1. Eesmärgid 1.1. Sissejuhatus Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) pöörab suurt tähelepanu meresõiduohutuse tagamiseks maailmameredel. Mereõnnetuste uurimine näitab, et 80% navigatsiooniga seotud õnnetuste põhjustajaks on inimfaktor. Enamikul neist juhtudest on mereõnnetuse ärahoidmine võimalik navigatsiooniseadmete kasutamise vigade vältimisega ja olemasoleva navigatsiooniinformatsiooni õige tõlgendamisega. IMO on teinud ülesandeks lipuriikide administratsioonidele (Eestis on selleks Veeteede Amet) nõuda laevade kaptenitelt ja reederitelt vastavates dokumentides esitatud nõudeid meresõidu ohutuks korraldamiseks, s.h. merereisi planeerimiseks ja -teostamiseks. Käesolevas õppematerjalis esitatud näide on merereisi (edaspidi reisi) planeerimisest Eesti rannikumeres ülesõitudeks Pärnu Tallinn, Ankrukoht D Muuga. Õppematerjalile lisanduvad Transas Simulaatori harjutused reisi teostamiseks. Terminid: Reis (Voyage) lähtesadamast sihtsadamasse. Võib koosneda mitmest ülesõidust. Ülesõit (Passage) ühest kohast teise. Võib koosneda mitmest teekonnast. Teekond (Route) merekaardile märgitud ülesõit või selle osa. Teekonna lõik (Route leg) teekonna osa kahe teekonna punkti vahel. Teekonna punkt (Waypoint) kaardile märgitud punkt ohutuks navigeerimiseks. Eelarvestamine, (Appraisal) reisiga seonduv teabe kogumine ja analüüsimine Eelmärkimine (Planning) ülesõiduks detailse kava koostamine Teostamine (Execution) kogutud teabe ja planeeritud tegevuste rakendamine Jälgimine (Monitoring) ülesõidu edenemise kontroll Laevajuhid peavad vähendama võimalikke riske meresõidul ning võtma tarvitusele muuhulgas ka järgnevaid meetmeid: Veenduma, et laeva merereis on planeeritud küllaldase detailsusega ja vajalike tagavaraplaanidega. Tagama, et sillaorganisatsioon: o Informeerib kõiki laeva navigeerimisega seotud isikuid o Määrab küllaldase sagedusega laeva asukohta erinevate meetoditega, et vältida ühe meetodi veast tulenevaid võimalikke vigu o Ristkontrollib inimese otsuseid, vältimaks inimlikke vigu LAEVAJUHT I, Navigatsioon I
o Suhtub teiste laevade teekonna jälgedesse ettevaatlikkusega ning arvestab, et iga merele olev laev võib igal ajahetkel muuta kurssi ja / või kiirust Tagama, et kogu sillameeskonnale kättesaadav informatsioon oleks pidevalt ja optimaalselt kasutatud. Tagada, et lootsi kavatsused oleksid selgelt mõistetavad ja aktsepteeritavad silla meeskonnale. Reisi planeerimine peab tagama laeva sadamate vahelise ohutu navigatsiooni ning olema sillameeskonna informatsiooniallikaks erinevatest võimalikest ohtudest reisi teostamisel. Reis planeeritakse lähtesadama kai äärest sihtsadama kai äärde ning see võib hõlvata ookeani, ranniku ning lootsiala navigatsiooni. Reisiplaani koostamisel on vaja arvestada alljärgnevate faktoritega: merekeskkond vajaliku täpsuse ja mõõtkavaga merekaardid teekonna teostamisel laeva asukoha määramisel kasutatavad meremärgid (ujuv- ja kaldamärgid) ning nende usaldatavus piirangud, mis võivad tekkida näiteks laeva süvisest, lasti tüübist jm suure intensiivsusega sõidurajoonid ilmastikuolud ankrualad, lootsialad, ja liikluseralduskeemid kohustuslike ettekannete alad laeva jõu- ja rooliseadme töökindlus Reis tuleb planeerida enne lähtesadamast väljumist kasutades selleks korrigeeritud merekaarte ja teatmike. Reeglina valmistab teekonna ette teine või kolmas tüürimees, väiksematel laevadel vanemtüürimees (edaspidi