Viimsi arendab veevärki

Transcription

1 Viimsi Teataja 1 1 (193) VALLALEHT Neljapäev, 30. jaanuar 2003 Viimsi arendab veevärki Uustulnukad ja kinnisvaraarendajad peavad oma liitumistasu kompenseerima ise täies mahus. Soovitame kõigil Rohuneeme piirkonna elanikel ja ettevõtetel tõsiselt kaaluda kohest liitumist ühisveevärgiga. Sama peaksid tegema kinnistuomanikud, kel peas kindel soov oma maa sihtotstarbe muutmiseks ja kinnisvaraarenduseks. Praegu on õige aeg tulla rääkima oma mõtetest ja soovidest, isegi kui need pole dokumentaalset tõestust leidnud. Hiljem on tunduvalt raskem maassepaigaldatud toru välja kiskuda ja suuremaga asendada. Täna on mitmed projektlahendused saanud optimaalseima lahenduse. Viimsi vald on seisukohal, et veevarustus ja kanalisatsioon on eluvaldkond, mis tänasel päeval nõuab professionaalset lähenemist. Seega olukord, kus joogivesi saadakse naabri juurest kummilohviga ümber õunapuu ja reovesi kaob kraavi kaudu kuhugi, hakkab lõppema. Vahepealne rekordkülm peatas ajutiselt Rohuneeme peamagistraali ehitustööd, kuid nüüd käib töö taas täie hooga. Kahekilomeetrine trass Püünsi koolimaja juurest läbi metsa Rohuneeme tippu valmib selle nädala lõpuks. Võimalus liituda ühisveevärgiga seab kinnistuomanike ette küsimused liitumistingimuste kohta, mille kohta annab selgitusi Viimsi Vesi arendusdirektor Toivo Eensalu. Täna on Rohuneemes loodud eeldused liitumiseks Kivineeme, Vanaküla, Armuneeme ja Tominga piirkondade elanikele. Järgmina rajatakse harutrassid ja pumpla Lootsisadamasse ja Kalmistu piirkonda. Sellega on veebruari lõpuks loodud võimalus kogu Annuse teest põhja poole jäävale rahvale liituda ühisveevärgiga. Karikakra tee piirkond tenniseväljakutest Annuse teeni kanaliseeritakse järgmisena märtsis-aprillis. Liitumistasud Liitumistasu iseenesest on reaalsete ehitustööde maksumus jagatuna kõigi liitujate vahel. Järelikult mida rohkem liitujaid, seda odavam. Liitumistingimused erinevad põliselaniku ja uustulnuk kinnisvaraarendaja jaoks. Põliselanikul on õigus taotleda liitumistasu osalist või täielikku kompenseerimist. Kuna Toivo Eensalu: Maa on nii külmanud, et kopa kihvad löövad kaevamisel tuld. pole veel olemas seadust liitumistasu kompenseerimise korra ja suuruse kohta, lahendatakse iga avaldus personaalselt vallavalitsuse poolt ja kinnitatakse volikogu otsusega. Edaspidi teistes piirkondades võetakse saadud kogemus aluseks üldiste reeglite väljatöötamisel. Peagi saame avaldada ka liitumistasude konkreetsed määrad ja vallapoolse kompensatsiooni suuruse. Ka nii leiab reovesi tee mereni. Viimsi Vesi korraldab kliendipäeva Veevärgiga liitumine tekitab kindlasti rohkesti nii konkreetseid kui üldisi küsimusi. Seetõttu korraldab VIIMSI VESI koos vallavalitsusega 20. veebruaril Viimsi Huvikeskuses (Nelgi tee 1) kell kuni kliendipäeva, et kohtuda kodanikega silmast silma ja pärimistele vastused anda. Kohaletulnu saab ülevaate veemajanduse alustest, seadusandlusest ja valla plaanidest. Ja veest üldse, kust tuleb, kuidas tuleb ja miks on Viimsi vesi selline nagu on ning mis saab edasi. Toimetus Täna lehes Vald tuleb riigi maanteeametile appi lk 2 Esietendub West Side Story lk 4 Kultuurkapital jagas tunnustust lk 6 Uitmõtteid Haabneeme aleviku tekkimise kohta lk 9

2 2 Viimsi Teataja Vee-ettevõtja avalikku konkurssi valmistab ette hindamiskomisjon Viimsi Vallavolikogu moodustas hindamiskomisjoni, kes hakkab läbi viima avalikku konkurssi valla vee-ettevõtja määramiseks. Komisjon selgitab välja parima pakkuja ja teeb vallavolikogule ettepaneku valla vee-ettevõtja määramiseks. Viieliikmelise komisjoni esimeheks valis volikogu ühehäälselt Tõnu Tuulase. Konkursi võitja saab õiguse osutada vallale veevarustus- ja kanalisatsiooniteenust järgneva 15 aasta jooksul. Volikogu võttis valla veemajanduse arengukava vastu mullu juunis. Maamaksutoetuse taotlemisest Valla maamaksutoetus on mullusest suurem, et aidata vähekindlustatud elanikel katta maamaksu tõusu. Toetust makstakse ühele isikule ainult ühe maatüki osas ning toetus võib olla kuni 1500 krooni, kuid mitte rohkem kui 50% maamaksu summast. Taotlusi võtab valla sotsiaalamet vastu 15. aprillist kuni 1. juunini. Toetuse taotlemiseks tuleb esitada Sotsiaalametile avaldus (blanketi saab vallavalitsusest), Maksuameti teatise koopia aastas tasumisele kuuluva maamaksu kohta, samuti kviitungi koopia esimese sissemakse sooritamisest ja sissetulekut tõendav dokument (koopia pensionitunnistusest, töötukaardist või palgatõend). Tallinna Botaanikaaed avas mardikanäituse 9. veebruarini saab botaanikaaias vaadata näitust "Mardikate madistamised taimeriigis". Põnevad mardikad pärinevad Eesti Loodusmuuseumi kogudest ning taimed botaanikaaia herbaariumist. Maailma suurima loomarühma mardikaliigi esindajatest "madistavad" näitusel muude hulgas titaansikk, ninasarvik- ja põderpõrnikad. Näha on ka Eestis levinud mardikalisi. Nende seas on samuti palju aia-, põlluning metsakahjureid, sh nii mardikate valmikuid kui ka vastseid. Lepatriinulaste valmikud ja vastsed on aga näiteks röövloomad, kes toovad lehetäide hävitamisega aiapidajatele suurt kasu. Näituse ajal peetakse entomoloogilisi loenguid. Aasta ringi on palmimaja taga avatud "Samblike, sammalde ja seente püsinäitus. Palmimaja kasvuhooned on lahti teisipäevast pühapäevani kella Siiri Liiv Vald tuleb riigi maanteeametile appi 15. jaanuaril istusid nõupidamislaua taha (vasakult) Viimsi vallavanem Enn Sau, abivallavanem Rein Frolov, kommunaalameti juhataja August Kiisk, Harju Teedevalitsuse juhataja Jüri Seppar (paremal) ja OÜ Üle esindajad. Vallavalitsus algatas arutelu Harju Teedevalitsusega, et ühiselt leida viise parandada olukord, kus Viimsi elanikel pidevalt on põhjust kurta valda läbivate riigimaanteede korrashoiu üle, seda eriti talvel, ütles Enn Sau. Tahame jõuda tulemuseni, et öösel maha sadanud lumi oleks ka hommikuks teedelt koristatud ja bussipeatused ligipääsetavad. On ju Viimsis juba koolilapsi poolteist tuhat, kel hommikul õigeks ajaks tundi tuleb jõuda. Nõupidamisel kaaluti esmalt võimalust, kus vald tellib riiklikest vahenditest valda läbivate riigimaanteede korrashoiuteenuse ise, seda aga ei võimalda riigirahade jaotamise kord. Riigimaanteede korrashoid on määratud nn seisunditasemetega, millest sõltub ka talihoolde operatiivsus ja ulatus. Viimsi valla ja Harju Teedevalitsuse vahel täna kehtiv leping on sõlmitud aastal ja näeb ette talihoolet vaid libedail teelõikudel. Viimsit läbivaiks riigimaanteedeks on Randvere, Rohuneeme, Leppneeme (ka Leppneeme sadama tee) ning Muuga tee. Nende hoolduseks on Harju Teedevalitsus sõlminud lepingu OÜ-ga Üle. Jüri Seppar: Praegu ei kuulu Viimsi valla teed Maanteeameti põhiprioriteetide hulka. Et tagada kiirem ja ulatuslikum lume- ja libedusetõrje, peaks Viimsi teedehooldus tõusma madalamalt tasemelt kõrgemale, kuid see teenus on kallim. Vald on nõus omalt poolt lisasummad eraldama, kui asi korda saab. Kodanikku ei huvita ametkondade vaheline tööjaotus, vaid puhtad teed, nentis Rein Frolov. Kohtumise tulemusena lepiti kokku lepingut täiendada. Viimsi maanteede hooldustase tõuseb, mis nõuab teehooldust täies ulatuses ja operatiivselt, selgitas August Kiisk. Viimsi vallavalitsus, Harju Maanteeamet ja OÜ Üle sõlmisid kolmepoolse lepingu Randvere, Rohuneeme, Leppneeme ning Muuga tee hooldustaseme tõstmise kohta 27. jaanuaril. Lepingu kehtib 28. jaanuarist märtsi lõpuni. Tööd tellib edaspidigi Harju Teedevalitsus, kes teostab ka järelevalvet. Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval. Kaastööd, reklaamid ja kuulutused palume esitada hiljemalt kümme päeva enne ilmumist. Toimetuse kolleegium: Enn Sau, Madis Saretok, Jaan Alver, Leelo Tiisvelt, Eino Pedanik. Toimetaja: Kai Maran Nelgi tee 1, Viimsi 74001, Harju maakond Tel , faks E-post: kai@viimsivv.ee Trükki toimetanud Kirjastuskeskus. Trükitud trükikojas Greif. NB! Kinnistuomanikud Vastavalt Viimsi valla heakorra eeskirjadele (volikogu määrus nr 29, avaldatud oktoobrikuu vallalehes), on maaomanikud ja -valdajad, hoonete ja rajatiste omanikud ning valdajad kohustatud hoidma korras, lumest puhastama ja vajadusel liivatama oma kinnistu territooriumi ja sellega külgneva kõnnitee.

3 Kokkuvõtete tegemise aeg Aastavahetus on aeg, mil tehakse kokkuvõtteid möödunud aastast ja peetakse plaane algavaks. Lõppenud aasta teine pool tõi Eesti omavalitsustesse palju ärevust. Toimusid ju kohalike omavalitsuste valimised, kus rinnad panid kokku mitte niivõrd erinevad maailmavaated ja tõekspidamised, vaid eeskätt isiksused ning nende valitsemismeetodid. Julgen väita, et erakonnad ja valimisnimekirjad, kes valimistel osalesid, näevad Viimsi valla eeliseid ja võimalusi, ohte ja vajakajäämisi vägagi ühtemoodi. 20. oktoobri küsimuseks oli pigem KES?. Kes lahendab küsimused, kes juhib lahendust? Ärevus kestab paraku edasi. Nüüd juba riigi tasandil. Riigikogu valimistepäev 2. märts läheneb kohutava kiirusega. Kellele vähegi riigiasjad korda lähevad, tuleb teekond valimisurni juurde jalge alla võtta. Tundub, et sel korral on valija jaoks vähenemas isiku tähtsus ning esile on kerkimas maailmavaateline lähenemine. Aga võib-olla ma eksin. Hoolimata kõigest tundkem rõõmu, et oleme oma valikutes vabad! Viimsi Vallavolikogu liikmetest astuvad riigikogu valimistel tulle Ardi Paul ühendusest Res Publica, Tunne Kelam Isamaast ja Jaak Salumets Keskerakonnast. Ka Viimsi Vallavanem Enn Sau teeb selle suure mängu kaasa. Leian, et meil, viimsilastel, on kellele pöialt hoida. Eesti asi vajab ajamist. Viimsi asi ka! Uuel Viimsi Vallavalitsusel tuleb aga tõestada meile, viimsilastele, et teda on sellisel kujul vaja ja seda, et ta suudab anda omavalitsusteenust paremini kui teevad seda naaberomavalitsused. Soovin Teile selleks jõudu, vallaametnikud! Madis Saretok, vallavolikogu esimees Vald vajab terviklikku haridusvõrku Viimsi Vallavalitsus moodustas töögrupi valla koolivõrgustiku arendamiseks. Kiiresti arenevas Viimsi vallas kasvab sama kiirelt nõudlus ka kõigi haridustasandite järele, alusharidusest (lasteaiad) kõrghariduseni välja, ütles töögrupi juhataja Jaan Alver. Meie ülesanne on tänast haridusnõudlust arvestades välja töötada terviklik koolivõrgustiku kontseptsioon kõigil haridusasutuste tasanditel. Töögrupi liikmed on Concordia Ülikooli rektor Mart Susi, Viimsi Keskkooli direktor Leelo Tiisvelt, Viimsi Lasteaiad juhataja Aina Alunurm ja vallavalitsuse esindajana Kadi Bruus. Harju Maavalitsus vähendas AS Harjumaa Liinid töömahtu Harju Maavalitsus teatas Viimsi Vallavalitsusele 20. detsembril saadetud kirjas, et vähendab AS Harjumaa Liinide töömahtu seoses tõsiste puudustega reisijateveo korraldamisel. Kolme sügiskuu jooksul on maakonnaliinidel vedaja süül ära jäänud reise 156 korral 7216 liinikilomeetri ulatuses, märgib Harju Maavalitsuse majandusosakonna juhataja Aare Ets. Seetõttu on suurenenud reisijate kaebuste arv, samuti takistavad reisijateveo arengut vähesed investeeringud, kus ettevõtte busside keskmine vanus on üheksateist aastat, seisab maavalitsuse kirjas. Harju Maavalitsus otsustas vähendada AS Harjumaa Liinid töömahtu ja anda üle liin nr 100 füüsilisest isikust ettevõtjale Rain-Mati Pesorile, liin nr 115 AS-le Devori Reisid, liin nr 117 OÜ-le Arne Auto ja liin nr 120 AS-le Samat. Viimsi Vallavalitsus teatab, et on peremehetu varana arvele võtnud: 1. Viimsi vallas Leppneeme külas Lännemäe tee. 2. Viimsi vallas Haabneeme alevikus jargmised teed: Kalla tee, Lumemarja tee, Tellissaare tee, Pihlaka tee, Hõbepaju tee, Melba tee, Hundi tee, Salu tee, Sanglepa tee, Vahtra tee, Männi tee, Kuuse tee, Lepa tee, Kesk tee, Mereranna tee, Kaluri tee, Tominga tee, Väljaku tee, Sõstra tee, Kase tee, Kase põik, Kolhoosi tee, Kivila tee. Nimetatud objektide viimane omanik on Viimsi Vallavalitsusele teadmata. Kõiki isikuid, kellel on vastuväiteid eelpool nimetatud ehitiste peremehetuks tunnistamise kohta, palutakse need esitada dokumentaalselt tõestatuna Viimsi Vallavalitsusele hiljemalt 15.veebruariks 2003.a. aadressil Nelgi tee 1 Viimsi alevik Viimsi vald." Viimsi Teataja 3 Viimsi Vallavalitsus teatab, et on peremehetu varana arvele võtnud 1. Viimsi vallas Randvere külas Tammneeme rannakaitse patarei rajatised ja endisele sõjaväele kuulunud vaatlushoone. 2. Viimsi vallas Leppneeme külas endisele sõjaväele kuulunud hooned (abihoone-garaaþ, abihoone-diiselgeneraatorite ruum, abihoone-kütuseladu, saun, käimla, kaevuhoone). 3. Viimsi vallas Püünsi külas järgmised teed: Aasa tee, Hundinuia tee, Järve tee, Kajaka tee, Kooli tee, Koskla tee, Kuldnoka tee, Lagle tee, Leevikese tee, Lepiku tee, Linavästriku tee, Merikotka tee, Niine tee, Piiri tee, Pääsukese tee, Püünsi tee, Raja tee, Rukkiräägu tee, Seene tee, Tormilinnu tee, Vesiroosi tee. Nimetatud objektide viimane omanik on Viimsi Vallavalitsusele teadmata. Kõiki isikuid, kellel on vastuväiteid eelpool nimetatud ehitiste peremehetuks tunnistamise kohta, palutakse need esitada dokumentaalselt tõestatuna Viimsi Vallavalitsusele hiljemalt 31.märtsiks 2003.a. aadressil Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald. Tähelepanu kalamehed! Viimsi vallavalitsus alustas piiratud kalapüügilubade väljastamist aastaks. Kõik, kes avalduse esitasid, saavad load kätte valla keskkonnakaitse inspektori käest. Vaata Maailma arvutikoolitus algajatele! Viimsi Keskkoolis toimuvad taas Vaata Maailma arvutikursused algajatele (2 päeval, 4 tundi päevas). Registreerimine telefonil (0) (iga päev ). Täpsem info Viimsi Keskkoolist, tel ja

