KESKKONNAMINISTEERIUM. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava täitmise lõpparuanne

Transcription

1 KESKKONNAMINISTEERIUM Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava täitmise lõpparuanne Tallinn 2017

2 Sisukord Sissejuhatus Põlevkivi arengukava elluviimine aastatel Esimene strateegiline eesmärk: tagada Eesti varustatus põlevkivienergiaga ja kindlustada Eesti energeetiline sõltumatus Teine strateegiline eesmärk: põlevkivi kaevandamise ja kasutamise efektiivsuse tõstmine Kolmas strateegiline eesmärk: põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju vähendamine Põlevkivi arengukava elluviimise maksumus Kokkuvõte olulisematest tulemustest põlevkivivaldkonnas LISAD Lisa 1. Elektrienergia toodangu ja tarbimise mahtudest Eestis Lisa 2. Põlevkivisektori ettevõtete keskkonnaalase tegevuse tulemused

3 3 Sissejuhatus Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava (edaspidi Põlevkivi arengukava, arengukava) kinnitati Riigikogu otsusega 1. Põlevkivi arengukava elluviimiseks koostati kaks rakendusplaani: 1) aastateks kiideti heaks Vabariigi Valitsuse korraldusega nr ; 2) aastateks kiideti heaks Vabariigi Valitsuse korraldusega nr Põlevkivi arengukava koostamise esmane vajadus tulenes Kütuse- ja energiamajanduse pikaajalisest riiklikust arengukavast aastani , mis kinnitati Riigikogu otsusega Selles arengukavas tehti energiamajanduse suunamiseks Vabariigi Valitsusele ülesandeks põlevkivi kui riiklikult strateegilise energiaressursi kasutamissuundade määramine, sh põlevkiviõli ja põlevkivi uttegaasi kasutusvõimaluste hindamine hajutatud energiatootmise printsiibi rakendamisel. Põlevkivi arengukava ja rakendusplaanid koostati riigieelarve seaduse ja sellest tuleneva Vabariigi Valitsuse 13. detsembri a määruse nr 302 Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord 5 järgi. Põlevkivi arengukava rakendamise eest vastutas Keskkonnaministeerium (KKM), kelle ülesanne oli Põlevkivi arengukava täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse koordineerimine. Kaasvastutajad olid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), Rahandusministeerium (RaM), Sotsiaalministeerium (SoM) ning Haridus- ja Teadusministeerium (HTM). Põlevkivi arengukava lähtus Eesti Vabariigi põhiseaduse -st 5, mille järgi Eesti loodusvarad ja -ressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Arengukava põhiülesandeks oli tagada põlevkivi kasutamine maksimaalse efektiivsusega ning võimalikult minimaalse keskkonnamõjuga. Põlevkivi arengukava oli põlevkivisektori arendamise strateegiline lähtedokument, kus sätestati suunad ja põhimõtted valdkonna üksikküsimuste lahendamiseks. Põlevkivi arengukavas esitatud eesmärgid ja meetmed olid aluseks riigieelarve vahendite planeerimisel. 1 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava Põlevkivi arengukava rakendusplaan ja seletuskiri 3 Põlevkivi arengukava rakendusplaan ja seletuskiri Kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava aastani Vabariigi Valitsuse määrus nr 302

4 4 Põlevkivi arengukava rakendamine oli seotud Energiamajanduse riikliku arengukavaga aastani (edaspidi Energiamajanduse arengukava) ja Eesti elektrimajanduse arengukavaga aastani (edaspidi Elektrimajanduse arengukava). Põlevkivi arengukava strateegiline eesmärk - tõsta põlevkivi kaevandamise ja kasutamise efektiivsust - toetas Energiamajanduse arengukava eesmärki, mis näeb ette säästliku energiavarustuse ja tarbimise tagamise Eestis. Kõikide eespool nimetatud arengukavade põlevkivivaldkonnaga seotud eesmärgid olid omavahel kooskõlas. Põlevkivi arengukava koostamise, hindamise ja täitmise teave on KKMi kodulehel: Põlevkivivaldkonna arendamine jätkub Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava elluviimisega, mille kinnitas Riigikogu 16. märtsi a otsusega 9 1. Põlevkivi arengukava elluviimine aastatel Põlevkivi arengukavas oli püstitatud kolm strateegilist eesmärki ja nende täitmiseks oli määratletud riigi huvi. Riigi huvi on Eesti tarbijate tõrgeteta varustamine elektri- ja soojusenergiaga ning väärtustatud põlevkivitoodetega, rakendades põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel parimat võimalikku tehnoloogiat, kasutades põlevkivi ja sellega kaasnevaid loodusvarasid efektiivselt ning võimalikult väikese negatiivse keskkonna- ja sotsiaalse mõjuga nii, et põlevkivi jätkuks võimalikult pikaks ajaks ja oleks tagatud riigi julgeolek ning jätkusuutlik areng. Põlevkivi arengukava täitmise üle otsustamiseks lisati iga strateegilise eesmärgi juurde indikaatorid ehk mõjunäitajad. Arengukava koostati aastatel ja mõjunäitajate baastasemetele ei ole lisatud sihttasemeid. Lõpparuandes esitatud mõjunäitajate baas- ja saavutustasemete aluseks on Eesti Vabariigi maavaravarude koondbilansid, Statistikaameti ja Keskkonnaagentuuri (edaspidi KAUR; endise nimega Info- ja Tehnokeskus) andmed, samuti on kasutatud kaasvastutavate ministeeriumite ja põlevkivisektori ettevõtetelt küsitud andmeid. Sellel andmestikul põhinevad ka lõpparuandes tehtud järeldused. Strateegiliste eesmärkide täitmist saab jälgida mõjunäitajate iga-aastaste andmete järgi, s.t kas mõjunäitajate muutumine langeb ühte valitud arengusuunaga ja kas meetmete elluviimiseks kavandatud tegevuste tulemused on aidanud kaasa eesmärkide täitmisele. Põlevkivi arengukavas planeeritud tegevusi finantseeriti riigieelarvest, SAst Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ning mitmest teadus- ja arendustöö programmist. Ajavahemikul rahastati põlevkivivaldkonda Põlevkivi arengukava kaudu ligi 4,5 mln euro ulatuses, lisaks teadus- ja arendustööde toetussummadest ligi 3,5 mln euro ulatuses põlevkivialasteks uuringuteks Eesti energiatehnoloogia programmi (ETP) ning 6 Energiamajanduse riiklik arengukava aastani Eesti elektrimajanduse arengukava aastani Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava Riigikogu otsus

