Imelised Imelised kassid Imelised kassid Imelised kassid KASSID

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Size: px
Start display at page:

Download "Imelised Imelised kassid Imelised kassid Imelised kassid KASSID"

Transcription

1 Imelised Imelised kassid Imelised kassid Imelised kassid Imelised kassid KASSID Kassitõud ja nende päritolu Kasside käitumine ja bioloogia Kasside omamine ja pidamine Õppematerjalid Algkooli õpilastele

2 Imelised kassid Kallid õpetajad Kassid paeluvad peaaegu kõiki lapsi ja miks ka mitte? Nad on armsad, pehmed ja mänguhimulised ning neile üldiselt meeldivad lapsed. Kuid kassid on ka isiksused, kes vajavad mõnikord omaette olemist ja kes võivad olla üsna häälekad ja end jõuliselt väljendada, kui nad tunnevad ennast ohustatuna või kui neid üllatab inimese lähenemine. Lastel on kassidega suhtlemiseks piisavalt võimalusi: Euroopas elab hinnanguliselt 60 miljonit kassi. Nad on osa meie igapäevaelust kas meie peres või naabruskonnas. Käesoleva brošüüri Imelised kassid eesmärk on selgitada lastele lihtsal, elaval ja interaktiivsel viisil kasside päritolu, nende kodustamist, bioloogiat, mõnesid tõugusid, rolli ühiskonnas ning eelkõige seda, kuidas kassid käituvad ja kuidas kassidega käituda. Me usume, et lapsed võivad meie kõige populaarsemat ja tuttavamat kassist lemmikut uurides õppida palju selle looma käitumise kohta ja saada tema heaolust paremini aru. Brošüüri Imelised kassid koostasid hariduseksperdid ja seda kasutavad väga edukalt juba õpetajad ja õpilased Saksamaa koolides. Õpetajad peavad seda motiveerivaks, kasulikuks ja põhjalikult kirjeldavaks õppevahendiks algkoolis kasutamiseks, samas kui õpilastele meeldib väga, et selline elav ja interaktiivne teema on osa nende õppekavast. Selle tasuta materjali saab alla laadida Euroopa Lemmikloomatoidu Tootjate Liidu (FEDIAF) kodulehelt. Käesolev brošüür on ka muutuv dokument, nii et kui Teil on kommentaare, ideid või soovitusi selle kohta, kuidas kasutada seda materjali oma kursustel, oleme Teie kommentaaride eest tänulikud. Loodame, et Teil on brošüüri Imelised kassid kasutades oma õpilastega nauditavad ja edukad tunnid. Meie käsitlus kassist Lugupidamisega metsloom Thomas Meyer FEDIAFi peasekretär Ühiskondlikud individualistid ehk Kolm kassi ei suuda ühte hiirt kinni püüda Mõned märkused õpetamise kontseptsiooni kohta Kallid õpetajad lemmikloom inimese lähedus sõltumatus Kassid on imelised lemmikloomad, kuna nende nõudmised ja ootused vastavad paljudele inimese vajadustele. Siiski on meil sageli raske nendest keerulistest olevustest aru saada, eelkõige nende motiividest, vastuoludest ja tugevast isikupärast. Kassid ei ole niivõrd ühiskondlikud üksikud hundid kuivõrd ülimalt tundlikud loomad, kes peavad alati üksi jahti. Tänu nende sarnastustele metsloomadega näivad kassid elavat väga sõltumatut elu, omades samal ajal väga paindlikke sotsiaalseid suhteid teiste kasside ja inimestega. Kasside kaksipidine isikupära on läbiv ühine joon kogu käesolevas brošüüris sisalduvas asjatundlikkusel põhinevas teabes ja õppematerjalides. Brošüür Imelised kassid annab praktilisi teadmisi ja teavet kasside pidamise kohta nende liigist lähtuvalt. Samuti soodustab see koolilaste arusaamist ja tundlikkust nende loomade eriliste vajaduste suhtes. Meie prioriteediks on see, et lapsed õpiksid kassidega toime tulema ilma järelevalveta ja oma isikliku vastutustundega ning teadmise ja arusaamisega nende bioloogiast, käitumisest ja kasside keelest. Meie eesmärgiks on see, et nende omandatud teadmistega oskavad lapsed sobival viisil kohandada ja suunata oma käitumist ja suhtlust kassidega, nii et nad suudaksid ennast harjutada kasside kui elusolenditega, keda tuleb tõsiselt võtta. Teadmine, kuidas kassid käituvad ja ennast väljendavad, on äärmiselt oluline, et luua liigile vastav suhe inimeste ja kõikide loomade vahel. Lapsed kirjeldavad oma isiklikke kogemusi selliste suhetega ainulaadsete, huvitavate ja armastavatena. Ka meile meeldib uusi asju õppida. Seetõttu oleks meil hea meel saada mis tahes kommentaare, soovitusi ja konkreetseid ideid, mis Teil võivad olla seoses nende õppematerjalide täiustamisega, et saaksime Teile järgmises väljaandes pakkuda veelgi paremaid õppematerjale. Teie Imeliste kasside meeskond

3 Imelised kassid algeksemplari mallid Sisukord Kodukassi päritolu 1 Kust kodukass pärit on? 2 Kassitõud 3 Harjutusteleht 3a Kassi keel 4 Harjutusteleht 4a Koera ja kassi keel 5 Harjutusteleht 5a Kassi bioloogia I: kehaehitus ja hambad 6 Harjutusteleht 6a Kassi bioloogia II: teravad meeled 7 Harjutusteleht 7a Kassi eluetapid 8 Kassi ostmine 9 Kassi õige kohtlemine 10 Harjutusteleht 10a Kassi treenimine 11 Harjutusteleht 11a Kassi eest hoolitsemine ja tema toitmine 12 Kui palju kass maksab; kassi tervis ja loomaarst 13 Lahenduste leht õpetajate jaoks: Harjutustelehed 3a 11a 14 Test Kas minu kass on õnnelik? 15 Test Mida ma tean kassidest? (algtase) 16 Test Mida ma tean kassidest? (edasijõudnutele) 17 Lahenduste leht õpetajate jaoks: Mida ma tean kassidest? 18 Testi Mida ma tean kassidest? läbimist tõendav tunnistus 19 Tee omale kassimask 20 Oluline kassidega seotud sõnavara 21 Õigusteave 22 Teabelehed: Teabelehed on mõeldud nii õpetajatele kui ka õpilastele; need sisaldavad teemaga Imelised kassid seotud teavet, mille põhjal täidetakse harjutustelehed. Harjutustelehed: Õpilased saavad täita vastava teabelehe tagumisel küljel olevat harjutustelehte tundide ajal või õpperühmades.

4 Kodukassi päritolu 1 Väikesed ja suured kaslased Kaslaste sugukond on väga suur ja see jaguneb väikesteks kaslasteks ja suurteks kaslasteks. Üldiselt on väikesed kaslased (näiteks ilves) sellised, kes oskavad sisse või välja hingates nurruda, kuid ei oska möirata. Seevastu suured kaslased (nagu lõvid ja tiigrid) oskavad möirata, kuid tavaliselt ei oska nurruda. Väikestel kaslastel on selliste pupillidega silmad, mis tõmbuvad ereda päevavalguse käes kitsaks piluks. Suurte kaslaste silmade pupillid tõmbuvad ereda päevavalguse käes tillukesteks punktideks. Kodukass on väikeste kaslaste rühma liige. Praegusel ajal leidub kodukasse kogu maailmas. Kassi karval võib olla üle kahesaja erineva värvikombinatsiooni. Kuigi ilves on tegelikult päris suur, kuulub ta siiski väikeste kaslaste hulka, kuna ta oskab nurruda või uriseda, kuid ei oska möirata. Tiiger on praegusel ajal kõige suurem kaslane. Ta võib olla ninast kuni sabaotsani kuni kahe meetri pikkune või isegi pikem ja ta kaalub umbes 300 kg. Lõvid on ainukesed kaslased, kes elavad tõeliselt koostööd tegevates rühmades (mida nimetatakse praidideks ). Isastel lõvidel on pikk lakk, samas kui liivakarva emastel ei ole seda üldse. Ma sain teada, et kaslaseid on kahte väga erinevat tüüpi: suured kaslased ja väikesed kaslased. Meie kodukass kuulub väikeste kaslaste rühma.

5 Kust kodukass pärit on? 2 Kust meie kodukass pärit on? Kõik kodukassid, kes praegusel ajal inimeste juures elavad, põlvnevad Aafrika metskassist, kes tänapäeval elab suuremas osas Aafrikas ja Lääne-Aasias. Aafrika metskassid on umbes cm pikad (mõõdetud ninast kuni sabaotsani) ja kaaluvad 4 6 kg nagu enamik kodukasse. Nende karv on liivakarva; neil on saba peal tumedad triibud ja karvaotsad on samuti tumedad. Need metskassid elavad paljudes eri tüüpi elupaikades, sealhulgas savannis ja põllumajandusmaal, kuid väldivad tavaliselt äärmuslikke ilmastikutingimusi, näiteks vihmametsi. Kuidas sai metskassist kodukass? Umbes aastat tagasi, kui inimesed hakkasid Egiptuses, Iraagis ja Süürias asustusi ja külasid rajama ja teravilja kasvatama ning teravilja ja muid toiduaineid säilitama, ei läinud kaua aega, kuni hiired asusid nende toiduvarusid hävitama. Teades, et neil on alati piisavalt hiiri, keda küttida ja süüa, järgnes osa metskasse lõpuks hiirtele ja asus inimasustustesse elama. Vanas Egiptuses jumaldati kassi viljakuse ja emaduse tähtsa jumalannana. Teraviljakaupmehed viisid kasse rottide ja hiirte eemalehoidmiseks oma laevadele. Nii reisisid kassid varsti merd mööda Egiptusest kogu maailma. Ma sain teada, et kõik kassid põlvnevad Aafrika metskassist. Oma algsest kodust Egiptusest reisisid nad laevaga kogu maailma ja asusid ka meie maale elama. Enamik kasse on taltsad ja armastavad hellitamist, kuid neis kõigis on siiski pisut seda metsikut ja sõltumatut Aafrika kassi, kes kõnnib omapead.

6 Kassitõud 3 Kõik kassid ei ole ühesugused Tuhandete aastate jooksul on Aafrika metskassist arenenud rohkem kui 40 lemmikloomana peetavat kassitõugu. Nad on erinevad karva pikkuse, karva ja silmade värvi, suuruse ja iseloomu poolest. Pärsia kass on kõige pikema karvaga tõug (15 cm), samas kui siiami kassi karv on ainult mõne millimeetri pikkune. Kõige suuremat kasvu tõug on maine coon. Seda tõugu kass võib olla kuni peaaegu 100 cm pikkune. Kõige väiksem, singapura tõugu kass aga ei kasva teiste tõugude kassipoegadest palju suuremaks. Üks tõug, kes armastab palju hellitamist ja kaisutamist, on ragdoll. See tõug sai oma nime selle järgi, et ta talub nuku kombel mööda põrandat ringi tassimist. Savannah kass on kodukassidest kõige metsikum ja põlvneb servalist (väikest kasvu metskass). Suurbritannias aretatud briti lühikarvaline on tuntuim kassitõug. Kartuusia kass on eelmisega väga sarnase välimusega tõug, kuid ta on pärit Prantsusmaalt. Osal kassitõugudel on usulised seosed: räägitakse, et Birma kass (tuntud ka kui Püha Birma kass) olevat ükskord päästnud dalai-laama elu. Türgi angoora kass olevat olnud Muhamedi lemmikkass ning pikka aega peeti ja paaritati seda kassi üksnes Ankara loomaaias. Sõna angoora tuleb Türgi linna Ankara nimest. Lokkis karvaga kasse (mitte sirge karvaga kasse) nimetatakse rex-kassideks. Neid on mitut eri tõugu ja nad on saanud oma nime koha järgi, kust nad pärit on: Saksa rex, Devon rex, Cornish rex. Pärsia Maine coon Devon rex Ragdoll Siiami Savannah Briti lühikarvaline Birma Türgi angoora Kodukass Ma sain teada, et on olemas palju erinevaid kassitõuge. Kuigi nad kõik põlvnevad Aafrika metskassist, võib nende välimus suurel määral erineda. Neil on ka väga erinevad isiksused ja iseloomud. Täpselt nagu inimesed võivad olla väga erinevad, nii võivad ka kassid üksteisest väga palju erineda.

