EUROOPA KOMISJON Brüssel, 3.2.2017 COM(2017) 63 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine. Ühised probleemid ja ühised jõupingutused paremate tulemuste saavutamiseks {SWD(2017) 33-60 final} ET ET
1. VAJADUS SAAVUTADA TULEMUSI Euroopa kodanikest üle 75 % leiab, et ELi keskkonnaalased õigusaktid on vajalikud nende riigi keskkonna kaitsmiseks, ja ligi 80 % nõustub sellega, et ELi institutsioonidel peaks olema võimalik kontrollida, kas keskkonnaalaseid õigusakte kohaldatakse nende riigis õigesti 1. ELi keskkonnapoliitika ja keskkonnaalased õigusaktid toovad vaieldamatut kasu: nende abil kaitstakse, säilitatakse ja parandatakse keskkonda praeguste ja tulevaste põlvkondade jaoks ning hoitakse alal ELi kodanike elukvaliteeti. Õigusaktide puudulik rakendamine tekitab suuri sotsiaal-, majandus- ja keskkonnakulusid ning loob ettevõtjatele ebavõrdsed võimalused. ELi keskkonnaõigustiku nõuetekohase rakendamise tähtsus kajastub ka seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis 2. Siin on mõned näited selle kohta, mida oleks võimalik saavutada ELi keskkonnanõuete täieliku rakendamise korral: ELi jäätmepoliitika täieliku järgimise korral oleks 2020. aastaks võimalik luua täiendavalt 400 000 töökohta ning suurendada jäätmekäitlus- ja ringlussevõtusektori aastakäivet veel 42 miljardi euro võrra; 3 kehtivate ELi veealaste õigusaktide täielik rakendamine ning kõigi veekogude hea seisundi saavutamine tooks aastas kasu vähemalt 2,8 miljardit eurot; 4 Natura 2000 võrgustik toob kogu ELis hinnanguliselt kasu 200 300 miljardit eurot aastas ja Natura 2000 täieliku rakendamisega kaasneks 174 000 lisatöökohta 5. 2016. aasta mais algatas komisjon keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise, mis on kaheaastane analüüsi- ja dialoogitsükkel, mille eesmärk on parandada olemasolevat ELi keskkonnapoliitikat ja kehtivaid õigusnorme 6. Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamisega täiendatakse õigusnormide rakendamisel praegu näiteks normide täitmise tagamisel ja rikkumismenetluste valdkonnas tehtavat tööd. See pakub ühtset raamistikku ühiste rakendamisprobleemide lahendamiseks ja aitab kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele. Käesoleva teatise juurde kuuluvad lisa ja keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise 28 riigipõhist aruannet. Nendes kirjeldatakse peamisi probleeme ja võimalusi seoses keskkonnapoliitika rakendamisega igas liikmesriigis, 7 võttes aluseks erinevused ELi juriidiliste kohustuste ja poliitiliste kokkulepete ning kohapealse olukorra vahel. Aruannetes sisalduvat faktilist teavet on kontrollitud liikmesriikide andmete põhjal. Käesolevas teatises on välja toodud ka mitmele liikmesriigile ühised probleemid ja esitatud esialgsed järeldused rakendamisel esinevate puuduste võimalike algpõhjuste kohta. Kõnealuste probleemide lahendamine aitab kõrvaldada rakendamistakistusi, suunata investeeringuid, vähendada kohtumenetlusi liikmesriikide vastu, luua keskkonnahoidlikke töökohti ning eelkõige parandada elukvaliteeti. Struktuursete probleemidega tegelemine nõuab terviklikku lähenemisviisi kõigis sektorites, mitte ainult keskkonnapoliitika valdkonnas, ja tehnilist koostööd, kuid ka poliitilist kaasatust. 1 Euroopa Komisjon (2014): Eurobaromeetri eriuuring nr 416, lk 26. 2 ELT L 354/171. 3 Euroopa Komisjon, 2011. Implementing EU legislation for Green Growth. 4 Euroopa Parlamendi uuringuteenistus, 2015. Water Legislation: Cost of Non-Europe Report. 5 Euroopa Komisjon, 2013. The Economic benefits of the Natura 2000 Network. 6 COM(2016) 316 (final). 7 Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise esimene voor ei hõlma kliimamuutusi, tööstusheidet ega kemikaale. 2
Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine annab uue võimaluse juhtida nii kõigi peamiste riiklike ja kohalike osalejate kui ka nõukogu, Euroopa Parlamendi, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tähelepanu keskkonnapoliitika rakendamise senistele puudustele. 2. RAKENDAMISE SEIS: ÜHISED PROBLEEMID JA VÕIMALUSED NING SAAVUTUSED Riikide aruannetest 8 nähtub, et peamised probleemid ja kõige pakilisemad puudujäägid rakendamisel esinevad liikmesriikidel sellistes poliitikavaldkondades nagu jäätmekäitlus, loodus ja elurikkus, õhukvaliteet, müra ning veekvaliteet ja -majandus. Ringmajandus ja jäätmekäitlus Jäätmekäitlust ei saa vaadelda eraldi ringmajandusele üleminekust, mis ei ole üksnes keskkonnaeesmärk, vaid mõjutab ka seda, kuidas me toodame, töötame, ostame ja elame. Komisjon rakendab 2015. aasta ringmajanduse tegevuskava 9 ning on Euroopa Parlamendilt ja nõukogult tungivalt nõudnud jäätmealaste õigusaktide läbivaatamise ettepanekute kiiret vastuvõtmist. Kõik liikmesriigid on kõnealuses valdkonnas tööd alustanud, kuid mõned neist on esirinnas ning on vastu võtnud riiklikud või piirkondlikud ringmajanduse kavad (nt Madalmaad, Belgia) või integreerinud need muudesse poliitikavaldkondadesse (nt Saksamaa, Prantsusmaa). Ligikaudu 20 liikmesriiki on vastu võtnud kavad, mille eesmärk on muuta nende ostetavad kaubad ja teenused (riigihangete kaudu) keskkonnasäästlikumaks. Sellised meetmed on väga olulised nö ahela täielikuks sulgemiseks, sest need lähevad jäätmekäitlusest kaugemale, hõlmates toote olelusringi tervikuna. ELi jäätmehierarhia raames on prioriteediks jäätmetekke vältimine, sellele järgnevad korduskasutamine (selleks ettevalmistamine), ringlussevõtt, taaskasutamine ja kõige ebasobivama võimalusena kõrvaldamine (sh prügilasse ladestamine ja põletamine ilma energia taaskasutuseta). Kõige olulisemad näitajad ELi jäätmenõuetele vastavuse hindamisel on prügilasse ladestamise ja ringlussevõtu kohustuslikud sihtmärgid ning jäätmetekke vältimise ja jäätmekäitluse ajakohastatud kavade olemasolu. Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise riigipõhiste aruannete esimeses väljaandes keskendutakse olmejäätmete käitlemisele, mille puhul on ELi õigusaktides seatud 2020. aastaks ringlussevõtu eesmärgid. Olmejäätmete käitlemine on meie tervise ja heaolu seisukohalt äärmiselt oluline, kuid sellega on paljudes liikmesriikides probleeme. Valdkondlikud järeldused Jäätmetekke vältimine on jätkuvalt oluline probleem kõikides liikmesriikides, sealhulgas kõrge ringlussevõtumääraga riikides. Kaheksas liikmesriigis toodetakse vähemalt kaks korda rohkem olmejäätmeid elaniku kohta kui kõige väiksema jäätmetekkega liikmesriigis. Jäätmetekke lahtisidumine majanduskasvust on püsiv eesmärk ringmajanduse tegevuskava laiemas kontekstis. Eurostati viimaste andmete kohaselt on olmejäätmete 50 % ringlussevõtu eesmärgi juba saavutanud kuus liikmesriiki, üheksa riiki aga peavad selleks, et saavutada see eesmärk 2020. aastaks, oma jõupingutusi oluliselt suurendama. Komisjon kavatseb võtta 2020. aasta eesmärkide täitmise vaatluse alla nn varajase hoiatamise aruandes 2018. aastal. Kuus liikmesriiki ei ole suutnud piirata biolagunevate olmejäätmete prügilasse 8 Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine põhineb peamiselt teabel, mis on esitatud riikide ametiasutuste saadetud viimastes aruannetes. Riikide ametiasutustel võib olla uuemaid andmeid. See kajastub võimaluse korral aruannetes. 9 COM(2015) 614 (final). 3
ladestamist (50 % aastaks 2009). Jäätmete raamdirektiivis nõutakse riiklike jäätmekavade ja jäätmetekke vältimise programmide koostamist. See on ka eeltingimuseks ühtekuuluvuspoliitika rahastamisele aastatel 2014 2020. Enamikul liikmesriikidel on jäätmetekke vältimise programmid olemas, kuid kahes liikmesriigis need puuduvad. Ühel liikmesriigil ei ole riiklikku jäätmekava ja viiel puuduvad vähemalt mõned piirkondlikud kavad. Umbes pooled liikmesriigid peavad tõhustama jäätmete liigiti kogumist, mis on eeltingimus selleks, et parandada ringlussevõttu nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt. Veel on probleemiks jäätmejääkide töötlemise (mehaaniline ja bioloogiline käitlus, prügilasse ladestamine ja põletamine) ebakohane hinnakujundus, mis ei paku piisavaid stiimuleid selleks, et viia jäätmed jäätmehierarhia kõrgemale astmele. Sellele lisandub muude turupõhiste vahendite, näiteks laiendatud tootjavastutuse või jäätmete kogusest sõltuvate tasude süsteemi ebapiisav kasutamine. Riigihanke-eeskirjade parem kasutamine võib tuua kaasa kulutõhusamad lahendused. Viies liikmesriigis on ebapiisava rakendamise põhjusena kindlaks tehtud koordineerimise puudumine eri haldustasandite vahel ja keskkonnaküsimuste killustatud juhtimine. Siiski põhjustavad jäätme-eeskirjade puudulikku rakendamist tõenäoliselt ka muud juhtimisprobleemid (õigusliku jõustamise puudumine, vähene suutlikkus juhtida ulatuslikke investeerimisprojekte, ebausaldusväärsed andmed või ebapiisav kontroll ja järelevalve). Edukad tavad Sloveenia on hea näide sellest, kuidas parandada jäätmekäitlust suhteliselt lühikese aja jooksul. Ljubljanat on hinnatud ELi pealinnaks, kus liigiti kogumine on kõige ulatuslikum ja tõhusam. Kümne aastaga on Sloveenia pealinnas ELi fondide toetusel vähendatud prügilasse ladestavate olmejäätmete hulka 59 % ja olmejäätmete tekitamist 15 % võrra 10. Iirimaa on kasulik näide oma jäätmesektori põhjaliku reformiga, mille raames suleti ebaseaduslikud prügilad ning rahastati ulatuslikke puhastus- ja keskkonnakahju heastamise töid. Reformid viidi ellu tihedas koostöös komisjoniga ja nende tulemuseks on süsteem, millega tagatakse jäätmeid käsitlevatele ELi õigusaktidele vastavuse kõrge tase. Loodus ja elurikkus Elurikkus on meid ümbritsevate ökosüsteemide, elupaikade ja liikide erakordne mitmekesisus. See tagab meile toidu, magevee, puhta õhu, peavarju ja ravimid, leevendab loodusõnnetuste, kahjurite ja haiguste mõju ning aitab reguleerida kliimat. Seetõttu on elurikkus meie looduskapital, mis pakub majandustegevuseks vajalikke ökosüsteemiteenuseid. ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia 11 eesmärk on peatada elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste vähenemine ning taastada need 2020. aastaks niipalju kui võimalik. Elupaikade direktiivi ja linnukaitse direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid määrama Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad, et kaitsta ühenduse tähtsusega elupaiku ja liike. Kõnealune võrgustik on oluline vahend soodsa kaitsestaatuse eesmärgi saavutamiseks. Pärast põhjalikku toimivuskontrolli 12 järeldas komisjon 2016. aasta detsembris, et direktiivid täidavad oma 10 BiPRO uuring Assessment of separate collection schemes in the 28 capitals of the EU, november 2015. 11 KOM(2011) 244 (lõplik). 12 SWD(2016) 472 (final). 4
