OÜ Pilvero Konguta valla Annikoru küla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017 2027 KINNITANUD Ülo Kask Volitatud soojusenergeetika insener V kutsetunnistus nr 086076 Annikoru - Tallinn 2017
Sissejuhatus Käesoleva uurimis-arendustöö alusel koostatud planeerimisdokumendi Konguta valla Annikoru küla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017 2027 koostamist alustati 2017. aasta juunis. Arengukava aluseks olev uurimus-arendustöö aruande koostas OÜ Pilvero Konguta Vallavalitsuse tellimusel 2017. aasta septembriks. Arengukava üldine eesmärk oli koostada Konguta valla Annikoru küla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava järgnevaks kümneks aastaks, vaadelda kompleksselt ja hinnata nende kaugküttepiirkondade energiavarustuse ja küttesüsteemide jätkusuutlikkust. Arengukava peab aitama nii Konguta vallavalitsusel kui ka kohalikul kogukonnal soojusmajandust efektiivsemalt planeerida ning määratleda ja ellu viia oma haldusterritooriumil arengukavas näidatud suundi ja kujundada kohaliku kogukonna jätkusuutlikku mõtteviisi. Arengukavas antakse ülevaade arengudokumentide energiamajandust puudutavast osast, kirjeldatakse piirkonna soojusvarustussüsteemi osi, analüüsitakse kohalike taastuvate energiaressursside kasutamise võimalusi, koostatakse soojuskoormuse kestusgraafikud, hinnatakse kaugküttesüsteemi jätkusuutlikkust ja esitatakse olulisemate energiakandjate hinnaprognoosid. Töö tulemusena koostati arendusvariantide tehnilis-majanduslik analüüs (sh toodi välja soojuse hinnad pärast rekonstrueerimisi), pakuti soojusmajanduse edasise arendamise suundi ja tegevuskava nende elluviimiseks. Töö olulisimad tulemused esitatakse peatükkides 4-7. Arengukava koostasid Konguta valla spetsialistid koostöös OÜ Pilvero töörühmaga, kuhu kuulusid Ülo Kask (volitatud soojustehnikainsener V, kutsetunnistuse nr 086076), Siim Link (volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8, kutsetunnistuse nr 096049) ja Livia Kask (volitatud soojustehnikainsener V, kutsetunnistuse nr 065740). Töö täitjad tänavad spetsialiste abi eest lähteandmete saamisel. 2
Sisukord Sissejuhatus... 2 1 Kokkuvõte... 7 2 Piirkonna kirjeldus ja arengusuunad... 8 2.1 Piirkonna iseloomustus... 10 2.2 Kohaliku omavalitsuse võimekus... 15 2.3 Pikaajaline eesmärk (sotsiaalmajanduse, elamumajanduse ja ettevõtluse arengusuunad) ning soojusmajanduse juhtimine KOVi tasandil... 15 2.4 Soojuse hind ja tarbijate maksevõime... 16 2.5 Võimalikud arengusuunad kütusetarbimises, kütuste hinna prognoosid... 16 2.5.1 Kütusetarbimise struktuur ja muutused Eesti soojusmajanduses... 16 2.5.2 Kütuste hinnaprognoosid... 19 2.6 Eesti pikaajaline energia- ja kliimapoliitika... 24 2.6.1 Järeldused ja kokkuvõte... 28 3 Võimalikud kaugkütte tarbijad... 30 3.1 Lasteaed-kool-spordihoone... 30 3.2 Kortermaja-raamatukogu... 34 3.3 Kortermajad... 35 3.4 Kokkuvõte... 39 4 Kaugküttesüsteemi alternatiivid... 40 4.1 Alternatiiv 1.1 ja 1.2... 40 4.2 Alternatiiv 2... 41 4.3 Alternatiiv 3... 43 4.4 Alternatiiv 4... 45 5 Kaugkütte- ja individuaallahenduste alternatiivide võrdlus... 47 6 Kaugküttesüsteemi rajamise riskianalüüs... 49 7 Tegevuskava... 51 8 Lisa 1 Alternatiiv 1.1... 52 1.1 Toetuseta... 52 1.2 50% toetusega... 54 Lisa 2 Alternatiiv 1.2... 56 1.3 Toetuseta... 56 1.4 50% toetusega... 58 Lisa 3 Alternatiiv 2... 60 1.5 Toetuseta... 60 3
1.6 50% toetusega... 62 Lisa 4 Alternatiiv 3... 64 1.7 Toetuseta... 64 1.8 50% toetusega... 66 Lisa 5 Alternatiiv 4... 68 1.9 Toetuseta... 68 1.10 50% toetusega... 70 Lisa 6 Pelletikatel... 72 1.11 Toetuseta... 72 1.12 50% toetusega... 74 Lisa 7 Õhk-vesi soojuspump... 76 1.13 Toetuseta... 76 1.14 50% toetusega... 78 Lisa 8 Maasoojuspump... 80 1.15 Toetuseta... 80 1.16 50% toetusega... 82 Joonised Joonis 2.1. Tartu maakonna kaart... 9 Joonis 2.2. Konguta valla kaart (allikas: valla koduleht)... 10 Joonis 2.3. Konguta valla rahvastikupüramiid 1. jaanuari 2017 seisuga... 11 Joonis 2.4. Konguta valla asustustiheduse ruutkaart... 12 Joonis 2.5. Konguta valla võimekuse indeks... 15 Joonis 2.6. Soojuse tootmiseks kütuste tarbimine 2005. 2014. a GWh... 17 Joonis 2.7. Kütusetarbimise struktuur soojuse tootmiseks 2005. ja 2015. aastal... 17 Joonis 2.8. Soojuse tarbimise stsenaariumid kuni aastani 2050... 18 Joonis 2.9. Elektri tarbimise stsenaariumid kuni aastani 2050... 18 Joonis 2.10. Nafta hinna prognoos 2025. aastani... 19 Joonis 2.11. Nafta hinna muutus novembrist 2015 veebruarini 2016... 19 Joonis 2.12. Nafta hinna muutus jaanuarist 2017 aprillini 2017... 20 Joonis 2.13. Maagaasi hinna prognoos 2020. aastani... 20 Joonis 2.14. Maagaasi hinna prognoos Eesti kohta... 21 Joonis 2.15. Nafta ja puitkütuste hinna võrdlus... 22 Joonis 2.16. Eesti ettevõtetes kasutatava hakkpuidu hinnaprognoos... 24 Joonis 1.1 Lasteaed-vallamaja... 31 4
Joonis 1.2 Lasteaia soojussõlm... 31 Joonis 1.3 Koolimaja... 31 Joonis 1.4 Spordihoone... 32 Joonis 1.5 Katlad... 32 Joonis 1.6 Õlimahuti... 32 Joonis 1.7 Õlimahuti ruumi väljatõmbeventilatsioon... 33 Joonis 1.8 Seinad... 34 Joonis 1.9 Ridaelamud... 36 Joonis 1.10 Annikoru tee 2 ja 18... 36 Joonis 1.11 Annikoru tee 20... 36 Joonis 1.12 Annikoru tee 22... 37 Joonis 1.13 Teenindusmaja-kaupluse kompleks... 37 Joonis 2.1 Alternatiiv 1.1 ja 1.2 soojuskoormusgraafik normaalaasta tunniandmete alusel... 40 Joonis 2.2 Alternatiiv 1 kaugküttevõrgu konfiguratsioon... 41 Joonis 2.3 Alternatiiv 2 soojuskoormusgraafik normaalaasta tunniandmete alusel... 42 Joonis 2.4 Alternatiiv 2 kaugküttevõrgu konfiguratsioon... 42 Joonis 2.5 Alternatiiv 3 soojuskoormusgraafik normaalaasta tunniandmete alusel... 43 Joonis 2.6 Alternatiiv 3 kaugküttevõrgu konfiguratsioon... 44 Joonis 2.7 Alternatiiv 4 soojuskoormusgraafik normaalaasta tunniandmete alusel... 45 Joonis 2.8 Alternatiiv 4 kaugküttevõrgu konfiguratsioon... 45 Tabelid Tabel 2.1. Valik statistilisi andmeid Konguta valla sotsiaal-majandusliku ja demograafilise olukorra kohta... 13 Tabel 2.2. Maagaasi aktsiis Eestis... 21 Tabel 2.3. Ettevõtetes tarbitud kütuse keskmine maksumus... 24 Tabel 1.1 Hoonete andmed... 33 Tabel 1.2 Lasteaed-kool-spordihoone energiakasutus... 33 Tabel 1.3 Kortermaja-raamatukogu andmed... 34 Tabel 1.4 Annikoru tee tänava korter- ja ridaelamute andmed... 38 Tabel 1.5 Teenindusmaja-kaupluse kompleksi andmed... 38 Tabel 1.6 Potentsiaalsed kaugkütte tarbijad... 39 Tabel 2.1 Alternatiiv 1.1 ja 1.2 kaugküttevõrgu andmed... 41 Tabel 2.2 Alternatiiv 2 Kaugküttevõrgu andmed... 42 Tabel 2.3 Alternatiiv 3 Kaugküttevõrgu andmed... 44 5
Tabel 2.4 Alternatiiv 4 Kaugküttevõrgu andmed... 46 Tabel 3.1 Kaugküttealternatiivide tehniliste näitajate võrdlustabel... 47 Tabel 3.2 Soojuse hind, EUR/MWh... 48 Tabel 4.1 Kaugkütte rekonstrueerimine SWOT analüüs... 49 Tabel 4.2 Kaugkütte rekonstrueerimise riskid ja leevendusmeetmed... 49 Tabel 5.1 Kaugküttesüsteemi arendamisetegevuskava... 51 6
1 Kokkuvõte Konguta vallas Annikoru külas kaugküttepiirkond seni puudub. Vallale kuuluvates hoonetes asuvad kas põlevkiviõli kerget fraktsiooni kasutavad katlad (lasteaed-kool-spordihoone) või on korteripõhine halupuiduküte (kortermaja-raamatukogu). Olemasolev soojuse hind lasteaed-kool-spordihoone jaoks on hinnanguliselt 72 EUR/MWh. Töös on vaadeldud potentsiaalseid erinevaid kaugküttesüsteemi rajamise variante, hõlmates erinevaid tarbijaid. Soojuse hinna alusel tarbijale (64,6 EUR/ MWh koos käibemaksuga ja 50% investeeringutoetuse korral), on kõige soodsam kaugküttelahendus Alternatiiv 1.1 hakkpuidukatlamaja varustab soojusega valla objekte lasteaed-kool-spordihoonet ja rekonstrueeritud kortermaja-raamatukogu. Hinnanguline tarbimine kokku oleks 452 MWh aastas. Kuigi individuaalse pelletikatlamaja rajamise korral on lasteaed-kool-spordihoonele soojuse hind mõnevõrra odavam, võrreldes kaugküttega, tuleb siin tähelepanu pöörata ka heitmetele. Heitmete osas on kaugküte keskkonnakaitseliselt eelistatum lahendus, võrreldes individuaalsete lahendustega, kuna heitmed jagunevad suurem pindala peale ja asulavahelises ruumis on heitmete kontsentratsioon välisõhus madalam. Kaugküttesüsteemi rajamisel tuleb kehtestada kaugküttepiirkond. Investeeringu kaugküttesüsteemi rajamiseks võib teha vald, kuid alternatiivina võib teha vastava hanke, kus investeeringu teeb soojusettevõtja ja sellega kaasneb opereerimisõigus teatud arv aastaid. Samas, on soovitav kaugküttevõrk ja katlamaja jätta valla bilanssi, et tagada paindlikkus operaatorite hankimise osas. 7
