EESTI LINNADE LIIT Association of Estonian Cities Eelarveklassifikaator ja riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri, muutmine Jüri Võigemast 24. september 2012
Eelnõu seletuskirjast: Eelarvestamisel ja raamatupidamises samade arvestusprintsiipide kasutuselevõtmine.
Rahandusministeerium on kavandanud alates 2013. aastast riigieelarve ülesehituse muutmise. Klassifikaatori muudatustega kavandatakse kasutusele võtta uus mõiste Edasiantavad maksud - (sh arvestuslikud kulud) on edasiantavad maksud ja tasud, mille edasiandmine on sätestatud seaduses ning sõltub laekunud maksutuludest.
Seonduvalt kohaliku omavalitsusega märgitakse eelnõu seletuskirjas (lk 7) : 2013. aasta riigieelarves planeeritakse lähtuvalt eelarve täielikkuse põhimõttest kõik konkreetse perioodi vahendid, mida riik riiklikke üleandeid täites kogub, vahendab või kasutab ja seatakse vahendite kasutamise piirmäärad kindlaksmääratud institutsioonidele või valitsemisaladele.
Maksu- ja muud riigile laekuvad tulud, mida riik maksuhalduri või selleks määratud asutuse kaudu kogub, planeeritakse eelarves ning näidatakse nende edasiantavus. Nii näiteks kavandatakse eelarves planeerida kohalikele omavalitsusüksustele laekuv tulumaks, mida senini riigieelarves ei näidatud. Uuendatud põhimõte võimaldab senisest paremat ülevaadet tuludest, mis riigile laekuvad ning nende arvelt tehtavate edasiandmiste rahalist mahtu.
Väljavõte kavandatavast klassifikaatorist Kood Nimetus 50 Edasiantav maks tulumaks 54 Edasiantav maks- maamaks
ELL kiri: Esitame Eesti Linnade Liidu poolt seisukoha, et kavandatav muudatus läheb vastuollu põhiseaduse mõttega kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse alustest, mille osas on esitatud põhjalikud kaalutlused Riigikohtu lahendi 3-4-1-8-09 aruteludes. Muuhulgas on märgitud, et omavalitsusüksuse eelarve on küll osa avaliku sektori eelarvest, kuid see ei ole osa riigieelarvest.
Küsimused: 1. Kas kohalikele omavalitsustele riigieelarvest edasiantavad maksud on riigi ülesannete (riigieelarve seadus 2 mõistes; Põhiseaduse mõistes riiklike ülesannete) täitmiseks? 2. Kas edasiantavat tulumaksu ja maamaksu, mis kajastatakse riigieelarves, tuleb edaspidi käsitleda riigi poolse toetusena kohalikele eelarvetele? 3. Kuidas näidatakse riigieelarves, kellele edasiantavad maksud ja kui suures ulatuses üle kantakse (maksud lähevad eraldi kõigile kohaliku omavalitsuse üksusele), või hakkab see toimuma sekkumisega alamaktide kaudu?
VALITSEMISSEKTORI KULUD FUNKTSIOONI JÄRGI (Statistikaameti veebilehelt) Majanduspoliitiliste otsuste tegemine Euroopa Liidus nõuab kvaliteetset statistikat. Et hinnata valitsemissektori kulutuste kvaliteeti majanduspoliitika eesmärkide saavutamisel, on analüütikutel tarvis, et need kulutused oleksid liigitatud erinevate valitsemisfunktsioonide järgi. Valitsemisfunktsioonide klassifikaatorit COFOG peetakse sobivaks aluseks valitsemissektori kulude struktuuri uurimisel.
COFOG (Classification of the Function of Government) on rahvusvaheline valitsemisfunktsioonide klassifikaator, mis on välja arendatud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD Organisation for Economic Cooperation and Development) ning on kinnitatud standardina rahvamajanduse arvepidamises.
Eestis jaotatakse valitsemissektor ESA95 metoodika alusel kolmeks allsektoriks: * keskvalitsuse allsektor, kuhu kuuluvad riigieelarvelised asutused ja valitsuse loodud eelarvevälised fondid, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, samuti riigile kuuluvad ettevõtted, kes ei tegele turutootmisega; * kohaliku omavalitsuse allsektor, mis hõlmab linnavalitsus- ja vallavalitsusasutusi koos allasutustega ning kohalike omavalitsuste loodud sihtasutusi ja ettevõtteid, kes ei tegele turutootmisega; * sotsiaalkindlustusfondide allsektor, kuhu kuuluvad haigekassa ja töötukassa.
RM määruse seletuskirjast veel:
Raamatupidamises ja eelarvestamisel kasutatavate arvestuspõhimõtete ühtlustamise peamised eesmärgid on: 1) muuta finantsplaneerimine täpsemaks valitsussektori eelarvepositsiooni arvestamisel; 2) tõsta riigis finantsaruandluse kvaliteeti, tagades täpsema ja operatiivsema ülevaate riigi nõuetest, kohustustest ja investeeringute vajadusest; 3) luua eeldused tulemuspõhise eelarvestamise arendamiseks tulevikus.
Arvestuspõhimõtete ühtlustamise tulemusel luuakse võimalus koostada edaspidi riigieelarve täiendavalt ka tekkepõhiselt. Eelarvestamise ja raamatupidamise arvestuspõhimõtete ühtlustamine tähendab muu hulgas järgmist: 1) finantsjuhtimise erinevates tegevustes kasutatakse edaspidi ühesuguseid mõisteid ja klassifikaatoreid; 2) raamatupidamisaruanded on ühtlasi eelarve täitmise aruanneteks tegelike tulude ja kulude osas, millega välditakse omavahel seostamatute finantsaruannete esitamist ning tagatakse võimalused tõhusama eelarvekontrolli teostamiseks.
2. Eelarveklassifikaatori uuendamine. Eelarveklassifikaatori sisu täpsustatakse ja määratakse, et selle alusel toimub eelarvestamine ja finantsarvestuse korraldamine ning kassapõhiste piirmäärade seadmine (eelnõu punkt 2, määruse 21). Eelarveklassifikaatori arvestusobjektide lõikes on võimalik saada aruandlust.
3. Eelarveklassifikaatori rakendamise ajakava. Uuendatud eelarveklassifikaatorit on võimalik täielikult rakendada üksnes asutusele, mis on üle viidud ühtsele standardiseeritud majandusarvestustarkvarale SAP. Üleminek standardiseeritud SAP-le toimub järk-järguliselt alates 2013. aastast, mil Rahandusministeeriumis valmib SAPi standardiseeritud versioon.
III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusaktidega.
Millised valikud tehakse kriisist väljumisel valikud sõltuvad poliitilistest otsustest 350% 300% Kohalike omavalitsuste maksutulud ja tasandusfond Tulubaasi taastamise korral (11,93% + 91,5 milj eurot) Riigieelarve puhastulu 250% 200% 150% 100% 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Tänan!
Association of Estonian Cities Address: AHTRI 8, Tallinn 15078 Phone: +372 694 34 11 Director: +372 694 34 10 Fax: +372 694 34 25 E-mail:info@ell.ee, Web-site: www.ell.ee