EESTI RIIGIMAANTEEDE TALVISED SEISUNDINÕUDED JA EFEKTIIVSEIM LIBEDUSETÕRJE VIIS

Transcription

1 Jarmo Oidermaa EESTI RIIGIMAANTEEDE TALVISED SEISUNDINÕUDED JA EFEKTIIVSEIM LIBEDUSETÕRJE VIIS Ehitusteaduskond Teedeehituse eriala Tallinn 2014

2 Tõendan, et lõputöö on minu, Jarmo Oidermaa kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja loome- ja teadustööde seisukohad on viidatud. Lõputöö koostamine, kaitsmine ja selles sisalduv informatsioon on prima facie õppeotstarbeline ja töö on kaitstud autoriõiguse seadusega, mille kohaselt on autoril töö suhtes mittevaralised õigused. Juhul, kui seda lõputööd kasutatakse muudel põhjustel kui reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel, mis ei ole ajendatud ärilistest huvidest, siis laienevad lõputöö autorile lisaks mittevaralistele õigustele ka varalised õigused. Lõputöö autor: Jarmo Oidermaa... (allkiri ja kuupäev) Üliõpilase kood Õpperühm TEI 71/81 Lõputöö vastab ülesandele ja kehtivatele nõuetele. Juhendajad: Tiit Poopuu... (allkiri ja kuupäev) Kaitsmisele lubatud a Ehitusteaduskonna dekaan Martti Kiisa... (allkiri) 2

3 SISUKORD SISSEJUHATUS TEESEISUNDINÕUDED Talihooldes kasutatavad mõisted Seisunditasemed Talihoolde eesmärk Tee talvine seisunditase Muudatused teeseisundi nõuetes Hooldustsükli aeg TEHNOLOOGIA NÕUDED TALIHOOLDES Teede ettevalmistamine talveks Lumetõrje Libedusetõrje Lumekattega teede tasandamine LUME- JA LIBEDUSETÕRJE Sahkamine Lumetõrje meetodid Lörtsi sahkamine Lumetõrje teravalik Libedusetõrje Soolatamine Liivatamine Talihoolde mõju keskkonnale Kloriidide kasutamise mõjud Alternatiivid Safecote Safelane

4 4. TALIHOOLDES KASUTATAVAD SEADMED JA TEHNIKA Eltrip 45nkg seade Haardeteguri mõõtmine Libedusetõrjeks kasutatav tehnika Teehöövel Jääpurustaja Raiko Soolapuistur Scania 420P LIBEDUSETÕRJE KATSED TULEMUSED JA ANALÜÜS Jääpurustaja Raiko Teehöövel Niisutatud sool Sool KOKKUVÕTE SUMMARY VIIDATUD ALLIKATE LOETELU LISAD Lisa 1. Libedusetõrje soolade sõelkõvera väli Lisa 2. Libedusetõrjel kasutatavad 20-25% naatriumkloriidi lahuse kogused Lisa 3. Libedusetõrjel kasutatavad niisutatud naatriumkloriidi kogused

5 SISSEJUHATUS Talvised teed mängivad meie igapäeva elus suurt rolli vähemalt 3 kuud aastas. Selleks, et turvaliselt liigelda, on olulisel kohal efektiivsed lume- ja libedusetõrje viisid. Käesoleva töö autori arvates on oluline selgitada välja millised libedusetõrje vahendid on efektiivseimad nii oma tulemuste poolest kui ka majanduslikust seisukohast. Antud töö raames tutvustatakse nii praeguseid libedusetõrje viise kui ka alternatiivseid viise. Töö autor on lähenenud uurimusele ühe ettevõtte näitel. Aastal 2010 sõlmis AS Järva Teed lepingu, mille kohaselt on nad kohustatud hooldama Järvamaa teid nii suvel kui ka talvel. Aastal 2011 neljandas kvartalis muudeti aga teeseisundinõudeid. Kuna ettevõtte sõlmis lepingu vanade seaduste ajal, siis tegutsetakse ka vanade seaduste järgi seni, kuni sõlmitakse uus leping. Teeseisundinõuete muutuste käik on antud hetkel aktuaalne ka teistele ettevõtetele. Siin kohal on töö autor võtnud eesmärgiks tutvustada 2011.aastal muudetud teeseisundinõudeid ning nendest tulenevaid muutusi teehooldajatele. Kuna talviste teeseisundinõuete täitmiseks on vajalik nii aktiivne lumetõrje kui ka libedusetõrje, siis on töö üheks eesmärgiks läbiviidud katsete põhjal välja selgitada parim libedusetõrje viis. Parima viisi välja selgitamiseks on mõõdetud tee haardetegurid enne ja peale libedusetõrje tegemist. Analüüsi koostamisel võetakse arvesse ka libedusetõrje viisi keskkonnamõjusid, maksumust ning efektiivsust. Käesolev töö on üles ehitatud kuuele peatükile. Töö esimeses peatükis on selgitatud talvises teehooldes kasutatavaid mõisteid, lisaks on välja toodud kehtivad seisunditasemed ning muudatused teeseisundinõuetes. Teises peatükis tuuakse välja tehnoloogia nõuded talihooldes nii lumetõrje kui ka libedusetõrje kohta. Kolmandas peatükis on selgitatud lume- ja libedusetõrje erinevaid viise, kasutatavaid materjale ja erinevaid lumetõrje meetodeid. Lähemalt on tutvustatud praegusel hetkel kasutatavaid libedusetõrje materjale. Lisaks on välja toodud ka mõned alternatiivid praegu kasutusel olevatele libedusetõrje viisidele. 5

6 Neljandas peatükis on kirjeldatud uurimistöö raames läbiviidud katsete jaoks kasutatud seadmeid ning nende käsitlemist. Lisaks seadmetele on lähemalt kirjeldatud katsete raames kasutatavaid masinaid, nende olemust ja talihooldes kasutamise võimalusi. Töö viiendas peatükis on kirjeldatud mis ajavahemikul on erinevad katsed läbiviidud ning antud lühiülevaade katsete läbiviimisest. Kuuendas ja viimases peatükis on autor kirjeldanud katsete läbiviimise hetkel olevaid ilmaseisundeid, katseks kasutatavat tehnikat ning välja toonud saadud tulemused. Lisaks tulemustele on välja toodud ka erinevate libedusetõrje viiside 1 km maksumused. Järeldused saadud tulemustest on tehtud töö kokkuvõttes. 6

7 1. TEESEISUNDINÕUDED Esimeses peatükis tuuakse välja kehtivad talvised teeseisundinõuded, tutvustatakse teeseisunditasemeid. Peatüki teises pooles on välja toodud 2011.aastal teeseisundinõuetes läbi viidud muudatused ehk milline oli nõue algselt ja milline peale muudatust Talihooldes kasutatavad mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses [1: 17]: rasked ilmastikuolud lumesadu üle 10cm lund 24 tunni jooksul, tuisk kestusega üle 6 tunni, jäite tekkimine või alla -12 ºC suurest õhuniiskusest põhjustatud libedus kestusega üle 4 tunni; hooldustsükli aeg ajavahemik, mille jooksul taastatakse nõutav seisunditase. Hooldustsükli aega arvestatakse maanteel alates libeduse tekkest, lumesaju või tuisu lõpust või sõidujälgede vahelise lumekihi seisundinõuetes lubatud paksuse ületamisest, tänava hooldustsükli aega arvestatakse libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest; jäide vihma või suure õhuniiskuse mõjul tee pinnale, mille temperatuur on alla 0 ºC, tekkinud tihe jääkiht; libedusetõrje teekatte haardeteguri suurendamine teekattele kloriidide, abrasiivmaterjalide või nende segude või kloriidide vesilahuste puistamisega, samuti teekatte haardeteguri suurendamine mehaanilise karestamisega, või sama tehnoloogiaga roovaste ja ebatasasuste likvideerimine; lumesus teel paikneva lume iseloomustus kohev lumi, sulalumi (märg lumi), lörts või soola ja lume segu, mis on määratletud lume paksuse ja paigutusega; lumekihi kriitiline paksus lumekihi maksimaalne lubatud paksus sõiduteel sõidujälgede vahel lumesaju või tuisu ajal; lumetõrje lume eemaldamine teelt; ohtlik koht liiklusmärkidega «Järsk lang» (145) ja «Järsk tõus» (146) tähistatud tõus või langus kaldega üle 4 % ja nendel tõusudel või langustel olevad ohtlikud kurvid, mis on tähistatud liiklusmärkidega «Ohtlik kurv» (141, 142) või «Ohtlikud kurvid» (143, 144), samuti raudteeületuskoht rööpa teljest 50 meetri ulatuses, teekitsendid, mis on tähistatud liiklusmärgiga 7

8 «Teekitsend» ( ) ja muud ohtlikud kohad, mis on tähistatud liiklusmärgiga «Muud ohud» (185) ja mõne muu tee omaniku määratud teelõik; puistematerjal libedusetõrje materjalid: abrasiivmaterjalid, nende segud kloriididega ja kloriidide vesilahused; seisunditaseme kehtivusaeg ajavahemik, mille jooksul teeolud peavad vastama nõutavale seisunditasemele; talihooldus libedusetõrje, lumetõrje, kinni sõidetud lume ja jääkonaruste tasandamine ja karestamine, lume äravedu ning liikluskorraldusvahendite hooldamine. haardetegur teepinna seisundi parameeter, mis iseloomustab auto ratta ja teepinna vahelist haaret. Teguri määramine toimub spetsiaalse seadmega, mis auto järsu pidurdamise korral määrab kiiruse languse kaudu vastava parameetri. Haardeteguri tegurid ning nende kirjeldused on välja toodud allpool tabelis. Tabel 1 Haardetegur ja teepinna kirjeldus [13:28] Haardetegur Teepinna kirjeldus 0,00 0,14 Kiilasjää, märg jää, väga libe 0,15 0,19 Jäine, libe 0,20 0,24 Sile, kinni sõidetud lumi, rahuldavad talvised teeolud 0,25 0,29 Hea haarduvusega kinni sõidetud jää ja lumi, head talvised teeolud 0,30 0,44 Puhas ja märg teekate, hea haarduvusega talvised teeolud 0,45 1,00 Puhas ja kuiv teekate, hea haarduvusega talvised teeolud 8

