Viimsi Teataja 1 10 (191) VALLALEHT Neljapäev, 27. november 2002 Viimsi Muusikakool 25 Taavi Palo Ahto Nellise trompetiklassist esitas sünnipäevakontserdil Arenski romansi. Ühist töörõõmu on alates 1977. aasta sügisest, mil Kirovi nim. Kalurikolhoosi juhatus Viimsisse muusikakooli otsustas asutada, jagunud tänaseks kooli 106-le vilistlasele. Kevadel lõpetas kahekümnes lend. Neid aga, kel huvi või jaksu päris seitsmeks aastaks ei jätkunud, kuid kes siiski pillimängukogemuse saanud, on tunduvalt rohkem. Ka see on oluline, sõnas kooli direktor Urvi Haasmaa. Esimesel aastal oli koolis 34 last ja õpiti klaverit, viiulit, akordioni ja klarnetit, meenutab Haasma. Kooli alguse juures olnud õpetajatest töötavad meil veel praegugi Reet Leinuste ja Henn Rebane. Tänastest õpetajatest on suurema osa oma tööelust Viimsi Muusikakooliga sidunud veel Mare Silber ja Helve Kask. Sooja järjepidevuse tunde annab seegi, et paljud meie koolilastest on ka oma lapsed muusikakooli katsetele toonud. Nii käib meil tänavu koolis kuus lapselast, kelle emad-isad meie kooli lõpetanud. Mitmed kooli vilistlased on nüüdseks kodukandis õpetajaks: Kirsi Rannaste, Kairi Lehtpuu, Vilve Roosioks. Viimsi muusikakool on olnud õnnelik kool, sest kõigi möödunud aastate jooksul oleme kokku puutunud heade inimestega ja täname neid kõiki toetuse ning abi eest, ütles Haasma. Ajalooline kingitus meile oli kooli 20-ndaks aastapäevaks Viimsi valla poolt ostetud uus ja suur koolimaja. Tänu uuele majale ja selle väikesele saalile oleme saanud suuremat tähelepanu pöörata ka koosmängule. On ju õpitu rakendamise võimalus suurim just mitmesugustes ansamblites. Vallavalitsuse tänukirjad pikaajalise ja eduka töö eest said Urvi Haasma, Naima On muusika see, mis peidab endas kõike. Toob muusikule tee nii kaotusi kui võite. Ei meistriks saada ainsa ööga, vaid andega ja tööga. Saab väike helisev etüüd sümfooniaks aegamööda. Kes praegu õpib meistri käe all, saab meistriks homsel päeval, töörõõm on ühine on muusika see! (katkend Viimsi Muusikakooli laulust, H. Rebane / L. Tungal) Lumberg, Õnnela Brambat, Mare Silber, Helve Kask, Reet Leinuste, Irene Ruuse, Henn Rebane ja Marju Mägi. Viimsi muusikakooli avaaktusel 25 aastat tagasi - direktor Urvi Haasma annab lastele kätte õpilaspäevikud. 25 aastat hiljem - Haasma vastu võtmas vallavalitsuse tänukirja abivallavanem Jaan Alverilt, kes kuulus klarnetiõpetajana ka ise muusikakooli esimeste pedagoogide hulka. Vallavanema ametiketi sai Enn Sau 12. novembril võttis Viimsi vallavanema paekivisõõridest ja hõbedastest meresõlmedest valmistatud ametiketi vastu Enn Sau (pildil), kelle 19-liikmeline volikogu valis vallavanemaks 14 poolthäälega. Luban täita oma kohustusi ausalt ja kohusetundlikult, et viia Viimsi valda edasi, ütles Sau, kes on Reformierakonna liige. Üks tähtsamaid töid on praegu lahendada Viimsi keskkoolihoone küsimus, samuti arendada välja kaasaegne infrastruktuur. Lähiajal kavatseb vallavalitsus uue koolimaja ehitamiseks välja kuulutada ideekonkursi. Koht koolimaja ehitamiseks on olemas - see on Randvere tee ääres uue, järgmisel aastal ehitamisele tuleva lasteaia kõrval. Volikogu valis 17 poolthäälega viieliikmelise vallavalitsuse, kuhu kuuluvad abivallavanem Jaan Alver ((Reformierakond), abivallavanem Rein Frolov (Reformierakond), abivallavanem-peaarhitekt Haldo Oravas (Isamaaliit) ja vallavalitsuse liige Raivo Tomingas (Keskerakond). Sau ja Alveri asemel said volikogu liikmestaatuse Vallo Palvadre ja Tõnu Tuulas, kes mõlemad kandideerisid valimistel Reformierakonna nimekirjas. Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Erakond Isamaaliit ja valimisliit Viimsi Ettevõtjate Liit sõlmisid koalitsioonileppe 25. oktoobril. Koalitsiooni tegevusprogrammiga saab tutvuda oktoobrikuu Viimsi Teatajas ja valla portaalis. Täna lehes Ohustab narkomaania lk 2. Ümberkorraldused veemajanduses lk 3. 10 aastat vene vägede lahkumisest lk 4. Esietendus Charlie Brown lk 5.
2 Viimsi Teataja Volikogus on kaks fraktsiooni Vallavolikogu registreeris novembrikuu istungil fraktsiooni Ühendus Vabariigi Eest Res Publica koosseisus Raivo Aavisto, Rein Adamson, Urmas Hallika, Rein Madissoon, Ardi Paul ja Jüri Tõnts. Fraktsiooni esimees on Raivo Aavisto. Koalitsioonipartnerid moodustasid Ühendfraktsiooni, mille esimees on Jaak Salumets (Keskerakond) ja aseesimees Leelo Tiisvelt (Reformierakond).... ja kaheksa komisjoni Viimsi vallavolikogu moodustas samal istungil kaheksa komisjoni ja valis komisjonide esimehed. Eelarvekomisjoni esimees on Priit Post (VL Viimsi Ettevõtjate Liit), sotsiaalkomisjoni esimees Jaak Salumets (Keskerakond), revisjonikomisjoni esimees Toomas Kull (Isamaaliit), kultuuri- ja hariduskomisjoni esimees Leelo Tiisvelt (Reformierakond), korrakaitsekomisjoni esimees Kaido Metsma (VL Viimsi Ettevõtjate Liit), majanduskomisjoni esimees Tõnu Tuulas (Reformierakond), noorsoo- ja spordikomisjoni esimees Ain Pinnonen (Reformierakond) ja maa- ja planeerimiskomisjoni esimees Aarne Jõgimaa (VL Viimsi Ettevõtjate Liit). Vallavolikogu uued uued liikmed Vallo Palvadre Tõnu Tuulas Avalik arutelu 9. detsembril kell 10.00 toimub Viimsi vallamajas (Nelgi tee 1) AS-i Talveaed (Pringi külas) detailplaneeringu eskiislahendust ja lähteseisukohti tutvustav avalik arutelu. Viimsi Keskkooli direktor Leelo Tiisvelt: Ei tasu end petta kujutelmaga, nagu oleks piimahabemeis vargapoisid Pärnu probleem, alkoholilembesed gümnasistid Parksepa probleem, avalikke kohti rüüstavad rüblikud Otepää probleem, narkojoobes koolipoisid Viimsi probleem, süstlanarkomaanid venelaste probleem. See on meie ühiskonna probleem. Taas narkoteemaline ümarlaud Augustikuu lehenumbris andsime ülevaate vallavalitsuses toimunud esinduslikust narkoteemalisest vestlusringist, kus kõne all oli narkoennetus. 7. novembril viis kiirabi ühe Viimsi keskkooli 9. klassi noormehe narkootikumide üledoosi tõttu otse koolist haiglasse. Juhtum andis põhjust taas sama teema üle laias ringis tõsiselt nõu pidada. 21. novembril kutsus Viimsi Keskkooli juhtkond kokku kooli hoolekogu nõupidamise teemal Meie lapsed, narkootikumid ja turvalisus. Nõupidamisel osalesid samuti Viimsi vallavanem Enn Sau, abivallavanem Jaan Alver, volikogu aseesimees Toomas Kull, valla sotsiaalameti noorsootöötaja Kadi Bruus, Viimsi Noorte Elutoa töötaja Madis Zilmer, valla konstaabel Sven Arop, Püünsi Põhikooli direktor Ardi Paul ja kooli õpilasomavalitsuse esindajad. Leelo Tiisvelt: Viimsi kool peab tagama turvalisuse 850 õpilasele, kelle tuleviku pärast nende vanemad õigustatult muretsevad. Pärast narkootikumi üledoosi juhtumit palus kool politseil sellega tegeleda. Välja tulid antud seltskonnaga seotud suure rahasumma vargused, kusjuures juhtumid on omavahel tihedalt seotud. Diilerite ja varaste väljaselgitamine on politsei ülesanne, meie näeme oma rolli eelkõige ennetustegevuses. Ei saa sugugi öelda, et Viimsi Keskkoolis see tööpõld unarusse oleks jäetud, laabunud on koostöö nii lapsevanemate kui politseiga, koolis töötavad psühholoog ja sotsiaalpedagoog, mööda pole vaadatud ühestki koolivägivalla ja kooli kodukorra rikkumise juhtumist. Ühel arvamusel olid kokkutulnud selles, et kool on eelkõige hariduse andja, kuid üha enam kanduvad koolile üle ka rollid, mille täitmise üle on seni vastutanud kodu ja vanemad. Ühiskonna pinged kanduvad üle kodudesse ja kooli. Tänaste probleemide (narkootikumid, suitsetamine, alkohol, vargused, vägivald) põhjused võivad olla järgmised, ütles direktori asetäitja õppe- ja kasvatusalal Hille Eek. Vähene kontroll õpilaste koolivälise tegevuse üle, mida põhjustab eelkõige vanemate liigselt suur töökoormus, aga ka piiratud rahalised võimalused. Paljud huviringid ja spordipaigad on tasulised kuid paljudel peredel käib hind üle jõu. Samuti on puudus spetsiaalse noorsootöö ettevalmistuse saanud inimestest. Politsei on hõivatud varavastaste kuritegude uurimisega, mistõttu jääb lünklikuks kontroll alkoholi- ja tubakakaubanduse üle. Tühimikud on Eesti Vabariigi seadusandluses - alla 14-aastast last on praktiliselt võimatu karistada. Ka peaks vallaelanikel jätkuma rohkem kodanikujulgust reageerida alaealiste seadusevastastele tegudele. Korrakaitseorganeilt tuleb nõuda suuremat kontrolli kaupluste ja ajaveetmisasutuste külastajate üle, kinnitasid ümarlauast osavõtjad. Probleemsetele noortele, kes suunavad oma energia ühiskonna ja kaasõpilaste vastu, tuleb võimaldada kasulikku tegevust. Vallas peaks olema rohkem noortekeskusi ja usinamalt tuleks kasutada olemasolevaid spordivõimalus (spordihall, lasketiir, ujula, kardisaal jms). Ühe nõupidamisega noorte probleeme ei lahenda ja pööret kasvatusküsimustes ei tekita, nentis Eek. Kutsume üles kodanikualgatusele ja elutervele ühiskonnakriitikale. Noorte tulevik on meie kõigi ühine mure. Ootame valla elanikelt aktiivset vastukaja ja diskussiooni ka vallalehes. Toimetus Viimsi Keskkooli kooliteater Alveri X luulepäevade laureaat Novembri keskel toimusid Jõgeval Betti Alveri mälestusele pühendatud X luulepäevad Tähetund. Seekord oli teemaks Siuru autorite looming. Viimsi Keskkooli esindasid festivalil 11. klasside meediarühma õpilased, kes esitasid Marie Underi ballaadi Vahetet laps Toomas Lõhmuste lavastuses. 33 luule-etenduse seas hinnati laureaaditiitli vääriliselt Viimsi Keskkooli oma. Festivali parimaks naisnäitlejaks tunnistati Laura-Madleen Vaarik. Grand Prix võitis Rakvere Gümnaasium, teised laureaadikarikad läksid Raplasse ja Jõgevale. Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval. Kaastööd, reklaamid ja kuulutused palume esitada hiljemalt kümme päeva enne ilmumist. Toimetuse kolleegium: Kaido Metsma, Jaan Alver, Ardi Paul, Madis Saretok. Toimetaja: Kai Maran Nelgi tee 1, Viimsi 74001, Harju maakond Tel 6 066 833, faks 6 066 800. E-post: kai@viimsivv.ee Trükki toimetanud Kirjastuskeskus. Trükitud trükikojas Greif.