4 4 Viimsi Teataja Esietendub West Side Story aasta veebruris sai alguse põnev noorte rahvusvaheline muusikaliprojekt. Juba aprillis etendus Soomes Ylivieskas Viimsi kooliteatri ja Viimsi keskkooli sõpruskooli Ylivieska lukio noorte ühistööna L. Bernsteini muusikal West Side Story. Ühtekokku anti kümme ülimenukat etendust. Projekt jätkub Viimsis veebruaril ja sellega tähistab Viimsi kooliteater oma 10. aastapäeva. Muusikali West Side Story tegevus toimub 50-ndate lõpul USA-s ja jutustab kahe eri rahvusest noortekamba, puertoriikolaste ja ameeriklaste vahelisest konfliktist, mis kulmineerub kahe eri leerist noore traagilise armastuslooga. Viimsi keskkooli direktori ja lavastuse projektijuhi Leelo Tiisvelti sõnul sobib muusikal rahvusvaheliseks koostööks nii oma sisu (kaks rahvust), vormi (kaks kampa - kaks truppi) kui teema (eri rahvuste, kultuuride või usu pinnal tekkivad konfliktid) aegumatuse poolest. Loo lavastab Külli Talmar, tantsud seab Maido Saar. Viimsi, Ylivieska, Harjumaa ja Tallinna muusikakoolide õpilastest kokku seatud orkestrit dirigeerib Ott Kask. Peaosades on Maria - Dagmar Mäe Viimsist ja Tony Arto Alasuutari Soomest. Projektis osalevad: t Viimsi kooliteater ja noortekoor (60 õpilast ja vilistlast, 9 õpetajat) t Ylivieska lukio (10 õpilast, 2 õpetajat) t Viimsi muusikakool (20 õpilast ja vilistlast, 4 õpetajat) t Harju maakonna muusikakoolide õpilased (15 õpilast, 1 õpetaja) tylivieska muusikakool (10 õpilast, 1 õpetaja) tmtü Viimsi Huvikeskus (1 õpetaja, tehniline personal) Projekti West Side Story on juba toetanud Viimsi Vallavalitsus, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängu Nõukogu, mitmed firmad: Fortum Elekter, Balti Ehitusmasin - Baltem, Rito Elektritööd, Jussi Grupp, ESCO (Weckman), Devori Reisid, Tampe, Viimsi Tervis SPA hotell ja eraisikud: Priit Post, Edith Saariste, Marge Ruus, Mati Heinsar, Tarmo Orasmäe, Kristi ja Siim Kallas, Vladimir Rand, Kaupo Kõverjalg, Margus Eek, Külli Kruhberg, Igor Päss, Margus Vanaselja, Elar Liblik, Enn Sau, Mari Ann ja Tunne Kelam, Ruth Kabonen ja Mart Opman, Külli ja Jaan Alver, Kaidi Kuusing, Külli ja Rein Frolov. Täname kõiki lahkeid ja usaldavaid toetajaid! Viimsi Keskkooli Fondi arveldusarve Hansapangas on Vieskalainen, : Ylivieska ja Viimsi õpilaste esitatud West Side Story t käis napi nädala jooksul vaatamas üle 2000 inimeses, ja pole ka ime! Priimad lauljad, head näitlejad, temperamentsed tantsijad ja kordumatu lavastus väärisid rohkearvulist publikut. VIIMSI KOOLITEATER 10 AASTAT Viimsi kooliteater, Viimsi muusikakool ja Ylivieska lukio (Soome) esitavad L. Bernsteini muusikali WEST SIDE STORY AINULT VIIS ETENDUST! Esietendus Viimsi Spordihallis 7. veebruaril kell Etendused: 7. veebruaril kell (eelesietendus) 8. veebruaril kell ja veebruaril kell Sa pead seda nägema! Annetuspiletid alates 25.- Viimsi Keskkooli kantseleis tööpäeviti Viimsi Spordihallis üks tund enne etenduse algust. Piletite broneerimine telefonil (0) Hei, Viimsi kooliteatri vilistlane! Kohtume West Side Story esietendusel Viimsi Spordihallis 7. veebruaril kell Kui sa ei ole oma postkastist kutset leidnud, siis me lihtsalt pole saanud sinu aadressi. Ära muretse, sinu kutse ootab sind kooli kantseleis või enne esietendust Viimsi spordihallis. Pärast etendust umbes kell algab Viimsi Keskkoolis esietenduse bankett ja nn kolmas vaatus. Banketi osavõtumaks 100 krooni palume tasuda Viimsi Keskkooli kantseleisse või Viimsi Keskkooli Fondi arveldusarvele Hansapangas (selgitusse lisa tingimata oma kooliaegne perekonnanimi). Oled kutsutud, palutud, oodatud! R.S.V.P , tel (0) ; e-post: kool@viimsi.edu.ee. Kantselei avatud tööpäeviti Kohtumiseni!

5 Viimsi vald vajab uut sporditegevuse rahastamise korda Kas me oleme rahul sporditegevusse kaasatud laste ja noorte arvuga vallas? Ilmselt ei, kuna detsembri keskel toimunud treenerite ümarlaua nõupidamisel selgus, et spordiga tegeleb Viimsis alla kahesaja lapse ja noore. Elanike register aga näitab, et meie vallas on aastaseid noori 1547 (väljaspool valda treenivate laste ja noorte statistika hetkel puudub). Meie vallas on spordivõimalused oluliselt avardunud. Spordihallis on korraga kasutada kuni neli väljakut ning SPA Tervisekeskuses ujula ja jõusaal. Tähtis on, et neid võimalusi saaks kasutada võimalikult palju noori spordihuvilisi. Siit ka vajadus üle vaadata sporditegevuse rahastamise kord. Uue korra kaudu soovime suurendada laste ja noorte haaratust sporditegevusse, suurendada spordiringide- ja klubide arvu. Treenerite ümarlaua nõupidamisel jäi kõlama seisukoht, et sporditegevuse aktiveerimiseks tuleb muuta sporditegevuse rahastamise korda ning sisse viia nn. pearahasüsteem. Vajalik on tagada noorte sporditegevuse toetamine ühesuguste printsiipide alusel. Volikogu noorsoo- ja spordikomisjoni esimesel istungil 7. jaanuaril leidis uue süsteemi rakendamine toetust. Viimsi Korvpalliklubi alustas edukalt Noore igakülgselt arenenud inimese kasvatamine pole tänapäeval mitte ainult perekonna probleem, ja sellest on üha paremini hakatud aru saama. Kui koolitarkust saab omandada erinevates õppeasutustes, siis noorte inimeste vaba aja sisustamiseks on häid ja huvitavaid võimalusi märksa vähem. Laiendamaks spordimaastiku Viimsi Vallas, alustas aasta oktoobrist tegevust korvpalliklubi Viimsi. Klubi pakub võimalust korvpalli mängida kõigile huvilistele. Kindlasti osaleme ka võistlustel, kus poisid saavad oma mänguoskused proovile panna. Samuti toimuvad ka kõiksugu põnevad klubilised üritused. Klubi loojateks on Anti Kalle, Teet Tiisvelt ning Tanel Einaste. Teet ja Tanel on klubi treenerid ning tegelevad klubi igapäevase tööga. Anti Kalle on alati moraalseks toeks ning annab nõu ja abi probleemide lahendamisel. Klubi esimest nelja tegutsemiskuud võib pidada igati kordaläinuteks. Oleme toonud treeningutundidesse 25 noort korvpallihuvilist poissi. Eelmise aasta lõpetasime klubi jõulupeoga Viimsi kardikeskuses, kus prooviti osavust kardirooli keeramises. Selgitati parimad kahes vanusegrupis: noorematest osutuks kiireimaks Indrek Vahuri ning vanematest poistest sai selle au endale Oskar Schmidt. Muidugi said sponsoritelt: Nike lt, Spotlandilt ning FIFAA lt, meened ja kommikoti kõik klubi liikmed. Selle hooaja plaanidesse seame veel kindlasti mitmeid võistlusturniire: Harjumaa noorte meistrivõistlused, Minifestival, klubiüritusi ning ka suvise korvpallilaagri. Teet Tiisvelt, KK Viimsi Toetuse suurus hakkab sõltuma laste arvust Nn. pearahasüsteem tähendab toetusraha ühe sportiva lapse kohta, seega hakkab spordiklubide toetuse suurus sõltuma nendega liitunud laste arvust. Toetust võib kasutada treenerite töötasuks ja spordibaaside üürimiseks. Nõutav on treeneri kvalifikatsioon, treeningtöö ajakava ja muidugi täpne aruandlus raha kasutamise kohta. Samuti määrab vald spordialad, mis toetamisele kuuluvad. Uus süsteem annab treeneritele kindla motivatsiooni tegeleda laste ja noortega. Pearahasüsteem toimib juba mitmes linnas ja vallas. Ka lähinaabril Tallinnas. Küllap tekitab see ka elutervet konkurentsi kaasata treeningtundidesse rohkem noori, on ju sportlaste ja spordiklubide konkurents edasiviiv jõud. Jaan Alver, abivallavanem Korvpalliklubi Viimsi ootab kõiki korvpallihuvilisi poisse treeningutele. Treeningud toimuvad kaks korda nädalas. Vanematel 90/91 sündinud poistel K ja R (Viimsi spordihallis), treeneriks Tanel Einaste. Noorematel 92/93 sündinud poistel T ja R (Viimsi keskkooli võimlas), treeneriks Teet Tiisvelt. Info telefonil ja Veebruarikuus tulemas: 8.veebruar Viimsi suusatajate sõit Kõrvemaa suusaradadele 11.veebruar Harjumaa koolidevahelised rahvastepallivõistlused, poiste ja tüdrukute finaal Sauel veebruar Eesti Vabariigi valdade XI talimängude finaalvõistlused Vinnis ja Mõedakul veebruar Harjumaa noorte meistrivõistlused saalijalgpallis, poiste Dkl. finaalmängud Padisel 15;16.veebruar Eesti meistrivõistlused koroona paarismängudes Kehras 19.veebruar TV10 olümpiastarti Harjumaa II etapp Tallinnas Informatsiooni ürituste kohta saab spordimetoodikult: või , Tiia Tamm. Viimsi Teataja 5 VIIMSI HUVIKESKUS TEATAB! NAISTEKLUBI KAUNISTAJA JA LASTERINGID VÕTAVAD VASTU UUSI LIIKMEID! OODATUD ON KÕIK, KES TUNNEVAD VAJADUST MIDAGI NIKERDADA, VÄRVIDA - KAUNISTADA KODU OMAPÄRASTE ESEMETEGA. KUUTASU 200 krooni. INFO Juhendaja Kai Sikemäe TREENER VELLO VAHER OOTAB VÄIKELAPSI VÕIMLEMA 25.JAANUARIL, 8. VEEBRUARIL, 22.VEEBRUARIL VIIMSI HUVIKESKUSE TRENNISAALIS KELL ELUAASTAT KELL ELUAASTAT KUUMAKS 100 krooni EELREGISTREERIMISEGA TELEFONIL Viimsi Huvikeskuses alustab tööd alates veebruarist igal neljapäeval VÄIKELASTE KUNSTIRING LOOVUSE JA KÄELISE TEGEVUSE ARENDAMISEKS ,5 aastased Kuumaks 160 krooni ,5-6 aastased Kuumaks 180 krooni Juhendaja Geitrud Toater Info ja registreerimine: ,

6 6 Viimsi Teataja Kultuurkapital jagas tunnustust Tallinna Linnateatris anti 29. jaanuaril üle Eesti Kultuurkapitali Harjumaa preemiad. Kultuurkapitali Harju ekspertgrupp valis 51 esitatud kandidaadi seast 20 auhinnaväärilist. Meie vallast pälvisid preemia Rünno Karna, kelle kandidatuuri esitas Viimsi vallavalitsus, ja Andrus Kalvet, kes oli üles seatud koorijuhtide ja muusikaõpetajate Harjumaa Ühenduse poolt. Rünno Karna (pildil) sai preemia Viimsi Huvikeskuses viimastel aastatel lavastatud etenduste eest. Viimsi Keskkooli vilistlane Rünno Karna õpib Tallinna Pedagoogikaülikoolis kolmandal kursusel telereþiid. Tema lavastused Cats (1999), Deja vu (2000), Hamlet (2000), Mouth Park (2001) ja Sa oled hea poiss, Charlie Brown (2002) on küllap tuttavad paljudele viimsilastest. Ehk seetõttu ongi meie etendused head vastukaja leidnud, et oleme hingega asja juures olnud ja tihti ka teksti ja muusika ise kirjutatud, arvab Rünno. Oleme alati püüdnud teha omapäraseid lavastusi, nii et mõni võiks ehk küsida: Mida? Kas see oli teater või? Siit tuli aastal ka meie teatritrupi nimi What?- Theatre? Alul kooliteatrite Harjumaa festivali lõpuürituse vahepalana (1. aprillil) esitatud muusikal Cats sai kohe þürii soosingu osaliseks. Ja eks oli see tükk parajalt naljakas ka. Nii saadeti meid konkursiväliselt edasi Pärnu kooliteatrite vabariiklikule festivalile, kus saime publiku lemmiku preemia ja koos Viimsi Kooliteatriga I laureaadi preemia. Sealt publiku hulgast telliti kohe järgmine lavastus Pärnu Jahtklubi suvepäevadele, milleks sai Déjà vu - tollal aktuaalse Eesti ja Läti kilusõja ainetel. Muusikali Mouth Park lavastamiseks asutasime mittetulundusühingu KOMOS. Kui esimese kolme lavastuse tegemine maksis kokku tuhat krooni, siis selle muusikali lavaletoomine läks maksma krooni. Kui midagi üldistavat öelda, siis vast on olnud peamine eesmärk kõik laadid ära proovida. Kolm esimest lavastust olid kõik väikest viisi paroodiad, siis järgnevad juba pisut sotsiaalsema ja tõsisema sisuga. Mullu lavalaudadele toodud Charles Browni lugu oli mõtlikumas laadis, ja järgmine lavastus võib sündida päris draamaþanris. Rünno on olnud mitu aastat ka rahvusvahelise muusikafestivali Tudengijazz peakorraldaja. Tänavu toimub tudengijazz juba 20-ndat korda kuni 15. veebruarini Tallinnas Kloostri Aidas, Tartus jazzklubis Illegard ja Viljandis kultuurikeskuses. Viimsi Keskkooli muusikaõpetaja Andrus Kalvet (pildil) pälvis preemia noortekoori eduka esinemise eest suvisel noorte laulu- ja tantsupeol, kus Viimsi Keskkooli koor sai þürii poolt taidluskooride kõrgeima I kategooria. Olen Viimsi keskkooli noortekoori juhatanud juba 15 aastat, sõnas Andrus Kalvet. Koor on väike, sisuliselt kammerkoor õpilasega. Proovid on regulaarselt kaks korda nädalas, kui vaja, ka tihedamini. Praegu harjutame West Side Story jaoks, mille muusika on paras pähkel ka professionaalidele. Viimsi kooliteatri lavastustes on meie koor kaasa teinud pidevalt. Kevadhooajal on kavas kaks suuremat esinemist - Viimsi Keskkooli kevadkontserdil maikuus ja juuni alul Harju maakonna laulupeol Kosel. Andrus juhatab ka Viimsi Püha Jaakobi Koguduse väikest kammerkoori. Esinetud on mitmel pool Eestis ja ka välismaal, viimati Helsinkis korraldatud heategevuskontserdil, mille tulu läks uue kiriku ehitamisse Viimsis. Veebruaris alustab Concordia Ülikool uue magistriprogrammiga Tegemist on kolme ülikooli ühisprogrammiga ärijuhtimises, mille lõpetanud saavad magistrikraadi Concordia Ülikoolilt, Moskva Rahvusvaheliste Suhete Instituudilt ja Dunkerque ärikoolilt Prantsusmaal. Vene suursaadik Konstantin Provalovi (pildil) sõnul on ühisprogrammi vastu ilmutanud suurt huvi vene ärimehed nii Tallinnas kui Moskvas. Rektor Mart Susi selgitusel võimaldab selline õppeviis lähendada kolme riigi tippärimehi ja vastastikuseid ärisidemeid luua. Ühismagistriprogramm on mõeldud eelkõige oma teadmiste täiendamisest huvitatud tippjuhtidele. Õppekava keskendub Venemaa, Euroopa Liidu ja Baltikumi arengusuundadele ning Euroopa riikide majanduselule. Õppetöö algab 17. veebruaril Concordia Ülikoolis ja kestab poolteist aastat. Õpe toimub inglise keeles. Õppejõud on kõigist kolmest ülikoolist ja töö toimub vaheldumisi Eestis, Venemaal ja Prantsusmaal. Viimsi kardikeskuses Viimsi Kardikeskuses saavad sõita kõik, kellel pikkust alates ühest meetrist, kõikidele sõitjatele antakse ka vajaminev sõiduvarustus ja sõiduõpetus. Manorex Extreme OÜ asutati aasta kevadel kaksikvendade Mart ja Meelis Meetua poolt. Oleme ise tegelenud 15 aastat tehnikaspordiga nii autorallis kui bagikrossis. Veebruarist alates on Manorex Extreme OÜ Viimsi vallas registreeritud ettevõte, firma põhitegevus ja arengusuund on vaba aja veetmise võimaluste arendamine Viimsi vallas. Firma tahab arendada tehnikaspordihuvi noorte seas, et oleks järelkasvu Asmeritele ja Märtinitele. Nii otsustasime esimese etapina rajada sisekardikeskuse, kus on võimalik pakkuda kardisõitu ilmastikuoludest sõltumata. Sõita on võimalik sisekartide tippmudelitega BK-1 EVO-4 firmalt Rimo Kart. Ruumid leiti Viimsi vallas Rohuneeme teel asuvas automajandis. Kuna asutajad on ise Viimsi valla elanikud, tundus koht sobilik, et pakkuda vallaelanikele uut ja atraktiivset vaba aja veetmise võimalust. Viimsi kardikeskus koostöös Viimsi vallaga ja Coca-cola jookidega korraldas mullu detsembris meeldejääva kardivõidusõidu Viimsi valla paljulapselistele peredele. Viimsi Kardikeskus suudab pakkuda selliseid ettevõtmisi tänu oma meeldivate koostööpartnerite kaasabile: Eesti Coca-Cola Joogid, Total, Viimsi vald ja Viimsi Tervisekeskus SPA. Kevadel alustab kardikool Viimsi Kardikeskusel on kavas kevadel koostöös Eesti Kardiliidu ja Cadetti komiteega alustada noorte kardikooliga. Õppeprogrammi kuulub nii otsene sõiduõpetus kui kõik muu, mis võidusõiduga kaasas käib: määrused, tehnika, käitumine jne. Kardikool on mõeldud ka lastevanematele, kes saavad teadmisi, kuidas alustada oma lapsega teed kardisporti (varustus, tehnika, seadistus jm). Meelis Meetua, Manorex Extreme OÜ juhatuse esimees Heategevusüritus Viimsi kardikeskuses 22. detsembri hommikul sai Viimsi kardikeskuses teoks Mart ja Meelis Meetua ettepanekul korraldatud perepäev. Sel päeval olid kutsututeks Viimsi valla paljulapselised pered. Iga üle 10- aastane laps sai kardisõiduvõistlusel osaleda tasuta. Enamus kohaletulnud lastest istus ilmselt esmakordselt kardirooli. Võistlus osutus siiski pingeliseks. Toome siinkohal ära ka kiiremad kihutajad: Martina Voites ajaga: 22.03, Priit Hurmsalu ajaga ja Taavi K. aeg Kõik osalejad ja ka kohalolnud väiksemad lapsed said kommipaki Sotsiaalametilt ja joogi Coca Cola lt. Viimane võistlussõit toimus vanematele ja osalesid Hilja Hallaste, Marge-Thea Lembinen ja Andrus Penno. Reet Järv

