ÜHTSE FINANTSARVESTUSE SÜSTEEMI OLULISUS MAJANDUSPOLIITILISTE OTSUSTE LANGETAMISEL LIITUDES EUROOPA LIIDUGA

ÜHTSE FINANTSARVESTUSE SÜSTEEMI OLULISUS MAJANDUSPOLIITILISTE OTSUSTE LANGETAMISEL LIITUDES EUROOPA LIIDUGA Sissejuhatus Kaja Lutsoja, Margus Lutsoja Tallinna Tehnikaülikool OECD majanduspoliitilised soovitused üleminekuriikidele on suunatud koherentse makromajandusliku stabilisatsiooni ja struktuursete reformide paketi kujundamisele vastavalt iga riigi vajadustele. Liberaalse majanduspoliitika arvestatavaks eeliseks on kogu paketi tugev sisemine seostatus. Majanduse kui terviku konkurentsivõime määratakse oluliselt majanduspoliitiliselt kujundatavate raamtingimustega. Eesti Vabariigis ei sekku valitsus otseselt konkurentsi vaid piirdub äritegevust reguleeriva ja jälgiva funktsiooniga. Seadusandlik ja institutsiooniline keskkond on üleminekumajanduse tingimustes pidevas muutumises. Kuna Eestis puuduvad turumajanduse reguleerimise pikaajalised kogemused, siis on majanduse arengu seisukohalt eriliselt suure tähtsusega hästi läbimõeldud ja efektiivselt toimivad seadused. Eesti jaoks hakkab üha enam päevakorrale tõusma tööjõu ja kapitali vaba liikumine, sest eesti stabiilne majanduskeskkond on välisinvestoritele jätkuvalt atraktiivne. Kuigi Euroopa Liit on deklareerinud kapitali vaba liikumist liikmesmaades, ei ole erinevatel põhjustel veel tekkinud toimivat ühtset kapitaliturgu, mis oleks võrreldav USA börsidega. Üheks olulisemaks takistuseks on seni olnud ühtsete aruandluse reeglite puudumine. Killustatus erinevate riikide ning erinevate regulatsioonide vahel on muutnud Euroopa kapitaliturud vähem konkurentsivõimelisteks võrreldes USA kapitaliturgudega. Seega peaks nii EL-s kui ka Eestis üha enam pöörama tähelepanu ühtsele ja üheselt mõistetavale arvepidamissüsteemile. Käesolev artikli eesmärk on analüüsida rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite sobivust Eesti Euroopa Liiduga liitumise kontekstis. Vajadus üheselt mõistetavale arvepidamissüsteemi järele Üheselt mõistetava ja läbipaistva majandusarvestuse olulisust kapitaliturgude jaoks näitavad sündmused maailma börsidel jaanuari lõpus veebruaris 2002. Sel perioodil nii New Yorgi börsil kui ka NASDAQ-l toimunud suurte languste peamise põhjusena on nimetatud /cnn/ investorite kartusi kasutatavate raamatupidamispõhimõtete õigsuse ning raamatupidamise läbipaistvuse osas, aga samuti usalduse vähenemist olemasoleva finantsjärelevalve ning audiitorfirmade suhtes. Sellised kartused tekkisid maailma suurima pankroti tagajärjel, kui USA energiafirma Enron pankrotistus 2.detsembril 2001. Pankroti üheks põhjuseks on analüütikute arvates raamatupidamise ebapiisavalt selge korraldus selles ettevõttes, samuti audiitorite ning börsi järelevalveorganite vead aruandluse kontrolli osas, mis võimaldasid sellise ootamatu kokkuvarisemise tekkimist. Ettevõtete raamatupidamise andmed on olnud olulisemaid informatsiooniallikaid majanduse jälgimisel. Raamatupidamise andmete põhjal koostatakse nii riiklikke 521

