Lõõtsamehed, Smokie ja teised: Vaata tänavust Haapsalu suvekava. Lk 8. Tulekahju ennetustöö: Päästetöötajad koputavad su uksele Lk 5.

Lõõtsamehed, Smokie ja teised: Vaata tänavust Haapsalu suvekava. Lk 8 Tulekahju ennetustöö: Päästetöötajad koputavad su uksele Lk 5 Haapsalu Teataja Haapsalu maraton kutsub spordisõpru: 17. mail peetava maratoni starti on oodata vähemalt 500 jooksusõpra. 42 ja 10 km pikkustel distantsidel osalevad ka kepikõndijad. Lk 7 HAAPSALU LINNAVALITSUSE AJALEHT APRILL 2015 TASUTA AJALEHT Kultuurisuvi tuleb tähtpäevahõnguline Kui eelmine aasta tähistasime pidustustega linna 735. sünnipäeva, siis tänavust kultuurisuve rikastavad lausa mitu juubelihõngulist tähtpäeva. Kultuurifestivalid avab aprilli viimasel nädalavahetusel peetav Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival HÕFF, mida peetakse 10. korda. Filmid ja festivalimelu tuleb korraldajate sõnul juubelipeole kohaselt eriti vürtsikas. Mai keskel peetav muinasjutukonverents on pühendatud sel korral Ernst Enno 140. sünniaastapäevale ning kannab nime Vii mind vikerkaare peale. Mai viimasel laupäeval avatakse Evald Okase muuseumis kunstniku juubelinäitus Evald Okas 100, kus on külastajaile uudistamiseks välja pandud nii joonistused, graafika, maal kui ka teised kunstiobjektid. Sel aastal tähistame ka Haapsalu kuurorti 190. aastapäeva. Mai keskpaigas avame kuurortihooaja tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse rahvusvahelise konverentsiga, kus saab kuulda põnevaid ettekandeid Haapsalu kurortoloogia ajaloost ning uusimatest mudauuringute tulemustest. Hooaja lõpetame Valge Daami Aja sündmustega, mil ootame aastapäeva puhul külla Haapsalu sõpruslinnade esindajaid Saksamaalt Rendsburgist, Soomest Hankost, Taanist Odsherredist, Hollandist Almerest ning Lätist Ikškilest. Juunikuus on Haapsallu oodata jälle Itaalia veini sõpru. Sel suvel tähistab veinipidu esimest ümmargust sünnipäeva Itaalia kultuuri- ja veinipäevi, mille idee pärineb Haapsalu sõpruslinnast Greve in Chiantist, peetakse 5. korda. 2014. aasta Augustibluusi kontsert. Foto: Tõnis Krikk 2015. aastal tähistatakse ka Haapsalus suvitanud Vene suurmehe Pjotr Tšaikovski 175. sünniaastapäeva. Selleks puhuks annab mais Haapsalus kontserdi Moskva Riikliku Tšaikovski nimelise konservatooriumi kammerorkester, esinedes esindusliku kontsertkavaga helilooja loomingust. Haapsalu suvi on ikka olnud kirev ja mitmekesine. Kultuurikalender on sündmustest pungil ka sel aastal ja sündmusi jagub igale maitsele. Soovime meeldivaid elamusi kõigile haapsallastele ja linna külalistele! Liina Põld aselinnapea Murr. Foto: Ivar Soopan Kampaania ajal kiibistati 35 kassi ja koera Haapsalu linna korraldatud kampaania, mille raames sai kiibistada ja registreerida oma lemmiklooma soodushinnaga, osutus väga populaarseks. Veebruari jooksul käis lemmiklooma kiibistamas ning registreerimas 35 loomaomanikku. Kokku kiibistati 11 koera ning 24 kassi. Haapsalu aselinnapea Peeter Vikmani sõnul oli kampaanias osalenud loomaomanikke üllatavalt palju. Kartsime, et vähemad kasutavad seda võimalust, kuid meil on heameel, et osalejaid oli nii palju. Kindlasti teeme sellise kampaania ka järgmisel aastal, lubas Vikman. Kui tavaliselt maksab lemmiklooma kiibistamine ja registrisse kandmine 20 30 eurot, siis kampaania vältel oli võimalik seda teha 5 euro eest. Hind kehtis ainult Haapsalu linna elanikeregistris oleva inimese lemmiklooma kiibistamisel ja registreerimisel. Haapsalu linn soovis kampaaniaga juhtida tähelepanu, et lemmiklooma kiibistamine ja registreerimine aitab kiirendada ja lihtsustada omaniku leidmist, kui loom peaks kaduma. Samuti aitab kiibistamine vähendada hulkuvate loomade arvu. Kiibistatud loomade andmed kanti lemmikloomaregistrisse LLR (www. llr.ee). Loomadele pani kiibid loomaarst Kaja Lillemets. Tõnu Parbus

Haapsalu Teataja HAAPSALU LINNAVALITSUSE AJALEHT APRILL 2014 Nelja kooli koostöö innustab õpetajaid aineid lõimima Läänemaa ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Brock kirjutab nelja kooli koostööst, mis sai võimalikuks tänu Huvitava Kooli ja Innove projektikonkursile Üldõpetus ja ainetevaheline lõiming kooli õppekava rakendamisel Eelmise aasta septembris tulid Haapsalus kokku haridustöötajad, kes Läänemaa Arenduskeskuse eestvõttel ja TLÜ kasvatusteaduste instituudi direktori Kristi Vinteri juhtimisel hakkasid koostama haridusuuenduse tegevuskava aastateks 2015-2020. Töörühmas kuulsingi Innove ja Huvitava Kooli konkursist Üldõpetus ja ainetevaheline lõiming kooli õppekava rakendamisel. Kuna Läänemaa ühisgümnaasium, kus ma töötan, on uus kool õppetööd alustanud 2013 septembris, mis on loodud riigigümnaasiumina kahest linna gümnaasiumist, siis tundsin, et projektid, mis nõuavad õpetajatelt koostööd, aitavad tegelikult kujundada harmoonilist kollektiivi. Olime kooli rajades teinud juba mitu uuenduslikku muudatust (tunni pikkus 75 minutit, 6 õppesuunda jne) ning meil oli ja on endiselt soov kujuneda tugevaks kooliks, kus õpilane tahab õppida ja õpetaja õpetada. Seepärast oleme valmis teiste innovaatilistest kogemustest õppima, mistõttu see projekt sobis meile suurepäraselt. Projekti julgustas kirjutama ka meeldiv kogemus sügisesel koolivaheajal peetud riigigümnaasiumite õpetajate koostööpäevast, millega emakeeleõpetajad jäid väga rahule sündis palju ideid, antagu ainult aega neid ellu viia. Tundsime, et üksteise kogemustest on hea õppida ja sellelaadset koostööd oleks veelgi rohkem vaja. Pärast seda ei olnud enam kahtlust, et konkursil tuleb osaleda. TIINA BROCK Läänemaa ühisgümnaasiumi õpetaja Kolm partnerkooli Eesti eri paigust Projektitaotluses kirjutasime eesmärgi lahtrisse järgmist: Kavandatavate koolituste eesmärk on aidata kaasa gümnaasiumi kujundamisel avatud keskkonnaks, kus õpilasel on võimalus valikuteks, oma loovuse väljendamiseks ning ühtlasi intellektuaalseks pingutuseks. Teine eesmärk on teha koostööd eri gümnaasiumite (nii munitsipaal- kui ka riigigümnaasiumite) vahel: õpetajad kogemuste saamise ja professionaalsuse tõstmise eesmärgil ja seda nii koolitajatena kui ka õppeprotsessi arendajatena. Eesmärkidest lähtuvalt otsisime endale partnereid. Riigigümnaasiumitest valisime partneriks Viljandi gümnaasiumi, sest nemad on meist aasta vanemad ja neil on uue kooli kogemusi aasta võrra rohkem, samuti on neil lõimitud õpetamise alal oma spetsialist direktor Ülle Luisk. Teiseks partneriks valisime Põltsamaa ühisgümnaasiumi, kuna neil on Samsungi digitaalklass, mida tahtsime praegusel koolide digipöörde ajastul näha ja kogeda. Kolmanda partneri valisime oma maakonnast, Lihula gümnaasiumi, kuna leidsime, et ühe maakonna koolid peaks tegema rohkem koostööd, mille eelduseks on suhtlemine, mida oleks aga palju loota, kui inimesed pole tutvunudki. Lihula gümnaasiumi kolleege me peaaegu ei tundnud ja seda lootsime antud koolitusreisiga parandada. Pealegi on ökonoomne teha pikemaid väljasõite võimalikult suure grupiga ja pakkuda huvitavaid kogemusi ning koolitusi nii paljudele õpetajatele kui võimalik. Tutvuti uute digivahenditega Projekti viisime ellu kahepäevase koolitusreisina 16.