Lisa 1 Märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsusele konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul VÄLJAVÕTE Konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turu hinnaanalüüs SISUKORD 1. TAUST... 2 1.1. Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenuse hinna regulatsioon enne turuanalüüsi... 2 1.2. Turujõu suurust näitavad hinnakujundusküsimused... 2 2. ÜLEMÄÄRANE HINNAKUJUNDUS... 3 2.1. MTR-i võrdlus kõne lõpetamise minuti kogukuluga... 4 2.1.1. Elisa... 8 2.1.2. EMT... 9 2.1.3. Tele2... 10 3. HINNADISKRIMINEERIMINE JA RISTSUBSIDEERIMINE... 11 3.1. MTR-i võrdlus jaehindadega... 11 3.1.1. Elisa... 12 3.1.2. EMT... 13 3.1.3. Tele2... 14 3.2. Kokkuvõte: MTR-i võrdlus jaehindadega... 15 3.3. Ülemäärase hinna mõju... 17 3.3.1. Elisa... 18 3.3.2. EMT... 19 3.3.3. Tele2... 19 3.4. MTR-i võrdlus Euroopa vastavate näitajatega... 20 3.4.1. Elisa... 22 3.4.2. EMT... 22 3.4.3. Tele2... 22 4. HINNADISKRIMINEERIMINE... 22 4.1. Elisa... 23 4.2. EMT... 24 4.3. Tele2... 25 5. JÄRELDUSED... 27 5.1. Elisa... 27 5.2. EMT... 28 5.3. Tele2... 28
1. TAUST 1.1. Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenuse hinna regulatsioon enne turuanalüüsi Enne ESS-i kehtinud TKS-i alusel reguleeriti mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenuse hinda (Mobile Termination Rate - edaspidi MTR) TKS 42 lõike 4 järgi. Lähtudes TKS-i 42 lõikest 4 peab mobiiltelefonioperaator arvutama signaali lõpetamise sidumisteenuse tasu võrdelisel alusel: 1) ühistest ja üldistest kuludest; 2) võrdse sidumise võimaluste tagamise kohustusest tulenevatest kuludest; 3) telekommunikatsioonivõrkude vastastikuseks sidumiseks kehtestatud nõuete täitmisega kaasnevatest kuludest; 4) mõistlikust kasumist. Sideamet tuvastas ülemäärase hinnakujunduse konkurentsiprobleemi Tele2 tegevuses ja tegi selle probleemi lahendamiseks 09.03.2004. a Tele2-le ettekirjutuse (edaspidi Ettekirjutus), millega kohustas Tele2 viima mobiiltelefonivõrgus signaali lõpetamise sidumisteenuse tasu arvutamine vastavusse TKS 42 lõike 4 punktiga 4, mille korral ei või signaali lõpetamise sidumisteenuse tasus kasutatav kaalutud keskmine kapitalikulu määr (edaspidi WACC) olla kõrgem kui 18%. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks oli 01.10.2004. Tele2 vaidlustas Sideameti ettekirjutuse Tallinna Halduskohtus ja hetkel ei ole kohus oma otsust veel langetanud. Ettekirjutuse tulemusel alandas Tele2 oma MTR-i 2004.-2005. aasta jooksul. Teised mobiiltelefonioperaatorid alandasid oma MTR-i pariteetselt Tele2-ga. TKS-i regulatsioon ei sisaldanud kuluarvestuskohustust ja seetõttu ei võimaldanud reguleerida sidumisteenuste hindu selle teenuse tegevuspõhistest kuludest lähtuvalt. 1.2. Turujõu suurust näitavad hinnakujundusküsimused Alljärgnevalt on loetletud hinnakujundusküsimused, mis võivad näidata turujõu suurust ja takistada konkurentsi: Hinnadiskrimineerimine Hinnadiskrimineerimist võib kasutada hulgiteenuse turul märkimisväärset turujõudu omav vertikaalselt integreeritud ettevõtja, et tõsta oma konkurentide kulusid jaeturul ning kutsuda esile tasude kokkusurumist. See saavutatakse, nõudes konkurentidelt hulgiteenuste turul kõrgemat hinda (mis tavaliselt ületab kulusid), kui rakendatakse oma jaeteenust pakkuvale struktuuriüksusele, st toimub diskrimineerimine sisemise ja välise varustamise vahel. Ülemäärane hinnakujundus Ülemäärane hinnakujundus: Selle konkurentsiprobleemi põhiliseks allikaks on asjaolu, et operaatorid omavad märkimisväärset turujõudu kõnede lõpetamise üle oma sidevõrkudes. Tõenäoliselt on antud juhtumiga tegemist, kus iganes kehtib helistaja maksustamise põhimõte; 2
kõne vastuvõtjad ei hooli piisavalt kuludest, mida teised osapooled neile helistades kannavad ning puudub märkimisväärne tasakaalustav ostja jõud. Sel juhul on operaatorid motiveeritud nõudma oma kõne lõpetamise teenuste eest ülemäärast hinda. See võib suure tõenäosusega viia ebaefektiivsete paigutuste ning moonutatud hinnastruktuurideni. See kehtib isegi juhul, kui sidevõrku sisenevatelt kõnedelt saadavad tulud kaotatakse jaeturul konkureerides. Vastavalt majandusanalüüsile võib hindu pidada ülemäärasteks, kui nad võimaldavad ettevõtjal hoida kõrgemaid kasumeid kui konkurentsiga turul võiks teenida (supernormaalsed tulud). Turujõuga ettevõtjad kehtestavad harilikult kuludest kõrgemad hinnad, tasemel, mis tagab neile klientide nõudlust arvestades maksimaalsed tulud. Kuna kvantiteet, klientide kasum ja kogukasum (täielik heaolu) ei küündi sellisel juhul konkurentsitingimustes oma väärtusteni, on õigustatud regulatiivne sekkumine. Ristsubsideerimine Ristsubsideerimine hõlmab kahte hinda kahel turul. Kuivõrd ühel turul (monopoolne turg) nõutakse kuludest kõrgemat hinda, nõutakse teisel turul (turg, kuhu MTE positsiooni mõju laiendatakse) kuludest madalamat hinda (röövellik hinnakujundus). Ristsubsideerimine iseenesest ei ole konkurentsi kahjustav. Siiski, kui üks hind on ülemäärane ja teine hind röövellik, saab seda kasutada turujõu mõju laiendamiseks ning seotud potentsiaalselt konkureeriva turu välistamiseks. Kui turg, kus nõutakse kõrget hinda, on hulgiteenuse turg ja turg, kus nõutakse röövellikku hinda, on jaeteenuse turg ning turgu valitsev ettevõtja on vertikaalselt integreeritud 1, on ristsubsideerimise tulemuseks tasude kokkusurumine. 2. ÜLEMÄÄRANE HINNAKUJUNDUS Mobiiltelefonivõrku helistamise eest tasu võtmine toimub vastavalt helistav pool maksab põhimõttele. Vastavalt antud põhimõttele maksab helistav pool kogu kõne hinna jaetasandil, mis tähendab, et kõne lõpetamise tasu sisaldub helistaja operaatori kulubaasis ja see kajastub omakorda jaehinnas. Kuna kõnede lõpetamise tasud määratakse kõnet vastuvõtva sidevõrgu operaatori poolt, mille on valinud kõnet vastuvõttev lõppkasutaja, ei ole helistaval poolel võimalust mõjutada kõnede lõpetamise tasusid läbi tema valikute. See toimub kooskõlas ülalnimetatud põhimõttega ning on tavaline kõikides Euroopa riikides. Arvestades, et helistav pool peab kandma kõik kõne kulud, on helistav pool huvitatud madalatest kõnede lõpetamise hindadest, sest need mõjutavad jaehinda. Põhimõtte helistav pool maksab puhul ei huvitu kõne vastuvõtjad kuigivõrd kuludest, mida teised osapooled neile helistades kannavad ning puudub märkimisväärne tasakaalustav ostja jõud. Sel juhul on operaatorid motiveeritud nõudma oma kõne lõpetamise teenuste eest ülemäärast hinda. See võib suure tõenäosusega viia ebaefektiivsete paigutuste ning moonutatud hinnastruktuurideni. 1 Vertikaalne mõju laiendamine: ettevõtja tegutseb nii hulgiteenuse kui ka vertikaalselt seotud jaeteenuse turul (st on vertikaalselt integreeritud) ning omab võrgupakkumise (st hulgiteenuse) turul märkimisväärset turujõudu. See on kindlalt kõige valitsevam juhtum sideteenuse turgudel. MTE omab teatud määral olulisi võrgupakkumise andmeid ning võib üritada oma turujõudu potentsiaalsele konkureerivale jaeteenuse turule üle kanda. Kui mõju laiendamine õnnestub, omab ettevõtja turujõudu nii hulgiteenuse- kui ka jaeteenuse turul. 3
