VÄLJAVÕTE Ärisaladus välja jäetud (tähistatud...*) Tallinn nr 8.3-1/14-003

Transcription

1 VÄLJAVÕTE Ärisaladus välja jäetud (tähistatud...*) OTSUS Tallinn nr 8.3-1/ Telefonivõrgus kõne algatamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata jätmine ning otsuse nr / kehtetuks tunnistamine. 1. OTSUSE KOKKUVÕTE 1. Konkurentsiamet on käesolevas otsuses piiritlenud kooskõlas elektroonilise side seaduse 1 (edaspidi ESS) 5. peatükiga era- ja äriklientidele kindlaks määratud asukohas telefonivõrgus kõne algatamise turu (edaspidi telefonivõrgus kõne algatamise turg). 2. Turu piiritlemise tulemusel on Konkurentsiamet jõudnud järeldusele, et telefonivõrgus kõne algatamise turg hõlmab kõne edastamist telefonivõrgu lõpp-punktist sidumispunkti teise sideettevõtja tarbeks (väline varustamine) ning kõne edastamist telefonivõrgu lõpppunktist sidumispunkti vertikaalselt integreeritud ettevõtja hulgimüügiüksuse poolt jaemüügiüksusele (sisene varustamine). Mõlemal juhul kuuluvad turu koosseisu ka internetipõhine kõne ehk VoIP (Voice over Internet Protocol) ning muud tooted ja teenused, mis on vajalikud sellise kõneliikluse toimimiseks. 3. Samuti on telefonivõrgus kõne algatamise turul osutatavatele teenustele muutunud konkureerivaks teenuseks mobiiltelefonisidel põhinev kõneteenus. 4. Piiritletud sideturu geograafiline käibimisala on Eesti Vabariigi territoorium tervikuna. 5. Läbiviidud turuanalüüsi raames hindas Konkurentsiamet piiritletud hulgiturul konkurentsiolukorda mitme kriteeriumi alusel ning leidis, et telefonivõrgus kõne algatamise turg liigub efektiivse konkurentsi poole, mistõttu ei ole sellel turul valdkonnaspetsiifilise regulatsiooniga jätkamine põhjendatud. 6. Võttes arvesse eeltoodut, jätab Konkurentsiamet telefonivõrgus kõne algatamise turul 1 RT I, , 3

2 märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata. 1. OTSUSE KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Üldine õiguslik raamistik Kolme kriteeriumi testi rakendamise alused Siseriiklik konsulteerimine ja koostöö Rahvusvaheline konsulteerimine TURU PIIRITLEMINE JA KONKURENTSIOLUKORD TURUL Turu piiritlemise põhimõtted ja meetodid Toote- ja teenuseturu piiritlemise põhimõtted Turgude seotus Turu geograafilise käibimisala piiritlemise põhimõtted Telefonivõrgus kõne algatamise turg Telefonivõrgus kõne algatamise teenuse kirjeldus Turgude seotus Teenuse asendatavuse analüüs Nõudlusepoolse ja pakkumispoolse asendatavuse hindamise alused Telefonikõne asendamine internetipõhise kõnega Nõudluspoolne asendatavus Vabavaralised tarkvara lahendused Teenusepakkujate poolt osutatavad VoIP kõneteenused Pakkumisepoolne asendatavus Nõudluse- ja pakkumispoolse asendatavuse kokkuvõte Järeldus: telefonivõrgus kõne algatamise turg Sisenemistõkked Regulatiivsed sisenemistõkked Struktuursed sisenemistõkked Kontroll raskesti dubleeritava infrastruktuuri üle ja pöördumatud kulud Mastaabi- ja profiilisääst Seisukoht Turutõkete leevendumine ja konkurents

3 Kõne algatamine mobiiltelefonivõrgus Era- ja äriklientidele osutatavate kõneteenuste jaetasude võrdlus Turuosade mahud ja nende jagunemine Järeldus Mobiilsidevõrgu ja fikseeritud sidevõrgu juurdepääsuteenuste võrdlus Turuosad ja teenuste osutamise mahud Era- ja äriklientidele osutatavate juurdepääsuteenuste hindade võrdlus Kliendiliinide maht ja kõneteenuste käibed Järeldus Kokkuvõte Konkurentsiõiguse kohaldamise piisavus MÄRKIMISVÄÄRSE TURUJÕUGA ETTEVÕTJAKS MÄÄRAMATA JÄTMINE KOHUSTUSTE KEHTIVUSE LÕPPEMINE RESOLUTSIOON

4 2. SISSEJUHATUS 2.1. Üldine õiguslik raamistik aasta 1. jaanuaril jõustus elektroonilise side turge reguleeriv elektroonilise side seadus, millega Eesti võttis üle Euroopa Liidu (edaspidi EL) elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku 2. EL-i uue reguleeriva raamistiku eesmärgiks on ühtsustada elektroonilise side valdkonna regulatsiooni EL-i liikmesriikides. 8. Raamistiku kohaselt peavad EL-i liikmesriigi reguleerivad asutused viima regulaarselt piiritletud sideteenuste turgudel läbi konkurentsiolukorra analüüsi kooskõlas EL-i konkurentsiõiguse põhimõtetega ja juhindudes Euroopa Komisjoni soovitustest ja suunistest 3 ning Euroopa Kohtu otsustest (ESS 43 ja 44). 9. Aastatel viis Sideamet kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 7. märtsi a direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 15 lõikega 3 elektroonilise side turgudel läbi turuanalüüsid (esimene turuanalüüside läbiviimise etapp). 10. Sideteenuste turgude loetelus lähtus Sideamet Euroopa Komisjoni soovitusest Ex ante põhimõttel reguleeritavate elektroonilise side valdkonna toote- ja teenuseturgude kohta (edaspidi aasta toote- ja teenuseturgude soovitus), mille lisas defineeriti 18 elektroonilise side turgu lõpetas Sideamet oma tegevuse ning tema ülesanded jagati Konkurentsiameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti vahel. Alates viib elektroonilise side turgude turuanalüüse läbi Konkurentsiamet, kes alustas teist turuanalüüside läbiviimise etappi aasta septembris. Sideteenuste turgude loetelus lähtus Konkurentsiamet Euroopa Komisjoni aasta soovituses Ex ante põhimõttel reguleeritavate elektroonilise side valdkonna toote- ja teenuseturgude kohta 4 (edaspidi aasta toote- ja teenuseturgude soovitus) lisas 1 toodud elektroonilise side turgude loetelust (7 turgu). 2 Ühine reguleeriv raamistik koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi a direktiivist 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) ning neljast eridirektiivist: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi aasta direktiiv 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi aasta direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsudirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, 12. juuli 2002, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) ( eridirektiivid ). 3 Commission guidelines on market analysis and the assessment of significant market power under the Community regulatory framework for electronic communications networks and services (2002/C 165/03) (Text with EEA relevance). 4 Commission Recommendation of 17 December 2007 on relevant product and service markets within the electronic communications sector susceptible to ex ante regulation in accordance with Directive 2002/21/EC of the European Parliament and of the Council on a common regulatory framework for electronic communications networks and services. OJ L 344, P