-17. veebruaril. Esimesel päeval sõitsime Põltsamaa ühisgümnaasiumisse, kus direktor Aimar Arula ja IT-juht Janel Palm tutvustasid meile digiklassi. Saime osaleda ka näidistunnis, mille viis läbi õpetaja Margit Uus. Samuti nägime muid uuenduslikke tehnilisi vahendeid, mis neil koolis kasutusel. Neist huvitavamad olid 3D-printer ja projitseeritav tarktahvel matemaatikaklassis. Ööbima sõitsime Viljandisse, kuna teine õppepäev pidi sealses gümnaasiumis toimuma. Lisaboonusena külastasid Haapsalu ja Lihula õpetajad Ugala teatrit, kus sel õhtul esines Rakvere teater. Mõnus meelelahutus ja suhtlemine vabas õhkkonnas on vahel vajalikumadki kui ametlikus õhkkonnas töökoosolekud. Igatahes oli kõigil hea tuju. Teisel päeval liitus 32 Läänemaa ühisgümnaasiumi ja Lihula gümnaasiumi õpetajaga veel 16 Viljandi gümnaasiumi kolleegi. See päev Viljandi gümnaasiumis oli pühendatud ainete lõimimisele. Teooriat puudutava loengu pidas direktor Ülle Luisk ja oma tööalastest kogemustest loodusainete lõimimisel rääkis loodusainete valdkonnajuht Ave Vitsut. Muusikaõpetaja Pille Kährik andis ülevaate nende koolis välja mõeldud kursusest Eesti pärimuslugu, kus on lõimitud kunsti-, muusika- ja tantsuõpetus. Pärast loenguid jagunesid õpetajad kaheksasse rühma, kus pidid olema kõik eri ainete õpetajad; ka koolid said segatud. Iga rühm sai teema, mille kohta tuli välja mõelda lõimitud käsitluse võimalusi kõigis neis ainetes, mille õpetajad olid esindatud. Teemad olid järgmised: tehnoloogia, ümbritsev keskkond, ajalooline areng, õigusruum, inimsuhted, geograafiline asend, arhitektuur, etno. 1,5-tunnise mõttetöö vormistasid kõik rühmad ka esitlusena ja kandsid ette. Tundus uskumatu, kui palju ideid mõned lausa põhjalikult viimistletud sündis nii lühikese ajaga! See näitab, et meie õpetajad on valmis muutusteks, on valmis tegema koostööd, et kool oleks huvitav ja ka õpetajal endal oleks seal huvitav, lastest rääkimata. See oli tõeline koostöö eri koolide ja ainete vahel. Kõigi arvamus oli, et see oli rikastav ja huvitav päev ning sooviti sellelaadseid koosõppimise ja kogemuste jagamise õppepäevi veel teha. Ülle Luisk pidas valminud loomepagasit lõiminguprojektidest suurepäraseks algmaterjaliks, millega edasi töötada. Kuulanud-vaadanud Viljandi gümnaasiumi õpetajate ettekandeid, tekkis Läänemaa ühisgümnaasiumi õpetajatel soov ka oma kogemusi jagada, sest meiegi koolis on tegelikult lõimitud kursusi, mis on populaarsed. Selles osas täitis projekt oma eesmärgi: õpetajate professionaalsus suurenes, kuna osa õpetajaid sai end proovile panna koolitajatena, aga osa sai innustust ise koolitajana tulevikus üles astuda. Loodetavasti Läänemaa ühisgümnaasiumi õpetajatel see ka juba sel kevadel õnnestub, kui Viljandi gümnaasium Läänemaale koole külastama tuleb. Usume, et meie koostöö jätkub edaspidigi, sest paljud aineõpetajad on saanud häid kontakte kolleegidega partnerkoolidest. Kõik algab siiski inimestest ja nendevahelistest suhetest. Selleks ongi sääraseid projekte vaja, et esmalt saaks loodud suhted ja siis tuleb kõik muu juba oluliselt lihtsamalt. Selle projekti abil soovivad osalenud koolid õppimist ja õpetamist huvitavamaks muuta, motiveerida õpetajaid kaasaegsemaks õpetamiseks ja õppimiseks. Ühe pika sammu võrra lähemal sellele eesmärgile ollakse nüüd kindlasti. Täname Huvitavat Kooli, kes omapoolse rahastusega selle projekti võimalikuks tegi! Huvikeskus aitab noortel sotsialiseeruda Haapsalu noorte huvikeskus on 2014. aasta aprillist Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse partner projektis Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste, mis on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmist Riskilapsed ja -noored. Projekti eesmärk on parandada noortekeskuste kaudu 7- kuni 26-aastaste noorte heaolu ja kaasatust. Kokku rakendatakse tegevusi 86 noortekeskuses üle Eesti. Haapsalu noorte huvikeskus on tänu liikmelisusele Eesti ANK-is üks noortekeskusi, kellel on võimalus tegevusaastail 2014 2016 kasutada projektis 4445 eurot. Tegevused noortekeskustes, mida kogu programmi raames toetatakse, on: huviringi loomine, mobiilne noorsoo- ja võrgustikutöö, huvipõhine metoodika ja laager, millest valisime neli tegevust, mida rakendame perioodil september 2014 kuni märts 2016. Esimese tegevusena käivitasime 2014. aasta septembrikuus huviringi, mis toetab laste ja noortega toimuvat noorsootöö keskkonnas viisil, et tagada nende heaolu ühistegevuses. Huviringi tegevuskava on üles ehitatud selliselt, et põhirõhk on sotsialiseerumisel, sotsiaalsete oskuste saamisel ja hoiakute muutmises. Peale huviringi loomise valisime huvipõhise metoodikana Agressiooni asendamise treeningu. Kevadel on viimane täiendav treenerite koolitus huvikeskuse kahele töötajale ja programmiga saame alustada kohe septembris. Programm on kompleksne: tõdetakse, et enamikul agressiivsele käitumisele kalduvatest noortest on nõrgalt arenenud personaalsed, interpersonaalsed ja sotsiaal-kognitiivsed oskused. Agressiooni asendamise treening oma kolme omavahel seotud komponendiga sotsiaalsete oskuste treeningu, viha ohjamise ja kõlbelise arutlemise treeninguga tegeleb kõigi nimetatud probleemidega. Programmis rakendatakse traditsioonilisi kognitiiv-käitumuslikke meetodeid, sealhulgas viha ohjamise, probleemilahendamisoskuste ja sotsiaalsete oskuste treeningut. Kuna võrgustikutöö, mille tegevusena on koostöö kohaliku omavalitsusega ning sidusvaldkondade spetsialistidega (lastekaitse, sotsiaaltöö, haridus jm) küll jätkuv ja siiani olnud ka meie üks südameasjadest, siis programm annab meile juurde rahalise toetuse ja näeb lisaks ette kolme ühistegevust kooliga. Ühistegevused, millest kaks olid 2014. aasta detsembris, olid: Märka head tegu ja Parim muutuja. Rahastus andis meile võimaluse premeerida parimaid. Neljanda tegevusena on tulemas ka laager, mille eesmärk on noortele organiseeritud aktiivse koolivälise aja Projekt Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste Projekti on toetanud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programm Riskilapsed ja noored taotlusvoorust Noorte-ja noorsootööorganisatsioonide võime kaasata riskilapsi ja noori on paranenud. Programmi viivad üheskoos ellu haridus- ja teadusministeerium, justiitsministeerium ja sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus. Lisainfo programmi kodulehelt: www.entk.ee/riskilapsedjanoored veetmise võimaldamine, laagri tegevusprogrammi kaudu noorte arendamine, teadmiste ja positiivsete harjumuste kujundamine. Kokkuvõtteks aitab programm igati elavdada Haapsalu noorte huvikeskuses toimuvat, mis annab huvikeskusele võimaluse oma tegevusi laiendada ja seeläbi jõuda eri tausta ja suunitlusega noorteni. Programmi lõppedes on 15 noort omandanud sotsiaalseid oskusi huviringi tegevustes osalemise kaudu, 6 noort on läbinud huvipõhise metoodika, Haapsalu linna koolide õpilased on osa saanud ühistest tegevustest ja 8 noort on osalenud laagris. Reelika Ender Haapsalu noortekeskuse juhataja