2 Piirkonna kirjeldus ja arengusuunad Tartu maakond asub kahe suure veekogu Peipsi ja Võrtsjärve vahel. Maakond piirneb põhjas Jõgeva, lõunas Põlva ja Valga maakonnaga, läänes Võrtsjärvega ning idapiir Peipsi järvel on ühtlasi riigipiiriks Venemaaga. Tartu maakonna suurim linn ja tõmbekeskus tervele Lõuna-Eestile on ülikoolilinn Tartu. Maakonnas on lisaks Tartule veel kaks linna Elva ja Kallaste, 28 alevikku ja 319 küla (Joonis 2.1). Tartu maakond on Eestis rahvaarvult teine ja pindalalt kuues maakond. 83% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased. Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool annavad haritud spetsialiste tervele Eestile ja teistele riikidele ning on au sisse tõstnud teadmistepõhise majanduse Tartumaal tervikuna. Tartus asub Eesti vanim teater Vanemuine. Tartumaa tähtsamad tööstusharud on elektroonikatööstus, klaaspakettide ja kilepakendite tootmine, metallitööstus, mööbli-, toiduainete-, rõiva- ja jalatsitööstus, ehitus. Oluline koht Tartumaa ettevõtluses on Tartu Teaduspargil, kus Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlaste osalusel luuakse sobiv ettevõtluskeskkond teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete tekkeks. Paljud Tartumaa ettevõtted on tuntud üle kogu Eesti ja rahvusvaheliselt. Näiteks AS A. Le Coq, Enics Eesti AS, Saint-Gobain Sekurit Eesti AS, Metec OÜ, Nõo Lihatööstus, AS Ilves- Extra, AS Samelin, AS Estiko-Plastar, AS Arens-Mööbel, Kodumaja AS, Salvest AS, Regio AS, Respo Haagised AS jt. Tartumaa suurim põllumajandusettevõte on põhiliselt loomakasvatusega tegelev AS Tartu Agro. 1 1 http://www.stat.ee/ppe-tartu-maakond 8
TARTU MAAKOND Rahvaarv 145 550 Pindala 2 993,00 km² Asustustihedus 48,6 elanikku km² kohta Maakonna keskus Tartu linn Omavalitsusüksusi 3 linna ja 19 valda KALLASTE ALATSKIVI VARA PEIPSIÄÄRE LAEVA TARTU PUHJA TÄHTVERE TARTU LUUNJA MÄKSA PIIRISSAARE RANNU KONGUTA NÕO ÜLENURME HAASLAVA VÕNNU MEEKSI ELVA KAMBJA 10 km RÕNGU TARTU VÕNNU linn vald Joonis 2.1. Tartu maakonna kaart Konguta vald asub Tartu maakonna lääneosas ning piirneb Elva linna, Nõo, Rannu, Puhja ja Rõngu valdadega. Valla üldpindala on 107,6 km², mis on Tartumaa valdadest pindalalt 16. kohal. Valla territooriumil paikneb 16 küla (Joonis 2.2). Geograafiliselt jääb Konguta valla territoorium Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaale, paiknedes Peipsi ja Võrtsjärve ning Vooremaa ja Haanja kõrgustiku vahel. Ala on devoni liivakivist ja aleuroliitidest vahelduva aluspõhjaga. Maastik on lääneosas tasasem ning idaosas muudavad Vellavere kuplid ja orud oma järvedega selle liigendatumaks. Konguta valda läbib Kagu- Loode suunaline suurvorm Kavilda ürgorg, mis küündib kohati kuni 35 meetrini. Valla territooriumil on 9 järve ja 1 paisjärv- Kentsi paisjärv. Järvedest on suurim Karijärv 86 ha. Valda läbib 26 km pikk ja 73 km² valgalaga Kavilda jõgi, mis suubub Emajõkke. 2 2 Konguta valla koduleht, http://www.konguta.ee/ 9
Joonis 2.2. Konguta valla kaart (allikas: valla koduleht) 2.1 Piirkonna iseloomustus 01.01.2017 seisuga elas Konguta vallas 1 400 inimest, mis moodustab maakonna elanikkonnast 1% ( 10
Tabel 2.1) 3. Konguta valla elanikkonna soolisest ja vanuselisest koosseisust ja selle muutumisest annab pildi Joonis 2.3. 4 Joonis 2.3. Konguta valla rahvastikupüramiid 1. jaanuari 2017 seisuga Asustustihedus on Konguta vallas umbes 13,2 in/km² (Joonis 2.4) 5. Tihedamini on asustatud Annikoru, Konguta, Metsalaane ja Pööritsa küla. Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu oli 2016. aastal 989,15. 3 http://www.stat.ee/ppe-50385 4 http://www.stat.ee/ppe-51177 5 http://www.stat.ee/ppe-51075 11
Joonis 2.4. Konguta valla asustustiheduse ruutkaart 12
Tabel 2.1. Valik statistilisi andmeid Konguta valla sotsiaal-majandusliku ja demograafilise olukorra kohta 2013 2014 2015 2016 2017 Rahvaarv, 1. jaanuar 1 350 1 355 1 366 1 428 1 400 Elussünnid 12 14 19 19... Surmad 16 15 25 22... Sisseränne 45 62 61 50... Väljaränne 36 50 62 77... Ülalpeetavate määr 52,9 51,9 54,2 51,9 52,8 Demograafiline tööturusurveindeks 0,78 0,78 0,75 0,79 0,78 Kohalikud eelarved, tuhat eurot Põhitegevuse tulud kokku 1 178,2 1 277,5 1 414,2 1 444,8... füüsilise isiku tulumaks 629,7 697,9 748,1 822,0... Põhitegevuse kulud ja investeerimistegevuse väljaminekud kokku 1 134,2 1 305,2 1 574,4 1 475,8... üldised valitsemissektori teenused 126,0 179,5 179,8 217,2... majandus 133,0 140,7 320,2 67,4... vaba aeg, kultuur ja religioon 144,6 132,9 135,9 153,1... haridus 526,4 645,3 733,3 803,2... sotsiaalne kaitse 103,2 111,5 119,8 103,5... Toimetulekutoetused, eurot 2 680,8 4 458,7 3 207,4 2 306,3... Registreeritud töötud 20 16 18 20... Äriühingud 46 48......... Müügitulu, miljonit eurot 7,10 7,57......... Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu, eurot 827,25 879,97 917,95 989,15... Brutotulu saajad keskmiselt kuus 489 498 511 519... Kasutusse lubatud eluruumide pind, m² 0 0 0 363... mitteelamute suletud netopind, m² 0 35 26 0... Üldhariduse päevaõpe Koolid 1 1 1 1... Õpilased 72 81 81 83... Üldkasutatavad rahvaraamatukogud 1 1 1 1... lugejaid 208 233 221 198... XLS andmefail 13
Ettevõtlus Tegeletakse põhiliselt põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega, piimakarja kasvatusega, metsamajandusega ja puidutöötlemisega. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel on 23.11.2015 Konguta vallas registreeritud: 3 usaldusühingut; 89 osaühingut; 40 MTÜ 1 täisühing; 52 füüsilisest isikust ettevõtjat. 6 Elamumajandus Konguta valla elanikkond on jaotunud järgmiselt: 34% elanikest elab korterelamutes ja 66 % elanikest eramajades. Vallas on ca 500 üksikelamut. Korterelamud paiknevad Annikorus (10 elamut kokku 111 korterit), Erumäel (3/22), Kobilus (3/20), Kurelaanes (2/13), Mäeotsa-Ropkas (3/18) ja Kongutas (2/24). Uusi kortermaju ega ühiskondlikke hooneid ei ole ette näha rajada, kui siis korrastatakse endine teenindushoone. Kui korrastatakse endine katlamaja osa, siis ilmselt tehakse korda ka selle kompleksi muud osad (nt saun ja töökoda, needki liituksid kaugküttega). Energiamajandus Annikoru keskkatlamaja on suletud. Soojatootmine kortermajades on lahendatud igas majas eraldi elektri, puidu- või turbaküttel kateldega. Koolimaja, lasteaed ja vallamaja on varustatud kaasaegse kergõlikütte katlaga. Kasutada saab ka elektrikütet reservküttena. Üürimaja on täielikult elektriküttel. Rahvamajas ja raamatukogus on ahiküte. 6 Korterelamutes ja ridaelamutes on kas korteripõhine küte (ahjud, kaminad, pliidid, paar Bullerjan i, st õhkküte, õhk-õhk soojuspumbad) ruumipõhine küte (elekterküttekehad) või osaline lokaalküte. Mõnes majas on keldris halupuukatel, mis kütab nt ainult kahte korterit elamus (Annikoru tee 20, nr 5 (isetehtud katel + akumulatsioonipaak) ja renoveeritud elamu Annikoru tee 22, nr 4, katel Viadrus, 40 kw + akumulatsioonipaak). Ridaelamus on samuti keskküttekatlad (valdavalt Viadrus). Kogu elamuid hõlmavaid keskküttesüsteeme ei ole säilinud. Sellest tulenevalt ei ole elanikel erilist motivatsiooni üle minna kaugküttele (põgusa küsitluse tulemus), kuid sõltub arvutuste tulemuses ja kujunevast soojuse hinnast. Eelkõige võivad kaugkütte kasuks otsustada suuremate korterelamute elanikud. Kaugküttepiirkond nähakse Annikoru korterelamutele, üldkasutatavatele ja ärihoonetele vastava teenuse pakkuja tekkel. 7 Koolimaja, lasteaed ja vallamaja on varustatud kaasaegse kergõlikütte katlaga. Kasutada saab ka elektrikütet reservküttena. Üürimaja on täielikult elektriküttel. Rahvamajas ja raamatukogus on ahiküte. Annikoru küla Annikoru küla on üks aktiivsemaid ettevõtluspiirkondasid Konguta vallas. Annikoru küla on enamuses ümbritsetud põllumaadest ning metsadest. Annikoru küla on Konguta valla administratiivkeskuseks. Annikoru külas tegutseb Konguta kool, kus õpib kokku 98 õpilast. Kooli juures on spordisaal, mida vajadusel saavad kasutavad ka kohalikud elanikud. 6 Konguta valla arengukava 2015-2020, Konguta 2016 7 Konguta valla üldplaneering, koostas Konguta Vallavalitsus. 14
