Head Eesti Vabariigi aastapäeva!

NR 2 (138) Laupäev, 3. veebruar 2007 TASUTA Pirita Aasta Inimene 2006 Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud pidulikul linnaosa vanema vastuvõtul kuulutatakse sel aastal välja juba kuues Pirita Aasta Inimene, kelle eelmise aasta töid-tegemisi hinnatakse Püha Birgitta Ristiga. Kenale traditsioonile pandi alus kuus aastat tagasi, mil Pirita Aasta Inimese 2001 tiitli pälvis Pirita kloostri taaselustamise eest Lagle Parek. Järgmisel aastal leidis tunnustamist majandusteadlane Uno Mereste maa erastamise ja riigi reservmaaga seotud küsimuste lahendamise eest ning Aasta Inimeseks 2003 valiti Pirita Majandusgümnaasiumi direktor Edith Asveit. 2004. aastal vääris Pirita Aasta Inimese tiitli Pirita Velodroomi (nüüdse Pirita Spordikeskuse) direktor Aavo Aunroos, eelmisel aastal vääris linnaosa elanike arvates Püha Birgitta Risti ja Aasta Inimese tiitlit kauaaegne Pirita korvpallimeeskonna peatreener Kalle Klandorf. Kes pärjatakse Pirital Aasta Inimeseks 2006? See sõltub just suurel määral teist, Pirita elanikud. Aunimetusele kandideerija peaks olema tuntud ja austatud inimene, kelle möödunud aastast tegevust Pirita elanikud kõrgelt hindavad. Olgu siis tegemist ühiskonnategelase, sportlase, teadlase, arsti, firmajuhi, kultuuritegelase või mõne muu eluala esindajaga. Ootame teie arvamusi kandidaatide kohta 15. veebruarini e-posti aadressil enoleies@tallinnlv.ee. Vabariigi aastapäeva tähistamine Eesti riigi alguspäevil Enno Tamm Pirita linnaosa vanem 24. veebruaril saab meie riik taas aasta võrra vanemaks - päevast, mil Tallinnas loeti ette "Manifest Head Eesti Vabariigi aastapäeva! Noored ei ole ainult meie tulevik, vaid tänane päev! Jüri Ratas Tallinna linnapea Oma silm on kuningas! Just nii ma mõtlengi. Väljend "noored on meie tulevik" on küll ilus, kuid panustamist nendesse peame alustama täna. Alustada tuleb aga algusest. Vanematest, sündivusest, lasteaiast, koolist. Asudes praegusele ametikohale, seadsin oma tegevuse üheks aluseks targa ja iidse vanasõna - oma silm on kuningas. Selle all ma mõistan seda, et linnapea peab teadma, missugune on olukord linna varjupaikades, öömajades, parkides, teedel, lasteaedades ja koolides. Just neist kahest viimasest ma soovingi teiega mõtteid vahetada. Mitmes lasteaias on mulle öeldud, et palgad on väikesed, lasteaedade olukord on halb ja mida linn on nende küsimuste lahendamiseks ette võtnud. Tunnistan, tegemist on aktuaalse ja õigustatud küsimusega. Mulle tundus, et mõnegi küsija kõigile Eestimaa rahvastele" ning kuulutati välja iseseisev Eesti riik, möödub sel aastal juba 89 aastat. Enamikule meist tunduvad need sündmused pärinevat kusagilt eelmise aastatuhande kaugetest aegadest, sest järjest vähemaks jääb neid, kes Eesti Vabariigi väljakuulutamist veel mäletavad. Ning neile, kes taas vabas Eestis sündinud, tundub, et teisiti ei saaks see ollagi. On ju okupatsioonist möödas taas piisavalt palju aastaid, et iseolemist enesemõistetavaks pidada. Igapäevaaskeldustes ei mõtle me sageli sellele, mida meile kui rahvale tähendab omariiklus. Samas on veel tänapäevalgi maailmas eestlastest palju suuremaid rahvusi, kel oma riik puudub, aga vabadust ihkavad nad sama palju, kui kunagi meie esiisad. Eestlased on võõrvõimu pidanud taluma aastasadu, olgu selle lähtekohaks siis ida, lääs, põhi või lõuna. Ning vabatahtlikult ühte tükikest oma võimuimpeeriumist pole neist keegi ja mitte kunagi tahtnud meile, väikerahvale, loovutada. Nii oli see ka Eesti Vabariigi loomise päevil, millele järgnes ligemale kaks aastat väldanud ohvriterohke ja kangelaslik vabadussõda. Eile, 2. veebruaril, möödus Tartu rahulepingu allkirjastamisest 87 aastat ning traditsiooniliselt tähistati seda sündmust ka Pirital. Loodi ju tänu tollastele vabadusvõitlejatele ja diplomaatidele see Eesti Vabariik, kus me praegu elame ja mille taasiseseisvumisprotsessis osalesime tahes-tahtmata suure ajaloo vaatelaval toimuvas ka ise. Seega toetus Tartu rahuleppele suuresti ka meie taasiseseisvumine ja pikast nõukogude okupatsioonist vabanemine. Alati võib leida põhjust nurisemiseks ning kindlasti ei saagi ükski riik kunagi täiuslikuks. Nii, nagu ei saa kunagi valmis Tallinn, ei saa seda ilmselt ka Eesti riik ega isegi pisike Pirita. Ning see, milliseks meie tulevik kujuneb, ei sõltu esmajoones mitte mõnest tipp-poliitikust ega linnaametnikust vaid meist enestest. Omariiklus tähendabki ju seda, et meie tegemisi ei määrata mitte väljapoolt, vaid otsustab see, millised oleme me ise. Soovin teile kõigile palju õnne saabuva iseseisvuspäeva puhul ning julgust nii oma linnaosa kui riigi paremaks muutmisel. arvates olen külastanud ainult mõningaid lasteaedu. Vastuküsimusele, et mis te arvate mitmendas lasteaias ma olen, vastati - viiendas või kümnendas. Isiklikult olen kohal käinud kõigis Tallinna linna lasteaedades (kokku on neid koos lasteaed-algkooliga 130) ja seetõttu olen üsnagi hästi kursis nende olukorra ning tõstatatud küsimustega, millele annan ka siin kirjutises vastuse. Järg lk 2

2 Laupäev, 3. veebruar 2007 Algus lk 1 Noored ei ole ainult meie tulevik, vaid tänane päev! Eelmisel ja sellel aastal olen külastanud ka 46 Tallinna kooli (kokku on 11 põhikooli ja 54 gümnaasiumi), tutvunud nende olukorraga ning alati esitanud küsimuse, et mis on teie kooli või lasteaia kolm suuremat probleemi? Pean otsest ja avatud suhtlust väga vajalikuks, sest nii on infovahetusena lihtsam ning probleeme parem tunnetada ja neile lahendusi leida. Külastades meie linna lasteaedu ja koole on hea tõdeda, et nendes asutustes töötavad inimesed ei tee seda tööd kindlasti ainult palga pärast. Olen näinud siirast sära õpetajate ja teiste lastega tegelevate inimeste silmades. Meie lasteaedade ja koolide kokatädid, õpetajad, töömehed, koristajad ja juhid on enamuses uskumatult tublid ja positiivse ellusuhtumisega. Selle eest suur kummardus neile. Rääkides palgast, siis ei tohiks see olla selline, mis ei taga inimesele normaalset elatustaset. Ma toetan kindlasti haridustöötajate palgatõusu ettepanekuid. Selle aasta Tallinna eelarves on pedagoogide palgatõusuks ette nähtud 18%. Tänan kõiki, kes selle palgatõusu jaksasid ära oodata ja on tänaseni oma valitud Toetus paljulapselistele peredele Eesti Vabariigi aastapäevaks Lähenemas on Eesti Vabariigi aastapäev ning ka sel aastal võivad paljulapselised pered (3 ja enam last) taotleda selle päeva puhul toetust 600 krooni lapse kohta. Toetus sõltub perekonna sissetulekust ja seda määratakse isikutele, kelle perekonna netosissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kehtivast miinimumpalgast (3600 kr) ning iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 80% kehtivast miinimumpalgast (2880 kr). Sissetuleku hulka arvatakse kõik netotulud. Olenevalt pere suurusest võib sissetulek, mille puhul toetust määratakse, olla alljärgnev: Alates juulist 2006 on puudega laste vanematel võimalus kord aastas taotleda hinnatõusu kompenseerimiseks puudega lapse toetust 700 krooni. Tegemist on perekonna sissetulekust mittesõltuva toetusega ja seda on õigus taotleda kõikidel, kes vastavad järgnevatele tingimustele. ametile laste kasvatamisel ja õpetamisel truuks jäänud. Üheks väga teravaks küsimuseks on ka abipersonali palga küsimus. Oleme selle aasta eelarves ette näinud vahendeid alampalga tõusuks 12,2 miljonit krooni, mis tähendab seda, et haridusasutused ei pea alampalga tõusu maksma pearahast, vaid selle tagab neile linna poolt eraldi finantseering. Lasteaedade ja koolide remont Käesoleva aasta linnaeelarve on pealkirjastatud "Tallinn hoolib". Tänavuses eelarves on väga suurt rõhku pandud just koolide ja lasteaedade kordategemisele. Toon mõningaid näiteid. Investeerime Tallinna linna lasteaedadesse ca 170 miljonit krooni, mis on pea sama palju, kui neljal eelneval aastal kokku. Sellele summale lisandub veel 9 miljonit krooni, mis panustatakse lasteaedade hooviala asfaldi korrastamiseks. Loome juurde 23 uut lasteaiarühma ja ehitusse läheb kolm uut lasteaeda (Pirital, Kesklinnas ja Nõmmel), millest üks ka sel aastal valmis saab. Lisaks nendele kolmele alustame kahe uue lasteaia projekteerimisega. Mõni kuu tagasi kiideti linnavalitsuses 4-liikmeline pere väiksem kui 12240 krooni 5-liikmeline pere väiksem kui 15120 krooni 6-liikmeline pere väiksem kui 18000 krooni 7-liikmeline pere väiksem kui 20880 krooni jne. Toetuse taotlemiseks on vaja täita avaldus ja esitada see sotsiaalhoolekande osakonnale alates veebruarikuust kuni kolme kuu jooksul pärast vabariigi aastapäeva. Avaldusele tuleb lisada eelneva kuu sissetulekut tõendavad dokumendid (tõendid palga, elatisraha, töötutoetuse vms suuruse kohta) ning 16-aastaste ja vanemate laste koolitõend või kehtiv õpilaspilet. Toetus määratakse lapse vanemale, eestkostjale (kohtuotsus eestkostjaks määramise kohta) või lapse hooldajale (lapse perekonnas hooldamise leping), kes rahvastikuregistri andmetel on Tallinna linna elanik vähemalt aasta enne toetuse taotlemise aasta 1. jaanuari, elab rahvastikuregistri andmetel lapsega ühel aadressil ja heaks programm "Lasteaiakoht igale lapsele", mis peab lahendama ära lasteaiakohtade defitsiidi. Tallinna koolid ja koolipere õpikeskkond vajab paremaid tingimusi, mille saabumist ei saa oodata järgmised kümmeviisteist aastat. Olen otsustanud, et hakkame koostöös erasektoriga pealinna koolimajasid korda tegema kiirendatud korras, arvestades loomulikult kvaliteedinõudeid. Esimese kümne kooli (sealhulgas Nõmme Gümnaasiumi) lepingud on saanud heakskiidu ja lähema kahe aasta jooksul peaksid saama need hooned täieliku remondi. Pean sellist kompleksset lähenemist õigeks. Selle alternatiiviks on variant, kus linn investeerib ise nendesse koolimajadesse. Sel juhul läheb koolide remondiks vähemalt viisteist aastat. Meie lapsed väärivad ja vajavad korralikku õpikeskkonda juba täna. Selle aasta üheks eesmärgiks koolihoonete puhul on see, et ühelgi Tallinna koolil ei oleks enam vanu, tuult läbilaskvaid aknaid. Aasta lõpuks saavad vahetatud kõigil koolidel vanad aknad. Mõnedest mõtetest ja algatustest Varsti on meie riigi sünnipäev. Peretoetuse suurusi kontrollib spetsialist vastavast andmebaasist. Lapsena võetakse arvesse ka päevases õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis põhikoolis või gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses õppiv 19-aastane isik kui ta saab riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat lapsetoetust. Avaldusi toetuse saamiseks võetakse vastu Pirita Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas Merivälja tee 24, II korrus, kab. 205 spetsialist Tiina Lausmaa E 9.00-13.00 ja 14.00-18.00 lapsele ei ole määratud töövõimetuspensioni. Lapse hooldajal on õigus taotleda toetust ka tingimusel, kui ta rahvastikuregistri andmetel elab väljaspool Tallinna linna ja laps on Tallinna linna elanik. Toetuse saamiseks peab lapsevanem või eestkostja aasta jooksul esitama vastava avalduse ning N 9.00-13.00 ja 14.00-17.00 R 9.00-12.00 lapse dokumendid (sünnitunnistus, arstliku ekspertiisi otsus) sotsiaalhoolekande osakonnale. Lisaks puudega lapse toetuse vormistamisele on osakonnas võimalus saada teavet muudest toetustest ja teenustest ning anda teada puudega lapse ja tema perekonna täiendavatest vajadustest. Avaldusi toetuse saamiseks Sünnipäevad on argipäevadest mõnevõrra pidulikumad. Tallinna koole ja lasteaedu külastades tekkis mul mõte, et kinkida kõigile neile Tallinna linna lipp. Kolme sinise ja kolme valge triibuga lipp on Tallinna üks sümbolitest ja see peab olema pealinna haridusasutuses alati väärikal kohal. Minu arvates näitab lipu austamine head tahet, väärikust ning hoolivust oma linnast ja inimestest. Möödunud aasta 1. septembriks kinkisime kõikidele Tallinna koolidele Eesti hümni sõnad raamituna tammepuust raami. Usun, et selleks vabariigi sünnipäevaks on need sõnad enamusel lastel peas ja nad on valmis hümni alati kaasa laulma. Lasteaia või kooli lõpetamine on ühe väga tähtsa eluetapi lõpp ning millegi uue algus. 2006. aasta veebruaris tulin välja ettepanekuga, et koolide ja lasteaedade lõpetajad istutaksid puu, mis jääks meenutama neid toredaid aastaid ja kujuneks kohaks, kus koos oma klassi või rühmaga käia ja mälestusi meenutada. See algatus leidis lastelt, vanematelt ja õpetajatelt väga sooja vastuvõtu. Ka sellel aasta soovime me seda tegevust jätkata ja juba on koolidele ka kirjad saadetud, et nad teataksid millist puud nad sel kevadel istutada soovivad. Natuke ka mälupulkadest Sügisel lõi ajakirjandus laineid abiturientidele kingitavate mälupulkade pärast. Kui Tallinn selle seisukohaga välja tuli, siis meie siiras soov ja tahe oli, et aidata ning meeles pidada abituriente, kellel seisab ees elu üks raskeim aasta ja valik, mida teha edasi peale kooli. Kindlasti jätkame seda joont ka sellel aastal. Koostöö Ma pean ütlema, et Tallinna koolilastest on mulle väga palju kasu olnud. Küsite miks? Igal reedel käivad koolide gümnasistid linnavalitsuse majas ekskursioonidel. Ekskursiooni lõpus saavad nad külastada ka linnapea kabinetti. Kui ma nendega juttu olen rääkinud ja aknast välja vaadanud ning küsinud, et mis teid kõige rohkem selles vaates häirib, siis väga suur enamus on vastanud, et autod Vabaduse väljakul. Ka mina olen sama meelt ja sellepärast ma seisangi selle eest, et autod väljakult maa alla viia. Et inimestel oleks maa peal mõnusam, ohutum ja rohkem ruumi. Lisateavet saab telefonil 645 7622. Puudega lapse toetuse maksmine jätkub ka käesoleval aastal võetakse vastu Pirita Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas Merivälja tee 24, kab. 205 spetsialistid Tiina Lausmaa ja Ilona Raudsep. E 9.00-12.00 ja 14.00-18.00 N 9.00-12.00 ja 14.00-17.00 R 9.00-12.00 Täiendavat teavet saab telefonidel 645 7622, 645 7640