9 1.2. Seisunditasemed Teehoolduse põhimõtted on kehtestatud tee seisundinõuete määrusega, mis jagab teed olenevalt liiklussagedusest seisunditasemeteks: teel, millel liiklus suurem, on nõutav seisunditase kõrgem ning hooldetööde tegemine toimub sagedamini ja põhjalikumalt; tee, millel liiklus väike, tehakse hooldetöid harvem ja väiksemas mahus. [2] Teekasutaja ootused talvisteks sõidutingimusteks on viidud väga kõrgele, kuid absoluutselt ohutuid tingimusi ei ole võimalik tagada. Teehoolduse eesmärgiks on kõikidele liiklejatele võimalikult ohutute sõidutingimuste loomine. Täielikult ohutuid tingimusi luua ei ole võimalik, mistõttu lumist ja libedat teed tuleb talvistes oludes võtta normaalse nähtusena. [2] Kõige kõrgemal ehk seisunditasemel 3 on 16,5 tuhandest riigimaantee kilomeetrist 2,1 tuhat km. Need on riigi põhimaanteed Tallinna-Narva, Tallinna-Tartu, Tallinna-Pärnu jne ning suurema liiklusega tugi- ning üksikud kõrval maanteed. Enamalt jaolt on nende teede pind talvel stabiilsetes ilmaoludes lume- ja jäävaba. Kui sajab lund, tuiskab või sajab jäidet, on teehooldajale antud nn hooldustsükli aeg, mille jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu või libeduse teket tee nõutud seisundisse viia. Vastavalt nõuetele peab seisunditasemel 3 olema kõnniteed ning kõigi sõiduradade sõidujäljed sõiduteel lume- ja jäävabad ning peab olema teostatud ennetav libedusetõrje kogu teel. Nõutav haardetegur peab olema vähemalt 0,28 kogu teel, sõidujälgedes peab haardetegur ulatuma 0,30ni. [2] Foto 1. Seisunditase 3. [2] 9

10 Seisunditaset 2 rakendatakse 3,6 tuhandel kilomeetril. Sellel seisunditasemel tehakse küll regulaarset libedustõrjet, kuid eesmärgiks ei ole sõidujälgede lume- ja jäävaba hoidmine. Sellel seisunditasemel hoitakse enamuses tugimaanteid ning osa suure liiklusega kõrvalmaanteid. Vastavalt nõuetele peab olema haardetegur olema vähemalt 0,25 ühikut või kinni sõidetud lumi peab olema karestatud. [2] Foto 2. Seisunditase 2. [2] 10

11 Seisunditasemel 1 teid on 10,8 tuhat km, ehk valdav enamus, millel piirdub talihooldus tavaoludes vaid lumetõrje tegemisega, libedustõrjet tehakse vaid ohtlikes kohtades, näiteks tõusudel ning langustel. Vastavalt nõuetele on nõutud, et haardetegur ulatuks kinnisõidetud lume või jää korral 0,20ni ning ohtlikel kohtadel peab olema tagatud haardeteguriks 0,25. [2] 1.3. Talihoolde eesmärk Foto 3. Seisunditase 1. [2] Talihoolde eesmärgiks on tagada seaduse poolt kehtestatud nõuetele vastav seisunditase vastavalt teeklassile, hoida heal tasemel liiklusohutust ning mitte kahjustada oma tegevusega keskkonda. Kõige selle saavutamiseks on vaja operatiivset tegutsemist ning järelevalve süsteemi täielikku töötamist Tee talvine seisunditase Antud tabelis on välja toodud, mille järgi liigitatakse teid erinevate seisunditasemete alla. Tabelis on näidatud teede seisunditasemed vastavalt liiklussagedusele. 11

12 Tabel 2 Liiklussagedus, autot ööpäevas Tee talvine seisunditase [15] Nõutav seisunditase Põhimaantee Tugimaantee Kõrval maantee Kohalik maantee kiirtee üle kuni Muudatused teeseisundi nõuetes aastal 17. detsembril võeti Majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt esmakordselt vastu määrus nr 45 Tee seisundinõuded, mis aga jõustusid esmaselt 9. jaanuar aastal Aastal 2005, 2. detsember toimus esimene määruse muutmine. Teise tee seisundinõuete täiendamine ja muutmine tehti alles 6 aastat peale esimest muutust Antud peatükis on välja toodud talihoolet puudutavad muutused määruses nr 45 Tee seisundinõuded. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.detsembri 2002.a määruses nr 45 Teeseisundinõuded (RTL 2003, 1, 2; 2005; 114, 1760) tehti järgmised muudatused [16;17]: 5. Üldised seisundinõuded Algne variant: 10) Paigaldatud valgustus peab pimeda ajal põlema. Muudatus: 10) Paigaldatud valgustus peab pimeda ajal põlema. Tee omanik võib valgustust vähendada või välja lülitada, kui ta on täitnud tingimused ohutuks liiklemiseks. 5. Üldised seisundinõuded Algne variant: 17) Libeduse tõrjeks võib kasutada abrasiivpuistematerjali, mille tera läbimõõt on 2 kuni 6 mm. Muudatus: 17) Libeduse tõrjeks võib kasutada ka looduslikku liiva, ainult tee omaniku loal. 17. Talihoolduses kasutatavad mõisted Algne variant: 1) Rasked ilmaolud lumesadu üle 10 cm lund üle 24 tunni jooksul, tuisk kestusega üle 6 tunni, jäite tekkimine või alla -12 C suurest õhuniiskusest põhjustatud libedus kestusega üle 4 tunni. Muudatus: 1) Rasked ilmastikuolud katkematu lumesadu, mille jooksul sajab vähemalt 10 cm lund 4 tunni jooksul või lumesadu, mille jooksul sajab vähemalt 5 cm 4 tunni jooksul, kui 12

13 samaaegselt õhutemperatuur on alla -2 C ja on tugev tuul puhangut üle 8 m/s lumesaju ajal ning sadav kuiv lumi tekitab tuisuvaalud üle kriitilise lumekihi paksuse. 18. Rasked ilmaolud Algne variant: 1) Raskete ilmaoludega piirkonna kehtestab tee omanik talihooldust teostava isiku ettepanekul. Muudatus: 1) Tee omanik võib määratleda piirkonna, tee või teelõigu, milles valitsevad rasked ilmastikuolud. Ettepaneku raskete ilmaolude kehtestamiseks võib tee omanikule teha ka hooldetööde tegija. 18. Rasked ilmaolud Algne variant: (2) Raskete ilmaoludega piirkonnas pikeneb hooldustsükli aeg tee omaniku poolt määratud aja võrra. Muudetud variant: (2) Raskete ilmaoludega piirkonnas või teedel häda ja eriolukorras pikeneb hooldustsükli aeg tee omaniku poolt määratud aja võrra. 18.Rasked ilmaolud täiendatakse lõigetega,, : ( Hooldustööde tegija peab rakendama ennetavaid meetmeid raskete ilmaolude mõjude leevendamiseks. Raskete ilmaoludega teedel ohutute tingimuste ja läbitavuse tagamiseks peab hooldustöid kavandama ja teostama eesmärgiga võimalikult kiiresti taastada tee vastavus tee seisundinõuetele, selleks vajadusel kaasates lisatehnikat ja -tööjõudu, alltöövõtjaid ning rakendama muid asjakohaseid meetmeid. ( Juhul kui rasked ilmaolud on jätkuva ja intensiivse iseloomuga ning vaatamata tee omaniku ja hooldustööde tegija poolt rakendatud meetmetele ei ole võimalik tagada tee seisundinõuetele vastavust, võib vastava tee lumekihi kriitiline paksus raskete ilmaoludega olla ületatud tee omaniku määratud ulatuses. Tee omanik peab rakendama vajalikke meetmeid liiklejate teavitamiseks lumekihi kriitilise paksuse ületamisest ning vajadusel tee sulgema, kui tee ei ole läbitav või esineb muu Liiklusseaduse -s 12 nimetatud alus. Tee omanik taotleb regionaalse või kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni kokkukutsumist Hädaolukorra seaduse tähenduses, kui on oht lumekihi kriitilise paksuse ületamiseks ning sellega kaasneb reaalne oht liiklejate elule, vara säilivusele või ei ole tagatud elutähtsate teenuste toimepidevus. Hädaolukorras või eriolukorras lähtutakse teehoiu korraldamisel Teeseadusest ja Hädaolukorra seadusest. 27. Hooldustsükli aeg. (1) Hooldustsükli aeg on tähtaeg, mille lõpuks peavad tee talvised seisundinõuded olema taastatud. 13

14 (3) Hooldustsükli aja arvestus maanteel algab libeduse tekkest, lumesaju või tuisu lõpust või lumekihi kriitilise paksuse saavutamisest. (4) Lumekihi kriitilist paksust ei tohi hooldustsükli ajal ületada (tabel 3). (5) Hooldustsükli aja lõpuks peab olema sõidutee sahatud, st lisas 8 määratud tee nõutav seisund peab olema taastatud. (6) 3. ja 4 seisunditasemega teedel peab olema ennetav libedusetõrje tehtud kogu sõidutee ulatuses kui ilmaprognooside, teeilmajaamade andmete vms alusel on tõenäoline haardeteguri vähenemine alla nõutava. (7) Hooldustsükli aeg arvestatuna tundides on esitatud tabelina käesoleva määruse lisas 9. Tabel 3 Tee talvised seisundinõuded (sulgudes olevad numbrid on varem kehtinud nõuded) [18] LUMEKIHI KRIITILINE PAKSUS (saju ajal) Kohev lumi (sõiduteel sõidujälgede vahel) cm 10 (10) 8 (5) 4 (3) 3 (0) Sulalumi või lörts, soola ja lume segu (sõiduteel sõidujälgede vahel) cm 5 (6) 4 (3) 2 (2) 2 (0) 14