Järgnevalt on ülemäärast hinnakujundust MTR-i puhul analüüsitud kolmest aspektist lähtuvalt: MTR-i võrdlus kõne lõpetamise minuti kogukuluga; MTR-i võrdlus jaehindadega ja MTR-i võrdlus Euroopa vastavate näitajatega. 2.1. MTR-i võrdlus kõne lõpetamise minuti kogukuluga Allpool tabelis 1 on toodud MTR-i võrdlus kõne lõpetamise minuti kogukuludega. Kusjuures tabelisse võrdluseks valitud kõne lõpetamise minuti kogukulu ei näita tegelikke ja põhjendatud MTR-i kulusid, vaid ületavad neid oluliselt. Vastavalt allpool toodud tabelile (tabel 1) ei põhine MTR kuludel ka siis, kui MTR-i võrrelda tegelikest kuludest oluliselt kõrgemate kuludega. MTR-ide võrdlus kõne lõpetamise minuti kogukuluga Tabel 1 MTR kaalutud keskmine kulu Analüüsis kasutatud mobiiltelefonioperaatorite MTR-id on arvutatud kõnede lõpetamise minutitest saadava keskmise tuluna, lähtudes vastava aasta tuludest ning minutimahtudest. Kõne lõpetamise minuti kogukulud on arvutatud sideettevõtjate kogukulude jagamisel kõne edastuse minutite kogumahtudega. Kõne lõpetamise minuti kogukulud, sh WACC, on arvutatud järgmiselt: aluseks on võetud kasumiaruande kogukulud. sellest on maha arvatud sidumisteenusega otseselt mitte seotud kulud nagu turustuskulud, sidumistasud teistele operaatoritele ja turustuskuludega seotud kapitalikulu osa. Kogukuludes on asendatud finantskulud kapitalikuluga, mis on saadud mõistliku WACC-i rakendamisel (korrutamisel) ettevõtte eelmise majandusaasta keskmisele varade mahule (mahuga). Mõistlik WACC on 16,6%, mille arvutamisel võttis Sideamet aluseks IRG aruandes A report on the data collected on accounting regulation in practice 2 sisalduvad andmed. WACC on leitud, kasutades IRG aruandes toodud andmeid Euroopa Liidu telekommunikatsioonisektori keskmise analoogse näitaja kohta (16,3%) ja Eesti eripära (0,3%). Eesti eripära on hinnatud riigireitingute alusel. Seda meetodit WACC-i leidmiseks on Sideamet kasutanud telefoniteenuse sidumisteenuse tasude regulatsioonis, lähtudes 2 Aruande viimane täiendatud avalik versioon on kättesaadav veebilehel aadressiga http://irgis.anacom.pt/admin/attachs/392.pdf. 4
Vabariigi Valitsuse 11.12.2003. a määruse nr 312 Telekommunikatsioonivõrgu operaatori poolt kulude arvestamise ja kulude omistamise metoodika 3 8 lõikest 3. Eesti eripäraks on võetud sama suur väärtus kui Sideameti sidumisteenuse tasumäärade 29.07.2005 otsuses nr V.4-2/05/2737-5. Kusjuures see meetod ei võimalda maha arvata kõiki sidumisteenuseks mittevajalikke kulusid ja seetõttu ei võimalda välja arvutada teenuse tegelikke põhjendatud kulusid. Kõne lõpetamise minuti kogukulud ei näita teenuse tegelikke põhjendatuid kulusid, kuna kuludes sisalduvad selle teenusega mitteseotud kulud: Sidumisteenuseks mittevajalikud kulud kõnede lisateenuste kulud; SMS-teenuse kulud; MMS-teenuse kulud; andmesideteenuste kulud; lisaväärtusteenuste kulud. Jaemüügikulud (Tele2 ja Elisa puhul on turustuskulud maha võetud, EMT-lt, mis on nt üle poole turu kogukuludest, ei ole) lõppkasutajate terminalseadmete kulud; reklaamikulud; klienditeeninduskulud; lõppkasutajatega arveldamise kulud; üldhalduskulude jaemüügi osa; turustuskulud. Hinnanguliselt on sidumisteenuseks mittevajalike kulude suuruseks ca 20% (kõnede lisateenuste kulud, SMS kulud, MMS kulud, andmesideteenuste kulud, lisaväärtusteenuste kulud) ja jaemüügikulude suuruseks ca 20% sidumisteenuse kogukuludest. Need kulud maha arvates oleks MTR kaalutud keskmine kulu, sh kasum, 16,6%, ca 67 senti. MTR kaalutud keskmine kulu, sh WACC, on arvutatud järgmiselt: aluseks on võetud 2004. aasta EMT, Elisa ja Tele2 kasumiaruandes näidatud kogukulud; sellest on maha arvatud sidumisteenusega otseselt mitteseotud kulud nagu turustuskulud, sidumistasud teistele operaatoritele ja turustuskuludega seotud kapitalikulu osa; saadud kulud liidetakse kokku (Tele2 kulu+emt kulu+elisa kulu) ning saadetakse sidevõrgu kulud kokku, sh WACC 16,6%; summaarne kulu jagatakse summaarse minutite mahuga. Summaarse minutite mahu moodustavad võrgusisesed ja võrgust väljuvad algatatud kõneminutid ning lõpetatud võrgusisesed ja sidevõrgust väljuvad kõneminutid; sidevõrgu kulud kokku (sh WACC 16,6%) jagatakse summaarse minutite mahuga. Tulemuseks saadetakse võrgu kogukulud (sh WACC 16,6%) minuti kohta; 3 RTI 2003, 80, 532 5
võrgu kogukuludest (sh WACC 16,6%) minuti kohta arvutakse maha sidumisega mitteseotud kulud (20% sidumisteenuse kogukuludest) ning jaemüügikulud (20% sidumisteenuse kogukuludest). Kui mobiiltelefonioperaatorite MTR-id ületavad kõne lõpetamise minuti kogukulusid, siis on ületatud ka MTR-i tegelikke põhjendatud kulusid, kuna need osutuvad kogukulude üheks osaks. Eeltoodust järeldub, et MTR on põhjendamatult kõrge ega peegelda tegelikku kulude taset ehk MTR puhul on tegemist ülemäärase hinnakujunduse konkurentsiprobleemiga. Nimetatud konkurentsiprobleem laheneks, kui MTR langeks kulude tasemele ehk 67 sendini, kuna siis saab MTR võrdseks MTR kaalutud keskmise kuluga (sh WACC 16,6%), mis ei sisalda sidumisega mitteseotud kulusid. Selle konkurentsiprobleemi jätkuvust ka tulevikus on analüüsitud allpool iga ettevõtja osas eraldi. Kokkuvõtvalt: kuna vabatahtlik MTR-i alandamine on ettevõtjate poolt nelja aasta jooksul olnud väga aeglane, ca 5 %, ja mobiiltelefonioperaatorite 2004. aasta keskmise MTR-i ning kulupõhise MTR-i taseme vahe on neljakordne, siis ei ole näha, et see probleem ettevaatavalt perioodil 2006-2008 laheneks. Samas tempos, ilma regulatiivse sekkumiseta, alaneks MTR ja laheneks see probleem Tele2 puhul 2049. aastaks ning EMT puhul 2097. aastaks (vt tabel 2). Konkurentsiprobleemide lahenemine ilma regulatiivse sekkumiseta Tele2 EMT Aasta Konkurentsiprobleemi lahenemine MTR MTR 2001 2004 2008 Vahe kulupõhise hinnaga (EMT %, Teel2 %) 2049 Tele2 ülemäärase hinnakujundus 2055 Tele2 hinnadiskrimineerimine ja ristsubsideerimine 2079 EMT ristsubsideerimine 2097 EMT ülemäärane hinnakujundus 2100 EMT hinnadiskrimineerimine Tabel 2 Sideamet peab oluliseks märkida, et tabelis 2 toodud perioodi (2001-2004) MTR-ide suurused saavutati Sideameti sekkumise tulemusena, sest ei EMT ega ka Tele2 ole MTR vabatahtlikult langetanud ning Elisa ei ole MTR-i ajavahemikus 2001-2004 üldse langetanud. Seega MTR-i langus perioodil 2001-2004 ilma Sideameti sekkumiseta oleks olnud vähetõenäoline. Tulenevalt sellest on regulatiivne sekkumine õigustatud, kuna kehtivate konkurentsitingimuste puhul ei küündi lõppkasutajate heaolu oma maksimumväärtuseni iseseisvalt, seega ei ole lõppkasutajate huvid piisavalt kaitstud. Alltoodud tabelist nähtub konkurentsiprobleemide lahendamiseks nõutav MTR-i suurus. 6
