Meie Kodu 60. aasta juubel. Vabariigi Presidendi tervitus MEIE KODU 60. juubeli puhul

Meie Kodu 60. aasta juubel Vabariigi Presidendi tervitus MEIE KODU 60. juubeli puhul

MEIE KODU 60 aastat AESL-i tervitus MEIE KODU juubeliks Ajaleht Meie Kodu tänab südamest kõiki oma lugejaid, toetajaid ning kaastöölisi! Koos jätkame rõõmuga! Austraalia eestlaste kodulehekülg nüüd uues kuues! www.eesti.org.au

MEIE KODU 19. august 2009 3 Meie Kodu tähtsamad tööjõud 60 aasta vältel Allpool on toodud nimed Meie Kodu tööjõududest ja nende tööperioodidest, nii palju, kui need on olnud kättesaadavad. Ebatäpsuste puhul vabandame. Vastutavad toimetajad: Ilmar Raudma 19.8.1949 19.4.1951, Arnold Lond 3.5.1951 13.12.1951, Aleksander Peel 20.12.1951 24.12.1953, Arnold Lond 7.1.1954 19.4.1956, Oskar Loit 26.4.1956 22.1.1970, Harry Ingelman 29.1.1970 15.10.1970, Tiiu Kroll-Simmul 22.10.1970 22.4.1992, Väino Jaaniste 22.4.1992 14. 10.1992, Uino Simmul 17.6.1992 dets. 2003, Peeter Muttik alates 2004 kuni tänaseni. Tegevtoimetajad: Juhan Viidang 19.8.1949 13.12.1951, Peeter Lindsaar 20.12.1951 24.2.1955, Aleksander Valgma 3.3.1955 25.8.1966, Hilja Lipping 1.9.1966 29.10.1970, Ell Valdmäe 5.11.1970 7.3.1973, Musa Ohandi 16.5.1973 25.7.1973, Paul Kimmel 19.9.1973 25.9.1974, Peep Remma 8.1.1975 9.11.1977, Ilse Tults 6.9.1978 27.10.1982, Tiiu Kroll-Simmul 3.11.1982 16.9.1992, Väino Jaaniste, Eili Annuk 1992, Helle-Mall Risti alates 1993 kuni tänaseni. Tegevtoimetaja Helle-Mall Risti ja talituse ja toimetuse abiline Maia Lauterbach. Foto: Madis Alvre Vastutav väljaandja Peeter Muttik. Abitoimetajad/küljendajad Viimastel aastatel töötasid toimetajate/küljendajatena: August Kangro 29.04.1992 15.12.2004, Herbert Hansen 13.05.1992 17.12.2003, Tea Taruste 15.05.2003 14.02.2007, Aune Vetik alates 07.03.2007 ja Katre Ulmas alates 07.03.2007. Talituse ametnikud Talituse ametnikke on aastate vältel olnud palju, kahjuks mitmete andmed puuduvad. Pikemaajaliselt töötasid seal Lia Looveer (15 aastat), Helju Kimmel (20 aastat), Lea Holm (12 aastat), Helene Nelson ja teised. Alates 4.08.2004 on talituse ametnikuks Aune Vetik. Hetkel asendab teda puhkuse ajal Kadri Stamos. Mitmel alal aitab talituses kaasa Maia Lauterbach. Raamatupidajatest töötasid kõige kauem Georg Muska ja hiljem Peeter Randma. Lehepakkijate tänuväärset, vabatahtlikku tööd teevad momendil Aime ja Ülo Kampus, Guldsella Iismaa, Siina Rahnel ja Vilma Polikarpus. Lehe postkontorisse viijad on teadaolevalt olnud Ken Oidermaa, Peeter Randma, Erik Holm, praegusel hetkel Toomas Pill. Suurem osa ülaltoodud varasematest andmetest on raamatust Eestlased Austraalias II 1995, Helju Kimmeli artiklist Ajaleht Meie Kodu. Selles kirjutises on veel mitmeid lisaandmeid ja nimesid seoses Meie Koduga, mis kahjuks liiga pikaks läheks, et siin ära tuua. Meie Kodu kolleegiumi liikmed. Vasakult Lea Holm, August Kangro, Maie Barrow ja Ülle Slamer. Foto: Kristjan Simmul Koostas: Ülle Slamer Talituse ametnik Kadri Stamos. Toimetajad ja küljendajad Katre Ulmas ja Aune Vetik. Aune Vetik on alates 2004. aastast olnud ka talituse ametnik. Kolmapäeva hommikuti on Eesti Majas saginat. Lehed on pakitud ja ootavad postkontorisse toimetamist. Vasakult Helle-Mall Risti, Guldsella Iismaa, Siina Rahnel, Ülo Kampus, Aime Kampus, Viki Valk, Toomas Pill. Pildilt puudub Vilma Polikarpus. Foto: Katre Ulmas

