkuse tõendamine vastavate sertifikaatidega kogu tarneahela kuni bioenergia tootjani (katlamajad, koostootmisjaamad, elektrijaamad, kus toimub koospõletamine). Täna ei ole Eesti energiatootjad seadnud nõudeid biomassi kütuste säästlikkusele ehk ei nõua vastavaid sertifikaate. Vabatahtlikud skeemid on juurutatud peamiselt Lääne-Euroopa suurte energiafirmade nõudmisel nendele eksporditud hakkpuit ja puitpellet peavad omama kütuse tootmiseks kasutatud puidu säästlikkust tõendavat sertifikaati. Metsade sertifitseerimine Metsa majandamise sertifitseerimiseks Eestis on täna kaks standardit: FSC (Forest Stewardship Council) 9 ; PEFC (Programme for the Endorsement of Forest Certification). Mõlemad standardid on Eesti oludesse kohandatud 10 ning metsaomanikel on võimalus liituda nii individuaalselt kui ka rühma (grupi) kaudu. Eesti riigimetsast on 100 % sertifitseeritud mõlema standardiga. Mõlema sertifikaadiga kaetud metsamaa pindala kokku on 2017.a alguse seisuga üle miljoni hektari (vt järgnevat tabelit). Tabel 1 PEFC ja FSC sertifikaadiga metsamaa pindalad 2017.a alguses, tuhat ha Riigimets Eramets KOKKU PEFC 940 234 1 174 FSC 1 311* 59 1 370 Allikas: EML; sh on ka poollooduslikke kooslusi; Erametsamaast on sertifitseeritud hinnanguliselt 20-25% ja võib eeldada, et suurema osa pinnast annavad juriidilistest isikutest suured metsaomanikud. Sertifitseerimise põhjuseks on täna eksportturgude nõuded, eelkõige puit kütustele. Metsaomaniku eeliseks on laiemad realiseerimisvõimalused ja mõningal juhul ka kõrgem hind (0,5-2 /tm). Metsamajandamise sertifitseerimise põhimõtted PEFC näitel Metsaomanikel on võimalus lasta oma metsakinnistuid sertifitseerida individuaalselt või läbi grupisertifikaadi. 8 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/txt/pdf/?uri=celex:32005r1698&from=et 9 Eesti FSC metsamajandamise standardi eelnõu avalikustamine kestab 25. märtsini 2017 https://ee.fsc.org/ee-ee/fsc-sertifitseerimine/metsamajandamine/standardikoostamine/standardi-avalikustamine 10 Eestis on ettevalmistamisel uuendatud FSC standard ehk riiklik metsamajandamise standard. 11 / 67
Individuaalse sertifitseerimise puhul suhtleb metsaomanik otse sertifitseerimisettevõttega ning kogu auditeerimise ning järelevalve protsess käib läbi sertifitseerimisettevõtte. Grupisertifikaadi korral osalevad metsaomanikud sertifitseerimises organisatsiooni kaudu (n metsaühistu), sõltumata omanike metsaomandite asukohast. Organisatsioon taotleb sertifikaati ning esindab metsaomanikke sertifitseerimisprotsessis. Auditeerimise ning järelvaleve protsess käib läbi grupisertifikaadi haldaja. Metsaomaniku kohustused (täiendavad tegevused lisaks metsaseaduse täitmisele). Seire: alltöövõtjate kontrollimine (tööohutus, absorbendid, tulekustutid jmt) ja tööde seire, istutus, metsade seisundi ja kahjustuste seiramine, ulukikahjud, tormikahjud, raiete aegne ja raiete järgne seire, pinnasekahjustused, kraavide ja teede olukord, raiutud puidu kogus ja raiete pindala, uuenduste pindala, prügi; Koolitustest osavõtmine ja töötajate koolitamine; Andmete esitamine rühma haldajale või sertifitseerivale organisatsioonile; Audititel ja sisekontrollidel osalemine; Metsamajandamiskavade olemasolu (Metsabüroo näitel kava koostamise eest täiendavalt tasu ei küsita, kuna metsas tehakse see töö nii või teisiti ära). Kuna enamustel juhtudel käib kas metsaomanik ise või siis näiteks metsameister enne raiet, raie ajal ning peale raiet nii või teisiti lanke üle vaatamas, siis seire ei ole metsaomanike jaoks suureks täiendavaks tööjõu kuluks. Aega kulub nn bürokraatiale, kui metsameister või metsaomanik peab täitma seirelehe. Tööjõu kulu Metsaomaniku tööjõukulu audititele on olenevalt metsaomanikust keskmiselt 2-3 tööpäeva. Mida suurem metsaomanik seda suurem on ka kontrollitava metsamaa pindala ning tööde maht ning kontrollide arv tema metsamaal. PEFC puhul lähtutakse põhimõttest, et mida suurem metsaomanik, seda tihedamini teostatakse rühma siseseid kontrolle. Näiteks kuni 1000 ha metsaomanikku kontrollitakse sisemiselt üks kord viie aasta jooksul, kuid üle 10 000 ha suurust metsaomanikku kuni kolm korda viie aasta jooksul. Lisaks tuleb metsaomanikul sisse viia mõned täiendavad tegevused seire, koolitustest osavõtmise, töötajate koolitamise ning muude tegevuste näol, mis on vajalikud standardi nõuete täitmiseks, mis võtavad aastas aega7-21 tööpäeva. Kolm peamist PEFC rühmasertifikaati Eestis: 1. Erametsaliit (EML): hinnastamine vastavalt metsa pindalale, liige tuleb olla vähemalt 5a; 2. Keskühistu Eramets: metsaomanik maksab raie mahult (0,5 /tm), sellelt puidu osalt, mille eest saab kõrgemat hinda; 3. Valga Puu AS 11 : sertifitseerimine on arvestatud raie korraldamise tasu sisse. FSC standardi täitmine on väikemetsa omanikule keeruline eelkõige kahe nõude täitmise osas: Raie maht ei tohi ületada metsa juurdekasvu; 10% metsamaast tuleb hoida raiest puutumata. 11 Ettevõte pakub ka FSC rühmasertifikaati; 12 / 67
Nimetatud nõuete täitmine on lihtsam sertifitseerimisel grupiga liitudes. Lisaks on grupiga liitudes sertifikaadi maksumus väikeomanikule odavam ning toob üksikisikule kaasa ka vähem bürokraatiat. Kütusetootja (tarneahela) sertifitseerimine Kütusetootjate ja nende tarneahela sertifitseerimiseks lisandub SBP (Sustainable Biomass Partnership) sertifikaat. Suurte energeetikafirmade loodud süsteemi kasutatakse puitkütuste (peamiselt puitpelleti ja hakke) päritolu ja säästlikkuse tõendamiseks. SBP süsteem koosneb 6 standardist 12 ja protsessidest ettevõtte vastavuse tõendamiseks puitbiomassiga seotud õiguslike, regulatiivsete ja säästlikkuse nõuetega. 2016.a lõpuks oli väljastatud 74 SBP sertifikaati 14 riigis ning 60 taotlust on veel sertifitseerimisprotsessis. Eestis on teadaolevalt 3 SBP sertifitseeritud ettevõtet ja 1 sertifitseerimise taotlus menetluses. SBP raamistik garanteerib lisaks muule ka energia ja kasvuhoonegaaside andmete edasiandmise läbi tarneahela kuni lõpptarbijani, aidates sellega kaasa riigi KHG vähendamise eesmärkide saavutamisele ja vastavale arvepidamisele. SBP sertifikaadi keskmine maksumus NEPCon OÜ andmetel: Puitgraanuli (puitpelleti) tonni kohta 8 senti Hakkpuidu tonni kohta 6 senti. Kütusetootjate tarneahelale tehakse ka FSC ja PEFC sertifikaate: näiteks Eesti ühe suurema hakketootja kulu FSC sertifikaadi hoidmisele on ligikaudu 2000 aastas ehk alla 0,1 sendi tihumeetri kohta. Näiteks BM Trada Eesti OÜ-l on energiasektoris 9 klienti (puitpelleti ja hakke tootjad), kellele on tehtud kas FSC või PEFC sertifikaat. Teine suurem sertifitseerija on NEPCon OÜ, kellel on käsil näiteks Graanul Invest AS-i graanulitehaste sertifitseerimine SBP süsteemiga. Tarneahela sertifikaadi korral peab ka puit pärinema sertifitseeritud alalt st kraavikallastelt jm taolised kohtadelt, mis ei ole metsamaana kirjas ei ole võimalik müüa sertifitseeritud materjali. Mittemetsamaalt pärinevat puitu on võimalik müüa koos sertifitseeritud aladelt saadud puiduga, kui tõendatakse maaomaniku kirjalike materjalide alusel puidu päritolu ja kogus. Seega on täna paralleelselt kasutuses nii riiklik kui ka vabatahtlik metsade säästva majandamise tagamise süsteemid. Vabatahtlike süsteemide osas on seejuures loodud võimalus liituda grupisertifikaadiga, mis peaks olema taskukohasem alternatiiv väikemetsa omanikele. 2.2. Sektori ülevaade 2.2.1. Metsaressurss ja selle kasutamine Eestis Puiduressursi omandistruktuur Eesti kasvava metsa tagavara on ligikaudu pool miljardit tihumeetrit (kuupmeetrit), millest rohkem kui poole (55%) moodustavad okaspuu metsad (vt järgnevat tabelit). Metsa tagavara on perioodil 2000-2014 Keskkonnaagentuuri andmetel kasvanud ligikaudu 23 miljoni tihumeetri (4,8%) ning metsamaa pindala 31 tuhande hektari (1,4%) võrra. 12 Biomassi päritolu, vastavus, sertifitseerimise ja sertifitseerimisorganisatsioonide nõuded, tarneahel, andmete kogumine ja suhtlus andmetega seoses, energia ja süsiniku tasakaalu arvutamine. 13 / 67
188 193 196 1000' HA 207 245 292 346 835 788 817 795 806 766 789 766 806 757 849 746 745 926 Tabel 2 Metsamaa pindala ja tagavara omandikategooriate järgi, 2014 1000 ha % 1000 m 3 % m3/ha Eesti metsatagavara Kokku 2 274 100% 483 014 100% 212 sh okaspuud 1 139 50% 267 771 55% 235 Riigimets Kokku 926 100% 210 048 100% 227 sh okaspuud 605 65% 141 451 67% 234 Muud omanikud Kokku 1 347 100% 272 966 100% 203 sh okaspuud 534 40% 126 320 46% 237 Allikas: Keskkonnaagentuur Riigile kuuluv metsamaa moodustas 2014.a 40,7% kogu metsamaa pindalast ning 43,5% kogu kasvava metsa tagavarast. Riigile kuuluvas metsas on oluliselt suurem okaspuu (kuusk, mänd) metsade osakaal. Riigimetsa Majandamise Keskus AS-i metsadest oli 2015.a 18,7% metsadest rangelt kaitstud ning 20,6% moodustasid majandustegevuse piirangutega metsad. Muude omanike metsadest 177 tuhat hektarit moodustas aastal 2014 reformimata riigimaa (2005.a 379 tuhat ha). Selle kategooria vähenemise arvelt on suurenenud nii riigi- kui ka erametsade pindala (vt järgnevat joonist). Joonis 2 Metsamaa jaotus omandi vormiti aastail 2005 2014 Riigimets Füüsilise isiku Juriidilise isiku 2005 2006 2007 2008 2010 2012 2014 Allikas: Keskkonnaagentuur Jooniselt 2 on näha, et erametsade osas on suurenenud oluliselt juriidiliste isikute metsade pindala. Juriidiliste isikute (kokku 5752) metsamaa keskmine suurus oli 65ha, kuid 76,3% metsamaast kuulus isikutele (93 omanikku), kelle metsamaa suurus oli üle 500ha ning selle grupi metsaomaniku metsamaa keskmine suurus oli 3100ha (vaata ka Lisa 4). Füüsilistest isikutes omanike (107 170 omanikku 2015.a) metsamaa keskmine suurus oli 6,5ha ning 81% (87,3 tuhat) omanike metsamaa pindala jäi alla 10ha. Füüsilisest isikutest metsaomanike arv kasvas perioodil 2010-2014 oluliselt, aastal 2010 oli füüsilisest isikutest metsaomanikke 93 271, seetõttu on ka keskmine metsaomandi suurus langenud (2010.a 8ha). Suurenenud on aga metsaühistute liikmete arv. Kui aastal 2010 moodustas ühistusse kuuluvate metsaomanike metsamaa pindala 10% kogu füüsiliste isikute metsamaast, siis aastal 2015 oli see näitaja 23%. 14 / 67
