Mis saab vaesest Viktorist, küsib muuseumi teadusdirektor Olavi Pesti / lk 5 Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670 Nr 2 (58) III aastakäik Neljapäev, 19. jaanuar 2006 Nädalaleht Saaremaa Spordikooli direktori käskkiri nr 1 Õie 70 17.01.2006 Linnavalitsus kavandab 2007. aastal lasteaedade hoonete renoveerimist 1. Muudan Saaremaa Spordikooli ametiruumid 19. jaanuaril 2006. aastal alates kell 12 treener Õie Munga austamise ja õnnitlemise ruumideks. 2. Luban tuua igasuguseid lilli, meeneid ja muud sellist, mis tekitab positiivseid emotsioone. 3. Luban kasutada fotoaparaate ja videotehnikat. 4. Luban kasutada helisalvestustehnikat. 5. Pakun mõõdukalt salvestatud päikeseenergiat. 6. Käskkiri kaotab kehtivuse 19.01.06 kell 23. Lugupidamisega Jaan-Aleksander Rooda, direktor 10.-16. jaanuarini registreeriti linnas Richard Kalevi, Kevin Loppi ja Karl Eric Tuuliku sünd. Samal ajavahemikul surid Andrei Burootškin (sünd 1962), Elle Kainel (sünd 1945), Sulev Mõisaäär (sünd 1951), Maimu Viskus (sünd 1930) ja Armilda Lidermann (sünd 1920). EELK Laurentiuse kirikus oli 13. jaanuaril Evald Trei (surnud 76 aasta vanuselt, maetud Kudjape kalmistule) ning 14. jaanuaril Elle Kaineli (surnud 60 aasta vanuselt, maetud Kudjape kalmistule) matusetalitus. linna huvikoolide ( kunstikool, muusikakool, noorte huvikeskus, Saaremaa spordikool) õppetasud kanda linnavalitsuse a/k 10602007393001, SEB Eesti Ühispank. Kui möödunud aastal käivitus ulatuslik projekt koolide renoveerimiseks, siis tänavu kavandatakse sarnaselt alustada linna lasteaedade hoonete kordategemist. haridus- ja kultuurivaldkonna abilinnapea Argo Kirss lausus, et praeguste arvestuste kohaselt läheb linna viie lasteaia renoveerimine kokku maksma 62, 6 miljonit krooni, millest 45 miljonit moodustab ehituskulu ning 17, 6 miljonit moodustavad intressid. Projekti rahastamiseks pakub linn volikogule välja võimaluse asutada sihtasutus Lasteaiad, kes hakkab lasteaedade hoonete kordategemist korraldama, viitas Argo Kirss. Pangalaen 20 aastaks Linnavalitsuse visiooni kohaselt antakse sihtasutusele üle lasteaedade kinnistud koos hoonetega. Volikogu võtaks sihtasutuste suhtes pikaajalise rahalise kohustuse. Seejärel võtab sihtasutus pangast 20 aastaks laenu ning laenurahaga remonditakse lasteaedade hooned, kusjuures laenu tagatiseks jäävad üleantud kinnistud. Volikogu poolt linnale võetud pikaajalise kohustuse summade eest makstakse(igal aastal pisut enam kui 3 miljonit krooni) tagasi pangast võetud laen. Samasugust lahendust on linn kasutanud näiteks Gümnaasiumi ja Saaremaa Ühisgümnaasiumi hoonete renoveerimisel. Möödunud aastal alanud ning käesoleval aastal jätkuv remont aitab mõlema kooli hooned pärast aastaid kestnud investeeringunappust taas korda seada. abilinnapea Argo Kirsi sõnul teeb linnavalitsus volikogule 26. jaanuari istungil ettepaneku anda põhimõtteline nõusolek linna lasteaedade hoonete renoveerimiseks ning vastava tegevuskava väljatöötamiseks. Selleks palub linnavalitsus volikogult luba sihtasutuse Lasteaiad asutamise korraldamiseks. Ühtlasi saaks linnavalitsus volikogule esitatava projektiga ülesande töötada välja lahenduskava renoveerimise korraldamiseks ja rahastamiseks ning esitada kava volikogule kinnitamiseks 2006. aasta esimese poolaasta jooksul. Lasteaedade hooned kehvas seisukorras Argo Kirss ütles, et linna lasteaedade hoonete seisukord on kehv ning kuna hoonetes pole kapitaalremonti aastaid tehtud, on viimane aeg lasteaiad korda seada. Ilmselt jäävad suuremad tööd lasteaedade hoonete renoveerimisel järgmisesse aastasse, ehkki välistatud pole tänavu nende töödega alustamine, mis otseselt lasteaia tööd ei häiri, osutas abilinnapea. Selge on see, et kapitaalremonti saab teha suvel, kui lasteaiad on suletud ning lapsi pole majas. linna arengu- ja majandusosakonna ehitusala peaspetsialist Ainar Viires sõnas, et kõige viletsamas olukorras on Smuulis asuva V lasteaia hoone, millel on kunagiste ebaökonoomsete ehitusnormide tõttu suured soojapidavusprobleemid. Meil on majal suured aknapinnad ja nii uksed kui aknad lasevad tõmbetuult läbi, kirjeldas olukorda V lasteaia juhataja Anne Tšernovitski. Samuti laseb läbi katus, mistõttu hoone ülemine remonditud korrus on pidevalt ohus. Rääkimata juba sellest, et läbitilkuv vesi võib elektrisüsteemiga kokku puutudes tuua kaasa päris kurvad tagajärjed. Söed jäävad hõõguma Soojakadude probleemi küüsis vaevlevad ka teiste linna lasteaedade hooned, sest nõukogudeaegsed maja soojapida- Remondivajadused: 1. lasteaed (fotol üleval vasakult) 5, 5 miljonit, Rohu tänava lasteaed 9, 3 miljonit, Tuulte Roosi lasteaed 6, 1 miljonit, Smuuli lasteaed (fotol all vasakult) 12, 9 miljonit ja Ida- Niidu lasteaed 11, 2 miljonit krooni. Fotod: Rita Tamm (LV) misnormid olid kaks korda nõrgemad kui praegu. Soojapidavuse parandamisega haakub kõige otsesemalt uste ja akende väljavahetamine ning seni ebaefektiivsete küttesüsteemide renoveerimine. Seni on linn haridus- ja kultuuriasutuste avariiremondiks igal aastal kulutanud sadu tuhandeid kroone, kuid põhjalikku kapitaalremonti pole enamik linna lasteaedu näinud aastakümneid. Praegu kustutab linn lasteaedade hoonete avariiremondi puhul küll tulekahju, kuid söed jäävad ikka hõõguma, osutas Ainar Viires. Kõige paremas seisukorras on Viirese hinnangul Tuulte Roosi lasteaed, mis sellegipoolest vajaks sügiseste ehitushindade järgi 6, 1 miljoni kroonist kapitaalremonti. Pargi ääres asuv I lasteaed vajab 5, 5 miljoni, Rohu tänava lasteaed 9, 3, Ida- Niidu lasteaed 11, 2 ning Smuuli lasteaed 12, 9 miljoni krooni suurust kapitaalremonti. Praegu on renoveerimisprojektid koostamisel I ja V lasteaia kohta. OLIVER RAND Sea pekikuubikud kg Kanapihvid 500 g 29.90 kr/ kg Vikerforelli hakkliha kg Broileri koib 1 kg Viin Vergi 0,5l 40% 85.80 kr/ l 24.90 21.90 23.90 42.90 Jäätis Jäälill 1 l 14.95 19.90 Tetley tee English Breakfast 200 g 74.50 kr / kg 14.90 Froteesokid 38-40 40-43 43-46 5.90 Lemmik AVATUD: E- R 10.00-18.30 L 10.00-15.00 P suletud Tehnika 12, Kuuloosimine! Osta 150 krooni eest, võtad osa loosimisest! Auhindadeks on talvemütsid ja kaelapaelad. Lemmikuga v õidad!
uudised Tel 45 335 91, e-post sonumid@kuressaare.ee Neljapäev, 19. jaanuar 2006 Endine raamatupood läheb müüki linnavalitsus esitab volikogule jaanuarikuu istungiks otsuse eelnõu müüa Lossi tänav 5 asuv endise raamatukaupluse Meelika hoone otsustuskorras 3, 2 miljoni krooniga senisele hoone rentnikule MTÜ- le Saaremaa Kunstistuudio. Linnavalitsus pooldab otsustuskorras müüki MTÜ- le Saaremaa Kunstistuudio seetõttu, et praegu majas toimiv kunstikoolitust jagav erahuvikool on teinud edukat tööd ja äratanud kunstihuvi paljudes linnalastes, põhjendas linna arengu- ja majandusvaldkonna abilinnapea Kalle Koov. Majas olev galerii on leidnud linnapildis kindla koha ja seetõttu oleks kahetsusväärne, kui üks kultuuritegemiskoht kesklinnast kaoks. Hoone müügiga on kiire Kalle Koovi sõnul poleks linnal küll otsest kohustust leida hoone kellegi teise kätte minemisel MTÜ- le Saaremaa Kunstistuudio tegevuse jätkamiseks ruume, kuid kuna seal saab kunstikoolitust hulgaliselt linnalapsi, on linnavalitsuse soov majas kunstitegevuse jätkamine. Nii näiteks on 13 aasta jooksul kunstistuudios 98 erineval kunstikursusel õpetust saanud 1483 last ja noort vanuses 3-18 aastat ja 894 täiskasvanut.tänavu õpib erakunstikoolis 72 last ja 39 täiskasvanut. Teine aspekt maja otsustuskorras müümisel on Kalle Koovi kinnitusel asjaolu, et tehingud vallasvaraga lõpevad 1. märtsiks. Kuna Lossi tänav 5 hoone on jätkuvalt vallasvara, on ka hoone müügiga kiire. Kui linnavalitsus