HAAPSALU LINNAVALITSUSE AJALEHT APRILL 2014 Haapsalu Teataja Vikerkaare laste esimene päev renoveeritud lasteaias. Foto: Tõnu Parbus. Haapsalu tunnustas tublimaid 14. veebruaril oli Haapsalu kultuurikeskuses kontsert-aktus, kus Haapsalu linn tunnustas eelmise aasta parimaid. Haapsalu aasta õpetaja: Tiina Brock Haapsalu hariduselu edendaja: Krista Kumberg Haapsalu kultuuritegija: Tiit Maivel Haapsalu kultuurielu edendaja: MTÜ MagusKunst (Rock Nektar) Haapsalu säravaim kultuurisündmus: SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid näitus Suvorovi tänava naised Haapsalu aasta noorsootöö tegija: Angela Leppik Haapsalu noortesõbralik tegu: Noorte omaloominguõhtud, mille eestvedaja on Marika Aedviir Haapsalu aasta sotsiaaltöötaja: Kaasi Almers Haapsalu sotsiaalvaldkonna edendaja: Eha Toomsaar. Tunnustus parimate sportlike saavutuste eest said Katrina Lehis, Kristina Kuusk, Sten Priinits, Aleksander Joonasing, Ottomar Ladva, Heikki Sool, Andrei Jestin, Kaido Külaots, Helen Nelis-Naukas. Kultuurikeskuses anti üle ka Värviline Haapsalu 2014 tunnustused. Sel aastal oli tunnustust väärivaid hooneid neli: Marje Rohtla Uus-Sadama 11; Zemfira Tammik Õhtu kallas; Hilja Kuusepuu Mihkli 6 maja; Marika Rebane Koidu 2. Linn tänas ka Värvilise Haapsalu korraldamisel õla alla pannud värviettevõtteid, kelleks on pikaajalised partnerid Akzo Nobel Sadolin, Tikkurila ning Eskaro. Samuti anti üle Haapsalu kodanikukampaania peavõit, 42-tolline LED-televiisor. Lapsed kolisid Vikerkaare lasteaeda Haapsalu linn avas 31. märtsil seitse kuud remondis olnud Vikerkaare lasteaia. Lapsed said uude lasteaeda nädal varem, 23. märtsil. Ehitaja andis Vikerkaare maja linnale üle veebruaris. Õueala saab uue mänguväljaku ja murukatte siis, kui ilmad soojemaks lähevad. Kui Vikerkaare lasteaia energitõhususarv enne töid oli 230 kwh/ m2 aastas, siis nüüd on see arvutuslikult 98 kwh/m2 aastas. Projekti eesmärk oli saavutada energiatõhususarv alla 200 kwh/m2 aastas. Linna jaoks oli uudne kütte lahendamine maakütte ning päikeseküttepaneelidega. Reservkütteks jäeti ühendus kaugküttevõrguga, et tagada hoonele vajalik soojus ka ekstreemselt külma ilmaga või süsteemi tõrgete korral. Avamisele olid kutsutud teiste hulgas ka majandus- ja kommunikatsiooniminister ning Šveitsi riigi esindajad. Vikerkaare lasteaia ehituseks sai Haapsalu linn toetust Eesti-Šveitsi koostööprogrammist. Lasteaia renoveerimisele kulus 986 684 eurot. Sellest 525 000 on Šveitsi riigi toetus. Ülejäänud raha tuli linnaeelarvest. Haapsalu on Eestis esimene omavalitsus, kus Eesti-Šveitsi koostööprogrammi projekt on valminud. Tõnu Parbus Minu Eesti: Haapsalu põhikooli kõnevõistluse võistleja Carmen Eliise Gekki kõne Minu Eesti on väike riik. Kui puslet kokku panen, siis on Eesti kohal vaid väike killuke. Aga see väike maa on mulle armas, sest siin olen ma sündinud. Ma ei oska veel ühtegi teist keelt peale eesti keele ja siin maal räägivad kõik inimesed minu keelt eesti keelt. Ma arvan, et jään alati Eestisse elama. Võib-olla ainult vahel sõidan teistesse maadesse vaatama, kuidas seal inimesed elavad. Eestis on hea elada. Siin on ilus loodus. Kui on talv, saab kelgutada ja suvel saab ujuda. Kevadel saab sinililli korjata ja sügisel kirjudes lehtedes sahistada. Eestis elavad inimesed rahulikult ja sõbralikult ning siin ei ole sõda. Eestil on tark ja rahulik president, kes räägib nii ilusasti. Eesti Vabariigi sünnipäeva ajal paraadil ei ole ma käinud, aga telekast vaatan küll. Mulle relvad ei meeldi. Aga relvad peavad olema, et oma riiki kaitsta ja ei juhtuks nagu Ukrainas juhtus. Rohkem mõtlen ma Eesti peale, kui on suured võistlused. Näiteks Eurovisiooni lauluvõistlus, olümpiamängud või muidu suured võistlused ja Kaia Kanepi mängib. Mina olen alati Eesti poolt. Mõnikord tuleb Eesti sportlane või laulja paremate hulka ja teinekord on päris esimene, siis on mul eriti hea meel. Minu Eesti on väike, aga tubli ja tahab veel paremaks saada nagu minagi. Carmen Eliise Gekki Haapsalu põhikooli 2b klass Pika Hermanni torn. Foto: Riigikantselei Noorte omaloominguõhtute eestvedaja Marika Aedviir. Foto: Hele Otti / Haapsalu kultuurikeskus. SEADUSEMUUDATUS Muudatused riikliku matusetoetuse seaduses Alates 1. jaanuarist 2015 makstakse 250-eurost matusetoetust majanduslikult vähekindlustatud inimestele. Riikliku matusetoetuse seaduse muudatuse kohaselt on õigus matusetoetusele matusekorraldajal, kes kannab matuse korraldamise kulud juhul, kui tema perekonnale määrati matusetoetuse taotlemise kuul või sellele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt ühel korral toimetulekutoetust. Matusekorraldaja esitab matusetoetuse taotlemiseks sotsiaalkindlustusametile avalduse, lisab sellele oma isikut tõendava dokumendi ja Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud surmatõendi või isiku surma tõendava dokumendi, mille on välja andnud välisriigi asjaomane asutus, kui surm on registreeritud väljaspool Eestit. Matusetoetust ei saa taotleda selle isiku surma korral, kes on surnud enne 2015. aasta 1. jaanuari. Matusetoetus määratakse, kui toetuse avaldus on esitatud kuue kuu jooksul isiku surmapäevast või surmast teadasaamise päevast arvates. Matusetoetuse taotlemise avalduse vorm on leitav sotsiaalkindlustusameti veebilehel www.sotsiaalkindlustusamet.ee/muud-blanketid/