eesmärki, kuid et nende eesmärkide täielik saavutamine sõltub nende oluliselt paremast rakendamisest. See järeldus kajastub ka allpool esitatud valdkondlikes järeldustes. Maa ökosüsteemide elurikkusele avalduvate survetegurite ja ohtudena nimetatakse aruannetes kõige sagedamini mittesäästvaid põllumajandustavasid, loodustingimuste muutmist ja saastust. Mere elurikkusele avalduvateks surveteguriteks on vee-elusressursside mittesäästev püük ja korjamine, loodustingimuste muutmine, kliimamuutused ja ookeanide hapestumine ning saastumine kemikaalide, plasti ja müra tõttu. Valdkondlikud järeldused Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise 28 riigipõhise aruande hinnangus kajastuvad Euroopa Keskkonnaameti poolt looduse seisundi kohta 2015. aastal koostatud aruande tulemused, 13 mille kohaselt ei ole kaitstud liikide ja elupaikade seisund viimase kuue aasta jooksul oluliselt paranenud. Rohkem kui kolm neljandikku ELi elupaikade hinnangutest näitavad, et elupaikade kaitsestaatus on ebasoodne ja et märkimisväärse osa puhul see järjest halveneb. Muude kui linnuliikide puhul viitab ebasoodsale kaitsestaatusele ELi tasandil antud hinnangutest 60 %. 15 % kõigi looduslike linnuliikide staatus on liigitatud ohulähedaseks, vähenevaks või kaduvaks ning veel 17 % staatuseks on määratud ohustatud. Kuigi paljudes valdkondades on tehtud edusamme ja leidub kohalikke edulugusid, esineb märkimisväärseid puudujääke rakendamises, rahastamises ja poliitikameetmete integreerimises. Kui töö jätkub praeguses ulatuses, väheneb elurikkus ELis jätkuvalt ning sellel võivad olla tõsised tagajärjed looduslike ökosüsteemide suutlikkusele rahuldada tulevikus inimeste vajadusi. Ühenduse tähtsusega alade määramise vastavalt elupaikade direktiivile on (peaaegu) lõpule viinud vaid seitse liikmesriiki 14. 17 liikmesriiki on kindlaks määranud enamiku maismaa-aladest, kuid vajakajäämisi esineb nende võrgustiku mereosas. Ülejäänud neljas liikmesriigis on puudusi nii maismaa- kui ka mereosas. Süsteemsed probleemid, mis põhjustavad loodusdirektiivi puudulikku rakendamist, on Natura 2000 alade majandamise kavade või majandamise puudumine. Riigipõhistest aruannetest selgub, et kolmel liikmesriigil on raskusi nõuetekohaste hindamismenetluste kohaldamisega, et teha kindlaks uute kavade ja projektide mõju Natura 2000 aladele. Lisaks on enamikus liikmesriikides tõhusa rakendamise üks peamisi takistusi puudulikud teadmised liikide, elupaikade ja alade, sealhulgas mere ökosüsteemide kohta. Probleemiks on ka piisava rahastamise puudumine, inimressursside puudumine ning kohalike kogukondade ja sidusrühmade, näiteks maaomanike ja maakasutajate vähene kaasamine ja osalemine. Edukad tavad Prantsusmaa on oma Natura 2000 võrgustiku majandamiseks välja töötanud tõhusa kaasava 13 http://www.eea.europa.eu/publications/state-of-nature-in-the-eu 14 http://ec.europa.eu/environment/nature/info/pubs/docs/nat2000newsl/nat40_en.pdf 5
lähenemisviisi, tänu millele on loodud ka mitusada töökohta. Võrgustik Trame verte et bleue (TVB) 15 pakub kohalikul ja piirkondlikul tasandil kasutatavat kavandamisvahendit sidusate ökoloogiliste võrgustike loomiseks. Tänu arvukatele Natura 2000 alade taastamise meetmetele, mida on rakendatud alates 2003. aastast kuue kooskõlastatud LIFE-projektiga, mis hõlmavad mitut tuhandet hektarit turbarabasid ja märgalasid Belgia Ardennides, 16 teatasid Belgia ametiasutused 2013. aastal olulistest positiivsetest suundumustest tosina eri elupaigatüübi ja ELi elupaikade direktiiviga kaitstud seonduvate liikide kaitsestaatuses 17. Eesti on esitanud ühe kõige põhjalikuma tervikliku kavandamisraamistiku Natura 2000 alade rahastamiseks ELi eri fondidest. Eesti esitas ulatusliku prioriteetsete meetmete raamistiku, 18 mis hõlmab kaitseprioriteete, kaitsealuste elupaikade ja liikide parema kaitsestaatuse saavutamiseks vajalikke meetmeid ning sellega seonduvaid rahastamisvajadusi ja samuti rahastamisvõimaluste põhjalikku analüüsi. Madalmaad on juhtpositsioonil looduskapitali arvestuse valdkonnas. Seal viidi lõpule suur looduskapitali programm, 19 mis pakkus tõendeid selle kohta, kuidas looduskapitali ja ökosüsteemi teenuste mõisteid on võimalik integreerida otsuste tegemisse eri valdkondades, nagu põllumajandus, kaitse üleujutuste vastu ja rahvusvaheline kaubandus. Madalmaad katsetasid ka ökosüsteemialast arvepidamist kohalikul tasandil. Vabaühendused, ettevõtjad ja valitsusorganisatsioonid on leppinud kokku, et teevad koostööd loodus- ja sotsiaalkapitali väärtuse hindamisel. Õhukvaliteet ja müra EL on vastu võtnud välisõhu kvaliteeti käsitleva õigusaktide kogumi 20 ja seda korrapäraselt ajakohastanud. Selle eesmärk on kaitsta nii keskkonda kui ka inimeste tervist, kehtestades kohustuslikud normatiivid ja eesmärgid seoses paljude õhusaasteainetega 21. Tänu sellele tehakse üldsusele korrapäraselt kättesaadavaks ajakohastatud teave välisõhu kvaliteedi kohta, liigse õhusaaste tasemetega aga tegeldakse õhukvaliteedi kavades, milles on kehtestatud praktilised meetmed. Lisaks on õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiiviga nähtud ette heitkoguste vähendamine riikide tasandil, et kodanikud ei peaks kannatama naaberliikmesriikide heidetest põhjustatud halva õhukvaliteedi tõttu. Arvestades õhusaaste kahjulikku mõju inimeste tervisele (hinnangud õhusaastega kokkupuute mõju kohta tervisele näitavad, et EL 28 riikides põhjustas NO 2, O 3 ja PM 2,5 kontsentratsioon 2013. aastal vastavalt 68 000, 16 000 ja 436 000 enneaegset surma), 22 on komisjon jätkuvalt mures ELi õigusaktides sätestatud piirnormide saavutamisel liikmesriikides tehtavate edusammude üldise tempo pärast. 15 http://www.trameverteetbleue.fr/. 16 http://biodiversite.wallonie.be/fr/meta-projet-life-de-restauration-des-tourbieres-de-haute-ardenne.html?idc=5778. 17 http://biodiversite.wallonie.be/fr/resultats-du-rapportage-article-17-au-titre-de-la-directive-92-43-cee-pour-la-periode- 2007-2012.html?IDD=4237&IDC=5803 18 Natura 2000 alade prioriteetsete meetmete raamistikud on olulised kavandamisvahendid, millega tugevdada Natura 2000 rahastamise integreerimist asjakohaste ELi rahastamisvahendite kasutamisse. 19 http://www.atlasnatuurlijkkapitaal.nl/en/home 20 Euroopa Komisjon, 2016. Air Quality Standards, http://ec.europa.eu/environment/air/quality/standards.htm 21 Inimtegevusest tulenevate suurte esmatähtsate saasteainete hulka kuulub PM 10, mis on segu eri suurusega, eri keemilise koostisega ja paljudest inimtekkelistest allikatest (sealhulgas põletamine) eraldunud väikestest (tahketest ja vedelatest) aerosooliosakestest ning lämmastikoksiididest (NO x ), mis eralduvad kütuse põlemisel näiteks tööstusrajatistes ja maanteetranspordisektoris. Lämmastikoksiidid on gaaside rühm, kuhu kuuluvad lämmastikmonooksiid (NO) ja lämmastikdioksiid (NO 2 ). 22 Euroopa Keskkonnaamet (EEA), 2016. Air quality in Europe 2016 report. 6
