EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON KOMISJONI SOOVITUS NÕUKOGULE

Transcription

1 ET ET ET

2 EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel SEK(2009) 330 lõplik KOMISJONI SOOVITUS NÕUKOGULE mille kohaselt lubatakse komisjonil alustada läbirääkimisi ühtset patendivaidluste lahendamise süsteemi käsitleva kokkuleppe sõlmimiseks ET ET

3 KOMISJONI SOOVITUS NÕUKOGULE mille kohaselt lubatakse komisjonil alustada läbirääkimisi ühtset patendivaidluste lahendamise süsteemi käsitleva kokkuleppe sõlmimiseks A. SELETUSKIRI 1. SISSEJUHATUS Komisjon teeb ettepaneku alustada läbirääkimisi ühtse patendivaidluste lahendamise süsteemi loomist käsitleva kokkuleppe sõlmimiseks Euroopa Ühenduse, selle liikmesriikide ja muude 5. oktoobri aasta Euroopa patentide andmise konventsiooni (Euroopa patendikonventsioon) 1 osalisriikide vahel. Ühtse patendivaidluste lahendamise süsteemi raames loodav kohtustruktuur oleks pädev lahendama nii Euroopa patentide kui ka tulevaste ühenduse patentidega seotud kohtuvaidlusi. Seda silmas pidades võivad kokkuleppega liituda ka need Euroopa patentide andmise konventsiooni (Euroopa patendikonventsioon) osalisriigid, kes ei ole algsed kokkuleppeosalised. Tööstusomandi õiguste kaitse (nt patendid) ELi tasandil edendab kaupade piiriülest tootmist ja turustamist Euroopa Ühenduses ning aitab seeläbi otseselt kaasa siseturu paremale toimimisele. Lisaks soodustab see kaubandust Euroopa Majanduspiirkonnas ja on seepärast oluline kõigi Euroopa Majanduspiirkonna lepinguosaliste riikide jaoks. Patentidel on tööstusomandi õiguste süsteemis oluline roll. Nad edendavad innovatsiooni ja premeerivad innovaatilisust ning aitavad välja töötada uusi tooteid ja protsesse. Euroopa kehtiva patendisüsteemi killustatus ning eelkõige ühtse nimetuse ja ühtse patendivaidluste lahendamise süsteemi puudumine muudab patendisüsteemile juurdepääsu keeruliseks ja kulukaks ning takistab patendiõiguse tõhusat teostamist eelkõige VKEde puhul. Innovaatorid, kes soovivad kaitsta oma leiutisi ühenduse eri liikmesriikides, peavad seda tegema eraldi riiklike patentide või Euroopa patendi abil. Euroopa patente annab Euroopa patendikonventsiooni loodud Euroopa Patendiamet, millel on praegu 35 lepinguosalist. Lisaks liikmesriikidele kuuluvad lepinguosaliste hulka muu hulgas Šveits, Island, Liechtenstein ja Norra. Patendi kehtivuse või väidetava rikkumisega seotud vaidluste puhul on ühenduse tsiviilõigusalaste õigusaktidega ette nähtud, et patendi kehtivusega seotud menetlus tuleb algatada selle liikmesriigi kohtus, kus patent on registreeritud. Rikkumismenetlust võib algatada nii kostja asukohaliikmesriigi kohtus kui ka selle liikmesriigi kohtus, kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda. Samasuguseid eeskirju kohaldatakse nii kui ka aasta Lugano konventsiooni raames suhete suhtes Šveitsi, Norra ja Islandiga. Kõnealune süsteem hõlmab patendivaidluste lahendamist korraga mitmes kohtus, kuna ettevõtjad võivad olla sunnitud algatama kohtumenetluse korraga kõigis liikmesriikides, kus patent on registreeritud. Sidusrühmad on korduvalt teatanud, et see on kulukas, keeruline ja õiguslikult ebakindel, kuna eri liikmesriikides tehtud kohtuotsused võivad olla vastuolulised. 1 ET 2 ET

