Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 213. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE Tallinn 214
Sisukord Makromajanduslik olukord... 4 Väliskaubandus... 7 Töötlev tööstus... 11 Toiduainete ja jookide tootmine... 13 Tekstiilitootmine... 16 Rõivatootmine... 18 Puidutöötlemine... 2 Paberimassi, paberi ja pabertoodete tootmine... 22 Keemiatööstus... 24 Kummi- ja plasttoodete tootmine... 26 Metalli ja metalltoodete tootmine... 28 Masinate ja seadmete tootmine... 3 Elektroonika- ja elektriseadmete tootmine... 32 Transpordivahendite tootmine... 34 Mööblitootmine... 36 Ehitussektor... 38 Sisekaubandus... 41 Turism... 44 Info ja side... 48 Transport... 2 Lisad... 6 Tekstis kasutatavad lühendid: vea võrreldes eelmise aastaga vep võrreldes eelmise perioodiga pa poolaasta p.s. parem skaala
4 213. aasta majandusülevaade 213. aastal jätkusid Eesti majanduses positiivsed trendid tööpuudus vähenes, hinnatõus aeglustus, tööhõive lisandumine jätkus ning palgatulu reaalkasv kiirenes oluliselt. Majanduskasv oli Euroopa Liidu keskmisest kiirem, kuigi aeglustus aasta teises pooles märgatavalt. Aasta kokkuvõttes kasvas Eesti SKP 213. aastal,8. Kasvu pidurdas enim veonduse ja laonduse tegevusala, mille lisandväärtust mõjutasid vähenevad transiidivood. Oluline mõju oli veel ehituse ning kutse- ja tehnikaalase tegevuse lisandväärtuse vähenemisel. SKP kasvu toetasid sisenõudlusele suunatud majandussektorid, eelkõige hulgi- ja jaekaubandus ning info ja side. Lisaks panustas kasvu ka töötlev tööstus, mille lisandväärtus kasvas koos välisnõudluse elavnemisega. Sisenõudluse kasv aeglustus 213. aastal investeeringute kasvu seiskumise tõttu (1), kuid eratarbimise kasv jätkus kiires tempos (4,2). Kui 212. aastal andsid investeeringud poole sisenõudluse kasvust, siis 213. aasta esimesel poolel reaalsed investeerimismahud koguni vähenesid. Kogu aasta jooksul kiirenes elanike investeeringute kasv elamukinnisvarasse, millega käis kaasas ka oluline hinnatõus. Ettevõtete osas jätkus investeeringute kasv masinatesse ja seadmetesse ning madala baastaseme tõttu kasvas kiiresti ka hoonete ja rajatiste ehitamine. Investeeringuid transpordivahenditesse kasvatas uute rongide ost. Valitsussektori poolt tehtavad investeeringud hoonetesse ja rajatistesse vähenesid oluliselt seoses struktuurivahendite eelmise perioodi lõppemisega. Investeeringute madal koondtase jäi kriisieelsele alla peamiselt ettevõtete poolt rajatud ehitiste väikese mahu tõttu. Samuti olid endiselt oluliselt väiksemad investeeringud transpordivahenditesse ning eluasemetesse. Investeeringud masinatesse ja seadmetesse aga kasvasid peaaegu kriisieelsel trendil ning ületasid oma eelmist tipptaset. Eratarbimise kiire kasvu jätkumist 213. aastal toetas kiirenev palgatõus, mõõdukas hõive kasv ning töötuse vähenemine. Reaalsete sissetulekute kasvu toetas aasta teises pooles järsult aeglustunud hinnatõus. Samuti liikus tarbijate kindlustunne juba teist aastat järjest tõusutrendil. Kuna sissetulekute kasv oli laiapõhjaline, siis kiirenes kulukaupade, eriti toidu tarbimise kasv ning aeglustus eelnevatel aastatel tarbimist vedanud püsikaupade soetamise kasvutempo. Erinevalt eelnevast aastast oli languses poolpüsikaupade, eriti rõivaste ja jalanõude tarbimine, mis oli buumiaegsest kõrgtasemest endiselt viiendiku võrra madalam. Makromajanduslik olukord SKP aastakasv 2 1 - -1 - -2 21 23 2 27 29 211 213 Allikas: Statistikaamet ELi SKP aastakasv Eesti SKP aastakasv Sisenõudluse aastakasvud 4 3 2 1-1 -2-3 -4-21 23 2 27 29 211 213 Allikas: Statistikaamet Eratarbimise aastakasv Investeringute aastakasv Väliskaubandust mõjutas 213. aastal tagasihoidlik välisnõudlus ning re-ekspordi vähenemine. Kaubanduspartnerite kaalutud keskmine majanduskasv oli viimaste aastate madalaim ning mitmel olulisel eksporditurul oli impordinõudlus languses. Kaupade ja teenuste ekspordi kasv aeglustus 212. aasta,6lt 213. aastal 1,8ni. Kui möödunud aasta esimesel poolel püsis eksport tugevana, siis teisel poolaastal pöördus eksport väiksesse langusesse. Kaubagruppidest vedasid kasvu puit ja puidutooted, toidukaubad ning tekstiilitooted. Languses oli metallide ning masinate ja seadmete väljavedu. Riikide