15 1.6. Hooldustsükli aeg Hooldustsükli aeg on tähtaeg, mille lõpuks peavad tee talvised seisundinõuded olema taastatud. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei piira ega välista tee omaniku ja hooldustööde tegija käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust saavutada hooldustsükli aja lõpuks tee seisundinõuetele vastavus. Hooldustsükli aja arvestus maanteel algab libeduse tekkest, lumesaju või tuisu lõpust või lumekihi kriitilise paksuse saavutamisest. Tänava hooldustsükli aega arvestatakse libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest. Lumekihi kriitilist paksust ei tohi hooldustsükli ajal ületada. Hooldustsükli aja lõpuks peab olema sõidutee sahatud, st lisas 8 määratud tee nõutav seisund peab olema taastatud 3. ja 4. seisunditasemega teedel peab olema ennetav libedusetõrje tehtud kogu sõidutee ulatuses kui ilmaprognooside, teeilmajaamade andmete vms alusel on tõenäoline haardeteguri vähenemine alla nõutava. Hooldustsükli aeg arvestatuna tundides on esitatud tabelina. [1: 27] Tabel 4 Hooldustsükliaeg tundides [1: 27] Tee seisunditase Lume ja lörtsi eemaldamine sõiduteelt Libedusetõrje Soolalume segu eemaldamine sõiduteelt Kõnnitee puhastamine ja libedusetõrje Libedusetõrje tänava ohtlikes kohtades

16 2. TEHNOLOOGIA NÕUDED TALIHOOLDES Allpool on välja toodud teehoiutööde tehnoloogia nõuded talihoolduses, mis on välja antud Majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt, mis on jõustunud Teede ettevalmistamine talveks Sügisel tasandatakse teepeenrad ja puhastatakse nõlvad ning teemaa. Kruusateed profileeritakse nii, et põikkalded vastaksid kruusateede seisundinõuetele. Defektne või puuduv tähispost asendatakse talvel viivituseta markiiriga. Teedel, kus ei ole paigaldatud statsionaarseid tähisposte, võib kasutada teeäärte ja lumekoristust segavate takistuste tähistamiseks markiire. Markiir valmistatakse plastmassist või puidust läbimõõduga 2 4 cm ja varustatakse 5 cm laiuse helkiva elemendiga. Markiiri kõrgus peab olema 1,0 1,5 meetrit teepinnast ja helkiv element markiiril vastavalt 1,0 meetri kõrgusel teepinnast. Markiirid paigaldatakse 50 kuni 100-meetrise vahekaugusega. [3: 84-85] 2.2. Lumetõrje Lumetõrje eesmärk on lumesaju või tuisu tõttu teele kogunenud lume teelt eemaldamine ja lumevallide kõrgusest põhjustatud nähtavuspiiride taastamine nõutava tasemeni ning tuisu mõju vähendamine passiivsete tuisukaitserajatiste, nagu lumevallid, lumeväravad jms rajamisega. [3] Lumetõrje jaguneb [3: 86-89]: 1) lume, lörtsi või soola-lumesegu eemaldamine sõiduteelt, teepeenardelt, ülekäiguradadelt ja muudelt teerajatistelt; 2) lumevallide madaldamine, suurte vallide korral ka nende külgsuunaline teisaldamine; 3) lume laadimine ja äravedu; 4) passiivsete tuisukaitserajatiste tegemine; 5) sildade, autobussipeatuste ja muude teerajatiste ning liikluskorraldusvahendite lumest puhastamine. 16

17 Lumesaju või tuisu ajal alustatakse lume või lörtsi eemaldamist majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri a määrusega nr 45 «Tee seisundinõuded» (RTL 2003, 1, 2) seisunditaseme nõuetes määratletud lume- või lörtsikihi lubatud paksuste ületamisel. Lumi veetakse ära juhul, kui muude võtetega ei ole võimalik tee seisundinõudeid täita. Lund ei tohi lükata sõiduteelt kõnniteele, kui selle tagajärjel jääb jalakäijatele liiklemiseks vähem kui 1,1 m laiune riba. Restkaevud peavad olema lume- ja jäävabad ning tagama vee äravoolu. [3: 86-89] 2.3. Libedusetõrje Libedusetõrje on teekatte haardeteguri suurendamine teekattele kloriidide, abrasiivmaterjalide või nende segude või kloriidide vesilahuste puistamisega, samuti teekatte haardeteguri suurendamine mehaanilise karestamisega või sama tehnoloogiaga roobaste ja ebatasasuste likvideerimine. Kloriididena kasutatakse naatriumkloriidi (NaCl), kaltsiumkloriidi (CaCl 2 ) ja magneesiumkloriidi (MgCl 2 ). Puistematerjalidena kasutatakse liiva, sõelmeid, sõelutud või purustatud kruusa ja killustikku. Puistematerjalidel on lubatud tera läbimõõt tänavatel, jalgteedel ja jalgrattateedel 2 6 mm ja maanteedel kuni 6 mm. Külmumise vältimiseks ja terade paremaks püsimiseks teel võib segada puistematerjali sisse kg kloriide 1 m 3 puistematerjali kohta. Libedusetõrje jaguneb: 1) teekatte ennetav töötlemine kloriidilahuse või niisutatud kloriidiga. Ennetav kloriidiga töötlemine teostatakse üks kuni kuus tundi enne võimaliku libeduse teket; 2) jäite või lume tõttu libedaks muutunud teepinnale kloriidilahuse või kloriidi puistamine; 3) teepinna haardeteguri suurendamine puistematerjalide või kloriidi-liiva segu puistamisega teele; 4) lume- või jääkattega teepinna karestamine mehhaanilisel teel võrk-, jää- või tappteradega; 5) kuuma liiva puistamine jäätunud teepinnale. Libedusetõrje soolad peavad vastama järgmistele tehnilistele näitajatele: 1) terakoostis peab olema 0,25 4,0 mm ja mahtuma lisas 15 toodud sõelkõveraväljale (lisa 1). Peenemaid osiseid kui 0,25 mm ja jämedamaid osiseid kui 4,0 mm ei või olla üle 10% soolamassist; 2) soola niiskuse sisaldus laos võib olla kuni 1,5%; 3) lahustumatu jääk 20 C vees võib olla kuni 0,7%; 4) kloriidide (põhiaine) sisaldus peab olema vähemalt 97%; 5) paakumise vältimiseks peab olema lisatud paakumisvastast lisandit. 17

18 Jäite korral ja ennetavaks libedusetõrjeks kasutatakse 20 25% naatriumkloriidi lahust. Lahust ei või kasutada paksu koristamata lumekihi ja kinnisõidetud lume puhul, samuti jäite puhul, millest kate ei paista läbi. Paakauto lubatud liikumiskiirus kloriidide puistamisel võib olla kuni 70 km/h. Kloriidide kasutamisel kõnni- ja jalakäijate teel peab ära koristama lume ja jää sulamisel tekkinud segu. Libedusetõrjel kasutatavad 20 25% naatriumkloriidi lahuse kogused ml/m 2 või l/km 7,5 m laiusel sõiduteel peavad vastama (lisa 2)toodud nõuetele. Ennetaval kloriididega töötlemisel on naatriumkloriidi lahuse kogused 5 20 ml/m 2 ehk l/km. Kui katte temperatuur on alla 5 C, kasutatakse lahuse asemel niisutatud kloriidi. Kloriidi lendumise vältimiseks õhukeeriste mõjul ei või puisturi liikumiskiirus ületada niisutatud kloriidi puistamisel 40 km/h ja kuiva kloriidi puistamisel 30 km/h. Kloriidilahuse kogus kloriidi niisutamiseks peab olema vähemalt 80 liitrit 1 m 3 kloriidi kohta. Niisutatud naatriumkloriidi kogused g/m 2 või kg/km 7,5 m laiusel sõiduteel on toodud lisas (lisa 3). Ennetaval töötlemisel on niisutatud kloriidi kogused 5 15 g/m 2 ehk kg/km. Kuni 12 C õhutemperatuurini on võimalik NaCl toimeefekti suurendada, kui seda niisutada CaCl 2 lahusega. Õhutemperatuuril 12 C kuni 18 C juures võib kasutada libedusetõrjeks ainult CaCl 2. Õhutemperatuuril alla 18 C võib kasutada ainult puistematerjale. Libedustõrjel kasutatava liiva, sõelmete, sõelutud või purustatud kruusa ja killustiku puistekoguseks on 0,2 0,6 m 3 /km, järskudel tõusudel, ristmikel ja muudel liiklusohtlikel kohtadel 0,6 1,2 m 3 /km. Puistematerjalide paremaks püsimiseks ja lumekattega teede haardeteguri suurendamiseks on vajalik töötlemine võrk-, jää- või tappteradega. [3: ] 18

19 2.4. Lumekattega teede tasandamine Lumekattega teede tasandamise eesmärk on kinnisõidetud lumest tekkinud ebatasasuste likvideerimine lumekatte paksuse vähendamise teel. Teepinna tasandamiseks, lume- või jääkihi paksuse vähendamiseks, kasutatakse võrk-, jää- või tappteraga varustatud teehöövlit või alussahaga veoautot, saavutades sellega lisaks tasandamisele ka teepinna haardeteguri suurenemist. [3: ] 19