7 Viimsi Teataja 7 Viimsi Pereklubi tegemistest gutsetakse koos vanema(te)ga. Lisaks toimuvad aeg-ajalt spetsialistide loengudvestlusringid laste arengu teemadel. Aastavahetus on nii kokkuvõtete tegemise kui ka uude aastasse piilumise aeg. Möödunud nelja kuu jooksul oleme jõudnud tutvust teha joonistamise, maalimise, voolimise ja jõulukaunistuse meisterdamisega. Samuti oleme õppinud jõulusalme, tantsinud, tutvunud arendavate mänguasjadega jm. Külas on käinud psühholoog, hambaarst ning perearst. Kõik on toimunud ikka selleks, et emmed-issid saaksid uusi teadmisi ja nippe oma lapsukesega tegutsemiseks ning tema igakülgseks arendamiseks. Poolaasta lõppes väikese jõulupeoga, kus esinesid nii Piilupesa lasteaia tantsulapsed kui Pereklubi pisitibud koos emmedega oma tantsuetteastega. Muidugi ei puudunud piparkoogid ja muudki päkapikuüllatused. Uuel aastal jätkame rõõmsalt samas vaimus (maalimised, tantsud jm), külla on oodata psühholoogi, logopeedi jt. ning teeme veel üht-teist uut ja põnevat. Uut aastat alustame sportlikult kavas on võimlemine. Kõik endised ja ka uued pered on oodatud! Järgmine kord kohtume 11. veebruaril. Toredaid ettevõtmisi ja rõõmsat uut aastat Viimsi Pereklubi emmedele-issidele-lastele ja kõigile teistele! Kairi Sõer, Viimsi Pereklubi juhendaja Pereklubi ühendab endas pisikeste lastega vahvaid peresid, kes saavad kaks korda kuus Pargi lasteaia ruumides kokku, et ühiselt midagi põnevat ette võtta, mängida ja niisama suhelda. Varasematel aastatel Piilupesas tegutsenud Viimsi Pereklubi saab sügisest alates kokku Pargi lasteaias ning on saanud pisut uuema kuue. Klubi nimekirjas on 13 peret, kuid kohal on korraga tavaliselt 5-7 pere emmed ja tibud. Lapsed on vanuses 1-2,5 aastat, kuid on ka nooremaid ja vanemaid. Pereklubi on nagu eel-lasteaed (lasteaiaks ettevalmistus ja tutvumine) tegeleme kõige sellega, millega hakkavad lapsed tegelema lasteaias, kuid praegu te- Eeloleval poolaaastal on kavas tuntud lastepsühholoog Ave Orgulase loeng jonnist (veebruaris), lastearsti loeng lapse toitumisest (märtsis), logopeed räägib laste kõne arengust (aprillis) ning teeme tutvust muusikateraapiaga (märtsis ja mais). Spetsialistide loengutele võivad tulla kõik, kes teemast huvitatud on (ka need, kes muidu Pereklubis ei käi), kuid vajalik on eelregistreerimine (tel ). Pereklubi ajakava ning tundide ja vestlusringide teemadega saab lähemalt tutvuda internetis Pargi lasteaia koduleheküljel, aadressil Valla leht kasvab koos vallaga Viimased kaks kuud, vaheldumisi vee ja vihmaga küll, oleme võinud nautida üht tõelist talve, karget õhku ja karmi pakast. Küllap on igaüks leidnud mahti suusad välja võtta ja argipäevast välja libiseda, kaduda lumiste metsade keskele, kus tehishalluse asemel ümbritsemas männipuude lennukas hõõguvpunane ja kuuskede mõtlik pikameelne sügavroheline. Värvid, mis kootud meie kampsuneisse ja meie elulaadi, ajast-aega. Aasta esimesel kuul tahab Viimsi Teataja toimetus tänada kõiki neid, kes meile on tarka nõu andnud, värskeid ideid pakkunud ja sündmuste juurde juhatanud. Valla leht kasvab koos vallaga. Mullu tõusis lehe tiraaþ neljandiku võrra lt jaanuaris 4000-ni detsembris. Rohkem kui poole võrra on juurde tulnud ka neid ettevõtteid, kel soov leida oma tooteileteenustele uusi tarbijaid Viimsi kasvaval turul. Eriliselt hea meel on toimetusel kirjasaatjate kasvanud ridade üle - on ju meie siiras soov teha lehte kõigi viimsilaste kaasabil ja kõigi jaoks. Palju on helistatud toimetusse ka seetõttu, et leht postkasti pole jõudnud. Haabneeme postkontori rahvaga vesteldes selgus, et probleem on eelkõige endiste suvilapiirkondadega Randvere kandis ja mujalgi. Siin üks praktiline soovitus endistele suvilaomanikele - palun andke oma vallaelanikuks saamisest ka postkontorile teada. Samuti on otstarbekas umbtänavate äärde, kuhu postiauto sisse sõita ei saa, paigaldada grupikastid. Nende tellimisest ja ülespanekust räägime lähemalt järgmises lehenumbris. Kärmet sulge, sirgeid sihte ja head koostöövaimu sellekski aastaks! Kai Maran, toimetaja

8 8 Viimsi Teataja KIRJAD * KIRJAD * KIRJAD * KIRJAD * KIRJAD Miks toetada koolinoorte vahetusõpilaseks asumist välismaale? Mis on olnud minevikus, on täna ja saab olema ka homme Viimsi valla edu alusteks? Usun, et innovatiivse mõtlemisega avatud ja edasipürgivad inimesed. Praegu veel on meie hulgas erudeeritud inimesi, kes on kompetentsed juhtima Viimsi valda ja siin asuvaid arvukaid ettevõtteid, kuid mida teha, et neid oleks ka kümne ja kahekümne aasta pärast? Mida teha, et tulevikulootus, tänane koolinoor, ei lõpetaks keskpärase luuseri, alkohooliku, narkomaani või pätina, kellel pole elus sihte ega eesmärke? Ning mida teha, et need noored, kes on aktiivsed ja arengu- ning mõtlemisvõimelised, ei läheks otsima paiku, kus rohi on rohelisem ja taevas sinisem, vaid jääks koju? Hiljuti külastas Eestit Bill Clinton. Tema kõnest jäi kõlama mõte: Minge välismaale, minge kõik, õppige seal, tulge tagasi ja kutsuge siia ka oma välismaalastest sõbrad! Usun, et see ongi võimalus, kuidas noored taas mõtlema ja tegutsema panna -võimaldada neil õppida aasta välismaal. Selge on see, et kõik ei saa ega tahagi minna, kuid need, kes läheksid, on tavaliselt tegusad, ekstravertsed ja suhtlemisaltid noored inimesed, kel on tihtilugu klassis või seltskonnas liidripositsioon ja nii võib läbi ühe inimese mõjutada kümneid teisigi. Aasta vahetusõpilasena annab inimesele hindamatu väärtusega kogemuse kogu eluks: oskuse iseseisvalt hakkama saada, julguse otsuseid langetada ning võimaluse vaadata oma kodu teise pilgu läbi ja seda võrdluse alusel objektiivselt hinnata, näha selle häid külgi, mida enne märgata ei osatud. Maalima avastatakse seal ringi liikudes ja oleks ju hea, kui meie noorte jaoks avaneks selline võimalus. Saladuseks aga pole see, et vahetusaasta läheb maksma kenakese summa ja paljudel, kes tahaksid oma kogemustepagasit selle aasta võrra täiendada, ei avane lihtsalt võimalust. Abi välisõpingute toetusfondist Käin välja idee eraldada Viimsi valla eelarvest igal aastal võimaluste piires Viimsi Keskkooli fondi rahasumma sihtotstarbega toetada Viimsi Keskkoli õpilaste õpinguid välismaal. Oma tugeva õla võiksid projektile alla panna ka Viimsi valla ettevõtjad, kes kindlasti oleksid nõus toetama potentsiaalsete juhtide ja töötajate haridusteed. Viimsi Keskkool peaks omalt poolt välja töötama kindla süsteemi, kindlad alused ja kriteeriumid kandidaatide avalduste rahuldamiseks. See struktuur vajaks täpset läbimõtlemist ja tõsist kaalumist ning asjatundjate hinnangut, kuid projekt tasub teostamist. Olen valmis omalt poolt selle heaks kõik tegema ning tahan ühtlasi olla katsejäneseks, sest plaanin järgmise aasta õppida esimese Eesti vahetusõpilasena Lõuna-Ameerikas (arvatavasti Brasiilias). Seega ma tean, kui raske on rahaküsimus, kuna minu vahetusaasta läheb maksma krooni, millele lisanduvad veel kohapealsed suuremad ja väiksemad kulutused. Ma soovin, et mõne aasta pärast ei peaks üks heade õpitulemustega aktiivne ja avatud Viimsi Keskkooli õpilane minu kombel muretsema, kust leida toetust, et õppida välismaal. Ja kui ühel päeval sellist muret enam ei ole, veel enam, õpilastel ja lastevanematel on teadmine, et ka nende pereliikmele võib avaneda võimalus üheaegselt õppida ja maailma näha, olla aasta vahetusõpilane, siis ma arvan, et on tehtud kasulik investeering. Laura-Madleen Vaarik Kadi Bruus, haridus-noorsootöönõunik: Viimsi Vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjon otsustas 6.jaanuaril toimunud istungil osaliselt toetada Laura-Madleen Vaariku õpinguid Lõuna-Aafrikas. Viimsi Vallavalitsus on erandkorras toetanud ka varem väga silmapaistvate noorte õpinguid välismaal. Käesoleval ajal ei plaani Vallavalitsus moodustada spetsiaalset fondi noorte teistes riikides õpingute toetamiseks. Noorte pahed? Paljude arvates on narkootikumid in ja nii ka suitsetamine, kuid tegelikult ei ole asi nii hull kui ajakirjandus seda räägib. Ka narkootikumid pole siin nii väga kättesaadavad. On vaid neile, kes ise narkootikume tarbivad ja neile, kes suhtlevad esimestega. Viimsis pole mingit poiste jõuku. On vaid ühed kindlad näod, kes jõlguvad Viimsi vahel ringi ning sigatsevad. Narkootikume tarvitavad need, kes arvavad, et see on äge ja need, kes lihtsalt teevad seda selleks, et oleks hea ja vaba olla. Ma arvan, et nende seas ei ole sõltlasi. Enamik Viimsi narkareid tarbivad kanepit ja ekstasit. Kanep on lahja ja ei riku nii palju organismi kui teised ained. Nende tegu ei ole loomulikult õigustatud. Umbes alla poole keskkooliõpilastest suitsetavad. Õpilased käivad vahetundides väljas kooli nurga taga ja ka kaugemal suitsupausil. Paljud on sellest teadlikud, kuid ei tee selle vastu midagi. Ma arvan, et nad peaksid sellest direktsioonile rääkima. Ma olen ise kunagi suitsetanud ja olen suutnud ka selle maha jätta. See polnud raske ja sooviksin, et ka teised noored, kes seda loevad, võiksid oma pahed maha jätta. Viimsi koolinoor Vastuseks Jüri Tõntsi artiklile: Tagasi artikli juurde Mets puhtaks? (VT, ) Autor on teinud vallavalitsusele ettepanekud nõuda ühistuilt konteinerite tühjenduslepinguid ja ehitusloa väljastamisel kviitungit, kuhu on pandud ehitusel tekkiv praht, et vältida prügi kuhjamist metsaveerde. Keskkonnakaitse inspektor Fred Lainjärv: Valla jäätmekäitluseeskirjas on juba kehtestatud analoogne nõue, mille järgi peab kõigil elamu- või suvilaomanikel olema kehtiv prügiveoleping. Vältimaks siiski prügi metsavedu, oleme paigaldanud metsateedele ka betoonplokke, et takistada prügi tassimist metsa alla. Peagi on need aga teedelt minema veeretatud, kas siis metskonna või metsaveofirmade poolt. Ja on tõsi, et mehhaanilised takistused vaevalt suudavad kaua metsa risustamist vältida, eelkõige peaks see olema siiski igaühe südametunnistuse asi, või kui soovite, siis seaduskuulekuse küsimus. Ehitusjärelvalve peainspektor Juhan Kuller: Ehitusloa väljastamisel ei saa nõuda kviitungit ehitusprahi äraveo kohta, kuna mingit prügi pole ju veel jõudnud tekkida. Küll aga nõuab vald olmepürgi äraviimise lepingut elamu ülevaatusel kasutusloa andmiseks. Kirjad Randverest On laupäevahommik. Nädal tagasi sadanud lumi on sulanud. Soe tuul puhub puie ladvus ja päike särab jaanuaritaevas imelik aasta on tänavu, kahekümne viie kraadine pakane on ruumi andnud soojale ja sulale. Kuidagi hirmus kiiresti vaheldub ilm. Ootan Hansunõmme peatuses 38. bussi, et Tallinna sõita. See hilineb veidi. Kui lõpuks sõitma hakkame, mõistan, miks. Buss venib lausa teosammul. Ega see kiirust lisada saagi, sest maantee on meeletult libe. Teeperved on määrdunud jäätunud lund täis. Aastaid roolis istunud bussijuht Aleksei ütleb, et sellist korratut teed mujalt Tallinna lähistelt ei leia. Helistan kohe, kui lõppjaama jõuan, teedevalitsusse. Nii on ohtlik sõita. Jää, sulalumi, teeperved soppa täis. Möödasõit võib kurvalt lõppeda. Pirital niisugust teed ei leia, ütleb ta. Tõesti vaatan isegi, et niipea kui Mähe aedlinna lähedasest raudteest mööda saame, läheb sõit tempokamaks, sest Pirita kandis on maantee enam-vähem korras. Aleksei ütleb veel, et selline olukord kestab Viimsi idakalda teedel juba aastaid. Möödunud talvel käis 38. buss paar korda kraavis. Õnneks jäid inimesed terveks. Milles on probleem tegelikult? Kes vastutab Harju maakonna Viimsit läbivate riigimaanteede korrasoleku eest? Tuleb välja, et vastutab Harju Teedevalitsus, kes on töö lepingu alusel üle andnud osaühingule Üle. Mis osaühing see on ja kes kontrollib, et lepingujärgne töö ka ära tehtaks? Helistan telefonil Vastab sekretär ja annab lahkelt i aadressi. Kirjutan neile mõned küsimused lepingutingimuste kohta ja palun viisakalt vastust. Ei ole neid saanud. Nõnda et küsin siis ajalehe vahendusel miks ei hooldata Randvere, Tammneeme, Leppneeme maanteid? Kas on tõesti võimatu need lumest puhtaks lükata ja liivatada? Kas vallavalitsus ei peaks sekkuma, et aastaid kestnud korralagedust kaotada? Helle Mets Kommunaalameti juhataja August Kiisk: Viimsi vallavalitsus, Harju Maanteeamet ja OÜ Üle sõlmisid kolmepoolse lepingu Randvere, Rohuneeme, Leppneeme ning Muuga tee hooldustaseme tõstmise kohta 27. jaanuaril. (Vt lähemalt lk 2)