Haapsalu Teataja HAAPSALU LINNAVALITSUSE AJALEHT APRILL 2014 Haapsalu linna algkool pälvis Tartu ülikooli tunnuskirja Hea kooli rajaleidja Poisid toimetamas vahetunnis oma klassi Heade mõtete nurgas. Tunnuskirja saavad koolid ja lasteaiad, kes on teinud eelnevalt eesmärgipäraselt ja järjekindlalt tööd selleks, et luua koostöövalmis keskkond, kus õpilane tahab õppida ja areneda, soovib ennast teostada, omandab õiged väärtushinnangud ning alghariduse vastavalt oma kooli õppekavale. Väljavõtteid Tartu ülikooli eetikakeskusele esitatud konkursitööst: Hea kool kui kiusamisest vaba kool Haapsalu linna algkooli põhiväärtused on koostöö, õnnelikkus ja kindlustunne. Kool liitus 2013/2014 õppeaastal liikumisega Kiusamisest vaba kool, mis toetab igati kooli väärtuskasvatust. Projekti eesmärk on luua algklasside laste vahel üksteist arvestav ja kaasav suhe, luua kiusamist ennetav käitumiskultuur, kus suhtutakse teineteisesse sallivalt ning austavalt. Projekt toetub neljale põhiväärtustele: sallivus, austus, hoolivus, julgus. Praegu on projektis kaasatud kõik esimesed ja teised klassid ning viies klass (Paremad sõbrad). Sellest õppeaastast kaasatakse kogu kooli meeskonda läbi kogemuskoolituse, mida jagavad projektis osalevad klassiõpetajad. Oma igapäevatöös lähtume põhimõttest, et kõikidel lastel on õigus haridusele ning iga laps tunneks ennast koolis hästi ning oleks õnnelik. Meie ülesanne on olla paindlik, et leida koostöös eri huvigruppidega lapsele sobiv õpikeskkond. Haapsalu linna haridusruumis oleme loonud lapsesõbraliku kooli, kus on võimalus haridusteed alustada tavaklasside kõrval ka õpiraskustega õpilaste klassis või väikeklassis. Selle tegevusega pälvisime tiitli Haapsalu hariduselu edendaja 2012. Oleme läbinud mitu väärtuspõhist koolitust, et väärtusarendus oleks lähtuv teadlikust sihiseadest. Kogu meeskond on läbinud näiteks kursused Väärtused õppetunnis ja väärtuste laegas, Väärtuskasvatus koolis ja väärtustemäng ; suur osa õpetajatest osaleb koolitusel Väärtused meis ja meie ümber õpilaste väärtushinnangute kujundamine kui õppe- kasvatustöö lahutamatu osa. Õpetajad on osalenud koolitustel, mis toetavad teadlikku märkamist, annavad metoodilisi võtteid erivajadustega arvestamiseks ning kujundavad oskusi käitumisraskustega õpilastega paremaks toimetulemiseks. Samuti on väga südamlikud ning laste poolt oodatud hoolekogu etteasted kooli sünnipäeval, esimesel koolipäeval ja advendihommikul. Need on alati õpetliku ja hooliva sisuga. Vanemad võtavad aktiivselt osa isadepäevast, tulevad emadepäeva kontserdile, käivad meelsasti jõuluüritustel. Jõulutraditsiooniks on meil saanud jõululaada korraldamine, mille tarbeks meisterdavad lapsed koos vanematega laadakaupa, koos tegeletakse müügiga ja tulemuseks on ühine klassiraha. Õpetaja kirjutab: Oluline on koostöö ka lastevanematega. Siinkohal pean silmas nii pidevat sidet kodudega kui ka lastevanemate kaasamist võimalusel õppetöösse. Loodusõpetuse tunnis tuli teema inimese põhilistest organitest ja nende tähtsusest. Kuna klassis on üks meditsiiniharidusega lapsevanem, siis tegin talle ettepaneku tunni andmiseks. Ta oli nõus ja nii me selle tunni koos kokku panime ja ka andsime koos. See oli mulle tore kogemus ja ka lapsevanem oli väga rahul. Teisel korral pakkus ta end juba ise esmaabi teema läbiviimisel. Õpetajana sain ise toreda kogemuse. Õpilaste tähelepanu oli erilisem ja teravam, sest ühe õpilase ema õpetajana nägemine tõi vaheldust. Arvan, et ka lapsevanem tundis ennast kindlalt ja hästi, sest vastasel korral poleks ta teisel korral soovi avaldanud koostööks. 1. ja 5. klassi lapsed koostöös Kiusamisest vaba kooli logot meisterdamas. Fotod: erakogu. Kiusamisest vaba õpikeskkond Meie kool on olnud Hea alguse kool. Praeguseks oleme Heast algusest kaasa võtnud hommikuringid (rõõmude-murede jagamiseks, eesmärkide püstitamiseks), heade mõtete nurga (klassis on vaip, kus lapsed saavad koguneda), 1. ja 2. klassis keskustepäevad ja abiõpetajad. Nüüd on lisandunud Kiusamisest vaba kooli meetodid: vestlusringid karuga (kaaslase mure ja rõõmu märkamine, julgus väljendada oma arvamust ja tundeid, südikus astuda välja kaaslase kaitseks, rahumeelne probleemide lahendamine) ja teemakaartide üle arutamine (eri situatsioonidele lahenduse leidmine, rollimängude läbi viimine). Tundides kasutatakse palju aktiivõppemeetodeid, lapsed toimetavad rühmades ja toetavad teineteist. Õpetaja kirjutab: Koostööoskus on väärtus kui inimene oskab koostööd teha eri partneritega, siis läheb tal elus paremini. Me saame endale valida elukaaslase ja sõbrad, aga kõik ei ole alati meie otsustada. Koostöö inimestega laseb meil proovida eri rolle. Laps saab end tunda õpetaja või õpilase rollis. Kõige parem viis õppimiseks on kaaslase õpetamine. Õpetada oskab ainult see, kes on ise juba millestki aru saanud. Oluline on seejuures sallivus ja kannatlikkus. Teineteisega koos aru pidades võib ka poolikust tõest terve tõde sündida. Me õpime teineteist paremini tundma, kui eri olukorrad meid omavahel kokku viivad. Uute paariliste leidmine annab lapsele võimaluse end liigutada. Paaristööd tehes on lastel enesekindlam tunne, areneb põhjendamisoskus ja kannatlikkus. Minu õpilastele meeldib väga koostöö, sest nii on põnev. Neid jälgides olen näinud rahulolevaid, mõtlikke ja rõõmsaid nägusid. Nende emotsioonid, tagasiside ja tahe teha ikka ja jälle koostööd annab mulle märku sellest, et nad seda oskust väärtustavad. Kui lapsel on tunnis põnev ja jõukohane, ta on aktiivne ja motiveeritud tegutseja, siis on tagatud kõikide heaolu. See annab lapsele kindlustunde ja nii tajub igaüks õpikeskkonda turvalisena. Lapsed ise kirjutavad: Mulle meeldib matemaatikatunnis teha pinginaabriga koostööd. Siis me saame omavahel arutada, miks me just nii ülesannet lahendasime ja siis me saame mõlemad asja hästi selgeks. Matemaatikatunnis minu pinginaaber aitab mind. Kui ma ei saa millestki aru, siis ta seletab ja ma hakkan aru saama. Inimeseõpetusetunnis oli ideekaardi tegemisel rühmas väga hea koostöö. Kõik aitasid kõiki. Poiss räägib: Inimeseõpetuse tunnis pidin ühe tüdrukuga ühe etteaste tegema. See tüdruk ise üldse ei julgenud ja ma aitasin teda. Kaks õpilast kaklesid, kaklus oli alguse saanud norimisest. Mul oli hea võimalus kogeda, kuidas õpetaja seda olukorda lahendas. Ta võttis aega, et välja selgitada tüli põhjus. Seejärel analüüsis ta koos poistega meie kooli põhiväärtustest lähtuvalt seda situatsiooni ja lõpuks küsis poistelt, mida nad sellest juhtumist õppisid ning kuidas nad järgmine kord sarnases olukorras käituvad. See oli suurepärane kogemus õpetaja oli rahulik ja väga positiivses võtmes analüüsis teguviisi väljendades ka oma tundeid. Hea kool kui kiusamisest vaba kool, ei tähenda meie jaoks mitte üksnes projektis osalemist, vaid väärtuspõhist tegutsemist nii tunnis, vahetunnis kui ka üritustel. Kooli põhiväärtused on meile kui kompass, mis näitab suunda ja hoiab õigel teel. Konkursitöö kirjutasid: Malle Õiglas (direktor) Viive Karnau (õppealajuhataja) Tiia Lehepuu, Maren Suu, Kirsti Tammeniit, Anne Vaarpuu, Monika Peterson (klassiõpetajad) Lugusid kirjutasid ja palusid lastel kirjutada kõik Haapsalu linna algkooli õpetajad.

