Kõrgtäpsed GPS-mõõtmised riigi geodeetilise põhivõrgu aluspunktidel 2008. aasta suvel Artu Ellmann 1, Priit Pihlak 2, Karin Kollo 2 1 Tallinna Tehnikaülikool, 2 Maa-amet, e-post: artu.ellmann@ttu.ee Sissejuhatus 2008. a suvel viis Maa-amet läbi kõrgtäpsed GPS-mõõtmised riigi geodeetilise põhivõrgu (RGP) aluspunktidel. Käesolev kirjutis kajastabki GPS-mõõtmiste välitööde ettevalmistamist, läbiviimist ja kulgemist. Kuna kogutud andmete töötlemine on hetkel veel käsil, siis saavutatavatest tulemustest tuleb juttu mõnes edasises kirjatöös. 1. Töö üldeesmärk GPS-mõõtmised 1996. 1997. a rajatud RGP aluspunktidel (nn I täpsusklassi punktid, vt joonis 1) viidi läbi kahel peamisel eesmärgil: 1. Maa-ameti GPS-püsivaatlusjaamadele Eesti geodeetilise koordinaatsüsteemi koordinaatide täpne määramine. Asjakohane on märkida, et see võimaldab alusepanekut uue põlvkonna nn aktiivsetele geodeetilistele võrkudele. 2. Riigi geodeetilise põhivõrgu aluspunktide esmakordne kordusmõõtmine. Uute tulemuste võrdlus eelnevatega võimaldab tuvastada RGP võimalikku deformeerumist, selle ulatust, kiirust ja ehk ka võimalikke põhjuseid. 6494 6593 6267 6138 6426 6309 5288 5459 5128 5213 5402 4489 Joonis 1. RGP-aluspunktide ja GPS-püsivaatlusjaamade paiknemine. RGP-punktid on tähistatud kolmnurkadega, koos punkti nime ja numbriga. Tumesinise ringiga on tähistatud olemasolnud (28.07.2008 seisuga) GPS-püsivaatlusjaamade (Suurupi, Toila, Audru, Tõravere, Kuressaare, Võru) asukohad; hallikas ring tähistab RGP-kordusmõõtmiste ajal käivitatud Kärdla GPS-püsivaatlusjaama. K. Kollo joonist modifitseerinud A. Ellmann
2. Lühikokkuvõte RGP rajamisest 1996. 1997. aastatel 1996. 1997. a rajatud ja mõõdetud riigi geodeetilise põhivõrgu eesmärgiks oli Euroopa uue terrestrilise referentssüsteemi ETRS89 kinnistamine Eesti uue geodeetilise referentssüsteemina üleriigiliselt. Riigi geodeetilise põhivõrgu 13 aluspunkti koordinaadid määrati 9 välisriikides paikneva GPS-püsivaatlusjaama suhtes (Rüdja A. (1999): A new ETRS89 realisation for Estonia. In Gubler E., Torres J. A., Hornik H. (Eds.) Report on the Symposium of the IAG Subcommission for Europe (EUREF) held in Prague, 2 5 June, 1999. München, lk 123 135). Nendele lähtepunktidele on aastatepikkuste mõõtmisseeriate tulemusena määratud usaldusväärsed ETRS89 (ja International Terrestrial Reference System ITRS erinevate lahenduste) koordinaadid. 1999. a Prahas toimunud EUREFi sümpoosiumil ametlikustati Euroopa uue koordinaatraamistiku ETRF89 laiendusena Eestis vaid 6 RGP-aluspunkti (Misso, Mäebe, Kalana, Kurla, Olgino ja Suurupi GPS-püsijaam) tulemused. Ka arvati need kuus aluspunkti kuuluvaks EUREF B täpsusklassi, mis on ± 1 cm mõõtmiste epohhil. Loodetavasti ka ülejäänud seitse RGP-punkti (13 6 = 7) on sarnase täpsusega. RGP-aluspunktid olid omakorda lähteks ülejäänud 199 RGP-punkti koordinaatide