Laupäev, 3. veebruar 2007 3 Pirital tähistati Tartu rahu 87. aastapäeva 2. veebruaril tähistasid Pirita Linnaosa Valitsus ja Viimsi Vallavalitsus traditsioonilise ühisüritusega Tartu rahu 87. aastapäeva. Hommikul kell 10.00 asetati lillekimbud Tallinna Siselinnakalmistul Tartu rahu Eesti delegatsiooni juhi Jaan Poska kalmul ning süüdati mälestusküünlad. Kell 12.00 kogunesid Piritalt ja Viimsist pärit sõjamehed, kes erinevatel aegadel võidelnud Eesti vabaduse eest koos Pirita linnaosa vanema Enno Tamme ja Viimsi Vallavallavalitsuse esindajatega Metsakalmistule, et panna pärjad Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi hauale. Sündmuse pidulikkust aitas rõhutada Eesti Piirivalveorkester. Ühisüritus jätkus kell 12.30 Pirita Vaba Aja Keskuses piduliku koosviibimisega, kus toimusid sõnavõtud ja vaadati dokumentaalfilmi. Pärast ametlikku osa jätkus koosviibimine vestlusringis, kus vabadusvõitlejad said muljeid vahetada ja oma võitlusteed meenutada. Riigikogu valimised toimuvad 4. märtsil Valimispäeval Riigikogu valimine toimub 4. märtsil 2007 kell 9.00-20.00, hääletada saab üksnes oma elukohajärgses valimisjaoskonnas ning ettenähtud juhtudel ka kodus. Eelhääletamine 26.-28. veebruaril 2007 kell 12.00-20.00 saab eelhääletada kõigis 133 valimisjaoskonnas Tallinnas, nii elukohajärgses valimisjaoskonnas kui ka väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. 19.-23. veebruaril 2007 kell 12.00-20.00 on võimalik eelhääletada maakonnakeskuses (Tallinna linnas) avatud valimisjaoskondades juhul, kui valimispäeval ei ole võimalust hääletada valija elukohajärgses jaoskonnas. E-hääletamine algab 26. veebruaril 2007 kell 09.00 ja kestab ööpäevaringselt kuni 28. veebruarini 2007 kell 20.00. Hääletada on võimalik veebilehel www.valimised.ee. Alates 18. jaanuarist kuni 19. veebruarini saab samal aadressil e-hääletamist proovida. Valimisjaoskonnad Pirita linnaosas Valimisjaoskond nr 114 Aianduse tee, Arnika tee, Astla tee, Esku, Harksaba, Jasmiini tee, Kannustiiva, Kassikäpa tee, Kedriku, Kirilase, Kloostrimetsa tee paarisnr 36 kuni lõpuni ja paaritud nr 39 kuni lõpuni, Kressi tee, Alates esmaspäevast, 5. veebruarist käivitab Tallinn pilootprojektina koolibussi, mis on käigus tööpäevadel ja sõidab marsruudil Ravi tee, Randvere tee, Aiandi tee, Nelgi tee, Merivälja tee, Pirita tee, Narva mnt, Pronksi tn, Raua tn, Gonsiori tn, Estonia pst, Kaarli pst ning Toompuiestee. Linnapea Jüri Ratase sõnul on koolibuss mõeldud Tallinna kesklinna alg-, põhikooli ning gümnaasiumi õpilastele, kelle koolitee saab alguse Viimsi, Merivälja ning Pirita piirkonnast. Kuldtiiva, Kummeli tee, Kupra tee, Kõdra tee, Kõlviku põik, Kõlviku tee, Käokannu tee, Käokäpa tee, Laiaküla tee, Leediku, Lepiku tee, Liilia tee, Lilleherne tee, Lumikellukese tee, Lumiku, Maikellukese tee, Mugula tee, Muuga tee 7, 11a, 13, Nurmenuku tee, Oblika tee, Paabusilma, Piksepeni, Pojengi tee, Priimula tee, Põdrakanepi tee, Põldma, Päevakoera, Pärnamäe tee paarisnr kuni lõpuni ja paaritud nr 19 kuni lõpuni, Pärnaõie tee, Pääsusaba, Randvere tee paarisnr 86 kuni lõpuni ja paaritud nr 75 kuni lõpuni, Rukkilille tee, Silmiku, Sinitiiva, Sirptiiva, Sompa tee, Suislepa tee, Suru, Suurekivi, Sügislase, Tolmuka tee, Täpiku, Udeselja, Uneliblika, Vabarna tee, Vaksiku, Valguta, Varjulille tee, Villkäpa, Äigrumäe tee (linnapiirini ), Öölase. asukoht on Mähe Vaba Aja Keskus, Aianduse tee 64a. Valimisjaoskond nr 115 Andrekse tee, E.Bornhöhe tee, Hämar tee, Jahe tee, Jahimehe põik, Jahimehe tee, Jumika tee, Kailu tee, Kalamehe tee, Kalmuse tee, Keeru tee, Kloostri tee, Kloostrimetsa tee paarisnr 4 kuni 26 ja paaritud nr 5 kuni 29, Kuusenõmme tee, Kuusiku tee, Kõrkja tee, Käokeele tee, Küüvitsa tee, Lauri tee, Lehiku paarisnr 2 kuni 26 ja paaritud nr 1 kuni lõpuni, Looklev tee, Masti, Matka tee, Meremehe tee, Merivälja tee paarisnr 16 kuni 76 Tartu rahu allakirjutamine. Foto Ants Pajumäe erakogust. ja paaritud nr 5, 41 kuni lõpuni, Metsavahi põik, Metsavahi tee, Metsniku tee, Mõrra tee, Mähe tee, Mähe-Kaasiku tee, Neiuvaiba tee, Nõo tee, Padriku, Pajustiku tee, Pihlametsa tee, Pirita tee 3, 3a, 17, Puki tee, Purje, Põõsa tee, Pärniku tee, Randvere tee paarisnr 2 kuni 78 ja paaritud nr 1 kuni 69, Rebasesaba tee, Regati pst, Rummu tee, Rätsepa tee, Saariku tee, Sarapiku tee, Sitska tee, Supluse pst, Toomiku tee, Toominga, Ussilaka tee, Vahtriku tee, Variku tee, Varju tee, Vilu tee, Võsa tee. asukoht on Pirita Linnaosa Valitsus, Merivälja tee 24. Valimisjaoskond nr 116 Abaja põik, Abaja, Haljas tee, Hiie põik, Hiie, Jaaniku, Jõekalda, Kallaste, Kase, Kaunis, Kose põik, Kose tee paarisnr 4 kuni 100 ja paaritud nr 5 kuni 27, Kosemetsa, Kullese, Kuslapuu, Kärestiku, Künnapuu, Lehise, Lepa põik, Lepa, Nulu, Paju, Papli, Punga, Purde, Pähkli, Saare, Sanglepa, Sarapuu, E. Särgava allee, Tamme, Tarja, Tohu, Tõru, Urva, Varsaallika. asukoht on Pirita Vaba Aja Keskus, Merivälja tee 3. Valimisjaoskond nr 117 Helmiku põik, Helmiku tee, Hunditubaka tee, Irusilla, Jaanilille tee, Jääraku põik, Koolibuss alustab esmaspäeval Tallinna Transpordiamet tellis 2006. aasta oktoobris Tartu Ülikoolilt uurimistöö "Tallinna kesklinna koolide õpilaste liikumiste uuring ja suhtumine koolibussi käivitamisesse". Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul selgitati uurimistöö käigus välja kesklinna koolide õpilaste elukohtade jaotumine linnaositi, liikumisviisi valikud ja põhjused ning valmisolek muuta liikumisharjumusi koolibussi rakendamisel. "Uurimistöö tulemusena selgus, et linnaosade kaupa kasutati Viimsi-Merivälja-Pirita piirkonnast õpilaste kesklinna koolidesse viimisel kõige rohkem eratransporti," selgitas Mutli. Koolibussi pilootprojekti marsruudil sõidab kaks bussi väljumisega kell 6.58 ja 7.05 Viimsi haigla peatusest. Koolibussi sisenemisel peab esitama õpilaspileti. Buss peatub järgmistes peatustes: Viimsi vallamaja, Merivälja, Tuule tee, Aiatee, Mähe tee, Randvere tee, Supluse puiestee, Pirita, Rummu, Fr. R. Kreutzwaldi, Pronksi, Vabaduse väljak (koos bussiliini 11 peatusega), Jääraku tee, Karukella tee, Kelluka tee, Kiviaia tee, Koldrohu tee, Kose tee paaritud nr 31 kuni lõpuni, Kurereha tee, Lõosilma tee, Lükati tee, Mailase tee, Mesika põik, Mesika tee, Metsakooli põik, Metsakooli tee, Narva mnt paaritud nr 139 kuni 205, Niidu tee, Nurmiku põik, Nurmiku tee, Osja tee, Paisu, Puhkekodu tee, Pune tee, Pärnamäe tee 1, Pääsusilma tee, Rahvakooli tee, Vabaõhukooli tee, Veeriku tee, Vesiveski. asukoht on Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool, Vabaõhukooli tee 7. Valimisjaoskond nr 118 Aiatee, Haaviku põik, Haaviku tee, Heki tee, Hiiela tee, Hõbekuuse tee, Ida tee, Jugapuu põik, Jugapuu tee, Kastevarre tee, Kastiku tee, Kesktee, Kõivu põik, Kõivu tee, Leedri tee, Lehiku tee 28, 30, Lodjapuu tee, Lodumetsa tee, Lõhmuse põik, Lõhmuse tee, Lääne tee, Merivälja tee paarisnr 94 kuni lõpuni ja paaritud nr 9 kuni 21, Mõõna tee, Naadi tee, Näsiniine tee, Paakspuu tee, Palderjani tee, Ranna tee, Ranniku põik, Ranniku tee, Rändrahnu tee, Salu tee, Siniladva tee, Soovõha tee, Tuule tee, Tõusu tee, Ubalehe tee, Vaate põik, Vaate tee, Vahtramäe tee, Viimsi põik, Viimsi tee, Viirpuu tee, Võra tee, Väina tee. asukoht on Merivälja Põhikool, Heki tee 16. Vabaduse väljak (koos bussiliini 40 peatusega), Tõnismägi, Hotell "Tallinn", Balti jaam. Koolibuss sõidab 05.02.2007 kuni 31.05.2007. Orienteeruv pilootprojekti maksumus on 86 940 krooni. Pilootprojekti kulud kaetakse Tallinna Transpordiameti eelarvest ja lisakokkuleppega Viimsi valla eelarvest. Pilootprojekti ajal viiakse läbi sõitjate loendused ja vaatlused, et anda hinnang koolibussi edasise rakendamise vajalikkuse kohta. Pirita üldplaneering Tallinna Linnaplaneerimise Amet teatab, et Pirita linnaosa üldplaneeringu avalik arutelu toimub 7. veebruaril 2007 algusega kell 16.00 Tallinna Linnavolikoguistungite saalis Vana-Viru 12. Vabariigi aastapäeva vastuvõtt Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud Pirita linnaosa vanema Enno Tamme vastuvõtt eakatele toimub 21 veebruaril kl 15.00-17.00 Pirita Vaba Aja Keskuses. Esineb operetisolist Kaljo Johannson. Eakate jututuba 13. veebruar kell 12.00 Küsimustele vastavad linnaosa vanem Enno Tamm ja sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Aime Vaggo. 27. veebruar kell 12.00 Räägib oma tööst, annab nõu ja vastab küsimustele kriisipsühholoog Heli Künnap. Tulge tervisepäevale Laupäeval, 10. veebruaril 2007 toimub Pirita Vaba Aja Keskuses, Merivälja tee 3, tervisepäev. Päevakava: Kell 9.00-12.00 1) Vererõhu mõõtmine, veresuhkru ja kolesterooli taseme määramine. Tõeste näitajate saamiseks enne mitte süüa. Kohapeal einestamine. 2) Luutiheduse mõõtmine. Kõik protseduurid on tasuta. Meditsiinilisi mõõtmisi teostavad Pirita Perearsti Keskuse arstid ja õed. Kell 12.00-14.00 1) Pirita Linnaosa vanema Enno Tamme tervitus 2) Südametervise teemadel esinevad professorid Toomas Sulling ja Margus Viigimaa. 3) Spordivahendite (veloergomeeter, trenasöörid) tasuta kasutamise võimalusi tutvustab Pirita Südameliidu juhatuse liige Rein Tölp. Pirita Südameliidu juhatus.

4 Laupäev, 3. veebruar 2007 Halduskogu otsused Otsus nr 1 Kooskõlastada Pirita linnaosa arengukava aastateks 2007-2015 esitatud kujul. Otsus nr 2 Kooskõlastada Mustakivi tee lõigu Narva mnt ja Kose tee vahel detailplaneering vastavalt töö nr 1531 põhijoonisele 19.12.2006, joonis nr AS-004. Otsus nr 3 Mitte kooskõlastada Randvere tee 82a ja 88a kinnistute detailplaneeringu eskiisprojekti 4,7ha suuruse maa-ala hoonestamiseks viie kahepereelamu, kolme kahekorruselise korterelamu ja kolme kolmekorruselise korterelamuga tulenevalt koostamisel olevast Pirita linnaosa üldplaneeringu ehituspiirkonna nr 10 MÄHE AEDLINN esitatud tingimustest. Otsus nr 4 1. Muuta halduskogu 12.01.2006 otsusega nr 5 kinnitatud halduskogu kultuuri- ja hariduskomisjoni koosseisu järgmiselt: 1.1 vabastada komisjoni liikme kohustustest Triinu Rajasalu ja Veiko Rohunurm 1.2 kinnitada komisjoni liikmeteks Anne Seljamaa ja Monika Siemann Rada!!! Ma tean seda tunnet, kui lähed heas usus suusatama ja sind ootavad ees halvad üllatused. Kloostrimetsa rajal suusajälge enam pole, sest enne on jõudnud selle läbida ATV-d, koera- ja muidujalutajad. Eluvõitluses suusaraja pärast on suusataja alla jäänud! Mida siis teha, kuidas kaitsta ühisvara, mille nimel me oleme aastaid pingutanud ja linnaraha kulutanud? Muidugi on traditsioonilised karistusvõtted: politsei, meie piirkonna konstaablid ja munitsipaalpolitsei. Me saame häbituid ja ülbeid korrarikkujaid avaldada ka oma lehes. Üks võimalusi on katsetada keelusiltidega. Kas on meil aga õigus pidada seda rada ainult suusatajate omaks? Kui aga ilmataat meid juba lumega õnnistas ja ka kunstlumi veel suusatajate ootusi mitmekordistab, siis võiksime talveks teha ajutise ühiskondliku kokkuleppe, et suusarajal me ei jaluta ega sõida. Talv siin mere ääres on niigi lühike. Kutsun üksteise huvide ja harrastustega heatahtlikult arvestama. See on ainus võimalus elada rahus ning säilitada meie ühisvara. Suusataja hüüab möödumiseks: rada! Ja siis astub eessõitja sammu kõrvale. Nii on see alati olnud. Toome head kombed ka Pirita suusarajale. Eluaegne suusataja Mati Jaanuaris tegi Pirita halduskogu kultuuri- ja hariduskomisjon kokkuvõtteid fotokonkursist, mille tööde esitamise tähtaeg oli 5. jaanuar 2007. Seekordseks võitjaks osutus Aivar Nurmik fotoga "Mahlapakipuu" - auhinnaks 10 pakki mahla. Võitjaga võetakse ühendust. Siinkohal tuletame meelde, et järgmise Pirita fotokonkursi tähtaeg on 31. mai 2007 ning seetõttu viimane aeg taas fotoaparaat välja otsida. Erinevalt eelnenud kahest konkursist osavõtjatele seekord mingeid vanusepiiranguid ei seata ning seega võivad osaleda kõik fotograafiahuvilised. Oodatud on fotod, mis kajastaksid linnaosa Piritale tähtsate dokumentide vastuvõtmisest Arvo Uukkivi Halduskogu liige Dokumentideks, millest allpool juttu tuleb, on linnaosa arengukava ja üldplaneering, millised tuginevad ja täpsustavad Tallinna vastavaid dokumente. Üldplaneeringu ülesanne on tagada linnaosa tasakaalustatud areng, säilitada Pirita omapära, loodusväärtused ning inimkesksele linnaruumile omane infrastruktuur. Dokumendi koostamise eesmärgid on elaniku kui kodaniku, ettevõtja ja töötaja heaolu ning elukvaliteedi tagamine ja järjepidev tõstmine. Nende dokumentide koostamiseks tuleb teha linnaosa sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonnaseisundi analüüs ja prognoosid ning võimalike riskide hindamine, määrata Robert Vill Halduskogu liige Antiikaja mõtleja Aristotelese arvates pidi linn olema kavandatud (planeeritud) nii, et kodanikud oleksid