3 küsimust valla veevärgi asjus Volikogu kehtestas augustis Viimsi valla territooriumi ühe vee-ettevõtja tegevuspiirkonnaks ja otsustas vahetada Viimsi Soojuse elektrienergiaga seotud varad Fortum Termest AS-i ühisveevärgi süsteemiga seotud vara vastu. Samuti tegi volikogu otsuse müüa 3,5 miljoni krooni eest Viimsi Soojuse soojusenergia tootmise ja jaotamisega seotud vara AS-le Fortum Termest. Valla teise suurema veevärgiga tegeleva ettevõtte AS-i Tamult joogiveemajandus läks üle AS-le Viimsi Soojus. Miks olid ümberkorraldused vajalikud? Abivallavanem Rein Frolov : Ümberkorraldused on põhjustanud vajadus koondada kogu Viimsi veemajandus ühise halduse alla. Nii näeb Viimsi veemajanduse tulevikku ka volikogus juunikuus kinnitatud valla veemajanduse arengukava aastani 2014. Muutuste aeg valla veemajanduses pole veel möödas, vaid alles algamas. Praktiliselt kõik Viimsi asustatud piirkonnad on kasvanud sellise hooga, et kuuluvad tiheasustatud alade hulka. Ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni seadus paneb omavalitsusele kohustuse tagada veetöötlusseadmed aastaks 2007 veevärkidele, kus on üle 2000 tarbija (Viimsi ja Haabneeme alevikud) ja aastaks 2013 veevärkidele kuni 2000 tarbijaga. See tähendab investeeringute vajadust veemajandusse 200 miljoni krooni ulatuses, eeldades, et valla elanike arv võib tänaselt 9000-lt kasvada lähitulevikus 20 000- ni. Selline investeeringumaht on valla eelarvele selgelt ülejõukäiv. Kohustustega toimetulemiseks on ainuke võimalus taotleda rahvusvahelist tagastamatut abi. Selleks osaleb vald Ida Harjumaa veemajandusprojektis, iseseisvalt algatati Viimsi ISPA projekt. Tänaseks on avaldanud soovi selles osaleda ka Maardu ja Jõelähtme. Rahvusvaheliste abiprojektide eeltingimus on, et kasu saaja peab olema omavalitsus või tema omandis olev ettevõte. Sellisel juhul on võimalik saada abiraha kuni 75% ulatuses projekti maksumusest, veerand rahast tuleb leida omal. Ka selle hankimisega on piisavalt tegemist, kuna suurusjärk 50-60 miljonit krooni on ikkagi liiga palju, et saada kaetud tariifidest, kohalikust eelarvest või veefirma vahenditest. Tuleb võtta laenu ja laen teatavasti tahab tasumist. Ülisuur investeeringute maht ja elanikkonna kiire kasv ongi Viimsi veemajanduse ümberkorralduste põhjuseks. Kõik vallas olevad veevärgirajatised on kavas koondada omavalitsuse ainuomandis oleva AS Viimsi Soojus (tulevikus AS Viimsi Vesi) haldusesse, kes loobub soojuse- ja elektrienergia teenuste osutamisest. See loob eeldused kogu Viimsit teenindava professionaalse vee-ettevõtte sünniks. Lisaks veeja kanalisatsiooniteenusele hakkab sajaprotsendiliselt vallale kuuluv vee-ettevõte tegelema ka sadevee ja drenaaþvee süsteemide ning tuletõrjeveevarustusega. Tulevikus saab olema senise 160 teadaoleva ja lõputu hulga metsikute kaevude asemel 6-8 kõikidele maailma nõuetele vastavat veetöötlusjaama koos grupiveehaaretega (2-6 puurkaevu grupis). Nimelt on põhjaveega selline lugu, et tegemist on maavaraga, Viimsi puhul Cambrium-Vendi veehorisondiga, mis on suures osas taastumatu loodusvara. Seega tuleb meie ainsa võimaliku veeallikaga käituda ökonoomselt ja mõistuspäraselt. Millist kasu saab tarbija? Tarbijal on üks ja ainus kasu joogivesi tuleb kraanist ja reovesi voolab ära. IGAL VALLA ELANIKUL OLENEMATA ASUKOHAST! Ainult kraanist tuleb alati puhas ja kvaliteetne vesi, piisava survega ja reovesi ei voola enam naabri aeda, vaid saab hoolikalt puhastatud ja ohutult loodusesse tagasi suunatud. Kaob vajadus piinlikuks vestluseks omaenese südametunnistusega. Ka arusaam, et põhjavesi on puhas joogivesi, on vähese informeerituse tulemus. Tegelikkuses ei vasta ükski Viimsi puurkaev oma kvaliteedilt kehtestatud nõuetele. Veetöötlusseadmed Viimsi poolsaarel on vajalikud ülemäärase raua ja kloriidi eemaldamiseks ning vee stabiliseerimiseks, kus eraldatakse gaasid metaan, radoon, väävelvesinik. Tänavu septembris valminud Viimsi esimese veetöötlusjaama maksumuseks kujunes 3,1 miljonit krooni. Viimsi aleviku pumbajaama ümberehitust aitasid rahastada Eesti riiklike investeeringute programm, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Viimsi Vald ja AS Viimsi Soojus. Lisaks heale joogiveekvaliteedile on kindlustatud ka piisav veevaru ja surve tipptarbimise tundideks, samuti on täidetud tuletõrjeveevarustuse nõuded. Selliseid veetöötlusjaamu vajab Viimsi vald veel vähemalt kuute. Järgmine projekt käivitub Haabneemes. Prognoositav tööde maksumus on 4,5 miljonit krooni (lisandub reservuaaride rajamise kulu). 2007. aastaks peab kogu valla territoorium olema kaetud vee ja kanalisatsioonivõrguga ja joogivee kvaliteet peab olema tagatud kõikidele klientidele. Seni kehtib üleminekuperiood ja paraku peavad osad kliendid leppima veidi viletsama joogiveega. Kuidas kujunevad arved? AS Viimsi Soojus arendusdirektor Toivo Eensalu: Üldiselt on nii, et omavalitsus võtab enda kanda peapumplate, magistraaltorustike ja puhastusseadmete rajamise ning kinnistu- ja korteriomanike tasuda jäävad liitumisel tänavavõrgud ja majaühendused. Kuid siin on vald välja töötamas mitmeid kompensatsioonimehhanisme eraldi põliselanike ja uusasukate jaoks. Vee ja kanalisatsiooni hinna kehtestab vald. Ühes piirkonnas peab olema üks vee hind, ütleb ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus. 19. novembri istungil otsustas vallavalitsus rahuldada AS Viimsi Soojuse taotluse kehtestada joogivee hinnaks Viimsi valla territooriumil ühtne 8,30 kr/m 3 (koos käibemaksuga). Seni pidid Miiduranna elanikud maksma 10 krooni vee kuupmeetrilt, Viimsi alevi elanikud 8,30 kr/m 3 ning Haabneeme ja Rohuneeme piirkonna elanikud 7,20 kr/m 3. Ühtne tariif hakkab kehtima kolm kuud pärast selle kinnitamist omavalitsuse poolt. Kuid selle hinnaga suudetakse tagada vaid veevärgi senine tehniline tase ja elementaarne klienditeenindus, oluliseks kvaliteedi paranemiseks vahendid puuduvad. Seepärast on paraku vee hinna edasine tõus vältimatu. Tuletame meelde, et vastutasuks saab olema kvaliteetne teenus 24 tundi ööpäevas 100% elanikele. Toimetus Viimsi Teataja 3 Rohuneeme saab kanalisatsiooni aasta lõpuks Selle nädala alul algasid kaevetööd Rohuneemes, et ehitada välja piirkonna reovee ärajuhtimise põhimagistraalid. Magistraaltorustik loob Rohuneeme külale eelvoolu liitumiseks valla ühiskanalisatsiooni ja veevarustusega ning valmib juba aasta lõpuks. Rein Frolov (pildil): Seni teenindas Rohuneeme AS Tamult, kes aga piirkonna arengusse investeeris suhteliselt tagasihoidlikult. Nüüd on AS Viimsi Soojus alustanud ühendava trassi rajamist. Viimsi valla ühiskanalisatsiooni ja veevärgiga on Roheneeme elanikel võimalus liituda juba järgmise aasta algusest. Edaspidi peab iga Rohuneeme kinnistuomanik arvestama ka sellega, et hakatakse kontrollima reovee väljaveo talongide olemasolu, mis näitavad purgimisfirma ehk rahvakeeli sibi teenuste regulaarset kasutamist. Senine olukord, kus reovesi läks kohati isevoolu teed, jätkuda ei saa. Merre sattunud reovesi ja saastumist peegeldav sinivetikameri pani suvel küllap iga vallaelaniku kukalt kratsima. Järgmisel aastal alustatakse kanalisatsioonitöödega Püünsi ja Pringi külas. Samal ajal algab ka Idaranniku: Leppneeme, Tammneeme ja Randvere külade ühisveevärgi projekteerimine.