lõikes suurenes eksport enim Läti suunal, suuremas languses oli re-ekspordi vähenemise tõttu eksport USA-sse. Transiitvedude madalseisu ning ehitusteenuste ekspordi vähenemise tõttu oli teenuste eksport samuti väikses languses. Impordi kasv ületas 213. aastal eksporti tugeva teenuste impordi ning tarbimis-kulutuste jätkuva suurenemise tõttu. Vaatamata eksporditurgude nõrkusele välistasakaal 213. aastal paranes. Jooksevkonto defitsiit vähenes 1ni SKPst tulude väiksema puudujäägi tõttu. Eesti ettevõtete välisriikides teenitud tulud suurenesid, samas välisinvestorite Eestis teenitud tulud vähenesid. Lisaks jätkus veo- ja ehitusteenuste ekspordi nõrkuse tõttu teenuste ülejäägi vähenemine. Inflatsioon aeglustus 212. aasta 3,9lt 213. aastal 2,8ni. Hindu mõjutasid 213. aastal nii sisemaised kui ka välistegurid. Elektrituru avanemisel oli küll oluline mõju inflatsioonile, kuid seda tasakaalustas välismaiste hinnasurvete taandumine ning osade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 214
213. aasta majandusülevaade teenuste tasuta pakkumine (kõrgharidus, ühistransport pealinna elanikele). Toorainete hinnad alanesid maailmamajanduse nõrkuse tõttu ning aastatagune hea saagikus soodustas osade toiduainete odavnemist aasta teisel poolel. Lisaks tugevnes euro kurss, mis toetas omakorda energiatoodete (nt kütus) odavnemist ning pidurdas tööstuskaupade hinnatõusu siinsete tarbijate jaoks. Suuremal määral kasvasid 213. aastal elektrituru avanemise tõttu kulutused eluasemele (8,8). Teine peamine mõjutaja oli toit. Mitmete teenuste nagu vaba aja, toitlustuse ning eluasemeteenuste osas võis täheldada suurenenud nõudlusest ning kiirenenud palgakasvust tingitud hinnasurveid. Inflatsioon hakkas kiirelt alanema alates suvekuudest ning 214. aasta kevadel alanes viimase nelja aasta madalaimale tasemele (,2). tuhat 8 2-1 -4 Tööhõive ja töötus -7 21 23 2 27 29 211 213 Hõivatute arvu muutus Tööpuuduse määr (parem skaala) 22 213. aastal pidurdus hõivatute arvu lisandumine (kasv 1) ja töötuse määra vähenemine kooskõlas majanduskasvu aeglustumisega. Hõive kasvas oluliselt majutuses ja toitlustuses, mis on seotud nii välisturistide arvu jätkuva kasvu kui siseturismi elavnemisega. Kuna töötajate sissetulekute kasv oli vaatamata tagasihoidlikule majanduse reaalkasvule kiire ning tarbimisjulgus jätkuvalt kõrge, siis suurenes hõive ka kaubanduses. Hõivatuid lisandus märgatavalt veel kutse- ja tehnikaalases tegevuses ning kunsti ja meelelahutuse tegevusalal. Enim vähenes hõive hariduses peamiselt erasektori ettevõtete arvelt ning veonduses ja laonduses, mis on seotud vähenevate transiidivoogudega. Aasta keskmisena vähenes töötuse määr 1lt eelneval aastal 8,6le ning hõivemäär tõusis 62,1ni (vanusrühmas 74). Arvestades tööealise elanikkonna kiiret vähenemist, võib hõivatute arv lähiaastatel pöörduda langusesse. Keskmise palga kasv kiirenes 213. aastal 7,8ni ning see oli tegevusalade lõikes peaaegu sama laiapõhjaline kui eelneval aastal. Palga oluliselt ühtlasemad muutused kriisieelse ajaga võrreldes viitavad sellele, et tööjõu nõudluse ja pakkumise vahekord erinevatel tegevusaladel on sarnane ning suuri struktuurseid pingeid kriisist väljumise praeguses faasis tööturul ei ole. Samas on endiselt väga väike vabade töökohtade arv, mis viitab madalale kogunõudlusele. Aasta keskmisena oli palk languses vaid kunsti- ja meelelahutuse tegevusalal, kus reaalpalk ei ole veel jõudnud kriisieelsele 28. aasta 18 14 1 6 2 tasemele. Oluliselt alla keskmise on palk taastunud veel kinnisvaraalases tegevuses, avalikus halduses, hariduses ja tervishoius. Palga kasv oli kiireim põllumajanduses (12) ja üllatuslikult ka veonduses ja laonduses, kus toimus suur lisandväärtuse langus kasumite vähenemise tõttu. Avaliku sektori tegevusaladel kiirenes palgakasv alles 213. aastal ning selle kasv viimasel viiel aastal on jäänud alla hinnatõusule. Kiireimat palgakasvu on näidanud mäetööstus ja energeetika ning suures osas eksportiv töötlev tööstus. 