5 5 keskkonnakaitse ja -tehnoloogia programmi kaudu. Arengukava aruandeperioodil (edaspidi ka aruandeperiood) tekkinud raskest majanduslikust olukorrast hoolimata suurenesid toetused põlevkivivaldkonna rakendusuuringute ja tootearenduse edendamise meetme täitmiseks. Põlevkivi arengukava täitmise prognoositud kulu ja tegeliku maksumuse võrdlus aastate kaupa on esitatud peatükis Esimene strateegiline eesmärk: tagada Eesti varustatus põlevkivienergiaga ja kindlustada Eesti energeetiline sõltumatus Eesti elektroenergeetika valdkonnas on aruandeperioodil toimunud olulised muutused, mis on avaldanud mõju ka põlevkivi kasutamisele. 1. aprillist a avanes elektriturg suurtarbijatele (tarbimisega üle 2 GWh aastas ühes tarbimiskohas) ja 1. jaanuarist a kõigile tarbijatele ning elektrituruseaduse järgi rakendusid turumajanduse põhimõtted. Aastal 2006 rakendus merekaabel EstLink 1 Eesti ja Soome vahel (võimsusega 350 MW) ning aastal 2014 lisandus sellele EstLink 2 (võimsusega 650 MW). Eestis käivitus ühtne tunnipõhine elektriturg, mis on osa Põhjamaade-Balti turust. Eesti asub Põhjamaade elektribörsi Nord Pooli hinnapiirkonnas. Elektrituru avanemine ja välisühendused EstLink 1 ja EstLink 2 on avaldanud mõju põlevkivi kasutamisele. Kuna elektriturul on hinnad volatiilsed (s.t elektrienergia hinnad muutuvad tundtunnilt ja sageli ka suures vahemikus), siis põlevkivist elektrienergia tootmisel avaldas see mõju periooditi tootmisgraafikutele. Põlevkivi kasutuse kogused sõltusid elektrienergia hinnast turul kõrge hinnaga perioodidel oli võimalik suurendada põlevkivi kasutust elektrienergia tootmiseks ja madala hinnaga perioodidel vähendada. Turuhinnast sõltusid ka elektrienergia (valdavalt põlevkivist toodetud) ekspordi ja impordi mahud. Seega ei saa anda ühest hinnangut, kas põlevkivi kasutamine elektrituru avanemise ja uute välisühenduste tõttu suurenes või vähenes. Näiteks aastal kasutati elektrienergia tootmiseks 14,98 mln t põlevkivi, aga aastal vaid 10,5 mln t. Elektrienergia hinda turul mõjutavad mitmed tegurid, sh ka ilmastikuolud. Seega said Eesti energeetilise sõltumatuse jaoks olulisteks põlevkivist elektri tootmise kõrval ka võrguühendused ning taastuvenergia arendamine. Kuid Eestis toodetavast elektrist moodustas valdava osa jätkuvalt põlevkivielekter ja seega oli endiselt tähtis tagada tootmiseks vajalik põlevkivivaru. Aruandeperioodi jooksul püsis Eestis elektri netotarbimine (ilma kadudeta elektrivõrkudes) enamasti ligikaudu 7,4 TWh aastas. Erandiks olid aastad 2009 ja Neist aastal langes tarbimine 7,1 TWh tasemele üldise majandusliku surutise tõttu ja aastal 6,8 TWh tasemele oluliselt soojade talvekuude tõttu. Samas brutotarbimine (koos kadudega elektrivõrkudes) näitas mõningast langustendentsi tänu kadude vähenemisele elektrivõrkudes. Eesti elektrienergia neto- ja brutotarbimine ning kaod elektrivõrkudes aastate lõikes on näidatud joonisel 1.

6 6 Joonis 1. Elektrienergia tarbimine Eestis aastatel Aruandeperioodi jooksul toodeti Eestis elektrienergiat vahemikus 10,4 13,28 TWh aastas, v.a aastal, kui üldise majandusliku surutise tõttu langes toodang 8,8 TWh-ni. Kõikumised elektritootmisel olid tingitud ilmastikutingimustest ja ka turusituatsioonist ning nende omavahelisest koosmõjust. Eesti elektrijaamade toodang, sh põlevkivielektrijaamadest, on esitatud joonisel 2. Nagu diagrammilt näha, prevaleerib elektrienergia tootmisel endiselt põlevkivi baasil toodetud elekter. Joonis 2. Eesti elektrijaamade toodang aastatel Tugevate riikidevaheliste ühenduste tõttu on Eestisse nii imporditud kui ka Eestist eksporditud elektrienergia kogused märkimisväärsed. Lisas 1 on esitatud detailne ülevaade Eesti impordi- ja ekspordimahtudest aastatel Seejuures kõigil aastatel, v.a 2009, on aastased ekspordimahud ületanud impordi. Aastal 2009 on mõlemad mahud samaväärsed. See tähendab, et elektrienergia netoeksport on olnud valdavalt positiivne. Netoekspordi mahtude järgi võib kinnitada, et oluline osa netoekspordis on ka põlevkivist toodetud elektrienergial. Näiteks aastatel moodustas netoeksport 2,2 3,6 TWh aastas ehk 21 31% netotoodangust. Elektrienergia impordi osatähtsust Eesti elektritarbimises on käsitletud allpool mõjunäitajate Eesti elektrienergia sõltuvuse määr juures. Esimese strateegilise eesmärgi täitmise jälgimiseks oli Põlevkivi arengukavas seatud neli mõjunäitajat, mille andmed on esitatud tabelis 1.

7 7 Tabel 1. Esimese strateegilise eesmärgi täitmist iseloomustavad mõjunäitajad Mõjunäitaja 1) Eesti elektrienergia sõltuvuse määr (imporditava elektri osakaal sisemises elektrienergia tarbimises) 10 2) Eesti elektrienergia sõltuvuse määr (netotoodangu suhe netotarbimisse) 11 3) Põlevkivi osakaal Eesti elektrienergia bilansis 12 4) Põlevkivi aastane kaevandamise maht (ei tohi ületada 20 mln t) 13 Baastase 2007 Tegelik saavutustase ,8% 73,3% 1,53 1,22 93,6% 75,9% 14,0 mln t 14,9 mln t Allpool on esitatud ülevaade mõjunäitajate iga-aastastest arvväärtustest ja nende võrdlus baastasemega. 1) Eesti elektrienergia sõltuvuse määr, mis näitab imporditava elektri osakaalu sisemises elektrienergia tarbimises. Selle elektrienergia sõltuvuse arvväärtus on võrreldes baasaastaga 2007 näidanud selget tõusutrendi, moodustades aastal 73,3% netotarbimisest (ilma kadudeta elektrivõrkudes). Mõjunäitaja arvväärtused aastate lõikes on esitatud tabelis 2. Baasaastal oli see näitaja 4,8%. Selline tõus on tingitud imporditud elektrienergia mahu olulisest kasvust, kui samas netotarbimine oluliselt ei muutunud. Eespool kirjeldatud mõjunäitaja võeti arengukava rakendusplaanis kasutusele aastal, kui ei olnud veel piisavat informatsiooni elektrituru avanemise mõju kohta Eesti elektrienergia tootmisele ja tarbimisele. Praegu see mõjunäitaja ei iseloomusta enam Eesti elektrivarustuse sõltuvuse määra, vaid iseloomustab kaudselt välisühenduste võimalusi importida Eestisse elektrienergiat. Kuigi Statistikaameti andmebaasis näidatakse Eestisse imporditud elektrienergia kogust, taandub see import siiski reekspordiks. Samuti ületas Statistikaameti andmetel Eesti elektrienergia eksport aruandeperioodil importi 1,2 4 korda, v.a aastal (impordi ja ekspordi mahud olid ligikaudu võrdsed). Elektrienergia import Eestisse oli ebaühtlane ja olenes hindadest elektriturul. Kui turuhind oli soodsam kui Eesti elektritootjatel, kasvas ka elektrienergia import ja vastupidi kõrgema turuhinna korral import vähenes või asendus ekspordiga. Aastal 2013 võeti arengukava rakendusplaanis kasutusele täiendav mõjunäitaja Eesti elektrienergia sõltuvuse määr, mis näitab netotoodangu suhet netotarbimisse ja mis otseselt iseloomustab Eesti elektrivarustuse sõltuvust (vt tabel 2). 10 Statistikaameti algandmed 11 Statistikaameti algandmed, mõjunäitaja lisati rakendusplaani Statistikaameti algandmed 13 Maa-ameti andmed