laevajuht). Vanemmehaanik koskõlastab kapteniga vajalikud kütuse-, määrdeõli- ja magevee varud. Reisiplaani lõpliku kontrolli eest vastutab laeva kapten. Reisi planeerimine koosneb neljast etapist: Eelarvestamine, mille käigus kogutakse kavandatava merereisiga seonduv teave ühte kättesaadavasse kohta Eelmärkimine, mille käigus koostatakse detailne kava ülesõiduks või ülesõitudeks. Ülesõit esitatakse merekaartidel teekonna plaanidena. Teostamine, mille käigus rakendatakse planeeritud tegevusi ning kogutut teavet Jälgimine, mille käigus kontrollitakse veesõiduki ülesõidu edenemist vastavalt reisiplaanile. Kaks esimest etappi eeldavad dokumenteeritud eeltöö teostamist. Kaks viimast etappi eeladavad erinevate teadmiste ja oskuste praktilist rakendamist. LAEVAJUHT I, Navigatsioon I 1-2
1.2. Normdokumentidest tulenevad nõuded 1.2.1. Meresõidohutuse seadus Viide: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=769656 Väljavõtted seadusest: 16. Laeva merekõlblikkus ja sõidukõlblikkus Laev on merekõlblik ja sisevetel sõidukõlblik, kui see on projekteeritud, ehitatud, seadistatud, varustatud, mehitatud ning lastitud ohutu meresõidu ja hea merepraktika või sisevetel ohutu sõidu nõuete kohaselt ning laeva tehniline seisund vastab meresõiduohutuse nõuetele, mille järgimine aitab ära hoida laevaõnnetusi, ohtu inimeludele ja merekeskkonna või sisevete reostust. 24. Laevapere ettevalmistamine reisiks (1) Enne laevale suunamist peab laevapere liige olema läbinud ohutusalase baasväljaõppe. Kapten peab tagama, et laevapere liige on laevaga tutvunud ning tal on vajalikud teadmised laeva ehitusest, ohutusnõuetest ja laevapere liikme kohustustest häireolukorras. (2) Kapteni vahetumise korral peab reeder andma laeva juhtimist ülevõtvale kaptenile küllaldaselt aega laevaga tutvumiseks, kuid mitte vähem kui kuus tundi. Kui kapten on valmis laeva juhtimist üle võtma, teeb ta juhtimise ülevõtmise kohta kande laeva logiraamatusse. 30. Vahiteenistuse korraldamine (1) Laeva ohutuse tagamiseks sõidul ning seismise ajal ankrus, kai ääres või dokis peab laeval olema korraldatud vahiteenistus. (2) Vahiteenistuse ajal ei või laevapere liige olla alkoholi või narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. Alkoholi või narkootilise või psühhotroopse aine mõju all olevat laevapere liiget ei või lubada vahti enne, kui tema töövõime on taastunud. Alkoholi tarvitamine nelja tunni jooksul enne vahiteenistust on keelatud. Alkoholisisaldus vahis oleva laevapere liikme veres ei või ületada 0,8 promilli. (3) Laeva vahiteenistuse korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. (4) Vahiteenistust laeval korraldab laeva kapten. (5) Kui laev on ekspluatatsioonist välja viidud, kooskõlastab kapten või reeder laeval vahiteenistuse korraldamise sadamakapteniga. (6) Laeval, mille kogumahutavus on 20 ja enam, peetakse vahiteenistuses logiraamatut, masinapäevaraamatut ja raadiopäevaraamatut. (7) Logiraamatu, masinapäevaraamatu ja raadiopäevaraamatu vormid ning pidamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. 