Valdkondlikud järeldused Õhukvaliteet on ELis viimastel kümnenditel mitme saasteaine osas paranenud, kuid rohkem on vaja ära teha PM 10 ja NO 2 osas. Viis liikmesriiki ei ole piirnormi ületanud ja õhu kvaliteet on aruannete põhjal üldiselt hea, välja arvatud mõned erandid. 16 liikmesriigil seisab ees kohtumenetlus PM 10 piirnormide ületamise eest ning 12 liikmesriigil NO 2 piirnormide ületamise eest ja selle eest, et riigi tasandil ei ole võetud tõhusaid meetmeid. PM 10 saastet võivad põhjustada paljud eri allikad (nt kodumajapidamiste kütmine, tööstusheited, põllumajandus, liiklus). 18 liikmesriigis tuleb rakendada tahkekütuse põletamisele suunatud meetmeid, et vähendada kodumajapidamiste kütmisest pärinevate tahkete osakeste heidet. Selline kütmine on mõnes kõrge õhusaastetasemega linnas juba keelatud. Tööstuslikke heiteallikaid tuleks piirata lubadega, mis läheksid parimast võimalikust tehnikast kaugemale. Lisaks tuleb lahendada probleemid põllumajandusjäätmete põletamisega, mis põhjustab mõnes piirkonnas jätkuvalt tahkete osakeste saastet. Meetmed NO 2 piirnormidele vastavuse saavutamiseks peavad olema suunatud eeskätt diiselmootoriga sõidukitele, nt kehtestades kesklinnapiirkondades üha rangemaid vähese õhusaastega alasid või kaotades järk-järgult maksusoodustused. Üldistele transpordivajadustele tuleks vastata linnalise liikumiskeskkonna strateegiliste kavadega. Liigne müra on ülipeente tahkete osakeste põhjustatud õhusaaste järel teine suurim keskkonnast tulenev kehva tervise põhjus 23. ELi õigustikus on kehtestatud mitu nõuet, sealhulgas nõue hinnata kokkupuudet müraga kaardistamise abil ja koostada tegevuskavasid müra põhjuste kõrvaldamiseks. Praeguse viieaastase aruandlustsükli puhul puudub üle 30 % nõutud mürakaartidest ja umbes 60 % tegevuskavadest. Edukad tavad Paljud Euroopa linnad on kehtestanud vähese õhusaastega alad, kus piiratakse teatavate kategooriate sõidukite liiklemist olenevalt nende heitepotentsiaalist. Paljudel juhtudel on need alad osutunud edukaks: 24 näiteks esitati Berliini õhukvaliteedi kavas 2011 2017 hinnang, mille kohaselt vähenesid transpordist tingitud heitkogused tänu vähese õhusaastega alade rakendamisele 2008. aastal märkimisväärselt ja selle tulemusena hoiti 2010. aastal kümne päeva jooksul ära PM 10 päevase piirtaseme ületamine. Samuti nähtus hinnangutest, et samal aastal langes ka NO 2 -saaste tase umbes 5 % ja liiklusest põhjustatud tahmaosakeste saaste teede ääres vähenes rohkem kui poole võrra 25. Veekvaliteet ja -majandus ELi veepoliitika ja selle valdkonna õigusaktide 26 peamine eesmärk on tagada üldsusele, majandustegevusele ja loodusele piisavas koguses kvaliteetne vesi, tegeldes (nt 23 EEA, Noise in Europe 2014, tsiteerides Maailma Terviseorganisatsiooni, lk 6. 24 Vähese õhusaastega alade täieliku potentsiaali avaldumiseks tuleb nende puhul keskenduda peamistele õhusaasteallikatele, seada liiklemispiirangud kõigile sõidukitele peale vähesaastavate sõidukite ja neid alasid ajakohastada, et võtta arvesse muutuvaid heitenorme. 25 Luftreinhalteplan 2011 bis 2017 für Berlin / Air Quality Plan for Berlin 2011-2017 26 Nende õigusaktide hulka kuuluvad suplusvee kvaliteedi direktiiv (2006/7/EÜ), asulareovee puhastamise direktiiv (91/271/EMÜ), joogiveedirektiiv (98/83/EÜ), veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ), nitraadidirektiiv (91/676/EMÜ) ja üleujutuste direktiiv (2007/60/EÜ). 7
põllumajandusest, linnapiirkondadest ja tööstustegevusest pärit) saasteallikatega, veekogude füüsiliste ja hüdroloogiliste muutustega ning üleujutuse riskide juhtimisega. Liidu õigustiku kohaselt peavad liikmesriigid võtma vastu veemajanduskavad (VMKd), mis on oluline vahend, et saavutada kogu ELis veekeskkonna sidus kaitse, parendamine ja säästev kasutamine. Konkreetsemad kohustused on järgmised: reovee kogumine ja puhastamine enne ärajuhtimist; veekvaliteedi kaitsmise kavade vastuvõtmine, hoides ära põhja- ja pinnavee saastumise põllumajandusest lähtuvate nitraatide tõttu; üleujutusriski maandamise kavade vastuvõtmine; merestrateegiate vastuvõtmine, et saavutada 2020. aastaks mereala hea keskkonnaseisund. Kõige levinumaks veekvaliteeti survestavaks teguriks on põllumajandustegevusest ja tööstusest pärinev reostus, samuti halb veevoolu reguleerimine ja morfoloogilised muutused, puudulik vesikonna majandamine ning ebaseaduslik või ülemäärane veevõtmine. Valdkondlikud järeldused Kolmandikus liikmesriikides on rohkem kui 50 % kõikide looduslike pinnaveekogude ökoloogiline seisund hea või väga hea. Viies liikmesriigis aga on ökoloogiline seisund hea alla 20 % veekogudest. Põhjaveekogumite kvantitatiivne seisund on hea 13 liikmesriigis. Kümnes liikmesriigis on kvantitatiivne seisund hea 70 90 % kõigist põhjaveekogumitest ja viies riigis on see näitaja 20 70 %. Kõigis esimese põlvkonna