statistilisi aruandeid, makstakse makse kui ka esitatakse informatsiooni erinevatele huvigruppidele ettevõtete juhtkondadele otsuste langetamiseks, investoritele, kreeditoridele, töötajatele, üldsusele. Samas on majandusarvestuses võimalikud erinevad käsitlused ning tõlgendused, mis võivad sarnastest tehingutest anda täiesti erinevaid tulemusi sõltuvalt kasutatud arvestusmeetoditest. Ühtsed ning selgelt arusaadavad raamatupidamisstandardid on olnud erialaspetsialistide eesmärgiks juba eelmise sajandi keskpaigast alates. Rahvusvahelised Raamatupidamisstandardid on ajalooliselt tekkinudki vajadusest erinevate riikide raamatupidamise ühtlustamiseks. Seoses äritegevuse laienemisega üle riigipiiride hakkas investoreid ühe rohkem häirima asjaolu, et erinevate riikide firmade finantsaruanded olid kirjutatud erinevates keeltes, seda mitte ainult lingvistilises, vaid ka raamatupidamislikus mõttes. Seetõttu tuldigi 1973. aastal välja ideega luua globaalsed raamatupidamise standardid - IAS, mida võiksid kasutada erinevate riikide ettevõtted. IAS Rahvusvahelised Raamatupidamisstandardid (International Accounting Standards, tulevikus International Financial Reporting Standards), mida annab välja IASB Rahvusvaheliste Raamatupidamise Standardite Komitee (International Accounting Standards Board, kuni 2000.aastani International Accounting Standards Committee). Samal aastal alustati ka IAS-i koostamisega, aga standardite laiema populaarsuse saavutamine võttis veel ligi 20 aastat aega. 1995.aastal saavutati kokkulepe IOSCO-ga (Rahvusvaheline väärtpaberibörside organisatsioon), mida on vaja teha IAS-i tunnustamiseks erinevate riikide börsidel. Programm lõpetati detsembris 1998, kui võeti vastu viimane standard IOSCO programmist. 19.detsembril 2001 avaldati Financial Times is /ft.com/ seitsme Euroopa suurima raamatupidamis- ning audiitorfirma juhtide poolt allkirjastatud pöördumine, mis toetab tugevalt ühtse kapitalituru ning seoses sellega ka ühtsete aruandluspõhimõtete kehtestamist Euroopa Liidus. Pöördumine on vastuseks Euroopa Liidu initsiatiivile hakata kasutama Euroopa börsidel registreeritud ettevõtetes aruannete koostamisel IAS-i. Tugev on toetus IAS kasutamisele ka nii aruannete koostajate kui tarbijate poolt. 79% Euroopa börsiettevõtete tippjuhtidest toetavad IAS kasutuselevõtmist ning usuvad, et see aitab neil kokku hoida kulusid kapitali hinna vähenemise tagajärjel, mis on tingitud suuremast läbipaistvusest ning kapitali liikumise lihtsustamisest. Mitmed rahvusvahelised majandusorganisatsioonid, sealhulgas näiteks Baseli komitee oma juhi, William J.McDonough isikus, on väljendanud oma tugevat toetust raamatupidamisstandardite rahvusvaheliseks harmoniseerimiseks. (www.bis.org/press/p000407.htm) IASB oluline eripära on tema sõltumatus nii riiklikest struktuuridest kui ka erinevatest huvigruppidest. See saavutati mais 2000 vastu võetud uue põhikirja ja jõustunud struktuurimuudatustega, mis muutsid seda sõltumatumaks erinevatest huvigruppidest, mis oli viimane samm IOSCO heakskiidu saavutamiseks. IASB-sse (International Accounting Standards Board) kuuluvad hetkel liikmed järgnevalt: 19 eestkostjat (trustees) - geograafilisel baasil ning 14 liikmeline juhatus elukutse ning huvigrupi baasil. Nii on juhatuses: minimaalselt 5 liiget audiitorid, minimaalselt 3 liiget aruannete koostajad, minimaalselt 3 liiget aruannete kasutajad ning minimaalselt 1 liige akadeemilise taustaga. Lisaks kuuluvad struktuuri standardite 522