korraldaks enampakkumise, võib küll tekkida olukord, et linn saab hoone eest rohkem raha, kuid samas võib enampakkumine ka nurjuda arvestades, et hoone ümber on Aasta tegu on spordikeskus, Aasta tegija Tõnis Kipper Aasta tegu 2005 on spordikeskuse rajamine, Aasta tegijaks nimetas linn lavastaja Tõnis Kipperi. linnavalitsuse koduleheküljel läbi viidud küsitlus selgitamaks aasta parimat tegu ja tegijat andis esimese kategoorias võidu spordikeskusele, mis on lühikese ajaga saavutanud linlaset seas suure populaarsuse. Keskuses on toimunud Eesti korvpalli ja võrkpalli karikafinaalid ning keskuse külastatavus ulatub nädalas ligi 5000 inimeseni. Aasta tegija kategoorias tunnistas küsitlus parimaks raadiomehest lavastaja Tõnis Kipperi, kes paistis möödunud aastal silma kohaliku teatrielu arendamise ning uute etenduste väljatoomisega. Erilist äramärkimist leidis tema lavastus Lõvi talvel. Linnavalitsus pooldab Lossi 5 otsustuskorras müüki MTÜ-le Saaremaa Kunstistuudio. Foto: LV kaheksa aastat kestnud kohtuvaidlused ning praegune rentnik tegutseb tähtajatu üürilepingu alusel, ütles Kalle Koov. Enampakkumise nurjumine viiks aga olukorrani, kus 1. märtsiks ei jõuaks Lossi 5 hoonet tõenäoliselt enam müüa. Seega võiks teoreetiliselt saada kõrgemat hinda, kuid alati ei saa lähtuda rahalisest aspektist. Kunstistuudiole müües garanteerib linn hoones kunstitegevuse säilimise ja arvestab rohkem avalikkuse huve. Kaheksa aastat kohtuvaidlusi Hoone müügihind tuleneb Kalle Koovi sõnul kaks aastat tagasi OÜ Kinnisvaraekspert tehtud kinnisvarahindamisest, mis määras hoone hinnaks 2, 5 miljonit krooni. Sellele on arvestatud juurde 30-protsendine kinnisvarahindade kasv. Lõpliku seisukoha Lossi 5 edasise saatuse kohta võtab 26. jaanuaril kogunev linnavolikogu. Linnavalitsuse esitatava eelnõu kohaselt saab MTÜ Saaremaa Kunstistuudio kohustuse tagada laste ja õpilaste kunstikooli teenuse osutamine ning kunstigalerii tegevus 10 aasta jooksul alates hoone ostmisest. Ostu- müügilepingu sõlmimiseks jääb MTÜ- l aega 28. veebruarini. Endise Meelika kaupluse hoonet üritas linn müüa juba 1997. aastal, kuid müügileping jäi toona sõlmimata, kuna Lossi tänav 3 hoone omanikud algatasid kohtuvaidluse nende omandiõiguse tunnistamiseks osale Lossi tänav 5 hoonest. Enampakkumist müügiks ei ole seni korraldatud, kuna kohtuvaidlus jätkus haldusmenetluse järel tsiviilmenetlusega. Tallinna ringkonnakohus otsustas 2005. a novembris, et Lossi tänav 3 omanikel ei ole õigust saada omandisse osa Lossi tn 5 hoonest. Kohtuotsus on nüüdseks jõustunud ja seega on hoone võõrandamine lubatud. Lossi 3 omanike kassatsioonikaebus ringkonnakohtu otsuse muutmiseks on Riigikohtu menetluses. 1992. aastal loodud MTÜ Saaremaa Kunstistuudio põhieesmärk on laste, noorte ja täiskasvanute kunstikoolitus, regulaarsete kunstinäituste korraldamine, kunstiprojektide ja kunstiürituste läbiviimine. MTÜ on linnalt hoone ostmist taotlenud alates 1999. aastast. Saaremaa muuseum sai kingiks ametikooli õpilaste valmistatud paadimudeli. Eelmisel nädalal anti kingitus pidulikult üle. Tegemist on rannakalurite purjepaadi vähendatud koopiaga, mis on valminud paadiehituse eriala II kursuse õpilaste Gabriel Ranna ja Jorma Lillemaa õppetööna kutseõpetaja Rein Reino juhendamisel. Rein Reino sõnul on õpilaste valmistatud mudel 1/4 koopia AS-is Saare Paat toodetavast paadist Saare 14, mis on valmistatud täpselt samast materjalist, sama tehnoloogiat ja töövahendeid kasutades nagu originaal. Saaremaa Muuseumi direktor Endel Püüa kinnitas, et paat, millel küll esialgu nime ei ole, hakkab kaunistama nende püsiekspositsiooni. Tekst ja pilt: Rita Loel Selgusid edukamad ettevõtted Giidiks TTÜ kolledžis Sel kevadel 15-aastaseks saav Eesti suurima ja tuntuima turvafirma AS Falck Lääne-Eesti esindus asub nüüd Ajamaja (Tallinna tn 16) teisel korrusel. Esinduse juhataja Jaanis Rõõmu sõnul on lisaks kolimisele firmas teisigi muutusi nimelt töötab nüüd turvajuhina Mati Talvistu, kes varem juhtis Saaremaa riigikaitsebürood. Jaanis Rõõm ütles, et AS Falck Lääne-Eesti on igal aastal tõstnud pakutavate teenuste kvaliteeti. 2006. aastal tahamegi pühendada teenuste kvaliteedi tõstmisele ja seda ennekõike läbi töötajate täiendõppe, märkis ta. Natuke rohkem kui aasta on meil töötanud oma ekipaažid ka Ida-Saaremaal, kes teenindavad sealseid valdu Orissaare, Muhu, Pöide ja Laimjala. Ning klientide hulk kasvab iga aastaga. Meie jaoks ongi oluline olla klientidele võimalikul lähedal, sest AS-i Falck missiooniks on pakkuda abi hädaolukordades, ennetada õnnetusi, vähendada riske ning säilitada vara, rääkis Jaanis Rõõm. Põhiteenused, mida pakutakse, on tehniline valve (sh videovalve), koduvalve, KoduKIT ja reisivalve eraklientidele, mehitatud valve, turvasüsteemide Sel kevadel valmib Saaremaa sadam ning 19. mail 2006 randub seal esimene kruiisilaev. Kui 2006. aastal teenindavad reisibürood peamiselt Saksamaalt tulevaid kruiisilaevu, siis järgmistel aastatel on kindlasti oodata ka laevu teistest maadest ja erinevaid keeli kõnelevaid turiste. Tulevikus vajame nii saksa, inglise, rootsi, norra kui ka taani keelt oskavaid Saare maakonnas atesteeritud giide. Kruiiside teenindajatele lisaks vajavad traditsioonilist teed mööda tulevad külastajad endiselt eesti, vene, soome, läti, leedu ja ka hispaania, itaalia, prantsuse... keelt kõnelevaid särasilmseid nooruslikke turistijuhte. Teame, et maakonnas on inimesi, kes küll oskavad erinevaid keeli, aga giididena pole end veel proovile pannud. On ka neid, kes aastate eest on käinud mõnel kursusel või tunnevad hästi saarte kultuuri ja ajalugu ning oskavad neist mõnusalt jutustada, aga puudub giiditunnistus. Tulge kodust välja, õpime koos, värskendame mälu, uuendame teadmisi ja suvel võib leida vahelduseks huvitavat tööd! Kursusele on oodatud ka Ametikooli ja gümnaasiumide lõpuklasside õpilased ning kolledži tudengid. Giidikursus algab 18. veebruaril ning lõpeb mais eksamiga. Loengud, praktilised õppused linnuses ja linnas ning väljasõidud Põhja ja Lääne Saaremaale toimuvad neljapäeva õhtuti ja laupäeviti. Koolitusel esinevad loengutega oma ala spetsialistid Saaremaalt ning rahvusvaheliste kogemustega, Saksa turgu hästi tundev, Tallinnas kruiise teenindava reisibüroo Estravel esindaja. Kursuse kogumaht alusta- (valve-, tulehäire-, videovalve- ja läbipääsusüsteemid) projekteerimine, paigaldus ja hooldus, parkimisteenused ja turvaseadmete müük ning rent. Lisaks eelnevale on võimalik tellida patrull- ja kulleriteenust, isikukaitset, autovalvet (MobiKIT), väärtuste vedu, hoida valve all oma relvi. Ning muidugi pakutakse turvaalaseid konsultatsioone ning liikluskorralduse teenust. Meie valveobjektid on sõna otseses mõttes Sõrve säärest Kuivastu sadamani, märkis Jaanis Rõõm. Mis puutub eraisikuisse, siis praktiliselt kõigil neil, kel on olemas kas kinnisvara või midagi muud väärtuslikku, tasub mõelda õnnetuste ennetamise ja riskide vähendamise peale. Need ajad, kus Saaremaal kodust äraminekut märkis ukse taha püsti pandud luud, on igaveseks möödas. Koduvalve Maksuameti andmetel laekus möödunud aastal linnaeelarvesse kõige rohkem üksikisiku tulumaksu aastaid linna suurimaks tööandjaks olnud Haigla SA- lt. Haigla SA-le järgnesid Saaremaa Liha- ja Piimatööstus ning Saaremaa Tarbijate Ühistu. Linnavalitsus tunnustab kõiki kolme ettevõtet, sest nad on aastaid olnud linna suurimad tööandjad, kelle töötajate töötasudelt on arvestatud kõige rohkem üksikisiku tulumaksu, lausus abilinnapea Kalle Koov. Seekord otsustasime eraldi välja tuua Haigla SA, sest kuigi haigla on aastaid olnud linna suurim tööandja, on ta jäänud teenimatult varju, sest haigla töötajate tööd tasustatakse riigi eelarvest haigekassa kaudu. Kalle Koovi sõnul on hea meel ka sellest, et 2005. aastal laekus linnakassasse 2630 ettevõtte töötaja palgalt kinni peetud tulumaks, aasta varem oli selliste firmade arv 2164. Suurim üksikisiku tulumaksu kasvuga ettevõtte oli 2005. aastal s ehitusfirma Primus PR OÜ, kellele järgnes Luksusjaht AS. Ettevõtete reastamise alus oli tulumaksu laekumise protsentuaalne kasv võrreldes eelneva aastaga, kuid ka loodud töökohtade arv, ettevõtte üldine tegevus, kasvu potentsiaal jms. Möödunud aastal tegutses s kokku 102 ettevõtet, mille töötajatelt laekus aastaga üksikisiku tulumaksu vähemalt miljon krooni. 