8 8 Tabel 2. Eesti elektrienergia sõltuvuse määr (imporditava elektri osakaal sisemaises elektrienergia tarbimises) 14 Aasta Määr, % 4,8 18,4 42,7 14,8 24,7 36,6 37,0 50,3 73,3 2) Eesti elektrienergia sõltuvuse määr, mis näitab netotoodangu suhet netotarbimisse, lisati esimese strateegilise eesmärgi täitmise iseloomustamiseks rakendusplaani See indikaator näitab otseselt elektrienergia sõltuvuse määra, mis aruandeperioodil oli vahemikus 1,11 1,66 (tabel 3, joonis 3). Tabel 3. Eesti elektrienergia sõltuvuse määr (netotoodangu suhe netotarbimisse) 15 Aasta Määr 1,53 1,28 1,11 1,58 1,66 1,42 1,61 1,48 1,22 Joonis 3. Eesti elektrienergia sõltuvuse määr aastatel Võrreldes baasaasta mõjunäitajaga (1,53) on järgnevatel aastatel selle mõjunäitaja arvväärtus olnud baastasemest nii suurem kui ka väiksem, kuid netotoodangu suhe netotarbimisse on alati olnud suurem ühest. Siit tuleneb järeldus, et kuna suhe oli alati üle ühe, siis Eesti elektrivarustus ei sõltunud elektrienergia impordist. Mõjunäitaja kõikumised olid tingitud nii ilmastikutingimustest kui ka turusituatsioonist ning nende omavahelisest koosmõjust. Samuti näitab see, et Eesti oli jätkuvalt elektrit suures koguses eksportiv riik. 3) Põlevkivi osakaal Eesti elektrienergia bilansis oli kõigil aruandeperioodi aastatel madalam baasaasta tasemest (2007. a oli 93,6%), moodustades aastal 75,9% kogu Eestis toodetud elektrienergia kogusest. Kuna eesmärk on põlevkivielektri osakaalu vähendamine riigi elektrienergia bilansis, siis selline tulemus ka saavutati, kuigi kokkuvõttes prevaleeris elektrienergia tootmisel endiselt põlevkivi baasil toodetud elekter, mille vähenemise baasaastaga võrreldes tingis taastuvate energiaallikate laialdasem kasutuselevõtt ja välisühenduste ülekandevõimsuste kasv EstLink 1 ja EstLink 2 toel. Mõjunäitajate arvväärtused on esitatud tabelis 4 ja illustreeritud joonisel Statistikaameti algandmed 15 Statistikaameti algandmed

9 9 Tabel 4. Põlevkivielektri osakaal Eesti elektrienergia bilansis 16 Aasta Osakaal, % 93,6 91,0 87,4 85,2 84,5 81,1 85,8 82,3 75,9 Joonis 4. Põlevkivielektri osakaal Eesti elektrienergia bilansis ) Põlevkivi aastase kaevandamise mahu (ei tohi ületada 20 mln t) arvväärtused on esitatud tabelis 5 ja illustreeritud joonisel 5. Kaevandamise aastamäära piirang 20 mln t oli kalkuleeritud Põlevkivi arengukava esimese strateegilise eesmärgi (tagada Eesti varustatus põlevkivienergiaga ja kindlustada Eesti energeetiline sõltumatus) kohaselt ning arengukavas sõnastatud riigi huvi arvestades. Kaevandamise aastamäära piirangu arvutus vastas olukorrale kuni elektrituru täieliku avanemiseni aastal Edasi oli 20 mln t piirangu soovitus arengukavas hinnanguline, mille vajadust on nüüd tõestanud ka kehtiva Põlevkivi arengukava kohta koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) seisukohad. Samas arengukava kehtivuse perioodil aastani 2015 oli tegelikult kaevandatud põlevkivivaru kogus 12,6 15,9 mln t ja rohkemaks puudus nõudlus. Lattu oluliselt ei kaevandatud. Seega seatud piirang ei mõjutanud põlevkivi kaevandamise ega kasutamise koguseid. Tabel 5. Kaevandatud põlevkivivaru kogus ja kadu 17 ning kaevandamisõiguse tasu Aasta Kaevandatud varu, mln t 14,0 13,7 12,6 15,1 15,9 14,9 15,0 15,0 14,9 Kadu, mln t 3,4 3,7 3,8 4,7 4,8 4,0 4,1 4,2 4,6 Tasu, mln 11,9 12,5 12,1 17,5 21,7 25,1 26,6 28,1 17,4 Tasumäär 1,53 kaevandatud ( ) 0,70 0,73 0,77 0,92 1,10 1,32 1,39 1,46 tonni kohta, 0,275 ( ) Statistikaameti algandmed 17 Algandmed maavaravarude koondbilansist alates on kehtestatud tasumäära aluseks üheprotsendilise väävlisisaldusega raske kütteõli maailmaturu keskmine hind

10 10 Joonis 5. Kaevandatud põlevkivivaru, kadu ja kaevandamisõiguse tasu Põlevkivi kaevandavad ettevõtted maksavad kaevandamisõiguse tasu ka kadude eest. Samas põlevkivi kaevandamise aastamäära 20 mln t hulka kadu ei arvestata, sest suurem osa kadudest jääb tervikutesse, mis on tegelikult kaevandustes maapinna hoidmiseks jäetud väljamata maavara. Joonisel 5 esitatud diagrammil ei ole kaevandatud põlevkivivaru, kadude ja kaevandamisõiguse tasu vahel võimalik leida võrdelist sõltuvust, sest kaevandamisõiguse tasumäär oli igal aruandeperioodi aastal erinev (kehtestatud keskkonnatasude seaduse alusel Vabariigi Valitsuse määrusega, vt tabel 5). Tabelis 6 on esitatud lühiülevaade esimese strateegilise eesmärgi saavutamiseks kavandatud meetmete rakendamise tulemustest. Tabel 6. Esimese strateegilise eesmärgi täitmiseks kavandatud meetmete tulemused Meede Tulemused aastatel Rakendusplaan Meede 1.1. Riigi huvi määratlemine ja kaevandamislubade andmise tingimuste muutmine Meede 1.2. Põlevkivi kasutamise vähendamiseks vajalike õiguslike regulatsioonide rakendamine Meetmete täitmise eest vastutas KKM Riigi huvi defineeriti Põlevkivi arengukavas (kinnitati Riigikogus ) ja maapõueseaduses sätestati põlevkivi kaevandamise aastamäär 20 mln t, mis on kalendriaastas kõigi antud kaevandamislubade alusel kokku maksimaalselt kaevandada lubatud põlevkivi kogus. Riigi majanduslik huvi põlevkivi suhtes on teenida põlevkivi otsesest kasutamisest ja sellega seotud tegevustest maksimaalset tulu. Sellest huvist lähtuvalt on perioodi jooksul kaevandamisõiguse tasu muudetud (vt selgitusi tabelis 6 allpool p 3). Keskkonnaseadustiku üldosa seadus võeti vastu Riigikogus , mille jõustumiseks koos eriosadega alustati ka maapõueseaduse kodifitseerimist. Õigusnormide süstematiseerimisel korrigeeriti samuti kaevandamislubade andmise tingimusi. Meetme täitmine lõppes maapõueseaduse vastuvõtmisega a Riigikogus (jõustumine ).