7 Kassitõud 3a Harjutusteleht 1 Kas sa tead nendel piltidel kujutatud kasside nimesid? Vii tähed nimedega kokku. a) b) c) d) e) f) g) h) Ragdoll Birma Türgi angoora Savannah Maine coon Siiami Pärsia Briti lühikarvaline Kogu kassidest tehtud joonistusi, fotosid ja pilte. Kasuta neid koos sõpradega plakati tegemiseks ja riputa see oma klassiruumi üles. Milline on sinu lemmikkassitõug? Kogu selle tõu kohta võimalikult palju teavet ja kirjuta sellest oma harjutuste vihikusse. Kas sul on kodus kass? Kirjelda, milline ta välja näeb või too tema foto klassile näitamiseks. Harjutusteleht

8 Kassi keel 4 Kuidas kass räägib? Kassid räägivad tavaliselt üksteisega kehakeelt ja lõhnatähiseid kasutades. Häälitsusi kasutavad nad väga harva. Nad teevad ennast suuremaks, kui nad tahavad muljet avaldada või ähvardada ning väiksemaks, kui nad kardavad. Kassid kasutavad teistele kassidele tunnete näitamiseks saba: heas tujus kass suunab saba otse üles; küljelt küljele liikuv saba tähendab, et kass on põnevil, ning vihasel või ehmunud kassil on puhevil saba. Kassid kasutavad tuju väljendamiseks ka kõrvu: kui kõrvad on ettepoole suunatud, on kass uudishimulik; hirmunud kass tõmbab kõrvad lidusse ning vihase kassi kõrvad on külgsuunas laiali aetud. See kass tahab tähelepanu. Ta hõõrub ennast vastu poisi jalga ja märgistab ta lõhnaga, mida inimesed ei tunne. Kassid üritavad ka silmsidet luua. Selleks vaatavad nad sulle ainiti otsa. See kass on põnevil. Sekelduste eest kaitsmiseks teeb ta ennast võimalikult väikeseks. Tema sabaots liigub erutatult ühelt küljelt teisele ja ta on silmad suureks ajanud, et midagi märkamata ei jääks. Parempoolne kass ähvardab teist kassi. Ta seisab kikivarvul, tema karv on turris ja selg küürus. Ta teeb ennast palju suuremaks, kui ta tegelikult on. Kui kass on täiesti ärkvel ja valvas, on tema nägu üsna sile, vurrud on ettepoole suunatud, silmad täiesti avatud ja kõrvad ettepoole pööratud. Kui kass tunneb ennast ohustatuna, laseb ta kõrvad lidusse, tal on väga suured pupillid ja tahapoole suunatud vurrud. Ta turtsub valjult, kui oht tuleb lähemale. Ma sain teada, et kassid ei kasuta meie või teiste kassidega rääkimiseks tavaliselt häälitsusi. Selle asemel kasutavad nad kehakeelt ja lõhnu. Ma pean õppima kassi keelt, et ma teaksin, kuidas käituda, kui kass minuga räägib.

9 Kassi keel 4a Harjutusteleht 1 Kuidas kass ennast väljendab? Kirjuta üles viisid, mida sa tead. 2 Mida milline kass ütleb? Kirjuta õiged numbrid õigetesse ruutudesse. a) Mida sa tahad? Ma olen väga põnevil. b) Ära tule liiga lähedale. Ma olen sinust tugevam. c) Kuule, ma tahan, et sa silitaksid mind! Harjutusteleht

10 Koera ja kassi keel 5 Kassid ja koerad räägivad eri keelt Koertest lemmikud elavad inimeste perekonnaga ühes rütmis. Neile meeldib inimeste seltskond ja ei meeldi üksi olla. Kassid on täiesti teistsugused. Nad hoolitsevad ise enda eest, ei sõltu teistest kassidest ja neile meeldib omapäi ringi uidata. Koera ja kassi keel on samuti väga erinev. Kui koer keerab ennast selja peale, siis ta ütleb: Ma olen kaitsetu, ära tee mulle haiget. Kui kass on selili, siis ta võib kõik küüned välja lükata, mis tähendab: Ole ettevaatlik! Kui koerad ja kassid elavad koos, põhjustab see alguses palju arusaamatusi. Kuid aja jooksul õpivad kassid koertest aru saama ja vastupidi, nii et nad võivad isegi sõpradeks saada. Kui kass nurrub, on see tavaliselt sõpruse märk. Ta tahab, et teda paitatakse ja talle tähelepanu pööratakse. Koer uriseb hoiatuseks, mis tähendab, et ära tule liiga lähedale. Kui kass tõstab käpa üles, tähendab see ähvardust küüsi kasutada ning sul on parem ta rahule jätta. Kui koer tõstab käpa üles, siis ootab ta sageli tähelepanu ja palub ennast paitada või hellitada. Kass, kelle saba liigub edasi-tagasi, on küttimistujus. Ära jää talle ette, muidu võid tema küüsi tunda saada! Kui koer liputab saba, on ta õnnelik ja erutunud ning palub või ootab, et temaga mängitakse. Ma sain teada, et kassid ja koerad on väga erinevad loomad. Nad räägivad ka eri keeli, nii et samal liigutusel või kehakeele märgil võib olla ka täiesti erinev tähendus. Ma pean õppima erinevusi ära tundma ja kohandama oma käitumist vastavalt olukorrale.

11 Koera ja kassi keel 5a Harjutusteleht 1 Kirjelda piltidel kujutatud olukordi ja kirjuta üles, kuidas sa peaksid igas olukorras käituma. Sind võivad aidata järgmised märksõnad: saba lehvitamine/saba liputamine, käpa tõstmine, urisemine, (ära) silita, ole paigal, jäta rahule, mängi a b c d Harjutusteleht

12 Kassi bioloogia I: 6 kehaehitus ja hambad Kassi kehaehitus Kõik kassid on lihatoidulised ja nad kasutavad küttimisel oma täiuslikult üles ehitatud keha täielikult ära. Kassid on saledad ja lihaselised ja neil on pikad jalad. Neil on ka väga paindlik ja nõtke selgroog. Nende tugevad hambad ja lõuad on mõeldud saaklooma haaramiseks, kinnihoidmiseks ja lõpuks tema tapmiseks, et aidata neil looduses ellu jääda. Kass saab küüned sisse tõmmata, kui ta tahab vaikselt hiilida ja küttida; ta sirutab need uuesti välja, kui tal on vaja ronida või saaklooma kinni püüda ja hoida. Karvkate Kassi karv katab kogu tema keha, välja arvatud nina ja käpapatju. See koosneb lühikeste, tihedate karvade kihist, mida nimetatakse ka aluskarvaks, ning pikemate ja peenemate karvade kihist, mis määrab kindlaks kassi karvkatte värvi. Vurrud Kassil on põskedel erilised karvad, mida nimetatakse vurrudeks. Neil on sarnased vurrud ka silmade kohal. Kassid kasutavad vurre pimedas lähedal asuvate takistuste tuvastamiseks ja võivad kasutada neid ka temperatuuri tajumiseks. Hambad Kassil on 30 hammast 16 ülemises lõualuus ja 14 alumises lõualuus. Nelja nendest hammastest nimetatakse silmahammasteks, täpselt nagu koertel. Need pistoda-taolised hambad või kihvad on kõige teravamad ja pikemad hambad. Kassidel on ka purihambad, sealhulgas kiskhambad, mida kasutatakse liha lõikamiseks ja peenestamiseks. Käpad Need käpa osad, mis puudutavad maad, kui kass kõnnib ja jookseb, vastavad meie sõrmedele ja varvastele. Kassid on varvastel kõndivad loomad, st olendid, kes kõnnivad ainult varvaste peal. Nende käpad ei puuduta kunagi maad. Kassil on mõlemal esimesel käpal viis küünt ja mõlemal tagumisel käpal neli küünt. Ma sain teada, et kassid on väga teravate hammaste ja küüntega lihatoidulised loomad, kuid nad võivad ka väga õrnad olla. Kuid ma pean siiski hoolitsema selle eest, et kass ei näksaks ega küünistaks mind, kui ma temaga mängin.

13 Kassi bioloogia I: kehaehitus ja hambad 6a Harjutusteleht 1 1. Pane need sõnad alljärgnevas tekstis õigetesse lünkadesse: vurrudeks, küüned, kihvadeks, nina, kiskhambad, padjad Kõik kassid on lihatoidulised; nende keha on suurepäraselt kohandunud nende eluviisiga. Kassi tugevad hambad suudavad saaklooma haarata, kinni hoida ja lõpuks tappa, et aidata tal looduses ellu jääda. Kassi kõige teravamaid hambaid nimetatakse a). Kassil on ka purihambad, mille hulka kuuluvad b). Kassil on näo peal spetsiaalsed jämedad karvad, et tunda pimedas liikudes takistusi ja tajuda temperatuuri. Neid jämedamaid karvu nimetatakse ka c). Kassidel on käppadel d). Need on tavaliselt peidetud ja kass ajab need välja üksnes siis, kui tal neid vaja on. Kass lükkab need välja näiteks saaklooma püüdmiseks, kui ta on väljas küttimas või kui ta teritab neid vastu puud. Kassi keha on peaaegu täielikult karvaga kaetud. Ainukesed kohad, kus ei ole karvu, on e) ja f). 2 Kassil on mitu erinevat omadust. Vali üks neist järgmistelt piltidelt välja ja kirjelda seal kujutatud omadust. a) b) c) d) Harjutusteleht

14 Kassi bioloogia II: 7 teravad meeled Teravdatud meeled Kassid on iseendast sõltuvad loomad, kelle ellujäämine looduses sõltub nende võimest küttida väikeseid olendeid igal ajal nii päeval kui ka öösel. Seetõttu suudavad kassid näha väga väheses valguses ja ka eredas päikesepaistes ning nende kõrvad suudavad kuulda hiirte nõrka, kõrge heliga piiksuvat häält häält, mida inimesed ei suuda kuulda. Kõrvad Kassidel on suured lehtrikujulised kõrvad, mida nad saavad üksteisest sõltumatult liigutada. Erinevalt meist ei ole neil millegi paremini kuulamiseks vaja pead pöörata. Kasside kuulmine on nii terav, et ta suudab kuulda pika rohu sees sibava hiire häält ja isegi oma kassipoegade ultraheli sagedusel hüüdvat häält kohe pärast nende sündi! Silmad Öösel avanevad kassi silmapupillid suurima võimaliku suuruseni. Kui pupillid on suured ja ümarad, on kuuvalgusel kassi silmamuna taga asuvate eriliste nägemisrakkude ainulaadset kihti lihtsam tabada. Seejärel sellele kihile langev nõrk valgus teravdatakse ja kontsentreeritakse, nii et kass näeb kõike palju selgemini, kui meie. Nina Kassil ei ole küttimise ajal vaja haistmismeelt kasutada. Seevastu haistab ta teiste kasside jäetud sõnumite lõhna. Ta kasutab seda teavet selleks, et aru saada, kas nad on isased või emased kassid ning kas nad on valmis paarituma. Kuidas mina näen: Kuidas kass näeb: Ma sain teada, et kassidel on väga teravad, kuid tundlikud meeled. Näiteks on kassil minust palju parem kuulmine. Kassi juuresolekul ei tohi mängida valju muusikat ega teha kõva lärmi.

15 Kassi bioloogia II: teravad meeled 7a Harjutusteleht 1 a Millised alljärgnevatest väidetest on õiged? Tee ruutudesse linnukesed. (Mõnel juhul on mõlemad väited õiged.) Millised kaks meelt on küttiva kassi jaoks eriti olulised? q Küttimise ajal on eriti olulised silmad ja kõrvad. q Küttimise ajal on eriti olulised nina ja silmad. b Mille poolest on kassi kõrvad erilised? q Kass saab kõrvu üksteisest sõltumatult liigutada. q Kass peab pead pöörama, kui ta tahab midagi eriti hästi kuulda. c Milleks kass nina kasutab? q Kass vajab nina peamiselt küttimiseks. q Kass kasutab nina teiste kasside jäetud oluliste lõhnasõnumite üleskorjamiseks. d Mida teeb kass öösel silmadega, et paremini näha? q Ta sulgeb pupillid peaaegu täielikult. q Ta avab pupillid täielikult. e Mida oskab kass teiste kassi lõhnast aru saada? q Kas teine kass on valmis paarituma. q Kas teine kass on isane või emane. f Mille poolest kassi ja inimese kuulmine üksteisest erinevad? q Kassi kuulmine on tundlikum ja parem kui inimese oma. q Inimese kuulmine on palju tundlikum ja parem kui kassi oma. Harjutusteleht

16 Kassi eluetapid 8 Kassipojast täiskasvanud kassiks Kassid on imetajad. Nad sünnitavad eluks valmis poegi, kes toituvad ema piimas leiduvatest toitainetest ja kasvavad tänu sellele suureks. Looduses on kassidel jooksuaeg tavaliselt kevadel ja suvel. See on aeg, mil nad on valmis paarituma ja poegi saama. Kuid tänu nüüdisaegsetele elamistingimustele ja siseruumides elamisele võib emastel kassidel olla tsükkel igal ajal kogu aasta jooksul. Seetõttu on kõige parem oma kass steriliseerida, et vältida soovimatut tiinust. Kassipojad sünnivad umbes kaks kuud pärast paaritumist. Kuigi nad veel ei näe ja neil ei ole hambaid, tunnevad nad nina kaudu puudutust ja temperatuuri, mis võimaldab neil ema nisad üles leida. Kassidel on tavaliselt neli kuni kuus poega, keda nad imetavad viis kuni kuus nädalat. Kassil on kaheksa nisa, seetõttu saaks ta korraga toita ja üles kasvatada kaheksa kassipoega. Esimene piim sisaldab ka olulisi antikehasid, et kaitsta kassipoegi haiguste vastu. Esimesed elunädalad Kassid arenevad nelja esimese elunädala jooksul hämmastavalt kiiresti. Esimesed kümme päeva ei suuda näha ei näha ega väriseda. Seetõttu on väga oluline, et nad elaksid hästi soojas ja ohutus keskkonnas koos emaga. Kõigest kümne päeva pärast oskavad kassipojad silmi avada, nad kuulevad, turtsuvad ja hakkavad näuguma. Kahe nädala vanuselt nad veel taaruvad üsna ebakindlalt, sest nende jalad ei ole nende kehakaalu toetamiseks veel piisavalt tugevad. Kolme nädala vanuselt üritavad nad lakkuda esimest pooltahket toitu. Nelja nädala vanuselt on nad valmis mängima ja see on aeg, mil nad saavad harjutada kaasasündinud oskusi ja instinkte. Kass saab sinu pere liikmeks Noored kassid kolivad inimeste perre tavaliselt umbes kaheteistkümne nädala vanuselt. Vendade ja õdedega mängitud mängud on neile õpetanud, kuidas saakloomale juurde hiilida ja teda rünnata ning kuidas ennast ohu eest kaitsta või selle eest põgeneda. Kui nad on sünnist saati inimeste juures üles kasvanud, on nad inimestega juba sõbralikud ja lasevad sul ennast silitada ja hellitada. Iseendast sõltuv kass Ühe aasta vanuselt on kassid juba nagu täiskasvanud inimesed. Nad oskavad ennast ise ära toita, kuid neil ei ole midagi ka hoolitseva tähelepanu ja hellitamise vastu! Kuna nad on omandanud palju kogemusi, siis nad teavad, mida vältida näiteks kokkupuudet koertega ja mis on neile hea, näiteks puu otsa põgenemine. Nad tunnevad ennast oma kodus ja inimestega, kellega ta seda jagab, täiesti vabalt. Ma sain teada, et kassid peavad palju asju õppima täpselt nagu minagi. Alguses vajavad nad palju hoolitsust ja tähelepanu, kuid nad kasvavad minust kiiremini suureks ja oskavad suures osas enda eest juba väga varakult ise hoolitseda.