12 9 6 3 Eesti ja Euroala tarbijahinnaindeksid -3 21 23 2 27 29 211 213 Eesti tarbijahinnaindeks Euroala tarbijahinnaindeks (MUICP), Eurostat tuhat 8 2-1 -4 Tööhõive ja töötus -7 21 23 2 27 29 211 Hõivatute arvu muutus Tööpuuduse määr (parem skaala) 22 Valitsussektori eelarvepositsioon oli 213. aastal puudujäägis defitsiit ulatus 34 mln euro ehk,2ni SKPst. Keskvalitsus ja kohalikud omavalitused lõpetasid aasta puudujäägiga vastavalt,1 ja,4 SKPst, sotsiaalkindlustusfondid olid ülejäägis,3 SKPst. Eelnenud aastaga võrreldes vähenes puudujääk tänu prognoositust paremale maksulaekumisele eelkõige juriidilise isiku tulumaksu osas. Samas jäi investeeringute maht väiksemaks ning tagasihoidlikumaks kujunesid ka näiteks vanemahüvitise ja muude sotsiaaltoetuste väljamaksed. Oodatust üle kahe korra suuremas puudujäägis olid kohalikud omavalitsused, mis oli tingitud eelkõige investeeringute suurenemisest, mida võib mh seostada valimistega sügisel. Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon oli 213. aastal ülejäägis,4 SKPst. Maksutulusid laekus 213. aasta jooksul riigieelarvesse,1 mld eurot ning maksukoormuseks kujunes 32,3 SKPst. Suurima osatähtsusega olid tööjõumaksud (16, SKPst), järgnesid tarbimismaksud (13,2 SKPst) ja kapitalimaksud (2,6 SKPst). 18 14 1 6 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 214
6 213. aasta majandusülevaade Valitsussektori võlakoormus ulatus 213. aasta lõpu seisuga 1ni SKPst, olles aastaga suurenenud,2 protsendipunkti võrra. Võlakoormuse suurenemise peamisteks põhjusteks olid kohalike omavalitsuste võlakoormuse suurenemine ning EFSFi poolt väljastatud laenude mahu kasv. 1 84 mln euro suurusest koguvõlast moodustas keskvalitsuse võlg koos EFSFi mõjuga 1 29 mln eurot ehk 66 (sh EFSFi mõju 48 mln eurot), kohalike omavalitsuste osa ulatus 636 mln euroni, mis oli 7 mln euro võrra enam kui 212. aastal. Võrreldes teiste EL liikmesriikidega on Eesti võlatase jätkuvalt madalaim. Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos 213 214* 2* 216* 217* 218* 1. SKP reaalkasv,8 2, 3, 3,6 3,4 3,2 2. SKP nominaalkasv,9 4,9 6,9 6,8 6,4 6,1 2a. SKP jooksevhindades (mld ) 18,4 19,3 2,7 22,1 23, 24,9. Tarbijahinnaindeksi muutus 2,8 1,4 2,7 2,8 2,8 2,8 7. Tööhõive ( 74-aastased, tuhat) 621 623 62 624 622 619 8. Tööhõive kasv 1,,2,3 -,1 -,3 -, 1. Töötuse määr 8,6 7,9 6,9 6,4 6, 6, 11. Keskmine palk ( ) 948 1 7 1 71 1 139 1 213 1 293 12. Palga reaalkasv 4,9 4,8 3, 3, 3,6 3,7 12a. Palga nominaalkasv 7,8 6,2 6,3 6,4 6, 6,6. Jooksevkonto ( SKPst) -1, -1,6-1,7-1,9-2,1-2,2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 214
213. aasta majandusülevaade 7 213. aastat võib pidada kaubavahetuse stabiliseerumise aastaks. Kuigi jooksevhindades nii eksport kui ka import kahanesid aastaga võrdselt 2, siis samal ajal langesid ka ekspordi- ja impordihinnad ning reaalselt jäid kaubavahetuse mahud peaaegu eelmise aasta tasemele. Seetõttu püsis samas suurusjärgus ka kaubavahetuse bilansi puudujääk. Maailmamajanduse taastumine osutus 213. aastal aeglasemaks kui seda varem prognoositi. Kui meie olulisemate kaubanduspartnerite Läti ja Leedu majandused püsisid suhteliselt tugevatena ning Rootsi ja Saksamaa majandus näitas aasta teisel poolel paranemise märke, siis Soomes ja Venemaal toimusid negatiivsemad arengud. Loodetust madalam välisnõudlus viis Eesti ekspordi langusesse. Kuigi tööpuuduse vähenemine ja palkade kasv hoidis eratarbimise tugevana, siis ekspordinõudluse kahanemine ja sellest tulenev nõrk investeerimisaktiivsus muutis ka impordi kasvu negatiivseks. Ekspordi ja impordi kasv 4 3 2 1-1 -2-3 -4 24 2 26 27 28 29 21 211 212 213. mld EUR 1 - -1 - Ekspordi nominaalkasv Impordi nominaalkasv Kaubavahetuse dünaamika 24 2 26 27 28 29 21 211 212 213 Eksport Import Saldo 213. aastal oli kaubavahetuse käive 2,9 mld eurot, kahanedes aastaga 2võrra. Ekspordimaht oli 12,3 mld ja impordimaht 13,6 mld eurot. Kuna eksport ja import näitasid sarnaseid arenguid, siis ka nende osatähtsused kaubavahetuse kogukäibes aastaga palju ei muutunud, ulatudes vastavalt 47 ja 3ni. Aastal 213 pöördusid ekspordi- ja impordihinnad langusesse, tulenevalt nii nõudluse vähenemisest välisturgudel kui ka toormehindade kahanemisest. Nafta maailmaturu hinna languse taga oli suures osas Väliskaubandus dollari nõrgenemine euro suhtes. Ekspordihinnad langesid keskmiselt aastaga 1,4 ja impordihinnad 1,8, mistõttu eksport kahanes reaalselt vaid alla ühe