OSULA GRAANULITEHASE LAOPLATSI EHITUSKORRALDUSE PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE

Transcription

1 Tanel Tammemägi OSULA GRAANULITEHASE LAOPLATSI EHITUSKORRALDUSE PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE LÕPUTÖÖ Tallinn 2014

2 Tanel Tammemägi OSULA GRAANULITEHASE LAOPLATSI EHITUSKORRALDUSE PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE LÕPUTÖÖ Ehitusteaduskond Teedeehituse eriala Tallinn 2014

3 SISUKORD SISSEJUHATUS ETTEVALMISTUSTÖÖD Ettevalmistustööd ja eelarve Geodeetilised tööd Geodeetiliste tööde eelarve Raadamine Raadamise eelarve Ehituslinnaku ettevalmistus Ehituslinnaku ettevalmistuse eelarve Juhtimiskulude eelarve MULDKEHA EHITUS Muldkeha iseloomustavad näitajad Kasvupinnase eemaldamine Kasvupinnase eemaldamine buldooseriga Kasvupinnase eemaldamine objektilt Kasvupinnase eemaldamise eelarve Muldkeha süvendamistööd Muldkeha aluse profileerimine Muldkeha täitmine juurdeveetavast pinnasest Muldkeha profileerimine Muldkeha ehituse eelarve Uute kraavide rajamine Uute kraavide eelarve TEHNOVÕRKUDE EHITUS Tehnovõrkude rajamine

4 3.2. Isevoolse sadeveetorustiku ehitamine Isevoolsete sadeveetorustike ehituse eelarve TEHNOVÕRKUDE EHITUS Truupide paigaldamine Truupide ehituse eelarve Truubiotste kindlustamine Truubiotste kindlustamise eelarve DREENALUSE EHITUS Dreenaluse rajamine Dreenaluse profileerimine Dreenaluse kontroll Dreenaluse eelarve ÄÄREKIVIDE EHITUS Äärekivide paigaldamine Äärekivide paigaldamise eelarve KILLUSTIKALUSE EHITUS Killustikaluse rajamine Killustikaluse kontroll Killustikaluse eelarvestamine ASFALTEERIMINE Asfaldi paigaldamine Asfaltkatendi kontroll Asfaltkatendi eelarve TUGIPEENARDE EHITUS Tugipeenarde rajamine Tugipeenarde ehituse eelarve AEDADE EHITUS Paneelist metallaedade rajamine Paneelist metallaia eelarve HALJASTUS Muru kasvualuse rajamine ja külv Muru kasvualuse rajamise ja külvi eelarve

5 11.3. Nõlvade kindlustamine erosioonitõkkematiga Nõlvade kindlustamine erosioonitõkkematiga eelarve TEEKATTEMÄRGISTUS Markeerimistööd Teekattemärgistuse eelarve KOONDEELARVE JA TÖÖDE TEOSTAMISE AJAGRAAFIKU KOOSTAMINE Koondeelarve koostamine Tööde teostamise ajagraafiku koostamine KOKKUVÕTE SUMMARY VIIDATUD ALLIKATE LOETELU Lisa 1. Kululoend Lisa 2. Osula graanulitehase laoplatsi eelarve Lisa 3. Tööde teostamise ajagraafik Lisa 4. Osula graanulitehase asendiplaan

6 SISSEJUHATUS Käesolev lõputöö on koostatud Osula graanulitehase laoplatsi ehituskorralduse planeerimise ja eelarvestuse kohta. Käsitletav objekt asub Võrumaal, Sõmerpalu vallas, Varese külas. Objekt külgneb kõrvalmaanteega Muuga-Hänike T Lõputöö teema valisin, kui objekti võistupakkumine oli välja kuulutatud ning peatöövõtja polnud veel selgunud. Sellega seonduvalt on lõputöö koostamisel välja arvutatud töödeks kuluv aeg ning läbi selle objekti maksumus, mis on ühtlasi kogu objekti pakkumuse eelarveks. Tellija investeeringu eesmärk on ära kasutada antud piirkonna metsarohkust ning ümberkaudsete ettevõtete jääkprodukte, millega antakse materjalile lisaväärtust ning luuakse töökohti, mis tõstab piirkonna konkurentsivõimet. Lõputöö eesmärgiks on koostada kogu objekti ehitusekorralduse planeerimise ja eelarvestamise projekt, mille järgi on võimalik edukalt objekt teostada. Ühtlasi püüan välja selgitada võimalikult optimaalset tehnika valikut ja arvu, et tööd valmiks kvaliteetselt ja tähtaegselt. Autor koostab oma töös igale kulureale vastavalt kululoendile (lisa 1) töökorralduse kirjelduse ja eelarve. Kuna konkurents on teedeehituse valdkonnas väga tihe, siis tuleb täpselt välja arvutada kogu ehituse maksumus ning üle vaadata kulukohad, kus on võimalik efektiivsemalt tegutseda nii, et kvaliteet ei kannataks. Selleks, et leida võimalikud ebakõlad, tuleb esmalt üle vaadata projekt ning koostada iga kulurea kohta töödekorralduslik kirjeldus ja eelarve. Kuna kõiki töid ei teosta peatöövõtja, siis kasutatakse selleks alltöövõttu. Alltöövõtu juhtimiseks kasutame joongraafikuid ja ressursitabeleid, et tööde tähtaeg oleks peatöövõtja kontrolli all. Lõputöö käigus tuuakse välja töödele kulunud aeg ja kogu objekti maksumus. Lõputöö esitamise ajaks on selgunud, kas objekti peatöövõtjaks saab Nordecon AS. 6

7 1. ETTEVALMISTUSTÖÖD 1.1. Ettevalmistustööd ja eelarve Enne ehitustegevuse algust on vaja objektil teostada vastavad ettevalmistustööd: geodeetilised tööd; objekti infotahvli paigaldamine; ehitise gabariitide mahamärkimine; objekti puhastamine puudest, võsast ja kändudest; GPS (GPS on lühend ingliskeelsest väljendist global positioning system) baasjaama paigaldamine ja seadistamine; ehituslinnaku ja laoplatside ettevalmistus. Objekti eelarve koostamisel on kasutatud eelneva planeerimise tulemusel saadud andmeid. Eelarve tabelis (lisa 2) on välja toodud erinevad kuluartiklid ning nende maksumused Geodeetilised tööd Enne ehitustööde algust märgitakse maha objekti gabariidid ning märgistatakse alad, kust eemaldatakse kasvupinnas. Seejärel paigaldatakse ajutised reeperid ning GPS baasjaam. GPS jaama paigaldamine ja seadistamine võtab aega üks kuni kolm päeva olenevalt sellest, kas tugijaamad on antud piirkonnas olemas või mitte. Gabariitide mahamärkimist on vaja selleks, et oleks teada ehitatava maa-ala piirid. Platsi orienteeruvaks suuruseks on m 2, siis märgime välja maa-alad, mis vajavad kasvupinnase eemaldamist. Ettevalmistuse käigus rajatakse ajutiste reeperite võrgustik. Võrgustiku rajamiseks kasutatakse rauast vaiasid, mis tähistatakse eredate lintidega, et oleks kõigile nähtavad. Raudvaia kõrgused 7

8 paigaldatakse raudvaia kõrvale puidust tikkudele, mis asetsevad ajutiste reeperite kõrval. Reeperite asukohad ja andmed saadetakse projektmeeskonnale. Kogu objekti vältel kasutatakse riskide maandamiseks litsentseeritud geodeete. Laoplatsi mõõdistamine ja väljamärkimine võtab kokku aega neli päeva Geodeetiliste tööde eelarve Kogu ettevalmistuse ja ehituse käigus kulub geodeedil 32 tööpäeva ning geodeedi üks tund maksab 27 eurot/h [1]. Seega kulub geodeetilisteks töödeks: 8 * 32 = 256 tundi, kus on arvestatud, et geodeet teeb tööd kaheksa tundi päevas. Järgnevalt arvestatakse geodeetiliste tööde maksumus: 256 * 27 = eurot. Kuna objektil kasutatakse GPS tehnikat, siis GPS baasjaama ja GPS vastuvõtja rent ühes kuus on järgmine: baasjaama rent ühes kuus maksab 320 eurot; GPS vastuvõtja rent ühes kuu maksab 416 eurot. [1] GPS komplekt kokku maksab ühes kuus : = 736 eurot. Kuna kogu komplekti kasutatakse neli kuud, siis GPS-i kogumaksumus on järgmine: 736 * 4 = eurot. GPS mudelid tuleb eraldi tellida, kogu GPS-i mudelite maksumus on eurot. Kogu geodeesia eelarve maksumuse arvutus: = eurot. 8

9 Geodeesia eelarveline maksumus on eurot Raadamine Suurem osa objektist asub põllul, siis suurte puude raadamist ja juurimist ette ei tule. Kuna objekti vasakpoolne serv asub metsa ääres, siis tuleb eemaldada võsa ligikaudu 2000 m 2 ulatuses, selleks on eelnevalt geodeedil piirkond maha märgitud. Raadamistööde maht on suhteliselt väike, siis kasutab ettevõte oma töötajaid tööde teostamisel. Võsa tuleb lõigata maapinnalähedalt ning koguda vaaludesse, seejärel tuleb viia võsa objekti kõrvalasuvasse ettevõttesse, kes teostab hakkimist Raadamise eelarve Raadamise ajakuluks arvestatakse 1000 m 2 päevas kolme inimesega. Raadamise teostamiseks kulub kaks tööpäeva. Kuna raadamisele kulub kaks tööpäeva ning seda teostatakse peatöövõtja ressurssidega. Lisaks sellele tuleb oksad utiliseerida. Inimtöötunde on arvestatud kogu tööks 48 tundi. Ühe inimese töötunni maksumus on 12,32 eurot. Inimtööjõule kuluv ressurss on järgmine: 48 * 12,32 = 591,36 eurot. Tööks kasutatakse renditehnikat, siis ühe päeva renditehnika hind on 25 eurot. Okste äraveoks kulub kaks tundi ja äraveoks on kasutatud masinat, mille tunnihind on 28 eurot. Kogu raadamise maksumuseks kujuneb: 591, = 697,36 eurot. Raadamise maksumus on 697,36 eurot Ehituslinnaku ettevalmistus Ehituslinnak rajatakse koheselt objekti laoplatsi äärde nii, et see ei segaks teostatavaid töid. Selleks kontrollitakse kommunikatsioonide olemasolu ning vajadusel taotletakse vastavad load. Objekti 9

10 ehitamisel on arvestatud killustiku ja täitematerjali veoga otse objektile, ilma vahelaota, seetõttu ei ole linnaku ala väga suur. Selleks on arvestatud ligikaudu 1500 m 2, mis annab piisava ruumi soojakute ja materjalide ladustamiseks ning mehhanismide parkimiseks. Kasvupinnase keskmine paksus on 35 cm. Ehituslinnaku ettevalmistamisel põllule kasutatakse kasvupinnase koorimiseks buldooserit. Buldooseri jõudlus on 110 m 3 /h. Arvutatakse buldooseril mullakihi lükkamiseks kuluv aeg: = 4,7 tundi. Buldooser lükkab kasvupinnase kokku viie tunniga, siis organiseeritakse peale seda kandva kihi vedu. Kandvaks kihiks kasutatakse purustatud betooni, mis asub kolme kilomeetri kaugusel. Purustatud betooni koguseks on arvutatud: * 0,20 = 300 m 3. Arvutatakse buldooseri kandva kihi lükkamiseks kuluv aeg: = 2,7 tundi. Purustatud betooni veoks kasutatakse traktoreid, mis suudavad ühe korraga vedada 13 m 3 materjali. Arvutatakse traktorite töötsüklile kuluv aeg, kus arvestatakse järgmiste tegevustega: pealelaadimine 5 min; objektile sõit 3 km (30 km/h) 6 min; mahalaadimine 3 min; lattu sõit 6 min. Ühe traktori töötsükkel on 20 minutit. Järgmiseks arvutatakse traktorite vajadus, et tagada buldooseri sujuv töö. Ühes tunnis suudab traktor vedada: 10