HAAPSALU LINNAVALITSUSE AJALEHT APRILL 2014 Haapsalu Teataja Päästjad külastavad ligi tuhandet kodu Eelmisel aastal nõustati üle Eesti enam kui 8000 leibkonda. Sel aastal küündib külastatavate kodude arv viieteistkümne tuhandeni. Ainuüksi Läänemaal on plaanis külla minna ligi tuhandesse kodusse. Miks me seda teeme? Suurem osa traagiliselt lõppenud tulekahjusid leiavad aset kodudes, sest inimesed sageli ei märkagi enda tuleohtlikke käitumisharjumusi ja ei oska õnnetusi ära hoida. Päästjad on aga oma ala asjatundjad ja teie kodudes n-ö külalised. See annab neile hea võimaluse näha kõike seda, mis endal igapäevaelu tegemiste ja toimetuste kõrval märkamata võib jääda. Varasemate kodukülastuste põhjal võib tuua näiteks, kuidas vajunud suitsulõõr ei pruugi majaomanikule ohuna näida või seegi, et muidu seadusega nõutud plekk küttekolde suu juurest puudu on. Nii on need juba pikka aega olnud ja mitte midagi halba pole siiani juhtunud. Aga mis siis, kui homme juhtub? Koos päästjatega on teil hea võimalus vaadata otsa oma kodusele tuleohutusele. Päästjate poolne nõustamine aitab teie elukeskkonda turvalisemaks muuta. Üheskoos teiega vaadatakse üle küttekolded ja elektrisüsteemid, testitakse suitsuanduri korrasolekut. Nõustatakse, kuidas on teile endale kõige ohutum ladustada näiteks küttematerjali. Need on põhilised ohukohad tuleohutuse seisukohalt, millele koos koduomanikuga lahendusi püütakse leida. Tõsi, remonttöid kohapeal tegema ei hakata, aga kindlasti püüame aidata leida spetsialisti, kes probleemse küttekolde või elektrisüsteemi korda aitab teha. Laialt on levinud arvamus, et tuleohutus on midagi väga keerulist ja kallist. Vahel aga piisab vaid väikesest muudatusest kapi paigutamisest küttekoldest kaugemale või harukarbile kaane pealepanekust. Hea lugeja, vaata oma kodus kriitilise pilguga ringi juba enne seda, kui päästja sinu uksele koputab. Kui leiad sinagi küttekoldele kuivama pandud puud, mõranenud pliidiraua või ohtlikud elektrijuhtmed, ole hea, tee need korda enne, kui on liiga hilja, ära jää ootama! Kodusid külastavad peamiselt kutselised päästjad. Lisaks päästemeeskondadele annavad külastuste läbiviimisele ka suure panuse vabatahtlikud päästjad ning päästeametis töötavad kontoriametnikud. Kutselisi päästjaid on tänavapildis lihtne ära tunda neil on seljas kustutusrõivad ning nad liiguvad suurte punaste päästeautodega. Ametnikel on seljas tumedad erirõivad, millel silmapaistvad päästeameti eraldusmärgid. Lisaks on kõigil ameti töötajatel esitada ka ametitõend. Sama on vabatahtlikega, kellel peab olema kaasas vabatahtliku päästja staatust kinnitav dokument. Kodukülastaja töötõendi ehtsust saate kontrollida, helistades päästeala infotelefonile 1524. Kui olete veendunud, et teie kodu on tuleohutu, siis mõelge ka oma lähedaste, sõprade ja naabrite peale. Kutsume teid üles teada andma abivajajatest. Seda saate teha, helistades päästeala infotelefonile 1524 või ka kohalikule omavalitsusele. Tulekahju Puises eelmisel aastal. Foto: Ivar Soopan Kui naabrimees on napsutaja ning suitsetab toas või teie läheduses elab lastega pere, kes elab näiteks ilma elektrita, siis kindlasti ei tohi seda tähelepanuta jätta. Meie kodu ei lõpe meie enda välisukse või aiaga. Lähedaste ja naabri elu ning heaolu võib ühel hetkel oluliselt mõjutada ka meid endid. Ohust teadaandmine ei ole pealekaebamine, vaid see aitab igaühe kaasabil meie ühist elukeskkonda turvalisemaks muuta. Kätlin Poopuu Päästeamet Lääne päästekeskus, päästeennetaja Lääne- ja Saaremaal Haapsalu sotsiaalmaja kuulutab välja logo ideekavandi konkursi Tule osale! Kõik mõtted ja ideed on oodatud! Ideekavandi tehnilises teostuses piiranguid ja ettekirjutusi ei ole. Saada oma ideekavand kinnises ümbrikus hiljemalt 02. aprilliks Haapsalu sotsiaalmajja aadressil Kastani 7, 90508. Kavandi juurde lisa kindlasti eraldi kinnises ümbrikus oma nimi ja kontaktandmed. Lisainfo telefonil 473 5061. Võitjale on auhinnaks pidulik lõunasöök kahele sotsiaalmaja kohvikus. Tingimused: Ideekavandite hulgast valib sobiva komisjon. Sobiva kavandi puudumisel on komisjonil õigus kuulutada konkurss nurjunuks. Palume autoril logo ideekavandi tähendus lahti kirjutada. Konkursi korraldaja jätab endale õiguse välja valitud ideekavandit ümber kujundada. Konkursil võivad osaleda ka sotsiaalmaja töötajad v.a ideekavandi konkursi komisjoniliikmed. Konkursi tulemused avalikustatakse 25. mail sotsiaalmaja Facebooki lehel. Täiendav info sotsiaalmaja kohta: sotsiaalmaja missiooniks on korraldada sotsiaalteenuste osutamist Haapsalu linna elanikele puudest, east, tervisest või muudest sotsiaalsetest erivajadustest tingitud toimetulekuraskuste kõrvaldamiseks või kergendamiseks, et aidata kaasa isikute sotsiaalsele turvalisusele. Peamised teenused: supiköök ja supi kojuvedu, koduhooldusteenused, huviringid (nt tantsimine, inglise keel, loovtööring), terviseteenused (nt võimlemine, vererõhu mõõtmine), sotsiaaltransport, ühekordsed üritused (nt loengud, kontserdid). Sotsiaalmaja pakub ajutise majutamise võimalust kriisisituatsioonis või elukoha kaotanud täiskasvanutele ja peredele. Sotsiaalmaja teeb koostööd ühenduste ja ühiskondlike rühmitustega. Sotsiaalmajas tegutseb erivajadusega noorte päevakeskus. Sel sügisel täitub Haapsalu sotsiaalmajal tegevuse alustamisest 20 aastat. Haapsalu sotsiaalmaja PANE TÄHELE! Pakume sportimisvõimalusi igas eas ja vormis inimestele. Alusta juba täna. Sind ootavad: Jõusaal, Fitclub rühmatreeningud, vesiaeroobika ning ujumistreeningud. Sulgpalli- ja tenniseväljakud. Reketite ja pallide rent ning müük. Võimalik rentida spordisaali (korvpall, võrkpall, saalihoki jm sportmängud). Saunakompleksi rent. Haapsalu spordikeskus kutsub: tule sportima, tule koos sõbraga! Ettevõttele: Terve töötaja on ettevõtte kõige suurem vara. Terve ja sportiv töötaja on vähem haiguslehel ning efektiivsem tööpostil. Pakume firmadele võimalusi töötajate sporditegevuse toetamiseks. Kontakt, lisainfo ja lepingute sõlmimine tel 472 5062, karel@ spordibaasid.ee. Lisainfo Haapsalu Linna Spordibaasid OÜ veebilehel www.spordibaasid.ee. Teadmiseks ettevõtjatele 1. juulist 2014 kehtib majandustegevuse seadustiku üldosa seadus, millega muutus oluliselt majandustegevuse registrisse kandmise kohustus ja igaaastane andmete õigsuse kinnitamine. Iga aasta ei pea enam linnavalitsuses registreeringute õigsust kinnitama. Kui eriseadusega pole seatud ettevõtjale majandustegevuse alustamiseks majandustegevusteate esitamise või loakohustust, siis on tegu nn vaba majandustegevusega. Juhul, kui ettevõtte tegevus on seotud teatamiskohustusega tegevusaladega (näiteks alkoholi-, tu- baka- või hulgikaubandus; kogu tegevus-alade nimestik www.mtr.mkm. ee), peab ettevõtja esitama majandustegevuseteate majandustegevuse registrisse. Samuti juhime tähelepanu, et kaubandustegevuse seaduse paragrahv 4 kohaselt peab tegevuskoht olema tähistatud ärinime ja teabega kauplemisaja kohta ning tegevuskoha nime olemasolu korral ka tegevuskoha nimega. Täpsem teave majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel www.mkm.ee/et.

Haapsalu Teataja HAAPSALU LINNAVALITSUSE AJALEHT APRILL 2014 Sotsiaalteenuste osutamine Haapsalus ÜLDINFO: Sotsiaalosakond, Haapsalu, Posti 34. Kodanike vastuvõtuajad: E, K, N kell 9 12 ja 13 16, T 9 12. Reedeti kodanike vastuvõttu ei ole. Sotsiaalteenuste osutamise eesmärk on isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine ja sotsiaalsete erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Haapsalu linnas osutatavad teenused: Isiklik abistaja puudega inimesele: teenuse osutamise eesmärgiks on võimaldada raske või sügava liikumis- ja / või nägemispuudega täisealisel isikul või lapsel osaleda töö või õppeprotsessis, veeta vaba aega ning soodustab enesetäiendamist. Tugiisiku teenus peredele: pere abistamine nõustamise ja juhendamise kaudu tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul raske olukorraga igapäevases elukeskkonnas. Puuetega laste ujumine: piletite alusel kuni kolm korda kuus, vajadusel koos saatjaga. Tasuta bussisõidu võimaldamine Haapsalu linnaliinibussides pensionäridele ja puuetega inimestele. Veekeskuse kasutamine soodustingimustel pensionäridele ja puuetega inimestele. Isikliku abivahendi kaardi väljastamine. Puudega inimese sõiduki parkimiskaardi väljastamine. Koolipsühholoogi teenus. Sotsiaaleluruumiteenus. Sotsiaalmaja tegevused ja teenused: Sotsiaalmaja on eelkõige Haapsalu linna eakatele ja puuetega inimestele hoolekandeteenuseid osutav keskus. Sotsiaalmaja osutab või korraldab alljärgnevaid teenuseid: Eri liiki koduhooldus- ja tugiteenused (abistamine kodus, asjaajamine, kodukoristus, toiduainetega varustamine). Nõustamine (sotsiaal- ja võlanõustamine). Toitlustamine (supiköök, toidu kojuviimine). Invatransporditeenus puuetega inimestele. Turvakodu (ajutise varjupaiga) teenus linna elanikele. Erihoolekandeteenused puuetega inimestele (igapäevaelu toetamine, töötamise toetamine), päevakeskuse tegevused. Lisainfo telefonil 473 5060. Avatud on kohvik E N kell 10 16, reedeti 10 15.30. Avatud on supiköök E R alates 10.30 kuni suppi jätkub. Vererõhu mõõtmine kolmapäeviti kell 11 13. Duši kasutamise võimalus, pesupesemine. Sotsiaaltranspordi kasutamise võimalus (etteregistreerimisega). Võimalus rentida ruume (võimlemissaal, loengusaal, kohvik, väiksemad ruumid). Eakate päevakeskuse tegevuse raames huvitegevused: Seeniortantsurühmad ja istumistants, juhendaja Eha Toomsaar. Võimlemine eakatele, juhendajad Evgenia Luidalepp ja Larissa Kirss. Naiskoor Netty, juhendajad Maaja Moppel ja Tiia-Elina Kaukes. Loovtööring, juhendaja Vaike Õlekõrs. Ettelugemine vaegnägijatele, juhen-dajad Viive Etverk ja Virve Ahi. Jututuba, juhendaja Tiia Treimann- Differt. Inglise keele ring, juhendaja Mari Kald. Huviringid on tasuta ja toimuvad septembrist maini. Üritused sotsiaalmajas sel kevadel: 21. aprillil vanaisade päev koos Kaitseliidu Lääne Malevaga ja Haapsalu linna algkooliga. 