TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL Kaido Künnapas MAKSEJÕUETU TÖÖANDJA ETTEVÕTTE ÜLEMINEKU MÕJU TÖÖLEPINGUTELE Magistritöö Juhendaja dots dr (iur) M. Muda Tartu 2010
SISUKORD KASUTATUD LÜHENDID.... 3 SISSEJUHATUS.......... 5 1. ETTEVÕTTE ÜLEMINEK MAKSEJÕUETUSMENETLUSES... 10 1.1. MAKSEJÕUETUSMENETLUS TÖÖANDJA SUHTES... 10 1.1.1. Siseriiklik maksejõuetusmenetlus... 10 1.1.2. Piiriülene maksejõuetusmenetlus... 12 1.1.3. Pädeva asutuse järelevalve... 14 1.2. MAKSEJÕUETUSMENETLUSTE EESMÄRGID... 16 1.2.1. Maksejõuetusmenetluste eesmärgid kui liigituse alus... 16 1.2.2. Likvideerimine versus tegevuse jätkamine... 17 1.3. ETTEVÕTTE ÜLEMINEK......... 22 1.3.1. Ettevõtte mõiste...... 22 1.3.2. Ettevõtte ülemineku toimumise tuvastamine... 25 1.3.2.1. Kriteeriumitest üldiselt.... 25 1.3.2.2. Varakogumi üleminek universaalõigusjärglusena.... 28 1.3.2.3. Sama või sarnase tegevuse jätkamine.... 30 1.3.3. Ettevõtte ülemineku õiguslikud alused........ 32 2. PANKROTIMENETLUSE MÕJU TÖÖLEPINGUTE ÜLEMINEKULE. 34 2.1. TÖÖLEPINGUTE ÜLEMINEKU ÜLDKORD ETTEVÕTTE ÜLEANDMISEL... 34 2.2. ERISUSTE PÕHJENDATUS MAKSEJÕUETUSMENETLUSE KORRAL... 37 2.3. REGULATSIOONI VÕIMALIKUD LÄHTEKOHAD... 40 2.4. TÖÖLEPINGUTE KEHTIVUS MAKSEJÕUETUSMENETLUSES... 41 2.4.1. Liikmesriikide õigus 41 2.4.2. Varasem Eesti õigus 43 2.4.3. Kehtiv Eesti õigus.. 44 3. TÖÖSUHETE KAITSE TÖÖLEPINGUTE ÜLEMINEKUL..... 51 3.1. PANKROTIMENETLUSE KURITARVITAMISE KEELD... 51 3.2. TÖÖLEPINGU MUUTMISE ÕIGUS... 53 2
3.3. ETTEVÕTJA ÜLEANDJA KOHUSTUSTE ÜLEMINEKU PIIRAMINE... 56 3.4. TÖÖTAJA NÕUDED... 58 3.4.1. Nõuded töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisel... 58 3.4.2. Nõuded pankrotimääruse tühistamisel... 62 KOKKUVÕTE......... 65 SUMMARY.. 72 KASUTATUD ALLIKAD... 78 Kasutatud kirjandus........ 78 Kasutatud õigusaktid.......... 83 Kasutatud kohtupraktika......... 86 3
KASUTATUD LÜHENDID EAT Suurbritannia Töövaidluste Apellatsioonikohus EL Euroopa Liit EVTLS 1992. aasta Eesti Vabariigi töölepingu seadus MTO põhjused majanduslikud, tehnilised ja organisatsioonilised põhjused 1 PankrS pankrotiseadus SanS saneerimisseadus TKindlS töötuskindlustus seadus TLS 2008. aasta töölepingu seadus TMS täitemenetluse seadustik TsÜS tsiviilseadustiku üldosa seadus TUPE Transfer of Undertakings (Protection of Employment) Regulation (Regulatsioon töötajate kaitse kohta ettevõtte üleminekul) VÕS võlaõigusseadus ÄS äriseadustik 1 Ingliskeelses erialakirjanduses on laialt kasutatav lühend ETO (economical, technical and organisational). 4
SISSEJUHATUS Maksejõuetus on aastatel 2008-2010 puudutanud oluliselt rohkem ettevõtjaid kui üheski teises majanduskriisis alates 1930ndate suurest depressioonist. 2009. aastal kuulutati Eestis välja 1055 äriühingu maksejõuetus, mis on viimase kümne aasta kõrgeim tase. Pankrottide arv kasvas 2008. aastaga võrreldes 632 ettevõtte võrra ehk 2,5 korda. Pankrotistus iga 133. ettevõte ehk 0,75 protsenti kõigist Eesti ettevõtetest. 2 Selliselt on toimunud majandussektori puhastamine nõrgematest ettevõtjatest, jättes osaliselt ka majanduselus kohalduva Darwini loodusliku valiku teooria järgi püsima vaid dünaamilisemad ja kohanemisvõimelisemad. Äritegevuse optimeerimise võimalikeks meetoditeks on muuhulgas olemasoleva vara võõrandamine või ajutiselt kasutusse andmine. Aktuaalsust on kogunud ka ettevõtte (ehk äritegevuseks kasutatava majandusüksuse) üleminekud, s.o. teatud majandustegevusega seotud asjade ja õiguste üleandmine ühelt isikult teisele selliselt, et majandustegevust jätkab jooksvalt teine isik. 3 Igapäevases majanduskeskkonnas on see suhteliselt levinud nähtus. Näiteks võib ettevõtte üleminek kujutada endast ülikooli koopiakeskuse, lennujaama valveseadmete komplekti või ka näiteks talu omandi või valduse üleandmist teisele füüsilisele või juriidilisele isikule. Ettevõtte üleandmine on oluline vahend makseraskustes oleva või juba maksejõuetu isiku majandusliku võimekuse taastamiseks kas ettevõtja enda vaba tahte kohaselt või siis mõne maksejõuetuse vältimisele või ületamisele suunatud erimenetluse kaudu. Eestis tulevad selliste menetlustena kõne alla saneerimis- ja pankrotimenetlus. Viimase puhul tuleb siiski tõdeda, et pankrotivõlgniku maksevõime taastamise võimalused on marginaalsed. Ettevõttega on reeglina seotud ka teatav inimressurss töötajad. Ettevõtte üleminekul ei saa jätta tähelepanuta küsimusi, kas ja kuidas on ettevõtte omanike või valdajate vahetumisel kaitstud töötajate õigused ning tagatud töölepingute säilimine. Töölepingud kui kestvuslepingud kuuluvad sarnaselt tarne- ning rendilepingutega ettevõtte koosseisu, olles üheks osaks ettevõtte identiteedist. Ettevõtja omaniku või valdaja vahetumisel on töölepingute lõpetamine üldjuhul aga 2 3 Krediidiinfo pressiteade: pankrottide arv kümnendi kõrgeim. 06.04.2010 Arvutivõrgus: http://www.krediidiinfo.ee/index.php?m=74&news=294 (06.04.2010). Künnap, Paul; Prangli, Toomas. Ettevõtte üleminek köievedu kohtute ja maksuameti vahel? Äripäev. Õigusblogi Sorainen. 09.12.2009. Arvutivõrgus: Raamatupidaja http://www.raamatupidaja.ee/?publicationid =647476f9-e69f-48b9-9d6a-5e5203d3cef4 (02.03.2010). 5
keelatud. Sellise piirangu andis nii 1992. aasta Eesti Vabariigi töölepingu seaduse 4 (EVTLS) 6 kui ka 2008. aasta töölepingu seaduse 5 (TLS) 112 lõige 3, mis rakendub koostoimes võlaõigusseaduses 6 (VÕS) sisalduvate ettevõtte tehingulise ülemineku sätetega. Ka Euroopa Liit (EL) on pidanud vajalikuks töötajate õigusi vastavas küsimuses harmoniseerida ning kaitsta juba aastast 1977. direktiiviga 77/187/EMÜ Äriühingute, ettevõtete või äriühingute või ettevõtete osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta 7, mida on muudetud direktiiviga 98/50/EÜ 8. Viimane sisaldas muuhulgas töölepingute kehtivuse erisätteid ettevõtte üleminekul maksejõuetusmenetluse käigus. Eelnimetatud direktiivide täiendamise ja kaasajastamise vajaduse tõi esile eelkõige kohtupraktika 9, mille tulemusena võib alates 2001. aastast vastavad sätted leida direktiivist 2001/23/EÜ 10. Harmoniseerimise tulemusena on töölepingute lõpetamine ainuüksi ettevõtte ülemineku tõttu keelatud kõigis EL-i liikmesriikides. Selline põhimõte ei ole võõras ka väljaspool Euroopa regiooni, s.h arengumaades. 