4 Sidusrühmad väitsid aasta konsulteerimise käigus, et kehtiv vaidluste lahendamise süsteem põhjustab õiguskindlusetust, eelkõige piiriüleste patendiküsimuste puhul. Samuti on märgitud, et kehtiv süsteem ei ole kooskõlas ühtse turu nõuetega. Nagu on märgitud komisjoni 3. aprilli aasta teatises, ulatuvad samaaegselt toimuvate kohtuvaidluste kogukulud neljas liikmesriigis, kus toimub suurem osa patendivaidlustest (Saksamaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Madalmaad), eurost euroni esimese astme kohtus ja eurost euroni teise astme kohtus. See tähendab, et patendivaidluste lahendamine on praegu põhjendamatult kulukas ja riskantne kõigi osaliste jaoks. Patendivaidluste lahendamisega seotud riskid koos ühtse nimetuse puudumisega piiravad eelkõige VKEde ja üksikleiutajate juurdepääsu patendisüsteemile ning pärsivad Euroopa innovatsiooni ja konkurentsivõimet. Komisjon koostab aruannet Brüsseli I määruse 2 kohaldamise kohta, milles käsitletakse kehtivate ühenduse ja Lugano süsteemide peamisi puudusi. Samaaegselt toimuvate kohtumenetlustega seotud kulude vähendamiseks ja selliste menetluste koordineerimisega seotud probleemide paremaks lahendamiseks tuleks luua ühtne patendivaidluste lahendamise süsteem. Ühtset patendivaidluste lahendamise süsteemi käsitleva hiljuti läbiviidud majandusliku kulude-tulude analüüsi 3 käigus jõuti järeldusele, et patendi rikkumiste ja tühistamiste käsitlemise dubleerimise vältimine oleks kasulik vaidluspooltele ja Euroopa majandusele üldiselt. Prognoositakse, et alates aastast hoitakse erasektoris tänu mitmes kohtus lahendatavate patendivaidluste arvu eeldatavale vähenemisele kulusid aastas kokku miljonit eurot. Prognooside kohaselt suureneb sellist laadi kulude kokkuhoid tulevikus veelgi. Seepärast jääb ühenduse patendi kehtestamine ning tulevasi ühenduse patente ja Euroopa patente hõlmava ühtse patendivaidluste lahendamise süsteemi loomine Euroopa prioriteediks. 2. KAVANDATUD KOKKULEPE ÜHTSE PATENDIVAIDLUSTE LAHENDAMISE SÜSTEEMI LOOMISEKS Selleks et kõrvaldada Euroopas praegu rakendatava patendivaidluste lahendamise korra olulised puudused, koostasid mitmed liikmesriigid ja kolmandad riigid Euroopa patendikonventsiooni egiidi all patendivaidlusi käsitleva Euroopa kokkuleppe (European Patent Litigation Agreement - EPLA), milles käsitletakse eespool nimetatud puudusi ainult seoses Euroopa patentidega. Ühenduse osalemise tagamiseks ei olnud nõukogus piisavalt liikmesriikide poliitilist toetust. Seepärast tegi komisjon eespool osutatud teatises ettepaneku integreeritud kohtusüsteemi loomiseks nii Euroopa patentide kui ka tulevaste ühenduse patentide jaoks. Kõnealuse teatise alusel arutab nõukogu patendialane töörühm ühtse patendivaidluste lahendamise süsteemi loomise ettepanekut. Ühtse patendivaidluste lahendamise süsteemi raames loodav kohtusüsteem oleks pädev lahendama nii Euroopa patentide kui ka ühenduse patentide rikkumiste ja kehtivusega seotud kohtuvaidlusi. Näib, et 2 3 Nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, EÜT L 12, , lk 1. Harhoff, ühtse patendivaidluste süsteemi majanduslik kulude-tulude analüüs (Economic Cost-Benefit Analysis of a Unified and Integrated European Patent Litigation System), lõpparuanne. Uuringu tellis Euroopa Komisjoni siseturu ja teenuste peadirektoraat, pakkumus nr MARKT/2008/06/D, 31. detsember 2008, läbi vaadatud 9. veebruaril 2009, lk 40. ET 3 ET