41. Lastimine ja lossimine ning ballastimine (1) Laeva ning selle pardal olevate inimeste ja lasti ohutuse tagamiseks peab laeva lastima ja lossima ning ballastima nii, et selle püstuvus ja ujuvus on laeva tunnistustes ja dokumentides märgitud nõuete piirides. (2) Eesti riigilippu kandva laeva, mille kogumahutavus on 20 ja enam, püstuvuse informatsiooni kinnitab Veeteede Amet. (3) Last tuleb paigutada ja kinnitada reederi väljatöötatud ning Veeteede Ameti kooskõlastatud juhendi kohaselt. Juhendit ei nõuta tahke või vedela mahtlasti veol. Välisriigi lippu kandval laeval peab olema selle riigi mereadministratsiooni poolt kooskõlastatud lasti paigutamise ja kinnitamise juhend. (4) Veeteede Amet tunnustab volitatud klassifikatsiooniühingu kinnitatud püstuvuse informatsiooni ning kooskõlastatud lasti paigutamise ja kinnitamise juhendit, kui see vastab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele. LAEVAJUHT I, Navigatsioon I 1-3
(5) Laevade tõsteseadmete kasutamise nõuded ning ülevaatuse ja katsetamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. 45. Veeteel liiklemine (1) Laeva, väikelaeva või muu veesõidukiga merel või merega ühenduses olevatel laevatatavatel vetel liigeldes tuleb järgida laevakokkupõrgete vältimise 1972. aasta rahvusvahelise eeskirja kehtestamise konventsiooni nõudeid. Laeva, väikelaeva või muu veesõidukiga sisevetel liigeldes tuleb järgida laevatatavatel sisevetel liiklemise korda. (2) Laevatatavatel sisevetel liiklemise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. (3) Veesõiduki tehnilise seisundi ja ohutuse eest vastutab veesõiduki omanik. (4) Väikelaeva või muu veesõiduki juht ei või merel või sisevetel liigeldes olla alkoholi või narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. Alkoholisisaldus väikelaeva või muu veesõiduki juhi veres ei või ületada 0,8 promilli. (5) Veeteede Ameti peadirektor võib üldkasutataval veeteel laevaliikluse ohutuse tagamiseks kehtestada ajutisi piiranguid. (5 1 ) Lähtudes reaalsest jääolukorrast võib Veeteede Ameti peadirektor kehtestada talvise navigatsiooni perioodil jäämurdja poolt teenindatavatele laevadele piiranguid, arvestades nende jääklassi, peamasina võimsust või vajaduse korral muid näitajaid, samuti on tal õigus katkestada mis tahes sadama teenindamine jäämurdja poolt, teatades sellest sadamavaldajale, laevakaptenile ja laevaagendile ning tagades sadamas töö lõpetanud laevade väljaviimise, kui reaalne jääolukord seda võimaldab. (6) Eesti vetes korraldab laevaliiklust ohustavate või segavate objektide kõrvaldamist üldkasutatavalt veeteelt Veeteede Amet. (7) Uurimistöödeks vajalike seadmete ja süsteemide paigaldamine territoriaal- või sisemerre või majandusvööndisse võib toimuda ainult kooskõlastatult Veeteede Ametiga. (8) Merekaardil tähistatud kaablitrassile lähemal kui 0,5 meremiili ja sisevetel lähemal kui 100 meetrit on keelatud jääda ankrusse ja püüda kala põhjatraaliga. Kaabli valdaja on kohustatud kaablitrassi tähistama kitsuses, ranniku lähedal ja sisevetel. (9) Üldkasutataval veeteel veespordi- või muu kultuuriürituse korraldamiseks on vaja Veeteede Ameti kirjalikku luba. (10) Laeva kapten ja väikelaeva või muu veesõiduki juht on kohustatud esimesel võimalusel teatama kahjustatud või teisaldatud navigatsioonimärgist, navigatsiooni-märgistuse tulede kustumisest, ettenähtud asukohast äratriivimisest või muudest veeteel avastatud ohtudest Veeteede Ametile ning avastatud reostusest Piirivalveametile. (11) Laeva või väikelaeva kinnitamine navigatsioonimärgi külge või muul moel navigatsioonimärgi kahjustamine on keelatud. (12) Hüdrotehnilise rajatise, veealuse kaabli või torujuhtme vigastamise korral on laeva kapten või väikelaeva juht kohustatud sellest kohe teatama Piirivalveametile ja Veeteede Ametile ning võimaluse korral rajatise, kaabli või torujuhtme valdajale. (13) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale ja väikelaevale ning muule veesõidukile. 