20 3. LUME- JA LIBEDUSETÕRJE Selles peatükis on välja toodud lume- ja libedusetõrjeks vajalikud vahendid ja teadmised. Kuna riigimaanteede seisundinõuete täitmiseks on lahutamatuks osaks sahkamine, siis peatüki esimeses pooles on räägitud just sellest. Peatüki teises pooles on välja toodud libedusetõrjeks kasutatavad kloriide ning nende mõjusid keskkonnale ning peatüki lõpus on tutvustatud praegu kasutusel olevatele libedusetõrje viisidele alternatiive Sahkamine Selleks, et lumetõrje oleks edukas peab autojuht teadma sahaasendite mõju töö tulemusele erinevates lumetingimustes. Saha tera tuleb seada selline, et tasasel teel osa saha kaalust kannab tera ja osa jalas. Kinni sõidetud lumega teel võib kogu saha kaal kanduda terale. Sirgetel lõikudel on sobivaks sahkamisnurgas 45. Pööratavate sahkade puhul kasutatakse vastavalt teostatavale tööle sobivaimat sahkamisnurka. [12] Lumetõrje meetodid Kitsamate teede sahkamist alustatakse tee keskelt nii, et tee telgjoonele ei jää lund ja sahkamist jätkatakse kuni peenrani. Lumesaju ajal sahatakse tavaliselt ainult sõiduosa, tagades teepinna seisundi rahuldava taseme. Peale lumesaju lõppu teostatakse sahkamine täies laiuses, haarates ka bussipeatused ja peenrad. [11] Kattega teedel hakkab sõiduosa laius reeglina 7 meetrist. Eessaha töölaius on aga 3 meetrit. Seega ei piisa sõiduosa puhastamiseks ühest edasi-tagasi sahkamis läbikust. Seetõttu tuleks kasutada eessahka koos külgsahaga või kahte sahka järjestikku vahega 100 kuni 200 meetrit. [11] 20

21 Foto 5. Tee sahkamine vahedega [10] Kui lund on palju, tekivad tee servadesse vallid, mis raskendavad lume sahkamist, piiravad ning suurendavad tuisuohtlikkust. Kõrgete lumevallide madalamaks lõikamiseks on sobivaks vahendiks külgsahk. Selle töö juures peab jälgima, et ei vigastaks tähisposte ega markiire. [11] Mitme sõidurajaga tee sahatakse tee laiusest olenevalt kahe või kolme sahaga, et saada sõidutee korraga puhtaks. Selleks [11] : Sahkamisrühm paigutatakse nii, et esimene auto puhastab sõidutee vasakut serva pöördsahaga ja lükkab lume eraldusribale või kui lumele ei ole seal kohta, siis paremale, järgneva auto töötrajektoorile. Teine auto liigub ees- ja külgsahaga esimesest autost paremal ning lükkab lume paremale tee serva või kolmanda auto töötrajektoorile. Sahkamine tugineb teehooldusfirmade pikaajalisel töökogemusel. Kõige aeganõudvamaks tööks maanteede puhul on rampide sahkamine, kuna rampidele ei tohi jääda liiklust ohustavaid valle. Kogu lumi tuleb rambilt teisaldada ning lükata ohutusse kaugusesse valli. Kui lund on aga palju, siis tuleb piirde äärde tekkiv vall ära vedada ja tõsta näiteks laaduriga üle piirde. [11] 21

22 Tähelepanelikum tuleb olla ka eritasapinnaliste ristmike viaduktidel, kuna lund ei tohi lükata allpool kulgevale liiklustrassile. Sahkamiskiirust nimetatud viaduktidel tuleb vähendada ning lumi tuleb lükata esialgu sõidutee servale, kust see hiljem lükatakse lähimale nõlvale või veetakse ära. Lühikeste viaduktide korral on võimalik sahkamisnurka muutes lükata lumi viaduktile järgnevasse valli. [11] Lörtsi sahkamine Lörts suurendab liiklusohtlikkust rohkem, kui üldiselt teadvustatakse. Seetõttu tuleks ka vähene lörts eemaldada sõiduteelt nii kiiresti, kui vähegi võimalik. Lörtsi sahkamise töömeetodid on ligilähedaselt samad, kui lume sahkamiselgi. Tera valik lörtsi sahkamisel sõltub lörtsi omadustest ja teepinna seisukorrast : Kaheteraline (kummi-ja terastera koos) sahk puhastab tee igasugusest lörtsist igasuguse teepinna seisukorra juures, kui sõidukiirus hoitakse piisavalt madalana. Tavalised saha- ja teehöövli sileterad kui tee pind on tasane. Kummitera mida märjem lörts, seda paksem võiks olla tera. Kui teele jääb mingilgi määral lörtsi, moodustab liiklus sellest kiiresti ohtlikke valle. [12] Lumetõrje teravalik Lumetõrjemasinatel kasutatavad sahatüübid [11] : Ühepoolne metallteraga esisahk Ühepoolne kummiteraga esisahk (lörtsisahk) Pööratav esisahk metall- või kummiteraga Külgsahk metall- või kummiteraga (sahkamislaiuse suurendamiseks) Alussahk (tera) Kahepoolne metallteraga esisahk Teleskoopsahk (sahkamislaiuse suurendamiseks) Lumetiib Kombineeritud sahad (kaksikterasahal metalltera taha kummiteraga ) Lumestopp-seade (mahasõitude puhastamiseks) Rootorlumesahk (lumepuhur) 22

23 Puhtana peetavatel katetelt tuleb lumi eemaldada võimalikult täielikult. Selleks sobivad sileterad, mis töötavad tasase katte korral hästi. Ebatasastel katetel soovitatakse kasutada mitme osalisi vertikaal suunalisi deformatsioone võimaldavaid terasid. Kinni sõidetud lumega teel soovitatakse kasutada pinda karestavat tera, mille kasutamine kinni sõidetud lumega teel on ainuke õige võimalus. Lörtsi on võimalik hästi eemaldada ainult kummiteraga ja eriti tasaselt teelt ka sileteraga. Sahkamise tekitatud kahjustusi teemärgistusele on võimalik vähendada õige teravalikuga. [11] 3.2. Libedusetõrje Libedusetõrje ülesandeks on ennetada libedust või parandada juba libeda tee haardelisi omadusi kas siis keemiliselt või mehaaniliselt. Talviste teede seisundinõutele kõrgematel tasemetelt ehk kolmandal ja neljandal tasemel kasutatakse libeduse vältimiseks soolatamist. Väiksematel seisunditasemetel on põhiliseks libedusetõrje viisiks kas liivatamine või mehaaniline tee karestamine. Libedusetõrje õnnestumiseks peab teede hooldamine olema õigesti ajastatud, nii masinad, kui ka nende peal tehnika peab olema töökorras. Üks suurimaid eeldusi õnnestunud libedusetõrjeks on kindlasti ka masinajuhtide oskused, nende kogemused ning nende informeeritus antud valdkonnas. [13] Soolatamine Soolatamise aeg tuleb paika panna mitmete erinevate infoallikate põhjal. Tuleb arvestada nii tee peal olevaid teeilmajaamasid, kui ka erinevaid ilmaennustus kanaleid. Kasutada võib ka loomulikult visuaalset infot ehk seda, mis paistab silmaga ning tehes järeldusi toetudes oma kogemustele. Soolatamisel laotatakse teele kas kuivana, niisutatuna või vesilahusena. Soolalahus laotub teel ühtlaselt ning hakkab tööle niiskusega segunemisel. Juhul kui teepind on liigniiske, siis võib soolatamine ebaõnnestuda. Kuiva terasoola puistatakse vähem-ühtlaselt kui seda tehakse soolalahusega. Soolaterad hakkavad tööle hetkel, mil nad hakkavad endasse imema niiskust. Seetõttu hakkab sool tööle paar tundi peale maha kandmist, sest selleks hetkeks on autod soola juba teepeale laiali kandnud ning soolaterad endasse piisavalt niiskust kogunud. Kuna juba puistamise hetkel lendab osa soola terasid tee peenardele ja nõlvadesse on kuiva soola kasutamine majanduslikult ebaökonoomne. [18] Niisutatud soola eeliseks on see, et see sisaldab juba ise vajalikku algniiskust, mistõttu soola mõju kiireneb. Tänu soola algniiskusele suureneb soolaterade kaal ning seob peenosist, millega väheneb soola kadu laotamisel. Soola niisutamisel lisatakse kuivale soolale % soolalahust. Soolalahuse asemel kasutatakse niisutatud soola juhul kui temperatuur on alla -5. Teede soolamisel 23