11 11 2. Rakendusplaan Meede 1.3. Põlevkivikasutuse jätkusuutlikkuse tagamine Rakendusplaan Meede 1.1. Põlevkivi kasutamistingimuste määramine: -põlevkivivaru ümberhindamine kvaliteedi järgi Meetmete täitmise eest vastutasid KKM ja MKM Meetme rakendamine jätkub, vastutab KKM 3. Rakendusplaan Meede 1.1. Põlevkivi kasutamistingimuste määramine: -PVT 21 kasutamise tingimuste määramine põlevkiviõli tööstusele; -keskkonnatasu tasumäärade mõju analüüs Meetme rakendamine jätkub, vastutab KKM Meetme rakendamise eesmärk oli kaaluda põlevkivivaru kaevandamisväärsuse (aktiivsuse) alampiiri muutmist, s.t senise energiatootluse 35 GJ/m 2 alandamist ja maardlate nimistus põlevkivivaru ümberhindamist. Selleks telliti TTÜ mäeinstituudilt a uurimistöö Põlevkivikasutuse jätkusuutlikkuse tagamiseks põlevkivi kasutamissuundade määramine ja varu hindamine uute kriteeriumite alusel 19, mille järgi seati põlevkivivaru kaevandamisväärse ehk aktiivse varu kvaliteedi alampiiriks energiatootlus 30 GJ/m 2, mis seni oli olnud 35 GJ/m 2. Uue alampiiri väljatöötamisel arvestati muutunud majanduslikku olukorda ja põlevkivi kasutatavate seadmete efektiivsuse kasvu. Passiivse varu arvutamise alampiiriks jäi endiselt põlevkivi energiatootlus 25 GJ/m 2. Kuid põlevkivi töötlemise tehnoloogia arendamine on andnud võimaluse kasutada ka madalama kvaliteediga varu, mis aitab põlevkivi ressursikasutust paremini kavandada ja tagab omakorda põlevkivivaru säästlikuma kasutamise. Seetõttu jätkub selle meetme täitmine ka Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas TTÜ mäeinstituut jätkas täiendava uurimistööga teemal Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs 20, millest esitatakse kokkuvõte a aruandes. Direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta on Eesti õigusruumi üle võetud tööstusheite seadusega (THS, jõustunud ). Tööstusheite direktiiv ja THS on PVT-alase teabevahetuse korraldamise aluseks. Põlevkivi energeetilisele kasutamisele suunatud PVTkirjeldustest on põlevkiviõli PVT-järeldused koostatud ja rakendamisel. Põlevkivi energeetilise kasutamise PVT-uuringu 22 koostamine lõpetati aastal. Põlevkivi kasutamise eest tasumist reguleerib keskkonnatasude seadus, milles põlevkivi kaevandamise ja kasutamise seisukohast on tähtsad seaduses fikseeritud maavara kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasu ning saastetasu. Keskkonnatasude seaduse uus redaktsioon koos Vabariigi Valitsuse määrusega, milles oli sätestatud põlevkivi kaevandamisõiguse tasu, hakkas kehtima Tasumäärad kasvasid igal aastal 10% ja kasv oli ette nähtud aeglustuma alates aastast 5%ni aastal vaadati tasumäärad üle. Põlevkivi keskkonnatasu ei jätkanud eelnevate aastate suuremat tõusutrendi võeti vastu uus määrus, mille alusel sätestati põlevkivi kaevandamisõiguse tasud aastateks Riigile kuuluva energeetilise maavara (sh põlevkivi) kaevandamisõiguse 19 Uurimustöö Põlevkivikasutuse jätkusuutlikkuse tagamiseks põlevkivi kasutamissuundade määramine ja varu hindamine uute kriteeriumite alusel (TTÜ MI 2010) amissuundade_maaramine_ja_varu_hindamine_uute_kriteeriumite_alusel.pdf 20 Uurimistöö Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs (TTÜ MI 2016) 21 PVT parim võimalik tehnika tähendab tõhusaimat mõistlikult kättesaadavat keskkonna terviklikuks kaitsmiseks mõeldud tehnikat, tehnoloogiat ning toimimise viisi 22 Eesti põlevkivi energeetilise kasutamise parima võimaliku tehnika uuring

12 12 tasumäärade tasemed ning nende kehtimise aluseks olevad hinnatasemed on kehtestatud kuni (s.t ). Praegu töötatakse välja põlevkiviressursist loodava väärtuse põhjal tasustamise mudel, mida rakendatakse edaspidi tasumäärade kehtestamiseks. Kuni selle mudeli valmimiseni pikendatakse kehtivas Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud tasumäärasid aastal analüüsis Konkurentsiamet põhjalikult ligipääsu tingimusi põlevkiviressursile, s.t konkurentsiolukorda põlevkivisektoris. Tulemuse ja soovitused konkurentsiolukorra parandamiseks esitas Konkurentsiamet aasta alguses. Analüüsi eesmärk oli esitada KKMile ja MKMile seisukohad põlevkiviressursi jagamise korralduse kohta Eestis, samuti selle võimaliku arengu tulevikus. Näiteks seisukoht, et õlitööstuse ja elektritööstuse võime kaugemas tulevikus põlevkivi eest tasuda on raskesti prognoositav ning elektritööstuse konkurentsivõime võib ka suureneda. Kuid samas võib pikemas perspektiivis õlitööstus võrreldes elektri tootmisega teenida riigi majandusele rohkem tulu. Ühtlasi analüüsiti põlevkivihinna kujunemist. Eespool nimetatud analüüsis tõdeti, et mitu Põlevkivi arengukavas sisalduvat suunist on iseenesest vastuolus vaba turumajanduse põhimõtetega ning tegelikkuses ka teostamatud. Näiteks oli arengukava kohaselt põlevkivi kasutamine elektri ja põlevkiviõli tootmiseks Eestist väljaveoks lubatud vaid piiratud mahus, lähtudes riigi huvist. Nii põlevkiviõli kui ka elektri ekspordi ja (või) impordi piiramine ei olnud samas võimalik, sest see oleks olnud vastuolus Euroopa Liidu vabakaubanduse põhimõtetega, ja alates aastast on Eesti elektriturg avatud täies ulatuses vabale konkurentsile. Vastuses Konkurentsiameti analüüsile märkis KKM, et Põlevkivi arengukava koostati aastatel kehtinud olukorra ja teadmiste järgi ning siis ei olnud võimalik ette teada elektrituru avamise aega, tingimusi ega turuga seoses tekkivat olukorda. KKM tegi järeldused esitatud konkurentsiolukorra analüüsist ja võttis ettepanekuid arvesse nii Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas kui ka maapõueseaduse muutmisel. Põlevkivi kasutamine sõltub palju enam kui varem turgudest ja keskkonnakaitse piirangutest, kusjuures mõlema teguri muutumine ajas on raskelt prognoositav. Kokkuvõttena saab rakendusplaanides kavandatud mõjunäitajate kohta teha järelduse, et Põlevkivi arengukava esimene strateegiline eesmärk on täidetud: aastatel oli Eesti põlevkivienergiaga vajalikul määral varustatud ja see kindlustas Eesti energeetilise sõltumatuse teistest riikidest Teine strateegiline eesmärk: põlevkivi kaevandamise ja kasutamise efektiivsuse tõstmine Põlevkivi kasutamisel hinnatakse põlevkivi mahtusid kaubapõlevkivina, mille definitsioon on antud Eesti standardis EVS 670:1998. Üks põlevkivivaru tonn vastab 1,1 1,4 kaubapõlevkivi tonnile, sõltudes mäeeraldisest, kaevandamise tehnoloogiast ja rikastamise astmest. Aruandeperioodil kasutati kaubapõlevkivi elektri- ja soojusenergia, põlevkivitoorõli ja tsemendi tootmiseks. Kaubapõlevkivi kasutamise mahud valdkondade lõikes on esitatud tabelis 7 ja joonisel 6. Nagu juba eespool mainitud, kasutati põlevkivi enam elektrienergia tootmiseks, kuigi põlevkivielektri osakaal elektrienergia kogutoodangus on Eestis vähenemas. Samal ajal on pidevalt kasvanud põlevkivikasutus põlevkivitoorõli tootmiseks. Nii on aastaga võrreldes aastaks põlevkivitoorõli tootmiseks kasutatud põlevkivi maht kasvanud üle kahe korra. Põlevkivikogused soojusenergia ja tsemendi tootmiseks on olnud marginaalsed.