2004. aastal oli see arv 93. Linna parimad ettevõtted saavad 27. jaanuaril linnapea Urve Tiiduse vastuvõtul linna graafilise meene. vatele giididele on 110 tundi. Täiendkoolituse raames on võimalik osaleda vaid ka üksikutel sobivatel loengutel või väljasõitudel, siia ootame neid giide, kes tahavad saada uusi teadmisi ja soovitusi kruiisituristide teenindamisest. Giidikursuse õppekava saab vaadata kolledži kodulehelt (www.ttykk.edu.ee) rubriigist Teated. Informatsiooni saab ka Saare maakonna giidide ühenduse esinaiselt Heli Kakkolt: helikakko@hot.ee Kursus on tasuline, kuid FIE-d võivad taotleda EAS Tursimiarenduskeskusest koolitustoetust. Lõpetajad saavad Tallinna Tehnikaülikooli täiendkoolituse tunnistuse ja õiguse töötada giidina Saare Maakonnas. LII MURU, TTÜ KURESSAARE KOLLEDŽI TURISMI- MAJANDUSE LEKTOR REKLAAMTET Kui on vara, tuleb seda ka hoida Turvafirma Falck pühendab 2006. aasta teenuste kvaliteedi tõstmisele ja seda ennekõike läbi töötajate täiendõppe. Pildil hetk turvameeste õppusest. ongi meil hästi populaarne, kinnitas firmajuht, kelle sõnul on inimesed seoses kinnisvarabuumiga hakanud üha enam oma vara ka kaitsma, olgu siis tegemist eramu või suvilaga.
uudised Tel 45 335 91, e-post sonumid@kuressaare.ee Neljapäev, 19. jaanuar 2006 linnuses avatakse näitust Amandus Adamsonist 25. jaanuaril avatakse linnuse keldrikorruse näitusesaalis Harjumaa Muuseumi koostatud näitus Kunstniku portree. Selle väljapaneku nüüdset eksponeerimist Eesti Vabariigi väljakuulutamise 88. aastapäeva eel on ajendanud asjaolu, et Amandus Adamsoni viimaseks tema elu ajal loodud monumentaalteoseks jäi kesklinnas asunud Vabadussõjas langenute ausammas (1929, taastatud originaalilähedasena 1990. aastal Matti Variku poolt). Näitus jääb avatuks 26. veebruarini. Skulptor Amandus Adamson on sündinud ja kasvanud Paldiskis. Kuigi tema kutsumus saada suureks kunstnikuks viis teda kodust eemale, käis ta suviti ikka Paldiskis puhkamas. Põgusatel kodusviibimise hetkedel modelleeris skulptor kohalike inimeste järgi oma tuntumad tööd Nälg, Hülgekütt Pakri saarelt, Külataat Keilast, Russalka. Pärast laastavat revolutsiooni ja I maailmasõda sai Paldiskist Adamsoni perekonna kodu, kus kunstnik ka suri. Kartes jääda väikese provintsilinna unustatud kunstnikuks, oli Adamsoni soov saada maetud Pärnusse enda modelleeritud Vabadussõja ausamba jalamile. Kunstniku portree on foto- ja tekstinäitus, mis kirjeldab Adamsoni-aegset Paldiskit, inimesi, kellega kuulus skulptor kokku puutus, ning paiku, kus viibis. Näitusel keskendutakse vähem kunstile ja enam kunstniku isikule, tema kujunemisele, suhetele ümbritsevate inimeste ja perekonnaga. Tänu Amandus Adamsoni tütre Maria Carlssoni mälestustele ja kodusele arhiivile on näitusel eksponeeritud ka varem avaldamata materjale. Näituse tekstid on tõlgitud inglise ja vene keelde, mis hõlbustab materjali laiemat mõistmist. Näituse on koostanud Heli Nurger ja kujundanud Henry Timusk. Materjalide leidmisel on abiks olnud Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Amandus Adamson s avatud Vabadussõjas langenute ausamba ees 29. juulil 1928. Carl Oswald Bulla foto Saaremaa Muuseumi fotokogust Tantsuteater ZICK toob veebruaris lavale tuntud moderntantsu- ja muusikalilavastaja ning balletisolisti Dmitri Harchenko tantsulavastuse Undiin. Sama etendus jõudis esmakordselt lavale Vanemuise väikeses majas aastal 2000. Uuendatud versioonis on muudetud osa koreograafiast, loodud on uus lava- ja kostüümikujundus. Undiin toetub erinevatele legendidele ja näidenditele Undiinist mere lähedalt pärit inimesesarnasest olendist. Dmitri Harchenko viimane töö oli Cats Vanemuises kevadel 2005. Tantsijatena osalevad teiste seas eesti tuntumaid kaasaegse tantsu tantsijaid Helen Reitsnik nimiosas ning Einar Lints. Kunstnikutöö teeb Anne - Mai Heimola, kelle seni viimane töö oli kujundus Von Krahli etendusele Jänese aasta. Veebruaris-märtsis saab Undiini näha Kanuti Gildi SAALis, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia mustas saalis, Pärnu Endla Küünis, Rakvere Teatri väikeses saalis ja Linnateatris. Dmitri Harchenko tantsulavastus Undiin on Tartu Ülikooli ajaloomuuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Maria Carlsson ja Lembit Odres. RAUL SALUMÄE Tantsulavastus Undiin linnateatris Linnateatris 28.veebruaril kell 18. Pilet hinnaga 60 krooni (täiskasvanud), 40 krooni (õpilased, üliõpilased, pensionärid) müügil Piletimaailmas, Piletilevis ja Linnateatri kassas alates 28. jaanuarist. Raadio Kadi otsib kuu tegijaid Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe... K.Ristikivi Inimese sõna ja teoga jäetud jäljed on nähtavad ja tuntavad üle aegade ja aastate. Sõltub inimesest. Sõltub sõnadest. Sõltub tegudest. Tunnustuse ja tähelepanu jagamisega oleme kitsid, küll jagub sõnu ja leheruumi kriitikaks. Paraku on see nii. Raadio Kadi loodab alanud aastal tuua rohkem tähelepanu keskmesse tegusaid inimesi ning kutsub kõiki kuulajaid ja Sõnumite lugejaid märkama enda kõrval tublisid ja aktiivseid kaaskodanikke. Iga kuu lõpus kuulutame välja Saaremaa kuu tegija, kes on suutnud jätta olulise jälje Saaremaa ja saarlaste ellu; kelle tegevus on tutvustanud Saaremaad, kelle töö või loominguliste saavutuste üle võib uhkust tunda ka kodumaakonnast kaugemal. Mõistagi peame silmas ainult positiivseid sündmusi ja tegusid. Kuu tegija ei saa reeglina olla kollektiiv, vaid konkreetne isik. Tegemist ei pruugi olla sünnipärase saarlasega, oluline on tegevuse ja saavutuse seotus Saare maakonnaga. Oma põhjendatud arvamusi Lumerajasõit taas tulekul Ametikool korraldab veebruari alguses juba teist korda Upa õppekompleksi juures lumerajasõidu võistluse autodele. Osa võib võtta iga noor alates 16. eluaastast. Ürituse eesmärk on kaasa aidata noorte liiklusalasele kasvatusele, samuti liiklusseadluse tutvustamisele ja praktiliste juhtimisvõtete omandamisele talvetingimustes ning anda noortele võimalus proovida oma teadmisi ja oskusi libedal teel. Samas pakume ka mõnusat vaba aja veetmise võimalust. Sõiduoskus on küll oluline, aga juhilube kinnisel võistlusrajal vaja ei lähe. Autol ei pea olema kohustuslikku tehnilist ülevaatust ega liikluskindlustust (sellisel juhul tuleb aga sõiduk kohale tuua kas puksiiris või treileril). Põhivõistlusele pääsemiseks, mis toimub 9. veebruaril Upal, tuleb osaleda eelvõistlusel esmaspäeval, 6.veebruaril. Registreeruda tuleb 3. veebruariks kella 17- ks. Eelvõistlus toimub Ametikooli Upa õppekompleksi juures. Kui soovid osa võtta, siis pane ennast kirja aadressil mati@ametikool. ee Ära tuleb märkida osavõtja nimi, kool, vanus, auto mark, väljalaske aasta ja võistlusklass. Võistlejate arv on piiratud! Info telefonil 4520 650 ( Upa autoremont ), 5221 451 Mati Otsing. Võistluse täpsemad reeglid on üleval aadressil www.ametikool.ee Oodatud on koolide õpilased. Suur tänu toetajatele ja Autoteenindus laieneb Mai alguseks saab valmis ASi Autoteenindus