Tabel 3 Konkurentsi toimimiseks vajalik MTR Tele2 EMT Elisa MTR Jaehind 2004 MTR Jaehind 2004 MTR Jaehind 2004 hinnadiskrimineerimine ülemäärane hind ristsubsideerimine Joonis 1. MTR ning kulude vahe Vastavalt ülaltoodud joonisele on konkurentsiprobleemide lahendamine aeganõudev protsess ning ilma regulatiivse sekkumiseta ei ole võimalik tekkinud situatsiooni lahendada. Regulatiivne sekkumine on ainus võimalik probleemi lahendamise võimalus, sest tänu sellele langes MTR ajavahemikul 2001-2004 Tele2-l 10% võrra, EMT-l 5% võrra, kuid Elisa MTR on püsinud stabiilsena. Seega MTR-i keskmine langus nelja aasta jooksul moodustas 5%. Kõne lõpetamise minuti kogukulud, sh WACC 16,6%, on Tele2 puhul langenud %, Elisa puhul % ning EMT puhul %. Seega nelja aasta jooksul moodustas keskmine kulude langus 33%. Ülaltoodust nähtub, et MTR-i langus toimub aeglasemalt kui kulude langus ning sellest tulenevalt tekivad turul konkurentsiprobleemid. Ilma regulatsioonita jõuavad operaatorid soovitud tasemeni hiljemalt 2100. aastaks. 7
2.1.1. Elisa Tabel 4 Elisa 2001 2002 2003 2004 Kulud (mln kroonides) Finantskuluga Kapitalikuluga Finantskuluga Kapitalikuluga Finantskuluga Kapitalikuluga Finantskuluga Kapitalikuluga Realiseeritud toodete (kaupade, teenuste) kulu 436 436 476 476 560 560 630 630 Üldhalduskulud 55 55 94 94 113 113 129 129 Muud ärikulud 2 2 1 1 0 0 0 0 Finantskulud/ Kapitalikulud 34 112 26 122 13 127 12 129 Turustuskulud 119 119 62 62 57 57 50 50 Kulud kokku 645 724 659 755 743 857 820 938 Lõpposakud teistele operaatoritele Turustuskulude kapitalikulude osa 30 19 16 13 Turustuskulud 119 119 62 62 57 57 50 50 Kõne lõpetamise minuti kogukulud Minutite maht (mln min) Algatatud minuteid võrgusisesed võrgust väljuvad Lõpetatud minuteid teistest sidevõrkudest Lõpetatud võrgusisese kõne minuteid Transiit - - Minutite maht (mln min) Minuti hind (kulu/ kulu sh WACC 16,6%) * Tabelis on kasutatud turuanalüüsi teostamiseks perioodi 2001-2004 kohta küsitud andmeid ning Elisa aastaaruandluse andmeid Elisa 2003. aasta MTR osutus % suuremaks kõne lõpetamise minuti kogukulu väärtusest ning 2004. aasta MTR osutus % suuremaks sama perioodi kogukulu vastavast näitajast. Ajavahemikul 2003-2004 ei ole Elisa MTR-i langetanud, samal ajal kui Elisa kõne lõpetamise minuti kogukulud, sh WACC 16,6%, on langenud %. Kuna Elisa ei ole vabatahtlikult MTR-i langetanud, vaatamata kõne lõpetamise minuti kogukulude langusele, ei lahene Elisa ülemäärase hinnakujunduse probleem ilma regulatsioonita. Sihteesmärgiks oleva MTR-ini (0,67 kr) jõudmisel kaob Elisa ülemäärase hinnakujunduse probleem ära, kuna siis saab Elisa MTR kuludega võrdseks. 8
2.1.2. EMT VÄLJAVÕTE Tabel 5 EMT 2001 2002 2003 2004 Kulud Finantskuluga Kapitalikuluga Finantskuluga Kapitalikuluga Finantskuluga Kapitalikuluga Finantskuluga Kapitalikuluga Finantskulud/ Kapitalikulu 11 266 4 276 292 299 Kulud kokku 1 304 1 559 1 387 1 659 1 467 1 760 1 673 1 972 Lõpposakud teistele operaatoritele 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kõne lõpetamise minuti kogukulud Minutite maht Algatatud minuteid võrgusisesed võrgust väljuvad Lõpetatud minuteid teistest sidevõrkudest Lõpetatud võrgusisese kõne minuteid Transiit Minutite maht (milj min) Minuti hind (kulu/ kulu sh WACC 16,6%) * Tabelis on kasutatud turuanalüüsi teostamiseks perioodi 2001-2004 kohta küsitud andmeid ning EMT aastaaruandluse andmeid EMT MTR-i ning kulude vahe moodustas nelja aasta jooksul (perioodil 2001-2004) -%. Ajavahemikul 2001-2004 on EMT MTR-i langetanud 5%, samal ajal kui EMT kõne lõpetamise minuti kogukulud, sh WACC 16,6%, on langenud %. Ülaltoodust nähtub, et MTR-i langus on aeglasem kui kulude langus ning sellest tulenevalt tekivad turul konkurentsiprobleemid. Kuna EMT kõne lõpetamise minuti kogukulude (sh WACC 16,6%) langus toimub intensiivsemalt kui MTR-i langus, ei ole EMT MTR kulupõhine. Sihteesmärgiks arvutatud 0,67 kr MTR-i puhul kaob EMT ülemäärase hinnakujunduse probleem ära, kuna siis saab EMT MTR kuludega võrdseks, arvestades mõistlikku kasumit 16,6%. Ilma regulatsioonita, senise praktika jätkudes, jõuaks EMT soovitud tasemeni alles hiljemalt 2097. aastal (vt tabel 2). 9
2.1.3. Tele2 Tabel 6 Tele2 Eesti AS 2001 2002 2003 2004 Finantskuluga Kapitalikuluga Finantskuluga Kapitalikuluga Finantskuluga Kapitalikuluga Finantskuluga Kapitalikuluga Realiseeritud toodete (kaupade, teenuste) kulu 253 253 404 404 542 542 671 671 Üldhalduskulud 108 108 140 140 54 54 61 61 Muud ärikulud 2 2 4 4 2 2 15 15 Finantskulud/kapitalikulu 25 77 15 93 6 118 1 162 Turustuskulud 102 102 118 118 134 134 158 158 Kulud kokku 488 541 680 759 739 851 906 1067 Sidumistasud Kapitalikulu 7 23 4 24 2 33 42 Turustuskulud 102 102 118 119 134 134 158 158 Kõneminuti edastamise kogukulud Minutite maht Algatatud minuteid sh võrgusisesed võrgust väljuvad Lõpetatud minuteid teistest võrkudest Lõpetatud võrgusisese kõne minuteid Transiit - - Minutite maht (milj min) Minuti hind...* * Tabelis on kasutatud turuanalüüsi teostamiseks perioodi 2001-2004 kohta küsitud andmeid ning Tele2 aastaaruandluse andmeid Tele2 MTR-i ning kulude vahe moodustas nelja aasta jooksul (perioodil 2001-2004) -%. Ajavahemikul 2001-2004 on Tele2 MTR-i langetanud 10%, samal ajal kui Tele2 kõne lõpetamise minuti kogukulud, sh WACC 16,6%, on langenud %. Ülaltoodust nähtub, et MTR-i langus on aeglasem kui kulude langus ning sellest tulenevalt tekivad turul konkurentsiprobleemid. Kuna Tele2 kõne lõpetamise minuti kogukulude (sh WACC 16,6%) langus toimub intensiivsemalt kui MTR-i langus, ei ole Tele2 MTR kulupõhine. Sihteesmärgiks arvutatud 0,67 kr MTR-i puhul kaob Tele2 ülemäärase hinnakujunduse probleem ära, kuna siis saab Tele2 MTR kuludega võrdseks, arvestades sh mõistlikku kasumit 16,6%. Ilma regulatsioonita jõuab Tele2 soovitud tasemeni alles hiljemalt 2049. aastal (vt tabel 2). Järeldus 10