80. Meretranspordi liiklusnõuete rikkumine Meretranspordis kehtestatud laevade sadamasse tuleku ja sadamast väljumise nõuete või laevade sadamavetes seismise ja liiklemise nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. 81. Laevade kokkupõrke vältimise nõuete rikkumine Laevade kokkupõrke vältimise nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. 94 1. Meresõiduohutusnõuete rikkumine Meresõiduohutusnõuete rikkumise eest, kui sellega tekitati oht laevale või selle reisijatele või mõnele teisele laevale, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. LAEVAJUHT I, Navigatsioon I 1-4
94 2. Laeva lubatud süvisest ülelaadimine Laeva lubatud süvisest ülelaadimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. 94 3. Laeva reisiks ettevalmistamata jätmine Laeva reisiks ettevalmistamata jätmise eest, kui see tõi kaasa tagajärje, mis põhjustas laeva kinnipidamise Eesti või välisriigi sadamas, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. 94 4. Laevadokumentideta või aegunud laevadokumentidega laevaga meresõit Laevadokumentideta või aegunud laevadokumentidega laevaga meresõidu eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. 94 5. Logi- või naftaraamatu või masina- või raadiojaama päevaraamatu pidamise nõuete rikkumine Logi- või naftaraamatu või masina- või raadiojaama päevaraamatu pidamise nõuete rikkumise või neisse ebaõigete andmete kandmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. 1.2.2. Laeva vahiteenistuse kord, MKM määrus nr.80 (30.12.2002) Viide: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=859402. Väljavõte määrusest: 5. Sadamate vahel ööpäeva jooksul kuni 12-tunnise kestusega reise sooritava alla 500-se kogumahutavusega laeva navigatsioonivahi korraldamine ja selle koosseis. (1) Alla 500-se kogumahutavusega laeval, mis sooritab reise sadamate vahel kestusega kuni 12 tundi ühe ööpäeva jooksul, peab lisaks vahitüürimehele olema navigatsioonisillal üks tekimeeskonna liige, kes teostab vaatlust või asub navigatsioonisilla vahetus läheduses. (2) Alla 500-se kogumahutavusega laeval, mis sooritab reise sadamate vahel kestusega kuni 12 tundi ühe ööpäeva jooksul, võib kapten või kipper pärast hoolikat kaalutlemist ja käesoleva määruse 16 lõikes 1 sätestatut arvestades lubada navigatsioonivahti pidada vahitüürimehel valgel ajal üksinda, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) navigatsioonisilla kujundus ja rooliseadme paigutus tagavad visuaalse nähtavuse kogu horisondi ulatuses ning laeva kursi jälgimise, käsitsi roolimise ja laeva ohutu navigeerimise ning manööverdamise; 2) laeval on töökorras siseside vahendid. 14. Vahiteenistuse korraldamine (1) Kapten peab korraldama oma laeval sellise vahiteenistuse, mis tagab laeva ohutu navigeerimise. Kapteni üldjuhtimisel vastutavad vahitüürimehed oma vahikorra ajal laeva ohutu navigeerimise eest. (2) Iga merel oleva laeva vanemmehaanik, konsulteerides kapteniga, peab tagama vahiteenistuse korraldamise nõutud tasemel ja tagama ohutu masinavahi. 