MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: Mittetulundusühing Eesti Müeloomiliit registrikood: 80348846 tänava/talu nimi, Vene tn maja ja korteri number: 6 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10123 e-posti aadress: mati@lr.ttu.ee, ivarehin@gmail.com, mait@prokons.ee, kekont@gmail.com
Mittetulundusühing Eesti Müeloomiliit 2016. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 20 Bilanss 20 Tulemiaruanne 21 Rahavoogude aruanne 22 Netovara muutuste aruanne 23 Raamatupidamise aastaaruande lisad 24 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 24 Lisa 2 Tööjõukulud 24 Lisa 3 Seotud osapooled 25 Aruande allkirjad 26 2
EESTI MÜELOOMILIIDU TEGEVUSARUANNE 2016 Müeloomiliidu tutvustus... 2 Müeloomi ravi hetkeseis... 2 Müeloom... 2 Elulemus... 3 Ravi kättesaadavus... 4 Ravi rahastamine... 4 Uute ravimite taotluste menetlemine... 5 Tervishoiusüsteemi rahastamine... 7 Diagnoosimine... 7 Patsientide kompetentsus... 8 Tegevused ja saavutused 2016... 8 Nüüdisaegse ravi kättesaadavuse tagamine... 8 Uute ravimite kättesaadavuse tagamine... 8 Patsiendikeskse ravi arendamine... 10 Perearstide teadlikkuse tõstmine... 11 Patsientide ja lähedaste kompetentsuse tõstmine... 11 Organisatsiooni arendamine... 12 Rahvusvaheline enesetäiendamine... 12 Tegevuse rahastamine... 12 Tegevuskava 2017... 14 Viited... 15 Peamised saavutused 2016 1.! Liikmete arv kasvas 34-lt 43-ni ehk 26%. 2.! Algatasime müeloomi ravijuhise uuendamise. 3.! Algatasime müeloomi andmebaasi koostamise. 4.! Teadvustasime Põhja-Eesti Regionaalhaiglale vajadust müeloomikeskuse loomise järele. 5.! Teadvustasime Eesti Haigekassale vajadust tervishoiuteenuste ja soodusravimite taotluste täpse, läbipaistva ja patsiente võrdselt kohtleva kulutõhususe hindamise järele. 6.! Teadvustasime ravimitootjatele vajadust pakkuda kohe õigeaegselt kulutõhusat hinda. 7.! Saavutasime koos teiste patsiendiorganisatsioonidega Euroopa Ravimiameti heakskiidu kasutada iksasomiibi 2. ravireas. 8.! Korraldasime kaks teavituskoolitust perearstidele. 9.! Saatsime perearstidele teavituslehe müeloomi diagnoosimiseks. 10.!Korraldasime kolm infopäeva patsientidele ja nende lähedastele müeloomiga toimetulekuks. 1
Müeloomiliidu tutvustus Mittetulundusühingu Eesti Müeloomiliidu asutasid 24.10.2012. a Kalju Metssalu, Ivar Ehin ja Katri-Evelin Kont. Juhatusse kuuluvad Ivar Ehin, Katri-Evelin Kont, Mait Raava ja Mati Somp (kuni 06.12.2018). Müeloomiliidu mentor on Põhja-Eesti Regionaalhaigla hematoloogiakeskuse ülemarst-õppejõud ja Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku hematoloogia dotsent dr Edward Laane, MD, PhD. Aastatel 2012 2016 on liikmete arv kasvanud: vastavalt 9, 12, 19, 34 ja 43 liikmeni. Müeloomiliit on Myeloma Patients Europe täisliige 23. detsembrist 2014. a ja International Myeloma Foundation (Global Myeloma Action Network) liige 28. maist 2015. a. Müeloomiliidu missioon on aidata müeloomipatsientidel elada kauem ja parema elukvaliteediga. Meie tegevus on tähtis, positiivne ja läbipaistev. Meie tegevus on tähtis väga paljudele inimestele, kuna müeloomi võib saada igaüks, olla sellega seotud vahetult või kaudselt. Positiivne tegevus eneseusaldus, kompetentsus ja konstruktiivsus võimaldab meil muuta müeloomi ravi patsiendikesksemaks. Läbipaistev tegevus eesmärkide, tegevuste ja rahastamise avalikkus võimaldab meil võita ja hoida partnerite usaldust. Müeloomiliit tegutseb aktiivselt kolmes valdkonnas:! kaasaegse ravi kättesaadavuse tagamine;! perearstide teadlikkuse tõstmine;! patsientide ja lähedaste kompetentsuse tõstmine. Tabel 1. Müeloomiliidu eesmärgid, lähteseis 2013 ja sihid 2020. Eesmärgid Mõõdikud 2013 2020 1. Patsientide pikem üldelulemus Üldelulemus (OS) ca 3a > 7a 2. Parem elukvaliteet Elukvaliteet (QL-index)? +25% 3. Nüüdisaegse ravi kättesaadavus Ravi rahastamise EL riikide järjestus? 10 seas 4. Müeloomi varane diagnoosimine Diagnooside osakaal enne 3. staadiumit 34% 1 40% 5. Patsientide kompetentsus Patsientide hinnang oma kompetentsusele? 80% 6. Mõjus patsiendiorganisatsioon Liikmete rahulolu liidu tegevusega? 80% Müeloomi ravi hetkeseis Müeloom Müeloomtõbi on luuüdist lähtunud pahaloomuline generaliseerunud plasmarakuline kasvaja. 2 Peamised kliinilised haigustunnused on tingitud monoklonaalsest immuunglobuliinist paraproteiinist ja selle kuhjumisest seerumis ja/või uriinis, aga ka osteolüütilisest aktiivsusest. Haiguse progresseerumisel väheneb süveneva immuunpuudulikkuse foonil organismi vastupanuvõime infektsioonidele, tekib luude destruktsioon, luuvalu patoloogiliste murdude ja hüperkaltseemiaga, aneemia, neerupuudulikkus, aga ka neuroloogilised komplikatsioonid. 3 Müeloomi ravi ei vii tervistumiseni ja on olemuselt palliatiivne. 4 Müeloom on suhteliselt harvaesinev haigus. Ajavahemikul 2002 2013 diagnoositi müeloom Eestis keskmiselt 63 patsiendil aastas ehk 4,8 patsiendil 100 000 inimese kohta. Diagnooside arv kasvab (joonis 1). 2
49 49 54 63 48 74 56 63 61 71 73 70 74 76 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Joonis 1. Müeloomi esmadiagnooside arv Eestis 2000 2013. 5 Müeloomi haigestumiste arv kasvab oluliselt pärast 55-ndat elusaastat (joonis 2). Ajavahemikul 2000 2013 oli Eestis üle 65 aasta vanuseid müeloomipatsiente keskmiselt 73% ehk suuremal osal patsientidest oli vanust 65 aastat ja rohkem (joonis 3). Elulemus Ajavahemikul 2000 2007 Eestis diagnoositud müeloomipatsientidest oli 5 aastat pärast diagnoosimist elus 28,2%, samal ajal kui Euroopa keskmine näitaja sel perioodil oli 39,2%. 6 Selle tulemusega oli Eesti uuringus osalenud Euroopa riikide seas 28. kohal ehk tagant kolmas. Meist tahapoole jäid Läti ja Bulgaaria. Ajavahemikul 2005 2009 oli müeloomipatsientide 5 aasta elulemus Eestis 30% (meestel 28% ja naistel 32%). 7 Kuigi ajavahemikul 2010 2014 oli müeloomipatsientide elulemus Eestis veidi suurenenud ja 5 aastat pärast diagnoosimist oli elus 33% patsientidest, ilmnes elulemuse paranemine ainult meestel (34%), naistel eelmise perioodiga võrreldes muutusi ei täheldatud (32%). 8 Samas on üldine 5 aasta vähielulemus Eestis olulisel määral suurenenud eesnäärme-, käärsoole- ja maovähi ning nahamelanoomi korral ajavahemikul 2010 2014 võrreldes ajavahemikuga 2005 2009. Seega on Eesti müeloomipatsientidel väga lühike elulemus võrreldes teiste Euroopa Liidu riikide patsientidega ja see ei ole paranenud Eestis võrreldes teiste vähipaikmete patsientidega. 136 149 151 115 96 86 39 45 37 1 1 2 7 16 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 75-79 80-84 85+ Joonis 2. Esmadiagnoositud müeloomipatsientide arv vanuse lõikes Eestis 2000 2013. 9 3