13 13 Tabel 7. Kaubapõlevkivi kasutamine (mln t) 23 Valdkond Elektrienergia 13,98 11,74 9,31 13,74 13,92 12,69 14,98 14,33 10,50 Soojusenergia 0,71 0,63 0,55 0,60 0,41 0,38 0,45 0,45 0,41 Põlevkiviõli 3,04 3,31 3,64 4,17 4,49 4,76 4,96 5,69 6,74 Tsement 0,29 0,29 0,13 0,18 0,22 0,17 0,18 0,15 0,07 Kokku: 18,01 15,97 13,62 18,68 19,04 18,00 20,57 20,62 17,72 Joonis 6. Kaubapõlevkivi kasutamine aastatel Teise strateegilise eesmärgi täitmist iseloomustavad Põlevkivi arengukavas viis mõjunäitajat ja andmed nende kohta on esitatud tabelis 8. Tabel 8. Teise strateegilise eesmärgi täitmist iseloomustavad mõjunäitajad Mõjunäitaja Baastase Tegelik saavutustase ) Põlevkivi kasutamise efektiivsus põlevkiviõli tootmisel: toodetud energia ja tootmiseks kasutatud energia suhe (ingl k EROI) 24 2) CO2-mahukuse elutsükli väärtus põlevkiviõli tootmisel pürolüüsiprotsessil 25 3) Põlevkivi kasutamise efektiivsus elektri tootmisel: põlevkivist elektrienergia tootmisel tekkivad CO2 eriheited 27 73,7% (2011) 79,9% Baastaset ei ole a määratud 26 2,26 tco2/t õli 1225 tco2/gwh (2011) 1261 tco2/gwh 23 Koostatud ettevõtete esitatud andmete alusel 24 KAURi algandmed. Koostanud Põlevkivi arengukava töörühma liikmed R. Talumaa ja A. Siirde 25 KAURi algandmed. Koostanud Põlevkivi arengukava töörühma liikmed R. Talumaa ja A. Siirde 26 Tahke soojuskandjaga õlitootmisprotsessi seadmete tehnoloogiat alles arendati või evitati 27 KAURi algandmed. Koostanud Põlevkivi arengukava töörühma liikmed R. Talumaa ja A. Siirde

14 14 4) Põlevkivivaru kadu allmaakaevandamise korral 5) Põlevkivivaru kadu karjääriviisilise kaevandamise korral 28% (2007) 31% 8% (2007) 8% Põlevkiviõli toodavad Eestis kolm ettevõtet ja kasutatakse kahte erinevat põlevkiviõli tootmise protsessi. Viru Keemia Grupp ASis (VKG) ja Kiviõli Keemiatööstuse OÜs (KKT) on kasutusel gaasilise soojuskandjaga protsess (tuntud kui Kiviter-tüüpi õlitootmisseadmed), kus pürolüüsil emiteerunud süsinikdioksiid (CO2) seguneb õliaurude kondenseerimisprotsessil tekkivate uttegaasidega, mis põletakse eraldi soojuse ja elektri koostootmisjaamades. Siiani ei ole eraldi koostatud ühtset metoodikat gaasilise soojuskandjaga pürolüüsiprotsessis tekkinud CO2 koguse kohta, mida saaks õlitootmise efektiivsusindikaatorina kasutada (nagu saab tahke soojuskandjaga pürolüüsiprotsessis). VKGs, s ja KKTs on teise tootmisprotsessina kasutusel tahke soojuskandjaga õlitootmisprotsess (vastavalt Petroter-, Enefit- ja UTT-tüüpi seadmed), kus seadmetel on oma heitgaaside korsten. Kuna õlitootmine kuulub keemiatööstuse kategooriasse, siis aruandluse aluseks on CO2 absoluutarvud. CO2 kvootide eraldamise aluseks oli näitaja CO2 eriheide toodetud õlitonni kohta (tco2/t õli). Eespool kirjeldatud põhjustel on tabelis 8 esitatud Eesti ettevõtetes tahke soojuskandja protsessis toodetud CO2 kogused toodetud kauba (põlevkiviõli) kohta. Alates aastast saab näidata CO2-mahukuse elutsükli väärtust põlevkiviõli tootmisel pürolüüsiprotsessil, kuna enne seda alles arendati tahke soojuskandjaga õlitootmisprotsessi seadmete tehnoloogiat. Aastast 2013, kui algas EU ETSi kolmas kaheksa-aastane kauplemisperiood, sisenesid ka põlevkiviõli tootvad ettevõtted kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi ja sellest ajast alates on võimalik määrata CO2-mahukuse elutsükli väärtust põlevkiviõli tootmisel pürolüüsiprotsessil. CO2 eriheited suurtel põletusseadmetel on põlevkivi põletamisel emiteerunud kogused ja need on esitatud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse aastaaruande vastavuse tõendamise aruannete järgi. Elektri- ja soojusenergia väljastatud kogused vastavad ainult põlevkivist toodetud energiale. Põhimõtteliselt on põlevkivi kasutamise efektiivsust kajastavaks indikaatoriks võimalik valida CO2 eriheide, mis arvestab vaid elektritootmist või teisalt arvestab ka põlevkivi kasutamist koostootmisrežiimis ehk CO2 emissiooni väljastatud soojus- ja elektrienergiale kokku. Tabelites 9 ja 10 on esitatud teise strateegilise eesmärgi mõjunäitajate arvväärtused aastate kaupa ning joonistel 7 10 on näidatud nende mõjunäitajate muutused. CO2 eriheide on esitatud ainult elektrienergia tootmise kohta. Tabel 9. Mõjunäitajate 1 3 arvväärtused aastate lõikes Mõjunäitaja ) Põlevkivi kasutamise efektiivsus põlevkiviõli tootmisel: toodetud energia ja tootmiseks kasutatud energia suhe, % 73,7 71,0 75,9 77,2 79,9

