Kliimapoliitika põhialused aastani Transpordi valdkonna mõjude hindamine. vaheseisuga

Kliimapoliitika põhialused aastani 25 Transpordi valdkonna mõjude hindamine vaheseisuga 1.4.216

Tallinn 216 2

SISUKORD LÜHENDID... 5 KOKKUVÕTE... 6 SISSEJUHATUS... 8 1 ÕHUHEITMETE ARVEPIDAMINE... 9 1.1 Kasvuhoonegaaside inventuur... 9 1.2 Välisõhusaasteainete inventuur... 12 1.3 EL-i pikaajaline energia- ja kliimapoliitika ning EU ETS süsteem... 14 2 TRANSPORDI VALDKOND... 16 2.1 Kasvuhoonegaaside heitkogused Eestis 199-213... 16 2.1.1 Riigisisene lennundus... 17 2.1.2 Maanteetransport... 18 2.1.3 Raudteetransport... 21 2.1.4 Riigisisene laevandus... 22 2.2 Välisõhusaasteainete heitkogused Eestis 199-213... 23 2.2.1 Riigisisene lennundus... 25 2.2.2 Maanteetransport... 26 2.2.3 Raudteetransport... 29 2.2.4 Riigisisene laevandus... 3 2.3 Transpordi valdkonna alusindikaatorid... 31 3 SUUNISED 25... 33 4 MÕJUANALÜÜSIDES KASUTATAVAD EELDUSED... 38 4.1 Valdkondlikud eeldused... 38 4.1.1 Transpordisektori kütuste tarbimine... 38 4.1.2 Transpordisektori sõitjatevedu... 41 4.1.3 Transpordisektori kaubavedu... 43 4.2 Globaalsed ja makromajanduslikud trendid... 44 4.2.1 Toornafta hind... 44 4.2.2 Maagaasi hind... 46 4.2.3 Pikaajaline majandusprognoos... 47 4.2.4 Rahvastikuprognoos... 47 4.3 Lokaaltasandi eeldused... 48 4.3.1 Diislikütuse hind... 48 3

4.3.2 Mootoribensiini hind... 49 4.3.3 CNG ja LPG maksumused... 5 4.3.4 Biometaan, bioetanool ja biodiislikütus... 51 4.3.5 Elektri hind... 53 4.3.6 Kütuste aktsiisimäärad ning transpordimaksud... 54 4.3.7 Kauba- ja reisijateveoga tegelevate ettevõtete iseloomulikud majandusnäitajad.... 54 5 TRANSPORT 25... 56 5.1 Kliimapoliitika põhialuste stsenaariumid... 56 5.2 Kasvuhoonegaaside heitkoguste prognoosid... 57 5.2.1 Riigisisene lennundus... 58 5.2.2 Maanteetransport... 59 5.2.3 Raudteetransport... 59 5.2.4 Riigisisene laevandus... 6 5.3 Välisõhu saasteainete heitkoguste prognoosid... 61 5.4 Sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine... 64 5.4.1 Metoodika... 64 5.4.2 Tulemuste kasutamise piirangud... 68 5.4.3 Sotsiaalmajanduslikud mõjud transpordisektoris... 69 4

LÜHENDID BAU CO2ekv business as usual (baasstsenaarium) (süsinikdioksiidi ekvivalent) on 1t CO2 või sellega samaväärse globaalse soojenemise teguriga kogus mistahes muud Kyoto protokolli lisas A loetletud kasvuhoonegaasi. ENMAK 23 Eesti pikaajaline energiamajanduse arengukava aastani 23 IPCC Intergovernmental Panel on Climate Change Valitsusvaheline Kliimamuutuste Paneel KHG KPP LULUCF NIR SEIT TSK kasvuhoonegaasid, mille hulka kuuluvad CO2, CH4, N2O, HFC, PFC ja SF6. Nende gaaside molekulid seovad Maalt atmosfääri tagasipeegelduvat infrapunast kiirgust, tõstes sellega atmosfääri temperatuuri. kliimapoliitika põhialused Land use, land-use change and forestry maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus National Inventory Report Kasvuhoonegaaside inventuuri aruanne Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus tahke soojuskandja Õhusaasteained CH4 metaan CO2 süsihappegaas-süsinikdioksiid HFC fluorosüsivesiniku ühendid LOÜ lenduvad orgaanilised ühendid NH3 ammoniaak NOx lämmastikoksiidid N2O dilämmastikoksiid PFC perfluorosüsiniku ühendid PM2.5 eriti peened osakesed läbimõõduga alla 2,5 µm SF6 väävelheksafluoriid SO2 vääveldioksiid 5

KOKKUVÕTE Käesolevas dokumendis on kirjeldatud arengudokumendi Kliimapoliitika põhialused aastani 25 transpordi valdkonna sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsi aluseeldusi ning tulemusi. Kliimapoliitika põhialused aastani 25 koostamise eesmärgiks on kujundada ja riiklikul tasemel kokku leppida Eesti pikaajaline kliimapoliitika visioon, poliitikasuunised ja kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemed aastani 25. Arengudokument sisaldab pikaajalisi poliitikasuuniseid energeetika, transpordi, tööstuse, põllumajanduse, metsanduse ja jäätmemajanduse valdkondades liikumaks Eesti pikaajalise kliimapoliitika visiooni suunas vähendada kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 8% aastaks 25 võrreldes 199. aasta tasemega. Poliitikasuunised seatakse paika kuni aastani 25. Kuna tegu on pikaajaliste poliitikasuunistega, siis konkreetseid meetmeid ning teekaarte eesmärgi saavutamiseks arengudokument ei sisaldada. Kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste hindamisel kasutati ENMAK 23 koostamisel välja töötatud transpordi stsenaariumid, mida kohandati Kliimapoliitika põhialuste (KPP) protsessi jaoks. Antud töö raames töötati välja kolm stsenaariumi: BAU, KPP-1 ja KPP-2. BAU põhineb olukorral, kus senised suundumused jätkuvad ja uusi poliitikaid ei rakendata KHG eesmärkide täitmiseks. KPP-1 ja KPP-2 stsenaarium põhineb KPP töögruppi poolt koostatud suunistele. Põhiliseks KHG allikaks transpordisektoris on maanteetransport, mille heitkogus moodustas 95,3% 213. aastal kogu transpordisektori KHG heitkogusest. Maanteetranspordi heitkogust mõjutab kõige enam sõidukite läbisõit ja ökonoomsus. Transpordisektori KHG heitkoguste prognoosid on arvutatud kasutades 26 IPCC juhiseid ja LEAP (Long-range Energy Alternatives Planning) tarkvara. Kütuste hinnanguline lõpptarbimine järgnevatel aastatel põhineb STREAM mudelil ja arvesse oli võetud majandusaktiivsus (sõitjakäive, kaubavedu). Mudel oli samuti kasutatud ENMAK 23+ transpordi stsenaariumite koostamisel. KHG heitkogused vähenevad prognooside järgi BAU stsenaariumis 7%, KPP1 stsenaariumis 82% ja KPP2 stsenaariumis 56% aastaks 25 võrreldes 199. aastaga. Sotsiaalmajanduslike mõjude hindamisel kasutati ENMAK 23 koostamisel välja töötatud majandusmõjude mudelit, mida kohandati Kliimapoliitika põhialuste protsessi jaoks. Analüüsi lähtepunktina kasutati KPP töögruppide poolt koostatud suunised, mis kirjeldasid valdkonna pikaajalisi strateegilisi eesmärke kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Tulenevalt kasutusel olnud mudeli metoodilistest eripäradest, hinnati sotsiaalmajanduslikke mõjusid võrreldes BAU-stsenaariumiga (olemasoleva olukorra jätkumisega). 6

Stsenaariumite põhilised erinevused seisnesid majandusmõjude hindamise seisukohalt transpordikütuste kasutamise mahtudes ning läbitud tonn- ja sõidukikilomeetrites. Majandusmõju hinnati järgmiste transpordisektori indikaatorite kaudu: 1. Tarbitud kütus ning selle maksumus (kütus, aktsiis, juurehindlus); 2. Doteeritav reisijatevedu (buss, rong), sõiduki või reisija-kilomeetrid 3. Kaubavedu maanteel ja raudteel, sõiduki või tonn-kilomeetrid. Sotsiaalmajandusliku mõju põhiindikaatoriks KPP mõjudehindamisel kasutati SKP (sisemajanduse koguprodukt) muutust. SKP on indikaator, mis sisaldab endas nii töötasu töötajatele, ettevõtete kasumeid kui ka ettevõtete põhivara kulumit (tulu tootlikult kasutatud tootmisseadmetest ja -hoonetest). Kütuste tarbimise vähenemise mõju kandub olulises osas impordile ja mõjutab sellega positiivselt väliskaubanduse saldot (impordi vähenemine). Suurem otsene mõju avaldub siiski sisemajandusele, kuna üle poole kütuste lõpphinnast moodustab kohapeal lisanduv osa (aktsiis, käibemaks, müügimarginaal). Seega omab kütuste tarbimise vähenemine negatiivset mõju SKP-le. Vastandsuunalise impulsina on eeldatud, et kütustele tehtud kulutuste vähenemise arvelt kasvab riigis ostujõud, mis tekitab täiendavat nõudlust ja mõjub seeläbi positiivselt SKP-le (aga ka impordile). Reisijate- ja kaubaveo mahtude muutus on seotud makromajandusse vastava tegevusala tulu/kulu struktuuride kaudu. Kaupade maanteeveo läbisõit ja kaubakäive (tonn-km) vähenevad nii KPP-1 kui ka KPP-2 stsenaariumis (võrreldes BAU-ga). Seda kompenseerib osaliselt mahtude kasv raudteel. KPP-1 stsenaariumi rakendumisel on keskmine majandusmõju perioodil 215-25 on negatiivne ning seda kõikidele peamistele indikaatoritele: SKP kasv, tööhõive ja väliskaubandus. KPP-2 stsenaarium omab perioodi 215-25 keskmisena positiivset või neutraalset mõju kõigile peamistele indikaatoritele. Analüüsi koostajad Stanislav Štõkov (Eesti Keskkonnauuringute Keskus), Jaanus Uiga (Eesti Arengufond, Civitta Eesti) ja Olavi Grünvald (OÜ Finantsmaailm) tänavad keskkonnaministeeriumi ametnikke ning transpordi töörühma liikmeid tõhusa koostöö eest. Käesolev dokument kirjeldab suuniste võimalikku mõju transpordi valdkonna põhiindikaatoritele. Analüüsi tulemused lähtuvad parimast olemasolevast teadmisest, mis analüüsi koostamise ajal kättesaadav oli. Andmete kogumisel kasutati nii varasemaid analüüse kui ka turuosalistelt ja huvigruppidelt kogutud infot. 7

SISSEJUHATUS Arengudokumendi Kliimapoliitika põhialused aastani 25 (KPP) koostamine otsustati Vabariigi Valitsuse 214. aasta 7. augusti kabinetinõupidamisel, kus määrati projekti eestvedajaks Keskkonnaministeerium (KeM). Tegemist on lühikese kõrgetasemelise katusdokumendiga poliitika põhialuste formaadis 1. Kliimapoliitika põhialuste koostamine võimaldab formuleerida riigi kliimapoliitika pikaajalise visiooni aastani 25, sektoraalsed poliitikasuunised, kasvuhoonegaaside heite vähendamise sihttasemed ning need Riigikogu tasemel kokku leppida. KPP kui arengudokument sisaldab pikaajalisi poliitikasuuniseid energeetika, transpordi, tööstuse, põllumajanduse, metsanduse ja jäätmemajanduse valdkondades liikumaks Eesti pikaajalise kliimapoliitika visiooni suunas vähendada kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 8% aastaks 25 võrreldes 199. aasta tasemega. Lisaks määratletakse dokumendis kliimamuutuste mõjudega kohanemise (kliimamuutuste mõjudele reageerimise valmisoleku ja vastupanuvõime) pikaajaline visioon ja poliitikasuunised. KPP valdkondlike peatükkide esmase sisendi koostamiseks kutsuti kokku valdkondlikud töörühmad (märts juuli 215), kuhu kuulusid turuosaliste ning huvirühmade esindajad. Töörühmades osalemine andis huvilistele võimaluse panustada oma valdkonna pikaajalisse keskkonnasõbralikku arengusse. Lisaks andsid arengudokumendi koostamisel nõu ja langetab strateegilisi otsuseid Keskkonnaministeeriumi asekantsleri poolt juhitav juhtkomisjon, kuhu kuulusid Riigikogu, riigiasutuste ja suurimate huvirühmade esindajad. KPP rakendumisega kaasnevate mõjude paremaks mõistmiseks on otstarbekas suuniseid kvantifitseerida. Käesolev dokument kirjeldab suuniste võimalikku mõju transpordi valdkonna põhiindikaatoritele. Analüüsi tulemused lähtuvad parimast olemasolevast teadmisest, mis analüüsi koostamise ajal kättesaadav oli. Andmete kogumisel kasutati nii varasemaid analüüse kui ka turuosalistelt ja huvigruppidelt kogutud infot. Analüüsi tulemused kehtivad dokumendis kirjeldatud sisemiste- ja väliste tegurite realiseerumisel. 1 Poliitika põhialused on arengudokument, milles määratakse ühe või mitme omavahel seotud poliitikavaldkonna visioon, üleriigiline eesmärk ja prioriteetsed arengusuunad. https://www.riigiteataja.ee/akt/11332142?leiakehtiv 8

