SELETUSKIRI elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde

SELETUSKIRI elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde I. Sissejuhatus Elektroonilise side seaduse 1 (edaspidi ESS) muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) väljatöötamine on tingitud vajadusest viia ESS vastavusse Euroopa Paralamendi ja nõukogu elektroonilise side siseturu direktiivide 2009. aasta muudatuste paketiga. Samuti muudetakse ESSi tulenevalt elektroonilise side sektori üldisest arengust, eesmärgiga tagada nimetatud sektori sujuv ja tõrgeteta reguleerimine. Seaduse eelnõu on välja töötanud töögrupp, mis moodustati majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirjaga 05.01.2010.a nr 1 ja muudeti käskkirjaga 26.03.2010 nr 107. Nimetatud töögrupi esimees oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) sideosakonna juhataja Tõnu Nirk (tel 6397 677; e-post: tonu.nirk@mkm.ee). Töögrupi koosseisu kuulusid: Mart Laas MKM sideosakonna juhataja asetäitja; Ants Viira MKM sideosakonna ekspert; Heiki Eesmaa MKM õigusosakonna peaspetsialist; Liisi Moks MKM sideosakonna peaspetsialist; Jüri Jõema Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (edaspidi ITL) tegevjuht; Priit Soom Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TJA) peadirektori asetäitja elektroonilise side teenistuse juhataja; Arvo Rammus Tehnilise Järelevalve Ameti nõunik; Mariann Loide Tehnilise Järelevalve Ameti õigusnõunik Rivo Mets Konkurentsiameti elektroonilise side osakonna juhataja; Jaanus Rankla Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik; Margo Sootla Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse sideteenuste osakonna juhataja; Mihkel Tammet Kaitseministeeriumi hangete osakonna juhataja (kuni 25.03.2010.a); Jaak Jõesoo Kaitseväe Peastaabi side- ja juhtimissüsteemide osakonna sagedushalduse jaoskonna juhataja (alates 26.03.2010.a); Kairi Arunurm Tarbijakaitseameti tarbijakaebuste osakonna jurist. Lisaks olid töögrupi töösse kaasatud oma valdkonna eksperdid Siseministeeriumist, ITList, TJAst, Konkurentsiametist, Tarbijakaitseametist, Andmekaitse Inspektsioonist ja Häirekeskusest. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud MKMi sideosakonna juhataja asetäitja Mart Laas (tel 625 6441, e-post: mart.laas@mkm.ee), peaspetsialist Liisi Moks (tel 639 7665, e-post: liisi.moks@mkm.ee) ja Konkurentisameti sideteenistuse õigusnõunik Marek Piiroja (tel 667 2541, e-post: marek.piiroja@konkurentsiamet.ee). 1 RT I 2004, 87, 593

Eelnõu juriidilise ekspertiisi ja keelelise toimetamise on teostanud MKMi õigusosakonna juhataja Eva Vanamb (tel. 6397648, e-post: eva.vanamb@mkm.ee) ja õigusosakonna peaspetsialist Heiki Eesmaa (tel. 6256485, e-post: heiki.eesmaa@mkm.ee). Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälteenamus. II. Seaduse eesmärk 1. Euroopa Liidu õigusega kooskõlla viimine Eelnõu peaeesmärgiks on viia ESS vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu elektroonilise side siseturu 2009. aasta muudatuste paketiga, millega muudetakse 2002. aastast pärinevaid elektroonilise side siseturu reegleid. Euroopa Liit (edaspidi EL) võttis 2002. aasta 7. märtsil vastu elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku, mis koosneb viiest direktiivist: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/19/EÜ 2 elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/20/EÜ 3 elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv); 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/21/EÜ 4 elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv); 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/22/EÜ 5 universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv); 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ 6, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv). Nimetatud direktiivid võeti Eesti õigusruumi üle elektroonilise side seadusega, mis jõustus 2005. aasta 1. jaanuaril. EL võttis 2009. aasta 24. novembril vastu elektroonilise side siseturu muudatuste paketi (sidepakett), mis koosneb kahest direktiivist: 1) parema õigusloome direktiiv 2009/140/EÜ 7 - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta, 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta ning 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta; 2) kodaniku õiguse direktiiv 2009/136/EÜ 8 - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta 2 EÜT L 108, 24.4.2002, lk 7-20 3 EÜT L 108, 24.4.2002, lk 21-32 4 EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33-50 5 EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51-77 6 EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37-47 7 ELT L 337, 18.12.2009, lk 37-69 8 ELT L 337, 18.12.2009, lk 11-36 2

elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul, direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris ning määrust nr 2006/2004 tarbijakaitsealase koostöö kohta. Direktiivide muutmise peamised eesmärgid on: 1) kohandada elektroonilist sidet reguleerivat raamistikku selliselt, et reguleerimine, kus see on vajalik, oleks nii sideettevõtjate kui ka riigi reguleerivate asutuste jaoks tõhus ja paindlik. Võimalus rakendada turuanalüüside käigus funktsioonipõhist eraldamist; 2) kasutada ja hallata paremini raadiosagedusi, selleks et ühiskond saaks raadiosagedusest kui suure nõudlusega napi ressursi kasutamisest maksimaalselt kasu ning et tehnoloogia ja nõudluse struktuuri muutmine kajastuks kiiresti kõnealuse ressursi kasutamise viisis. Toetada innovatsiooni, tehnoloogia ja teenuse neutraalsust. Muuta kohustuslikuks raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmine ja rentimine; 3) parandada elektroonilise side teenuse kasutajate huvides sidevõrkude ja teenuse turvalisust ja terviklikkust, eesmärgiga tugevdada sideteenuse kasutajate usaldust ja kindlustunnet; 4) suurendada ja täiustada kasutajate õigusi elektroonilise side sektoris sellega, et tarbijatele antakse muu hulgas rohkem teavet hindade ja teenuste osutamise tingimuste kohta, ning tagada puuetega isikutele juurdepääs elektroonilise side teenustele, sealhulgas hädaabiteenustele ning tagada nende kasutamisvõimalused; 5) suurendada üksikisikute eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitset elektroonilise side sektoris eelkõige turvalisuse suurendamist käsitlevate sätete ning paremate jõustamismehhanismide abil; 6) konsulteerimisvõimalus Euroopa Sideametiga. 2. Elektroonilise side seaduse täiendamine ja kaasajastamine Eelnõuga täpsustatakse sageduslubade pikendamise, pikendamisest keeldumise ja tingimuste muutmise menetlusprotsessi selliselt, et see ühtiks haldusmenetluse üldise loogikaga. Eelnõuga muudetakse amatöörraadiojaama tööloa kehtivuse aega, mille tulemusena kehtib nimetatud luba senise kolme aasta asemel viis aastat. Eelnõuga täiendatakse sagedusloa andmisest keeldumise aluseid selliselt, et TJAl antakse õigus keelduda sagedusloa andmisest, kui raadiosageduste kasutamist soovitakse alustada hiljem kui 6 kuud vastava taotluse esitamisest. Eelnõuga sätestatakse Konkurentsiameti õigus avalikustada sideettevõtjate poolt osutavate sideteenuste klientide arvu ja ettevõtjate turuosasid klientide arvu alusel. Kehtiva ESSi alusel ei ole võimalik nimetatud andmeid avalikustada, kuna sideettevõtjad käsitlevad neid ärisaladusena. 2008. aasta lõpus pöördus Euroopa Komisjon Konkurentsiameti poole küsimusega, miks avalikult kättesaadavas dokumendis ERG (06) 45 Report on Mobile Access and Competition Effects lisas 1 vaid Eestit ja Portugali puudutavas ei ole avaldatud sideettevõtjate turuosasid puudutavaid andmeid (märgitud konfidentsiaalne) kuigi teised riigid on nimetatud teabe avalikustanud. Eelnõuga laiendatakse vastutust liinirajatise kahjustamise ja liinirajatise kaitsevööndis liinirajatise omaniku loata tegutsemise eest ka sellise tegevuse korraldamisele, mille tulemusena saab vastutusele võtta tegevuse korraldaja, st tööde juhataja vms, kelle ülesanne on korraldada tööde teostamist, taotleda vajalikud load, kooskõlastused jne. 3

III. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu 1 punktid 1-11 (mõisted) Punkt 1 asendatakse mõiste alamvaskpaar mõistega alamkliendiliin, mis on seotud muudetava juurdepääsu käsitleva direktiivi ülevõtmisega. Muudatus on tingitud asjaolust, et vaid ühel kindlal tehnoloogial baseeruvad alamvaskpaari mõiste on tehnoloogia arengust tingituna minetanud oma aktuaalsuse. Seda asendab tehnoloogiliselt neutraalne mõiste alamkliendiliin. Punktid 2, 6 ja 9 ESSi täiendatakse uute mõistetega jagatud juurdepääs kliendiliinile, seotud teenus, seotud vahend ja täielik juurdepääs kliendiliinile, mis on seotud muudetava raam- ja juurdepääsu käsitleva direktiivi ülevõtmisega. Punktid 3 5 ja 8 - täpsustatakse mõisteid kliendiliin, kõne ja telefoniteenus, eesmärgiga viia nimetatud mõisted vastavusse muudetava raam-, juurdepääsu käsitleva ja universaalteenuse direktiiviga. Mõiste kitsasribaühendus kehtetuks tunnistamise tingib mõiste kõne kooskõlla viimine muudetava raamdirektiivi artikli 2 punktiga s. Punktid 7 ja 11 tegemist on normitehnilise muudatusega, mille eesmärk on sätestada eelnõus sidevõrk sarnaselt mõistega sideteenus. Punkt 10 kustutatakse mõiste vaskpaar, mis on seotud muudetava juurdepääsu käsitleva direktiivi ülevõtmisega. Muudatus on tingitud asjaolust, et vaid ühel kindlal tehnoloogial baseeruv vaskpaari mõiste on tehnoloogia arengust tingituna minetanud oma aktuaalsuse ning seda asendab tehnoloogiliselt neutraalne mõiste kliendiliin. Eelnõu 2 punkt 1 Muudetava raamdirektiivi artikli 8a lõike 1 alusel täiendatakse eelnõuga ESS 8 lõiget 2, mis sätestab kohustuse, mille kohaselt MKM ja TJA peavad raadiosageduste haldamisel arvestama ELi majanduslikke, julgeoleku-, tervise ja avaliku huve, sõnavabadust, kultuurilisi, teaduslikke, sotsiaalseid ja tehnilisi aspekte ning raadiosageduste kasutajate erinevaid huve selliselt, et oleks tagatud raadiosageduste haldamine majanduskliku, sotsiaalse ja keskkonna seisukohalt nii tõhusalt ja tulemuslikult kui võimalik, võttes arvesse raadiosageduste olulist osa elektroonilises side valdkonnas. Eelnõu 2 punkt 2 Muudetava raamdirektiivi artikli 19 lõike 2 alusel täiendatakse eelnõuga ESS paragrahve 8 ja 28 lõikega 4, mille kohaselt MKM ja TJA kohustuvad võtma oma ülesannete täitmisel võimalikult suures ulatuses arvesse Euroopa Komisjoni raadiosagedus- ja numeratsioonihaldust puudutavaid soovitusi. Samas sätestatakse võimalus soovitusi mitte arvesse võtta, kuid sellisel juhul tuleb Euroopa Komisjoni sellest teavitada. Üldjuhul harmoneeritakse raadiosageduste ja numeratsiooni kasutus ELi lähenemisega. Teatavatel juhtudel ei ole see aga võimalik, kuna Eesti on ELi piiririik ja peame siinkohal arvestama kolmandate riikide ja nendega seotud rahvusvaheliste kohustustega. Näitena võib tuua raadiosagedusala 790 862 MHz kasutamise harmoniseerimise ELis, mis lubab selles raadiosagedusalas mobiilseid lairibateenuseid. Eesti ei saa seda soovitust käesoleval ajal järgida, kuna Eestil on Venemaa poolt teatavad tehnilised piirangud, mis põhinevad rahvusvahelistel kokkulepetel. Nimelt võib Venemaa kooskõlas Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunication Union ITU) raadioregulatsiooni (Radio Regulation RR) ja Genf 2006.a kokkuleppega (GE06 9 ) 9 GE06 - Genf 2006 kokkuleppe (RTII, 31.08.2007, 14, 44) (GE06 leping käsitleb maapealse digitaaltelevisiooni planeerimist) 4

oluliselt piirata selles vahemikus mobiilse lairibateenuse kasutamist ja seda ka peale 2015.a juunit. Seetõttu sätestatakse võimalus ka erandjuhtudel soovitusi mitte arvestada. Eelnõu 3 ESS 9 täiendatakse lõikega 1 1, mille eesmärgiks on suurendada raadiosageduste haldamise ja raadiosagedustele juurdepääsu paindlikkust, võttes arvesse turu vajadusi ning muuta tehnoloogilise neutraalsuse printsiip kogu elektroonilise side regulatsiooni läbivalt siduvaks põhimõtteks. Uue printsiibina kehtestatakse teenuse neutraalsuse põhimõte, võimaldades nimetatud põhimõttest erandeid teha ainult piiratud juhtudel (nt vajadus tagada teenuse kvaliteet, raadiosageduste maksimaalne ühiskasutus ja raadiosageduste efektiivne kasutamine). Tehnoloogianeutraalsus tähendab vabadust kasutada konkreetsel sagedusalal mis tahes tehnoloogiat ja teenuseneutraalsus tähendab vabadust kasutada sagedusala mis tahes teenuse pakkumiseks. Eelnõu 4 Muudetava raamdirektiivi artikli 9 lõike 5 kohaselt on liikmesriigid kohustatud vaatama korrapäraselt läbi raadiosagedustele kehtestatud piirangute vajalikkuse. Raadiosageduste kasutamisega seonduvad tehnilised nõuded ja piirangud tulevad Eesti raadiosagedusplaanist (edaspidi ERSP). Seetõttu sätestatakse ESS 10 lõikes 1 ERSP regulaarne läbivaatamine. Üldine väljakujunenud praktika ja vajadus on selline, et ERSP muudetakse vähemalt korra aastas. Regulaarne läbivaatamine võimaldab seda, et ühiskond saaks raadisageduste kasutamisest maksimaalset kasu ning et tehnoloogia ja nõudluse struktuuri muutumine kajastuks kiiresti kõnealuse piiratud ressursi kasutamise viisis. Eelnõu 5 punktid 1 ja 2 ESS 11 lõike 1 1 täiendamine on seotud loadirektiivi artikkel 5 lõike 1 muudatusega, mille tulemusena sätestatakse konkreetsed juhud, mille korral on õigustatud raadiosageduste kasutamine sagedusloa alusel. ELi üldiseks suunaks on kujunenud raadiosageduste võimalikult lihtne ja paindlik kasutamine, mille tulemusena püütakse vähendada ka sageduslubade osakaalu. Samas tuleb arvestada, et sageduslubadest täielikult vabaneda pole võimalik, kuna raadiosageduste kasutamisel tuleb tagada häirekindel töö, side teenuse kvaliteet ja efektiivne kasutamine. ESS 11 lõike 4 täiendamise vajadus punktiga 8 tuleneb muudetava raamdirektiivi artikkel 9 lõike 3 punktist d. Täienduse eesmärgiks on tagada kasutatavate raadioseadmete ühilduvus. Raadiosageduste ühiskasutamise all on mõeldud olukorda, kus sagedusluba antakse näiteks operaatorile GSM sagedusala kasutamiseks, mitte konkreetsetele saatjatele. Eelnõu 5 punktid 3 ja 4 ESS 11 lõike 7 muudatusega pikendatakse amatöörraadiojaama töölubade kehtivusaega kolmelt aastalt viiele aastale. Kuivõrd TJA väljastab alates jaanuarist 2009 uues formaadis ja palju vastupidavamaid plastikkattega amatöörraadiojaama töölubasid, on nii raadioamatööride kui ka riigi seisukohast otstarbekam pikendada amatöörraadiojaamade tööloa kehtivusaega viie aastani. 5