11 Kui majandusüksus otsustatakse võõrandada maksejõuetusmenetluse käigus, ei toimu see mitte ettevõtte tehingulise ülemineku sätete alusel, vaid pankrotiseaduses 12 (PankrS) ja täitemenetluse seadustikus 13 (TMS) sätestatud korras ja alustel, s.o seaduse alusel. 14 Eriregulatsiooni olemasolu 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 Eesti Vabariigi töölepingu seadus. 15.04.1992. RT 1992, 15/16, 241; RT I 2007, 44, 316 (kehtetu). Töölepingu seadus. 17.12.2008. - RT I 2009, 5, 35; 2009, 36, 234. Võlaõigusseadus. 26.09.2001. - RT I 2001, 81, 487; RT I 2010, 7, 30. Direktiiv 77/187/EMÜ. - EÜT L 61, 05.03.1977, lk 26. Direktiiv 98/50/EÜ Äriühingute, ettevõtete või äriühigute või ettevõtete osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta. - EÜT L 201, 17.07.1998, lk 88. Probleemid direktiivi 77/187/EMÜ sätetega olid suured. Näiteks ei selgunud direktiivist üheselt isegi seda, kui laialt tuleb mõista ettevõtte ülemineku mõistet. Vastav määratlus oli ingliskeelses ning taanikeelses tõlkes märksa laiem kui saksa-, hollandi-, kreeka- ja prantsuskeelses. Samuti puudus selgus, kas direktiivi sätteid tuleb kohaldada ka maksejõuetusmenetluse käigus toimuva ettevõtte ülemineku korral või mitte. Direktiiv 2001/23/EÜ Äriühingute, ettevõtete või äriühingute või ettevõtete osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta. - EÜT L 82, 22.3.2001, lk 16. Näiteks Etioopias, kus eraettevõtlus peaaegu puudub ning tootmine toimub valitsuse ja selle allasutuste ettevõtete kaudu, ei saa kohaliku tööseaduse kohaselt ettevõtte üleminek olla töölepingute lõpetamise aluseks. Selline põhimõte on põhjendatud eelkõige asjaoluga, et riikide SKP edetabelis langemise vältimiseks on vajalik suurendada tööhõivet ning luua juurde kümneid tuhandeid töökohti. Seetõttu on otsustatud kehtestada ka töölepingute lõpetamise keeld tööandja vahetumisel. - Vaata lähemalt: Monica M. Wexels-Riser, Natasha. National Labour Law Profile: Federal Democratic Republic of Ethiopia. 2004. Arvutivõrgus: ILO http://www.ilo.org (19.05.2009); Ethiopia - A Brittle Western Ally in the Horn of Africa. Arvutivõrgus: The Economist http://www.economist.com (02.03.2010)]. Pankrotiseadus. 22.01.2003. - RT I 2003, 17, 95; 2009, 11, 67. Täitemenetluse seadustik. 20.04.2005. RT I 2005, 27, 198; RT I 2009, 68, 463. 14 VÕS 181 kohaselt ei kohaldata ettevõtte tehingulise ülemineku sätteid (VÕS 180 ning -d 182-185) juriidiliste isikute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise puhul, samuti kui ettevõtte üleminek toimub seaduse alusel, eelkõige sundtäitmisel või pankrotimenetluses. 6
on nii Eesti kui rahvusvahelisel tasandil õigustatud pankrotivõlausaldajate eriliste huvide kaitsmise vajadusega ning pankrotimenetluse üldise eripäraga, mille tõttu ei ole võimalik lähtuda ettevõtte tehingulise ülemineku sätetest. Mõnevõrra erinevalt on aga lähenetud töötajate õigusi puudutavatele küsimustele. Kuigi Euroopa Liit on direktiivi 2001/23/EÜ artikkel 5 lõikega 1 15 lubanud töölepingute lõpetamise tööandja maksejõuetusmenetluse korral ka ainult ettevõtte ülemineku tõttu, piirdub selline õigus vaid varade likvideerimisele suunatud menetlustega. Samuti peab eelnimetatud menetlus toimuma pädeva isiku järelevalve all. Neile tingimustele mittevastavate maksejõuetusmenetluste puhul ei ole töölepingute lõpetamine ainuüksi ettevõtte ülemineku alusel lubatud. Kuna direktiivid kehtestavad reeglina miinimumnõuded ning direktiivi 2001/23/EÜ põhieesmärk on selle preambuli punkti 3 kohaselt töötajate huvide kaitse, siis puudub liikmesriikidel õigus kehtestada direktiivi artikkel 5 lõikest 1 erinev regulatsioon, mis oleks töötajaid vähem kaitsev. 16 Euroopa Ühenduste Komisjoni aruande kohaselt oli üksteist liikmesriiki kehtestanud 2007. aastaks regulatsiooni, mille kohaselt võivad töölepingud ka pankrotimenetluses direktiivi artiklite 3 ja 4 kohaselt üle minna. 17 Vastavast väitest ei või lasta ennast siiski eksitada töölepingute üleandmine ei ole mitte ainuke ja kohustuslik tagajärg, vaid pigem pankrotihaldurile antud õigus töölepinguid lõpetada ja üle anda, kui see otstarbekas on. 18 Direktiivi kohaldamisraskused maksejõuetusmenetluse puhul tulenevad asjaolust, et Euroopas on hulgaliselt erinevaid maksejõuetusmenetlusi, mis võivad riigiti oluliselt erineda nii menetluse korra kui eesmärkide poolest. Kuna direktiivi artikkel 5 lõike 1 regulatsiooni kohaldamise aluseks on varade likvideerimisele suunatud maksejõuetusmenetluse esinemine, põhjustab menetluste arvukus ja erinevus hulgaliselt vaidlusi töötajate kaitse küsimustes ning jätab ebaselgeks eelnimetatud sätte ratione materiae kohaldamisala. Kuigi liikmesriikidel ei ole tekitanud probleeme kujundada seisukoht enam kaitset vajavate isikute ringist ning see seisukoht ka töö- ja 15 Direktiivi artikkel 5 lõige 1 sätestab, et kui liikmesriigid ei näe ette teisiti, ei kohaldata artikleid 3 ja 4 ettevõtte, äriühingu või ettevõtte või äriühingu osa ülemineku suhtes, kui võõrandaja vastu on algatatud pankrotimenetlus või analoogiline maksejõuetusmenetlus võõrandaja varade likvideerimiseks, mis toimub pädeva asutuse järelevalve all (kelleks võib olla pädeva asutuse määratud pankrotihaldur). 16 Bowen, Andrew. Transfer of Undertakings and Insolvency: Europieces. - Employment Law Bulletin. 2000, 38, 4-5, lk 4. 17 Euroopa Ühenduste Komisjoni aruanne KOM(2007) 334 (final) Nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. 18.06.2007. - SEK (2007) 812, lk 7. 18 Vastava järelduse võib teha aruande küsimustikust 2.5. Näiteks lähevad Leedus töölepingud pankrotimenetluses reeglina üle, kuid pankrotihalduril on siiski õigus need lõpetada. Samasugune regulatsioon kehtib ka Suurbritanias Transfer of Undertakings (Protection of Employment) näol. 7