53% 73% 57% 51% 69% 62% 59% 62% 70% 63% 64% 69% 66% 67% 47% 27% 43% 49% 31% 38% 41% 38% 30% 37% 36% 31% 34% 33% 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Joonis 3. Alla 65 ja 65+ aasta vanuste esmadiagnoositud müeloomipatsientide osakaal Eestis 2000 2013 (tähistatud vastavalt sinise ja punasega). 10 Ravi kättesaadavus Müeloomipatsientide pikem elulemus sõltub parimast võimalikust ravist kohe ravi alguses (1. ja 2. ravireas) 11 ja säilitusravi kasutamisest. 12 See tähendab, et äärmiselt oluline on uuema parima võimaliku ravi kättesaadavus patsientidele kohe ravi aluses. Selle määrab ravi rahastamine. RAVI RAHASTAMINE Eesti Haigekassa rahastas 2016. a müeloomi ravi tervishoiuteenuse real 1,9 miljoni euroga (sh 317R ehk keemiaravi 1,3 miljoni euroga) ja soodusravimite real 2,5 miljoni euroga (tabelid 2 4), kokku 4,4 miljoni euroga. Tervishoiuteenuse rahastamine kasvas 2016. a 20%, kuna varem teenuse hinnas suurt kaalu omanud suhteliselt odav talidomiid viidi teenusest välja soodusravimite loetellu ning teenuse koosseisu jäänud ravimite kaalutud keskmine hind seeläbi tõusis. Soodusravimite rahastamine on viimasel kolmel aastal muutunud vähe. Tabel 2. Müeloomi ravi (kood C90) tervishoiuteenuse rahastamine 2014 2016. Aasta Isikute arv Ravijuhtude arv Ravikulu, Keskmine hind, 2014 368 2 923 1 504 088 1 576 2015 408 3 061 1 577 769 1 561 2016 417 3 266 1 891 884 2 576 Andmed: Sirli Lätti, Eesti Haigekassa, 18.04.2017. Tabel 3. Müeloomi ravi tervishoiuteenuse 317R rahastamine 2014 2016. Aasta Isikute arv Ravijuhtude arv Ravikulu, Keskmine hind, Piirhind, * 2014 164 707 1 219 599 1 725 1 707 13 2015 161 679 1 216 860 1 746 1 703 14 2016 140 492 1 315 340 2 673 2 700 15 4
Andmed: Sirli Lätti, Eesti Haigekassa, 05.05.2017. * Piirhinnad on toodud Riigi Teatajas. Tabel 4. Müeloomi ravi soodusravimite rahastamine 2014 2016. Aasta Isikute arv Retseptide arv EHK tasutud, Keskmine hind, 2014 282 3 246 2 335 916 720 2015 295 3 538 2 457 406 695 2016 316 4 134 2 499 092 605 Andmed: Sirli Lätti, Eesti Haigekassa, 18.04.2017. Sellise rahastamise tulemusel oli Eesti müeloomipatsientidele uutest ravimitest 1. ravireal kättesaadav bortesomiib tüvirakkude siirdamise näidustusega patsientidele ja talidomiid siirdamise näidustuseta patsientidele. 2. ravireas oli kättesaadavad lisaks ka lenalidomiid ja talidomiid siirdamise näidustusega patsientidele ning bortesomiib siirdamise näidustuseta patsientidele (vt tabel 5). 1 Tabel 5. Müeloomi uute ravimite rahastamine sõltuvalt siirdamise näidustusest 2016. Ravirida Siirdamise näidustusega patsiendid Siirdamise näidustuseta patsiendid 1. Bortesomiib Talidomiid 2. Bortesomiib, lenalidomiid, talidomiid Bortesomiib 3. 4. Lenalidomiid Lenalidomiid Sellise rahastamise tulemusel Eesti müeloomipatsiendid ei saa parimat kaasaegset ravi. Selle peamisteks põhjusteks on uute ravimite taotluste mittetõenduspõhine menetlemine, aga samuti ka alarahastatud tervishoiusüsteem. UUTE RAVIMITE TAOTLUSTE MENETLEMINE Ajavahemikul 2007 2016 on Euroopa Ravimiamet heaks kiitnud üheksa uut müeloomiravimit, millest Eesti Haigekassa rahastab ainult kolme (33%) ja neidki 2 8-aastase viivitusega ning mitmete piirangutega võrreldes Euroopa Ravimiameti näidustustega (tabel 6). See tähendab, et uute müeloomiravimite kättesaadavus viibib Eestis palju aastaid võrreldes Euroopa Ravimiameti soovitustega. Eesti Haigekassa rahastab vastavalt Euroopa Ravimiameti näidustusele ainult lenalidomiidi tüvirakkude siirdamise näidustusega patsientidele 2. ravireas. Kuid ta tegi sellise otsuse alles 1 Eesti Haigekassa rahastas 2016. a müeloomi ravi tervishoiuteenuse (317R) real järgnevalt: 1)! bortesomiibi sisaldavad raviskeemid (VTD, VCD, PAD) vereloome tüvirakkude siirdamise näidustusega patsiendi induktsioonraviks; 2)! bortesomiibi ja deksametasooni sisaldavad raviskeemid vereloome tüvirakkude siirdamise näidustuseta patsiendi 2. või 3. rea valikuna; 3)! melfalaan või tsüklofosfamiid koos deksametasooniga retsidiivi raviks sõltumata vereloome tüvirakkude siirdamise näidustusest. Eesti Haigekassa rahastas 2016. a müeloomi soodusravimeid järgnevalt: 1)! talidomiid monoravimina ja kombinatsioonis melfalaani ja prednisolooniga vereloome tüvirakkude siirdamise näidustuseta patsientidele ja sõltumata siirdamisest säilitusravina; 2)! vereloome tüvirakkude siirdamise näidustusega patsientidele lenalidomiid kombinatsioonis steroidiga juhul, kui bortesomiib on vastunäidustatud või osutunud ebaefektiivseks; 3)! siirdamise näidustuseta patsientidele lenalidomiid kombinatsioonis steroidiga juhul, kui bortesomiib ja talidomiid on vastunäidustatud või osutunud ebaefektiivseks. 5
