Sõitjate ja veoste üle Suure äina veo perspektiivse korraldamise kava Projektlahenduste tutvustamine: Kava koostamine Ettekanne: Wladimir Segercrantz, HIIDEN Consultants Projekti peakonsultant WSP Soome, Peet Ranniste Muhu Põhikool 14.12.2011
KAVA Põhieesmärgid Võimaldada turvalist, usaldusväärset ja tõhusat teenust, mis lisaks aitaks saavutada piirkonna majanduslikku ja demograafilist tasakaalu ligipääsetavus. o Usaldusväärsus ja tõhusus o Turvalisus o Liikuvus o Majanduskasv o Tasuvus Säilitada ja arendada piirkonna ainulaadsust looduslikku, ühiskondlikku ja kultuurilist omapära jätkusuutlikkus. o Looduskeskkond o Sotsiaalmajanduslik keskkond. Ligipääsetavus Jätkusuutlikkus
Kava, KSH ja Natura hindamise struktuur ja seosed UURINGUD NATURA HINDAMINE KSH KAVA MAJANDUS- ANALÜÜS FINANTS- ANALÜÜS Ajaline suund Tee lõppjärelduseni
Kava visioon Saare maakond on siseriiklikult ühendatud regioon, mis on jätkusuutliku ja turvalise transpordivõrgustiku kaudu integreerunud naaberalade, mandriosa majanduse ja keskkonnaga ning mis toob kasu kõigile ühiskonnaliikmetele (kasutajad, elanikud, ettevõtjad ning riiklikud ja kohalikud valitsused ning agentuurid); Kõik poliitilised instrumendid majanduslikud, loodusvaradepõhised, kultuuri- ja sotsiaalsfääripõhised on efektiivselt rakendatud, tagamaks maakonna elanikkonna, maksubaasi ja kohalikud teenused soovitud tasemel; Transpordiühendusi parendatakse ning Saare ja Lääne maakondade vaheline ühendus muudetakse hõlpsamaks; Kogukondade ja looduse heaolu osas kompromisse ei tehta.
Kava struktuuri kolm tasandit 1: Strateegilised valikud SV 1 Juba rakendatud investeeringutega praamiühenduse jätkamine; SV 2 - Praeguse praamiühenduse arendus suurendamaks selle suutlikkust; SV 3 - Püsiühenduse rajamine üle Suure väina. 2: Püsiühenduse alternatiivid Sild lõunapoolsel trassil Sild põhjapoolsel trassil Tunnel 3: Vaadeldud konstruktiivsed ja tehnoloogilised püsiühenduse variandid Konsoolsild (Madalam ehituskõrgus) Vantsild (Suurem ehituskõrgus, võimalikud materjalide kombinatsioonid (Teras + betoon)) Tunnel puurimismeetodil (TBM) Tunnel puurimis-lõhkamismeetodil (D&B)
Transpordi taust Ajavahemikus 2004-2008 kasvas reiside arv 1,45 korda. Ühesuunaliste reiside keskmine arv päevas oli 2008. aastal 42,5, samas kui 2004. aastal oli see 29,3. 2004-2008 veetud sõidukite arv oli kasvanud 1,37 korda. Viie aasta peale oli kasvumäär 36,9 protsenti. Masu tõttu 2009. aasta jaanuarist kuni aprillini oli sõidukite arv võrrelduna 2008. aasta sama perioodiga vähenenud 8,3 protsendi võrra. Uus: 2011 seoses uute laevade tulekuga olukord taastumas ja üleveetavate sõidukite arv võrreldes aastaga 2010 on jälle hakanud kasvama. Hooajaliste varieeruvuste põhjal on võimalik määratleda kolme nõudlustaseme perioodi: II periood, liiklusvoogude tase on keskmine - märtsist maini ja septembrist detsembrini; I periood, liiklusvoogude tase on madal - jaanuar ja veebruar; III periood, liiklusvoogude tase on kõrge - juunist augustini.
Liiklusvoogude hooajaline ja igakuine varieerumine Reisijate arvu dünaamika jälgib sama seaduspärasust Kõrghooajal (juuni, juuli ja august) veetavate reisijate osa moodustab 43 protsenti aastasest reisijate koguarvust. Juulis on reisijate maht 3,5-4 korda kõrgem kui jaanuaris.