Ülaltoodust nähtub, et kõigi mobiiltelefonioperaatorite MTR-id on pikaajaliselt ületanud kõne lõpetamise minuti kogukulusid ning järelikult ka nende kulude koostisosa - MTR-i tegelikke põhjendatud kulusid. Mobiiltelefonioperaatorite MTR ja kõne lõpetamise minuti kogukulude vahe 2001 2002 2003 2004 EMT % % % % Tele2 % % % % Elisa - - % % Tabel 7 Kõige suurem vahe MTR-i ning kõne lõpetamise minuti kogukulude vahel on esinenud Tele2-l aastal 2004, mis on põhiliselt tingitud Tele2 kõne lõpetamise minuti kogukulude vähenemisest. Kuna võrdluses kasutatud MTR-id on arvutatud, lähtudes mobiiltelefonioperaatorite lõpetatud kõnede tuludest ning minutimahtudest, on sideettevõtja tulud oluliselt suuremad sideettevõtja kuludest ning rakendatavad MTR-id ei vasta kulupõhisuse printsiibile. Seega on kõigi mobiiltelefonioperaatorite MTR-ide puhul tegemist ülemäärase hinnakujunduse konkurentsiprobleemiga. Ülemäärane hinnakujunduse konkurentsiprobleemi lahendamiseks vajalik MTR peab olema võrdne MTR kuluga, sh kasum 16,6%. 3. HINNADISKRIMINEERIMINE JA RISTSUBSIDEERIMINE 3.1. MTR-i võrdlus jaehindadega Viimase kahe aasta jooksul on EMT ning Tele2 MTR-id mõnevõrra langenud, Elisa MTR on viimase kahe aasta jooksul püsinud stabiilsena. Eelnimetatud operaatorite keskmine MTR oli 2003. aastal kr/min ning 2004. aastal kr/min (km-ta). Joonis 2. Mobiiltelefonioperaatorite keskmiste MTR-ide võrdlus. Allpool on toodud MTR-i võrdlus telefoniteenuse ning mobiiltelefoniteenuse jaehindadega. Võrdlusest nähtub, et mobiiltelefonivõrgust helistamise jaehinnad osutuvad MTR-st madalamaks ning telefonivõrgust helistamise jaehinnad osutuvad MTR-st kõrgemaks. 11
Enne võrdlust jaehindadega selgitame, miks on võrreldud MTR-i poole võrgusisese kõne (edaspidi ka VSK) hinnaga. Pool võrgusisese kõne hinnast on sarnane MTR-iga, kuna kasutatakse sarnaseid võrgukomponente (vt joonis 3). Mobiiltelefonivõrgu telefonijaam sidumispunkt Teise operaatori telefonijaam Kõne lõpetamine (MTR) Võrgu sisese kõne edastus: Joonis 3. MTR-i ja võrgusisese kõne võrdlus. 3.1.1. Elisa Alltoodud jooniselt 4 nähtub Elisa MTR-i ning suurimate mobiiltelefoni- ning telefonioperaatorite jaehindade dünaamika ajavahemikus 2003-2004 Elisa sidevõrku helistamisel. Joonis 4. Elisa MTR võrdlus jaehindadega Teiste mobiiltelefonivõrkude kõnede jaehinnad Elisa suunas (M2 MElisa) osutuvad %-% madalamaks kui Elisa rakendatav MTR (MTRElisa). Kuna M2 MElisa jaehindade kuludes sisaldub MTRElisa ja kõigi mobiiltelefonioperaatorite MTR-id on ülemäärased, siis teised mobiiltelefonioperaatorid ristsubsideerivad ülemäärase MTR-i kasumiga oma M2->MElisa kahjumeid. Ehk toimub horisontaalne turujõu laiendamine ristsubsideerimise teel, mille võimalikuks tagajärjeks on konkurentide väljamüügi piiramine ja nende jaeteenuste turult välja tõrjumine. Kuna VSK hinna ja MTR-i puhul kasutatakse sarnaseid võrgukomponente ja VSK võrgukomponentide arv on kaks korda suurem MTR-i võrgukomponentidest, siis saab neid omavahel võrrelda, kusjuures MTR on ½ VSK hinnast. Elisa ½ VSK hind on %-% madalam kui MTRElisa. Eeltoodust tulenevalt on selge, et Elisa rakendab samadele võrgukomponentidele erinevat tasu, nõudes konkurentidelt hulgiteenuse turul kõrgemat hinda (MTRElisa, mis on ülemäärane) kui rakendatakse oma jaeteenust pakkuvale struktuuriüksusele, st toimub diskrimineerimine sisemise ja välise varustamise vahel. Ehk 12
toimub vertikaalne turujõu laiendamine hinnadiskrimineerimise teel, mille võimalikuks tagajärjeks on konkurentide tasude kokkusurumine ja konkurentide kulude tõstmine ning nende jaeteenuste turult välja tõrjumine. Nimetatud juhtudel on konkureerivaks segmendiks telefonioperaatorite lõppkasutajate mobiiltelefonidele tehtavad kõned (Fix MElisa). Telefonivõrgust Elisa mobiiltelefonivõrku helistamise keskmine hind (Fix MElisa) on % kõrgem kui MTRElisa. Kuna Fix MElisa hinnas sisaldub kuluna MTRElisa ning kuna Fix MElisa on kõrgem kui MTRElisa, siis on näha, et telefonioperaatorite telefoniteenuse jaehinnas sisaldub MTRElisa. Selle tulemusel on Fix MElisa oluliselt kallim kui M2 MElisa ja on võimalik tagajärg, et Fix MElisa kõned surutakse turult välja. Joonised 7 ja 8 näitavad, et tegemist ei ole mitte ainult konkurentsiprobleemi võimaliku tagajärjega, vaid et need tagajärjed on juba realiseerunud ning telefonioperaatoreid surutakse turult välja. Elisa MTR ning kõnede jaehindade vahe Tabel 8 Elisa MTR ning VSK vahe juurdekasv on tingitud Elisa mobiiltelefoniteenuse jaehindade langusest. 3.1.2. EMT Alltoodud jooniselt 5 nähtub EMT MTR-i ning suurimate mobiiltelefoni- ning telefonioperaatorite jaehindade dünaamika ajavahemikus 2001-2004 EMT sidevõrku helistamisel. Joonis 5. EMT MTR-i võrdlus kõneteenuse jaehindadega Teiste mobiiltelefonivõrkude kõnede jaehinnad EMT suunas (M2 MEMT) osutuvad %-% madalamaks kui EMT rakendatav MTR (MTREMT). Kuna M2 MEMT jaehindade kuludes sisaldub MTREMT ja kõigi mobiiltelefonioperaatorite MTR-id on ülemäärased, siis teised mobiiltelefonioperaatorid ristsubsideerivad ülemäärase MTR-i kasumi arvelt oma M2->MEMT kahjumeid. Seega toimub horisontaalne turujõu laiendamine ristsubsideerimise teel, mille võimalikuks tagajärjeks on konkurentide teenuse osutamise piiramine ja nende jaeteenuste turult välja tõrjumine. 13
Kuna VSK hinna ja MTR-i puhul kasutatakse sarnaseid võrgukomponente ja VSK võrgukomponentide arv on kaks korda suurem MTR-i võrgukomponentidest, siis saab neid omavahel võrrelda, kusjuures MTR on ½ VSK hinnast. EMT (Delta) ½ VSK tasu on %-% madalam kui MTREMT. Eeltoodust tulenevalt on selge, et EMT rakendab samadele võrgukomponentidele erinevat tasu, nõudes konkurentidelt hulgiteenuse turul kõrgemat hinda (MTREMT, mis on ülemäärane) kui rakendatakse oma jaeteenust pakkuvale struktuuriüksusele, st toimub diskrimineerimine sisemise ja välise varustamise vahel. Ehk toimub vertikaalne turujõu laiendamine hinnadiskrimineerimise teel, mille võimalikuks tagajärjeks on konkurentide tasude kokkusurumine ja konkurentide kulude tõstmine ning nende jaeteenuste turult välja tõrjumine. Nimetatud juhtudel on konkureerivaks segmendiks telefonioperaatorite lõppkasutajate mobiiltelefonidele tehtavad kõned (Fix MEMT). Telefonivõrgust EMT sidevõrku helistamise keskmine hind (Fix MEMT) on %-% kõrgem kui MTREMT. Kuna Fix MEMT hinnas sisaldub kuluna MTREMT ning kuna Fix MEMT on kõrgem kui MTREMT, siis on näha, et telefonioperaatorid on lisanud MTREMT oma jaehinna koosseisu. Selle tulemusel on Fix MEMT oluliselt kallim kui M2 MEMT ja on võimalik tagajärg, et Fix MEMT kõned surutakse turult välja. Joonised 7 ja 8 näitavad, et tegemist ei ole mitte ainult konkurentsiprobleemi võimaliku tagajärjega, vaid et need tagajärjed on juba realiseerunud ning telefonioperaatoreid surutakse turult välja. Telefonivõrgust EMT sidevõrku helistamise jaehinna erinevus on vähenenud kõige kiiremini ja langus moodustab %, kuid siiski ei ole kulude piiril vastavate kõnede müümine aidanud kaasa turuosa hoidmisele. EMT MTR ning kõnede jaehindade vahe ajavahemikus 2001-2004 Tabel 9 3.1.3. Tele2 Alltoodud jooniselt 6 nähtub Tele2 MTR-i ning suurimate mobiiltelefonioperaatorite ning telefonioperaatorite jaehindade dünaamika ajavahemikus 2001-2004 Tele2 sidevõrku helistamisel. Joonis 6. Tele2 MTR-i võrdlus jaehindadega Teiste mobiiltelefonivõrkude kõnede jaehinnad Tele2 suunas (M2 MTele2) osutuvad %-% madalamaks kui Tele2 rakendatav MTR (MTRTele2). Kuna M2 MTele2 14