19. Vahitüürimehe kohustused vahi ajal (1) Vahitüürimees on kohustatud: 1) viibima vahi ajal navigatsioonisillal; 2) mis tahes asjaolude korral mitte lahkuma sillalt enne, kui ta on nõuetekohaselt välja vahetatud; 3) vastutama laeva ohutu meresõidu eest, vaatamata kapteni kohalolekule sillal seni, kuni kapten on teda informeerinud laeva juhtimise enda peale võtmisest; nimetatud toiming peab saama kinnituse, et nii vahitüürimees kui kapten on juhtimise ülevõtmisest üheselt aru saanud; laeva juhtimise ülevõtmine kapteni poolt ei tähenda vahitüürimehele tema kohustuste lõppemist; 4) teatama kaptenile mis tahes laeva ohutust puudutavatest ja kahtlust tekitavatest asjaoludest. (2) Vahi jooksul tuleb laeva kavandatud teekonnal püsimise tagamiseks kontrollida laeva kurssi, asukohta ja kiirust piisava sagedusega, kasutades selleks kõiki vajalikke ja käepäraseid navigatsioonivahendeid. LAEVAJUHT I, Navigatsioon I 1-5
(3) Vahitüürimees peab olema täielikult teadlik laevas olevate pääste- ja navigatsioonivahendite asukohast ja nende ekspluatatsioonilistest piirangutest ning oskama neid kasutada. (4) Vahitüürimehele ei tohi anda ja ta ei tohi endale võtta kohustusi, mis võivad häirida laeva ohutut navigeerimist. (5) Vahitüürimees on kohustatud kasutama tema käsutuses olevaid navigatsiooniseadmeid. (6) Radari kasutamisel peab vahitüürimees teadvustama vajadust täita «Laevakokkupõrgete vältimise 1972. aasta rahvusvahelise eeskirja» radari kasutamist puudutavaid sätteid. (7) Vahis olles peab vahitüürimees vajadusel kõhklemata kasutama rooli, masinaid ja helisignaalseadet. Vastavalt olukorrale tuleb anda õigeaegne signaal laeva kiiruse ja suuna kavatsetavast muutmisest. (8) Vahitüürimees peab tundma oma laeva manööverdusomadusi, sealhulgas laeva pidurdustee pikkust, ja arvestama nendega. (9) Vahi jooksul tuleb üles märkida laeva navigeerimisega seotud sündmused ja tegevus. (10) Eraldi kaardikambriga laeval võib vahitüürimees kaardikambrisse minna hädavajalike navigatsiooniliste kohustuste täitmiseks ja võimalikult lühikeseks ajaks. Vahitüürimees peab olema eelnevalt veendunud, et see on ohutu ja et tema äraolekul teostatakse nõuetekohast vaatlust. 20. Laeva navigatsiooniseadmete kontroll ja kasutamine (1) Enne laeva sadamasse sisenemist või sealt väljumist, samuti merel navigatsiooniliselt ohtlikule piirkonnale lähenedes ning sõltuvalt asjaoludest nii tihti kui vajalik tehakse laeva navigatsiooniseadmete töö kontrolli ja registreeritakse see logiraamatus. (2) Vahitüürimees peab regulaarselt jälgima ja tagama järgmist: 1) õige kursi hoidmine roolimehe või automaatrooli poolt; 2) peakompassi paranduse määramine vähemalt üks kord vahi jooksul, aga kui võimalik, siis pärast igat suuremat kursimuutust; parandus kirjutatakse logiraamatusse; 3) pea- ja vurrkompassi näitude võrdlus; 4) laeva automaatrooli ümberlülitus käsiroolile vähemalt üks kord vahi jooksul; 5) käigu- ja signaaltulede normaalne põlemine ning navigatsioonivahendite nõuetekohane töö; 6) raadioaparatuuri nõuetekohane töö; 7) mehitamata masinaruumi (UMS) juhtimisseadmete, hoiatussignaalide ja näiturite nõuetekohane töö. (3) Vahitüürimees on kohustatud täitma «Rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel» ja selle konventsiooni 1978. aasta protokolli (RT II 2001, 22, 117) ning nende hilisemate muudatuste (edaspidi SOLAS konventsioon) nõudeid ning sealjuures arvestama käsiroolimise vajadust ja õigeaegset üleminekut automaatroolilt käsijuhtimisele, et vältida mis tahes ohtliku olukorra teket. (4) Vahitüürimees peab oskama kasutada kõiki laeva navigatsiooniseadmeid, tundma nende võimalusi ja puudusi. (5) Vahitüürimees peab kasutama