tõlgendamise komitee (Standing Interpretations Committee) 12 liikmega ning nõuandev organ Standards Advisory Council 45 liikmega geograafilisel baasil. Viimasesse on valitud kolmeks aastaks ka üks esindaja Eestist Rita Illison, Eesti Raamatupidamise Toimkonna kauaaegne juht. IAS-i tunnustati laiemalt alates 2000 aastast. Mais 2000, peale IAS uue konstitutsiooni vastuvõtmist, soovitas IOSCO oma liikmesriikidel IAS-ile vastavaid aruandeid aktsepteerida börsil avaldamiseks. Tänaseks päevaks on IAS-i juba aktsepteerinud peaaegu kõik maailma suuremad börsid. IAS mõjutab otseselt või kaudselt kõigi Eesti ettevõtete raamatupidamist. Kõige otsesemalt mõjutab IAS loomulikult neid ettevõtteid, kes koostavad oma aruandeid vastavuses IAS-iga. Nendeks on kõik börsiettevõtted, aga ka mitmed teised ettevõtted, kes järgivad IAS-i mingil muul põhjusel (näiteks laenuandja või emaettevõtte nõudel). Juunis 2000 soovitas Euroopa Komisjon oma avalduses (communication) muuta hiljemalt 1.01.2005 IAS kohustuslikuks kõikidel Euroopa Ühenduse börsiettevõtetel ning võimaldada IASi aruandlust kõikidel ülejäänud ettevõtetel. Veebruaris 2001 avaldati Euroopa Komisjoni samasisuline ettepanek (proposal); ettepanek kavatsetakse jõustada hiljemalt 2002. Euroopa Liidus kehtib praegu harmoniseerivate direktiividena kaks olulisemat neljas ja seitsmes direktiiv. Neljas käsitleb üldisi raamatupidamisprintsiipe, millest lähtudes tuleb arvestust korraldada (need vastavad ligikaudu Eesti Raamatupidamise Seaduse 7 toodud printsiipidele) ja miinimumnõuded esitatavate aruannete vormidele. Seitsmes direktiiv sätestab konsolideeritud aruannete esitamise nõuded ning loetleb tingimused, milliste täitmisel on ühise kontrolli all olevad ettevõtted kohustatud koostama konsolideeritud aruandeid. Oktoobris 2001 lõpetati regulatsiooni projekti koostamine ning see dokument esitati seisukohavõtuks Euroopa Parlamendile ja Ministrite Nõukogule. Euroopa komisjoni poolt pakutud dokument sisaldas 9 artiklit: 1. Regulatsiooni eesmärgiks on harmoniseerida raamatupidamist ning nõuda rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kasutamist konsolideeritud aruannete koostamiseks. 2. Rahvusvahelised standardid defineerida kui IAS, IFRS ning nende interpretatsioonid. 3. Lubada Komisjonil võtte kasutusele rahvusvahelised raamatupidamisstandardid, mis suurendavad avalikku heaolu, vastavad põhinõuetel e nagu usaldusväärsus ja vastavus majanduslike otsuiste langetamiseks, määratleda aktsepteeritavus detsembriks 2002 ning publitseerida standardid täismahus. 4. Määratleda, et regulatsioon puudutab neid EU ettevõtteid, mis kauplevad reguleeritud börsidel ükskõik millises liikmesriigis alates finantsaastatest, mis algavad 1. jaanuaril 2005 ja hiljem 5. Lubada liikmesriikidel laiendada seda nõudmist kontserni emaettevõtete finanatsaruannetele või kõikide ettevõtete finantsaruannetele. 6. Moodustada Raamatupidamise Regulatiivkomitee (ARC), mis koosneks liikmesriikide keskvalitsuste esindajatest 523

7. Nõuda, et Komisjon annaks regulaarselt aru ARC le 8. Nõuda liikmesriikidelt Komisjoni heakskiitu kui nad otsustavad laiendada määruse kehtivust vastavalt artiklile 5 9. Vaadata üle käesolev regulatsioon 2007. aastal. /http://europa.eu.int/eur-lex/en/com/dat/2001/en_501pc0080.html / 2001.a. detsembris toimunud EU rahandusministrite nõukogu koosolek pakkus välja kaks täiendust: 1. Pikendada direktiivi jõustumist sellistele ettevõtetele, mis kauplevad ainult võlakirjadega, kuni 1. jaanuarini 2007 2. Pikendada direktiivi jõustumist sellistele ettevõtetele, mis on registreeritud välisbörsidel (s.o. USA-s) ning valmistavad aruandeid mõne muu rahvusvaheliselt aktsepteeritud standardi järgi (s.o. peamiselt US GAAP) kuni 1. jaanuarini 2007. /http://europa.eu.int/eur-lex/en/com/dat/2001/en_501pc0080.html / Eelpooltoodust nähtub, et Euroopa Liit on majandusarvestust puudutavates valdkondades samuti muutuste teel ning täielik sarnasus Eesti ning Euroopa Liidu raamatupidamisregulatsioonide vahel ei olegi võimalik enne uute direktiivide valmimist ning rakendumist. Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kasutamine Eestis Eestis on arvepidamine alates Raamatupidamise Seaduse vastuvõtmisest 1995 aastal toetunud rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Nimetatud seaduse 3 lg.13-s toodud definitsioonile vastavalt on tunnustatud põhimõteteks Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid ja Rahvusvahelise Raamatupidamise Standardite Komitee poolt kinnitatud ja väljatöötatud põhimõtted ning standardid ja soovitused. Eesti Raamatupidamise Toimkond on avaldanud hulga juhendeid ning protokollilisi otsuseid, mis on olnud suures osas vastavuses IAS põhimõtetega ning osalt ka täielikult nendele vastanud. Samas on olnud ka mitmeid erinevusi ja ebaselgusi, mis võimaldavad paljudel juhtudel näidata erinevat finantsseisundit või tulemust. Eesti ettevõtted ei vaev oma aruannetes tavaliselt kirjeldama ettevõttes rakendatud raamatupidamisprintsiipe. IAS-i aruannetes on see üks tähtsamaid lisasid, mis on hädavajalik selleks, et analüütikud saaksid tungida numbrite sisusse. Kahe pealtnäha sarnase firmakasumi võrdlemine on sama mis õunte ja apelsinide võrdlemine, kui me ei tea, mis meetodeid kasutades nad sellise tulemuseni jõudsid. Kokkuvõttes võib öelda seda, et kui Eesti aruandeid tehakse üldjuhul vormitäiteks ja neid nõudvate asutuste ettekirjutusi silmas pidades (näiteks Äriregister, Maksuamet jne.), siis IASi aruannete eesmärgiks on see, et nad oleksid võimalikult informatiivsed ja hästi loetavad kõigile nende kasutajatele (aktsionärid, investorid, laenuandjad, töötajad jt.). Kokkuvõttes, suurim erinevus IAS-i ja ERS-i vahel on see, et ERS jätab väga paljud valdkonnad lihtsalt reglementeerimata ning investoreid huvitava finantsinformatsiooni aruannetes avaldamata. Just selleks ongi Eesti finantsjuhtidel ja raamatupidajatel vaja teada, kuidas on sellised valdkonnad lahendatud rahvusvahelisel tasandil (näiteks IAS-is), et pakkuda aktsionäridele ja investoritele 524

sama kvaliteetset finantsinformatsiooni nagu ollakse harjutud nõudma väljakujunenud raamatupidamise traditsioonidega riikides. /http://www.pwc.ee/justice.php3?jid=69/ Peamiseks takistuseks Eesti raamatupidamisaruandluse harmoniseerimisel Euroopa Liiduga oli kuni 2002.aasta alguseni kontserniaruandluse nõuete mittevastavus 7.direktiivi nõudmistele. 2001.a. novembris Riigikogus vastu võetud Raamatupidamise Seaduse ning Äriseadustiku muudatustega kõrvaldati see takistus. Seadusemuudatused on vajalikud, kuna loovad aluse IAS'i juhenditel ja EL direktiividel põhineva kontserni aruandluse kohustuslikuks muutmisele. Eesmärgiks on aruandluse usaldusväärsuse tagamine ja seega riigipoolse kreeditoride ja aktsionäride kaitse kohustuse täitmine. 2001 2003.a. jätkub Eesti hea raamatupidamistava edendamine lähtudes IAS-i põhimõtetest, standarditest ja soovitustest. See on kooskõlas rahvusvahelise suundumusega ühtlustada raamatupidamise aruandlus ning sellega tagatakse raamatupidamise aruandluse korralduse vastavus Euroopa Liidu nõuetele. 