11. mail kell 12 emadepäeva kontsert, esinevad sotsiaalmaja kollektiivid. 25. mail kell 12 sotsiaalmaja hooaja lõpetamine. Sotsiaalmajas tegutseb veel: AA-rühm. Dr Gunnar Männik, spordimeditsiin, manuaalteraapia. AS Gadox, proteesimeistrid. Lääne maakonna keskraamatukogu. Sotsiaalmaja kontaktid: Kastani 7 Haapsalu 90508. E-mail: info@sotsmaja.ee. Sekretär ja üldinfo: 473 5060, direktor 473 5061, sotsiaaltöötaja 473 5066, supiköök 473 5063. Vaata meid ka facebookis: Haapsalu sotsiaalmaja. Sotsiaalmaja tegevustes on oodatud kaasa lööma ka vabatahtlikud, kes soovivad abistada eakaid ja puuetega inimesi. Hoolekandekeskuses osutatavad teenused: Asenduskoduteenus (lastekodu): lapsele põhivajaduste tagamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, talle turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna. Riigi poolt rahastatav teenus. Asenduskoduteenust pakume viies peremajas ja neis on kokku 40 kohta. Lapsehoiuteenus puudega lapsele: lapsevanema või hooldaja toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagatakse lapse hooldamine, arendamine ja turvalisus. Lapsehoiuteenuse eest võib osaliselt või täielikult tasuda lapsevanem / hooldaja või KOV. Riigi rahastatavale teenusele on õigus raske või sügava puudega lapse vanemal või hooldajal kuni laps saab 18-aastaseks, eeldusel, et: hooldusteenuste vajadus on kirjas rehabilitatsiooniplaanis; lapse hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega; laps ei viibi samal ajal haridusasutuses. Lapsehoiuteenuse saamiseks esitatakse taotlus koos nõutavate dokumentidega lapse elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele. Hoolekandekeskuses pakume nii päevast kui ka ööpäevaringset lapsehoiuteenust eelkõige raske ja sügava puudega lastele. Ööpäevaringne erihooldusteenus täiskasvanutele on isiku ööpäevaringne hooldamine ja arendamine koos majutuse ja toitlustamisega eesmärgiga tagada teenust saava isiku iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine ning turvaline elukeskkond teenuse osutaja territooriumil. Toetatud elamise teenus täiskasvanutele on suunatud isiku sotsiaalse toimetuleku ja integratsiooni toetamisele koos juhendamisega majapidamise ja igapäevaelu korraldamises eesmärgiga tagada isiku võimalikult iseseisev toimetulek iseseisvalt elades. Teenust pakume nii eluruumi kasutusse andmise võimalusega kui ka ilma selleta ehk siis väljaspool asutust elavatele klientidele. Sotsiaalhoole Ühing Ööpäevane varjupaigateenuse osutamine Haapsalu linna eluasemeprobleemidega või kindla elukohata isikutele. Tulbi põik 3, tel 5553 1700. Läänemaa kriisiabikeskus Psühholoogiline ja kriisiabi nõustamine, juriidiline nõustamine. Sotsiaaltoetustest 2015. aastal RIIKLIKUD TOETUSED RIIKLIK TOIMETULEKUTOETUS: toetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel arvestatud eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiir 2015. aastal üksi elavale inimesele või pere esimesele liikmele on 90 eurot kuus. Ka perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on 2015. aastal on 90 eurot kuus. Pere teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on jätkuvalt 72 eurot kuus. VAJADUSPÕHINE PERETOETUS: riiklik toetus, mida makstakse allpool vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri elavatele lastega peredele, samuti toimetulekutoetust saavatele lastega peredele. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 2015. aastal pere esimesele liikmele 329 eurot kuus. Igale järgnevale vähemalt 14-aastasele pereliikmele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 164,5 eurot kuus ning igale alla 14-aastasele pereliikmele 98,7 eurot kuus. Vajaduspõhise peretoetuse suurus 2015. aastal on 45 eurot kuus ühe lapsega perele ja 90 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele. HOOLDAJATOETUS PUUDEGA LAPSE HOOLDAMISE EEST: riiklik toetus, mida makstakse mittetöötavale vanemale, hooldajale või eestkostjale keskmise, raske või sügava puudega lapse hooldamise eest. Toetuse suurused 2015. aastal Haapsalu linnas vastavalt lapse puude raskusastmele: keskmine puue 28, raske puue 37 ja sügav puue 46 eurot kuus. SISSETULEKUST SÕLTUVAD LINNAEEL- ARVELISED SOTSIAALTOETUSED: Sissetulekust sõltuvaid sotsiaaltoetusi makstakse vähekindlustatud peredele, st leibkonnale, kes jagab ühist eluruumi ja kasutab ühiselt üht või enamat tuluallikat ning kelle iga liikme netosissetulek kuus pärast eluasemekulu mahaarvamist on alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahekordset määra (so. 180 eurot). ÜHEKORDSED TOETUSED LASTEGA PERE- DELE on ette nähtud kooli- ja lasteaiatarvete, riiete ja jalanõude, spordivahendite jms eest tasumiseks kuid mitte rohkem kui 100 eurot aastas lapse kohta. TOETUS LASTE TOITLUSTAMISEKS KOO- LIS JA LASTEAIAS NING LASTEAIA OSA- LUSTASU HÜVITAMINE: pere vabastatakse 50 100% ulatuses toiduraha ja/või õppemaksu maksmisest. TOETUS KÜTTE OSALISEKS HÜVITAMI- SEKS: makstakse kütte ostmist tõendava kuludokumendi alusel, kuid mitte rohkem kui 256 eurot aastas. TOETUS RAVIMITE JA PRILLIDE OSTMI- SEKS: makstakse soodustusega retseptiravimite hüvitamiseks, kuid mitte rohkem kui 32 eurot aastas, ning prillide ostmiseks kuludokumendi alusel mitte rohkem kui 65 eurot kolme aasta jooksul. TOETUS TASULISTE HOOLDUS- JA TERVIS- HOIUTEENUSTE EEST TASUMISEKS: makstakse hooldusteenuste osutamiseks hooldekodus, hooldushaiglas, eriarstiabiteenuse (voodipäevatasu, visiiditasu jms) kulude osaliseks kompenseerimiseks. TOETUS PUUDEGA INIMESELE: makstakse puudega seotud abivahendite võimaldamiseks ja eluaseme kohandamiseks puudest tingitud takistuste vähendamiseks. SISSETULEKUST SÕLTUVAD LINNAEELARVELISED SOTSIAALTOETUSED SÜNNITOETUS: õigus saada ühel Haapsalus alaliselt elaval lapsevanemal tingimusel, et laps ja lapsevanem on avalduse esitamise hetkel kantud rahvastikuregistrisse Haapsalu elanikuna. Sünnitoetust makstakse kahes osas: 50% toetusest pärast lapse sündi ja 50% toetusest pärast lapse aastaseks saamist. Avaldus toetuse väljamaksmiseks tuleb esitada kolme kuu jooksul pärast lapse sündi ja kolme kuu jooksul pärast lapse aastaseks saamist. 2015. aastal on toetuse määr 400 eurot. MATUSETOETUS: makstakse Haapsalu elaniku surma korral, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht oli Haapsalu linn. 2015. aastal on matusetoetuse määr 100 eurot. Avaldus toetuse väljamaksmiseks tuleb esitada hiljemalt kahe kuu jooksul pärast surmatõendi väljastamist. ESIMEST KORDA KOOLI MINEVA LAPSE TOETUS: õigus saada ühel Haapsalu linnas alaliselt elaval lapsevanemal tingimusel, et laps ja lapsevanem on vähemalt 6 kuud enne lapse kooliminekut kantud rahvastikuregistrisse Haapsalu linna elanikuna. 2015. aastal on esimest korda kooli mineva lapse toetuse määr 150 eurot. PANE TÄHELE! Kas teadsid, et raamatukogu Kojulaenutus ja lugemissaal asuvad kultuurikeskuses, Posti 3, lasteosakond asub Wiedemanni 11 ja raamatulaenutuspunkt sotsiaalmajas, Kastani 7. Koju laenutamine on tasuta kõik raamatud ja ajakirjad on koju laenutamiseks, ainult kõige uuemad ajakirjanumbrid ja ajalehed on kohapeal lugemiseks. Teenindussaalid on avatud esmaspäevast reedeni kell 10 18, laupäeval kell 10 15. 1. korrusel on ilukirjandus eesti, vene jt keeltes ning raamatuid paljudel teemadel. 2. korrusel on raamatud käsitöö, muusika, kunsti jt teemadel, ajakirjad, ajalehed. Lasteosakonnas on lastekirjandus ja aimeraamatud ning valik ajakirju, ajalehti. Lugeja soovil tellime õppekirjandust teistest raamatukogudest. Postikulu ei pea lugejad enam tasuma, teenus on tasuta. Tasuta internetipunkt. Printimine ja paljundamine on tasuline. Toimuvad kirjandussündmused, vaata lisaks http://www.lib.haapsalu.ee: Prantsuse Instituudi digitaalne, interaktiivne ja mitmekeelne näitus 14 18. Soome Instituudi raamatunäitus Soome kaunimad raamatud 2013. 15.mail toimub Muinasjutukonverents Muinasjutuvägi teemal Vii mind vikerkaare pääle, mis on pühendatud luuletaja Ernst Enno 140. sünniaastapäevale. Raamatukogu tänab kõiki annetajaid, kes on kaaslinlastele lugemiseks kinkinud raamatuid ja ajakirju. Alati võib kinkida ka uusi raamatuid, näiteks: King ja Maxwell, Rotikäigud, Kuninganna kutsel: Tudorite roosi triloogia 3. raamat, triloogia Punane nagu veri, Valge nagu lumi, Must nagu eebeni-puu, Erebos: see on mäng. Ta jälgib sind.