5 12. Konkurentsiameti otsusega nr / tunnistati Elion Ettevõtted AS (edaspidi Elion) telefonivõrgus kõne algatamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks ning talle kehtestati valdkonnaspetsiifilised ESS-st tulenevad märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustused aastal alustas Konkurentsiamet kolmanda turuanalüüside läbiviimise etapiga. 13. Käesoleva otsusega piiritletakse aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktis 2 nimetatud telefonivõrgus kõne algatamise turg. Läbiviidud analüüsi käigus on Konkurentsiamet leidnud, et telefonivõrgus kõne algatamise turul toimib konkurents ning et sellel turul ei ole enam valdkonnaspetsiifilise regulatsiooniga jätkamine põhjendatud. 14. Võttes arvesse eeltoodut, viis Konkurentsiamet telefonivõrgus kõne algatamise turul läbi kolme kriteeriumi testi (kolme kriteeriumi testi kohta vt selgitusi alljärgnevas otsuse punktis 2.2.) Kolme kriteeriumi testi rakendamise alused aasta toote- ja teenuseturgude soovituse punkt 17 kohaselt võib liikmesriigi regulaator soovituse lisas loetletud turgudel jätta analüüsi läbi viimata, kui asjaomane turg ei vasta alltoodud kolmele kriteeriumile: 1. kõrgete ja alaliste sisenemistõkete olemasolu, mis võivad olla oma olemuselt nii struktuursed, õiguslikud või regulatiivsed; 2. turustruktuur, mis ei võimalda tõhusa konkurentsi saavutamist teatava aja jooksul. Selle kriteeriumi rakendamine hõlmab konkurentsiolukorra uurimist turutõketega turul; 3. konkurentsiõiguse kohaldamine ei ole asjakohasel turul piisav konkurentsi tekitamiseks. 16. Valdkonnaspetsiifiliseks reguleerimiseks peavad olema täidetud kõik kriteeriumid kumulatiivselt, st mis tahes kriteeriumile mittevastavus tähendab, et turgu ei tule enam reguleerida. 17. Juhul, kui üks kriteeriumitest ei ole täidetud, ei ole telefonivõrgus kõne algatamise turul regulatsiooniga jätkamine põhjendatud ning Konkurentsiamet koostab otsuse kavandi märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kohta (ESS 44 lg 7). Koos märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata jätmise otsusega tunnistatakse ühtlasi kehtetuks ka Konkurentsiameti otsus nr / ESS 49 lg 6 kohaselt teavitab Konkurentsiamet ESS 49 lg 1 sätestatud otsuse kehtetuks tunnistamisest ettevõtjat posti teel või elektrooniliselt ning avaldab otsuse kehtetuks tunnistamise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded Siseriiklik konsulteerimine ja koostöö 19. Kui Konkurentsiamet turuanalüüsi käigus tuvastab, et telefonivõrgus kõne algatamise turul konkurents ei toimi ning nimetatud turul tegutsevad sideettevõtjad omavad eraldi või ühiselt koos teiste ettevõtjatega märkimisväärset turujõudu, määratakse sideturul kindlaks üks või mitu märkimisväärse turujõuga ettevõtjat ning kooskõlas ESS-is sätestatud alustega kehtestatakse neile asjakohased valdkonnaspetsiifilised kohustused. Sellisel juhul koostab Konkurentsiamet otsuse kavandi märkimisväärse turujõuga 4

6 ettevõtjaks tunnistamise kohta (ESS 46 lõige 1). 20. ESS 47 lg 1 kohaselt teeb Konkurentsiamet märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata jätmise- või märkimisväärseks turujõuga tunnistamise otsuse kavandi (jättes välja ärisaladust sisaldava informatsiooni) kättesaadavaks avalikkusele, kellel on õigus ühe kuu jooksul esitada selle kohta arvamusi. Otsuse kavand saadetakse ka sideettevõtjale, keda Konkurentsiamet kavatseb tunnistada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. 21. Vastavalt ESS 47 lõikele 3 koostab Konkurentsiamet märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse eelnõu, arvestades riigisisese konsulteerimise käigus esitatud arvamuste ja vastulausetega. 22. Konkurentsiameti põhimääruse 5 21 kohaselt viib menetlust läbi Konkurentsiameti sideteenistus (edaspidi sideteenistus). Sideteenistus edastab otsuse kavandi seisukoha saamiseks ka Konkurentsiameti konkurentsiteenistusele (edaspidi konkurentsiteenistus). 23. Konkurentsiamet viis telefonivõrgus kõne algatamise turu otsuse kavandi riigisisene konsulteerimise läbi 18. märtsist 2014 kuni 21. aprillini Tähtajaks Konkurentsimetisse seisukohti või märkusi ei laekunud. Seisukoha aga esitas konkurentsiteenistus, kes tõi välja, et ei oma otsuse kavandi suhtes vastuväiteid Rahvusvaheline konsulteerimine 24. Kooskõlas ESS 48 ning raamdirektiivi artikliga 7 peab Konkurentsiamet informeerima Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideametit ja Euroopa Liidu liikmesriikide sideturu regulaatoreid ESS 47 lõike 3 alusel koostatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise- või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse eelnõust. 25. Euroopa Komisjon hindab asjakohase sideturu piiritlemist kooskõlas aasta toote- ja teenuseturgude soovituses- ning turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suunistes sätestatuga. Samuti hindab Euroopa Komisjon, kas ettevõtja märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise- või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmine on kooskõlas Euroopa ühtse turu arengu ning Euroopa Liidu õigusega esitas Konkurentsiamet otsuse eelnõu Euroopa Komisjonile. Euroopa Komisjon tõi oma teatises 6 välja (kokkuvõtvalt), et on Konkurentsiameti otsuse eelnõu läbi vaadanud ning ei oma selle kohta märkusi või vastuväiteid. 3. TURU PIIRITLEMINE JA KONKURENTSIOLUKORD TURUL 27. Käesolevas otsuse peatükis piiritletakse telefonivõrgus kõne algatamise turg ning kolme kriteeriumi testi aluseks võttes hinnatakse konkurentsiolukorda turul. Kui selgub, et telefonivõrgus kõne algatamise turul toimib konkurents, ei ole sellel turul 5 RT I, , 7 6 Juhtum EE/2014/1592: Eestis üldkasutatavas telefonivõrgus kindlaksmääratud asukohas kõnede algatamine. SG Greffe(2014) D/7058 5

7 valdkonnaspetsiifilise regulatsiooniga jätkamine enam põhjendatud ning Konkurentsiamet jätab sellel turul märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata (vt ka otsuse punkti 2.2.) 3.1. Turu piiritlemise põhimõtted ja meetodid 28. Et kindlaks teha, kas konkreetsel sideteenuse turul toimib konkurents ning kas ettevõtja omab eraldi- või koos teiste ettevõtjatega ühiselt märkimisväärset turujõudu, piiritleb Konkurentsiamet esmalt kooskõlas ESS 43 sideteenuse turud ja nende geograafilise käibimisala. 29. Vastavalt ESS 43 lõikele 1 peab Konkurentsiamet piiritlema sideteenuste turud kooskõlas Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtetega ning juhindudes aasta toote- ja teenuseturgude soovitusest, turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suunistest ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu otsustest. 30. Piiritlemisele kuuluvad sideteenuste turud on sätestatud aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisas Kooskõlas ESS 43 lõikega 1, raamdirektiivi artikli 15 lõikega 3, toote- ja teenuseturgude soovituse preambuli punktiga 19 ning turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktidega 9 ja 36, on Konkurentsiametil õigus piiritleda sideteenuse turg erinevalt toote- ja teenuseturgude soovituses määratletud turgudest juhul, kui see on põhjendatud siseriikliku konkurentsiolukorraga. Üldjuhul peab Konkurentsiamet aga juhinduma aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisas 1 esitatud turgude määratlusest. 32. Kooskõlas suuniste punktiga 34 piiritletakse otsuses toote- ja teenuseturg ning selle geograafiline käibimisala. Hinnang selle kohta, missugused tooted kuuluvad ühe ja sama turu koosseisu, antakse lähtudes turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suunistes sätestatud kriteeriumitest Toote- ja teenuseturu piiritlemise põhimõtted 33. Euroopa Liidu konkurentsiõiguses väljakujunenud põhimõtete kohaselt piiritletakse kaubaturg konkreetse analüüsitava toote või teenuse nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse kindlakstegemise kaudu (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktid 38 ja 39). 34. Asendatavuse hindamise meetodi peamine printsiip on eeldus, et tooted ja teenused, mis võivad üksteist asendada, kuuluvad ühe ja sama turu koosseisu. Vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktis 44 viidatud Euroopa Kohtu konkurentsiõiguse-alasele kohtupraktikale 7 hõlmab asjakohane turg kõiki tooteid või 7 Euroopa Kohtu 14. novembri a otsus kohtuasjas C-333/94 P: Tetra Pak vs. Komisjon; EKL 1996, lk I-0595, lõik 13; Euroopa Kohtu 11. detsembri a otsus kohtuasjas 31/80: L Oréal; EKL 1980, lk 03775, lõik 25; Euroopa Kohtu 9. novembri a otsus kohtuasjas 322/81: Michelin vs. Komisjon; EKL 1983, lk 03461, lõik 37; Euroopa Kohtu 3. juuli a otsus kohtuasjas C-62/86: AKZO Chemie 6