4 Viimsi Teataja Laidoneri park täna 10 aastat tagasi... Kümme aastat tagasi, 1992. aasta oktoobrikuu lõpus lahkus Viimsi mõisast Nõukogude Liidu Põhjamere laevastikule kuulunud sõjaväeosa, mis saabus sinna 1944. aasta septembris. Mõisa südamik oli 48 aastaga tundmatuseni muutunud. 2. veebruaril 1990. aastal oli toimunud Viimsi Muinsuskaitse Seltsi ettevõtmisel märkimisväärne sündmus: Pirita Lillekasvatuse sovhoosi klubihoonesse kogunes rahvakoosolek Viimsi mõisahoone ja pargi taastamiseks. Koosolekust võttis osa ka Viimsi mõisahoonetes asuva sõjaväeosa komandör, kellele esitati rahva ühine nõue vägede mõisast lahkumiseks, meenutab tollane Muinsuskaitse Seltsi esimees ja tänane Viimsi valla aukodanik Rein Randveer. Komandöri vastus oli muidugi, et:...üle oma pagunite ma ei saa. Läks veel oma kaks ja pool aastat, kui tuli äraminekukäsk ühel 19-st (!) Viimsi poolsaarel paiknenud vene relvaüksusel oligi käes aeg lahkuda. Neist kümnenditagustest sündmustest Viimsis on Laidoneri Muuseumi ekspositsiooniosakonna juhatajana Tanel Lääne sõnul kavas välja anda kogumik dokumente, artikleid ja mälestusi. Pöördume vallarahva poole palvega nõukogude väeosade äraminekuga ja nende käes olnud objektide ülevõtmisega seotud mälestused (fotod jms) saata Laidoneri muuseumi, Tanel Lääne nimele. Detsembris 1992 loodi Viimsi Valla Arengufondi juurde Laidoneri fond: Ants-Hembo Lindemann esimees, Aleksander Stern aseesimees, Rein Randveer kirjatoimetaja, Aado Vahtra laekur, Kalle Mihkels reklaami korraldaja. Pildil (vasakult): Hans-Lembo Lindemann, Rein Randveer ja Tanel Lään, kes 1993. aastal olid Kindral Laidoneri Muuseumi loomise juures. Tollane vallavanem Hans-Lembo Lindemann sõlmis mahajäänud sõjaväehoonete peale rendilepingud, et laekuv raha tuleks kõigepealt 1993. aasta septembris loodud Laidoneri Muuseumi heaks. Viimsi mõisas ja pargis alustasid ettevõtjatena ehitusmaterjalide kauplus-laoga Ain Siimon, remonditöö- ja teehooldusega Tõnu Soomer, puutöökojaga Viktor Rajapuu, Viimsi Mööblimaja kauplusega Raili Kuningas, Mati Raal vana mööbli restaureerimisfirmaga Tsunftijänes ja mööblivalmistaja Sekvoia. Viimsi Soojus tõi mõisa peahoonesse keskküttesooja. Laidoneri muuseum Tanel Lääne eestvõttel, kes neil aastail Viimsi Muuseumi juhatas, avati kindral Johan Laidoneri 110. sünniaastapäeval 12. veebruaril 1994. a. muuseumi püsiekspositsioon, mis tutvustab Eesti ajaloo ühe silmapaistvama isiku, sõjavägede ülemjuhataja, riigitegelase ja diplomaadi kindral Johan Laidoneri elu ja tegevust. Viimsi mõisa andis Eesti riik kindral Laidonerile Vabadussõjas sõjaliste teenete eest autasumaana 1923. aasta aprillis. Loomad ja majapidamisinventari ostis Laidoner ise 368 461 marga eest, talu majapidamise aluseks sai kari. Laidoneri tegevus aitas kaasa Viimsi üldise heakorrastuse paranemisele, tema pealekäimisel laskis vallavalitsus korrastada vanu ja rajada juurde uusi teid. Alul katsid tulud vaevu jooksvaid kulutusi. Viimsi talule oli Laidoner kulutanud ligi 170 000 krooni, võlga oli umbes 46000 krooni. Oluline osa võlast oli tekkinud majapidamise elektrifitseerimisega. 1930-ndate aastate lõpuks jõudis Johan Laidoner Viimsi mõisa muuta üheks eesrindlikumaks talumajandiks Eestis. Muuseumi kogud on täienenud aastatega Eesti sõjaajalugu laiemalt käsitleva materjaliga. Seega võib rääkida juba jälle oma sõjamuuseumist, mille kogud on avatud igale ajaloohuvilisele. 2001. aasta 1. märtsist tegutseb Kindral Laidoneri Muuseum riigimuuseumina, kaitseministeeriumi hallatava asutusena, mille direktor on tuntud sõjaajaloolane dr Hannes Walter. See esitab edaspidiseks suuremaid nõudmisi, et vääriliselt jäädvustada kindral Johan Laidoneri mälestust, samuti koguda, säilitada, uurida ning vahendada Eesti sõjaajalooga ja meie kaitsejõududega seotud materjale, kinnitas Tanel Lään. ja homme Parki kerkib Concordia Ülikooli peahoone Peahoone valmimise esimeseks tähtajaks on hetkel määratud 1. september 2005. aastal, ütles ülikooli rektor Mart Susi (pildil). Ülikooli peahoones Viimsi pargis peaksid asuma õpperuumid, töökabinetid, stuudio ja kõik muu, mida ülikoolil tarvis on. Hetkel on olemas eskiislahend, ning arhitektuurikonkursi väljakuulutamine on tõenäoline peale detailplaneeringu kinnitamist. Loodetavasti kujuneb sellest hoonest Viimsi üks sümboleid, millele avaneb vaade kohe Viimsi valda sisenedes. Paljud seni pargis töötanud ettevõtted jätkavad vanas asupaigas, näiteks mööbli restaureerimisfirma, kes kolib oma töökoja Laidoneri mõisa paremast tiivast endise sõjaväevõimla ümberehitatud hoonesse. Asupaika vahetab kümme aastat tagasi endisesse sõjaväesööklasse oma kaupluseruumid korrastanud Viimsi Mööblimaja. Oleme senini ainuke mööblit pakkuv kauplus Viimsis, ütles AS Kuningad juht Raili Kuningas (pildil). Loodame, et meie vanad ja ka hiljutised kliendid meid uues asupaigas Haabneeme alevikus (Viimsi Marketi lähedal) üles leiavad. Praegu detsembrikuus on siin Viimsi pargi mööblimajas käsil jah mööbli lõpumüük, kus hinnad odavad. Kuid odavate hindadega head kaupa Eestist ja Euroopast tahame müüa ka edaspidi. Pargi lasteaia juurde rajab vald mänguja spordiväljakud, valla peaarhitekt Haldo Oravase sõnul on kõne all ka kogu parki hõlmava tervikliku haljastusprojekti tellimine. Pargi ümbrusse on kerkimas terved uued elurajoonid. UUS MAA Kinnisvaragrupi marketingijuht juht Ain Kivisaar: Suur- ja Väike-Sepa teel on uus kodu valmimas sajakonnale perele. Nelgi tee 3 saab uue aasta alguses valmis veel 50 korterit. Praeguseks on enamik valmivatest korteritest juba maha müüdud, kuna soodsa asukoha tõttu on ostjate huvi olnud väga suur. Samuti on valmivad kortermajad oma arhitektuuri poolest väga atraktiivsed ning erinevad rõõmsate värvilahendustega vanematest elurajoonidest. Kai Maran
Viimsi Teataja 5 Kirjandikonkurss abiturientidele Seoses Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Eestis 10. aastapäevaga kuulutab ülikool välja inglisekeelse lühikirjandi konkursi abiturientidele. Peaauhinnaks on aasta tasuta õppimist valitud erialal. Teemad: The Advantages of Studying in English Why Would I Want to Get an International Education. What Has Changed in My World in the Past 10 Years. Võistlustööd tuleb saata 20. detsembriks aadressil: Kaidi Aher, Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis, Kaluri tee 3, Haabneeme, Viimsi 74001, Eesti. Või e-postiga: aherk@ciue.edu.ee Lühikirjandile tuleb lisada autori kontaktandmed. Lühikirjand ei tohiks olla pikem kui kaks lehekülge. Lisainformatsiooni võib leida Concordia Ülikooli koduleheküljelt http://.ciue.edu.ee/main.php?news. Samuti võib ühendust võtta telefonil 6090077 või aherk@ciue.edu.ee Võitja kuulutatakse välja jaanuaris, väiksemad auhinnad on ka teistele parematele kirjutajatele. Lisainformatsioon: Kaidi Aher, Concordia RÜE suhtekorraldaja, telefon 609 0077 ja 055 35 299. Faks 6 090 216, e-post: aherk@ciue.edu.ee. Menukas luulekonkurss 7. oktoobril kuulutas MTÜ Zapakazz president Vallo-Andreas Hallik avatuks luulevõistluse Luulekonkurss 2002. Konkursil osalenud luuletajad said oma loomingut uno.ee portaali sisestada kuu aja jooksul. Luulekonkursist osavõtjad pidid sisestama kaks luuletust, mahuga 7-52 rida. Teise vooru pääsevad 30 edukamat luuletajat, kes kõik peavad lisama võistlustulle veel 3 luuletust, teatas MTÜ Zapakazz esindaja. Konkursi avamisel eeldati osavõtjaid sadakond, kuid luulevõistlus osutus menukaks ja oma värsse avaldas 342 autorit. Portaali uno.ee vahendusel on kõigil soovijail kuni 1. detsembrini võimalus osavõtvaid töid hinnata. Nii selgub publiku lemmik, kes on kindlasti üks finalistidest. Täpsem info: zapakazz@zapakazz.ee, tel: 05249087. Detsembri-jaanuari jooksul toimub konkursi teine voor. Konkursi lõppüritus toimub 1. veebruaril 2003 Eesti Rahvusraamaukogus. Charlie Brown on Viimsis Novembri keskel tõi Viimsi Huvikeskuses tegutsev teater WHAT?-THEATRE? lavale uue muusikali, kus lavastaja Rünno Karna sõnul kuueaastased tegelased ka täiskasvanud publikule mõtteainet annavad, mida tähendab otsida õnne ja kust seda leida. Charlie truu sõber Snoopy (Kaupo Roos) rokkimas. Kõige paremini ravib kurvameelsust hea sõna, maksku see doktor Lucy (Madli Miller) kliendile Charlie Brownile (Erko Karna) või 5 krooni. Viimsi Keskkooli ja kooliteatri vilistlane Rünno Karna õpib praegu Pedagoogikaülikoolis kolmandal kursusel telereþiid. Muusikali teised näitlejad, kes võrdselt hästi nii tantsivad kui laulavad, valisid lavastaja ja projektijuht Kalle Erm kevadel mitmekümne kandidaadi seast Viimsi, Pirita ning Tallinna tudengite ja keskkooliõpilaste hulgast. Sama teatri suure menu osaliseks saanud eelmine lavastus Mouth Park, samuti muusikal, esietendus mullu oktoobris. Lavastuse projektijuht ja muusikajuht Kalle Erm (pildil): Olete teretulnud Sa oled hea poiss, Charlie Brown... järgmistele etendustele Viimsi Huvikeskuses 1., 8. ja 22. detsembril kell 19.00 ja uuel aastal 8. ja 25. jaanuaril. Toimetus Kontsert lastekodulaste heaks 13. novembril organiseerisid Concordia tudengid ja õppejõud heategevusliku kontserdi, kus astus üles Concordia endistest ja praegustest õppejõududest ning üliõpilastest koosnev ansambel Payback. Kontserdi tulu läks Kopli lastekodu toetamiseks. Üritus toimus Concordia tudengite lastekoduprojekti raames, mille siht on pakkuda lastekodulastele teiste noorte sõprust. Igal projektis osaleval tudengil on oma väike sõber, kellega koos aega veedetakse: koos käiakse kinos ja kohvikutes ning neile korraldatakse ka erinevaid üritusi. Projektiga püütakse pakkuda lastele rohkem hoolitsust ja sõprust ning aidata neil ühiskonda integreeruda. Lastel on noorte inimestega kergem oma muredest ja elust rääkida, loodetavasti aitab see projekt neil paremini elus edasi jõuda ning leida paremaid eeskujusid. Klassikalist Rock n Rolli ja blues i mängiva ansambli Payback moodustasid Concordia õppejõud aastal 1999. Bänd pandi kokku lihtsalt muusika tegemise rõõmust. Hiljem leidis ansambel endale ka tõsisema väljundi. Seekordne kontsert oli juba kolmas, mille tulud lähevad lastekodulaste toetuseks. Kontsert osutus menukaks, sellele müüdi umbes 200 piletit ja lastekodu jõulupeo jaoks koguti üle 2000 krooni. Kaidi Aher