17 Kassi ostmine 9 Milline kass on minu jaoks õige? Kassi hankimiseks on palju erinevaid viise. Mõnikord on naabri kass saanud pojad ja naabertalus või laudas-tallis on peaaegu alati paar pesakonda. Kasside kohta leidub kuulutusi nii ajalehtedes kui ka internetis, kuid loomade varjupaigad on samuti täis kassipoegi, kes ootavad head kodu. Kui sa tahad tõukassi, peaksid ta ostma registreeritud tõuaretaja käest. Tõupuhas kass Tõupuhta kassi saad osta tõuaretaja käest, kes on spetsialiseerunud seda tüüpi kassidele, keda sa otsid. Tõuaretaja hoolitseb vastsündinud kassipoegade eest ja korraldab nende vaktsineerimise kõige tavalisemate haiguste vastu ning tagab neile ussirohu andmise ja kirbutõrje tegemise. Tõupuhtad kassid on sageli juba algusest peale väga kiinduvad. Talust võetud kass Talus sündinud pesakonnast pärit kassipojad on mõnikord ainult pooltaltsad ja võivad olla üsna metsikud. Mõned neist tuleb viia loomaarsti juurde, et teha vajalikud vaktsiinid ning anda ussirohtu ja teha kirbutõrjet. Teatud aja pärast peaksid ka need kassid pereeluga harjuma ja neid tuleb tavaliselt sageli välja lubada. Varjupaigast võetud kass Kevaditi ja sügiseti antakse paljud kassipojad, keda keegi ei taha, loomade varjupaikadesse, kus neile tagatakse vajalik tervishoid ja tähelepanu. Need kassid on tavaliselt kodus õpetatud ja armastavad inimeste seltskonda. Kassid kodus Kassid on uudishimulikud olendid, kes tahavad kõike uurida ja igale poole minna. Toas poevad nad kõikidesse nurkadesse, hüppavad riiulitele või kappidele ja ronivad mööda kardinaid üles. Selleks, et kassid ei lõhuks asju ega vigastaks ennast, peaksime alati veenduma, et riiulite vahel ei ole vahesid, kust kassid võivad alla kukkuda. Hoia alati nõudepesumasina ja pesumasina luuki kinni ja veendu, et mürgised toataimed on kohas, kuhu kass ligi ei pääse. Lisaks pea meeles, et kassi ei tohi kunagi lasta kappi, kus hoitakse puhastusvahendeid. Kui me kodust ära läheme, peame alati veenduma, et sissepoole avanevad aknad on suletud, et kass ei jääks mõne akna vahele lõksu. Ma sain teada, et pean alati meeles pidama, et loomade varjupaigast või talust võetud kass ei pruugi käituda samamoodi kui tõuaretajalt saadud tõukass. Seetõttu pean hoolikalt järele mõtlema, milline kass minu perekonnale kõige paremini sobib. Kodus pean võtma ettevaatusabinõusid, et mu kass ennast ei vigastaks.

18 Kassi õige kohtlemine 10 Mida teha, et sinu kass oleks kodus õnnelik Kui kass kolib esmakordselt oma uude peresse, võib ta igatseda oma ema, vendade ja õdede ning inimeste järele, kes tema eest siiani hoolitsesid. Ta võib tunda ennast väga üksikuna ja üritada sõbruneda kõikidega, kes temaga koos ühes majas elavad. Kass tahab ennast turvaliselt tunda. Ta vajab kedagi, kes teda silitaks ja temaga mängiks. Ta vajab liivakasti, mida hoitakse värske ja puhtana, ning kraapimisposti mängimiseks või küünte teritamiseks. Kõik kassid vajavad pidevalt värsket ja puhast vett ning korrapäraselt spetsiaalset kassitoitu. Mõned kassid vajavad ka sagedast harjamist või kammimist. Kui sul on kodus kass, siis peaksid alati järgima mõningaid hügieenireegleid, et vältida haigestumist. Näiteks peaksid alati pesema käsi, kui oled kassiga mänginud, ja eelkõige siis, kui mängid temaga enne söömist või selle ajal. Kassile tundub, et sa oled hiiglane. Seetõttu kükita või põlvita maha, et sa teda ei hirmutaks, kui ta sinuga mängida tahab. Siis oled kassiga umbes ühepikkune ja ta tunneb ennast sinuga mängides turvaliselt. Kass tahab olla sinu lähedal isegi siis, kui sa ei pööra talle otsest tähelepanu. Kassid vajavad meist rohkem uneaega, seetõttu meeldib neile sinu istekoha läheduses tukkuda või uinakut teha. Kui kass seda teeb, siis ära häiri teda näiteks valju muusikaga. Ära kunagi tõsta kassi turjast. Seda võib teha üksnes emane kass oma poegadega ja see teeb täiskasvanud kassile haiget. Kassi on õige tõsta nii: aseta üks käsi kassi rinnale esimeste jalgade taha ja toeta teise käega tema tagakeha. Liivakasti tuleb hoida puhtana ja vaikses kohas, kus kassi selle kasutamise ajal ei segataks. Jäta alati selle ruumi uks, kus liivakast asub, lahti. Kassid on loomupäraselt uudishimulikud ja tahavad näha, mis väljas toimub. Vaata, et kass saaks igal ajal soovi korral hõlpsasti aknalauale hüpata ja et tal oleks seal istumiseks ruumi. Jäta kass magamise ajal rahule. Ta võib ehmuda, kui sa ta üles ajad. Ma sain teada, et kass tahab ja vajab palju asju. Ta ei vaja mitte ainult toitmist ja hoolitsemist, vaid ta tahab ka mängida või lihtsalt magada. Ma pean õppima erinevates olukordades õigesti käituma, et kass tunneks ennast minu kodus turvaliselt ja mugavalt.

19 Kassi õige kohtlemine 10a Harjutusteleht 1 a Mis siin valesti on? Kuidas sa seda õigesti teeksid? Kirjuta oma vastused üles. Sulle võivad abiks olla alljärgnevad märksõnad: vali muusika, rahule jätma, turjast tõstma, mängima, liivakast, aknalaud Vale: Õige: b Vale: Õige: c Vale: Õige: d Vale: Õige: e Vale: Õige: f Vale: Õige: Harjutusteleht

20 Kassi treenimine 11 Ka kassid õpivad Niipea kui vastsündinud kassipojad silmad avavad, õpivad nad jälgides ja nähtut imiteerides paljusid asju. Nad jälgivad ema ennast puhastamas ja harjutavad enda pesemist või küünte teritamist, kui tema seda teeb. Nad õpivad pideva harjutamisega ka muud, näiteks ohutut ja täpset hüppamist, kitsal poomil või talal tasakaalu hoidmist või hüppe või kukkumise järel pehmet maandumist. Kass õpib ka inimestelt: varsti õpib ta ära oma nime ja tuleb su juurde, kui sa teda nimepidi kutsud. Ta õpib meie reaktsiooni põhjal ka seda, mida ta tohib teha. Mida kassid oma emalt õpivad Kassiema õpetab poegadele karva veatult puhtana hoidmist ja küünte teritamist. Samuti näitab ta neile, kuidas hiiri püüda ja neid süüa. Ta õpetab poegadele, milliseid loomi nad võivad küttida ja millised loomad on ohtlikud, näiteks rebased või hobused (kelle kabjad võivad neid valusalt tabada). Noored kassid õpivad ema jälgides ka kasside kehakeelt ja seda, mida erinevad lõhnasignaalid tähendavad. Mida kassid meilt õpivad Esimese asjana õpib kass meilt oma nime. Kõik pereliikmed peaksid kassiga rääkides tema nime kasutama. Seda tehes õpib kass varsti ära, keda me kutsudes silmas peame. Samuti näitame kassile, kus tema liivakast asub, ning et küünistamine või hammustamine teeb meile haiget. Me õpetame kassi aru saama, et on asjad, mis meile meeldivad, ja on asju, mida tal kindlasti ei ole lubatud teha. Kassi õige treenimine Kui me tahame, et kass midagi teeks, siis me tavaliselt käsime teda kõrgendatud toonil ja kutsume teda nimepidi. Kui kass on midagi hästi teinud, premeerime teda. Kui ta on midagi eriti hästi teinud, anname talle preemiaks maiuspala. Kui ütleme võimalikult madalal häälel: Ei! või Lõpeta! ning ei kasuta samal ajal tema nime, saab ta varsti aru, et teda keelatakse ja sellist asja enam teha ei tohi. Samuti võime käsi kokku lüüa, kui kass teeb midagi keelatut. See muudab ta tähelepanelikuks ja kass õpib ära: Ma ei tohi seda teha! Ma sain teada, et kass peab paljut õppima täpselt nagu minagi. Ta õpib palju asju mängu kaudu koos ema ja pesakonnakaaslastega. Kuid on palju asju, mida mina pean talle õpetama, ja eelkõige keelatud asju mitte tegema. See aitab meil ja meie kassil õnnelikult koos elada.

21 Kassi treenimine 11a Harjutusteleht 1 Mida kass oma emalt õpib? Mida ta inimestelt õpib? Tee ruutudesse linnukesed. Moodusta märgitud tähtedest sõna, mis on seotud kassi kehaga. a) Kass Inimene b) Kass Inimene E K K Ä Liivakasti kasutamist Laua pealt ei tohi süüa c) Kass Inimene d) Kass Inimene P T A E Hiirte püüdmist Poegade üleskasvatamist e) Kass Inimene LAHENDUS: R D Kraapimispostil küünte teritamist 2 Milliseid reegleid pead sina õppima või milliseid oled juba lapsena õppinud? Jutusta lühike lugu (sa võid siia soovi korral mõned märksõnad üles kirjutada). Harjutusteleht

22 Kassi eest hoolitsemine ja tema toitmine 12 Mida kass vajab Ma sain teada, et kass vajab rohkesti armastavat hoolitsust ja tähelepanu, et ta saaks nautida pikka ja õnnelikku elu. Sinu kodu on väike maailm, kus kass peaks ennast turvaliselt ja mugavalt tundma. Kass vajab ühte kaussi toidu ja teist vee jaoks. Pane liivakast eraldi ruumi, sest kassidele ei meeldi samas ruumis süüa ja häda teha. Muretse kraapimispost, kus kass saab ronida, mängida või oma küüsi teritada, ning vaata, et kassil oleks koht, kus istuda ja aknast välja vaadata. Kassid armastavad mänguasjadega (näiteks palli või karvase mänguhiirega) mängida ja sul peaks kodus alati maiuspalasid varuks olema. Kui sul on pikakarvaline kass, siis läheb sul tema harjamiseks kammi vaja. Kuid ka teistele kassidele meeldib, kui neid õrnalt kammitakse. Kassil ei ole kunagi liiga palju pehmeid patju ja mugavaid korve, kus lesida. Ja ära unusta muretseda mugavat reisikorvi, mida kasutada näiteks kassi loomaarsti juurde viimiseks. Kassid, keda lastakse õue, söövad mõnikord karvapallidest vabanemiseks rohtu. Karvapallid tekivad karvadest, mida kass enda pesemisel alla neelab. Toakassid saavad abi kassirohust või spetsiaalsest kassitoidust (mis aitavad karvapallidest lahti saada). Hoolitsemine Nii nagu inimestel, nii langevad ka kassidel kogu aeg vanad karvad välja ja uued kasvavad asemele. Kui sa kassi harjad, siis jäävad tuhmid, vanad surnud karvad harja külge ning pärast on kassi karv eriti pehme ja särav. Pikakarvalisi kasse tuleb harjata iga päev, et nende karv ei muutuks tokerjaks. Kõiki teisi kasse tuleks harjata kord nädalas. Sageli nad päris naudivad harjamist ja lisatähelepanu. Toitmine Kõige parem on jaotada kassi päevased toidukorrad kaheks või kolmeks väikeseks eineks. Kassid ei püüa ega söö nagunii rohkem kui ühe hiire korraga! Toidupoest või lemmikloomapoest ostetud valmis kassitoit sisaldab kõike, mida kass tervislikuks toitumiseks vajab. Ära kunagi toida kassi toidulaualt üle jäänud toiduga, kuna meie toit sisaldab sageli liiga palju soola või muid aineid, mis ei ole kassi tervisele head. Terved hambad Sarnaselt inimestega on ka kassidel piimahambad, mis tulevad ära ja asenduvad jäävhammastega enne kassi aastaseks saamist. Kass vajab ellujäämiseks tugevaid hambaid, sest looduses sööb ta saaklooma ära koos naha, luude ja lihastega. Kahjuks koguneb kasside hammastele sageli ebatervislik hambakatt, mis hiljem muutub hambakiviks. See tuleb loomaarsti juures tuimestusega eemaldada. Et seda liiga tihti ei juhtuks, võid kassi hambaid pehme rätikuga kord päevas õrnalt hõõruda või harjutada teda inimese kombel hambaid harjama, kuid tee seda spetsiaalselt kassidele mõeldud hambapasta ja hambaharjaga. See ei meeldi just kõikidele kassidele. Seetõttu on võib-olla lihtsam anda kassile aeg-ajalt spetsiaalset kuivtoitu või närimispulkasid. Need puhastavad hambaid söömise ajal ja aitab võidelda kahjulike bakterite vastu, mis võivad hambaid kahjustada. Harjutusteleht