11 = 3 koormat. Traktori ühes koormas on 13 m 3 materjali, seega veab traktor ühes tunnis: 3 * 13 = 39 m 3 materjali. Buldooser suudab tunnis lükata 110 m 3 materjali, seega järgmiseks arvutatakse traktorite vajadus: = 2,8 ehk 3 traktorit. Kogu ehituslinnaku ehituseks kulub 7,4 tundi ehk üks tööpäev Ehituslinnaku ettevalmistuse eelarve Ehituslinnaku eelarve on koostatud Nordecon AS-i eelarvestajate poolt saadud masinate ja materjali hindadega. [1] Buldooseri ühe tunni hinnaks on 54 eurot. Traktori ühe tunni hinnaks on 40 eurot. Pinnasetihendaja hinnaks on 38 eurot/h. Purustatud betooni maksumuseks on 4 eurot/m 3. Soojakute rent viieks kuuks on eurot. Arvutatakse buldooseri tööks kuluv summa: 7,4 * 54 = 399,6 eurot. Arvutatakse materjali veoks kuluv summa: (2,7 * 40) * 3 = 324 eurot. Purustatud betooni tihendamiseks on arvestatud kaks tundi, autori kogemuse põhjal. Arvutatakse materjali tihendamiseks kuluv summa: 2 * 38 = 76 eurot. 11

12 Arvutatakse materjali maksumus: 300 * 4 = eurot. Kogu linnaku ehitamise eelarveline maksumuseks kujuneb vastavalt saadud andmetest: 399, = 3 199,6 eurot. Kogu linnaku ehitamise eelarveks maksumuseks on 3 199,60 eurot Juhtimiskulude eelarve Juhtimiskuludesse on arvestatud kogu meeskonna majutuse, palga, kindlustuse, tööks vajalike lubade hankimise, katsetuste, ajutise liikluskorralduse ning väiksemate tööde (mille tegemine on vajalik teiste tööde teostamiseks) kulud ja üldkulud. Eelarve koostamisel arvestatakse Nordecon AS-i eelarvestuse hindadega. Arvestades, et objektil töötab pidevalt kaks inimest ning ühe inimese majutamine päevas maksab 17 eurot ning tööde kestvus on 7 kuud, arvutatakse majutuse eelarve maksumus [1]: (7 * 23) * 2 = 322 päeva, 322 * 17 = eurot. Arvestades, et objektil töötab pidevalt 2 inimest ning nende tunnihinnaks on 12,32 eurot ning tööde kestvus on seitse kuud, arvutatakse töötajate palgakulu: (7 * 23) * 2 = 322 päeva, 322 * 8 = 2576 tundi, * 12,32 = eurot. Üldkuludeks arvestatakse (kontori kulud, sõidukite liisingu, kindlustuse, kütuse ja hooldamise maksumus, telefonikulud jne): eurot. Kindlustuse, lubade ja katsetuste maksumuseks arvestatakse eurot. Ajutise liikluskorralduse kuluks arvestatakse 370 eurot. Väiksemate tööde teostamiseks arvestatakse eurot. 12

13 Arvutatakse kogu objekti juhtimiskulud: = eurot. Juhtimiskulude eelarveline maksumus on eurot. 13

14 2. MULDKEHA EHITUS 2.1. Muldkeha iseloomustavad näitajad Vastavalt projekteerija poolt koostatud geoloogilisele uuringule selgub, et objekt on lainja reljeefiga. Maapinna üldine langus on kirdest edela suunas ning pinnakatte moodustavad peamiselt mölline savine peenliiv, möllsavi, kruusaga savine peenliiv. Pinnasevee tase on maapinnast 2,5 kuni 4,3 meetri sügavusel. Tegemist on keskmise vee tasemega. Tugevate vihmasadude korral võib pinnavesi mõneks ajaks madalamates kohtades koguneda. Lumesulavesi võib jääda moreeni pealmistesse kihtidesse või nende ülemistesse osadesse. Põuaajal võib pinnasevesi alaneda kuni üks meeter. Eelnevast tulenevalt on projekteerija ette näinud vastavalt vertikaallahendusele, et kirdepoolsest osast tuleb olemasolev materjal eemaldada, et mahuks ära konstruktsioon. Samuti on projekteerija keelanud olemasolevat pinnast kasutada edelapoolses osas, kuna kahtleb, kas materjali on võimalik tihendada (Kt= 0.98) nõutud tulemini. Seega töövõtja arvestab objekti kirdepoolse osa süvendamisega ning edelapoolse osa täitmisega nii, et sobimatu pinnase äravedu ja sobiliku pinnase tagasivedu toimuks samaaegselt Kasvupinnase eemaldamine Juurdepääsuteed ja parkimisala asuvad põllul ning see tähendab, et kasvupinnas tuleb eemaldada. Geoloogiliste uuringute järgi on kasvupinnase paksuseks keskmiselt 35 cm. Kogu platsi suurus on m 2. Arvutatakse kui palju tuleb kasvupinnast objektilt eemaldada: ( * 0,35) = m 3. Kasvupinnast tuleb objektil eemaldada m 3. 14

15 Projektijärgselt on objekti haljastuseks ette nähtud katta ala suurusega m 2 ning kasvupinnase paksus peab olema 10 cm. Järgmiseks arvutatakse taaskasutatava kasvupinnase maht: ( * 0,1) = m 3. Taaskasutatava kasvupinnase maht on m Kasvupinnase eemaldamine buldooseriga Kasvupinnase maht ja maa-ala on üsna suur, autor jagab platsi tinglikult osadeks. Osadeks jagamise mõte seisneb selles, et kasvupinnase vallid asuvad üksteisest 100 meetri kaugusel. Buldooser lükkab mõlemalt poolt valli 40 meetri kauguselt, millest 20 meetrit jääb mullavalli alla. Kuna buldooser ei jõua ühe korraga eesolevat pinnast valli lükata, peab ta tegema mitu käiku, millest iga käiguga katab hõlm eelmist paani 25 cm ulatuses. Kasvupinnas, mida vajatakse haljastuse teostamiseks, lükatakse platsi servadesse sedasi, et see ei jääks segama tulevasi pinnasetöid. Teada on kasvupinnase maht ning seega arvutatakse välja tööks kuluv aeg: = 340,5 tundi ehk 34,5 tööpäeva. Arvestades tööpäeva pikkuseks 10 tundi. Olenevalt buldooseri võimsusest, on arvestatud buldooseri tootlikkuseks ühes tunnis 110 m 3. Kasvupinnase eemaldamiseks kasutatakse kahte buldooserit. Arvutatakse kahe buldooseriga kuluv aeg kasvupinnase eemaldamiseks: = 17,25 tööpäeva Kasvupinnase eemaldamine objektilt Kasvupinnas, mis on lükatud vaaludesse, tuleb eemaldada ning ladustada kolme kilomeetri kaugusele karjääri. Kasvupinnase maht ja taaskasutatava pinnase maht on teada, siis järgmiseks arvutatakse äraveetava pinnase maht: = m 3. 15

16 Kasvupinnase eemaldamiseks vaaludest kasutatakse roomikekskavaatoreid ja järelhaagisega traktoreid. Ekskavaator on võimeline ühes tunnis eemaldama 85 m 3 pinnast, kui ta töötab ideaaltingimustes. Sellest tulenevalt arvutatakse pinnase eemaldamiseks kuluv aeg: = 440 tundi ehk 44 tööpäeva. Tööpäevade pikkuseks on arvestatud 10 tundi. Seega töö efektiivsemaks teostamiseks kasutatakse kahte ekskavaatorit ja järgnevalt saadakse kasvupinnase teisaldamiseks kuluv aeg: = 22 tööpäeva. Selleks, et tagada efektiivne tootlikus, tuleb ekskavaatorid koormata piisava arvu traktoritega. Traktoreid kasutatakse just efektiivsuse tõttu. Neile ei pea eraldi rajama ligipääsuteid nii objektile kui karjääri, kus materjaliks on sõmer liiv. Kuna kasvupinnase vedu kulgeb mööda asulaväliseid kruusateid, siis masinate maksimaalse koormamisega probleeme ei teki. Traktor suudab vedada 13 m 3 pinnast ühe korraga, siis arvutatakse välja traktorite vajaduse igale ekskavaatorile. Kui arvestada, et traktor sõidab keskmiselt 20 km/h, siis 6 km läbimiseks kulub: = 18 minutit. Laadimiseks kuluv aeg: = 0,152 tundi ehk 9,1 minutit. Kui siia liita juurde laadimisele kuluv aeg, 9 minutit, ning materjali maha kallamine ja manööverdamise aeg, 5 minutit, siis kalluril kulub ühe töötsükli läbimiseks: = 32 minutit. Arvestades, et traktoril kulub kogu töötsükli läbimiseks 32 minutit, arvutatakse traktorite vajaduse: 16

17 = 3,5 ehk 4 traktorit ühele ekskavaatorile. Arvestusega, et kasutatakse kahte ekskavaatorit, siis on vaja objektile kaheksa traktorit Kasvupinnase eemaldamise eelarve Kasvupinnase eemaldamise eelarve koostamisel kasutatakse Nordecon AS-i eelarvestajate poolt saadud masinate hindasid. Kasvupinnase eemaldamisel arvestatakse materjali kokkulükkamise ja äraveoga karjääri. Kasvupinnase eemaldamiseks buldooseriga, arvestatakse mahuks m 3 ning ajakuluks 340,5 tundi ja masina tunnihinnaks 54 eurot. [1] Arvutatakse kasvupinnase eemaldamise maksumus buldooseriga: 340,5 * 54 = eurot. Kasvupinnase äraveoks traktoritega, arvestatakse mahuks m 3 ja ajakuluks 220 tundi ning ekskavaatori tunnihinnaks 42 eurot ja traktorite hinnaks 40 eurot. Arvutatakse kasvupinnase laadimise maksumus ekskavaatoritega: (220 * 42) * 2 = eurot. Arvutatakse traktoritega kasvupinnase äraveo maksumus: (220 * 40) * 8 = eurot. Kasvupinnase eemaldamise kogumaksumuseks on: = eurot. Kasvupinnase eemaldamise ühikhinnaks on: = 2,37 eur/m 3. Kasvupinnase eemaldamise eelarveliseks maksumuseks on eurot. 17

18 2.6. Muldkeha süvendamistööd Tulenevalt projektist on sobimatu pinnase väljakaeve mahuks ette nähtud m 3 ja tagasitäiteks m 3. [2] Kogu objekti mullatööde teostamiseks kasutatakse 3D MC2 GPS (edaspidi GPS) süsteemi, mis tagab mehhanismide täpse ja kvaliteetse töö. Tööde teostamiseks kasutatakse ekskavaatorit, et sobimatu pinnas koheseks äraveoks traktoritele laadida, ning buldooserit täitepinnase planeerimiseks edelapoolsesse ossa. Kuna tegemist on savika pinnasega, siis arvestatakse, et ekskavaatori jõudlus ühes tunnis koos laadimisega on 70 m 3. Arvutatakse ekskavaatoril kuluv aeg: = 335 tundi ehk 33,5 tööpäeva. Tööde kiiremaks teostamiseks kasutatakse kahte ekskavaatorit. Arvutatakse kahe ekskavaatoriga kuluv aeg: = 17 tööpäeva. Arvestatakse, et pinnas viiakse koheselt karjääri, siis arvutatakse masinate vajadus ekskavaatorile. Kui arvestada, et traktor sõidab keskmiselt 20 km/h, siis kuue kilomeetri läbimiseks kulub: = 18 minutit; On teada, et traktori kasti maht on 13 kanti. Sobimatu pinnase peale laadimiseks kuluv aeg: = 0,21 tundi ehk 13 minutit. Autor arvestab sobimatu pinnase mahalaadimise ajaks kogemuslikult koos manööverdusega viis minutit. Arvutatakse karjääris sobiliku pinnase laadimise aeg: = 0,152 tundi ehk 9,1 minutit. Traktoritel kulub töötsükli läbimiseks: 18