maksejõuetusõigusaktide tasandil avaldada, siis arvukalt on probleeme tekitanud varade likvideerimise kriteeriumi järgimine. 19 Viimastest pole pääsenud ka Eesti. Direktiivi 2001/23/EÜ artikkel 5 lõiget 4 harmoniseeriv 2008. aasta TLS 112 lõige 4 sätestab, et TLS 112 lõikeid 1 ja 3 ei kohaldata tööandja pankroti väljakuulutamisel. Selle sättega välistatakse TLS-is antud töölepingute lõpetamise keelu kohaldamine tööandja pankroti korral. Kahjuks on eelnimetatud pankrotimenetlust puudutav töölepingute jätkumise regulatsioon normitehniliste möödalaskmiste tõttu mitmetitõlgendatav ning ei sobitu kehtivasse siseriiklikusse maksejõuetusõiguse süsteemi probleemideta. On ebaselge, kas ettevõtte omaniku vahetumisel maksejõuetusmenetluse käigus peaksid töölepingud jätkuma või mitte ning millise regulatsiooni alusel see peaks toimuma. On tõenäoline, et seadusandja sooviks on olnud anda pankrotihaldurile õigus lõpetada töölepingud kohe pärast pankroti väljakuulutamist ainuüksi ettevõtte ülemineku tõttu. 20 See aga ei pruugi olla kooskõlas direktiiviga, mis lubab töölepingud lõpetada pankrotimenetluse või muu taolise varade likvideerimisele suunatud menetluste puhul. Teatavasti ei ole Eestis kasutatav pankrotimenetlus tulenevalt PankrS -st 2 alati likvideeriva iseloomuga. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on selgitada välja, milline on Eestis kasutatavate maksejõuetusmenetluste käigus aset leidva ettevõtte ülemineku mõju töölepingute kehtivusele ning kuivõrd on Eesti vastav regulatsioon kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ja kohtupraktikaga. Eelnevatele küsimustele vastamine eeldab lähemalt TLS, VÕS ning PankrS sätete süstemaatilist analüüsi. Kuna siseriiklik õigus peab tagama direktiivi eesmärgi täitumise, tuleb Eesti ja EL õiguse harmoniseerituse hindamisel selgitada välja direktiivi 2001/23/EÜ, eelkõige aga selle artikli 5 lõike 1 kohaldamise eeldused, lähtudes sealjuures Euroopa Kohtu poolt antud tõlgendustest. Eestis kasutatava kontseptsiooni täiustamise ettepanekute tegemisel ning kitsaskohtade väljatoomisel on autor tuginenud ka EL liikmesriikide, s.h. Itaalia, Saksamaa, Hollandi ja Suurbritannia vastavatele regulatsioonidele. Töö kirjutamisel on autor kasutanud võrdlevat analüüsi, samuti süstemaatilis-loogilisi ning teleoloogilisi tõlgendusargumente. Kolmest peatükist koosneva töö esimsese peatükis analüüsib autor direktiivi 2001/23/EÜ artikkel 5 lõikes 1 sisalduva maksejõuetusmenetlusega seotud erireegli kohaldamise eeldusi, mille 19 20 Ühed riigid leiavad, et rohkem kaitset vajavad töötajad, teised asetavad soodsamasse olukorda muud pankrotivõlausaldajad. Erineva käitumise põhjuseks on eelkõige riigisisesed veendumused ning sotsiaalmajanduslikud eesmärgid. Vastavale järeldusele on autor jõudnud käesoleva töö alapunktis 2.4.3. 8
esinemisel võib liikmesriik lubada töölepingute lõpetamise. Peatükis analüüsitakse ettevõtte üleminekut maksejõuetusmenetluse käigus. Samuti on autor analüüsinud maksejõuetusmenetluste tervendava ja likvideeriva eesmärgi eristamise probleemkohti. Teises peatükis kirjeldab autor maksejõuetusmenetluse eriregulatsiooni vajalikkuse selgitamiseks esiteks töölepingute kehtivuse üldpõhimõtteid ettevõtte üleminekul ning seejärel eriregulatsiooni eesmärke. Tulenevalt töö esimeses peatükis esitatud analüüsi tulemustest on hindab autor Eesti õiguse vastavust EL õigusega, esitades parandusettepanekuid analüüsitud välisriikide regulatsioonide põhjal. Kolmas peatükk keskendub eelkõige töösuhete täiendava kaitsmise küsimustele, puudutades eelkõige pankrotimenetluse kuritarvitamise vältimise võimalusi, direktiivi 2001/23/EÜ artikkel 5 lõikes 2 välja pakutud võimalusi töölepingu muutmiseks ning üleandja võlgade ülemineku piiramiseks. Samuti on analüüsitud töötajate poolt nõuete esitamise võimalusi seoses kehtiva regulatsiooni rikkumisega ning Eesti õiguse mittevastavusega EL õigusele, samuti töötajate õigusi pankrotimääruse tühistamisel. Käesolev töö tugineb eelkõige EVTLS-i, TLS-i, VÕS-i, PankrS-i ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse 21 (TsÜS) analüüsile. Ettevõtte üleminekuga seonduvates küsimustes on kasutatud muuhulgas uuemat Riigikohut praktikat (eelkõige Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.10.2009 otsus asjas 3-2-1-105-09 OÜ Esmanet (pankrotis) v OÜ Kelmoter). 22 Kasutatud erialakirjandus on valdavalt võõrkeelne, kuna Eesti õiguskirjandus ning TLS-i kommentaarid on töö põhiküsimuste analüüsi osas suhteliselt tagasihoidlikud, arvestades TLS-i lühikest kehtivusaega. Direktiivi 2001/23/EÜ tõlgendamisel omavad erilist tähtsust mitmed Euroopa Kohtu lahendid. Välisriikide õigusallikatest on autor erilist tähelepanu pööranud Suurbritannias kehtivale Transfer of Undertakings (Protection of Employment) 23 (TUPE) statuudile. Märkimata ei saa jätta ka Suurbritannia Töövaidluste Apellatsioonikohtu (Employment Appeal Tribunal) otsuste väärtust eelnimetatud õigusakti tõlgendamisel ning rakendamisel. 21 22 Tsiviilseadustiku üldosa seadus. 27.03.2002. - RT I 2002, 35, 216; 2009, 18, 108. RT III, 09.11.2009, 47, 352. 23 Transfer of Undertakings (Protection of Employment) Regulations 2006, SI 2006/246. Arvutivõrgus: Office of Public Sector Information http://www.opsi.gov.uk/si/si200602.htm (23.02.2010). Muudetud 2009 aastal aktiga Transfer of Undertakings (Protection of Employment) (Amendment) Regulations 2009, Statutory Instrument 2009/592 - Arvutivõrgus: Office of Public Sector Information http://www.opsi.gov.uk/stat (20.02.2010). Muudatuste eesmärgiks oli soodustada maksejõuetute ettevõtete ja kontsernide maksevõime taastamist ning müümist. 9
1. ETTEVÕTTE ÜLEMINEK MAKSEJÕUETUSMENETLUSES 1.1. MAKSEJÕUETUSMENETLUS TÖÖANDJA SUHTES 1.1.1. Siseriiklik maksejõuetusmenetlus Töölepingute ülemineku õiguslikul reguleerimisel on loodud kaks erinevat lahendust, lähtudes ettevõtte ülemineku juhtudes maksejõuetusmenetluse käigus toimuv üleandmine ning tavapärases majandussituatsioonis toimuv üleminek. Maksejõuetusmenetluse puhuks näeb direktiivi artikkel 5 ette võimaluse kehtestada eriregulatsioon ning lubada töölepingute lõpetamist. Vastava põhimõtte kohaldamise esimeseks eelduseks on, et tööandja suhtes on algatatud maksejõuetusmenetlus. PankrS -st 1 võib leida nii maksejõuetuse kui pankroti mõisted, kuid kõikehõlmav maksejõuetusmenetluse definitsioon Eesti õiguses puudub. 24 Küll aga on defineeritud maksejõuetuse mõiste. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS 1 lõige 2). Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (lõige 3). 25 Seega eeldab maksejõuetus püsivat võimetust täita oma varalisi kohustusi. 