23 Kui palju kass maksab; 13 kassi tervis ja loomaarst Kassi ostmine ja pidamine maksab raha Kui sa tahad kassi võtta, siis peaksid arvestama, et kassi pidamine maksab raha ja ta vajab eluaegset hoolitsust. Kui sa võtad kassipoja naabrilt või talunikult, siis ei pea tema eest tavaliselt väga palju maksma. Loomade varjupaigad paluvad tavaliselt annetusi teha, kui sa sealt kassi võtad. Tõuaretajatelt ostetud puhtatõulised kassid on sageli palju kallimad. Alguses on sul vaja osta mõned asjad, et kass tunneks ennast koduselt: kraapimispost, mugav kassikorv, reisikorv või transpordipuur, toidukausid, kamm ja hari ning võib-olla ka traksid ja rihm. Kuid on veel ka korrapärased kulutused toidule, tervishoiule, maiustustele ja muudele väikestele asjadele. Loomaarsti juures käimine Kulutused, millega peaksid arvestama Kassi ostmine Loomade varjupaik või tõuaretaja Põhivarustus Kraapimispost Kausid toidu ja vee jaoks Liivakast ja kassiliiv Reisikorv või transpordipuur Kamm/hari Padjad/tekk/kassi pesa Mänguasjad Korrapärased kulutused Toit Kassiliiv Kirbutõrje (kord kuus) Ussirohi (kord kolme kuu jooksul) Loomaarst Mikrokiibi paigaldamine ja registreerimisraamat (ühekordne kulu) Steriliseerimisoperatsioon (ühekordne kulu) Läbivaatused / vaktsineerimised (kord aastas) Isegi kui kass on terve, tuleks ta siiski pärast sinu juurde kolimist loomaarsti juurde viia. Loomaarst teeb kassile põhjaliku läbivaatuse ja seejärel paigaldab talle naha alla mikrokiibi, et teda oleks võimalik tuvastada. Kiip sisaldab ainulaadset seerianumbrit, st et kusagil maailmas ei ole kahte sama numbriga kiipi. Loomaarst sisestab selle numbri kassi registreerimisraamatusse, mis jääb sinu kui omaniku kätte kogu kassi eluks. Sellesse registreerimisraamatusse on kantakse ka kassi nimi ning omaniku nimi ja aadress. Loomaarst kirjutab sinna korrapäraselt ka tehtud vaktsiinid. Kassi tuleb esimese eluaasta jooksul kaks korda vaktsineerida nakkushaiguste, näiteks kassigripi ja marutaudi vastu, ja seejärel kord aastas kogu ülejäänud elu jooksul. Loomaarst annab sulle ka ravimid, mida on vaja kassi kaitsmiseks usside, kirpude ja puukide vastu. Kui kassi ei ole veel steriliseeritud, teeb loomaarst selle operatsiooni enne kassi üheaastaseks saamist. Pärast seda peaksid sa kassi loomaarsti juurde viima kord aastas, et teha talle toimet võimendavaid vaktsiine ja üldist läbivaatust. Ma sain teada, et peame kulutama raha, kui tahame, et kassil oleks olemas kõik vajalik. Kassi tuleb korrapäraselt loomaarsti juurde viia, et teda vaktsineerida jne.

24 Lahenduste leht õpetajate jaoks: Töölehed 3a 7a a 4a 5a 6a Kassitõud 1.a) Siiami 1.b) Türgi angoora 1.c) Pärsia 1.d) Briti lühikarvaline 1.e) Ragdoll 1.f) Savannah 1.g) Maine coon 1.h) Püha Birma Kassi keel 1. Kassid kasutavad rääkimiseks peamiselt kehakeelt ja lõhnatähiseid. Kassi tujust on üsna lihtne aru saada viisi järgi, kuidas ta saba hoiab. Kassid kasutavad rääkimiseks väga harva häälitsusi. 2. a) 3 b) 1 c) 2 Koera ja kassi keel 1.a) Kui kass tõstab käpa üles ja lükkab küüned välja, siis ta ähvardab mind. Ta ei taha praegu mängida, nii et oleks parem ta rahule jätta. 1.b) Kui koer liputab saba, valmistab talle miski rõõmu või ta ootab midagi. Praegu on hea aeg koos mängida. 1.c) Kui kass liigutab saba küljelt küljele, on ta küttimistujus. Pean olema eriti tähelepanelik, et mitte küünistada saada, ja ma ei peaks praegu üritama kassi silitada. 1.d) Kui koer uriseb, siis ta hoiatab mind. Ma peaksin praegu kaugemale hoidma. Kõige parem oleks praegu lihtsalt paigal seista ja vaikselt olla. Kassi bioloogia I: kehaehitus ja hambad 1.a) kihvadeks 1.b) kiskhambad 1.c) vurrudeks 1.d) küüned 1.e) nina 1.f) padjad 2.a) 2.b) 2.c) 2.d) Vurrud: Kassil on vurrud põskedel ja silmade kohal. Kassid kasutavad vurre pimedas takistuste ja temperatuuri tajumiseks. Karvkate: Peaaegu terve keha on karvaga kaetud, välja arvatud nina ja käpapadjad. Karvkate koosneb lühikestest, tihedatest aluskarvadest ja pikematest, peenematest pealiskarvadest. Pealiskarvad määravad kindlaks ka kassi karvkatte värvi. Käpad: Need käpa osad, mis puudutavad maad, kui kas kõnnib ja jookseb, vastavad meie sõrmedele ja varvastele. Kassid on varvastel kõndivad loomad, st olendid, kes kõnnivad ainult varvaste peal. Nende käpad ei puuduta kunagi maad. Kassil on mõlemal esimesel käpal viis küünt ja mõlemal tagumisel käpal neli küünt. Hambad: Kassil on kokku 30 hammast: 16 ülemises lõualuus ja 14 alumises lõualuus. Kõige teravamad hambad on silmahambad ehk kihvad. Kassil on ka purihambad, sealhulgas kiskhambad (liha peenestamiseks). 7a Kassi bioloogia II: teravad meeled 1.a) õige / vale 1.b) õige / vale 1.c) vale / õige 1.d) vale / õige 1.e) õige / õige 1.f) õige / vale

25 Lahenduste leht õpetajate jaoks: Töölehed 10a 11a a Kassi õige kohtlemine 1.a) 1.b) 1.c) 1.d) 1.e) 1.f) Vale: Aknalaual on raamatud ja pall, mis takistavad kassil sinna väljavaatamiseks hüpata. Õige: Ma võtaksin kõik asjad aknalaualt ära, et kassil oleks ruumi istuda ja vaadata, mis väljas toimub. Vale: Tüdruk tahab kassiga mängida, kuid seisab otse tema eest. Ta tundub väga suur ja see hirmutab kassi. Õige: Kui ma tahan kassiga mängida, kükitaksin või põlvitaksin maha. Siis tunduksin olevat sama suur kui kass ning ta ei kardaks mind ja me saaksime üksteisega lõbusalt mängida. Vale: Lapsed kuulavad valju muusikat. Kass on hirmunud ja lärm teeb tema tundlikele kõrvadele haiget. Seetõttu jookseb ta pääsemiseks toast välja. Õige: Kui kass on toas, keeraksin muusika vaiksemaks või paneksin kõrvaklapid pähe. See ei häiriks ega ajaks teda paanikasse ja ta oleks mul rõõmsalt seltsiks. Vale: Tualettruumi uks on kinni ja seetõttu ei saa kass liivakasti kasutada. Laps istub arvuti taga ega näe, et kass tahab tualetti minna. Õige: Ma jätaksin tualettruumi ukse alati lahti, et kass saaks igal ajal liivakasti kasutada. Uks peaks olema kinni vaid siis, kui mõni pereliige on tualettruumis. Vale: Lapsed mängivad palli ja põrgatavad seda põrandal, kuigi kass tahab puhata. Kindlasti see häirib kassi ja võib teda isegi hirmutada. Õige: Ma ei mängiks lärmakaid mänge, kui kass tahab korvis magada. Ma võiksin mängida oma toas või minna õue. Vale: Tüdruk tõstab kassi turjast. Kassile see ei meeldi ja see teeb talle tegelikult haiget. Õige: Ma asetaksin ühe käe kassi rinnale esimeste jalgade taha ja toetaksin teise käega tema tagakeha. See on õige viis kassi tõstmiseks ja see ei tee talle haiget. 11a Kassi treenimine: 1.a) Inimene (K) 1.b) Inimene (Ä) 1.c) Kass (P) 1.d) Kass (A) 1.e) Inimene (D) Lahendus: KÄPAD

26 Test Kas minu kass on õnnelik? 15 Test Kassid on õrnad ja kiinduvad loomad, kellega on lõbus mängida, kuid nad vajavad ka teatud asju. Neid tuleb korrapäraselt toita ja nende eest hoolitseda. Samuti vajavad nad kodu, kus nad tunnevad ennast turvaliselt ja mugavalt. Alljärgnev test on lihtne viis saamaks teada, kas kass tunneks ennast sinu kodus turvaliselt ja mugavalt. Loe alljärgnevad väited hoolikalt läbi ja tee linnukesed õigetesse ruutudesse. Test Kas minu kass on õnnelik? Minu vanematele meeldivad kassid. Minu vennale (vendadele) ja õele (õdedele) meeldivad kassid. Kass elab keskmiselt 12-aastaseks, kuid võib elada kuni 20-aastaseks. Ma saan tema eest kogu elu hoolitseda. Ma ei ole kassikarvade vastu allergiline. Keegi minu perekonnast ei ole kassikarvade vastu allergiline. Kassi pidamine maksab raha ja ta vajab iga päev toitu. Samuti tekib mitmeid lisakulutusi, näiteks loomaarsti külastamine, kui kass on sattunud õnnetusse või ta on vigastatud. Ma kulutaksin osa taskurahast kassi peale. Minu vanemad kulutaksid raha kassi peale. Ma kulutaksin vähemalt ühe tunni päevas kassi eest hoolitsemisele. Minu vanemad aitaksid mul kassi eest hoolitseda. Meie kodus on olemas sobiv koht liivakasti jaoks. Meie maja või korter on piisavalt suur, et kassil oleks palju liikumisruumi. Kui ma sõidan perega puhkusele, on ümberringi olemas teisi inimesi, kes saaksid kassi eest hoolitseda, näiteks naabrid, lapsehoidja ja vanaisa. Tulemus Nüüd loe kokku, mitu korda sa tegid linnukese naerunäo ruutudesse. Kirjuta see arv siia: Kas sa tegid kümme või rohkem ja mugavalt. linnukest? Suurepärane, kass tunneks ennast sinu peres täiesti turvaliselt Kui sul on ainult üheksa või vähem linnukest, siis peaksid koos perega maha istuma ja hoolikalt järele mõtlema, kas kass tunneks ennast teie kodus tõesti turvaliselt ja mugavalt. Kui te pole kindlad, siis külastage ka lähimat loomade varjupaika. Paljud varjupaigad otsivad ristivanemaid, kes tahavad loomi korrapäraselt külastada. See on suurepärane viis kasse paremini tundma õppida ja te võite sealt leida sellise kassi, kes on teie jaoks täpselt see õige.