9 Viimsi Noortekapell pidas sünnipäevapidu Viimsi noortekapell Valla-alune tähistas oma kümnendat tööaastat sünnipäevakontserdiga Viimsi Huvikeskuses 11. jaanuaril. Kaasa lõi ka kapelliga läbi aastate koos esinenud rahvamuusikaansambel Pirita. Toimetus pöördus sel puhul paari uudishimuliku küsimusega ansambli asutaja Kalle Ermi poole. Kust selline nimi? Tuleb alustada ajaloost. Noortekapell sündis tantsurühma juhendaja Evi Kiling`u palvel ja pealekäimisel endise Kirovi nim. Näidiskalurikolhoosi Keskuse klubi rahvatantsurühma juurde kümme aastat tagasi. Tegelikult saab sellest 24. veebruaril juba 11 aastat. Kuna Vallavalitsus kolis umbes sel ajal üles mäe otsa, aga meie tegutsesime nn. mäe all, siis sealt see idee. Millised on kümne aasta jooksul olnud kõige suuremad õnnestumised? Välisreisid! Meie kapell ei ole sõltuv orkestratsioonidest ning tantsumuusika seadetest. On esinetud kahekaupa kuni täiskoosseisuni välja. Seda nii Eestis ja välismaal. Mina isiklikult olen oma sõiduhimu eelnevate aastatega Valla-alused suvel Viimsi Teataja 9 täielikult ammendanud. Kui oleks soodne võimalus sõita, siis ainult puhkama. Kuid küllap uued liikmed tunnevad vajadust esineda ka väljaspool Eestit. Mis saab edasi? Kuna taidluskollektiividele tervikuna annavad indu eelkõige esinemised, siis SPA Tervisekeskuse avamisega tekkis täiesti uus, lähedal asuv ja regulaarset esinemisvõimalust pakkuv koht. Olgem ausad - rahvatants ja muusika näikse Eestis meelde tulevat vaid riiklikkeja rahvuslike tähtpäevade ning tantsu-laulupidude aegu. Suvel muidugi üle Eesti esinemiskohti jaguks. Siiski igapäevaselt on publikuks enamasi turistid. Uitmõtteid Haabneeme aleviku tekkimise kohta seoses Suur-Karja 7 pangahoonest leitud mõnede ajaloohõnguliste dokumentidega Minu töökohaks oli ligi 35 aasta jooksul pangahoone, mis paikneb Tallinnas, Suur-Karja ja Väike-Karja tänavate hargnemiskohal, postiaadressiga Suur-Karja 7. Selles, aastatel poola päritolu vene arhitekti Aleksander Jaroni projekti järgi ehitatud hoones, on aegade jooksul olnud väga mitmesuguste nimetustega panku. Majas töötamise ajal leidsin ndatel aastatel mitmeid huvipakkuvaid dokumente, sealhulgas Tallinna Linnapanga aegadest säilinud protestitud veksleid, võlakirju, obligatsioone jm. Kui 1998.a. lõpul, peale Hoiupanga ja Hansapanga ühinemist, selgus, et edaspidi hoone enam pangahoonena kasutust ei leia, tõin mainitud vanad ajaloohõngulised dokumendid oma koju. Nüüd, pensionäri seisuses oma aegade jooksul kogutud dokumentide ja esemete arhiivi korrastades, leidsin mõned paberid, mis tekitasid minus uitmõtteid, et need võiksid pakkuda teatavat huvi Haabneeme aleviku kui linnatüüpi tänavatega asula tekkimise seisukohalt. Haabneemest teatmeteostes Teatmeteosed mainivad, et kohanimi Haabneeme mitmesuguste teisenditena (näit. Apones, Schwedischer Habenes) on kasutusel hajali asuvate majadega küla tähistusena juba alates XIII sajandist. Millal ja kuidas tekkis linnatüüpi Haabneeme, sellele mulle kättesaadavad teatmeteosed valgust ei heida aastal välja antud Eesti Entsüklopeedia annab märksõna Haabneeme vastena lakoonilise lause: talud Harjumaal, Viimsi v., Viimsi poolsaare läänerannikul aasta entsüklopeediast saab märk- jätkub lk 10

10 10 Viimsi Teataja sõna Viimsi alt teada, et vallas on 475 talu ja elamut ja samanimeline küla ja asundus. Haabneemet selle märksõna all pole mainitud Siit järeldus - tol ajal Haabneeme praeguses asupaigas linnatüüpi tänavatega asulat veel ei olnud. Seda kinnitab ka asjaolu, et aastal trükitud Tallinna ja Viimsi poolsaare topograafilisel kaardil on aleviku praeguses asupaigas näidatud ainult Kivila talu asukoht aastal ilmunud ENE - st saab märksõna Haabneeme alt teada: asula Harju raj. Viimsi kn-s, Tallinna lahe ääres; 231 el (1969). *Kirovi-nim. kalurikolhoosi keskus, kalatöötlemis- ja konservitehas, mööblitsehh ja mehaanikatöökoda. H-s on supelrand ja arvukalt tallinlaste suvilaid. - Mainitud esmakordselt 1271 (Apones), oli keskajal asustatud rootslastega; väikesest H. mõisast on andmed alates 1682.a-st. Märksõna Viimsi alt saab teada, et Viimsi külanõukogu 21 asula hulka kuulub Haabneeme alevik. Järeldus: vahepealse 35 aasta jooksul on tekkinud Haabneeme alevik. Millal ja kuidas, sellele küsimusele ei leidu vastust ka aasta brošüüris Harju rajoon. Siin- ja sealpool maanteed, 1990.aasta trükises Harjumaa ja harjulased ja kogumikus Viimsi 750 (1991.a., koostajad R. Randveer ja K.Sepp). Tekkimisaja kohta pole andmeid ka aastal välja antud ENE-s. On märgitud, et Haabneeme jaotub kolmeks: Kirovi-nim. näidiskalurikolhoosi keskasula, Miiduranna ja Haabneeme aedlinn. Tundub, et on aeg hakata tegema oletusi nende dokumentide alusel, mis olid alles jäänud Suur-Karja 7 pangahoone ruumidesse seal paiknenud endise Tallinna Linnapanga aegadest. Mis seal siis Haabneemesse puutuvat leidus? Kolm obligatsiooni (võlakirja) aastast, võlakohustus Põllumajanduse võlgade pikendamise kohta 1936.aastast ja joonis VIIMSIRANNA suvituskoha planeerimise kava (Kivila talu N 98 ja kr N 100 maast) 1939.aastast. Milliseid andmeid neist dokumentidest võib leida Milliseid oletusi nendega tutvumine tekitab? Oletusi seetõttu, et säilinud on ju ainult osa dokumente, mis tervikpilti ei taasta. Juulis 1928 laenas Viimsi elanik Hans Kuik Tallinna Linnapangalt krooni (3 obligatsiooni á 5000) ja pantis võla tema päralt oleva Viimsi asundusest eraldatud asunduskoha Kivila N. 98 kinnistus N. 23 all, kõigi ehitustega ja muude päraldistega. Mis otstarbeks H. Kuik laenu võttis, seda obligatsiooni tekstist ei selgu, kaheksa aastat hiljem koostatud võlakohustuse teksti alusel võib arvata, et põllumajanduslike kulutuste katteks. Neljas leitud dokument on koostatud Hans Kuik i ja tema abikaasa Helmi Kuik i põllumajanduslike võlgade pikendamise võlakohustus. See kajastab võlgade pikendamist kümnele võlausaldajale, sealhulgas ka Tallinna Linnapangale kogusummas krooni (kohustusega summa tasuda intressita 29,5 aasta jooksul). Võlakohustuse lisakannetest võib teha järelduse, et ligi aasta hiljem tekkisid Kuik idel raskused võla kustutamisega ning Tallinna Linnapank andis asja kohtusse. Tallinna ringkonnakohus vaatas 6.mail 1938.a. avalikul kohtuistungil läbi Linnapanga nõude perekond Kuik i vastu summas krooni (laenuprotsendid, kaks tähtajamaksu viivistega) ja otsustas tagaselja kostjatelt Linnapanga kasuks solidaarselt sisse nõuda põllumajanduslike võlgade pikendamisega seotud maksud nimetatud summas koos kohtu ning asjaajamiskuludega. Arvatavasti positiivset nihet ei toimunud. Seetõttu vaatas Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilosakond vähem kui aasta hiljem Linnapanga nõude Kuik ide vastu uuesti läbi, seekord juba kogu selleks ajaks jäänud võlasumma krooni sissenõudmiseks ja otsustas tagaselja kostjatelt võla sisse nõuda ühes 6%-ga aastas, lisaks 2290 krooni kohtu- ja asjaajamiskulusid. Haabneeme aleviku algplaneering? Edasi järgnevad juba käesoleva kirjutise autori oletused. Eelpool mainitud dokumentide juures leidus ka aastal koostatud VIIMSIRANNA suvituskoha planeerimise kava (Kivila talu N.98 ja Kr. N.100 maast). Kes tellis suvituskoha planeerimise kava sellesse asupaika, kus praegu on osa Haabneeme aleviku tuumikust, kas Tallinna Linnapank või võlgnikud Hans ja Helmi Kuik id? Kaldun arvama, et Tallinna Linnapank, kasutades tema kasuks välja antud pantõigust ja asudes võla katteks suvituskoha krunte maha müüma. Minu käsutuses on aastal koostatud VIIMSIRANNA SUVITUSKOHA PLANEE- RIMISE KAVA Kivila talu maale, kus on detailselt ära märgitud nii teedevõrk kui haljastus. Planeerimiskava koostaja pole teada. Joonise võrdlemisel paar aastat tagasi välja antud Viimsi valla turismikaardiga torkab silma tolleaegse planeeringu ja tänase Haabneeme tänavavõrgu väga suur sarnasus. Planeerimiskaval on välja toodud kvartalid tänaste Kaluri tee, Mereranna, Kesk, Kuuse ja Männi tänavate piirkonnas (Vahtra ja Männi tänavate vaheline kvartal on mõõtudelt erinev). Rohuneeme teest maa poole jäävas osas hõlmab joonis praegusi Kaluri tee, Kesk ja Kolhoosi tänavate vahelisi kvartaleid. Mõningast sarnasust, kuigi mitte täpset kokkulangevust, leiab ka Mereranna, Väljaku ja Haava tänavate ristumiskohas oleva haljasriba planeeringus. Lähtudes mõõtkavast püüdsin määrata joonisel näidatud kruntide suurusi. Selgus, et need kõiguvad piirides m². Mainitud võlakohustusele ja obligatsioonidele notar Edgar Muttikas e poolt vormistatud täiendavate kannete tekstist selgub, et septembris 1939.a. on Kivila Nr.98 kohast eraldatud maakoht Viimsiranna, säilitades sellele kinnistule varem vormistatud pantõiguse. Hilisemate sissekannete kohaselt vabastas Linnapank ajavahemikus 1939.a. novembrist kuni a. juulini hüpoteeklisest vastutusest selle pantõiguse eest maakohast Viimsiranna 27 maakohta (krunti) suurusega 0,1442 kuni 0,2922 ha. Tähendab võimaldati nende kruntide müük. Eraldatud kruntidele anti huvitavad, võiks öelda romantilised nimed: Tuulemäe, Lagle, Luitemäe, Laidu, Neemeloo, Kiivitu, Nõlva, Rajavälja, Aruveere, Hurmi, Hallingu, Hiiesaare, Aasapiiri, Aruselja, Hõbesalu, Nurmiku, Rannasalu, Toomeoru, Haljasmäe, Liiviku, Kajaku, Iili, Haldja, Ristivälja, Kotka, Samblaveeru ja Varju. Planeerimiskava jt dokumentidega saab peagi tutvuda Viimsi valla koduloomuuseumis. Arvan, et Haabneeme elanike hulgas on inimesi, kes oskavad täpsustada minu oletusi kodualeviku esimeste kruntide ostu-müügi küsimuses. Millal hakati püstitama neile kruntidele hooneid? Kas esimesed hooned olid suvilad või juba kohe aastaringseks elamiseks ettenähtud eramud? Kuidas toimus tänavate ehitamine? Kas on teada, kui palju hooneid jõuti enne sõja lõppu valmis ehitada, millal algas neis kvartaleis hoogne ehitustegevus? Arno-Hendrik Alev, Tammneeme küla elanik MA Viimsi Muuseumid kutsub üles valla elanikke säilitama vanavara ja seda mitte prahikasti viskama, vaid muuseumi kogu uuendamiseks ja täiendamiseks muuseumisse tooma! Tuleme ka ise kohale, helistades tel Ette tänades - Viimsi Muuseumid töötajad. Viimsi Vabaõhumuuseum Pringi küla, Viimsi vald, Harju maakond 74001

11 Kodanikupäeval vallavalitsuses Kodanikupäeval 26. novembril käisid omavalitsuse tööd ja asjaajamist uurimas Püünsi Põhikooli lõpuklasside õpilased. Püünsi kooli direktor ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Ardi Paul: Kodanikupäeva tähistame juba viimased kolm aastat regulaarselt. Ühiskonnaõpetuses oli eelmisel kevadel esmakordselt 9. klassis tasemetöö ja see jääb edaspidigi üheks võtmeaineks põhikooli lõpetaja jaoks. Seetõttu on väga tähtis, et kooli lõpetaja oskab orienteeruda valitsemise, majanduse ja demokraatia põhimõtetes, kuidas valmib seadusandlus ja kuidas seda muuta. Oluline on õpilaste vahetu kontakt nende valdkondade esindajatega. Riigikoguga tutvumiseks on hea kasutada riigikogu päeva (riigikogu sünnipäev), mil kõigil soovijail on kord aastas võimalus vabalt minna vaatama riigikogu saali ja Pika Hermanni torni. Eelmisel kevadel kasutasime selle võimaluse ära. Täna pärast vallavalitsuse tööga tutvumist läheme vaatama filmi Nimed marmortahvlil. Vallavõimudega aeti juttu samas saalis, kus iga kuu teisel teisipäeval toimuvad vallavolikogu istungid. Kohalik omavalitsus on kõige lähem koht, kuhu inimene oma küsimustega tulla võib, sõnas vallavolikogu esimees Madis Saretok omavalitsuse rolli tutvustades. Kui võrrelda, mitu korda võtavad inimesed oma muredega Toompea tee jalge alla või pöörduvad omavalitsusse, on suhe kindlasti mitu korda viimase kasuks. Abivallavanem-peaarhitekt Haldo Oravas (pildil) rääkis valla ehitusplaanidest ja kutsus õpilasi kaasa mõtlema selle üle, kus on piir, milleni ehitustegevus võib laieneda, arvestades seda, et iga uus elanik toob kaasa uued nõudmised. Noorsootöötaja Kadi Bruus kutsus osalema noortekomisjoni töös, kuhu kuuluvad noored ja noortega tegelevad inimesed. Noortekomisjoni liikmeiks on valla kahe kooli Püünsi ja Viimsi õpilasomavalitsuste esindajad. Noortekomisjoni idee seisneb noorte aitamises ja nendele enamate tegutsemisvõimaluste pakkumises, nende esindaja võib vaatlejana osa võtta ka volikogu istungeist. Mõiste «Eesti kodanik» defineeriti esmakordselt 84 aastat tagasi. 21. novembril aastal kokku tulnud Maanõukogu esimeses päevakorras oli lisaks Asutava Kogu valimisseadusele ka «Eesti Riigi kodanikkude koosseisu äramääramine». Esialgu Ajutise Valitsuse määrusena kavandatud tekstist sai arutelude tulemusena Maanõukogu poolt 26. novembril aastal kolmandal lugemisel vastu võetud määrus «Eesti demokraatilise vabariigi kodakondsuse kohta». Sisuliselt oli tegemist Eesti riigi esimese kodakondsusseadusega. Kodanikupäev on suurelt osalt teabepäev, mille märksõnadeks riik ja kodanik, kodanik ja tema õigused, kodanikuks saamine ning kodanikukohus. AJALOOÕPETAJAT vajatakse Püünsi Põhikooli alates 1. märtsist 2003 Samas konkurss vabale huvijuhi ametikohale. Info ja sooviavaldused: tel , , Viimsi Teataja 11 Viimsi valla eelarveliste sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord Viimsi Vallavolikogu 15. jaanuari 2002 määrus nr 1 Sotsiaalhoolekande seaduse (RT 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35, 538; 77, 1309; 2000, 33, 198; 2001, 85, 509), paragrahv 8 punkt 1 ja paragrahv 23 punkt 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489) alusel, Viimsi Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Viimsi valla eelarveliste sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavolikogu a. määrus nr 41 Viimsi valla eelarveliste sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise korra kinnitamine ja Viimsi Vallavolikogu a. määrus nr 20 Maamaksusoodustuste rakendamine. 3. Vallavalitsusel kinnitada maamaksu toetuse avalduse vorm. 4. Määrus jõustub 1. veebruaril 2002.a. Madis Saretok Volikogu esimees I MÕISTED Viimsi valla sotsiaaltoetuse määramise ja maksmise korras (edaspidi -Kord) kasutatavate mõistete tähendused on järgmised: 1. Viimsi valla elanik. Viimsi valla elanik on isik, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Viimsi vallas. 2. Vähekindlustatud isik/perekond. Vähekindlustatud isikuks loetakse isikut, kelle kuusissetulek on alla kehtivat miinimum-palka. Vähekindlustatud perekonnaks loetakse perekonda, kelle kuusissetulek ühe pere-liikme kohta on alla kehtivat miinimumpalka. 3. Suurpere. Suurpereks loetakse perekonda, kus on vähemalt neli last. 4. Ülalpidamiskohustusega isik. Isikul on kohustus pidada ülal: 4.1. abivajavat abikaasat, kes on töövõimetu või rase või hooldab kuni kolmeaastast last; 4.2.last ja lapselast, kes on alaealine või jätkab täisealiseks saamisel õppimist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses; 4.3. abivajavat töövõimetut täisealist last ja lapselast; 4.4. abivajavat töövõimetut vanemat; 4.5. abivajavat töövõimetut vanavanemat, kui viimasel ei ole abikaasat või täisealist last, kellelt oleks võimalik ülalpidamist saada; 4.6. alaealist venda või õde, kui viimastel ei ole vanemaid, vanavanemaid, kellelt oleks võimalik saada ülalpidamist; 4.7. võõrasvanemat või kasuvanemat, kes on teda vähemalt 10 aastat kasvatanud ja ülalpidanud ning kellel ei ole täisealist töövõimelist last ega abikaasat, kellelt oleks võimalik ülalpidamist saada; (Võõrasvanem on lapse vanemaga abielus olev isik, kes ei ole lapse vanem. Kasuvanem on isik, kes last tegelikult kasvatab, kuid ei ole tema lapsevanem ega võõrasvanem.) 5. Perekonnaliige. Perekonnaliikmeteks loetakse toetuse isikut,