määramisel. Toonaste mõõtmiste mõningaid aspekte kajastab ka jaotis 5. Tuleb nimetada, et möödunud 11 aastaga on toimunud üks oluline muudatus RGP-alusvõrgus. Nii ei paikne Suurupi GPS-püsivaatlusjaama antenn 1997. aastaga võrreldes enam endises asukohas. Selle põhjuseks on 1998. a septembris toimunud Suurupi tuletorni rekonstrueerimine, mille käigus asendati tuletorni kuppel ja sellele kinnitatud antenni alus. Seega siis saab 1997. a tulemustega Suurupis sideme luua nüüd vaid kaudselt. 3. Päikese aktiivsuse aspekt RGP kordusmõõtmiste planeerimisel RGP kordusmõõtmiste aja planeerimisel arvestati asjaoluga, et Päikese "rahulik" ja "aktiivne" olek vahelduvad umbes 11 aasta rütmis. Teatavasti põhjustab Päikese kõrge aktiivsus geomagnetilisi torme, sidehäireid ja virmalisi. Päikese aktiivsust hinnatakse keskmistatud plekkide arvu järgi. Globaalses mastaabis kajastab seda veebileht: http://www.swpc.noaa.gov/swn/index.html. Joonis 2 näitabki registreeritud päikseplekkide arvu käesolevas tsüklis. Joonis 2. Päikseplekkide registreeritud arv ning prognoos lähiaastateks. Päikeseplekkide prognoositud arv peaks jääma punaste graafikute vahemikku. http://www.swpc.noaa.gov/swn/index.html Loomulikult on avakosmoses kulgevate GPS-satelliitide signaali kvaliteet otseselt seotud Päikese aktiivsusega. Seetõttu ongi otstarbekas teostada kosmosesignaalidel põhinevad vastutusrikkamad mõõtmised Päikese aktiivsuse miinimumperioodidel. Nii on 2008. aastaks kätte jõudnud järjekordne miinimumperiood (eelmine kord oli see 1997. a, kui viidi läbi RGP esmased mõõtmised). Teadaolevalt on suvekuudel Päikese aktiivsus üldiselt madalam kui teistel aastaaegadel. Nii osutuski otstarbekaks planeerida GPS-mõõtmised 2008. a suvekuudele, ehk siis eeldatavalt atmosfääri kui ka kosmosekeskkonna kõige rahulikumale perioodile. Väheoluline ei ole ka asjaolu, et samaks ajaperioodiks oli võimalik laenutada kõrgtäpsed GPSmõõtmiste seadmed Soome Geodeesia Instituudist (FGI). Lähtuvalt jaotises 1 püstitatud eesmärkide täitmise vajadusest seati esmalt miinimumiks ca 100 tunni vaatlusandmete kogumine igal RGP-punktil. Hinnanguliselt võimaldab see ühtlasi saavutada ka 1997. a RGP-mõõtmistega üsna võrreldava täpsusega tulemusi.
Esialgselt plaaniti mõõtmised läbi viia vaid viiel päeval (GPS-nädalal 1490). Mõõtmiste lõppedes ilmnes, et Suurupi püsijaama seadmete tõrke tõttu kahel viimasel mõõtmispäeval andmete salvestamist ei toimunud. Seetõttu tekkis vajadus täiendavateks mõõtmisteks Suurupiga seotud RGP põhjapoolsetel punktidel (Kalana, Dirhami, Paatsalu, Kurla, Ojaküla, Olgino). Lõppkokkuvõttes kujuneski, et GPSvälimõõtmised viidi läbi ajavahemikus 28.07. kuni 08.08. 2008 (kokku üheksal päeval GPS-nädalatel 1490 ja 1491). Jooniselt 2 nähtub, et eelnimetatud perioodil registreeritud päikeseplekkide arv osutus üsna nullilähedaseks. Tagasivaatavalt osutus valitud periood õnnestunuks ka geomagnetiliste tormide puudumise tõttu. USA NOAA Space Weather Prediction Center andmete kohaselt ei ületanud ajaperioodil 28.07. 