15 15 2) CO2-mahukuse elutsükli väärtus põlevkiviõli tootmisel pürolüüsiprotsessil, tco2/t õli 3) Põlevkivist elektrienergia tootmisel tekkivad CO2 eriheited, tco2/gwh 2,26 2,36 2, ) Põlevkivi kasutamise efektiivsus põlevkiviõli tootmisel: toodetud energia ja tootmiseks kasutatud energia suhe Põlevkiviõli tootmise energeetiline kasutegur (toodetud põlevkiviõli, uttegaasi ning ära kasutatud heitsoojuse summaarse energia ja tootmiseks kasutatud põlevkivi energia suhe) on alates aastast näidanud kasvutrendi. Võrreldes baasaastaga 2011 (73,7%) on efektiivsus tõusnud 6,2 protsendi võrra. Põhjuseks on uute, efektiivsemalt heitsoojust ärakasutavate tootmisseadmete evitamine (Petroter-tüüpi seadmed VKGs, Enefit280-seadme käivitamine s). Joonis 7. Põlevkivi kasutamise efektiivsus põlevkiviõli tootmisel: toodetud energia ja tootmiseks kasutatud energia suhe 2) CO2-mahukuse elutsükli väärtus põlevkiviõli tootmisel pürolüüsiprotsessil CO2-mahukuse elutsükli väärtus on kliimapoliitika põhiindikaator. CO2-mahukuse elutsükli väärtust oli aruandeperioodil võimalik arvutada alates aastast 2013 (vt selgitust lk 15). Tahkel soojuskandjal põhinevaid tootmisseadmeid hakati evitama aastatel Tootmismahud ja näitajad ei olnud stabiilsed. Tuleb arvestada, et CO2-mahukus sõltub mitmest protsessiparameetrist. Näiteks kõrgema energeetilise kasuteguriga tootmisseadmel (nagu Enefit280), kus põletatakse välja kogu põlevkivis olev süsinik soojuse tootmiseks, on paratamatult ka suurem CO2 emissioon. Seetõttu ei saa selle mõjunäitaja arvväärtuste taset hinnata veel piisavalt esinduslikuks. Samas erinevad madalaim ja kõrgeim tase ainult 4,4%.

16 16 Joonis 8. CO2-mahukuse elutsükli väärtus põlevkiviõli tootmisel pürolüüsiprotsessil 3) Põlevkivist elektrienergia tootmisel tekkivad CO2 eriheited CO2 eriheidet elektrienergia tootmisel hakati indikaatorina arvestama alates aastast. Järgneval paaril aastal oli see madalam baasaasta tasemest, kuid aastatel oli mõjunäitaja baasaastaga võrreldes suurem. Põhjuseks oli madalama kütteväärtusega põlevkivi kasutamine Narva Elektrijaamades, et vähendada vääveldioksiidi (SO2) heitkoguseid. Sellega saavutati oluliselt elektritootmist vähendamata SO2 heitkoguste kardinaalne vähenemine. Samas tuleb nentida, et CO2 eriheite kõrgeim arvväärtus (2014. a) ületab baasaastat ainult 2,9%. Joonis 9. Põlevkivist elektrienergia tootmisel tekkivad CO2 eriheited Tabelis 10 on esitatud teise strateegilise eesmärgi 4. ja 5. mõjunäitaja arvväärtused aastate kaupa ning joonisel 10 on näidatud nende mõjunäitajate muutused. Tabel 10. Põlevkivi kaevandamise kao osakaal 28 (mõjunäitajad 4 ja 5) aastate lõikes Aasta ) Kao % allmaakaevandamisel 28,0 28,1 29,2 29,3 27,9 28,5 29,2 29,6 30,8 5) Kao % karjääriviisilisel kaevandamisel 8,0 7,7 8,4 9,2 8,2 8,8 5,3 6,8 8,2 28 Kao osakaal on leitud kaevandatud varu ja kaevandamise kaona deklareeritud varu summast

17 17 Joonis 10. Põlevkivi kaevandamise kao osakaal 4) Põlevkivivaru kadu allmaakaevandamise korral Kuna ¾ kaevandamiseks lubatud põlevkivikogusest on antud le, siis ka aastas kaevandatud põlevkivi kogusest üle 70% läheb arvele. Samuti oleneb kaevandamiskao osakaal eelkõige tegevusest ning ka VKGst. Kaks ülejäänud ettevõtet KKT ja AS Kunda Nordic Tsement (KNT) kaevandasid põlevkivi aruandeperioodil oluliselt vähem. Põlevkivi kaevandamisel on pidevalt suurenenud allmaakaevandamise osakaal pealmaakaevandamise ees, kuna karjääriviisilist kaevandamist võimaldavates maardlaosades varu järk-järgult ammendub ja kaevandustest väljatava varu osatähtsus suureneb. Seetõttu kokkuvõttena põlevkivi kaevandamise kao osakaal edaspidi tõenäoliselt suureneb, kui ei suudeta tekkinud olukorda parandada uute tehnoloogiliste lahenduste abil. Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmise peamiseks võimaluseks ongi allmaakaevandamisega kaasneva põlevkivivaru kao vähendamine. Üheks võimaluseks on rakendada tervikuteta kaevandamist aladel, kus maapinna langatamine on võimalik ja keskkonnakaitse seisukohalt aktsepteeritav. Teiseks tehnoloogiliseks lahenduseks on kaeveõõnte (kaevanduskäikude) tagasitäitmine. Uurimistöid selle tehnoloogia rakendamiseks tehakse, kuid kasutamiskõlblikku tulemust aruandeperioodil veel ei saadud. Põlevkivi arengukava elluviimise aastatel kõikus allmaakaevandamise kadu 28% ja 30% vahel, jõudes aastaks 2015 tasemeni 30,8%. Seega on baasaastaga 2007 võrreldes toimunud kaevandamise kao kasv 2,8% võrra. 5) Põlevkivivaru kadu karjääriviisilise kaevandamise korral Aastatel on pealmaakaevandamise kadu jäänud vahemikku 5,3 9,2%. Baasaastaga 2007 (8,0%) võrreldes on aastaks 2015 kao osakaal kasvanud 0,2% võrra ehk 8,2%ni. Põhimõtteliselt erilist muutust pole toimunud, kuid näiteks aastal 2013 oli kao osakaal ainult 5,3% ja ,8%. Sellise ajutise kaevandamise kao osakaalu vähenemise põhjustas aastatel Narva karjääris rohkem madala kalorsusega kaubapõlevkivi kaevandamine, s.t kasutati rohkem puur-lõhketöödega tootuskihindi lausväljamist, millega kaasnevad ka väiksemad tootmiskaod aastal lõpetati kaevandamine Aidu karjääris.