laiendus. Firma laieneb Kalevi põik tänava poole. Juurdeehituse põhjuseks on see, et remondikohtade arv (5 tk) on ennast tänaseks ammendanud, tööde järjekorrad on veninud lubamatult pikaks. Samuti on väikseks jäänud laomajanduse pind. Uude ossa tuleb juurde 4 autoremondikohta, neist üks on teistest eraldatud autode käsipesula. Lisaks tuleb uude ossa varuosade laoruum jm võib meile läkitada iga kuulaja, miks mitte ka kollektiiv või organisatsioon. Iga kuu tegija saab auhinnaks preemiareisi kahele Ventspilsi eeloleval suvel ja aasta lõpul selgitame kuulajate abiga välja Saaremaa aasta tegija, keda ootab kunstnik Maila Juns-Veldre autoritöö. Saaremaa kuu tegija kuulutame välja järgneva kuu esimeses Keskpäeva saates. Arvamusi ootame Raadio Kadi meiliaadressile raadio@kadi.ee telefonil 4524 440 või postiaadressil, Kohtu tn 1. Hetk eelmise aasta võistlustelt. Foto: Taavi Rauniste sponsoritele, kes ürituse edukale läbiviimisele on lubanud kaasa aidata. JANNE VAKKER abiruuumid. Olemasolevas hoones ehitatakse mitmed ruumid ringi, oluliselt paranevad tööliste olmetingimused. Seoses laienemisega võtab AS Autoteenindus täiendavalt tööle 4 inimest. MIS JUHTUS? MIS JUHTUS? MIS JUHTUS? MIS JUHTUS? MIS JUHTUS? MIS JUHTUS? MIS JUHTUS? MIS JUHTUS? Möödunud nädalal registreeris Saare politsei 91 teadet ja avaldust. Politseijaoskonda toimetati 15 isikut (sh kolm alaealist), kellest 10 jäeti kainenema. Maakonna teedel tabati viis sõidukijuhti, kes olid tarbinud alkoholi või kellel tuvastati alkoholi tarbimise tunnused. Kokku alustati läinud nädalal 37 väärteomenetlust. Õigusrikkumistelt tabati 14 alaealist (neist kolm oli tarbinud alkoholi, 10 tubakatooteid ja üks alaealine omas tubakatooteid). Kriminaalmenetlusi algatati viis. Varastati raha ja metsa Politseile tegi avalduse mees, kes teatas, et 8. jaanuari õhtul tulid tema s asuvasse eramusse kaks noormeest ja naine, kes peale viina nõudmist varastasid majaperemehe särgi rinnataskust 8500 krooni sularaha. Juhtunu asjaolud selgitab kriminaalmenetlus. Politseile laekus avaldus, milles on öeldud, et ajavahemikus 24.12.2004 kuni 24.12.2005 on Kaarma vallas asuvalt maaüksuselt varastatud kasvavat metsa, hinnanguline kahju 50 000 krooni. Juhtunu asjaolud selgitab KarS 199 lg1 järgi alustatud kriminaalmenetlus - so vargus. Ärandati auto 11. jaanuari varahommikul leiti lähedalt prügimäe teelt ärandamistunnustega sõiduauto Vaz 21063; sündmuse asjaolud selgitab KarS 215 lg1 järgi alustatud kriminaalmenetlus - so asja omavoliline kasutamine. Purjus juhid Kaks möödunud nädalal algatatud kriminaalmenetlust on seotud mootorsõiduki juhtimisega alkoholijoobes ajal, mil sõidukijuhil on samalaadse teo eest kehtiv karistus. 6. jaanuaril peeti ringteel kinni sõiduauto Ford Transit, mille roolis oli 1953. aastal sündinud alkoholijoobes mees; 13. jaanuaril peeti Laimjala vallas kinni sõiduauto BMW, mille roolis oli 1971. aastal sündunud alkoholijoobes mees. URMAS KIIL, KURESSAARE POLITSEIJAOSKOND Politsei foto Päästeteenistus teatab 10. jaanuaril kell 10:13 põles Kärla vallas Sõmeral ühekordse kivist elumaja pööning. Tulekahju sai alguse elektrijuhtmetest köögi kohal olevas vahelaes. Põlengus sai kannatada köögi sisustus. 13. jaanuaril kell 18.15 kärssasid s Nurmenuku tänaval elumaja harutoosis elektrijuhtmed. 14. jaanuaril kell 18.18 põles Lümanda vallas Kuusenõmme külas suitsusaun. Saunas suitsutati liha. Põlengu avastamisel oli kogu hoone lausleekides. Saun hävis täielikult (fotol all).) 14. jaanuaril kell 21.31 tõmbasid päästjad Leisi vallas Mujaste külas ratastele katusele rullunud Honda Accordi. Auto juht õnnetuses viga ei saanud. SIRLE MATT, SAAREMAA PÄÄSTETEENISTUS Foto: Päästeteenistus
Neljapäev, 19. jaanuar 2006 arvamus Tel 45 335 91, e-post sonumid@kuressaare.ee Mis saab vaesest Viktorist? KUTSE KURESSAARE LINNAVOLIKOGU ISTUNGILE Linnavolikogu istung toimub 26. jaanuaril 2006 algusega kell 15 raekoja II korruse saalis. Volikogu istungi p ä e v a k o r d : 1. linna 2006.aasta eelarve kinnitamine (II lugemine). 2. Tänavanimede Mesilase tänav ja Lillevälja tänav määramine (II lugemine). 3. Tänavanimede Põduste tänav ja Parketi tänav määramine ( I lugemine). 4. Sotsiaaltoetuste maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise korra kinnitamine. 5. linna geodeetiliste tööde registri asutamine ja registri pidamise põhimääruse kinnitamine. 6. Raekoja tn. 1, Kitsas tn. 4 ja Uus tn. 16 detailplaneeringu kehtestamine. 7. Tallinna tn. 15 detailplaneeringu kehtestamine. 8. lennujaama hoonestuse detailplaneeringu kehtestamine. 9. Gümnaasiumi koolituskeskuse Osilia varade ja kohustuste tasuta üleandmine KG Sihtasutusele. 10. Korterite ostmine. 11. Lossi tn 5 võõrandamine. 12. Munitsipaalhuvialakoolide õppetasu muutmine. 13. Munitsipaalüldhariduskooli pedagoogide 2006.aasta töötasustamise aluste kinnitamine. 14. Põhimõttelise nõusoleku andmine lasteaedade hoonete renoveerimiseks ning vastava tegevuskava väljatöötamiseks. 15. Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord. 16. Fraktsiooni registreerimine. 17. Linnavolikogu rahandus- ja majanduskomisjoni ning linnakodaniku komisjoni koosseisu muutmine. 18. Volikogu tööplaani kinnitamine. 19. Informatsioon. Toomas Takkis, linnavolikogu esimees * Raadioülekanne volikogu istungilt algab istungi päeval kell 20 Pereraadio sagedusel 89,0 MHz. OLAVI PESTI, SAAREMAA MUUSEUMI TEADUS- DIREKTOR st pärineva poliitiku ja mässaja Viktor Kingissepa monumendi paigaldamine kesklinna tema 100. sünniaastapäeva puhul kujunes pöördelise aja tõttu paradoksaalseks sündmuseks. Juba 13 kuud hiljem, 18. aprillil 1989 teisaldati see kivislik kesklinnast ning paigaldati üsna mõistliku lahendusena V. Kingissepa sünnikohta linna servale jäävasse üsna kõrvalisse Marienthali parki. Nii kohalikud inimesed kui ka turistid käisid kuju seal huviga vaatamas ning mingeid ajaloolis-poliitilisi probleeme sellest ei tekkinud. Kuid sealse maa tagasi saanud Kingisseppade suguvõsa Kanadas elavad liikmed nõudsid kategooriliselt kuju taaskordset eemaldamist. Seda tehtigi. Seejärel on monument pikki aastaid lebanud ühel linnalähedasel laoplatsil. Kuid selline monument nii kergesti rahva mälust ei kao: ikka ja jälle küsivad saarlased, Saaremaa külalised, ajakirjanikud jt. huvigrupid selle saatuse kohta ja tahavad seda näha. Seoses Saaremaa Muuseumi lähiajaloo püsinäituse järgmise osa ettevalmistamisega tekkis meil mõte, et võiksime kuju eksponeerida kindluse hoovis kui ajaloolist eset ja üht kommunismi kokkuvarisemise sümbolit. Teeksime seda kindluse võrdlemisi kõrvalises osas, muuseumi majandushoovis, et kivislik ei rikuks ajaloomälestise ilmet ega oleks massiürituste publikul otseselt silma ees. Kui näitaksime kuju püstiasendis, võiks see mõjuda oma esialgses, propagandistlikus kontekstis. Seepärast otsustasime koostöös meie püsinäituse vaimurikka kujunduskunstniku Vello Laanemaaga paigutada kunagise monumendi külili, allosa osaliselt maasse süvistatud. See ajalooline eksponaat oleks ühtlasi kunstiline installatsioon esialgse tingni-metusega Neelaku sind maa. Selle juurde paigutaksime vajalikud tekstilised selgitused. Valitud asukoht ja kuju asend ei ole esiletükkivad, kuid on kõigile huvilistele ligipääsetav. Võrkaiaga piiratus kaitseb monumenti ka vandalismi eest ja tekitab omamoodi puuri-efekti. Tulevasel installatsioonil oleks iga inimese jaoks mingi tähendus kommunistil oma, antikommunistil oma, saarlasel oma, eestlasel oma, välismaalasel oma jne. Selle installatsiooniga me midagi ei seleta, parasta ega õigusta. Eelkõige oleks tegemist ühe omapärase ajaloo- ja kunstimälestise