protsendi ja import jäi aastatagusele tasemele. Ekspordi- ja impordimahtude püsimine eelmise aasta tasemel hoidis 213. aastal kaubavahetuse bilansi puudujäägi stabiilsena 1,4 mld euro piires. Suuremad negatiivsed saldod olid kaubavahetuses transpordivahendite (-,6 mld eurot), mineraalsete kütuste (-,4 mld eurot) ja keemiatoodetega (-,4 mld eurot). Suurema ülejäägiga kaubeldi endiselt puidu ja puittoodete (,7 mld eurot) ning mööbli, patjade, tekkide ja puitmajadega (,6 mld eurot). Olulisematest kaubanduspartneritest oli Eestil positiivne bilanss Rootsi (,7 mld eurot) ja Venemaaga (,6 mld eurot). Suuremad puudujäägid andis kaubavahetus Saksamaa ja Poolaga, võrdselt,9 mld euroga. 214. aastal tõuseb prognooside kohaselt kaubavahetuse bilansi puudujääk mõnevõrra, sest on oodata impordi kiiremat kasvu ekspordi ees. Seda soodustab sisenõudluse tugevnemine ning ekspordiks vajalike sisendite ja pooltoodete sisseveo kasv. 214. aasta märtsis prognoosis 3 Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ekspertidest kaubandusbilansi halvenemist eeloleval kuuel kuul. 6 ekspertidest ootas bilansi jäämist umbes samaks ja 1 nendest arvas, et puudujääk väheneb. Eksport Ekspordi arengut mõjutasid 213. aastal tagasihoidlik välisnõudlus ning reekspordi kahanemine. Selle taga oli Eesti mitme olulise kaubanduspartneri majandusolukorra halvenemine ja sellest tulenevalt impordinõudluse vähenemine nendel turgudel. Kui aasta kahes esimeses kvartalis püsis eksport veel kasvutrendil (kasv 3 piires), siis kolmandas kvartalis pöördus eksport 1 langusesse. Neljandas kvartalis ekspordi langustempo aeglustus 3 peale ning ekspordimaht võrreldes eelneva kvartaliga kasvas paari protsendi võrra. Aasta kokkuvõttes kahanes eksport 2. Üheks peamiseks ekspordi languse põhjuseks oli 213. aastal mineraalsete kütuste ligi kolmandiku võrra väiksem väljavedu kui aasta varem, mille taga oli eelkõige nende Ameerika Ühendriikide suunalise müügi oluline kahanemine. Kui naftasaaduste eksport, mis oli sisuliselt reeksport, statistikast välja võtta, siis suurenes eksport 212. aastaga võrreldes jooksevhindades 4. Masinad ja seadmed olid 213. aastal jätkuvalt suurima ekspordimahuga kaubagrupp ning nende väljaveo 3 kahanemine mõjutas samuti koguekspordi langust. Sellest grupist suurima, 4 osatähtsusega, mobiilsideseadmete müük välisturgudele kasvas eelmise aastaga võrreldes. Ka teiste olulisemate kaupade, nagu isoleeritud elektrijuhtmete ja voolujaotusseadmete eksport, näitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 214
8 213. aasta majandusülevaade väikest kasvu. Samas viis masinate ja seadmete ekspordi langusesse eelkõige reeksport, mis moodustas kogu grupi väljaveost ligi kolmandiku. 213. aastal tõusis taas mahult kolmandaks ekspordi kaubagrupiks puit ja puittooted, mille väljavedu näitas aastaga tugevat 14 kasvu. Võrdselt viiendiku moodustasid puidugrupist ehitusdetailid ja saematerjal ning samuti võrdselt 13 küttepuit ja ümarpuit. Kiiremini kasvas töötlemata puidu eksport. Ekspordi vedasid langusesse ka metallid ja metalltooted, mida müüdi välisturgudele 14 vähem kui aastal 212. Seetõttu pidid nad loovutama oma koha esikolmikus. Metalligrupi ekspordi kahanemise taga oli nii mustmetallist jäätmete kui ka töödeldud terase väljaveo oluline vähenemine, mille üheks põhjuseks oli terasetöötlustehase seiskumine nõrga välisnõudluse tõttu. Väikeses languses oli ka metallkonstruktsioonide eksport. Muude tööstuskaupade grupist näitasid jätkuvalt suhteliselt tugevat, kümnendiku suurust ekspordi kasvu puitmajad. Nende tootjad on suutnud müüki suurendada kõigile suurematele turgudele, nagu Norra, Saksamaa ja Rootsi, kusjuures viimasesse riiki kasvas eksport aastaga enam kui poole võrra. Mööbli ning patjade ja tekkide väljavedu jäi aastatagusele tasemele. 