HAAPSALU LINNAVALITSUSE AJALEHT APRILL 2014 Haapsalu Teataja Fotod eelmise aasta maratonist: Ülle Lass Haapsalu maraton kutsub spordisõpru starti 17. mail Haapsalu maraton peetakse tänavu pühapäeval, 17. mail. Sel aastal ootavad korraldajad starti vähemalt 500 jooksusõpra. Lisaks maratoni jooksudistantsile on rajale oodatud ka 42km kepikõndijad ja 10km jooksjad / kepikõndijad. Mis teeb Haapsalu maratoni eriliseks ja miks sellel osaleda? Kõikide osalejate vahel, kes on oma distansti lõpetanud kella 16-ks, loosime välja Toyota Auris hübriidi ja Toyota Yaris hübriidi kuuajalise kasutusõiguse. Lisaks loosime kõikide osaliste vahel välja hulgaliselt auhindu, mille on välja pannud meie toetajad. Eeldatavasti on see Eesti kõige laugem ja samas jalasõbralikuma pinnasega maraton keset loodust, linnulaulu ja finišiga romantilises väikelinnas. Kolmveerand 42km pikkusest rajast kulgeb Läänemaa terviseteel endise raudteetammi trassil, mis on osa Eesti raudteeajaloost. Kusjuures 33. kilomeetril kulgeb rada mööda Haapsalu jaamahoone 200 meetri pikkust perrooni. Jooksaid on ergutamas puhkpilliorkester Haapsalu. Seejärel läbime Paralepa metsaraja ja Haapsalu mereäärseid väikeseid tänavaid, ning viimased kilomeetrid jookseme mööda kuulsat Haapsalu promenaadi. Jooksu finiš on piiskopilinnuses. Ristil asuvasse stardipaika toovad maratonipäeva hommikul Haapsalust tasuta eribussid. Stardi eel tõmbame hoo käima meeleoluka võimlemise saatel. Finišis ootavad lõpetajaid massöörid. Kõik korraldajad on ka ise kogenud spordiharrastajad. Me teame, mida üks õnnestunud võistlus endas sisaldama peab ja seda me ka pakkuda soovime. Tänu paljudele abilistele ja toetajatele oleme suutnud osavõtutasu hoida odava. Kuna Haapsalu maraton on mai keskel, soovitame kindlasti juba varakult registreerida. Varajase registreerija soodushinnad (maratonil 20 eurot ja 10km puhul 10 eurot) kehtivad 31. märtsini. Lisainfo Haapsalu maratoni kohta ja link registreerimi-sele: www.haapsalumaraton.ee/registreerimine. Kindlasti külastage uudiste lugemiseks ka meie Facebooki-lehte www.facebook.com/haapsalumaraton. Rajale on ühtlaselt jaotatud 9 toitlustuspunkti, kus pakutakse juua-süüa ja vajadusel muud abi. Loomulikult on toitlustus ka finišis, kus lisaks muule melule ootab lõpetanuid ees rikkalik auhinnalaud. Finišis loosime lõpetajate vahel välja kaks uhiuue Toyota hübriidauto kuuajalist kasutusõigust. Läänemaa oli siiani üks väheseid maakondi Eestis, kus regulaarseid jooksumaratone ei olnud ja paljude toetajate ning kohalike abiliste toel võtsime 2013. aasta talvel vastu otsuse see tühimik täita. I Haapsalu maraton oli 18. mail 2014, saatjaks soe ja päikeseline ilm. Kohe esimesel korral pälvis ettevõtmine nii osavõtjate kui ka publiku positiivse vastukaja. Selle kinnituseks valiti Haapsalu maraton Läänemaa 2014. aasta spordisündmuse nominendiks. Tule ja osale kodusel jooksuvõistlusel ning võida Toyota hübriidi kasutusõigus! Registreeri jooksul: www.haapsalumaraton.ee/registreerimine August Tillo

Haapsalu Teataja HAAPSALU LINNAVALITSUSE AJALEHT APRILL 2014 APRILL HELJO TALMETI TANTSUDE VÕISTUTANTSIMINE 19.04 Haapsalu kultuurikeskus Läänemaa eesti rahvatantsu edendaja Heljo Talmeti loodud tantsude tutvustamiseks ja rahvatantsu traditsioonide elavdamiseks tekkis segarahvatantsurühmal West 2008. aasta kevadel idee korraldada rühma asutaja Heljo Talmeti tantsude võistutantsimine. http://talmetitantsud.comuf.com KOOLITEATRITE GÜMNAASIUMIASTME RIIGIFESTIVAL 10. 12.04 Haapsalu kultuurikeskus www.harrastusteatrid.org PUUPAATIDE TÕRVAMISE TALGUPÄEV 11.04 Rannarootsi muuseum www.aiboland.ee HAAPSALU ÕUDUS- JA FANTAASIAFILMIDE FESTIVAL 23. 26.04 Haapsalu kultuurikeskus Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival on kevadeti Eesti mudapealinna Haapsalu vallutav kolmepäevane filmimaraton. HÕFFi programmis kohtab viimaste aastate parimaid õõva- ja fantaasiafilme, unustatud klassikat, trash- ning kultus-, friigi- ja ekstreemkino. hoff@poff.ee; www.hoff.ee RAHVUSVAHELISE TANTSUPÄEVA TÄHISTAMINE 29.04 MTÜ T-Stuudio tstuudio@hot.ee JÄÄRÄIME TEEMAPÄEV 25.04 Rannarootsi muuseum www.aiboland.ee MAI PIISKOPILINNUSE SUVEHOOAJA AVAMINE 1.05 Haapsalu piiskopilinnus ja toomkirik www.salm.ee PEREPÄEV PIISKOPILINNUSES 9.05 Haapsalu piiskopilinnus ja toomkirik haapsalu@eelk.ee MUINASJUTUKONVERENTS MUINASJUTUVÄGI 15.05 Haapsalu kultuurikeskus Konverents Vii mind vikerkaare peale on pühendatud Ernst Enno 140. sünniaastapäevale. http://muinasjutt.haapsalu.ee MUUSEUMIÖÖ ÖÖS ON MUUSIKAT 16.05 erinevad muuseumid Läänemaal www.muuseum.ee TUULEHAUGI TEEMAPÄEV 23.05 Rannarootsi muuseumis www.aiboland.ee LILLEPÄEV 24.05 Haapsalu Aiandid ja lillekasvatajad üle Eesti müüvad lilletaimi, istikuid ja ampleid eesmärgiga aidata linnakodanikel ja ettevõtjatel haljasalad, koduaiad ning rõdud kauniks kujundada. www.kultuurimaja.ee; info@kultuurimaja.ee MAINÄDAL 25.05 2.06 Haapsalu Haapsalu laste ja noorte ettevõtmiste tegus nädal. www.haapsalu.ee EVALD OKAS 100 30.05 Evald Okase muuseum Tunnustatud kunstniku juubelinäituse avamine: joonistused, graafika, maal, objektid. Kuraator M. Levin, kujundaja Ü. Koppel. www.evaldokasemuuseum.ee Eelmise aasta Itaalia veinipidu Haapsalus. Foto: Ivar Soopan Haapsalu ja Läänemaa sündmused 2015 HAAPSALU GRAAFILISE DISAINI FESTIVAL 30.05 28.06 Haapsalu kultuurikeskus Iga-aastane festival keskendub autori loomekäekirjale graafilises disainis. Eksponeeritakse 100 parimat kultuuriplakatit ja valitakse 10 parimat plakatikujundajat. Festivali avapäeval on avatud seminar. info@kultuurimaja.ee; www.kultuurimaja.ee LÄÄNE MAAKONNA TANTSUPIDU AJA JÄLG 30.05 Haapsalu piiskopilinnus Seekord kannab meie maakonna tantsupidu pealkirja Aja jälg. Aeg puudutab meid kõiki jätab meisse igaühesse jälje ja meie jätame sellesse konkreetsesse aega oma jälje. Ka meie rahvatants on muutunud läbi aja ja aeg on muutnud meie tantse. Liigume oma tantsudega läbi aja pärimustantsudest autoritantsudeni. marju.viitmaa@rahvakultuur.ee; http://laanemaarahvapeod.weebly.com/ JUUNI ITAALIA VEINIPIDU HAAPSALUS 05. 