jaehindade kuludes sisaldub MTRTele2 ja kõigi mobiiltelefonioperaatorite MTR-id on ülemäärased, siis teised mobiiltelefonioperaatorid ristsubsideerivad ülemäärase MTR-i kasumiga oma M2 MTele2 kahjumeid. Ehk toimub horisontaalne turujõu laiendamine ristsubsideerimise teel, mille võimalikuks tagajärjeks on konkurentide väljamüügi piiramine ja nende jaeteenuste turult välja tõrjumine. Kuna VSK hinna ja MTR-i puhul kasutatakse sarnaseid võrgukomponente ja VSK võrgukomponentide arv on kaks korda suurem MTR-i võrgukomponentidest, siis saab neid omavahel võrrelda, kusjuures MTR on ½ VSK hinnast. Tele2 ½ VSK tasu on %-% madalam kui MTRTele2. Eeltoodust tulenevalt on selge, et Tele2 rakendab samadele võrgukomponentidele erinevat tasu, nõudes konkurentidelt hulgiteenuse turul kõrgemat hinda (MTRTele2, mis on ülemäärane) kui rakendatakse oma jaeteenust pakkuvale struktuuriüksusele, st toimub diskrimineerimine sisemise ja välise varustamise vahel. Ehk toimub vertikaalne turujõu laiendamine hinnadiskrimineerimise teel, mille võimalikuks tagajärjeks on konkurentide tasude kokkusurumine ja konkurentide kulude tõstmine ning nende jaeteenuste turult välja tõrjumine. Nimetatud juhtudel on konkureerivaks segmendiks telefonioperaatorite lõppkasutajate mobiiltelefonidele tehtavad kõned (Fix MTele2). Teiste operaatorite telefonivõrgust Tele2 sidevõrku helistamise keskmine jaehind (Fix MTele2) on %-% kõrgem MTRTele2. Kuna Fix MTele2 jaehinnas sisaldub kuluna MTRTele2 ning kuna Fix MTele2 on kõrgem kui MTRTele2, siis on näha, et telefonioperaatorid on lisanud MTRTele2 oma jaehinna koosseisu. Selle tulemusel on Fix MTele2 oluliselt kallim kui M2 MTele2 ja on võimalik tagajärg, et Fix MTele2 kõned surutakse turult välja. Joonised 7 ja 8 näitavad, et tegemist ei ole mitte ainult konkurentsiprobleemi võimaliku tagajärjega, vaid et need tagajärjed on juba realiseerunud ning telefonioperaatoreid surutakse turult välja. Tabel 10 Tele2 MTR ning kõnede jaehindade vahe ajavahemikus 2001-2004 3.2. Kokkuvõte: MTR-i võrdlus jaehindadega Eeltoodut kokku võttes on kõigi mobiiltelefonioperaatorite ½ VSK tasu %-% madalam kui MTR. Kuna VSK hinna ja MTR-i puhul kasutatakse sarnaseid võrgukomponente ja VSK võrgukomponentide arv on kaks korda suurem MTR-i võrgukomponentidest ning kuna neid saab omavahel võrrelda, kusjuures MTR on ½ VSK hinnast, siis on selge, et mobiiltelefonioperaatorid rakendavad samadele võrgukomponentidele erinevat tasu, nõudes konkurentidelt hulgiteenuse turul kõrgemat hinda (MTR, mis on seejuures ülemäärane) kui rakendatakse oma jaeteenust pakkuvale struktuuriüksusele, st toimub diskrimineerimine sisemise ja välise varustamise vahel. Ehk toimub vertikaalne turujõu laiendamine hinnadiskrimineerimise teel, mille võimalikuks tagajärjeks on konkurentide tasude kokkusurumine ja konkurentide kulude tõstmine ning nende jaeteenuste turult välja tõrjumine (vt joonis 9). 15
VSK-st suurema MTR-i rakendamine näitab, et samu võrgukomponente tasustatakse erinevalt ettevõtte sees ja väljas. Kuna MTR väljendab teise mobiiltelefonioperaatori sidevõrgust kõne lõpetamisega seotud kulusid ning VSK väljendab signaali edastamise kulu läbi kogu sidevõrgu, ei ületa MTR kulud VSK-ga seotud kulusid. Kuna sidevõrk koosneb samadest võrgukomponentidest, näitab MTR-i ning VSK erinevus, et samu võrgukomponente tasustatakse erinevalt ettevõtte sees ja väljas. Seega esineb hinnadiskrimineerimine ettevõtte sisemise ja välise varustamise vahel. Teiste mobiiltelefonioperaatorite kõnede jaehinnad mobiiltelefonivõrkude vahelistele kõnedele (M2 M1) osutuvad %-% madalamaks kui rakendatav MTR1. Kuna M2 M1 jaehindade kuludes sisaldub MTR1 ja kõigi mobiiltelefonioperaatorite MTR-id on ülemäärased, siis kõik mobiiltelefonioperaatorid ristsubsideerivad ülemäärase MTR-i kasumiga oma M2 M1 kahjumeid, ehk toimub horisontaalne turujõu laiendamine ristsubsideerimise teel, mille võimalikuks tagajärjeks on konkurentide väljamüügi piiramine ja nende jaeteenuste turult välja tõrjumine(vt joonis 8). Konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul toimub ristsubsideerimine, kuna kõnede lõpetamise eest nõutakse põhjendamatult kõrgemat hinda, mis ületab kõne lõpetamise minuti kogukulud, sh WACC 16,6% (vt tabel 1), tänu madalamatele mobiiltelefoniteenuse jaehindadele (vt joonised 4-6). Jaehindade ristsubsideerimine MTR-st laekuva kasumi arvelt on võimalik üksnes juhul, kui mobiiltelefoniteenuse jaehinnad on omahinnast madalamad. Kuna MTR on ülemäärane ning jaehinnad on alla omahinna, toimub ristsubsideerimine, mille tagajärjeks ületavad Fix M 2 jaehinnad oluliselt M1 M 2 jaehindasid ning toimub telefonioperaatorite turul välja surumine. Ristsubsideerimist näitab alljärgnev loogiline valem: M M ( shmtr ) < MTR < Fix M ( shmtr M M < Fix M, kus 1 2 M 2 ) 2 M 2 M 2 M1 M 2 on jaehind mobiiltelefonivõrgust mobiiltelefonivõrku helistamisel; Fix M 2 on jaehind telefonivõrgust mobiiltelefonivõrku helistamisel ( shmtr M ) tähendab, et jaehinna kuludes sisaldub MTR 2 M 2 Sellest tuleneb, et kõrge MTR-i tase võimaldab mobiiltelefonioperaatoritel ristsubsideerida jaehindu ning hoida neid alla kulude. Jaehindade madalal tasemel hoidmine tõrjub telefoniteenuse osutajaid turult välja. Nimetatud juhtudel on konkureerivaks segmendiks telefonioperaatorite lõppkasutajate mobiiltelefonidele tehtavad kõned (Fix M). Fix M on %-% kõrgem kui MTR. Fix M hinnas sisaldub kuluna MTR. Kuna Fix M on kõrgem kui MTR, siis on näha, et telefonioperaatorid on lisanud MTR-i oma jaehinna koosseisu. Selle tulemusel on Fix M oluliselt kallim kui M M ja on võimalik tagajärg, et Fix M kõned surutakse turult välja. Joonised 8 ja 9 näitavad, et tegemist ei ole mitte ainult konkurentsiprobleemi võimaliku tagajärjega, vaid et need tagajärjed on juba realiseerunud ning telefonioperaatoreid surutakse turult välja. 1 2 2 16