12 12 Viimsi Teataja tema abikaasat või temaga kooselavat elukaaslast, nende ülalpidamisel olevaid lapsi ja vanemaid, kui nad elavad ühes leib-konnas, s.t. kasutavad sissetulekuid ühiselt ja neil on ühine majapidamine. 6. Valla sotsiaaltoetus. Valla sotsiaaltoetus on isikule või perekonnale valla eelarvelistest vahenditest antav rahaline toetus Valla sotsiaaltoetusteks on: sünnitoetus; alla 7-aastase lapse toetus; põhikooli I klassi mineva lapse toetus; lasteaias ja koolis toidu eest tasumise toetus; kõrg- või kutsekooli astujate toetus; ravimitoetus; vanurite tähtpäeva toetus; matusetoetus; Tšernobõli AEJ avarii likvideerimisel osalenu toetus; maamaksu toetus; erakorraline toetus. II TOETUSE TAOTLEMINE 7. Valla sotsiaaltoetust on võimalik saada isikul, kes on Viimsi valla elanik. 8. Matusetoetuse, kõrg- või kutsekooli astuja toetuse, lasteaias ja koolis toidu eest ta-sumise toetuse, ravimitoetuse, maamaksu toetuse ja erakorralise toetuse taotlemiseks tuleb esitada Viimsi Vallavalitsusele kirjalik avaldus. Maamaksu toetuse taotleja esitab kirjaliku avalduse hiljemalt 1. juuniks. Avaldused võtab vastu Viimsi Vallavalitsuse Sotsiaalamet. Toetust saada soovija asemel võib temale toetuse andmise avalduse esitada ka mõni teine isik. 9. Sünnitoetuse, alla 7-aastase lapse toetuse, põhikooli I klassi mineva lapse toetuse, vanuri tähtpäeva toetuse ja Tšernobõli AEJ avarii likvideerimisel osalenu toetuse saamiseks ei ole vaja avaldust esitada. 10. Toetuse saamise avalduses tuleb ära näidata sotsiaaltoetuse vajadust tingivad asjaolud. Avaldusele tuleb lisada dokumendid, mis tõendavad isiku või perekonna sissetulekut (töötu puhul töötu kaardi koopia) ja kulutusi, mille kompenseerimiseks toetust soovitakse. Maamaksu toetuse avalduse juurde tuleb lisada täiendavalt maamaksu esimese osa maksmist tõendav dokument. 11. Avalduse vastuvõtnud Sotsiaalameti töötaja registreerib avalduse, kontrollib avalduse ja selle lisade vastavust nõuetele ning tegelikkusele, nõudes vajaduse korral selgitusi ja täiendavaid dokumente ning esitab avalduse koos selle juurde kuuluvate materjalidega seisukoha võtmiseks vallavolikogu sotsiaalkomisjonile. Pärast sotsiaalkomisjoni kirjaliku seisukoha saamist esitab sotsiaalamet avalduse koos selle juurde kuuluvate materjalidega ja sotsiaalkomisjoni kirjaliku seisukohaga vallavalitsuse istungile toetuse andmise otsuse tegemiseks. 12. Sünnitoetuse saamiseks peavad lapsevanemad olema Viimsi valla elanikud eelmise kalendriaasta 31. detsembri seisuga. Sünnitoetuseks on ühekordne rahaline toetus, millele lisandub kingitusena graveeringuga hõbelusikas. ( määruse nr 36 redaktsioonis) 13. Alla 7-aastase lapse toetuse ja põhikooli I klassi mineva lapse toetuse saamiseks peavad lapse vanemad olema Viimsi valla elanikud eelmise kalendriaasta 31. detsembri seisuga. Alla 7-aastase lapse toetus makstakse välja kaks korda aastas - emadepäevaks ja jõuludeks. Põhikooli I klassi mineva lapse toetus makstakse Viimsi vallas asuvas koolis õppiva lapse vanemale koolimajas esimesel koolipäeval, väljaspool Viimsi valda asuvas koolis õppiva lapse vanemale aga Viimsi Vallavalitsuses alates 01.septembrist. ( määruse nr 36 redaktsioonis) 14. Vanuri tähtpäeva toetust makstakse vähemalt 90 aasta vanusele Viimsi valla elanikule sünnipäeva, kuld- või briljantpulmade ja teiste oluliste tähtpäevade puhul. 15. Tšernobõli AEJ avarii likvideerimisel osalenu toetust makstakse Viimsi valla elanikule, kes on kantud Tšernobõli AEJ avarii likvideerimisel osalenute nimekirja. Toetuse summa suuruse määrab Viimsi Vallavolikogu sotsiaalkomisjon. 16. Lasteaias ja koolis toidu eest tasumise toetuse saajateks võivad olla vähekindlustatud perekonnad, tingimusel, et lapse vanemad või neid asendavad isikud on Viimsi valla elanikud. Avalduse toetuse saamiseks võivad esitada lapsevanem, hooldaja, eeskostja, laste-kaitsetöötaja, pedagoog või sotsiaaltöötaja. Avaldusega koos tuleb esitada tõendid perekonna sissetulekute kohta. Suurperel pole selle toetuse saamiseks vaja avaldust esitada. Toetust makstakse kaks korda aastas, üldjuhul 20. augustiks ja 05. detsembriks. 17. Kõrg- või kutsekooli astujate toetuse saajaks võib olla esmakordselt kutseõppeasutusse, kõrg- või ülikooli õppima asuv vähekindlustatud perekonnast pärit vähekindlustatud isik, kes on ise ja kelle vanemad on Viimsi valla elanikud eelmise kalendriaasta 31. detsembri seisuga. Toetuse avaldusi võetakse vastu kuni 31. septembrini ja otsus tehakse ning väljamaksed toimuvad oktoobri kuu jooksul. Toetuse saamise avaldusele tuleb lisada dokumendid õppima asuja perekonna sisse-tuleku kohta ja kutseõppeasutusse, kõrg- või ülikooli vastuvõtmise kohta. Toetus on ühekordne. ( määruse nr 36 redaktsioonis) 18. Ravimitoetuse saajaks võib olla vähekindlustatud Viimsi valla elanik. Toetuse saamise avaldusele tuleb lisada dokumendid isiku sissetuleku kohta ja ravimite ostmisel saadud kviitungid, millel on kirjas ravimite nimetused ja maksumused. Toetust makstakse 1 kord kvartalis. Toetuse suuruse otsustab Vallavolikogu sotsiaal-komisjon. 19. Matusetoetuse saajaks võib olla isik, kes korraldab Viimsi valla elaniku matuse. Matusetoetuse suuruseks on üldjuhul (üks tuhat ) krooni. 20. Maamaksu toetust võib saada Viimsi valla vähekindlustatud elanik, kes on a. seisuga omanud või kasutanud Viimsi vallas ela- mumaad vähemalt viis aastat Ühele isikule makstakse maamaksu toetust ainult ühe Viimsi vallas asuva maatüki maamaksu osas Toetust makstakse kuni 50% maamaksu summast, kuid mitte rohkem kui 1500 krooni. ( määruse nr 36 redaktsioonis) 21. Erakorralist toetust võib taotleda Viimsi valla elanik, kes on vähekindlustatud, vanur, puudega isik või krooniline haige aga ka vähekindlustatud pere või suurpere, kelle täiskasvanud liikmed on Viimsi valla elanikud. 22. Erakorralist toetust on võimalik saada: loodusõnnetuse, tulekahju või olme- või liiklusavarii tagajärgede likvideerimiseks, sealhulgas ka hädavajalike esmatarbekaupade ostmiseks; kriminaalasjas kannatanuks tunnistatud isikul kuriteo läbi olulise kahju saamisel, kui tal ei olnud võimalik kahju tekkimist ära hoida; spordi- ja lastelaagrite tuusikute kompenseerimiseks; kütte ostmiseks; laste riiete ja esmatarbevahendite ostmiseks; üldhooldekodusse ja tugikodusse asumisega seotud kulude katteks; muudeks kulutusteks. III TOETUSE ERALDAMINE 23. Sotsiaalamet esitab toetuse taotlemise avaldused koos selle lisadega ja vallavolikogu sotsiaalkomisjoni seisukohaga vallavalitsusele iga kuu 15. kuupäevaks. 24. Toetuse eraldamine otsustatakse vallavalitsuse istungil, üldjuhul üks kord kuus, lähtudes vallavolikogu sotsiaalkomisjoni seisukohast ja Vallavalitsuse poolt kindlaks määratud toetuste piirmääradest. 25. Maamaksu toetuse taotlemise avaldused esitab Sotsiaalamet koos vallavolikogu sotsiaalkomisjoni kirjaliku seisukohaga hiljemalt vallavalitsuse juunikuu viimasele istungile toetuse andmise otsustamiseks. 26. Erakorralist toetust, kui selle saamisest võib sõltuda inimese elu ja tervis või vallale oluliste lisakulutuste tekkimine, võib vallavanem määrata Sotsiaalameti ettepanekul oma käskkirjaga, informeerides sellest vallavalitsust järgmisel istungil. 27. Sotsiaalamet informeerib toetuse taotlejat vallavalitsuse otsusest 1 nädala jooksul arvates vallavalitsuse sellekohase otsuse saamisest. 28. Toetuse mittemääramise korral teatab sotsiaalamet taotlejale mittemääramise põhjuse ning kui võimalik, esitab probleemi muud võimalikud lahendid. IV TOETUSE MAKSMINE 29. Vallavalitsuse otsusega eraldatud toetuse summa: kantakse toetuse saaja pangakontole või kasutatakse taotleja poolt esitatud arvete tasumiseks või makstakse sularahas välja või kasutatakse taotleja sihtotstarbeliste maksete kompenseerimiseks või teenuse eest tasumiseks.