Kuivõrd varasem ESSi regulatsioon ei katnud ühise sagedusloa alusel mitme raadiosaateseadme kasutamist raadiosidevõrgus, lisatakse ESS 11 lõikesse 8 täiendus, et sagedusloa võib anda sagedusloa taotlejale ühise sagedusloana mitme raadiosaateseadme kasutamiseks raadiosidevõrgus. Ühine sagedusluba antakse kahele või enamale raadiosaateseadmele, mis töötavad samal sagedusel. Eelnõu 6 ESS 13 lõike 3 muutmise eesmärgiks on tagada häirevaba töö lennuliikluse teenindamiseks. Muudatuse kohaselt kooskõlastab TJA Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (International Civil Aviation Organization ICAO) sageduste koordinaatoriga Eestis ka teiste raadiosideteenistuste sageduslubade tingimused juhul, kui teine teenistus töötab samas sagedusalas. Vastavalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunications Union ITU) Raadioeeskirjadele on lennusidel eristaatus safety service - ning sageduste planeerimisel tuleb sellega arvestada (ITU RR 4.10 Member States recognize that the safety aspects of radionavigation and other safety services require special measures to ensure their freedom from harmful interference; it is necessary therefore to take this factor into account in the assignment and use of frequencies). ESS 13 lõike 3 2 punkti 2 muudatus täpsustab, et antud juhul arvestatakse ka antenni võimendustegurit. Eelnõu 7 Kooskõlas ESS 18 lõike 3 punktis 1 sätestatuga täiendatakse ESS 14 lõiget 1 punktiga 11. ESS 14 lõige 1 sätestab ammendava loetelu alusest, millistel on TJA-l õiguse keelduda sagedusloa andmisest. Arvestades, et ESS 18 lõike 3 punkti 1 kohaselt võib TJA tunnistada sagedusloa kehtetuks, kui sagedusloaga antud õigusi ei ole hakatud kasutama kuue kuu jooksul sagedusloa andmisest, on otstarbekas täiendada sagedusloa andmisest keeldumise aluseid 14 lõikes 1 punktiga 11, mis annab TJA-le õiguse keelduda sagedusloa andmisest ka juhul kui raadiosageduste kasutamist soovitakse alustada hiljem kui 6 kuud taotluse esitamisest. Eelnõu 8 ESS 15 lõikega 4 täiendamise eesmärgiks on ühtlustada sagedusloa andmise ja sagedusloa tingimuste muutmise avaldamise korda. Erinevalt sagedusloa andmise otsuse avaldamisest ei ole käesoleval ajal kehtiva ESS 15 kohaselt kohustust avaldada sagedusloa tingimuste muutmise otsust majandustegevuse registris. Eelnõu 9 ESS 16 muutmisega täpsustatakse sagedusloa kehtivuse pikendamisest keeldumise aluseid ning lisatakse, et TJAl on õigus keelduda sagedusloa kehtivuse pikendamisest, kui taotleja on esitanud valeandmeid. Lisaks sätestatakse sagedusloa kehtivuse pikendamise otsuse avaldamise ja kehtivuse pikendamisest keeldumise otsuse kättetoimetamise kord. Muudetava raamdirektiivi artikli 9b alusel täpsustatakse eelnõuga ESS 17 raadiosageduste kaubeldavuse (spectrum trading) põhimõtteid. Seni oli raadiosageduste kaubeldavus reguleeritud väga üldiselt ja kõik liikmesriigid rakendasid seda väga erinevalt. Kuna terve rida liikmesriike ei ole nimetatud normi veel üldse rakendanud (sh Eesti), siis 6

nüüd nähakse ette harmoniseeritud lähenemine raadiosageduste kaubeldavusele. Harmoniseeritud lähenemine tähendab seda, et Euroopa Komisjon valib välja teatavad sagedusalad ja kehtestab reeglid ning regulatsiooni raadiosageduste kaubeldavuse rakendamiseks. Lisaks sellele jääb ka liikmesriigil endal õigus täiendavalt määrata sagedusalasid, milles on lubatud raadiosageduste kaubeldavus. Raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmise ja kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise õigus sätestatakse Eesti raadiosagedusplaanis. ESS 17 lõiget 1 täiendusega luuakse sagedusloa omanikule võimalus anda sagedusloas piiritletud raadiosageduste kasutamise õigus kasutuslepingu alusel kasutamiseks anda teistele isikutele ehk raadiosageduste rentimise võimalus. Kehtiva ESSi 17 alusel on sagedusloa omanikul ainult sagedusloas piiritletud raadiosageduste kasutamise õigus üleandmise võimalus. Lisaks sätestatakse lõikes 1 erisus sageduslubadele, mille korral raadiosageduste kaubeldavus ei kehti. Raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmist ja rentimist ei kohaldata sageduslubade puhul, millega antakse raadiosageduste kasutamise õigus ringhäälingus. ESS 17 lõigetes 2 kuni 8 sätestatakse üldine raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmise ja rentimise menetlusprotsess. Sagedusloa üleandmiseks avaldab TJA oma koduleheküljel avalduse vormi, mille nii sagedusloa üleandja kui ka vastuvõtja ühiselt täidavad. Esimene neist väljendab soovi oma sageduskasutusest loobuda, teine samal ajal soovib need sagedused kasutusele võtta. Edasine protseduur lähtub juba kehtivast sagedusloa väljastamise protseduurist. Raadiosageduste rentimise korral informeerib rendile andja TJA 10 päeva enne rendile andmist kirjalikult. Informeerimiseks vajaliku vormi, mis sisaldab rendile andja, rendile võtja ja renditavate raadiosageduste andmeid, avaldab TJA oma koduleheküljel. Raadiosageduste seaduspärasuse kasutamise eest vastutab riigi ees sagedusloa omanik. Perioodil, mil raadiosagedused on rendil, on TJA koduleheküljel informatsioon rendile andja ja rendile võtja nime ning renditava raadiosagedusvahemiku kohta. ESS 17 lõikes 9 on sätestatud volitusnorm MKM ministri määrusele, millega kehtestatakse raadiosageduste õiguste üleandmise ja kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise kord. Nimetatud määrusega täpsustataksegi raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmise ja kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise protseduurilised nõuded. Eelnõu 10 Kehtiva ESS 21 lõike 4 kohaselt ei kohaldata riigikaitselisel otstarbel kasutatavates sagedusalades kaitsejõududele andud sageduslubadele efektiivsuse nõuet. Seega lisame ESS 21 lõikesse 4 eelnõust tulenevad efektiivsuse nõude paragrahvid (ESS 11 lõige 1 1 punkt 3 ja 14 lõige 1 punkt 11). Eelnõu 11 Kuivõrd ESS 2 punktis 62 toodud mõiste tunnuskood definitsioon ei ühti ESS 26 lõikes 2 sätestatuga, asendatakse ESS 26 lõikes 2 sõna tunnuskoodist sõnaga koodist ning lisatakse täpsustus, et antud juhul on tegemist navigatsiooni seadmetele eraldatud raadiosaateseadme koodiga (Maritime Mobile System Identification - MMSI). ESS 26 täiendatakse lõikega 3 1. Täiendusega võetakse üle ITU poolt 2007.a kehtestatud nõuded, millede kohaselt on riikide telekommunikatsiooni administratsioon ehk antud juhul TJA kohustatud teavitama ITU otsingu- ja päästetöid teostavale õhusõidukile (Search and Rescue - SAR) väljastatud õhusõiduki raadioloa tingimustest ja raadiosaateseadme 7