1 ÕHUHEITMETE ARVEPIDAMINE 1.1 Kasvuhoonegaaside inventuur Rahvusvahelisel tasandil reguleerivad kliimamuutuste valdkonda 2 olulisemat kokkulepet. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kliimamuutuste raamkonventsioon, mille Eesti ratifitseeris 27. juulil 1994 ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokoll, mille riigikogu ratifitseeris 22. aasta septembris. Kyoto protokolli raames võttis Euroopa Liit (EL) endale kohustuse vähendada aastaks 25 kasvuhoonegaaside heitkoguseid (KHG) vähemalt 8% võrreldes 199. aasta tasemega (baasaasta), et piirata üleilmset kliimamuutust nii, et temperatuur ei tõuseks rohkem kui 2 C, ja hoida seega ära soovimatut mõju kliimale. Euroopa Liidu liikmesriigina ja vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile ja Kyoto protokollile on Eesti kohustatud kord aastas esitama Euroopa Komisjonile ja ÜRO kliimasekretariaadile inimtekkeliste KHG heitkoguste inventuuriaruande koos ühtse aruandevormi tabelitega. Esitatud andmed sisaldavad heitkoguste hinnanguid alates 199. aastast kuni üle-eelmise aastani (x-2 aastat). KHG heitkogused arvutatakse vastavalt 26 IPCC (ÜRO valitsusevaheline kliimamuutuste ekspertrühm (International Panel on Climate Change)) juhenditele ning valitakse vastavalt andmete kättesaadavusele ja hulgale arvutusteks sobiv metoodika: Tier 1, Tier 2 või Tier 3. 26 IPCC raames väljendab Tier metoodika metodoloogilist keerukust. Tier 1 on algmeetod, mille rakendamisel kasutatakse lisaks riiklikele algandmetele ka eriheiteteguri vaikeväärtust. Tier 2 on keskmine meetod, mille rakendamisel kasutatakse riiklike algandmeid ning eriheitetegureid. Tier 3 on kõige keerukam meetod, mille rakendamiseks on vaja täpseid saasteallika põhiseid algandmeid. Süsihappegaas (CO2) on põhiline kasvuhoonegaas. CO2 ekvivalent (ekv) on 1 tonn CO2 heidet või sellega samaväärset kasvuhooneefekti potentsiaali (Global Warming Potentsial GWP) omav kogus teisi KHG-sid. Metaani (CH4) GWP on 25 korda suurem kui süsinikdioksiidil, ning sellest tulenevalt korrutatakse summaarne CH4 heitkogus 25-ga. Dilämmastikoksiidi (N2O) GWP on 298 korda suurem kui süsinikdioksiidil, kuid samas on dilämmastikoksiidi heitkogused mitme suurusjärgu võrra madalamad. Sellest tulenevalt korrutatakse summaarne N2O heitkogus 298-ga. Eesti riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri 199 213 aruande 2 (National Inventory Report (NIR) 215) kohaselt paisati Eestis 213. aastal õhku 21 448,93 kt CO2 ekvivalenti (ekv) (arvestamata LULUCF sektori mõju oli KHG heitkoguste suurus 21 758,52 kt CO2 ekv). KHG inventuuri 199 213 aruande kavandi (NIR 215) kohaselt on Eesti summaarsed KHG heitkogused 213. aastal kasvanud 19,1% võrreldes 212. aastaga. 2 Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri aruanne 199-213 http://envir.ee/sites/default/files/nir_est_199-213_211215.pdf 9

Perioodil 199 213 kahanesid KHG heitkogused ligikaudu poole võrra (Joonis 1.). Peamiseks vähenemise põhjuseks oli Eesti taasiseseisvumisele järgnenud üleminek plaanimajanduselt turumajandusele, mis tõi kaasa KHG heitkoguste kiire languse (eriti aastatel 199 1993) energeetikas, põllumajanduses ja tööstuses. kt CO 2 ekv 4 35 3 25 2 15 1 5-5 -1 199 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2 21 22 23 24 25 26 27 28 29 21 211 212 213 Energeetika Tööstus Põllumajandus Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus Jäätmed Joonis 1. KHG heitkogused aastatel 199 213, kt CO2 ekv 3 213. aastal oli peamine kasvuhoonegaas Eestis süsinikdioksiid (CO2), mis moodustas 9,3% KHG summaarsest heitkogusest (v.a LULUCF), sellele järgnesid metaan (CH4) 5,1% ja dilämmastikoksiid (N2O) 3,6%. F-gaasid (HFC-d, PFC-d ja SF6) moodustasid kokku 1% KHG summaarsest heitkogusest (Joonis 2). 5,1% 3,6% 1,% CO2 CH4 N2O F-gaasid 9,3% Joonis 2. KHG heitkogused gaaside kaupa 213. aastal, % 3 3 Eesti riikliku KHG inventuuri 199-213 aruanne (lk.17): http://www.envir.ee/sites/default/files/nir_est_199-213_211215.pdf 1

Energeetikasektor on Eesti peamine kasvuhoonegaaside heitkoguste allikas. 213. aastal moodustasid energeetikasektori heitkogused 87,6% summaarsest heitkogusest. Võrreldes baasaastaga (199) on energeetikasektori KHG heitkogused vähenenud 47,%. Põllumajandus on teine kõige KHG-mahukam sektor, kust pärineb 5,8% Eesti KHG heitkogustest. Võrreldes baasaastaga on KHG kogused vähenenud 52,6%. Peamiselt on langus tingitud kariloomade arvu kahanemisest ning sünteetiliste ja sõnnikväetiste kasutamise langusest. 213. aastal moodustas tööstuslike protsesside sektor 5,% Eesti KHG summaarsest heitkogustest. CO2 heitkogused tööstuslike protsesside sektorist kõikusid alates 199. aastast tugevalt ja jõudsid 1993. aastal oma madalaima tasemeni. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF - Land Use, Land-Use Change and Forestry) sektor panustas 213. aastal CO2 netosidujana, kogumahus 39,6 kt CO2 ekv. CO2 sidumine LULUCF sektoris vähenes võrreldes baasaastaga 95,9% ning eelmise aastaga 78,1%. Peamise sidujana on määratletud metsamaa ja olenevalt metsaressursi kasutuse intensiivsusest avaldub sektori roll kas CO2 siduja või emiteerijana. Jäätmesektori koguheide moodustas 213. aastal 1,7% Eesti KHG summaarsest heitkogustest. KHG heitkogused jäätmesektoris on langevas trendis kuid võrreldes baasaastaga on jäätmesektori KHG heitkogus suurenenud 4,1%. Tabel 1. KHG heitmete sektorid ja alasektorid 4 Energeetika Transport Sektorid Põllumajandus Tööstusprotsessid ja toodete kasutamine Alasektorid Energiatööstus Töötlev tööstus ja ehitus Muud sektorid Muu Riigisisene lennundus Maanteetransport Raudteetransport Riigisisene laevandus Soolesisene fermentatsioon Sõnnikukäitlus Põllumajandusmaad Lupjamine Karbamiidi kasutamine Mineraalitööstus Keemiatööstus Kütustest saadavad energiaga mitteseotud tooted ja lahustite kasutamine 4 26 IPCC juhendi sektorite jaotus. http://www.ipcc-nggip.iges.or.jp/public/26gl/pdf/_overview/v_1_overview.pdf 11

Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus Jäätmed Osoonikihti kahandavate ainete asendustoodete kasutamine Muude toodete tootmine ja kasutamine Metsamaa Põllumaa Rohumaa Märgala Asulad Muu maa Raiepuidust tooted Tahkete jäätmete ladestamine Tahkete jäätmete bioloogiline käitlemine Jäätmete põletamine ja lahtine põletamine Reovee käitlemine 1.2 Välisõhusaasteainete inventuur Piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni (edaspidi Genfi konventsioon, RT II 2,4,25) peetakse üheks esimeseks rahvusvaheliseks kokkuleppeks piiriülese õhusaaste ohjamiseks. Eesti ratifitseeris konventsiooni aastal 2 ning on ühinenud: väävli heitkoguste või nende piiriüleste voogude vähemalt 3% vähendamise protokolliga, mis on koostatud 1985. aasta 8. juulil Helsingis (ühinemise seadus võeti vastu 19. jaanuaril 2, RT II 2,4,25); lämmastikoksiidide heitkoguste või nende piiriüleste voogude vähendamise protokolliga, mis on koostatud 1988. aasta 31. oktoobril Sofias (ühinemise seadus võeti vastu 19. jaanuaril 2, RT II 2,4,25); lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste või nende piiriüleste voogude vähendamise protokolliga, mis on koostatud 1991. aasta 18. novembril Genfis (ühinemise seadus võeti vastu 19. jaanuaril 2, RT II 2,4,25); õhusaasteainete kauglevi seire ja hindamise Euroopa koostööprogrammi pikaajalise finantseerimise protokolliga, mis on koostatud 1984. aasta 28. septembril Genfis (ühinemise seadus võeti vastu 6. detsembril 2, RT II, 21,1,2); püsivate orgaaniliste saasteainete protokolliga, mis on koostatud 1998. aasta 24. juunil Århusis (ühinemise seadus võeti vastu 16. märtsil 25, RT II, 25,11,29); raskmetallide protokolliga (ühinemise seadus võeti vastu - 18.1.26, jõustus 2.2.26, RT II 26,4,8). Eesti riiklikku välisõhusaasteainete inventuuri koostab Eesti Keskkonnaagentuur ning hõlmab Eesti välisõhu saasteainete heitkoguseid ajavahemikus 199-213. Inventuuri käigus hinnatakse järgnevaid inimtekkelisi heitkoguseid: põhilistele välisõhu saasteainetele, mille hulka kuuluvad SO2, NOx, LOÜ, NH3 ja CO; tahketele osaksetele, mille hulka kuuluvad TSP, PM1 ja PM2.5; 12

raskmetallidele, mille hulka kuuluvad Pb, Cd, Hg, As, Cr, Cu, Ni ja Zn; püsivatele orgaanilistele saasteainetele, mille hulka kuuluvad dioksiinid ja furaanid, HCB, PAH ja PCB. Kliimapoliitika põhialuste töö raames koostatakse välisõhu saasteainete 25. aasta prognoosid järgmistele välisõhu saasteainetele: vääveldioksiidid (SO 2 ) lämmastikoksiidid (NO x ) lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ) ammoniaak (NH 3 ) peened osakesed, mille aerodünaamiline diameeter on 2,5 µm või alla selle (PM 2.5 ) Tabel 2 on toodud perioodi 199-213 välisõhu saasteainete heitkogused. Võrreldes 199. aastaga on NOx heitkogused langenud ligikaudu 56%, LOÜ heitkogused langenud ligikaudu 66%, SO2 heitkogused langenud ligikaudu 85%, ja NH 3 heitkogused langenud ligikaudu 52%. Võrreldes 2. aastaga PM2.5 heitkogused langenud 49%. Tabel 2. Põhilised välisõhu saasteained perioodil 199-213, kt 5 Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2,5 199 76 67 272 27 NR 6 1991 7 64 25 24 NR 1992 45 44 191 21 NR 1993 42 36 156 18 NR 1994 46 39 15 13 NR 1995 47 43 116 12 NR 1996 51 44 125 11 NR 1997 5 46 116 11 NR 1998 45 4 14 11 NR 1999 43 4 98 1 NR 2 44 39 97 1 15 21 46 38 91 1 16 22 47 37 87 1 17 23 47 36 1 11 14 24 44 35 88 11 15 25 41 33 76 11 14 26 39 32 7 11 1 27 44 29 88 11 13 28 41 27 69 13 12 29 35 25 55 12 1 21 42 24 83 12 14 211 4 24 73 12 18 212 37 23 41 13 8 213 34 23 37 13 11 5 Eesti riiklikku välisõhusaasteainete inventuur: http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/estonian_iir_215_.pdf 6 NR Not relevant (ei ole oluline) vastavalt EMEP/EEA jusitele kasutatakse NR tähistust juhul kui raporteerimine ei ole kooskõlas ühinenud protokollidega rangelt kohustuslik 13

1.3 EL-i pikaajaline energia- ja kliimapoliitika ning EU ETS süsteem Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem (European Union Emissions Trading Scheme EU ETS) on nurgakiviks EL poliitikas võitlemaks kliimamuutuse vastu. EU ETSi eesmärgiks on aidata EL liikmesriikidel saavutada kasvuhoonegaaside piiramis- või vähendamiseesmärke, milleks nad on end kohustanud. Võimaldades süsteemis osalevatel ettevõtetel müüa või osta saastekvoote, saavutatakse heitkoguste vähendamine minimaalsete kulutustega. 7 Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 23/87/EÜ "Ühenduses kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise süsteemi loomine ja nõukogu direktiivi 96/61/EÜ muutmine" (edaspidi: kauplemise direktiiv) algas EL liikmesriikidel alates 1. jaanuarist 25 KHG lubatud heitkoguse ühikutega kauplemine ehk EU ETS esimene kauplemisperiood. EU ETS süsteemi kuuluvad käitised on määratletud direktiivi lisas I toodud nõuetega 8. Muuhulgas kuuluvad kauplemissüsteemi üle 2 MW nimisoojusvõimsusega põletusseadmed ning erinevad tööstuslikud protsessid, mille tingimused on toodud direktiivi lisas I. Non-ETS tähistab kauplemissüsteemi välised sektorid mille alla liigitatakse: väikeenergeetika (käitised, mille nimisoojusvõimsus <2 MW), väiketööstus, transport, põllumajandussektor ja jäätmesektor. Heitkogustega kauplemise süsteemile võeti lisameetmetena kasutusele ka energiakasutuses säästumeetmete rakendamine, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt (s.o põhiliselt puidu ja puidutöötlemisjäätmete utiliseerimine) ning alternatiivsete energiatootmisviiside juurutamine. Eelnevalt mainitud meetmed koos üldise energiatarbe tajutava vähenemisega kõikides majandussektorites on langetanud ka KHG heitmete hulka 8. Esimeseks kauplemisperioodiks töötas iga liikmesriik välja heitkoguste riikliku jaotuskava, mille alusel eraldati käitajatele KHG-de kvoodid, mida sellest tulenevalt oli neil õigus õhku paisata. Juhul kui käitaja aastane tõendatud heitkogus oli väiksem kui eraldatud kvoot, oli käitajal õigus eraldatud kvoodikoguse ja tegeliku heitkoguse vahe maha müüa 8. EU ETS teine kauplemisperiood oli aastatel 28 212, mida nimetatakse rahvusvahelise KHG-de heitkogustega kauplemissüsteemi ehk nn Kyoto protokolli järgse kauplemise esimeseks perioodiks. Teisel kauplemisperioodil kaasati ETS-i ka lennundussektorisse kuuluvad õhusõidukite käitajad, kes ületavad täiendatud ja ühendatud kauplemise direktiivi lisa I piirväärtusi 8. EU ETS kolmas 8-aastane kauplemisperiood algas aastast 213, mis on pikem kui sellele eelnenud perioodid. Muutunud on ka lubatud heitkoguse ühikute (LHÜ-de) taotlemise põhimõtted. Põhiliselt minnakse üle enampakkumise süsteemile ning järk-järgult vähendatakse tasuta LHÜ-de andmist EU ETS alla kuuluvatele käitistele 8. 7 European Comission EU ETS koduleht http://ec.europa.eu/clima/policies/ets/index_en.htm(22.7.215) 8 Keskkonnaministeeriumi koduleht http://www.envir.ee/et/euroopa-liidu-kasvuhoonegaaside-heitkogustegakauplemise-susteem (22.7.215) 14