Annikoru küla visioon: Annikoru küla on aktiivset tegevust pakkuv ning hea elukvaliteediga elamis- ja puhkepiirkond. 8 2.2 Kohaliku omavalitsuse võimekus Kohaliku omavalitsuse võimekuse indeks (KOV-indeks) näitab linna või valla võimete summat (nt kvantitatiivne võimekus ehk ressursid, süsteemi mitmekesisus, suhteline võimekus) ehk kohalike omavalitsuste üksuste potentsiaali midagi ära teha 9. 10. oktoobril 2014. a avaldati kohaliku omavalitsuse võimekuse indeks. Geomedia OÜ töö tulemusena on kohaliku omavalitsuse üksuste kohta loodud ühtsetest andmedefinitsioonidest lähtuv andmekogu, mis hõlmab aastaid 2005 2013. Kokku on näitajaid 29 ja nende põhjal on alates 2005. aastast võimalik analüüsida linnade ja valdade arengut. Iga KOV saab oma tulemusi võrrelda teiste linnade ja valdadega ja määrata selle põhjal oma arengu seisu, jälgida selle dünaamikat aastati ja vajaduse korral muuta arengustrateegiat muutmist. 2011. aastal oli Konguta valla võimekuse indeks 44, millega oldi tol ajal 226 omavalitsusüksuse hulgas 172. kohal (Joonis 2.5). Joonis 2.5. Konguta valla võimekuse indeks 10 Kahjuks ei ole varem Siseministeeriumi veebilehel asunud andmekogu enam leitav ja seda ilmselt ei täiendata iga aasta. 2.3 Pikaajaline eesmärk (sotsiaalmajanduse, elamumajanduse ja ettevõtluse arengusuunad) ning soojusmajanduse juhtimine KOVi tasandil Järgnevalt tuuakse välja Konguta valla üldised arengueesmärgid valdkondade kaupa, mida on kirjeldatud valla arengukava ja valla üldplaneeringu dokumentides. Energiamajanduse arengu eesmärgid ja ülesanded on järgmised: kauni elukeskkonna ja heatasemelise infrastruktuuriga Konguta vald. Elamumajanduse arengu eesmärgid ja ülesanded on järgmised: Toetada korteriühistute arendamist; propageerida heakorrastust, korraldada iga-aastaselt talgupäevasid erinevates külades. Ettevõtluse arengu eesmärgid ja ülesanded on järgmised: pakkuda ettevõtjatele, mittetulundusühingutele, füüsilistele isikutele igakülgset abi, et nad saaksid Konguta vallas toimida; 8 Annikoru küla arengukava 2008-2014, Annikoru 2008 9 http://geomedia.ee/moiste/ 10 http://www.stat.ee/public/statistics-explorer-et/kov-indeks/ 15
Suurendada ettevõtlusaktiivsust: viia läbi alustava ettevõtja seminare, tutvustada ettevõtlustoetusi, propageerida alternatiivsed põllumajandust; leida võimalusi ettevõtluskoolituse kohapealseks läbiviimiseks; piirkonna maine kujundamine, sealhulgas mainekujunduskampaaniate ettevalmistamine ja läbiviimine infokandjate ja jaotusmaterjalide valmistamine. Soojusmajanduse juhtimine kohaliku omavalitsuse tasandil Valla tööd juhib volikogu (9 liiget) ja vallavalitsus (3 liikmeline). Vallavalitsuses on 6 teenistujat ja vallavanem. Vallavalitsus korraldab energiamajandust üldplaneeringu ja vastavate määruste kaudu (nt vajadusel kaugküttepiirkondade kehtestamise ja piiride määramise määrus). Üldplaneeringu ja määrused kehtestab valla volikogu. 2.4 Soojuse hind ja tarbijate maksevõime Soojuse hind kaugküttetarbijatele, juhul kui otsustatakse kehtestada kaugküttepiirkond ja rajada kaugküttevõrk, on toodud erinevate variantide kohta töö järgnevates osades. Konguta valla palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2016. aastal 989,15. Statistikaameti kodulehel olevas tabelis (Tabel 1.2) puuduvad andmed hilisemate aastate kohta. Kui võtta elamute eluruumide pinna normaalaasta küttesoojuse erikasutuseks 120 kwh/(m 2 a), siis nt 56 m 2 korteri omanik peaks aastas soojuse eest tasuma 120*56*79/1000 = 530,9 eurot (soojuse hind koos KMga ~79 /MWh; alternatiiv, 3 Lisa 4), mis teeb vähem kui töötaja neto kuupalk (~791,32 /k), see on umbes 5,6% töötava elaniku keskmisest palgatöö aastasest sissetulekust. Kui peres teenivad kaks inimest, siis on küttekulude osakaal pere eelarves veel väiksem, kuid üksikul pensionäril võib see moodustada olulise osa aastasest sissetulekust. Keskmise elaniku puhul ei tundu tasu aastase soojuse eest olevat väga suur, kuid elanike sissetulek võib asulast ja töökohast olenevalt olla väga erinev ning mõne inimese puhul võib tasu aastase soojuse eest olla ka märksa suurem. Võrreldes Euroopa Liidu 28 riigiga on Eestis majapidamiskulude osakaal alla ELi keskmise: Eestis keskmise sissetuleku korral ligi 18%, teistes ELi riikides 22% ning Eestis vähem kui 60% keskmisest sissetulekust teenivatel inimestel ligi 35% sissetulekust, teistes ELi riikides 41%. Euroopa võrdluses on positiivsena välja toodud korteriühistuid, mis on kortermajade majandamisel laialt levinud ning negatiivsena hoonete väga suurt energiakasutust ja suuri maksuvõlgu 11. 2.5 Võimalikud arengusuunad kütusetarbimises, kütuste hinna prognoosid 2.5.1 Kütusetarbimise struktuur ja muutused Eesti soojusmajanduses Kütusetarbimine soojuse tootmiseks (katlamajades ja elektrijaamades) on ajavahemikul 2005 2014 mõnevõrra vähenenud, jäädes 10,3 TWh (10 318 GWh) piiresse 2014. aastal ja 14,7 TWh (14 676 GWh) piiresse 2011. aastal. 2014. aastal tarbiti kütuseid ca 24% vähem (primaarenergia järgi) kui 2005. aastal (Joonis 2.6), kuid arvesse tuleb võtta ka 2014. aasta sooja talve mõju. 2014. aastal oleme jõudnud kütusetarbimises kriisiaegsele tasemele (aastad 2008 2009). 11 Energiaühistute potentsiaali ja sotsiaalmajandusliku mõju analüüs. Aruande tööversioon, 1. detsember 2015. Arengufond, 2015. 16
Kütuste tarbimine liigiti, GWh 14000 12000 10000 8000 6000 4000 2000 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 14000 12000 10000 8000 6000 4000 2000 0 Kütuste tarbimise trend, GWh Kivisüsi Põlevkivi Turvas Puit Maagaas Vedelgaas Raske kütteõli Põlevkiviõli Kerge kütteõli Põlevkivi- ja biogaas Jäätmekütus Muu kütus Elektrienergia Energia kokku Linear (Energia kokku) Joonis 2.6. Soojuse tootmiseks kütuste tarbimine 2005. 2014. a GWh 12 Kerge kütteõli 4% Muu kütus 7% 2005 Kivisüsi 1% Põlevkivi 14% Põlevkiviõli 8% Raske kütteõli 1% Turvas 3% Puit 21% Maagaas 41% Joonis 2.7. Kütusetarbimise struktuur soojuse tootmiseks 2005. ja 2015. aastal Kui võrrelda soojuse tootmiseks tarbitud kütuste osakaalu aastatel 2005 ja 2015, siis võib täheldada päris suuri muutusi. Nimelt on viimastel aastatel tarbitud varasemast vähem kõiki fossiilseid kütuseid ja suurenenud on biokütuste tarbimine soojuse tootmiseks. 2013. aastal lisandus ka üks uus energiaallikas jäätmekütus, mida põletatakse Iru Elektrijaama jäätmepõletusplokis (Joonis 2.7) 13. Kokkuvõttes võib kütuste tarbimisel Eestis täheldada allkirjeldatud suundumusi. 12 Statistikaamet 13 Eesti statistika 17
1. Kütuste kasutamine energia (elekter, soojus) tootmiseks on vähenenud ja eeldatavalt väheneb veelgi 14. Joonis 2.6 kujutab kütusetarbimise vähenemist soojuse tootmisel perioodil 2005 2014. Joonis 2.8 esitab soojuse kasutuse muutuse stsenaariumid kuni 2050. aastani ja Joonis 2.9 elektri kasutamise muutuse stsenaariumid samas perspektiivis 15. Elektritarbimine jääb pigem stabiilseks või kasvab õige pisut, soojusekasutus on languses igas sektoris. 2. Fossiilsete kütuste kasutus väheneb, suureneb taastuvate energiaallikate kasutamine energia muundamisel nii elektri kui ka soojuse tootmisel. Joonis 2.7 esitatud võrdlusel näeme, et kui 2005. aastal oli puitkütuste osakaal soojuse tootmisel 21%, siis 2015. aastal juba 39%. Huvitav, et turbakasutus ei ole sel ajavahemikul muutunud, olles stabiilselt 3%. 3. Jätkub puitkütuste katlamajade rajamine ja vanade fossiilkütuste katlamajade üleviimine puitkütustele (KIKi toetusmeetmed ja vastav määrus). Joonis 2.8. Soojuse tarbimise stsenaariumid kuni aastani 2050 Joonis 2.9. Elektri tarbimise stsenaariumid kuni aastani 2050 14 ENMAK, www.energiatalgud.ee 15 http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=energiatarbimine&menu-1 18
2.5.2 Kütuste hinnaprognoosid Käesolevas töös käsitletakse vaid energeetikas kasutatavate vedelkütuste (ka maagaasi kui vedelkütustest sõltuva kütuse) ja hakkpuidu kui peamise kodumaise energeetilise kütuse hindu ja nende muutumise tendentse. Nafta ja maagaas Joonis 2.10 (vt ka Joonis 2.11 ja Joonis 2.12) esitab Maailmapanga prognoosi ühe olulisima kütuste globaalse hinnakujundaja, nafta lähima kümne aasta hinna muutuse (nafta hind dollarites barreli kohta). Joonis 2.13 esitab Maailmapanga hinnaprognoosi aastani 2020 teise olulise kütuse, maagaasi kohta, mis mingil määral sõltub nafta hinnast 16. Grude Oil Price Forecast $/bbl 110 100 90 80 70 60 104.1 96.2 52.5 51.4 54.6 57.9 61.5 65.3 69.3 73.6 78.2 83.2 88.3 50 40 30 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Nominal US Dollars Real 2010 US Dollars Joonis 2.10. Nafta hinna prognoos 2025. aastani Allikas: Maailmapank, okt 2015 (1 bbl = 159 l) Joonis 2.11. Nafta hinna muutus novembrist 2015 veebruarini 2016 Allikas: http://www.oil-price.net/en/articles/20-dollar-oil-price-and-six- trends.php 16 http://www.worldbank.org/en/research/commodity-markets. 19
Joonis 2.12. Nafta hinna muutus jaanuarist 2017 aprillini 2017 Allikas: http://www.nasdaq.com/markets/crude-oil.aspx $/mmbtu Gaasi hinna prognoos 13 41.0 12 38.2 35.8 11 36.2 27.0 10 28.0 24.6 24.6 24.6 24.6 24.6 9 8 7 6 5 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 46.0 41.0 36.0 31.0 26.0 21.0 16.0 11.0 6.0 1.0 $/MWh $/mmbtu $/MWh Joonis 2.13. Maagaasi hinna prognoos 2020. aastani Allikas: Maailmapank, okt 2015 Siinjuures tuleb silmas pidada, et Maailmapanga hinnad on prognoosi kohaselt alati madalamad kui kütuse hind konkreetses riigis, kuna prognoositav hind ei sisalda riiklikke makse (nt aktsiis). Kokkuvõttes võib öelda, et maagaasi hind jääb nii Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kui ka Maailmapanga prognoosides reaalhindades samaks nagu on praegu, nominaalhindades on täheldatav ca 1,5%-line kasv aastas. See on aga pigem tingitud inflatsiooni kasvuprognoosist. Võttes arvesse eelöeldut, võib Statistikaameti avaldatud hinnastatistika alusel konstrueerida Eestile kohalduva riikliku maagaasi hinnaprognoosi (vt Joonis 2.14). Joonis 2.14 esitatud maagaasi hind ei sisalda käibemaksu. Maagaasi hind 2013. ja 2014. aastal on Eesti keskmine, 2015. aasta hind on tegelikult 8 kuu keskmine ja saadud Statistikaameti lühiajastatistikast, 20