koodist (MMSI) ühe tööpäeva jooksul nimetatud loa väljastamisest arvates vastava sissekande tegemiseks Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu MARS andmebaasi. ITU avaldab kõnealused koodid kõikidel liikmesriikidele tagamaks õnnetuse korral võimaluse õhusõiduki identifitseerimiseks. Eelnõu 12 Selgitus on toodud koos eelnõu 2 punktiga 2. Eelnõu 13 Muudetava universaalteenuse direktiivi artiklite 28 ja 27a alusel täpsustatakse eelnõuga ESS 32 numbri ja lühinumbri valitavuse tagamise põhimõtteid. ESS 32 lõike 1 muudatuse kohaselt laiendatakse sideettevõtjate ringi, kes peavad tagama kliendi alustatud kõnede lõpetamise soovitud kohas. Kehtivas ESS-s oli see kohustus ainult sideettevõtjal, kes osutas telefoni- või mobiiltelefoniteenust. Muudatusega täpsustatakse, millistele numbritele peab sideettevõtja kliendile juurdepääsu võimaldama. Nendeks numbriteks on Eesti numeratsiooniplaanis kirjeldatud numbrid ja lühinumbrid, samuti Eestis kasutatavad Euroopa numeratsioonivälja (European Telephony Numbering Space ETNS) 3883 kuuluvale numbrid ning rahvusvahelised tasuta numbrid (Universal International Free phone Numbers UIFN). ESS 32 lõikes 2 sätestada sideettevõtja kohustus tagada teistes ELi liikmesriikides välja antud numbrite, sealhulgas Euroopa numeratsioonivälja ETNS numbritele ja rahvusvaheliste tasuta UIFN numbrite valitavus ning juurdepääs ELi liikmesriikides. Samuti sätestatakse välistused nimetatud kohustusest. Esimese välistuse all on mõeldud juhtumeid, kus teenuseosutaja ei soovi teenust osutada teatud regioonide klientidele (nt naaberriigis või maakonnas asuvatele isikutele). Teise välistuse all mõeldakse juhtusid, kus sideteevõtja on rakendanud ESS -s 98 sätestatut ja kolmanda välistuse alla käivad juhud, kui sideettevõtjale ei ole see valitavus tehnilistel või majanduslikel põhjustel võimalik tagada. ESS 32 lõige 3 reguleerib Euroopa numeratsiooniväljas (Euroopa numeratsioonivälja ja Euroopa numeratsiooniväljast) toimuvate kõnede hindu, kusjuures kõnede hinnad peavad olema sarnased liikmesriikide üleselt. ESS 32 lõikes 4 on sätestatud rahvusvahelise kõne valimise kord. ESS 32 lõigetega 5 ja 6 sätestatakse nõudeid 116-alusega lühinumbrite valitavuse osas ja mille kohaselt on TJA kohustatud avaldama informatsiooni üleeuroopaliselt harmoniseeritud 116-algusega lühinumbri kasutusele võtmisest oma veebilehel. Nimetatud informatsiooni avaldamine võimaldab vastava teenuse osutamist kavandavatel isikutel saada reaalaajas ülevaadet broneerimiseks avatud 116-algusega lühinumbritest ning selliste numbrite kasutamise tingimustest. Euroopa Komisjon võttis 15. veebruaril 2007.a vastu otsuse 2007/116/EÜ, millega reserveeriti 116-algusega lühinumbri numeratsiooniala sotsiaalse väärtusega ühtlustatud teenuste ühtlustatud numbritele. Otsuse kohaselt on sotsiaalse väärtusega ühtlustatud teenus selline teenus, mis vastab ühtsele kirjeldusele ja millele üksikisikul on juurdepääs tasuta telefoninumbri kaudu, millel on potentsiaalne väärtus teistest riikidest külastajatele 8

ning mis vastab konkreetsele sotsiaalsele vajadusele, aidates eelkõige kaasa kodanike või teatava kodanike rühma heaolule või ohutusele või aidates kodanikke raskes olukorras. Käesolevaks ajaks sisaldab nimetatud otsus viite erinevat sotsiaalse väärtusega teenust: 116 000 - Abitelefon kadunud laste otsimiseks; 116 006 - Kuriteoohvrite abitelefon; 116 111 - Laste abitelefonid; 116 117 - Arstinõuande valveteenus; 116 123 - Emotsionaalset tuge pakkuvad abitelefonid. Eestis on hetkel kasutuses lühinumber 116 111 üleriigiline lasteabitelefon http://www.lasteabi.ee/, mida korraldab Arstlik Perenõuandla OÜ. Muudetava universaalteenuse direktiivi deklaratiivne osa täpsustab: arvestades kadunud lastest teavitamisele eriomaseid aspekte ja selle teenuse piiratud osutamist praegu, peaksid liikmesriigid mitte ainult reserveerima numbri, vaid ka tegema kõik selleks, et tagada, et nende territooriumil oleks kadunud lastest teavitamise teenus numbri 116 000 all viivitamata kättesaadav. Selleks peaksid liikmesriigid võimaluse korral korraldama muu hulgas pakkumismenetlusi, et kutsuda huvitatud isikuid nimetatud teenust pakkuma. 10 Tulenevalt eelpool toodust ja muudetava universaalteenuse direktiivi artikkel 27a lõikest 4 tuleb lühinumbri 116 000 kasutuselevõtt Eestis põhimõtteliselt kohustuslikuks teha. MKM on sellel teemal konsulteerinud Sotsiaalministeeriumiga, küsides nende nägemust, kuidas võiks toimuda lühinumbri 116 000 kättesaadavaks tegemine (MKM 19.03.2010.a kiri nr 13-1/09-01817/010). Sotsiaalministeeriumi (14.04.2010 kiri nr 15.1-1/1312) nägemusel võiks kaaluda võimalust ühendada lastest teavitamise lühinumber 116 000 juba kasutuses oleva lasteabi lühinumbriga 116 111, kus ühine struktuur teenindaks kahte eraldi abiliini. Kuna käesoleval aastal lõppeb laste abitelefoni (116 111) teenuse osutaja leping, siis on Sotsiaalministeeriumil kavas korraldada uus hange selliselt, et tulevane võitja teenindaks kahte abiliini. Politseilt saadud teabe kohaselt tegeles politsei 2009.a 26 kadunud lapse juhtumiga, kusjuures aastate lõikes on see arv üsna stabiilne olnud. Eelnõu 14 Kooskõlas muudetava raamdirektiivi artikli 6 lõigetega 6 ja 7 täiendatakse ESS -s 44 lõiget 1 ja lisatakse lõiked 1 1 ja 1 2. ESS 43 lõike 1 kohaselt juhindub Konkurentsiamet turgude piiritlemisel Euroopa Komisjoni turgude loetelu puudutavatest soovitustest (Euroopa Komisjoni 2007. aasta soovitus Ex ante põhimõttel reguleeritavate elektroonilise side valdkonna toote- ja teenuseturgude kohta 11 mille lisas defineeritakse 7 elektroonilise side turgu). ESS 44 lõike 1 täiendus, mille kohaselt võib Konkurentsiamet piiritletud sideteenistuse turgudel 10 Euroopa Parlamendi ja EL nõukogu direktiiv 2009/136/EÜ preambuli p 43 11 Commission Recommendation of 17 December 2007 on relevant product and service markets within the electronic communications sector susceptible to ex ante regulation in accordance with Directive 2002/21/EC of the European Parliament and of the Council on a common regulatory framework for electronic communications networks and services. OJ L 344, 28.12.2007 P. 0065 0069. 9