213. aastal tõusis Euroopa Liidu osatähtsus Eesti koguekspordis 71ni, mis oli viie protsendipunkti võrra enam kui aasta varem. Eesti eksportöörid müüsid EL-i siseturule võrreldes eelmise aastaga samuti rohkem kaupu. Kiiremini kasvas eksport olulisematest ühtse siseturu partneritest Suurbritanniasse, Lätti, Prantsusmaale, Poola ja Belgiasse, mille osas kasvud ulatusid 12 19ni. Kui aastal 212 kasvas eksport SRÜ riikidesse veel võrra, siis 213. aastal pöördus eksport sinna 1 langusesse. Selle taga oli eelkõige ekspordi kahanemine Venemaale, kuhu läks 8 kogu SRÜ-sse müüdud kaupadest. Samas vähenes väljavedu ka enamikesse teistesse selle ühenduse riikidesse, suurematest Ukrainasse 14 ja Valgevenesse 1. Suurim kukkumine (-4) oli 213. aastal ekspordis NAFTA 1 riikidesse, mis langetas nende osatähtsuse koguekspordis 4le. Eksport kahanes järsult kõigisse kolme ühenduse liikmesriiki: Ameerika Ühendriikidesse 39, Kanadasse 29 ja Mehhikosse 68. Kui kahe esimese riigi puhul langes järsult naftasaaduste müük, siis viimasesse vähenes oluliselt mobiilsideseadmete eksport. Viie esimese Eesti ekspordi sihtturu järjestuses aastal 213 muutusi ei toimunud. Rootsi püsis kolmandat aastat suurima ekspordipartnerina 17 osatähtsusega koguekspordis. Samas eksport Rootsi näitas esiviisikust (v.a Venemaale) kõige väiksemat kasvu, olles vaid 3. Rootsi-suunalise ekspordi kasvu 1 Põhja-Ameerika vabakaubanduse assotsiatsioon. pidurdajaks olid mineraalsed kütused (kütteõlid), mille väljavedu kahanes aastaga rohkem kui poole võrra. Suurima osatähtsusega, moodustades endiselt enam kui poole ekspordist, oli masinate ja seadmete müük, mis kasvas ligi kümnendiku võrra. Nendest 8 ulatuses eksporditi mobiilsideseadmeid (kasv 12). Puidu ja puittoodete osatähtsus oli ekspordis Rootsi 1 ning nende väljavedu näitas tugevat, ligi viiendiku suurust kasvu. Võrdselt ligikaudu veerandi puidugrupist moodustasid ümarpuit ja ehitusdetailid ning 13 küttepuit (puitpelletid). Muude tööstuskaupade grupist kasvas poole võrra puitmajade müük Rootsi. Masinad ja seadmed Mineraalsed tooted Puit ja puidutooted Metallid ja metallitooted Mööbel, puitmajad jm Transpordivahendid 1 2 2 3 Rootsi Soome Venemaa Läti Leedu Saksamaa Eksport kaubarühmiti 213 212 3 6 9 12 18 Ekspordi sihtriigid 213 212 Kuigi Soome majandusel ei läinud 213. aastal eriti hästi, kasvas eksport sinna aastaga 9, mis oli märgatavalt kiirem kasv kui 212. aastal. See tõstis Soome osatähtsuse Eesti koguekspordis 16ni. Samas vedasid ekspordi kasvu Soome eelkõige transpordivahendid (kasv 3, korda), mille taga oli reisilaevade vahetuse tehing aasta alguses. Kaks suurema osatähtsusega kaubagruppi olid endiselt masinad ja seadmed (osatähtsus 24) ning metallid ja metalltooted (12), mida müüdi Soome võrdselt 4 vähem kui eelmisel aastal. Eelpool nimetatud kolm kaubagruppi kokku moodustasid ligi poole koguekspordist Soome. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 214
213. aasta majandusülevaade 9 Ainsana kahanes esiviisikust 213. aastal 7 võrra eksport Venemaale. Kui aasta esimesel poolel veel müük Vene turule veidi suurenes, siis teisel poolaastal hakkas üha enam mõjutama sealset impordinõudlust majanduse olukorra halvenemine. Kolmandas kvartalis toimunud suure languse taga oli eelkõige masinate ja seadmete reekspordi vähenemine. Samas moodustas see kaubagrupp endiselt kolmandiku koguekspordist Venemaale, mille müük kahanes aastaga 16. Teise suurema ekspordimahuga olid põllumajandussaadused, toidukaubad ja joogid, moodustades kokku ligi viiendiku koguekspordist. Sellest grupist ligi poole ulatuses eksporditi alkohoolseid jooke, põhiliselt reeksport, ning viiendiku piires piimatooteid. Viimaste müük Vene turule kasvas aastaga ligi poole võrra. Keemiatoodete osatähtsus langes 14le, sest nende väljavedu kahanes veerandi. Languse taga olid orgaanilised kemikaalid, samas suurima osakaaluga värvide ja ehitussegude eksport jäi eelmise aasta tasemele. Läti-suunaline eksport jätkas aastal 213 sarnaselt eelneva aastaga tugeva kasvuga, mis oli viiest esimesest ekspordipartnerist kõrgeim kasv. Seda toetas eelkõige elektri müügi ligi kahekordne suurenemine, mistõttu tõusis mineraalsete kütuste osatähtsus koguekspordis Lätti 18ni ja nad kerkisid suurimaks ekspordi kaubagrupiks. Peaaegu poole võrra kasvas aastaga loomsete toodete ning võrdselt enam kui kolmandiku keemia- ja tekstiiltoodete eksport. Samas masinate ja seadmete müük Lätti kahanes 8. Leedu püsis 213. aastal viienda ekspordipartnerina ja tema osatähtsus aastaga ei muutunud. Eksport Leetu kasvas sarnaselt Soomega 9. Kuigi transpordivahendite, loomsete toodete, keemiatoodete ja metalltoodete müük Leedu turule suurenes aastaga peaaegu 4, siis mineraalsete kütuste ligi kolmandiku väiksem eksport vedas kogu ekspordi kasvu alla. Viimase taga oli elektri müügi tugev langus. Prognooside kohaselt jääb 214. aastal ekspordi kasv väikeseks. Aasta esimesel poolel püsib eksport veel mõningases languses, ent teisel poolaastal on oodata välisnõudluse taastumist ja eksport hakkab järk-järgult kasvama. 