26 24 Maksejõuetusmenetluse legaaldefinitsiooni ei tuntud ka varasemas Eesti õiguses. Enne Teist maailmasõda kehtinud Vene kaubandusliku kohtupidamise seaduse teine jagu oli pealkirjastatud Kaubandusliku maksujõuetus-asjade menetlusest. Aastaks 1934 jõuti ette valmistada konkursiseaduse (tänapäevases mõistes pankrotiseaduse eelnõu) kava, mida aga seadusena vastu võtta ei jõutud. Mõlemad aktid lähtusid põhimõttest, et maksejõuetusele reageerimise ainsaks seaduslikuks teeks on pankrot ehk konkurss selle traditsioonilises ehk likvideeriva pankrotimenetluse tähenduses (Piip, Ants. Kaubandusõigus ja protsess. - Justiitsministeerium, 1995, lk 406). 25 Lõikes 2 nimetatud maksejõuetust mõistetakse kui equity insolvency või cash flow insolvency. Lõikes 3 reguleeritud maksejõuetust nimetatakse aga balance sheet insolvency. Vaata lähemalt: Manavald, Priit. Maksejõuetusõigus ja terminoloogia on jõudmas uude ajajärku. Õiguskeel, 2008, nr 4. 26 Eesti Õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2006 26 kohaselt tähendab maksejõuetus maksevõimetuks tunnistatust. Selline käsitlus on seotud konkreetse menetlusotsusega ning ei kattu seaduses sätestatud maksejõuetuse mõistega (Erelt, Tiiu; Leesment, Tiina; Mäearu, Sirja; Raadik, Maire. Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Eesti Keele Sihtasutus, 2006). Sarnane on ka Saksamaa pankrotiseaduse (Insolvenzordnung) regulatsioon, mille kohaselt loetakse võlgnik maksejõuetuks, kui ta ei ole võimeline täitma maksmisele kuuluvaid rahalisi kohustusi, kusjuures üldreeglina tunnistatakse maksejõuetust, kui võlgnik on oma maksete teostamise peatanud. (Varusk, Merike. Maksejõuetus mis see on? Õiguskeel, 2008, nr 2. Vaata ka: Saksamaa pankrotiseadus 10
Maksejõuetusest tingitud probleeme lahendatakse läbi maksejõuetusmenetluste. Pankrotimenetlus kui menetlus kujutab endast maksejõuetuse ületamise või kõrvaldamise protseduuri, mis hõlmab lisaks traditsioonilisele likvideerimise eesmärgile ka tervendamise võimalusi. Siiski on leitud, et kaasajal ei ole otstarbekas lahendada kõiki maksejõuetuse või -raskuste küsimusi pankrotimenetlusega. 27 Saneerimisseaduse 28 (SanS) jõustumisega lisandus Eesti õigusesse väljaspool pankrotimenetlust asuv maksejõuetuse vältimisele suunatud menetlus. Saneerimise eesmärk on võimaldada isikul, keda on tabanud või tabamas majandusraskused, mille ületamine abinõude rakendamisel on tõenäoline, saada kaitset võlausaldajate nõuete eest ja sel viisil säilitada oma ettevõtte majanduslik terviklikkus ja toimimine. 29 Saneeritava tööandja huvide kaitse seisukohalt on oluline küsimus, kas saneerimismenetlust võiks samastada maksejõuetusmenetlusega direktiivi 2001/23/EÜ artikkel 5 lõike 1 mõttes ning seetõttu kohaldada maksejõuetusmenetluse eriregulatsiooni töölepingute kehtivuse kohta ettevõtte üleminekul. Direktiiv ise ei sätesta maksejõuetusmenetluse mõistet, piirdudes vaid sõnastusega pankrotimenetlus või analoogiline varade likvideerimisele suunatud menetlus. Küll võib maksejõuetusmeneluse mõiste leida Euroopa Nõukogu määruse 1346/2000 30 artikkel 2 punktist (a) ja artikkel 1 lõikest 1, mille kohaselt on maksejõuetusmenetlus kõiki võlgniku võlakohustusi hõlmav menetlus, mille käigus võlgnik kaotab täielikult või osaliselt oma vara käsutamise õiguse ja määratakse likvideerija (kelle ülesandeks võib siiski olla vaid ka vara haldamine). Saneerimismenetluse alustamise õiguslike tagajärgede hulka ei ole arvatud (Insolvenzordnung). - Arvutivõrgus: Bundesministerium des Justiz http://www.gesetze-iminternet.de/inso/index.html (05.04.2010). 27 Peamine tendents nii rahvusvahelise kui ka siseriikliku pankrotiõiguse arengus on toimunud eelkõige võlgniku võimalikult suure majandusliku resotsialiseerimise suunas. Järjest enam püütakse pakkuda maksejõuetusest pääsemise võimalusi erinevate tervendamismeetmete kaudu. - Varul, Paul. Pankrotiseaduse uued parandusettepanekud. Juridica, nr 6, 2008, lk 359. Selles võib näha makseraskustele jõulise ex ante lähenemise kasvu, mis Eestis avaldub eelkõige uues saneerimismenetluses. 28 Saneerimisseadus. 04.12.2008. - RTI, 16.12.2008, 53, 296. 29 Seletuskiri saneerimisseaduse eelnõu juurde (2008). Peatükk II, lk 2. Arvutivõrgus: Riigikogu http://www.riigikogu.ee (30.03.2010). Valdavalt toimub saneerimine võlanõuete ümberkujundamise teel, kuid võimalik on ka ettevõtte või aktsiakapitali võõrandamine. Aktsiakapitali võõrandamise osas on märkimisväärne 2009. aastal alanud Väätsa Agro saneerimismenetlus, kus üks suuremaid võlausaldajaid AS Swedbank sai kohtuotsusega kinnitatud saneerimiskava tulemusena saneeritava ettevõtte vähemusaktsionäriks. Vastav otsus on märgiline, kuna võlausaldaja sai ettevõtte üheks omanikuks vastu oma tahtmist. Käesoleva töö valmimise ajaks oli AS Swedbank vastava saneerimiskava kinnitamise määruse vaidlustanud, kuid kohus ei olnud veel vastavat otsust teinud. 30 Euroopa Nõukogu määrus 1346/2000 Maksejõuetusmenetluse kohta. - ELT L 160, 30.6.2000, lk 1. 11
ettevõtjale käsutuskeelu tekkimist (nagu seda on PankrS 35 lõige 1 punkt 2), mistõttu ei ole võlgnik kaotanud vara käsutamise õigust. 31 Seetõttu ei saa saneerimismenetlust vaadelda maksejõuetusmenetlusena määruse 1346/2000 ega ka Eesti siseriikliku õiguse mõttes. Eelneva põhjal jõuab autor järeldusele, et direktiivi 2001/23/EÜ artikkel 5 lõikes 1 nimetatud erikord on Eestis kohaldatav vaid pankrotimenetluse korral. Saneerimismenetluse puhul peab seevastu kohalduma üldine töölepingute ülemineku põhimõte, mida toetab ka SanS-i seletuskirjas esitatud seisukoht, et töötajate õigusi seadus võrreldes kehtiva õigusega ei muuda. 32 Seega kui saneerimismenetluses võõrandatakse võlgniku ettevõte, ei saa see olla töölepingute lõpetamise aluseks. Seda peab arvestama ka saneerimisnõustaja, andes SanS 21 lõige 1 punkti 5 kohaselt saneerimiskavas hinnangu saneerimismenetluse mõjule töösuhetele. 1.1.2. Piiriülene maksejõuetusmenetlus Töötajate huvide kaitse muutub keerukamaks olukorras, kus maksejõuetusmenetlus hõlmab lisaks ühe riigi territooriumile ja õigusele ka rahvusvahelisi elemente. Eurointegratsioon on tekitanud suurema vajaduse uue ruumilise dimensiooniga maksejõuetusmenetluse piiriülese maksejõuetusmenetluse järele, mis üritab tasandada rahvusvahelise haardega ettevõtjate maksejõuetusmenetlustega kaasnevaid probleeme. EL-is oli maksejõuetusmääruse 1346/2000 33 lisa A kohaselt 2000. aastal kokku 85 maksejõuetusmenetlust. Maksejõuetusmenetluste täielikku ühtlustamist takistab muuhulgas Euroopa ühtse sotsiaalkindlustusõiguse puudumine, mistõttu kogu liitu hõlmava pankrotimenetluse kasutamine tekitaks probleeme erinevate liikmesriikide võlausaldajate huvide kaitse tagamisel. Eelkirjeldatud põhjuste tulemusena on EL-i ühtsel pankrotiõigusel vaid kollisiooninormistiku iseloom. Töölepingute ning suhete jätkumise ning lõppemise regulatsioonis selguse loomiseks on piiriülese maksejõuetusmenetluse määruse artiklis 10 otsustatud kehtestada põhimõte, et töösuhetest tulenevaid küsimusi reguleerib ainuüksi selle liikmesriigi seadus, mille seadusi 31 32 33 Seletuskiri saneerimisseaduse eelnõu juurde (2008). 11 kommentaar, lk 14. Ibid, 1 kommentaar, lk 3. Nõukogu määrus 1346/2000 Maksejõuetusmenetluse kohta, preambuli p 11 - ELT L 160, 30.6.2000, lk 1. 12