Alates 2. juunist 212 võeti kasutusele üle-euroopaline KHG heitkogustega kauplemise register (EUCR European Union Community Registry). Selle tarbeks liigutati kõigi kasutajate ja tehingutega seotud teave üle varasemast Eesti riiklikust registrist üle EUCR-i. Tehingute sooritamine EUCR-is toimub läbi kinnitatud kontode nimekirja. Sellesse nimekirja kantakse nn tehingupartnerite arvelduskontode numbrid 8. Euroopa Liidu eesmärk aastaks 22 on vähendada KHG heitkoguseid 2% võrreldes 199. aastaga. EU ETS direktiivi eesmärgiks on vähendada EU ETS heitkoguseid 21% aastaks 22 võrreldes 25. aastaga ning otsuse 46/29/EÜ (Effort Sharing Decision) eesmärgiks on vähendada non-ets heitkoguseid 1% aastaks 22 võrreldes 25. aastaga. Vastavalt otsusele 46/29/EÜ võivad Eesti non-ets heitkogused suureneda 11% aastaks 22 võrreldes 25. aastaga. Vastavalt Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika raamistikule 9 on Euroopa Liidu eesmärgid aastaks 23 vähendada KHG heitkoguseid juba 4% võrreldes 199. aastaga. Plaanide järgi täituks eesmärgid siis, kui EU ETS heitkogused vähenevad 43% ning non-ets heitkogused 3%. Plaanitav non-ets eesmärk Eestile on KHG heitkoguste vähenemine vahemikus 11% kuni 14% võrreldes 23. aastaga. 1 Eesti KHG jaotumist ETS ja non-ets vahel on võimalik näha Joonis 3. 25 2 kt CO 2 ekv 15 1 5 25 26 27 28 29 211 212 213 ETS non-ets Joonis 3. KHG jaotumine ETS ja non-ets vahel, kt CO2 ekv 11 9 Euroopa Komisjoni koduleht http://ec.europa.eu/clima/policies/23/index_en.htm (22.7.215) 1 Energiatalgud koduleht http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=energiatalgud.ee:_el-i_kliima- _ja_energiapoliitika_raamistik_aastani_23 (22.7.215) 11 Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri aruande 199-213 andmete alusel 15

2 TRANSPORDI VALDKOND 2.1 Kasvuhoonegaaside heitkogused Eestis 199-213 CO2 heitkoguse arvutamise aluseks on süsinikusisaldus kütuses, millest sõltub kütuse eriheide ja mis varieerub erinevate kütuste lõikes. Imporditud kütuste jaoks kasutatakse peamiselt riigispetsiifilisi eriheitetegureid. Tier 1 näeb ette eriheiteteguri korrutamist tarbitud kütuse kogusega, aga KHG heitkogus sõltub paljudest faktoritest nagu näiteks tehnoloogiast või selle hooldamisest, mille kohta täpsed andmed tihti puuduvad. Tier 2 ja Tier 3 puhul arvestatakse ka neid aspekte. Lisaks arvestab Tier 3 sõiduki läbisõitu. 213. aastal oli transpordisektori KHG heitkogus 2 242 kt CO2 ekvivalenti, mis moodustas summaarsest KHG kogusest 11%. Transpordi heitkogused hõlmavad endas ainult siseriikliku transporti 12 : Riigisisene lennundus Maanteetransport Raudteetransport Riigisisene laevandus KHG heitkogused vähenesid drastiliselt pärast 1991. aastat (Joonis 4.). Põhjuseks oli järsk kütusehinna tõus pärast taasiseseisvumist ja kütuste tarneraskused 13. 1992. aastal oli KHG heite madalseis pärast mida hakkasid heitkogused stabiilselt tõusma ja 27. aastal saavutasid 199. aasta taseme. Tõus oli tingitud põhiliselt maanteetranspordist. 213. aastal vähenesid KHG heitkogused 2% võrreldes 212. aastaga. kt CH 4 ja N 2 O 1,9,8,7,6,5,4,3,2,1 199 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2 21 22 23 24 25 26 27 28 29 21 211 212 213 CH4 N2O CO2 3 25 2 15 1 5 kt CO 2 Joonis 4. KHG heitkogused aastatel 199-213, kt 13 12 26 IPCC juhendi transportsektori tähistus. http://www.ipcc-nggip.iges.or.jp/public/26gl/pdf/2_volume2/v2_3_ch3_mobile_combustion.pdf 13 Eesti riikliku KHG inventuuri 199-213 aruanne (lk.88): http://www.envir.ee/sites/default/files/nir_est_199-213_211215.pdf 16

25 2 15 1 5 199 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2 21 22 23 24 25 26 27 28 29 21 211 212 213 kt CO 2 ekv Siselennundus Maanteetransport Raudteetransport Laevasõit sisevetel Joonis 5. Heitkogused CO2 ekvivalendina transpordiliigiti aastatel 199-213, kt CO2 ekv 14 Maanteetransport on kõige suurem KHG allikas, mis moodustab üle 9% sektori heitkogustest (Joonis 5.). Transpordisektori kütuste tarbimine on esitatud vastavalt Joonis 6. GWh 1 9 8 7 6 5 4 3 2 1 199 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2 21 22 23 24 25 26 27 28 29 21 211 212 213 Siselennundus Maanteetransport Raudteetransport Laevasõit sisevetel Joonis 6. Transpordisektori kütuste tarbimine transpordiliigiti, GWh 14 2.1.1 Riigisisene lennundus KHG arvutamiseks kasutatakse riigisiseste lendude alamsektoris Tier 2 ehk teist metoodikat. 14 Eesti riikliku KHG inventuuri 199-213 aruanne (lk.89): http://www.envir.ee/sites/default/files/nir_est_199-213_211215.pdf 17

213.aastal oli riigisisese lennunduse KHG osakaal transpordisektoris ainult,5% ja heitkogus 1,2 kt CO2 ekvivalenti. 199.aastal oli vastav heide 5,7 kt CO2 ekvivalenti. Lennunduses on kütusena kasutusel ainult lennukikütus. 7 6 5 4 3 2 1 199 1991 1992 1993 1994 1995 kt CO 2 ekv 1996 1997 1998 1999 2 21 22 23 24 25 26 27 28 29 21 211 212 213 Joonis 7. Riigisisese lennunduse KHG heitkogused aastatel 199-213, kt CO2 ekv 15 2.1.2 Maanteetransport Maanteetranspordi KHG arvestus hõlmab endas sisepõlemismootoriga transpordivahendeid (v.a traktorid): sõiduautod, veoautod, kaubikud, bussid, mootorrattad ja mopeedid ning puudutab nii riigimaanteid, kohalikke teid kui ka tänavaid. CO2 heitkoguste arvutamiseks kasutatakse maanteetranspordis Tier 2 metoodikat ja ülejäänud KHG arvutamiseks Tier 3 metoodikat. Maanteetransport on kõige suurem KHG allikas, mille heitkogus oli 213. aastal 2 137 kt CO2 ekv. See moodustab 95% kogu transpordisektori KHG heitkogusest. 213. aastal olid maanteetranspordi KHG heitkogused umbes 6% madalamad võrreldes 199. aastaga (2 28 kt CO2 ekv). 15 Eesti riikliku KHG inventuuri 199-213 aruanne (lk.92): http://www.envir.ee/sites/default/files/nir_est_199-213_211215.pdf 18

25 2 kt CO 2 ekv 15 1 5 199 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2 21 22 23 24 25 26 27 28 29 21 211 212 213 Joonis 8. Maanteetranspordi KHG heitkogused aastatel 199-213, kt CO2 ekv 16 Maanteetranspordis oli kõige madalam KHG tase 1992/1993. aasta, mis oli tingitud kütuste hindade tõusust ja tarneraskustest. KHG heitkoguste kahanemist on näha ka 1999/2. ja 28/29. aastal, mis oli soetud majandussurutisega. 211. aastal kasvasid KHG heitkogused 3% võrreldes 21. aastaga. Samuti oli 2% tõus 212. aastal võrreldes 211. aastaga. 213. aastal kahanesid KHG heitkogused 2% võrreldes eelneva aastaga. Vahemikus 199-213 on sõidukite arv Eestis tõusnud 93% ja peamiselt sõiduautode arvelt (Joonis 9). Samuti on suurenenud mootorsõidukite summaarne läbisõit 5% ja seda peamiselt sõiduautode arvelt (Joonis 1, Joonis 12). 9 8 7 6 5 4 3 2 1 199 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2 21 22 Tuhat sõidukit 23 24 25 26 27 28 29 21 211 212 213 Sõiduautod Bussid Veoautod ja kaubikud Mootorrattad ja mopeedid Treilerid Joonis 9. Mootorsõidukite arv Eestis, tuhat sõidukit 17 16 Eesti riikliku KHG inventuuri 199-213 aruanne (lk.95): http://www.envir.ee/sites/default/files/nir_est_199-213_211215.pdf 17 Eesti riikliku KHG inventuuri 199-213 aruanne (lk.98): http://www.envir.ee/sites/default/files/nir_est_199-213_211215.pdf 19

mln km 1 9 8 7 6 5 4 3 2 1 199 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2 21 22 23 24 25 26 27 28 29 21 211 212 213 Sõiduautod Kaubikud Veoautod Bussid Mootorrattad Joonis 1. Sõidukipargi aastane läbisõit, miljon km/aastas 18 GWh 1 9 8 7 6 5 4 3 2 1 199 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2 21 22 23 24 25 26 27 28 29 21 211 212 213 Diislikütus Autobensiin LPG Biokütused Joonis 11. Kütuse tarbimine maanteetranspordis kütuse liigiti, GWh 19 18 Eesti riikliku KHG inventuuri 199-213 aruanne (lk.1): http://www.envir.ee/sites/default/files/nir_est_199-213_211215.pdf 19 Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri aruande 199-213 andmete alusel 2

25 2 kt CO 2 ekv 15 1 5 199 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2 21 22 23 24 25 26 27 28 29 21 211 212 213 Sõiduautod Kaubikud Veoautod ja bussid Mootorrattad Joonis 12. Maanteetranspordi KHG heitkoguste jagunemine sõiduki liikide vahel, kt CO2 ekv 19 2.1.3 Raudteetransport KHG arvutamiseks kasutatakse raudteetranspordi alamsektoris Tier 2 ehk teist metoodikat. 213. aastal oli raudteetranspordi KHG heite osakaal transpordisektoris umbes 4% ja heitkogus 91 kt CO2 ekvivalenti. 199. aastal oli vastav number 171 kt CO2 ekvivalenti. 2 18 16 14 12 1 8 6 4 2 199 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2 21 22 23 kt CO 2 ekv 24 25 26 27 28 29 21 211 212 213 Joonis 13. Raudteetranspordi KHG heitkogused aastatel 199-213, kt CO2 ekv 2 2 Eesti riikliku KHG inventuuri 199-213 aruanne (lk.13): http://www.envir.ee/sites/default/files/nir_est_199-213_211215.pdf 21

7 6 5 4 3 2 1 199 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 GWh 1998 1999 2 21 22 23 24 25 26 27 28 29 21 211 212 213 Diislikütus Kivisüsi Joonis 14. Kütuse tarbimine raudteetranspordis kütuse liigiti, GWh 2 Raudteetranspordis oli KHG heitkoguste madal tase 28. aastal (92 kt CO2 ekv), mille põhjustas veosekäibe järsk langus. 212. aastal vähenesid KHG heitkogused 13% võrreldes 211. aastaga. Samuti oli 12% langus 213. aastal võrreldes 212. aastaga. 2.1.4 Riigisisene laevandus KHG heitkoguste arvutamiseks kasutatakse riigisisese laevanduse alamsektoris Tier 2 ehk teist metoodikat. Riigisisene laevandus on väike KHG heitkoguste allikas. 213. aastal oli alamsektori KHG heite osakaal transpordisektoris ainult,6% ja heitkogus 13 kt CO2 ekvivalenti. 199. aastal oli vastav heide 22 kt CO2 ekvivalenti. Laevanduses on kütusena kasutusel diislikütus. 7 6 5 4 3 2 1 199 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 kt CO 2 ekv 1998 1999 2 21 22 23 24 25 26 27 28 29 21 211 212 213 Joonis 15. Riigisisese laevanduse KHG heitkogused aastatel 199-213, kt CO2 ekv 21 21 Eesti riikliku KHG inventuuri 199-213 aruanne (lk.15): http://www.envir.ee/sites/default/files/nir_est_199-213_211215.pdf 22

2.2 Välisõhusaasteainete heitkogused Eestis 199-213 Transpordisektor on energeetika ja tööstuse kõrval üks põhilisemaid välisõhu saastajaid. Eestis on kasutusel kõik peamised transpordiliigid. Suurim saasteainete heitkoguste tekitaja on maanteetransport, sellele järgneb raudteetransport. Väiksema osatähtsusega on riigisisene laevandus ja lennundus. Tabel 3. Transpordisektori välisõhu saasteainete heitkogused aastatel 199-213, kt 22 Aasta NO X LOÜ SO 2 NH 3 PM 2.5 kt 199 28,2 17,678 3,862,17-1991 25,548 16,927 3,564,16-1992 13,189 8,748 1,999,8-1993 15,676 9,48 2,618,12-1994 18,11 11,378 2,781,23-1995 17,75 1,872 3,7,29-1996 18,836 11,18 3,48,39-1997 19,352 12,393 3,127,5-1998 17,859 8,936 3,262,47-1999 18,281 1,644 3,16,63-2 17,97 1,17 2,767,112,85 21 19,18 9,58,779,14,675 22 19,279 8,295,848,146,778 23 16,65 6,727,53,16,77 24 15,861 5,823,457,223,774 25 15,869 5,657,271,213,741 26 16,16 5,519,256,24,737 27 15,54 5,132,235,255,747 28 13,915 4,294,177,253,682 29 11,751 3,713,11,228,549 21 12,753 3,412,1,214,565 211 11,514 2,85,94,25,58 212 11,33 2,761,86,192,518 213 1,484 2,439,76,167,497 213. aastal oli transpordisektori NOx heitkogus 1,85 kt, mis moodustas summaarsest NOX heitkogusest 32% ja LOÜ heitkogus 2,44 kt, mis moodustas summaarsest LOÜ kogusest 11%. Teiste saasteainete osakaal ei ole nii suur. 22 Eesti 215. aasta välisõhu saasteainete inventuur: http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/estonian_iir_215_.pdf 23

Heitkoguste eriheitetegurid ja arvutusmetoodika põhineb EMEP/EEA 23 213. aasta välisõhu saasteainete inventuuri juhistele, millele on lisaks kasutatud täiendavaid eksperthinnanguid. Imporditud kütuste jaoks kasutatakse peamiselt riigispetsiifilisi eriheitetegureid. Tier 1 näeb ette eriheiteteguri korrutamist tarbitud kütuse kogusega, aga saasteainete heitkogused sõltuvad paljudest faktoritest nagu näiteks tehnoloogiast või läbisõidust. Tier 2 ja Tier 3 puhul arvestatakse ka neid aspekte. Kliimapoliitika põhialuste 25 prognooside vaatluse all on SO2, NOx, LOÜ, PM2.5 ja NH3 heitkogused. Tabel 4 on esitatud transpordisektori alasektorite mõõdetavaid välisõhu saasteaineid. Tabel 4. Transpordisektori alasektorid, mõõdetavad välisõhu saasteained ja kasutatav metoodika saasteainete 22, 24 arvutamiseks Alasektor Välisõhu saasteained Metoodika 1. Riigisisene lennundus Sisaldab õhkutõusmis- ja maandumistsüklis ning lennufaasis eralduvaid NOx, LOÜde, SO2, PM2.5, PM1, PMsum, CO heitkoguseid. 2. Maanteetransport Sisaldab erinevatest sõidukiliikidest eralduvaid NOx, LOÜde, SO2, NH3, PM2.5, PM1, PMsum, CO, Pb, Cd, Cr, Cu, Ni, Se, Zn, POSide heitkoguseid. 2.1 Sõidukiosade kulumine Sisaldab mootorsõidukitega seotud osade (rehvid, piduriklotsid, sidurikatted jt) mehaanilisel kulumisel tekkinud PM2.5, PM1, Pb, Cd, Cr, Cu, Ni, Se, Zn heitkoguseid. 2.2 Teekatte kulumine Sisaldab sõiduteekatete mehaanilisel kulumisel tekkinud PM2.5, PM1, PMsum heitkoguseid. 3. Raudteetransport Sisaldab rongide ja vedurite kasutamisel eralduvaid NOx, LOÜde, SO2, PM2.5, PM1, PMsum, CO, Pb, Cd, Hg, As, Cr, Cu, Ni, Se, Zn, POSide heitkoguseid. 4. Riigisisene laevandus Sisaldab mootorpaatide, purjepaatide jm veesõidukite kasutamisel eralduvaid NOx, LOÜde, SO2, PM2.5, PM1, PMsum, CO, Tier 1, Tier 2 Tier 3 Tier 3 Tier 1 Tier 1 Tier 1 23 EMEP/EEA välisõhusaasteainete inventuuri 213. aasta juhised: http://www.eea.europa.eu/publications/emep-eea-guidebook-213 24 Eestis välisõhku eraldunud saasteainete heitkogused: http://www.keskkonnainfo.ee/failid/valisohku_eraldunud_saasteainete_heitkogused_199-212.pdf 24