MLN TM Metsaressursi kasutamine Raiemahud on Eestis suurema kindlusega mõõdetud riigimetsades. Erametsade raie statistika kohta täpsed andmed puuduvad, kuna infot kogutakse kas metsateatiste põhjal või hinnangute kaudu. Järgneval joonisel on näidatud uuendusraie intensiivsusi riigi ja erametsades, kusjuures erametsade andmed on saadud statistilise metsa inventariseerimise (SMI) andmete põhjal. Joonis 3 Raiemaht riigi- ja erametsades aastatel 2001 2015*, SMI ja RMK andmed 10,0 9,0 8,0 7,0 6,0 5,0 4,0 3,0 2,0 1,0 0,0 9,2 8,6 7,1 6,4 6,2 6,0 5,4 4,5 4,7 4,1 3,3 3,2 2,7 2,8 4,3 3,6 3,8 3,8 3,9 3,3 2,8 2,9 2,9 3,0 2,5 2,3 2,6 2,5 2,6 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 RMK Eramets Allikas: Keskkonnaagentuur; * 2015.a SMI raiete andmed puuduvad; Lisas 3 toodud puidubilansist on näha, et 300 tuhat tihumeetrit puitu raiuti ka mitte metsamaalt koguti peamiselt energeetilise otstarbega puitu. Imporditud puiduallikatest (2,83 mln tm (m 3 )) moodustasid valdavalt töödeldud puit (sh paber ja tselluloos). Koos korduvkasutusest ja impordist saadava puiduga võiks otse puidu allikatest saadava potentsiaalseks energiapuidu mahuks hinnata ligikaudu 4,4 miljonit tihumeetrit (vt järgnevat joonist). Energiapuidu sisendiks läheb otse puidu allikatest arvestuslikult 3,9 miljonit tihumeetrit, lisaks veel ligikaudu 3,2 miljonit tihumeetrit puidutööstuse jääke. Järgneval joonisel on näha puidubilansist välja võetud arvestusliku energiapuidu osa 13. 13 Kuna tegemist on väljavõttega kogu puidubilansist, siis ei pea ka erinevate tulpade kogusummad võrsed olema (nt energiaks võidakse kasutatakse ka paberipuitu); 15 / 67
Joonis 4 Energiapuit Eesti puidubilansis 2015 aastal, tihumeetrit KÜTTE POTENTSIAALIGA PUIT KÜTUSTE TOOTMINE ENERGIAKS TARBIMINE Küttepuidu raie Väljastpoolt metsamaad 600 000 Raiejäätmed ja raidmed 580 000 Okaspuu küttepuit 884 000 Tööstused: Eesti energeetika Lehtpuu küttepuit 1 508 000 saepuru, puiduhake, jäätmed tööstuslikud tarbijad 2 303 000 KOKKU RAIE 3 572 000 lõpptarbimine 2 303 000 Korduvkasutus 3 188 100 EESTI TARBIMINE 4 606 000 Ehitus- ja lammutusjäätmed 20 000 ENERGEETIKA Pakendijäätmed 29 000 3 930 000 halud, notid 1 700 000 Eksport Muud puidujäätmed 20 000 puitbrikett 47 000 küttepuit 287 000 KORDUVKASUTUS KOKKU 69 000 puiduhake 1 900 000 okaspuu laastud ja pilpad 262 000 Import puidujäätmed 1 100 000 lehtpuu laastud ja pilpad 8 000 küttepuit 6 300 puidugraanulid 2 367 000 puitgraanulid 1 941 000 okaspuu laastud ja pilpad 33 000 puusüsi 4 100 puitbrikett 3 500 lehtpuu laastud ja pilpad 12 000 KOKKU 7 118 100 saepuru 400 puitgraanulid 38 000 puidujäätmed 3 700 puitbrikett 6 300 puusüsi 16 000 saepuru 18 000 KOKKU EKSPORT 2 521 600 puidujäätmed 50 000 KOKKU KASUTAMINE 7 127 600 puusüsi 13 000 KOKKU IMPORT 176 600 KOKKU 3 817 600 Allikas: Puidubilanss-2015, EMPL Raiejäätmetest läheb kasutusse arvestuslikult 0,58 miljonit tihumeetrit puitu, mis teeb kogu raiemahust (10,3mln m 3 ) 5,6%. Keskmiselt jääb raiejäätmete osakaaluks raies 15-20% juurde, suurema osa raidmete väljatoomine pole kas majanduslikult mõttekas või on see metsaseadusega keelatud. Toodetud energiapuidust (7,1 mln tm) 4,6 miljonit tm (65%) kasutatakse siseriiklikult energia tootmiseks. Ekspordi sortimendis leiavad laastud ja pilpad (270 tuh tm, nimetatud ka tselluloosihake) teadaolevalt kasutust siiski peamiselt paberitööstuses. Suurim ekspordi artikkel (77% ekspordist) on puitgraanulid (e puitpelletid), küttepuit järgneb 11,4% osakaaluga. Kokkuvõttes saab välja tuua, et ligikaudu pool (laaste ja pilpaid arvestamata 49,3%) Eestis toodetud (sh imporditud ja töödeldud) puiduressursist leiab kasutust energeetikas. Puitkütuste hinnad Puitkütuste hinna muutustest Eesti turul annab ülevaate järgnev joonis. 16 / 67
Joonis 5 Ettevõtetes tarbitud kütuse ja energia keskmine maksumus 30,0 25,0 24,0 21,8 24,3 24,2 25,6 23,8 26,7 25,1 20,0 15,0 10,0 10,0 12,4 12,5 13,0 15,8 12,4 11,6 11,2 5,0 0,0 9,7 8,1 9,0 8,2 6,0 7,0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Küttepuud, eurot/tm Puiduhake, eurot/m³ Puidujäätmed, eurot/m³ Allikas: Statistikaamet; Kõige stabiilsema hinnatasemega olid küttepuud, mille hind aastal 2015 oli kõigest 4,7% kõrgem kui 2008.a. Samas võrdluses kasvas hakkpuidu hind 12,6%, puitjäätmete hind tõusis tervelt 36%. Puitgraanulite keskmiseks hinnaks ekspordistatistika järgi oli aastal 2015 140,2 /tonn, mis on 30,6% kõrgem kui 2009.a keskmine, kuid võrreldes aastaga 2014 hind langes (-4,2%). 2.2.2. Eesti puidust biomasskütuste väliskaubandus Energeetikas kasutatavate biomasskütuste tootmismahud tihumeetrites on toodud puidubilansis (vt Joonis 4), sealt on näha ka energiapuidu import ja eksport. Energiapuidu ekspordis omab domineerivat positsiooni graanul, mille osakaal küttepuidu 14 ekspordis kasvas aastal 2015 75,6 protsendini st 124 miljoni euroni (vt järgnevat joonist). Muud olulisemad kaubagrupid on laastud ja pilpad 15 (21 miljonit ) ning halud jm küttepuit (18 miljonit ). 14 Sinna on arvestatud ka laastud ja pilpad, mis teadaolevalt leiavad kasutust ka (peamiselt) tselluloosi- ja paberitööstuses; 15 Siia sisse võib minna ka hakkpuit; Hake ei ole eraldi ekspordi ja impordi statistikas välja toodav, kuid intervjueeritud ettevõtted ekspordivad haket Taani ja Rootsi ning tulevikus hakke ekspordi vajadus kasvab (nt Kopenhaagenis on rajamisel uus koostootmisjaam vajadusega 2,4 mln t haket, mida varustatakse meritsi importhakkega) 17 / 67
MLN Joonis 6 Eesti puitkütuste eksport ning graanulite osakaal ekspordis 2008-2015 180,0 160,0 140,0 120,0 100,0 80,0 60,0 40,0 20,0 0,0 75,6% 61,1% 58,7% 60,6% 163,8 64,3% 68,9% 51,6% 45,7% 138,2 136,1 93,6 87,7 82,2 72,0 62,2 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Puitkütuste eksport, mln sh graanuli osakaal, % 80,0% 70,0% 60,0% 50,0% 40,0% 30,0% 20,0% 10,0% 0,0% Allikas: Statistikaamet; Energiapuidu eksport on viimase 7 aastaga rohkem kui kahekordistunud ning moodustas Eesti koguekspordist 2015.a 1,4% 16 (2008.a 0,9%). Puittoodete ekspordi juures tuleb aga arvestada seda, et kogu väärtusahel asub Eestis ning ekspordi summa läheb suures osas kohalikku lisandväärtusesse ja SKP sse 17. Eesti graanulite suuremad eksportriigid on Taani ja Suurbritannia, kes võtsid 2015.a 83% kogu ekspordist (vt järgnevat joonist). Joonis 7 Puitgraanulite ja küttepuidu ekspordiriigid 2015.a. Puitgraanulite eksport (123,8 mln ) Küttepuidu eksport (18,1 mln ) Allikas: Statistikaamet; 16 Eesti eksport oli 2015.a 11,5 miljardit eurot (2008.a 8,5 miljardit eurot); 17 Toodete väärtuses on siiski ka imporditud komponente nagu masinate kütus, tootmisseadmed jm, mis ei kuulu kohaliku lisandväärtuse sisse; SKP = sisemajanduse koguprodukt. 18 / 67
tuh TOE Jooniselt on näha, et küttepuidu (halud jm) ekspordi sihtturg oli laiem: kaks suuremat turgu olid Norra ja Saksamaa kokku 45% kogu ekspordist. Energiapuidu import oli 2015.a suhteliselt väike st 6,4 miljonit eurot. Energiapuit on seega Eesti jaoks tähtis ja kasvav ekspordiartikkel, mistõttu võivad Biomassi kütuste turgu mõjutavad EL-i regulatsioonid omada olulist mõju Eesti majandusele. 2.3. Euroopa Liidu turg 2.3.1. Biomasskütuste turg Euroopas Tarbimine Euroopa Liidu biomasskütuste 18 (sh olmeprügist valmistatud kütus) tarbimine ulatus 2014. aastal 129 mln toe 19 -i, mis moodustas 64% EL-i taastuvenergia tarbimisest (2006.a 68%) 20. Biomasskütuste tarbimine kasvas alates 2006. aastast keskmiselt 5% aastas, kuid 2014. aastal võrreldes eelnenud aastaga tarbimine ei kasvanud. Suurema osakaalu biomasskütustest moodustavad nn tahked biomasskütused, milles peamine osa on puitkütustel (vt järgnevat joonist). Joonis 8 Biomasskütuste tarbimine Euroopa Liidus 2006-2014 140 000 120 000 100 000 80 000 60 000 40 000 20 000 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Tahked biomasskütused Biogaas Olmeprügi (taastuv) Vedelad biokütused Allikas: Eurostat; 1 toe tonne of oil equivalent, 1 toe = 11,63 MWh = 42 GJ. Tahkete biomasskütuste kasv vaadeldud perioodil oli aga võrreldes teiste kütuseliikidega aeglasem (keskmiselt 3,1% aastas). Kiiremat kasvu (16,5% aastas) näitas biogaas, mille osakaal segmendis tõusis 11,6%-ni (2006.a 5,0%). Tahkete biomasskütuste suurimad tarbijad on Saksamaa, Prantsusmaa ja Rootsi, kes moodustasid aastal 2014 kolmandiku kogu EL-i tarbimisest (vt järgnev joonis). Puitpelletite tarbimine oli EL-is arvestuslikult 5 800 tuhat toe-d (ca 14,1 miljonit tonni) ehk 6,5% kogu tarbitud tahketest biomasskütustest. 18 Ingl k. Biomass and renewable waste 19 Tonne of oil equivalent (ingl.k); 20 8,0% EL-i kogu energiatarbimisest aastal 2014. 19 / 67
Joonis 9 Tahkete biomasskütuste suuremad tarbijad EL-is aastal 2014 Saksamaa 13% Prantsusmaa 36% 10% Rootsi 6% 7% 9% 9% 10% Soome Itaalia Poola Hispaania Muud Allikas: Eurostat; Kui tahkete biomasskütuste tarbimine on jaotunud suhteliselt ühtlaselt EL-i riikide vahel, siis biogaasi tarbimisest moodustab Saksamaa tarbimine ligikaudu 50% kogu EL-i tarbimisest. Koos Suurbritannia (14%) ja Itaaliaga (13%) oli nimetatud kolme riigi tarbimine 2014.a üle kolmveerandi (77%) kogu EL-i biogaasi tarbimisest. Biomasskütuseid kasutatakse peamiselt (73% 2014a) soojuse tootmiseks, vähem elektri tootmisel (14%) ja transpordis (13%). Euroopa Liidu bioenergia toodangust annavad kodumajapidamiste küttepuud 27 %, väiksed jaamad tahkel biomasskütusel 14 %, hake >1MW jaamades 22 % ja pelletid 6 %. Aastal 2015 toodeti pelletit 14 mln t ja tarbiti 20 mln t 21, võrdluseks - haket kasutati 2013. aastal Euroopa Liidus 51 mln t. Euroopa Liidus on kogutud andmed 3019 >1MW hakkpuidul jaama kohta 22, sh 2/3 soojuse tootjad ja ainult 1% elektrijaamad. 60 % jaamades asuvad Austrias, Saksamaal, Prantsusmaal, Soomes ja Rootsis. Eesti on haket kasutavate jaamade arvult kuuendal kohal (vt järgnevat joonist). 21 AEBIOM Statistical Report 2016 Key Findings http://biomassmagazine.com/articles/13837/european-biomass-association-releases-2016-bioenergy-outlook 22 Biomass Availability and Sustainability Information System 2015 European Wood Chips Plants Country Analysis http://www.basisbioenergy.eu/fileadmin/basis/d3.6_global_country analysis_version2.pdf 20 / 67