veemajanduskavades on mõningaid või märkimisväärseid puudujääke, enamasti järelevalve ning veekogude seisundi hindamise ja liigitamise meetodite osas. Kõik liikmesriigid kasutavad tähtaegade pikendamist võimaldavaid erandeid. Paljud liikmesriigid annavad loa uutele projektidele, mis takistavad nende veekogude hea seisundi saavutamist, esitamata seejuures alati nõuetekohaseid põhjendusi. Komisjon on koostanud liikmesriikidele soovitused nende puuduste kõrvaldamiseks teises veemajanduskavas. Need soovitused lisati tegevuskavadesse, et oleks täidetud eeltingimused saamaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest (ESIF) vahendeid veetaristusse investeerimiseks. Viis liikmesriiki ei ole veel vastu võtnud ühtegi teise põlvkonna veemajanduskava, mille tähtaeg oli 2015. aasta lõpus, ja kolmes liikmesriigis ei ole vastuvõtmine veel lõppenud 27. Algpõhjusteks on ebatõhusad kontrollimeetmed, piirkondlike ja kohalike eri tasandite veemajandusasutuste vahelise koordineerimise puudumine, koostöö puudumine vee- ja loodusmajanduse juhtorganite vahel, kuid ka muude sektorite pädevate asutustega, ning andmetele juurdepääsu puudumine. Veel üks ühine probleem veesektoris on ebakohane veehinna kujundamise poliitika. Ehkki nitraadidirektiivi rakendamine on olukorda mõneti parandanud, on nitraatide kontsentratsioon ja eutrofeerumise tase jätkuvalt suureks probleemiks peaaegu kõigis liikmesriikides. Eriti muret tekitav on Läänemere eutrofeerumine, mis on tingitud peamiselt intensiivsest põllumajandustegevusest. Joogivee kvaliteedi osas on nõuetele vastavuse määr peaaegu kõikides liikmesriikides väga kõrge. Üksnes kolmes liikmesriigis esineb kohalikke kvaliteediprobleeme ja teatavates piirkondades puudub vajalik taristu. 27 Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise riigipõhistes aruannetes ei olnud võimalik kajastada uutes veemajanduskavades tehtud edusamme, kuna neid veel hinnatakse. 8
Suplusvee kvaliteet vastab 96 % puhul kõigist supluskohtadest kvaliteedi miinimumnõuetele, mis on sätestatud ELi suplusvee direktiivis (st vee kvaliteet on piisav). Paljud liikmesriigid on kehtestanud rangemad kvaliteedinormid: neist kaheksas oli rohkem kui 90 % kogu suplusveest 2015. aastal suurepärase kvaliteediga. 11 liikmesriigis on suurepärase kvaliteediga supluskohtade osakaal suurem kui ELi keskmine, st 84,4 %. Kuues riigis on suurepärane nõuetele vastavuse määr asulareovee kogumise ja puhastamise osas, kuid enamikul liikmesriikidel on raskusi täieliku rakendamisega ja 13 neist seisab ees ELi kohtumenetlus. Rakendamisel esinevate puudujääkide kõrvaldamine vajaliku taristu väljaarendamise kaudu nõuab head juhtimisstruktuuri, nõuetekohast planeerimist ja koordineerimist, et tagada rahastamine (selleks on olemas märkimisväärsel hulgal ELi vahendeid). Vaatamata 2015. aastaks seatud tähtajale oli 2016. aasta novembri lõpuks vaid 18 liikmesriiki esitanud andmeid 2015. aasta üleujutusriski maandamise kavade kohta. Kõikides liikmesriikides, kus on merealasid, esineb ikka veel puudusi merestrateegia raamdirektiivi rakendamisel, alustades hea keskkonnaseisundi määratlemisest. Enamiku liikmesriikide seireprogrammid ei hakka täielikult toimima enne 2018. või isegi 2020. aastat, mis võib tuua kaasa teabelüngad nende merealade seisundi järgmises hinnangus, mille tähtaeg on 2018. aastal. 2016. aasta märtsiks pidid liikmesriigid võtma vastu meetmekava peamiste meetmetega, mille abil saavutada nende merealade hea keskkonnaseisund. Kümme liikmesriiki aga ei ole seda veel teinud. Edukad tavad Head tavad on muu hulgas Küprosel, kus kasutatakse põllumajandusliku veevõtmise nõuete täitmise tagamise programmi raames vee kontrollimiseks satelliitfotosid ja kohapealseid kontrolle 28. Seda peetakse eeskujuks, millest edaspidi lähtuda võimalikus töös nõuete täitmise tagamisel. Soome rakendab programmi LIFE integreeritud ulatuslikku näidisprojekti (FRESHABIT), 29 mis hõlmab eri sektoreid ning mille eesmärk on arendada uusi meetodeid ja näitajaid, mille abil hinnata magevee elupaikade kaitsestaatust ning parandada Natura 2000 võrgustiku mageveealade ökoloogilist seisundit, majandamist ja säästvat kasutamist. Projektiga loodetakse parandada suutlikkust, muu hulgas luues koordineerimisstruktuurid, ja töötatakse välja ka uued näidisraamistikud, et aidata saavutada pikaajalisi tulemusi. Võimalusi loovad vahendid Turupõhised vahendid ja investeeringud Maksumeetmed (nt keskkonnamaksud ja keskkonnale kahjulike toetuste järkjärguline kaotamine) on tulemuslik ja tõhus viis keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamiseks. Kuigi iga liikmesriik kehtestab ise oma maksustamissüsteemi, on komisjon Euroopa poolaasta raames riikide kaupa uurinud keskkonnamaksudest tulenevaid võimalusi. ELi vahendite otstarbekas kasutamine on oluline ka selleks, et saavutada keskkonnaeesmärke ja parandada keskkonnanõuete integreerimist teistesse poliitikavaldkondadesse. Riigipõhistes 28 Comparative study of pressures and measures in the major River Basin Management Plans, 2012. 29 http://ec.europa.eu/environment/life/project/projects/index.cfm?fuseaction=search.dsppage&n_proj_id=5437 9