töölepingu suhtes kohaldatakse. 34 Rahvusvahelise elemendi esinemisel määratakse individuaalsetele töölepingutele kohaldatav õigus alates 17. detsembrist 2009 määruse 593/2008 Lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta ( Rooma I ) artikli 8 alusel. Maksejõuetusmenetluse määruse artiklis 10 antud põhimõte loob kindluse, et olenemata põhimaksejõuetusmenetluse alustamiseks õigustatud liikmesriigi õigusest reguleerib töölepingute kehtivuse küsimust maksejõuetu tööandja ettevõtte üleminekul selle riigi õigus, millele tuginedes on töötaja oma töölepingu sõlminud. Seetõttu ei saa tööandja varade teise riiki viimise ja soodsama õigusliku seisundi (forum shopping) teel oma töötajatest vabaneda. Problemaatiline on olukord sellisel juhul, kui ettevõtte maksejõuetusmenetlus toimub ühes liikmesriigis ning töölepingu lõpetamise lubatavust tuleb hinnata teise liikmesriigi õiguse alusel. Oletagem, et töölepingule kohalduva õiguse riigis X on töölepingute lõpetamine lubatud konkreetsete likvideerivate menetluste algatamisel. Võimalik, et töölepingute lõpetamise õiguse tekkimine on seotud menetluslike etappide läbimisega või muude töötajate kaitseks kehtestatud lisatingimustega. Kui mõnes teises liikmesriigis Y on algatatud maksejõuetusmenetlus, peab selle riigi kohus või pankrotihaldur tuvastama töölepingute lõpetamise õiguse riigi X õiguse alusel. Selle tulemusena peab Y riigi kohus või haldur selgitama välja, kas ettevõtte suhtes algatatud maksejõuetusmenetlus vastab töölepingu lõpetamise alustele kohalduva riigi X õiguses sätestatud töölepingu lõpetamise eeldustele või mitte. Maksejõuetusmenetluste rohkust arvestades võib tegemist olla keeruka ülesandega. Autor leiab, et kui lepingule kohalduvas õiguses sätestatud eeldusi ei ole võimalik asetleidvas maksejõuetusmenetluses tuvastada menetluste erinevuste tõttu, võivad töötajate õigused jääda põhjendamatult kaitseta. Probleemi võimendab asjaolu, et paljudel menetlustel on mitu alternatiivset eesmärki, mida pankrotivõlausaldajad ning haldur saavad valida vastavalt ettevõtte tegelikule olukorrale. Sellisel juhul tuleks vaadata, mis on käimasoleva maksejõuetusmenetluse eesmärk konkreetsel ajahetkel ning vastavalt sellele kohaldada liikmesriigis kasutatavat üldreeglit, mis kas lubab töölepingud pankrotistunud tööandja ettevõtte ülemineku tõttu lõpetada või mitte. 34 Rahvusvahelise elemendi esinemisel määratakse individuaalsetele töölepingutele kohaldatav õigus alates 17. detsembrist 2009 määruse 593/2008 Lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (ELT L 177, 4.7.2008, lk 6.) artikli 8 alusel. 13
Eelnevalt esitatud põhjustel leiab autor, et piiriülese maksejõuetusmenetluse korral aitaks Eesti õiguse alusel lepingu sõlminud töötajate jaoks selguse luua seadusemuudatus, mille kohaselt TLS 112 lõige 4 sisaldaks expressis verbis regulatsiooni likvideerimismenetluse mõjust töölepingutele. See tooks välja selgema võrdlusaluse ka välisriigi kohtute jaoks, kes peavad forumi ja töölepingutele kohalduva õiguse riigi maksejõuetusmenetluse norme võrdlema. 1.1.3. Pädeva asutuse järelevalve maksejõuetusmenetluse üle Eelduslikult ei kohaldata direktiivi 2001/23/EÜ artikkel 5 lõike 1 kohaselt töölepingute ülemineku sätted sellise maksejõuetusmenetluse korral, mis toimub pädeva asutuse või selle asutuse poolt määratud pankrotihalduri järelevalve all. Eriregulatsiooni kohaldamise eelduseks on seega pädeva asutuse järelevalve olemasolu maksejõuetusmenetluse üle. Selle eesmärgiks on soodustada direktiivi artikkel 5 lõikes 4 sätestatud liikmesriigi kohustust võtta kasutusele meetmed, mis aitaksid vältida pankrotimenetluse kuritarvitamist töötajate ja teiste võlausaldajate suhtes. 35 Kuna maksejõuetusmenetluse käigus toimuva ettevõtte ülemineku korral esineb tihti huvide konflik töötajate ning teiste pankrotivõlausaldajate huvide vahel 36, on järelevalveorgani ülesandeks piirata võlausaldajate võimalusi töötajate kahjustamiseks ja vastupidi. Eestis teostavad pankrotimenetluse üle järelevalvet kohus ja pankrotihaldur. PankrS 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. PankrS 69 lõike 1 järgi teostab kohus järelevalvet ka pankrotihalduri tegevuse üle. Lisaks on halduri tegevuse kontrollimise kohustus ka Justiitsministeeriumil (PankrS 70 lõige 1). Kuigi pankrotihalduri ülesandeks on eelkõige pankrotimenetluse läbiviimine, siis lasub tal ka teatav järelevalvekohustus. PankrS 55 lõike 1 kohaselt kaitseb pankrotihaldur kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Halduril on õigus esitada kohtusse võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetukstunnistamise kaebus PankrS 83 lõike 1 järgi, kui võlausaldajate üldkoosolek otsus ei vasta seadusele töölepingu ebaseadusliku lõpetamise tõttu. Kuna võlausaldajate üldkoosolekul on õigus otsustada ettevõtte võõrandamine või pankrotivõlgniku tegevuse 35 36 Eelnimetatud problemaatikal peatub autor lähemalt käesoleva töö alapunktis 3.1. Vaata käesoleva töö ptk 2.2. 14