6 Viimsi Teataja Tähelepanu kinnistuomanikud! Alanud talvehooaja ja libedate teedega seoses tuletab kommunaalamet kõigile kinnistuomanikele, s.h. ka korteriühistutele meelde: heakord nõuab hoolsat lumerookimist ja liivapuistamist, et kaaskodanikel oleks julge kõndida ja sõita. Vastavalt Viimsi valla heakorra eeskirjadele (Viimsi vallavolikogu määrus nr 29, vastu võetud 10.09.2002), on maaomanikud ja -valdajad, hoonete ja rajatiste omanikud ning valdajad kohustatud hoidma korras, lumest puhastama ja vajadusel liivatama oma kinnistu territooriumi ja sellega külgneva ala kuni tee telgjooneni. Kommunaalamet juhib ka tähelepanu asjaolule, et Randvere ja Muuga tee on Viimsi valda läbivad riigimaanteed ja nende hooldamise kohustus on Harju Teedevalitsusel. Meile teadaolevalt on Harju Teedevalitsus sõlminud lepingu nende teede hooldamiseks, sealhulgas libeduse tõrjeks, OÜ-ga Üle, tel 621 5883. Küsimustega vallasiseste teede kohta palume pöörduda kommunaalametisse tel 6066 822. Valla heakorra spetsialist Anne Talvari Noori ootab tegude aeg 31. oktoobril ja 1. novembril toimus Tallinnas Eesti II Noorsootöö Foorum Tegude aeg, kus osales ligi 250 noorsootööga seotud eksperti. Noorsootöö seadus jõustus 1999. aasta aprillis ja see määratles noort kui 7 kuni 26 aastast isikut. Eesti noorsootöö kontseptsiooni ja Eesti noorsootöö arengukava aastaiks 2001-2004 võttis valitsus vastu mullu. oorumil toodi esile noorsootöö prioriteedid aastateks 2003-2004 kaheksas valdkonnas: 1. Huvialaharidus. Selgitada üleriigiliste uuringute kaudu huvialaharidust andvate struktuuride sisu vastavus vajadustele. Töötada välja huvialahariduse strateegiline arengukava, riiklik programm ning finantseerimise alused. 2. Erinoorsootöö. Arendada erinoorsootööd õppeasutustes koostöös eri institutsioonidega. 3. Info noortest ja noortele, nõustamine ja uuringud. Tagada maakondlike teabe- ja nõustamiskeskuste plaanipärane riiklik rahastamine kvaliteetse teenuse osutamiseks. 4. Noorsootööalane koolitus ja täiendõpe. Viia läbi uuring noorsootööalase koolituse seisukorrast riikliku ja kohaliku omavalitsuse tasandil ning kolmandas sektoris. 5. Noorte tervistav ja arendav puhkus. inantseerida riigieelarvest stabiilselt noorte tervistava ja arendava puhkuse programmi alates 2003.aastast. Toetada riigieelarvest jätkuvalt õppursporti. 6. Töökasvatus. Luua noorte töökasvatuse seadusandlik baas ja teadvustada seda toimiva võrgustiku kaudu. Välja töötada jätkusuutlik tööhõivekeskuste mudel. 7. Rahvusvaheline noorsootöö. Soodustada noorte kultuuridevahelist õppimist teabelevi ja koolituse kaudu ning rakendada optimaalselt rahvusvahelist noorsootööd toetavaid tugistruktuure. 8. Noorsootöö struktuurid ja noorte osalus. Töötada välja noorsootöö riikliku finantseerimise alused ja kord kohaliku tasandi struktuuride loomiseks, arendamiseks ja toimimiseks. Seega on riiklikul tasandil olemas noorsootöö kontseptsioon, arengukava ja tegevuskavad. Järgmise sammuna soovivad Viimsi vallas noorsootööga tegelejad ja aktiivsete noortegruppide esindajad (Viimsi noortekomisjon) koostada meie valla noorsootöö arengu- ja tegevuskava. Dokument peab sisaldama ülevaadet Viimsis noortele pakutavatest vaba-aja veetmise võimalustest, noorte osalemise võimalusest, noorsootöö eesmärkidest ning konkreetsetest suundadest lähiaastatel. Lähtume ei pea kõigist kaheksast noorsootöö valdkonnast, vaid sellest, mida Viimsis tähtsaks ja vajalikuks peetakse. Juhul, kui Viimsis on veel vabatahtlikke, kes soovivad kaasa rääkida noorsootöö arenguja tegevuskava koostamisel, prioriteetide määratlemisel, palume helistada tel 6066 824 ja 6066 826 või võtta meiega ühendust e-posti teel: noortekomisjon@yahoogroups.com. Kadi Bruus, noorsoo- ja haridusspetsialist Sõpruslinna Porvoosse Viimsi sõprusvald Soomes on Porvoo. Koostöö toimub ka sotsiaal- ja noorsootöö vallas. Kevadel külastasid Porvoo noorsootöötajad Viimsi valda. 22.- 24. novembril on kaks Viisi valla noort ja kaks Viimsi Vallavalitsuse esindajat kutsutud Porvoosse. Sõidu eesmärk on tutvuda sotsiaal- ja noorsootöö korraldusega Porvoos, noorteparlamendi tegevusega, külastada Porvoo noorte infomessi ning arutada edasise koostöö võimalusi. Porvosse sõidavad Triin Väljaots Viimsi Keskkoolist, Astrid Pärn Püünsi Põhikoolist ning Reet Järv ja Kadi Bruus Viimsi Vallavalitsuse sotsiaalametist.
KIRJAKAST Kirjad Randverest Neli aastat tagasi alustas meie pere suvilaehitust Randverre. Ostsime maalapi veel siis, kui maahind madal oli. Laenuraha eest ehitusmaterjal, töö omaenda jõul, nii see läks. Pool peret kolis sisse veel enne pärisvalmimist, teine pool tänavu suvel. Oleme nüüd Randvere Silva-koosluse liikmed, maksame makse Viimsi vallale. Meiesuguseid on palju, ja tuleb järjest juurde. Maale elama, eemale Tallinna melust. Silva-ühistu 80-st suvemajast on 30 juba soojustatud ja mahukamaks ehitatud. Sama tegevus käib ka naaberühistutes. Lähedalasuva põllu peale on kerkinud viis uut elamut ja juurde tuleb veel. Milline on esmamulje uuest Randvere-elust? Et lauale peale leiva-saia-vorsti ka midagi toekamat muretseda, tuleb kulutada paar tundi, et number 38 bussi aegu passida ja raske toidukotiga koju pääseda. Buss käib üks kord tunnis. Bussiettevõte ei tea, et Randvere pole enam ammu suvilarajoon. Teatrikülastusest ei tasu unistadagi, sest viimane sõit meie külla lõpeb kell üheksa õhtul! Võiks ju sõita 8. bussiga, ent ebamugav on koju kõndida pimedat, talvel libedat teed. Viimsi vallavalitsus ei tea, et nn. idakallas pole enam ammu üksnes suvitajate paik. Meie kandis pole poodi, pole lasteaeda, pole normaalset bussiühendust. Maantee on pime ja libe. Viimsi keskuses laiutavat spordikeskust ei pääse randverelased samuti kasutama, sest poolsaare lääne- ja idakallast normaalajal liiklev buss ei ühenda. Loomulikult on paljudel meist sõiduautod, kuid see ei aita näiteks vanemaid inimesi. Terve pere ei saa autot korraga kasutada. Majaühistute teed on konarlikud kruusateed, mis suvel tolmavad ja talvel jäidega kaetud. Valgustus on puudulik. Ühistutel napib raha, et omal jõul teed korda teha, seda enam, et teedealune maa on suuremal osal ühistutest erastamata. Viimsi vallal kui omanikul lasub kohustus teed korda teha ja valgustada, nendele kooslustele aga, kes maa on erastanud, osutada rahalist abi. Kokkuvõttes miks ei eraldata raha Randvere, Tammneeme, Leppneeme infrastruktuuri arendamiseks? Ilus ja rahulik on siin Viimsi idakaldal. Kui uus vallavalitsus ometi kaasa aitaks, et elu tsiviliseeritumaks muutuks! Helle Mets Viimsi Teataja 7 Viimsi Huvikeskuse MUDILASTE LAULU-MÄNGURING Maire Pedaku juhendamisel ootab esmaspäeviti kell 17.45 3-4 aastaseid lapsi ja kell 18.40 5-6 aastaseid lapsi. Info telefonil 60 66 838 GSM 052 09888 Maire Pedak Tule Viimsi Huvikeskusesse õppima STEPTANTSU, SWINGTANTSU JA LINDY-HOPI Ootame igas vanuses huvilisi! Treeningud toimuvad alates detsembrist: esmaspäeviti kell 18.00 steptants teisipäeviti kell swingtants ja lindyhop Treener Annely Telling Info ja registreerimine telefonil 050 25 949 Viimsi Huvikeskuses (Nelgi tee 1) JÕULUKUU LAAT Valgus, kiirgus, kuused haljad, jõulutaat ja jõulunaljad, toovad lusti lastele, rõõmu kogu perele! VIIMSI VALLA LASTE JÕULUPIDU 15. DETSEMBRIL VIIMSI HUVIKESKUSES (Nelgi tee 1) Etenduses PUHHI JÕULUD saate teada, kuidas valmistuvad Jõuluvana tulekuks Puhh, Notsu, Iiah, Christopher Robin jt. Igale heale lapsele toob Jõuluvana kommikoti! Etendused toimuvad kell 12.00 ja 15.00 Laste pääse koos kommikotiga 50 krooni ja etenduse pääse vanematele 20 krooni. Tellimusi võetakse vastu 11. detsembrini! 8. detsembril 11.00-17.00 ÕIGE AEG ALUSTADA JÕULUVANA ABISTAMIST KINGIKOTI TÄITMISEL! LAADA ÕNNELOOS! VALLA-ALUSE KOHVIK KODUSTE KÜPSETISTEGA! LASTELE JOONISTUSVÕISTLUS JA MEISTERDAMINE! ESINEVAD HUVIKESKUSE VÄIKESED JA SUURED! Info tel. 6066838 Viimsi Huvikeskus 051 03458 Ita-Riina Pedanik, 050 59043 Kalle Erm