mis hõlmab kütuste hinda vaid energiaettevõtetes. Arvestades Eesti kütuseaktsiisipoliitikat (Tabel 2.2), tõuseb tulevikus nii maagaasi kui ka kerge kütteõli hind. 2016. aasta alguse naftahind, sellega seoses maagaasi hindki, on aga langenud juba alla 30 USA dollari barrelilt ning paljud analüütikud arvavad, et see niipea kuigivõrd ei tõuse, olevat veel langusruumigi. See näitab, et tegelikke naftahindu pikaks ajaks prognoosida on üsna tänamatu. Tabel 2.2. Maagaasi aktsiis Eestis Tähtaeg / 1000 m 3 Kuni 31.12.2015 28,14 Alates 01.01.2016 33,77 Alates 01.01.2017 40,52 45 43 41 39 Maagaasi hinna prognoos (nominaal) EUR/MWh 37 35 33 31 29 27 25 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Joonis 2.14. Maagaasi hinna prognoos Eesti kohta Euroopa Liidus, sh Eestis, on kliimapoliitika raames pikaajaline suund võtta energiamajanduses ja transpordis kasutusele taastuvad energiaallikad. See tähendab ka seda, et suureneb biokütuste osakaal Eesti energiabilansis. Teine oluline mõjur on viimasel ajal muutunud poliitiline olukord, kus EL soovib suurendada kohalike energiaallikate (sh tahkete biokütuste) kasutuselevõtmist energiamajanduses, et vähendada sõltuvust Venemaalt tarnitavast maagaasist. Viimati nimetatud suund võib taas laiendada turba kui kohaliku küttematerjali kasutamist (kuigi ELi mõistes on see fossiilne ehk taastumatu kütus). Iseasi on see, kas turba kasutuselevõtmiseks biokütuste kõrval ka mingeid toetusi pakutakse. Puitkütused Kui osa eksperte arvab, et nafta hind jääb madalaks pikemaks ajaks, siis PIRA Energy Groupi asutaja Gary Ross seda arvamust ei jaga. Tema hinnangul jõuab nafta hind kindlasti lähema viie aasta jooksul taas 100 dollarini barreli eest 17. 17 Äripäev 22.07.2015 21
Kui võrrelda puidu hinna konkurentsivõimet nafta hinnaga, siis eelkõige sõltub see nafta hinna tasemest, sest puidu hind on palju stabiilsem (väiksema volatiilsusega). 2015. aasta teises kvartalis oli keskmine nafta hind 18 esimese kvartaliga võrreldes 19,5% kallim (Joonis 2.15). Jätkunud on nii dollari kui ka küttepuidu kerge kallinemine. Kvartaliga on dollar euro suhtes kallinenud ligi 1% 19 ning küttepuit on odavnenud 0,6% 20, mis mõlemad tõstavad puidu konkurentsivõimet nafta hinna suhtes. Võttes arvesse eeltoodut, on puidu konkurentsivõime nafta suhtes 2015. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga kasvanud enam kui viiendiku (21%). Aastaga on puidu konkurentsivõime nafta hinna suhtes langenud ligi 27% 21. Joonis 2.15. Nafta ja puitkütuste hinna võrdlus Võrdluse tegemisel aluseks võetud: 1 barrel naftat võrdub 0,136 t naftat võrdub 0,136 toe (tonne of oil equivalent); 1 t puitu võrdub 2 tm puitu võrdub 0,22 toe (allikad: nafta hind www.plus500.ee, puiduhind KEM hinnastatistika) 22. 18 Aritmeetiline keskmine hind, mis on arvutatud keskmiste nädalahindade alusel 19 Aritmeetiline keskmine hind, mis on arvutatud keskmiste nädalahindade alusel 20 Arvutatud kuude aritmeetilise keskmise hinnana 21 www.plus500.ee 22 KEM Keskühistu Eramets 22
Tabel 2.3 esitatakse viimase viie aasta keskmised puitkütuste hinnad ja Joonis 2.16 soojusettevõtetes kasutatava hakkpuidu hinnaprognoos aastani 2025. Segapuudest ja raiejäätmetest valmistatud hakkpuidu aasta keskmiseks kütteväärtuseks on võetud 0,75 MWh/pm 3 (suhtelise niiskuse 45% juures) 23. 23 Puitkütus. Ü. Kask, P. Muiste, V. Vares. EBÜ, 2014. 23
Tabel 2.3. Ettevõtetes tarbitud kütuse keskmine maksumus 24 Puitkütuse liik 2011 2012 2013 2014 2015 Küttepuud /tm 24,17 25,57 23,81 26,74 25,10 Hakkpuit /pm³ 12,97 15,84 12,42 11,58 11,23 Hakkpuit /MWh 17,29 21,12 16,26 15,44 14,97 /m3 18 16 14 12 10 8 6 4 2 0 Puiduhakke hinnaprognoos, /pm³ Joonis 2.16. Eesti ettevõtetes kasutatava hakkpuidu hinnaprognoos Joonis 2.16 on esitatud Eesti ettevõtetes kasutatava hakkpuidu keskmised hinnad aastatel 2011 2015 (2015. a kohta on 8 kuu keskmine hind) ja hinnaprognoos kuni aastani 2025. 2011. ja 2012. aasta kõrgem hind oli tingitud peamiselt hakkpuidu laialdasest kasutusest põlevkiviga koospõletamisel Balti Elektrijaamas. Osa hinnatõusu oli põhjustatud ilmselt ka ažiotaažist puitkütuste turul. Lähiajal võib peale inflatsiooni mõnevõrra tõsta puitkütuse hinda ka nende kasutuse suurenemine seoses vedelkütuse ja gaasikatelde üleviimisega puitkütustele (kuigi 2015. aasta lõpu vedelkütuse ja gaasi hinnad seda eriti ei motiveeri). Teine tegur, mis võib hinnatõusu põhjustada, on Narva Elektrijaamad OÜ kavatsus hakata taas põletama põlevkivi koos biokütustega (peamiselt puitkütuseid). Proovitakse ilmselt ka jäätmete (jäätmekütuse) koospõletamist. Teisena kasutatakse kodumaistest biokütustest üha laialdasemalt puidugraanuleid. Nende hind suure tõenäosusega lähiajal järsult ei suurene. Puidugraanulid on maailmas vabalt kaubeldavad ja ei ole põhjust prognoosida nende olulist hinnamuutust. Eestis on viimasel ajal puidugraanulite hind pigem stabiliseerunud ja olenevalt asukohast, kogusest ja kvaliteedist saab neid osta hinnaga 160 180 /t (big-bag ehk 1 m 3 kott) või 200 220 /t puhurautoga kohaletoimetamisega. Loomulikult esineb tarnijast olenevalt ka veidi kõrgemaid hindu. 2.6 Eesti pikaajaline energia- ja kliimapoliitika Järgnevalt refereeritakse dokumendis Eesti energiamajandus 2015 25 esitatud üldeesmärke ja visiooni ning soojusmajanduse ja elamumajanduse käsitlust. 24 Statistika andmebaas, tabel KE08 / https://www.stat.ee/34172/. 25 Eesti Arengufondi aruanne, Tallinn 2015 http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/4/46/eaf._eesti_energiamajandus_2015.pdf 24
Eesti energiamajanduse üldeesmärk on tagada tarbijatele turupõhise hinna ja kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas ELi pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Eesti energiamajanduse pikaajaline visioon aastaks 2050 on kirjeldatud ENMAK 2030 (Energiamajanduse arengukava 2030) eelnõus. Alljärgnev tekst on väljavõte eelnõust 13.12.2015 seisuga 26. Eesti kasutab aastal 2050 oma energiavajaduse rahuldamiseks peamiselt kodumaiseid ressursse, mitte ainult elektri, vaid ka soojuse tootmises ja transpordisektoris. Energiasektoris tehtud investeeringud on kaasa toonud kohalike fossiilsete primaarkütuste kasutamise efektiivsuse kahekordistumise, võrreldes praeguse tasemega. Euroopa Liidu energia teekaardis 2050 sätestatud eesmärkide järgi on süsinikdioksiidi heitmete tase energiasektoris vähenenud enam kui 80% (võrreldes 1990. aasta tasemega). Väljakujunenud regionaalsel gaasiturul on Eesti kohalikku päritolu gaaskütused konkurentsivõimelised ning nende tootmismaht võimaldab vajaduse korral katta kuni kolmandiku Eesti gaasitarbimisest. Eestist on kujunenud Põhja-Balti energiaturul moodsaid ja keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid kasutav energiat eksportiv riik. Eesti energeetiline sõltumatus ja selle pikaajaline tagamine on riigi elanike majandusliku heaolu, riigis tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti energiajulgeoleku peamine alustala. Samal ajal kui kulud biomassile, elektrile ja mootorikütustele (mootoribensiin ja diislikütus) suurenesid, vähenesid lõpptarbijate kulud kaugküttesoojusele ning fossiilsetele katlakütustele. 2013. aastal oli Eesti Euroopa Liidu liikmesriikidest madalaima energiasõltuvusmääraga. Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti energiamajandus on viimastel aastatel märkimisväärselt arenenud ning on mitme indikaatori alusel ELi liikmesriikide hulgas esimeste seas 27. Energiamajanduse keskkonnamõjud olid aastatel 2010 2014 mõlemasuunalised. Positiivsetest mõjudest saab välja tuua taastuvate ja kütusevabade energiaallikate osakaalu suurenemise primaarenergia tarbimises võrreldes fossiilkütustega. Negatiivne on kasvuhoonegaaside suurenenud heide ning atmosfääri peenosakeste PM2.5 suurenenud keskmine sisaldus suuremate linnade välisõhus ja sellega eeldatavalt kaasnev negatiivne tervisemõju. Eesti koht maailma energianõukogu (World Energy Council) koostatavas energia jätkusuutlikkuse indeksi pingereas on langenud. Soojusmajanduse põhilised lahendamist vajavad probleemid on soojusmajanduse jätkusuutlikkuse tagamine (täiendavate investeerimis- ja tegevustoetuste vajaduse vähendamine) ning kodumaiste ja taastuvate kütuste osakaalu suurendamine soojuse tootmisel. Soojuse tootmine vähenes 2014. aastal nii katlamajades (langus 8% võrreldes 2010. aastaga) kui ka lõpptarbijate lokaalsetes katelseadmetes (langus 10% võrreldes 2010. aastaga). Sealjuures suurenes kaugküttesoojuse tootmisel biomassi kasutamise osakaal 38%ni (langus 13% võrreldes 2010. aastaga) ning maagaasi osakaal vähenes 42%ni protsendini (langus 6% võrreldes 2010. aastaga). Lähiaastatel väheneb maagaasi osakaal kaugküttes veelgi tulenevalt biomassile ülemineku jätkuvast suundumusest. Kaugküttesoojuse hinnatõus on odavamate kütuste kasutuselevõtu abil peatunud, kuid soojuse tarbimise vähenemise tõttu suureneb tarbija jaoks võrguteenuse osa. Jätkusuutmatutes kaugküttevõrkudes on üks hinnatõusu leevendav lahendus soojuse ühistuline tootmine kohalikest ressurssidest. Elamumajanduses on valdkondlikud probleemid elamufondi väike energiatõhusus ning sisekliima standardile mittevastavus. Mitmesuguste uuringute tulemusena on selgunud, et 26 ENMAK 2030 eelnõu (13.02.2015) alusel 27 Võrreldavad andmed 2014. aasta kohta polnud analüüsi ajal (nov 2015) kättesaadavaks tehtud 25