2001.a. muutunud Eesti Raamatupidamise Toimkond on näidanud samuti oma tugevat toetust IAS-le, võttes eesmärgiks lubada IAS-i kasutada ka Eestis nendel ettevõtetel, kes seda ise soovivad. Samuti on alustatud IAS standardite tõlkimist Eesti keelde. IAS-i ametlik ja laialdane kasutamine muutub ilmselt võimalikuks ilmselt alles peale selle töö lõpetamist, mis võib võtta teatud aja tõlke IASB poolse autentimise tõttu. Juba praegu on Tallinna Väärtpaberibörsi nõudel börsil registreeritud ettevõtted kohustatud koostama oma aruandeid kooskõlas IAS-i ja Eesti Raamatupidamise seadusega. See ei ole tekitanud suuremaid probleeme, sest nagu eespool mainitud on Eestis hetkel kehtivad raamatupidamispõhimõtted enamjaolt sarnased IAS omadega. Lisaks on tekkinud Eestisse märgatav hulk raamatupidamise spetsialiste, kes valdavad IAS standardeid. Neid on nii raamatupidajate, audiitorite kui ka akadeemilise taustaga inimeste seas. Ka Eesti Raamatupidamise Toimkond oma viimases koosseisus on sarnaselt IASB-ga muutumas riigiametist raamatupidamise spetsialistide koguks, kes tegelevad oma eriala arendamisega. Samas ei tohiks pidada raamatupidamisstandardeid staatiliseks süsteemiks, mis juba fikseerituna säiliks sel moel pikemat aega. IAS on välja andnud kokku 41 standardit, millest 5 enam ei kehti. Seega tuleks ka Eestis pidada paindliku raamatupidamist juhtiva süsteemi loomist olulisemaks, kui mahukate juhendite koostamist, mis paljudes osades võivad kiiresti vananeda ning mille hoidmine kaasajastatuna nõuab suurel hulgal kõrgekvaliteedilise tööjõu kaasamist erinevatest majandussektoritest. Selliseks süsteemiks võiks olla näiteks praeguse vormilt rahandusministeeriumile alluva riigiasutuse Raamatupidamise Toimkonna asemel erialaspetsialistidest konsultatiivkomisjoni moodustamine, mis selgitaks IAS standardite kasutamist Eesti tingimustes, samuti otsustaks ettevõtete üle, kes IAS-le vastavaid aruandeid peaks esitama. Samuti on vajalik otsuste langetamine erinevate tõlgenduste võimalikkusel, kus otsus kõige õigemast lahendusest tuleb langetada konsensuse alusel. IAS kasutamine Eesti Raamatupidamise Seaduse baasina on andnud Eesti raamatupidajatele eeliseid võrreldes kolleegidega mitmetes Euroopa Liidu riikides. 525

Need maad, kus raamatupidamine on varem käinud kohalike standardite alusel, mis sageli on olnud ka drastiliselt erinevad IAS-st, peavad tegema ka suhteliselt suurema jõupingutuse uute standardite kasutuselevõtuks. On hinnatud, et keskmise suurusega Euroopa börsiettevõtte raamatupidamise üleviimine IAS põhimõtetele võib maksma minna kuni kümneid miljoneid eurosid. Eesti sulges finantsõiguse peatüki 2001.aastal ning selles osas võib lugeda Eesti seadusandluse vastavaks Euroopa Liidu nõudmistele. Euroopa Liidus endas praegu toimuvad protsessid nõuavad aga ka Eesti vastava valdkonna spetsialistide panust. Tõstes Eesti investorite, firmajuhtide, analüütikute ning riigiametnike teadlikkust Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite osas, on võimalik suurendada ka Eesti suutlikkust Euroopa Liidus. Näiteks ei jätku Eestis kvalifitseeritud tööjõudu aruannete ning taotluste koostamiseks, mis võib isegi pidurdada rahaliste vahendite saamist näiteks SAPARD I kaudu. 2001. aastal oli välja makstud 20 ettevõtjale 7.5 miljonit krooni, samas kui heakskiidetud taotluste kogumaht oli 123,5 miljonit krooni. /www.agri.ee/pria/uudised/uudis_080202.php/ Eesti praeguses suhteliselt kiires arengus on oma kindel osa kapitali vabal liikumisel ja soodsal investeerimiskliimal. Investeerimisotsuste võimalik mõjutaja on kiire ning objektivse informatsiooni saamise võimalus, mida Eesti oma IAS-l põhineva raamatupidamise ning liberaalsete maksuseadustega on toetanud. Seda on hinnanud ka investorid Euroopa Liidu riikidest, kelle arvamusel on kapitali vaba liikumine olulisemaid tegureid investeerimisotsuste tegemisel (1, lk.428). Selles