8 teenuseid, mis on üksteisega piisaval määral vahetatavad või asendatavad ning sarnanevad üksteisega mitte ainult kasutajatele oluliste objektiivsete omaduste ja nende hindade või kavatsetud kasutamise poolest, vaid ka asjakohase turu nõudluse ja pakkumise konkurentsitingimuste ja/või struktuuri põhjal. Seejuures ei ole tooted, mis on vaid vähesel määral vahetatavad või asendatavad, sama turu osaks. 35. Nõudlusepoolse asendatavusena on turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktide 44 ja 51 kohaselt käsitatav olukord, kus kaks või enam toodet on kasutaja seisukohalt omaduste, hinna ja kasutusvõimaluste alusel omavahel piisaval määral vahetatavad või asendatavad. Omavahel asendatavad tooted või teenused loetakse vastavalt suuniste punktile 44 sama turu koosseisu kuuluvaks. Seega, võttes arvesse suuniste alajaotuses sätestatut, hinnatakse nõudlusepoolse asendatavuse puhul seda, mil määral on kasutajad valmis asendama turul olulise konkreetse toote või teenuse, teise toote või teenusega. 36. Pakkumispoolse asendatavuse hindamisel lähtutakse sellest, mil määral teised teenuseosutajad on võimelised suhteliselt lühikeses perspektiivis ilma märkimisväärsete kuludeta oma tootmise ümber korraldama nii, et oleks võimalik pakkuda turul olulist toodet või teenust (mis väljendab kas teenuse pakkumise kasvus või uute pakkujate turuletulekus). 37. Üks võimalik viis nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse hindamiseks on hüpoteetilise monopolisti testi (edaspidi SSNIP-test) rakendamine (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt 40). Kui hüpoteetiline monopolist tõstab väikesel, kuid märgataval määral (5-10%) teenuse hinda (eeldusel, et selline hinnatõus ei ole lühiajaline) ning läbimüük hinnatõusu tulemusena kasumit mõjutaval määral ei vähene, kuulub teenus teisele turule. Kui aga hinnatõusule järgneb klientide arvu vähenemine (kliendid hakkavad kasutama teisi analoogseid teenuseid) ja see muudab hinnatõusu kahjumlikuks, tuleks sellised teenused kaasata asendusteenustena asjakohase turu koosseisu. 38. SSNIP-testi rakendatavust nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse kindlakstegemisel turul tuleb hinnata konkreetsest turuolukorrast lähtudes ning võtta arvesse neid võimalikke asendusteenuseid, mis võivad pakkuda analüüsitavate teenustega samaväärseid teenuseid. SSNIP-test on põhimõtteliselt rakendatav vaid nende toodete ja teenuste puhul, mille hinnad kujunevad vabalt ega allu regulatsioonile. 39. SSNIP-test võimaldab välja arvutada müügimahtude alanemise piiri, millest alates on hüpoteetilisele monopolistile püsiv 5-10% hinnatõus kahjumlik. Nt 10% hinnatõusu puhul muutub kahjumlikuks 9,1% turuosa vähenemine (eeldusel, et muutuvkulusid ei ole; vs. Komisjon; EKL 1991, lk I-03359; Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 12. juuni a otsus kohtuasjas T-504/93: Tiercé Ladbroke vs. Komisjon; EKL 1997, lk II-00923, lõik 81; Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 30. märtsi a otsus kohtuasjas T-65/96: Kish Glass vs. Komisjon; EKL 2000, lk II-01885, lõik 62; Euroopa Kohtu 25. oktoobri a otsus kohtuasjas C- 475/99: Ambulanz Glöckner vs. Landkreis Südwestpfalz; EKL 2001, lk I-08089, lõik 33; Euroopa Kohtu 21. veebruari a otsus kohtuasjas 6-72: Europemballage ja Continental Can vs. Komisjon; EKL 1973, lk 00215, lõik 32; Euroopa Kohtu 13. veebruari a otsus kohtuasjas 85/76: Hoffmann-La Roche vs. Komisjon; EKL 1979, lk 00461, lõik 23. 7

9 kui aga muutuvkulud on olemas, siis muutub hinnatõus kahjumlikuks suurema turuosa kaotamise korral) 8. Seega võib SSNIP-testi alusel hinnata, kas turu koosseisu kuuluvad hinnatasemelt oluliselt kallimad potentsiaalsed asendustooted. Samuti, arvestades välja turuosa kaotuse hinnatõusu korral, saab hinnata, kas potentsiaalsete asendustoodete müügimaht võimaldab sellist turuosa kaotust kompenseerida. 40. SSNIP-testi rakendamise otsustab vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktidele 40 ja 43 liikmesriigi regulaator kaalutlusõiguse alusel. SSNIP-test ei ole ainus ega primaarne toote- ja teenuseturgude piiritlemise metoodika, vaid on üks võimalik viis turu piiritlemiseks. SSNIP-test on asendatavuse hindamise metoodika edasiarendus, mida kasutatakse vaid juhtudel, kus asjakohasel turul võib teoreetiliselt olla mitu toodet või teenust, mis üksteist asendavad. Kui Konkurentsiamet jõuab asendatavuse hindamise metoodikat kasutades järeldusele, et konkreetsel turul asjakohaste teenustele ja toodetele asendustooteid ega -teenuseid ei eksisteeri, siis SSNIP-testi läbi ei viida. 41. Teine põhimõte, millest Konkurentsiamet lähtub turu piiritlemisel, on tehnoloogilise neutraalsuse printsiip (ESS 40 lõige 3). Sellest lähtuvalt on turu piiritlemisel hinnatud vaid näitajaid, mis on seotud ennekõike toote funktsionaalsuse, omaduste ja hinnaga - spetsiifiline tehnoloogiline lahendus ei oma siinjuures olulist tähtsust. Tehnoloogilise lahenduse eristamine on asjakohane vaid juhtudel, kui see on otseselt seotud toote või teenuse funktsionaalsuse, omaduste või hinnaga. Tehnoloogilise neutraalsuse printsiibi rakendamine tähendab, et ühtegi konkreetset tehnoloogiat ei eelistata Turgude seotus 42. Elektroonilise side turud võivad olla omavahel seotud nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste alajaotus , punktid 84 ja 85). 43. Vertikaalselt seotud turud jagunevad ülespoole seotud turgudeks (turud, kus toodetakse asjakohasel turul olulise toote või teenuse arendamiseks vajalikku sisendit) ja allapoole seotud turgudeks (turud, mille jaoks asjakohasel turul toodetud toode või teenus on sisendiks). Ettevõtjaid, kes osutavad üheaegselt teenuseid nii hulgiturul kui ka vastava turuga vertikaalselt allapoole seotud jaeturgudel, nimetatakse vertikaalselt integreeritud ettevõtjateks. 44. Horisontaalselt seotud turud jagunevad muuhulgas: 1) põhiklientuuri kaudu seotud turud - tooted ja teenused on suunatud samale sihtgrupile kui asjakohase turu tooted; 2) puuduliku asendaja kaudu seotud turud tooted või teenused ei ole asjakohase turu toodete või teenuste otsesteks asendajateks, kuid pakuvad asjakohasele turu toodetele või teenustele siiski konkurentsi; 8 p1*q1-p2*q2>=0 ehk p1*q1-p1(1+t)*q1(1+l)>=0 ehk l>=-t/(1+t ), kus p1 on hind enne ja p2 on hind pärast hinnatõusu; q1 on müügikogus enne ja q2 on müügikogus pärast hinnatõusu, t on hinnatõus protsentides ja l on müügikoguse muutus. 8

10 3) üksteist täiendavad turu seotud turu tooted või teenused täiendavad asjakohasel turul pakutavaid tooteid või teenuseid. 45. Turgude seotuse väljaselgitamine võib olla oluline nii turu piiritlemisel kui ka turuanalüüsi läbiviimisel. Kui ettevõtjal on konkreetsel turul märkimisväärne turujõud, võib ta märkimisväärset turujõudu omada ka sellega lähedalt seotud turul. Seda juhul, kui kahe turu vahel on seosed sellised, et turujõud ühel turul võib üle kanduda teisele turule, suurendades selle kaudu ettevõtja turujõudu (raamdirektiivi artikli 14 lõige 3; vt ka turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste alajaotus Leverage of market power). Samuti aitab turgude seotuse analüüs kaasa toodete ja teenuste asendatavuse hindamisele Turu geograafilise käibimisala piiritlemise põhimõtted 46. Pärast konkreetse toote- või teenuse turu piiritlemist, piiritletakse järgnevalt selle geograafiline ulatus. Peale teenuse- või toote turu geograafilise mõõtme defineerimist saab Konkurentsiamet hinnata sellel turul valitsevaid konkurentsitingimusi. 47. Vastavalt ESS 43 lõikele 2 võib Konkurentsiamet sideteenuse geograafilise käibimisalana piiritleda kogu Eesti Vabariigi territooriumi või osa sellest. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 moodustab teatud piirkond ühtse geograafilise käibimisala, kui selles piirkonnas on sarnased või piisavalt ühetoalised konkurentsitingimused ning seda piirkonda saab eristada teistest piirkondadest, kus vastavad konkurentsitingimused on märkimisväärsel määral erinevad. Sama põhimõte on välja toodud turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktis 56 ning selles viidatud Euroopa Kohtu praktikas 9 : ühtse geograafilise käibimisala kriteeriumiks on sarnased või piisavalt ühetaolised konkurentsitingimused, mis erinevad märkimisväärselt teiste piirkondade konkurentsitingimustest. 48. Turu geograafilise käibimisala piiritlemiseks ei ole nõutav, et konkurentsitingimused toote pakkujate või teenuseosutajate vahel oleksid täiesti ühetoalised piisab, kui tingimused on sarnased. Seega ei kuulu ühise turu käibimisalasse need piirkonnad, kus konkurentsitingimused on erinevad Elektroonilise side valdkonnas piiritletakse turu geograafiline käibimisala peamiselt kahe kriteeriumi alusel: lähtudes sidevõrgu katvusalast ja õiguslike või muude regulatiivsete instrumentide nõuetest (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt 59) Euroopa Kohtu 14. veebruari a otsus kohtuasjas 27/76: United Brands; EKL 1978, lk 00207, lõik 44; 322/81: Michelin vs. Komisjon, op. cit., lõik 26; Euroopa Kohtu 5. oktoobri a otsus kohtuasjas 247/86: Alsatel vs. Novasam; EKL 1988, lk 05987, lõik 15; T-504/93: Tiercé Ladbroke vs.komisjon, op. cit. lõik 102. Deutsche Bahn v Commission [1997] ECR II-1689, paragraph 92. Case T-139/98 AAMS v Commission, [2001] ECR0000-II, paragraph 39, viidatud turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktis 56). 9