08.08.2008 geomagnetilist aktiivsust näitav Kp-indeks subarktilistel laiuskraadidel ning avakosmoses 3 ühikut (tormiks loetakse indeksi väärtust üle 4, kusjuures Kp 5 võib põhjustada mõningaid kõrvalekaldeid satelliitide töös). Juhul kui edasises andmetöötluses peaks siiski esinema seletamatuid häireid, siis on võimalik täpsustatud regionaalset geomagnetilist infot nõutada Soome Geofüüsika Instituudist (SGI), mis on püstitanud Tõravere observatooriumisse magnetvälja tugevuse variatsioonijaama. Märkimist väärib ka asjaolu, et 01.08.2008 keskpäeval oli Eestis jälgitav osaline päikesevarjutus. Kuigi see GPSmõõtmistulemusi otseselt muidugi ei mõjuta, sai seda meeldejäävat loodusnähtust vaadelda enamusel mõõtmispunktidel, vt näiteks pilt 1. Pilt 1. Päikesevarjutus 01.08.2008 keskpäeval Paatsalu punktil. nähtuna Foto O. Veskimäe Küll aga võivad andmetöötluses mõningaid probleeme tekitada äikesetormid, mida Olgino ja Peetsu punktidel täheldati 01.08.2008 pärastlõunal. Meteoroloogilisi vaatlusi mõõtmispunktidel ei teostatud. On see ju põhjendatav asjaoluga, et maapinnalähedase atmosfäärikihi meteoandmete põhjal on keeruline teha mingeid kindlaid järeldusi GPSsatelliitide (maapinnast 20 200 km kõrgusel!) signaali koguteekonda mõjutavatest faktoritest. Vajadusel võib ka meteoroloogilisi andmeid huvipakkuvateks ajahetkedeks retrospektiivselt nõutada EMHI veebilehelt. 4. GPS-satelliitide nüüdisaegne konstellatsioon Viimase 11 aastaga on oluliselt paranenud ka satelliitide jälgitavus. 2008. a suvel oli töökorras 31 GPS-satelliiti, kusjuures kõigi nende andmeid oli välimõõtmiste esimesel nädalal võimalik ka salvestada. Teisel vaatlusnädalal ilmnes ootamatult (s.t ilma tavalise eelteateta), et alates 05.08.2008 oli GPS-satelliit PRN5 muutunud kasutuskõlbmatuks. Tõsi, suurt GPS-satelliitide hulka arvestades ühe satelliidi väljalangemine mõõtmiste üldist kvaliteeti oluliselt ei halvenda. Mainimist väärib ka asjaolu, et nüüdisajal on USA Kaitseministeeriumi poolt GPS-satelliitide signaali halvendav S/A (Selective availability) välja lülitatud, samas kui see oli aktiveeritud veel 1997. a RGP-mõõtmiste ajal. 5. Kasutatud aparatuur ja tarvikud Kõnesolevaks tööks laenutas Maa-amet Soome Geodeesia Instituudist (8+1 komplekti Ashtech Z-12 GPS vastuvõtjaid ja antenne. Võrdluseks, 1997. aastal FGI-st aluspunktide mõõtmiseks laenutatud GPS-komplektide arv oli vaid 3+1. Siia hulka on loetud ka FGI-le kuuluv Suurupi GPSpüsijaama endine komplekt (tähistatud +1 abil). Sarnaselt 1997. a oli ka nüüd lisaks kasutada Maa-ametile kuuluvad 4 komplekti samatüübilisi seadmeid, varuna võis veel arvestada TTÜ-le kuuluvate Ashtech Z-12 GPS-vastuvõtjatega. 