24 ei tohiks hooldepiiridel tekkida teekatte seisukorra erinevust, sest järsk teeolude muutus on autojuhtidele äärmiselt ohtlik. Samamoodi ei tohiks erineda ka teedel olevate möödasõiduradade seisukord põhirajaga. Möödasõiduradadel on liiklussagedus tavalisest väiksem, kui põhirajal, mis tähendab seda, et sinna tuleks rohkem soola laotada kui põhirajale. [18] Liivatamine Liivatamist kasutatakse enamasti 1-se ja 2-se seisunditasemega teedel. Puistematerjalidena libedusetõrjes kasutatakse kas liiva, sõelmeid, sõelutud kruusa või killustikku. Liiva puistatakse enamasti järskudele tõusudele, ristmikele ning ohtlikel kohtadele. Kui tee peale on tekkinud juba kiilasjää, siis on soovitatud kasutada peenikest purustatud kruusa või killustikku. Seda sellepärast, et kruusa ja killustiku osakesed on ebakorrapärase kujuga, mis püsivad libedal kattel paremini Talihoolde mõju keskkonnale Kõigi hooldelepingute aluseks olevate teehoiutööde tehnoloogianõuete järgi peavad tehnoloogilised lahendused vältima looduse kahjustamist, keskkonna geoloogilise või ökoloogilise seisundi muutmist. Soolade kasutamisel peab vältima nende lekkeid ning sattumist pinnasesse ja veekogudesse. Teehoolduses kasutatavate kloriidide mõju keskkonnale (sh põhjaveele) ei ole kogu Eesti ulatuses uuritud ja nende kasutamisele ei ole keskkonnaohutuse tagamiseks piirmäärasid kehtestatud. Ainsaks ministri määrusega sätestatud kriteeriumiks on kloriidide nõutav kontsentratsioon ja kulumäär ühe kilomeetri kohta igal talvisel soola puistamisel teele. [4] Tallinna linn tegi tellimuse TTÜ teedeinstituudile, et nad uuriks kloriidide mõju Tallinna keskkonnaseisundile aastatel 2003 kuni Selle jaoks kasutati Eesti Geoloogiakeskuse OÜ ja Harjamaa Keskkonnateenistuse andmebaase. Esimesed andmed kloriidide sisalduse kohta põhjavees pärinevad aastast aastast, tänu millel on uurijad teinud järelduse, et kloriidide sisaldus põhjavees on paljudes kohtades tõusnud ohtlikule tasemele. [4] Auditi käigus analüüsiti Keskkonnateabe Keskuselt saadud andmeid põhjavee seirekaevudes kloriidide sisalduse kohta aastatel 2000 kuni Vaatluse alla võeti kaevud, mille põhjavee kloriidide sisaldus ületas joogiveele kehtestatud piirimäära 250 mg/l või oli kasvanud aasta-aastalt (kokku 43 kaevu). Suuremate maanteede lähedusse jäi neist kümme kaevu, millest viies kloriidide sisaldus kasvas ja ühes vähenes. Kloriidide sisaldus kasvas madalate kaevude põhjavees vahemikus 2,5 kuni 100% aastas ehk maksimaalselt kuni kaheksakordseks kaheksa aasta jooksul. Maanteede äärde jäävate kaevude põhjavees ei pruugi kloriidide sisaldus kasvada kohe, vaid pikema aja jooksul, sest kloriidide ja teiste vees lahustuvate ainete jõudmine põhjaveekihti sõltub näiteks vett 24

25 pidavate kihtide hulgast, pinnase kivimilisest koostisest (poorsusest), sademete hulgas, pindmisest äravoolust ning vee liikumise suunast maantee ja kaevu asukoha suhtes. [4] Riigikontroll võttis koos Eesti Keskkonnauuringute Keskuse töötajaga aasta kevadel proove suuremate maanteede lumesulamisvetest, mis suubusid vahetult mõnda vooluveekogusse (Pirita, Keila, Pääsküla ja Vääna jõgi). Analüüside kohaselt oli proovides kloriidide sisaldus suur, ulatudes kuni 2200 mg/l. Keskkonnaametnikelt saadud selgituse kohaselt kannab lumesulamisvesi endaga kaasa osa kloriididest, osa neist imbub hangede sulamisel pinnasesse ja sealt edasi põhjavette. Pole teada kui suur osa läheb põhjavette ja milline osa pinnavette. Pinnaseproove maanteede äärest auditi ajal ei võetud. [4] Kuigi kloriidide sisaldus põhjavees kõigub eri aastatel ja aastaaegadel võetud proovides, peaks mõnes seirekaevus leitud kasvutendents osutama vähemalt vajadusele jätkata üleriigilist seiret (mitme kaevu seireandmed olid puudulikud ja kaevude kasutamine lõpetatud) ning teha uuringuid. [4] Kloriidid mõjutavad keskkonda ka kaudselt. Nii tuleb soolaseid ja bituumeniga määrdunud autosid tihemini pesta, sellest tekkiv reovesi vajab käitlemist, autode metallosad korrodeeruvad ning vajavad asendamist jm. Samuti vähendavad soolaseguga määrdunud tuuleklaasid oluliselt nähtavust ja sõiduohutust, neid tuleb klaasipesu kemikaalidega tihemini pesta, suurendades sellega omakorda keskkonnareostust. [4] Riigikontrolli küsitletud elukutselistest sõidukijuhtidest arvas 80%, et libedusetõrjes tuleks teid rohkem liivatada ja teepinda mehaaniliselt karestada. Foto 6. Mehaaniliselt karestatud tee [4] 25

26 Kloriidide kasutust lisaks pooldas alla viiendiku vastanutest. Kuigi põhi- ja tugimaanteede liivatamine Eestis lõpetati kümmekond aastat tagasi, sest sellega kaasnes suur tolmukogus, on Maanteeameti andmetel mitmed keskkonnauuringud näidanud, et kloriidide tõttu teekattest lahti leotatud materjal lendub samuti tolmu või uduna ning on oluliselt kahjulikuma mõjuga teeäärsele loodusele, kui seda oli liivatolm, mida on võimalik hea tahtmise korral kevadel kokku koguda. TTÜ teedeinstituudi andmetel on tänapäeval kasutusel tehnoloogiad, mis võimaldavad liivatamisel liiva kogust vajaduse järgi täpselt doseerida ja lendumise vastu liiva näiteks enne puistamist soojendada, et siis kohe jäätunud teepinna külge kleepuks. [4] 3.4. Kloriidide kasutamise mõjud Kloriidide kasutamine mõjutab ka teekattematerjale. Sellekohases TTÜ teedeinstituudi uuringus on tõdetud, et kui kruus- ja killustikkatetele on hügroskoopsete soolade mõju soodus (CaCl2 kasutatakse nt suviseks tolmutõrjeks), siis orgaaniliste sideainetega katete puhul muudavad kloriidid katte pinna lume ja jää sulatamisel märjaks, aidates kaasa sideaine eraldumisele kivimaterjali pinnalt, sideaine emulgeerumisele ja emulsiooni väljapesemisele segust, mistõttu tekivad kattesse sõidujäljed ehk pikiroopad. Roobaste tekitajateks peetakse küll naastrehve, kuid kuna kloriidid võimaldavad teekatteid talvel täiesti paljana hoida, siis on naastrehvide kahjustav mõju kaudselt soolade kasutamise tagajärg. Alternatiiviks oleks senisest tihedam lumetõrje koos talirehvide kasutamise nõudega kõigile sõidukitele, kusjuures kloriide kasutataks valikuliselt teatud teelõikudel ja teatud ilmastiku puhul. [4 : 57-60] 3.4. Alternatiivid Käesolevas lõigus tuuakse välja alternatiivid praegu kasutusel olevatele puistematerjalidele Safecote Safecote on suhkrutööstuse kõrval saadus, mis on leidnud laialdast kasutamist nii Põhja-Ameerikas kui ka Inglismaal. Safecote i kasutatakse nii lisandina soolalahustes kui ka koos soolaga. Suhkrutööstuse kõrval produktil on libedust tõrjuv ning libedust ennetav omadus aastal tellis Maanteeamet uuringu, et välja selgitada Safecote i kasutamise võimalusi Eesti talve tingimustes. Uuringu teostamisel osalesid Teede Tehnokeskus AS, OÜ Üle, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut ja Tervisekaitseinspektsiooni Keemia Kesklabor. [19] Safecote Limited esindaja hinnangul sõltub lisatav Safecote i kogus soolakogusest. Kuna tavaliselt on soovitatav kogus Safecote i lisada soola massile 2% kuni 4%, siis viidi läbi katse, mille tulemusel selgus, et antud katse jaoks võetud soolakoguse peale on kõige parem suhe 3,5%. 26

27 Uuringu tulemustest selgub, et Safecote i katsetamisel laboratoorselt selgus, et see lahustub vees ja soolvees täielikult. Selle lisamine veele ja soollahusele alandas nende külmumistemperatuuri. Katsete raames katsetati puhast Safecote i libedusetõrjevahendina ja jää sulatajana, Safecote i soolalahuseid ja ka Safecote i ja soola segu. Märkimisväärseid tulemusi andis üksnes Safecote i ja soola segu enne lumesadu. Pärast segu puistamist lumi teekülge kinni ei jäänud ja peale lumesadu piisas kõigest tee sahkamisest, et tee korda saada. Lisaks kestis ka segu mõju kauem 2-3 korda kauem kui puhta soolaga puistamisel. Safecote i kasutamise Eestis teeb raskeks fakt, et katsete läbi viimise hetkel oli Safecote 1kg maksumus ca 120 eurot. Safecote taoliste vedelike kasutamine tuleks Eesti tingimustes kõne alla juhul, kui oleks olemas kohalik suhkrutööstus. [19] Safelane Safelane on teepinna ülekate, mis tagab suurema turvalisuse ja libeduse ennetuse. Safelane teekatte pealiskiht on jäätumiskindlate omadustega, mis muudab nii teed kui ka sillad liiklejatele ohutumaks karmide talve ilmade ajal. Samuti aitab Safelane keemiliste korrosiooni probleemide vastu. [20] Foto 7. SafeLane Overlay pealiskiht; pavement asflatkate [20] Safelane i pealiskiht on naturaalselt reageeriv jäätumisvastane kiht, mis koosneb epoksüliimist. Pealiskiht sisaldab jääd tõrjuvaid täitematerjale nagu soolvesi, mis vajadusel vabaneb ning hakkab tööle ennetades jääd ja libedaid tingimusi. Safelane aitab luua ohutumat liiklemist nii autojuhtidele kui ka jalakäijatele. Tänu heale koostisele ja epoksüliimile on Safelane vastupidav ja kestab aastaringselt. Lisaks aastaringsele kaitsele aitab Safelane kaitsta ka teele endale kaitset. Pealiskiht nakkub hästi alumise teekatte külge ning tänu sellele hoiab ära ka vee sattumist alumistesse konstruktsioonidesse. [20] 27