214. aasta märtsi küsitluses osalenud Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide üldhinnang oli ekspordi arengu kohta lähemal poolaastal küll positiivne, ent siiski ei olnud ootused üksmeelsed. ekspertidest prognoosis ekspordi mahu kasvu, 3 nendest ootas mahu jäämist samaks ja arvates maht väheneb. Import Nõrk ekspordinõudlus välisturgudel viis aastal 213 ka importkaupade sisseveo langusse. Sarnaselt ekspordile näitas import aasta kahes esimeses kvartalis veel väikest 2 3 kasvu, ent kolmandas ja neljandas kvartalis toimus võrdselt 6 kahanemine. Tänu esimese poolaasta parematele tulemustele jäi impordi aastane langus ekspordiga samale tasemele. Kaubagruppidest mõjutasid impordi kahanemist samuti enim mineraalsed tooted, mille sissevedu vähenes aastaga viiendiku võrra. Suurim langus oli töötlemiseks sissetoodud ja taas väljaveetud naftasaadustel, mis oli tingitud madalast impordinõudlusest nende osas kolmandates riikides. Samas elektrit osteti kümnendiku võrra rohkem sisse kui eelmisel aastal. Suurima sisseveomahuga masinate ja seadmete import kahanes nende ekspordiga samas tempos ning ka osatähtsus oli impordis ekspordiga ühel tasemel. Sellest grupist viiendiku moodustasid mobiilsideseadmed, millest suurem osa läks sisendiks eksportkaupade valmistamisele. Suurema osatähtsusega olid veel integraallülitused ja pinnaseteisaldusmehhanismid, viimased toodi sisse põhiliselt reekspordiks. Mõõdukas languses ( 6) oli 213. aastal veel keemiatoodete ning metallide ja metalltoodete import. Nõrgast välisnõudlusest tingituna kahanes kemikaalide sissevedu. Metalligrupist toodi aga vähem sisse töötlemata terast, mille peamiseks põhjuseks oli varem mainitud terasetöötlemistehase seiskumine. Olulisematest impordi kaubagruppidest olid aastal 213 kasvuga transpordivahendid ning valmistoidukaubad ja joogid, vastavalt 11 ja 8. Esimeste sisseveo suurenemist vedasid küll meretranspordivahendid, mille taga oli aasta alguses toimunud reisilaevade vahetus, ent ka suurima osatähtsusega autode import oli mõõduka kasvuga. Viimast toetas sisetarbimise tugevnemine. Sarnaselt ekspordiga tõusis 213. aastal ka impordis Euroopa Liidu osatähtsus nelja protsendipunkti võrra, ulatudes 83ni. Kaupade sissevedu EL-i liikmesriikidest kasvas aastaga 3, ent oli kaks protsendipunkti madalam ekspordi kasvust EL-i siseturule. Selliste arengute tulemusena jäi kaubavahetuse bilansi puudujääk EL-iga 2,7 miljardi euroga varasema aasta tasemele. Kui eksport SRÜ riikidest oli mõõdukas languses, siis import sealt kukkus kolmandiku võrra ning SRÜ osatähtsus Eesti koguimpordis kahanes 11lt 7ni. Sissevedu vähenes enamikest SRÜ riikidest, suurimat mõju aga avaldas impordi kahanemine Venemaalt ligi kolmandiku võrra, kust tuli 8 ühenduse kaupadest. Venemaalt sisseveo languse taga olid põhiliselt naftasaadused, moodustades poole koguimpordist. Import NAFTA riikidest näitas pärast eelmise aasta järsku kukkumist tugevat 17 kasvu. Seda vedas ligi viiendiku võrra suurem sissevedu Ameerika Ühendriikidest. Enam toodi USA-st sisse masinaid ja seadmeid ning meditsiini- ja mõõteaparatuuri. 213. aastal jäi viie mahult suurema Eesti impordipartneri järjestus samuti muutumatuks. Soome osatähtsus Eesti koguimpordis püsis tasemel, kaupade sissevedu Soomest kasvas vaid 2. Võrdselt viiendiku impordist moodustasid masinad ja seadmed ning mineraalsed kütused. Nende sissevedu kahanes aastaga samuti võrdselt 7. Seadmetest imporditi rohkem mitmesuguseid elektriseadmeid. Kütuste Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 214