11 3.2. Telefonivõrgus kõne algatamise turg Telefonivõrgus kõne algatamise teenuse kirjeldus 50. Toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktis 2 määratletakse turuna, mille riiklik sideregulaator peab piiritlema eesmärgiga kindlaks teha, kas piiritletud sideteenuse turul toimib efektiivne konkurents, konkreetses telefonivõrgus kõne algatamise turg. 51. Kõne edastamist telefonivõrgus iseloomustab alljärgnev joonis 1. Transiit Riiklik jaam Sidumine ja juurdepääs Kõne DLU/ RSS Kohalik jaam Kohalik jaam DLU/ RSS Algatamine Lõpetamine Joonis 1. Kõne edastamine telefonivõrgus 52. Kõne algatamise puhul on tegemist sidumisteenusega. Telefonivõrgus häälkõne algatamise puhul on tegemist kõne edastamisega sidevõrgu lõpp-punktist sidumispunkti (ESS 2 punkt 18) (vt ka joonist 1). 53. Telefonivõrgus kõne algatamise teenuse puhul ei oma tähendust kõneteenuse osutamiseks kasutatava fikseeritud elektroonilise sidevõrgu tehnilise lahenduse eristamine (vaskpaaril või valguskaablil põhinev fikseeritud sidevõrk, kaabellevivõrk jne), sest sõltumata sidevõrgu tehnilisest lahendusest., tagatakse ettevõtjate vahel sõlmitud sidumislepingu või juurdepääsulepingu alusel kõne edastamine sidevõrgu lõpp-punktist sidumispunkti. ESS 2 punkt 18 järgi defineeritakse kõne algatamisena kõne edastamist sidevõrgu lõpppunktist sidumispunki ning ESS 134 lõige 4 järgi juhindutakse ESS kohaldamisel ja täitmisel tehnoloogilise neutraalsuse printsiibist. On oluline, et sidumis- või juurdepääsulepingu alusel tagatakse kõneteenuse osutamine erinevate elektrooniliste sidevõrkude vahel. 54. Telefonivõrgus kõne algatamise turg hõlmab operaatori telefonivõrgust väljuvat kõneliiklust, st arvestamata võrgusisest kõneliiklust ehk oma telefonivõrgus algatatud ja lõpetatud kõnesid ning kõiki sidumistooteid ja teenuseid, mis on vajalikud, et osutada nimetatud teenust teistele telefonivõrgu operaatoritele. Kõne algatamise teenuse osutamiseks vajalikud tugiteenused võivad olla näiteks sidumispunkti avamine ning hooldus, ühise/üldise signaliseerimiskanali loomine ja hooldus ja muud tooted ja teenused, mis võivad olla vajalikud väljuva kõneliikluse toimimiseks. 55. Kuivõrd võrgusisese kõne algatamise puhul ei ole tegemist kõne edastamisega lõpp- 10

12 punktist sidumispunkti, vaid tegemist on kõne edastamisega sidevõrgu lõpp-punktist operaatori enda võrgusõlme ilma sidumispunkti läbimata, ei kujuta telefonioperaatori võrgusisene kõneliiklus endast kõne algatamist ESS mõttes. 56. Telefonivõrgus kõne algatamise turu puhul on tegemist sidumisteenuse hulgituruga, kus pakutakse kõne algatamise teenuseid nii ettevõttesiseselt (self-supply ehk nn sisemine varustamine) kui ka teistele võrguteenust tarbivatele sideettevõtjatele (nn väline varustamine) teenuse osutamiseks. 57. Vertikaalselt integreeritud sideettevõtja osutab kõne algatamise teenust ettevõttesiseselt, st võrguressurssi haldav hulgimüügiüksus toodab kõne algatamise teenust jaemüügiüksusele, kes seda kasutab sisendina telefoniteenuste osutamisel lõppkasutajatele. Kõne algatamise teenust pakutakse ka teistele sideettevõtjatele, kes selle vahendusel saavad osutada telefoniteenuseid hulgimüügituruga lähedalt seotud jaeturgudel. 58. Niisiis hõlmab telefonivõrgus kõne algatamise turg nii ettevõttesiseselt osutatavaid- kui ka teistele sideettevõtjatele osutatavaid kõne algatamise teenuseid. 59. Kuna vastavalt ESS 2 punktile 17 on kõne kitsasribaline reaalajas toimiv kommuteeritav ühendus kahe lõpp-punkti vahel hääle, telefaksi või andmete edastamiseks, kuulub kõne edastamise koosseisu ka sissehelistamise- ja telefaksiteenus. Ettevõtjate vahel sõlmitud sidumis- ja juurdepääsulepingutes ei ole nimetatud teenuste osutamiseks sätestatud eraldi tingimusi neid teenuseid ei eristata kõneteenusest. Samuti maksustatakse neid teenuseid sarnaselt häälkõneteenusega, st aluseks võetakse kõneminuti hind ja teenuse osutamiseks kulunud kõneminutite hulk. 60. Telefonivõrgus kõne algatamise hulgiteenus jaguneb: 1) kõne algatamise teenus teistele võrguteenust tarbivatele sideettevõtjatele; 2) vertikaalselt integreeritud sideettevõtja ettevõttesisene kõne algatamise teenus (va võrgusisesed kõned); 3) muud tooted ja teenused, mis on vajalikud väljuva kõneliikluse toimimiseks: muuhulgas marsruutimise ning kanalivaliku teenused (nt operaatorkoodi avamine ja teiste operaatori, võrgu- või teenusenumbrite prefiksite avamine, prefiksite muutmine, jt). 61. Eestis osutavad telefonivõrgus kõne algatamise turul teenuseid Elisa Eesti AS (edaspidi Elisa), Top Connect OÜ (edaspidi Top Connect), GoNetwork OÜ (edaspidi GoNetwork OÜ), Eleks Telefon OÜ (edaspidi Eleks Telefon), Elion, Linxtelecom Estonia OÜ (edaspidi Linxtelecom), AS STV (edaspidi STV), Starman AS (edaspidi Starman), AS Telset (edaspidi Telset), Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (edaspidi RIKS) ning Teqli Telecom OÜ (edaspidi Teqli Telecom) Turgude seotus 62. Telefonivõrgus kõne algatamise turu puhul on tegemist hulgimüügituruga ehk sisendturuga teenuse osutajatele, kes omakorda pakuvad tooteid ja teenuseid lõppkasutajatele ning teistele sideettevõtjatele. Peamiselt toodetakse nimetatud turul sisendeid allapoole seotud telefoniteenuste jaeturgudel tegutsevatele sideettevõtjatele. Seega on nimetatud turu koosseisu kuuluvate teenuste puhul tegemist teenustega, ilma milleta ei ole lõppkasutajale kõneteenuse osutamine erinevate sidevõrkude vahel võimalik. 11