seitsmeaastase viivitusega. Ülejäänud uusi ravimeid Eesti Haigekassa ei rahasta müeloomi ravis vastavalt Euroopa Ravimiameti näidustustele. Eesti Haigekassa rahastab lenalidomiidi siirdamise näidustuseta patsientidele alles 3. ravireas, mitte 1. ravireas, nagu on Euroopa Ravimiameti näidustus. Eesti Haigekassa ei ole oma otsust põhjendanud ehk tegemist on mittetõenduspõhise otsusega ja selle tagajärjel koheldakse Eestis siirdamise näidustuseta ja siirdamise näidustusega patsiente ebavõrdselt. Tabel 6. Euroopa Ravimiameti näidustused ja Eesti Haigekassa rahastatud ravimid 2016. a seisuga. Ravim (kaubamärk) 1. Lenalidomiid (Revlimid) 2. Talidomiid (Thalidomide Celgene) 3. Bortesomiib (Velcade; Bortezomib) 4. Pomalidomiid (Imnovid) 5. Panobinostaat (Farydak) 6. Karfilsomiib (Kyprolis) 7. Daratumumab (Darzalex) 8. Elotuzumab (Empliciti) 9. Iksasomiib (Ninlaro) Euroopa Ravimiameti näidustused patsientidele 1. ravireas siirdamise näidustuseta 2. ravireas siirdamise näidustusega 1. ravireas siirdamise näidustuseta 1. ravireas siirdamise näidustusega 1. ravireas siirdamise näidustuseta 3. ravireas (pärast bortesomiibi ja lenalidomiidi) 3. ravireas (pärast bortesomiibi ja immunomodulaatorit) 2. ravireas (koos lenalidomiidiga) 2. ravireas (ilma lenalidomiidita) 3. ravireas (pärast bortesomiibi ja immunomodulaatorit) Eesti Haigekassa rahastab patsientidele 2007 16-4. ravireas siirdamise näidustuseta (pärast bortesomiibi) 3. ravireas siirdamise näidustuseta (pärast talidomiidi ja bortesomiibi),, 4. ravireas siirdamise näidustuseta (pärast bortesomiibi) 2. ravireas siirdamise näidustusega (pärast bortesomiibi) 2008 22 1. ravireas siirdamise näidustuseta 2012 24, (2004 piirangutega),, 2010 17 2015 18 2010 19 2014 20, 21 2011 23 3. ravireas 2008 25 1. ravireas siirdamise näidustusega 2014 26 3. ravireas 2008 27 2. ravireas siirdamise näidustuseta 2014 28 2013 29 2015 30 2015 31 2016 32 2016 33 2. ravireas 2016 34 2. ravireas 2016 35 6
Eesti Haigekassa ei rahasta pomalidomiidi põhjendusega, et ravimitootja pakutud hind ei ole kulutõhus. Ravimikomisjon, kes soodusravimite taotlusi hindab, on seda taotlust menetlenud alates 09.09.2014 Eesti Haigekassa on esitanud sel ajal ravimitootjale vastuolulisi nõudmisi ja põhjustanud sellega suurt viivitust kulutõhusa hinnakokkuleppele jõudmisel. Eesti Haigekassa ei rahasta karfilsomiibi põhjendusega, et taotluse hindamise ajal ei olnud Euroopa Ravimiamet karfilsomiibi heaks kiitnud ja seepärast ei ole taotluse menetlemine vajalik. Kui Euroopa Ravimiamet kiitis karfilsomiibi heaks 19.11.2015. a jäi veel kuu aega selleni, mil Riigikogu võttis vastu 2016. a tervishoiuteenuste loetelu. 36 See tähendab, et Eesti Haigekassa ei kasutanud võimalust hinnata karfilsomiibi tõhusust ja lisada uus ravim tervishoiuteenuste loetellu. 2016. a Eesti Haigekassa karfilsomiibi kulutõhusust ei hinnanud vaatamata sellele, et taotluste menetlemise kord seda ette nägi. 2016. a esitas Eesti Hematoloogide Selts taotluse daratumumabiga ravi rahastamiseks. 37 Lenalidomiidi (säilitusravina), panobinostaadi, elotuzumabi ja ixazomiibi rahastamiseks taotlusi ei esitatud. TERVISHOIUSÜSTEEMI RAHASTAMINE Kui Euroopa Liidus kulutatavad arenenud riigid tervishoiule keskmiselt 10% SKT-st, siis Eestis on see vaid 6,4%, millega me oleme 25. kohal ehk tagant neljandad, kusjuures liidritest jääme selle tasemega maha lausa kaks korda (joonis 4). See tähendab, et Eesti tervishoid on tugevalt alarahastatud võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega ja uute ravimite kättesaadavus on vahendite puudusel takistatud. Joonis 4. Tervishoiukulude osakaal (%) SKT-st 2014. a Euroopa Liidu riikides. 38 Diagnoosimine Lisaks parima võimaliku ravi kättesaadavusele kohe ravi alguses pikendab müeloomipatsientide elulemust ka müeloomi võimalikult varajane diagnoosimine. 39 10 20% müeloomipatsientidest sureb diagnoosile järgneva 60 päeva jooksul. Selle üks põhjuseid on müeloomi hiline diagnoosimine, kuna spetsiifilisi sümptomeid ei esine ja perearstid, kelle poole enamasti pöördutakse, ei ole piisavalt teadlikud müeloomist. Ka neil patsientidel, kes elavad kauem kui 60 päeva, on diagnoosi viibimise tõttu halvemad elukvaliteet ja elulemus. 40 Samas on teada, et müeloomi varajane diagnoosimine võimaldab kasutada rohkem ravivõimalusi ja pikendab elulemust. 41 7
Ajavahemikul 2009 2013 diagnoositi müeloomi esimeses staadiumis 8%-l juhtudel, teises staadiumis 16%-l ja kolmandas staadiumis 76%-l juhtudel, mis tähendab, et ligi 4/5 patsientidest jõuab õige diagnoosini alles haiguse viimases staadiumis. 130 165 14 27 I II III Märkimata Joonis 5. Müeloomi diagnoosimise staadiumid Eestis 2009 2013. 42 Patsientide kompetentsus Patsientide elulemus ja elukvaliteet sõltuvad ka patsientide toimetulekustrateegiast. 43 Tõhusa toimetulekustrateegia valikut ja säilitamist toetavad patsientide ja lähedaste informeerituse ja kompetentsuse suurendamine. 44 Eesti Müeloomiliit on ajavahemikul 2013 2015 korraldanud mitmeid patsiendipäevi, kuid selles on osas tuleb veel palju teha. Kokkuvõtlikult öeldes on Eesti müeloomipatsientide lubamatult lühikese elulemuse põhjusteks nüüdisaegse ravi mittekättesaadavus, müeloomi hilinenud diagnoosimine ja patsientidel vähene kompetentsus müeloomiga toimetulekul. Niisiis vajavad praeguses olukorras oluliselt parandamist: 1)! müeloomi nüüdisaegse ravi kättesaadavus; 2)! müeloomi võimalikult varajane diagnoosimine; 3)! patsientide ja lähedaste kompetentsus müeloomiga toimetulekul. Tegevused ja saavutused 2016 Nüüdisaegse ravi kättesaadavuse tagamine UUTE RAVIMITE KÄTTESAADAVUSE TAGAMINE Müeloomiliit esitas 10. mail 2016. a Eesti Haigekassale täiendava kirjanduse 1. ravireas tüvirakkude siirdamise näidustuseta patsientidele bortesomiibi kulutõhususe hindamiseks. 45 Eesti Haigekassa ei vastanud meile, vaid edastas selle lisainfo Tartu Ülikooli Tervishoiu 8