eksponeerimisega, mis täiendaks suurepäraselt muuseumi püsinäitust. Idee avalikustamise järel selgus, et seda kivislikku (Vello Laanemaa uudissõna) ikka veel pööraselt kardetakse. Hirm ulatub selleni, et pannakse ette 25-tonnine graniitmürakas igaks juhuks killustikuks jahvatada, ning selleni, et äkki Venemaa suursaatkond pahandab. Naiivsed on inimesed, kelle arvates oleks tegemist punamonumendi taaspüstitamisega. Kui muuseum ei või näidata sellist ajaloolist monumenti, kuidas võib ta siis näidata mitmesuguseid puna- ja haakristilippe need on ometigi vastauhinnatud püsinäitusel väljas? Nii mõnigi seostab monumendi võimalikku eksponeerimist ka Lossihoovi teises otsas asuva 1941. aasta bolševistliku veretöö ohvrite memoriaaliga. Sellest mõttearendusest johtub hoopis uus küsimus: mida teha sellele memoriaalile hoopis lähemal otse üle valli ja vallikraavi, Väikesel Linnapel asuva natsismiohvrite monumendiga? Sellele on kantud umbes 220 inimese nimed (muide, vähemalt üks neist oli 1974. aastal, kui Saaremaa Muuseumisse tööle asusin, veel elus!), kellest mõni üksik on sinna ka tõesti ümber maetud. Tegelike totalitarismiohvrite seas on mälestuskivil hulganisti paadunud kommunistlike kurjategijate nimesid, kes Saksa okupatsioonivõimude välikohtu otsuse põhjal maha lasti; ka rida isikuid, kes olid otseselt seotud kommunistide veretöö ohvrite väljavalimisega. Mida teha? Kas Väikese Linnape monument maha lõhkuda? Või nö ümber ehitada? Arvan siiski, et las see olla monumentide sõda tuleb lõpetada; need kõik kajastavad meie ajalugu, kuid need tuleb asetada õigesse konteksti. Naiivsed on inimesed, kelle arvates oleks tegemist punamonumendi taaspüstitamisega. Kui muuseum ei või näidata sellist ajaloolist monumenti, kuidas võib ta siis näidata mitmesuguseid puna- ja haakristilippe need on ometigi vastauhinnatud püsinäitusel väljas? Viktori- kivisliku eksponeerimise idee väljakäimisest sünnitatud poleemikas tekkis meil muuseumis hoopis teine, eetiline probleem. Mitu intelligentset inimest, keda ei saa kuidagi kahtlustada kommunismimeelsuses, avaldasid arvamust, et monumendi sellisel kujul eksponeerimine tähendaks silmapaistva ajaloolise isiku mõnitamist. Neilgi on õigus: ehkki Viktor Kingissepp valis väära tee ning tema ideed ja tegevus on läinud ajaloo prügikasti, on ta üks Eesti uuema ajaloo tipptegijaid, kelle elukäik vääriks nii objektiivset monograafiat kui ka (dokumentaal)romaani. On kurb, et mitmed poliitikud ja kõrged ametnikud nii s kui ka Tallinnas huvituvad pigem ajalooga seotud butafooriast kui tegelikust ajaloost. Selmet uurida põhjalikumalt muuseumiväljapanekutes ja raamatuis tutvustatavat ajalugu, nõuavad nad, et muuseumitöötajad kannaksid ajaloolisi kostüüme. Selmet tulla muuseumi korraldatud ajalookonverentsidele, kus räägitakse pärisajaloost, nõuavad nad kindluse hoovi viikingiküla ehitamist. Selmet püüda säilitada ja kaitsta linna ajaloolisi hooneid ning omapärast keskkonda, on nende kinnisideeks raekojale torni ehitamine ja sellega briljantsete proportsioonidega maja ilme ärarikkumine Ausamba rajasin ma endal eluaegu Mis saab vaesest Viktorist? Saaremaa Muuseum ei võitle iga hinna eest oma plaani teostamise pärast. Me ei ole 100% kindlad, et meie idee on õige ja parim, aga üle 90% küll. On teisigi võimalusi. 12. jaanuari Meie Maas on avaldatud Eesti Ajaloomuuseumi vastse direktori Sirje Karise nõusolek monumendi paigutamiseks Maarjamäele teiste omasuguste sekka, kuid sama päeva Vikerraadio Argipäeva saates teatas teenekas muinsuskaitsja Küllo Arjakas, et sellise monumendipargi loomise mõte Ajaloomuuseumi filiaali õues on ammu maha maetud. Monumendist on huvitatud ka Saklasse rajatava ENSV esimese, V. Kingissepa nimelise, kolhoosi ajaloo muuseumi tublid asutajad. Või püüda monument tõesti Fidel Castrole kinkida, nagu saare kirjanik Tarmo Teder kümnekonna aasta eest ette pani ehk saadab comandante vastutasuks partii rummi ja sigareid? Üks on kindel: nii nagu linnavalitsus seni väärtuslikku ajaloomälestisse suhtunud on, teha ei tohi kuju on lohakil, ilmastiku ja vandaalide meelevallas. Tehkem vähemalt 25 tonni killustikkugi! Suursugune sõnum linna pensionäridele Seekordsel kultuurikeskuses toimunud pensionäride jõulupeol ei mänginud ansambel Anna Minna, vaid hoopis Suveniir, kus igihaljaks jäänud Sirje ja Rein Kure ning Heldur Jõgioja pakutud muusika tuli südamest ja läks südamesse. Juba ammu ei köida pensionäre kõrvadele tüütuks muutunud tümps-tümps muusika, kus sõnades vaid üks fraas nii salmides kui refräänis. Pensionärid ihkavad kuulata kaunist muusikat ja südamlikke tekste, mis paitavad kõrvu ja viivad tagasi ammusesse noorusaega. Kohe mitte ei saa vaiki olla ega mainimata jätta põgusa jutuajamise sisu maestro H. Jõgiojaga, mis tõepoolest sisaldas mitte ühe, vaid üsna mitu imelist sõnumit, mida kindlasti on kõikidel saarlastel mõnus kuulata. Püüan edasi anda maestro sõnad: Inimene elab selleks, et rõõmu teha TEISTELE! Üks vahend selleks on muusika. Muusika on liikuma hakanud maal. Maal on seiskunud muusika, tardunud muusika. Ta on helisenud, kuid nüüd tardunud. Saaremaa on eriline koht! Siin tekib väli ja inimesed võtavad pakutu kohe vastu; nad pole nagu ülejäänud inimesed mujal. Siin on meeldiv esineda! Maailmas on üksainuke Saaremaa ja seda on õnnestunud hoida. Kunagine piiritsoon on siin kindlasti kaasa aidanud. See hoidis Saaremaa neitsilikuna ja puutumatuna. Kui sulle on antud hea haridus, ära arva, et sa sellepärast selle kätte oled saanud. Arusaamine muusikast tuleb aastatega! Nii rääkis tänavu 70aastaseks saav mees, kes muusikaga tegelenud 55 aastat ja kelle mängu kuulata oli tõeline nauding. Tundus küll, et ka võluva naeratusega Sirje Kurg koos abikaasa Reinuga jäid publikuga väga rahule. Saalis istus üle 300 pensionäri, lisaks umbes 50 esinejat, kutsutud oli linnapea Urve Tiidus, Jaanus Tamkivi, Juhan Nemvalts jt, kultuurikeskuse lahked esindajad, peojuht. Sõnavõttudega esinesid Juhan Nemvalts ja Madis Allik. Eriliselt suure aplausi osaliseks sai ekslinnapea Jaanus Tamkivi, kes kohe esimese lausega parandas peojuhi teate küllatulnud Tallinna külalisest parlamendisaadikust järgmiselt: Ma ei ole külaline Tallinnast, vaid külaline olen ma Tallinnas. Siin olen ma oma inimene. Eesotsas linnapea Urve Tiiduse sõnavõtuga sisaldasid kõik kõned häid soove ja kogu saalis oli hea aura ning lummav üksmeel. Oli tõeliselt rõõmus pidu. Et pidu oli sisutihe ja hästi organiseeritud, on veelkord tore meenutada esinejaid ja nende juhendajaid. KG tütarlaste ansambel: ilusad tüdrukud, ilusad hääled, ilus repertuaar. Aitäh Mai Rand ja tüdrukud! Tore oli vaadata noorte huvikeskuse liikumisrühma Inspira esinemist ja tõdeda, et need noored tegelevad kauni ja kasulikuga ega hulgu sihitult linnatänavail. Aitäh teile ja juhendaja Inga Jalakale! Peotantsuõpetajad Hilja ja Kaarel Kitt, aitäh teile ja esinejatele. Väga esinduslikud frakkides noormehed ja kaunites peokleitides ilusa treenitud kehaga noored daamid liuglesid muinasjutuliste haldjatena parketil. Tantsufiguurid olid lummavad, keerukad ja tasemel. Hetkeks viirastus silmade ees Viin, ballid, Strauss... Natuke kõhedaks tegi peo viimasel veerandil saabunud eurojõuluvana. See tähtis ja oodatud pika habemeline jõuluvana on nüüd kohustatud kasutama kummikindaid, kilest jalanõude katteid, töökitlit, näomaski jne. Pigem vist võiks näärivana tagasi tulla, kes tohtis lapsukesi (vahel ka mammasid) sülle võtta ja nende peakesi paitada. Tuntus toob tunnustuse. Pensionäride ühenduse esinaine Helga Nurmekann on saanud tuntuks oma suure südame, selge sõna ja organiseerimisvõime poolest. Hilja Kitt