13 Detailplaneeringute avalikud arutelud Kuni 2. veebruarini kella (reedeti ) on Viimsi Vallamajas (Nelgi tee 1) avalikul väljapanekul Pringi külas asuva AS-i Talveaed detailplaneering. Avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu toimub 3. veebruaril Viimsi vallamajas algusega kell Kuni 9. veebruarini kella (reedeti ) on Viimsi vallamajas (Nelgi tee 1) avalikul väljapanekul järgmised detailplaneeringud: Pringi külas, Sarapuu tee 5 ja 6; Pärnamäe külas, maaüksus Künka I; Viimsi alevikus, Mõisa tee 4 ja 5 (Concordia Rahvusvaheline Ülikool). Nimetatud detailplaneeringute avaliku väljapaneku tulemusi tutvustavad avalikud arutelud toimuvad 10. veebruaril Viimsi vallamajas järgmiselt: Pringi külas, Sarapuu tee 5 ja 6 - kell 9.30; Pärnamäe külas, maaüksus Künka I - kell 10.00; Viimsi alevikus, Mõisa tee 4 ja 5 (Concordia Rahvusvaheline Ülikool) - kell Kuni 10. veebruarini kella (reedeti ) on Viimsi Vallamajas (Nelgi tee 1) avalikul väljapanekul Haabneeme alevikus, Viimsi Keskkooli piirkonna detailplaneering. Piirkonna detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu toimub 11. veebruaril Viimsi vallamajas algusega kell Viimsi Vallavalitsus algatas perioodil järgmised detailplaneeringud: 1. Tammneeme külas, maaüksus Uus-Lutika (kinnistu jagamine ja hoonestustingimuste määramine); 2. Metsakasti külas, Mureli tee 15 (hoonestustingimuste määramine aiamaja ümberehitamiseks elamuks); 3. Metsakasti külas, Tarvase tee 26 (hoonestustingimuste määramine aiamaja ümberehitamiseks elamuks); 4. Tammneeme külas, Hallikivi tee 15 (kinnistu jagamine ja hoonestustingimuste määramine ühepereelamu ehitamiseks); Viimsi Vallavolikogu istungi otsused nr 1. Korrakaitsekomisjoni koosseisu kinnitamine nr 2. Peremehetuteks ehitisteks tunnistamine: Pringi külas asuvad teed ning Lubja külas asuvad veetrassid; nr 3. Peremehetuteks ehitisteks tunnistamine: Lubja ja Randvere külas asuvad teed ning Randvere külas asuv muul nr 4. Kokkuleppe projekti heakskiitmine ja volituste andmine nr 5. Viimsi valla jaoskonnakomisjonide moodustamine nr 6. Esindajate nimetamine haridusasutuste hoolekogudesse nr 7. Detailplaneeringu kehtestamine: Haabneeme ranna-ala Kivila tee 5 krundi ja Pringi Jahisadama maa-alade vaheline ala nr 8. Detailplaneeringu kehtestamine: maaüksus Männiku nr 9. Detailplaneeringu kehtestamine: Karulaugu tee 1 (osaliselt) nr 10. Detailplaneeringu kehtestamine: maaüksus Käspre V nr 11. Detailplaneeringu kehtestamine: Kesk-Kaare tee 5 ja 7 nr 12. Detailplaneeringu kehtestamine: Hundi tee 5. Rohuneeme külas, maaüksus Annuse IV (kinnistu jagamine ja hoonestustingimuste määramine ehitamiseks); 6. Rohuneeme külas, Rohuneeme tee 148 (krundi piiride määramiseks); 7. Muuga külas, Tammekännu tee 31a (hoonestustingimuste määramine suvila rekonstrueerimiseks); 8. Laiakülas, Muuga tee 62a (hoonestustingimuste määramine ühepereelamu ehitamiseks); 9. Pringi külas, Rohuneeme tee 47 ja Kimsi tee 1 ja 3 (krundi piiride ja hoonestustingimuste muutmine); 10. Viimsi alevikus, Aiandi tee 12 (krundi piiride ja hoonestustingimuste määramine); 11. Muuga külas, Kordoni tee 23 (hoonestustingimuste määramine suvila rekonstrueerimiseks); 12. Lubja külas, Uus-Pärtle tee 5, 12, 17 ja 18 (hoonestustingimuste määramine ridaelamute kavandamiseks); 13. Lubja külas, maaüksused Salumetsa II, IV, VI, VIII, X, Palumetsa tee 1 ja Kasemetsa (kruntide jagamine, juurdepääsuteede planeerimine moodustatavatele kruntidele ja hoonestustingimuste määramine ühepereelamute ehitamiseks); 14. Randvere külas, Tammekivi tee 19 (kinnistu jagamine ja hoonestustingimuste määramine suvila ehitamiseks); 15. Rohuneeme külas, Rohuneeme tee 127 (krundi jagamine, juurdepääsuteede planeerimine moodustatavatele kruntidele ja hoonestustingimuste määramine ühepereelamute ehitamiseks); 16. Pringi külas, Ristikheina tee 7 (kinnistu jagamine ja hoonestustingimuste määramine ühepereelamu ehitamiseks); 17. Randvere külas, Luua tee 5, 7 ja 9 (hoonestustingimuste määramine ühepereelamu ehitamiseks); 18. Tammneeme külas, maaüksused Haugi III ja IV (kinnistu Haugi IV jagamine kolmeks eraldiseisvaks kinnistuks, ühe moodustatava kinnistu liitmine kinnistuga Haugi III ja ühele moodustatavale kinnistule hoonestustingimuste määramine ühepereelamu ehitamiseks); 19. Miiduranna külas, kinnistu Miiduranna elamurajoon ja 7 elamukrundil (kruntide piiride muutmine ja ehitusõiguse määramine); 20. Haabneeme alevik, Randvere tee 9 (kinnistu jagamine ja ehitusõiguse määramine bensiinijama rajamiseks). ja Kesk tee vaheline ala (osaliselt) nr 13. Detailplaneeringu kehtestamine: Käära põik 1a nr 14. Detailplaneeringu kehtestamine: Vaheaia tee 5 ja Vaheaia tee 7 nr 15. Viimsi Vallavolikogu 15. jaanuari 2002.a. otsuse nr. 15 p. 2 muutmine nr 16. Lasteaia hoone ehitamise ja lasteaiateenuse osutamise kohta OÜ-ga Spelman hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimisega nõustumine ja lepingu sõlmimiseks volituste andmine. 14. jaanuar 2003 nr 2 Pringi külas asuvate teede ning Lubja külas asuvate veetrasside peremehetuteks ehitisteks tunnistamine Juhindudes asjaõigusseaduse 96 lg 3, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse 13 lg 2, Vabariigi Valitsuse 08. augusti 1996 määrusega nr 211 (RT 1996, 60/61, 1114; 1998, 110, 1820; 1999, 98, 873) kinnitatud Peremehetu ehitise hõivamise korra punkti 8 ja 9 alusel, arvestades, et väljaandes Ametlikud Teadaanded 24. oktoobril 2002.a. avaldatud teatele ei esitatud Viimsi Vallavalitsusele dokumentaalselt tõestatud vastuväiteid, Viimsi Vallavolikogu otsustab: 1. Tunnistada peremehetuteks Viimsi vallas asuvad järgmised ehitised: 1.1. Pringi külas asuvad Rannakalda, Rannaniidu, Viimsi Teataja 13 Rannavalli, Rannaveere, Rannametsa, Rannaotsa, Rannapiiri, Rannavälja ja Rannakaare tee; 1.2. Lubja külas asuvad veetrassid. 2. Vallavalitsusel teostada toimingud käesoleva otsuse punktis 1 nimetatud ehitiste arvelevõtmiseks ja Viimsi valla kandmiseks Riiklikusse Ehitisregistrisse ehitiste omanikuna. 3. Otsus jõustub vastuvõtmisest. 4. Käesoleva otsuse peale võib esitada Viimsi Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Madis Saretok Volikogu esimees 14. jaanuar 2003 nr 3 Lubja ja Randvere külas asuvate teede ning Randvere külas asuva muuli peremehetuteks ehitisteks tunnistamine Juhindudes asjaõigusseaduse 96 lg 3, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse 13 lg 2, Vabariigi Valitsuse 08. augusti 1996 määrusega nr 211 (RT 1996, 60/61, 1114; 1998, 110, 1820; 1999, 98, 873) kinnitatud Peremehetu ehitise hõivamise korra punkti 8 ja 9 alusel, arvestades, et väljaandes Ametlikud Teadaanded 24. oktoobril 2002.a. avaldatud teatele ei esitatud Viimsi Vallavalitsusele dokumentaalselt tõestatud vastuväiteid, Viimsi Vallavolikogu otsustab: 1. Tunnistada peremehetuteks Viimsi vallas asuvad järgmised ehitised: 1.1. Lubja külas asuvad Paenurme tee, Paekaare tee ja osaliselt Mäealuse tee; 1.2. Randvere külas asuv Niinepuu tee ja Niinepuu tee lõpus asuv muul; 2. Vallavalitsusel teostada toimingud käesoleva otsuse punktis 1 nimetatud ehitiste arvelevõtmiseks ja Viimsi valla kandmiseks Riiklikusse Ehitisregistrisse ehitiste omanikuna. 3. Otsus jõustub vastuvõtmisest. 4. Käesoleva otsuse peale võib esitada Viimsi Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Madis Saretok Volikogu esimees 14. jaanuar 2003 nr 5 Viimsi valla jaoskonnakomisjonide moodustamine Vastavalt riigikogu valimise seaduse (RT I 2002, 57, 355) 18 lg 1, 2 ja 3, Viimsi Vallavolikogu otsustab: 1. Moodustada Viimsi alevikus asuv jaoskonnakomisjon nr 1 alljärgnevalt: Jaoskonnakomisjoni esimees Eha Pesur Jaoskonnakomisjoni liikmed: Eldi Pärdi, Terje Sander, Anne Talvari ja Eestimaa Rahvaliidu esindaja Heino Veldi, Eesti Reformierakond esindaja Kristo Kallas, Erakond Isamaaliit esindaja Mare Kasela, Erakond Ühendus Vabariigi Eest Res Publica esindaja Tiiu Kütson, Rahvaerakond Mõõdukad esindaja Aili Rohult. Asendusliikmed: Silvi Kübard, Marju Tann. 2. Moodustada Haabneeme alevikus asuv jaoskonnakomisjon nr 2 alljärgnevalt: Jaoskonnakomisjoni esimees Hille Eek Jaoskonnakomisjoni liikmed: Kersti Ojassalu, Age Sildnik, Eva Link ja Eesti Keskerakond esindaja Rein Rebane, Eesti Reformierakond esindaja Erki Aamer, Erakond Isamaaliit esindaja Toomas Kull, Erakond Ühendus Vabariigi Eest Res Publica esindaja Helle Mets, Rahvaerakond Mõõdukad esindaja Aini-Reet Robas.

14 14 Viimsi Teataja Asendusliikmed: Kirsi Rannaste, Tiina Sard. 3. Moodustada Prangli saarel asuv jaoskonnakomisjon nr 3 alljärgnevalt: Jaoskonnakomisjoni esimees Irja Saar Jaoskonnakomisjoni liikmed: Anne Põldsaar, Õie Leppmets ja Erakond Ühendus Vabariigi Eest Res Publica esindaja Kalev Põldsaar. Asendusliikmed: Maime Linholm, Astra Piirisaar. 4. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 5. Käesoleva otsuse peale võib esitada Viimsi Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Madis Saretok Volikogu esimees 14. jaanuar 2003 nr 6 Esindajate nimetamine haridusasutuste hoolekogudesse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 34, 205; 53, 336; 64, 393; 90, 521) 41 lg 3 ja lg 4 ja huvialakooliseaduse (RT I 1995, 58, 1004; 1996, 49, 953; 1998, 57, 859; 2002, 53, 336; 61, 375; 90, 521) 10 lg 7 alusel ning arvestades Viimsi Vallavalitsuse ettepanekut, Viimsi Vallavolikogu otsustab: 1. Nimetada vallavolikogu esindajad: 1.1. Viimsi Keskkooli hoolekogusse Toomas Kull; 1.2. Püünsi Põhikooli hoolekogusse Madis Saretok; 1.3. Prangli Põhikooli hoolekogusse Ants Savest; 1.4. Viimsi Muusikakooli hoolekogusse Leelo Tiisvelt; 1.5. Viimsi Kunstikooli hoolekogusse Ain Pinnonen; 2. Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavolikogu otsus nr 247 Esindajate nimetamine haridusasutuste hoolekogudesse. 3. Otsus jõustub vastuvõtmisest. 4. Käesoleva otsuse peale võib esitada Viimsi Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Madis Saretok Volikogu esimees Viimsi Vallavolikogu istungi määrused 14. jaanuar 2003 nr 1 Viimsi vallavolikogu töökord Tuginedes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 2002, 29, 174; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390; 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579) 8 ning Viimsi Vallavolikogu määrusega nr 5 kinnitatud Viimsi valla põhimääruse (Viimsi Vallavolikogu määruse nr 10 redaktsioonis) (KO, 2000, 41, 632) 21 lõikele 1, Viimsi Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Viimsi vallavolikogu töökord (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavolikogu 11. jaanuari 2000.a. määrus nr Käesolev määrus jõustub kümnendal päeval pärast avaldamist ajalehes Viimsi Teataja. Madis Saretok Volikogu esimees 14. jaanuar 2002 nr 2 Viimsi vallas asuva peremehetu ehitise hõivamise korraldamine Tuginedes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390; 64, 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579) paragrahvi 6 lõike 3 punktile 1 ja paragrahvi 22 lõikele 2, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 88, 576; 2001, 31, 171; 42, 234; 94, 582; 2002, 53, 336; 47, 297; 99, 579) paragrahvi 13 lõikele 2 ja võttes aluseks Vabariigi Valitsuse 8. augusti 1996.a määrusega nr 211 (RT 1996, 60/61, 1114; 1998, 110, 1820; 1999, 98, 873) kinnitatud Peremehetu ehitise hõivamise korra, Viimsi Vallavolikogu määrab: 1. Volitada Viimsi Vallavalitsust teostama kõiki Vabariigi Valitsuse 8. augusti 1996.a määrusega nr 211 kinnitatud Peremehetu ehitise hõivamise korras nimetatud toiminguid Viimsi vallas asuva peremehetu ehtise hõivamisel, v.a korra punktis 10 nimetatud otsuse vastuvõtmine ehitise peremehetuse tuvastamise kohta. 2. Määrus jõustub 10. päeval pärast avaldamist ajalehes Viimsi Teataja. Madis Saretok Volikogu esimees 14. jaanuar 2003 nr 3 Volikogu kantselei ja vallavalitsuse struktuuri, teenistujate koosseisu ning palgamäärade kinnitamine Tulenevalt avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271; 276; 2000, 25, 144; 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17; 18; 17, 78; 24, 133; 42, 233; 47, 260; 2002, 21, 117; 62, 377) 2 lg 2 p 1 ja 11 lg 1, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 2002, 29, 174; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390; 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579) 22 lg 1 punkidest 19, 36 ning lg 3, Viimsi Vallavolikogu määrusega nr 5 kinnitatud ja määrusega nr. 10 muudetud Viimsi valla põhimääruse (KO, 2000, 41, 632) 19 lg 1 punktist 16 ja Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 1996.a. määrusest nr 50 Kohaliku omavalitsuse ametnike ametikohtade nimetuste kehtestamine, Viimsi Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Vallavolikogu kantselei struktuur, teenistujate koosseis alljärgnevalt: vallavolikogu esimees - vallavolikogu kantselei juhataja kohaliku omavalitsuse juht vallavolikogu sekretär - nooremametnik 2. Võttes aluseks Viimsi Vallavolikogu otsusega nr 217 kehtestatud vallavolikogu esimehe palgamäära krooni kuus, kehtestada vallavolikogu teenistujate palgamäärad alljärgnevalt: 2.1. kohaliku omavalitsuse juht koefitsient 1, nooremametnik koefitsient 0,2 0,4 3. Vallavolikogu esimehel vallavolikogu kantselei juhatajal rakendada käesoleva otsuse p. 2 kinnitatud palgamäära arvestades avaliku teenistuse seaduse 37 lõikes 2, 39, 46, 54 ja 64 ja 79 sätestatut, sealhulgas vallavanema suhtes. 4. Vallavolikogu aseesimehel rakendada avaliku teenistuse seaduse 37 lõikes 2, 39, 46, 54, 64 ja 79 sätestatut vallavolikogu esimees-vallavolikogu kantselei juhataja suhtes. 5. Kinnitada Vallavalitsuse struktuur (Lisa 1), teenistujate koosseis ja palgamäärad alljärgnevalt: vallavanem - kohaliku omavalitsuse juht abivallavanem - kohaliku omavalitsuse juht abivallavanem - kohaliku omavalitsuse juht abivallavanem-peaarhitekt - kohaliku omavalitsuse juht haridus-noorsootöönõunik - nõunik õigusnõunik - nõunik avalike suhete nõunik - nõunik Maa-amet maa-ameti juhataja kohaliku omavalitsuse juht maakorraldaja - vanemametnik insener- vanemametnik erastamisspetsialist - nooremametnik metsatehnik 0,5 ametikohta nooremametnik Ehitusamet ehitusameti juhataja - ehitusjärelevalve peainspektor kohaliku omavalitsuse juht ehitusjärelevalve inspektor vanemametnik arhitekt - vanemametnik ehitusjärelevalve insener - vanemametnik insener - vanemametnik Kommunaalamet kommunaalameti juhataja - kohaliku omavalitsuse juht insener - vanemametnik heakorraspetsialist - nooremametnik bussijuht - abiteenistuja koristaja abiteenistuja Sotsiaalamet sotsiaalameti juhataja kohaliku omavalitsuse juht sotsiaalinspektor vanemametnik lastekaitseinspektor - nooremametnik vallaarst (0,5 ametikohta) - vanemametnik Kantselei vallasekretär kohaliku omavalitsuse juht juhtiv referent registripidaja - vanemametnik jurist - vanemametnik referent - nooremametnik sekretär - nooremametnik infosekretär nooremametnik tehnik arhivaar - nooremametnik Raamatupidamisamet raamatupidamisameti juhataja-pearaamatupidaja kohaliku omavalitsuse juht ökonomist-sisekontrolör vanemametnik vanemraamatupidaja - vanemametnik raamatupidaja - vanemametnik kassapidaja-raamatupidaja - vanemametnik planeeringuspetsialist vanemametnik keskkonnaspetsialist vanemametnik keskkonnakaitse inspektor - vanemametnik Viimsi valla spordimetoodik - vanemametnik 6. Võttes aluseks Viimsi Vallavolikogu otsusega nr 216 kehtestatud vallavanema palgamäära krooni kuus, kehtestada teenistujate palgamäärad alljärgnevalt: 6.1. Kohaliku omavalitsuse juhid koefitsient 0,45 1, Vanemametnikud koefitsient 0,25 0, Nooremametnikud koefitsient 0,2 0, Abiteenistujad koefitsient 0,1 0, Nõunik koefitsient 0,25 0,8 7. Vallavalitsusel rakendada käesoleva määruse p 5 kinnitatud palgamäärad ja rakendada avaliku teenistuse seaduse 37 lõikes 2, 39, 46 54, 64 ja 79 sätestatut. 8. Vallavalitsusel on õigus muuta ja täiendada teenistujate ametikohtade nimetusi ning palgamäärasid, arvestades vallavolikogu poolt kinnitatud eelarvet. 9. Kehtetuks tunnistada määrus nr 2 ja määrus nr Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavolikogu kantseleis. Madis Saretok, Volikogu esimees Viimsi Vallavolikogu istungi otsused 10. detsember 2002 nr 244 Viimsi Vallavolikogu ajutise hindamiskomisjoni moodustamine vee-ettevõtja määramiseks korraldatava pakkumismenetluse läbiviimiseks Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 2002, 29, 174; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390; 393; 82, 480; 96, 565) 22 lg 1 p 20, 47 ja 48 ja Viimsi Vallavolikogu määrusega nr 5 kinnitatud Viimsi valla põhimääruse (Viimsi Vallavolikogu määruse nr 10 redaktsioonis) (KO, 2000, 41, 632) 19 lg 1 p 20, 24 ning arvestades ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375; 63, 387) 7 lg 2 tulenevat vajadust määrata vee-ettevõtja, Viimsi Vallavolikogu otsustab: 1. Moodustada vee-ettevõtja määramiseks korraldatava avaliku konkursi korraldamiseks ja tulemuste väljaselgitamiseks pakkumismenetluse hindamiskomisjon.

