(elanike küsitluse tulemused)
|
|
- Theodore Hampton
- 5 years ago
- Views:
Transcription
1 EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH Rävala 6, Tallinn, Estonia tel , fax , (elanike küsitluse tulemused) Tallinn aprill 2003
2 Sisukord Sissejuhatus Tarbijate teadmised oma õigustest Tarbijate õiguste rikkumine erinevat tüüpi kaubandusettevõtetes ning erinevate kaupade ja teenuste puhul Tarbijate eelistused teenuste eest tasumise viisi osas Tarbija käitumine oma õiguste rikkumisel Reklaamikampaaniate mõju tarbija ostukäitumisele Tarbijakaitsealase informatsiooni hankimise kanalid...12 Kokkuvõte...16 Vastutav täitja: Marje Josing Projektgrupi koosseis: Leev Kuum, Oliver Parts Eesti Konjunktuuriinstituut Rävala Tallinn Tel Fax eki@ki.ee Copyright Eesti Konjunktuuriinstituut 2
3 Sissejuhatus Käesolev töö on teostatud Riigi Tarbijakaitseameti (amet) tellimusel ja läbi viidud Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) poolt ajavahemikul veebruar a - aprill a. Uurimuse eesmärgiks on analüüsida tarbijakaitse olukorda Eestis. Käesoleva töö ülesanded on järgnevad: mõõta tarbijate teadmisi oma õigustest; selgitada välja kui tihti, kus ning milliste kaupade- ja teenustegruppide osas tarbijaõigusi rikutakse; selgitada välja tarbijate maksmiseelistused kasutatud teenuste (vesi, elekter, telefon jne) eest; uurida küsitletute käitumist oma õiguste rikkumisel; analüüsida reklaamikampaaniate mõju tarbija ostukäitumisele; hinnata erinevate tarbijakaitsealaste infokanalite vajalikkust; selgitada välja inimeste tarbijakaitsealaseks harimiseks sobilikud kohad; uurida tarbijate huvi kavandatava tarbijakaitseajakirja tellimise suhtes. Töö baseerub Eesti elanike küsitlusel. Küsitlus viidi läbi EKI tarbijapaneeli liikmete hulgas. Küsitluslehed, mis eelnevalt kooskõlastati tellijaga, saadeti elanikele laiali posti teel. Kokku laekus õigeaegselt ja kvaliteetselt täidetud küsitluslehti 522. Alljärgnevas aruandes on ära toodud küsitluse tulemused vastavalt püstitatud eesmärgile ja ülesannetele. Küsitluse tulemused on antud probleemi uurimiseks piisavalt representatiivsed (soo, rahvuse, elukoha, regiooni, hariduse, vanuse (18-75) ja pere kuu netosissetuleku järgi) ja seega laiendatavad kogu Eestile. Analoogilisi küsitlusi on EKI läbi viinud alates aastast. See võimaldab antud küsitluse tulemusi võrrelda ning välja tuua erinevusi varasematest küsitlustest. 3
4 1. Tarbijate teadmised oma õigustest Uurimuse üheks ülesandeks on mõõta tarbijate teadmisi oma õigustest. Käesolevas peatükis analüüsitakse tarbijate informeeritust tarbijakaitseseaduse olemasolust. Selgitatakse välja, millisest tarbijakaitsealasest informatsioonist puudust tuntakse ning hinnatakse Riigi Tarbijakaitseameti tööd. Tarbijakaitseseadus (TKS) on üks olulisemaid seadusi, mis reguleerib turuosapoolte tarbija ja pakkuja õigusi ja kohustusi. Tarbijate õigused fikseeriti a. vastuvõetud TKS-is. Tarbijate informeeritus sellest seadusest peegeldab nii ameti tööd seaduse tutvustamisel kui ka tarbijate huvitatust oma õigustest (vt tabel 1.1). Tabel 1.1. Tarbijate informeeritus tarbijakaitseseaduse olemasolust (% vastanutest) Teab (on lugenud) On kuulnud Kokku Ei tea Ei oska öelda TKS-i olemasolust on informeeritud 75% küsitletutest (neist 12% on seadust ka lugenud), kuid viiendik eestimaalasi pole seaduse olemasolust kuulnudki. Elanike informeeritus tarbijakaitseseaduse olemasolust on alates aastast langustrendil, mis võib olla tingitud sellest, et tarbijate enesehinnang on muutunud oma informeerituse suhtes kriitilisemaks. % Tarbijate informeeritus tarbijakaitseseaduse olemasolust (% vastanutest) On kuulnud Teab (on lugenud) 4
5 Tarbijakaitseseaduse olemasolust informeeritute osakaal (kas lugenud või lihtsalt kuulnud) on suurem kõrgema haridusega ning linnaelanike hulgas. Informeeritust mõjutab piirkond, kus respondent elab, sest 80% Põhja-Tallinna elanikest teavad TKS-i olemasolust, kuid Kirde-Eestis on neid tarbijaid vaid 65% küsitletutest. Eestlasi on 22%-punkti võrra enam kui mitte-eestlasi, kes on TKS-i lugenud või sellest kuulnud. Mitte-eestlaste kehv informeeritus seaduse olemasolust võib olla tingitud keeleprobleemidest, kuna paljud muukeelsed elanikud ei oska vajalikul määral riigikeelt (vt lisa 2.1). Uurimusega selgitati välja, kuivõrd elanikud tunnevad puudust eri liiki tarbijakaitsealasest infost. Vaatluse all olid järgnevad infoliigid: tarbijaõigustealane info, müügijärgne info ja müügieelne info. Küsitletud said vastata järgmise skaala abil: tunneb suurt puudust, mõningast puudust, ei tunne puudust ja ei oska öelda (vt tabel 1.2). Tabel 1.2. Tarbijakaitsealase informatsiooni kättesaadavus (% vastanutest) Suurt puudust Mõningast puudust Ei tunne puudust Ei oska öelda Tarbijaõigustealane info (kaupade märgistus, garantiid jne) Müügijärgne info (pretensioonide esitamise kord jne) Müügieelne info (kaupade tutvustus) Tarbijad tunnevad suurt puudust tarbijaõigustealasest ja müügijärgsest infost (vastavalt 46 ja 44% vastanutest). Müügieelse informatsiooni leidmine on mõnevõrra lihtsam, selle suhtes tunneb suurt puudust vaid viiendik vastanutest. Võrreldes aastaga, on suurenenud elanike osakaal 15%-punkti võrra, kes tunnevad suurt puudust tarbijaõigustealase ja müügijärgse info suhtes. Informatsiooni vajadust võis suurendada Võlaõigusseaduse jõustumine aasta juulis, millega muudeti tarbijaõigusi (eelkõige kaupade garantiitingimusi). Küsitletutel paluti anda ka eksperthinnanguid, mis puudutavad tarbijaid ning tarbijakaitset üldiselt. Vastanutel paluti hinnata kuute väidet neljaastmelise skaala alusel: täiesti nõus, enam-vähem nõus, ei ole nõus ja ei oska öelda (vt tabel 1.3). 5
6 Tabel 1.3. Tarbijate eksperthinnangud erinevatele väidetele (% vastanutest, kes olid täiesti või enam-vähem nõus) Tarbijad ei tunne oma õigusi Tarbijatel ei ole piisavalt informatsiooni, et kaupu otstarbekalt valida Müüjate poolt kaubale lisatud eestikeelsed juhendid ja õpetused on sageli valesti või ebapiisavalt tõlgitud Teenindaja ei soovi arvestada tarbijate õigustega Teenindajad pole kursis tarbijate õigustega Tarbijakaitseamet kaitseb hästi tarbijate õigusi Küsitletute eksperthinnangutest nähtub, et tarbijad ei tunne oma õigusi (arvas 90% vastanutest) ja neil pole piisavalt informatsiooni kaupade otstarbekaks valikuks (85% vastanutest). Aktuaalseteks probleemideks on instruktsioonide ebapiisav või valesti tõlkimine pakkujate poolt (arvas 80% vastanutest) ning see, et teenindajad ei soovi arvestada tarbijate õigustega (märkis 71% vastanutest). Võrreldes aastaga, on suurenenud elanike osakaal 6%-punkti võrra, kes leiavad, et tarbijatel pole ostuotsusteks piisavalt informatsiooni ning instruktsioonid ja õpetused on ebapiisava tõlkega. Eksperthinnangust selgus, et 44% küsitletutest arvasid, et Tarbijakaitseamet kaitseb hästi tarbijate õigusi (samamoodi arvati ka aastal). Lõuna-Eesti ja Tallinna küsitletute osakaal oli kõige suurem (märkis vastavalt 52 ja 50% vastanutest), kes antud väitega nõustusid. Vanuse suurenedes vähenes elanike osakaal, kes leidsid, et Tarbijakaitseamet kaitseb hästi tarbijate õigusi. 6