1 Seega ületas 2008. a kasutada olnud GPS-vastuvõtjate arv RGP punktide arvu. See asjaolu võimaldas mõõta samaaegselt kõigil 12 RGP-aluspunktil. Võrrelduna 1997. a mõõtmistega on see selge eelis, kuna toona kasutati vaid 10 GPS-vastuvõtjat (kaasa arvatud Suurupi GPS-vastuvõtja). RGP-aluspunktide võrgu ositi mõõtmisest tulenevalt oli ka 1997. a kogutud andmete maht üsnagi heterogeenne, ulatudes 60 vaatlustunnist kuni 204 vaatlustunnini. Teisisõnu, käesolevate välimõõtmiste metoodikat ei olegi üks-üheselt võimalik võrrelda 1997. a RGP-mõõtmistega. 2008. a mõõtmiste eelplaneerimisel kavatseti 1997. a mõõtmistel kasutatud aparatuur paigutada täpselt samadele punktidele. Paraku FGI GPS-vastuvõtjate laekumisel ilmnes, et ükski neist ei olnud osalenud 1997. a RGP-mõõtmistel. Kuigi kaheksast FGI GPS-antennist nelja oli kasutatud 1997. a mõõtmistel, nullis eelnev asjaolu (mõningate eranditega) esialgsed kavatsused. Selle asemel üritati FGI seadmete puhul enamikus säilitada GPS-vastuvõtja/antenni väljakujunenud komplekti koosseis (vastavad seerianumbrid tuvastati GPS-vastuvõtja mälust). Maa-ameti seadmete puhul õnnestus vaid paaril juhtumil järgida 1997. a mõõtmistega sama paigutust. 1 Asjassepühendamatu lugeja võib küsida, et miks kasutati selle töö juures just nimelt seda (pealgi veel tootmisest aastaid tagasi mahavõetud) instrumenditüüpi. Asi on selles, et nimetud GPSvastuvõtjad on ennast taoliste tööde läbiviimisel kindlate ja stabiilsete tööhobustena õigustanud, ning seetõttu on see mõnes mõttes ka standardiks kujunenud. Autondusega paralleeli tõmmates võib ka öelda, et tegemist on GPS seadmete nö Rolls-Royce ekvivalendiga.
5.1. GPS-antennid ja vastuvõtjad Mõõtmistel kasutati eranditult GPS-satelliidi signaali mitmeteelisust summutavat Choke Ring tüüpi antenne, vt pilt 2. Pilt 2. Ashtech Choke Ring GPS antenni väliskuju. Kasutatud vastuvõtjate mälumaht ja tarkvara oli erinev. Maa-ameti Ashtech Z-12 GPS vastuvõtjate (pilt 3) mälumaht on suhteliselt piiratud, olles vaid 19,5 tingtundi (EQHR). GPS-satelliitide nüüdisaegse arvuga (>30) võimaldab see praktikas maksimaalselt vaid ca 14 tunni vaatluste salvestamist (eeldusel, et salvestamise intervall on 30 s ning kõrgusnurk on 5 kraadi). Samas aga FGI-st laenutatud Ashtech Z-12 GPS vastuvõtjate mälumaht küündis 124 tingtunnini (EQHR), mis võimaldab ca 4 ööpäeva mahus vaatlusandmete salvestamist. Pilt 3. Ashtech Z-12 GPS vastuvõtja. Nimetatud asjaolusid arvestati seadmete paigutamisel RGP-aluspunktidele ning vaatlussessioonide planeerimisel. Nii paigutati FGI GPS-vastuvõtjad EUREF 1999. a otsusega tunnustatud RGP-aluspunktidele: Misso, Mäebe, Kalana, Kurla, Olgino, lisaks nendele veel Ikla, Londi, Suursoo ja Ojaküla punktile. Ülejäänud punktidel kasutati esimesel mõõtmisnädalal piiratud mälumahuga (19,5 EQHR) Ashtech Z-12 vastuvõtjaid. 