5 tekkimas on laiapõhjaline konsensus sellise ühtse patendivaidluste lahendamise süsteemi põhistruktuuri ja -ülesannete osas, mis hõlmab suurel määral detsentraliseeritud esimese astme kohtuid ja ühte apellatsiooniinstantsi, kusjuures Euroopa Kohtu roll on ühenduse õigusnormide järjepidev tõlgendamine ja kohaldamine. Ühtne patendivaidluste lahendamise süsteem tuleks luua kokkuleppe sõlmimise teel ühenduse, selle liikmesriikide ja Euroopa patendikonventsiooni osalisriikide vahel vastavalt EÜ asutamislepingu artikliga 300 ette nähtud menetlusele. Ühenduse osalemine kokkuleppes on hädavajalik, kuna kokkulepe hõlmab valdkondi (nt jõustamisdirektiivi 4 ja Brüsseli I määruse 5 reguleerimisalasse kuuluvad valdkonnad), mille puhul on kokkulepete sõlmimine kolmandate riikidega ühenduse ainupädevuses. Tuleb märkida, et kehtiv õigustik käsitleb siseriiklikke kohtumenetlusi ja ei pruugi seega olla otseselt asjakohane. Kavandatud ühtne kohtusüsteem erineks siseriiklikke kohtusüsteeme käsitlevatest kehtivatest eeskirjadest sel määral, mida on vaja selle toimimiseks. Kokkulepe täiendaks komisjoni aasta ettepanekut nõukogu määruse kohta, mis käsitleb ühenduse patendi loomist 6. Kavas on jätkata kavandatud määruse ettevalmistamist koostöös nõukogu töörühmaga, et jõuda üldisele kokkuleppele, mis hõlmaks ühenduse patenti ja patendivaidluste lahendamise süsteemi. Hoolimata Euroopa Patendiameti patendireformist annaks ühenduse patent Euroopa patendist suuremat lisaväärtust. Pärast seda, kui Euroopa Patendiamet on Euroopa patendi kinnitanud, jaguneb see mitmeteks riiklikeks patentideks, mida reguleeritakse riiklike õigusnormidega. Ühenduse patentidel on seevastu ainult üks intellektuaalomandiõiguse jaotis nagu seda juba kohaldatakse ühenduse kaubamärkide puhul. Kuna ühenduse patente kohaldatakse otse ühenduse määruse kohaselt, on neil ühtne mõju kogu ühenduses. Võttes arvesse, et ühenduse patendid kehtivad kogu ELi territooriumil, saab neid ühtselt jõustada ka väljaspool ELi. Lisaks on ühenduse patendid vähem kulukad ning nendega kaasneb patendi taotlejatele ja õiguste omanikele väiksem haldus- ja muu koormus. Praeguse majandussurutise taustal on komisjonil seega kindel kava töötada välja terviklik patendireformi pakett, mis hõlmaks nii üleeuroopalist patendivaidluste lahendamise süsteemi kui ka ühtset patenti. Koostöös eesistujariigiga (Prantsusmaa) 16. ja 17. oktoobril 2008 Strasbourg'is korraldatud tööstusomandi õiguste konverentsil jõuti kõigi Euroopa tööstusharude lõikes laiapõhjalisele konsensusele kiireloomuliste meetmete võtmise osas mõlemas küsimuses. Patendireformi tuleks käsitleda ka ELi struktuurireformi kava laiemas kontekstis, võttes arvesse majanduskasvu ja tööhõivet käsitlevat Lissaboni strateegiat, majanduskasvu ja tööhõivet käsitlevat Euroopa majanduse elavdamise kava 7 ning ühtse turu läbivaatamist 8. See aitab saavutada üldist eesmärki, st soodustada innovatsiooni ning vähendada ettevõtjate kulusid ja halduskoormust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli aasta direktiiv 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta (ELT L 195, , lk 16). Nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, EÜT L 12, , lk 1. KOM (2000)412 (lõplik), , EÜT C 337, , lk 278; viimase teksti eelnõu vaatas nõukogu läbi 8. märtsil 2004, nõukogu dokument 7119/04. KOM(2008)800 (lõplik), 26. november Komisjoni talituste töödokument Ühtse turu läbivaatamine: üks aasta hiljem, SEK (2008)3064, 16. detsember ET 4 ET