8 Viimsi Teataja Mets puhtaks? Viimsi metsaülem Madis Talijärv (paremal) ja metsnik Kalle Meier näitavad toimetusele nõutult metsaalust, mida paar nädalat tagasi koolilapsed innukalt Mets puhtaks! ürituse raames koristamas käisid. Kahju on lastest, kes vihma ja halba ilma trotsides paiga hoolega puhtaks riisusid, pahandasid metsamehed. Vaid paar nädalat hiljem on metsaalune jälle pudelikaste, prügi ja vana träni täis. Isegi prügi mahapanekut keelav märk on mõnest teeotsast lahti kruvitud! Tegu on seda taunimisväärsem, et prügikoormate vahetus läheduses kõrgub Tadu kuusk, Viimsi üks sümboleid. Seepärast tasuks seda silti alati silme ees hoida: Taimne eksootika toidulaual 23. novembrist -1. detsembrini on Tallinna Botaanikaaias näitus Taimne eksootika toidulaual, kus tutvustame kummalisi, ebaharilikke ja võõrapäraseid taimi, mida saab julgelt kasutada oma igapäevases elus või mis pakuvad lihtsalt avastamisrõõmu, milliseid vahvaid taimi loodus on leiutanud. Troopilises Ameerikas ja Aafrikas näiteks kasvab puu nimega hiiduba. Mõnede hiidoa liikide kaunad kuuluvad taimeriigi suurimate viljade hulka. Küpsetest viljadest murduvad sageli lahti üheseemnelised osaviljad. Mereubade nime all tuntud kuni taskukella suurused seemned kantakse merehoovustega kaugele. Golfi hoovus toob neid mõnikord ka Euroopa rannikule. Nii et ka meie randades ringi kolades võib kogemata neile otsa komistada. Hiidoa lehti tarvitatakse salatina, seemneid röstitakse, vartest saadakse kiudu võrkkiigele ja laevaköite punumiseks. Nagu igaühele teada, tomatid tomatipuu otsas ei kasva. Mis seal siis kasvavad? Seal kasvavad hoopis tamarillod, need marjad on üsna tomati moodi ja kõlbavad süüa ka. Tomatipuu kodumaa on Lõuna- Ameerika, kasvatatakse teda veel Indias, Uus-Meremaal, Keenias, Jaaval. Pipart keele peale Toidu maitsestamiseks kasutatakse mitmesuguseid peenestatud segusid ja pulbreid, mille etiketilt võib mitmes keeles välja lugeda sõna pipar. Nii on tuntud must ja punane pipar, tšillipipar, cayenne pipar, sidrunipipar jt. Kas nad kõik on üldse piprad? Must pipar on pärit Indiast, kus ta kasvab 2-3 m pikkuse liaanina. Viljad on algul rohelised, muutudes küpsedes punaseks. Olenevalt viljade küpsusastmest saadakse erinevaid tooteid. Rohelist värvi viljadest saadakse rohelist pipart, poolvalminud punakatest viljadest musta pipart. Musta pipart kaubastatakse meil teradena ja jahvatatuna, samuti segus teiste maitseainetega (sidrunipipar, küüslaugupipar jt.). Küpsetest punastest viljadest, mida lastakse käärida ja hoitakse soolvees välimise kesta eemaldamiseks, saadakse mahedama maitsega valge pipar. Tuntakse veel halli pipart, mis on saadud musta ja valge pipra segamisel. Roosa e. rose pipar on aga toodetud hoopis Lõuna-Ameerikast pärineva puu - pehme skiinuse e. piprapuu (Schinus molle) korallpunastest luuviljadest. Piprapuu tüvest saadud vaiku nimetatakse ameerika mastiksiks ja seda kasutatakse nagu närimiskummi. Teistest pipra liikidest on tuntum Kagu-Aasiast pärinev beetlipipar (P. betle), tema värsked lubjapiimaga ja areekapalmi seemnetega töödeldud lehed pakuvad mõnusat närimist, on virgutava toimega ja peletavad näljatunde. Närimisel on beetel põletavamaitseline, kutsub esile süljeerituse, värvib sülje ja igemed punaseks. Sagedasel kasutamisel põhjustab lubi hambakivi teket, hambad muutuvad mustaks. Kagu-Aasia saarte paljudes suguharudes peeti varem musti hambaid ihaldusväärseks, sest need olid jõukuse tunnuseks. Pseudonüümi punane pipar on saanud troopilisest Ameerikast pärinev kartuli sugulane paprika (Capsicum), kelle marju, mida kaubanduslikult nimetatakse kaunadeks, kasutatakse ohtralt kulinaarias. Ka kuulsad tšilli ja cayenne on paprika sordid. Maailma vanimat ja ka hinnalisemat maitseainet safranit saadakse iirise sugulase safrankrookuse (Crocus sativus) õitest (emakasuudmed). 1kg safrani saamiseks kulub 150000 safrankrookuse õit. Kasutatakse ravimina, toiduvürtsina, kuid peamiselt toiduvärvina. Üks gramm safranit värvib 100 liitrit vett üsna kollaseks. Araabia naised värvisid vanasti safraniga silmalauge, varbaid ja sõrmi. Üks vanemaid kultuurtaimi kõrvits on küll vist igaühele tuttav. Kõrvitsa (Cucurbita) perekonda kuulub 13 liiki rohttaimi Ameerika soojadelt aladelt. Näiteks suureviljalisel kõrvitsal (C. maxima) on hulgaliselt erineva vilja kuju ja suurusega sorte nagu tammetõrukõrvitsad, turbankõrvitsad, võitoosikõrvitsad ja banaanikõrvitsad. Mõne suureviljalise kõrvitsa sordi viljad võivad kasvada kuni 300kg raskuseks. Kõrvitsaliste sugukonda kuuluvad ka näiteks käsnkõrvitsad (Luffa), pudelkõrvitsad (Lagenaria), ogamelon (Cucumis metuliferus), pritskurk (Ecballium elaterium) jt. Käsnkõrvitsatest valmistatakse saunapesunuustikuid. Selleks korjatakse täiesti küpsed viljad, leotatakse vees kuni pehme väliskest ja viljaliha eralduvad. Seemned raputatakse välja ja kiududerohke juhtkimpude rägastik kuivatakse, vajadusel pleegitatakse valgemaks. Näitusel saate teada, mis vahe on ahvileivapuul ja leivapuul, kus kasvavad tšakad, nisperod ja kinkanid, kes sööb alligaatori pirne ja kes rambutane. Taimi Puusepp Tallinna Botaanikaaia vanemmetoodik
Viimsi Vallavolikogu 12. novembri otsused nr 213 Vallavanema valimistulemuste kinnitamine nr 214 Vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamine nr 215 Vallavalitsuse liikmete kinnitamine nr 216 Vallavanema ja abivallavanemate töötasu määramine nr 217 Vallavolikogu esimehe töötasu määramine nr 218 Vallavanema ametist vabastamine nr 219 Vallavalitsuse liikmete ametist vabastamine nr 220 Hüvituse maksmine kohaliku omavalitsuse juhile nr 221 Viimsi Vallavolikogu fraktsiooni Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica registreerimine nr 222 Viimsi Vallavolikogu fraktsiooni Ühendfraktsioon registreerimine nr 223 Vallavolikogu alaliste komisjonide moodustamine nr 224 Eelarvekomisjoni esimehe valimistulemuste kinnitamine nr 225 Sotsiaalkomisjoni esimehe valimistulemuste kinnitamine nr 226 Revisjonikomisjoni esimehe valimistulemuste kinnitamine nr 227 Kultuuri- ja Hariduskomisjoni esimehe valimistulemuste kinnitamine nr 228 Korrakaitsekomisjoni esimehe valimistulemuste kinnitamine nr 229 Majanduskomisjoni esimehe valimistulemuste kinnitamine nr 230 Noorsoo- ja spordikomisjoni esimehe valimistulemuste kinnitamine nr 231 Maa- ja planeerimiskomisjoni esimehe valimistulemuste kinnitamine nr 232 Detailplaneeringu algatamine: endine maaüksus Reinu nr 233 Viimsi Vallavolikogu 09.10.2001 otsuse nr 202 p. 2 muutmine nr 234 Maa munitsipaliseerimine (Pringi Lasteaed) nr 235 Maa munitsipaliseerimine (Pringi Mänguväljakud) nr 236 Maaüksuse munitsipaalomandisse taotlemine Viimsi Vallavalitsuse määrused 12. november 2002 nr 80 Tee nime ja aadresside määramine Tammneeme külas Viimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a. määruse nr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse 12.11.2002.a. istungi otsusele (päevakorrapunkt 6.6.4.) annab Viimsi Vallavalitsus määruse 1. Määrata Tammneeme külas tee nimi ja aadressid vastavalt Viimsi Vallavolikogu poolt 08.10.2002.a. otsusega nr. 207 maaüksusel Suurekivi I kehtestatud detailplaneeringule alljärgnevalt: Teigari tee 11 mü Suurekivi Teigari tee 13 tootmismaa nr 13 Teigari tee 14 mü Vahtra Teigari tee 15 elamukrunt nr 8 Teigari tee 16 elamukrunt nr 7 Teigari tee 17 elamukrunt nr 9 Teigari tee 18 elamukrunt nr 6 Teigari tee 19 elamukrunt nr 10 Teigari tee 20 elamukrunt nr 5 Teigari tee 21 elamukrunt nr 11 Teigari tee 22 elamukrunt nr 4 Teigari tee 23 tootmismaa nr 15 Teigari tee 24 elamukrunt nr 3 Teigari tee 26 elamukrunt nr 2 Teigari tee 28 elamukrunt nr 1 2. Viimsi Vallavalitsuse kommunaalametil tähistada tee vastava tähisega kolme kuu jooksul pärast ehitusloa väljastamist tee ehitamiseks. 3. Maaomanikul tähistada aadressid hiljemalt 01.12.2003.a. 4. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis. Kaido Metsma Eda Ilves Vallavanem Vallasekretär 12. november 2002 nr 79 Aadressi määramine Viimsi alevikus Viimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a. määruse nr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse 12.11.2002.a. istungi otsusele (päevakorrapunkt 6.6.3.) annab Viimsi Vallavalitsus määruse: 1. Määrata Viimsi alevikus aadress vastavalt Viimsi Vallavolikogu poolt 12.03.2002.a. otsusega nr 53 maaüksusel Tuulekivi kehtestatud detailplaneeringule alljärgnevalt: Astri tee põik 3A mü Tuulekivi 2. Maaomanikul tähistada maaüksus vastava tähisega hiljemalt 01.04.2003.a. 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis. Kaido Metsma Eda Ilves Vallavanem Vallasekretär 12. november 2002 nr 78 Aadressi määramine Viimsi alevikus Viimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a. määruse nr.19 alusel, kodanik V.Maidla ettepanekul (11.11.2002 avaldus reg.nr 7-1/1825) ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse 12.11.2002.a. istungi otsusele (päevakorrapunkt 6.6.2.) annab Viimsi Vallavalitsus määruse: 1. Määrata Viimsi alevikus kinnistul Liilia tee 1 asuva lillekaupluse aadressiks Aiandi tee/ Liilia tee 1. 