elanikel puudub ilma lisatoetuseta majanduslik motivatsioon kestlikuks ja energiatõhusaks rekonstrueerimiseks. Rekonstrueerida on vaja nii korter- kui ka väikeelamuid. Selleks, et nende rekonstrueerimist hoogustada, on vaja toetusi mahus 95 miljonit eurot aastas. Perioodil 2014 2020 on planeeritud korterelamute rekonstrueerimise toetamiseks vaid 14 miljonit eurot aastas. Varasemad uuringud on tõestanud, et riigipoolne hoonete rekonstrueerimise toetamine panustab majanduskasvu. Hoonete rekonstrueerimise eesmärk ei ole mitte ainult energiatõhususe saavutamine, vaid ka tööjõu tootlikkuse kasv, parema sisekliima tõttu tervena elatud aastate kasv ja majanduskasv. Energiaühistuline tegevus on kogukondlik ühistegevus, mille peamine eesmärk on toota, jaotada ja müüa oma seadmete kaudu oma liikmetele elektrienergiat ja/või soojust. Eesti Arengufondi poolt ellu kutsutud energiaühistute programmi ülesanne oli aidata vähendada lõpptarbijate kulusid, luua parem elukeskkond ning motiveerida uusi ettevõtlusvorme ja kaasata investeeringuid. Energiaühistute loomiseks Eestis on oluline panustada teavitus- ja nõustamistegevusse (sh piloteerimisse) ning koondada ja analüüsida vajalikke alusandmeid. Programmi raames tehtud analüüsid näitavad, et energiaühistutel on Eestis potentsiaali eelkõige korterelamute ja ühiskondlike hoonete kütteprobleemide lahendamisel. Kaasnev ühiskondlik kasu avaldub maksutulu suurenemise ning küttekulude ja tervisemõjude vähenemise näol. Arengufondi aruande 28 koostamise ajal oli Eestis ühistulise energiatootmisega võimalik alustada äriühinguna. Ühistulise tegevuse hoogustamiseks on otstarbekas muuta õigusakte nii, et äriühingute kõrval oleks ka teistel ühinguvormidel vabamad võimalused energiat toota, edastada ja müüa. Energiaühistute ökosüsteem on loodud, energiaühistulise tegevuse hoogustamiseks ning potentsiaali rakendamiseks on vaja jätkata teavitustegevustega ja luua toetusprogrammid. Energiamajanduse korralduse seadus Energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu 29 eesmärk on tagada direktiivi ülevõtmine ja luua tingimused riigi 2020. aasta energia lõpptarbimise eesmärgi täitmiseks. Energiamajanduse korralduse seaduse eelnõul on ka hulk olulisi valdkondlikke eesmärke ja ülesandeid: suunata energiatarbimisega seotud toodete, teenuste ja hoonete hankimisel tähelepanu kogu olelusringi kulude vähendamisele vastukaaluks seni peamisele hankekriteeriumile odavaimale soetusmaksumusele; suunata lõpptarbijaid ise palju ulatuslikumalt enda energiatarbimist kontrollima ja seeläbi säästma. Selle saavutamiseks võimaldatakse lõpptarbijatele tasuta ja kerge ligipääs oma tarbimisandmetele ning juurutatakse arukaid ja täpsemaid arvestisüsteeme (nutiarvesteid), kus see on kulutõhus ja teostatav; arendada energiateenuste turgu, mis on energiamajanduse korralduse seaduse tulemusliku rakendamise ning üldiste eesmärkide saavutamise eeldus. Selleks tuleb korraldada teabe levitamist (energiatõhususe infopäevadel, infokeskkondades jne) kõikide turuosaliste vahel, et ületada võimalikke turutõrkeid ning vähendada investeeringute riske. Energiateenuste turu arendamise koosseisus edendatakse nende rahastute kasutamist, mis on eraldatud energiatõhususe suurendamiseks ELi struktuurivahenditest. Energiatõhususe rahastamisele pööravad aina enam tähelepanu ka Euroopa investeerimispank ja muud Euroopa finantseerimisasutused. 28 Energiaühistute potentsiaali ja sotsiaalmajandusliku mõju analüüs. Aruande tööversioon, 1. detsember 2015. Arengufond, 2015. 29 http://eelnoud.valitsus.ee/main#r0qvpmmv 26
Visioon soojusmajanduse valdkonna arenguks aastani 2050 30 Soojusmajanduses rakendatavad poliitilised valikud ja meetmed peavad lähtuma eesmärgist, et soojusmajandus on pikaajaliselt jätkusuutlik ega vaja tavapärasele majandustegevusele täiendavaid investeerimis- ega tegevustoetusi. Soojust toodetakse enamasti kohalikest ja taastuvatest kütustest ning kütusevabadest energiaallikatest. Valdkonnas lahendamist vajavad probleemid: märkimisväärne osa kaugküttesüsteemidest on üledimensioonitud ja tehniliselt vananenud; demograafilise olukorra muutusest ning mikrotootmistehnoloogiate kiirest arengust tulenevalt on paljude kaugküttepiirkondade kestlik areng küsitav, vaja on välja selgitada kaugküttepiirkondade jätkusuutlikkuse kriteeriumid ja nende põhjal jätkusuutlikud kaugküttepiirkonnad. Leida tuleb lahendus piirkondadele, mille kaugküttesüsteemid ei ole kestlikud kas tehnilise seisundi või soojuse kõrge hinna tõttu; kaugküttevaldkonda reguleerivad õigusaktid ei motiveeri ettevõtteid investeerima energiatõhusasse tootmisesse. Valdkonda mõjutavad riigisisesed tegurid Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi (ÜF) meetme 6.2 Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne tegevuste raames rahastatakse järgmisi soojusmajandusega seonduvaid tegevusi: 6.2.1. Kaugküttekatelde renoveerimine ja kütuse vahetus (43 mln -> ~ 6,1 mln /a); 6.2.2. Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimine (27,5 mln -> ~ 3,9 mln /a); 6.2.3. Soojusmajanduse arengukava koostamine (0,5 mln -> ~ 0,07 mln /a); 6.2.4. Lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduse asemel (7 mln -> ~ 1 mln /a). ÜF meetme 4.3 Suurema energia- ja ressursisäästu saavutamine ettevõtetes tegevuste raames rahastatakse järgmisi soojusmajandusega seonduvaid tegevusi: 4.3.1. Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnoloogiasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine (109 mln -> ~15,6 mln /a). Kaugkütteseaduse muutmise seadus Eelnõu on Vabariigi Valitsuse eelnõude infosüsteemi taasesitatud seisuga 10.06.2016 31. Seaduseelnõuga taotletavad põhilised muudatused on alljärgnevad. Soojuse müümisel tarbijale võib soojusettevõtja rakendada kas ühe- või kahetariifset müügihinda. Ühetariifne müügihind arvutatakse soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks vajalike kogukulude alusel. Kahetariifne müügihind koosneb püsitasust ja muutuvtasust ning need arvutatakse püsikulude ja muutuvkulude alusel. Kolm kuud enne kahetariifse hinna rakendamist peab soojusettevõtja avaldama oma veebilehel püsi- ja muutuvtasude kujunemise põhimõtted, mida tuleb rakendada võrgupiirkonna kõikidele tarbijatele võrdväärsetel tingimustel. 30 ENMAK 2030 eelnõu (13.02.2015) alusel 31 Eelnõude infosüsteem. Kaugkütteseaduse muutmise seadus. http://eelnoud.valitsus.ee/main#25ax722q 27
Võrgupiirkonnas, kus soojuse kaalutud keskmine müügihind ei ületa kehtestatud referentshinda, ei pea soojusenergia hinda Konkurentsiametiga kooskõlastama. Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused Selle määruse võttis majandus- ja taristuminister vastu 6. jaanuaril 2016 32 ja see jõustus 11. jaanuaril 2016. aastal. Alljärgnevalt on esitatud selle määruse kaks olulist paragrahvi, millega peab iga toetuse taotleja arvestama. 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on kaugküttesüsteemides energia kasutamise efektiivsuse suurenemine ja tootmissüsteemist pärinevate saasteainete heitkoguste vähenemine. (2) Toetuse andmise tulemusena väheneb energia lõpptarbimine soojuse efektiivsema tootmise ja edastuse tõttu. (3) Projekt peab panustama vähemalt ühe järgmise meetme väljundnäitaja saavutamisse: 1) renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus kaugküttes megavattides; 2) renoveeritud või uue soojustorustiku (mõeldud kaugküttetorustikku) pikkus kilomeetrites; 3) arvestuslik CO 2 vähenemine aastas. 6. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse -s 2 nimetatud eesmärkide, tulemuste ja väljundnäitajate saavutamisse. (2) Toetust antakse järgmistele tegevustele: 1) soojustorustiku renoveerimine; 2) soojuse tootmise seadme renoveerimine; 3) uue kaugküttesüsteemi rajamine; 2.6.1 Järeldused ja kokkuvõte Käsitletud dokumentide olulisemad järeldused, mis kehtivad nii kogu riigile kui ka igale omavalitsusele: soojuse tootmine ja tarbimine vähenevad jätkuvalt. Langustrend on pikaajaline. Peamine asjaolu on elamumajanduses tehtavad renoveerimistööd ja uute energiasäästlike hoonete rajamine; kohalike taastuvate energiaallikate (peamiselt biomassi) osakaal soojusvarustuses kasvab ja peab jätkuvalt kasvama; energiavarustussüsteemide tööst tulenevad keskkonnamõjud peavad jätkuvalt vähenema; soojusvarustussüsteemide efektiivsus on paranenud ja peab jätkuvalt kasvama; tulevikus võib käivituda energia ühistuline tootmine (energiaühistud), milleks on enne vaja kohendada seadusi ja muid õigusakte. Arvestades eeltoodud suundumustega, on soovitatav, kus vähegi tehnilis-majanduslikult võimalik, renoveerida ja arendada kohalikke taastuvaid energiaallikaid kasutavaid kaugküttesüsteeme, parandades ka piirkonna keskkonnaseisundit. Kaugküttesüsteem 32 http://eelnoud.valitsus.ee/main#cfgvptzg 28