7 2. Tarbijate õiguste rikkumine erinevat tüüpi kaubandusettevõtetes ning erinevate kaupade ja teenuste puhul Alljärgnevalt uuritakse, kus ning milliste kaupade- ja teenustegruppide osas on tarbijate hinnangul nende õigusi viimase aasta jooksul on rikutud. Tabel aasta jooksul aset leidnud tarbijate õiguste rikkumiste hulk erinevat tüüpi kaubandusettevõtetes (% vastanutest) Väga sageli Sageli Mõnel korral Ei ole esinenud Ei oska öelda Suured kaubamajad Ketti kuuluvad kauplused Väiksed poed Kioskid Turg Tarbijate hinnangul rikutakse nende õigusi kõikjal. Tulemusi analüüsides selgub, et tarbijaõiguste rikkumise sagedus sõltub ostukohatüübist. Kõige sagedamini rikuti tarbijate hinnangul nende õigusi turul ja väikestes poodides (väga sageli või sageli puutus tarbijaõiguste eiramisega kokku 31 ja 20% vastanutest). Tihtipeale esines õiguste rikkumisi ka kioskites (väga sageli või sageli märkis 16% vastanutest). Suurtes kaubamajades ja ketti kuuluvates kauplustes on tarbijaõigusi rikutud oluliselt harvemini. Respondentide hinnangul rikuti eelmainitud ostukohtades tarbijaõigusi peamiselt mõnel korral või üldsegi mitte. Tarbijaõiguste sagedane rikkumine turgudel ja väikestes poodides on osaliselt tingitud nende ostukohtade kehvematest sanitaar- ja hügieenitingimustest. Tulenevalt sellest on tarbijal suurem tõenäosus saada valel temperatuuril säilitatud toidukaupu ja säilivusaega ületanud tooteid. % Väikesed poed Tarbijaõiguste rikkumine erinevat tüüpi kaubandusettevõtetes (% vastanutest) Kaupluseketid Väga sageli Sageli Mõnel korral 3 3 Turg Kioskid Kaubamajad 18 7
8 Uurimuses analüüsiti tarbijaõiguste rikkumist erinevate kaupade- ja teenustegruppide lõikes. Kaupadest vaadeldi toidukaupu, rõivaid ja jalatseid ning elektroonikat ja kodumasinaid. Teenustest uuriti pangateenuseid, toitlustusteenuseid, kommunaalteenuseid ja telefoniteenuseid. Küsitletud said vastata viieastmelise skaala abil: väga sageli, sageli, mõnel korral, ei ole esinenud ja ei oska öelda (vt tabel 2.2). Tabel 2.2. Küsitletute jagunemine tarbijaõiguste rikkumise sageduse järgi (% vastanutest) Väga sageli Sageli Mõnel korral Küsitletuid kokku, kelle õigusi on rikutud Toidukaubad Rõivad ja jalatsid Elektroonika ja kodumasinad Toitlustusteenused Kommunaalteenused Telefoniteenused Transporditeenused Pangateenused Tulemustest nähtub, et 71% tarbijatest on kogenud oma õiguste rikkumist toidukaupade ostmisel, neist 6 ja 15% küsitletute hinnangul rikuti nende õigusi väga sageli või sageli. Rõivaste ja jalatsite puhul oli rikkumisi kogenud 49% tarbijatest, neist 6 ja 8% väga sageli ja sageli. Uuritud kaubagruppidest oli tarbijatel kõige vähem probleeme elektroonika ja kodumasinatega (rikuti 21% tarbijate õigusi). Tarbijaõiguste rikkumisi uuriti ka erinevate teenustegruppide lõikes. Analüüsist selgus, et tarbijaõigusi rikutakse kõige sagedamini toitlustus- ja kommunaalteenuste puhul (rikuti 35 ja 27% küsitletute õigusi). Sotsiaal-demograafiliste tunnuste alusel tunnevad Kirde-Eesti ja mitte-eestlastest elanikud, et nende kui tarbijate õigusi rikutakse kõige sagedamini. Tarbijad võisid märkida, milliste kaupade ja teenuste puhul on nad veel kogenud tarbijaõiguste rikkumist. Kaebused puudutasid peamiselt Internetiteenuseid, ravimite ja ehitusmaterjalide müüki. 8
9 3. Tarbijate eelistused teenuste eest tasumise viisi osas Uurimuse üheks ülesandeks oli selgitada välja tarbijate maksmiseelistused kasutatud teenuste (vesi, elekter, telefon jne) eest (vt tabel 3.1). Tabel.3.1 Tarbijate maksmiseelistused kasutatud teenuste eest (% vastanutest) Panga otsekorraldus 29 Interneti-panga ülekanne 26 Sularahas teenuse osutajale maksmine 17 Panga makseautomaadi kasutamine 11 Postkontor 10 Pangakontori ülekanne 7 Tulemustest järeldub, et populaarsemad makseviisid on otsekorraldusleping või Interneti-panga ülekanne. 27% küsitletutest eelistaksid tasuda sularahas, kas siis otse teenuse osutajale (eelistaks 17% vastanutest) või kasutades postkontori teenuseid (eelistaks 10% vastanutest). Mida kõrgem on elaniku haridus ja perekonna sissetulek, seda vähem soovitakse kasutada sularahamakseid ja postkontori teenuseid. Ligikaudu kolmandik üle 64-aastastest elanikest ja kuni 2000-kroonise sissetulekuga peredest eelistaksid maksta sularahas otse teenuse osutajale. Nooremad küsitletud sooviksid teenuste eest tasuda Interneti-panga ja/või otsekorralduse kaudu. 9
10 4. Tarbija käitumine oma õiguste rikkumisel Töö ülesandeks oli uurida küsitletute käitumist oma õiguste rikkumisel. Järgnevalt analüüsitakse, kui paljud tarbijatest ja kui sageli on viimase aasta jooksul pöördunud müüja või Riigi Tarbijakaitseameti poole oma õiguste kaitsmiseks. Samuti vaadeldakse, kelle kasuks on lõppenud tarbija kaebuste läbivaatamised. Tabel 4.1. Rikkumisi kogenenute pöördumised müüja või tarbijakaitse ametniku poole oma õiguste kaitsmiseks (% rikkumisi kogenenud pöördunutest) On pöördunud suuliselt müüja/teenindaja poole On helistanud tarbijakaitse infotelefonil On pöördunud kirjalikult müüja/teenindaja poole On pöördunud avaldusega Tarbijakaitseameti poole Tulemustest selgub, et suurem osa konfliktidest tarbijate ja müüjate/teenindajate vahel lahendatakse suulise pöördumise teel (puutus kokku 62% rikkumisi kogenenutest). Sellele järgnevad helistamine ameti infotelefonil (märkis 14%), pöördumine kirjalikult müüja poole (märkis 8%) ning pöördumine avaldusega ameti poole (märkis 4%). Võrreldes möödunud aastatega, on tarbijad oma õigusi aktiivsemalt kaitsma hakanud. Seda näitab kaebuste esitamise suurenemine kõikvõimalikel viisidel. Võrreldes aastaga, on oluliseks muutuseks ameti infotelefoni osatähtsuse suurenemine tarbijate kaebuste ennetamisel ja lahendamisel (kasv 5%-punkti). Tabel 4.2. Tarbijate kaebuste läbivaatamise tulemused (% rikkumisi kogenenutest, kes viimase 12 kuu jooksul pidid oma õigusi kaitsma) Menetlus lõppes minu kui tarbija kasuks 69 Menetlus lõppes müüja (pakkuja) kasuks 24 Menetlus pole veel lõppenud 7 Analüüsist järeldub, et kaebuste läbivaatamised lõppesid valdavalt turu nõrgema osapoole tarbija kasuks (märkis 69% rikkumisi kogenenud pöördunutest). Samas lahendati ligi neljandik kaebustest müüja/pakkuja kasuks ning 7% kaebused polnud veel lahendatud. 10