läbiviidavate turuanalüüside kolme aastast tähtaega pikendada veel kolme aasta võrra, tähendab senisest oluliselt suurema kaalutlusõiguse andmist Konkurentsiametile. Oluline on turuanalüüse läbi viia mõistliku ja sobiva tähtaja jooksul, tähtaja pikendamise korral on Konkurentsiametile ette nähtud konsulteerimise kohustus Euroopa Komisjoniga. ESS 44 lõike 1 1 lisamise tulemusena peab Konkurentsiamet soovituse muutmise puhul teostama sideteenuse turu puhul, millest ei ole Euroopa Komisjonil varem teavitanud, turuanalüüsi kahe aasta jooksul. Võttes arvesse elektroonilise side turgude dünaamilist iseloomu ja toimimist, on vaja soovituses sätestavate uute turgude puhul viia läbi turuanalüüsid kiiremini võrreldes eelnevalt reguleeritud elektroonilise side turgudega. Samuti annab lõige 1 1 lisamine selles toodud konkreetse tähtaja tõttu sideettevõtjatele ja muudele huvitatud isikutele õiguskindluse uutel elektroonilise side turgudel läbiviidavate turuanalüüside tähtaegade osas. ESS 44 täiendav lõige 1 2 sätestab Konkurentsiameti, Euroopa Sideameti ja Euroopa Komisjoni koostöö alused juhuks, kui Konkurentsiamet ei järgi turuanalüüside läbiviimisel selleks ettenähtud kohustuslikke tähtaegasid. Muudatuse eesmärgiks on tagada Konkurentsiameti võimalus turuanalüüside läbiviimisega seonduvate probleemide tõstatumisel pöörduda abisaamiseks Euroopa Sideameti poole. Euroopa Sideamet (Body of European Regulators for Electronic Communications - BEREC) on Euroopa elektroonilise side reguleerivate asutuste ühendatud amet, kelle peamiseks ülesandeks on anda nõu riikide reguleerivatele asutustele (meil Konkurentsiamet), edendada riikide reguleerivate asutuste vahelist tööd ning riikide reguleerivate asutuste ja Euroopa Komisjoni vahelist koostööd. Euroopa Sideamet täidab oma ülesandeid sõltumatult, erapooletult ja läbipaistvalt. Täpsemalt on Euroopa Sideameti ülesanded toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1211/2009 12 artiklis 3. Eelnõu 15 Kooskõlas muudetava raamdirektiivi artikli 14 lõikega 3 lisatakse ESSi 45 lõige 5 1, mille kohaselt võib Konkurentsiamet kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale lähedalt seotud teisel sideteenuse turul märkimisväärse turujõuga ettevõtja mittediskrimineerimise, läbipaistvuse, raamatupidamise lahususe ja hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustusi. Kui nimetatud kohustused osutuvad ebapiisavaks, võib Konkurentsiamet kehtestada käesoleva seaduse -s 54 sätestatud kohustusi. Telekommunikatsioonisektoris võib esineda konkurentsikahjustava turujõu ülekandmist lähedalt seotud turgudele, mis võib tingida sellistel turgudel eraldi spetsiifiliste konkurentsi tagavate ex ante kohustuste kehtestamise vajaduse. Muudatuse puhul on oluline, et juhul kui sideettevõtja, kes on tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks ühel sideteenuste turul, omab märkimisväärset turujõudu ka selle turuga lähedalt seotud turul, võib Konkurentsiamet sellisel lähedalt seotud turul kehtestada ettevõtjale ESS 5. peatükis sätestatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustusi nii hulgi- kui ka jaetasandil. Ka seotud turul kohustuste kehtestamisel lähtub Konkurentsiamet põhimõttest, et kehtestatavad kohustused peavad olema mõistlikud ja otstarbekad, objektiivselt kaalutletud, mittediskrimineerivad ja erapooletud, läbipaistvad ning suunatud ESS -s 134 sätestatud konkreetse eesmärgi saavutamisele. 12 ELT L 337, 18.12.2009, lk 1-10 10

Eelnõu 16 ESS 48 muutmise vajaduse tingivad muudetava raamdirektiivi artiklist 7 tulenevad alused. Muudatuste kohaselt, lisaks Konkurentsiameti kohustusele teavitada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse eelnõust ka Euroopa Sideametit, võib Euroopa Komisjon turu piiritlemise ja märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramise osas teha otsuse, mille kohaselt peab Konkurentsiamet otsuse eelnõu tagasi võtma või seda muutma. Otsuse eelnõu muutmise korral lähtub Konkurentsiamet ESS 47 toodud riigisisese konsulteerimise protseduurist ja ESS 48 lõigete 1 ja 2 alustest. Selgituste kohaselt on mehhanism, mis võimaldab komisjonil nõuda, et riikide reguleerivad asutused tühistaksid kavandatavad turu määratlemise ja märkimisväärse turujõuga ettevõtja kindlaksmääramisega seotud meetmed, aidanud olulisel määral saavutada järjekindlat lähenemisviisi selliste olukordade ja ettevõtjate kindlaksmääramisel, kus ja kelle puhul võib kohaldada eelnevat reguleerimist. 13 Eelnõu 17 ESS 48 1 lisamine on tingitud vajadusest sätestada muudetava raamdirektiivi artikli 7 põhjal märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustuste rakendamise erinõuded. Teatud juhtudel ei või Konkurentsiamet võtta märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustusi sisaldavat otsust vastu kolme kuu jooksul alates Euroopa Komisjonilt asjakohase teavituse saamisest. Samuti on sellise juhtumi puhuks sätestatud üksikasjalikud koostöö alused, millest Konkurentsiamet lähtub koostöö tegemisel Euroopa Komisjoni ja Euroopa Sideametiga. Kuigi lõppkokkuvõttes jääb Konkurentsiametile õigus otsustada, kas kavandatavaid kohustusi kehtestada või mitte, on Konkurentsiamet kohustatud esitama Euroopa Komisjonile oma põhjendused. ESS 48 1 alusel suureneb nii Euroopa Komisjoni võimalus sekkuda eelnõus sätestatud kavandavate kohustuse osas kui ka Konkurentsiameti menetluskoormus kavandatavate meetmete vajalikkuse põhjendamisel. Eelnõu 18 ESS 50 lõike 1 punktis 1 täiendatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtja sidumise ja juurdepääsuga seonduvat kohustust, mille kohaselt peab märkimisväärse turujõuga ettevõtja avaldama ka tingimused, mis piiravad juurepääsu teenusele ning selle rakendusele ja kasutamisele. Täiendus viiakse sisse muudetava juurdepääsu direktiivi artikli 9 lõike 1 alusel eesmärgiga muuta märkimisväärse turujõuga ettevõtja poolt kehtestatud sidumise ja juurdepääsu tingimused huvitatud sideettevõtjatele veelgi kättesaadavamaks ja läbipaistvamaks. ESS 50 lõikes 1 tunnistatakse punkt 6 kehtetuks. Selle punkti kohaselt on märkimisväärse turujõuga ettevõtja juurdepääsu ja sidumise kohustuse raames kohustatud edastama avalikõiguslike juriidiliste isikute raadio- ja televisiooniprogramme, kustutatakse. 13 Euroopa Parlamendi ja EL nõukogu direktiiv 2009/140/EÜ preambuli p 19 11