Cd, Cr, Cu, Ni, Se, Zn, POSide heitkoguseid. 2.2.1 Riigisisene lennundus Õhutranspordis tekkivad saasteainete heitkogused arvutatakse kasutatud kütuse koguse ja eriheidete alusel, mis arvestatakse eraldi lennuoperatsioonide arvu ja lennuki tüüpide kaupa. Heitkogused leitakse siseriiklike lendude kohta, mis jaotatakse omakorda õhkutõusmis- ja maandumistsüklist (edaspidi LTO-tsükkel) ning lennufaasist tekkinud heitkogusteks. Riiklike üldheitkoguste arvestusse lähevad vaid LTO-tsüklis tekkinud heitkogused (Tabel 5), lennufaasis tekkinud heitkogused esitatakse aruandes vaid lisainformatsioonina. Tabel 5. Riigisisese lennunduse LTO-tsükli välisõhu saasteainete heitkogused aastatel 199-213 25 Aasta NO X LOÜ SO 2 NH 3 PM 2.5 kt t 199,52,12,6 - - 1991,52,12,6 - - 1992,18,4,2 - - 1993,19,4,2 - - 1994,19,4,2 - - 1995,3,7,3 - - 1996,38,9,4 - - 1997,36,8,4 - - 1998,39,9,4 - - 1999,37,8,4 - - 2,33,12,4 -,314 21,33,1,4 -,282 22,34,12,4 -,272 23,42,1,4 -,33 24,57,11,6 -,441 25,78,15,8 -,652 26,76,13,8 -,643 27,9,13,9 -,78 28,112,16,1 -,941 29,75,1,7 -,63 21,71,1,7 -,558 211,87,13,8 -,638 212,83,15,8 -,466 213,75,13,7 -,463 25 Eesti 215. aasta välisõhu saasteainete inventuur: http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/estonian_iir_215_.pdf 25

2.2.2 Maanteetransport Maanteetranspordi heitkoguste arvutamiseks kasutatakse järgmiseid algandmeid: sõidukite arv erinevate liikide järgi (bensiini- ja diisliautod ehituse aasta ja registrimassi alusel), sõidukite aastane läbisõit, keskmised välisõhu temperatuurid, kütuste tarbimine, sõidukiirused jm. Andmed autode arvu ja keskmise läbisõidu kohta pärinevad Maanteeameti liiklusregistrist, kütuste kasutamise andmed Statistikaametist ja välisõhutemperatuurid KAURi Ilmateenistusest. Heitkoguste arvutused on tehtud Euroopa Keskkonnaagentuuri COPERT IV mudeliga. Tabel 6. Maanteetranspordi välisõhu saasteainete heitkogused aastatel 199-213, kt 26 Aasta NO X LOÜ SO 2 NH 3 PM 2.5 kt 199 25,25 17,389 3,22,16-1991 22,949 16,651 2,93,15-1992 11,294 8,554 1,583,7-1993 12,446 8,965 1,859,11-1994 16,147 11,181 2,35,22-1995 15,786 1,678 2,598,29-1996 16,632 1,785 2,561,39-1997 17,35 12,184 2,7,5-1998 15,387 8,686 2,765,47-1999 15,632 1,382 2,587,62-2 15,35 9,95 2,558,111,713 21 16,78 9,332,581,14,587 22 16,15 7,964,62,146,657 23 13,95 6,44,293,16,63 24 13,453 5,571,267,223,683 25 13,283 5,387,63,213,646 26 13,212 5,22,36,24,626 27 12,858 4,821,37,255,617 28 11,672 4,9,36,253,554 29 9,536 3,481,12,227,464 21 9,754 3,11,6,213,459 211 9,454 2,597,8,25,438 212 9,471 2,573,9,192,456 213 8,871 2,271,8,167,441 Maanteetranspordist tekkinud saasteainete heitkogused on ajavahemikul 199 213 märgatavalt vähenenud NOx heitkogused 65%, LOÜ heitkogused 87%, SO2 heitkogused 99,8% ja PM2.5 38% võrra (Tabel 6). Sellised olulised heitkoguste vähenemised on saavutatud tänu transpordisektoris toimunud muutustele, nagu uute, katalüsaatoriga autode arvu osakaalu 26 Eesti 215. aasta välisõhu saasteainete inventuur: http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/estonian_iir_215_.pdf 26

suurenemine, tehnoloogiliste ja heitkoguste standardite karmistumine, kütusekulu arvu vähenemine, vedelkütustele esitatavate keskkonnanõuete karmistumine jms. 9 3172 NO X 4991 699 Sõiduautod Kaubikud Veoautod ja bussid Mootorrattad Joonis 16. Maanteetranspordi NOX heitkoguste jagunemine sõiduki liikide vahel, t 27 182 56 78 LOÜ 135 Sõiduautod Kaubikud Veoautod ja bussid Mootorrattad Joonis 17. Maanteetranspordi LOÜ heitkoguste jagunemine sõiduki liikide vahel, t 27 27 Eesti 215. aasta välisõhu saasteainete inventuur: http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/estonian_iir_215_.pdf 27

2 SO 2 5 1 Sõiduautod Kaubikud Veoautod ja bussid Mootorrattad Joonis 18. Maanteetranspordi SO2 heitkoguste jagunemine sõiduki liikide vahel, t 28 1 92 PM 2.5 162 43 Sõiduautod Kaubikud Veoautod ja bussid Mootorrattad Joonis 19. Maanteetranspordi PM2.5 heitkoguste jagunemine sõiduki liikide vahel, t 28 28 Eesti 215. aasta välisõhu saasteainete inventuur: http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/estonian_iir_215_.pdf 28

4 4 NH 3 158 Sõiduautod Kaubikud Veoautod ja bussid Mootorrattad Joonis 2. Maanteetranspordi NH3 heitkoguste jagunemine sõiduki liikide vahel, t 29 2.2.3 Raudteetransport 213. aastal vähenes välisõhu saasteainete NOx, LOÜ,SO2, NH3 ja PM2.5 heitkogused vastavalt 44%, 46%, 91%, 43% ja 4% võrra (Tabel 7) võrreldes 199. aastaga. Selline oluline heitkoguste vähenemine on toimunud tänu muutustele transpordi- ja majandussektoris vähenenud on veosekäive ja samuti bensiini ning diislikütuse tarbimine Tabel 7. Raudteetranspordi välisõhu saasteainete heitkogused aastatel 199-213, kt 29 Aasta NOx LOÜ SO2 PM2.5 NH3 kt t 199 2,431,224,567 -,322 1991 2,278,213,559 -,31 1992 1,685,153,364 -,224 1993 1,791,163,388 -,238 1994 1,791,163,39 -,238 1995 1,736,157,365 -,231 1996 1,897,173,413 -,252 1997 1,736,157,363 -,231 1998 2,23,197,433 -,294 1999 2,411,214,463 -,322 2 2,254,2,177,6,31 21 2,97,187,167,56,28 22 2,673,237,199,7,357 23 2,358,29,17,62,315 24 2,44,181,153,53,273 25 2,21,195,168,58,294 26 2,36,25,168,6,38 29 Eesti 215. aasta välisõhu saasteainete inventuur: http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/estonian_iir_215_.pdf 29

27 1,939,172,121,51,259 28 1,362,121,5,36,182 29 1,834,163,5,48,245 21 2,62,233,7,69,35 211 1,782,158,68,47,238 212 1,581,14,6,41,211 213 1,368,121,52,36,183 2.2.4 Riigisisene laevandus 213. aastal vähenes välisõhu saasteainete NOx, LOÜ,SO2 ja NH3 heitkogused vastavalt 37%, 37%, 87% ja 37% võrra (Tabel 8) võrreldes 199. aastaga. SO2 heitkogused on vähenenud, kuna väävlisisaldust kütustes on järjepidevalt ja nõuetekohaselt vähendatud tulenevalt MARPOLi 3 konventsioonist. Tabel 8. Riigisisese laevanduse välisõhu saasteainete heitkogused aastatel 199-213 31 Aasta NOx LOÜ SO2 PM2.5 NH3 kt t 199,269,52,7 -,49 1991,269,52,7 -,49 1992,192,37,5 -,35 1993 1,421,276,37 -,259 1994,154,3,4 -,28 1995,154,3,4 -,28 1996,269,52,7 -,49 1997,23,45,6 -,42 1998,23,45,6 -,42 1999,22,39,53 -,37 2,269,52,28,32,49 21,269,52,28,32,49 22,422,82,44,51,77 23,346,67,36,41,63 24,37,6,32,37,56 25,37,6,32,37,56 26,422,82,44,51,77 27,653,127,68,78,119 28,768,149,8,92,14 29,37,6,32,37,56 21,37,6,16,37,56 211,192,37,1,23,35 212,169,33,9,2,31 213,17,33,9,2,31 3 MARLOPi konventsiooni tutvustus: http://www.imo.org/en/about/conventions/listofconventions/pages/international-convention-for-the-prevention-of-pollution-from-ships-(marpol).aspx 31 Eesti 215. aasta välisõhu saasteainete inventuur: http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/estonian_iir_215_.pdf 3

2.3 Transpordi valdkonna alusindikaatorid Indikaator on eesmärgi saavutamist iseloomustav kvantitatiivne või kvalitatiivne näitaja, mille väärtuse muutust perioodiliselt mõõdetakse. Sellest tulenevalt on oluline indikaatorile tõlgenduse andmine. Käesolevas kontekstis annavad indikaatorile kvantifitseeritud väljundi töörühma poolt välja töötatud suunised. Suunise abil püütakse iseloomustada erinevaid ümbritseva keskkonna tuleviku nähtusi ja protsesse. Lisaks on indikaatorite määratlemine vajalik selleks, et saaks hinnata progressi eesmärkide saavutamise suunas ning vajadusel võtta ette täiendavaid samme suuniste tulemuslikkuse suurendamiseks. Alusindikaatorite all mõistetakse indikaatoreid, mis panustavad kõige enam sektori KHG heitmesse. Eelnevat kokku võttes ja arvestades 26 IPCC juhiseid (Tier 2 ja Tier 3 metoodikat) on transpordisektori põhiindikaatoriteks: Sõidukite läbisõit (Joonis 1) Taastuvate transpordikütuste osakaal tarbimises (Joonis 21) Elektri transpordikütuste osakaal tarbimises (Joonis 21) Ühistranspordi osakaal motoriseeritud sõitjakäibest (Joonis 22) Raudteetranspordi osakaal kaubavedudes (Joonis 23) Sõidukite ökonoomsus (Joonis 24) 32,56%,2% 1,6%,63% 66,37%,42% Diislikütus Autobensiin LPG Biokütused Elekter Joonis 21. Transpordikütuste tarbimise jaotus 213. aastal 32 32 Eesti riikliku KHG inventuuri 199-213 aruande ja Statistikaameti andmete alusel 31

2% 8% Ühistranspordi osakaal motoriseeritud sõitjaveost Muu transpordi osakaal motoriseeritud sõitjaveost Joonis 22. Ühistranspordi osakaal motoriseeritud sõitjakäibest 21. aastal 33 1% 9% 8% 7% 6% 5% 4% 3% 2% 1% % 21 22 23 24 25 26 Osakaal 27 28 29 21 211 212 213 214 Maanteetransport Raudteetransport Meretransport Õhutransport Joonis 23. Transpordiliikide osakaal kaubaveos tonn-km järgi 34 33 ENMAK 23+: Transpordi ja liikuvuse stsenaariumid: https://onedrive.live.com/view.aspx?resid=3126ece3e1fc115!134&ithint=file%2cxlsx&app=excel&authkey=!amltw8-fmp_ewzw 34 Statistikaameti andmete alusel 32