13 63. Toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktis 2 nimetatud telefonivõrgus kõne algatamine on ülespoole seotud sama lisa punktis 1 nimetatud telefonivõrgule juurdepääsu turuga. Üks peamistest sisenditest telefonivõrgus kõne algatamise teenuse osutamiseks hulgimüügitasandil on juurdepääs lõppkasutajale kindlaks määratud asukohas: kui telefonioperaatoril puuduvad lõppkasutajad, ei saa ta ka osutada kõne algatamise teenust. Ettevõtja, kellele kuuluvad kliendiliinid 11 või kes rendib neid teiselt sideettevõtjalt teenuse osutamiseks, omab juurdepääsu lõppkasutajani ja kontrollib kõne edastamist sidevõrgu lõpp-punktist sidumispunkti. 64. Juurdepääsuteenused on vajalikud kõne algatamiseks valitud asukohas või valitud lõppkasutaja juures. Seega on telefonivõrgule juurdepääsu turg sisendiks telefonivõrgus kõne algatamise turule Teenuse asendatavuse analüüs Nõudlusepoolse ja pakkumispoolse asendatavuse hindamise alused. 65. Kuna telefonivõrgus kõne algatamise turul pakutavate kõne algatamise teenuste puhul on tegemist teenustega, ilma milleta ei ole lõppkasutajale kõneteenuse osutamine võimalik, tuleneb nõudlus kõne algatamise teenuste järele nõudlusest telefoniteenuste järele. Kuna nende nõudluste vahel on tugev seos, tuleb analüüsida nõudlusepoolset asendatavust ka telefonivõrgus kõne algatamise turuga lähedalt seotud turgudel. 66. Telefonivõrgus kõne algatamise hulgimüügituruga lähedalt seotud kõneteenuse jaeturgudel ei osta lõppkasutaja kõne algatamist eraldiseisva teenusena, vaid lõppkasutaja ostab talle teenust pakkuvalt sideettevõtjalt kõne ühest lõpp-punktist teise lõpp-punkti. Lõppkasutajale kõneteenuse osutajaks võib olla sideettevõtja, kelle telefonivõrgus lõppkasutaja number on kasutusel, või kes ostab sidevõrgu operaatorilt kõne algatamise teenust ja pakub lõppkasutajatele kõneteenuseid operaatorkoodi- või operaatori eelvaliku vahendusel. 67. Eestis maksab telefonivõrku tehtavate telefonikõnede eest kõne algataja (calling party pays põhimõte), va juhul, kui tegemist on kõnega vastuvõtja kulul. Järelikult kuulub kõne algatamise tasu helistavale lõppkasutajale telefoniteenust osutava operaatori kuludesse ning kajastub seega ka kogu kõne maksumuses. Seega võib hulgitasandi kõne algatamise teenuse kallinemine põhjustada kaudselt ka jaekõnede kallinemist. Kuna kõne algataja (helistav pool) tasub kogu kõne maksumuse sideteenust osutavale ettevõtjale, on tema jaoks telefoniteenuse osutaja valikul üheks kriteeriumiks, millest lähtudes teeb ta oma valiku konkreetse teenuseosutaja kasuks, telefoniteenuse osutaja kehtestatud kõne hind. Järelikult on lõppkasutaja seisukohalt telefoniteenuste jaeturgudel ühe teenuseosutaja telefoniteenused asendatavad teise teenuseosutaja poolt pakutavate teenustega. 11 Vastavalt ESS 2 punktile 14 on kliendiliin sidevõrgu lõpp-punkti ja peajaotaja või muu vastava seadme vaheline füüsiline ühendus. 12

14 Telefonikõne asendamine internetipõhise kõnega Nõudluspoolne asendatavus 68. Helistava poole lõppkasutaja seisukohalt on üks võimalik asendustoode telefonikõnedele ka internetipõhine kõne ehk VoIP (Voice over Internet Protocol). VoIP kuulub oma olemuselt ülekandetehnoloogia gruppi, kus kõneside toimib üle IP 12 võrkude nagu seda on näiteks Internet või mõni muu pakettkommutatsioonil põhinev andmesidevõrk. Teine VoIP-i puhul sagedasti kasutatav termin, mis on ühtlasi ka VoIP sünonüümiks, on IPtelefoniside ehk kõne internetitelefoni, kõne üle lairibavõrgu (VoBB) ja lairibatelefoniside. Side internetitelefonidega (VoIP-telefonidega) tähendab sisuliselt teenuseid häälkõne, faksiteenus ja/või kõnesõnumite vahetus. Neid teenuseid edastatakse Interneti, aga mitte ahelkommutatsiooni kasutava avaliku telefonivõrgu (PSTN 13 ), vahendusel. 69. Kõne algatamine internetitelefoni vahendusel toimib kokkuvõtvalt järgmiselt: analoogkõnesignaal muundatakse digitaalseks, seejärel kõnesignaal kompresseeritakse ja andmed paigutatakse Internetiprotokolli (IP) pakettidesse ning saadetakse läbi Interneti kõnet vastuvõtvale kliendile; vastuvõtja poolel toimub sama protsess vastupidises järjekorras. 70. VoIP-i kasutatakse mitmel erineval moel: kasutatakse nii spetsiifilisi eraõiguslikke programme kui ka vabavaralisi protokolle ja standardeid. Eraõigusliku protokolli all mõistetakse telekommunikatsiooni valdkonnas sideprotokolli, mille omanikuks on organisatsioon või eraisik. Enamlevinud protokollid ja tehnoloogiad, mida VoIP võib kasutada on H.323; IMS 14 ; SIP 15 RTP; Skype. 71. Üheks tuntumaks ja levinumaks eraõiguslikuks protokolliks on Skype (baseerub P2P ehk peer-to-peer võrgustikul ja Microsofti eriotstarbelistel pilveplatvormil Windows Azure AD). Valdavalt kasutavad Eesti VoIP teenusepakkujad SIP protokollidel baseeruvaid VoIP võrke (näiteks Elion, Starman jt). 72. Enamlevinud VoIP rakendusi (sulgudes on protokollid, millel rakendus baseerub), mida laialdaselt kasutatakse, on järgmised: Skype (eraõiguslik P2P nn Skype Network); Google Hangouts; Viber; 73. Nimetatud tarkvaralahendused (arvutiprogrammid) on nn vabavaralised ja võimaldavad lõppkasutajal, kes kasutavad sama programmi, teha omavahel tasuta kõnesid. Lisaks sellele võimaldavad mitmed programmid sooritada ka kõnesid tavatelefonivõrku (so PSTN võrku). 12 IP Interneti-protokoll ehk reeglistik, mida järgitakse andmepakettide saatmisel ühelt seadmelt teisele üle Interneti. 13 Public Switched Telephone Network - kanalikommutatsiooniga avalik telefonivõrk. 14 IP Multimedia Subsystem (IMS) on (3GPP) standardiseeritud juhtimisdomeen (so mingite programmide või võrgupunktide ehk aadresside kohta käivate faktide/põhimõtete kogum) multimeediumteenustele (häältelefon, videotelefon jms). 15 Session Initiation Protocol (SIP) on laialt levinud signaliseerimisprotokoll, mida kasutatakse multimeediaseansside nagu video ja/või kõne edastamiseks üle IP protokolli. 13

15 74. Ka Eesti teenusepakkujad pakuvad oma jaeklientidele internetipõhist kõneteenust ja selleks sobivaid (valdavalt SIP protokolliga) VoIP telefone. Selliste VoIP kõneteenuste kasutamiseks ei pea lõpptarbija alla laadima tarkvara programme teenus töötab kohe, kui vastav teenus on teenusepakkujalt tellitud, kliendil on olemas sobilikud lõppseadmed (muuhulgas VoIP telefonid, mis kasutavad SIP protokolle), toimiv lairibaühendus ning VoIP teenuse osutajad omistavad lõpptarbijale teenuse tarbimiseks E.164 numeratsiooni. 75. Konkurentsiameti andmetel ei ole Eesti VoIP teenusepakkujate VoIP - võrgud omavahel vahetult seotud selliselt, et IP-kõned suunduks vahetult teise operaatori sidevõrku, st võrkude vahel ei ole sõlmitud IP sidumislepinguid. Suuremate sideoperaatorite poolt pakutav VoIP teenus toimib erinevate sidevõrkude vahel vastavaid gateway sid ehk võrguväravaid või lüüse kasutades (vt joonis 2). Telekommunikatsioonivaldkonnas nimetatakse võrguväravaks ehk lüüsiks võrgupunkti, mis toimib sissepääsuna teise võrku. Võrguvärav võib olla ka seade, mis saadab andmepakette ühest võrgust teise nende teekonnal Internetis. Lüüsiks võib olla ka kaht erineva arhitektuuriga ja erinevaid protokolle kasutavat arvutivõrku 16, mille ülesandeks on protokollide teisendamine andmete liikumisel üht tüüpi võrgust teist tüüpi võrku. VoIP kõnede üleandmine teise sidevõrku toimub võrkude sidumislepingute vahendusel ning kõnede eest arveldamine toimub minutipõhiselt. Operaator 1 Operaator 2 Lüüs 2 Lüüs 1 Internet Joonis 2. Eri operaatorite VoIP võrkude ühendatavus. 76. Sarnaselt PSTN-võrgus tehtavatele kõnedele, tuleb ka VOIP- võrgus maksta kõnede algatamise eest tasu. 77. Jaetasandil jagunevad helistava lõppkasutaja jaoks VoIP tooted kaheks: nn vabavaralised tarkvaralahendused, mis võimaldavad teatud VoIP rakendusi ning teenusepakkujate (näiteks Elion, Starman jt) poolt pakutavad VoIP teenused. 16 Näiteks ettevõtte kohtvõrku (Ethernet või Token Ring) ja Internetti (TCP/IP) ühendav funktsionaalüksus (arvuti koos vastava tarkvaraga). 14