1 213. aasta majandusülevaade grupist suurima osatähtsusega naftasaaduste sissevedu kahanes, samas elektrit osteti Soomest 13 võrra enam kui aasta varem. Mahult kolmandaks impordi kaubagrupiks tõusid transpordivahendid, nende sissevedu kasvas aastaga veerandi võrra. Kasvu kergitasid juba varem mainitud laevad, samas ka autode import Soomest suurenes ligi viiendiku. Import Saksamaalt jäi aastal 213 eelmise aasta tasemele, moodustades endiselt kümnendiku Eesti koguimpordist. Kaks suurema osatähtsusega kaubagruppi olid jätkuvalt masinad ja seadmed ning transpordivahendid. Kui seadmete sissevedu aastaga ei muutunud, siis autosid toodi sisse 7 enam. Tänu impordi väikesele kasvule tõusid kolmandale kohale keemiatooted, sest metallide ja metalltoodete sissevedu kahanes veerandi, tingituna nõudluse langusest. Impordi saatjariikide esiviisikust vähenes ainsana 3 võrra sissevedu Rootsist, ent tema osatähtsus Eesti koguimpordis püsis 1 piires. Rootsist pärit impordis olid jätkuvalt suurima osatähtsusega masinad ja seadmed, moodustades poole sisseveo mahust. Nendest suurema osakaaluga kaubaartiklid olid endiselt integraallülitused ja mobiilsideseadmed. Seadmete import kahanes aastaga 6. Kolmest olulisemast impordi kaubagrupist olid väikese kasvuga vaid transpordivahendid, millest põhilise osa moodustasid autod ja nende tarvikud. Metallide ja metalltoode import kahanes aastaga seadmetega samas suurusjärgus. Lätist suurenes 213. aastal kaupade import nagu Soomestki 2 võrra. Viiendiku sisseveost moodustasid põllumajandussaadused ja toidukaubad, ligi viiendiku masinad ja seadmed ning 9 transpordivahendid. Import Leedust oli esimesest viiest saatjariigist kiireima kasvuga, samas pidurdas kasvu suurima osatähtsusega mineraalsete kütuste (ligi pool) sisseveo 2 langus. Olulisematest impordipartneritest kõige kiirem kasv oli Poolal, kust toodi Eestisse ligi veerandi võrra enam kaupu sisse kui aasta varem. Selle taga oli eelkõige rongide sisseost. 214. aastal jääb prognooside kohaselt impordi kasv sarnaselt ekspordiga madalaks, ent tugevneva sisenõudluse tingimustes ja ekspordinõudluse taastumise tõttu aasta teisel poolel võib import kasvada ekspordist kiiremini. Impordi arengute kohta eeloleval kuuel kuul olid märtsis Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertidel sarnased ootused ekspordiga: prognoosis impordi mahu suurenemist, 3 arvates maht jääb samaks ja 1 ootas mahu vähenemist. Masinad ja seadmed Mineraalsed tooted Transpordivahendid Keemiatooted Metallid ja metallitooted Valmistoidukaubad ja joogid Soome Saksamaa Rootsi Läti Leedu Poola Import kaubarühmiti 1 2 2 3 213 212 Impordi saatjariigid 4 8 12 16 213 212 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 214
213. aasta majandusülevaade 11 Töötlev tööstus Eesti töötlevas tööstuses tegutseb ligi 6 ettevõtet, enamus neist on väikese ja keskmise suurusega. Vähemalt 1 töötajaga ettevõtteid on üle 2, kuid neis on hõivatud pooled tööstussektori töötajatest. Suuremate ettevõtete hulka kuuluvad näiteks mobiilside võrguseadmete tootja Ericsson Eesti AS, elektriseadmete tootja ABB AS, juhtmeköidiste valmistaja PKC Eesti AS, laevaehitus- ja metallitöötlemiskontsern BLRT Grupp AS, puidutöötleja Stora Enso Eesti AS, autoohutussüsteemide (turvavööde) valmistaja AS Norma ning AS Rakvere Lihakombinaat. Eestis on tööstussektori osatähtsus majanduses lisandväärtuse põhjal sama suur kui Euroopa Liidus keskmiselt (ca ). Töötlevas tööstuses hõivatute osatähtsus on Eestis aga EL-i riikide seas üks kõrgemaid (umbes viiendik), mis näitab, et mujal suudetakse üldiselt sama arvu töötajate juures luua rohkem lisandväärtust. Töötlev tööstus tervikuna on Eestis suurimaks tööandjaks, peaaegu iga viies tööga hõivatud inimene töötab selles valdkonnas. Viimase kümne aastaga on töötajate arv ja osatähtsus kogu majanduses siiski vähenenud ning tootmise kasvu on toonud tootlikkuse suurenemine. Töökohti on juurde loodud metallitööstuses ja elektriseadmete tootmises, tootmismahtudelt on enim kasvanud elektroonikatööstus. Töötajate arvult suuremad tööstusharud on puidutööstus, metallitööstus ning toiduainete tootmine. Majanduskriis tõi kaasa töökohtade vähenemise, kuid töötlev tööstus oli ka üks esimesi, kus olukord paranes ning loodi taas täiendavaid töökohti. Olulist rolli taastumisel mängis eksport. Sektor on tugevasti sõltuv välisturgudest, kuhu müüakse ligi 7 toodangust. Peamised eksporditurud on Soome ja