3 25 2 CO 2 g/km 15 1 5 <A <B <C Eesti <D <E <F >G Joonis 24. Sõiduauto energiaklasside jaotus ja Eesti sõidupargi ökonoomsus 214. aastal 35 Sõidukite läbisõidu ja ökonoomsuse põhjal on võimalik arvutada kütuste tarbimist, mis omakorda aitab arvutada KHG heitkoguseid. Ühis- ja raudteetranspordi ning taastuvate transpordikütuste osakaalu suurenemisega on võimalik vähendada KHG heitkogust. 3 SUUNISED 25 Suunis nr 1: Riigi ja kohalike omavalitsuste maksupoliitika ja toetusmeetmete abil kujundatakse ökonoomset sõidukiparki, soodustatakse väiksema KHG jalajäljega transpordi- ja liikumisviiside valikuid ning säästlike transpordikütuste osakaalu kasvu. Suunise kirjeldus: Ökonoomse sõidukipargi ja transpordisüsteemi maksustamine lähtub transpordiga seotud kogukulude, keskkonna- ja tervisemõjude vähendamisest. Eesmärgipärase maksusüsteemi kaudu on võimalik vähendada transpordi, sõidukite ning kütustega seotud otseseid ja välikulusid, vähendada imporditavatest fossiilkütustest sõltuvust ja parandada kaubandusbilanssi. Riigi ja kohalike omavalitsuste maksu- ja toetusmeetmed peavad toetama väiksema KHG jalajäljega süsteemseid transpordilahendusi, transpordikütuseid ja liikumisviiside valikuid. Sõidukitega seotud maksud peavad soodustama paindlike autorendi- ja jagamissüsteemide teket, olema eelkõige suunatud sõidukite kasutamisele ning lähtuma sõiduki CO2 heitest ja taristule tekitatud kuludest. Transpordikütuste maksustamine peab lähtuma kütuste energiasisaldusest ja CO2 jalajäljest ning soodustama kohalike säästlike biokütuste ning väiksema KHG jalajäljega fossiilkütuste kasutuselevõttu. Eestis registreeritavate sõiduautode, kaubikute ning kütuseefektiivsus peab aasta-aastalt kasvama senisest oluliselt kiiremini. Lisaks maksusüsteemi muutmisele aitab ökonoomset 35 Eurostati andmete alusel: http://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=tsdtr45&plugin=1 33

autoparki kujundada selge teavitus, sõidukite energiamärgisesüsteem, korrastatud automüügiturg, tarbijate teadlikkuse tõstmine ning avaliku sektori eeskuju. Sõidukipargi ökonoomsuse kasvu potentsiaal on võrdlemisi suur ka konventsionaalsete sõiduautode valikute juures ega eelda alati elektri- või hübriidajamiga autode soetamist. Nutikate ja õiglaste tee- jt infrastruktuurikasutustasude abil on võimalik rakendada nii kasutaja maksab kui ka saastaja maksab printsiipi, ohjates esiteks autokasutust piirkondades, mis on ülekoormatud ning samas alternatiivsete liikumisviisidega kaetud; teiseks soodustades ökonoomseid kaubavedusid võimaldava intermodaalse taristu kujundamist ning mere- ja raudteevedude kui energiatõhusamate kaugvedude eelisarendamist. Riigi maksupoliitika kaudu soodustatakse jalgsi, jalgrattaga ning ühistranspordiga tööle liikumist, võimaldades tööandjatel maksuvaba jalgratta- ja ühistranspordikompensatsioonide ning ökonoomsete rendi vms ühiskasutuses autode kasutamist. Riik jätkab vähese CO2 heitega ja energiatõhusa elektromobiilsuse (sh eriti vähese süsinikheitega sõidukite) programmi toetamist, suunates toetused ja soodustused sinna, kus elektrisõidukite kasutus- ja energiasäästupotentsiaal on kõige suurem ja positiivsed välismõjud (keskkonna-, müra- ja tervisemõjude vähenemine) kõige suuremad. Toetusprogrammiga hõlmatakse ka linnalogistikaga seotud veokid sh elektrikaubajalgrattad). Suunise alusindikaatorid 1. Sõidukite läbisõit, kilomeetrit/aastas 2. Sõidukite ökonoomsus, GWh/km 3. Raudteetranspordi osakaal kaubavedudes, % Suunis nr 2: Riik ja kohalikud omavalitsused kujundavad integreeritud transpordi ja asustuse planeerimise, ühistranspordi ja kergliikluse eelisarendamise kaudu energiatõhusat ja väikese CO2 jalajäljega transpordisüsteemi, mille tulemusel väheneb sundliikumise vajadus, isiklikust autost sõltuvus ning areneb energiatõhus liikluskultuur. Suunise kirjeldus: Säästlikul asustusstruktuuril, uute tõmbekeskuste ja linnapiirkondade planeerimisel on vähese CO2 jalajäljega transpordisüsteemi kujundamisel väga oluline roll. Riik toetab erinevate haldustasandite, kohalike omavalitsuste ja suuremate avalike asutuste (haiglad, koolid) kompetentsi ja haldussuutlikkuse tõstmist säästva transpordi ja asustuse kujundamisel. Erinevate tasandite (linnad, koolid, haiglad, suuremad tööandjad) transpordi ja liikuvuskavade väljatöötamise kaudu soodustatakse hästi integreeritud transpordisüsteemi kujunemist ja erinevate transpordikasutajate huvidega arvestamist. Seaduste, arengukavade ning planeeringute mõjude hindamises tuleb oluliselt rohkem arvestada transpordi energiatõhususe ja kasvuhoonegaaside vähendamise potentsiaaliga ning vältida isiklikul autokasutusel tuginevat transpordinõudlust suurendavaid arendusi. Transport ja liikumine ei ole eesmärk omaette, vaid üks vahend kodude, hariduse, töökohtade, teenuste, ettevõtluse, kaupade ja vaba-aja võimalustele juurdepääsuks. Sotsiaalse infrastruktuuri, haridusasutuste, töökohtade, kaubanduse ja teenuste ümberpaiknemine ei 34

tohi toimuda lisanduva sundliikluse ja transpordi energiatarbimise kasvu ja sellega kaasnevate kulude kasvu arvel. Planeerimisprotsessis tuleb tagada uute tõmbekeskuste ja inimeste liikumist eeldavate arenduste (elamupiirkonnad, kontoriarendused, ostukeskused, haiglad, koolid jne) energiatõhus asukohavalik, nii et arendused jääksid juba olemasoleva reisirongiühenduse vms kõrge teenindustasemega ühistranspordi teeniduspiirkonda ning oleksid atraktiivsed jalgsi- ja jalgrattaga liiklejatele. Linnade parkimispoliitikas tuleb senisest enam tähelepanu pöörata parkimiskohtade nõudluse ohjamisele, parkimise ristkasutusele, soodustada elektriautode laadimistaristu ning sõidukimootorite elektrisoojendite kasutuselevõttu. Ohutu ja sujuv liikluskultuur on energiatõhusa transpordisüsteemi lahutamatu osa. Talviste piirkiiruste ja raskeveokite piirkiiruse vähendamine 8 kmh-le maanteedel, säästva sõiduviisi edendamine ja seda toetavate seadmete kasutusevõtu soodustamine, kütusesäästlikud ja ohutud rehvid, hästikorraldatud liikluse rahustamise lahendused elamupiirkondades ja keskustes võimaldavad tõsta nii liiklusohutust, vähendada kütusekulu ning luua kergliiklusele soodsat liikumiskeskkonda. Ohutu liikluskultuuri kujundamisel on oluline osa nii seda soodustava liikumiskeskkonna, tehniliste abivahendite (püsikiirusehoidjad, muutuva teabega liiklusmärgid) ja hoiakute kujundamisel kui ka järelevalvel (sh veapunktisüsteemi rakendamine). Suunise alusindikaatorid 1. Sõidukite läbisõit, kilomeetrit/aastas 2. Sõidukite ökonoomsus, GWh/km Suunis nr 3: Riik koostöös kohalike omavalitsuste eelisarendab ühistransporditeenuseid ning kergliiklusteede võrgustikku ja erinevate liikumisviiside sujuvat koostoimet. Suunise kirjeldus: Transpordi energiatõhusust tuleb suurendada ühistranspordi ja kergliikluse eelisarendamise kaudu, tõstes mugava ja kiire reisirongiliikluse rolli kogu ühistranspordisüsteemis. Riik ja omavalitsused toetavad kõigis oma tegevustes energiatõhusa vähese süsinikuga transpordikorralduse edendamist, mh arendades nutikat elukeskkonda, kujundades oma hankeid ja investeeringuid, viies ellu uuenduslikke näidisprojekte ning luues eeldusi selleks, et elanikud saaksid oma igapäevases tegevuses eelistada vähese KHG jalajäljega liikumisviise. Ühistranspordi arendamine lähtub nii olemasolevate kui ka potentsiaalsete ühistranspordikasutajate vajadustest ning ühtsest tervikust sõltumata administratiivsest jaotusest ning ühistranspordiettevõtte omandivormist. Kõrge kvaliteediga jalgsi- ja jalgrattaliikluse keskkond on oluline kõikidele liiklejatele ja elanikele, vähendades lisaks CO2 heitele ka negatiivseid tervisemõjusid ning soodustades koolilaste ning eakate iseseisvat aktiivset liikumist. Riik töötab välja kohalike omavalitsuste ühistranspordi ja kergliikluse arendamise toetusprogrammi, millega arendatakse ühistransporditeenust tervikuna, ühistranspordi ühtse 35

pileti- ja maksesüsteemi, kõrgetasemelise jalgrattateede võrgustiku väljaehitamist, jalgrattaringluse ning turvalise jalgrattaparkimise korraldamist, raudteepeatuste ja oluliste tõmbekeskuste omavahelist ühendamist, ühistranspordi ja kergliikluse teavitus- ja mainekampaaniad ning olemasoleva tänavaruumi ümberkujundamist ohutu kergliikluse ning ühissõidukite eelistamiseks. Hõreda asustusega piirkondades arendatakse nõudebussi, bussi- ja rongiliinide ühilduvust ning pargi ja reisi süsteeme nii sõiduautoga kui ka jalgratastega peatustesse ligipääsu ning ühistranspordi teenindusareaali laiendamiseks. Vältida tuleb uute tõmbekeskuste, kontoriarenduste, korterelamupiirkondade arendamist väljaspool olemasolevat või kõrge potentsiaaliga ühistranspordisüsteemi teenindusala. Suunise alusindikaatorid 1. Ühistranspordi osakaal motoriseeritud liiklusest, % Suunis nr 4: Riik toetab kohalike säästlike biokütuste tootmist, tankimisvõrgustiku väljaarendamist ja biokütuste kasutamist transpordis. Suunise kirjeldus: Transpordis tuleb fossiilsed mootorikütused järk-järgult asendada uue põlvkonna taastuvenergialahendustega. Toorainena tuleb eelkõige kasutada kohalikku biomassi, jäätmeid ja tööstuse kõrval produkte. Kohalike biokütuste tootmine peab vastama säästlikkuse kriteeriumitele. Lisaks CO2 heite vähendamisele aitab kohalike biokütuste tootmine vähendada imporditavatest fossiilkütustest sõltuvust, jäätmete ladustamist, põllumajanduse negatiivset keskkonnamõju, suurendab tööhõivet ja ettevõtlust maapiirkondades. Biokütuste kasutuselevõtu soodustamiseks toetab riik kohalike säästlike biokütuste arendamist ja tootmist (vt põllumajanduse peatükk), tankimistaristu väljaarendamist ning biokütuseid kasutavate sõidukite kasutuselevõttu alustades linnapiirkondadest ja peamistest transpordikoridoridest. Keskkonnahoidlike riigihangete kaudu eelistatakse ökonoomsete ning säästlike alternatiivkütustega sõidukite kasutuselevõttu nii ametisõidukite, ühissõidukite, kommunaal- jm avalike teenustega seotud sõidukipargi soetamisel. Suunise alusindikaatorid 1. Taastuvate transpordikütuste osakaal tarbimises, % Suunis nr X: Riik toetab valitsusasutuste, kohalike omavalitsuste ja ettevõtete kompetentsi säästva transpordi ja liikuvuse korraldamisel, toetab sellealast teadus- ja arendustegevust ning teadlikkuse tõstmist. Suunise kirjeldus: Energiatõhusa ja vähese süsinikuheitega transpordisüsteemi kujundamiseks on vaja arendada transpordi kütuste tarbimist ja CO2 heidet puudutavate andmete kogumist, seiret ning erinevate transpordipoliitika meetmete kogumõju analüüsivõimet nii riigi kui ka kohalikul tasandil. Transpordiinvesteeringute, maksu- ja toetussüsteemide alternatiivide ja 36

mõjude hindamine annab aluse nutika ja õiglasele transpordi hinnakujunduse arendamisele. Isiklike sõiduvahendite omamise asendamiseks, täiendamiseks või ökonoomsemaks muutmist soodustatakse mitmekülgsete ja paindlike liikuvusteenuste sh lühirendi, autode ja jalgrataste ühiskasutust soodustavate tehnoloogiate arendamist. Riik toetab energiatõhusa kaubavedude logistika, sh linnalogistika ja sellega seotud tehnoloogiate arendamist, liikluskorralduse, -ohutuse ja teehoolde IT lahenduste, ökonoomsete sõidukite sh jalgrataste/kaubajalgrataste ja sõidukikomponentide arendustöö, näidisprojektide ja rakendusuuringuid. Riik toetab säästlike kohalike biokütuste tootmis- ja kasutuspotentsiaali uuringuid, arendustööd ja näidisprojekte. Suunise alusindikaatorid 1. Panustab horisontaalselt kõigi indikaatorite sihttasemete saavutamisel 37

4 MÕJUANALÜÜSIDES KASUTATAVAD EELDUSED 4.1 Valdkondlikud eeldused Transpordisektori KHG heitmete hindamisel on kasutatud ENMAK 23 transpordi stsenaariumite üldeeldusi 36 : 1. Viimase 2 aasta jooksul on transpordisektori energia ja kütuste tarbimine suurenenud üle 33%-i. 2. Eesti rahvaarv aastal 25 on alla 1,2 miljoni. 3. Kütuste tarbimine transpordis oleneb peamiselt liikumisviisist ja kaubaveo liigist, transpordinõudlusest, asustusstruktuurist, sõidukite energiatarbest ning kasutatavatest energiaallikatest. 4. Maanteetranspordis on ligi 6% energia tarbimisest põhjustatud sõiduautokasutusest. 5. Transpordi energiatarbimist mõjutavad tegurid saab jaotada nelja rühma: a. sõidukite tehnoloogia; b. liikumisviis; c. sõidukite ja infrastruktuuri kasutusviis; d. asustusstruktuur. 4.1.1 Transpordisektori kütuste tarbimine Transpordisektori BAU, KPP1 ja KPP2 kütuste tarbimise prognoosi (Joonis 25, Joonis 26, Joonis 27, Joonis 28) aluseks on aruanne ENMAK 23+: Transpordi ja liikuvuse stsenaariumid 37, kus BAU on mittesekkuv stsenaarium, KPP1 on teadmistepõhine stsenaarium ja KPP2 on optimeeritud teadmistepõhine stsenaarium, kus täidetakse Eesti 23.aasta non- ETS KHG siht -11% võrreldes 25. aastaga ja ELi 25. aasta KHG siht transpordile -6% võrreldes 199. aastaga. Tabel 9. Sõidukite ökonoomsuse muutus, % Sõidukite ökonoomsuse muutus Baasaasta BAU KPP1 KPP2 BAU KPP1 KPP2 213 Aastaks 23 Aastaks 25 Sõiduauto, GWh/mln reisija-km,44 -,1% -14,1% -1,% -29,2% -57,2% -4,% Buss, GWh/mln reisijakm,18-15,8% -3,8% -2,1% -24,6% -45,9% -3,% Rong, GWh/mln reisijakm,24-29,1% -49,2% -49,2% -31,9% -53,4% -53,4% 36 ENMAK 23 transpordi stsenaariumite üldeeldused: http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=transpordi_enmak_stsenaariumid#.c3.9cldeeldused 37 ENMAK 23+: Transpordi ja liikuvuse stsenaariumid: https://onedrive.live.com/view.aspx?resid=3126ece3e1fc115!134&ithint=file%2cxlsx&app=excel&authkey=!amltw8-fmp_ewzw 38