15 2. Komisjon moodustada viieliikmelisena. Komisjoni ülesandeks on avaliku konkursi läbiviimine, pakkumismenetluses esitatud pakkumiste vastavaks tunnistamine või tagasilükkamine, pakkumiste hindamine, hindamise tulemusel parima pakkuja väljaselgitamine, ettepaneku tegemine vallavolikogule vee-ettevõtja määramiseks. Komisjon on vallavolikogu ajutine komisjon. Komisjon moodustatakse vee-ettevõtja määramiseks korraldatava avaliku konkursi pakkumismenetluse ajaks. 3. Otsus jõustub vastuvõtmisest. 4. Vallavolikogu Kantseleil avaldada otsus ajalehes Viimsi Teataja. 5. Käesoleva otsuse peale võib esitada Viimsi Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Madis Saretok, Volikogu esimees 10. detsember 2002 nr 245 Viimsi Vallavolikogu ajutise hindamiskomisjoni esimehe valimine vee-ettevõtja määramiseks korraldatava pakkumismenetluse läbiviimiseks Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 2002, 29, 174; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390; 393; 82, 480; 96, 565) 22 lg 1 p 20, 47 ja 48, Viimsi Vallavolikogu määrusega nr 5 kinnitatud Viimsi valla põhimääruse (Viimsi Vallavolikogu määruse nr 10 redaktsioonis) (KO, 2000, 41, 632) 19 lg 1 p 20, 24 lg 3 ja arvestades ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375; 63, 387) 7 lg 2 tulenevat vajadust määrata vee-ettevõtja ning Viimsi vallavolikogu poolt läbiviidud salajase hääletamise tulemuse põhjal, Viimsi Vallavolikogu otsustab: 1. Valida Viimsi valla vee-ettevõtja määramiseks korraldatava avaliku konkursi pakkumismenetluse hindamiskomisjoni esimeheks Tõnu Tuulas. 2. Otsus jõustub vastuvõtmisest. 3. Vallavolikogu Kantseleil avaldada otsus ajalehes Viimsi Teataja. 4. Käesoleva otsuse peale võib esitada Viimsi Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Madis Saretok, Volikogu esimees 10. detsember 2002 nr 246 Viimsi Vallavolikogu ajutise hindamiskomisjoni liikmete kinnitamine vee-ettevõtja määramiseks korraldatava pakkumismenetluse läbiviimiseks Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 2002, 29, 174; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390; 393; 82, 480; 96, 565) 22 lg 1 p 20, 47 lg 1, Viimsi Vallavolikogu määrusega nr 5 kinnitatud Viimsi valla põhimääruse (Viimsi Vallavolikogu määruse nr 10 redaktsioonis) (KO, 2000, 41, 632) 24 lg 3 ja arvestades ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375; 63, 387) 7 lg 2 tulenevat vajadust määrata vee-ettevõtja ning tulenevalt komisjoni esimehe esildisest, Viimsi Vallavolikogu otsustab: 1. Kinnitada pakkumismenetluse hindamiskomisjoni liikmeteks: 1.1. Peeter Kukk 1.2. Siim Roode 1.3. Lembit Tamm 1.4. Heiki Virronen 2. Otsus jõustub vastuvõtmisest. 3. Vallavolikogu Kantseleil avaldada otsus ajalehes Viimsi Teataja. 4. Käesoleva otsuse peale võib esitada Viimsi Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Madis Saretok Volikogu esimees 10. detsember 2002 nr 254 Viimsi Vallavolikogu 12. novembri 2002 otsuse nr. 215 Vallavalitsuse liikmete kinnitamine muutmine Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390; 64, 393; 82, 480; 96, 565) 22 lg 1 p. 17 ja p. 19, 49 lg 4 ja 50 lg 1 p. 5, Viimsi Vallavolikogu määrusega nr 5 kinnitatud Viimsi valla põhimääruse (Viimsi Vallavolikogu määruse nr 10 redaktsioonis) (KO, 2000, 41, 632) 19 lg 1 p 17, 30 lg 1 ja 2 ning võttes aluseks vallavanema ettepaneku, Viimsi Vallavolikogu otsustab: 1. Muuta Viimsi Vallavolikogu 12. novembri 2002 otsuse nr 215 p. 2 ja sõnastada see alljärgnevalt: Maksta punktis 1 nimetatud isikutele hüvitust 2000 krooni kuus. 2. Otsust rakendada 13. novembrist 2002.a. 3. Vallavolikogu Kantseleil teha otsus teatavaks ning avaldada otsus ajalehes Viimsi Teataja. 4. Käesoleva otsuse peale võib esitada Viimsi Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Madis Saretok, Volikogu esimees Viimsi Vallavalitsuse määrused 17. detsember 2002.a. nr 90 Tee nime ja aadresside määramine Tammneeme külas Viimsi Vallavolikogu a. määruse nr 19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse a. istungi otsusele (päevakorrapunkt ), arvestades Jaanus ja Anu Arnoveri avaldust reg.nr 7-1/ 2226 annab Viimsi Vallavalitsus määruse 1. Määrata Tammneeme külas maaüksustel Metsaääre ja Irene tee nimi ja aadressid vastavalt Viimsi Vallavolikogu poolt a. otsusega nr 81 kehtestatud detailplaneeringule alljärgnevalt: Metsaääre tee 2 reserv Metsaääre tee 4 mü Irene Metsaääre tee 6 elamukrunt nr 1 (mü Metsaääre) Metsaääre tee 8 elamukrunt nr 2 (mü Metsaääre I) Metsaääre tee 10 elamukrunt nr 3 (mü Metsaääre II) Metsaääre tee 12 elamukrunt nr 4 (mü Metsaääre III) 2. Maaomanikul tähistada aadressid hiljemalt 1. maiks 2003.a. 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis. Enn Sau Vallavanem Eda Ilves Vallasekretär 23. detsember 2002 nr. 92 Aadressi määramine Viimsi alevikus Viimsi Vallavolikogu a. määruse nr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse a. istungi otsusele (päevakorrapunkt ) annab Viimsi Vallavalitsus määruse: 1.Määrata Viimsi alevikus endiste kinnistute Aiandi tee 28 ja Aiandi tee 28A liitmisel moodustatud kinnistu aadressiks Aiandi tee Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis. Enn Sau Eda Ilves Vallavanem Vallasekretär Viimsi Teataja detsember 2002 nr 91 Aadresside määramine Randvere külas Viimsi Vallavolikogu a. määruse nr 19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse a. istungi otsusele (päevakorrapunkt ) annab Viimsi Vallavalitsus määruse: 1. Määrata Randvere külas maaüksustel Mändla ja Uus- Mändla aadressid vastavalt Viimsi Vallavalitsuse 7. novembri 2000.a. korraldusega nr 1437 kinnistu, registriosa nr 9318, jagamisel tekkinud maaüksustele alljärgnevalt: Kaevuaia tee 21A mü Mändla Kaevuaia tee 21 mü Uus-Mändla 2. Maaomanikul tähistada aadressid vastava tähisega hiljemalt 1.maiks 2003.a. 3. Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavalitsuse 25. septembri 2001.a. määruse nr 56 p. 1 sõnad Kaevuaia tee 21 maaüksus Mändla (kod. Mändla). 4. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis. Enn Sau Eda Ilves Vallavanem Vallasekretär 17. detsember 2002 nr 89 Aadresside määramine Pärnamäe külas Viimsi Vallavolikogu a. määruse nr 19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse a. istungi otsusele (päevakorrapunkt ), lähtudes Taimi Hannese poolt Viimsi Vallavalitsusele esitatud avaldusest reg.nr 11-10/2229 annab Viimsi Vallavalitsus määruse: 1. Määrata Pärnamäe külas maaüksustel Soosepa ja Soosepa I aadressid vastavalt Viimsi Vallavolikogu poolt 11. juuni 2002.a. otsusega nr 135 kehtestatud detailplaneeringule alljärgnevalt: Soosepa tee 53 elamukrunt nr 1 Soosepa tee 55 elamukrunt nr 4 Soosepa tee 57 elamukrunt nr 3 Soosepa tee 59 elamukrunt nr 2 2. Maaomanikul tähistada aadressid hiljemalt 1. maiks 2003.a. 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis. Enn Sau Eda Ilves Vallavanem Vallasekretär 17. detsember 2002 nr 88 Aadresside määramine Pärnamäe külas Viimsi Vallavolikogu a. määruse nr 19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse a. istungi otsusele (päevakorrapunkt ) annab Viimsi Vallavalitsus määruse: 1. Määrata Pärnamäe külas maaüksusel Pärna aadressid vastavalt Viimsi Vallavolikogu poolt 10. detsembril 2002.a. otsusega nr 263 kehtestatud detailplaneeringule alljärgnevalt: Pärnamäe tee 158 elamukrunt nr 2 Pärnamäe tee 160 elamukrunt nr 1 2. Maaomanikul tähistada aadressid vastava tähisega hiljemalt 1. maiks 2003.a. 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis. Enn Sau Eda Ilves Vallavanem Vallasekretär 10. detsember 2002 nr 87 Väärteomenetluse seadustikust tulenevate ülesannete täitmine Võttes aluseks Alkoholiseaduse 53 74, Jäätmeseaduse 49 1 ja 49 4, Karistusseadustiku 261, 262 ja 371, Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse , Liiklusseaduse , Planeerimis- ja ehitusseaduse 67 1, Ranna ja kalda kaitse seaduse 20 1 ja 20 2, Reklaamiseaduse ja 23 3, Riigikaitseliste sundkoormiste seaduse 42 1, Tarbijakaitseseaduse , Tubakaseaduse , Turismiseaduse , Väärteomenetluse seadustiku 9 punkti 2 ja 10 lg 2, 52 lg 2 ja lg 14, 77 lg 1, Ühistranspordiseaduse , Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadu-

16 16 Viimsi Teataja se , Viimsi Vallavalitsus m ä ä r a b: 1. Kinnitada juurdelisatud ametikohtade loetelu, mida täitev ametnik on pädev väärteomenetluses osalema vallavalitsuse kui kohtuvälise menetleja nimel (Lisa 1).Vallavalitsuse Kantseleil anda lisas 1 toodud ametnikele tema pädevust tõendav tunnistus vastavalt lisas 2 toodud näidisele ja seada sisse arvestus tunnistuste kohta. 2. Kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuste lahendaja on vallasekretär. 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Vallavalitsuse Kantseleis. Enn Sau Eda Ilves Vallavanem Vallasekretär Ametikohtade loetelu, mida täitev ametnik on pädev väärteomenetluses osalema kohtuvälise menetleja nimel 1. Alkoholiseaduse -de alusel 1.1. vallasekretär; 1.2. registripidaja. 2. Jäätmeseaduse 49 1 alusel 2.1. kommunaalameti juhataja; 2.2. kommunaalameti insener; 2.3. keskkonnakaitse inspektor. 3. Karistusseadustiku 261 alusel 3.1. kommunaalameti juhataja; 3.2. kommunaalameti insener. 4. Karistusseadustiku 371 alusel 4.1. maa-ameti juhataja; 4.2. maa-ameti insener. 5. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse -de 66 2, 66 3 ja 64 alusel 5.1. kommunaalameti juhataja; 5.2. kommunaalameti insener. 6. Liiklusseaduse -de alusel 6.1. kommunaalameti juhataja; 6.2. kommunaalameti insener. 7. Planeerimis- ja ehitusseaduse 67 1 alusel /alates a. Ehitusseaduse -de alusel 7.1. planeerimisameti ehitusjärelevalve peainspektor; Talihooaja sporditulemusi Eelmisel aastal sai Harjumaa Spordiliidu eestvedamisel alguse uus võistlussari koolidele. Nelja vanuseklassi (kuni 5.kl.; 6.-7.kl.; 8.-9.kl. ja kl.) õpilaste võistlused peetakse kaheksal alal ning eraldi arvestusega keskkoolide/gümnaasiumide ning põhikoolide grupis. Mullu osales nendel võistlustel 17 suuremat kooli ning 21 põhikooli üle Harjumaa. Viimsi Keskkool võttis osa viiest võistlusest: rahvastepallis saadi 3.koht; kergejõustikus 2.koht; jalgpallis ja murdmaateatejooksus 7. koht ning korvpallis 1.koht. Teatesuusatamise ning lauamängude võistlustel ei osaletud. Koondtabel näitab Viimsi Keskkoolile 135 punkti ning 5. kohta. Esikoha saavutas 215 punktiga Saue Gümnaasium, kes osales sarja kõikidel võistlustel. Põhikoolidest osales Püünsi vaid ühel võistlusel - kergejõustikus - saades 7. koha. Üldkokkuvõttes 19. koht. Võitis selles grupis kõik alad kaasa teinud Aruküla Põhikool planeerimisameti ehitusjärelevalve inspektor. 8. Ranna ja kalda kaitse seaduse 20 1 alusel 8.1. planeerimisameti ehitusjärelevalve peainspektor; 8.2. planeerimisameti ehitusjärelevalve inspektor; 8.3. keskkonnakaitse inspektor. 9. Reklaamiseaduse -de 23 2 ja 23 3 alusel 9.1. planeerimisameti ehitusjärelevalve inspektor. 10. Riigikaitseliste sundkoormiste seaduse 421 alusel abivallavanem; kommunaalameti juhataja. 11. Tarbijakaitseseaduse -de alusel vallaarst. 12. Tubakaseaduse -de alusel vallaarst. 13. Turismiseaduse -de alusel planeerimisameti ehitusjärelevalve inspektor. 14. Ühistranspordiseaduse -de alusel kommunaalameti juhataja; kommunaalameti insener. 15. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse 15 1 ja 15 2 alusel kommunaalameti juhataja; kommunaalameti insener. Eda Ilves Vallasekretär 07. jaanuar 2003 nr 1 Tee nime ja aadresside määramine Randvere külas Viimsi Vallavolikogu a. määruse nr 19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse a. istungi otsusele (päevakorrapunkt 5.6.) annab Viimsi Vallavalitsus määruse 1. Määrata Randvere külas maaüksusel Tamme 1 tee nimi ja aadressid vastavalt Viimsi Vallavolikogu poolt 8. oktoobril 2002.a. otsusega nr 202 kehtestatud detailplaneeringule alljärgnevalt: Kadri tee 1 elamukrunt nr 1 Kadri tee 2 elamukrunt nr 7 Kadri tee 3 elamukrunt nr 2 Kadri tee 4 elamukrunt nr 8 Kadri tee 5 elamukrunt nr 3 Kadri tee 6 elamukrunt nr 9 VIIMSI MEISTRIVÕISTLUSED KORVPAL- LIS detsembris kujunesid sel aastal oodatust lühemateks. Eri põhjustel jäid eelmise aastaga võrreldes pooled meeskonnad tulemata ning turniir toimus 4 võistkonna vahel. Võrdsete punktidega lõpetasid omavahelised mängud BC Haabneeme; Uus Viimsi ning Team Viimsi. Neljandale positsioonile jäi Viimsi Keskkooli võistkond, kes lõpetas sama kohaga ka meistrivõistlused koha kohtumises jäi peale Team Viimsi. I-II koha otsustavas mängus kohtusid vanad rivaalid - BC Haabneeme ja Uus Viimsi. Kaheaastase vahega sai taas võidurõõmu maitsta BC Haabneeme, kes võitis kindlalt kõik neli mänguperioodi. Viimsi meistermeeskond aastal 2002: Raldi Vellau; Sven Freiberg; Andrus Väljaots; Kristjan Urm; Ago Võsu; Raivo Lindsaar; Kaupo Roos; Eero Lass; Kaido Groos; Martin Ervin; Timmo Kaha. Valla meistrivõistluste viimased medalid jagati sel aastal koroonamängijatele. Miidurannas toimunud üksikmängudele kogunes 10 naist ja 12 meest, kõik Koroonamänguklubi Viimsi liikmeskonnast. Naismängijate esikolmik kujunes selliseks: Eha Pesur; Andrea Uustulnd; Hedy-Reet Übner. Meeste parimad : Andres Oopkaup; Kalev Raidlepp ning Ants Oopkaup. Harjumaa meistrivõistlustelt KOROONA ÜKSIKMÄNGUDES kogunes Kehrasse mängulaudade taha 88 naist ja meest. KMK Viimsi esindus oli kohal 7 nais-ja 11 meesmängijaga. Koroonamängule omase pika võistluspäeva lõppedes selgus, et pooled medalitest tulevad Viimsisse. Kuldmedalitega naases meie koroonamängijate noorem põlvkond-naiste võistluse võitja Mari-Liis Muulmann (pildil) ja meestest Kaspar Raidlepp. Naiste arvestuses mängis pronksmedalile Andrea Uustulnd. Kadri tee 7 elamukrunt nr 4 Kadri tee 8 elamukrunt nr 10 Kadri tee 9 elamukrunt nr 5 Kadri tee 10 elamukrunt nr 11 Kadri tee 11 elamukrunt nr 6 Kadri tee 12 elamukrunt nr Maaomanikul tähistada tee ja maaüksused vastava tähisega 1. juuniks 2003.a. 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis. Enn Sau Eda Ilves Vallavanem Vallasekretär 07. jaanuar 2003 nr 1 Tee nime ja aadresside määramine Randvere külas Viimsi Vallavolikogu a. määruse nr 19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse a. istungi otsusele (päevakorrapunkt 5.6.) annab Viimsi Vallavalitsus määruse 1. Määrata Randvere külas maaüksusel Tamme 1 tee nimi ja aadressid vastavalt Viimsi Vallavolikogu poolt 8. oktoobril 2002.a. otsusega nr 202 kehtestatud detailplaneeringule alljärgnevalt: Kadri tee 1 elamukrunt nr 1 Kadri tee 2 elamukrunt nr 7 Kadri tee 3 elamukrunt nr 2 Kadri tee 4 elamukrunt nr 8 Kadri tee 5 elamukrunt nr 3 Kadri tee 6 elamukrunt nr 9 Kadri tee 7 elamukrunt nr 4 Kadri tee 8 elamukrunt nr 10 Kadri tee 9 elamukrunt nr 5 Kadri tee 10 elamukrunt nr 11 Kadri tee 11 elamukrunt nr 6 Kadri tee 12 elamukrunt nr Maaomanikul tähistada tee ja maaüksused vastava tähisega 1. juuniks 2003.a. 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis. Enn Sau Eda Ilves Vallavanem Vallasekretär Saugas selgus tänavune Eesti karikavõitja koroonas. Viimasele ja otsustavale etapile Saugas tuli 11 võistkonda üle vabariigi, igas võistkonnas 10 liiget (8 meest ja 2 naist). KMK Viimsi I võistkond teenis avaetapi võitmisega niisuguse punktipagasi, mis aitas teda võidule ka viimastes kohtumistes. Ehkki pearivaal ja lõpuks teiseks jäänud võõrustajaklubi Pärnumaa KMK Ring võitis kaks viimast etappi, tuli üldkokkuvõttes võit ja karikas Viimsi Koroonamänguklubi I võistkonnale koosseisus: Kalev Raidlepp;Mihkel Lepist;Kaspar Raidlepp;Indrek Oopkaup;Andres Oopkaup;Ants Oopkaup;Urmas Mererand;Raivo Eriks;Eha Pesur ja Andrea Uustulnd. KMKViimsi-II võistkond jäi 9.kohale. UJUMISES peeti maakonna meistrivõistlused Keila Tervisekeskuse ujulas. Kaheksa ujumisrajaga bassein ja hea korraldus võimaldas kolme tunniga selgitada Harjumaa parimad ujujad nii individuaalaladel 100m ujumises kui koolidevahelises 4x50m teateujumises. Koolide konkurentsis Viimsi ei osalenud. Üksikaladel oli meilt 12 ujujat, kellest enamus esines medalivääriliselt.: Liisa Arusoo, Kristiina Arusoo, Ene Kivet, Milvi, Tiit Pappel, Jaanus Randlaht, Lembit Laht, Aksel Luige, Olav Lukin, Kaja Masing, Lauri Luige, Madis. Harjumaa on selle aasta jooksul mitme ujula võrra rikkamaks saanud, mistõttu nooremates võistlusklassides oli vabaltujumises osavõtjaid isegi üle poolesaja. Nüüd, kui meil koduvallas võimalused ujumiseks olemas ja treenerid ametis, jääb loota meie noorujujatelt edaspidi maakondlikest spordivõistlustest rohkemat osavõttu.