aruannetes esitatud analüüsiga toetatakse täiendavalt selle uurimist, kuidas luua õiged tingimused piisavaks rahastamiseks ning kuidas tegelda keskkonna välismõjudega, kasutades keskkonnahoidlikke riigihankeid ja muid turupõhiseid ELi vahendeid ja investeerimisvõimalusi. Valdkondlikud järeldused Riigipõhistest aruannetest nähtub, et keskkonnamaksudest saadava tulu osakaal kogutulust jääb vahemikku 4,57 10,61 %, kusjuures ELi keskmine on 6,35 %. Liikmesriigid peavad uurima kõiki keskkonnamaksude (sealhulgas jäätmete prügilasse ladestamine, veevõtukohad ja kütusetõhusus) võimalusi, et saavutada keskkonna-, majandus- ja sotsiaalkasu. Paljudes riikides on ikka veel ette nähtud teatavad keskkonnale kahjulikud toetused, nagu maksualane sooduskohtlemine teatavate kütuste puhul ja maksusoodustused ametiautode isiklikul eesmärgil kasutamise suhtes, mis takistavad edu saavutamist võitluses liiklusummikute ja õhusaastega, ning need toetused tuleb järk-järgult kaotada. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames on 12 liikmesriigis eraldatud ajavahemikuks 2014 2020 kõige rohkem vahendeid keskkonnakaitse ja ressursitõhususe valdkonnas, kuid liikmesriigid peaksid viivitamata kasutama keskkonnaeesmärkidele suunatud olemasolevaid ELi rahastamisvõimalusi. Edukad tavad Alates 1990. aastatest on mitu liikmesriiki moodustanud keskkonnamaksude komiteed, et algatada arutelu maksunihke võimaluste üle. See on esimene, kuid väga oluline samm selliste reformide võimaluste hindamiseks riigi kontekstis. Hiljutine näide on Portugal, kus parlament võttis vastu mõned komisjoni soovitused keskkonnamaksude reformi kohta. Hispaania, Itaalia, Kreeka ja Poola on loonud ühtekuuluvuspoliitika korraldusasutuste võrgustikud, et edendada keskkonnaküsimuste integreerimist ELi vahendite kasutamisse. Tõhus juhtimine ja suutlikkus rakendada eeskirju ELi keskkonnaalaste õigusaktide ja meetmete tõhus juhtimine eeldab asjakohast institutsioonilist raamistikku, poliitika sidusust ja koordineerimist, õiguslike ja mitteõiguslike vahendite kohaldamist, piisavate teadmiste ja oskustega valitsusväliste sidusrühmade kaasamist ja kindlasti ka strateegiakavasid. Poliitika sidusus hõlmab liidu poolt sõlmitud rahvusvaheliste keskkonnaalaste lepingute ratifitseerimist, et lahendada piiriüleseid ja üleilmseid probleeme. Ratifitseerimisega viivitamine mitmes liikmesriigis takistab keskkonnaõiguse rakendamist, nõrgestab liidu positsiooni asjaomastel läbirääkimistel ja tema usaldusväärsust kolmandate riikide tegevuse toetamisel. ELi keskkonnanõuete ettevõtjate-, kommunaalettevõtete- ja üksikisikutepoolse järgimise tagamine sõltub sellest, kui tõhusad on avaliku sektori asutused, sealhulgas keskkonnainspektsioonid, politsei, toll, riigiprokuratuur ja kontrolliasutused, millest mitu 10
jagavad teadmisi ja tavasid üleeuroopalistes spetsialistide võrgustikes 30. Hea tava on kaldunud riskipõhise lähenemisviisi poole, mille puhul on parim kombinatsioon järelevalvest, edendamisest ja nõuete täitmise tagamisest suunatud kõige tõsisematele nõuete täitmisega seotud probleemidele. Edasine ühtekuuluvuspoliitika pakub suurt hulka suutlikkuse suurendamise vahendeid, sealhulgas vahendit PEER 2 PEER oskusteabe vahetamiseks avaliku sektori asutuste vahel 31. ELi keskkonnaalaste õigusaktidega antakse kodanikele mitmesugused materiaal- ja menetlusõigused, mida peavad toetama liikmesriikide kohtud, lähtudes keskkonnaalase õiguskaitse kättesaadavuse põhimõttest. Liikmesriikide kohtusüsteemide hea toimimine on väga oluline ELi õiguse eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas keskkonna valdkonnas 32. Andmete elektrooniline jagamine avaliku sektori asutuste vahel vastavalt INSPIRE direktiivile 33 võib aidata liikmesriikidel keskkonnaküsimustes tõhusamalt aru anda ning lihtsustada keerukate rakendamisülesannete (näiteks üleujutuste ennetamine) lahendamist, mis sõltub topograafilise, hüdroloogilise, meteoroloogilise ja muu teabe otstarbekast kasutamisest. Valdkondlikud järeldused Paljudes liikmesriikides on olemas kestliku arengu strateegia, sealhulgas piirkondade tasandil, ehkki mõnel juhul ei ole neid ajakohastatud. Vähem on levinud terviklikud riiklikud või piirkondlikud keskkonnapoliitikakavad. Enamik liikmesriike on kehtestanud kooskõlastusmehhanismid, et tõhustada eri valitsustasandite vahelist koostööd. Mõne liikmesriigi puhul on kindlaks tehtud keskkonnanõuete täitmise puudulik tagamine ja vastutuse killustatus piirkonna tasandil ning mitmes liikmesriigis tekitab jätkuvalt muret ELi õigusaktide ebakorrektne ülevõtmine piirkonna tasandil. Paljudes liikmesriikides rakendatakse regulatiivse mõju hindamist, mõned liikmesriigid aga on lihtsustanud keskkonnamõju hindamise menetlusi, kui tegemist on rohkem kui ühe ELi direktiiviga 34. Osalemine spetsialistide võrgustikes on endiselt ebaühtlane. Puudulik on teave selle kohta, kuidas liikmesriigid tagavad keskkonnanõuete täitmise, eelkõige vee hajureostuse, linnaõhu saastatuse, ohustatud elupaikade ja liikide ning ebakvaliteetse reoveepuhastite ja kogumissüsteemide puudumise või nõuetele mittevastavuse kohta. On vaja rohkem teavet selle kohta, kuidas tagatakse nii riigi kui ka ELi tasandi nõuete täitmine. Mõnes liikmesriigis on jätkuvalt takistusi keskkonnaalasele õiguskaitsele juurdepääsul. Need takistused on seotud kas ülemäära suurte kohtukuludega või piiravate eeskirjadega selle kohta, kes võivad hagi esitada. Enamikus liikmesriikides ei ole andmete jagamine edenenud nii palju, kui INSPIRE direktiiviga ette nähtud, ja kui liikmesriigid soovivad selle võimalustest täiel määral kasu saada, peavad nad oma jõupingutusi suurendama. 30 Keskkonnaõiguse rakendamise ja jõustamise Euroopa Liidu võrgustik (IMPEL); Euroopa prokuröride võrgustik keskkonnaküsimustes; keskkonnakuritegude vastasele võitlusele spetsialiseerunud politseiametnike võrgustik, Euroopa Kohtunike Keskkonnafoorum ning Euroopa keskkonna- ja korraldusasutuste võrgustik. 31 http://ec.europa.eu/regional_policy/p2p 32 Liikmesriikide kohtusüsteemide tõhusust käsitletakse ELi õigusemõistmise tulemustabelis ja Euroopa poolaasta raames (https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/european-semester_thematic-factsheet_effective-justice-systems_en.pdf). 33 Direktiiv 2007/2/EÜ. 34 Lihtsustamine on kohustuslik keskkonnamõju hindamise direktiivi ja elupaikade direktiivi puhul; keskkonnamõju hindamise ja muude keskkonnahindamiste korral julgustab komisjon liikmesriike kasutama olemasolevaid võimalusi menetluste lihtsustamiseks. Vt komisjoni suunised (ELT C 273, 27.7.2016). 11