19 ( ) = 45 minutit. Arvutuslikult kulub traktoritel töötsükli läbimiseks 45 minuti, arvutatakse masinate vajadus ekskavaatorile. Kuna sobimatu pinnase laadimiseks kulub rohkem aega kui sobiliku pinnase laadimiseks, siis arvestatakse masinate vajadus sobimatu pinnase laadimise kuluga. Selleks, et arvutada välja masinate vajadus, jagatakse ühele ringile kuluv aeg (45 minuti) laadimisele kuluva ajaga (13 minutit): = 3,5 ehk 4 traktorit. Tööde kiiremaks läbiviimiseks kasutatakse kahte ekskavaatorit ja pinnase äraveoks kaheksat traktorit Muldkeha aluse profileerimine Olles muldkeha alust süvendanud ca 50% kogu mahust, alustame muldkeha aluse profileerimistöödega. Kuna muldkeha alus on välja kaevatud kõrgusmärkide järgi ning profiil muldkeha alusele on olemas, vajame siiski aluse profileerimist. Aluse profileerimine on vajalik selleks, et tagada liigniiskuse eemaldumist muldkehast aluse kallete kaudu. Kuigi normides on ette nähtud muldkeha aluse kalleteks 4 %, siis projekteerija on ettenäinud optimaalse materjali kulu saavutamiseks 2 % kalde platsi servadesse. Selleks, et liigniiskus jõuaks platsi servas olevatesse kraavidesse, ning et hilisem pinnasevesi ei suubuks ühte kohta, on platsi serva vertikaalahendus teostatud sedasi, et plats on jagatud kolmeks tsooniks. Antud lahendus tagab selle, et hilisem pinnasevesi ei suubuks ühte kohta, mille vastuvõtuvõime pole tagatud. Selleks, et saavutada nõutud kalded suurel maa-alal kasutame GPS buldooserit. Kuna kogu platsile on koostatud 3D joonis, siis sellise lahendusega hoiame kokku geodeetidele ja masinatele kuluvat aega ja ressursse. Arvestatakse, et buldooser suudab ühes tunnis profileerida 550 m 2. Seega suudab buldooser ühes päevas (10 h) profileerida 10 * 550 = m 2. Planeerimise arvestuslik aeg on: = 19,5 päeva. 19

20 Selleks, et tagada aluspinnase visuaalse ning buldooseri poolt tekitatud koheva pindmise pinnase tihedust, rullitakse kogu aluse staatiliselt üle. Siinkohal peab arvestama ilmastikuga, kuna kui vihma sajab, siis ei saa profileerimistöid teostada Muldkeha täitmine juurdeveetavast pinnasest Projekti järgselt ei ole lubatud olemasolevat pinnast kasutada muldkeha aluse täiteks. Platsi edelapoolse muldkeha aluse täiteks arvestatakse m 3 liiva [2]. Täitematerjali nõuded filtratsioonile on 0,5 m/ööpäevas GOST järgi. Karjäär asub objektist kolme kilomeetri kaugusel. Arvestades, et samaaegselt toimub sobimatu ja juurdeveetava pinnase vedu, kulub traktoritel kogu töötsükli läbimiseks 45 minutit. Kuna sobimatu pinnase laadimiseks kulub rohkem aega kui sobiliku pinnase laadimiseks, arvestatakse masinate vajaduse sobimatu pinnase laadimise kuluga: = 3,5 ehk 4 traktorit. Karjääris autor arvestab, et ekskavaatori tootlikus ühes tunnis on 70 m 3 ideaaltingimustes. Sellest tulenevalt arvutatakse liiva laadimiseks kuluv aeg: liiva, kui ta töötab = 286 tundi ehk 29 tööpäeva. Tööpäevade pikkuseks on arvestatud 10 tundi. Töö efektiivsemaks teostamiseks kasutatakse kahte ekskavaatorit ja kaheksat traktorit, seega kulub liiva laadimiseks: = 15 tööpäeva. Objektil on vaja ka samaaegselt juurdeveetav pinnas planeerida ja tihendada, arvutatakse buldooseri ja pinnaserullile kuluv aeg: = 143 tundi ehk 15 tööpäeva. Buldooseri tootlikkuseks tunnis on arvestatud 140 m 3. Tööpäevade pikkuseks on arvestatud 10 tundi. 20

21 Kuna täitepinnase kihi paksus on varieeruv ja ületab 25 cm, siis tuleb täitepinnast tihendada kaks korda. Pinnase tihendusaste (tähis K) peab vastama K=0,95-1,0, siis optimaalse niiskussisalduse juures arvestatakse, et pinnaserull peab ühte kohta rullima vähemalt kuus korda (autori kogemuste põhjal). Järgmiseks arvestatakse pinnaserulli tööks kuluv aeg. Projektist tulenevalt on tihendatava kihi paksus 0,25 m. Rulli jõudluse arvutamiseks kasutatakse valemit [3]: T =, (1) kus T - rulli jõudlus m 3 /t; W - ühe läbikuga tihendatava riba laius 1,9 m; v - masina töökiirus 3 km/t; H - tihendatava kihi paksus 0,25 m; N - läbikute arv ühel jäljel - 4 tk; E - töö efektiivsuse tegur - 0,9. T = = 320 m 3 /t. Seega rulli arvestuslik tööaeg on: * 2 = 125 tundi ehk 12,5 tööpäeva. Tööpäeva kestvuseks on arvestatud 10 tundi Muldkeha profileerimine Muldkeha ja dreenmaterjal on samast karjäärist, muldkeha pealmise kihi profileerimist eraldi ei teostata. Profileerimine toimub muldkeha ehitamise käigus, millega saavutatakse nõutud kalded ja konstruktsioonid. 21

22 2.10. Muldkeha ehituse eelarve Muldkeha süvendustööde eelarvestamisel arvestatakse, et mahuks on m 3 ja pinnase kaevamiseks kahe ekskavaatoriga kulub 167,5 tundi ning ekskavaatori tunnihinnaks on 42 eurot.[2] Arvutatakse süvendi kaevamiseks kuluv summa: (167,5 * 42) * 2 = eurot. Sobimatu pinnase äraveol arvestatakse, et pinnase äraveoks kasutatakse kaheksat traktorit ning selleks kulub 167,5 tundi ja traktori tunnihinnaks on 40 eurot. Pinnase äraveo maksumus arvutatakse järgmiselt: (167,5 * 40) * 8 = eurot. Muldkeha aluse profileerimisel arvestatakse, et buldooseril kulub aega 19,5 tundi ning buldooseri tunnihinnaks on 54 eurot. Arvutatakse profileerimisele kuluv summa: 19,5 * 54 = eurot. Muldkeha süvendamise kogumaksumus on: = eurot. Muldkeha süvendamise ühikhinnaks on: = 2,93 eurot/m 3. Muldkeha täitmisel juurdeveetavast pinnasest arvestatakse, et kogumahuks on m 3 [2], ekskavaatoril kulub pinnase laadimiseks aega kahe ekskavaatoriga 111 tundi ning ekskavaatori tunnihinnaks on 42 eurot.[1] Arvutatakse laadimiseks kuluv summa: (111 * 42) * 2 = eurot. 22

23 Muldkeha täitepinnase planeerimisel kahe buldooseriga arvestatakse, et planeerimiseks kulub 66,5 tundi ja buldooseri tunnihinnaks on 54 eurot. Arvutatakse planeerimiseks kuluv summa: (66,5 * 54) * 2 = eurot. Muldkeha täitepinnase tihendamisel arvestatakse, et tihendamiseks kulub 125 tundi ja rulli tunnihinnaks on 38 eurot. Rehkendatakse täitepinnase tihendamiseks kuluv summa: 125 * 38 = eurot. Muldkeha ehitamisel juurdeveetavast pinnasest arvestatakse, et materjali ühe m 3 hinnaks on 1,5 eurot ja materjali kogus on m 3. Arvutatakse materjali maksumus: * 1,5 = eurot. Muldkeha ehitamise kogumaksumuseks on: = eurot. Juurdeveetava pinnase ühikhinnaks on: = 2,56 eurot/m Uute kraavide rajamine Kogu laoplatsi ümber on ette nähtud kraavide rajamine, et kogu laoplatsi veed juhtida eemalolevatesse maaparanduskraavidesse. Kraavide voolusuunad on jagatud kaheks - pool platsi veest jookseb ühte kraavi ja teine pool teise kraavi. Kraavid on omavahel ühendatud madalaimas punktis oleva peakraaviga, mis viib veed maaparanduskraavi. Kraavile on ettenähtud nõlva kalded 1:5 ja voolusuuna langus vahemikus 0,3 kuni 0,5 %. 23

24 Kuna kraavid tulevad olemasolevast maapinnast 0,5 kuni 1,5 m sügavused, siis arvestatakse, et kraavidest tulev materjal planeeritakse külgnevatele aladele laiali. Kraavide kogupikkuseks on 1780 m ning projektne maht m 3. [2] Enne kraavide kaevamist märgib geodeet välja kraavi alguspunkti ja kraavi murdepunktid. Tikkudele lisatakse kraavi kõrgused. Kraavid kaevatakse ekskavaatoriga, mis kasutab kraavi sügavuse hoidmiseks lasernivelliiri koos vastuvõtjaga. Kraavi kaevamiseks kasutatakse ekskavaatorit, mille tootlikus ühes tunnis on 30 m 3 koos pinnase planeerimisega. Kraavi kaevamist alustatakse madalamast punktis, et vesi valguks koheselt õiges suunas ja ei segaks hilisemat kaevamist. Kraavi kaevamisel tuleb olla eriti hoolikas sügavuste ja kraavi kallete kaevamisel. Hilisemal ümberkaevamisel ei pruugi nõlvad ja kraavi põhjad püsima jääda. Arvutatakse kraavi kaevamiseks kuluv aeg: = 210 tundi ehk 21 tööpäeva. Tööpäeva pikkuseks on arvestatud 10 tundi Uute kraavide eelarve Uute kraavide eelarvestamisel arvestatakse, et mahuks on m 3 ning ekskavaatori tunnihinnaks on 42 eurot.[1] [2] Arvutatakse kraavi kaevamiseks kuluv summa: 210 * 42 = eurot. Arvutatakse uute kraavide kaevamise ühikhind: = 1,4 eur/m 3. Uute kraavide kaevamise eelarveliseks maksumuseks on eurot. 24

25 3. TEHNOVÕRKUDE EHITUS 3.1. Tehnovõrkude rajamine Enne dreenaluse ehitust tuleb lahendada tehnovõrkudega seonduv. Ette on nähtud vanade kaablite likvideerimine ja uute kaablite paigaldus, samuti tuleb rajada isevoolsete sadeveetrasside süsteem ning nendega koos sadevee ärajuhtimiseks mõeldud kraavid ja settebasseinid. Tehnovõrkude paigaldamiseks või likvideerimiseks tuleb muldkehasse kaevata kraavid ning need nõuetekohaselt taastada. Enne ehitustööde algust vormistatakse võrguvaldajatelt load tööde alustamiseks ning vajadusel kutsutakse võrguvaldajad kohale trasside ja kaablite asukoha kindlaks määramiseks. Olemasolevad tehnovõrgud tähistatakse enne ehitustööde algust ning likvideerimist vajavad kaablid ja torud eemaldatakse koheselt peale kasvupinnase eemaldamist. Rajatavad tehnovõrgud märgitakse muldkehale geodeetide poolt välja ning tähistatakse lintide ja kõrgustega. Et paigaldada uusi tehnovõrke, kaevatakse muldkehasse vastava sügavusega kraavid nii, et vältida nõlvade varisemist. Kuna antud objektil on kohati tegemist liivaga, siis kaevatakse kraavid pisut laiemad, et vältida kraavi kinnivarisemist. Kohtades, kus süvise peab kaevama moreensesse pinnasesse kaevatakse kraavid võimalikult kitsad, kuid arvestatakse nõlvade kaldeid. Süviste rajamisel peab silmas pidama seda, et need ei oleks ohtlikud töötajatele (vajadusel kaevatakse kraavi nõlvad 1:2 kaldega) ning väljakaevatav pinnas tuleb tõsta kraavi servast ohutule kaugusele, et vältida varinguohtu. Samuti tuleb jälgida seda, et hilisemal tihendamisel mahuks tihendaja ilusti kaevikusse. Enne tööde teostamist tuleb kontrollida, kas kaeviku põhi vastab projektsetele kõrgustele ning materjali paigaldamise tingimustele. Vajadusel tuleb kraavi põhi puhastada suurtest kividest ja tükkidest ning kui paigaldusjuhend näeb ette kraavi põhja tihendamist ja tasandamist, siis tuleb see 25