võimaldab seda teha paremini kui paljud tihedalt paigaldatud lokaalsed soojusallikad, mis kasutavad energiaallikana põlevloodusvarasid. Kui lokaalsetes soojusvarustussüsteemides kasutatakse mittepõlevaid taastuvaid energiaallikaid (päikeseenergia, tuuleenergia, keskkonnasoojus soojuspumpade vahendusel), võib eelistada neid, kui neist toodetud soojus on odavam kui kaugküttesüsteemis müüdud soojus. Kohalikud omavalitsused ja soojusettevõtjad ei tohiks unustada, et enne kaugküttesüsteeme renoveerima asumist tuleks korraldada soojuse ostu konkurss (vt kaugkütteseadus, 14 1 Soojuse ostu korraldus ; vastu võetud 11.02.2003. RT I 2003, 25, 154, jõustumine 01.07.2003; kehtiv redaktsioon alates 01.01.2015). 29
3 Võimalikud kaugkütte tarbijad Konguta valla Annikoru külas ei eksisteeri kaugküttevõrku. Kõik hooned on nn individuaalküttel. Vallale kuuluvad mitmed hooned, millede liitmine kaugküttevõrguga väärib kaalumist. Samuti on potentsiaalsed tarbijad külas asuvad kortermajad. Vallale kuulub hoonete kompleks, mis on ehitisregistris eraldi hoonetena, kuid füüsiliselt kokku ehitatuna moodustavad ühe terviku: kool, lasteaed ja spordihall. Lisaks kuulub vallale kortermajaraamatukogu. Annikoru alevikus on 8 kortermaja või ridaelamut, mida kaalutakse potentsiaalsete kaugküttetarbijatena. Alevikus asub ehitisregistris kolme eraldi hoonena arvel olev, kuid füüsiliselt ühe hoonena eksisteeriv teenindusmaja-kauplusehoone, mis on samuti potentsiaalne tarbija. Kokku on vaadeldavaid tarbijaid kokku 15. Võimalike kaugkütte tarbijatena vaadeldavad hooned võib jagada kahte kategooriasse: I kategooria tõenäolised kliendid: 1. Lasteaed-vallamaja, 2. Koolimaja 3. Spordihoone 4. Kortermaja-raamatukogu II kategooria vähem tõenäolised kliendid: 1. 18 korteriga korterelamu, Annikoru tee 2 2. 8 korteriga ridaelamu, Annikoru tee 4 3. 8 korteriga ridaelamu, Annikoru tee 6 4. 6 korteriga ridaelamu, Annikoru tee 8 5. 6 korteriga ridaelamu, Annikoru tee 10 6. 12 korteriga korterelamu, Annikoru tee 18 7. 18 korteriga korterelamu, Annikoru tee 20 8. 18 korteriga korterelamu, Annikoru tee 22 9. Teenindushoone, Annikoru tee 13 10. Kauplus-söökla, Annikoru tee 15 11. Annikoru kauplus, Annikoru tee 17 Energiakasutuse andmed on olemas I kategooria hoonete korral. Teiste korral ei ole energiakasutust monitooritud. Korteriühistud on loodud kõikides kortermajades. 3.1 Lasteaed-kool-spordihoone Lasteaed-vallamaja (vt Joonis 3.1) välisseinad on väljast poolt täiendavalt soojustatud (~100mm). Hoone pööningule on täiendava soojustusena lisatud puistevilla (~300mm). Lasteaia korral on kasutuses nii soojustagastusega ventilatsioonisüsteem kui ka eraldi väljatõmbeventilaatorid. Ventilatsiooniagregaat on ristivoolu plaatsoojusvahetiga (vesikalorifeeriga) ja ventilaatorid on varustatud sagedusmuunduriga. Küttesüsteem on muudetud ruumipõhiselt termostaatventiilidega reguleeritavaks. 30
Joonis 3.1 Lasteaed-vallamaja Lasteaia soojussõlm on varustatud plaatsoojusvahetitega, vt ka Joonis 3.2. Joonis 3.2 Lasteaia soojussõlm Keldris on 500L tarbevee boiler, mis võimaldab tarbevett soojendada katlamaja baasil või vajadusel sisse integreeritud elektritennidega. Koolihoone (vt ka Joonis 3.3) piirded on rekonstrueeritud. Pööningule on lisatud täiendava soojustusena tselluvilla. Kooli ventilatsioonisüsteem on lahendatud sissepuhkega värskeõhuavade kaudu ja mehaaniline väljatõmme on lahendatud ehitusaegsete ventilatsioonikanalite kaudu. Kooli ventilatsioonilahendus praktikas ei toimi. Probleemiks on läbi mõtlemata õhu jaotus töötsoonide suhtes. Joonis 3.3 Koolimaja 31
Spordihoone on nn kaarhall (vt ka Joonis 3.4), mille kaarosa on soojustatud. Ventilatsioonisüsteem on lahendatud vesikalorifeeriga sissepuhkeventilaatoriga ja eraldi väljatõmbega. Soojustagastust ei ole rakendatud. Joonis 3.4 Spordihoone Kooli, lasteaia ja spordihalli soojusvarustus baseerub lasteaia keldris asuval katlamajal. Katlamajas on kaks kütusena põlevkiviõli kergfraktsiooni kasutavat õlikatelt Viadrus G300 (á 218kW), mis kumbki on varustatud põletiga FBR GL 30/2 (153-355kW), vt ka Joonis 3.5. Joonis 3.5 Katlad Õlimahutid asuvad eraldi ruumis, vt ka Joonis 3.6. Joonis 3.6 Õlimahuti Kuigi on õlimahuti ruumile tehtud eraldi sundväljatõmbe ventilatsioon (Joonis 3.7), ei ole see lahendanud põlevkiviõlist tulenevat ebameeldivat lõhnaprobleemi. 32
Joonis 3.7 Õlimahuti ruumi väljatõmbeventilatsioon Tehtud mõõtmised on näidanud, et suitsugaaside temperatuur on üle 200 C ning kolle ja põleti tahmunud. See viitab sellele, et põlemisprotsess ei ole reguleeritud optimaalseks. Hoonete iseloomulikud näitajad on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 3.1). Tabel 3.1 Hoonete andmed Lasteaed-vallamaja Koolimaja Spordihoone Hoone aadress: Annikoru 7/1 Annikoru 7/2 Annikoru 7/3 EHR kood: 104028819 104028821 104049984 Esmase kasutuselevõtu aasta: Hoone kasutamise otstarve: 1987 1992-12631 Koolieelne lasteasutus (lastesõim, - aed, päevakodu, lasteaed-algkool) 12203 Administratiivhoone (kasutamise otstarvete loetelu muutunud 01.01.2013) 12632 Põhikooli või gümnaasiumi õppehoonehoone 12651 Spordihall, võimla (kohtadega pealtvaatajatele) Korruselisus: 2 2 1 Suletud netopind: 1 976,2 m 2 977,4 m 2 444,9 Köetav pind: 1 976,2 m 2 977,4 m 2 444,9 Hoone maht: 6 660,1 m 3 3 900 m 3 2 806 Energiamärgis Puudub Puudub Puudub Lasteaed-kool-spordihoone energiakasutusest annab ülevaate Tabel 3.2. Tabel 3.2 Lasteaed-kool-spordihoone energiakasutus Näitaja 2014 2015 2016 Ühik Kütus naturaalühikutes 42863 42863 42863 L/a Kütus energiana 400 429 429 MWh/a Katlamajast väljastatud soojust 320 343 343 MWh/a 33
Näitaja 2014 2015 2016 Ühik Reaalaasta kraadpäevad 3887 3550 3961 KP Normaalaasta kraadpäevad 4295 KP Normaalaasta küttesoojus 354 415 372 MWh/a Viimase kolme aasta keskmine küttesoojus normaalaastal 380 MWh/a 3.2 Kortermaja-raamatukogu Välisseinad on tellistest ja laotud puhasviigiga. Välisseinasid ei ole täiendavalt väljast poolt soojustatud. Välisseinadest annab ülevaate Joonis 3.8. a) Põhjasein b) Lõunasein c) Idasein d) Läänesein Joonis 3.8 Seinad Pööningu põrandale on täiendavalt lisatud tselluvilla (~200mm). Hoones toimib loomulik õhuvahetus. Hoones on ahi- ja pliidiküte, mõnedes ruumides kasutatakse täiendavalt elekterküttekehi. Kaugküttesüsteemiga ühendamisel tuleb hoone rekonstrueerimisel välja ehitada vesikeskküttesüsteem. Hoone andmetest annab ülevaate Tabel 3.3. Tabel 3.3 Kortermaja-raamatukogu andmed Hoone aadress: Annikoru tee 9, Annikoru küla, Konguta vald, Tartu maakond 61202 34
EHR kood: 104028822 Esmase kasutuselevõtu aasta: 1970 Hoone kasutamise otstarve: Korruselisus: 2 Suletud netopind: 870,4 m 2 Köetav pind: 586 m 2 Eluruumide pind: 437,7 m 2 Mitteeluruumide pind 87,9 m 2 Hoone maht: 2 982 m 3 Köetavate ruumide sisekubatuur: 11222 Muu kolme või enama korteriga elamu 12623 Raamatukogu 1 476 m 3 (arvutuslik) Korterite arv: 10 Mitteluruumide arv: 1 Keldri olemasolu: Jah Kortermaja-raamatukogu hoone energiaauditi põhjal on normaalaasta järgi hoone soojusvajadus kütmiseks 112 MWh/a, mis võib rekonstrueerimise tulemusena väheneda poole võrra. 3.3 Kortermajad Korterelamutes ja ridaelamutes (vt ka Joonis 3.9 - Joonis 3.13) on kas korteripõhine küte (ahjud, kaminad, pliidid, paar Bullerjan i, st õhkküte, õhk-õhk soojuspumbad) ruumipõhine küte (elekterküttekehad) või osaline lokaalküte. Mõnes majas on keldris halupuukatel, mis kütab nt ainult kahte korterit elamus (Annikoru tee 20 - isetehtud katel + akumulatsioonipaak, vt ka Joonis 3.11) ja renoveeritud elamu Annikoru tee 22 (katel Viadrus, 40 kw + akumulatsioonipaak, vt ka Joonis 3.12). Ridaelamus on samuti keskküttekatlad (valdavalt Viadrus). Kogu elamuid hõlmavaid keskküttesüsteeme ei ole säilinud. Ridaelamute ja kortermajade liitmiseks kaugküttevõrguga on vaja majades välja ehitada vesikeskküttesüsteem, mis muudab nende liitumise problemaatiliseks. Rekonstrueeritud on Annikoru tee 22, kus on ka välja ehitatud korteripõhine soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. a) Annikoru tee 4 b) Annikoru tee 6 35