11 5. Reklaamikampaaniate mõju tarbija ostukäitumisele Käesolevas peatükis analüüsitakse reklaamikampaaniate mõju tarbija ostukäitumisele. Selgitatakse välja tarbijate osakaal, kes ostavad kaupu ja teenuseid reklaamikampaaniate tulemusena ja on ostetu suhtes hiljem rahulolematud. Uuringust selgus, et 50% küsitletutest on ostnud kaupu ja teenuseid reklaamikampaaniate mõjul. 27% vastanutest on nendega rahul, kuid 23% on oma ostus pettunud. Reklaamikampaaniate mõju tarbija ostukäitumisele uuriti sotsiaalsete gruppide lõikes. Oma ostudega on valdavalt rahul kõrgema hariduse ja üle 8000-kroonise pere kuu sissetulekuga respondendid aastaste eestimaalaste osakaal on kõige suurem, kes on ostetu suhtes kogenenud rahulolematust (27% vastanutest, vt lisa 2.3). Reklaamikampaaniate mõju tarbija ostukäitumisele (% vastanutest) Ei oska öelda 8 Ostis, ei ole pettunud 27 Ei ole ostnud 42 Ostis, on pettunud 23 Rahulolematuse kogemise põhjused (% rahulolematust kogenutest) Pettus ostetu kvaliteedis / pakkuja lubadustes 82 Reklaamisõnumit võis mitmeti tõlgendada 10 Ei lugenud hoolikalt läbi kasutusjuhendit / lepingutingimusi 4 Muu 4 Uurimuses analüüsiti võimalikke põhjusi, miks kõik tarbijad ei ole rahul reklaamikampaaniate mõjul tehtud ostudega. Rahulolematuse olulisemad põhjustajad olid järgnevad: tarbijad pettusid ostetu kvaliteedis ja/või pakkuja lubadustes (märkis 82% rahulolematust kogenenutest) ning reklaamisõnumit oli võimalik mitmeti tõlgendada (märkis 10%). 11
12 6. Tarbijakaitsealase informatsiooni hankimise kanalid Alljärgnevalt uuritakse, millistest allikatest said respondendid aastal tarbijakaitsealast informatsiooni ning hinnatakse tarbijakaitsealase informatsiooni vajalikkust erinevates kanalites. Analüüsitakse tarbija harimiseks sobivaid kohti ning uuritakse elanike huvi uue tarbijakaitseajakirja tellimise suhtes. Elanikelt küsiti, milliseid infokanaleid nad aastal kasutasid tarbijakaitsealase informatsiooni saamiseks. Neil oli võimalus valida EKI poolt etteantud meediakanalite ja muude allikate vahel. Vastata tuli neljaastmelisel skaalal: sageli, mõnikord, ei kasutanud, ei oska öelda. Elanikud võisid märkida lisaks, kust veel tarbijakaitsealast infot hangiti (vt tabel 6.1). Tabel 6.1. Tarbijakaitsealase informatsiooni hankimise kanalid (% vastanutest) Televisioon Päevalehed Raadio Ajakirjad Internet Ameti bukletid Ameti kodulehekülg Internetis 10 Ameti ja tema maakonna-talituste infotelefonid 8 Ameti üritused, teabepäevad Tarbijakaitse Liidu nõuandlad 3 Riigi Tarbijakaitseametil on otstarbekas kasutada eelkõige televisiooni (kasutas 78% vastanutest), päevalehti (75% vastanutest) ja raadiot (63% vastanutest) tarbijakaitsealase informatsiooni edastamiseks, kuna nende kanalite kaudu jõuab informatsioon võimalikult paljude elanikeni. Informatsiooni olemasolu on tähtis ka ajakirjades ja Internetis (kasutas 44 ja 31% vastanutest). Ameti allikatest olid populaarsemad TBKA bukletid (kasutas 13% vastanutest) ja nende kodulehekülg ( Internetis (kasutas 10% vastanutest). Võrreldes aastaga, on suurenenud elanike osakaal, kes on saanud tarbijakaitsealast infot erinevatest allikatest. Aastaga on eriti suurenenud Interneti osatähtsus (13%-punkti), kuid infot saadakse rohkem ka ajakirjadest ja päevalehtedest (kasv võrdselt 5%-punkti). Samas on vähenenud raadio osakaal tarbijakaitsealase informatsiooni allikana (vähenemine 7%-punkti). Elanikel oli võimalik märkida muid allikaid, mida möödunud aastal kasutati tarbijakaitselise info saamiseks. Peamiselt nimetati tuttavate käest saadud infot ja kauba reklaambuklette. Samas märgiti, et tarbijakaitseline info üldse puudub või tarbijaõigustealane informatsioon pole kiirelt leitav. 12
13 Elanike huvi erinevate meediakanalite suhtes sõltub respondendi haridusest ja vanusest. Vanemad inimesed kasutavad vähem Internetti ja televisiooni mõju aga kasvab. Kõrgema haridustasemega vastanud olid enam saanud tarbijakaitsealast informatsiooni päevalehtedest. Uurimuses paluti elanikel hinnata erinevate tarbijakaitsealaste infokanalite vajalikkust tarbijate probleemide lahendamisel ja teadmiste laiendamisel. Välja pakuti 11 erinevat kanalit, mida küsitletud said hinnata neljaastmelise skaala abil: väga vajalik, vajalik, mitte eriti vajalik ja ei oska öelda. Lisaks said vastanud välja pakkuda muid kanaleid, kus tarbijakaitse informatsiooni olemasolu on vajalik (vt tabel 6.2). Tabel 6.2. Erinevate tarbijakaitsealaste infokanalite vajalikkus (% vastanutest) Väga vajalik Vajalik Väga vajalik ja vajalik kokku Mitte eriti vajalik Ei oska öelda Televisioon Päevalehed Raadio Ameti infotelefon Internet Ameti Interneti kodulehekülg Ajakirjad Ameti bukletid Ameti maakonnatalitused Ameti üritused, teabepäevad Tarbijakaitse Liidu nõuandlad Elanikud peavad eriti vajalikuks, et tarbijakaitsealast informatsiooni oleks võimalik saada televisioonist (märkis 88% vastanutest), päevalehtedest (märkis 84%), raadiost (märkis 83%), Internetist (märkis 72%) ja ameti koduleheküljelt Internetis (märkis 71% küsitletutest). Võrreldes aastaga, on elanikud kõiki tarbijakaitsealaseid infokanaleid hinnanud olulisemateks. See näitab, et vajadus tarbijaõiguste- ja tarbijakohustustealasele infole on kasvanud. Kõige enam suurenes ameti Interneti kodulehekülge väga vajalikuks või vajalikuks hinnanud eestimaalaste osakaal (kasv 12%-punkti), millele järgnesid ameti ürituste (6%- punkti), päevalehtede (4%-punkti), ameti buklettide (4%-punkti) ja ajakirjade (3%-punkti) tähtsuse suurenemine. Vastanud tegid ettepanekuid, millistes infokanalites võiks veel tarbijakaitsealast infot olla. Vajalikuks peeti info olemasolu bussipeatustes, bensiinijaamades ja poodides. Oluliseks hinnati ka otsepostitust (reklaami elanike postkastides). Sotsiaal-demograafiliste tunnuste alusel eristuvad eestlaste ja mitte-eestlaste hinnangud ameti infotelefoni vajalikkuse kohta. Mitte-eestlased peavad infotelefoni olemasolu vajalikumaks kui eestlased (55% mitte-eestlastest hindas infotelefoni väga vajalikuks, kuid eestlastest vaid 38% küsitletutest). 13