Muudatus on tingitud asjaolust, et universaalteenuse direktiivi artiklis 31 nimetatud programmide edastuskohustusega seonduv regulatsioon on juba sätestatud ESS 90 1 (multipleksimisteenuse osutamise erinõuded). ESS 90 1 sätestatud regulatsioon laieneb kõigile multipleksiteenuse osutajatele ning puudub vajadus vastava kohustuse täiendavaks sätestamiseks märkimisväärse turujõuga ettevõtjale. Samuti on avalik-õiguslike juriidiliste isikute raadio-televisiooniprogrammide edastamine tagatud ringhäälingu seaduses (edaspidi RHS) sätestatud alustel - RHS -21 lg 1 ja 45 kohaselt on sideettevõtja Levira üheks põhikirjaliseks ülesandeks tagada avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide programmide kvaliteetne vastuvõetavus kogu Eesti territooriumil. Kooskõlas muudetava juurdepääsudirektiivi artikli 8 lõikega 1 ja artikliga 13a täiendatakse ESS 50 lõiget 1 punktiga 8, mille kohaselt Konkurentsiamet võib märkimisväärse turujõuga ettevõtjale lisaks muudele ESS 50 lõikes 1 loetletud kohustustele kehtestada ka funktsioonipõhise eraldamise kohustuste vastavalt ESS -le 55. Eelnõu 19 ESS 51 lõike 1 muudatuse kohaselt asendatakse vaskpaarile juurdepääsu võimaldamise kohustus täieliku ja jagatud juurdepääsu kliendiliinile ning alamkliendiliinile osutamise kohustusega. Muudatus on tingitud asjaolust, et vaid ühel kindlal tehnoloogial baseeruvad vaskpaari ja alamvaskpaari mõisted on tehnoloogia arengust tingituna minetanud oma aktuaalsuse ning neid asendavad tehnoloogiliselt neutraalsed mõisted kliendiliin ja alamkliendiliin. Samuti kuuluvad kavandatavate muudatuste kohaselt vaskpaari ja alamvaskpaari mõisted ESS-s läbivalt kustutamisele. Kooskõlas muudetava juurdepääsudirektiivi artikli 12 lõigetega 1 ja 2 täiendatakse ESS 50 lõiget 1 punktidega 10, 11 ja 12. Tegemist on täiendavate märkimisväärse turujõuga ettevõtja hulgitasandi kohustustega võrkude ja seadmete sidumisel ning neile juurdepääsu võimaldamisel eesmärgiga tagada paremini sidevõrkude koostalitusvõime ja lõppkasutajate vaheline ühendatavus. Samuti on ESS 50 lõike 1 punktis 10 toodud kohustuse hulgitasandil sätestamine tingitud asjaolust, et seoses muudetava universaalteenuse direktiivi artikkel 19 kehtetuks tunnistamisega kustutatakse punktis 10 toodud operaatorkoodi valiku ja eelvaliku tagamise kohustus hetkel jaetasandil kehtivate kohustuste hulgast. Nimetatud kohustuse hulgitasandil kehtestamise võimalus tagab ka edaspidi kolmandatele isikutele juurdepääsu vajalikele võrguelementidele ja/või vahenditele. ESS 51 lõike 2 punktides 1, 3 ja 4 täpsustatakse juurdepääsudirektiivi artikli 12 lõigete 1 ja 2 alusel faktoreid, mida Konkurentsiamet peab hindama ESS 50 lõikes 1 sätestatud kohustuste kehtestamisel. Täiendavalt on väljatoodud vajadus analüüsida juurdepääsu teostatavust kaablikanalisatsioonile, võtta arvesse tehtud riiklikke investeeringuid ning pöörata konkurentsi kaitsmisel pikas perspektiivis eelkõige tähelepanu majanduslikult tõhusale infrastruktuuril põhinevale konkurentsile. Eelnõu 20 ESS 52 lõike 2 täiendamine on seotud juurdepääsu direktiivi artikkel 13 lõike 1 muudatusega. Märkimisväärse turujõuga ettevõtjale juurdepääsu või sidumist puudutavate kulude katmise ja hinnakontrolliga seotud kohustus ning kuludele orienteeritud tasudega ja kuluarvestussüsteemiga seotud kohustuse kehtestamisel peab Konkurentsiamet soodustama ka sideettevõtja investeerimist järgmise põlvkonna sidevõrkudesse. Samuti peab 12

Konkurentsiamet arvestama, et märkimisväärse turujõuga ettevõtjal peab olema võimalik teenida otstarbekalt kasutatud kapitalilt mõistlikku kasumit, võttes arvesse kaasnevaid riske, mis on omased kõnealuse konkreetse uue võrguprojekti investeeringutele. Muudatuste sisseviimisel on lähtutud põhimõttest, et Konkurentsiamet peaks hindade kontrollimise meetmete kehtestamisel püüdma võimaldada investorile mõistlikku kasu konkreetse investeerimisprojekti puhul, eelkõige kui tegemist on uue võrgu investeerimisprojektiga. Samuti aitab tõhus ja majanduslikult põhjendatud uutesse võrguprojektidesse investeerimine tagada tulemusliku ja efektiivse konkurentsi elektroonilise side turgudel ning soodustab dubleeriva infrastruktuuri väljaehitamist. Eelnõu 21 Kuna muudetava universaalteenuse direktiivi artikkel 19 kehtetuks tunnistamisega muutub jaetasandil operaatorkoodi valiku ja eelvaliku tagamise kohustus kehtetuks, kustutatakse ESS 54 lõikes 1 sätestatud viide ESS -s 56 sätestatud operaatorkoodi valiku ja eelvaliku kohustuse kehtestamise võimalusele. Eelnõu 22 Muudetava universaalteenuse direktiivi artiklite 18 ja 19 alusel tunnistatakse kehtiva ESS -d 55 ja 56 kehtetuks. ESS 55 eelnõuga kehtetuks tunnistamisel muutub kehtetuks märkimisväärse turujõuga ettevõtja jaetasandil püsiliiniteenuse osutamise kohustus. Direktiivi muudatusega leitakse, et püsiliini miinimumkogumi jaemüügitasandil pakkumise nõue, mis oli vajalik 1998.a reguleeriva raamistiku sätete jätkuva rakendamise tagamiseks püsiliinide valdkonnas, mis ei olnud 2002.a raamistiku jõustumise ajal piisavalt konkurentsipõhine, ei ole enam vajalik ja tuleks tunnistada kehtetuks. ESS 56 eelnõuga kehtetuks tunnistamisel muutub kehtetuks märkimisväärse turujõuga ettevõtja jaetasandil operaatorkoodi valiku ja eelvaliku tagamise kohustus. Direktiivi muudatusega leitakse, et operaatorkoodi valimise ja telefoniteenuse ostuaja eelvaliku kohustuse seni kehtinud regulatsioon võib takistada tehnoloogia arengut. Õigusselguse huvides asendatakse eelnõuga kehtiva ESS -d 55 ja 56 uute tekstidega. Muudetava juurdepääsudirektiivi artikkel 13a alusel asendatakse eelnõuga ESS 55, mis sätestab märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustuse tagada teatud tingimustel funktsioonipõhine eraldamine. Nimetatud muudatus on üks olulisemaid sideteenuse turgude valdkonnaspetsiifilise reguleerimisega seonduvaid muudatusi. Funktsioonipõhise eraldamise puhul on tegemist erandmeetmega, mida saab märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kehtestada vaid juhul kui eelnevalt sellele ettevõtjale kehtestatud kohustused ei ole andnud soovitud tulemusi. Kui Konkurentsiamet kavatseb kehtestada funktsioonipõhise eraldamise kohustuse, siis esitab ta Euroopa Komisjonile ettepaneku koos eelnõuga, mis peab vastavalt sisaldama ESS -ga 55 lõigetes 1 ja 4 sätestatud andmeid. Alles pärast Euroopa Komisjonilt nõusoleku saamist võib Konkurentsiamet kehtestada funktsioonipõhise eraldamise kohustuse koos teiste ESS 51-53 sätestatud märkimisväärse turujõuga kohustustega. Samuti viib Konkurentsiamet 13