16 Vabavaralised tarkvara lahendused 78. Ülalnimetatud vabavaralised tarkvaralahendused võimaldavad teatud VoIP rakendusi (näiteks Skype vms) vahendusel sooritada tasuta kõnesid isikutel, kes vastavat tarkvara kasutavad. 79. Kõnealused lahendused eeldavad lauaarvuti puhul mikrofoni ja kõrvaklappide/kõlarite ning vastava programmi olemasolu. Üha levinumaks on muutunud ka sellised tarkvaralahendused, millised on integreeritavad mobiil- või nn nutitelefonidesse, tahvelarvutisse, telerisse, mängukonsooli (PlayStation) või ehitatud eraldiseisvasse seadmesse (näiteks Skype-telefonid, mis kasutavad ühenduse loomiseks WiFi võrke). Internetiühenduse vahendusel toimiv tarkvaraline VoIP rakendusprogramm (näiteks Skype) nõuab teenusepakkuja poolt pakutava VoIP teenuse ja tavatelefoniteenusega võrreldes lõpptarbijalt: teistsugust terminali (reeglina on selleks arvuti või nutitelefon/tahvelarvuti); kõrvaklappe või kõlareid ja mikrofoni; isik, kellele helistatakse, peaks omama samasugust tarkvara (näiteks Skype). 80. Eelnimetatud programmid võimaldavad enamasti helistada ka PSTN võrkudesse, kuid sellised kõned kuuluvad tasustamisele. Kõnealused teenusepakkujad on valdavas osas piiriülesed ja nende kehtestatud hinnad ei kuulu riigisisese regulatsiooni alla. Kõik Eestis registreeritud teenusepakkujad, kes pakuvad kirjeldatud viisil võimalust helistada ka PSTN võrkudesse, tuleb käsitleda telefoniteenusega samaväärse teenuse osutajatena niivõrd, kuivõrd kõnede sooritamine toimub E.164 numeratsiooni kasutades ja kõnede eest arveldamine toimub samadel alustel kui tavatelefonivõrgu (PSTN) vahendusel osutatavate kõne puhul. 81. Pidades silmas eelõige Skype analoogial põhinevaid vabavaralisi tarkvaralahendusi, peab märkima, et üldjuhul ei osale lairibateenuse osutaja vaadeldud kõneteenuse puhul teenuse osutamises, vaid ta pakub ainult lairibateenust, mille vahendusel tarbib lõppklient tarkvaralise programmi vahendusel kõneteenuseid omal algatusel. Samuti ei ole lairibateenuse osutajad reeglina teadlikud sellest, kas ja millises mahus nende lairibateenuse kasutajad VoIP kõneteenuseid tarbivad. 82. Seoses nutitelefonide ja tahvelarvutite kasutamise olulise kasvuga, kasutab üha rohkem lõpptarbijaid vabavaralisel tarkvaral põhinevaid kõneteenuseid. 83. Ülaltoodust järeldub, et: 1) lairibateenuse osutajad ei osale kirjeldatud kõneteenuse osutamises ning seega ei ole selliste kõnede kaasamine kõnede algatamise turu mahtudesse otstarbekas ega ka võimalik - lairibateenuse osutajad ei tea lõppklientide poolt tarbitava kõneteenuse mahtusid ning nende kõnede puhul ei toimu kõnede lõpetamist. Teenuse piiratud asendatavusest tulenevalt ei saa vabavaralist VoIP tarkvaralahendust käsitada telefoniteenuse asendusteenusena. 2) lõppkasutaja seisukohalt tuleb telefoniteenuse asendustoodetena vaadelda vabavaralisi tarkvaralahendusi, milliste vahendusel võimaldatakse sissehelistamist E.164 numeratsiooni kuuluvale numbrile ja väljahelistamist E.164 numeratsiooni kasutavatesse avalikesse telefonivõrkudesse. 15

17 Teenusepakkujate poolt osutatavad VoIP kõneteenused 84. Teenusepakkujate poolt pakutavad VoIP teenused kasutavad valdavalt SIP-protokolle ja eristuvad vabavaralistest (näiteks Skype) selle poolest, et kõnede sooritamine toimub E.164 numeratsiooni kasutades. Samuti toimub kõnede eest arveldamine samadel alustel nagu tavatelefonivõrgu (PSTN) osutatavate kõne puhul. Teenuse tarifitseerimine on sarnane ja see koosneb kuutasust, kõnede minuti tasust ning vajadusel seadme renditasust. 85. Vaatamata asjaoludele, et: VoIP kõneteenuse kasutamine eeldab üldjuhul vastava VoIP telefoni ja andmeside ühenduse olemasolu; elektrikatkestuse korral VoIP telefon reeglina ei tööta; tavatelefoni saab VoIP kõneteenuse tarbimiseks kasutada ainult siis, kui sellele on lisatud vastav adapter/liides, on ilmne, et helistava poole seisukohalt ei tee lõppkasutaja vahet Eesti teenusepakkujate poolt pakutavate VoIP kõneteenuste ja PSTN võrgu kaudu pakutava telefoniteenuse vahel. Teenusepakkujad annavad VoIP kõned üle teise sidevõrgu operaatorile sidumislepingu alusel ning maksvad nende kõnede lõpetamise eest samadel alustel nagu PSTN võrgus algatatud kõnede puhul. Samuti osutavad VoIP kõneteenuse osutajad kõnede algatamise teenust teistele sideettevõtjatele ja võtavad kõnede algatamise eest teistelt sideettevõtjatelt kõne alustamise tasu. 86. Seega on teenusepakkujate poolt pakutav VoIP kõne algatamine asendusteenuseks PSTN võrkudes algatatud kõneteenustele Pakkumisepoolne asendatavus 87. Kuigi telefonivõrgus kõne algatamise turul ei kontrolli üks telefonioperaator juurdepääsu teise telefonioperaatori sidevõrgu lõppkasutajale, on sideettevõtjad võimelised suhteliselt lühikeses perspektiivis ning ilma märkimisväärsete kuludeta pakkuma kõne algatamise teenust fikseeritud elektroonilisele sidevõrgule juurdepääsuteenuste turul ja/või lairiba juurdepääsu turul märkimisväärse turujõuga sideettevõtjaks (MTE) tunnistatud ettevõtja sidevõrgu kaudu. Eestis on nendel turgudel tunnistatud MTE-ks Elion, kelle telefonivõrgu katvusalaks on kogu Eesti territoorium ning kes on kohustatud rentima teistele sideettevõtjatele oma sidevõrgu kliendiliine ja lairiba mahtu kuludele orienteeritud hindadega. 88. Sellest tulenevalt on sideettevõtjatel võimalik kliendiliinide ja lairiba mahu rentimisel pakkuda Elioni sidevõrgu kaudu alternatiivseid kõne algatamise teenuseid nii teistele sideteenuse osutajatele, kui ka lõppkasutajatele. 89. Lisaks on paralleelsete sidevõrkudega piirkondades kõik kõne algatamise teenust osutatavad sideettevõtjad võimelised läbi numbriliikuvuse (lõppkasutaja nõusolekul) suhteliselt lühikeses perspektiivis ning ilma märkimisväärsete kuludeta oma sidevõrku üle tooma teise sideettevõtja sidevõrgus oleva lõpp-punkti. Lisaks asjaolule, et Eestis eksisteerivad paralleelsed telefonivõrgud enamikus suuremates linnades, on kogu Eesti territoorium kaetud kolme erineva mobiiltelefonivõrguga, mille operaatorid on samuti võimelised nn fix/mobiil teenuse osutamisega seotud numbri ületoomiseks. 90. Eeltoodust tulenevalt eksisteerib telefonivõrgus kõne algatamise turul pakkumisepoolne asendatavus. 16