Veoauto, GWh/mln tonn-km,67-3,3% -23,6% -15,% -23,6% -6,3% -4,% Kaubarong,, GWh/mln tonn-km,5 3,8% -2,8% -2,8% -21,1% -34,3% -2,3% 12 1 8 GWh 6 4 2 199 1992 1994 1996 1998 2 22 24 26 28 21 212 214 216 218 22 222 224 226 228 23 232 234 236 238 24 242 244 246 248 25 Transpordisektori kütuste tarbimine BAU KPP1 KPP2 Joonis 25. Transpordisektori kütuste tarbimise prognoos, GWh 38 12 1 8 GWh 6 4 2 199 1992 1994 1996 1998 2 22 24 26 28 21 212 214 216 218 22 222 224 226 228 23 232 234 236 238 24 242 244 246 248 25 Elekter Bensiin Lennukikütus Diislikütus Surugaas Bioetanool Biodiisel Biometaan Joonis 26. Transpordisektori kütuste tarbimine kütuse liigiti BAU prognoos, GWh 38 38 ENMAK 23+: Transpordi ja liikuvuse stsenaariumid: https://onedrive.live.com/view.aspx?resid=3126ece3e1fc115!134&ithint=file%2cxlsx&app=excel&authkey=!amltw8-fmp_ewzw 39

GWh 1 9 8 7 6 5 4 3 2 1 199 1992 1994 1996 1998 2 22 24 26 28 21 212 214 216 218 22 222 224 226 228 23 232 234 236 238 24 242 244 246 248 25 Elekter Bensiin Lennukikütus Diislikütus Surugaas Bioetanool Biodiisel Biometaan Joonis 27. Transpordisektori kütuste tarbimine kütuse liigiti KPP1 prognoos, GWh 39 GWh 1 9 8 7 6 5 4 3 2 1 199 1992 1994 1996 1998 2 22 24 26 28 21 212 214 216 218 22 222 224 226 228 23 232 234 236 238 24 242 244 246 248 25 Elekter Bensiin Lennukikütus Diislikütus Surugaas Bioetanool Biodiisel Biometaan Joonis 28. Transpordisektori kütuste tarbimine kütuse liigiti KPP2 prognoos, GWh 39 39 ENMAK 23+: Transpordi ja liikuvuse stsenaariumid: https://onedrive.live.com/view.aspx?resid=3126ece3e1fc115!134&ithint=file%2cxlsx&app=excel&authkey=!amltw8-fmp_ewzw 4

6 5 4 % 3 2 1 213 215 22 23 25 Taastuvate kütuste osakaal BAU KPP1 KPP2 Joonis 29. Taastuvate kütuste osakaal transpordi kütuse tarbimisest, % 4.1.2 Transpordisektori sõitjatevedu Transpordisektori BAU, KPP1 ja KPP2 sõidukite sõitjateveo prognoosi(joonis 3, Joonis 31, Joonis 32) aluseks on SEI-Tallinna aruanne ENMAK 23+: Transpordi ja liikuvuse stsenaariumid 4. Prognoosid on ajakohastatud vastavalt uuele SKP ja kütuste tarbimise prognoosile. KPP1 stsenaariumi jooniste peal on näha, et reisirongi reisijateveo suurenemisel vähenevad teiste sõiduvahendite (sõiduautode ja busside) sõitjateveod. 16 14 12 1 8 6 4 2 213 215 217 219 221 223 225 227 mln reisija-km 229 231 233 235 237 239 241 243 245 247 249 Sõiduautode sõitjatevedu Sõiduautode sõitjatevedu BAU Sõiduautode sõitjatevedu KPP1 Sõiduautode sõitjatevedu KPP2 Joonis 3. Sõiduautode sõitjateveo prognoos, mln reisija-km 4 4 ENMAK 23+: Transpordi ja liikuvuse stsenaariumid: https://onedrive.live.com/view.aspx?resid=3126ece3e1fc115!134&ithint=file%2cxlsx&app=excel&authkey=!amltw8-fmp_ewzw 41

3 25 mln reisija-km 2 15 1 5 28 21 212 214 216 218 22 222 224 226 228 23 232 234 236 238 24 242 244 246 248 25 Busside sõitjatevedu Busside sõitjatevedu KPP1 Busside sõitjatevedu BAU Busside sõitjatevedu KPP2 Joonis 31. Busside sõitjateveo prognoos, mln reisija-km 41 2 18 16 14 12 1 8 6 4 2 213 215 217 219 221 223 225 227 229 231 mln reisija-km 233 235 237 239 241 243 245 247 249 Reisirongi sõitjatevedu Reisirongi sõitjatevedu KPP1 Reisirongi sõitjatevedu BAU Reisirongi sõitjatevedu KPP2 Joonis 32. Reisirongi sõitjateveo prognoos, mln reisija-km 41 41 ENMAK 23+: Transpordi ja liikuvuse stsenaariumid: https://onedrive.live.com/view.aspx?resid=3126ece3e1fc115!134&ithint=file%2cxlsx&app=excel&authkey=!amltw8-fmp_ewzw 42

4.1.3 Transpordisektori kaubavedu Transpordisektori BAU, KPP1 ja KPP2 sõidukite kaubaveo prognoosi (Joonis 33, Joonis 34) aluseks on SEI-Tallinna aruanne ENMAK 23+: Transpordi ja liikuvuse stsenaariumid 42. KPP1 stsenaariumi jooniste peal on näha, et kaubarongi kaubaveo suurenemisel väheneb veoautode kaubavedu, mis omakorda vähendab veoautode läbisõitu. 12 1 mln tonn-km 8 6 4 2 1991 1993 1995 1997 1999 21 23 25 27 29 211 213 215 217 219 221 223 225 227 229 231 233 235 237 239 241 243 245 247 249 Kaubarongikaubavedu Kaubarongi kaubavedu KPP1 Kaubarongi kaubavedu BAU Kaubarongi kaubavedu KPP2 Joonis 33. Raudtee kaubaveo prognoos, mln tonn-km 42 mln tonn-km 1 9 8 7 6 5 4 3 2 1 21 23 25 27 29 211 213 215 217 219 221 223 225 227 229 231 233 235 237 239 241 243 245 247 249 Veoautode ja kaubikute kaubavedu Veoautode ja kaubikute kaubavedu KPP1 Veoautode ja kaubikute kaubavedu BAU Veoautode ja kaubikute kaubavedu KPP2 Joonis 34. Veoauto kaubaveo prognoos, mln tonn km 42 42 ENMAK 23+: Transpordi ja liikuvuse stsenaariumid: https://onedrive.live.com/view.aspx?resid=3126ece3e1fc115!134&ithint=file%2cxlsx&app=excel&authkey=!amltw8-fmp_ewzw 43

4.2 Globaalsed ja makromajanduslikud trendid KPP transpordi valdkonna mõjude hindamise analüüsis kasutatavad globaalsete ning makromajanduslike trendide alusandmed on kirjeldatud alljärgnevates peatükkides ning joonistel. KPP majandusmõjude hindamisel kasutatakse ENMAK 23 43 koostamisel välja töötatud majandusmõjude mudelit 44, mida on kohandatud Kliimapoliitika põhialuste protsessi jaoks. Mudeli sisendina kasutatakse lisaks alljärgnevalt kirjeldatud eeldustele ptk-s 4.1 kirjeldatut. Kõik tulevikueeldustes kasutatud hinnad jm rahalised väärtused on esitatud 21. aheldatud väärtustes 45 ilma käibemaksuta (1 USD(21 46 ) =,754 (21)). Globaalsete trendide all kirjeldatud kütuste hinnad ei sisalda keskkonnatasusid, tootemakse jms tegemist on kütuse kui toorme maailmaturu hinnaga. Tootemaksud jms on arvesse võetud lokaaltasandi kütuste hindade juures. Võimaldamaks kütuste hindade võrdlust, on analüüsis kasutatud kütuste hindu kütuse energiasisalduse, mitte koguse kohta. 4.2.1 Toornafta hind Toornafta maailmaturuhind on läbi aegade näidanud suhteliselt kõrget volatiilsust (Joonis 35). Hiljutine näide sellest on 214. aasta II pool, kus rekordkõrgel (115 $/barrel) püsinud toornafta hinnad langesid 6 kuuga ~6% (46 $/barrel). Oma panuse hinnalangusesse andis USA kildanaftarevolutsioon ning selle kaasabil tekkinud ülepakkumine naftaturul. Sellegipoolest on, vaadeldes pikemat perspektiivi (1+ aastat), toornafta hind (siinjuhul väljendatuna Brenti toornafta hinnas) läbi aastate kasvanud. 43 Eesti energiamajanduse arengukava aastani 23. Kättesaadav: www.energiatalgud.ee/enmak 44 Grünvald, O., Lokk, A. 214. ENMAK 23 majandusmõju analüüs. Arvutusmudel. ENMAK 23 majandusmõjude arvutamiseks kasutati mudelit, kus tarbimise ja/või tootmistegevuse (sh investeeringud) muutustest tekkivad mõjud kantakse üle majandussektorite tootmismahtude numbritesse. Selleks, et omakorda hinnata majandussektorite tootmismahtude mõju makromajandusele sisemajanduse koguprodukt (SKP), väliskaubanduse saldo, tööhõive kasutati metoodikat, mis põhineb majanduse sümmeetriliste sisend-väljund tabelite koefitsientidel. Sisend-väljund raamistiku alusel leiti kolme erinevat liiki mõju (otsene, kaudne, indutseeritud) ulatused, mille summast moodustus kirjeldatud kogumõju. Indutseeritud mõju arvutati läbi lõppkasutamise (kodumajapidamised, valitsemissektor ja kapitalimahutused põhivarasse) koefitsientide. Indutseeritud mõju arvutuses võeti lisaks arvesse majandussektorite tootmismahtude muutusest tulenevale mõjule arvesse ka tootemaksudest ja ostujõu muutusest tulevad impulsid. Majandusmõju analüüsi koostamise põhimõtted ning aluseeldused on kirjeldatud Energiamajanduse arengukava aastani 23 stsenaariumide majandusmõju analüüsi aruandes. 45 Raha väärtus (ostujõud) muutub ajas (üldjuhul väheneb) ning seetõttu pole erinevate aastate hinnad otseselt omavahel võrreldavad. Kaupade maksumuse võrdlemise võimaldamiseks kasutatakse raha reaalväärtust võrreldes valitud baasaastaga (käesolevas töös 21). Reaalväärtuse arvutamisel kasutatakse tarbijahinnaindeksit (CPI consumer price index). Käesolevas töös on kaupade ja toodete maksumuse 21. aasta väärtustesse üleviimisel kasutatud nii USA tarbijahinnaindeksit kui ka Euroopa Liidu harmoniseeritud tarbijahinnaindeksid (HCPI harmonized consumer price index). 46 Mida kaugemale referentsaastast liigutakse, seda suuremaks lähevad erinevused majanduse struktuuris. Kuigi referentsaastat võib vabalt valida, muudetakse seda statistilisi andmeid esitades tavaliselt iga viie aasta järel. KPP mõjudehindamisel ning edaspidisel ülevaatamisel lähtutakse samadest põhimõtetest ning võrdlusaastat liigutatakse 5-aastase sammuga. 44

Kuivõrd toornafta on oluliseks tootmissisendiks väga paljudes majandussektorites (sh transport), on toornafta hinnal otsene mõju energia tootmisele ning selle kasumlikkusle. Joonis 35. Brenti toornafta ajalooline hind 47 Kütuse primaarenergia maksumus, (21)/MWh 9, 8, 7, 6, 5, 4, 3, 2, 1,, 2 21 22 23 24 25 26 Toornafta (tegelik) Toornafta (eeldus) Toornafta (eeldus +2%) Toornafta (eeldus -2%) 48, 57 Joonis 36. Toornafta hind 25 214 ning hinnaeeldused aastani 25 2 175 15 125 1 75 5 25 Kütuse maksumus, $(21)/barrel 47 NASDAQ. Crude Oil Brent. Kättesaadav: http://www.nasdaq.com/markets/crude-oil-brent.aspx 48 IEA. World Energy Outlook (WEO) 215. (214) 45

Joonis 36 kirjeldab KPP mõjuanalüüsis kasutatavaid eeldusi toornafta tulevikuhinna kohta, mis baseeruvad IEA (International Energy Agency) WEO 215 (World Energy Outlook) toornafta tulevikuhinna eeldustel. 4.2.2 Maagaasi hind Maagaasi kasutatakse lisaks soojuse ja elektrienergia tootmisele ka transpordis. Üleminek vedelatelt fossiilkütustelt gaasilistele on osaliselt tingitud asjaolust, et surugaasil sõitvatest sõidukitest on vingugaasi heide võrreldes bensiinimootoritega sõidukitega 75% ning võrreldes diiselmootoritega sõidukitega 5% madalam. Surumaagaasil töötavates sõidukites saab ilma tehniliste piiranguteta kasutada taastuvat gaaskütuste - biometaani 49, 5. Aastatel 26 213 on Euroopa keskmine maagaasi importhind olnud suhteliselt volatiilne, kõikudes vahemikus 6...8,68 /MBtu (Joonis 37) 51 Kütuse primaarenergia maksumus, (21)/MWh 45 4 35 3 25 2 8, 15 6, 1 4, 5 2,, 2 21 22 23 24 25 26 16, 14, 12, 1, Kütuse maksumus, $(21)/Mbtu Maagaas (eeldus) Maagaas (tegelik) 48, 51 Joonis 37. Maagasi hind aastatel 26 213 ning hinnaeeldused aastani 25 Hinnaprognoos mõjuanalüüsides kasutamiseks on aastani 25 koostatud, kasutades IEA WEO 214 eeldusi maagaasi hinna kohta Euroopas. 49 Energiatalgud. Biogaas ja biometaan. Kättesaadav: http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=biogaas&menu-47 5 Vohu, V. Eesti biometaani ressursside kasutuselevõtu analüüs. Tallinn 215. Kättesaadav: http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/2/2/vohu%2c_v._eesti_biometaani_ressursside_kasutuselev%c3%b5tu_anal%c3%bc%c3%bcs.pdf 51 IEA. Natural Gas Information (214 edition). 46

4.2.3 Pikaajaline majandusprognoos Alljärgnev joonis kirjeldab pikaajalist majandusprognoosi, mida kasutatakse majandusmõjude mudelis majanduse baasprognoosina. Nimetatud majandusprognoos on koostatud Rahandusministeeriumi 215. aasta suvise majandusprognoosi alusel, mida on pikendatud Ageing Report 215 alusel aastani 25. Lisandväärtus, mlrd SKP(21) 35, 3, 25, 2, 15, 1, 5,, 25 215 225 235 245 255 Lisandväärtus (tegelik) Lisandväärtus (prognoos) 52, 53, 54 Joonis 38. Eesti majanduse SKP 25 214 ning prognoos aastani 25 4.2.4 Rahvastikuprognoos Eesti rahvastikuprognoosi jaoks on kasutatud Statistikaameti rahvastikuprognoosi, mida on pikendatud aastani 25 231...24 keskmise rahvastiku vähenemise alusel. 52 Rahandusministeerium. 215. aasta suvine majandusprognoos. Kättesaadav: http://www.fin.ee/majandusprognoosid 53 European Comission. The 215 Ageing Report. Underlying Assumptions and Projection Methodologies 54 Rahandusministeerium. Pikaajaline majandusprognoos kuni 26. Kättesaadav: http://www.fin.ee/majandusprognoosid 47