õnnelikud ja kaitstud. Et see nii oleks, ei tohtinud linn olla liiga suur ega liiga väike. Linna ideaal oli 5000 kodanikku. Kaasajal on olukord muutunud ja linna suurust ei piira enam miski. Seda kas kodanikud on oma eluga rahul, kaitstud ja õnnelikud, ei küsi neilt keegi. Kodanik on eelkõige maksumaksja. Mida rohkem maksumaksjaid, seda rikkam omavalitsus. Omavalitsuste konkurents selles valdkonnas on viinud absurdini. Tallinna lähiümbruse põllud ja metsad on Eesti sisemigrante täis. Et rahvast rohkem ära mahuks ja suuremat kasumit teenida, on arendajad vähegi lagedamatele aladele ehitanud Tallinna mägede koopiad. Vahe on vaid selles, et vene ajal ehitati ka muu eluks vajalik valmis. Eesti ajal ei tee seda enam keegi. Fotokonkurssi tulemused vaatamisväärsusi, loodust, olulisemaid ehitisi, inimeste igapäevaelu ning linnaosas toimuvaid kultuuri-, meelelahutus- ja spordiüritusi. Tingimused: Fotod tuleb esitada formaadis 10 x 15 Pirita Linnaosavalitsusse tuba 212 või JPG või TIFF formaadis digitaalsel kujul mõõdus vähemalt 1024x768 pix (resolutsiooniga vähemalt 300 dpi) aadressile eno.leies@tallinnlv.ee Konkursitööd peavad olema varustatud järgmiste andmetega: - foto allkiri - autori ees- ning perekonnanimi ja vanus - autori kontakttelefon ja kui on, siis ka e-posti aadress. Ühis-, kamba ja üksikisiku huvist Sama saatus on tabanud Piritat. Kohalikus lehes kirjutab ja kiitleb Pirita halduskogu esimees Mati Eliste: "Pirital on teiste Tallinna linnaosade ees eelised. Meie elanike arv kasvab heas tempos." Mul on kahju, et leidub inimesi, kes ei mõista, et igal kasvul on piirid. Pirita elanike arv on ammu ületanud kriitilise piiri ja oleks aeg ohjata kasvu. On aeg mõelda sellele, kuidas tagada neile, kes on valinud oma koduks Pirita, kõik võimalused olla oma eluga rahul ja õnnelikud. Me ei saa enam tagasi Piritat, kus elas umbes 6000 elanikku. Praegu on meid 13000 ja varsti saab olema veel rohkem. Kuid me saame ja peame ajama oma asja nii, et säiliks see, mis veel alles. Meil peab olema kodanikujulgust, jonni ja visadust. Tuletan meelde Lillepi maa-alale käivitatud planeeringu ja hoonestusõiguse lugu. Tookordne linnaosa vanem Ülle Rajasalu seletas, et pargi kordategemiseks ei ole raha ja kõige parem viis seda teha on hoonestusõiguse seadmisega erakapitali kaasamine. Võim ei saanud siiski Aivar Nurmiku foto "Mahlapakipuu" arengu põhisuunad ja territoriaalse üldplaneeringu ning infrastruktuuri arendamise alused. Nende dokumentide kaudu saab sätestada piirangud, mis kaitsevad avalikke huve ka eraomandis olevate maade ja hoonete puhul. Avalik ruum on linnaosas piiratud vara ja seda tuleb kaitsta. Kui me seda ei tee, juhtub nii, et ta saab märkamatult otsa ja siis on juba hilja. Pirita linnaosa üldplaneeringu esialgse variandi koostamist alustati 1996. aastal. Mitmesugustel põhjustel ei ole selle koostamisega hakkama saadud. Tulemuseks on elamuarenduse stiihiline ja kontrollimatu kasv, elanikkonna kiire kasv ja seda eriti kortermajade tungimisega linnaossa. Tähelepanuta on jäetud sellised ohud, nagu loodusliku ja kvaliteetse elukeskkonnaga seotud imago kadumise võimalus, avaliku linnaruumi vähenemine, infrastruuktuuri vajadustega mittearvestamine, naftatransiidiga seotud turvalisuse ja elukeskkonna risk ja veel palju muud. Kõigile nendele probleemidele juhivad tähelepanu vastuvõtmisel olevad arengukava ja üldplaneering, tuues välja tuuldelastud aastatega tekitatud valupunktid, mida elanikud praegu oma elukvaliteedis tunnetavad (lasteaiakohtade puudumine, ummikud teedel, ühistranspordi probleemid, puudulik infrastruktuur, elanikkonna kontrollimatu kasv, naabervaldade arenguga mittearvestamine, hooletu suhtumine loodusesse, riskianalüüside puudumine ja palju muud). Kõigile nendele probleemidele on juhitud tähelepanu nii arengukavas kui ka üldplaneeringus. Nende dokumentide avaliku arutelu käigus on esitatud palju märkusi, täiendusi ja Fotode kasutamine Konkursile esitatud fotosid ei tagastata. Konkursitöid on linnaosavalitsusel õigus tasuta kasutada linnaosa tutvustavates trükistes, märkides ära autori nime. vatuväiteid, mida praegu vaatab läbi Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Ei saa sugugi kindel olla, et nii mõnigi linnaosale eluliselt vajalik ettepanek leiab vajalikku aktsepteerimist linna poolt. Ometigi on ettepanekutega lähtutud põhimõttest, et linnaosa arengukava ja üldplaneering peavad olema konkreetsemad ja täpsemad kui linna vastavad dokumendid. Juhitakse tähelepanu, et avaliku huvi tagamine linnaruumis on üks olulisemaid elanike vajadusi ja ootusi. Vaatame, mis tulemusteni jõutakse linnaosa üldplaneeringu avaliku väljapaneku avalikul arutelul. Arutelu toimub 7. veebruaril 2007. a Tallinna Linnavolikogu majas (Vana-Viru 12). ignoreerida Lillepi Seltsi organiseerunud kodanike vastuseisu. Oleme võitnud - Lillepi park jääb avatuks kõigile. Praegu tehakse planeeringut ja raha pole ületamatu probleem. Võib öelda, et Lillepi pargi saaga sisendab kodanikele julgust ja lootust enda eest seista. Ehitamine linnas on alati olnud ja jääb tegevusalaks, mis mõjutab otseselt (naabrid) või kaudselt meid kõiki. Kahjuks on seda valdkonda reguleeriv seadusandlus liiga liberaalne (Reformierakonna nägu) ja seepärast on avalik ühishuvi väga halvasti kaitstud. Hea näide on Kesk tee 15 lugu. Kas meelega või kogemata tagastati õigusjärgsele omanikule ajaloolise Merivälja piirides, kus hoonestatud kinnistute suurus on 1200 m2 või rohkem, kõigest 575m 2 maad elamumaana. Nagu sääraste tehingute puhul ikka, müüdi maa kiiresti edasi. Uus "heauskne" omanik tahab kasvavate kaskede asemele ehitada maja. Tallinna linn on kooskõlastused andnud, vaid Pirita halduskogu oma on puudu. Äge vaidlus lõhestas halduskogu. Üks pool oli seda meelt, et juriidiliselt on kõik korrektne ja pole võimalik ning põhjust hoonestamise vastu olla. Teise poole põhiargument oli ühishuvi. Naaberkinnistute omanikud ja Merivälja Aedlinna Selt on seisukohal, et liialt väikeste kinnistute hoonestamine ei sobi Meriväljale. Seekord jäi juriidiline j.o.k.k. napilt alla. Ühishuvi poolt hääletasid Lagle Parek, Kaja Laanmäe, ArvoUukkivi, Toivo Paavle ja Robert Vill. Tahaks loota, et uuel aastal aktsepteerib Tallinna linn Pirita halduskogu seisukohti. Tallinna ehitusmäärus näeb praegu ette, et planeering algatatakse Vabaduse väljakul, mis minu arust ei ole õige. Planeeringu algatamine ja esimene, eskiisi tasemel kooskõlastamine peaks toimuma linnaosas. Pole mingit kahtlust selles, et linnaosast valitud kohalikest inimestest koosnev halduskogu teab paremini, mis linnaosale sobib ja mis mitte.