26 teostada koheselt. Kui kraavi põhjad on kontrollitud ja vastavad materjali paigaldusjuhendile võib alustada tehnovõrkude paigaldamist. Kui torud või kaablid on paigaldatud, tuleb enne kaeviku täitmist teostada mõõdistus ning kontrollida projektile vastavust ning alles seejärel teostada töö. Kaeviku täitmisel on üldjuhul omad nõuded ja reeglid. Torude ja kaablite peale paigaldatakse ühtlase kihina vähemalt 300 mm paksune liiva kiht, et kaitsta kommunikatsioone neid kahjustada võivate elementide eest. Samuti on kaitsekihi paigaldus vajalik selleks, et teostada torustike ja kaablite peale oleva materjali tihendamine vibropaadiga. Samuti paigaldatakse kaitsekihipeale vastava kommunikatsiooni turvalint, et hilisemal kaevamisel ära hoida tehnovõrgu purunemine. Ülejäänud kaeviku täitmine toimub kihtide kaupa, kus igat kihti tihendatakse tihendusplaadiga nõutud kandevõimeni. Igat kihti kontrollitakse kas tiheduse mõõteseadme penetromeetriga või pinnase kandevõime mõõteseadmega Inspector. Penetromeetriga kontrollimisel tuleb olla väga tähelepanelik, et mõõtmise käigus ei vigastataks rajatud kommunikatsioone. Kui kaevik on nõuetekohaselt täidetud ja tihendatud, korrastatakse kõrvalolevad alad üleliigsest materjalist ning sobiv materjal planeeritakse laiali Isevoolse sadeveetorustiku ehitamine Objekti sadevee ärajuhtimiseks rajatakse platsile sadeveetorustike süsteem koos kõigi vajalike kaevude ja püüduritega. Kuna osa sademeveest on juhitud otse kraavi, siis enne kui vesi edasi voolab, on ette nähtud õlipüüdur koos settebasseiniga. Tegemist on tööstushoone laoplatsiga, kus settebasseini ja õlipüüduri olemasolu on väga vajalik. Antud lahendus on hea seetõttu, et settebasseini on odavam ja lihtsam puhastada kui kaevusid. Samuti ei oleks võimalik kogu platsil restkaevusid paigaldada, kuna materjali ladestamisel eralduvad puukoored ummistaksid pidevalt restkaevude reste. Isevoolse torustiku rajamisel kasutatakse polüpropüleen (PP) torusid läbimõõduga 315 mm ja 250 mm, samuti paigaldatakse kaheksa pallrestkaevu ja üks MÕP 32 (mudaõlipüüdur). Trassi pikkuseks on koos harudega 430 meetrit. Torude rõngasjäikus (lühend SN) on SN10 kuna platsi kasutavad täislastis raskeveokid.[2] 26

27 PP torustiku paigaldamisel peab järgima EN , SFS 3453 või NS 3630:1990 standardit. Isevoolse torustiku paigaldamiseks kaevatakse muldkeha sisse kraavid. Kraavi laiust arvestatakse nii, et mõlemale toru serva jääb vähemalt 400 mm ruumi, et saaks toru tihendada. Kraavi põhi tasandatakse nii nagu näeb seda ette paigaldusjuhend. Peale tasandamist paigaldatakse kraavi põhja 150 mm paksune tasanduskiht liivast ning tihendatakse põhi. Kui tasanduskiht on valmis paigaldatakse torud, mis on 6 m pikad ning mis ühendatakse omavahel tihendite ja muhvidega. Paigaldamisel peab arvestama, et tihendid oleksid puhtad, vajadusel tuleb tihendid enne paigaldamist puhastada. Torude ühendamisel ei tohi kasutada liigset jõudu ega teravaid esemeid. Torude ühendamisel tuleb kasutada selleks spetsiaalseid tõmmitsaid. Kui torud on paigas tuleb torud stabiliseerida, selleks paigaldatakse iga viie meetri tagant torude peale täitematerjali, et torud paigast ei liiguks. Seejärel täidetakse mõlemad toru küljed materjaliga nii, et surutakse materjal ilusti torude külgedele ja tihendatakse. Samuti tuleb jälgida seda, et materjaliga ei täidetaks üle poole toru. Seejärel lisatakse torule järgmine kiht ning tihendatakse uuesti. Toru peale tuleb paigaldada vähemalt 300 mm paksune liivast algtäitekiht, mis ühtlasi on ka toru kaitsekiht. Kaitsekiht tihendatakse vibroplaadiga ning selle peale paigaldatakse turvalint. Seejärel alustatakse lõpptäite ehitusega. Lõpptäite ehitus tuleb samuti teostada kihtide kaupa ning iga kiht tihendada. Täite tihendamist kontrollitakse mõõtmeseadmega ning see peab vastama olemasoleva pinnase tihendustegurini Kt=0,98. Kaevude paigaldamisel tuleb eelnevalt geodeedil kaevude asukohad ja kõrgused välja märkida. Kaevu paigaldamisel tuleb vaadata, et kaev asuks sirgelt ning kaevu ülemine osa ehk teleskoop ulatuks asfaldi pinnani. Kaevud tuleb tähistada ning katta luukidega. Vajaduse lastakse kaevud alla ning peale igat konstruktsiooni kihti tõstetakse konstruktsiooni ülemise kihini. Kaevude ümbrused tuleb eriti hoolikat tihendada. Selleks, et torustikku ei satuks hilisema ehituse käigus võõrkehi, paigaldatakse iga luugi alla kangas. Arvestades, et ühes päevas paigaldatakse 36 meetrit toru teen järgmised arvutused: = 12 tööpäeva. Arvestades et tuleb rajada ka 8 pallrestkaevu ning ühes päevas paigaldatakse neli kaevu kulub kaevude paigaldamisele kaks tööpäeva. Seega kogu torustiku paigaldamisele kulub 14 tööpäeva. 27

28 3.3. Isevoolsete sadeveetorustike ehituse eelarve Arvestades, et sadeveetorustiku paigalduse kogupikkuseks on 430 meetrit, millest 290 meetrit tuleb paigaldada 315 mm PP toru ja 140 meetrit 250 mm PP toru ning 315 mm toru. Ühe meetri toru hind on 11 eurot ja 250 mm toru ühikuhind on 7 eurot/m [1] [2]. Arvestatakse toru maksumuse eelarve: 290 * 11 = eurot, 140 * 9 = eurot. Arvestades, et 315 mm toru paigalduse meeteri ühikuhind on 103 eur ja 250 mm toru paigalduse ühikuhind on 98 eurot/m. Arvutatakse torude paigalduse maksumus: 290 * 103 = eurot, 140 * 98 = eurot. Kuna on teada torude materjali ja paigalduse hind, siis saab arvutada torude kogumaksumuse ja ühikuhinnad. Arvutatakse 315 mm toru kogumaksumus ja ühikhind: = eurot, = 114 eur/m. Arvutatakse 250 mm toru maksumus ja ühikhind: = eurot, = 107 eur/m. Autor arvestab, et ühe pallrestüüpi restkaevu maksumus on 250 eurot ning paigalduse maksumus on 121 eur/tk. Restkaevu kogumaksumus arvutatakse järgmiselt: 8 * 250 = eurot, 8 * 121 = 968 eurot, = eurot. 28

29 Arvutatakse ühe restkaevu ühikuhind: = 371 eurot/tk. Objektile tuleb paigaldada üks mudaõlipüüdur, mille maksumus on eurot ning paigalduse maksumus eurot[1]. Mudaõlipüüduri kogumaksumus arvutatakse järgmiselt: = eurot. 29

30 4. TEHNOVÕRKUDE EHITUS 4.1. Truupide paigaldamine Objektile rajatakse kaks plastiktruupi kogupikkusega 36 m meetrit ning truubi läbimõõduks on arvestatud 500 mm. Truubid paigaldatakse varuväljapääsu ja sissesõiduteede alla, et platsi ümber olevad kraavid oleksid omavahel ühenduses. Truubid peavad vastama standardite EN ja SFS 5906 nõuetele [4]. Kuna tegemist on tööstushoone platsiga, siis kasutatakse truupi rõngasjäikusega SN10. Truubi ehitusel märgitakse välja truubi asukoht, sügavus ja kalle ning seejärel kaevatakse vastav kraav. Kraav kaevatakse 150 mm sügavam kui truubi põhi, et kraavi põhja saaks paigaldada geotekstiili koos killustikuga. Geotekstiil peab vastama klassile II ning killustiku fraktsiooniks on 16/32, mis tasandatakse killustikuga fraktsiooniga 4/12. Seejärel tihendatakse toru alus vibroplaadiga kuni saavutatakse kandevõime 130 MPa. Kui toru läbimõõt on 500 mm, siis kaeviku laius peab olema kummalgi poolt toru vähemalt 500 kuni 600 mm laiem. Kraavi nõlvad peavad olema kaevatud piisava kaldega, et tagada kraavide ohutus varingule. Kui kraavi põhi on valmis, alustatakse truubi paigaldusega. Truubid tõstetakse kraavi ekskavaatoriga kasutades troppe. Siinkohal tuleb silmas pidada, et ei vigastataks truubi toru. Truubi torud ühendatakse omavahel spetsiaalsete tihenditega. Tuleb jälgida, et tihendid on puhtad ja ilma defektideta ning truubi torud paigutuvad ilusti üksteise sisse. Seejärel kindlustatakse truubi torud materjaliga mõlemalt poolt külge ja paigaldatakse materjalist lisaraskus, et edasise täitmise käigus ei nihkuks toru paigast. Toru küljed täidetakse korralikult materjaliga, et toru ja allolevasse kolmnurka ei jääks tühimikke. Seejärel algab toru tagasitäite ehitus, mida teostatakse kihtide kaupa. Esimese tagasitäite kihi juures peab arvestama, et materjali paksus ei ületaks 300 mm, et tagada maksimaalne tihedus. Iga järgnev täitekiht tihendatakse horisontaalsete kihtidena mõlemalt poolt toru. Selleks, et tihendamise käigus ei vigastataks 30

31 truubitoru pealt, paigaldatakse truubitoru peale kaitsekiht vähemalt 300 mm. Lõpliku tagasitäite tihendamise paksus sõltub kasutatavast masinast, kuid kihi paksus ei tohi ületada 500 mm. Kui truup on paigaldatud, tuleb koheselt teostada truubi nõuetekohane kontroll, et enne asfalteerimist oleks võimalikud hälbed likvideeritud. Truubi põhja kõrgusarvu lubatud hälve on ± 5 cm. Truubi pikikalde lubatud hälve on ± 0,1%. [4] Truubi telje asukoha lubatud hälve horisontaaltasapinnas on 10 cm. [4] Paigaldatud truubi drenaažikanali kõrgusmärgid peavad vastama projektväärtustele. [4] Kõrvalekalle ei tohi ületada ± 5 mm. Vee takistamatu läbivool truubist peab olema tagatud.[4] 4.2. Truupide ehituse eelarve Truupide eelarve koostamisel arvestatakse, et truupide kogumahuks on 36 meetrit ning truubi ühe meetri ühikuhinnaks on 51 eurot. [2] [1] Truubi maksumus arvutatakse järgnevalt: 51 * 36 = eurot. Arvestades, et truubi paigalduse ühe meetri ühikuhinnaks on 45 eurot. Truubi paigalduse maksumus arvutatakse järgnevalt: 36 * 45 = eurot. Truubi kogumaksumus on: = eurot. Truubi ühe meetri ühikuhinna arvutus: = 96 eur/m. Truupide ehitamise eelarveline maksumus on eurot. 31

32 4.3. Truubiotste kindlustamine Selleks, et ära hoida hilisemalt pinnase varisemist truubiotsest, ehitatakse koheselt truubiotsa kindlustused. Kindlustuseks kasutatakse maakive läbimõõduga 150 mm kuni 250 mm. Kindlustuse mahuks autor arvestab 12 m 2 ühe truubi otsa kohta ehk truubi kohta 24 m 2. Truubi nõlvad planeeritakse ühtlaste kalletega ning paigaldatakse geotekstiil (klass II). Geotekstiili peale paigaldatakse kuivsegu ning seejärel alustatakse maakivide paigaldust. Paigaldamise käigus asetatakse kivid nii, et oleks visuaalselt ilus. Maakivide vahed täidetakse kuivseguga, et vältida kivide nihkumist aja jooksul. Kuivsegu niisutatakse veega, et saavutada kiirem kivistumine. Samuti kindlustatakse truubi sisse- ja väljavoolu põhjad ning vajadusel väljavoolu vastaskraavi nõlvad, et vältida kraavide uhtumist veevoolu tõttu. Nõlvadele, kuhu kivikindlustust ei rajatud, teostatakse haljastus Truubiotste kindlustamise eelarve Arvestades, et truubi kindlustamiseks kulub 24 m 2 ning materjali maksumus on 30 eurot/t ning ühest tonnist saab kindlustada orienteeruvalt 4 m 2, arvutatakse materjali kogus [1]: = 6 tonni. Materjali maksumus arvestatakse järgmiselt: 6 * 30 = 180 eurot. Arvestades, et ühe ruutmeetri kindlustamine maksab 27 eurot, arvutatakse paigalduse maksumus: 24 * 27 = 648 eurot. Arvutatakse truubiotste kindlustuse maksumus: = 828 eurot. Arvutatakse truubiotste kindlustamiseks kuluva ühe ruutmeetri ühikuhind: = 34,5 eurot/m 2. Truubiotste kindlustamise eelarveline maksumus on 828 eurot. 32