MEIE KODU 4 19. august 2009 Mineviku meenutusi Meie Kodu esimestest numbritest Saateks Eestikeelne ajaleht Austraalias kas ei ole selle ellukutsumine liiga julge mõte maal, kus eestlaste üldarv ulatub vaid 3000 piiridesse. Ometi on vajadus säärase trükitoote järele siin enam kui terav. Eestlaste arv, kes oma emigratsioonimaaks on valinud Austraalia, kasvab pidevalt. Siinsed olud on aga hoopis midagi muud kui meie vanal kodumaal. Eestist põhjalikult erinevad loodusolud ja kliima, erinevad elu- ja töötingimused, erinev ühiskondlik-õiguslik olund ja kombeõigus, võõras keel ja meile võõras kohaliku rahva mentaliteet kõik see teeb vajalikuks sidemete loomise niihästi oma sugulaste, sõprade-tuttavatega kui ka nende rahvuskaaslastega, kellel aastatepikkuse siinelamise tõttu kohalikud olud tuttavad. Järelikult siin on ajalehel esmajoones täita sidevahendi osa uustulnukate ja vanade Austraalia eestlaste vahel. Tutvustades oma lugejaid siinsete elu- ja töötingimustega kui ka Austraalia ühiskondlik-poliitiliste olude ja tavadega, on Austraalia eesti ajalehe üheks ülesandeks kergendada meie rahvuskaaslaste sisseelamist uutesse oludesse. Kuid selle kõrval kerkib kategoorilise imperatiivina esile eestluse probleem. Meie kauge kodumaa põhjas ägab punase terrori all. Sirp ja vasara embleemi all toimub seal eesti rahva hävitamine aasialiku halastamatusega. Üks küüditamislaine järgneb teisele, kandes meie rahvaliikmeid laiali Siberi tühimaadele ja Põhja-Vene elutuile jääväljadele. On arusaadav, et sellises olukorras ühegi väliseestlase süda ei saa jääda külmaks. Aidata olemasolevate võimaluste piirides kaasa selle kurblooluse valgustamiseks, mis valitseb praegu Nõukogude Vene poolt okupeeritud Eestis. Selgitada oma töökaaslastele ja Austraalia avalikkusele, milline on vene kommunismi (bolševismi) tõeline pale. Tõendada meid ümbritsevale maailmale, et Eesti iseseivus polnud mitte ainult õiguse võit ajaloolise ülekohtu üle, vaid see toetus ühe väikerahva omapärasele ja elujõulisele rahvuskultuurile teha aktiivset eesti rahvuskultuuri propagandat ka siin lõuna poolkeral, see on meie kõikide ülesanne ja seda taotleb olemasolevate kitsaste majanduslike võimaluste piirides ka eesti ajaleht Austraalias. Meie Austraaliasse ümberasunud eestlaste sihiks on kiire kohanemine siinsete oludega, sest see aitab kergendada meie eluvõitlust. Sellepärast on endastmõistetav, et meie suhtume lojaalselt kõigile riigivõimu sammudele meie elu korraldamisel ja Austraalia tuleviku kindlustamisel. Kuid see ei kohusta meid maha matma oma eestilisi traditsioone. Eesti rahvuse väärtjoonteks on välisvaatlejate poolt peetud kainust ja sitkust, visadust ja tahtekindlust, mis ei põrka tagasi ühegi takistuse eest. Need loomujooned on viinud meie väikerahva omariikluse aastatel üllatavale majanduslikule ja kultuurilisele õitsengule. On arusaadav, et need loomujooned peavad kandma meid ka siin läbi asumisraskuste. Kui suudame