jätkamine, siis võib võlausaldajate üldkoosoleku juriidiliselt ebakorrektne otsus selle ettevõtte töötajaid oluliselt kahjustada. Järelevalve vajadust töötajatega seonduvate üldkoosoleku küsimuste üle rõhutab ka asjaolu, et koos töötajatega ning nende nõuetega toimuv ettevõtte võõrandamine vähendab kokkuvõttes pankrotivara. Võlausaldajate üldkoosoleku esmaseks eesmärgiks on aga pankrotivara võimalikult efektiivne müük. Euroopa Kohus on lahendanud vaidlust selle üle, kas pädeva asutuse järelevalvena direktiivi 2001/23/EÜ artikkel 5 lõike 1 mõttes võib käsitleda ka passiivset järelevalvet s.t. huvitatud isikutel on tagatud võimalus pöörduda kohtu poole järelevalvemenetluse teostamiseks, kui kaebajate arvates on toime pandud rikkumine. 37 Itaalias kehtib makseraskuste ületamise regulatsioon, mille kohaselt kriisis olevaks tunnistatud ettevõtte võõrandamisel töölepingud üle ei lähe. Menetluse käigus säilitatakse ettevõtte tegutsemine, võimaldamaks tema ülevõtmist tulevikus, ning see menetlus ei hõlma kohtulikku kontrolli ega ettevõtte vara haldamise meetmeid ning ei näe ette mingisugust tasumise edasilükkamist. Ettevõtte tunnistab kriisis olevaks Itaalia CIPI (Interministerial Committee for the Coordination of Industrial Policy) komitee, teostamata eelkirjeldatud menetluse suhtes mingit edasist järelevalvet. Itaalia Vabariik selgitas kohtule, et pooltel on võimalik pöörduda pädeva õiguskaitseasutuse poole, kui ettenähtud menetluses esineb rikkumisi. Euroopa Kohus leidis, et seda õigust ei saa käsitada nimetatud artiklis nõutud kohtu järelevalve seadmisena, sest viimane eeldab pidevat pädeva kohtu poolset järelevalvet ettevõtte suhtes toimuva maksejõuetusmenetluse üle. 38 Ainuüksi kaebeõiguse olemasolu ei kujuta endast veel kohtupoolset järelevalvet. Eelnimetatud Euroopa Kohtu lahendi põhjal järeldab autor, et järelevalve oleks tõeline ja toimiv, peavad pankrotihaldurid pöörama tähelepanu üleantava ettevõtte töötajate õiguste kaitsmisele. Töötajatele kaebevõimaluse tagamine ei kujuta endast automaatselt järelevalvet direktiivi 2001/23/EÜ artikkel 5 lõike 1 mõttes. 37 38 Euroopa Kohtu 11.06.2009 otsus C-561/07 Euroopa Ühenduse Komisjon v Itaalia Vabariik. Para 38, 39. - ELT L 122, 16.5.2009, lk 28-44. Ibid, para 47. 15
1.2. MAKSEJÕUETUSMENETLUSTE EESMÄRGID 1.2.1. Maksejõuetusmenetluste eesmärgid kui liigituse alus Maksejõuetusmenetlusi võib liigitada erinevatel alustel. Töölepingute kehtivuse küsimuse seisukohalt omab direktiivi 2001/23/EÜ artikli 5 mõttes tähendust menetluse liigitus menetluse eesmärkide alusel. Tõsi, maksejõuetusmenetlusel võib olla mitmeid erinevaid eesmärke. 39 Kuid olenemata riigi poolt maksejõuetuse probleemide lahendamiseks pakutavatest menetluspakettidest on makseraskustes ettevõttel reeglina vaid kaks alternatiivi: kaubelda ennast raskustest välja (reeglina toimub see pärast ettevõtte reorganiseerimist) või minna likvideerimisele. 40 Administreerimine on tavaliselt kogu protsessi vaheaste, mis võib viia nii tervendamise kui likvideerimiseni, olenevalt selle tulemuslikkusest. Seega võib ka pankrotimenetluse eesmärkides näha hamletlikku dilemmat olla või mitte olla?. 41 Miks antud töö kontekstis on oluline just eesmärgist lähtuva maksejõuetusmenetluse liigituse käsitlemine? Direktiivi 2001/23/EÜ artikli 5 (1) kohaselt ei kohaldata töölepingute ülemineku 39 Royston M. Goode on esile tõstnud eelkõige järgmised maksejõuetusmenetluse eesmärgid : (1) taastada võlgniku ettevõtte tulemuslik tegevus, kui see on teostatav; (2) maksimeerida võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatus, kui ettevõtet ei ole võimalik päästa; (3) luua õiglane ja erapooletu süsteem nõuete järkudesse jaotamiseks ning varade jagamiseks; (4) kehtestada ärikeeld isikutele, kes ettevõtlusega toime ei tule. - Goode, Royston M. Principles of Corporate Insolvency Law. 3 rd Revised Edition. - Sweet & Maxwell, 2005, lk 39. 40 Ajalooliselt on pankrotimenetluse eemärgiks olnud võlganõuete rahuldamine võlausaldaja vara müügi teel, mitte aga tema isiku likvideerimise eesmärgil, ja seda ühel lihtsal põhjusel algselt tunti vaid füüsiliste isikute pankrotti. Algselt kasutati pankrotti kaupmeeste puhul, millele viitab ka sõna pankrot itaaliakeelne lähtesõna banca rotta, mis tähendas katkist pinki. Nimelt kui kaupmees ei maksnud keskaegses Itaalias oma võlgasid tagasi, siis kaupmehe võlausaldaja lõi katki tema kauplemiseks kasutatava pingi, sageli tema pea kohal. Likvideerimise (mis füüsilise isiku puhul peaks võrduma elu võtmisega, eksiili või vangipõlve saatmisega) ja maksejõuetu isiku vangistuse ebaotstarbekust mõisteti juba Vana-Roomas, selle asemel müüdi võlgniku vara ning võlgnik koos oma perega võis langeda orjusse. Näiteks 1604. aasta Inglismaa pankrotiõigus kui modifitseeritud Vana-Rooma õigus lubas ekstreemsema vahendina lõigata ära võlgniku kõrva, kuna see oli kahtlematult karistava iseloomuga, kuid samas ei vähendanud võlgniku töövõimet. - Hammond, Gary D. The History of Bankruptcy Law. Journal Record, The (Oklahoma City), 26.09.2002. Arvutivõrgus: FindArticles veebileht http://findarticles.com (23.08.2009). Pankrotimenetluse eesmärgiks oli seega võlgniku tegevuse jätkumise kaudu saada võimalikult suurt kasu. Selline põhimõte on kestnud läbi sajandite tänapäevani. Ka ÜRO Rahvusvahelise Kaubandusõiguse Komisjon (UNCITRAL) on juhendis märkinud, et ühingute tervendamine on ülimalt oluline nii töökohtade säilimise ning finantsvahendite kättesaadavuse vaatepunktist. - Legislative Guide on Insolvency Law of the United Nations Commission on International Trade Law (UNCITRAL). A/RES/59/40, 16.12.2004. - Arvutivõrgus: United Nations Commission on International Trade law http://www.uncitral.org/uncitral/en/ GA/resolutions.html (20.01.2010). 41 Stratmann, Francis Henry. Tragical Historie of Hamlet, Prince of Denmarke. William Shakespeare. London: N. Trübner and Co, Krefeld: E. Gehrich and Co, 1869, vaatus 2, stseen 1, lk 48. Arvutivõrgus: Googlebooks http://books.google.com/books?id=xz8faaaaqaaj&printsec=frontcover&dq=hamlet&ei=m5zms9srhofane LXrMkJ&cd=1#v=onepage&q&f=false (09.05.2010). 16