c) Annikoru tee 8 d) Annikoru tee 10 Joonis 3.9 Ridaelamud a) Annikoru tee 2 b) Annikoru tee 18 Joonis 3.10 Annikoru tee 2 ja 18 c) Hoone d) Katel Joonis 3.11 Annikoru tee 20 36
a) Hoone b) Katel Joonis 3.12 Annikoru tee 22 Joonis 3.13 Teenindusmaja-kaupluse kompleks Kortermajade ja ärihoonete andmed on toodud allolevates tabelites, vt ka Tabel 3.4 ja Tabel 3.5 37
Tabel 3.4 Annikoru tee tänava korter- ja ridaelamute andmed Maja nr 2 33 4 6 8 10 18 34 20 22 Kokku EHR kood: 104032415 104025530 104024889 104022489 104026557 104024751 104030016 104036901 - Esmase kasutuselevõtu aasta: - - - - - - - - - Korruselisus: 3 2 2 2 2 2 3 3 - Köetav pind, m 2 : 1144 762 762 471 471 667 1136 1032 6445 Korterite arv: 18 8 8 6 6 12 18 18 94 Soojuse vajadus, MWh 137 91 91 57 57 80 136 62 711 Tabel 3.5 Teenindusmaja-kaupluse kompleksi andmed Aadress Annikoru tee 13 Annikoru tee 15 Annikoru tee 17 Kokku EHR kood: 104029494 104004329 120534447 - Esmase kasutuselevõtu aasta: - - 1983 - Köetav pind, m 2 : 387 720 503 1610 Soojuse vajadus, MWh 46 86 60 193 33 EHR kasutusel üksikelamuna 34 EHR kasutusel üksikelamuna 38
3.4 Kokkuvõte Potentsiaalsetest tarbijatest annab koondülevaate Tabel 3.6. Tabel 3.6 Potentsiaalsed kaugkütte tarbijad Asutus/hoone Köetav pind, m 2 Normaalaasta tarbimine, MWh Tarbimine pärast rekonstrueerimist Lasteaed-koolspordihoone 3399 380 380 Kortermajaraamatukogu 586 112 72 Annikoru tee 2 1144 137 92 Annikoru tee 4 762 91 61 Annikoru tee 6 762 91 61 Annikoru tee 8 471 57 38 Annikoru tee 10 471 57 38 Annikoru tee 18 667 80 53 Annikoru tee 20 1136 136 91 Annikoru tee 22 1032 62 62 Annikoru tee 13 387 46 31 Annikoru tee 15 720 86 58 Annikoru tee 17 503 60 40 Kokku 12040 1397 1076 Kortermajade kompleksset soojustamist ei ole lähitulevikus ette näha, va vallale kuuluv kortermaja-raamatukogu. 39
Võimsus, kw Konguta valla Annikoru küla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017 2027 4 Kaugküttesüsteemi alternatiivid Kaugküttesüsteemi rajamisel vaadeldakse kolme alternatiivi: Alternatiiv 1.1 hakkpuidukatlamaja varustab soojusega valla objekte lasteaed-koolspordihoonet ja rekonstrueeritud kujul kortermaja-raamatukogu. Hinnanguline tarbimine kokku 452 MWh aastas. Alternatiiv 1.2 pelletikatlamaja varustab soojusega valla objekte lasteaed-kool-spordihoonet ja rekonstrueeritud kujul kortermaja-raamatukogu. Hinnanguline tarbimine kokku 452 MWh aastas. Alternatiiv 2 hakkpuidukatlamaja varustab soojusega valla objekte lasteaed-koolspordihoonet ja rekonstrueeritud kujul kortermaja-raamatukogu ning teenindushoonete kompleksi Annikoru tee 13, 15 ja 17. Hinnanguline tarbimine kokku 645 MWh aastas. Alternatiiv 3 hakkpuidukatlamaja varustab soojusega valla objekte lasteaed-koolspordihoonet ja rekonstrueeritud kujul kortermaja-raamatukogu; teenindushoonete kompleksi Annikoru tee 13, 15 ja 17; kortermaju Annikoru tee 18, 20 ja 22 olemasoleval kujul. Hinnanguline tarbimine kokku 923 MWh aastas. Alternatiiv 4 hakkpuidukatlamaja varustab soojusega kõiki potentsiaalseid tarbijaid (kortermaja-raamatukogu rekonstrueeritud). Hinnanguline tarbimine kokku 1 357 MWh aastas. 4.1 Alternatiiv 1.1 ja 1.2 Normaalaasta kohta tunnipõhiste koormuste alusel koostatud koormusgraafikut iseloomustab Joonis 4.1. 300 250 200 Tarbijad+võrk Küte Hakkpuit või pellet 150 100 50 0 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 Aeg, h Joonis 4.1 Alternatiiv 1.1 ja 1.2 soojuskoormusgraafik normaalaasta tunniandmete alusel Soojuskoormusgraafiku põhjal on sobilik paigaldada ~100 kw tahkekütusekatel ja tipukoormus katta tipu/reservkatlaks oleva põlevkiviõlikatlaga. 40
Katlamaja asukohta ja võrgu trassi iseloomustab Joonis 4.2. Joonis 4.2 Alternatiiv 1 kaugküttevõrgu konfiguratsioon KM Katlamaja: LKS - Lasteaed-kool-spordihoone; KR Kortermaja-raamatukogu. Torustikulõikude pikkustest ja läbimõõtudest annab ülevaate Tabel 4.1. Tabel 4.1 Alternatiiv 1.1 ja 1.2 kaugküttevõrgu andmed Võrgulõik Tingläbimõõt, DN Pikkus Nimetus mm m KM - K1 DN65 9 K1 - LKS DN50 30 K1 - KR DN25 30 Kokku - 69 Majandusarvutuste lähteandmed, tulemused ja arvutustabel on toodud Lisas 1 ja 2. 4.2 Alternatiiv 2 Normaalaasta kohta tunnipõhiste koormuste alusel koostatud koormusgraafikut iseloomustab Joonis 4.3. 41
Konguta valla Annikoru küla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017 2027 350 300 Tarbijad+võrk Küte+soe vesi Võimsus, kw 250 Hakkpuit 200 150 100 50 0 0 1000 2000 3000 4000 5000 Aeg, h 6000 7000 8000 9000 Joonis 4.3 Alternatiiv 2 soojuskoormusgraafik normaalaasta tunniandmete alusel Soojuskoormusgraafiku põhjal on sobilik paigaldada ~150 kw tahkekütusekatel ja tipukoormus katta tipu/reservkatlaks oleva põlevkiviõlikatlaga. Katlamaja asukohta ja võrgu trassi kulgemist iseloomustab Joonis 4.4. Joonis 4.4 Alternatiiv 2 kaugküttevõrgu konfiguratsioon KM Katlamaja: LKS - Lasteaed-kool-spordihoone; KR Kortermaja-raamatukogu; A13 Annikoru tee 13; A15 Annikoru tee 15; A17 Annikoru tee 17. Torustikulõikude pikkustest ja läbimõõtudest annab ülevaate Tabel 4.2. Tabel 4.2 Alternatiiv 2 Kaugküttevõrgu andmed Võrgulõik Tingläbimõõt, DN Pikkus 42
Nimetus mm m KM - K1 DN65 9 K1 - LKS DN50 30 K1 - K2 DN40 26 K2 - KR DN25 4 K2 - K3 DN32 94 K3 - A13 DN20 4 K3 - A15 DN25 20 K3 - A17 DN20 14 Kokku - 201 Majandusarvutuste lähteandmed, tulemused ja arvutustabel on toodud Lisas 3. 4.3 Alternatiiv 3 Normaalaasta kohta tunnipõhiste koormuste alusel koostatud koormusgraafikut iseloomustab Joonis 4.5. 500 Võimsus, kw 450 400 350 300 250 200 150 100 50 0 Tarbijad+võrk Küte+soe vesi Hakkpuit 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 Aeg, h Joonis 4.5 Alternatiiv 3 soojuskoormusgraafik normaalaasta tunniandmete alusel Soojuskoormusgraafiku põhjal on sobilik paigaldada ~200 kw tahkekütusekatel ja tipukoormus katta tipu/reservkatlaks oleva põlevkiviõlikatlaga. Katlamaja asukohta ja võrgu trassi kulgemist iseloomustab Joonis 4.6. 43
Joonis 4.6 Alternatiiv 3 kaugküttevõrgu konfiguratsioon KM Katlamaja: LKS - Lasteaed-kool-spordihoone; KR Kortermaja-raamatukogu; A13 Annikoru tee 13; A15 Annikoru tee 15; A17 Annikoru tee 17; A18 Annikoru tee 18; A20 Annikoru tee 20; A22 Annikoru tee 22. Torustikulõikude pikkustest ja läbimõõtudest annab ülevaate Tabel 4.3. Tabel 4.3 Alternatiiv 3 Kaugküttevõrgu andmed Võrgulõik Tingläbimõõt, DN Pikkus Nimetus mm m KM - K1 DN80 9 K1 - K4 DN65 10 K1 - K2 DN40 26 K2 - KR DN25 4 K2 - K3 DN32 94 K3 - A13 DN20 4 K3 - A15 DN25 20 K3 - A17 DN20 14 K4 - LKS DN50 20 K4 - K5 DN40 4 K5 - A22 DN20 4 K5 - K6 DN40 12 K6 - A18 DN25 8 K6 - A20 DN32 34 Kokku - 263 Majandusarvutuste lähteandmed, tulemused ja arvutustabel on toodud Lisas 4. 44
Konguta valla Annikoru küla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017 2027 4.4 Alternatiiv 4 Võimsus, kw Normaalaasta kohta tunnipõhiste koormuste alusel koostatud koormusgraafikut iseloomustab Joonis 4.7. 650 600 550 500 450 400 350 300 250 200 150 100 50 0 Tarbijad+võrk Küte+soe vesi Hakkpuit 0 1000 2000 3000 4000 5000 Aeg, h 6000 7000 8000 9000 Joonis 4.7 Alternatiiv 4 soojuskoormusgraafik normaalaasta tunniandmete alusel Soojuskoormusgraafiku põhjal on sobilik paigaldada ~320 kw tahkekütusekatel ja tipukoormus katta tipu/reservkatlaks oleva põlevkiviõlikatlaga. Katlamaja asukohta ja võrgu trassi kulgemist iseloomustab Joonis 4.8. Joonis 4.8 Alternatiiv 4 kaugküttevõrgu konfiguratsioon 45
KM Katlamaja: LKS - Lasteaed-kool-spordihoone; KR Kortermaja-raamatukogu; A13 Annikoru tee 13; A15 Annikoru tee 15; A17 Annikoru tee 17; A18 Annikoru tee 18; A20 Annikoru tee 20; A22 Annikoru tee 22; A2 Annikoru tee 2; A4 Annikoru tee 4; A6 Annikoru tee 6; A8 Annikoru tee 8; A10 Annikoru tee 10. Torustikulõikude pikkustest ja läbimõõtudest annab ülevaate Tabel 4.4. Tabel 4.4 Alternatiiv 4 Kaugküttevõrgu andmed Võrgulõik Tingläbimõõt, DN Pikkus Nimetus mm m KM - K1 DN80 18 K1 - K2 DN50 36 K2 - A20 DN32 8 K2 - A22 DN20 10 K2 - K3 DN32 76 K3 - A13 DN20 22 K3 - K4 DN32 10 K4 - A15 DN25 14 K4 - A17 DN20 54 K1 - K5 DN65 24 K5 - A18 DN25 8 K5 - K6 DN65 82 K6 - KR DN25 18 K6 - LKS DN50 56 KM - K7 DN50 70 K7 - A10 DN20 6 K7 - K8 DN50 16 K8 - A6 DN25 22 K8 - K9 DN40 48 K9 - A8 DN20 12 K9 - A4 DN25 34 K9 - A2 DN32 90 Kokku - 734 Majandusarvutuste lähteandmed, tulemused ja arvutustabel on toodud Lisas 5. 46