säilitada oma kokkukuuluvustunnet ja usku tulevikku, oleme saavutanud võidu oma saatuse üle. Meie keel ja meie elujõuline rahvuskultuur on aarded, mis tuleb hoida au sees kõikjal, kus iganes elab eestlasi. Et Eesti iseseisev kultuurilooming pole lakanud ka võõrsil, seda tõendavad Rootsis ja Saksamaal elunevate eesti kirjanike, kunstnike ja heliloojate saavutused viimastel aastatel. Oma lugejate tutvustamine nende saavutustega on Austraalia eesti ajalehe üheks ülesandeks. Eestlaste elu Austraalias ja mujal, Austraalia siseelu ja erapooletu välispoliitiline informatsioon, eesti kultuurielu võõrsil ja meie omapärane rahvuskultuur, võitlus Eesti vabaduse taastamise eest ja ühine võitlus maailmavabadust ähvardava kommunismi vastu need on uue ajalehe teetähised siin lõuna poolkeral. Lugejate ülesandeks jääb levitada seda trükitoodet kõikjale, kus elab eestlasi. Kui lugejad suhtuvad uuele eestikeelsele ajalehele sama avatud südamega kui Eesti Abistamiskomitee ja Austraalia Eesti Selts, siis kujuneb see ajaleht liitvaks jõuks kõigi eestlaste vahel, kellel on kallis meie rahva ja iidse kodumaa tulevik. J. Viidang Meie Kodu nr 1 19. 08.1949 Nobedad lehepakkijad 11. augustil 1954. Laua taga alates vasakult: pr L. Lindsaar, prl A. Videbaum, pr S. Nittim, pr K. Jessenov, prl M. Roots, pr H. Vesk, pr H.-M. Risti; ees laua ääres pr H. Pender, pr O. Espe, pr I. Urm, pr A. Loit; taga seisavad talituse juhataja preester Oskar Juurma ja tegevtoimetaja Peeter Lindsaar. Foto: arhiiv Eestlased! Mis meid ühendab? Oleme teadlikud, et lehel on palju puudusi, kuid need on tingitud meie piiratud võimalustest. Toimetuse ja talituse tööjõud on seotud tööga mujal. Lehetööd saab teha vaid oma napist vabast ajast. On tulnud alustada, piltlikult öeldes, põlve peal töötades. Lehe kaust on liiga väike selleks, et võimaldada küllaldast lugemismaterjali. Ka tehnilisest küljest võib lehetegijaile ette heita mõndagi vääratust. See kõik on arusaadav. Kuid vaatamata nendele puudustele katsub leht siiski täita elulise tähtsusega osa Austraalia eestlaste peres olla sidevahendiks meie rahvusgrupi liikmete vahel ja seda nii vanade siinolijate kui hiljuti saabunute osas. Leht katsub tuua teateid väliseestlaste püüdlustest mujal maailmas, kus käib võitlus meie iseseisvuse Vaba Eesti eest. Seda ülesannet ei võta oma peale ükski võõras leht see peab olema meie oma eesti leht! Lähtudes sellest seisukohast, kuni käib võitlus Eesti taasvabastamise eest, osutub paratamatuks ka oma lehe väljaandmine. Kuid eestikeelne ajaleht Austraalias põrkab raskustele eeskätt majanduslikust küljest. Meie rahvusgrupp on väike ja sellest tingitult ka majanduslik kandejõud piiratud. Lahendus oleks, kui kõik eestlased, kes kannavad rinnus vabadustuld oma kauge kodumaa vastu, liituksid lehe ümber nii majandusliku toetamise osas tellimistega kui ka kaastöö ja muu abi osas. Seepärast oleks lehe väljaandjate sooviks, et kõik eestlased astuksid meie