27 Test Mida ma tean kassidest? (algtase) 16 1 Kassi keel Kuidas kass ennast väljendab? Kirjuta tema väljendusviisid siia. 2 Kassitõud Milliseid kassitõuge sa tead? Nimeta kuus tõugu: 3 Kassi õige kohtlemine Mis on oluline, kui sa tahad, et kass tunneks ennast sinu kodus turvaliselt ja mugavalt? Tee linnukesed õigete vastuste juurde: a) q Ruumi, kus asub liivakast, tuleb kogu aeg lahti hoida. b) q Ma peaksin alati kassi turjast tõstma. See meeldib kassidele, sest see tuletab neile meelde, kuidas nende ema neid kassipojana tõstis. c) q Kui ma tahan kassiga mängida, peaksin maha kükitama, et ma tunduksin olevat temaga ühepikkune. Kui ma seda ei tee, võib kass kartma hakata. d) q Kass peab saama aknalaual istuda, et välja vaadata. Ma pean hoidma aknalaua puhtana, et kassil oleks üleshüppamiseks ja istumiseks piisavalt ruumi. e) q Kassid armastavad valju muusikat. Seetõttu peaksin muusika alati põhja keerama, kui kass on toas. f) q Kui kass magab, peaksin koos sõpradega vaikselt olema. Kui me seda ei tee, võib ta hirmunult üles ärgata. 4 Kassi treenimine Mida kass oma emalt õpib? Mida ta inimestelt õpib? Kirjuta üles üks näide mõlema kohta. a) Mida kass emalt õpib: b) Mida kass inimestelt õpib:

28 Test Mida ma tean kassidest? (edasijõudnutele) 17 1 kehaehitus ja hambad Kui palju sa tead kassi kehaehituse ja hammaste kohta? Vasta järgmistele küsimustele: a) Kuidas nimetatakse kassi kõige teravamaid hambaid? b) Millised kassi kehaosad ei ole karvaga kaetud? ja c) Kui palju küüsi on kassi kummalgi esimesel käpal? d) Kuidas nimetatakse karvu, mida kass kasutab takistuste ja temperatuuri tajumiseks? 2 Kassi meeled Millised alljärgnevatest väidetest kassi meelte kohta on õiged? Tee ruutudesse linnukesed: a) q Silmad ja kõrvad on eriti olulised siis, kui kass kütib. b) q Kass tunneb lõhna järgi ära, kas teine kass on isane või emane. c) q Kui kass tahab midagi väga täpselt kuulata, siis peab ta pead pöörama. d) q Kass kasutab nina eriti küttimise ajal. e) q Et öösel paremini näha, muutuvad kassi pupillid nii suureks kui võimalik. f) q Kassi kuulmine on palju tundlikum kui inimese oma. 3 Koera ja kassi keel Kas sa tead, mille poolest erinevad üksteisest kassi ja koera kehakeel? Kasuta selle selgitamiseks saba lehvitamise/liputamise näidet. Kui kass lehvitab saba edasi-tagasi, tähendab see: Kui koer liputab saba edasi-tagasi, tähendab see: 4 Täiendav osa: Mida sa tead kassi päritolu ja kassipoja esimeste elunädalate kohta? Täida lüngad alljärgnevas tekstis: Päritolu: Kõik kodukassid, kes praegusel ajal inimeste juures elavad, põlvnevad a). Tänapäeval elavad need metskassid b) ja c), enamasti kõrbes või savannis või kivistes piirkondades külade läheduses. Kassid tulid meie juurde palju aastaid tagasi (kust?) d). Nende tööks oli küttida rotte ja hiiri. Seetõttu reisisid nad teraviljakaupmeeste laevadel. Kassi esimesed elunädalad: Kassid on e). Kui kassipojad sünnivad, toidab ema neid piimaga. Kassipoegade f) näitab neile teed ema nisade juurde; ükski teine meel veel ei tööta. Kui nad on g) päeva vanad, oskavad kassipojad kuulda, turtsuda ja näuguda ning saavad silmad avada. h) nädala vanuselt hakkavad nad mängima ja õpivad emalt, vendadelt ja õdedelt uusi asju. Kui nad on i) nädalat vanad, ühinevad nad inimese perekonnaga.

29 Lahenduste leht õpetajate jaoks: 18 Test Mida ma tean kassidest? Mida ma tean kassidest? (algtase) Kassi keel Kassid räägivad peamiselt kehakeele ja lõhnatähiste kaudu. Nende tujusid on saba ja kõrvade asendi järgi väga lihtne ära tunda. Kass kasutab väga harva rääkimiseks häält. Kassitõud Briti lühikarvaline, Kartuusia kass, Devon rex, Saksa rex, Birma kass, maine coon, Pärsia kass, ragdoll, Selkirki rex, siiami kass, singapura, Türgi angoora jne. Kassi õige kohtlemine a) X b) - c) X d) X e) - f) X Kassi treenimine a) Mida kassipoeg oma emalt õpib: karva puhtana hoidmist ja enda pesemist, küünte teritamist, hiirte püüdmist, kassi kehakeele kasutamist ja sellest arusaamist, lõhnasignaalide äratundmist jne. b) Mida kassipoeg inimestelt õpib: oma nime, liivakasti kasutamist, mida tal ei ole lubatud teha jne. Mida ma tean kassidest? (edasijõudnutele) kehaehitus ja hambad a) Kihvadeks b) Nina ja padjad c) Viis d) Vurrudeks Kassi meeled a) X b) X c) d) e) X f) X Koera ja kassi keel Kui kass lehvitab saba küljelt küljele, siis tähendab see: Ma olen küttimistujus. Parem ära tule liiga lähedale, vastasel juhul võid mu küüsi tunda saada. Kui koer liputab saba küljelt küljele, tähendab see: Ma olen õnnelik ja elevil, mängime koos (või mängime veel)! 4 Täiendav osa: a) Aafrika metskassist b) Aafrikas c) Lääne-Aasias d) Egiptusest e) imetajad f) kompimismeel g) kümme h) nelja i) kaksteist Märkus: Test Mida ma tean kassidest? koosneb kahest osast: algajatele ja edasijõudnutele mõeldud osast. Testid tuleks anda tegemiseks üksteise järel, st edasijõudnutele mõeldud testiga saavad jätkata ainult need õpilased, kes on läbinud algajatele mõeldud testi. Olenevalt õpilaste vanusest ja õppetasemest võib algajatele mõeldud testi eraldi tegemiseks anda. Testiga kaasneb tunnistus, mida saab testi läbimise korral ka õpilastele anda. Soovitame lugeda testi läbituks, kui vähemalt 50% õpilase vastustest on õiged.

30 Tunnistus on läbinud testi Mida ma tean kassidest? Koht ja kuupäev Õpetaja allkiri

31 Tee omale kassimask 20 Harjutusteleht 1 Kuidas kassimaski teha: 1. Lõika mask mööda piirjoont välja. 2. Lõika sisse silmaaugud. 3. Lõika mööda piirjooni avad kummipaela jaoks. 4. Lõika paraja pikkusega kummipaelad ja lükka need eespoolt avadest läbi. 5. Kinnita paelad tagant teibi või sõlmega. 6. Mask on kandmiseks valmis. Harjutusteleht

32 Oluline kassidega seotud sõnavara 21.1 Õppematerjalis Imelised kassid kasutatud mõistete lühikirjeldused Suured kaslased Suurte kaslaste hulka kuuluvad näiteks lõvid ja tiigrid. Suurtele kaslastele omane tunnus on see, et nad oskavad möirata. Ereda valguse käes tõmbuvad suurte kaslaste pupillid väikesteks punktideks, samas kui väikeste kaslaste pupillid tõmbuvad kitsasteks vertikaalseteks piludeks. Tõug Viimase mõne tuhande aasta jooksul on arenenud rohkem kui 40 erinevat kassitõugu. Vastavatel tõugudel on erineva pikkusega karv, erinevad silmad ja karvkatte värv ning nad võivad olla ka erineva suuruse ja iseloomuga. Tõuaretaja Kui emane kass paaritub isase kassiga ( kõuts), sünnivad emasel kassil pojad. Tõuaretajateks nimetatakse inimesi, kes veenduvad, et konkreetset tõugu kass paarituks ikka omasugusega. Kassipoegade sündides hoolitseb tõuaretaja nende eest ja korraldab neile enne uute omanike juurde minemist esimesed vaktsiinid ja ussirohu andmise. Noored kassid võib ema juurest ära võtta umbes kaheteistkümne nädala vanuselt, kuna selles vanuses peaksid nad olema täielikult võõrutatud. Lihatoiduline Lihasööjatest imetajad on lihatoidulised loomad. Kuna looduses elavad kassid kütivad, tapavad ja söövad saaklooma ära, siis kuuluvad nad lihatoiduliste loomade hulka. Kassirohi Kassirohi, mida saab poest osta, on anumale või kandikule külvatud või võrsuv teravili. Kassidele meeldib rohtu süüa, et ennast oksendama ajada. Nad teevad seda selleks, et karva eest hoolitsemise ajal allaneelatud karvapallid välja tuleksid. Et toakassid ei sööks taimi, mis võivad olla mürgised, paku talle alati kassirohtu. Kassiliiv Kassiliiv pannakse liivakasti, et kass saaks oma väljaheited selle alla matta. Kassiliiv võib olla tehtud erinevatest materjalidest, kuid kõik need materjalid imavad niiskust ja vähendavad ebameeldivat lõhna. Küüned Kassidel on kummalgi esimesel käpal viis küünt ja kummalgi tagumisel käpal neli küünt. Kass kasutab oma teravaid ja kõveraid küüsi saaklooma püüdmiseks ja kinnihaaramiseks. Küüned aitavad kassil ka puu otsa ronides kõvasti kinni hoida. Kui kass aga puhkab, on küüned peidetud nahavoltide vahele. Toitumine Kõik kassid on lihatoidulised. Kasside toitumine on meie omast erinev. Nad ei saa süüa sama toitu mis inimesed, vastasel korral jäävad nad haigeks. Ära kunagi anna kassile toidulaualt ülejäänud toitu või toidujääke, sest need võivad tema tervist tõsiselt kahjustada. Valmis kassitoit on ideaalne, sest see sisaldab juba kõike, mida kass tervislikuks toitumiseks vajab. Sa peaksid kontrollima, et kassil on alati piisavas koguses värsket ja puhast joogivett. Karvkatte eest hoolitsemine Kassid pesevad ennast sageli. Selleks lakuvad nad oma kasukat ja eemaldavad sedasi ka liigsed karvad. Puhasta pikakarvalist kassi korrapäraselt harja või kammiga, et vältida pusade teket. Muidugi meeldib ka lühikarvalistele kassidele, kui neid õrnalt harjatakse.

Seiretulemused: soojuslik mugavus ja piirete toimivus

Seiretulemused: soojuslik mugavus ja piirete toimivus Seiretulemused: Click to edit Master title style soojuslik mugavus ja piirete toimivus Targo Kalamees 1, Leena Paap 1, Kalle Kuusk 1, Tallinna Tehnikaülikool Tõnu Mauring 2, Jaanus Hallik 2, Margus Valge

More information

KEILA JK UUDISKIRI OKTOOBER 2017 KEILA JALGPALLIKLUBI AMETLIK TRÜKIPARTNER:

KEILA JK UUDISKIRI OKTOOBER 2017 KEILA JALGPALLIKLUBI AMETLIK TRÜKIPARTNER: KEILA JK UUDISKIRI OKTOOBER 2017 KEILA JALGPALLIKLUBI AMETLIK TRÜKIPARTNER: Keila JK kasvandikud Markkus Seppik ja Kristofer Piht esindasid Eesti U-17 koondist Tallinnas toimunud EM-valikturniiril. Oma

More information

Lisa 1. EESTI VÕISTLUSTANTSU LIIDU treeneritele kutsekvalifikatsiooni omistamise ÕPPEKAVA. TREENER I, II ja TREENER III ASTE

Lisa 1. EESTI VÕISTLUSTANTSU LIIDU treeneritele kutsekvalifikatsiooni omistamise ÕPPEKAVA. TREENER I, II ja TREENER III ASTE EESTI VÕISTLUSTANTSU LIIDU treeneritele kutsekvalifikatsiooni omistamise ÕPPEKAVA Lisa 1. TREENER I, II ja TREENER III ASTE TREENER I ja II ASTE BAASKURSUS Vastavalt EVTL treeneritele kutsekvalifikatsiooni

More information

Milleks mulle eesti keel? Põhikooli õpilaste hoiakutest eesti keele õppe suhtes

Milleks mulle eesti keel? Põhikooli õpilaste hoiakutest eesti keele õppe suhtes Milleks mulle eesti keel? Põhikooli õpilaste hoiakutest eesti keele õppe suhtes Birute Klaas-Lang Kristiina Praakli Tartu ülikool PISA UURINGUD: EESTI HARIDUSPEEGEL 25.08.2014 Ettekande materjal Haridus-

More information

Eesti Õpetajate Keskühingu häälekandja BÜLLETÄÄN. Nr. 27. Bulletin of the Estonian Teachers Association in exile. Stokholm 1979 V', * V \

Eesti Õpetajate Keskühingu häälekandja BÜLLETÄÄN. Nr. 27. Bulletin of the Estonian Teachers Association in exile. Stokholm 1979 V', * V \ HX2UKAND3A V', * V \ Eesti Õpetajate Keskühingu häälekandja BÜLLETÄÄN Nr. 27 Bulletin of the Estonian Teachers Association in exile Stokholm 1979 SISUKORD 1. Kalevipoja missioonist Felix Oinas 3 2. Vancouveri

More information

Ain Kaalep tutvustas Jaan Kaplinskit Uku Masingule aastate

Ain Kaalep tutvustas Jaan Kaplinskit Uku Masingule aastate Thomas Salumets, Kaplinski_Layout 1 04.01.10 10:52 Page 37 Jaan KaplinsKi UKU Masing * ThoMAs salumets Õhtul mõtlesin, et olen Ukut tõesti väga armastanud ja oleksin tahtnud aina tema ligi olla, aga ei

More information

Muuseumide statistika. Kutt Kommel analüütik

Muuseumide statistika. Kutt Kommel analüütik Muuseumide statistika Kutt Kommel analüütik Muuseumide definitsioon Muuseum on ühiskonna ja selle arengu teenistuses olev mittetulunduslik, alaline, külastajatele avatud institutsioon, mis hariduse, teaduse

More information

Masinloetavate avaandmete esitamine Lennuameti näitel

Masinloetavate avaandmete esitamine Lennuameti näitel TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut IDU40LT Kajar Karuauk 042373IABB Masinloetavate avaandmete esitamine Lennuameti näitel bakalaureusetöö Juhendaja: Enn Õunapuu Phd

More information

LOCATIFY. Aarde jaht Veebi juhend

LOCATIFY. Aarde jaht Veebi juhend LOCATIFY Aarde jaht Veebi juhend 2012 0 Sissejuhatus Locafity programm on loodud reisijuhtide ja aarde jahtimismängude disainimiseks ning avaldamiseks nutitelefonidele, kasutades asukoha määramiseks GPS,

More information

Tõnis Vilu ÖKOKRIITILISE ANALÜÜSI VÕIMALUSTEST UKU MASINGU LOODUSTEKSTI MÄLESTUSI TAIMEDEST NÄITEL. Magistritöö

Tõnis Vilu ÖKOKRIITILISE ANALÜÜSI VÕIMALUSTEST UKU MASINGU LOODUSTEKSTI MÄLESTUSI TAIMEDEST NÄITEL. Magistritöö TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Kirjanduse ja teatriteaduse osakond Tõnis Vilu ÖKOKRIITILISE ANALÜÜSI VÕIMALUSTEST UKU MASINGU LOODUSTEKSTI MÄLESTUSI TAIMEDEST

More information

Olulisemad sõlmed mägironimise harrastamiseks

Olulisemad sõlmed mägironimise harrastamiseks Olulisemad sõlmed mägironimise harrastamiseks Erinevaid sõlmesid on sadu, iga sõlm kannab endaga erinevat eesmärki ja situatsiooni kuhu sobilik on. Vaatamata sõlmede paljususele on vaid vähesed sõlmed,

More information

Meestelaulud I. 1. Meeste laul Ï Ï. 1. Men's Song. Men's Songs I. Veljo Tormis. Sõnad seadnud / Texts arranged by Paul-Eerik Rummo

Meestelaulud I. 1. Meeste laul Ï Ï. 1. Men's Song. Men's Songs I. Veljo Tormis. Sõnad seadnud / Texts arranged by Paul-Eerik Rummo Meestelaulud I Men's Songs I Sõnad seadnud / Texts arranged by PaulEerik Rummo 1. Meeste laul 1. Men's Song Veljo Tormis Tenor III Raskelt tammudes / Tramping heavily (unis.) Î Bass III M (õ)h, (unis.)