Instituudile, kellelt ta tellis bortesomiibi ja karfilsomiibi kulutõhususe hinnangu. 2 9. juunil edastasime Eesti Haigekassale täiendava retrospektiivse uuringu bortesomiibi kulutõhususe kohta. 46 Kuna tellitud hinnang ei valminud Tartu Ülikoolil 2016. aastal, jäi bortesomiibi ravi rahastamise otsus ka sel aastal tegemata, ja nii ka karfilsomiibi osas. 10. mail esitasime Eesti Haigekassale ettepaneku korraldada Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi ühishange bortesomiibi parima võimaliku hinna saavutamiseks. See aitaks lahendada olukorda, kus praegu on Tartu Ülikooli Kliinikumi patsientidele bortesomiibiga ravi soodsama hinna tõttu rohkem kättesaadav võrreldes Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsientidega. Eesti Haigekassa vastas, et ravimite müügiloa hoidjatega hinnaläbirääkimiste pidamine on neil tavapraktika ja plaanis ka sel aastal. Paraku Eesti Haigekassa seda ei teinud. 24. mail ja hiljem korduvalt pöördusime ravimitootja Celgene i poole palvega, et ta esitaks Ravimikomisjonile taotluse rahastada lenalidomiidi 1. ravireas tüvirakkude siirdamise näidustuseta patsientidele, kuna selline on Euroopa Ravimiameti näidustus. Celgene seda 2016. a ei teinud. Müeloomiliit kohtus 7. märtsil Ravimikomisjoniga ja selgitas pomalidomiidi kättesaadavuse vajadust 4. ravireas, sealjuures paindliku hinnakokkuleppe saavutamise võimalusi, näiteks riskijagamisega. 47 Ravimikomisjon andis Celgene ile võimaluse esitada uus hinnapakkumine. Vaatamata meie palvele (24. mail ja hiljem korduvalt), ei leidnud ravimitootja võimalust esitada kulutõhusat hinda 2016. aasta jooksul. Selle taotluse menetlemine on toimunud juba üle kahe aasta (alates 09.09.2014). Euroopa müeloomipatsientide organisatsioonid, sealhulgas Eesti Müeloomiliit, pöördusid 11. augustil 2016. a ühise kirjaga Euroopa ravimite komitee 3 poole, et ta vaataks üle iksasomiibi taotlusele antud negatiivse hinnangu ja annaks näidustuse kasutada Euroopa Liidus seda müeloomipatsientidele. 21. novembril andiski Euroopa Komisjon näidustuse kasutada seda ravimit 2. ravireas. 48 19. oktoobril pöördusime ravimitootja Takeda poole palvega, et ta alustaks aegsasti iksasomiibi rahastamise taotluse koostamist kulutõhusa hinna pakkumisega. 2016. aastal ravimitootja seda teha ei jõudnud, kuid ta lubas seda teha kohe 2017. a alguses. 2016. a sügisel pöördusime ravimitootja Novartise poole palvega, et ta esitaks Ravimikomisjonile panobinostaadi rahastamise taotluse kulutõhusa hinna pakkumisega. 2016. aastal ravimitootja seda teha ei jõudnud. 2016. a. esitas Eesti Hematoloogide Selts daratumumabi rahastamise taotluse Eesti Haigekassale. 49 Me pöördusime ravimitootja Jansseni poole, et ta esitaks ravimile kulutõhusa hinna. Bristol-Myers Squibb i, kes toodab elotuzumabi, kontakti ei õnnestunud meil leida. 2 Eesti Haigekassa tellis Tartu Ülikooli Tervishoiu Instituudilt Tervisetehnoloogiate hindamise raporti TTH07 Müeloomtõve ravistrateegiate efektiivsus ja kulutõhusus täiendamise, et anda ülevaade bortesomiibi ja karfilsomiibi sisaldavate raviskeemide kliinilisest efektiivsusest ning kulutõhususest ja hinnang erinevate raviskeemide rakendamise võimalikust mõjust ravikindlustuse eelarvele. 3 The Committee for Medicinal Products for Human Use (CHMP) is the Committee at the European Medicines Agency that is responsible for preparing scientific opinions on questions concerning medicines for human use. In particular the Committee is in charge of the scientific evaluation of marketing authorisation applications for new medicines. 9
Niisiis ei tulnud 2016. a ei Eesti turule ühtki uut müeloomi ravimit, kuid mitmed ravimifirmad (Takeda, Novartis ja Janssen) tegelesid ettevalmistusega, et see toimuks 2017. 2018. aastal. PATSIENDIKESKSE RAVI ARENDAMINE Müeloomikeskuse loomise algatamine Müeloomi ravi osutavad Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum. Kuna mitmed patsiendid vajavad pidevalt ravi, kuid on samas liikumispuudega ja/või majanduslikult vähekindlustatud, ei ole neile nüüdisaegne ravi selle kauge asukoha tõttu piisavalt kättesaadav. 2015. a algatus avada müeloomi ravi Pärnu Haiglas ei kandnud ka 2016. a vilja, kuna olulised otsused haigekäsitluse osas viibisid Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, kellega koostöös oleks seda ravi osutatud. Et saavutada siin kiiremaid lahendusi, tegime 19. juulil Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarstile dr Andrus Remmelgasele ja hematoloogiakeskuse juhatajale dr Iige Viigimaale ettepaneku luua müeloomikeskus eesmärgiga suurendada müeloomipatsientide elulemust ja elukvaliteeti, parandades müeloomi ravi kvaliteeti ja kättesaadavust Eestis, kasutades selleks innovaatilisi ja efektiivseid patsiendikeskseid ravimeetodeid. Paraku me siin läbimurret ei saavutanud, kuna Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhid ei soovinud müeloomikeskuse loomisesse patsiendiorganisatsiooni kaasata. Müloomikeskuse loomise kronoloogia:!!!!!!!! 23.08 kohtumisel dr Andrus Remmelgase ja dr Iige Viigimaaga leppisime kokku, et esitame haigla juhatusele müeloomikeskuse projekti. 12.09 kirjas ütles dr Andrus Remmelgas, et projekt tuleb läbi arutada kliinikusiseselt, et see saaks kliinikult heakskiidu. 18.10 kohtumisel kliinikumi juhataja dr Vahur Valvere ja dr Iige Viigimaaga selgus, et keskust ei saa luua, kuid luua saaks müeloomi töörühma. 24.10 kirjas palus dr Iige Viigimaa müeloomiliidul korrigeerida andmed kõikides lähtedokumentides ja et ilma selleta pole järgnevad arutelud võimalikud. 29.10 vastas dr Iige Viigimaa müeloomiliidule pahatahtlikult ja süüdistavalt. Kuna see kiri ei vastanud heale tavale ega sisaldanud usaldusel põhineva ja konstruktiivse koostöö väljavaadet, palus 31.10 müeloomiliit dr Andrus Remmelgaselt kokkusaamist, et leida positiivne ja konstruktiivne lahendus kujunenud olukorrale. 01.11 vastas dr Andrus Remmelgas müeloomiliidule, et tema ei näe dr Iige Viigimaa vastuses pahatahtlikkust ja et ta plaanib müeloomikeskuse ideed uuesti käsitleda aasta lõpupoole vaadates, kas sellel ideel on haiglas toetust tekkimas. Ta lubas leida vaba aja kohtumiseks alles aasta lõpus (47 nädalal). 