28 4. TALIHOOLDES KASUTATAVAD SEADMED JA TEHNIKA Käesolevas peatükis tutvustatakse antud töö raames kasutatud teehoolde tehnikat ning katsetulemustuni jõudmiseks vajalikku mõõteseadet. Välja on toodud mõõteseade Eltrip 45, peatutakse teehöövlil ning erinevatel libedusetõrjeks vajalikel tehnikatel Eltrip 45nkg seade Lõputöö raames viidi läbi rida katseid, mille jaoks kasutati Eestis üle kümne aasta tagasi kasutusele võetud Soomlaste poolt toodetud teepikkusmõõturit nimega Eltrip 45nkg. Foto 6. Teepikkusmõõtur Eltrip 45n [7] Antud mõõturi üheks lisafunktsiooniks on võimalus mõõta teekatte haardetegurit. Tänaseni on Eestis kasutatud Eltrip 45-e üle kümne aasta. Vastavalt Maanteeameti korraldustele tuleb igal Eltripi kasutajal seade iga aasta kalibreerida. Selle jaoks, et seadet kalibreerida, otsib Maanteeamet välja koha ja tingimused, kuidas seadet kalibreerida ning annab sellest teada ka Eltripi kasutajatele. Kuna Eltrp 45-e on kasutatud juba üle kümne aasta, siis aasta lõpus teatas seadmete tootja, et on alustanud uue seeria tootmist nimega Eltrip 65. Seeria 65 seadmega kaasneb ka palju 28

29 uuenduslikke võimalusi, milleks on näiteks seadme ühendamine läbi bluetoothi nutiseadmega või sülearvutiga, mis lubab selle kaudu kõiki mõõtmistulemusi ka reaalajas üle kanda. [5] Haardeteguri mõõtmine Lõputöö jaoks läbi viidud katsed tehti vastavalt juhendile, mis näeb välja järgmine: 1) Autoga tuleb sõita mõõdetaval teelõigul vähemalt 50 km/h. 2) Seejärel tuleb veenduda, et pidurdamine ei tekitaks ohtlikku olukorda nii endale kui ka muule liiklusele. 3) Järgmisena tuleb vajutada alla sidur ning lasta autol veereda 1-2 sekundit. 4) Peale 1-2 sekundi möödumist tuleb pidurdada järsult kuni kaheks sekundiks ning seejärel pidur lahti lasta. 5) Lasta autol vabalt veereda, kuni seadme ekraanile ilmub haardeteguri lugem, mis on tavaliselt vahemikus 0,100 0,500. Arvutuse aluseks on ratta pöörlemiskiiruse vähenemine pidurdusasja jooksul. Enne haardeteguri mõõtmist tuleb kindlasti veenduda auto tehnilises olukorras. Juhul kui auto pidurid on nõuetele mitte vastavad ning näiteks viskavad, siis muutub mõõtetulemus tähtsusetuks. Vastavalt Eltripi juhendile muutub lugem tähtsusetuks ka juhul, kui auto kiirus suureneb haaret mõõtes ehk pidurdades Libedusetõrjeks kasutatav tehnika Käesolevas peatükis antakse ülevaade libedusetõrjeks kasutatavast tehnikast, mida ühtlasi kasutati ka katsete läbiviibimisel. Kokku kasutati katsete tegemiseks kolme erinevat tehnikat, milleks olid: teehöövel, soolapuistur, jääfrees Raiko. Tehnikast ülevaate andmise eesmärgiks on lugejale tutvustada vahendeid libedusetõrje läbiviimiseks Teehöövel Teehöövlit kasutatakse talvel enamjaolt lumetõrjeks, sest höövlil on võimalus teed lumest puhtaks lükata kahe teraga : ühega, mis asub masina eesotsas ning teisega, mis asub masina keskel. Teehöövli suureks plussiks on lai töönurk. 29

30 Foto 7. Corbex Vammas RX176 [6] Enamjaolt tehakse lumetõrjet sileda lükkamisteraga, kuid kui tee on konarlik ja sile tera enam peale ei hakka, võetakse kasutusele tappterad. Sileda teraga lükates on höövlil ainult üks peamine eesmärk, milleks on tee vabastamine lumest. Tapptera kasutamisel on aga ka teine eesmärk, milleks on tee karestamine. Tappteradega lükates jäävad libedaohuga tee sisse triibud, mis ühtlasi tõstavad ka tee haardetegurit. Tapptera asemel kasutatakse ka hammastera, kuidas hammastera kasutusaeg on ligikaudu kümme korda lühem, kui seda on tappteral. Foto 8. Tappterad höövli tera küljes [23] 30

31 Jääpurustaja Raiko Järgmine katsete raames kasutatud masin on vähem levinud jääfrees Raiko. Jääpurustaja Raiko on tõhus teehooldusvahend. Selle efektiivsus põhineb paindlikul ja vabalt pöörleval naeltega rullsüsteemil. Rulli surve murrab teepindadel olevaid kõvasid, tihedaid jääkihte, et parandada teede haakuvust ja liiklusohutust ilma külmunud teekatet kahjustamata. Jääpurustaja Raiko võib koos sahaga jääkihte lahti kiskuda ühe töökäigu jooksul 40 km/h, mis aitab vältida liiklusummikuid. [8] Foto 8. Jääpurustaja Raiko. [6] Raikot on võimalik kasutada koos teiste raskeveokite abiseadeldistega nagu sahk, mis pakub ühe töökäigu puhul suurepäraseid tulemusi. Raskeveoki kasutamiseeliseks on see, et hooldatavale objektile jõutakse kiiremini ning seega saab töö kiiremini alata. See aitab märkimisväärselt aega ja raha kokku hoida. Seda masinat tunnustatakse ka heade tulemuste eest kruusateede parandamisel suvel. [8] AS Järva Teed võttis jääfrees Raiko kasutusele aasta alguses, mis on ennast nende silmis igati õigustanud. Samuti on tulemustega rahul ka maanteejärelvalve. Raiko läks AS Järva Teedele maksma eurot. [9] 31

32 Soolapuistur Scania 420P Järgmiseks masinaks, mida kasutati katsete läbi viimisel on Scania 420P. Antud autol on AS Järva Teedes mitu otstarvet. Talve perioodil on auto varustatud puisturiga, mis on mõeldud nii liivatamiseks, soollahuse kui ka soola puistamiseks. Samuti on auto ette rakendatud üleval pool toodud jääfrees Raiko. Auto keskel kõhu all on ka paigaldatud tera, millega on vajaduse korral võimalik teha ka lumetõrjet. Foto 9. Puisturiga Scania 420P. [6] 32

33 5. LIBEDUSETÕRJE KATSED Käesolevas peatükis antakse ülevaade parima libedusetõrje viisi väljaselgitamiseks tehtud katsetest ning tutvustatakse kuidas viidi katseid läbi. Katsete eesmärgiks oli välja selgitada parim libedusetõrje viis vastavalt ilmastiku oludele. Samuti tuuakse välja iga tõrje viisi 1 km maksumuse hind. Katsed viidi läbi AS Järva Teed abiga, kasutades nende masinaid ja tehnikat. Valituks osutus just see asutus, sest autoril on varasem koostöö kogemus ettevõttega ning lisaks on Järva Teedel olemas kõik katsete läbiviimiseks vajalik tehnika ja masinad. Katsete läbiviimiseks sai kokkulepitud ja valitud põhilised libedusetõrje viisid, milleks olid soola puistamine, niisutatud soola kasutamine, tee karestamine höövliga ning uuendusliku Raiko kasutamine. Töö autorile endale pakkus just kõige rohkem huvi jääfreesi Raiko tulemused, sest teadaoleva info kohaselt ei ole veel teistes ettevõtetes kasutatud jääfreesi Raikot jäätõrje vahendina. Kuna teatavasti käitus selle aasta talv ootamatult, siis oli katsete läbiviimist üsna raske kokku leppida. Tuli olla kogu aeg valmis ja oodata võimalust, millal saaks katsed läbi viia. Eelnevalt sai kokkulepitud, et katsete läbiviimisel valitakse teeolude poolest sarnased teelõigud, et saadud tulemused oleks omavahel võrreldavad. Katseid viidi läbi aastal aasta jaanuari kuust kuni märtsi keskpaigani. Katsetel mõõdeti erinevaid libedusetõrje vahendeid erinevate ilmastiku tingimustega. Kuna aasta alguse talv ei olnud selline, nagu töö autor lootis, siis olude sunnil jäi autoril endal tegemata katse jääfreesiga Raiko. Järva Teedel oli endal masina saabudes tehtud suurejoonelised katsed koos korraliku pildimaterjalidega, mida saab kasutada võrdluses teiste libedusetõrje vahenditega. Kõik katsed sai läbi viidud Eltrip 45nkg tüüpi seadmega, mille kohta on võimalik lähemalt lugeda peatükis 4.1. Katsed nägid välja järgmised : autoga kiirendati mõõdetaval teel kiiruseni 50km/h, lahutati sidur ning pidurdati järsult paariks sekundiks. Hetk peale pidurdamist ilmus ekraanile saadud haardetegur. 33

34 6. TULEMUSED JA ANALÜÜS Analüüsi aluseks on võetud tõrjeviisi maksumus, katsete mõõtmistulemused, masinate ja kasutatud tehnika otstarbekus ning efektiivsus. Võrdlusesse on võetud omavahel naatriumkloriidi lahus, niisutatud naatriumkloriid, teehöövliga karestamine ja jääfreesi Raiko kasutamine Jääpurustaja Raiko Selle aasta talv ei pakkunud autorile ideaalseid tingimusi katsete läbiviimisel. Seega oli autor sunnitud kasutama eelnevalt ettevõtte AS Järva Teed poolt läbi viidud katseid jääfreesiga Raiko. Kuna läbiviidud katsed on dokumenteeritud ning varustatud rikkaliku pildigaleriiga, siis pidas autor andmeid usaldusväärseteks ning kasutas neid enda analüüsi tulemuste väljaselgitamisel. Jääfreesiga Raikoga läbi viidud katsed toimusid 27. jaanauril aastal 2012, mil seade ettevõttesse soetati. Katsed viidi läbi teel, mille puhul on tegemist 1 seisunditasemega teel. Ilmastiku tingimusteks oli -11,5 kraadi külma, selge taevas ning sajuta ilm. Tee oli kaetud lükatud lumega ja teed kattis jääkiht. Foto 10. Selline näeb välja tee enne jääfreesi Raiko kasutamist. [6] 34