pere liikmeks ning võtaksid Meie Kodu ilmumist kui oma ühist ettevõtet. Seejuures peame endastmõistetavaks töötada lehe juures tasuta. Kuid lehe väljaandmiskulud, eriti trükkimise osas, on siiski sedavõrd suured, et nõuavad kõikide eestlaste koondumist oma lehe ümber. Ainult sel juhul võib Austraalia eesti leht ilmuda ilma häireteta. Kandes kivi kivilt eestluse tuleviku alusmüüri, suudab ta täita oma missiooni Eesti rahva vastu. Murrangpunktiks Austraalia eestlaste koosseisus kujunes 1947. a, mil saabus esimene IRO transportlaev baltimaalastega, tuues lätlaste ja leedulaste kõrval Austraaliasse ka eesti põgenikke Saksamaa DP-laagreist. Sellest peale osutab eestlaste arv Austraalias pidevat suurenemist, kusjuures vanade siinolijate poolt on hakatud nimetama uusi asukaid uuteks eestlasteks. Viimased omakorda jälle nimetavad oma vanemaid suguvendi vanadeks eestlasteks. Sellejuures ilmneb, et vanade ja uute vahel kerkib ühistaotluste kõrval esile ka teatavaid ebakõlasid. Vanad on lahkunud kodumaalt ajal, mil eesti omariiklus oli alles algarenemisastmel. Nad ei näinud iseseisvat Eestit tema õitsengaastatel. Nad lahkusid kodumaalt vabatahtlikult, et leida endale laias maailmas paremaid elamisvõimalusi. On arusaadav, et nende suhtumises omariiklusse ei saa olla nii sügavat pieteeditunnet, kui neil inimestel, kes olid sunnitud oma kodumaa maha jätma teise maailmasõja keeristormis. Kuid vaatamata sellele tuleb kinnitada tõsiasja, et ka vanad, peale üksikute erandite, on kaugel võõrsil jäänud ustavaks eestluse ideaalidele. Nad on teeninud oma maad ja rahvast eesti oma ühisettevõtete rajamisega, püüdes võimaluste piirides arendada ka eesti rahvuskultuuri. Need on faktid, mida ei tohi lasta silmist kui kõneldakse sellest, mis meid lahutab. Kuid see, mis meid ühendab, on mitmekordselt suurem sellest, mis meid meid lahutab. Meid eestlasi ühendavad ühised veresidemed. Meid ühendab ühine keel, mis Läänemere ja Peipsi vahel on kõlanud aastatuhandeid. Meid ühendavad ühised minevikumälestused, ühised läbielatud raskused ja kannatused sajandite jooksul, mil meie rahvas on pidanud võitlema rasket võitlust oma olemasolu eest. Kui siia juurde arvata elava looduse elementaarne algtõde, et iga elav olend tahab elada iseseisvat, omaette elu, siis muutub arusaadavaks, et see õigus peaks kuuluma ka igale rahvusele. Järelikult meid ühendavad ka ühised tulevikulootused. Elada oma elu oma isade maal see on meie kannatava rahva ainus ja valitsev eesmärk meie kaugel kodumaal. Ja see eesmärk ühendab kõiki eestlasi ka võõrsil, olles küllalt suur selleks, et vanad ja uued eestlased ulatavad üksteisele käed ka siin lõuna-poolkeral. J. Vg. Meie Kodu nr 4 9. 09.1949 Meie Kodu nr 3 2.09.1949 Ajalehe algaastatel oli kombeks ajalehe aastapäevadel korraldada pressiballe, kus valiti ballikuninganna ja näitsikud. Fotol pressiball 1961. a. Vasakult Erika Netliv, Pille Valgma, Oskar Loit, Elli Tiislar. Foto: arhiiv