Ettevõtja strateegilised muutujad VÄLJAVÕTE Käitumine (standardne konkurentsiprobleem) Võimalikud tagajärjed Vertikaalne mõju laiendamine hulgihind hinnadiskrimineerimine tasude kokkusurumine jaeturu välistamine Horisontaalne mõju laiendamine hind 1. turul hind 2. turul ristsubsideerimine konkurentide väljamüügi piiramine välistamine Joonis 7. Ettevõtete hinnakujunduse võimalikud tagajärjed konkurentsile Jooniselt 8 nähtub riigisiseste kõnede kasv mobiiltelefonivõrkudesse ajavahemikus 2001-2004, mis toimub põhiliselt mobiiltelefonioperaatorite kõneliikluse kasvu tõttu. Joonis 8. Riigisisesed kõned mobiiltelefonivõrku Mobiiltelefonivõrkude VSK jaehindade kokkusurumise tagajärjeks on telefonivõrkudest mobiiltelefonivõrkudesse tehtavate kõnede vähenemine. Järjest madalama jaehinna tõttu eelistatakse mobiiltelefonivõrkudesse helistamist mobiiltelefonivõrkudest ning telefonivõrkudest mobiiltelefonivõrkudesse algatatud kõneminutite turuosa kahaneb pidevalt (vt joonis 9). Jooniselt 9 on näha, et oluline telefonioperaatoreid turult välja tõrjuv tegevus on toimunud juba 2001. aastal ja see tegevus on jätkunud tänaseni. Joonis 9. Telefoni- ning mobiiltelefonioperaatorite turuosad kõne mobiiltelefonivõrkudesse turusegmendis 3.3. Ülemäärase hinna mõju Alltoodud joonistel (joonised 10-13) on kajastatud konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turu sümmeetriline kõneminutite liiklus suurimate turul tegutsevate operaatorite puhul. Võrreldes telefonivõrkude ning mobiiltelefonivõrkude vahelist kõneliiklust, ületab telefonivõrkudes lõpetatud kõneliiklus Tele2 mobiiltelefonivõrgus lõpetatud kõneminuteid mln minuti võrra ( mln min - mln min). 17
Joonis 10. Telefonivõrgust mobiiltelefonivõrku helistamine: 2004. a liikluse andmed ja hinnad Kuna Elionile kui suurimale telefoniteenuse osutajale rakendub kõne lõpetamise hindade (Fixed Termination Rate edaspidi ka FTR) osas kulupõhisuse kohustus ja teiste telefonioperaatorite FTR-id on Elioniga pariteetsed ning MTR on ülemäärane, lähtudes MTR-i kuludest, Euroopa Liidu soovitatavast turuhinnast ja Euroopa Liidu keskmisest, siis on telefonioperaatorid ebavõrdses seisus võrreldes mobiiltelefonioperaatoritega. MTR-i ülemäärane hind võimaldab mobiiltelefonioperaatoritel teenida ebamõistlikult suurt kasumit järgmiselt: Kuna FTR on kulupõhine ja MTR on ülemäärane, siis need üksteist ei tasakaalusta ning mobiiltelefonioperaator saab ülemäärast hinda kogu telefonivõrgust algatatud liikluse mahult. Kuna telefonivõrgust algatatud kõnede puhul saavad mobiiltelefoniteenuse pakkujad ülemäärast MTR-i kogu liikluse mahult, on telefonivõrgust mobiiltelefonivõrku helistamise jaehind rohkem sõltuvuses MTR-st kui mobiiltelefonivõrkude vaheline helistamise jaehind. Kuna kahe mobiiltelefonioperaatori MTR-id on ülemäärased, siis need tasakaalustavad teineteist ja ülemäärasest hinnast tulu saab see, kelle sidevõrgus lõpetatakse rohkem kõneliiklust. Sel juhul saadakse ülemäärast hinda mitte kõneliikluse kogumahult, vaid lõpetatud kõneliikluse mahult, mis ületab teise operaatori kõneliikluse mahtu. Jooniselt 10 tuleneb, et konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul tegutsedes saavad telefonioperaatorid EMT-lt mln kr ( mln min x kr/min), Tele2-lt mln kr ( mln min x kr/min) ning Elisalt mln kr ( mln min x kr/min) tulu kõnede lõpetamise eest. Lahutades sellest summast EMT-le, Tele2-le ning Elisale makstavad MTR-d summas mln kr ( mln min x kr/min) EMT puhul, mln kr ( mln min x kr/min) Tele2 puhul ning mln kr ( mln min x kr/min) Elisa puhul, saavad telefonioperaatorid kahjumit mln krooni. 3.3.1. Elisa Elisa mobiiltelefonivõrgust teistesse mobiiltelefonivõrkudesse helistamisel (EMT ning Tele2) rakendub MTR suuruses kr. Tele2 ning EMT rakendavad samaväärset MTR-i Elisa suhtes. * Telefonivõrkude hulka ei kuulu Elisa Grupi telefonivõrgud Joonis 11. Elisa mobiiltelefonivõrgust teistesse mobiiltelefonivõrkudesse ning telefonivõrku helistamine: 2004. a liikluse andmed ja hinnad. 18
Elisa ning teiste mobiiltelefonioperaatorite kõnemahtusid võrreldes ei ületa Elisa sidevõrgus lõpetatud kõnemaht Tele2 ning EMT sidevõrgus lõpetatud kõnemahtu. Telefonivõrgust kõnede lõpetamisel rakendub Elisa MTR kogu lõpetatud kõneminutite mahule ( mln minutit). Jooniselt 11 nähtub, et konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul tegutsedes saab Elisa telefonioperaatoritelt mln kr ( mln min x kr/min) tulu kõnede lõpetamise eest. Lahutades sellest summast EMT-le, Tele2-le ning teistele telefonioperaatoritele makstavad MTR-id vastavalt mln kr ( mln min x kr/min), mln kr ( mln min x kr/min) ning mln kr ( mln min x kr/min) saab Elisa kasumit mln kr. 3.3.2. EMT EMT ning teiste mobiiltelefonioperaatorite kõnemahtusid võrreldes nähtub, et EMT mobiiltelefonivõrgus lõpetatud kõneminutite maht ületab Elisa mobiiltelefonivõrgus lõpetatud kõneminutite mahtu mln minuti võrra. Seega rakendub EMT MTR Elisa mobiiltelefonivõrgust algatatud mln kõneaja minutile. Joonis 12. EMT mobiiltelefonivõrgust teistesse mobiiltelefonivõrkudesse ning telefonivõrku helistamine: 2004. a liikluse andmed ja hinnad Telefonivõrkudest kõnede lõpetamisel rakendub MTR kogu kõnemahule ehk mln minutile. Jooniselt 12 tuleneb, et konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul tegutsedes saab EMT telefonioperaatoritelt mln kr ( mln min x kr/min) ning Elisalt mln kr ( mln min x kr/min) tulu kõnede lõpetamise eest. Lahutades sellest summast Tele2-le ning teistele telefonioperaatoritele makstavad MTR-id vastavalt mln kr ( mln min x kr/min) ning mln kr ( mln min x kr/min) saab EMT kasumit mln kr. 3.3.3. Tele2 Tele2 mobiiltelefonivõrgus ning teiste mobiiltelefonioperaatorite sidevõrgus lõpetatud kõnemahtude võrdlemisel osutub Tele2 mobiiltelefonivõrgus lõpetatud kõnemaht mln minuti võrra suuremaks EMT mobiiltelefonivõrgus lõpetatud kõnemahust. *Telefonivõrkude hulka ei kuulu Tele2 Grupi telefonivõrgud Joonis 13. Tele2 mobiiltelefonivõrgust teistesse mobiiltelefonivõrkudesse ning telefonivõrku helistamine: 2004. a liikluse andmed ja hinnad. Telefonivõrgust kõnede lõpetamisel rakendab Tele2 MTR-i mln kõneaja minuti suhtes. Tele2 grupi sisene MTR on kr/min. 19