2008. a kasutati 12 RGP-aluspunktil mõõtmiseks kokku 13 GPS-vastuvõtjat, kuna Ojaküla punktil esimesel kahel mõõtmispäeval olnud GPS-vastuvõtja tuli tehnilist laadi tõrgete tõttu välja vahetada. Seadmed GPS-püsivaatlusjaamades Jaotise 1 kohaselt oli käesoleva töö üheks peamiseks eesmärgiks Maa-ameti GPS-püsivaatlusjaamadele Eesti kehtiva geodeetilise referentssüsteemi (Keskkonnaministri 30.06.2008. a määrus nr 26) koordinaatide määramine. Teatavasti asendati Suurupis 1997. aastast töötanud Ashtech Z-12 ja Dorne Margolin Choke Ring antennist koosnev komplekt 2007. a novembris Leica GRX1200GG vastuvõtjaga ja LEIAT504GG (kuplitüübiga LEIS) antenniga. Uued seadmed võimaldavad nii GPS- kui GLONASS-signaalide vastuvõttu. Tuleb nimetada, et ka teistes Maa-ameti GPS-püsivaatlusjaamades on kasutusel ettevõtte Leica aparatuur. Kuigi see asjaolu käesolevate välitööde planeerimist oluliselt ei mõjustanud, tuleb erineva riistvara kooskasutamise ning andmesalvestusformaatide konverteerimise (ühtsesse RINEX-formaati) võimalikke ohte hoolikalt arvestada GPSpüsijaamade koordinaatide määramise arvutustöödel. Meenutuseks, välimõõtmiste teise etapi korraldamine oli vajalik kompenseerimaks GPS-päevadel 212 214 Suurupi püsivaatlusjaama poolt salvestamata jäänud andmeid. Vältimaks selle soovimatu situatsiooni kordumist dubleeriti Suurupis välimõõtmiste teisel etapil Leica vastuvõtja nn splitteri abil Ashtech Z-12 vastuvõtjaga. Märka, et splitteri kasutamine võimaldab välja selgitada nullpikkusega baasjoone arvutusliku väärtuse. See peaks omakorda andma ka esialgse vastuse küsimusele saavutatavast täpsusest erinevate ettevõtete poolt toodetud riistvara kombineerimisel ühtsesse lahendusse. Kuna välimõõtmiste teisel etapil toimusid mõõtmised vaid kuuel RGP-aluspunktil, siis seetõttu otsustati nendel kasutada suurema mälumahuga GPS-vastuvõtjaid 5.2. RGP mõõtmistel kasutatud tarvikud Mõõtmiste juures kasutatud tarvikute kvaliteetsuse tagamisele pöörati olulist tähelepanu. GPS-antenni püstitamiseks kasutati nii puit- kui alumiiniumstatiive. Antenni elektroonilise faasitsentri nihkumise elimineerimiseks orienteeriti kõik antennid ühetaoliselt kompassi abil põhjasuunda. Sarnaselt 1997. a toimus antennide kõrguse mõõtmine standardse metallist mõõtevardaga. Et tegemist on kokkuvolditava mõõtevardaga, siis antenni kaldkõrguse mõõtmise täpsuseks saab hinnata vaid 1 2 mm. GPS-antennide tsentreerimine ja horisonteerimine toimus eelnevalt taadeldud treegeritega, mille korpusesse on monteeritud nii ümarlood kui ka kahekordse suurendusega (2x) optiline tsentriir. Tsentreerimisel seati eesmärgiks 1 2 mm täpsuse tagamine. Selleks kontrolliti nii enne kui peale välimõõtmisi treegerite täpsust. Välitingimustes vältimatult tekkivate täiendavate (eeldatavalt juhuslike) vigade elimineerimiseks pöörati treegerit vähemalt 1 kord mõõtmiste ajal (eelnevalt kokkulepitud mõõtesessioonide vahetumisel, või siis kui antenni vesiloe mulli asend oli mõõtmiste ajal nihkunud). 