6 Praeguses etapis näib, et liikmesriigid on valmis sõlmima kombineeritud kokkuleppe, millega luuakse ühtne patendivaidluste lahendamise süsteem 9. Lisaks on saavutatud täiendavat edu ühenduse patenti käsitlevates võtmeküsimustes. Nõukogu töörühma seniste arutelude tulemusel on kavandatava ühtse patendivaidluste lahendamise süsteemi põhiomadused kokkuvõtlikult järgmised. Süsteem koosneks esimese astme kohtust, kuhu kuuluvad kohalikud ja piirkondlikud talitused ning üks kesktalitus, teise astme kohtust ja kohtu kantseleist. Kõik talitused moodustaksid ühenduse ühtse kohtusüsteemi lahutamatu osa, kus teostatakse ühesuguseid menetlusi. Ühtse patendivaidluste lahendamise süsteemi raames kehtestatud kohtustruktuuri kohtunikel peaks olema kõrge spetsialiseerituse tase patendivaidluste lahendamise valdkonnas ja tehnilised eksperditeadmised. Kehtestataks ühtse kohtusüsteemi kohtunike koolitusraamistik, et parandada ja täiendada patendivaidluste lahendamise valdkonnas olemasolevaid teadmisi ning tagada selliste eriteadmiste ja kogemuste lai geograafiline levik. Õigusalase ja tehnilise kvalifikatsiooniga patendikohtunike reserv tugevdaks ühtse patendivaidluste lahendamise süsteemi raames kehtestatud kohtustruktuuri kohalikke ja piirkondlikke talitusi. Ühtse patendivaidluste lahendamise süsteemi raames kehtestatud kohtustruktuur oleks pädev Euroopa ja tulevaste ühenduse patentide, rikkumistega seotud hagide, patendi tühistamiste hagide ja vastuhagide, rikkumiste puudumise kinnitamise ning avaldatud patenditaotlustega tagatud kaitsega seotud kahjunõuete küsimustes. Lisaks hõlmaks see ühenduse patendi sundlitsentsidega seotud küsimusi. Riiklike patendiametite antud patendid jääksid tulevase patendivaidluste lahendamise süsteemi reguleerimisalast välja. Ainult ühtse patendivaidluste lahendamise süsteemi raames kehtestatud kohtustruktuur oleks pädev lahendama patendi rikkumiste ja tühistamistega seotud vaidlusi. Enne kõnealuse kohtustruktuuri käivitumist on taotlejatel ja patendi omanikel õigus menetluses olevate taotluste ja välja antud Euroopa patentide puhul siiski keelduda süsteemi rakendamisest. Ühtse patendivaidluste lahendamise süsteemi raames kehtestatud kohtustruktuuris tehtud otsused kehtiksid põhimõtteliselt kogu territooriumil või territooriumidel, kus asjaomane patent kehtib. Ühtse patendivaidluste lahendamise süsteemi raames kehtestatud kohtustruktuuril on peamiselt järgmised volitused: 9 Nõukogu dokument 5072/09 (Draft Agreement on the European and Community Patents Court and Draft Statute). ET 5 ET