17 Viimsi Teataja 17 Viimsi karikavõistlused sõudeergomeetritel toimusid 11. jaanuaril Viimsi Keskkoolis spordiseltsi Marathon korraldamisel. Iga aastaga kogub see ala rohkem populaarsust. Sel aastal oli juures eraldi vanuseklass kõige noorematele osalejatele: 1990/91sünniaastaga poisid said võistu sõuda 300m, mida nad ka agaralt kasutasid. Kokku oli 9 võistlusklassis osalejaid meilt ja mujalt 36. Parimad: Hannes Nõgisto, Tõnis Pool, Mikk Pinnonen, Norman Leemets, Kristian Vaarman, Madis Pärn, Oliver Lomp, Jaan Kostjukov, Martin Hammer, Reijo Spatar, Anti Roots, Ivar Kütsen, Toomas Kulles, Priit Tasane, Roy Vaimand, Toni Memel, Toomas Kasearu, Mati Märtson, Ülo Lomp, Kadri Possul, Kaisa Rebane, Ingrid Roht Võistkonnad: Reval Sport, Viimsi SPA, Marathon. Rahvusvahelisel kiirmaleturniiril Meenutades Paul Kerest Tallinnas, jaanuaril, tuli A-grupis 20.kohale meie valla esimaletaja Ain-Valdo Müütnik. 12. jaanuaril peeti Viimsi Spordihallis Viimsi valla meistrivõistlused LAUATENNISES. Viimsi vallas registreeritud sünnid Kaia ja Kaimo Roosil sündis 5. detsembril tütar EMMA LOUISA Maire ja Hanno Kõrbel sündis 21. novembril poeg KASPAR Maila ja Andres Kurg'il sündis 6. detsembril poeg HARRI Triin ja Margus Saarel sündis 15. detsembril poeg MARK SVERKER Mari ja Erkki Peetsalul sündis 15. detsembril poeg JOHANNES Kaidi ja Kaijo Kuusingul sündis 4. detsembril poeg MARKUS Elo Jaanimägil ja Marko Saarlaidil sündis 20. detsembril tütar MERIL Anna ja Lauri Karlsonil sündis 19. detsembril poeg CARL MARCUS Rave ja Madis Puhmil sündis 26. detsembril tütar HANNA BERTA Reelika Dampf-Värk'il ja Siim Värk'il sündis 12. detsembril poeg VILLEM Heidi Vompal sündis 25. detsembril poeg ROBIN Margarit-Gajane Kalatðjan-Kirejeval ja Vygantas Kirejevasel sündis 4. jaanuaril poeg BENJAMIN Mirjam Hakkajal ja Mihkel Õimil sündis 25. detsembril tütar LIISA Helen Linnasel sündis 9. jaanuaril tütar KELIAN Merike ja Kalle Immatol sündis 30. detsembril tütar MARTA Anneli Banneril ja Peeter Orasmäel sündis 19. detsembril poeg MIHKEL Eelmised kodumängud lauatennises on jäänud mitmekümne aasta taha, vahepeal puudus korralik inventar ning selle hoidmise koht. Nüüd on uues spordihallis mängijaid ootamas soe saal ja neli korralikku mängulauda. Head võimalused ajendasidki oma võistluste taaselustamist. Nagu Viimsi sportlaskonnale omane, kogunes ka sellele võistlusele valdavalt maskuliinne seltskond. Naisi tuli vaid kaks, kellest üks oli palutud kohtunikuametisse. Peale esimest võistlust näeb valla lauatennise edetabel välja selline: Noored -1.Kristofer Kask; 2. Risto Kumm;3. Tauri Roots. Põhiklassi mehed- Allan Kottise; 2. Andrus Parts; 3. Erko Karna; 4. Anti Roots; 5. Rael Roots. Naisveteranid-1. Helgi Sard. Meesveteranid- 1. Kaarel-Mati Halla; 2. Mart Kraut; 3. Johannes Kant; 4. Toomas Pakane; 5.Tõnu Roos; 6. Viktor Palmet; 7. Heino Pilk; 8. Livio Pottisep. Suur tänu kohtunikele ja abilistele - Sirje Väravas ning Mart Kraut! Harjumaa Spordiliit tegi kokkuvõtte möödunud spordiaastast. Pidulikule koosolekule Pirital olid palutud maavanem Orm Valtson, maakonna omavalitsusliidu esindajad, mitme spordialaliidu juhid, klubide esindajad, õpetajad, sportlased, veteranid ning teised, keda Viimsi Mehepojad said viieseks Möödunud aasta lõpul oli Viimsi Noorte Jalgpalliklubil Viimsi Mehepojad 5. sünnipäev. Tähtpäeval peetud turniiril osales kolmes vanusegrupis kokku 8 võistkonda. Piduliku osa viis läbi klubi juht ja treener Aleks Taurafeldt (pildil). Tänati sponsoreid, lapsevanemaid ja teisi abilisi, muidugi ka mängijaid. Poisid, kes viis aastat tagasi alustasid treeninguid, on sirgunud noormeesteks ning alustavad uut hooaega Eesti I liigas. Jõulu-ja aastavahetuse toitude seedimiseks jäi palluritel samuti vähe aega, sest osaleti Tallinnas rahvusvahelisel turniiril saalijalgpallis. Saku Suurhallis peetud 24 Eestist, Venemaalt, Soomest, Valgevenest ja Lätist pärit eakaaslaste võistkondade seas saavutati üldkokkuvõttes 10. koht. Eripakkumine sõiduks Saksamaale Harjumaa spordielu lähemalt puudutab. Autasustati 2002.a. parimaid sportlasi, kelleks osutusid veealade esindajad: Galija Sattarova lestaujumises ning Indrek Sei ujumises. Parimaks võistkonnaks hinnati motomehed Are Kaurit-Sven Verbrügge. Parimaid intervjueeris Eesti Spordilehe tegevtoimetaja Valeri Maksimov. Mikrofonijutust ei pääsenud ka Milstrandi naiskonna mitmekordseks Eesti meistriks ning karikavõitjaks treeninud Anu Karavajeva, kellele määrati üks Kultuurkapitali stipendiumidest. Koolispordi auhindade jagamisel tuli auhinnalaua juurde minna Viimsi Keskkooli kehalise kasvatuse õpetajal Marika Sepporil, et vastu võtta kooli korvpallurite väljateenitud esikohaauhind - ilus suur karikas. Eesti valdade XI talimängudel lõppesid alagrupivõistlused veebruarini Vinnis peetavatele finaalvõistlustele pääsesid Viimsist malevõistkond (Ester Leuska;Ain-Valdo Müütnik;Kalev Tõnts), lauatennisevõistkond (Sirje Väravas;Allan Kottise;Mart Kraut) ning kõige tugevama konkurentsi läbinud orvpallimeeskond (BCHaabneeme). Suusatajad stardivad otse finaalis Mõedaku suusaradadel. Ülevaate tegi Tiia Tamm Jalgpallipoisid on koos treener Taurafeldtiga rõõmsad võidetud auhindade üle. Lugupeetud TAK Reiside kliendid! 2003 aasta veebruaris pakume selle kuulutuse ettenäitajale võimalust sõita meie liinibussiga BERLIINI, HAMBURGI või KIELI ja tagasi soodustingimustel. Nimelt nüüd ostes vaid ühe täispileti, saab sõbra kaasa võtta tasuta! Täname, et valisite oma sõiduks TAK Reiside bussi! Lugupidamisega: Tiit Orissaar, TAK Reisid AS juhataja Tel Kasutage soodsat võimalust!

18 18 Viimsi Teataja Pirita jõe suudmes, Regati Majas on äsja avatud eksklusiivne ja hubane ilusalong inissage. Seal pakutakse täiesti uudset lähenemist ilu- ja terviseprobleemidele. Lase valgusel end ümber disainida! Erilist rõhku on salongis pandud ülimalt kaasaegsele aparatuurile ilumaailmas. Keskendutakse uusimale tehnoloogiale. Lisaks uue põlvkonna Transion-, Limfogei- ja Isogei-aparaatide tõhusatele protseduuridele on kliendil esmakordselt Eestis võimalik osa saada unikaalse Plasmalite impulssvalgusaparaadi ravitoimest. Plasmalite on maailmas ainus aparaat OTOEPILEERIMISEKS ja OTONOORENDAMISEKS, mis on loodud patenteeritud fluorestsentsvalguse tehnoloogia alusel. Plasmalite ei ole laserravi, seetõttu on välistatud põletushaavad, armid, ala- ja ülepigmentatsioon. Aparaadil on unikaalne safiiridel baseeruv jahutussüsteem, mis hoiab ära naha ülekuumenemise ja sellega kaasnevad valuaistingud. Vähimagi terviseriski hajutamiseks eelneb epilatsiooniravile põhjalik dermatoloogi konsultatsioon. Plasmalite on värskeim ja tõhusaim valik naha üldise väljanägemise parandamiseks. Nn fotonoorendamise põhimõtteks on ka siin selektiivne fototermolüüs; s.t. saame nahka ümbermodelleerida selle pindmiste kihtide terviklikkust rikkumata. Toime põhineb valikulisel kollageeni sünteesi fotostimuleerimisel, laienenud kapillaaride fotokoagulatsioonil ning fotovananemisest tingitud pigmentatsioonihäirete eemaldamisel nahalt. Nahk muutub siledamaks ja omandab ühtlase jume. Aparaati Plasmalite on suure eduga kasutatud erinevate probleemide puhul: Laienenud kapillaarid, hemangioomid, ämblikneevused. Hüperpigmentatsioonid (tedretähnid, melasma) Naha tekstuuri parandamine ja kortsukeste eemaldamine Düskroomia parandamine Pooride ahendamine Püsivkarvade eemaldamine või karvakasvu vähendamine Rosacea ravi Akne ravi, vistrike armide eemaldamine, armide ja armkasvajate ravi Tätoveeringute eemaldamine/pleegitamine Kollageeni stimuleerimise hämmastavat mõju võib näha 2-3 kuud pärast viimast seanssi. Talvel on õige aeg Plasmalite raviga alustada, et suvel soovitud tulemusi nautida! inissage teenuste nimekirjas pole unustatud ka klassikalisi iluprotseduure, massaaþi ja näohooldusprotseduure! ILUSALONG INISSAGE Merivälja tee 1, Tallinn 1191; tel ; e-post: Oleme avatud E-R ; L OlemeavatudigapäevE-R10-19 L,P10-16 Infotel

19 Teated ja kuulutused Nooruslik ja kohusetundlik pensionieelik otsib tööd koduabilisena. Tel , Milvi. www Lasteaias käivale 2a.9k. vanusele tüdrukule otsitakse hoidjat, kes vajadusel saab tulla last hoidma koju. Töö aja jt tingimuste kohta saab infot õhtuti. Haabneeme tel: www Staaþikas matemaatikaõpetaja annab tunde klassi õpilastele, kes soovivad jätkata õpinguid gümnaasiumis. Kontakttelefon www Inglise keele eratunnid Viimsis, kõik tasemed. Tel www Leitud beeþ isane angoorakass. Tel www Müüa kanaliga garaaþ Viimsi alevikus, Katlamaja tee 6. Tel www Otsime täiskohaga lapsehoidjat 1,8 aastasele poisile. Tel www VÕIMLEMINE NAISTELE (mitte aeroobika) toimub Viimsi Lasteaias "Piilupesa" Kaluri tee 10 igal esmaspäeval ja kolmapäeval kell Tunnis tegeleme soojenduse, eri lihasgruppide (venitus-, painutus- ja lõdvestus) harjutustega. Osavõtumaks 135 krooni kuus. Eelregistreerimine tel , treener Helgi Asi. www Müüa garaaþiboks Viimsi alevikus Katlamaja teel. Hind kokkuleppel, tel www Noor pere sooviks osta remonti vajava 2- toalise korteri Viimsi valda. Tel , või Kadi www Leitud võtmed Pargi teelt 22. jaanuaril. Kätte saab Kommunaalametist. Muoviura Oy on Soome juhtiv plastmassi maaletooja, hulgimüüja ja edasitöötleja. Firma on asutatud aastal, täna on töötajaid aastal oli käive 12 milj. eurot. Firma peakontor ja tootmisettevõte asuvad Riihimäel. Muoviura Oy-l on müügikontorid ja laod Turus, Tamperes ja Peterburis aastal alustasime tootmist Tallinnas, kuhu vajame tootmiskasvu suurenemisel plastmasstoodete valmistajaid ja töötajat vaakummasinale. Ootame teie kirjalikke avaldusi aadressil: Muoviura Eesti Oü, Ampri tee 9/4, 74001,Viimsi, Harjumaa kuni ni.vestlused toimuvad Esko Pekkeneniga, tel , Viimsi Teataja 19 MÜÜGIL MÖÖBEL EUROOPAST Esindatud erinevad sajandid ja stiilid! Vanemale kaubale allahindlus %. Mööbli restaureerimine Transpordivõimalus Kauplus Altermööbel, Peterburi tee 65 Avatud E-R 10-18, L-P Tel , Detailplaneering Harju maakonnas 4 kuuga, maamõõdutööd. OÜ Hedolink tel , mob faks , e-post: hedolink@hot.ee kinnisvara.abi@hot.ee

20 20 Viimsi Teataja Express Post AS pakub tööd varahommikuse kande LEHEKANDJATELE Viimsi piirkondadesse. Info telefonil Südamlikud õnnesoovid veebuarikuu hällilastele! Eha Sihvre, 1. veebruar 96 Alfred Koppel, 2. veebruar 91 Ilaria Lainsaar 15. veebruar 90 Karl Lennup, 13. veebruar 86 Salme Tiik, 7. veebruar 85 Marju Kuul, 24. veebruar 85 Aino Kalmsaar, 14. veebruar 84 Leida Saar, 22. veebruar 83 Agnes Nõu, 7. veebruar 82 Helmi-Alide Kuusik, 4. veebruar 81 Irma-Amalia Sepp, 11. veebruar 81 Helvi Jahu, 15. veebruar 81 Vilma Priisalm, 19. veebruar 81 Vilma Nigul, 22. veebruar 81 Hella Kallak, 4. veebruar 80 Ellen Kodres, 7. veebruar 80 Ella Säinas, 20. veebruar 80 Lembit Rohilaid, 13. veebruar 75 Anita Agadja Nurme, 20. veebruar 75 Õie Randväli, 27. veebruar 75 Helga Pork, 6. veebruar 70 Jaan Havist, 9. veebruar 70 Evi Ehala. 16. veebruar 70 Väino Mäeunt, 17. veebruar 70 Vaike Aas, 25. veebruar 70 Jaan Asi, 15. veebruar 65 Heino Aas, 16. veebruar 65 Helje Krigolson, 17. veebruar 65 Jako Tunnel, 18. veebruar 65 Mati Laansalu, 18. veebruar 65 Anne-Mai Melder, 20. veebruar 65 Lembit Ojason, 24. veebruar 65 Urve Reinaste, 24. veebruar 65