Edukad tavad Iiri keskkonnakaitseamet on välja töötanud litsentsimis-, järelevalve- ja hindamissüsteemi (LEMA), mis võimaldab ametnikel elektrooniliselt hallata, analüüsida, jagada ja kasutada tööstuskäitiste tegevuslubade omanikelt ja inspekteerimiste käigus kogutud andmeid, sealhulgas edasise töö kavandamiseks 35. Amet koordineerib ka nõuetele vastavuse ja nõuete täitmise tagamise riiklikku võrgustikku, 36 mille eesmärk on tagada rohkem kui kolmekümne kohaliku omavalitsuse kõrgetasemeline kooskõla nõuetele vastavuse tagamise töös. Mitu liikmesriiki on tänu Euroopa keskkonnainspektsioonide võrgustikule IMPEL võtnud üle kontrollide ja muude nõuetele vastavuse tagamise toimingute kavandamise riskipõhise metoodika, mille töötas välja Nordrhein-Westfaleni liidumaa (Saksamaa). Belgia Flaami piirkond 37 ja Hispaania keskkonnaprokuratuur 38 koostavad keskkonnajärelevalve ja -süüdistuste aastaaruandeid ja analüüse, aidates teavitada üldsust ja pakkudes statistikat nõuetele vastavuse tagamise töö hindamiseks. Šotimaa keskkonnaveeb 39 ja Madalmaade riiklik ruumiandmete taristu (PDOK) 40 on eeskujuks ruumiandmete tasuta kättesaadavaks tegemisel üldsusele kooskõlas INSPIRE direktiiviga. 3. ÜHISED ALGPÕHJUSED. ESIMESED JÄRELDUSED Keskkonnanõuete rakendamisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks on vaja enamat kui ELi poliitika ja õigusaktide järgimise analüüsi. Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine annab liikmesriikide asutustele ja komisjonile uue võimaluse lähemalt uurida puuduliku rakendamise algpõhjuseid. Riigipõhised aruanded näitavad, et algpõhjused on mitmel liikmesriigil ühesugused 41. Kõnealune keskkonnapoliitika rakendamise esimene läbivaatamine hõlmab üksnes esialgset hinnangut nimetatud algpõhjuste kohta. Riigipõhiste lahenduste toetamiseks on vaja üksikasjalikumaid tõendeid. Selleks et omandada keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise järgmiste aruannete jaoks paremaid teadmisi, vajab komisjon liikmesriikidelt tagasisidet, eeskätt riiklike dialoogide kaudu, mis järgnevad riigipõhiste aruannete avaldamisele. Valdkonnas tehtud järeldused peamiste seni kindlaks tehtud ühiste algpõhjuste kohta Ebatõhus koordineerimine kohalike, piirkondlike ja riiklike asutuste vahel: see võib takistada nõuete rakendamist liikmesriikides. Näiteks veekvaliteedi seirega seotud kohustused on sageli hajutatud eri asutuste vahel ja puudub piisav koordineerimine. 35 http://www.epa.ie/pubs/reports/enforcement/. 36 Network for Ireland's Environmental Compliance and Enforcement (Iiri keskkonnanõuetele vastavuse ja nõuete täitmise tagamise võrgustik) ehk NIECE. 37 http://www.vhrm.be/english 38 https://www.fiscal.es/fiscal/publico/ciudadano/fiscal_especialista/medio_ambiente/documentos_normativa/ 39 http://www.environment.scotland.gov.uk/ 40 https://www.pdok.nl/en/about-pdok 41 Avastatud probleemid langevad kokku struktuursete juhtimisprobleemidega, mis on kindlaks tehtud Euroopa poolaasta, OECD keskkonnahoidlikkuse ülevaadete ja hiljutise IMPELi uuringu raames: http://impel.eu/wpcontent/uploads/2015/07/implementation-challenge-report-23-march-2015.pdf 12
Kolm näidet poliitikavaldkondadest, kus on vaja jõulist integratsiooni Õhk liikuvus: seoses transpordi mõjuga õhukvaliteedile ning seonduvate keskkonna-, majandus- ja sotsiaalkuludega (k.a tervishoiukulud) on oluline, et keskkonnaasutused, liikuvuse planeerijad, linnaplaneerijad ja majandussektorid teeksid koostööd säästva liikuvuse valdkonnas, mis muu hulgas hõlmab ka keskkonnasäästlikumaid sõidukeid, paremaid liikuvusvõimalusi ja liiklusummikute probleemi lahendamist. Vesi loodus toit: toidu tootmise ja tarbimise viis mõjutab veekvaliteeti ja - majandust, sellega seotud keskkonna-, majandus- ja sotsiaalkulusid ning loodust ja elurikkust. Seetõttu on vaja jätkusuutlikku toidusüsteemi. Samas vajab põllumajandus oma eesmärkide täitmiseks hea kvaliteediga ja piisavas koguses vett. Loodus maakasutus maapiirkondades linnastumine: loodus ja elurikkus on surve all nii linna- kui ka maapiirkondade maakasutuse tõttu. Samas säilib tänu loodusele ja elurikkusele maapiirkondade atraktiivsus eri liiki maakasutuse jaoks, nagu turism ja puhkus, mis lõppkokkuvõttes aitab kaasa majandusele ja kodanike heaolule. Haldussuutlikkuse puudumine ja ebapiisav rahastamine: Mõnes riigis on nõuete rakendamisel takistuseks finants- ja inimressursside puudumine ning see takistab asutustel investeeringuprojektide ettevalmistamist ja rakendamist. Isegi kui vahendid on olemas, ei ole kohalikel asutustel mõnikord vajalikke inimressursse ja/või oskusteavet avaliku hanke korraldamiseks ega pakutavate teenuste kvaliteedi kontrollimiseks. Näiteks looduskaitse valdkonnas on suutlikkuse puudumise tagajärjeks suutmatus viia ellu ja kontrollida vajalikke majandamis- ja kaitsemeetmeid. Teadmiste ja andmete puudumine: andmete (nendele juurdepääsu) puudumine ja ebausaldusväärsed andmed põhjustavad rakendamisprobleeme paljudes liikmesriikides. Näiteks teadmiste ja andmete puudumine liikide ja elupaikade kohta takistab nende tõhusat kaitset. Ebapiisavad nõuetele vastavuse tagamise mehhanismid: analüüs näitab, et sageli esineb probleeme nõuetele vastavuse kontrollimise ja nõuete täitmise tagamisega, sealhulgas tõhusate ja proportsionaalsete karistuste kaudu. Integratsiooni ja poliitika sidususe puudumine: analüüs näitab, et keskkonnaküsimuste puudulik integreerimine muudesse poliitikavaldkondadesse on üks puuduliku rakendamise algpõhjus, nagu nähtub eespool esitatud õhu ja liikuvuse seosest. 