Joonis 10 Haket kasutavad >1MW jaamade arv Euroopa Liidu liikmesriikides. Allikas: AEBIOM; Lühendid: E elektrijaam, CHP koostootmisjaam, H katlamaja; Samas on suurimad hakke tarbijad Saksamaa (> 14 mln odt/a), Soome (9 mln odt/a), Rootsi, Prantsusmaa ja Austria. Kuigi Prantsusmaal ja Austrias on rohkem jaamu on Soomes ja Rootsis jaamad suurema võimsusega tarbides rohkem kütust. Euroopa Liidus on keskmine võimsus (kütuse alusel) hakkel töötaval katlamajal 5,7 MW, koostootmisjaamadel 30,5 MW ja elektrijaamal 32,3 MW. Austrias paiknevad biomassil koostootmisjaamad peamiselt suurte puidutööstusettevõtete juures. Taani importis aastal 2012 kolmandiku vaja minevast hakkpuidust (6000 TJ) ja üle 90 % pelletist, kokku toodeti Taanis puidust energiat 85 000 TJ ehk 23,6 TWh (võrdluseks Eestis 8 TWh). Puitkütuste import Euroopa Liidu riigid impordivad väljastpoolt ühendust puitkütuseid peamiselt puitpelletina (vt järgnevat joonist). 21 / 67
mln Joonis 11 Puitkütuste import Euroopa Liitu aastal 2015 1200 1000 800 600 400 855 933 1156 200 0 119 82,8 123 92,0 113 72,0 2013 2014 2015 Küttepuud Pellet Muu puit Allikas: Eurostat; Kui teiste puitkütuste import on püsinud viimased kolm aastat (2012-2015) ühel tasemel, siis puitpelleti import on järk-järgult kasvanud import väljastpoolt on kasvanud 4,4 miljonilt tonnilt aastal 2012 7,2 miljoni tonnini 23 aastal 2015. Koos sisekaubandusega oli EL-i riikide summaarne puitpelleti import 2015.a ligikaudu 2,1 miljardit eurot ning küttepuude import 308 miljonit eurot (vt Lisa 2). Seejuures moodustas Suurbritannia puitpelleti import ligikaudu poole EL-i riikide vastavast impordist, järgnesid Itaalia (14%), Taani (13%) ja Belgia (7%). Seega andsid 4 suuremat importijat 84% kogu mahust. Puitpelleti eksport EL-ist välja on marginaalne (39 miljonit 2015a) Itaalia on omakorda suurim küttepuude (halud) importija, võttes ligikaudu neljandiku (24%) EL-i riikide küttepuude impordist. Järgnevad Saksamaa, Austria ja Belgia. Väljastpoolt EL-i tuuakse küttepuid peamiselt sisse Bosnia ja Hertsegoviinast (40%) ning Ukrainast (30%). Väljastpoolt EL-i imporditud puitpelletist läheb ligikaudu 70% Suurbritanniasse. Suur väljastpoolt ühendust importija on ka Belgia. Päritoluriikidega on juhtimas USA (64%) ja Kanada (20%), kellele järgneb Venemaa (9%) seega on suur osa puitpelleti impordist (93%) kontsentreerunud kõigest kolme tarnija kätte. 23 See tähendab ligikaudu 3,0 miljonit TOE d 2014.a 2,7 mln TOE d; 22 / 67
Joonis 12 Puitpelleti peamised importriigid väljastpoolt EL-i 2015.a, miljonit 101 229 16 18 21 744 USA Kanada Venemaa Bosnia ja Herzegovina Ukraina Valgevene Allikas: Eurostat; Puitpelleti kogutarbimine EL-is oli arvestuslikult 14,1 miljonit tonni, millest 46% moodustas import. Puitpelleti tarbitud kogus nafta ekvivalendis oli 5,8 miljonit toe-d ja moodustas 6,5% kogu tarbitud tahketest biomasskütustest aastal 2014 seega: 1. moodustavad puitpelletid täna veel väikese osa kogu kütusena tarbitavast puidust ning 2. valdav osa toodetud puitkütustest (halud, hakkpuit jm) tarbitakse siseriiklikult. Hinnad Väliskaubanduse statistika mahtude ja maksumuste põhjal on võimalik leida kaubeldava energiapuidu keskmised maksumused. Eurostat i andmete põhjal toome ära küttepuidu ja puitpelleti maksumused (a) EL-i väljastpoolt imporditud, (b) ühenduse siseselt kaubeldud ning (c) Eestist eksporditud puitkütuste hindade osas (vt järgmist tabelit). Tabel 3 Puitkütuste väliskaubanduse hinnad, /tonn 2012 2013 2014 2015 Küttepuit EL import väljast 66 69 69 68 EL sisekaubandus 67 66 67 69 Eesti eksport EL-i 60 50 58 51 Puitpellet EL import väljast 144 140 143 161 EL sisekaubandus 152 162 165 156 Eesti eksport EL-i 132 143 146 140 Allikas: Eurostat; Tabelist on näha, et Eestist eksporditud puitkütuste hinnad olid nii küttepuidu (halud, hakkpuit, laastud/pilpad) kui ka puitpelleti ekspordil mõnevõrra madalamad, kui kauplemishinnad keskmiselt. See võib olla osaliselt seotud madalama kvaliteediga (nt. tööstuslik puitpellet) nomenklatuuri ekspordiga aga ka muude asjaoludega. 23 / 67
tuh TOE 2.3.2. Bioenergia tarbimise prognoos Bioenergia tarbimise prognoosimiseks EL-is kasutatakse nn PRIMES mudelit. Tuleviku tarbimise modelleerimine viidi läbi seoses 2030 kliima ja energiapoliitika planeerimisega. Sellega seoses seati Euroopa Nõukogu poolt aastaks 2030 järgmised eesmärgid: i. Vähendada EL-i KHG emissiooni 40% võrra võrreldes aastaga 1990; ii. Taastuvenergia osakaal EL-is tõsta vähemalt 27%-ni; iii. Tõsta energia efektiivsust vähemalt 27%. Prognoosi kohaselt toimub perioodil 2015-2020 kiire tarbimise kasv, so 27% võrra. Sellele järgneva viie aasta jooksul on kasv kõigest 4% ning perioodil 2025-2030 ei ole enam kasvu prognoositud. Joonis 13 EL-i biomasskütuste tarbimine ja tarbimise prognoos 200 000 180 000 160 000 140 000 120 000 100 000 80 000 60 000 40 000 20 000 0 86 000 125 000 Allikas: Eurostat; Direktiiv 2016/0382 seletuskiri; 139 000 176 530 183 591 183 591 2005 2010 2015 2020 2025 2030 PRIMES prognoos Eurostat'i andmed Kasvu seiskumise põhjuseks peetakse energiatõhususe meetmete rakendumist ning selle tulemusena energianõudluse üldist vähenemist, aga ka teiste taastuvkütuste konkurentsivõime kasvu. Juhul kui EL-i energiatootmise efektiivsuse eesmärgiks seada 30% (27% asemel), siis tooks see kaasa biomasskütuste tarbimise vähenemise 2% võrra perioodil 2020-2030. Bioenergia osakaaluks 2030. aasta kogu energiatarbimises eeldatakse 12-13% (8% 2014.a). Seega moodustavad biomasskütused vähem kui poole kogu tarbitavast taastuvenergiast (2014.a 64%). UNECE 24 poolt koostatud Euroopa metsandussektori ülevaates (European Forest Sector Outlook Study II) prognoositakse energiapuidu so tahkete biomasskütuste peamine komponent (vt Joonis 8) tarbimise kasvuks ajavahemikul 2010-2030 ligikaudu 35%. Tarbimine riikide lõikes on toodud aruande Lisas 5. Seda on mõnevõrra vähem kui EL-i PRIMES mudeliga koostatud kogu biomasskütuste tarbimise prognoos samaks ajavahemikust (47%; vt Joonis 13). 24 United Nations Economic Commission for Europe; 24 / 67
Arvestades biomasskütuste tarbimise eeldatavat kiiret kasvu lähiaastatel, on puitpelleti ja ka hakkepuidu ekspordil hea kasvupotentsiaal. 2.3.3. Meetmed peamistel turgudel Biomassi päritolu ja säästlikkuse tõendamiskohustus on täna sisse viidud ainult mõningates Euroopa Liidu liikmesriikides: Suurbritannia, Taani, Belgia ja Holland ning kaalumisel on see Itaalias. Need on riigid, kus metsaressurss on suhteliselt väike ning nad on ühed suuremad puitgraanulite importijad (vt Holland). Teeme järgnevalt lühikese ülevaate Suurbritannia, Taani ja Belgia, aga ka Soome ja Rootsi energiapuidu säästlikkuse süsteemidest. Suurbritannia Tabel 4 Suurbritannia metsasektori andmed Näitaja Ühik 2010 2020 2030 Metsa pindala tuh ha 2 881 2 953 3 025 Metsavaru mln m 3 418 477 530 Metsa keskmine ha tagavara m 3 /ha 173 192 207 Aastane juurdekasv mln m 3 /a 18,1 18,6 19,0 Raiemaht aastas mln m 3 /a 12,2 13,0 13,7 Energiapuidu nõudlus mln m 3 /a 11,7 15,7 Allikas: UNECE 25 ; Metsaraieks on vajalik raieluba, koos uuendamise kohustusega seal kus seda peetakse vajalikuks. Suurbritannia Metsanduse Standard (UKFS 26 ) sätestab jätkusuutliku metsamajandamise nõuded, hõlmates kogu metsa elutsüklit. UKFS sisaldab nii kohustuslikke kui ka soovituslikke nõudeid. UKFS-i nõuete täitmine on ka aluseks erinevate metsanduse toetuste andmisel. Sõltumatu sertifitseerimise aluseks on Suurbritannia Woodland Assurance Standard (UKWAS) st auditeerimise protokoll, mille on tunnustanud ka peamised rahvusvahelised sertifitseerimise skeemid (FSC, PEFC). UKWAS-i haldab valitsusväline organisatsioon. UKWAS põhineb UKFS-il ning seob selle sertifitseerimise skeemide nõuetega. 2010.a olid kõik riigimetsad sertifitseeritud. Erametsadest oli sertifitseertud 24% metsamaad, kuid erametsade toodangust oli 68% sertifitseeritud. Sertifitseerimine on vabatahtlik ning selle ajendiks on turu nõudlus säästlikult majandatud metsamaterjali järele. Sertifitseerimisskeeme vaadatakse regulaarselt üle ning need, mis vastavad valitsuse nõudmistele (st ka UKFS-ile) avaldatakse vastaval lehel 27. 2015. a detsembris kehtestati nn taastuvenergia kohustuse määrus 28, mis kehtestab jätkusuutlikkuse ja KHG standardid biomassile. Standardile mitte vastavast biomassist toodetud energia ei kvalifitseeru toetusele. Tõendamiseks peavad energiatootjad esitama riigile 25 The United Nations Economic Commission for Europe 26 Suurbritannia Fosrestry Standard; 27 CentralPoint of expertise on timber (CPet) 28 Renewables Obligation Order 2015 25 / 67
nõutava informatsiooni, mida võib teha ka vabatahtlike skeemide (sertifitseerimise) kaudu. Informatsioon peab katma kogu kütuse tarneahela. Vastavalt 2015.a läbiviidud erinevate vabatahtlike skeemide (sh FSC, PEFC) hindamisele vastas SBP ainsana kõikide kriteeriumite osas ettekirjutuse nõuetele puidu puitbiomassi kohta. Taani Tabel 5 Taani metsasektori andmed Näitaja Ühik 2010 2020 2030 Metsa pindala tuh ha 587 657 728 Metsavaru mln m 3 113 141 181 Metsa keskmine ha tagavara m 3 /ha 194 217 251 Aastane juurdekasv mln m 3 /a 5,2 6,4 7,6 Raiemaht aastas mln m 3 /a 3,2 3,2 3,5 Energiapuidu nõudlus mln m 3 /a 8,9 12,0 Allikas: UNECE; Vastavalt regulatsioonile 29 peavad ettevõtted iga aasta 1. aprilliks saatma riigi Energiaagentuurile aruande, mis dokumenteerib ettevõtte tegevuse vastavust jätkusuutliku biomasskütuste aktile ning biomasskütuste jätkusuutlikkuse kriteeriumitele 30. (Taani Kliimaja Energiaministeerium, 2010) Ettevõte peab ka näitama, et on läbi viidud sõltumatu kontroll (audit) Energiaagentuurile esitatud informatsiooni osas. Ettevõte peab agentuurile kättesaadavaks tegema ka kõik alusandmed. Taani Energia ja Kaugkütte Ühingu 31 eestvedamisel ühinesid riigi koostootmisjaamad (üle 20MW) 2014.a (vabatahtliku) säästva biomasskütuse raamlepinguga, mille järgi peab säästliku (sertifitseeritud) biomasskütuste kasutamise määr olema aastal 2016 40% ning aastaks 2019 jõudma 100%-ni. Eeskujuks olid Taani puidu riigihangete, Euroopa jätkusuutlikku metsamajandamise süsteemi ja ka Suurbritannia regulatsioone. Tarneahela sertifikaatidena tunnustatakse nii SBP, FSC kui ka PEFC sertifikaati. Belgia Tabel 6 Belgia metsasektori andmed Näitaja Ühik 2010 2020 2030 Metsa pindala tuh ha 678 688 699 Metsavaru mln m 3 169 173 176 Metsa keskmine ha tagavara m 3 /ha 251 253 254 Aastane juurdekasv mln m 3 /a 5,5 5,5 5,4 Raiemaht aastas mln m 3 /a 5,3 5,1 5,0 Energiapuidu nõudlus mln m 3 /a 5,5 7,4 Allikas: UNECE; 29 Act on Sustainable Biofuels 30 Nn Danish industry agreement on biomass sustainability 31 Danish Energy and Danish District Heating Association 26 / 67
Biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse tõendamine toimub sõltumatute asutuste poolt, mis tegutsevad Euroopa kvaliteedi süsteemi alusel, näiteks nagu CEN TC 383. Sõltumatuid kontrollasutusi võidakse akrediteerida Belgia riigi poolt (BELAC protseduur). Kontrollivatel asutustel lasub regulaarne aruandluse kohustus vastavale ametile. Kontrollivad asutused esitavad riigile biomasskütuste tootjate auditi (sertifitseerimise) aruandeid. Belgia süsteemi teeb keerulisemaks asjaolu, et kolmes sõltumatus piirkonnas (Vallooni, Flandria ja Brüssel) on omad süsteemid ning kokku on riigis 5 rohelise sertifikaadi (ingl.k Green Certificate) mehhanismi. Roheliste sertifikaatide arv määrab jaamale antava toetuse suuruse. Sertifikaatide arvestus käib kas välditud CO2 emissiooni koguse (Valloonia) või toodetud bioenergia koguse (Flandria) alusel. Valloonia regioonis põhineb bioenergia tõhususe hindamise süsteem kokkuhoitud CO2 emissioonil võrdluses maagaasi koostootmise jaamaga, mille efektiivsus on 55%. Võrreldakse kogu tarneahelat. CO2 arvestamine kehtestati aastal 2005 kui esimene suurem (80MW) söejaam viidi üle biomasskütusele Rootsi Tabel 7 Rootsi metsasektori andmed Näitaja Ühik 2010 2020 2030 Metsa pindala tuh ha 28 605 28 791 28 977 Metsavaru mln m 3 2 790 2 955 3 197 Metsa keskmine ha tagavara m 3 /ha 136 145 158 Aastane juurdekasv mln m 3 /a 102,2 112,5 125,4 Raiemaht aastas mln m 3 /a 92,1 92,8 99,6 Energiapuidu nõudlus mln m 3 /a 35,8 48,2 Allikas: UNECE; Teadaolevalt ei nõuta puitkütuste Rootsi importimisel nende säästlikkuse tõendamist (sertifikaati). Sertifitseerimise vajadus on pigem tarbijate poolse surve tulemus. FSC ja PEFC on kaks peamist sertifitseerimise skeemi. Aastal 2011 oli FSC sertifitseeritud 11,6 miljonit hektarit ja PEFC sertifitseeritud 11 miljonit hektarit metsa. Osaliselt on mets sertifitseeritud mõlema skeemiga. 28 miljonist hektarist metsamaast loetakse produktiivseks (st juurdekasv >1m 3 /ha/aastas) 23 miljonit hektarit. Kaitse all on 4 miljonit hektarit maad. Soome Tabel 8 Soome metsasektori andmed Näitaja Ühik 2010 2020 2030 Metsa pindala tuh ha 22 084 21 928 21 772 Metsavaru mln m 3 2 058 2 257 2 533 Metsa keskmine ha tagavara m 3 /ha 112 125 144 Aastane juurdekasv mln m 3 /aasta 90,9 100,5 106,3 Raiemaht aastas mln m 3 /aasta 73,5 78,3 77,8 Energiapuidu nõudlus mln m 3 /aasta 34,4 46,3 Soomes on kasutusel küll nii FSC kui ka PEFC sertifitseerimine, kuid domineerivas positsioonis on PEFC sertifikaat. Ligikaudu 85% majandatavatest metsadest omab PEFC sertifikaati. 27 / 67
FSC kui rangemate nõuetega sertifikaadi vastu on huvi kasvamas tänaseks omab seda sertifikaati 1,5 miljonit hektarit metsa, ehk vähem kui 6% majanduslikult kasutatavast metsast. Enne 2015.a oli liitumine PEFC süsteemiga metsaomanikule sisuliselt automaatne, kuna see laienes kõigile Metsamajandamise Ühingu liikmetele. Täna on ühinguga liitumine vabatahtlik, mis võib vähendada PEFC osatähtsust. Metsaomaniku kulu PEFC sertifikaadi hoidmiseks on vahemikus 0,4-1,4 /ha aastas. Sertifitseerimata puitu on Soomes väga keeruline realiseerida. Üldistavalt võib välja tuua, et metsaressursi rikastel ja vaestel riikidel on mõnevõrra erinevad lähenemised säästlikkuse tagamisele. Kui metsaressurssi omavatel riikidel on säästlikkus ja metsade kaitse peamiseks instrumendiks riiklikud regulatsioonid (metsaseadused), siis metsamaterjali importivad riigid (Taani, UK, Belgia, Holland) nõuavad importijatelt laiemas ulatuses ka säästlikkust tõestavaid sertifikaate. 28 / 67
3. DIREKTIIVI MÕJU ANALÜÜS 3.1. Direktiivi eelnõus toodud nõuded Vastavalt eelnõule laiendatakse Direktiiviga biomasskütustele ressursside kestliku majandamise (artikkel 26 lg 2-6) ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise (Artikkel 26 lg 7 ainult uutele jaamadele) kriteeriume, et eristada energiat, mis: a. läheb arvesse taastuvenergia eesmärgi täitmisel, b. läheb arvesse taastuvenergia tarnekohustuse täitmisel (artiklid 23, 25) ning c. kvalifitseerub taastuvenergia tootmiseks rahalise toetuse saamiseks (artikkel 26). Direktiivi eelnõu ja selle mõjude hindamise lisa toovad välja erinevad võimalused (stsenaariumid) biomasskütuste tootmise ja tarbimise säästlikkuse tagamiseks (vt joonist): Joonis 14 Biomassi energia säästlikkuse tagamise võimalused Direktiivi eelnõus Tõendamise skeem Direktiivi eelnõu kontekstis hõlmab biomasskütuste tootmist kuni energiaks muundamiseni (kaasa arvatud) ning jätab välja energia lõppkasutaja, millega tegeleb EL-i energiatõhususe direktiiv. Regulatsioon rakendub tahkete biomasskütuste puhul üle 20 MW ja gaasiliste puhul üle 0,5 MW jaamadele tõendamiskohustus lasub energiatootjatel, kuid nemad peavad lähteandmeid nõudma tarneahela eelnevatelt lülidelt (metsaomanikud, kütusetootjad). 29 / 67
Metsast saadavale biomassile kehtivad eraldi nõuded (artikkel 26 lg 5), mis võimaldavad nn riskipõhist lähenemist, lisaks lubatakse seada rangemaid kriteeriume biomasskütustele (artikkel 26 lg 10). 3 aastat pärast direktiivi vastuvõtmist tööd alustavates biomassi põletavates jaamades läheb taastuvenergiana arvesse ainult tõhusa koostootmise režiimis toodetud energia. Erandi võib anda Euroopa Komisjon kui tegevus ohustab varustuskindlust (artikkel 26 lg 8). Taastuvenergiana ei lähe arvesse ka biomasskütus, mis on toodetud maadelt, mis olid kuni 2008 aasta jaanuaris kirjas turbaaladena (artikkel 26 lg 4). Puidu säästlikku kasutamist reguleerib Direktiivi artikkel 26 5. Liikmesriik peab mittesäästliku metsase biomassi kasutuse riski minimeerimiseks biomassi kogumisel (raiel) kas: 1. sätestama ja rakendama õigusakte ning seirama nende aktide täitmist või 2. tagama direktiivist tulenevate nõuete täitmise metsamajandamise juhtimissüsteemidega (nt sertifitseerimine). Riiklik regulatsioon ja järelevalve peavad tagama, et: i) raie teostatakse vastavalt seadusega määratud loa tingimustele, ii) raiutud ala uuendatakse, iii) kõrge loodusväärtusega alade (märgalad, turbaalad) kaitse on tagatud, iv) raie mõju pinnasele ja elurikkusele on minimeeritud ning v) raie ei tohi ületada juurdekasvu. Küsitletud ekspertide üldine seisukoht on, et Eesti metsaseadus täidab nimetatud nõudeid. Lahtiseks jääb siiski vääriselupaikade kaitse piisavus, mis metsaseaduses on reguleeritud vabatahtlikkuse printsiibist lähtuvalt (Metsaseadus 23). Direktiivi nõuete vastavus Eesti Vabariigi õigusnõuetes on toodud käesoleva aruande Lisas 6. Puit mittemetsamaalt, mis leiab peamiselt kasutust energeetikas, ei kuulu aruande koostajate arusaama kohaselt Direktiivi reguleerimise alasse, kuid energiatootja peab suutma eristada seda metsamaalt pärinevast kütusest. Seda saab teha nn kontrollitud puidu (controlled wood) põhimõtetest lähtuvalt (nt maaomaniku vastavad tõendid). Kui riiklik süsteem nõudeid ei taga, lasub tõendamise kohustus metsaomanikul. Kasvuhoonegaaside säästu nõuded Artikkel 26 7 Soojuse- ja elektrijaamad kütuse võimsusega >20MW sisestatava kütuse järgi (sh efektiivne koostootmine) ja biogaasijaamad elektrilise võimsusega >0,5MW peavad tagama biomasskütuste kasutamissel KHG heite säästu võrreldes fossiilkütust kasutava standaerdjaamaga elektri, kütte ja jahutuse tootmisel: o alates 01.01.2021 alustavatel jaamadel 80% o alates 01.01.2026 alustavatel jaamadel 85%. Vastavalt Direktiivi eelnõule on võimalik säästu tõendada kas (a) jaama spetsiifilise arvutuse kaudu või (b) Direktiivi lisas number VI toodud vaikeväärtusi kasutades. KHG säästu nõuete võimaliku mõju kohta on hinnang toodud käesoleva analüüsi alapeatükis 3.5.4. 30 / 67
Rohtse biomassi kasutamine vastavat Art 26 2 Direktiivi Art 26 2 lg (c) (ii) lubab kasutada looduskaitse aladelt kogutud toorainet energiamajanduses juhul kui on tõendatud, et niitmine on vajalik bioloogilise mitmekesisuse hoidmiseks. EL-i poolt toetatavate pärandkoosluste hooldamise käigus kogutud biomassi kasutamine bioenergia tootmisel ei ole vastuolus säästlikkuse kriteeriumitega. Poollooduslike koosluste hooldamisel on aluseks on Euroopa Nõukogu määrus nr 1698/2005 32. Nimetatud määruse alusel on lubatud poollooduslikelt kooslustelt kogutud biomassi kasutada energiamajanduses. Seetõttu leiame, et Direktiivi eelnõu artikli 26 2 ei ole täna sisuliselt piirav looduskaitse aladelt kogutud rohtse biomassi kasutamisel energia tootmisel. 3.2. Mõjutatud sihtgrupid Direktiivist peamiselt mõjutatud sihtgrupid on metsaomanikud, biomasskütuste tootjad ja energiatootjad. Lisaks on seotud osapooled vastavad riiklikud institutsioonid, sertifitseerimise organisatsioonid, transpordiettevõtted jm. Tõendamiskohustus lasub energiatootjatel, mis kasutavad tahkeid biomasskütuseid sisendvõimsusega üle 20 MW ja gaasilistel üle 0,5 MW. Tarneahela kaudu laieneb kohustus aga ka kütuse tootjatele ja metsa majandajatele: FSC, PEFC FSC, PEFC, SBP MASSIBILANSS METSAOMANIK (RAIE, UUENDA- MINE JM) TRANS- PORT PUITKÜTUSE TOOTJA (HAKE, PELLET) TRANS- PORT ENERGIA TOOTJA (EESTI, EKSPORT) Eestis on 10 soojuse ja elektri koostootmisjaama kütuse sisendvõimsusega üle 20MW, mis kasutavad kütteks kas täielikult või osaliselt puitu (vt järgmist tabelit). Tabel 9 Suuremad kui 20 MW kütuse võimsusega puitkütust kasutavad elektri- ja soojuse jaamad Eestis Jaam Tallinna KTJ: Väo I (AS Utilitas) Tallinna KTJ: Väo II (AS Utilitas) Pärnu KTJ (AS Fortum Eesti) Tartu KTJ (AS Fortum Tartu) Kütus Max puitkütuse vajadus aastas Kütuse sisendvõimsus, MW Puit ja turvas 300 000 tm 82 Puit ja turvas 180 000 tm 88 Puit ja turvas 120 000 tm 79,6 Kasutegur, % 90,4 (scraberi kasutamisel 101) Veel ei ole testitud 90,4 (scraberi kasutamisel 101) Puit ja turvas 300 000 tm 85 88 32 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/txt/pdf/?uri=celex:32005r1698&from=et 31 / 67