Jooniselt 13 nähtub, et konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul tegutsedes saab Tele2 telefonioperaatoritelt mln kr (mln min * kr/min), Elisalt mln kr (mln min * kr/min) ning EMT-lt mln kr (mln min * kr/min) tulu kõnede lõpetamise eest. Lahutades sellest summast teistele telefonioperaatoritele makstava MTR-i mln kr (mln min * kr/min), saab Tele2 kasumit mln kr. Operaatorite MTR-idest saadav kasum Tabel 11 Ülaltoodud joonistest (joonised 10-13) ning arvutustest nähtub, et kasumi saamine konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul sõltub kõneliikluse mahust ning seega ka turuosast mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul kui tervikul. Operaatorid, kelle sidevõrku helistatakse rohkem, saavad tulu tasakaalu ületava kõneliikluse minutitest, kuna MTR-i rakendatakse operaatorite vahelise tasakaalu ületava kõneliikluse suhtes. Seega suurema turuosaga operaatorid saavad suurema kasu põhjendamatult kõrgetest MTR-idest ning omavad rohkem võimalusi ristsubsideerida teistel turgudel ning moonutada konkurentsi. Telefonioperaatorid on kahjumlikus seisundis, kuna nende sidevõrkudesse helistatakse vähem kõrgemate jaehindade tõttu. Ristsubsideerimise vältimiseks peab mobiiltelefonioperaatori VSK lõpetamiseks rakendatav MTR võrduma turu MTR-iga. Seega ristsubsideerimist saab vältida, kui võrgusisesele kõnele rakendatav MTR ei ole väiksem turul teistele mobiiltelefonioperaatoritele rakendatavast MTR-st ehk MTR endale = MTRturul. Arvates maha mittevajalikud kulud ning arvestades ruutingfaktorit 4, kujuneb ristsubsideerimise konkurentsiprobleemi lahendamiseks vajalik MTR järgmiseks: ( M M ( 1 2 shmtr M )) * 0,8 / 2= MTR 2 M 2endale, kus M1 M 2 on jaehind mobiil-mobiil suunas; ( shmtr M 2 ) tähendab, et jaehinna kuludes sisaldub MTR M 2 ; MTRM 2 endale on võrgusisese kõnede lõpetamiseks rakendatav MTR. Ristsubsideerimine laheneb, kui hinnad jõuavad tabelis 3 toodud tasemetele. Nagu ülemäärase hinna analüüsimise osas on näidatud, on see probleem ilma reguleerimiseta lahendamatu mõistliku aja jooksul, vt tabel 2. 3.4. MTR-i võrdlus Euroopa vastavate näitajatega Euroopa riikide mobiiltelefonioperaatorite MTR-id on toodud IRG veebilehel aadressiga http://irgis.anacom.pt/admin/attachs/416.pdf asuvas dokumendis IRG MTR snapshot public. Allpool tabelis (tabel 12) on toodud nimetatud dokumendis esitatud keskmised MTR-id riikide lõikes. Keskmiste MTR-ide arvutamisel arvestati telefonivõrgust mobiiltelefonivõrku helistamise suundadega. 4 Ruutingfaktor on koefitsient, mis näitab suhet ruutingpiirkonna ja seadme piirkonna vahel. Ruutingpiirkond on võrguosa kahe telefoni/mobiiltelefonijaama või seadme vahel. 20
Tabel 12 Euroopa riikide MTR-id 21
Tabelis 12 toodud andmetel kujuneb EL keskmiseks MTR väärtuseks 0,12 /min. MTR soovitatav turuhind (benchmark) kujuneb kolme madalaima MTR-iga riikide keskmisest MTR-st ning võrdub 0,0591 /min 5. 3.4.1. Elisa Euroopa keskmise MTR-iga võrreldes kujuneb Elisa 2004. aasta MTR % kõrgemaks ning benchmark iga võrdlemisel kujuneb Elisa MTR % kõrgemaks. 3.4.2. EMT EMT 2004. aasta MTR on % suurem Euroopa riikide keskmisest MTR näitajast ning % suurem soovitatavast turuhinnast. 3.4.3. Tele2 Tele2 2004. aasta MTR-i Euroopa näitajatega võrdlemisel osutub Tele2 MTR % kõrgemaks EL riikide keskmisest MTR-st ning % kõrgemaks EL soovitatavast turuhinnast. 4. HINNADISKRIMINEERIMINE Hinnadiskrimineerimine turul väljendub põhjendamatult kõrgete MTR-ide rakendamises telefonivõrkude suhtes võrreldes mobiiltelefonivõrkudega. Võrdlusest jaehindadega nähtub, et mobiiltelefonioperaatorid rakendavad erinevat MTR-i telefonivõrkudest algatatud kõnede ning oma VSK suhtes. Selline hinnakujundus viib hinnadiskrimineerimiseni, kuna konkurentidelt jaeteenuse turul nõutakse kõrgemat hinda kui rakendatakse oma jaeteenuse eest. Seega toimub diskrimineerimine sisemise ja välise varustamise vahel. Hinnadiskrimineerimise tagajärjeks toimub VSK jaetasude kokkusurumine, kuna VSK suhtes madalama MTR-i rakendamine võrreldes telefonivõrkude suhtes rakendatava MTR-iga lubab suruda VSK jaehindasid kokku telefonivõrkudest saadava tulu arvelt. Mobiiltelefonivõrkude VSK jaehindade kokkusurumise tagajärjel toimub telefonivõrkudest mobiiltelefonivõrkudesse tehtavate kõnede vähenemine. Seega erineva MTR-i rakendamine oma VSK-le ning telefonivõrkudest tehtud kõnedele viib pikemas perspektiivis telefonioperaatorite turult välja surumisele. Vastavalt joonistele 11 ja 13 on Elisa ning Tele2 MTR-id telefonioperaatoritele suuremad mobiiltelefonioperaatoritele rakendatavatest MTR-idest. Kuna telefonivõrgust lõpetatud kõnede puhul rakendatakse MTR kogu liikluse mahule ning ta ületab mobiiltelefonivõrgust lõpetatud kõnede MTR-i, mida rakendatakse tasakaalu ületava kõneliikluse suhtes, on telefonivõrgust lõpetatud kõnede osakaal kõne lõpetamisest saadavas tulus valdav. Seega, kasutades 5 MTR-i turuhinna arvutamise põhimõte on toodud Euroopa Komisjoni 15.10.1997 soovituses Commission recommendation on interconnection in a liberalised telecommunications market. 22
telefonivõrkude sidumisteenuse hindade kulupõhisuse kohustust, diskrimineerivad mobiiltelefonioperaatorid telefonioperaatoreid ebavõrdsete MTR-ide rakendamisega. Telefonioperaatoritele kõrgema MTR-i rakendamist näitab ka allpool toodud (joonis 14) ajalooline MTR-i muutuste dünaamika. Joonis 14. Mobiiltelefonioperaatorite MTR muutuste dünaamika telefoni- ja mobiiltelefonivõrkude jaoks Jooniselt 14 nähtub erinevate operaatorite MTR-ide dünaamika perioodil 2001-2004. MTR-id telefonioperaatoritele on langevas trendis, kuid pikaajaliselt on nad ületanud mobiiltelefonioperaatorite suhtes rakendatavaid MTR-e. Operaatorite individuaalsete MTR-ide võrdlus Tabel 13 Tabelist 13 nähtub mobiiltelefonioperaatorite erinevate MTR-ide rakendamine mobiiltelefonioperaatoritele ja telefonioperaatoritele. Keskmine MTR telefonioperaatoritele ületab mobiiltelefonioperaatorite suhtes rakendatava MTR-i Tele2 puhul %. Elisa rakendatav MTR telefonioperaatoritele on % kõrgem mobiiltelefonioperaatoritele rakendatavast MTR-st. Kuna FTR on kulupõhine ja MTR on ülemäärane, siis need üksteist ei tasakaalusta ning mobiiltelefonioperaator saab ülemäärast hinda kogu telefonivõrgust algatatud kõneliikluse mahult. See on ka põhjuseks, miks MTR on telefonivõrkudest algatatud kõnede puhul kõrgem kui mobiiltelefonivõrkudest algatatud kõnede puhul. 4.1. Elisa Joonis 15. Elisa keskmise MTR-i muutuse dünaamika telefoni- ja mobiiltelefonivõrgust kõne lõpetamise puhul Elisa rakendatav MTR telefonioperaatorite suhtes on 2004. aastal suurenenud % võrra eelneva aastaga võrreldes, samal ajal kui MTR mobiiltelefonioperaatoritele on langenud % võrra. 23