võib olla oma osa Eesti raamatupidamise põhimõtetel investeeringute väärtuse näitamisel laiendatud kapitaliosaluse meetodil, mille tulemus vastab konsolideeritud aruande tulemustele, samuti võimalus kasumi õigeks kajastamiseks, mida on võimaldanud Eesti uus tulumaksuseadus.omaette teema on see, kui palju oleks selliseid Eesti ettevõtteid, kes oleksid oma võlakirjade või omakapitali instrumentidega konkurentsivõimelised Euroopa kapitaliturgudelt odavat kapitali hankima. Praeguse hetkega on selliseid emissioone korraldanud vaid Eesti pangad ning Eesti Telekom. Avaliku sektori raamatupidamine Arvepidamine avalikus sektoris on tunduvalt rohkem reguleeritud võrreldes äriühingute raamatupidamisega ning samas on ka rahulolematust sellega rohkem. Avaliku sektori raamatupidamine on riigi finantsjuhtimise tähtis osa ning selle korraldamine riigi vahendite juhtimise tähtsamaid hoobasid. Riigi poolt planeeritud tulemusjuhtimist ei saa juurutada eelarveliste vahendite paindlikuma kasutamiseta, samaaegselt tõhustades kontrolli kasutamise otstarbekuse üle. Tartu Ülikooli poolt koostatud arvamuses on rõhutatud riigi raamatupidamise, raamatupidamise aruandluse ning eelarvega seotud aruandluse tervikuks sidumise olulisust, samuti riigiasutuste tegelike- mitte kassakulude arvestust ning riigiasutuste raamatupidamisaruannete avalikustamise tähtsust. /Tartu Ülikooli Arvamus Haldusreformi Komiteele, www.riik.ee/riigikantselei/ahb/ty_arvamus.rtf// 526

Rahvusvaheliselt on alustatud analoogiliselt IAS-le ka avaliku sektori raamatupidamisstandardite IFRS standardite koostamist ka väljaandmist. Sellega tegeleb IFAC, ehk International Federation of Accountants (www.ifac.org/guidance/psa/). Tegemist on uue initsiatiiviga raamatupidamise korraldamisel, paljud standardid on välja lastud alles 2000-2001 aastal. Enamuses nendest on analoogilisi lähenemisi IAS vastavate standarditega, mida on kohandatud avaliku sektori nõudmistele vastavaks. Kas ja kuidas neid standardeid kasutada Eesti avaliku sektori raamatupidamises, on ilmselt poliitilise otsuse küsimus. Samas võib olla põhjendatud väljaspool Eestit loodavate standardite kasutamine ka avalikus sektoris ning sellega inimressursi vabastamine iseseisvate reeglite ning standardite koostamise alt. Kindlasti tuleks ka sel juhul moodustada erialaspetsialistide koostööorgan, mis kaaluks iga standardi sobivust Eesti tingimustesse. Analoogiliselt äriühingute raamatupidamisaruannete koostamise reeglite juhtorganiga peaks ka avaliku sektori raamatupidamise konsultatiivorganisse kuuluma erinevate huvigruppide esindajad, et vältida raamatupidamise muutumist ühekülgseks. Kokkuvõte Nii EL-s kui ka Eestis peaks üha enam pöörama tähelepanu ühtsele ja üheselt mõistetavale arvepidamissüsteemile, mis oleks paindlikult reguleeritud ning laialdase toetusega erinevates huvigruppides. Euroopa Liit ei ole sätestanud liikmesriikide avaliku sektori raamatupidamisele ühtseid nõudeid, jättes selle valdkonna iga liikmesriigi otsustada. Samas on aga Euroopa Komisjoni ning sellega seotud institutsioonidest pärinevate rahaliste vahendite kasutamine seotud äärmise bürokraatia ning täpsete aruandlusnõudmistega. Nendega vastavuses olekut kontrollivad rahalisi vahendeid haldavad fondid seni iseseisvalt, samuti toimib suhteliselt hästi EL sisekontroll. EL planeerib liikmesmaade börsidel noteeritud ettevõtetele muuta kohustuslikuks IAS-i. IAS kasutamine Eesti Raamatupidamise Seaduse baasina on andnud Eesti raamatupidajatele eeliseid