18 91. Samuti on kõne algatamise teenuse üheks alternatiiviks rajada lõppkasutaja asukohas juurdepääsuvõrk, st luua paralleelne infrastruktuur kõne algatamise hulgimüügiteenust osutavale operaatorile ning selle baasil hakata ise kõnesid algatama või osutada seda teenust teistele sideettevõtjatele. Kõnede algatamiseks kasutatakse ka internetti (andmesidevõrku) ehk internetipõhiseid kõnesid. Selleks on mitmeid erinevaid mooduseid, mis aga nõuab spetsiifilise tarkvara olemasolu. 92. Lisaks on jaetasandil asendusteenusteks telefonioperaatori poolt samaaegselt osutatavad PSTN ja VoIP teenused Nõudluse- ja pakkumispoolse asendatavuse kokkuvõte 93. Nõudlusepoolse asendatavuse analüüsi tulemusena leidis Konkurentsiamet, et teenuse pakkujate poolt pakutavad VoIP teenuseid, mille puhul kasutatakse SIP-protokolle ja kus kõnede sooritamine toimub E.164 numeratsiooni kasutades ning kõnede eest arveldamine toimub samadel alustel kui tavatelefonivõrgu (PSTN) osutatavate kõne puhul, saab vaadelda asendusteenustena telefonivõrgus kõne algatamise hulgimüügiteenusele. 94. Sarnaselt häälkõne jaeturgudega on ka hulgiturul teenuseosutajatel võimalik valida erinevate telefonioperaatorite vahel, sõltuvalt sideettevõtja kliendibaasist, võrgu ulatusest ja võrguteenuse kasutamise eest võetava tasu suurusest. 95. Kuna sideettevõtjatel on võimalik Elionilt kliendiliinide ja lairiba mahu rentimisel pakkuda alternatiivseid kõne algatamise teenuseid teistele sideteenuse osutajatele ja lõppkasutajatele ning paralleelsetes sidevõrkude tõttu on lihtsustatud numbri ületoomine, eksisteerib telefonivõrgus kõne algatamise turul pakkumisepoolne asendatavus Järeldus: telefonivõrgus kõne algatamise turg 96. Turu piiritlemise tulemusel on Konkurentsiamet jõudnud järeldusele, et telefonivõrgus kõne algatamise turg hõlmab kõne edastamist telefonivõrgu lõpp-punktist sidumispunkti teise sideettevõtja tarbeks (väline varustamine) ning kõne edastamist telefonivõrgu lõpppunktist sidumispunkti vertikaalselt integreeritud ettevõtja hulgimüügiüksuse poolt jaemüügiüksusele (sisene varustamine). Mõlemal juhul kuuluvad turu koosseisu ka VoIP kõned vastavalt otsuse punktis kirjeldatule. Ka hõlmab turg muid tooteid ja teenuseid, mis on vajalikud sellise kõneliikluse toimimiseks. 97. Samuti on telefonivõrgus kõne algatamise turul osutatavatele teenustele muutunud konkureerivaks teenuseks mobiiltelefonisidel põhinev kõneteenus (vt otsuse punki (koos alapunktidega) Turutõkete leevendumine ja konkurents. 98. Kõne algatamise teenuse osutamise tingimused on üle-eestiliselt ühetoalised ning asjakohaste teenuste nõudlus ei erine märkimisväärselt piirkondade vahel. Kooskõlas ESS 43 lõikega 2 piiritleb Konkurentsiamet telefonivõrgus kõne algatamise turu geograafilise käibimisalana kogu Eesti territooriumi Sisenemistõkked 99. Vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktile 80, on turul domineerimise tuvastamiseks oluline hinnata turule sisenemise lihtsust. Ettevõtja võime turul domineerida sõltub uute turuosaliste turule sisenemise võimalusest: kui turul puuduvad sisenemistõkked, on ettevõtja võimalused turul konkurente eirates tegutseda, piiratud isegi juhul, kui ta omab turul suurt turuosa. 17

19 100. Sisenemistõkked võivad esineda eri vormis ning ilmneda väga erinevatel põhjustel. Olemuselt võivad turule sisenemise piirangud olla regulatiivsed või struktuursed Regulatiivsed sisenemistõkked 101. Regulatiivsed tõkked tähendavad, et teatud territooriumil kehtivad regulatiivsed meetmed piiravad teenuseosutajate tegutsemisvabadust või takistavad üldse võimalust tegutseda (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt 80). Näiteks võib potentsiaalsete turuosaliste arv olla piiratud seeläbi, et väljastatakse vaid teatud hulk teenuse osutamist võimaldavaid litsentse Telefonivõrgus kõne algatamise turule sisenemisel võivad teatud juhtudel olla regulatiivseteks tõketeks infrastruktuuri ehitust reguleerivad õigusaktid, mis piiravad ülekandevõrgu ja juurdepääsuvõrgu väljaehitamist. Näiteks võib kohalik omavalitus keelata tiheasutusalal dubleerivate kaablikanalisatsiooni trasside ehitamise Konkurentsiamet leiab, et taolised piirangud ei kujuta endast telefonivõrgus kõne algatamise turul sedavõrd kõrgeid regulatiivsed sisenemistõkkeid, et need takistaksid arvestataval määral turule sisenemist tervikuna Struktuursed sisenemistõkked aasta toote- ja teenuseturgude soovituses ning turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suunistes on loetletud erinevaid indikaatoreid struktuursete sisenemistõkete hindamiseks. Struktuursed tõkked tähendavad tehnoloogiast- ja sellega seotud kulude struktuurist tingitud erinevaid võimalusi turul juba tegutsevatele- ja turule siseneda soovivatele ettevõtjatele Telefonivõrgus kõne algamise turul esinevad sisenemistõkked seisnevad peamiselt kontrollis raskesti dubleeritava infrastruktuuri üle, mastaabisäästus ning suurtes pöördumatutes kuludes Kontroll raskesti dubleeritava infrastruktuuri üle ja pöördumatud kulud 106. Üheks turule sisenemise tõkkeks on, kui turule sisenemine nõuab ettevõtjalt enne kasumisse jõudmist suurte ja pikaajaliste investeeringute tegemist. Telefonivõrgus kõne algatamise turul saab klientidele pakkuda juurdepääsuteenuseid selliste teenuste osutamist võimaldavat sidevõrku (nii ülekande 17 -, kui ka juurdepääsuvõrku 18 ) omav ettevõtja Ülekandevõrk (ka magistraalvõrk ) on elektroonilise side võrgu osa, mis ühendab peajaotajaid/võrgusõlmi ja/või juurdepääsuvõrke. Muuhulgas hõlmab ülekandevõrk elektroonilise side võrgu ülekandeliine (välja arvatud juurdepääsuvõrgu ülekandeliinid), elektroonilise side võrgu ülekandesüsteeme, elektroonilise side võrgu lülitusseadmeid ja ülekandevõrgu abisüsteeme ja -rajatisi. Juurdepääsuvõrk koosneb kliendiliinidest, mille kaudu on klientidel võimalik saada juurdepääs elektroonilisele side võrgule 18

20 107. Kuna oma sidevõrgu rajamine nõuab ettevõtjalt investeeringute tegemist, eksisteerivad telefonivõrgus kõne algatamise turul sisenemistõkked, mis on seotud telefonivõrgus kõne algatamise turu kuuluvate teenuste osutamiseks vajaliku infrastruktuuri rajamiseks tehtavate investeeringutega. Problemaatiliseks võib osutuda ka juurdepääs finantsvahenditele, kuna investeeringute katmiseks vajalikku laenu saab võtta vaid piisavat tagatist omav ettevõtja, 108. Samas on sideettevõtjad võimelised suhteliselt lühikeses perspektiivis ning ilma märkimisväärsete kuludeta pakkuma kõne algatamise teenust fikseeritud elektroonilisele sidevõrgule juurdepääsuteenuste turul ja/või lairiba juurdepääsu turul MTE sidevõrgu kaudu. Eestis on nendel turgudel tunnistatud MTE-ks Elion, kelle telefonivõrgu katvusalaks on kogu Eesti territoorium ning kes on kohustatud rentima teistele sideettevõtjatele oma sidevõrgu kliendiliine ja lairiba mahtu kuludele orienteeritud hindadega. Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et turule siseneda soovivatele ettevõtjatele on tagatud hulgitasandil nii kliendiliinidele kui ka lairiba mahtudele mõistliku hinnaga juurdepääs, puudub turule sisenevatel ettevõtjatel otsene vajadus oma sidevõrgu väljaehitamiseks. See leevendab oluliselt telefonivõrgus kõne algatamise turu sisenemistõkked Sellest tulenevalt on sideettevõtjatel kliendiliinide juurdepääsu ja lairibale juurdepääsu hulgiteenuste rentimisel võimalik pakkuda Elioni sidevõrgu kaudu alternatiivseid kõne algatamise teenuseid nii teistele sideteenuse osutajatele, kui ka lõppkasutajatele Mastaabi- ja profiilisääst 110. Mastaabisääst on keskmise tootmiskulu alanemine toodangumahtude suurenemise tagajärjel. Tooteühiku kulud võivad alaneda tänu suurte sisendikoguste ostmisega kaasnevatele mahuallahindlustele või uurimis- ja teadustöösse investeerimisele, mis võimaldab tõhustada tootmist. Mastaabisäästuga on tegemist juhul, kui väljundi kahekordistamisel kasvab väljundi mahu suurendamiseks tehtud kulu kahekordsest väiksemas määras. Arvesse tuleb võtta majanduses toimivat skeemi, mille juures toote/teenuse keskmised kulud vähenevad toodangu/teenuse mahu kasvades Ettevõtjale, kes siseneb telefonivõrgus kõne algatamise turule, pakkudes teenuseid oma sidevõrgu baasil, võib mastaabisääst olla sisenemistõkkeks, kuna suuremahulisest teenuse osutamisest saadav kulude kokkuhoid annab konkurentsieelise turul juba tegutsevatele suure turuosaga ettevõtjatele. Samas on aga piirkondades, kus eksisteerib Elioni telefonivõrk, võimalik telefonivõrgus kõne algatamise turule siseneda Elioniga samaväärse mastaabisäästuga läbi Elioni kliendiliinidele juurdepääsu ja/või lairibale juurdepääsu rentimise hulgiteenuse (vt ka alapunkti 108) Seisukoht 112. Konkurentsiamet on seisukohal, et telefonivõrgus kõne algatamise turul ei kujuta regulatiivsed sisenemistõkked endast sedavõrd kõrgeid piiranguid, et need arvestataval määral takistaksid turule sisenemist tervikuna. Küll aga võib turule siseneja jaoks olla sisenemistõketeks pöördumatud kulud, juurdepääs finantsvahenditele ning mastaabi- ja profiilisääst. Samas leevendab telefonivõrgus kõne algatamise turu sisenemistõkkeid oluliselt asjaolu, et turule sisenevatele sideettevõtjatele on hulgitasandil tagatud mõistliku hinnaga kliendiliinile ja lairiba mahule juurdepääs. Seetõttu puudub turule sisenevatel ettevõtjatel otsene vajadus oma sidevõrgu väljaehitamiseks. 19