väljendas oma sõnavõtus suurimat tunnustust lausega: Helga on pensionäride ema! Mida tähendab aga sõna ema, kas või siinkohal kaudses mõttes see ei vaja kommentaare. Kõik pensionäride ühenduse korraldatud üritused on suurepäraselt õnnestunud, olgu need siis peod, tantsuõhtud, ekskursioonid või mis iganes. Oma nakatava elujõuga oskab Helga kaasa haarata tähtsaid ja vähemtähtsaid isikuid ja kui kutsututel on süda õiges kohas ja pisutki austust seenioride vastu, siis on seda äärmiselt meeldiv tõdeda. Kui pensionäride ema oma sõnavõtus kõiki tänas, kes aitasid kaasa peo õnnestumisele ja avaldas lootust heale koostööle nii uue linnapea kui ka linnavalitsusega, oli tagasiside kohene. Saalis istuv linnapea tõstis kaks kätt taeva poole kinnitamaks, et just nii see lähebki. Peojuht Sven Aavikult tuli kiidusõnu pensionäridele nagu küllusesarvest ja tänu tallegi hea jutu eest. Üldiselt oli kordaläinud jõulupidu ja paljutõotav 2006. aasta algus. Niisiis veel kord kuhjaga kiitust kõigile neile, kes heatahtlikult õla alla panid ja oma kohaletulekuga sellele peole värvi andsid. Aga lõpetuseks võib öelda tuntud tõe - rahvas teeb peo, st annab üritusele näo. On rahvas hea, on ka pidu hea. HEILI SAAR, KURESSAARE PENSIONÄR
ajaviide/kuulutused/ristsõna Tel 45 335 91, e-post sonumid@kuressaare.ee Neljapäev, 19. jaanuar 2006 Eelmise ristsõna vastus:...lõpus juba seisab keegi. Saaremaa muuseum linnus on 30. aprillini avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-18. Püsiekspositsioon Saaremaa ajaloost ja loodusest. 22. jaanuarini Läti Akadeemilise Raamatukogu näitus vabahärra Karl Friedrich Hieronymus von Münchhauseni (1720-1797) elu ja tegevust kajastavatest materjalidest 285 aastat suure improvisaatori sünnist. Alates 25. jaanuarist KUNSTNIKU PORT- REE, Harjumaa Muuseumi poolt Amandus Adamsoni 150. sünniaastapäevaks koostatud näitus. 8. veebruarini peakorrusel piiskopi eluruumides hundinäitus Vana Hall. Aavikute majamuuseum Püsiekspositsioon eesti keeleuuendaja Johannes Aaviku ja kohaliku kultuuritegelase Joosep Aaviku elust ja tegevusest. Sissepääs kolmapäevast pühapäevani kell 11-18. Haamerite näitusemaja Vallimaa tn 15 a Eerik Haameri maalid ja joonistused, avatud neljapäevast laupäevani kell 12-17. Hansa kunstisalong Külliki Järvila akvarellid. Avatud kell 9.45-17.30, laup. 9.45-15, pühap. suletud. raegalerii 28. jaanuarini Saaremaa Kunstiklubi 27. sügisnäitus. kultuurikeskus Jaanuari lõpuni graafiku ja raamatuillustraatori Matti Pärki näitus. Raamatud, illustratsioonid, ex librised ja joonistused. II korruse fuajees laste joonistuste võistluse Lapse maailm tööd. linnateater Fotoplanšettnäitus KABAREE Eesti teatri- ja muusikamuuseumist. Laurentiuse kogudus Neljapäeval, 19. jaanuaril kell 18 piibli- ja palvetund kirikus. Laupäeval, 21. jaanuaril kell 17 Iisraeli sõprade õhtu kirikus. Külas Turu piirkonna Iisraeli sõbrad. Kõneleb Riia rabi Saamuel. Pühapäeval, 22. jaanuaril kell 11 3. pühapäev pärast ilmumispüha, jumalateenistus armulauaga, kell 11 laste pühapäevakool Kauba tn 5, kell 13 osadustund Kauba tn 5, kell 19 hardushetk haiglas. Esmaspäeval, 23. jaanuaril kell 18 noortetund Kauba tn 5. Kolmapäeval, 25. jaanuaril kell 19 kogudusekool Kauba tn 5. Neljapäeval, 26. jaanuaril kell 18 piibli- ja palvetund kirikus. Püha Nikolai kogudus Reedel, 20. jaanuaril kell 19 täiskasvanute pühapäevakool. Laupäeval, 21. jaanuaril kell 17 laupäevane õhtujumalateenistus. Pühapäeval, 22. detsembril kell 10 liturgia jumalateenistus, piht kell 9.30. Kell 16 laste pühapäevakool. Pühapäevakool toimub Lossi tn 10. Seitsmenda Päeva Adventistide kogudus Koosolekud toimuvad koguduse majas Uus tn 45. Reedel, 20. jaanuaril kell 19 osadusgrupp. Laupäeval, 21. jaanuaril kell 11 piiblitund sarjast Perekond Jumala perekonnas, kell 11 noorte piiblitund, kell 12 pidulik koguduse vanema ordineerimisteenistus. Teenistust juhatab adventkoguduste Eesti liidu esimees Tõnu Jugar. Kolmapäeval, 25. jaanuaril noortekas kohvikus Bella Mimi, Kauba tn 6. linnakirik Rohu tn 5 Neljapäeval, 19. jaanuaril kell 10.30 naiste osadus. Pühapäeval, 22. jaanuaril kell 18 jumalateenistus, kõneleb ps Enn Siibak Mis nägu sulle peeglist vastu vaatab? Esmaspäeval, 23. jaanuaril kell 19 palvekoosolek. Kolmapäeval, 25. jaanuaril kell 19 jumalateenistus Kõigil on midagi! Siioni kirik Reedel, 20. jaanuaril kell 19.30 noorte kohvikõhtu külalistega. Pühapäeval, 22. jaanuaril kell 11 jumalateenistus. Laulavad ja tunnistavad noored Nõmme Vabaduse baptistikogudusest. Kõneleb R. Leinus. Pühapäeval, 22. jaanuaril kell 11 laste pühapäevakool. Esmaspäeval, 23. jaanuaril kell 19 osadusõhtu. Teema Mis on kõige olulisem. Kolmapäeval, 25. jaanuaril kell 11 palvehommik, kell 19 juhatuse koosolek. Kapteni kõrts Neljapäeval, 19. jaanuaril KARAO- KE, õhtujuht IVO MIIL. Reedel, 20. jaanuaril KONTRAST. Laupäeval, 21. jaanuaril PARADISE SOUND. Mönus Villem Reedel, 20. jaanuaril KAMA2. Laupäeval, 21. jaanuaril SINU NAINE. Privilege Laupäeval, 21. jaanuaril 12 h grillipidu. Uskumatu aga tõsi klubi on avatud kell 21-9. Kokapoisid grillivad ja pakuvad Saaremaa grill-liha. Loosime välja õhtusöögi VESKI TRAHTERIS. DJ Kallaste. Tasuta pileteid jagab raadio Sky Plus reedeses Weekend Special soovisaates. Esimene ja viimane eestiaegne Saaremaa maavanem 1923. aastal tuli Hendrik Otstavel Saaremaale Eesti Põllumeeste karjakasvatuse instruktoriks, olles sellel kohal kuni 1930. aastani. Samal ajal oli ta ka Saaremaa põllumajanduse inspektor. 1927. aastal rajas ta Kudjapele kauni, eeskujuliku 11,5 hektari suurusega Nurme asundustalu. Venemaal elas ta Nurme raudteejaama lähedal, Saaremaal aga oli omal Nurme talu. Kui Venemaal elas Kurenäo külas, siis Saaremaal elas linnas. Nagu Toots Kevades, nõnda ka Hendrik rakendas õpitut oma talus. Temal oli suuri teeneid Saaremaa põllumajanduse arendamises, ta oli siinsete piimaühistute ja kontrolljaamade asutaja, samuti ka maanoorte liikumise algataja. linnapea Johannes Perens tunnistas 31. mail 1941 ülekuulamisel, et oli tuttav Hendrik Otstaveliga 1928. aastast. Tundis teda kui piimanduse spetsialisti. 1934. aastal hakkas Hendrik poliitikaga tegelema. 1930. aastal valiti Hendrik Otstavel Saaremaa Maavalitsuse esimehe asetäitjaks ja 1935. aastast, pärast pensionile minekut, kinnitati Saaremaa Maavalitsuse esimeheks. Hiljem, pärast maavanemate seaduse väljakuulutamist, sai ta esimeseks Saaremaa maavanemaks ja jäi ka viimaseks eestiaegseks maavanemaks. Vaatamata sellele, et Hendrikul õnnestus 1921. aastal opteeruda nõukogude võimu eest Eestisse, ei jäänud ta NKVD poolt puutumatuks. 1940. aastal astus Eesti Vabariik vabatahtlikult Nõukogude Liidu ühisesse perre. 