14 Tulemused näitavad, et paljud tarbijad ei mõista ega oska hinnata ameti infokanalite vajalikkust (bukletid, üritused, maakonnatalitused) tarbijate informeerimisel. Selle põhjuseks võib olla see, et nende infokanalite kohta omatakse vähe informatsiooni. Eesti tarbija teadlikkus oma õigustest ja kohustustest tarbijatena on suhteliselt kesine, mistõttu uuriti elanikelt, kas ja kuivõrd peetakse vajalikuks inimeste tarbijakaitsealast harimist ja kus see peaks eelkõige toimuma. Respondendil oli võimalik hinnata kaheksat erinevat harimisalternatiivi neljaastmelise skaala alusel: väga vajalik, vajalik, mitte eriti vajalik, ei oska öelda (vt tabel 6.3). Tabel 6.3. Inimeste tarbijakaitsealaseks harimiseks sobilikud kohad (% vastanutest) Väga vajalik Vajalik Väga vajalik ja vajalik kokku Mitte eriti vajalik Ei oska öelda Televisioon Ajakirjandus Raadio Gümnaasium, kutsekool Internet Ülikool Teabepäevad Põhikool Elanike arvates tuleks inimesi harida eelkõige televisiooni (arvas 90% küsitletutest), ajakirjanduse (arvas 90%), raadio (arvas 84%) ja gümnaasiumi (arvas 80% vastanutest) vahendusel. Väga oluline harimisviis on Internet, mida eelistab 76% eestimaalastest. Inimeste tarbijakaitsealaseks harimiseks sobilikud kohad (% vastanutest) Televisioon Ajakirjandus Raadio Gümnaasium, kutsekool Internet Ülikool Teabepäevad Põhikool %
15 Uurimuse üheks ülesandeks oli välja selgitada tarbijate huvi kavandatava tarbijakaitseajakirja tellimise suhtes. Küsitletavad said vastata neljaastmelise skaala alusel: jah, kindlasti; jah, võib-olla; ei sooviks tellida, ei oska öelda. Tarbijate huvi tarbijakaitseajakirja tellimise suhtes (% vastanutest) Ei oska öelda 22 Jah, kindlasti 10 Jah, võib-olla Ei sooviks tellida Andmeid analüüsides selgub, et tarbijakaitseajakirja on nõus kindlasti (10% vastanutest) ja võib-olla (33% vastanutest) tellima 43% vastanutest, kui ajakiri ilmuks neli korda aastas ja aastatellimus maksaks 100 krooni. 35% küsitletutest ei tunne huvi uue tarbijakaitseajakirja suhtes ning ligi neljandik küsitletutest ei oma veel kindlat seisukohta, kas tarbijakaitseajakiri on nende jaoks vajalik või mitte. 15
16 Kokkuvõte aastal rikuti tarbijate hinnangul nende õigusi kõige enam väikestes poodides (erineval määral rikkumiste esinemist märkis kokku 56% vastanutest). Rikkumisi esines palju ka turul (märkis 54% vastanutest). 2. Enam esines tarbijatel probleeme toidukaupade ning rõivaste ja jalatsite suhtes (väga sageli või sageli rikuti vastavalt 21% ja 14% küsitletute õigusi). Teenustest oli tarbijatel enim probleeme kommunaalteenuste osas (väga sageli või sageli oli probleeme igal kümnendal vastanul). 3. Elanikud eelistaksid teenuste (vesi, elekter, telefon jne) eest tasuda panga otsekorraldusega ja Interneti-panga ülekandega (eelistaks vastavalt 29 ja 26% vastanutest). 27% küsitletutest eelistaksid tasuda sularahas, kas siis otse teenuse osutajale (eelistab 17% küsitletutest) või kasutades postkontori teenuseid (soovib maksta 10% vastanutest). Vanemad inimesed soovivad noortest enam tasuda sularahas otse teenuse osutajale % reklaamikampaania tulemusena kaupu ja teenuseid ostnutest on oma ostude suhtes rahulolematud. Rahulolematust põhjustab eelkõige, see et reklaamisõnumit võib mitmeti tõlgendada ning tarbijad pettuvad ostetu kvaliteedis ja/või pakkuja lubadustes (vastavalt märkis 10 ja 82% rahulolematust kogenenutest). 5. Tarbijakaitseseaduse (TKS) olemasolust on teadlikud 75% küsitletutest, neist 12% on seadust ka lugenud. Viiendik inimesi pole TKS-ist midagi kuulnud ning oma arvamust ei osanud avaldada 5% vastanuid. Tarbijad leiavad, et neil pole piisavalt informatsiooni tarbijaõiguste- ja müügijärgse info kohta (vastavalt arvas 46 ja 44% vastanutest) ning elanike infovajadused võrreldes aastaga on suurenenud (15%-punkti). Tulemused näitavad, et paljud elanikud teavad oma õigusi ja kohustusi häguselt või üldsegi mitte. Selline olukord soosib tarbijaõiguste rikkumist. 6. Tarbijad tunnevad aasta-aastalt rohkem huvi oma õiguste kaitsmise suhtes. Sagenenud on tarbijate pöördumised suuliselt/kirjalikult müüja poole ja helistamine ameti infotelefonil. 7. Tarbijate kaebuste lahendamised müüjate või Tarbijakaitseameti ametnikega on lõppenud valdavalt tarbijate kasuks (märkis 69% rikkumisi kogenenud pöördunutest). 24% rahulolematute kaebused lahendati müüja (pakkuja) kasuks ning 7% kaebuste läbivaatamine polnud küsitluse toimumise ajaks veel lõppenud. 8. Tarbijakaitsealast informatsiooni saadakse eelkõige televisiooni vahendusel (märkis 78% vastanutest). Televisioonile järgnevad päevalehed (märkis 75% vastanutest), raadio (märkis 63%) ja ajakirjad (märkis 44% vastanutest). Tarbijakaitsealastest infoallikatest on suurenenud ameti infotelefoni tähtsus (kasv aastaga 10%-punkti). 16
17 9. Inimeste tarbijakaitsealast harimist peetakse kõige olulisemaks televisiooni ja ajakirjanduse vahendusel (märkis võrdselt 90% vastanutest). Elanikud leidsid, et koolidest sobivad tarbija harimiseks kõige paremini gümnaasiumid ja kutsekoolid (märkis 80% vastanutest). Tarbijate harimisviisina on suurenenud Interneti tähtsus. 10. Tarbijakaitseajakirja potentsiaalne tellijaskond oleks maksimaalselt 43% vastanutest. Kindlaid tellijaid oli kümnendik küsitletutest, kuid umbes viiendik ei oma tellimise suhtes konkreetset seisukohta. 17
Muuseumide statistika. Kutt Kommel analüütik
Muuseumide statistika Kutt Kommel analüütik Muuseumide definitsioon Muuseum on ühiskonna ja selle arengu teenistuses olev mittetulunduslik, alaline, külastajatele avatud institutsioon, mis hariduse, teaduse
More informationLisa 1. EESTI VÕISTLUSTANTSU LIIDU treeneritele kutsekvalifikatsiooni omistamise ÕPPEKAVA. TREENER I, II ja TREENER III ASTE
EESTI VÕISTLUSTANTSU LIIDU treeneritele kutsekvalifikatsiooni omistamise ÕPPEKAVA Lisa 1. TREENER I, II ja TREENER III ASTE TREENER I ja II ASTE BAASKURSUS Vastavalt EVTL treeneritele kutsekvalifikatsiooni
More informationKonjunktuur 1 (188) Eesti Konjunktuuriinstituut EESTI MAJANDUS- KLIIMA
Konjunktuur 1 (188) 9 8 7 6 5 4 3 2 1 MÄRTS 2014 HEA RAHUL- DAV HALB EESTI MAJANDUS- KLIIMA 1. Majanduse üldolukord 2014. a märtsis ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: märts 2014 2.1.