33 5. DREENALUSE EHITUS 5.1. Dreenaluse rajamine Laoplatsi katendi konstruktsioon näeb ette muldkeha peale 300 mm dreenaluse ehitamise keskliivast filtratsioonimooduliga 2 m/ööpäevas (GOSTI meetodiga). Materjal veetakse Varese II liivakarjäärist. Kuna materjal asub kolme kilomeetri kaugusel ning samasse karjääri on planeeritud sobimatu pinnase vedu, materjali veoks kasutatakse samuti traktoreid. Materjali planeerimiseks objektil kasutatakse GPS buldooserit, mis planeerib materjali koheselt nõutud kõrguseni. Samaaegselt kasutatakse materjali tihendamiseks pinnaserulli, et saavutada materjali tihenemine optimaalse niiskussisalduse juures. Pärast materjali paigaldamist ja tihendamist, teostatakse kogu alusele GPS buldooseriga profileerimine ja lõplik tihendamine, et tagada dreenalusele lõplikud kalded ning nõutud kõrgus. Laoplatsi dreenaluse materjali kogumaht on m 3 [2]. Masinate vajaduse ja ajakulu arvestatakse endiselt sobimatu materjali äraveoga karjääri. Kuna kasvupinnase ja sobimatu pinnase kogumahuks kujunes m 3 ning samaaegselt karjäärist tagasiveetavaks mahukus kujunes m 3, jääb laoplatsilt äraveetava sobimatu pinnase mahuks m 3 [2]. Kuna dreenaluse materjali maht on m 3, siis majanduslikult on mõistlik teostada samaaegselt sobimatu pinnase vedu karjääri. Laoplatsilt äraveetava sobimatu pinnase mahu arvutus: = m 3 sobimatut pinnast. Kui arvestada, et traktor sõidab keskmiselt 20 km/h, siis kuue kilomeetri läbimiseks kulub: = 18 minutit. Sobimatu pinnase peale laadimiseks kuluv aeg on: = 0,21 tundi ehk 13 minutit. 33

34 Autor arvestab sobimatu pinnase mahalaadimise aja koos manööverdusega viis minutit. Karjääris sobiliku pinnase laadimise aeg arvestatakse järgmiselt: = 0,15 tundi ehk 9 minutit. Arvestatakse, et kogu töötsükli läbimiseks kulub traktoritel: ( ) = 45 minutit. Arvestusega, et traktoritel kulub kogu töötsükli läbimiseks 45 minuti, arvutatakse masinate vajadus ekskavaatorile. Kuna sobimatu pinnase laadimiseks kulub rohkem aega kui sobiliku pinnase laadimiseks, siis arvestatakse masinate vajadusel sobimatu pinnase laadimise kuluga. Selleks, et arvutada välja masinate vajadus, jagatakse ühele töötsüklile kuluv aeg (45 minuti) laadimisele kuluva ajaga (13 minutit): = 3,5 ehk 4 traktorit. Karjääris arvestatakse ekskavaatori tootlikkuseks ühes tunnis 70 m 3 liiva, kui ta töötab ideaaltingimustes. Eelnevast lähtuvalt arvutatakse liiva laadimiseks kuluv aeg: = 478 tundi ehk 48 tööpäeva. Tööpäevade pikkuseks on arvestatud 10 tundi. Seega kasutatakse töö efektiivsemaks teostamiseks kahte ekskavaatorit ja liiva laadimiseks kulub: = 24 tööpäeva. Objektil on vaja samaaegselt dreenaluse materjal planeerida ja tihendada, selleks arvutatakse buldooseri ja pinnaserullile kuluv aeg: = 239 tundi ehk 24 tööpäeva. Buldooseri tootlikkuseks ühes tunnis on arvestatud 140 m 3. Tööpäevade pikkuseks on arvestatud 10 tundi. Pinnase tihendusaste peab vastama K=0,98, seetõttu optimaalse niiskussisalduse juures arvestatakse, et pinnaserull peab ühte kohta rullima vähemalt kuus korda (kogemuste põhjal). Järgmiseks arvutatakse pinnaserulli tööks kuluv aeg. Tihendatava kihi paksus 0,30 m. Kasutatakse valemit (1): 34

35 T =, kus T - rulli jõudlus m 3 /t; W - ühe läbikuga tihendatava riba laius 1,9 m; v - masina töökiirus 3 km/t; H - tihendatava kihi paksus 0,3 m; N - läbikute arv ühel jäljel - 4 tk; E - töö efektiivsuse tegur - 0,9. T = = 385 m 3 /t. Seega rulli arvestuslik tööaeg on: Tööpäeva kestvuseks on arvestatud 10 tundi Dreenaluse profileerimine = 87 tundi ehk 8,7 tööpäeva. Selleks, et saavutada dreenaluse nõutud kaldeid ja kõrgusi, teostatakse pärast materjali vedu viimase tööna dreenaluse profileerimine buldooseriga ning seejärel tihendatakse kogu alus üle. Arvestatakse, et buldooser suudab ühes tunnis profileerida 600 m 2. Seega suudab buldooser ühes päevas (10 h) profileerida: 10 * 600 = m 2. Profileerimise arvestuslik aeg on: =18,6 päeva Dreenaluse kontroll Dreenkihi ehituskvaliteedi hindamiseks kontrollitakse: a) dreenkihi tihedust; b) pinna tasasust; 35

36 c) dreenkihi materjali terastikulist koostist ja filtratsiooni; d) ristprofiili mõõtmeid. [5] Dreenkihi tihedust kontrollitakse tihendatavate kihtide kaupa ristlõike kolmes punktis iga 50 meetri tagant. [5] Liivpinnasest dreenkihi tihendustegur, mis on pinnaseskeleti tegeliku mahumassi ja sama pinnase optimaalse niiskuse juures määratud maksimaalse mahumassi suhe, peab olema kiirteedel, I klassi teedel, II klassi teedel ja magistraaltänavatel 1,00 ning muudel teedel 0,98. [5] Muudest täitematerjalidest ehitatud dreenkihil kontrollitakse tihedust elastsusmooduli mõõtmise teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi või mõne teise analoogse seadmega. Elastsusmoodul dreenkihi pinnal ei tohi olla väiksem projektis ettenähtust. Mõne teise analoogse elastsusmooduli mõõteseadme kasutamisel peavad selle lugemid olema eelnevalt võrreldud LOADMAN-tüüpi seadmega. Leitud vastav üleminekutegur ning selle mõõtetulemused korrutatakse üleminekuteguriga. [5] Dreenkihi täitematerjali terastikulist koostist kontrollitakse mitte harvem kui üks kord iga 3000 m³ paigaldatud täitematerjali kohta ja filtratsiooni kontrollitakse mitte harvem kui üks kord iga 1000 m³ paigaldatud täitematerjali kohta. Nõuetele mittevastav materjal tuleb konstruktsioonist eemaldada. [5] Dreenkihi ehitustöödel kasutatavate materjalide filtratsioonimoodulid tuleb määrata tellija poolt tunnustatud metoodika (näiteks GOST lisa 5) kohaselt ning Eesti standardi EVS-EN järgi määratud maksimaalse tiheduse ning optimaalse niiskuse juures. Dreenkihi filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööpäevas. Nõuetele mittevastav materjal tuleb tee konstruktsioonist eemaldada. [5] Dreenkihi ristprofiili kontrollitakse iga 25 m tagant. Kontrollimisele kuuluvad: a) telje kõrguse vastavus projektile; b) laius ja paiknemine tee telje suhtes; c) põikkalded; d) nõlvus. [5] Dreenkihi ristprofiili suurimad lubatud hälbed projektist on: a) telje kõrgus projektist ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm; 36

37 b) dreenkihi serva kaugus tee teljest võib erineda projektist 5 cm/+10 cm; d) põikkalded kahepoolse põikkaldega teel ±0,5% ja ühepoolse põikkaldega teel ±0,3%. [5] 5.4. Dreenaluse eelarve Laoplatsi dreenaluse ehitusel arvestatakse, et kogumahuks on m 3 [2]. Materjali laetakse ekskavaatoriga, mille tunnihinnaks on 42 eurot [1]. Dreenmaterjali laadimiseks kuluv summa arvestatakse järgmiselt: 478 * 42 = eurot. Arvutatakse planeerimisele kuluv summa, arvestades, et buldooseril kulub materjali planeerimiseks 223 tundi ning tunnihinnaks on 54 eurot: 240 * 54 = eurot. Arvutatakse tihendamisele kuluv summa, arvestades, et dreenaluse tihendamiseks kulub 87 tundi ja tunnihinnaks on 38 eurot: 87 * 38 = eurot. Arvutatakse profileerimiseks kuluv summa, arvestades, et dreenaluse profileerimiseks kulub 18,6 tundi ja buldooseri tunnihinnaks on 54 eurot: 18,6 * 54 = 1 004,4 eurot. Arvutatakse materjalile kuluv summa, arvestades, et dreenmaterjali hind on 1,5 eur/m 3 : * 1,5 = ,5 eurot. Kuna materjali veo hind on juba arvestatud kasvupinnase ja sobimatu pinnase äraveo hinna hulka, siis dreenaluse puhul veohinda eraldi välja ei arvuta. Kogu dreenaluse ehituseks kuluv summa on: , ,5 = eurot. Dreenaluse ehituse ühikuhind on: = 2,46 eurot/m 3. 37

38 Kogu dreenaluse eelarveline maksumus on eurot. 38

39 6. ÄÄREKIVIDE EHITUS 6.1. Äärekivide paigaldamine Laoplatsile paigaldatakse sissesõidu suudme paremale ja vasakule poolele 84 meetrit äärekive mõõtudega 100*30*15 mm [2]. Äärekivide paigaldamiseks märgitakse välja äärekiviliinid ning märgitakse äärekivi kõrgused ja asukoht. Äärekivi paigaldatakse dreenaluse peale. Selleks, et tagada äärekivide püsivust kaevatakse dreenalusesse 15 cm sügavune küna, mis täidetakse killustikuga. Killustikalus tihendatakse kuni 130 MPa. Seejärel paigaldatakse killustikalusele äärekivibetoon ning paigaldatakse äärekivi. Kui äärekivi on värskele betoonalusele paigaldatud lisatakse äärekivi mõlemale poole fikseerimiseks veel betooni. Seejuures peab järgima seda, et betooni ei lisataks liialt kõrgele, mis hiljem takistab asfaldi paigaldust. Äärekive paigaldab spetsiaalne ettevõte, kes omab vastavat litsentse ja kompetentsi. Kuna kõik äärekivid tuleb paigaldada raadiusele (sissesõidule), siis tuleb kive lõigata õige nurga all. Seega on paigaldamise jõudluseks ühe brigaadiga 50 m päevas. Kuna aluse ehitus ja liinide ettevalmistus võtavad päeva ning äärekivi paigaldusele kulub kaks päeva, siis äärekivi paigalduseks kokku kulub kolm tööpäeva Äärekivide paigaldamise eelarve Arvestades, et äärekivide maksumus on 2,6 eurot/m [1]. Arvutatakse materjalile kuluv summa: 84 * 3,1 = 260,4 eurot. Arvestades, et äärekivi aluse ehitus killustikust maksab koos materjaliga 4,6 eurot/m. Arvutatakse aluse ehituseks kuluv summa: 84 * 4,9 = 411,6 eurot. 39

40 Arvestades, et äärekivipaigalduse meeter koos kuivseguga maksab 8,4 eurot. Arvutatakse äärekivi paigaldusele kuluv summa: 84 * 8,4 = 705,6 eurot. Kogu äärekivi paigaldusele kuluva summa on: 260, , ,6 = eurot. Äärekivi paigalduse ühe meetri hind on: = 16,4 eurot/m. Äärekivi paigalduse eelarveliseks maksumuseks on eurot. 40