14.11 palusime juhatuse esimehelt Agris Peedult kohtumist, et leida lahendus dr Iige Viigimaa, dr Vahur Valvere ja dr Andrus Remmelgase suhtumise tulemusel tekkinud tupikseisule müeloomikeskuse loomisel. 28.12 kohtusime Agris Peeduga ja tõdesime, et müeloomikeskuse loomine on vajalik. Meile lubati teatada probleemi lahendusest jaanuaris. See tähendab, et esmalt öeldi meile, et müeloomikeskuse ideele tuleb saada kliiniku heakskiit. Seejärel öeldi, et luuakse mitte keskus vaid töörühm ja siis selgus, et patsiendiorganisatsiooni selle loomisesse ei kaasata. Müelomi andmebaasi loomine Müeloomi patsiendikeskse ravi arendamise eelduseks on ravi andmete olemasolu, analüüsimine ja neist järelduste tegemine. Müeloomiliit kohtus 20. jaanuaris Tervise Areng Instituudiga (TAI), et uurida müeloomiregistri loomise võimalusi. TAI soovitas alustada sellega mitte riiklikult, vaid iseseisvalt ja taotleda registrile hiljem riiklikku staatust. Müeloomiliit esitas 28. jaanuaril 10
professor Hele Everausile ja dr Edward Laanele ettepaneku asutada müeloomiregister eesmärgiga koguda andmeid müeloomipatsientide ravi, elulemuse ja elukvaliteedi analüüsimiseks ning teha järeldusi müeloomipatsientide üldelulemust ja elukvaliteeti parandava ravi kujundamiseks. 18. aprillis esitasime Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantslerile Ain Aaviksoole ettepaneku kohtuda, et selgitada võimalusi, mida on võimalik saavutada e-tervise abil, sealhulgas müeloomi andmebaasi kiire rakendumisega. Asekantsler meie kirjale ei vastanud. Seejärel pöördusime Tartu Ülikooli Kliinikumi poole, et alustada esmalt seal müeloomipatsientide andmebaasi loomisega. Tartu Ülikooli eetikakomitee andis andmete kogumise loa 17. oktoobril. 50 Uue ravijuhendi koostamise algatamine 8. veebruaril esitasime koos Eesti Hematoloogide Seltsiga Eesti Haigekassale algatuse müeloomi ravijuhise uuendamiseks nii, et seda aktsepteeritaks müeloomi ravitaotluste kulutõhususe hindamisel. Ravijuhendite nõukogu vastas, et meie esitatud teemaalgatus ei osutunud hindamise tulemusel valituks peamiselt arvestades kitsast sihtrühma nii haiguskoormuse (patsientide hulk) kui ka ravivate spetsialistide osas (teenuse osutajate ringi piiratus). 51 Läbirääkimiste tulemusel saime 27. mail Eesti Haigekassa nõusoleku sellele, et uue ravijuhendi koostab Eesti Hematoloogide Selts omafinantseerimisel. Ravijuhendi koostamist toetasid Novartis ja Amgen. Sügisel alustas Eesti Hematoloogide Selts uue ravijuhendi koostamist kaasates sellesse ka müeloomiliitu. Perearstide teadlikkuse tõstmine Kuna müeloom on harvaesinev haigus, ei ole perearstid piisavalt teadlikud müeloomist. Lisaks on müeloomi raske diagnoosida, kuna spetsiifilisi sümptomeid ei esine ja varajased sümptomid on sarnased vananemise ja väsimuse tunnustega. Kuna Eestis diagnoositakse müeloomi 76% juhtudel alles kolmandas staadiumis, tegutsesime selle nimel, et tõsta perearstide teadlikkust müeloomist. Me korraldasime koostöös Confido Erameditsiinikeskusega praktilise täiendkoolituse perearstidele teemal Kuidas diagnoosida ja ravida multiipelset müeloomi? Ettekandega esinesid dr Põhja-Eesti Regionaalhaiglast Edward Laane, MD, PhD, dr Irina Utenko, dr Jelena Roine ja müeloomiliidust Mati Somp ning Mait Raava. Koolitused toimusid Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Rakveres (20.04, 28.04, 9.11, 14.11). Koolitustel osales kokku 64 perearsti, kes olid koolitusega valdavalt täiesti rahul. 11. novembril saatsime üle Eesti kõikidele perearstidele teavituslehe Millal kahtlustada müeloomi, kus tutvustasime praegust kurba statistikat, kirjeldasime müeloomi, selle märkamist ja esmast diagnoosimist. Perearstide teadlikkuse tegevusi toetasid Janssen ja Celgene. Patsientide ja lähedaste kompetentsuse tõstmine Et suurendada patsientide ja lähedaste informeeritust ja kompetentsust haigusega toimetulekul, korraldasime 2016. a kolm infopäeva. 28. mail Tallinnas andis dr Edward Laane, MD, PhD ülevaate müeloomist ja selle ravist. Osales 27 patsienti ja nende lähedast ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja ravimifirmade töötajad. Päeva kasuteguriga oli väga rahul 70% ja korraldusega 83% osalejatest. Üritust toetas Celgene. 27. augustil Tallinnas olid teemaks patsiendilood. Esimese looga esines patsiendi lähedane, teine lugu oli patsiendilt endalt. Kommentaarisid ja küsimustele vastasid dr Iige Viigimaa ja dr Edward 11
Laane, MD, PhD. Osales 34 müeloomipatsienti ja lähedast ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla arstid. Päeva kasuteguri ja korraldusega oli väga rahul 91% osalenutest. Toetasid Celgene ja Takeda. 19. novembril Tallinnas tutvustas dr Edward Laane, MD, PhD müeloomi nüüdisaegset ravi ja dr Hanna-Liis Lepp tutvustas toetavat ja tervislikku toitumist. Osales 39 inimest. Päeva kasuteguriga oli väga rahul 84% ja korraldusega 89% osalejatest. Üritust toetasid Takeda ja Janssen. Organisatsiooni arendamine RAHVUSVAHELINE ENESETÄIENDAMINE Müeloomiliit osales 21. märtsil Amgeni korraldatud müeloomipatsientide seminaril Zürichis, kus arutati patisentide vajadusi ja ootusi ning innovaatilisi ravilahendusi. 9. 10. juunil osalesime International Myeloma Foundation i korraldatud müeloomipatsientide globaalse organisatsioon (GMAN) seminaril Kopenhaagenis, kus anti ülevaade uutest ravivõimalustest ja arutati ravi kättesaadavuse teemadel. Eestist esines Mait Raava ettepanekuga muuta Euroopa Liidus ravimite kulutõhususe hindamist ja rahastamist nii, et uued ravimid oleksid kiiremini kättesaadavad ka Ida Euroopa riikides. Ta tutvustas Eesti näidet, kus uute ravimite kättesaadavus hilineb mitu aastat ja seda lisaks mitmete piirangutega võrreldes Euroopa Ravimiameti näidustustega. Probleemi otsustavat lahendamist Eestis takistab ravimite kulutõhususe mittetõenduspõhine ja mitteläbipaistev hindamine. Sarnane olukord esineb paljudes Euroopa riikides. Lahenduseks on saavutada Euroopa Liidus ühtne ravimipoliitika uute ravimite kulutõhususe hindamisel ja kättesaadavuse tagamisel. 