4. EDASISED SAMMUD Riigipõhised aruanded, käesolev teatis ja lisas esitatud suunised peaksid olema liikmesriikidele lähtealuseks ühiste rakendamisprobleemidega tegelemisel koostöös kohalike ja piirkondlike asutuste ning sidusrühmadega, samuti teiste liikmesriikidega. Liikmesriigid vastutavad rakendamisprobleemide kõrvaldamise eest ning komisjon toetab ja abistab neid sellealastes püüdlustes. Lisas esitatud tabelisse on koondatud kõik meetmed, mida komisjon liikmesriikidele riigipõhistes aruannetes soovitab, et parandada ELi 13
keskkonnapoliitika ja õigusaktide elluviimist. Riigipõhistes aruannetes on need soovitused asetatud laiemasse konteksti ja vajaduse korral on neid selgitatud. Komisjon teeb jätkuvaid jõupingutusi, et parandada rakendamist sihipäraste ELi tasandi täitmise tagamise meetmetega ja et kaasrahastada ELi vahenditest keskkonnainvesteeringuid. 2017. aastal esitab komisjon suunised keskkonnanõuete täitmise edendamise, kontrollimise ja tagamise kohta. Tõlgendav teatis, milles käsitletakse keskkonnalase õiguskaitse kättesaadavust liikmesriikide kohtutes, aitab suurendada õiguskaitsevahendite tõhusust nõuete rakendamata jätmise korral, lihtsustades seega kohtumenetluste algatamist kodanike ja valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide poolt. Samuti uurib komisjon koos liikmesriikide ja Euroopa Keskkonnaametiga seda, kuidas parandada valdkonnateadmisi ja suunata neid paremini ELi keskkonnaõigustiku konkreetsetele nõuetele. Sel eesmärgil aitab keskkonnaseire ja -aruandluse toimivuse kontroll luua tulemuslikuma ja tõhusama seire- ja aruandlussüsteemi. Lisaks astub komisjon samme selle tagamiseks, et teadusuuringute ja innovatsioonipoliitikaga toetatakse uute vahendite ja ärimudelite, sealhulgas tulemuslikkuse jälgimiseks vajalike näitajate ja viiside väljatöötamist. Riigipõhistes aruannetes leiti, et ebatõhus avalik haldus on puuduliku rakendamise üks oluline algpõhjus, mis väärib erilist tähelepanu. Seda on analüüsitud Euroopa poolaasta raames ning see on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide üks investeerimisprioriteete. Lisaks avaldas komisjon 2015. aastal dokumendi Vahendid valdkonnas tegutsejatele 42. Komisjon kavatseb koos liikmesriikidega veelgi süvendada teadmisi avaliku halduse kvaliteedist ja juhtimisest, kuna see on üks keskkonnaõiguse puuduliku rakendamise algpõhjus. Lisaks nimetatud käimasolevatele algatustele, ja ilma et see piiraks ELi aluslepingutest tulenevaid täidesaatvaid volitusi, on komisjon valmis toetama liikmesriikide jõupingutusi uue sihtotstarbelise raamistiku abil. Poliitikaettepanekud 1. Pidada iga liikmesriigiga struktureeritud rakendamisalast dialoogi: eesmärk on arutada, kuidas lahendada asjaomase liikmesriigi struktuurseid probleeme ja täita sealseid vajadusi. Dialoogis tuleks keskenduda konkreetsete meetmete võtmisele. Äärmiselt oluline on läbipaistvus ning eri sektorite ja haldustasandite sidusrühmade laialdane osalemine. 2. Pakkuda liikmesriikide ekspertidele teiste liikmesriikide kolleegide poolset spetsiaalselt kohandatud tuge: kogemuste vahetamine on oluline vahend vastastikuse õppimise ja teadmiste parandamiseks ning selle tagamiseks, et läbiproovitud lahendused antakse teistele edasi. Komisjon loob liikmesriikidele keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise raames vastava vahendi. 3. Arutada ühiseid struktuurseid probleeme nõukogus, et ELi keskkonnaeeskirjade rakendamist parandada: keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise peamisi järeldusi ja suuniseid tuleks käsitleda strateegilistes aruteludes nii riikide kui ka ELi tasandil, et edendada ELi keskkonnaeeskirjade rakendamist ja kiirendada nende eesmärkide saavutamist. Liikmesriikidel peaks olema võimalus vahetada nõukogus arvamusi ühiste probleemide üle, eriti juhul, kui neil probleemidel on piiriülene mõju. Omavahel seotud küsimusi tuleks uurida ühe tervikuna, et leida kõikide asjaomaste sektorite õigustatud huve arvesse võtvad parimad lahendused, tehes seda kooskõlas üleminekuga 42 http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catid=738&langid=en&pubid=7757 14
valdkondlikult lähenemisviisilt terviklikele lahendustele, mida soovitatakse kestliku arengu eesmärkide raames 43. Sellega seoses võiks arutada ka rakendamisprobleeme, mis on tingitud selguse, ühtsuse ja kooskõla puudumisest ELi poliitikas ja õigusaktides. Vajaduse korral tuleks kaasata sellised sidusrühmad nagu valitsusvälised organisatsioonid, ettevõtjad ja teadusasutused ning Euroopa Parlament. Pärast riikidega 2017. aastal peetavaid dialooge hindab komisjon keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise esimest tsüklit, võttes arvesse liikmesriikide ja muude osaliste esitatud märkusi. Ta võtab saadud kogemusi arvesse eelseisvates läbivaatamistsüklites. 43 Seosepõhine lähenemisviis, millele on osutatud komisjoni teatises Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud. Euroopa tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks, SWD(2016) 390 (final). 15