41 7. KILLUSTIKALUSE EHITUS 7.1. Killustikaluse rajamine Projekteerija on ette näinud killustikaluse ehituse killutikust fraktsiooniga 16/32 ja 32/64 kogupaksusega 25 cm, millest 15 cm on fraktsiooniga 32/64 ja 10 cm 16/32 fraktsiooniga [2]. Killustik peab vastama klassile III ning ei tohi olla nõrgem kui LA30. LA on Los Angelese tegur, mis näitab katseproovi osa protsentides, mis läbib pärast katsetamist 1,6 mm sõela. Killustikaluse pindalaks on märgitud kululoendis m 2 [2]. Killustiku tarnitakse Põltsamaa Moreen OÜ karjäärist, mis asub objektist 132 km kaugusel. Materjal veetakse objektile poolhaagis-kalluritega. Kohapeal võtab killustiku vastu GPS buldooser, mis lükkab killustiku projektis näidatud kõrguseni. Seejärel tihendatakse killustik nõutud 170 MPa ni ning profileeritakse veelkord üle, et vältida ebatasasuste ohtu. Killustiku koguseid tarnitakse objektile tavaliselt tonni arvestusega, sellest tulenevalt arvutatakse vajaminev kogus. Koguse arvutamiseks korrutatakse ruutmeetrid (m 2 ) kihi paksusega (25 cm) ning saadakse vajaminev materjali kogus kuupmeetrites: * 0,25 = m 3. Selleks, et saada vajaminev kogus tonnides, korrutatakse kuupmeetrid läbi materjali erikaaluga 2,2 t/m 3 [6]: * 2,2 = tonni. Killustiku veoks kasutatakse poolhaakeid, mille keskmine sõidukiirus tunnis on 75 km ning laadimiseks kuluv aeg on kaheksa minutit. Kaalumisele kulub neli minutit ning kallutamisele ja 41

42 manööverdamisele samuti neli minutit. Poolhaakega ühe töötsükli läbimiseks kuluv aeg arvestatakse järgmiselt: 2 * * = 228 minutit. Arvutatakse mitu reisi jõuab üks poolhaage päevas teha, kui tööpäeva pikkuseks on kaheksa tundi: = 2 reisi. Seaduste kohaselt võib üks poolhaage vedada kuni 28 tonni ehk 13 m 3 poolhaake kogus tihedas olekus on: 2 * 13 = 26 m 3. tihedas olekus. Kahe Buldooseri jõudluseks arvestatakse 70 m 3 /h. Kui arvestada tööpäeva pikkuseks 10 tundi, siis buldooseri jõudluseks on: 70 * 10 = 700 m 3. Selleks, et buldooser teeks efektiivset tööd, arvutatakse mitu poolhaaget on vaja: = 27 poolhaaget. Kui buldooseri jõudlus killustikaluse ehitusel on 70 m 3 /h, siis kogu ehituseks kuluv aeg on: = 393 tundi ehk 39 päeva. Selleks, et tööd teostada efektiivselt tuleb kasutada kahte buldooserit ja 54 poolhaagist. Kogu killustikaluse ehitamiseks kuluv aeg on: = 19,5 tööpäeva. Järgmiseks arvutatakse killustiku fraktsiooniga 32/64 tihendamisele kuluv aeg. Tihendatava kihi paksus 0,15 m. Kasutatakse valemit (1): T =, kus T - rulli jõudlus m 3 /t; 42

43 W - ühe läbikuga tihendatava riba laius 1,9 m; v - masina töökiirus 3 km/t; H - tihendatava kihi paksus 0,15 m; N - läbikute arv ühel jäljel - 4 tk; E - töö efektiivsuse tegur - 0,9. T = = 192 m 3 /t. Seega rulli arvestuslik tööaeg on: * 0,15 = m 3 ; = 86 tundi ehk 8,6 tööpäeva. Tööpäeva kestvuseks on arvestatud 10 tundi. Killustiku fraktsiooniga 16/32 tihendamisele kuluva aja arvutamine. Tihendatava kihi paksus 0,10 m. Kasutatakse valemit (1): T =, kus T - rulli jõudlus m 3 /t; W - ühe läbikuga tihendatava riba laius 1,9 m; v - masina töökiirus 3 km/t; H - tihendatava kihi paksus 0,10 m; N - läbikute arv ühel jäljel - 2 tk; E - töö efektiivsuse tegur - 0,9. T = = 256,5 m 3 /t. 43

44 Seega rulli arvestuslik tööaeg on: * 0,10 = m 3 ; = 43 tundi ehk 4,3 tööpäeva. Tööpäeva kestvus on 10 tundi. Kogu killustiku tihendamisele kuluv aeg: 8,6 + 4,3=13 tööpäeva. Kuna kogu killustikalus tuleb profileerida, siis kasutatakse selleks GPS greiderit. Järgmiseks arvutatakse killustikaluse profileerimiseks kuluv aeg. Kasutatakse greideri jõudluse arvutamise valemit [3]: T = V * (Lh - Lü) * * E, (2) kus T - greideri jõudlus m 2 /h; V - töökiirus 3 km/t; Lh - hõlma haardelaius 3,5 m; Lü - naaberläbikute ülekate 0,3 m; E - töö efektiivsuse tegur 0,9; T = 3 * (3,5-0,3) * * 0,9 = m 2 /h. Kuna läbikute arv on 2, siis greideri jõudluse saan: = m 2 /h. Killustikaluse profileeritav pindala on m 2. = 25,5 tundi ehk 2,5 tööpäeva. Tööpäeva pikkuseks on arvestatud 10 tundi. 44

45 Kui kogu 25 cm paksune killustikalus on profileeritud, tuleb kogu alus kiiluda killustikuga fraktsioon 8/12, mille kulunorm on 25 kg/m 2. Selleks arvutatakse kiilekillustiku koguse: * 0,025 = tonni ehk = m 3. Kiilekillustiku paigaldamiseks kasutatakse spetsiaalset kallurit, mille paigaldamise jõudlus ühes tunnis on m 2. Seega kulub kogu killustikaluse kiilumiseks: = 31,5 tundi ehk 3 tööpäeva. Kiilumise järel kasutatakse killustiku tihendamiseks staatilist pinnaserulli, millel kulub kogu aluse tihendamiseks üks tööpäev Killustikaluse kontroll Killustikaluse vastavust normidele kontrollitakse järgnevate meetoditega: Paigaldatud kihi vastavust projektile kontrollitakse iga 25 m tagant, lubatud on järgmised suurimad hälbed: tee telje kõrgus projektist ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm; aluse serva kaugus tee teljest võib erineda projektis ettenähtust 0/+10 cm; põikkalle kahepoolse kaldega teedel ±0,5% ja ühepoolse kaldega teedel ±0,3%; tihendatud kihi ristlõike kolme punkti keskmine paksus, mõõdetuna tee teljel ja aluse servast 1 meetri kaugusel, võib olla projekteeritud paksusest väiksem kuni 10%, üksikmõõtmise tulemus kuni 30 mm; suurim lubatud ebatasasus 3-meetrise lati all on optimaalse terastikulise koostisega segukillustike kasutamisel tee piki- ja põiksuunas 15 mm, fraktsioneeritud killustike kasutamisel 20 mm. [7] Aluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud kihi pinnal LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega, vähemalt iga 100 meetri tagant ristlõike kolmes 45

46 punktis (tee teljel ja aluse servast 1,0 meetri kaugusel). Elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal peab olema 170 MPa. [7] 7.3. Killustikaluse eelarvestamine Killustikaluse eelarvestamisel arvestatakse, et materjali kogumaht on m 3 ehk tonni ja pindalaks m 2 ning materjali tonni hinnaks on 6,2 eurot. [1] [2] Killustiku maksumus on: * 6,1 = eurot. Killustiku veo kauguseks arvestatakse 132 km ning tonni kilomeetri koefitsiendiks 0,054. Killustiku veo maksumus on: * 132 * 0,054 = eurot. Arvestades, et buldooseril kulub killustiku planeerimiseks 393 tundi ning tunnihind buldooseril on 54 eurot, arvutatakse killustiku planeerimisele kuluv maksumus: 339 * 54 = eurot. Arvestades, et killustiku tihendamisele kulub 226 tundi ning rulli tunnihind on 38 eurot, arvestatakse tihendamisele kuluv maksumus: 226 * 38 = eurot. Arvestades, et kogu ala tuleb profileerida ning selleks kulub greideril 25,5 tundi ning greideri tunnihind on 71 eurot, arvestatakse profileerimisele kuluv maksumus: 25,5 * 71 = 1 810,5 eurot. Arvestades, et kogu killustikalus tuleb kiiluda ning selleks kulub 31,5 tundi ja kiilumasina tunnihind on 42 eurot, arvestatakse kiilumiseks kuluv maksumus: 31,5 * 42 = eurot. Kogu killustikaluse ehituse maksumuseks on: , = ,5 eurot. 46

47 Killustikaluse ühe ruutmeetri ühikhinnaks on : = 7,55 eurot/m 2. Kogu killustikaluse ehitamise eelarveline maksumus on ,50 eurot. 47

48 8. ASFALTEERIMINE 8.1. Asfaldi paigaldamine Laoplatsile on projekteeritud kahekihiline asfaltbetoon AC 32 base 7 cm ja AC 16 surf 5 cm [2]. Laoplatsi asfaltbetooni pindala AC 32 base on märgitud m 2 ja AC 16 surf kogus on m 2 [2]. Asfalteerimisel kasutatakse kuue meetri laiust laoturit. Asfalditehas transporditakse kohapeale ning seatakse üles kohe naabrusese asuvasse laoplatsi, kus on piisavalt ruumi tootmiseks ja materjalide ladustamiseks. Asfalditehas asub objektist ühe kilomeetri kaugusel. Asfaltsegu transpordiks kasutatakse poolhaake kallureid, mille kandevõime on 30 tonni. Asfaltsegu paigaldamisel lähtutakse eelkõige laoplatsi vertikaalplaneeringust ning takistavatest asjaoludest. Antud platsil lähtutakse paigaldamisel sellest, et asfaldi laotamine oleks eelkõige tõrgeteta ning asfaldi vedamise käigus ei rikutaks ära killustikalust. Samuti jälgitakse paani laiusel seda, et pärast esimese kihi paigaldamist, ei satuks järgmise kihi vuuk samale kohale. Seepärast alustatakse asfaldi paigaldamist nii, et tööpäeva lõpuks jõutaks ära asfalteerida ka sissesõidud. Enne asfaltööde alustamist märgib geodeet asfalteerijatele laoplatsi asfaldi gabariidid, et ei asfalteeritaks mittevajalikke alasid. Samuti kontrollitakse üle, et alus oleks puhas ja nakkuv. Sissesõiduteede ühenduskohad freesitakse või lõigatakse läbi ketaslõikuriga ning enne asfalteerimist eemaldatakse liitekohast vana asfalt, et oleks võimalik uue asfaldiga tasaselt kokku viia. Samuti kontrollitakse üle laoturi kalded ja valmidus laotamiseks. Enne laotamist oodatakse ära kõik asfaltsegu transportivad masinad, et ei tekiks seisakuid laoturi liikumises. Enne koorma laoturisse valamist kontrollitakse üle asfaltbetooni temperatuur ja hinnatakse betoonisegu visuaalselt. Kui koorma visuaalne kontroll ning segu temperatuur ei vasta nõuetele, tuleb koheselt koorem eemaldada. 48