juurdepääsuvõrguga seotud erinevatel turgudel läbi analüüsi ning võib ettevõtjale kehtestada ESS 51 53 sätestatud kohustusi. Funktsioonipõhine eraldamine, mis kohustab vertikaalselt integreeritud ettevõtjat looma eraldiseisvalt tegutsevaid majandusüksusi, on ette nähtud selleks, et tagada kõikidele järgmise tasandi ettevõtjatele (sealhulgas vertikaalselt integreeritud ettevõtja järgmise tasandi üksustele) täiesti võrdsed juurdepääsutooted. Funktsioonipõhine eraldamine võimaldab parandada konkurentsi mitmel asjaomasel turul, vähendades oluliselt diskrimineerimise ajendeid ning hõlbustades võrdse kohtlemise kohustuste täitmise kontrollimist ja tagamist. On siiski väga oluline tagada, et sellise erandmeetme kehtestamisel säiliks adressaadiks oleval ettevõtjal motivatsioon oma võrku investeerida ning see ei kahjustaks mingil viisil tarbijate heaolu. Muudetava juurdepääsudirektiivi artikkel 13b alusel asendatakse eelnõuga ESS 56, mis sätestab regulatsiooni juhuks, kui ühel või mitmel elektroonilise side turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja kavatseb anda oma kohaliku juurdepääsuvõrgu varad või olulise osa neist üle teisele omanikule kuuluvale eraldiseisvale majandusüksusele või luua eraldiseisev majandusüksus, et pakkuda kõikidele jaeturul tegutsejatele, sealhulgas tema enda jaeüksustele, täiesti võrdseid juurdepääsutooteid. On oluline, et ettevõtja on kohustatud Konkurentsiametit nimetatud kavatsusest teavitama. Konkurentsiamet hindab kavandatava tehingu mõju juba kehtivatele kohustustele ning viib juurdepääsuvõrguga seotud eri turgudel läbi analüüsi. Sõltuvalt turuanalüüsi tulemustest võib Konkurentsiamet juriidiliselt ja/või oma tegevuses eraldiseisvale ettevõtja majandusüksusele kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustusi vastavalt ESS -dele 43-53. Eelnõu 23 Eelnõuga täpsustatakse ESS 59 lõikes 1 sätestatud juurdepääsu ja sidumise reguleerimise eesmärki. Täienduse kohaselt on eraldi välja toodud, et lisaks muudele eesmärkidele on juurdepääsu ja sidumise reguleerimise eesmärgiks ka tõhusa investeerimise ning innovatsiooni tagamine. Eeltoodu on kooskõlas põhimõttega, et tõhus ja majanduslikult põhjendatud investeerimine tagab tulemusliku ning efektiivse konkurentsi elektroonilise side turgudel. Eelnõu 24 Muudetava juurdepääsudirektiivi artikkel 2 punkti e alusel asendatakse ESS -des 60 ja 65 sõna vaskpaar sõnaga kliendiliin. Muudatus on tingitud asjaolust, et vaid ühel kindlal tehnoloogial baseeruv vaskpaari mõiste on tehnoloogia arengust tingituna minetanud oma aktuaalsuse ning seda asendab tehnoloogiliselt neutraalne mõiste kliendiliin. Lisandunud on näiteks fiiberoptika ja seega pole enam asjakohane rääkida ainult vaskpaaril põhinevast tehnoloogiast. Eelnõu 25 Muudetava juurdepääsudirektiivi artikkel 2 punkt a alusel täiendatakse eelnõuga ESS 60 lõike 2 punktis 3 toodud juurdepääsu võimaldamise mõiste alla käivaid tingimusi. 14

Lõike 2 punktis 3 täpsustatakse, et juurdepääsu võimaldamine peab hõlmama ka juurdepääsu andmekogudele. Täienduse eesmärgiks on muuta juurdepääsu mõiste alla kuuluvad tingimused huvitatud isikutele läbipaistvamaks. Eelnõu 26 Muudetava raamdirektiivi artikkel 12 alusel täiendatakse eelnõuga ESS 63 lõiget 3 ja lisatakse lõige 8. ESS 63 lõikes 3 täpsustakse põhimõtteid, mille alusel võib Konkurentsiamet kehtestada võrguteenust pakkuvale sideettevõtjale kohustusi võrguseadmete või muu sideteenuste osutamiseks kasutatava vara ühiskasutamiseks või ühispaiknemiseks. Täpsustuse kohaselt võib Konkurentsiamet kehtestada võrguteenust pakkuvale sideettevõtjale ka kohustuse hoonesisese kaabelduse või väljaspool hoonet asuva kaabelduse kuni vahejaotuspunktini ühiskasutamiseks või ühispaiknemiseks ning teiste alternatiivsete juurdepääsuvõimaluste puudumisele ka avaliku julgeoleku tõttu. Lisatud lõike 8 kohaselt on järelevalve- ja korraldusasutus kohustatud andma huvitatud isikutele nende taotluse alusel informatsiooni ESS 60 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud vahendite liigi, kättesaadavuse ja geograafilise asukoha kohta. Nimetatud vahendid ja neile juurdepääsu tingimused ei ole käsitatavad ärisaladusena. Muudatuste tegemisel on lähtutud põhimõttest, et vahendite parem ühine kasutamine võib oluliselt parandada konkurentsi ja vähendada ettevõtjate üldisi rahalisi ja keskkonnaalaseid kulutusi, mis on seotud elektroonilise side infrastruktuuri, eelkõige uute juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtmisega. Selleks aga, et järelevalve- ja korraldusasutus saaks täita oma kohustust anda huvitatud isikutele nende taotluse alusel informatsiooni kooskõlas haldusmenetluse seaduse 5 lõikest 2 tulenevate haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja efektiivsuse nõuetega, ei ole sellise informatsiooni aluseks olevad andmed käsitatavad ärisaladusena. Eelnõu 27 Muudetava universaalteenuse direktiivi artikli 4 lõike 1 ja artikli 6 lõike 1 alusel muudetakse eelnõuga universaalteenuse mõistet ja eesmärki. Euroopa Liidu õigusaktides käsitletakse universaalteenust teatud teenuste miinimumkogumina, mis peavad vastama teatavatele minimaalsetele kvaliteedinõuetele (ESS 70 ja 71) ning mis peavad olema taskukohase hinnaga kättesaadavad kõigile lõppkasutajatele. Taskukohane hind on kehtestatud ESS 74 lõike 2 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr 52 Lõppkasutajalt universaalteenuse eest võetav tasu. Hind on füüsilisele isikule ja käibemaksu kohustuseta juriidilisele isikule 98 krooni kuus ning käibemaksu kohustusega juriidilisele isikule 120 krooni kuus. 2002.a kehtima hakanud sidepaketi regulatsiooni alusel koosnes universaalteenus kolmest elemendist: 1) ühendus üldkasutatava telefonivõrguga; 2) taksofoniteenus; 3) kõikehõlmava üldkasutatava elektroonilise numbriinfokataloogi ja numbriinfoteenistuse kättesaadavus. 15