28. 30. septembril osalesime Myeloma Patients Europe (MPE) aastakoosolekul Madridis. Koosolek valis Mait Raava MPE nõukogu liikmete hulka. 24. 25. märtsil Viinis osalesime Novartise korraldatud Digiakadeemias, kus täiendasime sotsiaalmeedia oskusi. TEGEVUSE RAHASTAMINE Tabel 7. Kulude jaotus tegevusvaldkondade lõikes 2016. aastal. Tegevusvaldkond Kulu 1. Nüüdisaegse ravi kättesaadavuse tagamine 1.1 Teadustegevuse toetamine 260 1.2 Müeloomi ravijuhendi väljatöötamine: transpordikulud - 2. Perearstide teadlikkuse tõstmine 2.1 Müeloomi varane diagnoosimine: koolitused ja teavitusleht perearstidele 2 479 3. Patsientide ja lähedaste informeerituse ja kompetentsuse tõstmine 3.1 Infopäevad patsientidele: konverentsikeskuse ja transpordikulud 3 314 4. Organisatsiooni arendamine 4.1 Rahvusvaheline enesetäiendamine: transpordi ja hotellikulud 2 558 5. Muud tegevuskulud 31 Kokku: 8 641 12
Oleme tänulikud järgmistele organisatsioonidele meie tegevuse toetamisel 2016. aastal: -! Myeloma Patients Europe -! International Myeloma Foundation -! Celgene International Sàrl -! Covalent OÜ -! Janssen-Cilag Polska Sp.z.o.o. (Johnson Johnson Eesti filiaal UAB) -! Novartis Oncology Region Europe -! Takeda Pharma AS Tabel 8. Grandid tegevusvaldkondade lõikes 2016. aastal. Toetaja Tegevusvaldkond Grant International Myeloma 91 Celgene International Sàrl Infopäevad (2.1) 4 000 Covalent OÜ Infopäevad (2.1) 1 000 Johnson Johnson Eesti filiaal UAB Müeloomi diagnoosimine (2.1), infopäevad (3.1) 4 750 Novartis Oncology Region Europe Ravijuhend (1.2) 5 000 Takeda Pharma AS Infopäevad (2.1) 400 Sihtfinantseerimine Teadustegevuse toetamine (1.) 240 Hill Knowlton Ltd Rahvusvaheline enesetäiendamine (4.1) 354 Kokku: 15 835 13
Tegevuskava 2017 Müeloomiliidu eesmärgid 2017 1.! Uute ravimite õigeaegne rahastamine vastavalt Euroopa Ravimiameti näidustusele. Mõõdetavad tulemused:! Bortesomiib 1. ravireas tüvirakkude siirdamise näidustuseta patsientidel;! Lenalidomiid 1. ravireas tüvirakkude siirdamise näidustuseta patsientidel;! Karfilsomiib 2. ravireas;! Iksasomiib 2. ravireas;! Daratumumab 3. ravireas;! Panobinostaat 3. ravireas;! Pomalidomiid 4. ravireas. 2.! Patsiendikeskse ravi arendamine. Mõõdetavad tulemused:! patsientide rahulolu ravi patsiendikesksusega;! patsiendikeskse ravi arendamise tegevuskava 2018. 3.! Patsientide ja lähedaste kompetentsuse tõstmine müeloomiga toimetulekul. Mõõdetavad tulemused:! patsientide kompetentsus müeloomiga toimetulekul. Tabel 9. Müeloomiliidu tegevused ja oodatavad tulemused 2017. Tegevused 1.! Koostöö ravimitootjatega ravimite rahastamise taotluste esitamisel 2.! Koostöö Eesti Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumiga ravi kulutõhususe hindamisel 3.! Koostöö Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumiga geneeriliste ravimite hindande alandamisel 4.! Koostöö Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumiga müeloomi andmebaasi loomisel ja patsientide rahulolu uurimisel (viimane koostöös TAI vm teadusasutusega) 5.! Koostöö Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga müeloomikeskuse loomisel 6.! Koostöö Eesti Hematoloogide Seltsiga ravijuhendi koostamisel Oodatavad tulemused Õigeaegsed kulutõhusate hindade pakkumised Kulutõhususe tõenduspõhine, läbipaistev ja patsiente võrdselt kohtlev hindamine (täpne hindamisjuhend) Haiglate ühishangetest saavutatud hinnasääst Andmed müeloomipatsientide elulemuse ja raviskeemide ning rahulolu kohta ning kavandatud arendustegevused patsiendikeskse ravi arendamiseks Patsiendikeskse ravikäsitluse korraldus ja kavandatud arendustegevused Kättesaadavam ravi Pärnu Haiglas Tõenduspõhine ja patsiendikeskne ravijuhend 7.! Koostada patsiendi toimetuleku käsiraamat Tõenduspõhine toimetuleku käsiraamat 8.! Korraldada infopäevi Patsientide ja lähedaste kompetentsuse tõus 9.! Patsiendifoorumi aktiivne kasutamine Patsientide ja lähedaste infovahetus ja toetus Juhatusse liikmete allkirjad digitaalselt: Ivar Ehin Katri-Evelin Kont Mait Raava Mati Somp... mai, 2017 14
! Viited 1 Eesti Vähiregister, Tervise Arengu Instituut, 5. 02. 2016. http://pxweb.tai.ee/esf/pxweb2008/dialog/varval.asp?ma=pk10&ti=pk10%3a+pahaloomuliste+kasvaj ate+esmasjuhud+paikme%2c+soo+ja+vanuser%fchma+j%e4rgi&path=../database/haigestumus/04pah aloomulised%20kasvajad/&lang=2 2 Laane, E. (2012). Multiipelne müeloom. Perearst, juuni, 33-36. http://www.myeloomiliit.ee/wpcontent/uploads/2014/11/multiipelne_myeloom.pdf 3 Palk, K., Hein, M., E., Loigom, D., Laane, E., Kaare, A. (2010). Hulgimüeloom. Diagnoosimise ja ravi juhis. 2. täiendatud versioon. Eesti Hematoloogide Selts. http://www.ehs.edicypages.com/files/m%c3%bceloom_11.11.2010.pdf 4 Laane, E. (2012). Multiipelne müeloom. Perearst, juuni, 33-36. http://www.myeloomiliit.ee/wpcontent/uploads/2014/11/multiipelne_myeloom.pdf 5 Eesti Vähiregister, Tervise Arengu Instituut, 11. 01. 2016. http://pxweb.tai.ee/esf/pxweb2008/dialog/varval.asp?ma=pk10&ti=pk10%3a+pahaloomuliste+kasvaj ate+esmasjuhud+paikme%2c+soo+ja+vanuser%fchma+j%e4rgi&path=../database/haigestumus/04pah aloomulised%20kasvajad/&lang=2 6 Survival of Cancer Patients in Europe The EUROCARE-5 Study. Section 1: Survival Analysis 2000 2007. https://w3.iss.it/site/eu5results/ 7 Innos K, Aareleid T. (2013). Vähielulemus Eestis 2005 2009. Eesti Arst, 92(8), 437-442. https://intra.tai.ee/images/prints/documents/139659910541_vahielulemus%20eestis_2005-2009_eestiarst.pdf 8 Innos K., Aareleid T. (2016). Vähielulemuse suurenemine Eestis jätkus 2010 2014. Eesti Arst, 95(6), 366-372. https://ojs.utlib.ee/index.php/ea/article/view/12942/8025 9 Ibid. 10 Ibid. 11 Kumar, S. K. et al. (2014). Continued improvement in survival in multiple myeloma: changes in early mortality and outcomes in older patients. Leukemia, 28(5), 1122-8. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24157580 12 Palumbo, A. et al. (2015). Continuous therapy versus fixed duration of therapy in patients with newly diagnosed multiple myeloma. J Clin Oncol, 33(30), 3459-66. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/?term=palumbo%2c+a.+et+al.+(2015).+continuous+therapy+ve rsus+fixed+duration+of+therapy+in+patients+with+newly+diagnosed+multiple+myeloma.+j+clin+onc ol%2c 13 Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu. Vastu võetud 27.12.2013 nr 188. https://www.riigiteataja.ee/akt/129122013057 14 Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu. Vastu võetud 19.12.2014 nr 194. https://www.riigiteataja.ee/akt/129122014055 15 Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu. Vastu võetud 18.12.2015 nr 138. https://www.riigiteataja.ee/akt/122122015054 16 http://www.ema.europa.eu/docs/en_gb/document_library/epar_- _Summary_for_the_public/human/000717/WC500056020.pdf 17 https://www.haigekassa.ee/et/uudised/muudatused-eesti-haigekassa-ra 18 https://www.haigekassa.ee/et/uudised/1-oktoobril-2015-joustuvatest-muutustest-soodusravimiteloetelus 19 https://www.haigekassa.ee/et/uudised/muudatused-eesti-haigekassa-ra 20 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122013057 15
21 https://www.haigekassa.ee/et/uudised/1-oktoobril-2015-joustuvatest-muutustest-soodusravimiteloetelus 22 http://www.ema.europa.eu/docs/en_gb/document_library/epar_- _Summary_for_the_public/human/000823/WC500037052.pdf 23 https://www.riigiteataja.ee/akt/125112011001 24 http://www.ema.europa.eu/docs/en_gb/document_library/epar_- _Summary_for_the_public/human/000539/WC500048136.pdf 25 https://www.riigiteataja.ee/akt/12908955 26 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122013057 27 https://www.riigiteataja.ee/akt/12908955 28 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122013057 29 http://www.ema.europa.eu/docs/en_gb/document_library/epar_- _Summary_for_the_public/human/002682/WC500147720.pdf 30 http://www.ema.europa.eu/docs/en_gb/document_library/epar_- _Summary_for_the_public/human/003725/WC500193301.pdf 31 http://www.ema.europa.eu/docs/en_gb/document_library/epar_- _Summary_for_the_public/human/003790/WC500197695.pdf 32 http://www.ema.europa.eu/docs/en_gb/document_library/epar_- _Summary_for_the_public/human/003844/WC500217624.pdf 33 http://www.ema.europa.eu/docs/en_gb/document_library/summary_of_opinion_- _Initial_authorisation/human/004077/WC500203957.pdf 34 http://www.ema.europa.eu/docs/en_gb/document_library/epar_- _Summary_for_the_public/human/003967/WC500206676.pdf 35 http://www.ema.europa.eu/docs/en_gb/document_library/epar_- _Summary_for_the_public/human/003844/WC500217624.pdf 36 Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu. Vastu võetud 18.12.2015 nr 138: https://www.riigiteataja.ee/akt/122122015054 37 https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/ttl/2017/1211_taotlus_0.pdf 38 World Development Indicators 2015: http://data.worldbank.org/indicator/sh.xpd.totl.zs 39 Laane, E. (2012). Multiipelne müeloom. Perearst, juuni, 33-36. http://www.myeloomiliit.ee/wpcontent/uploads/2014/11/multiipelne_myeloom.pdf 40 Early Diagnosis in Myeloma. (2016). Myeloma Patients Europe. 41 Creating Myeloma History (2014). Janssen, p 26. http://www.janssenemea.com/sites/default/files/mm-report-final.pdf 42 Eesti Vähiregister, Tervise Arengu Instituut, 5. 02. 2016. http://pxweb.tai.ee/esf/pxweb2008/dialog/varval.asp?ma=pk10&ti=pk10%3a+pahaloomuliste+kasvaj ate+esmasjuhud+paikme%2c+soo+ja+vanuser%fchma+j%e4rgi&path=../database/haigestumus/04pah aloomulised%20kasvajad/&lang=2 43 Brown, S., Westbrook, R. A., Challagalla, G. (2005). Good cope, bad cope: adaptive and maladaptive coping strategies following a critical negative work event. Journal of Applied Psychology, 90(4), 792-798. Lazarus, R. S., Folkman, S. (1984). Stress, Appraisal, and Coping. New York: Springer-Verlag. Merluzzi, T. V., Martinez Sanchez, M. A. (1997). Assessment of self-efficacy and coping with cancer: Development and validation of the Cancer Behavior Inventory. Health Psychology, 16(2), 163-170. 44 Adams, R. N., Mosher, C. E., Abonour, R., Robertson, M. J., Champion, V. L., Kroenke, K. (2016). Cognitive and Situational Precipitants of Loneliness Among Patients With Cancer: A Qualitative Analysis. Oncology Nursing Forum. 43(2), 156-63. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26906127 Hoff, L., Tidefelt, U., Thaning. L., Hermerén, G. (2007). In the shadow of bad news views of patients with acute leukaemia, myeloma or lung cancer about information, from diagnosis to cure or death. BMC Palliative CareBMC seires, 6:1. http://bmcpalliatcare.biomedcentral.com/articles/10.1186/1472-684x-6-1 Molassiotis, A., Wilson, B., Blair, S., Howe, T., Cavet, J. (2011). Unmet supportive care needs, psychological well-being and quality of life in patients living with multiple myeloma and their partners. Psychooncology, 20(1), 88-97. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20187072 16