10. juulil 1940 vabastati Hendrik maavanema kohalt, asemele pandi nõukogudemeelne Ingalt. Esialgu jäeti Hendrik abimaavanemaks, kuni 31.07.40 vabastati lõplikult. Lootis hakata talu pidama. Hendriku vend oli selleks ajaks arreteeritud ja NKVD poolt maha lastud, isa oli surnud, ema Ann veel elas. Ema lasi minial oma nimel poeg Hendrikule kirja saata. Ema ise oli vana ja väga haige. Hendrik sai ema kirja kätte, oli väga huvitatud sugulaste elust ja saatis 6. aprillil 1941 vastuse: Kallis mamma, sain sinu kirja. /.../ Mina olen elus ja terve, mul on vist sinu tervis ja vastupidamine. Saadan oma pildi. Kas sa mind küll enam ära tunned ja näed, sul olid siis juba prillid. Ka mul on juba palju päevi, kuigi veel vanadust ei tunne. Mul on väike talu linna juures, 11 ja pool hektari mere ääres, ilus koht, kus teen põllutööd. Palju rahulikum kui ametis oli./.../ 15. aprillil 1941 andis julgeoleku seersant Žõmbal välja määruse Hendriku arreteerimiseks ja läbiotsimiseks, mis oli kinnitatud 16. aprillil 1941 ENSV Riikliku Julgeoleku majori Kummi poolt, sanktsioneeritud prokuröri poolt ja kooskõlastatud ENSV Saaremaa NKVD ülema Vassili Riisiga. Mis ajal arreteerimine toimus, seda on raske tagantjärgi kindlaks teha. Hendrik Otstaveli arreteerimise-läbiotsimise order nr 827 oli välja kirjutatud Saaremaa NKVD ülema Vassili Riisi poolt ja kandis 19. aprilli kuupäeva, kuid juba 17. aprillil oli vanglas koostatud vahialuse Hendik Otstaveli aneet. Juurdlusgrupi uurija NKVD seersant Ilvese poolt./.../ Oma ema matuse päeval oli Hendrik vanglas. Hendrik Otstavelile esitati süüdistus Vene NFSV kriminaalkoodeksi paragrahvide 58-4 ja 58-13 järgi, mis, nagu nõukogude võimuorganid väitsid, kehtisid üle maailma, ka nendes riikides, kus oli omariiklus. Talle pandi süüks: 1. Oli Saaremaa Maavalitsuse abiesimees 18. juunist 1930 kuni 14. märtsini 1935 ja alates 15. märtsist Maavalitsuse esimees, ning uue maakonnaseaduse järgi maavanem kuni 8. juulini 1940. 2. Oli Eesti Vabariigi Riiginõukogus 7. aprillist 1938 kuni 21. juunini 1940. 3. Oli Saaremaa Kaitseliidu ülema asetäitja ja selle asutaja Saaremaal. 4. Oli Saaremaa Isamaaliidu esimehe asetäitja ja selle asutaja Saaremaal. 5. Saaremaa Maanoorte vanem. Üks tema kõnedest maanoorte kokkutulekul kandis pealkirja: Ennem surra sangarina, kui elada orjana (Meie Maa nr 83, 1939). 6. Põllumeeste kogu aktiivne liige. Süüdistuskokkuvõtte järgi oli temal suur kulaku talu. Talu suurus oli tegelikult ainult 11,5 hektarit. Ta oli õppinud karjakasvatust ja piimandust, ning seda õpitut rakendas oma majapidamises. Süüdistuses pandi pahaks ka seda, et president Konstantin Päts isiklikult andis talle üle teeneteristi./.../ 1934. aasta otsusega vähendati Maavalitsuse koosseisu kolmeni. Esimeheks (maavanemaks) pärast Nepsi lahkumist sai Hendrik Otstavel, abiesimeheks (abimaavanemaks) Jaan Teetsoo ja sekretäriks (maasekretäriks) Magnus Õispuu. Maavalitsuse osakondade juhtimine oli jaotatud nende kolme vahel. Peale esimehe ameti jäid Hendrik Otstavelile veel administratiiv-, hariduse- ning töö- ja hoolekandeosakonnad. Volikogu oli 11-liikmeline. 1934. aasta jaanuari seisuga elas s 4514 ja valdades 51177 elanikku./.../ Varanduse nimestikus, mis koostati nädal pärast arreteerimist, 25. aprillil 1941 olid: puust elumaja ühes karjatalliga, ait ja kuur keldriga, 3 hobust, 16 lehma mullikatega, 3 üheaastast vasikat, 3 siga, 9 lammast, 3 töövankrit, vedruvanker, 3 rege, saan, 2 vedruäket, külvimasin, heinaniidumasin, 3 sahka, looreha, käppsahk, 2 käia, tuulamismasin, 23 kera okastraati, nisu-, odra- ja kaeraseeme, höövelpink, kartulivõtumasin, veerand vaati petrooleumi, 6 piimanõud, kartuliseeme, turbapurustaja ja kaal. Peale selle oli varandus, õigemini tarbeesemed üles kirjutatud Väike-Sadama tänav 6, kus ta ise alaliselt elas, ja omaaegse aiandusnõuandja Inna Steini juures Uus tänav 12, keda Hendrik oma ankeedis nimetas abikaasaks. Inna Stein küüditati. Kuulduste järgi olevat küüditatute seast arreteeritud ja paigutatud vanglasse. Mandril elavad sugulased, kes elasid mööda Eestimaad laiali, kutsusid Eesti Vabariigi ajal Hendrik Otstavelit Saaremaa Kuningaks. Hendrik Otstavel oli esimene ja viimane eestiaegne Saaremaa maavanem. MÄLESTUSTE JA DOKUMENTIDE ALUSEL KIRJA PANNUD HENDRIK OTSTAVELI VENNA PEETI POEG ALFRED OTSTAVEL. Katkeid Saarlaste elulood III avaldame Tallinna Saarlaste Ühenduse lahkel loal
Neljapäev, 19. jaanuar 2006 kuulutused Tel 45 335 91, e-post sonumid@kuressaare.ee ERAKUULUTUSED TASUTA, tel 4533 676, anne. raik@kuressaare.ee Diva Neljapäeval, 19. jaanuaril Weekend Warm Up for Ladies! DJ K. Lillimägi. Naistele tasuta sissepääs, esimesele 25 naisele üllatus. A. Le Coq Fizz happy hour 22-24. Reedel, 20. jaanuaril NON-STOP DANCE MARATHON & Diva Girls! DJ P. Kukk. Juba traditsiooniline üritus, kus vastupidavamad tantsupaarid saavad auhindu. Tasuta sissepääs kell 22-23. A. Le Coq Premium happy hour 22-24. Laupäeval, 21. jaanuaril Saturday Power Party & Diva Girls! DJ M. Talivere (Power Hit Radio). Valdavalt powerit ja klubihitte Powermanilt Marek Taliverelt. Tasuta sissepääs kell 22-23. A. Le Coq Fizz happy hour 22-24. linnateatris Kolmapäeval, 25. jaanuaril kell 19 SA Teater JUU- BELIPIDU (lavaversioon Albert Uustulndi romaanist Aacheroni kaldal kahes vaatuses, etendus kestab 2 tundi ja 25 minutit, pääse 80 krooni). kultuurikeskuses Teisipäeval, 31. jaanuaril kell 19 Vana Baskini teater etendusega MUL TULI IDEE! Diva HARRY POTTER JA TULEPEEKER (kogupere seiklusfilm, Warner Bros, 2005), neljapäeval, 19. jaanuaril kell 18.30, reedel, 20. jaanuaril kell 18.30, laupäeval, 21. jaanuaril kell 18.30, pühapäeval, 22. jaanuaril kell 15.30 ja kell 18.30, esmaspäeval, 23. jaanuaril kell 18.30, teisipäeval, 24. jaanuaril kell 16.30 ja kell 19.30, kolmapäeval, 25. jaanuaril kell 16.30 ja kell 19.30, neljapäeval, 26. jaanuaril kell 18.30. Pääse 40 krooni. kultuurikeskuses 26. jaanuaril kell 19 kultuurikeskuses Villu Veski ilife tuur 2006. Pääsmed hinnaga 60 ja 30 krooni müügil kultuurikeskuses. Ostan akustilise kitarri. Tel 5332 8546. Soovin osta kasutatud eterniiti. Tel 4557 782. Müüa uus köögilaud, tel 5389 5908. Müüa toalilli, enamuses kaktused. Täpsem info tel 5660 0616 või e- mail: mareke@solo.delfi.ee Müüa kuldse retriiveri kutsikad, sünd 27.11.2005. Info tel 5047 699. Müüa odavalt vähekasutatud töökorras külmik Snaige, tel 4538 562. Müün vanker-käru, korralik, 2 sõidusuunda, soe mahukas kookon, jalakate, suured rattad, õhkkummid, pleekimiskindel, ei ole määrdunud ega katki, kasutanud üks laps. Hind 1100 krooni (poes 3900 krooni). Tel 5341 5284. Müüa lüpsikitsed ja talled. Tel 4598 736. Müüa soodsa hinnaga ilusaid jõuluõunu: Paide taliõun, Talvenauding, Cortland, Sibulõun, Leedu peping. Teateid tel 5347 7534. Müüa uus Hauck Saturn lapsevanker, 2 aastat garantiid, soe kookon, mille saab teha soojakotiks, jalakate, 2 sõidusuunda, suured rattad, sobib nii poisile kui tüdrukule, väga ilus välimus, tule vaata ise üle. Hind 3700 krooni (poehind ca 6500 krooni). Tule, vaata julgelt. Tel 5341 5284. Müüa akordion Galotta 120 b, 11 reg. Hind 4500 krooni ja Weltmeister 80-48 b, 5 reg. Hind 2600 krooni. Tel 5556 9777. Müüa vanker-käru, Teutonia vanem mudel, riie tumesinine, veekindel (pole pleekinud), kaasa vankrikile, hüppetraksid, mängukaar. Hind 400 krooni. Tel 4531 022. Müüa akordion BARELORE (Weltmeistri toode, 120 bassi, 11-registriline, korralik). 10 000 krooni. Tel 5349 6549. Müün kivisütt ja turbabriketti. Tel 5122 788. Müüa puitbriketti. Tel 5646 4946. Müüa Volkswagen Golf 3 1,8 kw, väljalaskeaasta 1994, läbisõit 139 000, palju lisasid, auto nagu uus, müügiga kiire. Tel 5332 8546. Müüa MB 200D. Väga heas korras, valge, kaasa talvekummid velgedel. Soodushind 17 000 krooni. Tel 5573 572, 5264 504. Müüa avariiline Ford Scorpio Turnier 2,3, 1996, Doch automaat ja 4 Fordi valuvelge 16 (originaal). Tel 5800 0322 või 4556 128. Müüa Mitsubishi Colt 1,3, esmane registreerimine 28.10.1994, kaasa suverehvid, all talvekummid, tagaklaasil soojendus, tagaistme tugi allaklapitav, roolivõimendi. Hind 29 000 krooni. Tel 5236 889, soovi korral pildid e- mailile. Müüa BMW 525 TDS TOURING 1994, heas korras, t. hall, CD box, palju lisasid, orig. valuveljed, läbisõit 180 000 km. Tel 5622 4167. Müüa Ford Escort 1,6 CLX, 1998, sn, 176 000 km, luukpära, valge, manuaal, bensiin, kesklukk, signalisatsioon, roolivõim, turvapadi, el.iste, istmesoojendus, el.aknad 2X 3000 RDS orig stereo, valuursisu, heas sõidukorras. 