More informationSeiretulemused: soojuslik mugavus ja piirete toimivus
Seiretulemused: Click to edit Master title style soojuslik mugavus ja piirete toimivus Targo Kalamees 1, Leena Paap 1, Kalle Kuusk 1, Tallinna Tehnikaülikool Tõnu Mauring 2, Jaanus Hallik 2, Margus Valge
More informationEesti ja vene keelt kõnelevate gümnaasiuminoorte raadiokuulamine pilootuuring kahes Tartu koolis
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Eesti ja vene keelt kõnelevate gümnaasiuminoorte raadiokuulamine pilootuuring kahes Tartu koolis Bakalaureusetöö Autor: Liis
More informationRavimi kõlblikkusaeg ja säilitustingimused. Laivi Saaremäel
Ravimi kõlblikkusaeg ja säilitustingimused Laivi Saaremäel 30.05.2014 Mis on kõlblikkusaeg? See on ajaperiood, mille jooksul võib eeldada, et ravimi kvaliteet on tagatud, kui seda säilitatakse ettenähtud
More informationVäline kvaliteedi kontroll- milline oleks optimaalne valik? Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum, Ühendlabor
Väline kvaliteedi kontroll- milline oleks optimaalne valik? Agnes Ivanov Tartu Ülikooli Kliinikum, Ühendlabor PT ülevaade, USA 2008 1946- New Jersey, Pennsylvania ja Delaware laboritevaheline võrdluskatse
More information4. Tööturg. Ellu Saar Jelena Helemäe
4. Tööturg Ellu Saar Jelena Helemäe Tööturuintegratsioon on oluline valdkond, mille tähendus ei piirdu vaid majandusliku toimetulekuga, sest edukus tööturul soodustab ka inimese sotsiaalset ja kultuurilist
More informationEesti lõbusõidulaevade konkurentsieelised
LIVINGLAB TÖÖTOA KOKKUVÕTE: ALUSMATERJAL EESTI LÕBUSÕIDULAEVADE TURUNDAMISEKS VENEMAAL Dokument koondab Venemaa ajakirjanike ja paadituru ekspertide hinnangud ja ettepanekud 10. juulil 2017. aastal toimunud
More informationROHELINE RAAMAT. ELi e-kaubanduse arengut toetav ühtne pakiveoturg. (EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 29.11.2012 COM(2012) 698 final ROHELINE RAAMAT ELi e-kaubanduse arengut toetav ühtne pakiveoturg (EMPs kohaldatav tekst) ET ET 1. Sissejuhatus E-kaubandust peetakse üldiselt väga
More informationKLASTRIPROGRAMMI VAHEHINDAMINE. Pille Mihkelson, Tanel Rebane, Ewen Peters, Karel Lember
KLASTRIPROGRAMMI VAHEHINDAMINE Pille Mihkelson, Tanel Rebane, Ewen Peters, Karel Lember Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus...5 Klastriprogramm...6 Klastriprogrammi vahehindamise uurimisküsimused ja osalevad
More informationAVALIKU SEKTORI HÕIVE JA SELLE DÜNAAMIKA EESTIS JA TEISTES OECD RIIKIDES
Sisekaitseakadeemia Finantskolledž Liia Pajusaar AVALIKU SEKTORI HÕIVE JA SELLE DÜNAAMIKA EESTIS JA TEISTES OECD RIIKIDES Lõputöö Juhendaja: Indrek Saar, PhD Tallinn 2017 SISEKAITSEAKADEEMIA LÕPUTÖÖ ANNOTATSIOON
More informationEUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/121/EÜ, 18. detsember 2006,
30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 396/851 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/121/EÜ, 18. detsember 2006, millega muudetakse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist
More informationSõnavõtt Detroidi Haridusseltsi KODU 85. aastapäeval, 8. oktoobril 2011.a.
Sõnavõtt Detroidi Haridusseltsi KODU 85. aastapäeval, 8. oktoobril 2011.a. Austatud Detroidi haridusseltsi liikmed, Daamid ja härrad, Head kaasmaalased, Suur tänu, et kutsusite mind tänasele kokkusaamisele.
More informationEESTI SEAKASVATAJATE TOOTLIKKUS AASTATEL PRODUCTIVITY OF ESTONIAN PIG FARMS IN THE YEARS OF
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Berit Kraus EESTI SEAKASVATAJATE TOOTLIKKUS AASTATEL 2006 2012 PRODUCTIVITY OF ESTONIAN PIG FARMS IN THE YEARS OF 2006 2012 Bakalaureusetöö Maamajandusliku
More informationEluasemeturu tsüklifaaside analüüs Euroopa riikide ja tsükli indikaatorite hindamine Eesti näitel
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Veronika Aus Eluasemeturu tsüklifaaside analüüs Euroopa riikide ja tsükli indikaatorite hindamine Eesti näitel Magistritöö
More informationTTÜ EESTI MEREAKADEEMIA. Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Eero Naaber EESTI LAEVANDUSSEKTORI KONKURENTSIVÕIME TUGEVDAMINE Magistritöö Juhendaja: MSc. Marek Rauk TALLINN 2014 Deklareerin,
More informationENTERPRISE ESTONIA NORWAY MIS ON SEKTORI BRAND? MILLEKS ESTONIAN PARTNERSHIP PLATFORM?
ENTERPRISE ESTONIA NORWAY MIS ON SEKTORI BRAND? MILLEKS ESTONIAN PARTNERSHIP PLATFORM? SEKTORI BRAND VAJADUS MILLEKS ON VAJALIK SEKTORI BRAND On väga oluline et Eesti sektorid on branditudmeile kes me
More informationKrediidi kulukuse määr aitab teha keerulisi valikuid krediidimaailmas
Krediidi kulukuse määr aitab teha keerulisi valikuid krediidimaailmas Helen Korju-Kuul Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna peaspetsialist Krediidi võtmine on muutunud aina keerukamaks,
More informationEestikeelsele õppele üleminek venekeelses gümnaasiumis
01-07oige.qxd 27.11.2009 17:38 Page 3 Eestikeelsele õppele üleminek venekeelses gümnaasiumis K a t r i n K e l l o MA, Tartu ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse teadur A n u M a s s o
More informationMasinloetavate avaandmete esitamine Lennuameti näitel
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut IDU40LT Kajar Karuauk 042373IABB Masinloetavate avaandmete esitamine Lennuameti näitel bakalaureusetöö Juhendaja: Enn Õunapuu Phd
More informationTallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut. Diagrammid ja nende kasutamine Excel 2016 näitel Seminaritöö
Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut Diagrammid ja nende kasutamine Excel 2016 näitel Seminaritöö Autor: Delvis Ramot Juhendaja: Kairi Osula Tallinn 2016 Sisukord 1. Sektordiagramm... 3 2. Joondiagramm...
More informationAksel Kirch Eesti Euroopa Liidus: tagasivaade läbi sotsioloogia peegli
Aksel Kirch Eesti Euroopa Liidus: tagasivaade läbi sotsioloogia peegli Sissejuhatuseks Eesti lähiajaloo kaks olulist pöördepunkti: taasiseseisvumine ja liitumine Euroopa Liiduga (koos NATO liikmeks saamisega)
More informationRiigi roll popmuusika tootmises, levitamises ning tarbimises Martin Cloonani teooria alusel ja Eesti raadiojaamade näitel
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Kristel Kaldma Riigi roll popmuusika tootmises, levitamises ning tarbimises Martin Cloonani teooria alusel ja Eesti raadiojaamade näitel
More information4. AUDIOVISUAALVALDKOND: RINGHÄÄLING
4. AUDIOVISUAALVALDKOND: RINGHÄÄLING põhitegevusala o teleringhääling o raadioringhääling 2015. a Ettevõtete/asutuste arv: 86 Töötajate arv: 1776 Tulu (mln eurot): 161 4. Audiovisuaalvaldkond RINGHÄÄLING
More informationKOLMANDA SEKTORI RESSURSID JÄRVAMAAL
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Marit Sarapuu KOLMANDA SEKTORI RESSURSID JÄRVAMAAL Magistritöö Juhendaja: lektor Merike Kaseorg Tartu 2014 Soovitan suunata kaitsmisele.. (lektor
More informationÕpilaste jalgrattaohutus Tartu linnas
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias Õpilaste jalgrattaohutus Tartu linnas Kertu Hõbenurm Juhendaja: MSc
More informationDoktorantide teadustöö keele valikutest 1
Doktorantide teadustöö keele valikutest 1 Eve-Liis Roosmaa, Triin Roosalu, Peep Nemvalts Rahvuskeelte taandumine teaduses ja kõrghariduses teeb muret paljudele eurooplastele kõikjal, kus inglise keel pole
More informationTARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT Anna-Olga Luga SILLAMÄE ELANIKE EESTI KEELE ÕPE Magistritöö Juhendaja Mart Rannut, PhD NARVA 2016 Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö
More informationoleopator G Maasse paigaldatav õlipüüdur l Klaasplast I klassi õlipüüdur vastavalt standardile EN 858 Tootesertifikaat Eraldusvõime Materjal
oleopator G l Klaasplast I klassi õlipüüdur vastavalt standardile EN 858 OLEOPATOR G on õlipüüdurite sari, mis on ette nähtud õlise sademevee puhastamiseks olukordades, kus kehtivad kõrged puhastusnõuded.