Elanike arv, in 1 4 1 2 1 8 6 4 2 Rahvastik kokku Tööealine elanikkond (15-64) 4.3 Lokaaltasandi eeldused Joonis 39. Eesti rahvastiku prognoos aastani 25 55 Lokaaltasandi eeldustena käsitletakse käesolevas mõjude analüüsis transpordikütuste maksumusi Eestis ning uute ja kasutatud sõiduvahendite maksumusi ning indikatiivset jagunemist. Eestis praegu ning tulevikus kasutatavate kütuste maksumuse prognoosi alusena kasutati vastavalt kütuse liigile (gaasiline või vedelkütus) eelnevalt kirjeldatud maagaasi ning toornafta hinnaprognoose. Eeldused sõiduautode indikatiivsete maksumuste ning jagunemiste kohta pärinevad ENMAK 23 transpordistsenaariumitest. 4.3.1 Diislikütuse hind Diislikütuse hind lõpptarbijale moodustub tooraine hinna, kütusemüüja marginaali ning riigimaksude koosmõjul. Diislikütuse hinna prognoosimisel (Joonis 4) lähtuti eeldusest, et kütuse hinnakomponendid kasvavad seoses toornafta hinna muutumisega. Kütuseaktsiisi määra muutumise kirjeldamisel kasutati Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud aktsiisimäärasid aastani 22. 221. aastast kasutati,5%-list hinna reaalkasvu. 55 Statistikaamet. RV89: Prognoositav rahvaarv. (veebruar 214) 48

Kütuse primaarenergia maksumus, (21)/MWh 18 16 14 12 1 8 6 4 2, 2 21 22 23 24 25 26 Diislikütus (eeldus) Diislikütus (tegelik) 1,6 1,4 1,2 1,,8,6,4,2 Kütuse maksumus, (21)/liiter Joonis 4. Diislikütuse hind Eestis aastatel 25 214 ning hinnaeeldused aastani 25 56, 57, 48 Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. 4.3.2 Mootoribensiini hind Kütuse primaarenergia maksumus, (21)/MWh 18 16 14 12 1 8 6 4 2, 2 21 22 23 24 25 26 Mootoribensiin (eeldus) Mootoribensiin (tegelik) Joonis 41. Mootoribensiini hind Eestis aastatel 25 214 ning hinnaeeldused aastani 48, 56, 57 25 Mootoribensiini hind lõpptarbijale moodustub tooraine hinna, kütusemüüja marginaali ning riigimaksude koosmõjul. Hinna prognoosimisel (Joonis 41) lähtuti eeldusest, et nimetatud 1,6 1,4 1,2 1,,8,6,4,2 Kütuse maksumus, (21)/liiter 56 Riigi Teataja. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/1233215248?leiakehtiv 57 IEA. Energy Prices and Taxes. 215. 49

kütuse hinnakomponendid kasvavad seoses toornafta hinna muutumisega. Kütuseaktsiisi määra muutumise kirjeldamisel kasutati Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud aktsiisimäärasid aastani 22. 221 ja edasi jäeti aktsiisimäärad samale tasemele. 4.3.3 CNG ja LPG maksumused Kui surugaas (surumaagaas) (CNG compressed natural gas) on maagaasi baasil valmistatav kütus, siis vedelgaas (LPG liquified petrooleum gas) on naftatootmise kõrvalprodukt. Seetõttu on nimetatud kütuste hinna prognoosimisel (Joonis 42, Joonis 43) kasutatud vastavalt maagasi ning toornafta hinnaprognoose. Kütuseaktsiisi määrad pärinevad siinjuhul samuti Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusest. Kütuse primaarenergia maksumus, (21)/MWh 9 8 7 6 5 4 3 2 1, 2 21 22 23 24 25 26 Surugaas (tegelik) Surugaas (eeldus) Surugaas (eeldus +2%) Surugaas (eeldus -2%) 48, 56, 58, 5 Joonis 42. CNG hind Eestis 214. aastal ning hinnaeeldused aastani 25 1,,8,6,4,2 Kütuse maksumus, (21)/kg 58 CNG Europe. Estonia. Kättesaadav: http://cngeurope.com/countries/estonia/ 5

Kütuse primaarenergia maksumus, (21)/MWh 14, 12, 1, 8, 6, 4, 2,,, 2 21 22 23 24 25 26 LPG (tegelik) 48, 56, 57 Joonis 43. LPG hind Eestis 25-214 ning hinnaeeldused aastani 25 Kui CNG on Eesti transpordikütuste turul suhteliselt uus toode, siis LPG-d on võimalik turult osta juba mitmeid aastaid. Seetõttu on LPG ajalooliste kütusehindade aegrida ka pikem. Jooniselt on näha, et LPG kui naftatootmise kõrvalprodukti hinna muutused on seotud toornaftaturul toimuvate hinnakõikumistega. Kuivõrd LPG kui toote hind selle lõpptarbijale kujuneb maksude ning kütuse sisendhinna koosmõjus on toornafta hinna kõikumise mõju mõnevõrra väiksema ulatusega. 4.3.4 Biometaan, bioetanool ja biodiislikütus LPG (eeldus) LPG (eeldus +2%) LPG (eeldus -2%) Nii biometaan, bioetanool kui ka biodiislikütus käesoleva mõjuanalüüsi koostamise ajal Eestis mootorikütusena kasutusel polnud. Seoses EL-i pikaajalise energia- ja kliimapoliitika 22. aasta eesmärkide täitmisega on vaja teatav osa (1%) transpordikütustest asendada taastuvate kütustega. Alljärgnevatel joonistel kirjeldatud taastuvkütuste hinnad baseeruvad kättesaadavatel ajaloolistel hindadel, mille alusel on koostatud tulevikuprognoosid, kasutades nimetatud kütuse alternatiivkütuse hinnamuutusi (biometaan maagaas; etanool mootoribensiin; biodiislikütus diislikütus).,9,8,7,6,5,4,3,2,1 Kütuse maksumus, (21)/liiter 51

Kütuse primaarenergia maksumus, (21)/MWh 2 18 16 14 12 1 8 6 4 2, 2 21 22 23 24 25 26 Biometaan (eeldus) Biometaan (eeldus +2%) Biometaan (eeldus -2%) 5, 48, 61 Joonis 44. Biometaani hinnaeeldused aastani 25,8,7,6,5,4,3,2,1 Kütuse maksumus, (21)/kg Kütuse primaarenergia maksumus, (21)/MWh 25 2 15 1 5, 2 21 22 23 24 25 26 Bioetanool (eeldus) Bioetanool (eeldus +2%) Bioetanool (eeldus -2%) 48, 59 Joonis 45. Bioetanooli hinnaeeldused aastani 25 1,4 1,2 1,,8,6,4,2 Kütuse maksumus, (21)/liiter 59 International Institute for Sustainable Development. Biofuels At What Cost? A review of costs and benefits of EU biofuel policies. 213 52

Kütuse primaarenergia maksumus, (21)/MWh 225 2 175 15 125 1 75 5 25 4.3.5 Elektri hind, 2 21 22 23 24 25 26 Biodiisel (eeldus) Biodiisel (eeldus +2%) Biodiisel (eeldus -2%) 48, 59 Joonis 46. Biodiislikütuse hinnaeeldused aastani 25 Eesti transpordisektoris kasutatakse elektrit nii raudeetranspordis kui ka maanteetranspordis. Kuigi kasutatud elektri tootmisel tekkivad KHG heitkogused võetakse vastavalt IPCC juhendmaterjalidele KPP protsessi raames arvesse energeetika ja tööstuse alavaldkonnas, käsitletakse elektri transpordis kasutamise majandusmõjusid transpordi alamvaldkonnas. 1,8 1,5 1,3 1,,8,5,3 Kütuse maksumus, (21)/liiter Elektri hind lõpptarbijale, /MWh 18, 16, 14, 12, 1, 8, 6, 4, 2,, 2 21 22 23 24 25 26 Elektri hind (tegelik) Elektri hind (eeldus +2%) Elektri hind (eeldus -2%) Elektri hind (eeldus) Joonis 47. Elektri hind lõpptarbijale aastatel 25 214 ning hinnaeeldused aastani 25 6 6 Energiatalgud.ee. Elektri hind lõpptarbijale. Kättesaadav: http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=elektri_hind_l%c3%b5pptarbijale 53

Elektrienergia hind lõpptarbijale kujuneb võrgutasude, elektriaktsiisis, taastuvenergia tasu ja elektrienergia hinna koosmõjus (käibemaksuga käesolevas analüüsis ei arvestata). Alates 1.1.213 kujuneb elektri hinna elektrienergia komponent Nord Pool Spot-i vabaturul. Elektri hinna prognoos aastani 25 on koostatud, kasutades,5%-list reaalkasvueeldust, mida on rakendatud elektrienergia ning võrgutasude komponentidele. 4.3.6 Kütuste aktsiisimäärad ning transpordimaksud Eelnevatel joonistel kirjeldatud maksumused sisaldavad nii kütuse komponenti kui ka aktsiisimakse (käibemaksu pole lisatud kuivõrd kütuseid kasutavad nii lõpptarbijad kui ka vahetarbijad (ettevõtted)). Käibemaksu mõju võetakse arvesse majandusmõjude mudelis. Kütuste maksumuste kirjeldamisel kasutatud aktsiisimäärad on leitavad alljärgnevalt (Tabel 1). Peale 22. aastat eeldatakse olemasolevate regulatsioonide jätkumist seni. Biodiisli ning bioetanooli aktsiisimäärade jaoks kasutati ENMAK 23 transpordistsenaarumite aluseeldusi. 56, 61 Tabel 1. Kütuste aktsiisimäärad Kütus Ühik 216 217 218 219 22 22+ Mootoribensiin /l,47,51,56,56,56 +,5%/a Vedelgaas /kg,13,13,13,13,13 +,5%/a Diislikütus /l,45,49,54,54,54 +,5%/a Maagaas jt metaankütused /1 33,77 4,52 4,52 4,52 4,52 +,5%/a m 3 Biodiislikütus /l,45,49,54,54,54 +,5%/a Bioetanool /l,47,51,56,56,56 +,5%/a Töörühma ettepanekul eeldatakse mõjude hindamisel, et kütuste tarbimise vähenemisest tulenev maksutulu laekumise vähenemine kaetakse muude transpordimaksude muutuse arvelt. 4.3.7 Kauba- ja reisijateveoga tegelevate ettevõtete iseloomulikud majandusnäitajad. Sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsis kasutatavad kauba- ja reisijateveoga tegelevate ettevõtete iseloomulikud majandusnäitajad on koondatud alljärgnevasse tabelisse (Tabel 11). Tabel 11. Kauba- ja reisijateveoga tegelevate ettevõtete iseloomulikud majandusnäitajad 62, 63 Parameeter Buss Rong Kaubarong autod Veo- Ühik Müügitulu,7,3,3,19 EUR/sõitja(tonn) km Toetused,48 2,66,, EUR/sõiduki km 61 Jüssi, M.; Rannala, M. ENMAK 23+. Transpordi ja liikuvuse stsenaariumid, Tallinn 214. Kättesaadav: http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/4/4d/enmak_23%2b_transpordi_ja_liikuvuse_stsenaariumid.pdf 62 Statistikaamet. EM1: Ettevõtete tulud, kulud ja kasum. Kättesaadav: www.stat.ee 63 Elron AS ning EVR Cargo AS majandusaasta aruanded. 54

Kulud,,,, EUR/sõiduki km.. Taristu kasutustasu, 1,94 3,99, EUR/sõiduki km..kaubad ja materjalid,16,1 1,3,1 EUR/sõiduki km..ostetud kütus ja energia,41,7 1,13,21 EUR/sõiduki km (DIISEL) kütus (ELEKTER),,2,2, EUR/sõiduki km..üüri- ja rendikulud,4,2,9,2 EUR/sõiduki km..muud ostetud teenused,43,28,26,36 EUR/sõiduki km..tööjõukulud,5 1,6 1,89,11 EUR/sõiduki km..kulum,17,96 1,8,6 EUR/sõiduki km 55

5 TRANSPORT 25 5.1 Kliimapoliitika põhialuste stsenaariumid Kliimapoliitika põhialuste stsenaariumite aluseks on kasutatud ENMAK 23 koostamise tulemusi, kuna arengukava koostamisel läbi viidud uuringud sisaldavad kõige uuemaid andmeid, mis võimaldavad hinnata suuniste mõju. Antud dokumendi raames on transpordisektori jaoks väljatöötatud kolm stsenaariumi: BAU, KPP1 ja KPP2. BAU ehk baastsenaarium põhineb olukorral, kus senised suundumused jätkuvad, eeldades, et olulisi transpordinõudlust muutvaid või sõidukipargi ökonoomsust puudutavaid uusi poliitikaid ei rakendata KHG eesmärkide täitmiseks. Sellist stsenaariumit kirjeldab kõige paremini ENMAK 23. raames välja töötatud transpordi mittesekkuv stsenaarium. Lisaks, BAU kirjeldab olukorda, kus transpordi ja sõiduautode energiatõhususel, taastuvenergia osakaalul, kütuste CO2 jalajäljel, ühistranspordil ning kergliiklusel eraldi eesmärke ei seata või eesmärgid puuduvad. KPP ehk mõjudega stsenaarium, põhineb olukorral, kus suuniste mõju rakendub nii nagu seda töörühm ette nägi. See tähendaks, et riigi ja kohalike omavalitsuste maksupoliitika, toetusmeetmete ja tegevuste abil kujundatakse ökonoomset sõidukiparki, integreeritud transpordi ja asustuse planeerimist, soodustatakse väiksema KHG jalajäljega transpordi- ja liikumisviiside valikuid ning säästlike biokütuste osakaalu kasvu. Kliimapoliitika põhialustes on võetud kasutusele kaks mõjudega stsenaariumit. KPP1 stsenaarium kirjeldab olukorda, kus transpordipoliitika kujundamine on süsteemne, integreeritud ja lähtub kulutõhusate tegevuste valikust ehk parimast rahvusvahelisest teadmisest. Stsenaariumi tegevustega püütakse kiiresti transpordi energiatarbimise edasist kasvu pidurdada nii asutuste planeerimise, ühistranspordi- ja kergliikluse arendamise ning uute maksumeetmete kaudu. KPP1 aluseks on võetud ENMAK 23. transpordi teadmistepõhine stsenaarium, mis on ajakohastatud vastavalt uuele SKP ja kütuste tarbimise prognoosile. Kütuste tarbimise prognoos on saadud STREAM mudelist. KPP2 stsenaarium kirjeldab olukorda, kus transpordipoliitika kujundamine on süsteemne, integreeritud ja lähtub kulutõhusate tegevuste valikust ehk parimast rahvusvahelisest teadmisest. Stsenaariumi tegevustega püütakse mõõduka kiirusega transpordi energiatarbimise edasist kasvu pidurdada nii asutuste planeerimise, ühistranspordi- ja kergliikluse arendamise ning uute maksumeetmete kaudu. KPP2 aluseks on võetud ENMAK 23. transpordi teadmistepõhine stsenaarium, mis on ajakohastatud vastavalt uuele SKP, kütuste tarbimise ja transpordi ökonoomsuse prognoosile. Ökonoomsuse muutus põhineb transpordi töörühma tagasiside põhjal ja kütuste tarbimise prognoos on saadud STREAM mudelist. Võrreldes KPP_1 stsenaariumiga on sõidukite ökonoomsuse muutus väiksem, taastuvate kütuste osakaal transpordi kütuse tarbimises väiksem ja maanteetranspordi läbisõit on suurem. 56