radarit alati, kui on satutud või on oodata sattumist piiratud nähtavusega piirkonda, arvestades seejuures radari võimalusi ja piiranguid. (6) Vahitüürimees peab küllaldase sagedusega kasutama radari kaugskaalasid, et radarsignaale vastu võtta nii varakult kui võimalik. Tuleb arvestada, et nõrgad ja halvasti peegeldunud signaalid võivad jääda märkamata. (7) Radari kasutamisel peab vahitüürimees valima sobiva ulatusega kaugusskaala, jälgima hoolikalt ekraani ning tagama radarsignaali liikumiselementide arvestuse või pideva jälgimise. 21. Ettekanded (1) Vahitüürimees on kohustatud kaptenile kohe ette kandma: 1) ootamatust või prognoositud nähtavuse halvenemisest; 2) kui liiklustingimused või teiste laevade liikumine tekitavad kahtlusi; 3) raskustest laeva hoidmisel ettenähtud teekonnal; 4) kui arvestatud ajal ei ilmu nähtavale kallas, navigatsioonimärk või sügavus ei vasta oodatule; 5) kui ootamatult ilmub nähtavale kallas, navigatsioonimärk või muutub sügavus; 6) peamasina, peamasina kaugjuhtimisseadmete, rooliseadme või mingi olulise LAEVAJUHT I, Navigatsioon I 1-6
navigatsiooniseadme, alarmseadeldise või näituri rikke korral; 7) raadioseadmete rikke korral; 8) tormiilmast; 9) kui laev kohtab oma teel navigatsioonilisi ohtusid, nagu jää või mahajäetud ujuvobjektid; 10) igasuguse hädaolukorra või kahtluse korral. (2) Vaatamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaptenile viivitamatu ettekandmise kohustusele peab vahitüürimees kõhklemata ja kohe, ootamata ära kapteni saabumist navigatsioonisillale, võtma kasutusele meetmed laeva ohutuse tagamiseks, kui seda nõuavad asjaolud. 22. Kohustused ohutu laevaliikluse tagamisel (1) Ohutu laevaliikluse tagamiseks on vahitüürimees kohustatud asjatundlikult instrueerima ja informeerima vahikoosseisu. (2) Vahitüürimees on kohustatud nähtavale ilmuvaid laevu korduvalt ja täpselt peilima, et varakult kindlaks teha kokkupõrkeoht, ning pidama meeles, et selline oht võib mõnikord juhul, kui on tegemist eriti suure laevaga, puksiirkoosseisuga või kui on lähenetud eriti väikesele kaugusele, esineda ka siis, kui peiling märgatavalt muutub. Vahitüürimees on kohustatud varakult võtma tarvitusele vajalikud meetmed kooskõlas «Laevakokkupõrgete vältimise 1972. aasta rahvusvahelise eeskirjaga» ning kontrollima, kas rakendatud meetmed on andnud soovitud tulemuse. (3) Ootamatul või prognoositud nähtavuse halvenemisel on vahitüürimehe esmaseks kohustuseks kooskõlas «Laevakokkupõrgete vältimise 1972. aasta rahvusvahelise eeskirja» vastavate reeglitega anda udusignaale, liikuda ohutu kiirusega ja hoida masinad valmis viivitamatuks manöövriks. Täiendavalt on vahitüürimees kohustatud: 1) hoiatama kaptenit; 2) kutsuma navigatsioonisillale vaatleja, kui teda ei olnud; 3) süütama navigatsioonituled; 4) sisse lülitama radari ja seda kasutama. (4) Laeva teekonnal tuleb kasutada võimalikult suure mõõtkavaga kaarte, mis peavad olema korrigeeritud viimase teadaande järgi. Asukohta tuleb rohkem kui ühte meetodit kasutades määrata nii sageli kui asjaolud võimaldavad. (5) Vahitüürimees peab tingimata ära tundma kõik olulised navigatsioonimärgid. (6) Vaatamata lootsi kohustustele ja vastutusele ei vabasta lootsi kohalolek kaptenit või vahitüürimeest oma kohustustest ja vastutusest laeva ohutuse eest. Kapten ja loots on kohustatud vahetama teavet, mis puudutab navigeerimist, kohalikke tingimusi ja laeva iseloomustavaid andmeid. Kapten ja vahitüürimees peavad lootsiga tegema tihedat koostööd ja kontrollima hoolikalt laeva asukohta ja liikumist. (7) Kui vahitüürimehel tekivad kahtlused lootsi tegevuse või kavatsuste kohta, tuleb kohe küsida selgitust lootsilt, aga kui kahtlused siiski jäävad, tuleb viivitamatult informeerida kaptenit ja kuni kapteni saabumiseni rakendada vajalikke meetmeid. 