49 Paigaldatud segu tihendatakse kahe erineva silevalssrulliga nii, et enne segu jahtumist oleks segu nõuetekohaselt tihendatud. Rullimist alustatakse kohe kui asfaltsegu temperatuur seda võimaldab. Rullimist alustatakse paani servast. Rullimise käigus hoitakse rulli kiirust ja suunda ühtlaselt. Suuna muutus toimub juba jahtunud paani osas ning seal lülitatakse välja kasutuses olev vibrosüsteem. Rullimise käigus tuleb silmas pidada seda, et iga järgneva läbiku tegemisel peab rulli valss katma eelmise läbikut 30 cm ulatuses. Alati enne asfaltkatendi lõplikku jahtumist tuleb asfaldi välimised servad maha lõigata. Selleks kasutatakse rullide küljes olevaid spetsiaalseid lõikureid. Laotamise käigus kontrollitakse pidevalt asfaltsegu paksust ja kaldeid ning vajadusel korrigeeritakse tegevust. Asfaltsegu paigaldamise käigus ei tohi teha järske suunamuutusi, sest see rikub asfaltbetooni hilisemat tasasust. Laoplatsi asfalteerimise juures kasutatakse laoturil niinimetatud suuska, mis tagab laoturi sujuvama töö. Arvestades, et asfalditehas asub objektist ühe kilomeetri kaugusel ning kalluri keskmine sõidukiirus on 28 km/h ning asfaldi laadimine punkrist võtab aega viis minutit ning asfaldi mahalaadimine laoturisse võtab aega üheksa minutit, arvutatakse kalluri ühe töötsükli läbimiseks kuluv aeg: 2 * * = 20 minutit. Kui arvestada, et kallurid tohivad töötata kaheksa tundi päevas, siis arvutatakse mitu reisi jõuab kallur tööpäevas teha: 8 * = 24 reisi. Arvestades, et kallurid kasutavad siseteid, võivad nad korraga vedada 31 tonni. Asfaldi mahukaaluks arvestatakse kg/m 3, seega võtab üks kallur korraga peale 13 m 3. Ühe kalluri jõudlus päevas on: 24 * 13 = 312 m 3. Asfaldilaoturi kiiruseks arvestatakse 4 m/min. Asfaldilaoturi keskmiseks laiuseks arvestatakse kuus meetrit ning asfaldikihi paksuseks seitse sentimeetrit. Järgnevalt arvutatakse mitu kuupmeetrit asfaldilaotur ühes minutis laotab: 49

50 4 * 6 * 0,07 = 1,68 m 3 asfalti. Asfaldilaoturi jõudlus arvutatakse järgmiselt: 60 * 8 * 1,68 = 806,4 m 3. Kui on teada mitu kuupmeetrit asfalti suudab laotur paigaldada, siis arvutatakse kallurite vajadus: = 3 kallurit. Arvestatakse, et päevas paigaldatakse m 2, järgnevalt arvutatakse kui palju kulub aega kogu laoplatsi asfalteerimiseks AC 32 base 7 cm: =13 tööpäeva. Arvestatakse, et päevas paigaldatakse AC 16 surf-i m 2, järgnevalt arvutatakse kui palju kulub aega kogu laoplatsi asfalteerimiseks AC 16 surf: =11 tööpäeva. Kogu laoplatsi asfalteerimiseks kahes kihis kulub: 8.2. Asfaltkatendi kontroll = 24 tööpäeva. Asfalt- ja mustkattega teel kontrollitakse katte geomeetriat iga 25 meetri tagant ja lubatud suurimad hälbed projektist on: tee telje kõrguse erinevus projektist ± 20 mm mõõdetuna ehitamiseks rajatud mõõdistusvõrgu lähima punkti suhtes; põikkalde erinevus projektist ühepoolse kaldega teedel ± 0,3%, kahepoolse kaldega teedel ± 0,5%; kaugus tee telje ja katte serva vahel 50 mm kuni +100 mm. [8] Keskmise kihipaksuse vähenemine ristlõikes igal paigaldatud kihil võrreldes projektsega kuni 5%.[8] 50

51 Kihipaksuse vähenemine üksikmõõtmisel laotatud ja tihendatud asfaltsegust kihil võrreldes projektsega mitte üle 10 mm, mustsegust kihil mitte üle 15 mm. [8] Teekatte tasasust ja haardetegurit mõõdetakse mitte varem kui kaks nädalat pärast katte paigaldamist. [8] 8.3. Asfaltkatendi eelarve Asfaltkatendi eelarve välja toomiseks kasutatakse Nordecon AS-i eelarvestajate ühikuhindasid. Ühikhindade arvestamisel on tegemist ettevõttele tundliku informatsiooniga ning seetõttu ei ole võimalik ühikhindade komponente esitada antud töös. Arvestatakse, et asfaltbetooni AC 32 ühe ruutmeetri hind on 7,5 eurot ja AC ühe ruutmeetri hind on 8,5 eurot [1]. Asfaltbetooni AC 32 maksumus on arvestades, et laotada tuleb m 2 [2]: * 7,5 = eurot. Asfaltbetooni AC 16 maksumus on arvestades, et laotada tuleb m 2 : * 8,5 = eurot. Asfaltkatendi paigaldamise eelarveline maksumus on: = eurot. 51

52 9. TUGIPEENARDE EHITUS 9.1. Tugipeenarde rajamine Tugipeenrad ehitatakse kogu laoplatsi asfaltkatendi serva, et toetada põhikonstruktsiooni. Tugiservad rajatakse killustikust fraktsiooniga 0/32 ning tugipeenarde paksuseks on 12 cm. Tugipeenarde kalle on 4 % kraavide suunas, et tagada pinnavete vaba äravool. Peenarde kogupikkuseks on meetrit ning peenarde laiuseks on 50 cm. Kogu pindalaks on 801 m 2. Tugipeenarde kandevõime peab olema 130 MPa, et taluda raskusi, mis sinna juhuslikult satuvad. Tugipeenardele kuluv materjali kogus: * 0,5 * 0,12 = 96 m 3 killustiku. Tugipeenarde ehituseks kasutatakse spetsiaalset veokit, mis laotab kastist lindiga killustiku tugipeenra asukohta õiges koguses. Seejärel profileeritakse killustiku sama masina all oleva sahaga ning parima tiheduse saavutamiseks kasutatakse plaattihendajat laiusega 50 cm. Pärast tihendamist laotatakse äravajunud kohtadesse uuesti killustikku ning profileeritakse uuesti üle ja seejärel tihendatakse uuesti. Kuna tugipeenrad on 4 % kalde all, toestatakse plaattihendaja kettidega sõiduki külge. Tugipeenarde ehituseks arvestatakse kaks tööpäeva Tugipeenarde ehituse eelarve Arvestades, et tugipeenardele kulub 96 m 3 killustikku ning killustiku üks tonn maksab 6,2 eurot. Killustiku maksumus on: (96 * 2,2) * 6,2 = 1 309,5 eurot/t. 52

53 Arvestades, et killustiku vedu toimub 132 km kauguselt ning veo koefitsiendiks on 0,054, arvutatakse killustiku veo maksumus: 96 * 2,2 = 211,2 tonni, 211,2 * 132 * 0,054 = 1 505,5 eurot. Arvestades, et killustik laotatakse peenrasse spetsiaalse masinaga, milleks kulub 13 tundi ning tunnihinnaks on 42 eurot, arvutatakse laotamisele kuluv maksumus: 13 * 42 = 546 eurot. Arvestades, et kogu peenar tuleb kaks korda tihendada vibroplaadiga, mille tunnihinnaks on 12 eurot koos inimtööjõuga, arvutatakse tihendamisele kuluv maksumus: 20 * 12 = 240 eurot. Tugipeenarde kogumasumuseks on: 1 309, , = eurot. Tugipeenarde ühe ruutmeetri ühikuhind on: = 4,5 m 2. Tugipeenarde ehitamise eelarveline maksumus on eurot. 53

54 10. AEDADE EHITUS Paneelist metallaedade rajamine Kogu territooriumi kaitseks, võõraste isikute eest, paigaldatakse ümber laoplatsi metallist paneelaiad. Paneelaedade pikkus on meetrit ning aia kõrgus 2,5 meetrit[2]. Enne paneelaedade vundamentide valamist märgitakse geodeedi poolt välja vundamentide asukohad ja taldmiku kõrgused. Seejärel kaevatakse vastava mõõtmetega süvendid 1,2 * 0,5 * 0,5 meetrit ning põhjad tugevdatakse killustiku või kruusaga ning tihendatakse. Seejärel valatakse vundamendid koos metallist postidega tugipeenarde sisse. Valamise käigus jälgitakse, et metallist postid asetseks tsentris ja on loodis ning õigel kõrgusel. Vundamentide sügavus on 1,2 meetrit ja postide vahekaugus on 2,3 meetrit. Paneelid ühendatakse omavahel klambrite ja kruvidega ning kogu metallsüsteem on tsingitud ja kaetud PVC kattega. Sissesõiduteele paigaldatakse kaks automatiseeritud väravat. Aedade paigaldusega tegeleb töövõtja, kes omab vastavat koolitust ja kogemusi. Arvestades, et aedade kogupikkus on meetrit ning iga 2,3 meetri järel valatakse vundamendipost, arvutatakse mitu vundamenti posti on vaja rajada: = 700 vundamenti posti. Arvestades, et ühes tunnis suudetakse rajada neli vundamendi alust, arvutatakse mitu tundi kulub aluste rajamiseks: 8 * 4 = 32 alust. Seega kulub vundamendi aluste rajamiseks: = 21 tööpäeva. 54

55 Arvestades, et ühe vundamendi valamiseks kulub 0,3 kuupmeetrit betooni, arvutatakse kogu betooni maht: 700 * 0,3 = 210 m 3 betooni. Arvestades, et üks masin suudab korraga tuua kaheksa kuupmeetrit betooni ning ühes päevas suudetakse valada 48 m 3 betooni, kulub kogu vundamendi postide valamiseks: = 4,5 tööpäeva. Arvestades, et paneele suudetakse paigaldada päevas 120 meetrit, arvutatakse aedade paigaldamiseks kuluv aeg: = 6 tööpäeva. Kuna on vaja paigaldada ka väravad, siis arvestatakse väravate paigaldamiseks kaks päeva. Seega kulub kogu laoplatsi tarastamiseks kokku 33,5 tööpäeva Paneelist metallaia eelarve Arvestades, et aeda on vaja paigaldada meetrit ning ühe meetri hinnaks koos postide valamise ja paigaldamisega on 40 eurot, arvutatakse aedade maksumus [1]: * 40 = eurot. Paneelist metallaia ehitamise eelarveline maksumus on eurot. 55

56 11. HALJASTUS Muru kasvualuse rajamine ja külv Projektijärgselt on vaja rajada kogu laoplatsi koosseisus m 2 haljastust [2]. Kuna kogu ala kaetakse 10 cm paksuse kihiga, arvutatakse vajaminev kogus mulda: * 0,1 = 1 862,5 m 3. Kuna haljastuseks kasutatakse olemasolevat mulda, siis sõelutakse muld eelnevalt läbi. Arvestades, et ühes tunnis suudab sõel sõeluda 70 m 3 mulda, arvutatakse palju kulub aega kogu mulla sõelumiseks: = 26,6 tundi ehk 3 tööpäeva, kus tööpäeva pikkuseks on arvestatud 10 tundi. Haljastuspindade katmiseks kasutatakse spetsiaalset haagisega traktorit, millel on kastis spetsiaalne kopp. Traktor laotab mulla laiali ning seejärel rehitsetakse mullaga kaetud pinnad üle. Arvestades, et ühes päevas suudetakse katta m 2 pinda, arvutatakse tööks kuluv aeg: = 9,3 tööpäeva. Kui kogu muld on planeeritud, külvatakse muruseeme ning seejärel rullitakse kogu haljastuspind kinni. Rullimine tagab mulla tiheda oleku ning parandab seemnete idanemist Muru kasvualuse rajamise ja külvi eelarve Arvestades, et mulla sõelumise ühe kuupmeetri maksumus on 2,1 eurot ning sõelutava mulla kogumahuks on 1 862,5 m 3, arvutatakse sõelumise maksumus [1]: 56