35 Eltrip 45nkg seadmega mõõdeti enne jääfreesi kasutamist haardeteguriks 0,184, mis vastavalt tee seisundinõuetele ei ole piisav. Peale mõõtmist karestas jääfrees tappidega tee kaks korda üle. Põhjus, miks karestamine tehti kahe käiguga, oli tingitud jää paksusest. Raiko terad ei suutnud esimese korraga teed piisavalt karestada. Peale teistkordset tee karestamist jättis jääfrees teesse 1 cm mustri. Foto 11. Tulemus peale jääfreesi Raiko kasutamist. [6] Peale mehaanilist karestamist mõõdeti haardetegurit uuesti ning tulemuseks saadi seekord 0,27, mis ületab nõutud normi 0,02 teguri võrra. Saadud tulemus näitab, et jääfreesist on ilmselgelt kasu karestamisel, sest kõigest kahekordsel läbisõitmisel saavutati vajalik tulemus. Kuid probleemiks kujuneb jääfreesi puhul see, et tehtud tööd tuleb paari päeva pärast jälle korrata, sest teel olev liiklus kulutab tehtud mustri naastrehvidega üsna kiiresti ära. Lisaks on suureks faktoriks ka sademed ning muud ilmastikuolud. Raiko suureks plussiks on fakt, et seade on kinnitatav suurema veoauto külge, mis tähendab seda, et seadme kasutamiseks ei ole vaja täiesti eraldiseisvat masinat. Nagu ka näha pildilt 9, on Raiko kinnitatud masinale, millel on peale monteeritud ka puistur ning lisaks ka auto keskel olev tera, millega vajadusel lumetõrjet teha. Aastal 2012 maksis jääfrees ettevõttele AS Järva Teed eurot. Arvestades asjaolu, et seadet on võimalik kasutada aastaringselt, toob see ettevõttele kindlasti investeeritud raha tagasi. 35

36 Jääpurustaja Raiko kasutamisel on kujunenud kasutamise sisehinnaks Järva Teedel 48 eurot, mis sisaldab veoauto ja juhi hinda (40 eur/h) ning Raiko kasutamise hinda (8 eur/h). Vastavalt masina liikumiskiirusele karestab Raiko ühte kilomeetrit ajaliselt 10 minutit. Kuna parima tulemuse saamiseks on soovitatav teha kaks käiku, siis tuleb seda ühe kilomeetrist lõiku sõita kokku neli korda ja seda sellepärast, et mõlemad sõidurajad vajavad kahekordset karestamist. Ajaliselt võtab see kokku 40 minutit. Kui tunnihinnaks antud masinal on 48 eurot, siis ühe kilomeetri hinnaks kujuneb 32 eurot. Jääpurustaja töö tulemus on sarnane teehöövli omale. Eelise teehöövli ees annab Raikole veoauto liikumise kiiruse erinevate karestatavate teede vahel. Kuna veoauto suudab liikuda kiiremini, siis annab see talle võimaluse karestada päeva jooksul rohkem teid, kui teehöövel. Praktika on näidanud, et sama pikkade päevade jooksul on Raiko eelis teehöövli ees 10 km Teehöövel Järgmine katse karestamisega toimus teehöövliga Corbex, millel oli külge kinnitatud tappterad. Tappteradega tee karestamisel jääb tulemuseks visuaalselt triibuline tee. Foto 12. Tappteradega karestatud tee. [21] 36

37 Katse viidi läbi 18.märtsil, kui ilm oli selge ja päikesepaisteline. Katse toimus enne lõunat kell kümne ja üheteistkümne vahel. Õhutemperatuuriks mõõdeti sel hetkel -6. Enne teehöövliga karestamist mõõdeti mõõturiga haardeteguriks 0,195. Peale mõõtmistulemuse kättesaamist käis teehöövel Corbex tee tappteraga esialgu ühe korra. Peale karestamist saadi mõõtmistulemuseks 0,301. Teehöövli plussiks on kahene funktsioon ehk siis tee karestamine tappteraga, mis asub masina põhja küljes Teiseks saab höövli ees asuvat tera kasutada ka lumelükkamiseks. Teehöövli miinuseks nagu ka jääfreesi Raiko puhul on see, et tehtud töö ei kesta kaua, heal juhul mõned päevad. Seejärel tuleks tehtud töö uuesti üle teha. Mis aga puutub teehöövliga karestamise hinna juurde, siis antud masina tunni sisehind ettevõttele on koos mehega 56 eurot. On olemas ka uuem höövel, mis on veel liisingus ning see tähendab, et tunnihind on kõrgem. Uuema Vammas teehöövli hind koos juhiga on 71 eurot. Arvesse võetakse vanema tüübi teehöövli hind. Reaalsetes oludes kulub Corbex teehöövlil 1 kilomeetri karestamiseks (2 käiku mõlemal sõidurajal) 1 tund. Kuna tunnihind on höövlil 56 eurot, siis ka ühe kilomeetri maksumus ettevõttele kujuneb 56 eurot. Võrreldes jääpurustaja Raikoga on teehöövli miinuseks see, et objektile sõidab ta kauem, mis kuulub ka loomlikult tööaja arvestuse sisse ning sellest on tingitud ka suurem hind. Lisaks on teehöövlit kulukam hooldada, tappterad kuluvad ja lähevad katki ning neid tuleb aeg-ajalt vahetada Niisutatud sool Järgmised katsed on sooritatud libedusetõrje jaoks ettenähtud vahenditega. 21. veebruaril aastal 2014 sooritati katsed niisutatud soolaga. Tee, kus katse läbi viidi asus riigimaanteel Lõõla-Saueaugu teel 109 km. Kuna katse toimus ajal, mil temperatuurid kõikusid -2 C ja +2 C vahel, siis valmistati vastavalt juhendile niisutatud soolalahus. Läbiviidud katse hetkel oli teel 4mm jäätunud sulalume kiht, mis vajas soolatamist. Vastavalt teehoiu tehnoloogia nõuetele kasutati niisutatud naatriumkloriidi, mis on segatud 2-5 g/ või kg/km kohta. Enne soola puistamist saadi haardeteguriks mõõtmise tulemusel 0,196. Haardetegurit ei mõõdetud kohe peale soola puistamist, sest tulenevalt niisutatud soola eripärast, tuleb natukene aega oodata, mil sool mõjuma hakkaks. Esimesed mõõtmised sooritati tund aega pärast soola laotamist teele. Mõõteseade näitas haardeteguri tulemuseks 0,254 ehk ohutuks liiklemiseks vajalik tegur oli kättesaadud. Kaks tundi peale soola kandmist mõõdeti tee haardetegurit uuesti ning sel korral saadi haardeteguriks 0,330. Temperatuur oli selleks hetkeks kraadi võrra kukkunud ehk termomeeter näitas -1 C ning ilm oli 37

38 päikesepaisteline. Kui keskmiselt pannakse niisutatud soola nõuetekohaselt kg/km kohta, siis võtame keskmiseks puisteks 28kg/km kohta. Kuna niisutatud soola lao tonni hind on 31,65 eur/t, siis tuleb niisutatud soolaga laotamisel kilomeetri hinnaks 0,89 euri. Sinna lisandub ka auto tunnihind, milleks on 40 eurot üks tund. Lisandub ka veel puisturi maksumus, milleks on keskmiselt 5 eurot ehk kokku masin pluss puistur 45 eurot tund. Kuna auto kiirus puistamise hetkel jääb umbkaudu 35 km/h juurde, siis 1 km puistamiseks (kaks käiku) peaks autol kuluma ca 5 min. Arvestades, et auto tunnihind on 45 eurot, siis viie minuti hinnaks teeb see 3,75 eurot. Kui kokku liita auto tunnihind, puisturi tasu ning materjali hind, siis tuleb niisutatud soola 1km hinnaks kokku 4 eurot ja 64 senti Sool Katseid viidi läbi ka soolaga ning seda puistamise teel. Katsed leidsid aset 16.märtsil, mil õhutemperatuuriks mõõdeti -2 C. Mõõtmise hetkel esines ka pinnatuisku. Tulemusi mõõdeti Türi- Väätsa km 2,00 3,00, mis on ka teedehooldajate poolt üles märgitud kui ohtlik koht. Enne soolapuistamist mõõdeti haardeteguriks 0,190. Foto 13. Soola puistamine. [22] Tund aega peale soola puistamist mõõdeti tee haardeteguriks 0,331. Kuna 16. märtsi hommiku poole oli paljudes kohtades libeduseohtu, siis sai samal päeval teha mõõtmisi ka Väätsa-Saueaugu tee 4,6 9,1 km. Enne soola puistamist saadi mõõtmistulemuseks 0,155. Kaks tundi peale soolamist saadi haardeteguri mõõtmistulemuseks 0,30. Soolamisel ei ole seaduse poolt ettenähtud täpseid koguseid, mida laotada ühele ruutmeetrile. AS Järva Teede teemeistri sõnul on tegu kogemuste põhjal tehtava puistamisega. Nii meister kui ka töötajad on aastate jooksul selgeks saanud 38

39 puistamise kogused ning teevad seda kindlakäeliselt ja tulemuslikult. Kui võrrelda koguseid niisutatud soolaga samades tingimustes (-2 C), siis leidis meister, et 1 km peale võib soola kuluda umbakaudselt 35 kg. Arvestades seda, et Järva Teede laohind soolale on 55,89 eur/t, siis soola kuluks ühe kilomeetri peale 1,96 euro eest. Lisaks materjalile lisandub kindlasti ka masina tasu. Kuna auto laotamise kiirus on võrreldes niisutatud soolaga puistamisel sama ehk ca 35km/h, siis auto sõiduaeg ja 1 km puistamiseks kuluv summa jääb samaks 3,75 eurot. Liites kokku nii materjali hinna kui ka puistamise, saame soolaga puistamisel 1 km hinnaks 5,71 eurot. 39