2. Maaomanikul tähistada kauplus vastava tähisega hiljemalt 01.jaanuariks 2003.a. 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis. Kaido Metsma Eda Ilves Vallavanem Vallasekretär 12. november 2002 nr 77 Aadresside määramine Leppneeme külas Viimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a. määruse nr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse 12.11.2002.a. istungi otsusele (päevakorrapunkt Viimsi Teataja 9 6.6.1.) annab Viimsi Vallavalitsus määruse: 1. Määrata Leppneeme külas teede nimed ja aadressid vastavalt Viimsi Vallavolikogu poolt 12.juuni 2001.a. otsusega 147 maaüksusel Põlendiku kehtestatud detailplaneeringule ja lisatud plaanile alljärgnevalt: Vainu tee 12 elamukrunt nr 12 Vainu tee 13 elamukrunt nr 1 Vainu tee 14 ärimaa krunt nr 14 Vainu tee 15 elamukrunt nr 2 Vainu tee 16 haljasala krunt nr 6 Vainu tee 17 elamukrunt nr 3 Vainu tee 18 elamukrunt nr 7 Vainu tee 19 elamukrunt nr 4 Vainu tee 20 elamukrunt nr 8 Vainu tee 21 elamukrunt nr 5 Vainu tee 22 elamukrunt nr 9 Piirikivi tee 15 elamukrunt nr 11 Piirikivi tee 16 elamukrunt nr 10 2. Maaomanikul tähistada aadressid hiljemalt 01.12.2003.a. 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis. Kaido Metsma Eda Ilves Vallavanem Vallasekretär 05.november 2002 nr. 74 Tee nime ja aadresside määramine Tammneeme külas Viimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a. määruse nr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse 05.11.2002.a. istungi otsusele (päevakorrapunkt 6.3.2.) annab Viimsi Vallavalitsus määruse 1. Määrata Tammneeme külas tee nimi ja aadressid vastavalt Viimsi vallavolikogu poolt 11.juunil 2002.a. otsusega nr. 142 maaüksusel Eha-I kehtestatud detailplaneeringule alljärgnevalt: Ehala tee 1 reserv, Ehala tee 2 reserv, Ehala tee 3 reserv, Ehala tee 4 reserv, Ehala tee 5 elamukrunt nr 1, Ehala tee 7 elamukrunt nr 2, Ehala tee 9 elamukrunt nr 3. 2. Viimsi Vallavalitsuse kommunaalametil tähistada tee vastava tähisega kolme kuu jooksul pärast ehitusloa väljastamist tee rajamiseks. 3.Maaomanikel tähistada aadressid hiljemalt 01.12.2003.a. 4. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis. Kaido Metsma Eda Ilves Vallavanem Vallasekretär 05. november 2002 nr 73 Teede nimede ja aadresside määramine Äigrumäe külas Viimsi Vallavolikogu 14.10.1997.a. määruse nr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse 05.11.2002.a. istungi otsusele (päevakorrapunkt 6.3.1.) annab Viimsi Vallavalitsus määruse: 1. Määrata Äigrumäe külas teede nimed ja aadressid vastavalt Viimsi Vallavolikogu poolt 27. augustil 2002.a. otsusega nr. 203 maaüksusel Käära kehtestatud detailplaneeringule ja lisatud skeemile alljärgnevalt: Rahula tee 22 elamukrunt nr 27 Rahula tee 24 elamukrunt nr 34 Rahula tee 25 elamukrunt nr 28
10 Viimsi Teataja Rahula tee 26 elamukrunt nr 35 Rahula tee 27 mü Tagavälja Rahula tee 28 elamukrunt nr 36 Rahula tee 30 elamukrunt nr 37 Rahula tee 32 elamukrunt nr 38 Rajasauna tee 1 elamukrunt nr 33 Rajasauna tee 2 elamukrunt nr 26 Rajasauna tee 3 elamukrunt nr 32 Rajasauna tee 4 elamukrunt nr 25 Rajasauna tee 5 elamukrunt nr 31 Rajasauna tee 6 elamukrunt nr 24 Rajasauna tee 7 elamukrunt nr 30 Rajasauna tee 8 elamukrunt nr 23 Rajasauna tee 9 elamukrunt nr 29 Rajasauna tee 10 elamukrunt nr 22 Rajasauna tee 11 elamukrunt nr 13 Rajasauna tee 12 elamukrunt nr 21 Rajasauna tee 14 elamukrunt nr 20 Rajasauna tee 16 elamukrunt nr 19 Allikmäe tee 20 elamukrunt nr 18 Allikmäe tee 21 elamukrunt nr 48 Allikmäe tee 22 elamukrunt nr 17 Allikmäe tee 23 elamukrunt nr 47 Allikmäe tee 24 elamukrunt nr 14 Allikmäe tee 25 elamukrunt nr 46 Allikmäe tee 27 elamukrunt nr 45 Allikmäe tee 29 elamukrunt nr 44 Allikmäe tee 31 elamukrunt nr 43 Allikmäe tee 33 elamukrunt nr 42 Allikmäe tee 35 reserv Allikmäe tee 37 elamukrunt nr 53 Allikmäe tee 39 elamukrunt nr 54 Allikmäe tee 41 elamukrunt nr 55 Allikmäe tee 43 elamukrunt nr 56 Allikmäe tee 45 elamukrunt nr 57 Allikmäe tee 47 elamukrunt nr 58 Allikmäe tee 49 elamukrunt nr 59 Seljandiku tee 1 elamukrunt nr 52 Seljandiku tee 2 elamukrunt nr 39 Seljandiku tee 3 elamukrunt nr 51 Seljandiku tee 4 elamukrunt nr 40 Seljandiku tee 5 elamukrunt nr 50 Seljandiku tee 6 elamukrunt nr 41 Seljandiku tee 7 elamukrunt nr 49 Seljandiku tee 8 elamukrunt nr 16 Seljandiku tee 9 elamukrunt nr 15 Seljandiku tee 10 elamukrunt nr 11 Seljandiku tee 11 elamukrunt nr 10 Kungla tee 20 elamukrunt nr 3 Kungla tee 21 elamukrunt nr 7 Kungla tee 22 tootmismaa (puurkaev) Kungla tee 23 elamukrunt nr 12 Kungla tee 24 elamukrunt nr 2 Kungla tee 25 elamukrunt nr 6 Kungla tee 26 elamukrunt nr 1 Kungla tee 27 elamukrunt nr 5 Kungla tee 29 elamukrunt nr 9 Kungla tee 31 elamukrunt nr 4 Kungla tee 33 elamukrunt nr 8 2.Viimsi Vallavalitsuse kommunaalametil tähistada teed vastava tähisega kolme kuu jooksul pärast ehitusloa väljastamist teede rajamiseks. 3. Maaomanikul tähistada maaüksused vastava tähisega hiljemalt 01.12.2003.a. 4. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis. Kaido Metsma Eda Ilves Vallavanem Vallasekretär 25. juunist kuni 29. oktoobrini on Viimsi Vallavalitsus algatanud järgmised detailplaneeringud: 1. Muuga külas, maaüksus Allika (ehitusõiguse muutmine); 2. Viimsi alevikus, Tulbiaia tee 3 (väikeelamukruntide jaotuse ja hoonestustingimuste muutmine); 3. Rohuneeme külas, Kalmistu tee 12 (hoonestustingimuste määramine elamu ehitamiseks); 4. Pärnamäe külas, maaüksus Põldmäe, krundid Kesk-Kaare tee 1, 3, 5 ja 7 (krundijaotuse muutmine ja hoonestustingimuste määramine ridaelamute ehitamiseks); 5. Randvere külas, Koralli tee 36, 38, 40 ka 42 (hoonestustingimuste määramine ja juurdepääsuteede lahendamine); 6. Pärnamäe külas, osaliselt endine maaüksus Künka I (krundijaotuse ja hoonestustingimuste muutmine osaliselt kahepereelamute ja osaliselt ridaelamute ehitamiseks); 7. Randvere külas, Tammenurme tee 10 (hoonestustingimuste määramine elamu ehitamiseks); 8. Laiakülas, kinnistu Käära põik 1a (kinnistu jagamine ja hoonestustingimuste määramine elamute ehitamiseks); 9. Pärnamäe külas, kinnistu Pärna (kinnistu jagamine ja hoonestustingimuste määramine elamute ehitamiseks); 10. Muuga külas, Laanelohu tee 1/Kallavere tee 65 (hoonestustingimuste määramine aiamaja ümber- ja juurdeehituseks); 11. Tammneeme külas, kinnistu Mereääre tee 36 (hoonestustingimuste määramine aiamaja ümberehitamiseks elamuks); 12. Leppneeme külas, kinnistu Lepalinnu tee 9 (hoonestustingimuste määramine aiamaja ümberehitamiseks elamuks ja juurdepääsu lahendamine krundile); 13. Tammneeme külas, maaüksus Männi, maaüksuste Männi ja Põldmäe VII detailplaneeringus tähistatud krunt pos. nr. 4); 14. Pringi külas, maaüksus Pugomanni, maatükk III (elamukruntide moodustamine); 15. Leppneeme külas, Laane tee 11 (hoonestustingimuste määramine aiamaja ümberehitamiseks elamuks); 16. Viimsi alevikus, maaüksus Praaga IX (hoonestustingimuste määramine elamu ehitamiseks); 17. Muuga külas, kinnistu Muuga tee 62 (kinnistu jagamine ja hoonestustingimuste määramine ühepereelamute ehitamiseks); 18. Pärnamäe külas, maaüksus Viievelle, Suur-Kaare tee ja Kesk-Kaare tee vaheline ala (krundijaotuse ja hoonestustingimuste muutmine ridaelamute ja kahepereelamute ehitamiseks); 19. Muuga külas, Mustasauna tee 2 (hoonestustingimuste määramine olemasoleva aiamaja rekonstrueerimiseks); 20. Pärnamäe külas, osaliselt kinnistul Põldmäe (krundijaotuse ja hoonestustingimuste muutmine kahepereelamute või ridaelamute ehitamiseks); 21. Haabneeme alevikus, Kaluri tee 5a (krundi piiride ja hoonestustingimuste määramine); 22. Pringi külas, Sarapuu tee 5 ja 6 (kruntide piiride ja hoonestustingimuste määramine); 23. Muuga külas, Ojakääru tee 1 (hoonestustingimuste määramine suvila rekonstrueerimiseks); 24. Pärnamäe külas, maaüksus Kängsepa (kinnistu jagamine kaheks võrdseks osaks ja hoonestustingimuste määramine elamu ehitamiseks); 25. Muuga külas, Uuetoa tee 3 (hoonestustingimuste määramine suvila rekonstrueerimiseks ja abihoonete ehitamiseks); 26. Tammneeme külas, Mereääre tee 16 (hoonestustingimuste määramine elamu ümberehitamiseks); 27. Rohuneeme külas, Kalmistu tee 6 ja maaüksus Valli V (kinnistute liitmine ja hoonestustingimuste määramine ühepereelamu ehitamiseks); 28. Püünsi külas, Karikakra tee 2 (hoonestustingimuste määramine ühepereelamu ehitamiseks); 29. Viimsi alevikus, Pojengi tee 8 (kinnistu jagamine, hoonestustingimuste määramine ühepereelamu ehitamiseks); 30. Tammneeme külas, Mereääre tee 30 maatükk I (kinnistu jagamine, hoonestustingimuste määramine ühepereelamu ehitamiseks); 31. Lubja külas, maaüksus Andrese (hoonestustingimuste määramine ühepereelamu ehitamiseks); 32. Randvere külas, Tammekivi tee 12 (hoonestustingimuste määramine aiamaja ümberehitamiseks ühepereelamuks); 33. Lubja külas, Põldheina tee 2, 3, 5 ja 7 (hoonestustingimuste määramine ridaelamute ehitamiseks); 34. Muuga külas, Uuetoa tee 1 (suvila laiendamine); 35. Muuga külas, Eesnõmme tee 16 (suvila rekonstrueerimine); Pringi külas, kinnistu Mere (kinnistu jagamine ja hoonestustingimuste määramine ühepereelamute ehitamiseks).