7.06 Haapsalu Itaalia kultuuri- ja veinipäevadel maitstakse ja hinnatakse Itaalia veine, on koduveinikonkursi finaal ning tuju loovad muusikud ja lauljad. info@kultuurimaja.ee; www.kultuurimaja.ee EESTI EELKOOLIEALISTE TANTSUPIDU 13.06 Haapsalu piiskopilinnus Tantsupeo peaeesmärk on rahvatantsu ja rahvakultuuri populariseerimine eelkooliealiste laste seas. Rahvatantsu kaudu on lastel võimalus tutvuda pärimuskultuuriga. See hõlmab endas traditsioone, riietust, liikumist, muusikat ja pille. www.lastetantsupidu.ee CYRILLUS KREEGI MUUSIKAPÄEVAD (Nargenfestival 2015) 13. 14.06 Haapsalu toomkirik Nargenfestival on 2006. aastast olnud üks meeldejääv meretagune ja mereäärne suvepidu, mis peab oluliseks Eesti muusika, sealhulgas C. Kreegi pärandi esiletoomist. tikerpuu@msn.com; www.nargefestival.ee LINNA JAANITULI 23.06 Veskiviigi sadam info@jahta.ee JUULI HAAPSALU VANAMUUSIKAFESTIVAL 1. 5.07 Haapsalu toomkirik Kõrgetasemelised ettekanded viivad nii kutselisi muusikuid kui ka publiku lähemale varajase muusika ajastule. haapsalu.festival@gmail.com www.haapsalu.ee MUUSEUMI AJALOOKONVERENTS 4.07 Haapsalu Juba 22. korda peetav muuseumi ajalookonverents toob kokku kuulajaid ja uudistajaid meilt ja mujalt. www.salm.ee RAHVUSVAHELINE KUUMA KLAASI SÜMPOOSION 10 6.07 10.07 Evald Okase muuseum Kuuma Klaasi Sümpoosion on omalaadne performance-workshop, kuhu kõik huvilised on oodatud jälgima loomingulist protsessi klaasi kuumast ja vedelast olekust kunstiteoseks või tarbeesemeks saamiseni. www.evaldokasemuuseum.ee AMERICAN BEAUTY CAR SHOW 10. 12.07 Haapsalu piiskopilinnus Baltimaade suurim ameerika autode näitus, kokkutulek ja kiirendusvõistlus. american@american.ee; www.american.ee JOOGAFESTIVAL 18. 19.07 Haapsalu Joogafestivalil esinevad Eesti parimad joogaõpetajad ning erikülalised välismaalt. Ära saab proovida kümmekond joogastiili klassikalisematest modernseteni ning kuulata loenguid ja osaleda töötubades. Hommikuti ja õhtuti saab osa kontsertidest ja mantrate ühislaulmisest. Festivali pealava ja tervisliku elustiili laat on piiskopilinnus hoovis, loengud ja töötoad kõrval asuvas kultuurikeskuses ja helilisemad tegevused kirikus. meritraju@gmail.com; www.joogafestival.ee AUGUST LÕÕTSA- JA AKORDIONIFESTIVAL RANNALÕÕTS 6. 8.08 Haapsalu Akordioni- ja lõõtspillifestival Rannalõõts on ellu kutsutud selleks, et elavdada Haapsalus ja Läänemaal akordioni ning lõõtspillimängu. info@kultuurimaja.ee; www.kultuurimaja.ee BRITI MUUSIKA LEGENDI SMOKIE KONTSERT 9.08 Haapsalu piiskopilinnus Haapsalu lummas Smokiet hetkega. Seda erakordset atmosfääri, mis valitseb piiskopilinnuse hoovis pole võimalik leida mitte kuskilt mujalt. Smokie saabub täiskoosseisus, tehniliselt viimase piirini viimistletud live-kontsert sisaldab Smokie hittideparemikku: Living Next Door To Alice, Lay Back In The Arms Of Someone, Stumblin In, If You Think You Know How To Love Me, Mexican Girl, Don t Play Your Rock n Roll To Me. Bänd ootab tuuri pikkisilmi ja loodab kohata kõiki, kellele Smokie laulud on viimase nelja aastakümne vältel paljutähenduslikuks saanud. BLUUSIFESTIVAL AUGUSTIBLUUS 31.07. 1.08 Haapsalu piiskopilinnus Festival Augustibluus muudab Haapsalu kaheks ööpäevaks bluusisõbra jaoks suisa paradiisiks. Festivali põhikontserdid on kahel õhtul piiskopilinnuse õuel, päevasesse programmi mahuvad aga õpitoad ja traditsiooniline akustiline kontsert vanas raudteejaamas ning varajaste hommikutundideni kestev bluusijämm kultuurikeskusse loodavas ööklubis. Alates 1993. aastast on festivalilavadel üles astunud artiste ja ansambleid ligi kolmekümnest riigist, nende hulgas mitmeid bluusimaailma suurkujusid ning kogu kodumaiste muusikute paremik. Kakskümmend aastat heatasemelist muusikasündmust on toonud igal aastal kokku publikut lisaks Eestile ka teistest Baltimaadest, aga ka Skandinaaviast, Venemaalt ja kaugemaltki. info@lag.ee; www.augustibluus.ee URIAH HEEP LADY IN BLACK MEETS THE WHITE LADY 22.08 Haapsalu lossihoovis 1969. aastal loodud Suurbritannia ansambli Uriah Heep kontsert. Tegemist on Haapsalu Valge Daami nädala avasündmusega, mis kannab nime Lady in Black Meets The White Lady. Väravad avatakse juba kell 15 päeval ning alates kella 17-st on laval kodumaise rocki esindajaid Blind, Elephants From Neptune ja Terminaator. Õhtu lõpetab võimas ilutulestik. Piletid on müügil Piletilevis ja kohapeal. www.piletilevi.ee LASTE KUNSTIPÄEV 22.08 Evald Okase muuseum eo.muuseum@gmail.com VALGE DAAMI AEG 28. 30.08 Haapsalu Valge Daami Aeg on juba kolmel aastakümnel olnud Haapsalu suve üks tähtsamaid sündmusi. Augusti täiskuule kõige lähemal oleval nädalalõpul muutub Haapsalu vanalinn sumisevaks laadaplatsiks, kirev kultuuriprogramm kestab hommikust õhtuni ning pimeduse saabudes mängitakse piiskopilinnuses Valge Daami vabaõhuetendust. info@kultuurimaja.ee; www.valgedaam.ee HAAPSALU PITSIPÄEV 30.08 Haapsalu Eri pitside kohtumispaik. Töötoad, materjalide ja käsitöövahendite müük, kudumisvõistlus, ühiskudumine. www.haapsalusall.ee SEPTEMBER XI NOSTALGIAPÄEVAD 11. 13.09 SEE Teater, Haapsalu Nostalgiapäevadel on kaks eesmärki: endisaegsete sõidukite omanike kokkutulek ning näituste, kultuuri- ja filmiprogrammide jms kaudu endiste aegade meenutamine. see@seeteater.ee; www.seeteater.ee XIII MATSALU LOODUSFILMIDE FESTIVAL 16. 20.09 Lihula ja Haapsalu Festivali eesmärk on tutvustada ning tunnustada uusi loodusfilme ja nende tegijaid, soodustada loodusfilmide levikut. Traditsiooniliselt moodustavad ühe osa festivalist loodusfotonäitused. tiit.mesila@matsalufilm.ee; www.matsalufilm.ee NB! Kavas võib ette tulla muudatusi ja / või täiendusi! Vaat lisa: www.visithaapsalu.com www.haapsalu.e