5.2 Kasvuhoonegaaside heitkoguste prognoosid Transpordisektori KHG heitkoguste prognoosid on arvutatud kasutades 26 IPCC juhiseid 64 ja LEAP (Long-range Energy Alternatives Planning) tarkvara. LEAP on stsenaariumidel põhinev energia ja keskkonna vaheliste suhete modelleerimise tarkvara, mis sobib energia tarbimise, tootmise ja emissioonide analüüsimiseks erinevates majandussektorites. Kütuste hinnanguline lõpptarbimine järgnevatel aastatel põhineb STREAM 65 mudelil ja arvesse oli võetud majandusaktiivsus (sõitjakäive, kaubavedu). Mudel oli samuti kasutatud ENMAK 23+ transpordi stsenaariumite koostamisel. KPP1 stsenaariumiga saavutatakse Eesti 23.aasta non-ets KHG siht -11% võrreldes 25. aastaga ja ELi 25. aasta KHG siht transpordile -6% võrreldes 199. aastaga. KHG heitkogused vähenevad prognooside järgi BAU stsenaariumis 7%, KPP1 stsenaariumis 82% ja KPP2 stsenaariumis 56% aastaks 25 võrreldes 199. aastaga. 3 25 2 15 1 5 199 1995 2 25 21 kt CO 2 ekv 213 215 22 225 23 235 24 245 25 Ajalooline trend BAU KPP1 KPP2 Eesmärk Joonis 48. Transpordisektori BAU, KPP1 ja KPP2 stsenaariumi KHG heitkoguste prognoos, kt CO2 ekv Tabel 12. Transpordisektori BAU, KPP1 ja KPP2 stsenaariumi KHG heitkoguste prognoos, kt CO2 ekv Ajalooline trend BAU KPP1 KPP2 Aasta kt CO2 ekv 199 2479 1995 1537 2 1628 25 215 64 26 IPCC transpordisektori juhend: http://www.ipcc-nggip.iges.or.jp/public/26gl/pdf/2_volume2/v2_3_ch3_mobile_combustion.pdf 65 STREAM mudel: http://www.streammodel.org/ 57

5.2.1 Riigisisene lennundus 21 2221 213 2242 215 227 227 227 22 254 265 2214 225 2659 1735 272 23 2778 144 1931 235 2659 1164 1718 24 2539 923 155 245 2419 683 1292 25 2299 443 179 Riigisisese lennunduse KHG heitkoguste prognoos on arvutatud kasutades 26 IPCC juhiseid 66. Alasektori heitkoguse 199-213 trendi kirjeldus on välja toodud peatükis 2.1.1 ja heitkoguse täpne arvutuskäik KHG inventuuri 199-213 aruandes 67. Kõigi kolme stsenaariumi (BAU, KPP1 ja KPP2) puhul jääb riigisisese lennunduse kütuse tarbimine ajaloolise keskmise juurde ~8,61 GWh aastas ja seetõttu on ka KHG heitkogused stabiilsel ning madalal tasemel. 2,5 2, 1,5 1,,5-215 217 219 221 kt CO 2 ekv 223 225 227 229 231 233 235 237 239 241 243 245 247 249 Joonis 49. Riigisisese lennunduse KHG heitkoguste prognoos, kt CO2 ekv Kuna riigisisese lennunduse KHG heitkogus 213. aastal moodustas ainult,5% ja transpordina kasutas seda väike osa inimeste arvust, siis suunised ei avalda sellist mõju, et muuta tarbijate käitumist. 66 26 IPCC transpordisektori juhend: http://www.ipcc-nggip.iges.or.jp/public/26gl/pdf/2_volume2/v2_3_ch3_mobile_combustion.pdf 67 Eesti riikliku KHG inventuuri 199-213 aruanne (lk.92): http://www.envir.ee/sites/default/files/nir_est_199-213_211215.pdf 58

5.2.2 Maanteetransport Maanteetranspordi KHG heitkoguste prognoos on arvutatud kasutades 26 IPCC juhiseid 68. Alasektori heitkoguse 199-213 trendi kirjeldus on välja toodud peatükis 2.1.2 ja heitkoguse täpne arvutuskäik KHG inventuuri 199-213 aruandes 69. 3 25 2 15 1 5 215 22 225 23 235 kt CO 2 ekv 24 245 25 BAU KPP1 KPP2 Joonis 5. Maanteetranspordi KHG heitkoguste prognoos, kt CO2 ekv Töörühma välja töötatud suunistest avaldavad mõju maanteetranspordi läbisõidule Suunis 1, Suunis 2, Suunis 3 ja Suunis 5, kuna need soodustavad väiksema KHG jalajäljega liikumisviiside valikuid, kujundatakse integreeritud transpordi ja asutuste planeerimist ning eelisarendatakse ühistransporditeenuseid. Maanteetranspordi ökonoomsust mõjutavad Suunis 1 ja Suunis 2, mille sõnul kujundatakse ökonoomset sõidukiparki ning eelisarendatakse energiatõhusat ja väikese CO2 jalajäljega transpordisüsteemi. Lisaks, Suunis 4 panustab väiksema KHG heitkoguste tekkele läbi säästlike biokütuste tootmise ja kasutamise transpordis. 5.2.3 Raudteetransport Raudteetranspordi KHG heitkoguste prognoos on arvutatud kasutades 26 IPCC juhiseid 68. Alasektori heitkoguse 199-213 trendi kirjeldus on välja toodud peatükis 2.1.3 ja heitkoguse täpne arvutuskäik KHG inventuuri 199-213 aruandes 69. 68 26 IPCC transpordisektori juhend: http://www.ipcc-nggip.iges.or.jp/public/26gl/pdf/2_volume2/v2_3_ch3_mobile_combustion.pdf 69 Eesti riikliku KHG inventuuri 199-213 aruanne (lk.95, lk.13): http://www.envir.ee/sites/default/files/nir_est_199-213_211215.pdf 59

8 7 6 5 4 3 2 1 215 216 217 218 219 22 kt CO 2 ekv 225 23 235 24 245 25 BAU KPP1 KPP2 Joonis 51. Raudteetranspordi KHG heitkoguste prognoos, kt CO2 ekv Töörühma välja töötatud suunistest avaldab kõige enam mõju raudteetranspordile Suunis 1 ja Suunis 3, mille sõnul soodustatakse ökonoomsemaid kaubavedusid võimaldava intermodaalse taristu kujundamist ja tõstetakse reisirongiliikluse rolli. Kuna raudteetranspordi kasutatavus suureneb, siis ka KHG heitkogused suurenevad. 5.2.4 Riigisisene laevandus Riigisisese lennunduse KHG heitkoguste prognoos on arvutatud kasutades 26 IPCC juhiseid 7. Alasektori heitkoguse 199-213 trendi kirjeldus on välja toodud peatükis 2.1.4 ja heitkoguse täpne arvutuskäik KHG inventuuri 199-213 aruandes 71. 7 26 IPCC transpordisektori juhend: http://www.ipcc-nggip.iges.or.jp/public/26gl/pdf/2_volume2/v2_3_ch3_mobile_combustion.pdf 71 Eesti riikliku KHG inventuuri 199-213 aruanne (lk.15): http://www.envir.ee/sites/default/files/nir_est_199-213_211215.pdf 6

2 18 16 14 12 1 8 6 4 2 215 22 225 23 235 24 245 25 kt CO 2 ekv BAU KPP1 KPP2 Joonis 52. Riigisisese laevanduse KHG heitkoguste prognoos, kt CO2 ekv Töörühma välja töötatud suunistest avaldab kõige enam riigisisesele laevandusele Suunis 1 ja Suunis 2, mille kohaselt soodustatakse väiksema KHG jalajäljega transpordisüsteemi ja säästlike transpordikütuste osakaalu kasvu. 5.3 Välisõhu saasteainete heitkoguste prognoosid Transpordisektori välisõhu saasteainete prognoos on arvutatud kasutades EMEP/EEA 72 213. aasta välisõhu saasteainete inventuuri juhiseid. Alasektorite heitkoguste 199-213 trendi kirjeldus on välja toodud peatükkides 2.2.1, 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4 ja heitkoguse täpne arvutuskäik Eesti 215. aasta välisõhu saasteainete inventuuri aruandes 73. 72 EMEP/EEA välisõhusaasteainete inventuuri 213. aasta juhised: http://www.eea.europa.eu/publications/emep-eea-guidebook-213 73 Eesti 215. aasta välisõhu saasteainete inventuur: http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/estonian_iir_215_.pdf 61

16 14 12 1 kt 8 6 4 2 25 21 213 22 23 25 Ajalooline trend BAU KPP1 KPP2 Joonis 53. Transpordisektori erinevate stsenaariumite NOx heitkogused, kt,3,25,2 kt,15,1,5, 25 21 213 22 23 25 Ajalooline trend BAU KPP1 KPP2 Joonis 54. Transpordisektori erinevate stsenaariumite SO2 heitkogused, kt 62

kt 6 5 4 3 2 1 25 21 213 22 23 25 Ajalooline trend BAU KPP1 KPP2 Joonis 55. Transpordisektori erinevate stsenaariumite LOÜ heitkogused, kt,25,2,15 kt,1,5, 25 21 213 22 23 25 Ajalooline trend BAU KPP1 KPP2 Joonis 56. Transpordisektori erinevate stsenaariumite NH3 heitkogused, kt kt,8,7,6,5,4,3,2,1, 25 21 213 22 23 25 Ajalooline trend BAU KPP1 KPP2 Joonis 57. Transpordisektori erinevate stsenaariumite PM2.5 heitkogused, kt 63

5.4 Sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine 5.4.1 Metoodika Sotsiaalmajanduslikud mõjud, tulenevalt KPP kui poliitika põhialuste arengudokumendi ulatusest ning täpsusastmest, on käesolevas protsessis kirjeldatud läbi valdkonnas toimuvate muutuste mõju majandusele tervikuna ning välisõhu heitele aastani 25. Majandusmõjude analüüsi tegevused saab jagada kaheks suuremaks etapiks: 1. Meetmete rahalised mõjud jagatakse majandussektoritele aga ka otse lõpptarbimisele (valitsussektor, eratarbimine) ja väliskaubandusele. 2. Mõjude ülekandmine makromajanduslikele näitajatele nagu sisemajanduse koguprodukt (SKP), väliskaubandus ja tööhõive. Mõju hindamisel majandusele tervikuna kasutati ENMAK 23 74 koostamisel välja töötatud majandusmõjude mudelit 75, mida kohandati Kliimapoliitika põhialuste protsessi jaoks. Analüüsi lähtepunktina kasutati KPP töögruppide poolt koostatud suunised, mis kirjeldasid valdkonna pikaajalisi strateegilisi eesmärke kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Väljatöötatud suuniste rakendumisega kaasnevad tegevused ja poliitikad muudavad majandustegevuste tavapärast (senist) kulgu ning tegevusi (business as usual). Majandusmõjude mudelis kanti tarbimise ja/või tootmistegevuse (sh lisanduvad investeeringud) muutustest tekkivad mõjud üle majandussektorite tootmismahtudesse. Selleks, et omakorda hinnata majandussektorite tootmismahtude mõju makromajandusele (sisemajanduse koguprodukt (SKP), väliskaubanduse saldo, tööhõive jms) kasutati metoodikat, mis põhineb majanduse sümmeetriliste sisend-väljundtabelite 76 koefitsientidel. Sisend-väljundraamistiku alusel leiti kolme erinevat liiki mõju (otsene, kaudne, indutseeritud) ulatused, mille summast moodustus kirjeldatud kogumõju. Indutseeritud mõju arvutati läbi lõppkasutamise (kodumajapidamised, valitsemissektor ja kapitalimahutused põhivarasse) koefitsientide. Indutseeritud mõju arvutuses võeti lisaks arvesse majandussektorite tootmismahtude muutusest tulenevale mõjule arvesse ka tootemaksudest ja ostujõu muutusest tulevad impulsid. Rahalised mõjud, mis muudavad otseselt riigi maksutulusid ja toetusi või eratarbimist kanti otse vastava lõpptarbimise positsioonile, mille kaudu nad indutseerivad omakorda täiendavat nõudlust. Indutseeritud ja kaudsete mõjude hindamiseks kasutati peamiselt sisend-väljundraamistikul põhinevaid koefitsiente. Sisend-väljund raamistik näitab seoseid erinevate majandussektorite vahel, toodete lõpptarbimist, lisandväärtust ja importi. 74 Eesti energiamajanduse arengukava aastani 23. Kättesaadav: www.energiatalgud.ee/enmak 75 Grünvald, O., Lokk, A. 214. ENMAK 23 majandusmõju analüüs. Arvutusmudel. Majandusmõju analüüsi koostamise põhimõtted ning aluseeldused on kirjeldatud Energiamajanduse arengukava aastani 23 stsenaariumide majandusmõju analüüsi aruandes. 76 Sümmeetriline sisend-väljundtabel on toodete või majandusharude järgi koostatud maatriks, kus kirjeldatakse detailselt kodumaiseid tootmisprotsesse ja rahvamajanduse tehinguid toodetega. Sümmeetrilistes sisendväljundtabelites luuakse seosed tootelt tootele ja majandusharust majandusharru. Eesti majanduse sisend-väljundtabelid on kättesaadavad Eesti Statistikaameti kodulehelt www.stat.ee 64

Joonis 5.58. Sisend-väljundraamistiku struktuur Maatriksi veergudes kirjeldatakse tootmisprotsessi sisendeid ning ridades toodete kasutamist (pakkumine = toote kasutamine). Sisend-väljundtabeli kasutamine võimaldab arvutada vahetarbimise, lisandväärtuse (SKP komponente) ja impordi koefitsiente toodete pakkumises ning lõpptarbimise koefitsiente kasutamise poolel. Täpsemalt saab sisend-väljundraamistiku kasutamisest ning majandusmõju analüüsi mudeli koostamise põhimõtetest lugeda Energiamajanduse arengukava aastani 23 stsenaariumide majandusmõju analüüsi aruandest. Sisend-väljund raamistiku alusel leiti nn kogukasutuse koefitsiendid, mis aitava hinnata, kui suur mõju on tootmismahtude muutusel otseselt mõjutatud sektorile ning läbi vahetarbimise teistele majandussektoritele, samuti lisandväärtuse komponentidele. Majandusmõjude hindamise mudelis kasutatud koefitsiendid on (osaliselt 77 ) toodud järgnevas tabelis. 77 Kõikide sektorite (mootorsõidukite müük ja remont, hulgi- ja jaemüük, maismaaveondus, hoonete hooldus ja büroohaldus) koefitsiente saab näha failist KPP 25 mudel.xlsx 65