Helme KTJ (Helme Graanul OÜ) Puitkütused 75 000 tm 27 89 Imavere KTJ (AS Graanul Invest) Puitkütused 100 000 tm 42,7 89 Osula KTJ (Osula Graanul OÜ) Puitkütused 100 000 tm 42,7 89 Sillamäe SEJ hakkepuit 50 000 tm 26MW 33 Võib põletada põlevkivi, kuni 100%, puitkütust (kuni 50%), 500 000 tm 300 MW Auvere SEJ (EE AS) kokku 34 põlevkivi gaasi (puit 150MW) 35 kuni 10%; turvast 40% kuni 20%. Balti SEJ 11 blokk (EE AS) KOKKU (va Auvere ja Balti SEJ) Võib põletada põlevkivi, kuni 100%, puitkütust (kuni 20% 36 ), 326 GWh puitu (2016) 636 MW kokku (puit127 MW) Puitkütused 1 225 000 473 40% Energiapuidu (hakke) vajadus toodud jaamades kui Eesti Energia AS-ile kuuluvad jaamad välja arvata on üle 1,2 miljoni tihumeetri. Lisaks eksporditakse puidubilansi kohaselt 2,5 miljonit tihumeetrit energiapuitu (vt p 2.2.1), mis valdavalt (hakkpuit ja puitpellet) leiab kasutust suurte (>20MW) energiatootjate poolt. Sõltuvalt põlevkivi ja puitkütuste hinnast põletab Eesti Energia AS reaalselt biomasskütuseid energiatootmisel Auvere elektrijaamas ja Balti elektrijaama 11. plokis koostootmisrežiimil kuni 500 000 tm/a. Näiteks aastal 2015 toodeti elektrit peamiselt tööstusjäätmetest, mitte puitkütustest. Tehnoloogiline tootmisvõimekus on põletada Eesti Energia AS energiatootmistest kokku 3 mln tm/a puitu. Seega puudutavad säästlikkuse nõuded otseselt väga suurt osa Eestis kasutatavat puitu. Samas, isegi kui Eesti seadusandlus on piisav Direktiivi nõuete täitmiseks, toimub energiapuidu turul vabatahtlike sertifitseerimise skeemide kasutamise laienemine, kuna peamistel eksportturgudel (Taani, Suurbritannia, Belgia) on vastavad nõuded kehtestatud kas riikide või energiaettevõtete liitude poolt. 33 Põlevkivi katla üleminek hakkepuidule http://www.silpower.ee/index.php?lang=est&pg=news&spg=news1&&new_id=70 34 Auvere ja Balti 11 plokk kokku tootmisvõimekus 1200 GWh elektrienergiat, mille tootmiseks kuluks prienteeruvalt 500 000 tm puitu http://paev.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/1_konkurentsi_paev_2016_hando_sutter.pdf, Eesti Energia AS intervjuul Andres Tropp sõnul tehnoloogiline võimekus 3 000 000 tm/a koos eesti Elektrijaama 8. ploki keevkihtkatlaga 35 Auvere elektrijaam http://group.merko.ee/projekt/eesti-energia-300-mw-narva-elektrijaam/ 36 http://www.energiaturg.ee/uudised/narva-elektrijaamadele-taastuvenergia-tasu-lahiaastail-ei-maksta/ 32 / 67
Eestis tegutseb täna kokku 18 biogaasijaama, nendest 5 põllumajanduslikku biogaasijaama ja 7 reoveepuhastus ja tööstusreovee käitlusjaama ja 6 prügilagaasi tootmisüksust. Neli põllumajanduslikku biomassi kasutavat koostootmisjaama on võimsusega üle 0,5 MW (vt järgnevat tabelit). Tabel 10 Põllumajanduslikel sisenditel töötavad biogaasi jaamad elektrilise võimsusega üle 0,5 MW Jaam Installeeritud elektriline nimivõimsus N el, MW Elektritoodang, GWh, 2014 Elektritoodang, GWh, 2015 Aravete Biogaasi OÜ 2 7,935 8,006 Oisu Biogaasi OÜ 1,2 7,639 8,79 Ilmatsalu Biogaasi OÜ 1,5 4,077 8,097 Vinni Biogaasi OÜ 1,36 8,221 8,855 Eelpool toodud jaamad ei kasuta üldjuhul (vaid osaliselt vastavalt saadavusele ja vajadusele kasutada riknevat loomatoiduks valmistatud silo) rohtset biomassi, mistõttu ei ole Direktiivil ka piiravat mõju nende tegevusele. Direktiiv mõjutab kõiki hakkpuidu tootjaid, kes tarnivad haket energiatootjatele, kellele Direktiivi nõuded on kohustuslikud ning ekspordivõimekusega pelletitootjaid (vt nimerkirja). Tabel 11 Eesti suuremad puithakke ja puitpelletite tootjad Hakkpuidu tootjad Raja KT OÜ Reinpaul OÜ Tootsi Turvas AS SLG Energy OÜ Puiduhake.com OÜ Latesto OÜ United Loggers OÜ Lumbar OÜ Pelletitootjad AS Graanul Invest Purutuli OÜ Warmeston OÜ Palmako Pellet OÜ Ecopellet OÜ (puidujäätmetest) Harjupellet OÜ Agri Grupi Energia OÜ ehk Nordic Pellet (höövellaastust) Metsaomanikest on majanduslikult enim mõjutatud füüsilistest isikutest metsaomanikud (vt Lisa 4), juhul kui metsamajandamise sertifitseerimine muutub neile kohustuslikuks. Sertifitseerimise mõju on täpsemalt kirjeldatud analüüsi peatükis 3.5.1. 3.3. Tõendamise stsenaariumite kirjeldus Vastavalt tellijaga kokkulepitule käsitleti uuringu käigus kolme stsenaariumi mõju. Stsenaariumite loetelu on toodud järgnevalt: Baasstsenaarium Eesmärgid: KHG vähendamine 80% alates 2021 rajatavates jaamades võrreldes fossiilkütustel referentsjaamadega >20MW kütuse võimsuse alusel 33 / 67
puitkütustel energiatootjatele ning >0,5MW elektrilise võimsusega biogaasijaamadele. Bioenergia säästlikkuse tagamine biomassi kütuste tarneahelas ja energiatootmisel olemasolevatele ja uutele >20MW kütuse võimsuse alusel puitkütustel energiatootjatele ning >0,5MW elektrilise võimsusega biogaasijaamadele. Metsa süsinikuvaru tagamine Meetmed: Bioenergia säästlikkuse tagamise tänane skeem Uutes energiajaamades KHG säästu tõendamismetoodikate ja - skeemide loomine ja rakendamine LULUCF nõuete täitmine, süsiniku 0 heite tagamine Esmane mõjuhinnang: Stsenaarium 1 Metsa säästlikkuse nõuded on täidetud tänase regulatsiooniga, eeldusel, et vääriselupaikade kaitse rahuldab Direktiivi nõudeid; KHG säästu nõue ei oma mõju kohalikele hakkpuitu kasutavatele jaamadele (vt ptk 3.5.3); KHG säästu nõue uutele (alates 2021) puitpelleti jaamadele ei oma mõju tänastele puitpelleti tootjatele (vt ptk 3.5.3); Biogaasi tootjatele täna mõju puudub rohtset biomassi kasutatakse minimaalselt (vt ptk 3.2); Energiatootjate massibilansi audit: metoodika väljatöötamine (riigi ühekordne kulu) + regulaarne audit >> hinnanguline mõju energia hindadele on minimaalne (vt ptk 3.5.2); LULUCF mõju kütuste kättesaadavusele: KHG metoodika on alles arendamisel, kuid võib tekkida lagi puitkütuste kasutamisele (piisavusele) ning sellest tulenev mõju energia hindadele (vt ptk 3.5.4). Eesmärgid: KHG vähendamine 50% võrreldes fossiilkütustel referentsjaamadega olemasolevates >20MW kütuse võimsuse alusel puitkütustel energiatootjatele ning >0,5MW elektrilise võimsusega biogaasijaamadele (kui Art 26 7 (a) kehtiks olemasolevatele jaamadele) Muud nõuded vastavalt Baasstsenaariumile Meetmed: Bioenergia säästlikkuse tagamise tänane skeem; Olemasolevates ja uutes energiajaamades KHG säästu tõendamismetoodikate ja -skeemide loomine ja rakendamine; LULUCF nõuete täitmine, süsiniku 0 heite tagamise riigi bilansis. Esmane mõjuhinnang: Rangem KHG säästu nõue ei oma mõju kohalikele hakkpuidu jaamadele (vt ptk 3.5.3); 34 / 67
Stsenaarium 2 Puitpelleti tootmiseks kasutatav soojus ei tohi pärineda maagaasiga köetavatest seadmetest; Muud mõjud: vt baasstsenaariumit. Stsenaariumi nõuded: Bioenergia säästlikkuse ja KHG säästu tõendamisel täiendav massibilansisüsteem ja audit uutele ja olemasolevatele >20MW kütuse võimsuse alusel puitkütustel energiatootjatele ning >0,5MW elektrilise võimsusega biogaasijaamadele (Art 27 1 nõuete täitmise tõendamiseks) Muud nõuded vastavalt Baasstsenaariumile Meetmed: Bioenergia säästlikkuse ja KHG säästu massibilansi arvutus- ja auditi metoodikate ning aruandluse loomine ja rakendamine Uutes energiajaamades KHG säästu tõendamismetoodikate ja -skeemide loomine ja rakendamine LULUCF nõuete täitmine süsiniku 0 heite tagamisel riigi bilansis Esmane mõjuhinnang: Massibilansisüsteemi auditite andmebaasi loomisega digitaliseeritakse kogu puitkütuste tarneahel (veoselehtede süsteemis 37 andmed eraldise kohta, sertifitseeritud tarneahel energiatootjani), mille alusel on tõendatav puidu säästlik ja efektiivne kasutus energeetikas; Eeldatav negatiivne mõju soojuse hinnale sisuliselt puudub (vt ptk 3.5.2). 3.4. Meetmete mõju EL-i turule Euroopa Komisjon on Direktiivi eelnõule koostatud mõjuanalüüsis arvutanud läbi erinevad poliitikakujunduse variandid, mis on lühidalt kokku võetud järgmises loetelus: BAAS. Olemasolevad poliitikad, sh Direktiiv säästlikkuse ja KHG kriteeriumidega, kehtib >20MW tahke biomasskütuste jaamadele ja >0,5MW biogaasi jaamadele, tooraine ei tohi pärineda primaar- ja püsimetsast, kaitsealalt, märgalalt jm Art (26-28) Variant 2. Laiendada vedelate biomasskütuste säästvuskriteeriumid gaasilistele ja tahketele biomassi kütustele; Variant 3. Stsenaarium 2 + nõuded LULUCF heitele (tõendamine + õigusnõuetes metsauuendus, raieload/teatised, kaitsealadega arvestamine); Variant 4. Stsenaarium 2 või 3 + efektiivsusnõue biomassi muundamisel elektri- või soojusenergiaks; 37 www.veoseleht.ee 35 / 67