Ajalehe Meie Kodu lugejaküsitluse tulemuste analüüs

Õnnitleme juubeli puhul! Tervitame ajalehte Meie Kodu 60. aasta juubeli puhul! Soovime edu ja jõudu edaspidiseks. Sydney Eesti rahvatantsurühm Virmalised Sydney Eesti Seenioride Koondis (SESK) õnnitleb Meie Kodu tema 60. aasta juubeli puhul ning soovib jätkuvat edu. Thirlmere Eesti Küla Käsitööklubi Õnnitleb Meie Kodu 60. aasta juubeli puhul. Õnnitleme Meie Kodu tema 60. ilmumisaastal ning loodame, et leht teenib meie Eesti ühiskonna huvisid veel kaua siin Lõunaristi all. Sydney Eesti naislauljad Heli Tiiu Kroll-Simmul, juhataja Wollongongi Eesti Selts tervitab Meie Kodu 60. sünnipäeval. Palju jõudu ja edu tulevikuks! Kallis Meie Kodu töökas pere! Palju-palju õnne 60. juubeli puhul! Täname pikaajalise meeldiva koostöö eest. Jaksu ja tervist ka edaspidiseks! Brisbane i Eesti Seltsi juhatus ja liikmed Õnnitleme Meie Kodu 60. juubeli puhul! Tänu tehtud töö eest ning jõudu ja edu tulevikuks! SES Kunsti- ja Käsitööring Eesti Etnograafiaring Austraalias Tervitame ja õnnitleme ajalehte Meie Kodu tema 60. aastapäeva puhul ja soovime jõudu edaspidiseks tööks. Eesti Meeskoor Austraalias Tervitame Meie Kodu 60. aasta juubeli puhul ja soovime toimetusele head tahet ja jõudu edaspidiseks. Melbourne i Eesti Ühing Kodu Naiskoor E.E.L.K. Sydney Jaani kogudus õnnitleb Meie Kodu juubeli puhul ning soovib Jumala õnnistust ja häid kordaminekuid veel paljudeks aastateks. Soovime eestlaste häälekandjale Meie Kodu le Austraalias tema 60. aastapäeva puhul jõudu ja jaksu keele ja kultuuri hoidmisel. Eesti Võitlejate Ühing Austraalias Soovime Meie Kodu ajalehele palju ōnne 60. aasta juubeli puhul, ning täname südamest suurepärase ja järjekindla abi eest Sõrve lastelaagrite heaks! Sõrve Sõbrad

Eestlastevahelise sidepidamise abi MEIE KODU suure juubeli puhul avaldab tunnustust ja õnnitleb kohaliku rahvusgrupi nimel CANBERRA EESTLASTE KOONDIS Palju edu ning õnne veel pikaks tulevikuks! Veel palju edurikkaid aastaid juubilar Meie Kodu le soovib Eesti Sõjaveteranide Liit Lääne-Austraalia Eestlaste Ühing ja Lääne-Austraalia Eesti Naiste Klubi koos oma liikmetega õnnitlevad tänuga kõiki siiani tegutsenud peatoimetajaid ja kaasabistajaid ajalehe ilmumise algusaastatest kuni tänaseni. Täname teid suure hoole ja mõõtmatu panuse eest Eesti nime ja eestluse au kõrgel hoidmisel. Meie väikeste rahvusgruppide pidevalt kontaktis hoidmise ning päevakohaste uudiste levitamise eest. Meie ülim austus ja kiitus Meie Kodu le 60-aastase järjekindla eduka tegutsemise ja ilmumise eest. Soovime lehele püsivat, tulusat, teadeterohket pikka tulevikku kuni meil veel on siin eesti keele rääkijaid ja meile kõige kallima keele mõistjaid meie kõikide rõõmuks. Eesti organisatsioonid Adelaide is õnnitlevad Meie Kodu 60. juubeli puhul. Juba kuuskümmend aastat on Meie Kodu Austraalia eestlaskonda teeninud ja lugupidamist pälvinud. Loodame, et juubilar jääks meie rahvusgrupi teenistusse veel paljudeks aastateks. Adelaide Eesti Selts AES Naisring AES Pensionäride Klubi AES Kunsti ja Käsitööring Folkansambel Vikerkaar EELK Adelaide Kogudus Eesti Maja Kooperatiiv Eesti Maja Klubi Adelaide Eesti Sõjaveteranide Klubi Thirlmere Eesti Selts Koit Segakoor õnnitleb Meie Kodu 60. aasta juubeli puhul. Thirlmere Huviring õnnitleb Meie Kodu 60. aasta juubeli puhul. Eesti Abistamise Komitee õnnitleb Austraalia eestlaste häälekandjat Meie Kodu, tänab 60 aastat tehtud töö eest ning soovib lehele veel pikka iga. Tervitame Meie Kodu 60. aasta juubeli puhul. Thirlmere Eesti Küla Klubi Ring Sydney Eesti Maja Kooperatiiv õnnitleb Meie Kodu 60. aastapäeva puhul ja tänab kogu toetuse eest, mida ajaleht on näidanud läbi mitmete aastakümnete. Ajaleht Meie Kodu! Õnnitleme ja soovime head edu! Melbourne i Eesti Ühing Kodu juhatus ja liikmed Naiskoor Näitering Spordiring Rahvatantsurühmad Etnograafia Käsitööring Seenioride Klubi Õnnitleme juubeli puhul!