5 Kaugkütte- ja individuaallahenduste alternatiivide võrdlus Kaugküttealternatiivide tehnilistest andmetest annab ülevaate Tabel 5.1. Tabel 5.1 Kaugküttealternatiivide tehniliste näitajate võrdlustabel Kütus Näitaja A1.1 A1.2 A2 A3 A4 Ühik Hakkpuit/ õli Pellet Hakkpuit/ õli Hakkpuit/ õli Hakkpuit/ õli Uue katlamaja maksumus 72 300 42 300 106 200 143 900 207 900 EUR Uue kaugküttevõrgu maksumus 14 658 14 658 38 910 51 017 152 716 EUR Maksumus kokku 86 958 56 958 145 110 194 917 360 616 EUR Maksumus KM-ga 104 350 68 350 174 132 233 900 432 739 EUR Tarbitud kütus naturaalühikutes, 5 5 6 10 11 tonn põlevkiviõli Tarbitud kütus naturaalühikutes, 636-946 1323 2040 m 3 hakkpuit Tarbitud kütus naturaalühikutes, pellet - 102 - - - tonn Tarbitud kütus energiana, põlevkiviõli 54 54 65 112 120 MWh Tarbitud kütus energiana, hakkpuit 477-709 992 1530 MWh Tarbitud kütus energiana, pellet - 461 - - - MWh Katlamaja kasutegur põlevkiviõlile 87 87 87 87 87 % Katlamaja kasutegur hakkpuidule 87-87 87 87 % Katlamaja kasutegur pelletile - 90 - - - % Põlevkiviõliga toodetud soojus 47 47 56 97 105 MWh Hakkpuiduga toodetud soojus 415-617 863 1331 MWh Pelletiga toodetud soojus - 415 - - - MWh KM-st väljastatud soojus 462 462 673 960,0 1436 MWh Müüdud soojus 452 452 645 923 1357 MWh Võrgukadu 10 10 28 37 79 MWh - 47
Näitaja A1.1 A1.2 A2 A3 A4 Ühik Suhteline võrgukadu 2,2 2,2 4,2 3,8 5,5 % Võrgu torustike kogupikkus 69 69 201 263 734 m Võrgu erisoojuskadu 24 24 22 22 17 W/m Ühendatud tarbimistihedus 6551 6551 3210 3511 1848 kwh/m Kaalutud keskmine diameeter 45,5 45,5 39,8 40,1 44,6 mm Erikoormuse karakteristika, K 144 144 81 88 41 kwh/(mm*m) Soojustarbimise tihedus 60 60 44 35 32 kwh/(a*m 2 ) Soojuse ülekandejõudlus 3,21 3,21 1,53 1,65 0,85 kw/m Kaugkütte kasutegur 85 88 83 84 82 % Kõige paremat efektiivsusnäitajad on Alternatiivide 1.1 ja 1.2 korral. Individuaallahendustest vaadeldakse: a) Pelletikatlamaja b) Õhk-vesi soojuspumpa (ÕV-SP) c) Maasoojuspumpa (Maa-SP) Soojuse hinna arvutused individuaallahenduse kohta on teostatud lasteaed-kool-spordihoone baasil. Alternatiive võrreldakse kujuneva käibemaksuga soojuse hinna alusel. Olemasoleva soojuse hind lasteaed-kool-spordihoone kütmisel koos käibemaksuga on hinnanguliselt 72 EUR/MWh, mis on võetud nn referentshinnaks. Käibemaksuga soojuse hinnad tarbijale investeeringu teotuseta ja 50% toetuse korral alternatiivi rakendumise aastal võrreldes praegu kehtiva hinnaga on toodud Tabel 5.2-s. Tabel 5.2 Soojuse hind, EUR/MWh Toetus 0% 50% Toetus 0% 50% Käibemaks Olemasolev Alt 1.1 Alt 1.2 Alt 2 Alt 3 soojuse hind Hind Muutus, % Hind Muutus, % Hind Muutus, % Hind Muutus, % KM-ta 60,0 65,0 71,7 68,2 66,9 8,3 19,5 13,7 KM-ga 72,0 78,0 86,0 81,8 80,3 KM-ta 60,0 53,8 64,5 55,4 54,9-10,3 7,5-7,7 KM-ga 72,0 64,6 77,4 66,5 65,9 11,5-8,5 Käibemaks Olemasolev Alt 4 Ind_pellet Ind_ÕV-SP Ind_Maa-SP soojuse hind Hind Muutus, % Hind Muutus, % Hind Muutus, % Hind Muutus, % KM-ta 60,0 71,4 47,9 65,1 60,4 19,0-20,1 8,5 KM-ga 72,0 85,7 57,5 78,1 72,5 KM-ta 60,0 57,1 45,2 57,3 45,8-4,8-24,7-4,4 KM-ga 72,0 68,5 54,2 68,8 55,0 0,7-23,6 Kaugküttelahendustest on hakkpuidu kasutamine soodsam võrreldes pelletikatlamajaga (vt Alternatiiv 1.1 ja 1.2). Lasteaed-kool-spordikompleksi näitel on individuaalse pelletikatlamaja rajamine soodsam võrreldes kahe valla tarbija jaoks (Alternatiiv 1.1) kaugküttesüsteemi rajamisega. Maasoojuspumba alternatiiv on pigem teoreetiline, maakollektori paigaldamise jaoks ei pruugi läheduses olla piisavalt vaba maad. 48
Siiski, soovides heitmeid hoida kooli ja lasteaia vahetus lähedusest kaugemal võib kaaluda kaugküttesüsteemi rajamist. Individuaallahenduste majandusarvutused on toodud Lisades 6-8. 6 Kaugküttesüsteemi rajamise riskianalüüs Kaugküttesse tehtavad investeeringud on oma loomult pikaajalised. Investeeringute abil soetatud vara väärtuse (maksumuse) alusel määratakse põhjendatud tulukus (WACC). Üldjuhul on kaugkütte korral tagatud suhteliselt kindel müügimaht (sõltub ilmastikuoludest). Negatiivset mõju (püsikulu osakaalu suurenemine) soojuse hinnale avaldab tarbijate kaugküttest lahti ühendamine või nn paralleeltarbimise kasutamine tarbijate poolt, mis vähendavad müüdava soojuse kogust rohkem kui nt hoone terviklik rekonstrueerimine. Eelnevate Euroopa Liidu rahastamisperioodidel oli kaugküttesektorile riigi poolt ette nähtud erinevaid toetusi süsteemide uuendamisteks, mis andis võimalusi investeerida uutesse süsteemidesse ja alandada seeläbi soojuse hinda lõpptarbijale. Tulevikus võrreldakse kaugküttesüsteemi lokaalse lahendusega ja põhjendatud juhtudel toetatakse üleminekut lokaalküttele. Kaugkütte rekonstrueerimise SWOT analüüsi iseloomustab Tabel 6.1. Tabel 6.1 Kaugkütte rekonstrueerimine SWOT analüüs Tugevused -tagada tarbijatele mugav soojusvarustus -hajutatud heitmed Võimalused -tarbijatele mugav soojusvarustus -erinevad alternatiivsed küttelahendused -soojuse hinna alanemine -rekonstrueerimistoetuse saamine -kasutada odavamat kütust/energiaallikat Nõrkused -suhteliselt väikese-mahulised tarbijad -kaugküttesüsteem on suhteliselt väike ja seetõttu tundlik tarbimise hilisemale vähenemisele -tarbimise vähenemine tõstab tuntavalt püsikulu komponenti soojuse hinnas Ohud -tarbijate lahti ühendamine kaugküttevõrgust -hakkpuidu kasutamisel probleemid kvaliteediga, võimalik metallosade sisaldus, ebaühtlane tükisuurus, kõikuv niiskus jms -tarbimismustri hilisem muutus võib kaasa tuua mõnede tarbijate ülemineku lokaalküttele Sõltuvalt valitud kaugkütte soojusallika lahendusest ja valitud kütusest/energiaallikast on seadmetel teatud nõuded kütuse kvaliteedile (kehtib reegel mida väiksem süsteem, seda kõrgem peaks olema kütuse kvaliteet). Samuti ohustab tehtavat investeeringut soojustarbimise vähenemine. Üheks parimaks lahenduseks kaugküttesoojuse tarbimisest loobumise vältimiseks on see, kui suudetakse tarbijatele pakkuda võimalikult madalat soojuse hinda, vt ka Tabel 6.2. Tabel 6.2 Kaugkütte rekonstrueerimise riskid ja leevendusmeetmed Risk Leevendusmeede -tarbijate ära langemine -alandada alternatiivsete kütuste/energiaallikate kasutamisega soojuse hinda -hakkpuidu kasutamisel probleemid -kindlad kütuse tarnijad, kokkulepitud kvaliteediga, võimalik metallosade sisaldus jms kvaliteedinõuded, hästi ettevalmistatud kütuse hanked 49
Risk -tarbimismustri hilisem muutus võib kaasa tuua ülemineku lokaalküttele Leevendusmeede -soojusmajanduse arengukava koostamine, tendentside hindamine, planeerimine, võimalikult soodne kaugkütte hind pikemas perspektiivis 50
7 Tegevuskava Tegevuskava koostamisel võeti aluseks järgmised asjaolud: Hakkpuidu katlamaja rajamisega toetuste abiga on võimalik soojuse hinda oluliselt alandada ja vähenda heitmeid. CO 2 heite vähendamise seisukohalt on soovitav valida puitkütustele baseeruvad lahendused. Kaugküttesüsteemi loomisel on pikemas perspektiivis soodsaimaks lahenduseks hakkpuidukatlamaja paigaldamine. Kaugküttesüsteemi arendamise tegevuskava (vt ka Tabel 7.1) on toodud alljärgnevalt. Tabel 7.1 Kaugküttesüsteemi arendamisetegevuskava Tegevus Teostaja Maksumus Avalik arutelu huvitatud osapooltega Kaugküttepiirkonna kehtestamine Uue katlamaja ja kaugküttevõrgu projekt Uue katlamaja ja kaugküttevõrgu ehitamine Vallavalitsus Vallavolikogu Vallavalitsus koostöös projekteerimisettevõttega Kaugkütteettevõte koostöös ehitusettevõtjaga Ruumide rendikulu, ametnike palgakulu Volikogu jooksev Aeg/ kestus 2018, 1 kuu 2018, 2 kuud palgakulu ~10 000 EUR 2018, kuni 6 kuud Kuni ~545 000 EUR (võimalik 50% toetust) sõltuvalt kui palju tarbijaid lisandub 2018-2019 kuni 8 kuud Rahastamise allikas Valla eelarve Valla eelarve Valla eelarve Valla vahendid, 50% toetust EL (SF) rahadest KIK kaudu Katlamaja ja võrk on soovitav jätta valla omandusse, sest see annab võimaluse süsteemi arendamise üle otsustamiseks vallale. Süsteemi võib opereerida nt valla ettevõte või leitakse hanke korras vastav operaator. Välisvahendite kaasamiseks kaugküttesüsteemi välja ehitamiseks, kui selleks võetakse vastu otsus, on võimalik teha seda hanke korras. Soojusettevõtjale, kes kaasrahastab projekti, antakse hanketingimustega õigus opereerimiseks piisavalt pika aja jooksul, et ta investeeritud raha koos põhjendatud tulukusega tagasi teeniks. 51
8 Lisa 1 Alternatiiv 1.1 1.1 Toetuseta 52
ARVUTUS 53
1.2 50% toetusega 54
ARVUTUS 55
Lisa 2 Alternatiiv 1.2 1.3 Toetuseta 56
ARVUTUS 57
1.4 50% toetusega 58
ARVUTUS 59
Lisa 3 Alternatiiv 2 1.5 Toetuseta 60
ARVUTUS 61
1.6 50% toetusega 62
ARVUTUS 63
Lisa 4 Alternatiiv 3 1.7 Toetuseta 64
ARVUTUS 65
1.8 50% toetusega 66
ARVUTUS 67
Lisa 5 Alternatiiv 4 1.9 Toetuseta 68
ARVUTUS 69
1.10 50% toetusega 70