Variant 5. Stsenaarium 2 või 3 + lagi ümarpuidu või kändude kasutusele (kaskaadkasutus). Baasvariandi ehk tänase eelnõu sõnastuse korral kasvab vastavalt EL-i PRIMES mudeli prognoosile biomasskütuste baasil toodetud energia tarbimine EL-is vahemikus 2010-2030 47%. Perioodil 2015-2020 on kasv prognoosi kohaselt kõige kiirem, ehk 27% (vt ptk 2.3.2). Prognoos on koostatud EL-i taastuvenergia eesmärkidest lähtuvalt. Rangema poliitikakujunduse korral on biomasskütuste energeetiline kasutamine mõnevõrra väiksem. Kokkuvõte Komisjoni mõjuhinnangust on toodud järgnevas tabelis. Tabel 12 Poliitikavariantide mõju biomasskütuste tarbimisele võrreldes Baasvariandiga Variant Biomassi tarbimine Selgitus 2030.a 2. -0,4% Langeb biogaasi tarbimine. Puidu kasutus mõnevõrra kasvab. 3. -3,3% Langeb imporditud kütuste tarbimine, kuid EL-i sisese energiapuidu kasutus mõnevõrra kasvab. 4. -0,7% Langeb biomasskütuste baasil tootmine. Mõju energiapuidu tarbimisele puudub. 5. -2,7% Ümarpuidu kasutamine energia tootmisel lõpeb täielikult. Allikas: Direktiivi mõjuhinnang; Tabelist on näha, et kaalutud poliitikavariandid omavad kas väikest või sisuliselt olematut mõju biomassi kütuste tarbimisele. 3.5. Meetmete mõju Eesti majandusele 3.5.1. Sertifitseerimise mõju Puitbiomassi sertifitseerimine võib osutuda vajalikuks juhul, kui Eesti metsaseadus ei vasta Direktiivi eelnõus toodud tingimustele (eelkõige vääriselupaikade kaitse osas). Sellisel juhul muutuks tänane vabatahtlik sertifitseerimise süsteem kohustuslikuks ning sarnaselt tänasele peaks see toimuma kahel tasandil (vt ka ptk 2.1): 1. Metsa majandamise, sh metsamaterjali, sertifitseerimine 2. Puitkütuste tootmise (tarneahela) sertifitseerimine. Järgnevalt toodud sertifitseerimise võimaliku mõju hindamisel lähtusime sertifitseerimise tänastest maksumustest (jaanuari 2017 seisuga). Metsamajandamise sertifitseerimine Järgnevas tabelis esitatakse PEFC sertifikaadi arvestusliku maksumuse mõju metsaomaniku müügituludele ja kattetulule EML rühmasertifikaadi hinnakirja alusel. Arvestatud on maksimaalse võimaliku kuluga ehk juhul kui metsomanik hoiab sertifikaati metsa kogu eluringi ajal (st 70 aastat). Tabel 13 PEFC sertifitseerimise kulu ja selle osakaal metsaomaniku tuludes Metsamaa pindala ha 10 20 50 100 500 1000 Sertifitseerimise kulu /metsamaa/a 20 20 20 30 171 287 36 / 67
Metsamaa pindala ha 10 20 50 100 500 1000 /ha/a 2,0 1,0 0,4 0,3 0,3 0,3 Eluringi (70a) kulu /ha 142,7 71,3 28,5 21,4 24,3 20,5 Lageraie tulu 38 /ha 6 902 6 902 6 902 6 902 6 902 6 902 Sertifitseerimine müügitulust % tulust 2,1% 1,0% 0,4% 0,3% 0,4% 0,3% Sertifitseerimine kattetulust % tulust 3,4% 1,7% 0,7% 0,5% 0,6% 0,5% Allikas: EML Arvutus näitab, et maksimaalne kulu alates 20ha suurusest metsaomandist on väiksem kui 1% (lageraie) müügituludest. Üldreeglina ei ole väikeomanikul otstarbekas hoida metsa sertifitseerituna kogu eluringi ajal 39, seega on tegelik kulu oluliselt väiksem. Näiteks 5 aasta pikkuse sertifikaadi hoidmise perioodi korral oleks 20 ha metsamaa omaniku kulu 0,1% müügituludest. Sertifitseerimise kulu ei kandu täna üldjuhul müüdud metsamaterjali hinda, seega võib eeldada, et sertifitseerimine vähendab metsaomaniku tulu, kuid lõpptoodete tarbijatele hind ei muutu. Kütusetootmise sertifitseerimine Keskmiste ja suuremate puitkütuste tootjate sertifitseerimise mõju toodete (graanul, hakkpuit) lõpphinnale on pigem väike (vt hinnastamist ka p 2.1): SBP sertifikaat graanuli tootmise näitel ( /t): 0,08 / 140 = 0,06% FSC sertifikaat hakketootja näitel ( /tm) 40 : 0,0089 / 29,4 = 0,03% Arvestuste kohaselt ei ulatu sertifitseerimise kulu seega isegi 0,1 protsendini lõpptoodangu maksumusest. Siia lisandub teatud määral ettevõtete sisemine kulu (tööaeg) sertifikaatidega seotud auditeerimise protsessile. Täiendavat materiaalset kulu (investeeringud tootmise ümberseadistamiseks jm) sertifikaatide hoidmine eelduslikult ei tekita. Seega on tänaste vabatahtlike säästlikkuse tõendamisskeemide hinnastamisest lähtudes sertifitseerimise mõju energiapuidu toodetele minimaalne. 3.5.2. Massibilanss Liikmesriigid peavad Direktiivi säästlikkuse (Art26 2-6) ning KHG säästu (Art26 7) tõendamiseks nõudma majandussubjektidelt (economic operator) nn massibilansi esitamist. Direktiiv ei täpsusta, kas tahkete ja gaasilisete biomasskütuste massibilansi peavad esitama kütuse või energia tootjad. Põhjendatum on bilansi esitamine energiatootjate poolt, kuna KHG säästu andmed peavad hõlmama ka lõppenergia tootmist. Massibilanss peab näitama kasutatud tooraine ja sellest saadud toodete KHG säästu, energiasisaldust ja säästliku majandamist puudutavat informatsiooni. Massibilansi esitajad on kohustatud laskma teostada sellele sõltumatu auditi. Liikmesriigid peavad tagama, et ettevõtted esitavad nõudmisel riigile usaldusväärse informatsiooni või loovad riikliku skeemi tarneahela säästlikkuse ja KHG kriteeriumite vastavuse 38 Lageraie maht arvestuslikult 182 tm ning kaalutud keskmine müügihind 38 /tm. 39 EML rühma nõue on, et metsaomanik oleks sertifikaadiga seotud minimaalselt 5 aastat. 40 140 /tm on Eesti graanuli keskmine ekspordihind aastal 2016 ning 29,4 /tm hakkpuidu keskmine hind Eestis 2016.a viimases kvartalis; 37 / 67
tõendamiseks. Liikmesriigid esitavad Euroopa Komisjonile ettevõtete auditite tulemuste põhjal agregeeritud e-aruande tõestamaks biomasskütuste säästlikkuse ja KHG kriteeriumide täitmist. Täna ei ole massibilansi metoodikat välja töötatud ja seega ei oska ettevõtted veel hinnata sellega kaasnevaid kulutusi. Küsitletud ettevõtjate seisukoht oli aga, et nimetatud süsteemi ja sellega seotud auditite kulu on marginaalne ning ei mõjuta märkimisväärselt lõpptoodangu hinda. Eeldatavalt on massibilansi koostamise metoodika ning aruandlus Euroopa Komisjonile riigi kulu ning massibilansi metoodika rakendamine ning auditeerimine ettevõtte kulu. Artikkel 27 3 kohaselt on ettevõtja kohustus korraldada sõltumatu audit koostatud massibilansile. 3.5.3. KHG säästu nõuete mõju Kasvuhoonegaaside säästu nõuded on toodud Direktiivi Artiklis 26 7 (vt p 3.1) need kehtiksid uutele jaamadele (alustavad kas 2021 või 2026; vt p 3.1). Stsenaarium 1 (vt p 3.3) kohaselt kehtestataks KHG 50% vähendamise nõue juba olemasolevatele >20MW puitkütustel energiatootjatele ning >0,5MW elektrilise võimsusega biogaasijaamadele. Lähtusime hinnangu andmisel Direktiivi eelnõu Lisas VI toodud vaikeväärtustest, kuna jaamade spetsiifilised arvutused täna puuduvad Direktiivi eelnõu kohaselt on õigus kasutada ka vaikeväärtusi. KHG säästu vaikeväärtused sõltuvad hakke toorainest ja jaama kaugusest. Ülevaade on toodud järgnevas tabelis. Tabel 14 KHG säästu vaikeväärtused hakkpuidule Direktiivi eelnõus Tooraine Vahemaa Soojus Elekter 1-500 km 91% 87% Hakkpuit raiejääkidest Hakkpuit tüvepuidust Hakkpuit tööstuse jääkidest Allikas: Direktiivi eelnõu Lisa VI 500-2500km 87% 81% 2500-10 000km 78% 67% 1-500 km 92% 88% 500-2500km 88% 82% 2500-10 000km 79% 68% 1-500 km 93% 90% 500-2500km 90% 85% 2500-10 000km 80% 71% Täna kasutatakse Eestis kohapeal toodetud hakkpuitu, ehk KHG sääst vajalikus ulatuses on Eesti koostootmisjaamade poolt saavutatud ja ei ole kohapealse või lähiriikide tooraine kasutamise korral probleemiks ka uutele jaamadele. Hakke eksportimisel näiteks Taani või Rootsi oleks vaikeväärtuste kasutamisel arvestuse aluseks vahemaa 500-2500 km, mille korral oleks probleeme ainult 2026.a tööd alustavate elektritootmise jaamadega (v.a hakkpuit tööstuse jääkidest). Võib siiski eeldada, et meritsi suurtes 38 / 67
kogustes hakke transportimise korral võivad jaama spetsiifilised arvutused anda positiivse tulemuse. Puitpelletite tootmisel lisandub kriteeriumina ka puitpelleti tootmise protsessis kasutatud energia tootmise viis. Vaikeväärtuste määramisel eristati kolme võimalust: 1. (Case 1) Puitpelletitehase tehnoloogiline soojus tuleb maagaasi põletavast katlast ja elekter elektrivõrgust. 2. (Case 2a) Tehnoloogiline soojus tuleb hakkpuitu põletavast katlast ja elekter elektrivõrgust. 3. (Case 3a) Tehnoloogiline soojus ja elekter tulevad eelkuivatatud hakkpuitu põletavast koostootmisjaamast. Järgnevast tabelist on näha, et sisuliselt täidab ainult kolmas variant uutele jaamadele esitatud säästu nõuded. Tabel 15 KHG säästu vaikeväärtused metsamaterjalist puitpelletitele Direktiivi eelnõus Tooraine Vahemaa Soojus Elekter Puitpelletid metsamaterjalist (Case 1) Puitpelletid metsamaterjalist (Case 2a) Puitpelletid metsamaterjalist (Case 3a) Allikas: Direktiivi eelnõu Lisa VI 1-500 km 49% 24% 500-2500km 49% 25% 2500-10 000km 47% 21% 1-500 km 72% 59% 500-2500km 72% 59% 2500-10 000km 70% 55% 1-500 km 90% 85% 500-2500km 90% 86% 2500-10 000km 88% 81% Täna toodavad Eesti peamised puitpelletite tootjad (eksportijad) vajaliku energia (soojus ja elekter) koostootmisjaamades ehk kuuluvad nn Case 3a kategooriasse ja täidavad Direktiivi KHG säästu tingimusi. Seega ei ole eelnõus toodud vaikeväärtused arvestuste kohaselt piiravad võimalikele uutele hakkpuidul töötavatele jaamadele Eestis. Samuti ei peaks need piirama puitpelletite eksporti tänastele peamistele eksportturgudele. Intervjueeritud hakkpuidu ja pelleti tootjatelt saadud kütuse kulu alusel arvutasime kütuste ja energia tootmisega kaasneva CO2 heide. Selle baasil Eesti kaheksas koostootmise jaamas kaasneks hakke transpordiga (sh transport jaamade sees) 3195t CO2 aastas ja hakke põletamisel 955 500 t CO2 aastas seega on transpordil tekkiv heide marginaalse tähtsusega (0,3%). Hakke transpordil tekib CO2 heitmeid 2,6 kg/m 3 kohta. Nimetatud 8 jaama vajavad 1,2 miljonit m 3 puitu aastas. Puidu põletamisel on CO2 eriheide 780 kg/m 3 41. Kütuse kulu ja CO2 41 0,39 kg kwh ehk 390 kg MWh = 780 kg/m3, vt eriheide puidu põletamisel http://www.volker-quaschning.de/datserv/co2- spez/index_e.php 39 / 67