More information

Jigoro Kano kui judo looja ja arendaja

Jigoro Kano kui judo looja ja arendaja TARTU ÜLIKOOL Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Ülo-Sverre Seppa Jigoro Kano kui judo looja ja arendaja Jigoro Kano as a founder and developer of judo Bakalaureusetöö Kehalise kasvatuse ja spordi

More information

Inglise keelest tõlkinud Vallo Kask

Inglise keelest tõlkinud Vallo Kask Cristiano Ronaldo Inglise keelest tõlkinud Vallo Kask Originaali tiitel: Guillem Balague Cristiano Ronaldo. Biography Orion Books, London 2015 Toimetanud Siiri Rebane Kujundus Graig Fraser Disainer Villu

More information

Tupikud. Süsteemi mudel. Tupiku tingimused. Tupikute käsitlemise meetodid. Tupikute ennetamine. Tupikute vältimine. Tupikute avastamine

Tupikud. Süsteemi mudel. Tupiku tingimused. Tupikute käsitlemise meetodid. Tupikute ennetamine. Tupikute vältimine. Tupikute avastamine Tupikud Süsteemi mudel Tupiku tingimused Tupikute käsitlemise meetodid Tupikute ennetamine Tupikute vältimine Tupikute avastamine Tupikust taastumine Kombineeritud lähenemine MEELIS ROOS 1 Tupikute probleem

More information

Keemiadidaktikuna PTUIs. Väino Ratassepp. Möödunud aegade kõne. Leo Villand

Keemiadidaktikuna PTUIs. Väino Ratassepp. Möödunud aegade kõne. Leo Villand Keemiadidaktikuna PTUIs Möödunud aegade kõne Haridusministeeriumi ja Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituudi koostöö mõnest tahust Pedagoogika uurimisinstituudi teadustöötajad Kihelkonnakoolid 18. sajandil

More information

Murrete lauseehitus ja selle uurimine. Kristel Uiboaed, Liina Lindström

Murrete lauseehitus ja selle uurimine. Kristel Uiboaed, Liina Lindström Murrete lauseehitus ja selle uurimine Kristel Uiboaed, Liina Lindström Kristel Uiboaed töötab Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis eesti murrete teadurina. Tema uurimisteemad on tihedalt

More information

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/121/EÜ, 18. detsember 2006,

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/121/EÜ, 18. detsember 2006, 30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 396/851 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/121/EÜ, 18. detsember 2006, millega muudetakse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist

More information

Turu suurus, potentsiaalsete klientide hulk, võrdlus muude sektoritega

Turu suurus, potentsiaalsete klientide hulk, võrdlus muude sektoritega TRÜKITÖÖSTUS NORRA Ülevaade turusuundumustest ja -võimalustest Turu suurus, potentsiaalsete klientide hulk, võrdlus muude sektoritega Norra on arenenud, jõukas ja soovitud turg paljudele eksportijatele.

More information

Alustame algusest. Getting Started

Alustame algusest. Getting Started Alustame algusest Getting Started versioon 1.3 SCRATCH on uus programmeerimiskeel, mis lubab sul endal luua interaktivseid lugusid, animatsioone, mänge ja taieseid jm Scratch i saab allalaadida aadressil

More information

KARJÄÄRIPLANEERIMINE

KARJÄÄRIPLANEERIMINE KARJÄÄRIPLANEERIMINE Sisukord 1. Elukestev õpe...2 1.1 Edukad õpiharjumused... 3 2. Edu...4 2.1 6 vägevat ideed, et olla edukas... 5 2.2 Mis takistab edu saavutamast?... 6 2.3 Steve Jobs'i edureeglid...

More information

direktiivsed kõneaktid ning nende kasutamise dünaamika isa ja ema kõnes: juhtumiuuring

direktiivsed kõneaktid ning nende kasutamise dünaamika isa ja ema kõnes: juhtumiuuring doi:10.5128/erya11.10 direktiivsed kõneaktid ning nende kasutamise dünaamika isa ja ema kõnes: juhtumiuuring Helen Kõrgesaar Ülevaade. Artikli eesmärk on anda ülevaade direktiividest eesti lapsele suunatud

More information

Väline kvaliteedi kontroll- milline oleks optimaalne valik? Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum, Ühendlabor

Väline kvaliteedi kontroll- milline oleks optimaalne valik? Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum, Ühendlabor Väline kvaliteedi kontroll- milline oleks optimaalne valik? Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum, Ühendlabor PT ülevaade, USA 2008 1946- New Jersey, Pennsylvania ja Delaware laboritevaheline võrdluskatse

More information

Eesti lõbusõidulaevade konkurentsieelised

Eesti lõbusõidulaevade konkurentsieelised LIVINGLAB TÖÖTOA KOKKUVÕTE: ALUSMATERJAL EESTI LÕBUSÕIDULAEVADE TURUNDAMISEKS VENEMAAL Dokument koondab Venemaa ajakirjanike ja paadituru ekspertide hinnangud ja ettepanekud 10. juulil 2017. aastal toimunud

More information

LEGO Mindstorms NXT ga ühilduv aeglase kiirenduse sensor

LEGO Mindstorms NXT ga ühilduv aeglase kiirenduse sensor TARTU ÜLIKOOL MATEMAATIKA-INFORMAATIKA TEADUSKOND Arvutiteaduse Instituut Infotehnoloogia eriala Kaarel Kohler LEGO Mindstorms NXT ga ühilduv aeglase kiirenduse sensor Bakalaureusetöö (6 EAP) Juhendaja:

More information

Programmeerimine toimub ikoonide abil. Programm moodustub omavahel juhtmega ühendatud, üksteise järele asetatud ikoonidest. Vaata joonis 1.

Programmeerimine toimub ikoonide abil. Programm moodustub omavahel juhtmega ühendatud, üksteise järele asetatud ikoonidest. Vaata joonis 1. LEGO MINDSTORMS Education NXT on LEGO NXT robotite programmeerimiseks LEGO ning tarkvaratootja National Instruments koostöös välja töötatud graafiline programmeerimiskeskkond. Programm töötab sarnaselt

More information

Pagulased Eesti meedias: korpuspõhine lähenemine

Pagulased Eesti meedias: korpuspõhine lähenemine Tartu Ülikool Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Üldkeeleteaduse osakond Pagulased Eesti meedias: korpuspõhine lähenemine Magistritöö Marek Kukk Juhendaja Ann Veismann Tartu 2016 SISUKORD Sissejuhatus...

More information

Tartu Budoklubi karate vööprogramm.

Tartu Budoklubi karate vööprogramm. Tartu Budoklubi karate vööprogramm. Üldised eeskirjad Vöösüsteemi eesmärgiks on väljendada õpilaste oskuste taset ning kontrollida nende edasijõudmist. Vöösüsteem annab infot õpilasele tema taseme kohta

More information

LEGO MINDSTORMS Education NXT v1.1 lühitutvustus

LEGO MINDSTORMS Education NXT v1.1 lühitutvustus LEGO MINDSTORMS Education NXT v1.1 lühitutvustus LEGO MINDSTORMS Education NXT on LEGO NXT robotite programmeerimiseks LEGO ning tarkvaratootja National Instruments koostöös välja töötatud graafiline programmeerimiskeskkond.

More information

ENTERPRISE ESTONIA NORWAY MIS ON SEKTORI BRAND? MILLEKS ESTONIAN PARTNERSHIP PLATFORM?

ENTERPRISE ESTONIA NORWAY MIS ON SEKTORI BRAND? MILLEKS ESTONIAN PARTNERSHIP PLATFORM? ENTERPRISE ESTONIA NORWAY MIS ON SEKTORI BRAND? MILLEKS ESTONIAN PARTNERSHIP PLATFORM? SEKTORI BRAND VAJADUS MILLEKS ON VAJALIK SEKTORI BRAND On väga oluline et Eesti sektorid on branditudmeile kes me

More information

UKU MASINGU LUULE SUBJEKTIST: MINA -POEETIKA LUULEKOGUS UDU TOONELA JÕELT

UKU MASINGU LUULE SUBJEKTIST: MINA -POEETIKA LUULEKOGUS UDU TOONELA JÕELT TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti kirjanduse õppetool Külliki Kuusk UKU MASINGU LUULE SUBJEKTIST: MINA -POEETIKA LUULEKOGUS UDU TOONELA JÕELT Magistritöö Juhendaja: dotsent Ülle Pärli Tartu 2008

More information

Keeletehnoloogia rakendustest eesti keeles

Keeletehnoloogia rakendustest eesti keeles Ü l e v a a d e - - - - - - - - - - - Keeletehnoloogia rakendustest eesti keeles Haldur Õim Tartu ülikooli emeriitprofessor Neeme Kahusk Tartu ülikooli teadur Termin keeletehnoloogia (ingl k language technology)

More information

Komisjoni otsus seoses juhtumiga EE/2012/1352: Eesti konkreetsetes mobiiltelefonivõrkudes häälkõne lõpetamine

Komisjoni otsus seoses juhtumiga EE/2012/1352: Eesti konkreetsetes mobiiltelefonivõrkudes häälkõne lõpetamine EUROOPA KOMISJON Brüssel,10/8/2012 C(2012) 5811 Eesti Konkurentsiamet (EKA) Auna 6 10317 Tallinn Eesti Kontaktisik: hr Märt Ots peadirektor Faks: +372 667 2401 Lugupeetud hr Ots Teema: Komisjoni otsus

More information

1.1. The regatta will be governed by the rules as Võistlusreeglite (PVR) alusel.

1.1. The regatta will be governed by the rules as Võistlusreeglite (PVR) alusel. PURJETAMISJUHISED 39 Spinnakeri REGATT EESTI MV etapp 03-05 Juuli 2015, Pirita, Tallinn SAILING INSTRUCTIONS 39 Spinnaker REGATTA ESTONIAN CHAMPIONSHIP event 03-05 July 2015, Pirita, Tallinn, Estonia 1

More information

Arvustused. Seppo Zetterberg, Viron historia, Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia, 1118 (Helsinki: SKS, 2007), 810 lk. isbn

Arvustused. Seppo Zetterberg, Viron historia, Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia, 1118 (Helsinki: SKS, 2007), 810 lk. isbn Ajalooline Ajakiri, 2008, 1/2 (123/124), ## ## Arvustused Seppo Zetterberg, Viron historia, Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia, 1118 (Helsinki: SKS, 2007), 810 lk. isbn 9789517465205. Ühe 20.

More information

KARATE JA ENESEKAITSE

KARATE JA ENESEKAITSE KARATE JA ENESEKAITSE Treenerite koolitus Ando Pehme Aleksander Zõkov Herik Tölpt 2012 Käesolev õppematerjal on valminud ja välja antud Eesti Olümpiakomitee projekti Kehalise kasvatuse õpetajate ja treenerite

More information

Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut. Diagrammid ja nende kasutamine Excel 2016 näitel Seminaritöö

Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut. Diagrammid ja nende kasutamine Excel 2016 näitel Seminaritöö Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut Diagrammid ja nende kasutamine Excel 2016 näitel Seminaritöö Autor: Delvis Ramot Juhendaja: Kairi Osula Tallinn 2016 Sisukord 1. Sektordiagramm... 3 2. Joondiagramm...