More informationNutikas spetsialiseerumine - kitsaskohtade ja uute võimaluste analüüs. Eesti Arengufond
Nutikas spetsialiseerumine - kitsaskohtade ja uute võimaluste analüüs Eesti Arengufond Vahearuanne 19.06.2013 S Sisukord 1. Kitsaskohtade analüüsi struktuur 4 2. Kasvualade ühised kitsaskohad 6 3. IKT
More informationEesti inimvara raport (IVAR): võtmeprobleemid ja lahendused 2010
Eesti inimvara raport (IVAR): võtmeprobleemid ja lahendused 2010 Säästva arengu komisjon Eesti inimvara raport (IVAR): võtmeprobleemid ja lahendused 2010 Raportöör Eesti Koostöö Kogu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus
More informationKomisjoni otsus seoses juhtumiga EE/2012/1352: Eesti konkreetsetes mobiiltelefonivõrkudes häälkõne lõpetamine
EUROOPA KOMISJON Brüssel,10/8/2012 C(2012) 5811 Eesti Konkurentsiamet (EKA) Auna 6 10317 Tallinn Eesti Kontaktisik: hr Märt Ots peadirektor Faks: +372 667 2401 Lugupeetud hr Ots Teema: Komisjoni otsus
More informationAvaliku sektori ressursikasutuse analüüs riigi saldoandmike põhjal aastatel
Avaliku sektori ressursikasutuse analüüs riigi saldoandmike põhjal aastatel 2006-2012 Analüüsi koostaja: SA Eesti Koostöö Kogu Analüüsi tellija: Rahandusministeerium Analüüs on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist
More informationEesti rahvusvaheline konkurentsivõime 2010 AASTARAAMAT
RIIGIKANTSELEI Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime 2010 AASTARAAMAT Eesti konkurentsivõime maailma 58 riigi ja Euroopa Liidu 24 liikmesriigi võrdluses Tallinn, detsember 2010 Väljaande koostas: EKI juhtivteadur
More informationPÕLLUMAJANDUSUURINGUTE KESKUS
PÕLLUMAJANDUSUURINGUTE KESKUS EESTI MAAELU ARENGUKAVA 2014-2020 4. JA 5. PRIORITEEDI MEETMETE; 3. PRIORITEEDI LOOMADE HEAOLU MEETME JA 2. PRIORITEEDI TEGEVUSE KIVIAIA TAASTAMINE PÜSIHINDAMISARUANNE. AASTA
More informationÜHTSE FINANTSARVESTUSE SÜSTEEMI OLULISUS MAJANDUSPOLIITILISTE OTSUSTE LANGETAMISEL LIITUDES EUROOPA LIIDUGA
ÜHTSE FINANTSARVESTUSE SÜSTEEMI OLULISUS MAJANDUSPOLIITILISTE OTSUSTE LANGETAMISEL LIITUDES EUROOPA LIIDUGA Sissejuhatus Kaja Lutsoja, Margus Lutsoja Tallinna Tehnikaülikool OECD majanduspoliitilised soovitused
More informationTartu JK Tammeka - JK Tallinna 06 November 2018 online.live Jalgpall
{%[match@@@} Tartu JK Tammeka - JK Tallinna 06 November 2018 online.live Jalgpall WATCH HERE LINK I voor: 24.03 12:00: Maardu United: FCI Tallinn: 0 : 2: 24.03 13:00: JK Sillamäe Kalev: Maardu Linnameeskond
More informationJustiitsministeerium. Kriminaalpoliitika uuringud II. KORRUPTSIOON EESTIS: kolme sihtrühma uuring 2004
Justiitsministeerium Kriminaalpoliitika uuringud II KORRUPTSIOON EESTIS: kolme sihtrühma uuring 2004 Tallinn 2005 Koostaja Mari-Liis Liiv, MPA Konsultatsioon ja andmeanalüüs Taavi Annus, PhD, Margit Tavits,
More informationTÖÖSTUSOMANDI APELLATSIOONIKOMISJON
MAJANDUS JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM TÖÖSTUSOMANDI APELLATSIOONIKOMISJON -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- OTSUS
More informationMilleks mulle eesti keel? Põhikooli õpilaste hoiakutest eesti keele õppe suhtes
Milleks mulle eesti keel? Põhikooli õpilaste hoiakutest eesti keele õppe suhtes Birute Klaas-Lang Kristiina Praakli Tartu ülikool PISA UURINGUD: EESTI HARIDUSPEEGEL 25.08.2014 Ettekande materjal Haridus-
More informationErihoolekande arengukava aastateks
Sotsiaalkaitseministri septembri 2014. a käskkiri nr Erihoolekande arengukava 2014-2020 kinnitamine Lisa Sotsiaalministeerium Erihoolekande arengukava aastateks 2014 2020 Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...
More informationTõnis Vilu ÖKOKRIITILISE ANALÜÜSI VÕIMALUSTEST UKU MASINGU LOODUSTEKSTI MÄLESTUSI TAIMEDEST NÄITEL. Magistritöö
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Kirjanduse ja teatriteaduse osakond Tõnis Vilu ÖKOKRIITILISE ANALÜÜSI VÕIMALUSTEST UKU MASINGU LOODUSTEKSTI MÄLESTUSI TAIMEDEST
More informationEesti keeleseisund Sisukord
Sisukord 2 Uuringu tellis haridus- ja teadusministeerium Euroopa regionaalarengu fondi programmi Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (RITA) tegevuse kaks raames. Uuringu koostas Tartu ülikooli
More informationÜlevaade OECD teaduse, tehnoloogia ja tööstuse teemalistest raportitest Ülevaate koostaja: Kadri Raudvere, SA Eesti Teadusagentuur
Ülevaade OECD teaduse, tehnoloogia ja tööstuse teemalistest raportitest 2014-2015 Ülevaate koostaja: Kadri Raudvere, SA Eesti Teadusagentuur Tartu 2016 Ülevaade põhineb OECD poolt ingliskeelsetena välja
More informationTuru suurus, potentsiaalsete klientide hulk, võrdlus muude sektoritega
TRÜKITÖÖSTUS NORRA Ülevaade turusuundumustest ja -võimalustest Turu suurus, potentsiaalsete klientide hulk, võrdlus muude sektoritega Norra on arenenud, jõukas ja soovitud turg paljudele eksportijatele.
More informationEESTI JÕUDLUSKONTROLLI AASTARAAMAT 2016 RESULTS OF ANIMAL RECORDING IN ESTONIA 2016
RESULTS OF ANIMAL RECORDING IN ESTONIA Väljaandja: Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS Issued by Esikaane foto: Kairi Niit Cover photo ISSN 1406 734X 2017, Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli
More informationlainesurf Käsitöö surfilauad musasoovitused Olümpiatüdruk Ingrid Puusta Keenia ja Tenerife reisikirjad Jääsurf
lainesurf Käsitöö surfilauad DJ Karinsmatic musasoovitused Olümpiatüdruk Ingrid Puusta Keenia ja Tenerife reisikirjad Jääsurf #oneill #kalipso.ee #firstnameinthewater #sincethebeginning #wetsuitpioneer
More information1. Sotsiaalmajanduslik
1. Sotsiaalmajanduslik taust Demograafilised protsessid ja majanduses toimuv mõjutavad suuresti keskkonnaseisundit. Eelmine keskkonnaülevaade ilmus enne majanduses aset leidnud kriisi. Majanduslangus tõi
More informationAudi tortegevusest Eesti Audi torkogu
Audiitortegevusest Eesti Audiitorkogu 19.11.2013 Audiitorite roll Informatsiooni usaldusväärsuse kasv (inforiski vähendamine)# Väärkajastamised finantsaruannetes:# Vead# Teadmatus# Eelarvamused# Aruandluspettused#
More informationKUTSE. Eesti lahtised Meistrivõistlused 2018 Estonian Open Championships 2018 MN13 MN MN40, MN50; MN60 Harrastajad detsember 2017 Haanja
KUTSE Eesti lahtised Meistrivõistlused 2018 Estonian Open Championships 2018 MN13 MN MN40, MN50; MN60 28.-29.detsember 2017 Haanja Poisid/tüdrukud 13- Mehed/Naised & ; Veteranid 40, 50, 60 Boys/Girls 13
More informationdirektiivsed kõneaktid ning nende kasutamise dünaamika isa ja ema kõnes: juhtumiuuring
doi:10.5128/erya11.10 direktiivsed kõneaktid ning nende kasutamise dünaamika isa ja ema kõnes: juhtumiuuring Helen Kõrgesaar Ülevaade. Artikli eesmärk on anda ülevaade direktiividest eesti lapsele suunatud
More informationMurrete lauseehitus ja selle uurimine. Kristel Uiboaed, Liina Lindström
Murrete lauseehitus ja selle uurimine Kristel Uiboaed, Liina Lindström Kristel Uiboaed töötab Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis eesti murrete teadurina. Tema uurimisteemad on tihedalt
More informationEesti kui reisisihi turundusstrateegia
Eesti kui reisisihi turundusstrateegia 2004-2006 Turismiarenduskeskus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus August 2004 Väljavõte: Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuskava 2004-2006. SISUKORD TURUNDUSSTRATEEGIA
More informationTARTU ÜLIKOOL. Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut. Siu Etti
TARTU ÜLIKOOL Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut Siu Etti Insuldi ja peaaju traumaga patsientide funktsionaalne sõltumatus statsionaarse taastusravi alguses ja lõpus. Functional independence of
More informationTARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool Greete-Kristiine Kuru ÄRIÜHINGUÕIGUSE ÜHTLUSTAMINE EUROOPA LIIDUS JA SELLE MÕJU EESTI ÕIGUSELE Magistritöö Juhendaja dr. iur.