38. Vahiteenistuses kasutatavad juhendid (1) Ohtlikku kaupa vedavatel laevadel peab vahiteenistus olema varustatud kõigi vajalike juhenditega, mis on seotud ohtliku lasti eripäraga. Kapten on kohustatud tagama nende juhendite nõuetekohase koostamise. (2) Reeder kehtestab juhendi navigatsioonivahi protseduuride kohta ja kontrolllehe nimetatud protseduuride täitmise kohta. (3) Reeder kehtestab kaptenile ja vahitüürimehele juhendi, mis aitavad hinnata sillavahi korraldamist, toetudes seejuures järgmistele põhimõtetele: 1) vahis peab olema piisav arv spetsialiste, et tagada kõigi kohustuste nõuetekohane täitmine; 2) navigatsioonivahi liikmed peavad olema vastavalt kvalifitseeritud ja täitma oma kohustusi hästi ja korralikult; vahitüürimees peab laevajuhtimise alaste otsuste vastuvõtmisel arvestama vahipersonali kvalifikatsioonis või nende vahiteenistuseks valmisolekus esinevaid puudusi; 3) korraldusi vahipersonalile antakse selgelt ja ühetähenduslikult, nõudes korralduse mõistmise kohta kinnitust; LAEVAJUHT I, Navigatsioon I 1-7
4) ülesandeid vahipersonalile antakse tähtsuse järjekorras; 5) ühelegi navigatsioonivahi liikmele ei tohi anda rohkem ja raskemaid ülesandeid, kui ta on võimeline korralikult täitma; 6) vahipersonal peab olema vahipidamise kohas paigutatud kõige ratsionaalsemalt; tingimuste muutumisel tuleb teha vajalik ümberpaigutus; 7) navigatsioonivahi liikmed ei tohi asuda muude kohustuste või ülesannete täitmisele või teise asukohta enne, kui vahitüürimees on veendunud, et see ümberkorraldus on tõhus ja kasulik ning ei kahjusta vahiteenistust; 8) oma kohustuste täitmiseks vajalikud instrumendid ja seadmed peavad olema kättesaadavad navigatsioonivahi liikmetele; 9) navigatsioonivahi liikmete omavaheline suhtlemine peab olema selge, vahetu ja ametlik; 10) vältida tuleb ebaolulist ja meelelahutuslikku tegevust; 11) kõik navigatsioonisilla seadmed peavad nõuetekohaselt töötama, vastasel juhul on vahitüürimees kohustatud ekspluatatsiooniliste otsuste vastuvõtmisel arvestama nende vigadega; 12) kogu vahiteenistuseks oluline informatsioon tuleb koguda, läbi töötada, anda selle kohta vajalikud selgitused ning käepäraselt paigutada isikute tarbeks, kes seda vahiteenistuseks vajavad; 13) ebaolulisi materjale vahikohas ei hoita; 14) navigatsioonivahi liikmed peavad olema pidevalt valmis kiiresti ja tegusalt olukorra muutusele reageerima. 1.2.3. STCW 95 Osa A-VIII/2. Vahipidamise alused. Viide: http://www.imo.org/circulars/mainframe.asp?topic_id=418 OSA 2 REISI PLANEERIMINE, vaba tõlge: Üldised nõuded 3 Kavandatav reis peab olema eelnevalt planeeritud. Planeerimisel tuleb arvestada asjakohast infot ja iga kaardile märgitud teekond (kurss) peab olema põhjalikult kontrollitud ennem, kui selle alusel hakatakse teostama ülesõitu. 