Valjala liiklusloenduspunkt, september 2008. 3000 2500 2000 1500 ÖPL S-auto V-auto/Buss V-auto+treiler 1000 500 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
00:00 00:45 01:30 02:15 03:00 03:45 04:30 05:15 06:00 06:45 07:30 08:15 09:00 09:45 10:30 11:15 12:00 12:45 13:30 14:15 15:00 15:45 16:30 17:15 18:00 18:45 19:30 20:15 21:00 21:45 22:30 23:15 Parvlaevadelt saabuvad sõidukid tekitavad kolonne 60 Lihula profiil suund Risti, esmaspäev 5.05.2008 (15 min) 50 Kokku Mootorratas 40 S-auto S-auto+haagis Kaubik 30 Väike v-auto V-auto V-auto+haagis 20 Autorong Väikebuss 10 Buss 0
Veose liiklus suunal Saaremaale ja tagasi mandrile Väljaminevate voogude põhisuunad: Harju maakond, Tallinn (k.a. liiklus Tallinna Sadama kaudu) - 58% Kesk- ja Ida-Eesti - 4% Lääne-Eesti ja rahvusvaheline liiklus Ikla piiriületuspunkti kaudu - 30% Muu - 8% Sissetulevate voogude põhisuunad: Harju maakond, Tallinn (k.a. liiklus Tallinna Sadama kaudu) 62%; Kesk- ja Ida-Eesti - 18 % Lääne-Eesti ja rahvusvaheline liiklus Ikla piiriületuspunkti kaudu- 15% Muu -5%
Prognoosi lähteseisukohad Liiklusprognoosid on koostatud kuni aastani 2050. Liiklusprognooside võtmeteguriteks on turismi ja külastatavuse areng, muutused Saaremaa rahvaarvus, majanduslikud muutused ja autostumise kasv. Lisaks neile avaldavad liiklusprognoosile olulist mõju ülesõiduhinnad ja püsiühenduse avamine. Rahvaarv, kaubaveo maht ja turistide arv sõltuvad eeldatavasti transpordiühendusest, mis omakorda mõjutab liiklusprognoose. Prognoosid on seega parvlaeva variandi ja püsiühenduse variantide puhul erinevad. Seda asjaolu on käesoleva analüüsi puhul arvesse võetud.
Rahvastiku prognoos (sündimuse ja suremuse üldkordaja ning ränne) 45000 40000 35000 30000 25000 20000 15000 10000 5000 0 1990 2000 2008 2020 2030 2040 Elanikkond - Stv 1 puhul 39890 36010 34845 30000 28000 25000 Elanikkond - Stv 2 puhul 39890 36010 34845 31000 29000 26000 Elanikkond - Stv 2 puhul 39890 36010 34845 31000 30000 29000
Turismi eeldatav areng püsiühenduse korral Turistid 250000 200000 150000 115325 130551 149814 153000 175000 190000 210000 225000 235000 100000 74301 91209 50000 35250 0 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2010 2015 2020 2025 2030 2040 Turismi kasvu prognoos aastateks 2002-2040. Allikas: Eesti Statistikaamet ja projektimeeskonna prognoos.
GDP growth SKP prognoos 15,0 % GDP forecasts GDP forecast 30% lower GDP growth 10,0 % 5,0 % 0,0 % -5,0 % -10,0 % 2008 2013 2018 2023 2028 2033 2038 2043 2048 year
Prognoosid Liiklusprognoosid on koostatud kahe erineva SKP prognoosi (SKP 1: tsükliline stsenaarium, SKP 2: tasandatud stsenaarium) ja kolme strateegilise valiku kohta (SV1: parvlaevaühendus, SV2: parvlaevaühendus oluliste arendustega, SV3: püsiühendus). Suurt väina ületava liikluse prognoosid (aasta keskmine ööpäevane liiklus Kuivastu sadama profiilis) normaalse ja aeglasema majanduskasvu tingimustes kolmele strateegilisele valikule Stv 1: Strateegiline valik 1 Praamiliiklus juba kavandatud investeeringute korral. Stv 2: Strateegiline valik 2 Parandatud praamiliiklus. Stv 3: Strateegiline valik 3 Püsiühendus.