Laupäev, 3. veebruar 2007 5 Pirita VAK Merivälja tee 3, Tel: 6 457 625 Mähe VAK Aianduse tee 64A, Tel: 6 059 516 Pirita Vaba Aja Keskus Kevadine lastelaager "Loovalt läbi kevade!" 19.-23. märtsil toimuvasse lastelaagrisse "Loovalt läbi kevade!" on oodatud kunstisõbrad vanuses 7-12.a, kes tahavad oma kevadvaheaega sisustada värvides, pildistades, voolides, lõigates, punudes, kleepides ja mängides! Laagripäev kestab kell 10-17 ja lõunaks on lastele soe söök. Kursus Tiffany-tehnikas klaasikunst 9. veebruaril kell 15.30-20.30 ja 10. veebruaril kell 09.00-14.00 (14 h). Valmib Tiffany-tehnikas mitmevärviline vitraazh. Tasu on 600 krooni, materjalid hinna sees. Juhendaja Mari-Liis Makus. Kohtade arv on piiartud! 13. jaanuaril, kell 12.30 toimus Pirita Vaba Aja Keskuses laste sportvõimlemise võistlus parima võimleja tiitlile ja üksikutele aladele. Osalesid võimlejad 9-st koolist, võistlused toimusid Pirita VAKis treenivatele lastele vanuseklassides 3. -13. aastat. Koolidest võitis Tallinna Reaalkool, koosseisus: Veronica Zäro, Helena Sulengo, Carmel Tellis. 2006 aasta parim võimleja Veronica Zäro! Parim võimleja poomil Helery-Liis Asi! Parim võimleja akrobaatikas Veronica Zäro! Parim võimleja vabaharjutuses Carmel Tellis! Vanuseklasside parimad 3. aastased - I koht Epp Vallikivi 4. aastased - I koht Liisa Kaseorg Kose VAK Puhkekodu tee 55b, Tel: 6 006 391 www.piritavak.ee Pirita Sotsiaalkeskus Metsavahi tee 4, Tel: 6 238 200 Näitus Sõbrapäeval, 14. veebruaril kell 18.30 avatakse kunstnik ja luuletaja Mathura (Margus Lattik) õlimaalide näitus. Maalide salapära aitab mõtestada autoriluule luulekogust "Kohalolu" Kadi Uibo esituses. Näitus jääb avatuks kuni 12. märtsini 2007. Kinoõhtu 23. veebruaril kell 18 linastub Eestimaa iseseisvumise lugu "Laulev revolutsioon". Film on emotsionaalne terve rahvuse lugu, mille rezhissöörideks on James Tusty, Maureen Castle Tusty. Kinopilet on 25.-/45.- Huviringid Let s speak english! Laupäeviti kell 14.00-15.00 inglise keele kursuse eelkooli- ja kooliealistele lastele. Tunni hind on 70 krooni. Sportvõimlemisvõistlus! 5. aastased - I koht Jaanika Kiolein, II koht Anni-Liis Prangli, III koht Margareth Eikner 6. aastased - I koht Laura Laas, II koht Brita-Stina Sarv, III koht Kai Vallikivi 7. aastased - I koht Melani Sulengo, II koht Christin-Liis Krass, III koht Annaliisa Mäletjärv 8. aastased - I koht Paula-Brit Siimar, Anna-Maria Jürgens 9. aastased - I koht Helery-Liis Asi, II koht Eeva-Laura Lõoke, III koht Sandra Kaseorg 10. aastased - I koht Beatrice Metsaorg, II koht Elina Ahtiäinen, III koht Johanna Peeba 11. aastased - I koht Carmel Tellis, II koht Helena Sulengi, III koht Laura Kaseorg 12. aastased - I koht Veronica Zäro, II koht Kai-Liis Kukk, III Mängude öö oli lahe! Laste käsitööringil uus aeg! 1. veebruarist toimub ring teisipäeviti kella 15.15-16.45. Voolime, maalime siidile, klaasile ja tekstiilile ning valmistame ehteid. Kuutasu on 220 krooni. Pirita noortekeskus Avatud ringid "Nobenäpp" esmaspäeviti kell 15 meisterdamisring, kus meisterdame kingitusi sõbrapäevaks ning valmistame vastlapäeva puhul vana aja asju! Kohtumisõhtu 7. veebruaril kell 17. Külas eesti noored näitlejad! Viktoriini neljapäevak 8. veebruaril kell 14.30, teemaks valentinipäev ja vastlapäev. Sõbrapäev 14. veebruar kell 14. Meisterdame kaarte, teeme sõbrapaelu ja iirisekomme Vastlapäev 20. veebruar kell 14. Sööme hernesuppi ja vastlakukleid, hea lume korral laseme liugu. Viktoriini neljapäevak 22. veebruar kell 14.30 Eesti Vabariigi ajalooteemaline. Vabariigi sünnipäev 23. veebruar kell 16 küpsetame sünnipäeva puhul pannkooke! Mähe Vaba Aja Keskus Mähe noortekeskus Avatud ringid "Let's speak English" Inglise keele ring 5. ja 26. veebruar kell koht Gterel-Marie Siimar Suured tänud treenerile Helgi Asile! 2006 aasta parim võimleja Veronica Zäro Kristina Roosileht Lisanne Liiv 12. jaanuaril kell 21.00 alanud ja 13. jaanuaril kell 7.00 lõppenud mängude öö Kose Vaba Aja Keskuses oli vaheldusrikas ja elamus üheksale noorele. Terve öö sai erinevaid mänge mängitud (alias, bingo, viktoriin, lauatennis, piljard). Kui uni peale tuli sai rahulikult teleka toas pikali olla. Öösel küpsetasime kõik koos maitsva pitsa ning jõime teed ja sõime küpsiseid. Siiani on mängude öö olnud kord aastas, aga kui oleks rohkem huvilisi, siis võiks seda tihedamini korraldada. 16. Õpime inglise keelt kunsti kaudu. Oodatud 12.-26. aastased noored. "IseTegija" 12. ja 26. veebruar kell 16. Meisterdamisring 12.-26. aastased noortele. "Söögitoimkond" 8. ja 22. veebruar kell 16. Kokaring 7.-18. aastastele noortele. Tervisenädal 5. - 9. veebruar. Kas tervislikud eluviisid tähendavad seda, et toidulaual on ainult idud ja kapsaleht? Viktoriin "Kes see on?" 7. veebruar kell 16. Saame põnevat infot tuntud inimeste kohta! Joonistusvõistlus "Sõbrad-Loomad" 14. veebruar kell 16 kujutame loomade vahelist sõprust paberil! Vastlad 20. veebruar kell 16. Vanad ja uued vastlakombed, võistlused ja vastlakuklid. Iseseisvuspäev 23. veebruar kell 16. mänguline viktoriin Eestist ja selle ajaloost. "Avasta maailma" 27. veebruar kell 16 geograafiateemaline üritus. Fotonäitus "Uskumatu Reis" 28. veebruar kell 16. Näitus noorte reisifotodest! Kose Vaba Aja Keskus Huviringid Eakate võimlemine 12. veebruarist esmaspäeviti kell 10.00-11.00. 16.veebruaril kell 17 toimub noorte moeshow NEO:N - Noorte Enda Oma Nägu. Kui oled 12-26. aastane Tallinna või Harjumaa noor, kes mitte ei järgi moodi, vaid loob ise trende, siis tule ja osale! Isetehtud kollektsioone esitlevad catwalkil autorite valitud modellid. Osalejaid ootavad auhinnad ning au ja kuulsus!!! Peaauhind on väärikas Tasu 15 krooni kuus. Juhendab Sirje Merelaid. Reg. 5. veebruarist tel. 6006391. Kohtade arv on piiratud! Seeniorite kohvihommik 9. veebruar kell 11.00-13.00. Joome kohvi, maiustame ja kindlasti ei puudu ka külaline! Kose noortekeskus Avatud ringid Loovusring neljapäeviti kell 15. 30. Sõbrapäeva töötoad 12. - 14. veebruar kell 13.00-21.00 Valmistame kaarte ja kingitusi. Vastlamöll 20. veebruar kell 16 selgitame välja pikima liu ja vastlaviktoriinitaja, sööme kukleid, joome teed. Vabariigi aastapäeva tähistamine 23. veebruar kell 16 võistkondlik tordivalmistamine, mälutreening, maiustamine ja film. Pirita Sotsiaalkeskus "Keskpäevatants" 18. veebruar kell 15 pühapäevane tantsuõhtu Barokk kontsert 20. veebruar kell 16, tähistame vastlapäeva, sööme vastlakukleid Jututuba toimub 13. ja 27. veebruaril kell 12. NEO:N 2007 kutsub! - õmblusmasin Husqvarnalt. Lisaks toetavad sündmust Pirita LOV, Monton, Abakhan Fabrics AS, Ibero, Pariisi vesi, Pirita Selver, SpinPress ja Pirita Bowling. Registreerimine ja kavandite esitamine 9. veebruarini Pirita Vaba Aja Keskuses (Merivälja tee 3, Tallinn) telefon 6 212 500, pank@piritavak.ee, www.piritavak.ee Kinkidele järele! Pirita Linnaosas on tore traditsioon - Pirita linnaosa vanem õnnitleb igal aastal nii isade- kui emadepäeval viimase poole aasta jooksul sündinud ja Pirita elanikeregistrisse kantud lapsi ja nende vanemaid. Kutsututel, kel ei olnud võimalik sündmusel osaleda, palume kingitustele järgi tulla Pirita Vaba Aja Keskusesse.