4 Vanemmehaanik peab, kooskõlastatult kapteniga, ette määrama eesoleva reisi vajadused, võttes arvesse nõuded ja vajadusi kütusele, õlidele, kemikaalidele, varuosadele, töövahenditele, varudele jne. Planeerimine enne iga reisi 5 Enne iga reisi peab laeva kapten veenduma, et kavandatav ülesõit lähtesadamast vähemalt esimesse sihtsadamasse on planeeritud. Planeerimiseks tuleb kasutades sobivaid ja küllaldase infoga kaarte ning teisi navigatsioonilisi väljaandeid (teatmikke). Kaardid ja väljaaanded peavad olema korrigeeritud (kaasajastatud). Neis leiduv info peab sisaldama navigatsioonilisi piiranguid ja ohtusid, mis on ette ennustatavad ja on asjasse puutuvad laeva ohutuks navigeerimiseks. Planeeritud ülesõidu kinnitamine ja esitamine 6 Kui planeeritud ülesõit on kontrollitud arvestades olemasolevat ja asjaasse puutuvat infot, tuleb ülesõidu teekond selgel ja ühemõttelisel viisil esitada vastaval merekaardil või merekaartidel. Need kaardid teekonnaga peavad olema alati saadaval vahitüürimehele, kes peab iga reisis sõidetavat kurssi üle kontrollima enne selle kasutuselevõtmist. Kõrvalekaldumine planeeritud teekonnast 7 Kui merereisi jooksul tehakse otsus muuta sihtsadamat või kui tekib vajadus tunduvalt kalduda kõrvale planeeritud teekonnast mõnel muul põhjusel,siis tuleb enne esialgselt planeeritud teekonnast kõrvale kaldumist teostada täiendav teekonna planeerimine. STCW A-VIII/2 väljavõte on Lisas 1-1. LAEVAJUHT I, Navigatsioon I 1-8
1.2.4. SOLAS, Peatükk V Viide: https://mcanet.mcga.gov.uk/public/c4/solas/solas_v/regulations/regulation34.htm REEGEL 34 OHUTU NAVIGEERIMINE JA OHTLIKE OLUKORDADE VÄLTIMINE, vaba tõlge: 1 Enne merele suundumist peab kapten tagama kavandatav reis oleks planeeritud kasutades vastavaid merekaarte ja navigatsioonilisi väljaandeid, arvestades reisi geograafilist ala. Planeerimisel tuleb arvestada IMO soovitusi (* Res. A.893(21)). 2 Reisi plaan peab sisaldama teekonda, mis 2.1 arvestab vastavat routeing süsteemi 2.2 arvestab küllaldase ohutu veega laevale reisi teostamiseks 2.3 arvestab teada navigatsiooniliste ohtudega ning ilmastikuoludega 2.4 arvestab keskkonna reostuse vältimise meetmetega ning hoidub kahju tekitamisest 3 Laeva opereeriv reeder, prahtija või kompanii (vt. Reegel IX/1) või ükskõik milline teine isik ei tohi tõkestada ega piirata kaptenit vastu võtmast või täide viimast tema professionaalsest hinnangust lähtuvat otsust, tagamaks ohutut navigeerimist ja merekeskkonna kaitset. SOLAS Ptk. V, Reegel 34 väljavõte on Lisas 1-2. 1.2.5. Resolutsioon A.893(21) Juhised reisi planeerimiseks Viide: https://mcanet.mcga.gov.uk/public/c4/solas/solas_v/annexes/annex25.htm Merereisi planeerimise eesmärgiks on koostada tegevuskava, et kergendada laeva teekonna edenemise ja asukoha kontrollimist kogu reisi / ülesõidu vältel. Tegevuskava e. Reisiplaan peab tagama inimelu ohutuse, vara säilimise ning merekeskkonna kaitse. Reisiplaani koostamine koosneb mitmest etapist: Eelarvestuse käigus kogutakse kavandatava merereisiga seonduv teave. Eelmärkimise tulemusena koostatakse detailne navigeerimise kava reisiks. Teostatamise käigus rakendatakse planeeritud tegevusi. Jälgimise käigus kontrollitakse veesõiduki teekonna edenemist vastavlt reisiplaanile. Res. A.893(21) on esitatud Lisas 1-3 Reisiplaani koostamise eest vastutab kapten. Praktikas kasutatakse tihti varianti, kus kapteni poolt määratud laevajuht kogub informatsiooni ja teostab reisi planeerimise. Vaatamata sellele on kapten see, kes peab otsustama ohutusparameetrid, valima teekonnalõikude erinevate võimaluste ja ajalimiitide vahel. Lõplik vastutus teekonna planeerimise eest lasub kaptenil. LAEVAJUHT I, Navigatsioon I 1-9