Avamisefekt Avamisefekt kaasneb algse lühikese perioodiga, kui püsiühendus on avatud. Näiteks Prints Edwardi saare püsiühenduse puhul kestis avamisefekt kolm aastat. Siiski ei ole eelnimetatud Kanada juhtum Saaremaa omaga võrreldav. Tuleb märkida, et Skye silla avamisefekt oli lühem.
Liiklusprognoos 5000000 4500000 4000000 3500000 3000000 2500000 2000000 1500000 1000000 500000 Kaks esimest aastat +12% Kaks aastat +15% ja +11% 0 2018 2020 2022 2024 2026 2028 2030 2032 2034 2036 2038 2040 2042 2044 2046 2048 2050 Praam (teadaolvead parandused) Praam (oluliselt parandatud) Püsiühendus Püsiühendus (tasuta aastal 2042)
Suurt Väina ületava liikluse prognoosid (aasta keskmine ööpäevane liiklus Kuivastu sadama profiilis normaalse majansuskasvu korral) Aasta Stv 1 Stv 2 Stv 3 2008 1547 1547 1547 2020 1780 1810 1810 2023 1940 1970 2270 2040 2710 2850 3270 2043 2800 2940 3900 2050 3010 3170 4770 Aeglasema majanduskasvu korral prognoositud liiklus võib olla ca 30% väiksem
Being in favor of building the fixed link over the Great Strait Suhtumine püsiühendusse Vastu 25; 9% 62; 21% 45; 16% Poolt 158; 54% Yes, definitely Only if the price of crossing the strait will not increase Doubt it, it still needs researching No, Saaremaa would loose it's originality Tingimuslikult poolt Küsitluse tulemused: Püsiühendust pooldab enamus: 54% poolt + 16% tingimuslikult poolt;
Variantide võrdlemine ja eelistatud variandi valik Eesmärgid Ligipääsetavus Jätkusuutlikus Hindamise tehnilised meetodid: kvantitatiivsed meetodid: modelleerimine prognoosimise eesmärgil (nt rahvastik ja liiklusvood) ja tasuvusanalüüs (kaasa arvatud kestuse aspektid alates arendamise algusest kuni tööde lõpetamiseni) kvalitatiivsed meetodid: mõjude maatriksid ja mitmekriteeriumiline analüüs visuaalsed meetodid: GIS-pinnakaardid (nt maa sobivuse klassifikatsioon) Hinnang Tugev negatiivne Mõõdukas negatiivne Neutraalne Mõõdukas positiivne Tugev positiivne
Investeeringud Praamiühendus: Praamid kuuluvad riigile ja on liisitud eraettevõtjale 2 praami jaoks on vaja aastal 2016 investeerida 940 MEEK, lisaks sellele lainemurdja 92 MEEK kasutuskulud opereeriva ettevõtte kaudu Võimalik jätkata praegust süsteemi Püsiühendus: Ehituskulud (põhiühendus, pealesõiduteed, sild, teetammid), tehnilised aspektid (näit. valgustus, meteoroloogiajaamad, liikluse seire, ohutusvahendid), reserv, üldkulud (näit. projekteerimine), ja maa omandamine Põhjapoolne sild: ~ 5 MEEK (320 m ); lõunapoolne sild ~ 3,5 MEEK (223 m ), tunnel ~ 6,5 MEEK (415 m )
Põhjapoolne sild Püsiühendus umbes 8 km (silla pikkus 7,3 km) Ülesõit 10 minutit Kuressaare - Tallinn vähem kui 3 tundi Maksumus umbes 5 miljardit Ülesõidutasu Finantseerimine Riigi eelarvelised vahendid EL-i toetus Laen
Konsoolsild põhjapoolsel trassil, tähtsamad geomeetrilised parameetrid: Pikkus rannikust rannikuni 7950 m Silla pikkus 7340 m Rambid/kaldteed 810 m Pealesõidud (v.a. rambid) 1830 m Ristlõige: 2*3,75m + 3,5m (kahesuunaline kergliikluse tee ükskõik kumma sõiduraja ääres, kuid eraldatud turvapiirdega), silla laius koos ohutusribaga 12,5m Suurim sillaava 280m (navigatsiooni ava), avaehituse ehituslik kõrgus 5-15m Sõidutee suurim kõrgus arvutuslikust veepinnast ca 45m