regulatsiooni likvideerimisele suunatud maksejõuetusmenetlustes, kui liikmesriigid ei ole otsustanud neid ka selliste menetluste korral rakendada. Tervendamisele ja ettevõtte tegevuse efektiivsemaks muutmisele suunatud menetluste korral ülemineku küsimust aga ei teki töölepingud peavad samal kujul jätkuma. 1.2.2. Varade likvideerimine versus tegevuse jätkamine Maksejõuetusmenetlus võib olla suunatud varade likvideerimisele või maksevõime taastamisele ettevõtte tegevuse jätkamise kaudu. Reeglina ei ole tegemist teineteist täiendavate, vaid välistavate eesmärkidega. Ettevõtte tegevuse jätkamiseks on vajalik varade omamine, mistõttu nende likvideerimine ei ole mõistlik. Samas võib esineda segamenetlusi, kus eelnimetatud eesmärkidele suunatud menetlusvõtteid kasutatakse samaaegselt (ettevõtte tegevuse jätkamine, müüakse osa varast), üksteisele järgnevalt (otsustatakse ettevõtte tervendamine, kuid selle ebaõnnestumise korral hakatakse siiski varasid likvideerima) jne. Kuna Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas on maksejõuetusmenetlusi tulenevalt määruse 1346/2000 lisast A ligi 85, siis on arusaadav, miks maksejõuetusmenetluste mitmekesisus võib tekitada Euroopa mastaapi arvestades probleeme alati ei pruugi olla selgelt piiritletav, kas menetlus on suunatud varade likvideerimisele või mitte. Eriti tekivad sellised probleemid seoses alternatiivseid eesmärke ja võimalusi pakkuvate menetlustega, nagu seda on näiteks Suurbritannia pre-pack administration või Eesti pankrotimenetlus. Varade likvideerimisele suunatud maksejõuetusmenetluste puhul toimub nagu eesmärkki ütleb varade likvideerimine. Selline sisu tuleneb Eestile otsekohalduva EL määruse 1346/2000 artikkel 2 punktist (c), mille kohaselt on likvideerimismenetlusel järgmised tunnused: menetlus hõlmab kõiki võlgniku võlakohustusi; võlgnik kaotab täielikult või osaliselt oma vara käsutamise õiguse; määratakse likvideerija; menetlus hõlmab võlgniku varade realiseerimist. Eelnimetatud tunnuseid direktiivi 2001/23/EÜ artikkel 5 lõikele 1 kohaldades jääb esmapilgul selgusetuks, kas likvideeriv maksejõuetusmenetlus peab hõlmama võlgniku varade lõplikku ja täielikku realiseerimist või võib varade realiseerimine toimuda ka osaliselt. Direktiivi artikli 5 tõlgendamisel on sellel väga oluline tähendus, kuna see sisustab täpselt menetlused, mille puhul 17
on töölepingute lõpetamine lubatud ja mille puhul mitte. Kui varade likvideerimisele suunatud maksejõuetusmenetluse all mõista ka osaliselt varade likvideerimisele suunatud menetlusi, siis oleks töölepingute lõpetamine ettevõtte ülemineku tõttu lubatud ka sellise segamenetluste puhul, kus võidakse otsustada ettevõtte tervendamine, millega kaasneb teatud varadeüksuste realiseerimine. Kuid kui varade likvideerimise eesmärgiga maksejõuetusmenetluste all mõista ainult selliseid menetlusi, kus eesmärgiks on kogu vara realiseerimine, tuleb segamenetluste puhul hinnata igal korral eraldi, mis on konkreetse menetluse lõppeesmärk. Autor leiab, et varade likvideerimisele suunatud menetlust direktiivi 2001/23/EÜ artikkel 5 lõike 1 mõttes tuleb mõista kui ainult varade realiseerimisele suunatud menetlust, mille lõppeesmärgiks on tööandja tegevuse lõpetamine. Töölepingute lõpetamine ettevõtte võimalikele ostjatele atraktiivsemaks muutmise huvides peaks olema lubatud ainult eelkirjeldatud juhtudel. Kui töölepingute lõpetamine oleks lubatud ka segamenetluste puhul, looks see teistele pankrotivõlausaldajatele soodsa võimaluse töötajatest vabaneda, otsustades teatud osa varade realiseerimise ning ülejäänu ettevõtete tervendamise. Selline käitumine ei oleks kooskõlas pankrotivõlausaldajate võrdse kohtlemise ning õiguste heas usus kasutamise põhimõtetega. Autori seisukohta toetab ka Suurbritannia õigusteooria, mille kohaselt tuleb töölepingute lõpetamise võimaluse olemasolu hindamisel lähtuda igal korral menetluse omapärast, võttes aluseks menetluse tegeliku eesmärgi ja soovitus tulemused. 42 Kui menetluse tegelikuks eesmärgiks on tööandja tegevuse jätkamine, ei saa mõnede üksikute varaühikute üleandmine autori arvates tuua kaasa õigus töölepingud lõpetada. Likvideerimis- ja tervendamisemenetluse eristamise küsimuste lahendamisega on tegelenud Euroopa Kohus juba paarkümmend aastat enne direktiivi 2001/23/EÜ vastuvõtmist Abels i kohtuasjas. Kuigi tegemist oli direktiivi 77/187/EMÜ põhjal tehtud lahendiga, on selle põhimõtted kohaldatavad ka käesoleval ajal. Kohus märkis, et reeglina on tervendamisele suunatud maksejõuetusmenetlustel (antud kaasuses tegeleti Hollandis kasutatava surseance van betaling menetlusega) ühiseid jooni ka likvideerimismenetlustega. Nimelt on tegevuse jätkamisele suunatud menetluste eesmärgiks peamiselt maksejõuetu ettevõtja varade kaitse ning võimalusel ettevõtte tegevuse jätkamine nõuete ümberkujundamise, kokkulepe või muude 42 Conway, Lorraine. Pre-pack administration procedure. Standard Note SN/HA/5035 by Home Affairs Section of House of Commons. 01. April 2009, lk 1-2. Arvutivõrgus: http://www.parliament.uk/commons/lib/ research/briefings (26.02.2010). 18
vahenditega, mis tagab ettevõtte maksevõime taastumise. Kui eelkirjeldatud kokkulepet ei sõlmita, võib tegevuse jätkamisele suunatud menetlus viia varade likvideerimiseni ning tegevuse lõpetamiseni. 43 Otsuse punktis 29 on aga kohtu olulisim järeldus kuigi likvideerimismenetluse puhul on töölepingute ülemineku sätete mittekohaldamine teatud põhimõtete tõttu lubatud, siis sama maksejõuetusmenetluse varasemas staadiumis, kus likvideerimisotsust veel tehtud ei olnud ning eesmärgiks oli tegelikult tegevuse jätkamine, ei pruugi töölepingute lõpetamine lubatud olla. Sellest võib järeldada, et direktiivi 2001/23/EÜ artikkel 5 lõikes 1 antud varade likvideerimise eesmärgi hindamisel tuleb alati lähtuda konkreetsel ajahetkel esinevatest menetluse eesmärkidest. Kuigi Abels i lahend on tehtud enne direktiivi 2001/23/EÜ vastuvõtmist, on eelnimetatud põhimõte kohaldatav ka tänasel päeval. Probleemist, kuidas eristada mitme võimaliku eesmärgiga menetluse puhul igal korral eraldi likvideerimise või tervendamise eesmärgi olemasolu, ei ole pääsenud ka Suurbritannia. Ühendkuningriigi Employment Appeal Tribunal (EAT) on oma palju kriitikat saanud otsuses Oakland v Wellswood (Yorkshire) Ltd 44 leidnud, et ka Suurbritannias tuntud maksejõuetusmenetluse pre-pack administration puhul on võimalik töölepingud lõpetada ainuüksi ettevõtte ülemineku tõttu. Pre-pack administration 45 kujutab endast korraldusi, mille kohaselt peetakse maksejõuetu ettevõtte või selle osa või varade müügi suhtes läbirääkimisi võimaliku omandajaga enne pankrotihalduri määramist. Üldiselt ollakse seisukohal, et kui eelnimetatud menetlust kasutatakse edukalt, siis on tegemist ettevõtte tervendamise ja päästmise protseduuriga, mis on suunatud ettevõtte tegevuse jätkumisele. 46 Autori arvates on samasuguse sisuga ka Eesti pankrotimenetluses kasutatav tervendamisotsuse järgne menetlus, kus ei ole välistatud, et menetlus võib lõppeda pankrotivõlgniku varade likvideerimisega ning tema tegevuse lõpetamisega. 43 44 45 46 Euroopa Kohtu 07.02.1985 otsus C-135/83 Abels v The Administrative Board of the Bedrijfsvereniging voor de Metaal industrie en de Electrotechnische Industrie. Para 18. - EKL, 1985, 469. EAT 05.11.2008 otsus appellatsioonis UKEAT/0395/08 Oakland v Wellswood (Yorkshire) Ltd. Arvutivõrgus: Tribunals Service. Employment Appeal Tribunal http://www.employmentappeals.gov.uk/public/search.aspx (28.02.2010). Vastav regulatsioon on reguleeritud reeglitega Statement of Insolvency Practice (SIP) number 16. Arvutivõrgus: The Institute of Chartered Accountants in England and Wales http://www.icaew.com (26.02.2010). Conway, Lorraine. Pre-pack administration procedure. Standard Note SN/HA/5035 by Home Affairs Section of House of Commons. 01. April 2009, lk 1-2. Arvutivõrgus: http://www.parliament.uk/commons/lib/ research/briefings (26.02.2010). 19