20. august on Eesti Vabariigi taasiseseisvuspäev! Eesti rahvuslill - rukkilill. Foto: Kristjan Simmul Eesti keel ja eestlus muutuvas ajas Tomusk: ametnikud peaksid suhtlema vaid riigikeeles Lennuretk Balti keti auks võib rahapuudusel ära jääda Tehnikaülikool lasi vette moodsa uurimislaeva Salme Põllumehed: kohalikust viljast peaks leiva jaoks piisama Eesti jalgpallikoondis kaotas Brasiiliale 0:1 Spor diteemal Eestlased kaotasid napilt maailmakuulsatele brasiillastele. Foto: Reuters/Scanpix

Lühiuudised Lühiuudised Aaviksoo: Venemaa presidendi seaduseparandus ei üllata Washingtonis toimub mini Balti kett Hirvepargis tuleb MRP aastapäeva puhul kolm meeleavaldust Inimesed pooldavad järk-järgulisi muutusi ja solidaarsust Lühiuudised Lühiuudised

ESTO 4. päev: Teadusliku päeva lõpetas kuratlik näitemäng Fotol artiklite sarja autor Kristel Sarrik. Foto: Eesti Elu Võimekas Eesti neiu teenis Skype i stipendiumi Aire Olesk sõitis taas Austraaliasse, et seal koos uurimisgrupiga välja töötada uudseid navigatsiooniseadmeid. Foto: Peeter Langovits Eesti motomatkajate rännak jätkub Austraalias

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 20 21 19 22 23 24 25 26 27 28 29 30 32 31 33 Eesti Vabariigi Konsulaat Sydneys Consulate of the Republic of Estonia Open Tue/Wed/Thu 10am - 1pm 40 Nicholson St., Balmain East NSW 2041 Appointments highly recommended. Tel. (02)8014 8999, Fax 8079 6886 Email: sydney@estonianconsul.org website: sydney.estonianconsul.org ESTOURS TRAVEL Soodsad reisid Eestisse ja mujale Tel. 1800 888 386 maksuvaba Tel 02 4284 1688 Fax 02 4284 7823 E-post: Eesti@estours-travel.com.au

Tänu Meie Kodule ja kõigile sõpradele Austraalias Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu õnnitleb tänutundega - MEIE KODU - Austraalia eestlaste häälekandjat 60. aasta juubeli puhul! Tervitan Meie Kodu 60. juubeli puhul! Iri Karist Luts Austraalia Eesti Seltside Liidu esindaja Ülemaailmses Eesti Kesknõukogus Bethel, CT USA Korp! Filiae Patriae Austraalia Koondis õnnitleb Meie Kodu 60. juubeli puhul ja soovib palju edu tulevikus! Inkubaator (kuvöös), mille ostmist toetasid ka Austraalia eestlased. Lääne Austraalia Eestlaste Ühing ja selle liikmed õnnitlevad Meie Kodu 60. juubeli puhul! Õnnitleme Meie Kodu 60. aasta juubeli puhul ja soovime õnne ja edu. ENÜS-i Austraalia koondis Eesti Selts Tasmaanias soovib Meie Kodule head tulevikku! JÄTKUVAT SÕNAJÕUDU soovib Meie Kodule Rahvuslik KONTAKT Ülemaailmse levikuga ühiskondlik-kultuuriline ajakiri. Ilmub neli korda aastas 1957.a alates. Väljaandja: Rootsi Eestlaste Liit. E-post: rel@swipnet.se, kodulehekülg: www.rel.ee Commemorating Meie Kodu s 60th anniversary, we will post some unique and unusual 2010 Eesti tour products on www.wellconnectedtravel.com.au over the next 6 months. Eesti Arhiiv Austraalias soovib Meie Kodule palju õnne ja edu 60. juubeli puhul!