Variant: Koonsild põhjapoolsel trassil
Vantsilla profiil
TBM tunneli ristlõige Tunneli variandid
D&B tunneli ristlõige
Tulude-kulude analüüsi majanduslik hinnang Investeeringud Aja kokkuhoid Sõidukite kulud ja tasud Opereerimis-, hooldus- ja remondikulud Muutused liiklusohutuses Tootja hinnavaru Mõjud keskkonnale Praam Põhjapoolne sild Lõunapoolne sild Tunnel Alternatiivide kulu nüüdisväärtus 2215 4860 5052 3264 3456 5412 6527 ERR 18,4% 8,9% 8,5% 12,2% 11,5% 7,1% 5,6% Tulu/kulu suhe 2,20 1,85 1,74 3,66 3,20 1,33 1,01 ENPV investeeringu nüüdispuhasväärtus ERR majanduslik tootlikkus
Majandusanalüüs (tulude-kulude analüüs) MEEK, diskonteeritud 8000 Aja kokkuhoid (ülesõit ja ooteaeg) 6000 Opereerimis-, hooldus- ja remondikulud 4000 Muutused liiklusohutuses 2000 Mõjud keskkonnale 0-2000 Riigi netotulu -4000 Tootja hinnavaru -6000-8000 Oluliselt parandatud praam Põhjapoolne sild (1a) Lõunapoolne sild (2a) Tunnel (3b) Sõidukitekulud ja ülesõidutasu Investeering
Tulud ja kulud 2018-2044 1000 MEEK, diskonteerimata Tulud ületavad kulusid 500 0-500 -1000 võlga hakatakse tasuma võlg on tasutud aastaks 2042-1500 -2000 opereerimiskulud ja intressid 2018-2021 ehituskulud ja intressid 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 2038 2039 2040 2041 2042 2043 2044 Kulud -1394-1422 -1450-1479 -174-203 -213-224 -234-245 -257-269 -281-293 -305-318 -331-344 -357-370 -383-396 -408-418 -3 0 0 Tulud 0 0 0 0 174 203 213 224 234 245 257 269 281 293 305 318 331 344 357 370 383 396 408 421 0 0 0 Riigi neto -155-216 -279-343 -171-398 -377-356 -335-313 -292-269 -247-225 -202-179 -156-133 -110-87 -64-42 -19 0-152 -158-161
Soovitatav finantseerimise skeem Diskonteerimata 2008 hindades Diskonteeritud 2018 aasta hindades MEEK Protsent MEEK Protsent Omakapital riigilt 442 10% 538 10% EL toetus 644 15% 785 15% Võlg 3331 75% 4061 75% Kokku 4417 100% 5384 100%
Strateegilisi valikuid iseloomustavad näitajad Reisiaeg Tallinn Kuressaare sõidugraafiku katvus Väina ületamise aeg Parvlaevaühendus planeeritud arendustega Auto: 3 t 50 min Ekspressbuss: 4 t 20 min Veoauto: 4 t 30 min 20 t, peagi viiakse sisse öine ülevedu Parvlaevaühendus oluliste arendustega Auto: 3 t 40 min Ekspressbuss: 4 t 10 min Veoauto: 4 t 20 min Püsiühendus Auto: < 3 t Ekspressbuss: 3 t 30 min Veoauto: < 4 t 24 t Sild/tunnel on avatud ööpäevaringselt 35 min 35 min 10 min Maksimaalne ooteaeg (tavaline päev) 30 min 20 min Null (kõrgendatud nõudlusega hooaja nädalavahetusel) (jaanipäeval) Liiklusohutus 60 min 40 min Null 2 t 30 min 60 min Null Paranenud liiklusohutus kõigi liiklusviiside puhul Paranenud liiklusohutus kõigi liiklusviiside puhul Stabiilsem liiklusvoog ja kõrgem ohutustase kõigi liiklusviiside puhul
Rakendusplaan Valitsuse otsus: Strateegiline valik; Projektiettevõtte moodustamine; Projekti finantsilise ja tehnolloogiliste teostamise ettevalmistamine; Ehitusprotsessi läbiviimine; Hooldus ja liikluse juhtimine.
Suur tänu!