Viimsi valla omavalitsuste valimistel said hääli Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica (1229) Raivo Aavisto 208 Rein Madissoon 159 Ardi Paul 118 Rein Adamson 80 Jüri Tõnts 74 Urmas Hallika 73 Jaanus Lember 69 Aiki Sepp 64 Aavo Mägi 54 Ants Parika 37 Madis Talijärv 31 Kalev Põldsaar 29 Margus Sild 27 Helle Mets 26 Toomas Kirotar 25 Mati Pajus 25 Elle Soop 22 Alar Mik 21 Kristel Reinsalu 16 Vahur Randveer 15 Kalju Tuulik 14 Anu Uritam 14 Urmas Lind 10 Piret Pernik 9 Aarne Schulbach 8 Valjo Lutsoja 1 VL Viimsi Ettevõtjate Liit (1137) Ants Savest 196 Kaido Metsma 153 Aarne Jõgimaa 149 Madis Saretok 147 Priit Post 99 Meelis Paalberg 75 Raimo Tann 29 Kalev Aasma 27 Mati Heinsar 22 Urmas Mererand 18 Veera Ebenek 17 Raivo Sündema 15 Ain Pedak 15 Riho Peets 15 Helve Kask 14 Mihkel Saarend 14 Raivo Kaare 14 Urmas Lilleorg 13 Voldemar Luts 10 Svetlana Kozlova 10 Kalev Villem 10 Arvo Saat 9 Elle Kristlepp 9 Toivo Kukk 9 Arnold Sikkar 8 Ivar Mändsalu 7 Toivo Härm 7 Olev Kõdar 5 Juhan Konks 5 Toomas Daum 5 Raimond Maasik 5 Eda Anton 3 Toomas Voore 3 Eesti Reformierakond (907) Jaan Alver 188 Enn Sau 99 Leelo Tiisvelt 78 Ain Pinnonen 58 Vallo Palvadre 54 Aarne Saluveer 42 Reet Järv 41 Tõnu Tuulas 40 Vello Vallaste 35 Rein Frolov 31 Kristo Kallas 30 Illar Hallaste 28 Sirje Saks 28 Toomas Rais (Raist) 28 Edgar Kruger 26 Lembo Võõsa 15 Sirje Kõiv 14 Ralf Õng 13 Enn Teimann 12 Kadi Bruus 9 Lauri Viikna 9 Olev Mihkelson 8 Aare Järvelaid 7 Mario-Markus Hallaste 5 Rein Solnask 5 Robert Herman 4 Erakond Isamaaliit (600) Tunne-Väldo Kelam 219 Toomas Kull 93 Peeter Kukk 62 Kaljo Alaküla 56 Mart Susi 35 Viimsi Teataja 11 Erkki Juhandi 32 Haldo Oravas 22 Andrus Kalvet 19 Vello Väinsalu 14 Gunnar Kobin 13 Kairi Uuk 10 Ülle Nõmm 10 Priit Mullamaa 6 Tanel Lään 5 Meelis Rihkrand 4 Eesti Keskerakond (334) Jaak Salumets 130 Raivo Tomingas 60 Madis Kaasik 30 Raivo Sikemäe 27 Mati Süld 23 Lembit Allingu 16 Margus Leppmets 14 Rein Rebane 13 Heiki Lindpere 13 Mai Alt 8 Eestimaa Rahvaliit (170) Ants-Hembo Lindemann 53 Toivo Tutt 25 Aivar Paju 18 Henno Mõtus 14 Helgi Klasberg 13 Mart Pork 10 Vanda Raja 8 Jaan Kurm 7 Peeter Treufeldt 7 Aime Estna 5 Tõnu Kudeviita 2 Sven Sams 4 Karri Vabrit 4 Voldemar Toper 0 Rahvaerakond Mõõdukad (166) Anne Vahemäe 51 Aado Vahtra 49 Martin Kadak 20 Raivo Mets 15 Mart Lee 10 Andra Aulas 7 Aini-Reet Robas 7 Luule Madise 4 Siim Vahemäe 3
12 Viimsi Teataja Detsembrikuu spordiüritused 1. detsember Valla meistrivõistlused korvpallis, Viimsi Spordihallis kell 11.00 meeskondade otsustavad kohtumised. 2.detsember Viimsi keskkooli torditurniir korvpallis, Viimsi Keskkool finaalmängud. 6.-8.detsember Eesti D-vanuseklassi poiste karika- Tapal võistlused käsipallis 7.detsember Eesti võistkondlike karikavõistluste III etapp koroonas Saugal. 7.detsember Eesti naiste meistrivõistlused võrkpallis: Viimsi Keskkoolis kell 14.00 Milstrand Tallinna Pedagoogikaülikool. 8.detsember Eesti naiste meistrivõistlused võrkpallis: Viimsi Spordihallis kell 15.00 Milstrand Audentese SK. 12.detsember Coca-Cola TV 10 Olümpiastarti Tallinna Spordihall Harjumaa I ja II etapi võistlused sisekergejõustikus. 21.detsember Eesti naiste karkavõistlused võrkpallis, poolfinaalmängud. 22.detsember Eesti naiste karikavõistlused võrkpallis, finaalmängud. Detsembris on tulemas ka Viimsi valla meistrivõistlused koroonas, individuaalmängud. Viimsi saaliturniir jalgpallis, noortele. Harjumaa koolidevahelised võistlused korvpallis, kuni 5. ja 6.-7.kl.poiste ja tüdrukute võistkondadele. Eesti meeste käsipalli meistrivõistluste 2.ringi mängud. Eesti meeste liigamängud ja Harjumaa meistrivõistluste mängud korvpallis. Täpsem info valla spordimetoodik Tiia Tamm telefonil 051965243 ja 609 0980 Sügishooaja spordisaavutusi 2. novembril VIIMSI SÜGISTURNII- RIL VÕRKPALLIS kohtusid taas vanad sõbrad ja rivaalid. Eelmisel aastal vahele jäänud võistlusele puhus eluvaimu sisse väsimatu võrkpalliaktivist Aare Ruubel. Varasematel kordadel mängisid naiskonnad Püünsis ning meeskondade võitlusareen oli Viimsi Keskkoolis. Ürituse pooljuubelil, 5. korral, kohtusid 6 naiskonda ja 6 meeskonda juba uues spordihallis, kus mänguvabal ajal sai nautida ka kõrvalväljakul toimuvaid võrkpallilahinguid. Naiste väljakul kulgesid mängud rahulikumalt, seevastu meeste mängud pakkusid tõelist pinget osalejaile ning pealtvaatajaile. Auhinnalaua juurde kutsuti paremuse järjekorras, naiskondadest 1.Viimsi; 2.Rewaltes; Viimsi võidukas võrkpallinaiskond. 3.Hansapank; 4.Saue; 5.Hunt ja 6.EMT. Meeskondadest 1. Keila ; 2. Eesti Telefoni Rakvere võistkond; 3.Rewaltes; 4.Eesti Telefon; 5.-6. Loo ja Viimsi. Sportliku kallakuga ISADEPÄEV toimus sel aastal SPA Viimsi Tervis Vabaajakeskuse ujulas. Tosinajagu peresid oli tulnud vette sulistama ning perepea esinemisele kaasa elama. Üritus algas kavakohaselt kõigile pereliikmeile mõeldud vesiaeroobikaga, eestvedajaks hinnatud alatundja Liina Raska. Soojenduseks sai vees läbi tehtud suusatamine, poks ja teisedki spordialad, kuni järg jõudis päris basseinialadeni. Kui isad ning suuremad lapsed valmistusid võistlusteks, suunati emad tillemate õdede-vendadega väikesesse basseini ning mullivanni mõnulema. Isadel-lastel tuli suures basseinis läbi teha neli võistlust: ujumislauaga teateujumine; softpalli täpsusvisked ujumisrõngasse; teisest basseiniotsast lapse, palli ja rõnga tagasitoomine ning sukeldumine. Nelja võistluse kokkuvõttes tulid esikohale Tiit ja Kaarin Pappel. Isa ja vanema õe tulemusega jäid rahule ka selle pere noorimad liikmed, viiekuused kaksikud. Kogu paaritunnise ürituse ajal ei kostnud nendelt ühtegi protestinooti. Kannatlikult oodati, millal auhinnad käes, et koos isa ja emaga lastevanni sukelduda. Teise koha said Margus Vanaselja koos Kelly Toodega. Kolmandad olid Hannes ja Tõnis Pool, neljandad Andrus ja Sander Parts ning viiendad-kaido ja Maria Vaikla. Vesise jutu jätkuks ka tulemus LASTE UJUMISVÕISTLUSTELT ning VIIMSI VALLA MEISTRIVÕISTLUSTELT, mis peeti Vabaajakeskuse ujulas16.novembril. 25m vabaltujumine kuni 8-aastastele: tütarlaste 1.Liselle Luks 21,18 poiste 1.Frank Oliver Sari 33,40 9-10-aastastele: tütarlaste 1. Cris-Triin Tammiste 18,35 poiste 1. Sander Parts 19,04 50m vabaltujumine kuni 13-aastastele: tütarlaste 1. Kaja Masing 42,51 poiste 1. Ardi Aver 39,34 14-17.-a.noortele: noormeeste 1. Lauri Luige 34,78 18-34.-a. naistele: 1. Liisa Arusoo 31,03 18-39.-a. meestele: 1. Tiit Pappel - 27,10 35-44.-a. naistele: 1. Ene Kivet 33,44 45-a. ja van.naistele: 1. Milvi Vaiksaar 40,38 50-a. ja van.meestele: 1. Olav Lukin 34,43 50m rinnuliujumine kuni 13-aastastele: tütarlaste 1. Kaja Masing 51,10 poiste 1.Siim Lepik 47,80 14-17.-a.noortele: noormeeste 1. Lauri Luige 38,28 18-34-a.naistele: 1.Liisa Arusoo 40,79 18-39.-a.meestele: 1. Tiit Pappel 35,13 35-44.-a.naistele: 1. Ene Kivet 40,94 40-49.-a. meestele: 1. Mati Märtson 48,12 45-a. ja van.naistele: 1. Milvi Vaiksaar 53,87 50-a. ja van.meestele: 1. Aksel Luige 36,59 50m seliliujumine kuni 13-a.poistele: 1. Tõnis Tuul- 53,65 14-17.-a. noortele: 1. Lauri Luige 43,03 18-34.-a. naistele: 1. Liisa Arusoo 36,65 18-39.-a. meestele: 1. Tiit Pappel 36,81 35-44.a. naistele: 1. Ene Kivet 40,16 45-a.ja van.naistele: 1. Milvi Vaiksaar 50,72 50-a. ja van. mehed: 1. Enn Lepik 52,07 Laste 25m vabaltujumises osales kokku 19 tulevikulootust, meistrivõistluste 50m vabaltujumises 27 osavõtjat; rinnuliujumises 23 ning seliliujumises 17 osalejat. Suur tänu ujula personalile ja teenekale treenerile Enn Lepikule, kes ühtviisi meisterlikult tuli toime nii mikrofoni kui stopperiga, pannes mõlemad käest vaid selleks, et ka endale basseinist kuldmedal ära tuua. Tiia Tamm