heide 1 pm3 hakke valmistamisel ja elektrijaama jaama laoplatsil arvestus on toodud aruande Lisas 8. 3.5.4. LULUCF nõuete mõju Ajavahemikul 2021-2030 tuleb igal Euroopa Liidu liikmesriigil tagada, et LULUCF (maakasutus, maakasutuse muutus, metsandus) sektori kasvuhoonegaaside heide ei ületa süsiniku sidumist riigi territooriumil. See tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepanekust, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevad KHG heited ja nende gaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku. Määrust kohaldatakse metsastatud maal, raadatud maal, majandataval põllu-, rohu- ja metsamaal. Liikmesriigid peavad arvestust metsastatud maast ja raadatud maast tuleneva heite ja selle sidumise üle, märkides üles ajavahemike 2021 2025 ja 2026 2030 iga aasta koguheite ja kogusidumise. Liikmesriigid peavad igal aastal teatama oma asjakohased kasvuhoonegaaside heitkogused ja neilt nõutakse jätkuvalt iga kahe aasta tagant aruannet prognooside ning poliitikasuundade ja meetmete kohta, mida rakendatakse nende eesmärkide saavutamise tagamiseks. LULUCFi seirenõudeid karmistatakse, et tagada arvestuse vastavus keskkonnaeesmärkidele 42. Rahvusvaheliselt kokkulepitud IPCC suunistes 43 on kirjas, et biomassi põletamisel tekkiva heite väärtuseks võib energeetikasektoris arvestada nulli, et vältida topelt arvestust LULUCF sektoriga. Ette valmistatav riiklik metsanduse arvestuskava täpsustab metsanduse heitkoguste 44 võrdlustasemed (tähtaeg 31.12.2018), mistõttu seni puudub arvutus, kui suur kogus puitu energia tootmiseks võiks Eesti LULUCF sektori süsiniku sidumisvõimet mõjutada. Keskkonnaministeerium on ette näinud, et raie hakkab lähitulevikus kasvama, mis toob paratamatult kaasa LULUCFi sektori sidumisvõime vähenemise (osalt on see kompenseeritav puittoodete tootmise kasvuga). LULUCF sektori poolt süsiniku sidumine on otseses seoses metsapõlengute ja raiutava puidu mahuga ehk mida suurem on raie seda väiksem on antud aastal olnud metsa sidumisvõime (nt aastail 1999-2003, vt järgnevat joonist). 42 http://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2014_2019/plmrep/committees/envi/dv/2016/09-12/com_com(2016)0479_et.pdf 43 Ptk 2.3.3.4 Treatment on biomass, Chapter 2 Stationary combustion 44 Metsadega seotud heitkoguste võrdlustase on liikmesriigi territooriumil majandatavast metsamaast tuleneva aastase keskmise netoheite või sellise heite netosidumise prognoos ajavahemikeks 2021 2025 ja 2026 2030. LULUCF määruse ettepanek artiklis 8. 40 / 67
CO2, kt mln m3 Joonis 15 CO2 emissiooni/sidumise* muutused aastas Eesti LULUCF sektor 1999 2015**, ja raiemahud 0-500 -1000-1500 -2000-2500 -3000-3500 -4000 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 14,0 12,0 10,0 8,0 6,0 4,0 2,0 0,0 CO2 bilanss (vasak telg) Raie (parem telg) Allikas: UNFCCC, National Inventori Report, Tallinn 2016; * CO 2 bilansi negatiivne väärtus tähendab, et sidumine ületab emissiooni; ** 2015.a andmed on esialgsed ning CO 2 saldo arvutus lähtub Tabelis 16 variandist 2.; LULUCF sektori süsinikuvaru arvestamise metoodika muutumise tõttu oli 2015. aastal metsamaa süsiniku sidumine oluliselt suurem kui eelneval aastal. Metsamaa süsinikuvaru arvutamisel arvestatakse raiutud puiduga eralduva süsinikuga, sh edasisel kasutusel siseriiklikus energeetikas emiteeruva KHG heitkogusega 45. LULUCF sektori süsiniku sidumise lähteandmetes arvestatakse metsamaa süsinikuvaru arvutamisel energiasektoris puitkütuste põletamisel emiteeruva süsinikukogusega. LULUCF sekotri süsinikuvaru puhul ei arvestata imporditud energiapuidust (läheb eksportija bilanssi), puidutööstusjäätmetest, välja pool LULUCF sektorit saadud puidust toodetud puitkütuste põletamisest tekkivat emissiooni. Eksporditud puitkütuste emissioon aastal 2015 oli orienteeruvalt 1,9 miljonit tonni CO2ekv (780 kg CO2 46 x 2,5 mln tm) 47. 2015. aastal Eestis kasutatud 13 miljonist tihumeetrist puidulisest biomassist jõudis energeetikasse kokku 7,1 miljonit tihumeetrit. Seega oli aastal 2015 puiduenergia koguemissioon 5,5 miljonit tonni CO2ekv, millest metsamaa süsinikuvaru arvestuses raiel vabanevas süsiniku koguses arvestati 0,9 miljonit tonni CO2ekv (tabel 16) ehk 1,2 miljonit tihumeetrit raiutud puitu. 2015. aasta puidubilansi 48 alusel läks metsamaal raiest kasutusse kokku 10,2 miljonit tihumeetrit likviidset puitu, millest raidmed ja küttepuit moodustas 3 miljonit tihumeetrit (ehk 2,3 miljonit t CO2ekv). Välja pool metsamaad (LULUCF sektorit) kasutati puitu energeetikas 0,6 miljonit tihumeetrit. LULUCF sektori süsinikuvaru arvutamisel arvestatud energeetikas põletatud puidu emiteeruvat süsiniku kogust pole riiklikus kasvuhoonegaaside aruandes toodud, kuna eeldatavalt säästlikul metsamajandamisel metsa uuenemisel seotakse sama kogus süsiniku, mis puitkütuste tootmisel ja põletamisel eraldus. 45 Keskkonnaministeeriumi metsaosakond 46 Energiatootmisel puidust tekib CO2 heide 0,39 kgco2/kwh ehk 390 kgco2/mwh = 780 kgco2/tm (1 tm = 2 MWh), vt Specific Carbion dioxide emissions of various fules http://www.volker-quaschning.de/datserv/co2-spez/index_e.php 47 Puidubilanss 2015 www.empl.ee toodud eksporditud puitkütuste koguse alusel. 1 tm põletamisel eraldub 780 kg CO2ekv. 48 Madis Raudsaar 2015 Eesti puidubilanss 2015 www.empl.ee 41 / 67
LULUCF määruse (eelnõu) artikkel 8 kohaselt tuleks eraldi pidada arvestust majandatava metsamaa süsinikuvaru kohta. KHG heitkoguste inventuuriaruanne arvestab metsamaa pindalal 2,3 mln ha seotuks 2,4 mln t CO2ekv. Järelikult on süsiniku sidumine metsamaal ~1 CO2ekv t hektari kohta. Majandatavat metsamaad on Eestis 2 mln ha 49 sidumisega 2 mln t CO2ekv. Veerand metsamaast on rangema või leebema majanduspiiranguga. Tabelis 16 on näidatud kogu metsamaa CO2ekv saldo 2015. aastal varuga 2,4 mln t CO2ekv. Tabel 16 Eesti LULUCF sektori süsiniku sidumine ja heide 2015.a, sh majandatavas metsas t CO 2ekv 2015.a sidumine 2015.a heide Metsamaa: 2 475 370 t* (arvestab emissiooniga energiasektorist 962 510 t**) Puiduline biomass põllumaal (viljapuuaiad) 125 200 t Rohumaad: 37 600 t Märgalad, siseveekogud ja turbakaevandamise alad: 794 700 t Puidust tooted: 1 080 200 t Maakasutuse muutusel asustuseks oli heide: 214 100 t + muuks 23 400 t SIDUMINE KOKKU: 3 593 170 t HEIDE KOKKU: 1 157 400 t SALDO: 2 435 770 t CO 2ekv *2014 oli metsa sidumine 1 263 680 t 50, suur erinevus tuleneb metoodika muutusest 2015. aasta aruandluses **2015 KHG heitkoguste inventuuri tabelis 1s2 loetakse biomassi kütusena kasutusel KHG heide nulliks eeldusel, et Eestis on biomass toodetud säästlikult. Ettepanekus arvestada LULUCF sektori heitega energia- ja kliimapoliitika elluviimisel nähakse ette arvestada biomassi kütusena kasutusel eralduv KHG LULUCF sektoris 51. Järeldus: LULUCF sektori süsiniku sidumise ja heite metoodika täpsustumisel riikliku metsanduse arvestuskava koostamisel selgub nii kütuste põletamisega kaasneva KHG heitkoguste arvestamise põhimõtted, võrdlustasemed kui ka energeetikas ning puittoodetes kasutatav puidu kogus lähtudes võimalikest maksimaalsetes KHG heitkogustest ja LULUCF sektori süsiniku sidumisvõimest. Alles riikliku metsanduse arvestuskava koostamise järel on kindlamalt teada, kui piiravad on LULUCF nõuded metsandussektorile. 3.5.5. Kaskaadkasutus Puidu astmelise kasutamise (kaskaadkasutuse) põhimõtte kohaselt kasutatakse puitu esmajärjekorras pikema kasutuseaga toodetes. Küttepuidu ja raidmete kasutust energiatootmisel puidu astmeline kasutus ei piira. Eesmärgiks Euroopa Liidu metsastrateegia 52 kohaselt on tagada metsaressursside kasutamise väiksem keskkonna ja kliima mõju, suurema lisandväärtusega toodangu valmistamine metsamaterjalist ning parema süsinikutasakaalu saavutamise. 49 Eesti metsavarud 2015 http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/eesti_metsavarud_2015_smi.pdf 50 Ptk 6.2.1 http://www.envir.ee/sites/default/files/nir_est_1990-2014_15042016.pdf 51 Vt ettepanek https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2016/en/1-2016-479-en-f1-1.pdf 52 Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks ptk 3.1 http://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2014_2019/documents/agri/dv/com_com%282013%290659_/com_com%282013%290659_et.pdf 42 / 67
Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050 53 näevad ette nii bioenergia ressursside laialdast kasutusele võttu kui ka metsade süsinikuvaru säilitamise, seda ka näiteks puittoodetes ja ehitistes. Metsamaterjali kasutust nähakse ette juurdekasvu piires ja kuni 15 mln tm aastas aastani 2020. 54 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 eelnõu kohaselt on puidu summaarne energeetiline potentsiaal 18 TWh 55, see teeb ~9 miljonit tihumeetrit ehk 60% jätkusuutlikust raiemahust. Lähtudes kliimapoliitika põhialustes aastani 2050 toodud suunistest ning LULUCF sektorile tekkivast kohustusest hoida süsiniku sidumine ja heide tasakaalus võib prognoosida, et nende kohustuste täitmise tulemusel peab suurenema puidu kasutus pikaajalise kasutusega toodetes, mitte aga soojuse ja elektri tootmisel. Puidu astmelise kasutuse tulemusel kasvaks suurema lisandväärtusega puidutööstuse toodang eelkõige bioenergeetikas kasutatava metsaressurssi arvelt, kuna puidu ressurss on piiratud jätkusuutliku kasutusmahuga. Selle üheks näiteks on eelkõige vähemväärtuslikku puitu (paberipuitu) kasutava puidurafineerimistehase kavandamine Eestisse 56. Puidu astmelise kasutuse täpsem sisu on Euroopa Liidus kokku leppimata ja rakendamine reguleerimata, kuid aastal 2018 töötatakse välja mittesiduvad suunavad juhtimispõhimõtted (guiding principles). Biomassi, sh puidu astmelise kasutuse puhul tuuakse paralleel jäätmete hierarhilise kasutusega, kus jäätmetest energiatootmisele eelistatakse muid jäätmete taaskasutuse viise. Seni kuni puidu kasutust taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks toetatakse, väheneb majanduslik motivatsiooni puidu astmeliseks kasutuseks. Käesoleva uuringu käigus intervjueeritud organisatsioonide esindajate sõnul toimub puidu (kaskaad-)kasutus täna sõltuvalt turunõudlusest, kuid pigem puudub puidule piisav kasutus pikema kasutuseaga valdkondades (näiteks paberipuit). Kaskaadkasutuse sisseviimine takistaks turumehhanismide vaba toimimist ning selle kaudu ressursside optimaalset kasutust ja majanduse arengut. Kaskaadkasutuse ranges vormis sisseviimist ei pidanud intervjueeritud osapooled tõenäoliseks ega vajalikuks. Pigem jääb see soovituslikuks ning on toetatud ka kaudsete mehhanismide poolt (näiteks LULUCF reeglid). 3.5.6. Aruandlus ja kontrollimeetmed Liikmesriigi kohustuseks on esitada komisjonile konsolideeritud andmed biomassi säästliku kasutuse ja KHG kokkuhoiu kohta (Art 27 3). Liikmesriik peab ise koguma vastavat informatsiooni riigi majandussubjektidelt (Art 27 1). Seega tuleb liikmesriigil üles ehitada informatsiooni kogumise, kontrollimise ja esitamise süsteem. See peaks hõlmama ka massibilansi metoodika väljatöötamist. 53 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 http://www.envir.ee/sites/default/files/kliimapoliitika_pohialused_aastani_2050.pdf 54 Metsanduse arengukava aastani 2020 http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/mak2020vastuvoetud.pdf 55 ENMAK 2030 eelnõu ptk 3.5.5.2 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030_koos_elamumajanduse_lisaga.pdf 56 https://lounaeestlane.ee/sildid/puidurafineerimistehas/, http://uudised.err.ee/v/majandus/f9c5bf32-83a4-4a97-8580- 98c6d84d6987/uus-puidurafineerimistehas-voib-tulla-tartu-lahistele 43 / 67