6 Laupäev, 3. veebruar 2007 Õpi politseinikuks Sellist meistriks! Eesti politsei ootab oma ridadesse jätkuvalt noori võimekaid ja teotahtelisi inimesi, kes soovivad anda oma panuse Eesti elanikkonna turvalisuse tagamisele ja õiguskaitseorganite arengule. Miks mitte valida elukutse kogu eluks ja seda kohe. Sisekaitseakadeemia politseikolledzh pakub esmast 2 aastast kompetentsipõhist väljaõpet, kus suur osakaal on praktilistel sooritustel kogenud politseinike juhendamisel. Peale kooli lõpetamist oodatakse uusi politseinikke tööle Ida politseiosakonda, kus on igati kaasaaegsed töötingimused. Alates 19. veebruarist kuni 1. märtsini võetakse tööpäeviti kella 9.00-16.00 Sisekaitseakadeemia politseikolledzhis ja Põhja politseiprefektuuris vastu dokumente isikutelt, kes soovivad asuda õppima konstaabli erialale. 2. märtsist algavad teadmiste testid ja füüsilised katsed. Peale seda toimuvad töövarjupäevad ja kutsesobivusvestlused. Õppetöö algab 19. märtsil Paikusel, kus on igati kaasaegsed õpi- ja elamistingimused. Kui oled otsustanud sellise valiku kasuks, leiad täpsemat infot Sisekaitseakadeemia veebilehelt: www.sisekaitse.ee - vastuvõtt - Testid, blanketid Kandideerija - vaata ka Politseiameti veebilehte (www.pol.ee - Õpi politseinikuks! - Sellist meistriks)! Lähemat infot saab ka Ida politseiosakonnast tel. 6 12 48 04 Lehte Valdmets. Parimate soovidega Margus Kotter Ida politseiosakonna vanemkomissar PMG vilistlased! Pirita Majandusgümnaasiumi vilistlaste (mehed) korvpalliturniir toimub laupäeval 17. veebruaril 2007 PMG spordihoones Metsavahi tee 19 ja mängud algavad kell 11.00. Võistkondade (lendude) registreerimise viimane tähtaeg on 12. veebruar 2007. Võistluste läbiviimise süsteemi otsustame peale registreerimist. Osavõtumaks võistkonna kohta on 100 krooni. Registreerimine - veiko.rohunurm@gmail.com Info: Veiko Rohunurm direktori asetäitja sporditööalal 6059 742, 51 62 928 Rein Ratas Tallinna Linnavolikogu keskkonnakomisjoni esimees Möödunud aastal sai hoo sisse Tallinna Rahvuspargi loomise idee. Alljärgnevalt kirjeldan selle mõtte arengut ja ühtlasi olen väga tänulik iga ettepaneku, arvamuse ning küsimuse eest. Et osalesin nii Tallinna Rahvuspargi ümarlaual, mis toimus Tallinna Botaanikaaias 7. veebruaril 2006. a kui ka rahvuspargi töörühmas, mis valmistas ette vastavat taotlust Keskkonnaministeeriumile, saan väita, et idee areneb. Veelgi rohkem võiks aga olla kaasarääkijaid ja avalikult toetajaid. Olime kesköö jõulumissal Jeesuse sünnikirikus Petlemmas koos Palestiina presidendi Mahmoud Abbasi, kõrgete usuliidritega ja paljude palveränduritega laiast maailmast, mille ka Eurovisioon laia maailma otsesaatena edastas. Kuus eestlast, kolm pereisa ja - ema. Et palverännak, meie jaoks pigem reis, on siiski väga isikliku suhte avaldus Jumalasse ja usku üldse, siis ei oleks õige seda ka ajalehes kuulutada. Kui see ei oleks seotud Piritaga, Pirita kloostri ema Riccardaga ja Lagle Parekiga. Nendest suhetest tekkis idee külastada Püha Maad ja käia läbi Jeesuse rajad. Nagu märkasite polnud meil reisil kaasas lapsi ega lapselapsi. Igaks juhuks. Minu tütar helistas iga päev ja kontrollis, kuidas meil läheb. Võin kinnitada, et tulistamist ei olnud, kuid mehed ja mehehakatised liikusid ainult koos relvadega. Kontrollpunkte oli igal sammul. Jõulumissa päeval olid Petlemma peaväljaku katused täis täpsuslaskureid ja tänavatel liikusid relvastatud maskides ja soomusvestides tursked mehed. Ka meie tundsime end kaitstuna. Jõulupäevad olid päikeselised. Ema Teresa (kes oli enne 7 aastat Pirita kloostri ema) kinnituse järgi sadavat seal jõulude ajal tavaliselt vihma. Elasime Petlemmas birgittiinide kloostris. See oli moodne, vanale pühapaigale ehitatud Mary's house. Me võtsime kohe Tallinna Rahvuspark Piritale Miks Tallinnale on vaja oma rahvusparki? Rahvuspargi olemasolu väärtustab linnaloodust, säilitades ja hoides seda ning seab asjalikud piirangud rahvuspargi alal toimetamise osas. Jalutamiseks, jooksmiseks ja muuks loodussõbralikuks ajaveetmiseks on rahvuspark avatud. Kindlasti aitab rahvuspark säilitada meie linnakeskkonda kui tervikut, eeskätt Pirita linnaosa eripära. Tal saaks olema kindel osa meie elamisväärtuse, sealhulgas kultuuriväärtuse seisukohalt. Rahvuspark saaks olema oluliseks õiguslikuks ja korralduslikuks hoovaks, et kaitsta ja laiendada siinset roheala. Mis seis on hetkel rahvuspargiga? Hetkel ei ole Eestimaa linnades ühtegi rahvusparki. Praegu on välja töötatud tulevase rahvuspargi asutamise juriidilised alused ja põhimõtted ning kasutus- ja kaitserezhiimid. Tallinna Linnavalitsus on oma korraldusega nr 321-k võtnud 15. veebruari 2006. aasta istungil vastu toetava seisukoha Tallinna Rahvuspargi osas. Samuti on pöördutud ettepanekuga Keskkonnaministeeriumisse. Käesoleva aasta algul toimub kohtumine Keskkonnaministeeriumi esindajatega. Esialgselt on tehtud ettepanek, et loodav rahvuspark omaks kloostri rahu ja rütmi. Me justkui vajasime lihtsat toitu, vaikset olemist raamatute ja sõpradega. Meil polnud vajadust ei TV ega raadio ja ajalehtede ega ka interneti järele. Me vajasime rahu. Me sisenesime rikkasse ja samas põnevasse ajaloo maailma. Päeval käisime pühades paikades, mille kohta ammutasime teavet raamatutest. Jõuluõhtul enne missale minekut tegime nunnadega pilti ja saatsime need SMS-iga kodustele. Meid valdas rahu, me olime õnnelikud. See oli õige jõulutunne. Jõulud on ju tegelikult väga lihtne ja südamlik ühe sünni tähistamine. Muidugi käisime me Jeruusalemma ja Petlemma turgudel, kuid need oli ilma kommertsliku jõulusärata tavalised idamaa turud. Tundus, et jõulud olid seal rohkem inimeste uskumustes ja hinges kui säravas tulevärgis. Petlemmas olime, nagu ka kõik seal elavad palestiinlased, kõrge betoonmüüri sees, mis ümbritses linna. Nagu Berliini müür koos oma check-pointidega. Turistidena oli meil vaba välja- ja sissepääs. Seda kahjuks polnud palestiinlasetel. Nad olid kui vangis oma maal. Ka meie nimetasime oma majutuskohaks Jeruusalemma Õlimäe uut kloostrit. Igaks juhuks. Et ei tekiks tüli. Küsisime oma giidilt pärast Jeesuse Kolgata tee läbimist võiks hõlmata Kadrioru parki, lauluväljakut, Pirita tee äärset