võrreldes kolleegidega mitmetes Euroopa Liidu riikides. Suure tõenäosusega liitub Eesti lähiaastatel Euroopa Liiduga ning peab hiljemalt selleks ajaks viima ka finantsaruandlust puudutavad reeglid vastavusse EL nõuetega. Kuna ettevalmistused üleminekuks võtavad teatud aja, siis ei tohiks IAS-le üleminekuga viivitada. Samas ei saa otseselt siduda raamatupidamist muude harmoniseerimist vajavate valdkondade ning ka haldussuutlikkusega üldiselt. Raamatupidamine on alus, millele on võimalik rajada muu informatsiooni ning finantskontrolli funktsioonid, mida normaalselt arenev majandus vajab nii iseseisvate majanduspoliitiliste otsuste langetamisel kui ka kuulumisel riikide ühendusse. Soovitav oleks raamatupidamise detailne reguleerimine muuta mitteriiklikult juhitavaks analoogiliselt IASB-ga, mis muudaks ka tunduvalt raskemaks ühe huvigrupi domineerimise näiteks isikliku kasusaamise eesmärgil. Kasutatud kirjandus: 1. Reiljan, J; Andresson, K; Reiljan, E. Läänemere regiooni roll Eesti integreerumisel Euroopa Liitu. Muutused Eesti Majanduses Euroopa Liiduga ühinemisel. Tartu 2001. 527

2. Fourth Council Directive 78/660/EEC of 25 July 1978 based on Article 54 (3) (g) of the Treaty on the annual accounts of certain types of companies. 3. Seventh Council Directive 83/349/EEC of 13 June 1983 based on thearticle 54 (3) (g) of the Treaty on consolidated accounts 4. Eesti Raamatupidamise Seadus, Riigi Teataja I, 1995, 26, 355 5. International Public Sector Accounting Standards, www.ifac.org/guidance/psa 6. Baseli Committee Press Release, www.bis.org/press/p000407.htm 7. Tartu Ülikooli Arvamus Haldusreformi Komiteele, www.riik.ee/riigikantselei/ahb/ty_arvamus.rtf 8. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti uudised, www.agri.ee/pria/uudised/uudis_080202.php 9. http://europa.eu.int/eur-lex/en/com/dat/2001/en_501pc0080.html Summary THE ROLE OF THE COMMON FINANCIAL REPORTING SYSTEM FOR ECONOMIC POLICY IN INTEGRATION WITH THE EU Kaja Lutsoja, Margus Lutsoja Tallinna Tehnikaülikool Accounting forms an important part of the common economic room of Europe. Despite the declarations about free movement of capital in Europe the reality is that European stock markets are less efficient than the USA one s and one reason for that are different accounting frameworks used in preparation of the reports presented to the stock markets. In 2000, the European Commission started work to make International Accounting Standards (IAS) as a primary reporting framework mandatory, starting from 1 January 2005, for all entities listed on stack exchanges in the member states of the European Union. The authors of the current article are on opinion that the planned change to IAS should not create difficulties for Estonia because the Estonian Accounting Law has similar accounting principles that IAS, Estonian users and preparers of the reports are aware of IAS and therefore the needed changes should not be problematic nor for accountants nor for users. Although, the flexibility of setting detailed guidelines is crucial to the whole system. Independent body consisting of representatives of different interested parties should conduct the work with acceptance of accounting standards and issuance of specific guidelines. These should be as similar as possible for both public and private sector. Independence of the governing body is a precondition for timely and appropriate changes in accounting standards and high quality guidelines for accountants. 528