18 18 Tabelis 11 on esitatud lühiülevaade teise strateegilise eesmärgi saavutamiseks kavandatud meetmete rakendamise tulemustest. Tabel 11. Teise strateegilise eesmärgi täitmiseks kavandatud meetmete tulemused Meede Tulemused aastatel Rakendusplaan Meede 2.1. Kaevandamismahu optimeerimine: rakendusuuringute tellimine järgmise põlevkivi kasutamise arengukava koostamiseks Rakendusplaan Meede 2.1. Põlevkivi kasutamise arengusuundade määramine: uue põlevkivi kasutamise arengukava koostamine aastateks ja KSH 29 Meetmete täitmise eest vastutas KKM, kaasvastutajad olid RaM, MKM, HTM, SoM KKM tellis a riigihanke korras Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava koostamiseks vajaliku uurimistöö 30, milles on kaalutud põlevkivi kaevandamise ja kasutamise võimalikke tulevikustsenaariume ja esitatud ettepanekuid ning soovitusi kehtinud õigusaktide muutmiseks ning arengukava koostamiseks aastateks Töö autorid on OÜ Inseneribüroo STEIGER, aktsiaselts MAVES, Baltic Energy Partners OÜ ja Sihtasutus Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus. Eespool nimetatud uurimistöö aruandes on loetletud olulisemad põlevkivialased arendus- ja teadustööd ning analüüsitud põlevkivi kaevandamist, kasutamist, toodete eksporti ja importi, samuti kaevandamisjäätmete teket ajavahemikus Töös on hinnatud uue põlevkivi arengukava koostamiseks vajalikke uurimissuundasid, analüüsitud põlevkivi kaevandamise ja kasutamise võimalikke tulevikustsenaariume, võrreldud ettevõtete soove riigi huvi ja võimalustega ning antud ülevaade Eesti põlevkivimaardla perspektiivsetest aladest. Saadud tulemuste põhjal on esitatud ettepanek põlevkivielektri tootmise järkjärguliseks vähendamiseks ja põlevkiviõli tootmise suurendamiseks. Uurimistöös tehtud andmete analüüsi ja ettepanekuid arvestati põlevkivi arengukava koostamisel. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava koostamise ettepaneku kiitis Vabariigi Valitsus heaks korraldusega nr a valmisid KKMi tellitud ja Keskkonnaameti poolt heaks kiidetud KSH programm 31 ja aruanne 32 (koostas AS MAVES). KSH ettepanekul on arengukavas keskkonnamõju käsitlemisel eraldi vaadeldud põlevkivi kaevandamisest ja kasutamisest põhjustatud negatiivset mõju, mis annab võimaluse paremini aru saada tekitatud keskkonnamõju allikatest ja probleemidest. Pikem kokkuvõte keskkonnamõjudest tervikuna on esitatud arengukava lisas 6. Riigikogu 16. märtsi a otsusega kinnitati Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava (detailsem ülevaade edaspidi a aruandes). 2. Rakendusplaan Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži baasil arendati välja 29 Keskkonnamõju strateegiline hindamine keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse järgi 30 Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava koostamiseks vajalike andmete analüüs 31 Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm 32 Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne 33 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava

19 Rakendusplaan Meede 2.2. Põlevkivivaldkonna rakendusuuringute ja tootearenduse edendamine Põlevkivi Kompetentsikeskus (PKK), mille peamine ülesanne on põlevkivivaldkonna uuringute ja ettevõtluse arendamine ning põlevkivialase teadlikkuse suurendamine 34. Olulisemaid põlevkiviteemalisi arendus- ja teadustöid rahastati Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TA&I) strateegia Teadmistepõhine Eesti Eesti energiatehnoloogia programmi (ETP) kaudu. Energeetikavaldkonna teemad olid laia haardega, käsitledes põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega seotud temaatikast põlevkivi kadudeta ja keskkonnasäästlikku kaevandamist, CO2-vaba põlevkivielektri tootmise arendamist, uute põlevkiviõli tootmistehnoloogiate väljatöötamist, põlevkiviõli ja elektrienergia koostootmise tehnoloogia väljatöötamist, põlevkivist diislikütuse või selle komponentide tootmist, põlevkivi töötlemise käigus tekkivate jäätmete tuhk, aheraine rakendusalade arendamist ja soojusressursi senisest efektiivsemat kasutamist. Ülevaade aastani 2012 tehtud tähtsamatest põlevkivialastest arendus- ja teadustöödest on esitatud Põlevkivi arengukava a aruandes 35 (lk 9 11, 20 21). Meetme täitmise eest vastutasid MKM ja HTM, kaasvastutaja oli KKM 3. Rakendusplaan Meede 2.3. Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnatasude põhimõtete ülevaatamine Teadus- ja arendustegevuse toetustest on HTM aastatel rahastanud suuremas mahus põlevkivi baasuuringuid (sihtfinantseerimise teemad ja üksikteadlaste ETF grandid) eesmärgiga kasutada põlevkiviprodukte kompleksselt ja senisest ratsionaalsemalt. Põlevkivi kasutamise senise prioriteetse elektrienergia genereerimise kõrvale on jõuliselt tekkinud ka põlevkiviõli tootmine. Uuriti Eesti fossiil- ja taastuvkütuste termokeemilist vedeldamist ja põlevloodusvarade teadmistepõhist väärindamist. Pikem ülevaade uurimisteemadest on esitatud tabelist allpool lk Selle meetme täitmiseks tellis Keskkonnaministeerium uurimistöö Keskkonnakulutuste analüüs, mille tulemused selgusid aastal. Uurimistöö eesmärk oli anda ülevaade keskkonnatasudest raha laekumiste kohta ja analüüsida selle kasutamist ning muutusi aastatel Töö autor on Poliitikauuringute Keskus Praxis, kes esitas mitu ettepanekut keskkonnatasude kehtestamise jaoks alates aastast Detailsem loetelu eespool nimetatud uurimistöö eesmärkidest ja tulemustest on esitatud Põlevkivi arengukava a aruandes 36 (lk 11 12). Keskkonnatasude tasumäärade analüüs jätkus ka rakendusplaani järgi (vt eespool lõpparuandes tabel 6 p 3 lk 13). 34 Põlevkivi Kompetentsikeskus (PKK) 35 Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava aasta aruanne 36 Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava aasta aruanne