More information

Eesti ja vene keelt kõnelevate gümnaasiuminoorte raadiokuulamine pilootuuring kahes Tartu koolis

Eesti ja vene keelt kõnelevate gümnaasiuminoorte raadiokuulamine pilootuuring kahes Tartu koolis Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Eesti ja vene keelt kõnelevate gümnaasiuminoorte raadiokuulamine pilootuuring kahes Tartu koolis Bakalaureusetöö Autor: Liis

More information

KORVPALLITREENERITE KUTSEKOOLITUSE ÕPIK

KORVPALLITREENERITE KUTSEKOOLITUSE ÕPIK TREENERITE TASEMEKOOLITUS HANNES KOIK CHARLIE BROCK KORVPALLITREENERITE KUTSEKOOLITUSE ÕPIK 2006 1 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist 1. 3. taseme treenerite kutsekvalifikatsioonisüsteemi

More information

Intriigid, provokatsioonid ja iseseisvuse sünd: Eesti välisdelegatsioon ja Aleksander Kesküla

Intriigid, provokatsioonid ja iseseisvuse sünd: Eesti välisdelegatsioon ja Aleksander Kesküla Ajalooline Ajakiri, 2013, 3 (145), 321 374 Intriigid, provokatsioonid ja iseseisvuse sünd: Eesti välisdelegatsioon ja Aleksander Kesküla Mart Kuldkepp Kui tekkiva Eesti Vabariigi esimesed välissaadikud

More information

1.1. The regatta will be governed by the rules as Võistlusreeglite (PVR) alusel.

1.1. The regatta will be governed by the rules as Võistlusreeglite (PVR) alusel. PURJETAMISJUHISED 40. Spinnakeri REGATT 30. Juuni-03. Juuli 2016, Pirita, Tallinn SAILING INSTRUCTIONS 40. Spinnaker REGATTA 30 June -03 July 2016, Pirita, Tallinn, Estonia 1. REEGLID 1. RULES 1.1. Võistlused

More information

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA. Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA. Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Eero Naaber EESTI LAEVANDUSSEKTORI KONKURENTSIVÕIME TUGEVDAMINE Magistritöö Juhendaja: MSc. Marek Rauk TALLINN 2014 Deklareerin,

More information

Meie Kodu 60. aasta juubel. Vabariigi Presidendi tervitus MEIE KODU 60. juubeli puhul

Meie Kodu 60. aasta juubel. Vabariigi Presidendi tervitus MEIE KODU 60. juubeli puhul Meie Kodu 60. aasta juubel Vabariigi Presidendi tervitus MEIE KODU 60. juubeli puhul MEIE KODU 60 aastat AESL-i tervitus MEIE KODU juubeliks Ajaleht Meie Kodu tänab südamest kõiki oma lugejaid, toetajaid

More information

Nordic-Baltic Research School

Nordic-Baltic Research School Nordic-Baltic Research School Mario Mars Käesoleva aasta suvel avanes mul võimalus osaleda Põhjamaade ja Balti riikide astronoomiat õppivatele noortele mõeldud ühises suvekoolis. Sel aastal toimus see

More information

RMK Tudu piirkonna metsateede seireprogrammi aruanne

RMK Tudu piirkonna metsateede seireprogrammi aruanne A-PDF Merger DEMO : Purchase from www.a-pdf.com to remove the watermark Prof. Priit Vilba, Sven Sillamäe RMK Tudu piirkonna metsateede seireprogrammi aruanne Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus... 4 1.

More information

LAOTEHNOLOOGIAD JA -SÜSTEEMID

LAOTEHNOLOOGIAD JA -SÜSTEEMID 9 LAOTEHNOLOOGIAD JA -SÜSTEEMID 9.1. Laotehnoloogiate liigid Laotehnoloogia all mõeldakse kompleksset, ettevõtte vajaduste kohaselt planeeritud riiulite või riiulisüsteemide, töökoridoride, tööalade, laoseadmete

More information

EESTI KIIR-JA TÕKKEJOOKSJATE DISTANTSI LÄBIMISE KIIRUSE DÜNAAMIKA ANALÜÜS

EESTI KIIR-JA TÕKKEJOOKSJATE DISTANTSI LÄBIMISE KIIRUSE DÜNAAMIKA ANALÜÜS TALLINNA ÜLIKOOL TERVISETEADUSTE JA SPORDI TEADUSKOND Kristi Kiirats EESTI KIIR-JA TÕKKEJOOKSJATE DISTANTSI LÄBIMISE KIIRUSE DÜNAAMIKA ANALÜÜS Bakalaureusetöö Juhendaja: Tiina Torop Tallinn 2008 SISUKORD

More information

PUUR- JA LÕHKETÖÖDE TEHNILISTE PARAMEETRITE JUHTIMISE VÕIMALUSTE ANALÜÜS PÕLEVKIVI ALLMAAKAEVANDAMISEL ESTONIA KAEVANDUSE TINGIMUSTEL

PUUR- JA LÕHKETÖÖDE TEHNILISTE PARAMEETRITE JUHTIMISE VÕIMALUSTE ANALÜÜS PÕLEVKIVI ALLMAAKAEVANDAMISEL ESTONIA KAEVANDUSE TINGIMUSTEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Energeetikateaduskond Mäeinstituut PUUR- JA LÕHKETÖÖDE TEHNILISTE PARAMEETRITE JUHTIMISE VÕIMALUSTE ANALÜÜS PÕLEVKIVI ALLMAAKAEVANDAMISEL ESTONIA KAEVANDUSE TINGIMUSTEL Bakalaureuse

More information

AirFit F10. User Guide. Eesti. Full Face Mask

AirFit F10. User Guide. Eesti. Full Face Mask AirFit Full Face Mask F10 User Guide Eesti Fitting / Tillpassning / Tilpasning / Tilpasning / Sovittaminen / Paigaldamine 1 2 3 4 5 6 7 8 Removal / Borttagning / Aftagning / Avtaking / Pois ottaminen /

More information

Kristlike usuliikumiste mõju eestlaste ja eestirootslaste rahvakunstile ja kultuurile 1

Kristlike usuliikumiste mõju eestlaste ja eestirootslaste rahvakunstile ja kultuurile 1 Kristlike usuliikumiste mõju eestlaste ja eestirootslaste rahvakunstile ja kultuurile 1 Jaanus Plaat Teesid: 18. ja 19. sajandil levisid Eestis uued usuliikumised, mis osaliselt tegutsesid luterliku kiriku

More information

OSAKAPITALI SISSEMAKSETA ASUTATUD OSAÜHINGUTE JÄTKUSUUTLIKKUSE HINDAMINE

OSAKAPITALI SISSEMAKSETA ASUTATUD OSAÜHINGUTE JÄTKUSUUTLIKKUSE HINDAMINE TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusarvestuse instituut Finantsarvestuse õppetool Jane Sõmmer OSAKAPITALI SISSEMAKSETA ASUTATUD OSAÜHINGUTE JÄTKUSUUTLIKKUSE HINDAMINE Magistritöö Juhendaja:

More information

Diagrammid ja nende kasutamine Excel 2016 näitel

Diagrammid ja nende kasutamine Excel 2016 näitel Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut Diagrammid ja nende kasutamine Excel 2016 näitel Seminaritöö Autor: Delvis Ramot Juhendaja: Kairi Osula Tallinn 2015 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev

More information

NAFTAREOSTUSEST PÕHJUSTATUD KAHJU KOMPENSEERIMISE RAHVUSVAHELISE FONDI ASUTAMISE RAHVUSVAHELINE KONVENTSIOON

NAFTAREOSTUSEST PÕHJUSTATUD KAHJU KOMPENSEERIMISE RAHVUSVAHELISE FONDI ASUTAMISE RAHVUSVAHELINE KONVENTSIOON NAFTAREOSTUSEST PÕHJUSTATUD KAHJU KOMPENSEERIMISE RAHVUSVAHELISE FONDI ASUTAMISE RAHVUSVAHELINE KONVENTSIOON Konventsiooniosalised, olles 29. novembril 1969. aastal Brüsselis vastu võetud naftareostusest

More information

ning kasutada üldiselt komitee laialdasi eksperditeadmisi oma partnerite

ning kasutada üldiselt komitee laialdasi eksperditeadmisi oma partnerite EMSK Info 22 keeles! EMSK Info Euroopa Majandusja Sotsiaalkomitee ISSN 1830-5091 September 2011/7 Eriväljaanne ET Sild Euroopa ja organiseeritud kodanikuühiskonna vahel JUHTKIRI Hea lugeja! Praegune finantskriis

More information

Sisukord. Toimetus: Väljaandja: Eesti Apteekrite Liit, Endla 31 Tallinn, tel

Sisukord. Toimetus: Väljaandja: Eesti Apteekrite Liit, Endla 31 Tallinn, tel Sisukord Eesti Rohuteadlane sai 90 Professor Peep Veski stipendiumifond Tulevaste proviisorite ideed pälvisid stipendiumi Ain Raal valiti TÜ farmakognoosia professoriks Uuenenud Apteegiteenuse kvaliteedijuhis

More information

Ajakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia ja merendusorganisatsioonide toel ilmuv ajakiri.

Ajakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia ja merendusorganisatsioonide toel ilmuv ajakiri. NR 4/4 2017 (298) Ajakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia ja merendusorganisatsioonide toel ilmuv ajakiri. Sisukord Meremees on Eesti merendusajakiri, mida antakse välja 1989. aastast alates. Ajakiri Meremees

More information

Paigaldus-, hooldus- ja kasutusjuhend

Paigaldus-, hooldus- ja kasutusjuhend 72113800 02/2003 ET Paigaldus-, hooldus- ja kasutusjuhend Gaasi-läbivooluboiler Logamax U012-24/24 K/28 K Logamax U014-24/24 K Palun lugege hoolikalt enne paigaldust, hooldust ja kasutust Eessõna Seade

More information

EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI KAS OTTO WILHELM MASING VESTLES KARJALASTE JA/VÕI VEPSLASTEGA?

EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI KAS OTTO WILHELM MASING VESTLES KARJALASTE JA/VÕI VEPSLASTEGA? Keel ja Kirjandus 1/2017 1/2016 LIX LX AASTAKÄIK EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI KAS OTTO WILHELM MASING VESTLES KARJALASTE JA/VÕI VEPSLASTEGA? ENN ERNITS Jutuajamine kõrtsis

More information

Mindsensors arvuti kontrolleri kasutamine koolirobootika komplektiga

Mindsensors arvuti kontrolleri kasutamine koolirobootika komplektiga Tartu Ülikool MATEMAATIKA-INFORMAATIKATEADUSKOND Arvutiteaduse instituut Infotehnoloogia eriala Tambet Artma Mindsensors arvuti kontrolleri kasutamine koolirobootika komplektiga Bakalaureusetöö (6 EAP)

More information

EESTI VABARIIGI 99. AASTAPÄEVA TÄHISTAMINE BRADFORDIS JA LONDONIS

EESTI VABARIIGI 99. AASTAPÄEVA TÄHISTAMINE BRADFORDIS JA LONDONIS ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Suurbritannias www.eestihaal.co.uk Nr. 2369 17. märts 2017 asutatud 1947 EESTI VABARIIGI 99. AASTAPÄEVA TÄHISTAMINE BRADFORDIS JA LONDONIS Ladina-rütmides aastapäevapidu

More information

KOLMANDA SEKTORI RESSURSID JÄRVAMAAL

KOLMANDA SEKTORI RESSURSID JÄRVAMAAL TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Marit Sarapuu KOLMANDA SEKTORI RESSURSID JÄRVAMAAL Magistritöö Juhendaja: lektor Merike Kaseorg Tartu 2014 Soovitan suunata kaitsmisele.. (lektor

More information

Eluasemeturu tsüklifaaside analüüs Euroopa riikide ja tsükli indikaatorite hindamine Eesti näitel

Eluasemeturu tsüklifaaside analüüs Euroopa riikide ja tsükli indikaatorite hindamine Eesti näitel TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Veronika Aus Eluasemeturu tsüklifaaside analüüs Euroopa riikide ja tsükli indikaatorite hindamine Eesti näitel Magistritöö

More information

Kui mesilased kaovad, on inimkonnal jäänud elada vaid neli aastat! Busy bees. Albert Einstein

Kui mesilased kaovad, on inimkonnal jäänud elada vaid neli aastat! Busy bees. Albert Einstein Kui mesilased kaovad, on inimkonnal jäänud elada vaid neli aastat! Busy bees Albert Einstein 1 Kursuse korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti riikliku mesindusprogrammi 2013 2016 raames Kliima ja mesilased

More information

SUUSATUNNEL ESTONIA KAEVANDUSES

SUUSATUNNEL ESTONIA KAEVANDUSES Tallinna Tehnikaülikool Energeetikateaduskond Mäeinstituut Geotehnoloogia õppekava, AAGMM Anton Toikka, 132721 Magistritaseme lõputöö SUUSATUNNEL ESTONIA KAEVANDUSES ID 2561 Juhendaja: Jüri-Rivaldo Pastarus,

More information

Mittesiduv heade tavade juhend direktiivi 92/57/EMÜ mõistmiseks ja rakendamiseks

Mittesiduv heade tavade juhend direktiivi 92/57/EMÜ mõistmiseks ja rakendamiseks Mittesiduv heade tavade juhend direktiivi 92/57/EMÜ mõistmiseks ja rakendamiseks Ehitustööplatsid Sotsiaalne Euroopa Euroopa Komisjon Seda trükist toetatakse Euroopa Ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse

More information

Kõrgtäpsed GPS-mõõtmised riigi geodeetilise põhivõrgu aluspunktidel aasta suvel

Kõrgtäpsed GPS-mõõtmised riigi geodeetilise põhivõrgu aluspunktidel aasta suvel Kõrgtäpsed GPS-mõõtmised riigi geodeetilise põhivõrgu aluspunktidel 2008. aasta suvel Artu Ellmann 1, Priit Pihlak 2, Karin Kollo 2 1 Tallinna Tehnikaülikool, 2 Maa-amet, e-post: artu.ellmann@ttu.ee Sissejuhatus

More information

Kuidas võõras muutub omaks: kaks taime eesti rahvameditsiinis 1

Kuidas võõras muutub omaks: kaks taime eesti rahvameditsiinis 1 Kuidas võõras muutub omaks: kaks taime eesti rahvameditsiinis 1 Renata Sõukand Teesid: Kummelit propageeriti eestikeelses kirjasõnas juba alates 18. sajandi lõpust, arnika nimetus ilmus sinna alles 19.