Kuna mobiiltelefonioperaatorite vaheliste MTR-ide suurused sõltuvad läbirääkimistel saavutatud poolte kokkuleppest, rakendab Elisa vastastikku samaväärset MTR-i oma sidumispartnerite suhtes. Telefonivõrgust algatatud kõnede lõpetamine ei põhine läbirääkimistel, kuna erinevalt MTR-st rakendub FTR-le kulupõhisuse kohustus. Seega rakendas Elisa perioodil 2003-2004 telefonioperaatorite suhtes % - % kõrgemat hinda mobiiltelefonioperaatoritega võrreldes. Elisa rakendatav MTR suurimatele mobiiltelefonioperaatoritele on erinev: kr/min EMT-le ning kr/min Tele2-le 6. Sellest tulenevalt kohtleb Elisa mobiiltelefonioperaatoreid erinevalt. Elisa kõne lõpetamise hinnad Tabel 14 *Tabelis on kasutatud turuanalüüsi küsimustiku andmeid Tabelist 14 tuleneb ka telefonioperaatorite diskrimineerimine mobiiltelefoniteenust osutavate sideettevõtjatega võrreldes. 4.2. EMT Vastavalt joonisele 16 rakendab EMT telefonioperaatorite suhtes madalamat MTR-i teiste mobiiltelefonioperaatoritega võrreldes. Taoline hinnastamine on seotud EMT ja Elioni kuuluvusega ühte kontserni ning EMT mittediskrimineerimise kohustusega, millest lähtuvalt on EMT kohustatud rakendama ühesuguseid MTR-isid kõikide operaatorite suhtes. Joonisel 16 on toodud EMT keskmiste MTR-ide muutuste dünaamika telefoni- ja mobiiltelefonivõrgust lõpetatud kõnede puhul. Keskmised MTR-id arvutati MTR-ist saadava tulu ning kõneliikluse jagatisena. Joonisest 16 lähtuvalt ei oma EMT mittediskrimineerimise kohustus olulist rolli, kuna tegelikkuses on telefonioperaatoritelt saadav MTR suurem mobiiltelefonioperaatoritelt saadavast MTR-ist. Joonis 16. EMT keskmise MTR-i muutuste dünaamika telefoni- ja mobiiltelefonivõrgust lõpetatud kõnede puhul EMT poolt turuanalüüsiks esitatud andmetest tuleneb, et EMT rakendab telefonioperaatorite suhtes kõne lõpetamise erinevat hinda: Elionile kr/min ning teistele telefonioperaatoritele kr/min 7. EMT kõne lõpetamise hinna rakendamine põhineb mahuallahindlusel, mille puhul 6 Elisa teenused mobiiltelefoniturgude küsimustik 7 EMT mobiiltelefoniturgude küsimustiku andmed 24
rakendatakse madalamat hinda sideettevõtjale, kelle kõneliiklus ületab mln kõneaja minutit kuus ning kõrgemat hinda sideettevõtjale, kelle kõneliikluse maht on alla selle piiri. Mittediskrimineerimise kohustusest lähtuvalt on EMT kohustatud rakendama ühesuguseid MTR-isid kõikide operaatorite suhtes ning Euroopa praktikast tulenevalt mahul põhinev allahindlus ei ole samuti aktsepteeritav. Eeltoodust tulenevalt kõne lõpetamise erinevate hindade rakendamine ei ole kooskõlas EMT-le pandud mittediskrimineerimise kohustusega ning erinevate kõne lõpetamise hindade rakendamine mahuallahindlusena viitab sideettevõtjate vahelisele diskrimineerimisele. Hinnadiskrimineerimist ning kõne lõpetamise erineva hinna rakendamist näitab allolev tabel 2004. aasta andmetega. EMT kõne lõpetamise hinnad Tabel 15 *Turuanalüüsiks saadetud küsimustiku ning sidumislepingute andmed kattuvad 4.3. Tele2 Tele2 rakendatav MTR telefonioperaatoritele on pidevalt ületanud mobiiltelefonioperaatoritele rakendatavat MTR-i. Joonis 17. Tele2 keskmise MTR-i muutuste dünaamika telefoni- ja mobiiltelefonivõrgust lõpetatud kõnede puhul Tele2 poolt rakendatava MTR-i näitel esineb diskrimineerimine Tele2 grupi sisemise ja välise kohtlemise vahel, sest Tele2 gruppi kuuluvale telefonioperaatorile rakenduvad madalamad MTR-id võrreldes teiste telefonioperaatoritega. 09.03.2004 tegi Sideamet Tele2-le ettekirjutuse viia MTR vastavusse TKS 42 lõike 4 punktiga 4. Kui Tele2-l oli sõlmitud teiste operaatoritega sidumislepingud, milles Tele2 mobiiltelefonivõrgus signaali lõpetamise sidumisteenuse tasu oli vastuolus TKS 42 lõike 4 punktiga 4, siis pidi Tele2 tegema lepingupartneritele ettepaneku sidumislepingu signaali lõpetamistasu muutmiseks. Tele2 täitis ettekirjutuse nii, et oma grupi telefoniteenuse osutajale rakendas madalamat MTR-i kui teistele telefoniteenuse osutajatele. Seega on Tele2 rakendatav MTR diskrimineeriv konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul tegutsevate telefonioperaatorite suhtes, kuna Tele2 rakendab Elionile MTR-i, mis on kõrgem oma jaeteenust pakkuvalt filiaalilt võetavast MTR-ist. 25
Vastavalt Tele2 poolt esitatud andmetele rakendab Tele2 erinevat MTR-i Elisa ning EMT suhtes: EMT-le rakendatava MTR-i suurus moodustab kr/min ning MTR Elisale on kr/min. Sellest tulenevalt kohtleb Tele2 mobiiltelefonioperaatoreid erinevalt, kuid hindade kehtestamisel on järgitud pariteetsuse põhimõtet. Tele2 kõne lõpetamise hinnad Tabel 16 Tabelist nähtub, et kõne lõpetamise hinnad telefonivõrgust alates 2004. aasta teisest poolest ületavad kõne lõpetamise hindasid teisest mobiiltelefonivõrgust. Seega Tele2 puhul toimub ka telefonioperaatorite diskrimineerimine. Hinnadiskrimineerimise konkurentsiprobleemi lahendamiseks peab mobiiltelefonioperaatorite VSK-le rakendatav MTR võrduma teistest mobiiltelefonivõrkudest kõne lõpetamiseks rakendatava MTR-iga ehk MTR1 endale = MTR1 teistele. Hinnadiskrimineerimise kõrvaldamiseks nõutav MTR peab võrduma ½ VSK minutihinnaga sidumisteenuseks mittevajalikke kulusid arvestamata. Pool võrgusisese kõne hinnast on sarnane MTR-iga, sest kasutatakse sarnaseid võrgukomponente (vt Hinnaanalüüsi joonis 3). VSK-st suurema MTR-i rakendamine näitab, et samu võrgukomponente tasustatakse erinevalt ettevõtte sees ja väljas. Kuna MTR väljendab teise mobiiltelefonioperaatori sidevõrgust kõne lõpetamisega seotud kulusid ning VSK väljendab signaali läbi kogu sidevõrku edastamise kulu, ei ületa MTR kulud VSK-ga seotud kulusid. Kuna sidevõrk koosneb samadest võrgukomponentidest, näitab MTR-i ning VSK erinevus, et samu võrgukomponente tasustatakse erinevalt ettevõtte sees ja väljas. Seega esineb hinnadiskrimineerimine ettevõtte sisemise ja välise varustamise vahel. Arvates maha mittevajalikke kulusid ning arvestades ruutingfaktorit, kujuneb hinnadiskrimineerimise konkurentsiprobleemi lahendamiseks nõutav MTR järgmiseks: ( M1 M 2( shmtr M )) * 0,8 / 2= MTR 2 M 2endale, kus M1 M 2 on jaehind mobiil-mobiil suunas; ( shmtr M ) tähendab, et jaehinna kuludes sisaldub MTR 2 M ; 2 MTR 2 on võrgusisese kõnede lõpetamiseks rakendatav MTR. M endale Hinnadiskrimineerimine laheneb, kui hinnad jõuavad tabelis 3 toodud tasemetele. Nagu ülemäärase hinna analüüsimise osas on näidatud, on see probleem ilma reguleerimiseta lahendamatu mõistliku aja jooksul (vt tabel 2). 26