40 KOKKUVÕTE Käesoleva töö peamiseks eesmärgiks oli selgitada välja efektiivseim ja majanduslikult tarbekaim libedusetõrje viis. Samuti soovis töö autor tutvustada aastal uuendatud tee seisundinõudeid ja välja tuua kuidas mõjuvad need muutused teehooldajatele. Töö käigus koguti kirjandust, mis on seotud lume- ja libedusetõrje tehnikaga, meetotidega ning materjalidega. Samuti toodi töös välja muudatused, mis leidsid aset tee seisundinõuete muutmisel aastal. Antud töös lähtuti analüüsi tegemisel efektiivseima libedusetõrje viisi leidmiseks materjali ja meetodi tulemuslikkusest, mida hinnati tee haardeteguri mõõtmiste tulemustega. Samuti mängis rolli ka libedusetõrje viisi keskkonnasäästlikus ning tõrjeviisi maksumus. Töö põhineb AS Järva Teede omahindade alusel, mis tähendab, et hinnad võivad varieeruda erinevate teenusepakkujate vahel. Töö esimeses pooles väljatoodud teeseisundinõuete muutused mõjutavad ka talihoolet teostavaid ettevõtteid. Teeseisundi nõuete muutuste analüüsi tulemusena selgub, et tähelepanu on pööratud just raskete oludega olukorrale. Juhul kui hooldataval teel on rasked ilmastiku olud, mis kujutab endast lumepaksuse kriitilisele piirile lähenemist, tuleb teehooldajal kiiresti reageerida. Kui teehooldaja ei suuda oma jõududega toime tulla raskete olude ära hoidmisega, siis tulenevalt uutest nõuetest tuleb appi võtta kõik vahendid sealhulgas ka alltöövõtjad. Töös on võrreldud kahte libedusetõrjeks kasutatavat kloriidi, milleks on sool ja niisutatud sool. Mõõtes katsete käigus haardetegureid mõlema kloriidi puhul, siis tulemused tulid sarnased just haardeteguri poolest. Arvestades mõlema materjali kulumisnorme 1 km kohta ning mõlemad materjali omahinda, siis odavamaks kujunes niisutatud soola hind. Mis aga puutub mõlema materjali keskkonnasäästlikusse, siis mõlema materjali puhul on neist sama palju ohtu nii keskkonnale kui ka autodele korrosiooni poolelt. Autor on välja toonud mõned alternatiivid, mis võiksid parandada soolade mõju ja kujutada endast vähem ohtu keskkonnale. Väljatoodud lisand soolale nimega Safecote alandas soola külmumistemperatuuri ning andis ka häid tulemuse libeduse ennetamisel. Lisaks on Safecote l korrosiooni aeglustavad omadused. Uurimuse tulemusena selgus, et Safecote Eesti tingimustes kasutada on äärmselt kallis, mistõttu ka ebaotstarbekas. 40

41 Kuna tegemist on suhkrutööstuse kõrvalsaadustega, siis Eestis oleks Safecote kasutamine võimalik sel juhul, kui Eestil oleks oma suhkrutööstus. Teede karestamise võrdlusesse valis töö autor tappteradega teehöövli ning jääpurustaja Raiko. Katse käigus mõõdeti enne ja pärast haardeteguri tulemusi mõlema masina puhul. Masinate töötulemused haardeteguri seisukohalt olid niivõrd sarnased, et efektiivseima välja selgitamisel tuleb tugineda hinnale. Nii höövli kui ka jääpurustaja jaoks sai välja arvutatud 1 km karestamise hind ning neid võrreldes on jääpurustaja Raiko üsna suure edumaaga ees. Lisaks on jääpurustaja kasuks see, et masin jõuab kiiremini objektidele kui seda teeb teehöövel. Jääpurustaja eelis on ka see, et seadeldisel on üsna vähe kuluosi, mis teeb ka pidamiskulud väiksemaks võrreldeks teehöövliga. Katsete ja analüüsi tulemusena leiab töö autor, et jääpurustaja Raiko kasutamine on efektiivsem just majanduslikust seisukohast kiiruse ja hinna tõttu. Antud töö tulemustest võib kasu olla erinevatele talihooldusega tegelevatele ettevõtetele, kes saavad saadud tulemuste abil kaaluda võimalust erienvate libedusetõrje alternatiividele. Töö autor on teadlik, et tulemused ei ole üldistatavad ning võivad oleneda nii ilmastikutingimustest kui ka erinevatest situatsioonidest. 41

42 SUMMARY The principal objective of the current graduation thesis is to establish the most effective and economical method of de-icing. In addition to that, the thesis aims at introducing the renewed winter condition requirements for Estonian state highways. During the research, information was gathered about snow and de-icing techniques, methods and materials. Analysis was carried out based on the effectiveness of de-icing methods and materials which were evaluated based on the measurements of the road s adhesion factor. A substantial factor in the evaluation was the environmental friendliness of de-icing methods. The Work is based on the price lists of Järva Teed Ltd., and the results could vary depending on the service provider due to the differences in prices. The first chapter introduces the changes in the winter condition requirements, which affect the companies that offer service for winter maintenance. The analysis of the new winter condition requirements shows that changes are made concerning difficult weather conditions. Fast reaction is required in case of difficult conditions when the thickness of snow approaches a critical point. If the maintenance service provider is not able to cope with the difficult conditions, additional measures, including hiring subcontractors, have to be deployed. In the current graduation thesis, two kinds of chlorides - salt and dampened salt have been compared. The results of the tests carried out with both chlorides, showed similarities in their coefficient of friction. Taking into account the wear standards of both materials per 1 km, it becomes evident that it is more economical to use dampened salt. At the same time, considering the environmental friendliness, both substances are equally hazardous to the environment and cause cars to rust. The author of the current thesis has suggested alternatives to improve the effect of salts and reduce the impact on the environment. An additive called Safecote lowered the freezing point of salt and gave good results in preventing slipperiness. In addition to that, Safecote helps to reduce corrosion. The research revealed that it would be expensive to use Safecote in Estonian conditions. Due to the fact that Safecote is a by-product of sugar industry, using it would only be possible if there was sugar industry in Estonia. The author of the present graduation thesis chose the ice milling machine Raiko and a grader to compare road rougheners. Adhesion factors were measured before and after using the road 42

43 rougheners. The results of both machines were so similar that only the cost of work determined the more beneficial one. Both the grader s and ice milling machine s costs of work on 1 km road section were calculated and the milling machine proved to be more economical. In addition to better price, it gets to the site faster and the fact that there are fewer components that could break makes Raiko less expensive to maintain. Based on the tests and analyses, the author of the thesis finds using the ice milling machine Raiko more effective. The current graduation thesis can be useful for companies that provide winter maintenance in order to decide upon the most suitable de-icing methods based on the test results. The author of the thesis acknowledges the fact that the results of the tests are not generalizable and can differ in dissimilar weather conditions. 43

44 VIIDATUD ALLIKATE LOETELU [1] Teeseadus, Tee seisundinõuded, 2011 [Kasutatud ] [2] Maanteeamet. Riigimaanteede talvine hooldus. [Võrgumaterjal] Available: [Kasutatud ] [3] Riigiteataja, Teehoiutööde tehnoloogianõuded [Võrgumaterjal] Available: [Kasutatud ] [4] Teehooldetööd ja järelvalve nende üle, [Võrgumaterjal]. [Kasutatud ] [5] T.Möll, Talvise haardeteguri mõõtmise nutilahendus, TeeLeht,kd. nr. 73, p. 19, juuni 2013 [Kasutatud ] [6] AS Järva Teed erakogu [7] Teede Tehnokeskus, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud ] [8] Jääpurustaja Raiko brošüür, [Võrgumaterjal]. Kasutatud: [ ] [9] Postimees, [Võrgumaterjal]. Available: Kasutatud: [ ] [10] Talvised teehoolde meetodid, [Võrgumaterjal]. [Kasutatud ]. [11] Sillamäe, S. Teede hooldus ja korrashoid. Lumetõrje [Konspekt] [Kasutatud ]. [12] Aavik, A. Teede korrashoid II. Aktiivne lumetõrje [Konspekt] [Kasutatud ]. [13] Kuutok, J. Lõputöö. Teehoolde teostus Viimsi vallas. [Kasutatud ]. [14] Transpordi Ametiühing, [Võrgumaterjal]. Available: lk 28 [Kasutatud ] [15] Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.detsembri 2002.a määruse nr.45 Tee seisundinõuded lisa 6, [Kasutatud ]. [16] Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.detsember 2002.a määruse nr.45 Tee seisundinõuded muutmine, [Kasutatud ]. 44

45 [17] Tee seisundinõuded, Teadus- ja arendustegevus Maanteeametis, [Võrgumaterjal]. [Kasutatud 22. detsember, 2009]. [Kasutatud ]. [18] Aavik, A. Teede korrashoid II. Libedusetõrje [Konspekt] [Kasutatud ]. [19] Libedustõrjematerjali Safecote katsetamine, [Võrgumaterjal]. [Kasutatud ]. [20] Cargrill koduleht, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud ]. [21] Soome Transpordi Agentuur, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud ]. [22] Ärileht, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud ]. [23] Melit AP, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud ]. 45

46 Lisad Lisa 1. Libedusetõrje soolade sõelkõver väli Lisa 2. Libedusetõrjel kasutatavad 20-25% naatriumkloriidi lahuse kogused Lisa 3. Libedusetõrjel kasutatavad niisutatud naatriumkloriidi kogused 46

47 Lisa 1. Libedusetõrje soolade sõelkõvera väli 47