2 Treegeri pööramisele järgnes antenni uus horisonteerimine ning tsentreerimine. See keskmistab võimalikud treegerist põhjustatud kõrvalekalded. 2 Antenni äravajumisel võib ju olla mitmeid põhjuseid, näiteks omaraskus pehme pinnase korral või siis väliste jõudude mõju. (kasvõi mõne suurema linnu külastus, statiivi riivamine mõõtmiste ajal jms). Selliste liikumiste tuvastamiseks korratigi antenni kõrgusmõõtmisi peale iga mõõtesessiooni lõppu.
Ka akud on üks väga oluline komponent taoliste kauakestvate GPS-mõõtmiste õnnestumise tagamiseks. Soome FGI-st oli võimalik laenutada 17 18 Ah (amper-tunnise) mahtuvusega kuivakusid, kokku 24 tükki. Maa-ametis olemasolevatele akudele lisaks hangiti veel 18 Ah ja sellest suurema mahtuvusega akusid. Nii mitmelgi mõõtetiimil oli võimalus kasutada erinevate mootorsõidukite akusid. Sarnaselt kasutati erilaadseid akulaadijad, laadimisvõimsusega alates 1 Ah kuni 5 Ah. Mõõtmistele eelnenud testimisest ilmnes, et erinevate GPS-vastuvõtjate voolutarbimine on 2,1 2,7 Ah ühes astronoomilises tunnis. Väljaselgitatut arvestati seadmete komplekteerimisel. Akude tühjenemist GPS-mõõtesessiooni kestel (aga ka täitumist laadimise ajal) jälgiti testritega, soovituslik oli nn akuloogia pidamine. Mõõtmistel kasutatud instrumentaariumi täiskomplekti koosseis on kujutatud pilt4. Tallinna Tehnikaülikoolist, kes viis läbi ka vastava koolituse ning töötas välja üksikasjalikud juhised välitöödeks. Iga mõõtetiimi õlule oli jäetud oma töö korraldamine mõõtepunktil. Majutusega oli suhteliselt lihtne, paljud ööbisid tänu suvisele ajale ju telkides. Keerukam oli aga akude laadimise korraldamine, mille tagamiseks saavutati kokkulepped lähedalasuvate majapidamistega. Satelliidi signaali peegeldava pinnana tuli auto signaali mitmeteelisuse vältimiseks parkida antennist võimalikult kaugele (soovituslikult vähemalt 30 meetrit). Samal põhjusel tuli vältida põhjendamata tegevust punkti vahetus ümbruses mõõtmiste ajal. GPS-vastuvõtjat tuli kaitsta vihma ning otsese päikesekiirguse eest. Ka tehismaterjalist telgi püstitamine GPS-antenni vahetusse lähedusse ei olnud soovitav (pilt 5). Välitööde kulgemist dokumenteeris iga mõõtetiim fotodega (vt pildid 6 7). Töö iseloom võimaldas osalejatel tutvuda kohaliku elu-oluga, mille enamasti rahulikku kulgu ilmestasid üksikud vahejuhtumid. Ilmne, et ka mõõtjate endi niivõrd kestev paigalolek oli kohalikele elanikele sündmuseks omaette (vt pildid 8 10). FGI-st laenutatud GPS-vastuvõtjate puhul toimus sessioonide vahetumine öösiti kell 03.00 (kohalik aeg, mis vastab keskööle Greenwichi meridiaanil). Piiratud mälumahuga GPS-vastuvõtjate (vt eelpool) vaatluspäev oli jagatud kaheks sessiooniks. Sessioonide (ühtlasi ka akude) vahetumine toimus kell 03.00 ja 15.00 kohaliku aja järgi. Sessiooni lõppedes toimus andmete siirdamine