7 kuulutada Euroopa või ühenduse patent kehtetuks; kohustada patendi rikkujat lõpetama rikkumine; nõuda patenti rikkuvate toodete või kõnealuste toodete valmistamiseks kasutatud tooraine hävitamist; nõuda, et patendi rikkuja maksaks kahjustatud isikule hüvitist ja annaks kahjustatud isikule teavet rikkumisega seotud kolmandate isikute kohta; võtta ajutisi meetmeid ja kaitsemeetmeid, sealhulgas teha esialgseid ettekirjutusi, nõuda omandi läbiotsimist ning vara külmutamist ja arestimist. Esimese astme kohtu otsuse võib edasi kaevata apellatsioonikohtusse. Euroopa Ühenduste Kohus teeb eelotsused patendivaidluste lahendamise süsteemi raames kehtestatud kohtustruktuuri kaudu tõstatatud küsimustes, mis käsitlevad EÜ õiguse tõlgendamist ning ühenduse institutsioonide õigusaktide kehtivust ja tõlgendamist. Õiguskindluse huvides näib asjakohane taotleda Euroopa Kohtu EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 6 kohast arvamust selle kohta, kuivõrd kavandatud kokkuleppe on kooskõlas EÜ asutamislepinguga, niivõrd kui ühtne patendivaidluste lahendamise süsteem oleks pädev ka tulevaste ühenduse patentide osas. 3. ÜHENDUSE OSALEMINE LÄBIRÄÄKIMISTEL Ühenduse osalemine kokkuleppe eelnõu käsitlevatel läbirääkimistel on vajalik, kuna kõnealune valdkond kuulub ühenduse pädevusse. Läbirääkimiste käigus tuleb arvesse võtta ka üldisi suhteid asjaomaste kolmandate riikidega. Osalemine läbirääkimistel on ühenduse huvides ka patendipoliitika kujundamise eesmärgil. Praegune olukord (st Euroopa patendikonventsiooni osalisriikides kehtivate eri kohtustruktuuride kohtualluvus) ei ole kooskõlas tõeliselt ühtse turu nõuetega. Kehtiv süsteem on kulukas ning võib anda eri liikmesriikides erinevaid või isegi vastuolulisi tulemusi. Oluline on luua Euroopa ja ühenduse patente käsitlevate otsuste eest vastutav ühtne kohtusüsteem, mis tagaks õiguskindluse ning soodustaks patendiõiguse ühtset kohaldamist ja tõlgendamist ELi tasandil ning Euroopa patendikonventsiooni raames. See võimaldab patendi omanikel lahendada patentidega seotud vaidlusküsimused prognoositavamal, kiiremal ja odavamal viisil ning peaks seeläbi soodustama majanduskasvu, konkurentsivõimet ja tööhõivet. See peaks muutma patendisüsteemi taskukohasemaks eelkõige VKEde jaoks. B. SOOVITUS Võttes arvesse eespool esitatut, soovitab komisjon järgmist: nõukogu lubab komisjonil pidada läbirääkimisi ühtset patendivaidluste lahendamise süsteemi käsitleva kokkuleppe sõlmimiseks; ET 6 ET

8 nõukogu võtab vastu otsuse, mille kohaselt komisjon peab Euroopa Ühenduse nimel kõnealuseid läbirääkimisi ja konsulteerib läbirääkimiste käigus liikmesriikide esindajatest koosneva erikomiteega, mis on loodud komisjoni aitamiseks vastavalt lisatud läbirääkimissuunistele; pidades läbirääkimisi kõnealuse kokkuleppe sõlmimiseks liikmesriikide pädevusse kuuluvates küsimustes, peaksid liikmesriigid omavahel ja komisjoniga (eespool nimetatud erikomitee raames) kooskõlastama oma mis tahes seisukohti kolmandate riikide suhtes; nõukogu võtab vastu lisas esitatud läbirääkimissuunised. ET 7 ET

9 LISA LÄBIRÄÄKIMISSUUNISED Kokkulepe sõlmitakse Euroopa Ühenduse, selle liikmesriikide ja muude Euroopa patendikonventsiooni osalisriikide vahel. Komisjon tagab, et ühtse patendivaidluste lahendamise süsteemi raames kehtestatud kohtustruktuur on pädev nii Euroopa kui ka ühenduse patentide küsimustes. Komisjon tagab, et kokkuleppe eelnõu sätted ja kokkuleppe eelnõu osaks olev mis tahes õigusakt on kooskõlas ühenduse õigustikuga. Kõnealuse nõude osas võib teha selgeid erandeid, mida on vaja patendiküsimustele spetsialiseerunud kohtu loomiseks. Komisjon tagab, et Euroopa Ühenduste Kohus teeb eelotsused patendivaidluste lahendamise süsteemi raames kehtestatud kohtustruktuuri kaudu tõstatatud küsimustes, mis käsitlevad EÜ õiguse tõlgendamist ning ühenduse institutsioonide õigusaktide kehtivust ja tõlgendamist. Komisjon tagab, et kokkuleppe eelnõu sätted on kooskõlas ühenduse patendi loomise eesmärgiga. ET 8 ET