Viimsi Teataja 13 HAWAII EXPRESSI PURJELAUAKOOL viib 8-12 a. lapsed põnevasse VEEMAAILMA! Juuni algul 2002 alustas Pirita rannas Hawaii surfikeskuses tööd Hawaii Expressi Purjelauakool, kus suviste purjelauatreeningutega liitus 25 last vanuses 8-14 aastat. Purjelauakooli eesmärgiks on anda lastele võimalus saada teadmised ja oskused purjelauasõidust ning purjetamisest. Läbi purjelauasõidu soovime lähendada lapsi loodusele ja tervislikule eluviisile, mis loob tulevikus ka head võimalused tippspordiks, seades hetkel kaugemaks eesmärgiks olümpiamängud 2008. Suvehooajal 1. mai 30. sept. toimuvad treeningud Pirita rannas Hawaii Surfis, kus tegeleme purjelauasõiduga 3 korda nädalas ja juhul kui on tuuletu, siis pallimängudega nii vees kui rannal. Purjelauakoolil on olemas ka batuut, mis annab mitmekülgse kehalise ettevalmistuse tulevikuks. Talvehooajal 1. nov. - 30. aprill toimub tõsine ettevalmistus suveks 2-3 korda nädalas, kus ujumine hakkab toimuma Pirital TOP-is ning jalgpall, suusatamine ja jõuharjutused Pirita Velodroomil. Veekogude jäätumise korral tegeleme jääsurfiga, kus uiskudega kelgule on kinnitatud purjelaua puri. Mis tehtud? 2002 suvehooajal käivitus Eesti Purjelaualiidu eestvedamisel Eesti laste-ja noorte karikasari, kus Hawaii Expressi Purjelauakooli kasvandikud saavutasid enamiku esikohtadest. Kolmel korral viisime Falck-i kaasabil läbi esmaabi- ja vetelpäästekursused, et lastes teadvustada, kuidas käituda hädaolukordades ja anda esmaabi hädasolijale. Suve jooksul korraldasime sportlikud ja lõbusad treeninglaagrid koos mängude ja matkadega Nõvale ning Aegna saarele, kuhu paremad sõitsid purjelaudadega omal jõul. Tuuletute ilmade korral Pirital, said lapsed hüpata batuudil, mis arendas väga efektiivselt nii laste koordinatsiooni kui julgust lennata kõrgele. Purjelauast ehk SURFist Eestis. Surf on väga emotsionaalne ja dünaamiline spordiala, mis imiteerib puri käes vee kohal lendamist. Purjelaud on kõige kiiremini arenev purjespordiala, just tänu oma mobiilsusele ja soodsale hinnale. Hetkel tegeleb Eestis aktiivselt surfamisega tuhatkond tegijat, kuid igal aastal tuleb juurde sadakond uut surfarit, millele aitab kaasa Kui me ei ole merel, siis pole meid olemaski! Hawaii Surfi algkoolitus alates 1999 aastast. Eesti surfilaulupidu on Nõval korraldatav SURFILAAGER, millest nelja päeva jooksul võtab osa ja omandab uusi teadmisi-oskusi üle pooletuhande surfihuvilise. Surfilaager on mõeldud purjelaua, kui spordiala propageerimiseks ja õpetamiseks kõigile, kel huvi tunda vabaduse maitset. 2002 aasta Surfilaagris toimusid ka esimesed lastevõistlused, kus nii mõnegi emaisa kaasaelamine, pisara lahti kiskus ja rõõmust karjatama pani, sest lapsed võitlesid allaandmata iga finiši pärast. Populaarseim võistlus on iga aastaga suuremaks paisuv Aegna maraton stardiga Piritalt, mis on muutunud juba täiesti arvestatavaks rahvusvaheliseks võistluseks ja kus osavõtjate arv läheneb juba 200-le surfarile. Starti tulevad nii lapsed, naised kui mehed kuna surfis vanusepiire ei tunta. Suurim rahvusvaheline surfisündmus, mis näitab Eesti sobivust purjelauaga tegelemiseks on 1985 aastal toimunud Windglideri MM Tallinna lahel. Alates 1. novembrist 2002 väljastas Eesti Haridusministeerium Hawaii Expressi Purjelauakoolile ametliku koolitusloa. Tänu sellele on koolil õigus väljastada lapsevanemale tõend tasutud õppemaksu kohta ja lapsevanemal võimalus lahutada koolimaksuks tasutud summad maha oma maksustatavast tulust ja saada sel moel sisuli- selt 26% tasutud koolimaksust tagasi. Kooli kuumaks on 800.- krooni (ehk 26%=592 krooni), mis sisaldab lisaks treeneri juhendamisele ja baaside üürile ka suveperioodil Hawaii Surfikeskuse kaasaegse surfivarustuse kasutamist ca 36 tundi kuus (võrdle: varustuse rent hinnakirjas 100.-/tund). Kuna soovime pakkuda lastele personaalsemat tähelepanu, siis võtame juurde maksimaalselt 30 last. Treener: Karmo Kalk treener-õpetaja, kõrgharidus TPÜ 1995 a. Kolme lapse isa. Tegelenud aktiivselt purjelauaspordiga alates 1983 a.(nsvl meistersportlane). Hawaii Expressi surfikoolituse korraldaja alates 1999 a. Registreerimine ja lisainfo: Karmo Kalk, tel 050 79 111; 6 398 508 e-mail: info@hawaii.ee;.surf.ee
14 Viimsi Teataja Viimsi vallas registreeritud sünnid Triin ja Aare Roosalul sündis 16. oktoobril tütar MIA RIIN Kristina ja Margus Kangrol sündis 28. septembril poeg THOMAS Tiina Liiasel ja Rene Jõgimaal sündis 10. oktoobril tütar VICTORIA Gerli Kassihinil ja Jaanus Iklal sündis 22. septembril tütar LIISA Triin Pajupuul ja Raul Ukaredal sündis 7. oktoobril tütar SUSANNA MARIA Mari-Liis Vitsutil ja Urmas Mätlikul sündis 23. oktoobril tütar TRIINU-LIIS Elo Kalmetil ja Tarmo Tomsonil sündis 26. oktoobril poeg MORTEN Janika ja Marko Otsingul sündis 25. oktoobril poeg SANDER Margit Kaldarul ja Ekke Lainsalul sündis 15. oktoobril poeg LUKAS Lilia Lipsul ja Ivo Hõimul sündis 23. oktoobril poeg SAMUEL Helly ja Märten Muhkil sündis 17. oktoobril tütar LISSE Airi Karul ja Peeter Pappelil sündis 22. oktoobril tütar ÕNNELIIS Evangeeliumi Kristlaste Viimsi Vabakoguduse (Rohuneeme tee 40) Jõulukuu ja aastavahetuse koosolekute ajad: 01.12. kell 11.30-1. advendi jumalateenistus/ nistus, jutlus Indrek Luide, muusika: Viimsi pühaõhtusöömaaeg, jutlus Indrek Luide gospelkoor, muusikal Laulge jõuludest 04.12. kell 19.00 - Jutlus Ingrid L. Andren 25.12. kell 11.30-1. Jõulupüha jumalateenistus, jutlus Rudolf Ventsel, laulab Viimsi mees- (Pensacola - USA) 06.12. kell 19.00 - Noorte missioniõhtu, jutlus ansambel Kai Almgren (Lapua, Soome) 26.12. kell 17.00-2. Jõulupüha Koguduse jõuluõhtu koos vallarahvaga 08.12. kell 11.30-2. advendi jumalateenistus, jutlus Kai Almgren 29.12. kell 11.30 - Jumalateenistus, jutlus Indrek Luide 15.12. kell 11.30-3. advendi jumalateenistus, jutlus Karin Raja 31.12. kell 22.00 - Aastalõpu kontsertjumalateenistus, jutlus Indrek Luide 15.12. kell 18.00 - Abieluseminar: Jumala poolt seatud eesmärgid abielule! Lektor Arvo Raja. 1.01. 2003 kell 11.30 - Uusaasta jumalateenistus pühaõhtusöömaajaga: sõnumid juhatuse 22.12. kell 11.30-4. advendi jumalateenistus, jutlus Evald Timmas liikmetelt, jutlus Indrek Luide 24.12. kell 18.00 - Jõululaupäeva jumalatee- 6.01. 2003 kell 19.00 - Kolmekuningapäeva jumalateenistus AVATUD UUS VIIMSI LEMMIKLOOMA KAUPLUS PAKUME TEIE LEMMIKUTELE KVALITEETTOITU (KASSIDELE, KOERTELE) KOSMEETIKAT (ŠAMPOONID, BALSAMID, ÕLID) HOOLDUSVAHENDID (RIHMAD, KAMMID, HARJAD jm) VITAMIINID, TOIDULIDANDID ANNAME HEAD NÕU JA KON- SULTATSIOONI! TULE VAATA, KÜSI JA OSTA NOVEMBRIS JA DETSEMBRIS TUTVUMISHINNAD!!! Asume VIIMSIS, RANDVERE TEE 9 (VIIMSI MARKETIS II KORRUSEL) Oleme avatud E-P 11.00-20.00 Tel. 051 07 320, Reena ja 051 11 352, Sirje. SINU SÕBRA TERVIS JA HEAOLU SÕLTUB SINUST!
Teated ja kuulutused Jõuluvana ootab kojukutseid. Tel 052 42 352. KÜ "Murdlaine" Haabneemes Mereranna tee 4 otsib majahoidjat-koristajat. Kontakttelefon 609 0402 õhtuti. Otsin tööd toa- ning trepikodade koristajana, samuti majahoidjana. Tel 055 37 980. Pakun tööd koristajale kaheks korraks nädalas, eramajas Pringi külas. Tel 05027007, Kristina. Metalli koristamine, tel 056 95 77 13. Rohuneeme sadam otsib majahoidjat talveperioodiks. Tel 605 3871 või 052 42 352. Kompaktlaadur UNC-060 teostab laadimistöid (ka lumekoristus). Tel 052 42 352. OÜ RANOTEX valmistab freesitud ümarpalgist maju, saunu, suvilaid, paviljone. Info tel 051 477 16 või 079 92 171, Raimu Reinson. 8-nda klassi õpilane võtab matemaatikatunde. Tel 050 77114 ja 601 2963. 1,5 aastane väga rõõmsameelne tüdruk otsib toredat hoidjatädi Viimsis. Telefon 6011 333 RANDVERE KÜLAVANEMA VALIMINE 14. detsembril kell 11. 00 Randvere kirikus Mälestame endist vallavanemat aastatel 1995-1996 LEMBIT AULAST ja avaldame südamlikku kaastunnet omastele. Viimsi vallavolikogu ja vallavalitsus Firma võtab vastu tellimusi lammutustöödeks töödeks ja ehitusjääkide ärav aveoks Tel 056 957 713. Viimsi Teataja 15 Loomaarst VÄINO KUUS - väikel eloomade ravi ja profülaktika, koduvisiidid Tel 050 45974. Soovin osta 2-toal korterit Viimsi poolsaarel. Kiire! Tel 056 640 606 või 056 623 326. HAUAKIVID JA KIVITÖÖD Mähel, Kummeli tee 103 VAHUR RAIDMA Tel 63 93 103 GSM 052 47 103 Viimsi Ter ervisek visekeskuses eskuses OPTIKAPOOD Avatud E-R 9.30-18.00 L 10.00-15.00 Silmaarst võtab vastu esmaspäeval ja teisipäeval. Registreerida tel 6061031 SUUR VALIK PRILLE JA MUID OPTIKATOO OOTEID
16 Viimsi Teataja VIIMSI VALLA PENSIONÄRIDE JÕULUPIDU toimub 14. detsembril kell 12. 00 Viimsi Huvikeskuses (Nelgi tee 1, Viimsi) Kavas MTÜ KOMOS e muusikal Sa oled hea poiss Charly Brown Pärast etendust kohv, suupisted ja TANTS. Viimsi vallavalitsuse sotsiaalamet Südamlikud õnnesoovid detsembrikuu hällilastele! Emilie Türkson, 21. detsember 98 Aliine Arulaane, 8. detsember 91 Johannes Mölder, 22. detsember 90 Sinaida Marga, 13. detsember 87 Ella-Johanna Simson, 14. detsember 86 Evgenija Avdejeva, 24. detsember 83 Käthe Tiitso, 5. detsember 82 Edgar Piirsalu, 17. detsember 82 Leontine Korn, 3. detsember 81 Apolinaaria Mänd, 28. detsember 81 Endel Põldar, 10. detsember 81 Einhard Mikk, 12. detsember 80 Udo Raja, 8. detsember 75 Jüri Rasskazov, 23. detsember 75 Vsevolod Koljadko, 24. detsember 75 Helmi Laasma, 15. detsember 70 Hillar Ets, 23. detsember 70 Linda Vahur, 25. detsember 70 Ljudmilla Trusnikova, 1. detsember 65 Aleksei Kuusing, 5. detsember 65 Naima Seenmaa, 5. detsember 65 Jaak Harvo, 7. detsember 65 Vambola Friimel, 10. detsember 65 Viivi Mehide, 13. detsember 65 Helju Gross, 17. detsember 65 Hilda Linholm, 17. detsember 65 Raul Muinast, 20. detsember 65