Kaasuse asjaolude kohaselt loodi pre-pack administration menetluse käigus pärast Oaklandi haldurite määramist uus ettevõte, kuhu müüdi maksejõuetu isiku varad. Kohus leidis, et kui maksejõuetusmenetluse eesmärgiks on lõppastmes varade likvideerimine, siis sellele eelnenud pre-pack menetluse käigus toimunud ettevõtte üleminek ei lange TUPE regulatsiooni kohaldamisalasse, mistõttu ei ole nõutav ka töölepingute ega nendest tulenevate nõuete ja kohustuste ülevõtmine. 47 Kohtu hinnang põhines eelkõige haldurite analüüsil, kus nad esitasid oma ettepanekud ning arvamused. Nimetatud otsus on langenud Suurbritannias suure kriitika osaliseks, kuna seadusandja seisukohalt on tegemist tervendamisele suunatud menetlusega. Märkimist väärib Lesley Murphy seisukoht, et selline kohtuotsus võib luua soodsa pinnase ettevõtete tahtlikuks maksejõuetuks muutmiseks, vältimaks töötajate nõuete üleminekut TUPE alusel ettevõtte omandajale. 48 Lisaks sellele on EAT otsus vastuolus Suurbritannia Äri, Ettevõtluse ning Regulatsiooni Reformimise osakonna 49 poolt välja töötatud juhistega TUPE rakendamise kohta. Nimelt ei ole administreerimine selle juhise kohaselt analoogne likvideerimisele suunatud pankrotimenetlusega, mistõttu peaksid töölepingud pre-pack menetluse käigus müüdavale ettevõtte omandajale üle minema. 50 Seda seisukohta on toetanud ka Suurbritannia parlamendi teise koja House of Commons i esindaja Lorraine Conway. 51 Itaalias kasutatakse maksejõuetusmenetlusena ka erakorralist administreerimist (extraordinary administration), mille eesmärgiks on hõlbustada maksejõuetu ettevõtte finantskohustuste restruktureerimist, mis peaks lõppkokkuvõttes kaasa tooma ettevõtte pääsemise likvideerimisest ning võlausaldajate nõuete rahuldamise. Selle menetluse vahenditeks on muuhulgas ka ettevõtte või selle osa üleminek või ettevõtte restruktureerimine. 52 Seega on tegemist jällegi tervendamisele suunatud menetlusega. Euroopa Kohus leidis oma 2009. aasta lahendis nr C- 47 Carter, Caroline; Woodford, Crowley. Insolvency: to Transfer or not to Transfer? London, 2009. Arvutivõrgus: Ashurst LLP http://www.ashurst.com/doc.aspx?id_resource=2712 (18.07.2009). 48 Murphy, Lesley. TUPE latest cases and outcomes reviewed. Employers Law magazine. 09.03.2009. Arvutivõrgus: Personneltoday http://www.personneltoday.com (28.02.2010). 49 Department of Business, Enterprise and Regulatory Reform. 50 Murphy, Lesley. Op cit. 51 Conway, Lorraine. Op cit, lk 4. 52 Gianni, Origoni, Grippo & Partners and PricewaterhouseCoopers Advisory Srl. Restructuring and insolvency in Italy. 2005. Arvutivõrgus: Advokaadibüroo Gianni, Origoni, Grippo & Partners http://www.gianniorigoni.com (18.08.2009). 20
561/07 Euroopa Ühenduste Komisjon v Itaalia Vabariik 53, et Itaalia Vabariik rikkunud talle sellest direktiivist tulenevaid kohustusi, kuna Itaalia Vabariik on hoidnud jõus 29. detsembri 1990. aasta seaduse nr 428 artikli 47 lõiked 5 ja 6, mille kohaselt ei ole ettevõtte kriisiolukorra korral tagatud ettevõtte üleminekul töötajate direktiivi 2001/23/EÜ artikli 3 lõigetest 1, 3 ja 4 ning artiklist 4 tulenevad kohustused. Kriisiolukorras ettevõtte administreerimine on suunatud maksejõuetuse ületamisele, mitte aga varade likvideerimisele, mistõttu töölepingute lõpetamine ainuüksi ettevõtte ülemineku tõttu ei ole erakorralise administreerimise menetluse korral lubatud. Kuigi Eesti õigus tunneb alates 2008. aasta lõpust pankrotimenetluse kõrval ka saneerimist, on pankrotimenetlus ainuke makseraskuste ületamisele suunatud menetlus, mis võib lõppeda juriidilisest isikust võlausaldaja likvideerimisega. Eestis otsustab maksejõuetu ettevõtte ning juriidilisest isikust võlgniku tegevuse jätkamise võlausaldajate üldkoosolek, kuulates eelnevalt reeglina ära ka pankrotihalduri arvamuse tegevuse lõpetamise või jätkamise kohta (PankrS 77 p-d 2 ja 3). Ettevõtte või võlausaldaja likvideerimiseotsuse kinnitab tulenevalt PankS 130 lg-st 2 määrusega kohus, kellele on pandud formaalse õiguspärasuse kontrolli kohustus vastava üldkoosoleku otsuse üle. Suuremate tööandjate puhul on tavaline olukord, kus ühele juriidilisele isikule kuulub mitu ettevõtet. Võlausaldajate üldkoosolekule on sellisel juhul antud suhteliselt laiaulatuslikud volitused, et otsida majanduslikult kõige otstarbekam lahendus - juhul kui võlgnikule kuulub mitu ettevõtet, võidakse otsustada ainult ühe ettevõtte tegevuse lõpetamine, lubades jätkata teiste ettevõtete ning võlgniku tegevust. Kui võlausaldajate üldkoosolek otsustab lõpetada juriidilisest isikust võlgniku ainukese ettevõtte tegevuse, otsustab üldkoosolek ka juriidilise isiku lõpetamise (PankS 130 lg 1). Halduril on õigus kohtu nõusolekul lõpetada ettevõtte tegevus ka enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui see oleks ka ettevõtte tervendamisvõimalusi ning ettevõtte tegevuse kohesest lõpetamisest tulenevat väärtuse vähenemist arvestades võlausaldajate huvidele ilmselgelt kahjulik (PankS 131). Selline vajadus võib tekkida näiteks suure kahjumiga töötavate ettevõtete puhul, kus majanduslikult oleks otstarbekam ettevõtte tegevus koheselt lõpetada ning mitte oodata võlausaldajate esimese üldkoosolekuni. Enne vastava otsuse tegemist peab haldur konsulteerima võlgnikuga ning loomulikult on võlausaldajate üldkoosolekul hiljem õigus otsustada, et ettevõtte tegevust tuleb ikkagi jätkata. Põhimõtteliselt on ka pankrotimenetluse raames võimalik sõlmida kompromiss 53 Euroopa Kohtu 11.06.2009 otsus nr C-561/07 Euroopa Ühenduste Komisjon v Itaalia Vabariik. Para 51. ELT L 122, 16.5.2009, lk 28-44. 21