Käesoleva analüüsi koostajad on seisukohal, et vastutavaks asutuseks puidu ja rohtse biomassi osas oleks Keskkonnaamet, kuna süsteemi põhiraskus on seotud loodusressursside (mets, rohumaad) kasutamise ning KHG (CO2) emissioonidega. Keskkonnaameti ülesannete hulka kuulub mh keskkonnalubade, loodusvarade kasutamise lubade ning litsentside andmine, keskkonnale tekitatava kahju vältimise korraldamine, loodusobjektide seire korraldamine jms, mistõttu on amet sobiv asutus Direktiiviga seotud aruandluse korraldajaks. Keskkonnaamet võib delegeerida konkreetsed seire ja järelevalve tegevused teistele asutustele. Aruandluse esitajaks Euroopa Komisjonile võiks olla kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või Keskkonnaministeerium (vt järgnevat joonist). Joonis 16 Direktiiviga seotud aruandluse süsteem E-ARUANDLUS EUROOPA KOMISJONILE KeM, MKM? KONTROLLIASUTUS KESKKONNAAMET SEADUS VÕI SERTIFITSEERIMINE JA MASSIBILANSI SÜSTEEMI AUDIT TOORAINE KÜTUS ENERGIA PUIDUTÖÖSTUSE JÄÄTMED, PUIT MITTEMETSAMAALT JA KOR- DUVKASUTUSEST KÜTTEPUIT JA RAIEJÄÄTMED METSAST HAKE PUIT- PELLET >20 MW JAAMAD ROHTNE BIOMASS BIOGAAS >0,5MW JAAMAD Direktiivi eesmärk on halduskoormust vähendada, mistõttu võib eeldada, et Direktiivi aruandlus on kohandatav tänasesse süsteemi ja täiendavat kulu riigile sellest ei teki. Käesoleval ajal ei ole siiski võimalik välja tuua, millistes valdkondades bürokraatia vähendamine toimub. 44 / 67
4. JÄRELDUSED Uuringu koostamisel läbiviidud analüüside ja sihtgruppide intervjuude põhjal saab öelda järgnevat: 1. Vabatahtlikult sertifitseeritud metsamaa ja puitkütuste osakaal kasvab eelkõige eksportriikide nõuete tõttu. Täna on kahe sertifikaadiga (FSC, PEFC) kaetud kogu riigimetsamaa, erametsamaal on sertifitseeritud suuremad metsamaaomanikud ning kogu erametsast on sertifitseeritud alla neljandiku (25%). Direktiivi eelnõus toodud nõuded on sisuliselt kogu ulatuses Eesi metsaseaduse, seda toetavate ja sellest lähtuvate õigusaktidega tagatud. Täiendavalt on vajalik jõuda selgusele vääriselupaikade kaitse piisavuse osas (täna vabatahtlik) ning vajadusel muuta täna kehtivat süsteemi. 2. Metsamajandamise ja biomasskütuste tarneahela säästlikkuse tõendamise ehk sertifitseerimise kulud moodustavad toodete maksumusest väikese osa isegi väikemetsaomanikul (alla 50ha metsamaad) moodustab sertifitseerimise kulu vähem kui 1% toodangu maksumusest. Soodsa võimaluse metsamaa sertifitseerimiseks annab täna liitumine rühmasertifikaatidega, mida täna on Eestis 5 ja lisaks on 1 rühmasertifikaat taotlemisel. Lisaks soodsamale hinnale ja väiksemale bürokraatiale on ühiselt lihtsam täita teatud nõudeid näiteks peab FSC sertifitseeritud metsas majandamisest välja jääma 10% metsamaast. Seega hindame, et vabatahtliku sertifitseerimise kulu ei ole metsaomanikele ja kütusetootjatele koormav, kuid riik võiks kaaluda erinevate soodustuste loomist väikemetsaomanikele, et motiveerida aktiivsemat sertifitseerimist (teavitus, propageerimine jms), mille tulemusena suureneks sertifitseeritud puidu kogused, avarduksid rahvusvahelised realiseerimisvõimalused ning paraneks puidusektori konkurentsivõime. Üheks võimaluseks on näiteks erinevate metsamajanduse toetusmeetmete sidumine sertifitseerimise kohustusega. 3. Direktiivi ettepanekus toodud biomasskütuste tarneahela säästlikkuse ja KHG säästu kriteeriume peavad tõendama kas kütuse- (vedelad biomasskütused) või energiatootjad (tahked ja gaasilised biomasskütused). Säästlikkuse tõendamiseks tuleb rakendada massibilansi süsteemi ja seda süsteemi laskma auditeerida. Liikmesriigil tuleb aruannete alusel anda ülevaade Euroopa Komisjonile. Massibilansi süsteemi metoodika ning auditeerimisskeemi välja töötamine on iga liikmesriigi ülesanne. Võimalus on selle välja töötamisel arvestada sertifitseerimissüsteemides ja KHG emissiooni aruannetes nõutud andmetega, et minimeerida lisanduvat aruandluskoormust. 4. Euroopa Komisjoniga tuleks täpsustada, kas a. massibilansi süsteem tuleb rakendada biomasskütuste tootjatele või bioenergia tootmisele või mõlemale; b. sertifitseeritud biomassi kütuste tarneahelale peab rakendama massibilansi süsteemi; c. ja millal antakse liikmesriikidele täpsemaid juhiseid massibilansi süsteemi rakendamiseks ja auditeerimiseks ettevõtetes. 45 / 67
5. Kui massibilansi süsteemi rakendamisel võetakse aluseks elektroonilise veoselehtede süsteem on võimalik digitaalselt tõendada puitkütuse tootmisel kasutatud puidu päritolu säästvalt majandatud metsast või ka mittemetsamaalt (nn kontrollitud puidu kategooria). Riik saaks süsteemi rakendamisel puidu kasutuse sh raiemahtude statistikat muuta oluliselt täpsemaks. Näiteks ei ole täna võimalik tõendada hakkpuidu päritolu: teada on suurusjärgud, kuid on suur osa puidust andmetega katmata, mistõttu Keskkonnaagentuuri sortimenteerimise mudel vajab uuendamist. Suur osa kasutatud puitu pole statistiliselt tõestatav, st hakkpuidu ja puitgraanuli tootmisel ja mujal puidul sekundaarkasutuses. Täpsustamist vajavad nii raidmete, tüveste, võsa kui ka väljastpoolt metsamaad pärit puidu kogused ja päritolu. Eksporditava ja imporditavate puitkütuste täpne statistika puudub (koodi 4401 all puitkütused koos). 6. Täna rohtsest biomassist toodetud biogaasi osakaal on äärmiselt väike ning direktiivi ettepaneku nõuded olemasolevatele biogaasijaamadele ei kohaldu (biogaas toodetakse peamiselt sõnnikust ja reoveesettest), kuid uute rohtset biomassi kasutavate biogaasijaamade tekkimisel tuleb nõuete täitmine tagada. Euroopa Komisjoniga tuleb täpsustada inimese sekkumiseta mitte säilivate kõrge elurikkusega poollooduslike koosluste biomassi kasutuse nõuded energeetikas. 7. Perspektiivis piiravad teatud mahust alates biomasskütuste kasutust LULUCF sektorile kehtima hakkav kohustus hoida kasvuhoonegaaside sidumine ja heide tasakaalus. Edaspidi võetakse ka biomasskütuse põletamisel tekkiv heide arvesse LULUCF sektoris ehk tasakaalu saavutamine muutub raskemaks, mida rohkem puitu kasutatakse energeetikas. Seni on LULUCF sektoris süsiniku sidumine olnud otseses seoses raiutud puidu mahuga. LULUCF sektori süsinikuvaru hoidmiseks on oluline võimalikult palju raiutava puiduga vabanevast CO2 siduda puittoodetesse ja -ehitistesse. 8. Intervjueeritud organisatsioonid ja ettevõtted nägid puidu astmelise- ehk kaskaadkasutuse regulatiivses suunamises turu moonutamist toodete suunas, mis ei pruugi vastata tegelikule nõudlusele ja vajadusele. Järgmisel kümnendil suunavad arengudokumendid metsaressursi kasutuse väiksema kliimamõjuga ja suurema lisandväärtusega toodete tootmisele, sh täna vähemväärtusliku puidu kasutusele võtuga. 9. Üle vaadata ja võimalusel muuta põhjendatumaks terminite kasutamine direktiivi tõlkimisel ning üle võtmisel Eesti Vabariigi õigusaktidesse. Täna on näiteks üldmõisteks sobiv biokütus (biofuel) kasutusel vedelate transpordikütuste kohta. Uue mõistena tuuakse Direktiivis biomasskütus. Kuna ka transpordis kasutatavad biokütused on toodetud biomassist tuleks Direktiivis välja tuua hierarhia mõttes kas üldnimetusena mõeldakse ja edaspidi kasutatakse Direktiivi alusel biokütused või biomasskütused, mis tähistaks nii vedelaid, gaasilisi kui tahkeid biomassist toodetud kütuseid. 46 / 67
5. LISAD Lisa 1 Euroopa riikide ministrite poolt aastal 2015 kokku lepitud metsa säästva majandamise kriteeriumid ja näitajad Kriteeriumid 1.Metsaressurssi tagamine ja selle panus globaalses süsinikuringes 2.Metsa ökosüsteemide tervise ja elujõulisuse säilitamine 3.Metsa produktiivsuse tagamine (puit ja mittepuit) 4.Metsa ökosüsteemide bioloogilise mitmekesisuse kaitse 5. Kaitsefunktsioonide tagamine metsa majandamisel (eriti pinnas ja vesi) 6.Muude sotsiaalmajanduslike funktsioonide ja tingimuste säilitamine Näitajad Metsamaa ja muu metsaga maa pindala Kasvava metsa tagavara Vanuseline ja/või läbimõõdu koosseis Metsa süsinik (metsa biomass, pinnas, puidust tooted) Välisõhusaasteainete koostis ja sisaldus Pinnase seisund Okka, lehe kadu Metsa kahjustused Metsamaa degradeerumine Juurdekasv ja raie Ümarpuit Mittepuidulised tooted Teenused Puuliikide mitmekesisus Uuenemine Looduslikkus Võõrliigid Surnud puit Geneetilised varud Metsa killustumine Ohustatud metsaliigid Kaitstud metsad Levinumad metsalinnuliigid Infrastruktuur ja majandatud loodusvarad - kaitsvad metsad, pinnas, vesi ja muud ökosüsteemi funktsioonid Metsa majandavad metsaomanikud Metsasektori osakaal SKP-s Puhastulu Investeeringud metsadesse ja metsandusse Metsasektori tööjõud Tööohutus- ja tervis Puidu tarbimine Puiduenergia Puhkus metsas 47 / 67
Lisa 2 Küttepuude ja puitpelletite import Euroopa Liidus, 2015a, miljonit eurot Küttepuud (kood: 44011000) Puitpelletid (kood: 44013100) Väljast Seest KOKKU Väljast Seest KOKKU KOKKU 113 191 304 1 156 994 2 149 Suurbritannia 10 10 20 809 258 1 067 Itaalia 38 35 73 66 232 298 Taani 1 13 13 50 236 286 Belgia 4 22 25 140 16 156 Saksamaa 16 20 36 13 56 69 Austria 4 42 46 0 60 60 Rootsi 3 4 7 19 22 42 Prantsusmaa 0 17 18 3 33 36 Sloveenia 14 4 17 10 19 29 Holland 1 1 1 8 16 24 Läti 0 1 1 9 4 13 Leedi 1 1 1 8 1 9 Hispaania 0 1 1 0 9 9 Poola 1 0 1 6 2 7 Soome 1 1 1 6 1 7 Bulgaaria 0 6 7 Iirimaa 0 5 6 0 5 6 Tsehhi 0 0 1 2 2 4 Portugal 0 4 4 Kreeka 2 10 12 1 4 4 Eesti 0 0 1 1 2 3 Slovakkia 1 2 3 1 2 3 Horvaatia 3 0 3 2 0 2 Luksemburg 0 1 1 0 1 1 Rumeenia 12 0 12 1 1 1 Ungari 2 2 4 1 0 1 Küpros 0 0 0 1 0 1 Malta 0 0 0 48 / 67
Lisa 3 Eesti puidubilanss 2015 (EMPL tellimusel koostanud Madis Raudsaar)