20 20 Meetme täitmise eest vastutasid KKM ja MKM, kaasvastutaja oli RaM Praegu kehtiva Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava elluviimiseks analüüsitakse põlevkiviressursi optimaalse tasustamise võimalusi ja põlevkivivaldkonna väliskulu arvestamist. Detailsem ülevaade sellest tegevusest antakse edaspidi a aruandes. 4. Rakendusplaan Rakendusplaan Meede 2.3. Hariduse ja teadustöö edendamine Hariduse ja teadustöö edendamiseks tegeldi kahe olulise projektiga Tallinna Tehnikaülikooli ja Virumaa Kolledži juhtimisel: Ümber TERRA CUCERSITA (Põlevkivimaa) ja Kütuste keemia ja tehnoloogia magistriõppekava väljaarendamine. Eesmärk oli tõsta põlevkivivaldkonna teaduse arengutaset ning populariseerida põlevkiviga seotud erialasid noorte hulgas kutsehariduse ja kõrghariduse tasandil. Ülevaade eespool nimetatud projektide eesmärkidest on esitatud Põlevkivi arengukava a aruandes (lk 12 13). Kütuste tehnoloogia rakenduskõrgharidusõppe riiklik koolitustellimus (RKT) oli 30 üliõpilast aastas (92 700, lisaks SFi projektide summad). Alates aastast 2013 on rahastus tegevustoetuse põhine. Õppekava üliõpilaste arv järgnevatel aastatel ei muutunud aasta sügisel avati magistriõppekava Kütuste keemia ja tehnoloogia. Projekti Kütuste keemia ja tehnoloogia magistriõppekava väljaarendamine (kogusumma , sh SFi toetus ) tulemusena väljatöötatud magistriõppekavale on igal õppeaastal vastu võetud üliõpilast, lõpetanuid oli aastaks 2015 kokku 20. Lisaks töötati välja või uuendati neli täiendusõppekava, milles osales kokku 459 õppurit. Meetme täitmise eest vastutas HTM Ümber TERRA CUCERSITA (Põlevkivimaa) projekti (kogumaksumus , sh SFi toetus ) tegevused toimusid aastatel Projekti käigus korraldati 4 teaduslaagrit, 16 koolitust, 13 koolituspäeva ja 4 teadusseminari keemia, keskkonnakaitse ja põlevkivi valdkonnast. Korraldati 4 juhendajate koolitust, millest võttis osa kokku 40 õpetajat. Lisaks tabelis 11 meetme 2.2 all kirjeldatud uuringutele loodi teaduslik ja tehnoloogiline alus põlevkivi, turba, biomassi ja plastjäätmete erimite ning nende segude jäätmeväheseks konversiooniks mittetavapäraseks naftaks uute efektiivsete termilise lahustamise ja hüdrogeenimise meetodite väljatöötamisega, samuti on uuritud bi- ja multilateraalseid interaktsioone ja sünergismi kütuste ning nende segude sub- ja superkriitilisel ekstraktsioonil. Põlevkivi töötlemise, põletamise ja pürolüüsi ehk õli tootmise kaasprodukti tuha kasutusuuringu lõppeesmärgiks oli välja töötada keskkonnale ohutud ja majanduslikult kasulikud tooted. Selleks uuriti erinevate tuhafraktsioonide kui toormaterjali keemilist ja mineraloogilist koostist, füüsikalis-keemilisi omadusi ja määrati produktide kvaliteeti iseloomustavad olulised näitajad ning parameetrid. Kaltsium-aluminosilikaatide hüdrotermiline süntees põlevkivituhast (näiteks Al-asendatud tobermoriit) on üheks paljulubavaks tuha töötlemise meetodiks. On arendatud edasi uudset riskianalüüsi meetodit töökeskkonna riskide hindamiseks ja vältimiseks Eesti keemiatööstusega seotud ettevõtetes, peamiselt põlevkiviõli tootmise valdkonnas.

21 21 Uuritud on tänapäevase puhta energeetika jaoks pakutud lahenduste võimalikke teostusi, nagu teise põlvkonna biokütused puidu baasil, õhu hapnikusisaldust säilitava CO2 sekvestreerimine ja põlevkivi ulatuslik saastevaba kasutamine. Uuringud käsitlesid puidu ja tselluloosi fermentatiivse reaktiivsuse järsku suurendamist plahvatusliku survekeedu ja väändjahvatuse abil, gaasifaasilise vaikse elektrilahendusega aktiveerimist või tseoliitide kasutamist Fischer-Tropschi ja pöördvesigaasi reaktsioonides ning termilise lahustamise rakendamist graptoliitargilliidi (nn diktüoneemakilda) kohapealsel utmisel. Põhiliseks lahendusteks on seejuures tseoliitkatalüsaatorite reaktiivseid moode ja selektiivset solvatatsiooni kasutav aktiveeritud kineetika koos süsivesikute ning põlevkiviõlide HPLC-MS kromatograafilise analüüsiga. Heterogeensete reaktsioonide ning faasimuutuste selgitamise alusel mõningates looduslikes ja tehnilistes, valdavalt Ca-Mg-ühendeid sisaldavates karbonaatsetes ja fosfaatsetes süsteemides on töötatud välja teoreetilised alused ning rakenduslikud soovitused uute lahenduste leidmiseks Eesti mineraalse toorme kasutamisel, uute katalüsaatorite ja parandatud omadustega väetiste saamiseks ning tööstuslike tahkheitmete utiliseerimiseks ja/või loodushoidlikuks ladustamiseks. Samuti on uuritud graptoliitargilliidi (nn diktüoneemakilda) orgaanilise aine termokeemilise vedeldamise ja vääristamise seaduspärasusi, et hinnata selle potentsiaali sünteetilise nafta allikana. Konversiooni meetodina on kasutatud superkriitilist ekstraktsiooni autoklaavis erinevate lahustite ja reagentide juuresolekul. Maksimaalse saagise suure süsivesinike sisaldusega õli saamiseks on varieeritud kerogeeni vedeldamisprotsessi parameetreid (temperatuur, vedeldamise aeg, rõhk autoklaavis ja lähteainete kaaluline suhe) laias diapasoonis ning uuritakse mõningate reagentide (vesiniku doonorid, NaOH, tsink) efekti hüdrogeenimise, krakkimise jt reaktsioonide esilekutsumiseks. On loodud füüsikalis-keemilised ja tehnoloogilised alused seni veel tööstuslikult kasutamata suure reserviga põlevkivi erimi jätkusuutlikuks kasutamiseks. Analüüsitud on põlevkiviõli ja elektrienergia koostootmise (PEK) tehnoloogia võimalusi ja välja selgitatud nüüdistasemel optimaalsed lahendused. Põlevkivi põletamise efektiivsemaks meetodiks elektrienergia tootmistsüklis on osutunud põletamine tsirkuleerivas keevkihis (lühendatult TTK), põlevkiviõli tootmisel aga parimaks (suurtest energiakadudest hoolimata) utteprotsess tahkesoojuskandja (lühendatult TSK) meetodil. Senini toimub põlevkiviõli ja elektri tootmine iseseisvates seadmetes. Põlevkiviõli ja elektri ühildatud koostootmise protsessi põhiideeks on kasutada põlevkivi termiliseks töötlemiseks vajaliku kõrgtemperatuurse soojuskandjana tsirkuleerivas keevkihis ringlevat tuhka. Tsirkuleeriva keevkihiga põletusseade on ühtlasi ka aurugeneraator elektri genereerimiseks vajaliku auru saamiseks, utiliseerides utteprotsessist järele jääva energia, mis senini moodustab energiakao. PEK tehnoloogiline skeem võimaldab toota põlevkiviõli ja kasutada kogu protsessiga kaasnevaid sekundaarseid energiavooge ühes kompaktses seadmes. Lisaks põlevkivi keemilistele uuringutele on töötatud välja kasutatava kaevandamisviisi moderniseerimise kontseptsioon ja meetodid, kasutades tagasitäitmist. Tagasitäitmisega kaevandamissüsteem võimaldaks oluliselt vähendada põlevkivi kadusid kaevandamisel, suurendada kaevandamise ohutust ja altkaevandatud alade maapinna püsivust, vähendada keskkonnamõju, lihtsustada kaevandamise protsessi, lahendada tootmisjääkide ja -jäätmete ladustamise probleeme. Projekti käigus töötati välja nõuded täitematerjalidele, võimalikud tagasitäitmisega kaevandamissüsteemide variandid ja parameetrid. Lisaks on koostatud põhjalik andmebaas koos GIS-põhiste kaardirakendustega Kirde-Eesti vanade ja uute, varem tuntud ning nüüd tuvastatud kaevandusvaringute kohta, võttes arvesse nende iseloomu, põhjused ja olulised tegurid: katendi omadused, geoloogilised rikked ja karst, põhjavee tase, kaevandamistegevusest möödunud aeg, kasutatud tehnika jne. Uued varingud asustatud aladel või tegutsevates kaevandustes on nüüd võrdlemisi lihtne üles leida.