ala, Maarjamäe paekallast, Pirita rannamännikut, Metsakalmistut, Pirita jõeorgu, Kloostrimetsa, Lillepi parki ning botaanikaaeda. Ilmselt on rahvusparki sobivaid alasid rohkem. Palun teie arvamusi ja ettepanekuid Olen täiesti veendunud, et Tallinn vajab oma rahvusparki ning selle loomist võiks eeskätt alustada kohe, just siit, Pirita linnaosast. Seda enam, et rahvuspargi idee Jeruusalemmas, milline võiks olla lahendus palestiinlaste probleemile. Ta kehitas õlgu ja ütles, et täna sellele lahendust ei ole. Nii paljude uskude püha paik on Jeruusalemm ja seda on võimatu poliitiliselt jagada. Külastasin aasta pärast kuuepäevast sõda Jordaaniat ja nägin seal miljon palestiinlast mahutavat telklinna. Nüüd ligi 40 aastat hiljem on vahe selles, et elatakse majades, aga müürist ümbritsetuna. Meid viis palverännakul edasi väikebuss. Piserdasime end Jordani jõe ääres Jeesuse ristimisveega, olime abiellujate kirikus Canas, võtsime kõrge Tabori mäe ja läbisime Galilee mere püha rannaääre Tiberiase, Magdala, Tabgha, Capernaumi ja pistsime käe ka Surnumere soolasesse vette. Palverändajaid käis esimesena välja Merivälja elanik arhitekt Jüri Lass. Olen igasugustele ettepanekutele, arvamustele ja küsimustele avatud ning need on väga teretulnud. Juhul kui leiate, et Tallinna Rahvuspargi loomine on toetust väärt, siis annab iga toetussõnum juurde olulist kaalu kaitsmaks edukalt seda seisukohta ka riiklikul tasandil. Sinu toetus, ideed, arvamused ning küsimused on oodatud e-postil rein.ratas@tallinnlv.ee, kirja teel Vana-Viru 12, 15080 Tallinn või telefonil 6 943 217. Palverännak pühale maale algas Piritalt Palverändur Nutumüüri juures oli igal pool. Reisi viimastel päevadel olime Õlimäel avatud birgittiinide kloostri esimesed külalised. Meist jäi maha eesti nahkehistööga külalisteraamat koos esimese sissekandega. Ma väga loodan, et avatud maailmas on ka teistel Pirita elanikel võimalik külastada püha maad. Kindlasti ei keela head nõuannet ja abi nii ema Riccarda kui ka Lagle Parek. Pirita klooster, kes tänavu tähistab 600 aastat ehituse algusest on ju üks Birgitta õdede keti klooster, kui rääkida turunduslikult. Paneme rohkem tähele, külastame ja suhtleme oma pärliga Pirita jõe ääres. Birgitta õed soovivad meile ja kogu maailmale ainult head! Palverändur Mati Eliste

Laupäev, 3. veebruar 2007 7 ÕNNITLUSED 09. veebruar Velli Saulep 75 20. veebruar Linda Sammelman 95 25. veebruar Reet Kallaste 65 KUULUTUSED Müüa mulda 15 tonni - 2000 EEK, sõnnikut 7 tonni - 1000, 15 tonni - 1500 EEK ning liiva ja killustikku koos kohaleveoga. Tel 5158 433, 6701 290, e-mail: taluaed@hot.ee Vajatakse 25 ülekaalulist, kes soovivad mugavalt, ilma nälgimata kaalust alla võtta. Õpetame ka kaalu säilitamist. Info tel. 59067166. Seminar-koolitus lahutajale millest abi endale, lapsele ja paarisuhtele Seminar-koolitus on mõeldud meestele ja naistele, kes on lahutatud on abielus/lähisuhetes, kuid on mõtisklenud lahkuminekust on lahutusprotsessis Viimsi Market võtab tööle müüjakassapidajaid ja saalitöölisi. Võimalik ka osalise tööajaga töötamine. Kontakttelefon 5020442 või 6051379. Viimsi Marketi köök Haabneemes võtab tööle kulinaariakoka. Kontakttelefon 55617661 või 6051376. Seminar-koolitus on koolitaja ja rühmaliikmete vaheline aktiivne jätkuprotsess, mis sisaldab loenguid, arendavaid vestlusi ja kodutöid. Seminar-koolitus toimub kinnises rühmas. Kõik, kes alustavad, lõpetavad koos. Uusi liikmeid seminar-koolituse keskel juurde ei võeta. Seminar-koolitusel on 19 teemat, millest saame teada näiteks: Kuidas päritoluperekond on olnud osaline meie lähisuhetes? Milline on olnud meie paarisuhe ja miks ta lõppes? Kuidas kaitsta lapsi lahutusstressi eest? Kuidas jääda lapsevanemaks pärast lahutust? Miks ma olen üheaegselt vihane, kurb, tunnen süüd ja kardan? Ehitame üles kaduma läinud "mina" ning garanteerime enesetunde tõusu. Seminar-koolitus kestab 10 nädalat. Kohtutakse üks kord nädalas kaks tundi, aadressil: Tallinn, Lai 31/Suurtüki 1. Seminar-koolitusi on Tallinnas kaks - kevadel algusega 14. märts 2007 ja sügisel algusega 10. oktoober 2007. Kursus on tasuline, vajalik eelregistreerimine. Vaata www.elf.ee ja osale lahutajate foorumis. Koolitaja: Sirje Grossmann - Loot, lastefond@elf.ee; 64 111 88 ja 51 474 40

8 Laupäev, 3. veebruar 2007 Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega (hüperaktiivsete) laste vanemate ja õpetajate tugirühmad kohtuvad Tallinnas 12. veebruaril kell 18.00 (koolieelikud), 13. veebruaril kell 18.00 (kooliealised) ning 20. veebruaril kell 18.00 (venekeelne). Kohtumised toimuvad aadressil Lai 31/Suurtüki 1. Osalemine on tasuta. Tugirühm - see on loeng, arutelu, kasvatusnõuanded, mõistmine ja toetus. Seda kõike saab üks kord kuus kooskäivast tugirühmast, kuhu kutsume aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laste lähedal seisvaid täiskasvanuid - vanemaid, õpetajaid, kasvatajaid... Iga laps on eriline ja võtteid, kuidas koos lapsega sõbralikult toime tulla, on vaja palju. Liitu meiega. Info: Eesti Lastefond 64 111 88 info@elf.ee, www.elf.ee Pirita Majandusgümnaasiumis toimuvad veebruaris (alates 10. veebruarist), kui on soovijaid, arvuti üldkursused (Windows, internet). Kursuste kestvus 16 Arvutikursus tundi ja hind 800 EEK. Kursused toimuvad laupäeviti ja pühapäeviti. Registreerimine ja info telefonil 5287992 Muusikaharidus algab beebieas Maire Eliste Laulustuudio kuulutab välja täiendava vastuvõtu ettevalmistusosakonda. Tunnid toimuvad Pirita Vaba Aja Keskuses kolmapäeviti koos lapsevanemaga. 10.00-10.30 lastele 8-ndast elukuust kuni 1,2 aastani. 11.30-12.00 2-3 a. lastele Lisainfo: www.mariel.ee või 5029115. Erahaigla Fertilitas pakub täiskoormusega tööd amb. medõele. Pakume huvitavat tööd arenevas ettevõttes, konkurentsivõimelist palka. CV palume saata: fertilitas@fertilitas.ee Kuivad KÜTTEPUUD võrkkotis TURBABRIKETT 11kg kilepakis Vedu. Kviitung. www.tg.credo.ee 654 11 00; 52 388 52 TAMMARU FARM Väljaandja: Pirita linnaosa valitsus, Merivälja tee 24, 11911 Tallinn, telefon 6 457 600, faks 6 457 609, e-mail pirita@tallinnlv.ee. Toimetaja Eno Leies, telefon 6 457 629, e-mail eno.leies@tallinnlv.ee. Trükikoda AS Lakrito.