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN 405:2002 Hingamisteede kaitsevahendid. Ventiiliga filtreerivad poolmaskid gaaside või gaaside ja tahkete osakeste eest kaitsmiseks. Nõuded, katsetamine ja märgistus Respiratory protective
More informationTELEKOMMUNIKATSIOON: TURG JA KONKURENTS
TELEKOMMUNIKATSIOON: TURG JA KONKURENTS Valdkonna eesmärgiks 2003. aastal oli telekommunikatsioonituru arenguks soodsate tingimuste säilitamine vaba konkurentsi soodustamise teel. 90% turuosa jagunemine
More informationMAKSEJÕUETU TÖÖANDJA ETTEVÕTTE ÜLEMINEKU MÕJU TÖÖLEPINGUTELE
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL Kaido Künnapas MAKSEJÕUETU TÖÖANDJA ETTEVÕTTE ÜLEMINEKU MÕJU TÖÖLEPINGUTELE Magistritöö Juhendaja dots dr (iur) M. Muda Tartu 2010 SISUKORD KASUTATUD
More informationLEGO Mindstorms NXT ga ühilduv aeglase kiirenduse sensor
TARTU ÜLIKOOL MATEMAATIKA-INFORMAATIKA TEADUSKOND Arvutiteaduse Instituut Infotehnoloogia eriala Kaarel Kohler LEGO Mindstorms NXT ga ühilduv aeglase kiirenduse sensor Bakalaureusetöö (6 EAP) Juhendaja:
More informationKONKURENTSIVÕIME ANALÜÜS BERLIN-CHEMIE MENARINI EESTI OÜ NÄITEL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus Tiina Laur KONKURENTSIVÕIME ANALÜÜS BERLIN-CHEMIE MENARINI EESTI OÜ NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Silver Toompalu, MSc Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...
More informationMajandus- ja Kommunikatsiooniministeerium EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020 EESSÕNA Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on tänapäeval üks peamisi tööriistu mistahes majandus- ja eluvaldkonna konkurentsivõime
More informationSotsiaalministeeriumi toimetised nr 8/2006. Vaesus ja selle mõõtmine. Vaesuse suundumused Eestis.
Poliitikaanalüüs Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 8/2006 Vaesus ja selle mõõtmine. Vaesuse suundumused Eestis. Ene-Margit Tiit * Vaesus on oluline sotsiaalne probleem kogu maailmas, sealhulgas ka arenenud
More informationKURITEGEVUS EESTIS 2017 KRIMINAALPOLIITIKA UURINGUD
KURITEGEVUS EESTIS 2017 KRIMINAALPOLIITIKA UURINGUD 26 KRIMINAALPOLIITIKA UURINGUD 26 KURITEGEVUS EESTIS 2017 Tallinn 2017 Koostajad: Andri Ahven, Kätlin-Chris Kruusmaa, Anu Leps, Kaire Tamm, Brit Tammiste,
More informationEesti vähiregistri andmete valiidsus aastatel
Eesti vähiregistri andmete valiidsus aastatel 1995 2008 Madleen Orumaa 1, Katrin Lang 1, Margit Mägi 2, Kersti Pärna 1, Tiiu Aareleid 3, Kaire Innos 3 Taust. Rahvastikupõhise vähiregistri andmeid kasutatakse
More informationEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 23. detsember 2016 (OR. en) Jeppe TRANHOLM-MIKKELSEN, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 23. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0413 (COD) 15819/16 UD 281 ETTEPANEK Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa
More informationInfosüsteemide etalonturbe süsteemi ISKE rakendamise mõju IT riskidele Eesti avaliku sektori näitel
Tallinna Ülikool Informaatika Instituut Infosüsteemide etalonturbe süsteemi ISKE rakendamise mõju IT riskidele Eesti avaliku sektori näitel Magistriritöö Autor: Jurga Baranauskaite Juhendajad: Andro Kull
More informationPRIVAATSUSÕIGUSE RIIVE PROPORTSIONAALSUSE HINDAMISE KRITEERIUMID EUROOPA LIIDU ÕIGUSES ELEKTROONILISE SIDE ANDMETE KAITSE VALDKONNA NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse osakond Kätlin Helena Sehver PRIVAATSUSÕIGUSE RIIVE PROPORTSIONAALSUSE HINDAMISE KRITEERIUMID EUROOPA LIIDU ÕIGUSES ELEKTROONILISE SIDE ANDMETE KAITSE VALDKONNA
More informationEESTI RIIGIMAANTEEDE TALVISED SEISUNDINÕUDED JA EFEKTIIVSEIM LIBEDUSETÕRJE VIIS
Jarmo Oidermaa EESTI RIIGIMAANTEEDE TALVISED SEISUNDINÕUDED JA EFEKTIIVSEIM LIBEDUSETÕRJE VIIS Ehitusteaduskond Teedeehituse eriala Tallinn 2014 Tõendan, et lõputöö on minu, Jarmo Oidermaa kirjutatud.
More informationEESTI KEEL SISSERÄNDETUULES (II)
EESTI KEEL SISSERÄNDETUULES (II)!"#$%&''()*+",-'%'.*/''0",123245611,7',"0'.*8*)9 (Algus Keeles ja Kirjanduses nr 4) ALLAN PUUR, LEEN RAHNU, JAAK VALGE :;,
More informationLõpparuanne KARUSLOOMAKASVATUSE UURING
Lõpparuanne KARUSLOOMAKASVATUSE UURING 29. JAANUAR 2016 Teostaja: Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut ning majandus- ja sotsiaalinstituut Aadress: Kreutzwaldi 62, Tartu 51014
More informationMajandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium AASTA MAJANDUSÜLEVAADE
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 212. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE Tallinn 213 Sisukord Makromajanduslik olukord... 3 Väliskaubandus... 6 Töötlev tööstus... 1 Toiduainete ja jookide
More informationTeostatavusuuring innovatsioonipoliitika nõudluspoole meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks Eestis
Innovation studies Teostatavusuuring innovatsioonipoliitika nõudluspoole meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks Eestis 23 2014 Teostatavusuuring innovatsioonipoliitika nõudluspoole meetmete väljatöötamiseks
More informationEesti Õpetajate Keskühingu häälekandja BÜLLETÄÄN. Nr. 27. Bulletin of the Estonian Teachers Association in exile. Stokholm 1979 V', * V \
HX2UKAND3A V', * V \ Eesti Õpetajate Keskühingu häälekandja BÜLLETÄÄN Nr. 27 Bulletin of the Estonian Teachers Association in exile Stokholm 1979 SISUKORD 1. Kalevipoja missioonist Felix Oinas 3 2. Vancouveri
More informationDiagrammid ja nende kasutamine Excel 2016 näitel
Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut Diagrammid ja nende kasutamine Excel 2016 näitel Seminaritöö Autor: Delvis Ramot Juhendaja: Kairi Osula Tallinn 2015 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev
More informationPUUR- JA LÕHKETÖÖDE TEHNILISTE PARAMEETRITE JUHTIMISE VÕIMALUSTE ANALÜÜS PÕLEVKIVI ALLMAAKAEVANDAMISEL ESTONIA KAEVANDUSE TINGIMUSTEL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Energeetikateaduskond Mäeinstituut PUUR- JA LÕHKETÖÖDE TEHNILISTE PARAMEETRITE JUHTIMISE VÕIMALUSTE ANALÜÜS PÕLEVKIVI ALLMAAKAEVANDAMISEL ESTONIA KAEVANDUSE TINGIMUSTEL Bakalaureuse
More informationEesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring 2012
Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring 2012 UURINGU LÕPPARUANNE Uuringut rahastati Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest Tartu 17. juuni 2013 Toimetaja: Marek Tiits Uuringu töögrupp: Kalev Kaarna, Kristjan
More informationVÄLJAVÕTE Ärisaladus välja jäetud (tähistatud...*) Tallinn nr 8.3-1/14-003
VÄLJAVÕTE Ärisaladus välja jäetud (tähistatud...*) OTSUS Tallinn 27.05.14 nr 8.3-1/14-003 Telefonivõrgus kõne algatamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata jätmine ning 18.03.2010 otsuse
More informationTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut Aleksandr Kozlov Teose originaalsuse ja loomingulisuse kriteerium Magistritöö Juhendaja: lektor Addi Rull, LL.M Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus...