39 000 krooni. Tel 5121 701, Mati. Müüa Ford Mondeo Turnier 1.8, sn 178 000 km, universaal, valge, manuaal, bensiin, ABS, turvapadi 4X, el aknad 2 X, el iste, regul. rool, konditsioneer, signalisatsioon, kesklukk, el. peeglid, 5000 RDS orig stereo, veokonks, udutuled, tulede korrektor, pagasikate, esikäetugi laekaga, suverehvid kaasa, heas sõidukorras. 59 000 krooni, tel 5121 701, Mati. Ostan Saaremaal lauda vms hoone. Tel 5012 599 ja 5373 6152. Ostan garaaži linnas. Tel 5184 314. Ostan maja Saaremaal, tel 5153 433 (Maarja), e-mail: maarja433@hot.ee Üürin välja toa mugavustega korteris (töötav isik või õpilased). Tel 5675 3218. Töötav mees soovib üürida tuba. Nõus abistama. Tel 5392 1876. Ostan vanema kivimaja s või 3-toalise rõduga korteri oodatud on kõik pakkumised! Tel 5026 589. Korralik kahe lapsega perekond üürib korteri vähemalt viieks aastaks. Tel 4545 440, 5564 0105. Soovin üürida elamispinda linnas või lähiümbruses. Nõus abistama. Tel 58026233. Tasub teada, et...... pidurite ühtlane töö ja korrasolek on alati oluline, sest ebaühtlane pidurdusjõud erinevates ratastes tekitab roolikiskumist, halvemal juhul külglibisemist, mis võib viia õnnetuseni. Piduri remonti võib teostada igas töökojas, aga kas selles töökojas on võimalik hinnata ka lõpptulemust. Kas teate, et Inglismaal tehti katse 110 km/h sõitva auto peatumiseni pidurdamisel eralduv soojusehulk on piisav 4-5 Müüa ehituskrunt linna lähedal maal (Upal), suurus 5000 m2. Tel 5112 088. Noor pere soovib üürida korterit s. Tel 5568 6267. Soovin osta ühe- või kahetoalist ahju- või keskküttega korterit otse omanikult. Tel 5663 1886. Soovin osta 2-3-toalist ahiküttega korterit. Tel 5093764. Üürile anda 2-toal mugavustega korter kesklinnas. Tel 5193 1010. Müüa krunt s Tulika 3, hind 180 000 krooni, tel 5055 994. Müüa s rõduga 3-toaline korter otse omanikult. Tel 5800 0331. Ostan metsamaad või vana talukoha. Raha kohe. Tel 5623 9931. Ostan s otse omanikult 1-2-toalise korteri. Tel 5341 4765. Soovin osta 3-toalise ahjuküttega korteri. Tel 5389 5908, 4533 054. Ostan rõduga 3-toalise korteri s, võib vajada remonti. Oodatud kõik pakkumised. Tel 5236 912. Töötav lasteta pere üürib 1- või 2-toalise korteri s. Nõus hooldama vanainimest. Tel 5365 47 53. Vahetada kaks 3-toalist korterit (s) maja vastu s. Tel 5565 5904. Ostan 2-3-toalise ahiküttega korteri s. Korter võib olla remontimata. Tel 5512 989. Soovin üürida toa või 1-2-toalise korteri s. Nõus abistama vanainimest. Tel 5394 4641. linnavalitsus teatab: Raekoja 1, Kitsas 4 ja Uus 16 detailplaneeringu avaliku arutelu tulemused. linnavalitsuses toimus 4.jaanuaril detailplaneeringu avalik arutelu. Detailplaneeringuga kavandatakse olemasoleva kaubamaja ümber- ja juurdeehitus ning uus parkla. Avalikul väljapanekul esitati ettepanek täpsustada juurdepääsu lahendus Raekoja 1 krundilt Uus 20a krundile. Avalikul arutelul tehti lisaks ettepanek suurendada planeeritava parkla ja ümbritsevate elamute vahelise piirdeaia kõrgust. Mõlemad ettepanekud võeti arutelul arvesse. Info tel 453 3674 liitri vee keemaajamiseks! Millega keedad sina? Kas sina oled kindel oma auto pidurite korrasolekus? METRAS saad kontrollida pidurisüsteemi korrasolekut piduristendis ajavahemikul 19. kuni 27. jaanuarini kell 9-12 ja 13-17. Kontroll piduristendil 100 krooni. Tallinna 15 detailplaneeringu avaliku arutelu tulemused. linnavalitsuses toimus 4.jaanuaril detailplaneeringu avalik arutelu. Detailplaneeringuga kavandatakse juurdeehitus olemasolevale hotellile. Avalikul väljapanekul esitati ettepanekud ja vastuväited naabruses asuvate Torni 2 ja Komandandi 10 elanike poolt ning Tallinna 13 kiriku omaniku poolt. Info tel 453 3674 DETAILPLANEERINGU ALGATAMI- NE. linnavalitsuse 10.1.2006 istungil algatati lennujaama lennuraja pikenduse detailplaneering. Planeeringu eesmärgiks on kaalutleda lennuvälja lennuraja pikendamist, hinnata sellega seonduvat keskkonnamõju ja täpsustada lennuvälja kinnistu piire. Planeeringuala suurus ca 120 ha. Info linnavalitsuse tel 453 3674. DETAILPLANEERINGU AVALIK VÄLJAPANEK. linnavalitsuse infostendil on 2.-16. 02. avalikul väljapanekul Tolli tn 12 detailplaneering. Detailplaneeringu tutvustus toimub 1. veebruaril kell 14 linnavalitsuse ruumis nr 15 Tallinna tn 10 I korrus. Planeeringu sisuks on Tiigi tn ajaloolise kuju taastamisest tingitud äralõike vormistamine omaette krundiks. Ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude ja haljastuse planeerimine, servituutide vajaduse määramine kahe uue korterelamu rajamiseks Tolli tn 12 krundile. Informatsiooni saab planeerimis- ja ehitusosakonnast tel 453 3674. 1. lasteaed kuulutab välja konkursi muusikaõpetaja ametikohale (koormus 0,625 ametikohta, soovi korral võimalus lisaks saada 0,375 liikumisõpetaja ametikohta). Koduste laste muusikaringiga on võimalus veel lisakoormust saada. Avaldus, CV, haridust tõendavate dokumentide koopiad palume esitada 23. jaanuariks aadressil: linn, Lasteaia tn 11, 93813, Saare maakond. Järgmine kirjanduslik kolmapäev päevakeskuses Tolli tn 9 25. jaanuaril kell 13.30. Helgi Allik räägib selle aasta juubilaridest. Päevakeskuses, Tolli tn 9 toimuva lauluvõistluse Parimad noorusaja levilaulude tundjad ajad on muutunud. Esimene üritus 7. 02, teine 7.03, kolmas 12.04. Algus kell 17. Info õppeklassist või tel 4533 528, Elja. Otsin saunalava tegijat. Tel 5234 082. Armsad kutsikad otsivad kodu. Tel 5626 7625. Ootamatult peremeheta jäänud koer vajab kiiresti kodu. Info tel 4533 593. spordikeskuses Neljapäeval, 19. jaanuaril kell 10 maakonna koolinoorte MV korvpallis, kell 16 Eesti B2 MV korvpallis SK Vesse/Kihelkonna- T.Soku KK. Reedel, 20. jaanuaril kell 13.30 Eesti B-klassi poeglaste II liiga karikavõistlused võrkpallis. Laupäeval, 21. jaanuaril kell 10 Eesti B-klassi poeglaste II liiga karikavõistlused võrkpallis. Pühapäeval, 22. jaanuaril kell 17 SEB Balti korvpalliliiga PIRITA BM-NEVEZIS KEDAINIAI. seisuga 16. jaanuar linnas: Elektroonik Kirjakandja Puhastusteenindaja Pagar Vorstivormija Rüüsikudumismasina operaator Maaler Tehnik Restoraniteenindaja Transporttööline Lukksepp Keevitaja Treial Jahupuistaja Füsioterapeut Õde Majahoidja-puhastusteenindaja Seadistaja-keevitaja Majahoidja Koristaja Baaridaam Massöör Administraator Müüja Turvatöötaja Küttepuude valmistaja Kokk Letiteenindaja Kastipesija Lihunik Pakendaja Laadija Taaralaohoidja-pesija Maakonnas ja üle Eesti Õmbleja Mehaanik (õmblusmasinad) Med.õde Treial (dolomiit) Elukutseline sõjaväelane Juuksur Kosmeetik Karjak-traktorist Agronoom Võrgurakendaja Sotsiaaltöötaja Logopeed Psühhiaater Eri-sotsiaalpedagoog Erinoorsootöötaja Kasvatusrühma kasvataja Aineõpetaja Laadurijuht-ekskavaatorijuht Lukksepp-elektrik Autojuht Autoelektrik Lukksepp Autoremondilukksepp Maaler Mehaanik Pressioperaator Püüniste valmistaja Õmblusmasina mehaanik Lihvija- poleerija Valvur Noorkarjatalitaja Tisler Kalatöötleja Ehitaja Puusepp-palkmajade ehitaja Bussijuht Töökojameister Kalafileerija Kulinaartoodete valmistaja Laotööline Pakkija Koristaja Tuletõrjuja-päästja (Orissaarde) Hooldusosakonna juhataja Tehnika paigaldaja Ümber- ja täiendõpe: Viimistlus-plaatimine 23.01-17.03.06 C-, D-, E- kat. autojuhi koolitus- 25.01-15.03.06 Tööotsingu koolitus 23.01-10.02.06 Metsasae-motorist- 30.01-03.02.06 Maaelu arendamine loomakasvatuse kaudu (registreerimine) Raamatupidamine algus 07.02.06 Tisleritöö 13.02.06-08.05.06 Giid algus 18.02.06 Ettevõtlus 20.02.06-31.03.06 Turismiteenindus algus märts 2006 Puhastus-korrastustöö algus 25. märts 2006 Hotelli toateenija-13.03.-03.05.06 Klienditeenindus- algus 20.03.06 Koka täiendõpe-03.04.06-03.05.06 Kitsas 3, 93 814 Meie kodulehekülje aadress on www. tt.ee