Universaalteenuse kontseptsiooni eesmärgiks on tagada igale inimesele vähemalt mingi minimaalse tasemega eelpool nimetatud sideteenus. Seoses mobiiltelefoniside levikuga on universaalteenuse osatähtsus üha enam vähenemas. Universaalteenuse osatähtsus oli olulisem pigem aastakümneid tagasi, kus mobiiltelefon oli veel vähem levinud ja paljudele liialt kallis. Sel juhul oli universaalteenuse kohustusega sideettevõtja vajadusel kohustatud ka metsakülla telefonivõrgu ehitama ja soovijale telefoniteenust võimaldama. Tänapäeval on seoses mobiiltelefoni levikuga sellise teenuse vajadus peaaegu ära langenud. Kuna aga igas ELi liikmesriigis see veel nii ei ole, ei ole ka universaalteenuse põhimõte direktiividest kuhugi kadunud. Eestis on universaalteenuse kohustus pandud ainult ESS 69 punkt 1 osas. Vajadus taksofoniteenuse järele on mobiiltelefonide levikuga peaaegu kadunud ja infokataloogid on meil tasuta saadaval. Samuti tuleb siin arvestada, et inimesed vaatavad pigem internetist oma kontakte kui vaatavad kataloogi. Sidepaketi muudatusega muudeti universaalteenuse kolmest elemendist kahte: 1) ühendus sidevõrguga fikseeritud asukohas, mis võimaldab telefoniteenust; 2) taksofoniteenus või muu avaliku juurdepääsuga sideteenus, mis võimaldab kõnet. Esimene muudatus (ESS 69 punkt 1 ja 70) tuleneb tehnoloogia arengust, mis läheb kokku ka sidepaketi muudatuse eesmärgiga muuta tehnoloogineutraalsuse printsiip kogu side regulatsiooni läbivalt siduvaks põhimõtteks. Sellest tulenevalt asendatakse telefonivõrk sidevõrguga, ning ühenduse pakkumise tehnilistele vahenditele ei kehtestata piiranguid, see võimaldab universaalteenust osutada nii traadiga kui ka traadita tehnoloogiat kasutades. Eeldus on ainult see, et teenust on võimalik kasutada üksnes fikseeritud asukohas. Teine muudatus (ESS 69 punkt 2 ja 71) tuleneb samuti tehnoloogia arengust, mis on toonud kaasa taksofonide arvu märkimisväärse vähenemise. Selleks, et tagada tehnoloogia neutraalsus ja kõneside pidev kättesaadavus üldsusele, luuakse selle muudatusega Konkurentsiametile võimalus kehtestada universaalteenuse osutajale kohustus tagada lõppkasutajatele juurdepääs mitte ainult taksofonidele, vaid võimalusel tagada juurdepääs ka avaliku juurdepääsuga kõnesidet võimaldavale sideteenusele, kui selline alternatiivne lahendus peaks taksofonide osas tekkima. Eelnõu 28 ja 30 Kooskõlas muudetava universaalteenuse direktiivi artikliga 4 asendatakse ESS -s 76 sõna üldkasutatav telefonivõrk sõnaga sidevõrk ning -des 72 ja 79 sõna telefonivõrk sõnaga sidevõrk. Muudatuse vajaduse on tinginud tehnoloogia areng. Enam ei saa rääkida, et universaalteenust osutataks ainult telefonivõrgus. Universaalteenuse kohustusega sideettevõtja võib universaalteenust osutada ka mobiiltelefonivõrgu vahendusel. Tehnoloogia ei ole siinkohal enam määrav. Universaalteenuse puhul on määrav ainult see, et teda osutatakse fikseeritud asukohas ehk ta on piltlikult öeldes kasutatav ühe majapidamise piires. 16

Eelnõu 29 Muudetava universaalteenuse direktiivi artiklite 4, 8 ja 36 alusel täiendatakse eelnõuga ESS 73 lõiget 2 ning lisatakse lõiked 9 ja 10. Lõige 2 täienduse kohaselt, kui universaalteenuse osutaja määramise avalik konkurss ebaõnnestub, paneb Konkurentsiamet universaalteenuse osutamise kohustuse konkursi korraldamise ajal kehtinud tingimustel, kuni ESS 72 lõikes 3 nimetatud lepingu sõlmimiseni, universaalteenuse osutajale, kellel oli ESS 72 lõikes 1 nimetatud konkursi korraldamise ajal universaalteenuse osutamise kohustus. Muudatusega tagatakse, et vähemalt üks sideettevõtja osutab jätkuvalt universaalteenust vastavalt kehtestatud kvaliteedinõuetele ja kõigile lõppkasutajatele kättesaadava taskukohase hinnaga. Samuti tagatakse jätkuva universaalteenuse kättesaadavuse ja olemasoluga riigi kohustuse täitmine ELi tasandil. ESS 73 lisatud lõike 9 kohaselt, kui universaalteenuse osutaja kavatseb kogu oma juurdepääsuvõrgu või osa sellest üle anda eraldiseisvale juriidilisele isikule, peab ta sellest eelevalt teavitama Konkurentsiametit, kes hindab kavandatava tehningu mõju juurdepääsu pakkumisele määratud piirkonnas ja telefoniteenuse osutamisele vastavalt ESS 70 sätestatule ja vajadusel kehtestab, muudab või tühistab vastavad erikohustused. Nimetatud täienduse eesmärgiks on tagada universaalteenuse osutamise jätkumine kogu riigi territooriumil või selle osades, mille peamiseks elemendiks on tagada ühendus üldkasutatava sidevõrguga, mis peab võimaldama teatud standarditele vastava telefoniteenuse saamist ja andmesideühendust. Lõikes 10 sätestatakse Konkurentsiameti kohustused teavitada Euroopa Komisjoni universaalteenuse kohustusega ettevõtjast ja temale kehtestatud kohustustest ning kohustus avalikustada nimetatud teave oma veebilehel. Eelnõu 31 Kehtiva ESSi 83 lõike 2 sätte alusel kehtestab Vabariigi Valitsus igal aastal majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul universaalteenuse makse määra järgmiseks kalendriaastaks. Alates ESS-i jõustumisest 01.01.2005 on Vabariigi Valitsus kehtestanud sama suurusega makse määra (0 %) neljal korral. Selleks, et vähendada halduskoormust, muudetakse eelnõus ESS 83 lõike 2 sõnastust selliselt, et Vabariigi Valitsus kehtestab universaalteenuse makse määra vastavalt vajadusele ehk juhul, kui makse määra on sisuliselt vaja muuta ja Konkurentsiamet on MKMile teinud vastavasisulise ettepaneku. Eelnõu 32 Muudetava universaalteenuse direktiivi artiklite 26 ja 27a alusel täpsustatakse ja täiendatakse eelnõuga ESS 87 lg 2 volitusnormi, millega kehtestatakse sidevõrkude tehnilised nõuded ja nõuded sideteenuse osutamisele. Kehtiv ESS 87 lg 2 p 3 annab volituse kehtestada nõuded riigisiseste hädaabinumbritega ja Euroopa ühtse hädaabinumbriga 112 ühenduse tagamiseks. Muudetud universaalteenuse direktiivi säte näitlikustab juba kehtivat direktiivi sätet. Muudatuse kohaselt võib kehtestada nõuded näiteks 112 hädaabinumbrile helistaja asukoha kohta. Nimetatud täienduse eesmärgiks on sätestada võimalus kehtestada veelgi üksikasjalikumaid nõudeid helistaja asukoha määramiseks. Kehtiv ESS 88 sätestab 17