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 12572-2:2008 Artificial climbing structures - Part 2: Safety requirements and test methods for bouldering walls EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard EVS-EN

More information

Lõppraport: Universaalse disaini kontseptsiooni rakendamise kaudu täieliku kaasamise saavutamine Mr Soren GINNERUP, Konsultant

Lõppraport: Universaalse disaini kontseptsiooni rakendamise kaudu täieliku kaasamise saavutamine Mr Soren GINNERUP, Konsultant . P-SG(2006)24 Final ap\rehab\ud\rd\2006\psg(2006)24 20.aprill 2007 PUUETEGA INIMESTE REHABILITATSIOONI JA INTEGRATSIOONI KOMITEE (OSALINE KOKKULEPE) Universaalse disaini Ekspertide Komitee (Ligipääsetavus)

More information

VIGADE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED LAOPROTSESSIDES MEDIQ EESTI OÜ NÄITEL

VIGADE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED LAOPROTSESSIDES MEDIQ EESTI OÜ NÄITEL Timo Pällo VIGADE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED LAOPROTSESSIDES MEDIQ EESTI OÜ NÄITEL LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Transpordi ja logistika eriala Tallinn 2017 Mina,... tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud.

More information

Suusatamise kujunemine Eestis ja naissuusatajate tipud aastatel

Suusatamise kujunemine Eestis ja naissuusatajate tipud aastatel TARTU ÜLIKOOL Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut Kerli Leiman Suusatamise kujunemine Eestis ja naissuusatajate tipud aastatel 1958-1968 Bakalaureusetöö Kehalise kasvatuse ja spordi õppekava

More information

ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Suurbritannias Nr mai 2017 asutatud 1947

ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Suurbritannias Nr mai 2017 asutatud 1947 ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Suurbritannias www.eestihaal.co.uk Nr. 2371 20. mai 2017 asutatud 1947 EESTLASTE LAULUPIDU AMSTERDAMIS - KÕLAVÖÖ Koorid üle Euroopa osalesid eestlaste minilaulupeol Kuidas

More information

Euroopa hea tava suunised veose kinnitamiseks maanteevedudel

Euroopa hea tava suunised veose kinnitamiseks maanteevedudel Euroopa hea tava suunised veose kinnitamiseks maanteevedudel EUROOPA KOMISJON ENERGIA JA TRANSPORDI PEADIREKTORAAT Eessõna Hr Jacques Barrot, Euroopa Komisjoni asepresident, transpordivolinik Autokaubaveod

More information

KASUTUSJUHEND. LAADIMISSÜSTEEM kuuldeaparaatidele

KASUTUSJUHEND. LAADIMISSÜSTEEM kuuldeaparaatidele KASUTUSJUHEND LAADIMISSÜSTEEM kuuldeaparaatidele Garantii Garantii kohta saate teavet oma kõrvaarstilt või kuuldeaparaadi tootjalt. Kasutusotstarve ZPower laadimissüsteemi abil saate muuta oma kuuldeaparaadid

More information

Ülevaade OECD teaduse, tehnoloogia ja tööstuse teemalistest raportitest Ülevaate koostaja: Kadri Raudvere, SA Eesti Teadusagentuur

Ülevaade OECD teaduse, tehnoloogia ja tööstuse teemalistest raportitest Ülevaate koostaja: Kadri Raudvere, SA Eesti Teadusagentuur Ülevaade OECD teaduse, tehnoloogia ja tööstuse teemalistest raportitest 2014-2015 Ülevaate koostaja: Kadri Raudvere, SA Eesti Teadusagentuur Tartu 2016 Ülevaade põhineb OECD poolt ingliskeelsetena välja

More information

PÕLULA KATSELEHMADE PIIMAJÕUDLUS JA KEHAEHITUS

PÕLULA KATSELEHMADE PIIMAJÕUDLUS JA KEHAEHITUS 182 PÕLULA KATSELEHMADE PIIMAJÕUDLUS JA KEHAEHITUS ABSTRACT. The milk performance and body conformation of cows on Põlula Experimental Farm. The milk performance and body conformation of 1st lactation

More information

KÄSIRAAMAT. Euroopa võrdse kohtlemise õiguse käsiraamat

KÄSIRAAMAT. Euroopa võrdse kohtlemise õiguse käsiraamat KÄSIRAAMAT Euroopa võrdse kohtlemise õiguse käsiraamat Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, 2010. Euroopa Nõukogu, 2010. Käsikiri jõudis lõpule juulis 2010. Reprodutseerimine on lubatud mitteärilistel eesmärkidel,

More information

MERIKOTKA REGATT LÜHIRAJAL 2014 KJK Karikasari. MERIKOTKA REGATTA 2014 KJK Cup juuni 2014 June 13-14, 2014

MERIKOTKA REGATT LÜHIRAJAL 2014 KJK Karikasari. MERIKOTKA REGATTA 2014 KJK Cup juuni 2014 June 13-14, 2014 MERIKOTKA REGATT LÜHIRAJAL 2014 KJK Karikasari MERIKOTKA REGATTA 2014 KJK Cup 13-14. juuni 2014 June 13-14, 2014 Korraldav kogu ESS Kalev Jahtklubi s/y Merikotkas Tallinn, Eesti Vabariik Organizing Authority

More information

Infosüsteemide etalonturbe süsteemi ISKE rakendamise mõju IT riskidele Eesti avaliku sektori näitel

Infosüsteemide etalonturbe süsteemi ISKE rakendamise mõju IT riskidele Eesti avaliku sektori näitel Tallinna Ülikool Informaatika Instituut Infosüsteemide etalonturbe süsteemi ISKE rakendamise mõju IT riskidele Eesti avaliku sektori näitel Magistriritöö Autor: Jurga Baranauskaite Juhendajad: Andro Kull

More information

Krediidi kulukuse määr aitab teha keerulisi valikuid krediidimaailmas

Krediidi kulukuse määr aitab teha keerulisi valikuid krediidimaailmas Krediidi kulukuse määr aitab teha keerulisi valikuid krediidimaailmas Helen Korju-Kuul Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna peaspetsialist Krediidi võtmine on muutunud aina keerukamaks,

More information

EESTI KEEL SISSERÄNDETUULES (II)

EESTI KEEL SISSERÄNDETUULES (II) EESTI KEEL SISSERÄNDETUULES (II)!"#$%&''()*+",-'%'.*/''0",123245611,7',"0'.*8*)9 (Algus Keeles ja Kirjanduses nr 4) ALLAN PUUR, LEEN RAHNU, JAAK VALGE :;,

More information

Kasetohust punutud Eesti ala märsid: eripärad ja valmistamine

Kasetohust punutud Eesti ala märsid: eripärad ja valmistamine 69 Kasetohust punutud Eesti ala märsid: eripärad ja valmistamine Andres Rattasepp, Vladimir Jarõš Resümee Eesti erinevate muuseumite kogude kasetohust tarbeesemetest kõige suurema grupi (u 190 eset moodustavad

More information

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TALLINN UNIVERSITY DISSERTATIONS ON HUMANITIES

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TALLINN UNIVERSITY DISSERTATIONS ON HUMANITIES TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TALLINN UNIVERSITY DISSERTATIONS ON HUMANITIES 14 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TALLINN UNIVERSITY DISSERTATIONS ON HUMANITIES

More information

VENE KEELE MÕJUST EESTI KEELES. TAGASIVAATEID JA PERSPEKTIIVE 1

VENE KEELE MÕJUST EESTI KEELES. TAGASIVAATEID JA PERSPEKTIIVE 1 ESUKA JEFUL 2010, 2: 35 54 VENE KEELE MÕJUST EESTI KEELES. TAGASIVAATEID JA PERSPEKTIIVE 1 Rogier Blokland Hamburgi Ülikool Petar Kehayov Tartu Ülikool Kokkuvõte. Artiklis uuritakse vene keele mõju eesti

More information

VÕRDLEV ÕIGUSLIK ANALÜÜS

VÕRDLEV ÕIGUSLIK ANALÜÜS Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/9/EÜ, 27. jaanuar 2003 võrdlev analüüs erivajadustega isikute vastuvõtutingimuste osas VÕRDLEV ÕIGUSLIK ANALÜÜS Välismaalasele

More information

6.30. Sõralised a. aruanne

6.30. Sõralised a. aruanne Riikliku Keskkonnaseire Programmi Eluslooduse Seire Alamprogramm 6.30. Sõralised 2008. a. aruanne Tiit Randveer, Jüri Tõnisson, Malle Mardiste Tartu, 2009 Sisukord Sissejuhatus... 2 Materjal ja metoodika...

More information

Hindamise vajalikkus arengukoostöö tõhususe mõõtmisel: Eesti-Gruusia näitel

Hindamise vajalikkus arengukoostöö tõhususe mõõtmisel: Eesti-Gruusia näitel TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Rahvusvaheliste suhete õppetool Keit Spiegel Hindamise vajalikkus arengukoostöö tõhususe mõõtmisel: Eesti-Gruusia näitel Magistritöö

More information

Liisi Okase mõtted koolituset Special educational needs and inclusive learning

Liisi Okase mõtted koolituset Special educational needs and inclusive learning Liisi Okase mõtted koolituset Special educational needs and inclusive learning Sain ootamatult enne puhkuse algust kooli poolt pakkumise minna ennast keeleliselt ja erialaselt täiendama Inglismaale, kursusele

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 45544-4:2000 Workplace atmospheres - Electrical apparatus used for the direct detection and direct concentration measurement of toxic gases and vapours - Part 4: Guide for selection,

More information

RMK AASTARAAMAT 2016

RMK AASTARAAMAT 2016 RMK AASTARAAMAT 2016 RMK AASTARAAMAT 2016 SISUKORD 4 AIGAR KALLAS: TORMIAASTA 5 KÜMME FAKTI RMK KOHTA RMK Toompuiestee 24, 10149 Tallinn, Eesti Telefon +372 676 7500 www.rmk.ee Tekstid: Katre Ratassepp

More information

Poliitiliste skandaalide tüübid ja nende lahendamise strateegiad Eestis aastatel

Poliitiliste skandaalide tüübid ja nende lahendamise strateegiad Eestis aastatel TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Johan Skytte poliitikauuringute instituut Kerttu-Liisa Kopliste Poliitiliste skandaalide tüübid ja nende lahendamise strateegiad Eestis aastatel 2011-2015 Bakalaureusetöö

More information

LEGO Mindstorms NXT ga ühilduv WiFi sensor

LEGO Mindstorms NXT ga ühilduv WiFi sensor TARTU ÜLIKOOL MATEMAATIKA-INFORMAATIKATEADUSKOND Arvutiteaduse Instituut Informaatika eriala Rain Aavisto LEGO Mindstorms NXT ga ühilduv WiFi sensor Bakalaureusetöö (6 EAP) Juhendaja: Anne Villems Kaasjuhendaja:

More information

EESTI-INGLISE LIIKLUSKORRALDUSVAHENDITE SÕNASTIK

EESTI-INGLISE LIIKLUSKORRALDUSVAHENDITE SÕNASTIK TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Karit Jäärats EESTI-INGLISE LIIKLUSKORRALDUSVAHENDITE SÕNASTIK Magistriprojekt Juhendaja: Krista Kallis, inglise keele

More information

1. Sotsiaalmajanduslik

1. Sotsiaalmajanduslik 1. Sotsiaalmajanduslik taust Demograafilised protsessid ja majanduses toimuv mõjutavad suuresti keskkonnaseisundit. Eelmine keskkonnaülevaade ilmus enne majanduses aset leidnud kriisi. Majanduslangus tõi

More information

TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond. Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut. Siim Pruus KARATEKA VÕIMED JA NENDE ARENDAMINE

TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond. Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut. Siim Pruus KARATEKA VÕIMED JA NENDE ARENDAMINE TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut Siim Pruus KARATEKA VÕIMED JA NENDE ARENDAMINE Bakalaureusetöö Kehalise kasvatuse ja spordi õppekava Juhendaja: dotsent

More information

MAKSEJÕUETU TÖÖANDJA ETTEVÕTTE ÜLEMINEKU MÕJU TÖÖLEPINGUTELE

MAKSEJÕUETU TÖÖANDJA ETTEVÕTTE ÜLEMINEKU MÕJU TÖÖLEPINGUTELE TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL Kaido Künnapas MAKSEJÕUETU TÖÖANDJA ETTEVÕTTE ÜLEMINEKU MÕJU TÖÖLEPINGUTELE Magistritöö Juhendaja dots dr (iur) M. Muda Tartu 2010 SISUKORD KASUTATUD

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN ISO 4210-2:2015 RATTAD. JALGRATASTE OHUTUSNÕUDED. OSA 2: NÕUDED LINNA- JA TREKIRATASTELE, NOORUKITE-, MÄGI- JA VÕIDUSÕIDURATASTELE Cycles - Safety requirements for bicycles - Part

More information

Ref. Ares(2015) /03/2015

Ref. Ares(2015) /03/2015 Ref. Ares(2015)1075180-11/03/2015 EUROOPA KOMISJON ETTEVÕTLUSE JA TÖÖSTUSE PEADIREKTORAAT Masinadirektiivi 2006/42/EÜ kohaldamise juhend 2. väljaanne Juuni 2010 2. väljaande sissejuhatus Direktiiv 2006/42/EÜ

More information

Erihoolekande arengukava aastateks

Erihoolekande arengukava aastateks Sotsiaalkaitseministri septembri 2014. a käskkiri nr Erihoolekande arengukava 2014-2020 kinnitamine Lisa Sotsiaalministeerium Erihoolekande arengukava aastateks 2014 2020 Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...

More information

Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring 2012

Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring 2012 Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring 2012 UURINGU LÕPPARUANNE Uuringut rahastati Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest Tartu 17. juuni 2013 Toimetaja: Marek Tiits Uuringu töögrupp: Kalev Kaarna, Kristjan

More information