57 2,1 * 1 862,5 = 3 911,25 eurot. Arvestades, et ühe ruutmeetri kasvumullaga katmine, külvamine ja rehitsemine maksab 0,75 eurot ning kogumahuks on m 2, arvutatakse mulla rehitsemise ja külvamise maksumus [1]: 0,75 * = ,75 eurot. Muru kasvualuse rajamise ja külvamise eelarveliseks maksumuseks on: 3 911, = ,25 eurot. Kasvualuse rajamise ja külvamise ühe ruutmeetri ühikuhind on: = 0,96 eur/m 2. Muru kasvualuse rajamise ja külvamise eelarveline maksumus on ,25 eurot Nõlvade kindlustamine erosioonitõkkematiga Nõlvade uhtumise vältimiseks on projekteerija ette näinud kraavi nõlvade kindlustamise erosioonitõkkematiga m 2 [2]. Nõlvade kindlustamiseks kasutatakse kookosmatte, mis on 2,4 meetrit laiad. Kookosmati paigaldamisel tuleb järgida seda, et iga paan oleks omavahel ülekattes 20 cm ning iga ruutmeetri kohta paigaldatakse viis puidust vaia, mille pikkuseks on 30 cm. Kookosmati ülemised servad kaetakse mullaga, et tuul ei rebiks matti lahti. Samuti tuleb jälgida seda, et matt oleks kindlalt maadligi paigaldatud. Arvestades, et päevas paigaldatakse 700 m 2 erosioonitõkkematti, arvutatakse tööks kuluv aeg: = 19 tööpäeva Nõlvade kindlustamine erosioonitõkkematiga eelarve Arvestades, et erosioonitõkkematerjali maksumus on 0,3 eur/m 2 ja paigalduse kulu 1,1 eur/m 2 ning paigaldamise kogumahuks m 2 [1] [2]. Erosioonitõkkematiga nõlvade kindlustamise eelarveline maksumus on: (0,3 + 1,1) * = ,4 eurot. 57

58 Erosioonitõkkematerjali ühe ruutmeetri ühikuhinnaks on 1,4 eurot. Erosioonitõkkematiga nõlvade kindlustamise eelarveline maksumus on ,40 eurot. 58

59 12. TEEKATTEMÄRGISTUS Markeerimistööd Teekatte märgistuse mahuks on 525 m 2, mis teostatakse värviga [2]. Enne joonimistööde teostamist puhastatakse laoplats harjaga ning pestakse üle. Seejärel lastakse laoplatsil, olenevalt ilmast, päev kuni paar kuivada ning alustatakse eelmärketöödega. Kui kogu laoplats on eelmärgistatud alustatakse joonimistöödega. Joonimistöödel kasutatakse selleks spetsiaalset masinat. Arvestades, et ühes päevas suudab masin joonida 550 m 2 kulub joonimisele üks tööpäev. Arvestades, et ka eelmärgistusele kulub päev, siis kogu töö teostamiseks kulub kaks tööpäeva Teekattemärgistuse eelarve Arvestades et ühe ruutmeetri teekattemärgistuse ühikuhinnaks on 7,2 eurot ja kogumahuks on 525 m 2, arvutatakse teekattemärgistusele kuluv eelarve [1]: 525 * 7,2 = eurot. Teekattemärgistuse eelarveline maksumus on eurot. 59

60 13. KOONDEELARVE JA TÖÖDE TEOSTAMISE AJAGRAAFIKU KOOSTAMINE Koondeelarve koostamine Koondeelarve (lisa 2) koostamisel lähtus autor igale kulureale planeeritavast ajast ja sellest tulenevalt ressursside maksumusega. Kululoend (lisa 1) oli tellija poolt ette antud Tööde teostamise ajagraafiku koostamine Tööde ajagraafiku (lisa 3) koostamisel arvestas autor igale kulureale kuluvat aega. Kui esialgne ajagraafik oli koostatud, alustas autor graafiku analüüsi, mille käigus selgus, et esialgses graafikus planeeritud ajaga ei suuda töövõtja lepingu tingimusi täita. Tulenevalt esialgsest ajagraafikust lisas autor töödele ressursse juurde, et oleks võimalik täita lepingust tulenev tähtaeg. 60

61 KOKKUVÕTE Käesolevas lõputöös käsitlesin Osula graanulitehase juurdepääsutee ja laoplatsi ehituskorralduse ja eelarvestamise planeerimist. Ehituskorralduslike tööde planeerimisel on välja arvutatud erinevatele töödele kuluvat aega ning välja selgitatud masinate optimaalne vajadus. Arvutuste käigus on välja toodud masinate kogemuslikud tootlikkused, mille põhjal on teostatud arvutuskäigud. Alltöövõtjate poolt teostatavatel töödel on tootlikkused saadud erinevatelt alltöövõtjatelt ning Nordecon AS-i eelarvestajatele saadetud graafikute põhjal. Tööde planeerimisel on kirjeldatud kuidas töid teostatakse ning koostatud tööde teostamise graafik. Objekti eelarve koostamisel on kasutatud eelnevalt planeerimise tulemusel saadud andmeid ning arvutatud läbi masinate ja materjalide maksumused, vastavalt hinnapakkumuste tulemusel saadud hindadega, mille tulemusel on koostatud objekti eelarve. Objekti ajagraafik on koostatud Microsoft Project iga, mis näitab, et ideaaltingimustes peab objekt valmima seitsme kuuga. Lõputööd alustades ei olnud selgunud ehitusobjekti peatöövõtja, kuid tänaseks on peatöövõtja valitud ning temaga leping sõlmitud. Peatöövõtjaks osutus konkurent, kes tegi parima pakkumuse. Kuna tellija ei avaldanud võitja pakkumust, siis autor oletab, et parima pakkumuse teinud töövõtjal olid eelised eelkõige oma geograafilise asukoha tõttu. 61

62 SUMMARY The current graduation thesis describes the planning of construction management and budgeting of Osula pellet mill storage area and access road. In the planning of construction management assignments, duration for different types of tasks and the optimal need for machinery are calculated. Experiential output capacities of machinery are used in the calculations. The productiveness of subcontractors is obtained from the subcontractors directly and based on from the schedules provided by Nordecon cost estimators. In the construction planning it is described, how the tasks will be executed and constructions schedule of the works is provided. Formerly obtained data from construction planning and from calculations for machinery and construction materials is used in the budgeting process, according to the data received from different quotations. The schedule is compiled using with Microsoft Project and in ideal conditions the completion time is seven months. Main contractor was not known when I started writing the thesis, by now the contract has been signed. Main contractor is competitor, who made the best bid. Buyer did not disclose the winning bid, so the author presumes that the winner of the bid was choosing mainly due to its geographical proximity location. 62

63 VIIDATUD ALLIKATE LOETELU [1] Nordecon AS, Hinnakujundustabel, (asutuse siseseks kasutamiseks). [2] Objekt: Osula granulitehas. Töö nr _T_Mahud M2 (lisa 2). [3] K. Saar, Konspekt: Tee-ehitusmasinad kevadsemester 2012/2013. [4] [Võrgumaterjal]. [Kasutatud: ]. [5] Tee ja teetööde kvaliteedinõuded. Vastu võetud nr 10. Määrus kehtestatakse teeseaduse 30 lõike 2 alusel. 11. Dreenkihi ehitamine. [Võrgumaterjal]. [Kasutatud: ]. [6] [Võrgumaterjal]. [Kasutatud: ]. [7] Tee ja teetööde kvaliteedinõuded Vastu võetud nr 10 Määrus kehtestatakse teeseaduse 30 lõike 2 alusel. 12. Killustikaluse ehitamine. [Võrgumaterjal]. [Kasutatud: ]. [8] pdf, [Võrgumaterjal]. [Kasutatud: ]. 63

64 Lisa 1. Kululoend Spets. nr Tööde kirjeldus Mõõtühik MAHT ÜHIKU- HIND MAKSUMUS KULUTUSED Nr. 1: ÜLDKULUD JA ETTEVALMISTUS 1 Üldkulud obj 0 2 Kindlustused,load obj 0 3 Ajutine liikluskorraldus obj 0 4 Materjali katsetused obj 0 5 Infotahvlid eur/tk 1 KULUTUSED Nr. 2: ETTEVALMISTUSTÖÖD 6 Geodeetilised tööd obj 0 7 Raadamine m 2 0 KULUTUSED Nr. 3: MULLATÖÖD Kasvupinnase eemaldamine m Ehituseks sobimatu pinnase kaevamine (süvendustööd) m Uute kraavide kaevamine m Muldkeha täitmine juurdeveetavast pinnasest m Dreenkiht liivast, h=30 cm m KULUTUSED Nr. 4: KATEND Killustikalus 16/32 ja 32/63, h=25 cm m Tihedast asfaltbetoonist AC 16 surf h=5 cm m Poorsest asfaltbetoonist AC 32 base h=7 cm m Peenarde kindlustamine, h=12 cm m Betoonäärekivid, 100x30x15 mm m 84 KULUTUSED Nr. 5: DRENAAŽ Plastiktruup, läbimõõduga 500 mm m Sademeveetoru PP, läbimõõduga 315 mm SN 10 m Sademeveetoru PP, läbimõõduga 250 mm SN 10 m 140 KULUTUSED Nr. 6: KONSTRUKTSIOONID Nõlvade kindlustamine erasioonitõrjematidega m Truubiotste kindlustus m Piirdeaed (paneelist metallaed h=2,5 meetrit) m KULUTUSED Nr.7: LIIKLUSKORRALDUS Teemärgistus värviga m KULUTUSED Nr.9: MAASTIKUKUJUNDUSE ja HALJASTUSTÖÖD Muru kasvualuse rajamine ja külv m KOKKU 0,00 Ettenägemata kulud 5% 0,00 KOKKU 0,00 Käibemaks 20% 0,00 KÕIK KOKKU 0,00 64

65 Lisa 2. Osula graanulitehase laoplatsi eelarve Spets. nr Tööde kirjeldus Mõõtühik MAHT ÜHIKU- HIND MAKSUMUS KULUTUSED Nr. 1: ÜLDKULUD 1 Üldkulud obj ,00 2 Kindlustused,load, katsetused obj ,00 3 Ajutine liikluskorraldus obj 0-370,00 4 Infotahvlid eur/tk ,00 KULUTUSED Nr. 2: ETTEVALMISTUSTÖÖD SUMMA KOKKUVÕTESSE ,00 6 Geodeetilised tööd h , ,00 7 Raadamine obj 1 697,36 697,36 KULUTUSED Nr. 3: MULLATÖÖD SUMMA KOKKUVÕTESSE 7 609, Kasvupinnase eemaldamine m , ,50 Ehituseks sobimatu pinnase kaevamine m ,66 (süvendustööd) 2, Uute kraavide kaevamine m , , Muldkeha täitmine juurdeveetavast pinnasest m , , Dreenkiht liivast, h=30 cm m , ,82 KULUTUSED Nr. 4: KATEND SUMMA KOKKUVÕTESSE , Killustikalus 16/32 ja 32/63, h=25 cm m , , Tihedast asfaltbetoonist AC 16 surf h=5 cm m , , Poorsest asfaltbetoonist AC 32 base h=7 cm m , , Peenarde kindlustamine, h=12 cm m , , Betoonäärekivid, 100x30x15 mm m 84 16, ,60 KULUTUSED Nr. 5: DRENAAŽ SUMMA KOKKUVÕTESSE , Plastiktruup, läbimõõduga 500 mm m 36 96, , Sademeveetoru PP, läbimõõduga 315 mm SN 10 m , , Sademeveetoru PP, läbimõõduga 250 mm SN 10 m , ,00 KULUTUSED Nr. 6: KONSTRUKTSIOONID SUMMA KOKKUVÕTESSE , Nõlvade kindlustamine erasioonitõrjematidega m , , Truubiotste kindlustus m ,50 828, Piirdeaed (paneelist metallaed h=2,5 meetrit) m , ,00 KULUTUSED Nr.7: LIIKLUSKORRALDUS SUMMA KOKKUVÕTESSE ,40 Teemärgistus värviga m , ,00 SUMMA KOKKUVÕTESSE 3 780,00 65

66 KULUTUSED Nr.9: MAASTIKUKUJUNDUSE ja HALJASTUSTÖÖD Muru kasvualuse rajamine ja külv m , ,00 SUMMA KOKKUVÕTESSE ,00 KOKKU ,69 Ettenägemata kulud 5% ,53 KOKKU ,22 Käibemaks 20% ,64 KÕIK KOKKU ,87 Tellija märkused: 1. Maksumus peab sisaldama kõiki töö teostamiseks vajalikke kulutusi (tehnika, transport, tööjõud, kindlustus, maksud jne). 2. Spetsifikatsioonide koodid on vastavalt Maateeameti "Teetööde tehnilised kirjeldused". 3. Tabelis toodud põhiliste tööde mahud on arvutuslikud ja kuuluvad täpsustamisele tööde käigus. 4. Rajatava killustikaluse paksust määratakse koha järgi, lähtutakse ol.ol. aluse kvaliteedist, pr.tee pikiprofiilist ja asendiplaanist. 66

67 Lisa 3. Tööde teostamise ajagraafik 67

68 Lisa 4. Osula graanulitehase asendiplaan 68

69 69