More information1.1. The regatta will be governed by the rules as Võistlusreeglite (PVR) alusel.
PURJETAMISJUHISED 39 Spinnakeri REGATT EESTI MV etapp 03-05 Juuli 2015, Pirita, Tallinn SAILING INSTRUCTIONS 39 Spinnaker REGATTA ESTONIAN CHAMPIONSHIP event 03-05 July 2015, Pirita, Tallinn, Estonia 1
More informationHindamise vajalikkus arengukoostöö tõhususe mõõtmisel: Eesti-Gruusia näitel
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Rahvusvaheliste suhete õppetool Keit Spiegel Hindamise vajalikkus arengukoostöö tõhususe mõõtmisel: Eesti-Gruusia näitel Magistritöö
More informationVÕRDLEV ÕIGUSLIK ANALÜÜS
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/9/EÜ, 27. jaanuar 2003 võrdlev analüüs erivajadustega isikute vastuvõtutingimuste osas VÕRDLEV ÕIGUSLIK ANALÜÜS Välismaalasele
More information2018 ESTONIAN OPEN RALLY CHAMPIONSHIP REGULATIONS 2018 EESTI AUTORALLI LAHTISTE MEISTRIVÕISTLUSTE ÜLDJUHEND
2018 EESTI AUTORALLI LAHTISTE MEISTRIVÕISTLUSTE ÜLDJUHEND 1. KORRALDUS 1.1. 2018. a Eesti lahtised autoralli meistrivõistlused (EMV) korraldatakse vastavuses Rahvusvahelise Autoliidu (edaspidi FIA) Spordikoodeksiga
More informationKakskümmend tuhat Ijööd vee all
Jules Verne Kakskümmend tuhat Ijööd vee all Tallinn Kirjastus «E.esti Raamat» 1982 T (Prantsuse) V52.Originaali tiitel: Jules Verne VINGT MILLE LIEUES SOUS LES MERS Prantsuse keelest tõlkinud OTT OJAMAA
More informationMajandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium AASTA MAJANDUSÜLEVAADE
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 213. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE Tallinn 214 Sisukord Makromajanduslik olukord... 4 Väliskaubandus... 7 Töötlev tööstus... 11 Toiduainete ja jookide
More informationMajandusarengu töögrupi raport
Majandusarengu töögrupi raport 1. NOVEMBER 216 1 2 Peaministri eessõna Viimasel ajal on kõlanud järjest arvamusi, et Eesti majandusega on midagi lahti. Eesti majanduskasv on viimastel aastatel osutunud
More informationEESTI AKREDITEERIMISKESKUS ESTONIAN ACCREDITATION CENTRE
1/9 LISA Norma AS akrediteerimistunnistusele nr L183 ANNEX to the accreditation certificate No L183 of the Norma Ltd. 1. Akrediteerimisulatus katsetamisel on: Accreditation scope for testing is: EESTI
More informationNÕUDLUSPOOLSE INNOVATSIOONIPOLIITIKA ROLL INNOVAATILISE TEGEVUSE EDENDAMISEL ETTEVÕTLUSSEKTORIS ÖKOINNOVATSIOONIDE NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Epp Kaasik NÕUDLUSPOOLSE INNOVATSIOONIPOLIITIKA ROLL INNOVAATILISE TEGEVUSE EDENDAMISEL ETTEVÕTLUSSEKTORIS ÖKOINNOVATSIOONIDE NÄITEL Magistritöö
More informationEESTI MOBIILSIDESEKTORI ETTEVÕTETE VÕRDLUSANALÜÜS ELISA EESTI ASi, EMT ASi JA TELE 2 EESTI ASi NÄITEL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusarvestuse instituut Juhtimisarvestuse õppetool Martin Lips EESTI MOBIILSIDESEKTORI ETTEVÕTETE VÕRDLUSANALÜÜS ELISA EESTI ASi, EMT ASi JA TELE 2 EESTI
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN 1089-3:2011 Transporditavad gaasiballoonid. Balloonide eristamine (välja arvatud vedelgaas). Osa 3: Värvide kodeerimine Transportable gas cylinders - Gas cylinder identification (excluding
More informationAin Kaalep tutvustas Jaan Kaplinskit Uku Masingule aastate
Thomas Salumets, Kaplinski_Layout 1 04.01.10 10:52 Page 37 Jaan KaplinsKi UKU Masing * ThoMAs salumets Õhtul mõtlesin, et olen Ukut tõesti väga armastanud ja oleksin tahtnud aina tema ligi olla, aga ei
More informationKõrgtäpsed GPS-mõõtmised riigi geodeetilise põhivõrgu aluspunktidel aasta suvel
Kõrgtäpsed GPS-mõõtmised riigi geodeetilise põhivõrgu aluspunktidel 2008. aasta suvel Artu Ellmann 1, Priit Pihlak 2, Karin Kollo 2 1 Tallinna Tehnikaülikool, 2 Maa-amet, e-post: artu.ellmann@ttu.ee Sissejuhatus
More informationValli Loide Taust Uurimistöö eesmärgiks: Uurimistöö metoodika
Uute mullaanalüüside meetodite katsetamine ja evitamine ning erinevate mikroelementide määramiseks sobilike ekstraheerimislahuste kasutusvõimaluste uuringud Projekti kestus: 2001 2004 Projektijuht: Valli
More informationKOOLIÕPIKUD KUI ERINEVA MAAILMAVAATE KUJUNDAJAD: EESTI AJALOO GÜMNAASIUMIÕPIKUTE NÄITEL ( )
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool David Arutyunyan KOOLIÕPIKUD KUI ERINEVA MAAILMAVAATE KUJUNDAJAD: EESTI AJALOO
More informationNAFTAREOSTUSEST PÕHJUSTATUD KAHJU KOMPENSEERIMISE RAHVUSVAHELISE FONDI ASUTAMISE RAHVUSVAHELINE KONVENTSIOON
NAFTAREOSTUSEST PÕHJUSTATUD KAHJU KOMPENSEERIMISE RAHVUSVAHELISE FONDI ASUTAMISE RAHVUSVAHELINE KONVENTSIOON Konventsiooniosalised, olles 29. novembril 1969. aastal Brüsselis vastu võetud naftareostusest
More informationRaul Eamets Jaanika Meriküll Majgrit Kallavus Kalev Kaarna Triin Kask
Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arendustöö nõustamisteenus Teadmistepõhise majanduse suunas liikumiseks vajaliku tööjõu- ja koolitusvajaduse väljaselgitamise uuring Raul Eamets
More information1.1. The regatta will be governed by the rules as Võistlusreeglite (PVR) alusel.
PURJETAMISJUHISED 40. Spinnakeri REGATT 30. Juuni-03. Juuli 2016, Pirita, Tallinn SAILING INSTRUCTIONS 40. Spinnaker REGATTA 30 June -03 July 2016, Pirita, Tallinn, Estonia 1. REEGLID 1. RULES 1.1. Võistlused
More information4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Seaduse mõjud... 59
Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad karistused) seletuskiri Sisukord 1. Sissejuhatus...
More informationEesti sõjalaevastiku olukord ja võimalikud relvahanked Suurbritanniast aastail
205 Eesti sõjalaevastiku olukord ja võimalikud relvahanked Suurbritanniast aastail 1920 1921 Arto Oll Sissejuhatus Pärast Tartu rahu sõlmimist 2. veebruaril 1920 lõppes sõda Eesti Vabariigi ja Nõukogude
More informationMAJANDUSE SEKTORAALNE STRUKTUUR JA SELLE TRENDID OECD RIIKIDES
Tartu Ülikool Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Jürgen Joamets MAJANDUSE SEKTORAALNE STRUKTUUR JA SELLE TRENDID OECD RIIKIDES Bakalaureusetöö Juhendaja: prof. Jüri Sepp Tartu 2014 Soovitan suunata
More information