GPS-vastuvõtjast iga mõõtmistiimi sülearvutisse. Ühtlasi teavitati tulemustest välitööde koordinaatorit mobiiltelefoni või e-maili vahedusel. Mahalaetud andmefailid edastati esimesel võimalusel e- maili vahendusel välitööde koordinaatorile, kes vastavalt andmete laekumisele tegi UNAVCO programmiga TEQC mõõtmisandmete kvaliteedi esialgse kontrolli. Nii näiteks selgitatigi välja tehnilised probleemid Ojaküla punktil GPSvastuvõtjaga. Tühjendamise ajal kontrolliti ka antenni kõrgust ja vajadusel tehti ümbertsentreerimist, pöörates treegerit päripäeva 120 kraadi. Lõppsõna Pilt 4. RGP aluspunktide GPS mõõtmiste täiskomplekt. Pildilt leiab GPS-vastuvõtja Ashtech Z-12, Choke Ring antenni, antennikaablid, andmeedastuskaabli, akud, jõukaabli, akulaadijad, statiivi, treegeri, antenni vaheadapteri, kokkupandava mõõtevarda, testri (akude kontrolliks). Foto A. Ellmann 6. Mõõtmiste korraldus Mõõtmised viidi läbi Maa-ameti erinevate struktuuriüksuste koostööna. Siinkohal on sobilik kõik töötäitjad ka üles loetleda (tähestiku järjekorras): Lauri Aru, Ülle Arumäe, Ahti Bloom, Anti Gruno, Carmen Jaeski, Janek Jakoby, Toivo Jõenurm, Anu Kaljula, Maret Kallas, Peep Kirsimäe, Karin Kollo, Pear Laur, Uuve Liiv, Kaido Maasen, Meeli Mets, Liis Murov, Heldur Mäeots, Asso Pajo, Anne ja Priit Pihlak, Tanel Riips, Aime ja Francsisek Staškevitš, Olev Veskimäe, Sulev Õitspuu. Välitööde koordinaatoriks oli Artu Ellmann Mõõtmiste esmasel planeerimisel püüeldi kõikidel punktidel vähemalt 100 tunniste vaatluste kogumahu saavutamist. Andmete tegelikud mahud varieeruvad 103 tunnist kuni 160 tunnini. Hinnanguliselt on kogutud andmete maht piisav võimaldamaks lõplikus andmetöötluses Bernese tarkvara ja satelliitide täpsete efemeriididega saavutada 1997. a RGPmõõtmistega üsnagi võrreldavat täpsust. Seega võib nentida, et püstitatud eesmärgid said täidetud. Ühtlasi on see heaks näiteks, et Maa-ametis on tekkinud arvestatav potentsiaal oma põhikirjaliste ja samas teadusmahukate ülesannete lahendamiseks oma jõududega. Võib ju seda kogemust järjest pingelisema eelarve tingimustes veel edaspidigi tarvis tulla.
Pilt 5. Mõõtmised Ojaküla punktil. Foto A. Gruno / M. Mets Pilt 8. Mõõtmised Paatsalu punktil. Ettearvatult äratasid RGP-mõõtmised teatavat tähelepanu kohalike elanike seas. Tõsi, erinevalt kahejalgsetest ei olnud neljajalgsete uudishimu kuigi vaoshoitud, nii tuli mõõtetiimil nende tõrjumiseks püstitada improviseeritud tõrjesüsteem. Foto: O. Veskimäe Pilt 6. Mõõtmised Londi punktil Eesti-Läti piirijoonel. Foto: A. Pajo / K. Maasen Pilt 9. Mõõtmised Olgino punktil Narva lähistel. Märka piiriületust ootavate veokite silmapiirile ulatuvat järjekorda. Foto A. Pajo Pilt 7. Mõõtmised Misso punktil, taamal metallist triangulatsioonitorn. Foto: H. Mäeots / F. Staškevitš Pilt 10. Mõõtmised Suursoo punktil lõikusaja haripunktis. Foto: L. Aru / J. Jakoby