21 113. Lisaks saab välja tuua, et telefonivõrgus kõne algatamise turule sisenemise tõkked on olulisel määral langenud seoses lairibavõrgus üha kasvava VOIP kõnede mahu suurenemise ning asjaoluga, et üha rohkem kasutatakse kõnede edastamiseks andmesidevõrku. Kõige olulisemaks telefonivõrgus kõne algatamise turu tõkete leevendumise põhjuseks on aga üha rohkem toimiv konkurents mobiiltelefoniteenuste jaeturul Ka Euroopa Komisjoni on uue turgude soovituse väljatöötamisel 19 telefonivõrgus kõne algatamise turu struktuursete sisenemistõkete juures leidnud et arvestades fikseeritud telefoniteenuste progresseeruvat asendumist mobiiltelefoniteenustega jaeturul, võib mobiiltelefoniteenust pidada kindlaks määratud asukohas telefonivõrgule juurdepääsu jaeturule kuuluvaks teenuseks. Sellest tulenevalt tuleks mobiiltelefonivõrgus kõne algatamise hulgiteenuse sisemine varustamine (self-supply) samuti pidada telefonivõrgus kõne algatamise hulgiturule kuuluvaks teenuseks. Seega võib järeldada, et mobiiltelefonivõrgu operaatorid on juba ületanud telefonivõrgus kõne algatamise hulgituru sisenemise barjäärid Konkurentsiamet on seisukohal, et eeltoodu kohaldub ka Eesti telefonivõrgus kõne algatamise turu kontekstis ning esitab oma seisukohad koos põhjendustega järgmise otsuse punktis Lähtudes eeltoodust ning arvestades asjaolu, et mobiiltelefonivõrgu operaatorid on juba ületanud telefonivõrgus kõne lõpetamise hulgituru sisenemise barjäärid, leiab Konkurentsiamet, et valdkonnaspetsiifilise regulatsiooni eelduseks olev kolme kriteeriumi testi I kriteerium ei ole täidetud. Seetõttu puudub selle turu edaspidiseks reguleerimiseks vajadus Telefonivõrgus kõne algatamise turu teenuseid ning nendega konkureerivaid teenuseid osutavad järgmised sideettevõtjad: Elion, Elisa Eesti AS (edaspidi Elisa), Top Connect OÜ (Top Connect), GoNetwork OÜ (GoNetwork OÜ), Eleks Telefon OÜ (Eleks Telefon); Linxtelecom Estonia OÜ AS Linxtelecom), AS STV (STV), Starman AS (Starman), AS Telset (Telset), Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS), EMT AS (EMT), Tele2 Eesti AS (Tele2) Turutõkete leevendumine ja konkurents Kõne algatamine mobiiltelefonivõrgus 118. Kuna viimaste aastate jooksul on mobiiltelefonide kasutajate arv märkimisväärselt suurenenud, on suurenenud ka konkurents mobiiltelefoniteenuste jaeturul. Mobiiltelefonivõrkude vahendusel osutatavad jaeteenused sarnanevad ühe rohkem fikseeritud sidevõrkude vahendusel osutatavate jaeteenustega Ühtlustunud on jaeteenuste kvaliteedinäitajad, hinnad ja teenuseosutamise ulatus ning saab öelda, et võrreldes fikseeritud sidevõrgu vahendusel osutatavate teenustega, 19 Euroopa Komisjoni selgitava memorandumi lk 27. Kättesaadav: 20

22 eelistavad lõppkasutajad tarbida mobiiltelefonivõrgu (edaspidi ka mobiiltelefoniside) vahendusel osutavaid jaeteenuseid. Peamiseks põhjuseks on asjaolu, et kui fikseeritud teenused on seotud konkreetse asukohaga, saab mobiilseid teenuseid tarbida sellest sõltumatult Seetõttu on mobiiltelefoniside vahendusel osutatavad jaeteenused hakanud konkureerima fikseeritud sidevõrkude vahendusel osutatavate jaeteenustega Kuna konkurents lõpptarbijatele osutatavate teenuse osas üha suureneb, on vajalik analüüsida kõneteenuste tarbijate harjumuste ja eelistuste muutusi. Siinjuures on oluline hinnata, kas telefonivõrgu kasutajad vahetaksid oma fikseeritud tehnoloogial põhineva kõneteenuse mobiiltelefonisidel põhineva kõneteenuse teenuse vastu, juhul, kui telefonivõrgu kõneteenuse hinnad peaksid tõusma Võttes arvesse eeltoodut, on telefonivõrgus kõne algatamise turu kontekstis vajalik analüüsida ka mobiiltelefonisidel põhinevaid teenuseid aasta lõpu seisuga moodustas mobiiltelefoniteenuse kasutajate arv (aluseks on võetud aktiivsete SIM-kaartide arv) elanikkonnast 156%. Alljärgnevalt analüüsitakse, kas mobiiltelefonivõrgu (või mobiilside) vahendusel pakutav kõneteenus on konkureerivaksvõi asendusteenuseks telefonivõrgu vahendusel pakutavale kõneteenusele Era- ja äriklientidele osutatavate kõneteenuste jaetasude võrdlus 124. Konkurentsiamet analüüsis erinevate sidevõrkude vahendusel enamkasutatavate kõneteenuste (ehk kõne algatamise jaeteenuste) pakettide hindasid (alljärgnevad joonised 3-8), võttes aluseks suuremate üleriigiliste telefoni- ja mobiiltelefonivõrkude (Elion, Starman, STV, EMT, Elisa ja Tele2) kõneteenuste tasud Samuti kaasas Konkurentsiamet kolm sideettevõtjat, kes pakuvad kõneteenuseid operaatorkoodi vahendusel - Top Connect, Telefant ja Tele Kuna sideettevõtjad pakuvad väga erinevate hinnaskeemidega kõneteenuste pakette, on selguse eesmärgil alljärgnevalt käsitatud ja võrreldud kõneteenuste tasusid nii, et aluseks võetakse kolme paketi erinevad kõnemahud need on 90, 180 ja 360 minutit kuus. Võrreldavad tasud sisaldavad ka juurdepääsu kuutasusid. Kuna osade kõneteenuste pakettide korral on võrgusiseste ja võrkude vahelistele kõnedele kehtestatud erinevad hinnad, on kõneliikluse mahtude hindamisel võetud aluseks sideettevõtjate poolt Konkurentsiametile kvartaalse aruandluse raames esitatud kõnemahtude statistika Nimetatud statistika kohaselt jaotuvad kõnemahud protsentuaalselt järgmiselt: 61% võrgusisesed kõned, 32% teise mobiiltelefonivõrku tehtud kõned ja 7% teise telefonivõrku tehtud kõned. Paljud kõneteenuste pakettide hinnad sisaldavad ka kõnealustustasu. Kõnealustustasu kaasamisel võeti aluseks, et keskmine kõne pikkus on kolm minutit. 21

23 Joonis 3. Erakliendi kõneteenuste tasu kuus, kui kõnemahuks on 90 minutit Joonis 4. Erakliendi kõneteenuste tasu kuus, kui kõnemahuks on 180 minutit 22

24 Joonis 5. Erakliendi kõneteenuste tasu kuus, kui kõnemahuks on 360 minutit Joonis 6. Ärikliendi kõneteenuste tasu kuus, kui kõnemahuks on 90 minutit 23