Potrata, B., Cavet, J., Blair, S., Howe, T., Molassiotis, A. (2010). Like a sieve : an exploratory study on cognitive impairments in patients with multiple myeloma. Eur J Cancer Care, 9(6), 721-8. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20088921 Stephens, M., McKenzie, H., Jordens, C. F. C. (2014). The work of living with a rare cancer: multiple myeloma. Journal of Advanced Nursing, 70 (12), 2800-2809. http://ro.uow.edu.au/cgi/viewcontent.cgi?article=3121&context=smhpapers 45 https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/ttl/2016/lisaandmed/1103_arvamus.pdf 46 Morabito, F. et al. (2014). Bortezomib, melphalan, prednisone (VMP) versus melphalan, prednisone, thalidomide (MPT) in elderly newly diagnosed multiple myeloma patients: A retrospective case-matched study. American Juornal of Hematology, 89(4), 355-362. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24273190 47 Ravimikomisjoni koosoleku protokoll. Sotsiaalministeeriumis, ruumis 124, 07.03.2016 nr 2. https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/eesmargid_ja_tegevused/tervis/ravimid/ravimikomisjon_07.03.2016_avalik.docx 48 http://www.ema.europa.eu/docs/en_gb/document_library/epar_- _Summary_for_the_public/human/003844/WC500217624.pdf 49 https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/ttl/2017/1211_taotlus_0.pdf 502016. a väljastatud kooskõlastused, lk 14. http://www.ut.ee/sites/default/files/www_ut/teadus/valjastatud_load_2016.pdf 51 Ravijuhendite nõukoja koosoleku protokoll. Tartu, Biomeedikum 08. märts 2016. a. nr 3. http://www.ravijuhend.ee/uploads/userfiles/file/8_m%c3%a4rts2016/rjnk_koosoleku_protokoll_nr3_ 08032016.pdf 17
Mittetulundusühing Eesti Müeloomiliit 2016. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2016 31.12.2015 Varad Käibevarad Raha 9 005 1 811 Kokku käibevarad 9 005 1 811 Kokku varad 9 005 1 811 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 69 0 Kokku lühiajalised kohustised 69 0 Kokku kohustised 69 0 Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 1 811 2 460 Aruandeaasta tulem 7 125-649 Kokku netovara 8 936 1 811 Kokku kohustised ja netovara 9 005 1 811 20
Mittetulundusühing Eesti Müeloomiliit 2016. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2016 2015 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 15 575 4 025 Kokku tulud 15 575 4 025 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -7 940 0 Tööjõukulud -510 0 2 Muud kulud 0-4 674 Kokku kulud -8 450-4 674 Põhitegevuse tulem 7 125-649 Aruandeaasta tulem 7 125-649 21
Mittetulundusühing Eesti Müeloomiliit 2016. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2016 2015 Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 7 125-649 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 0 112 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 69 0 Kokku rahavood põhitegevusest 7 194-537 Kokku rahavood 7 194-537 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 811 2 348 Raha ja raha ekvivalentide muutus 7 194-537 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 9 005 1 811 22
Mittetulundusühing Eesti Müeloomiliit 2016. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Akumuleeritud tulem 31.12.2014 2 460 2 460 Aruandeaasta tulem -649-649 31.12.2015 1 811 1 811 Korrigeeritud saldo 31.12.2015 1 811 1 811 Aruandeaasta tulem 7 125 7 125 31.12.2016 8 936 8 936 23
Mittetulundusühing Eesti Müeloomiliit 2016. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Eesti Müleoomiliidu 2016 aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamise tavaga. Hea raamatupidamise tava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Tulemiaruanne on koostatud Raamatupidamise seaduse lisas toodud tulemiaruande skeemi alusel. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eurodes. Raha Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes lühiajalisi (kuni 3-kuulise tähtajaga soetatud) kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning mille puhul puudub oluline turuväärtuse muutuse risk, s.h. kassas ja panga arvelduskontodel olev raha, kuni 3-kuulised tähtajalised deposiidid ning rahaturufondi osakud. Finantsinvesteeringud Kõik finantsvarad võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstud või makstava tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab ka kõiki finantsvara soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi, sealhulgas tasud vahendajatele ja nõustajatele, tehinguga kaasnevad mittetagastatavad maksud ja muud sarnased kulutused, v.a. selliste finantsvarade, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutusega läbi tulemiaruande, soetamisega seotud kulutused. Nõuded ja ettemaksed Nõuded kajastatakse tõenäoliselt laekuvas summas. Nõuete inventeerimisel hinnatakse iga nõuet eraldi. Laenud ja nõuded teiste osapoolte vastu, mida ettevõte ei ole soetanud edasimüügiks kajastatakse edaspidi korrigeeritud soetusmaksumuses. Korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil kajastatavaid nõudeid hinnatakse alla, juhul kui on tõenäoline, et nende kaetav väärtus on väiksem kui bilansiline väärtus. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete osas on allahindlus kajastatud kontraaktiva kontol ning lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. Igat nõuet konkreetse kliendi vastu hinnatakse eraldi, arvestades teadaolevat infot kliendi maksevõime kohta. Intressitulu laenudelt ja nõuetelt kajastatakse tulemiaruandes real Finantstulud" Finantskohustised Finantskohustused võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantskohustuse eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või kohustuse soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edaspidi kajastatakse finantskohustusi korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil kasutades efektiivset intressimäära. Intressikulu finantskohustustelt kajastatakse aruandeperioodi tulemiaruandes. Finantskohustus eemaldatakse bilansist siis, kui see on kas rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Seotud osapooled Ettevõte loeb osapooli seotuks juhul kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Eesti Müeloomiliit käsitleb seotud osapooltena juhatuse liikmeid ja nende lähisugulasi ning nendega seotud ettevõtteid. Lisa 2 Tööjõukulud (eurodes) 2016 2015 Palgakulu 510 0 Sotsiaalmaksud 126 0 Kokku tööjõukulud 636 0 24
Mittetulundusühing Eesti Müeloomiliit 2016. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Seotud osapooled (eurodes) Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga 31.12.2016 31.12.2015 Füüsilisest isikust liikmete arv 43 34 25