Rootsi, kust on tulnud ka suurem osa (üle 6) Eesti töötlevasse tööstusesse tehtud välisinvesteeringutest. Töötajate arv töötlevas tööstuses järgnevatel aastatel prognoosi kohaselt oluliselt ei muutu, kuid tööjõumahukamates harudes on oodata jätkuvat hõive langust. Töökohti lisandub eeldatavalt kõrgemat lisandväärtust loovates valdkondades (elektroonika). Konkurentsivõime aluseks jääb siiski tootlikkuse kasvatamine, mis eeldab jätkuvaid investeeringuid nii masinatesse ja seadmetesse kui inimestesse ning toodete arendamist ja töökorralduse parandamist. Sektori osatähtsus majanduses 1 8 6 4 2,4 68,9 Ekspordi osatähtsus müügis 12 1 8 6 4 2 18,7 hõives 97,4 Suhe keskmisesse palka 28 29 21 211 212 213* Müük Müügi muutus (p.s.) Tekstiilija rõivatööstus 4 Kummi- ja plastitööstus 3 Muud tööstusharud Keemiatööstus 9 Puidutööstus 14 Müük ja eksport lisandväärtuses Allharude osatähtsus töötleva tööstuse müügis Toiduainetööstus 14 1 8 6 4 2 4 3 2 1-1 -2-3 Eksport Ekspordi muutus (p.s.) Ehitusmaterjalide tööstus 4 Metallitööstus 9 Mööblitööstus 4 Aparaaditööstus 24 Tootmine suurenes töötlevas tööstuses 213. aastal tagasihoidlikul määral, kuid Euroopa arengute taustal oli see pigem tugev tulemus. Ka majanduskasvu andis sektor üsna suure panuse, samuti suurenes veidi töötlevas tööstuses hõivatute arv. Peamiste kaubanduspartnerite väljavaated on üldiselt head, kuid Ukraina ja Venemaaga seotud pinged võivad tuua kaasa negatiivseid mõjusid ka Eesti ettevõtetele. Euroopa Liidus vähenes esialgsetel andmetel tootmismaht töötlevas tööstuses 213. aastal poole protsendi võrra. Lähiriikidest paistis positiivsemana silma vaid Leedu, kuid ka seal jäi kasv alla. Eesti ettevõtted tootsid 1,8 rohkem toodangut kui 212. aastal. Müügitulu suurenes ligi, mõnevõrra kiiremini kasvas eksport. Kiire kasv jätkus õlitootmises, kus tootmine suurenes tänu lisandunud tootmisvõimsustele aastaga kümnendiku võrra. Positiivsed olid arengud ka teistes keemiatööstuse allharudes, samuti puidutööstuses, elektroonikatööstuses, mittemetalsetest mineraalidest toodete (ehitusmaterjalide) tootmises. Tootmine vähenes aga võrra või rohkem tekstiilitööstuses, masinatööstuses, metalltoodete tootmises ning elektriseadmete tootmises. Teistes harudes jäid muutused mõne protsendi piiresse. Töötleva tööstuse tootjahinnad tõusid aastaga keskmiselt 1,2, aasta edenedes kasvutempo rauges. Kiirem hinnatõus iseloomustas taas toiduainetööstust (4,2), suurem hüpe toimus ka joogitootmises (8,4). Tänu hindade kasvule tõusis ettevõtete müügitulu mõnevõrra rohkem kui tootmismaht. Enamikes harudes kajastas müügi muutus suuresti ekspordi arenguid, kuid oli ka mõningaid erandeid, kus siseturg mängis olulisemat rolli. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 213
12 213. aasta majandusülevaade Töötleva tööstuse ettevõtetes suurenes hõivatute arv aastaga ligi 3. Tööjõu-uuringu andmetel, mis sisaldab ka välismaal töötamist, oli hõive kasv tagasihoidlikum. Suuremaks töökohtade loojaks oli taas puidutööstus, lisaks panustasid rohkem masinatööstus, elektriseadmete tootmine ja toiduainetööstus. Kõige rohkem vähenes hõivatute arv nahatööstuses. Keskmine palk kasvas töötlevas tööstuses Eesti keskmisega peaaegu samas tempos. Võrreldes 212. aastaga tõusid palgad 7-8. Palgakasv koos mõningase töötajate arvu suurenemisega tõsis tööjõukulusid kümnendiku võrra, kogukulud kasvasid mõnevõrra aeglasemas tempos. Siiski suurenesid kulud tuludest rohkem, mis viis kogukasumi umbes languseni. Sellele vaatamata suurenes lisandväärtus, mille üheks komponendiks on tööjõukulude ja kulumi kõrval kasum. Püsivhindades kasvas töötlevas tööstuses loodud lisandväärtus,2 ehk tunduvalt kiiremini kui Eesti majanduses tervikuna. Lisandväärtuse põhjal arvutatud kulude tootlikkuse näitajad jäid veidi alla aastatagusele tasemele, küll aga suurenes nii müügitulu kui lisandväärtus hõivatu ja töötundide kohta. Töötleva tööstuse ettevõtted investeerisid 213. aastal materiaalsesse põhivarasse ligi kümnendiku vähem kui eelneval aastal. Peamiselt oli see seotud investeeringute langusega õlitööstuses, kus vaatamata kapitalimahutuste vähenemisele jätkusid tööd uue tehase ehitamisega. Kümnendiku võrra vähenesid investeeringud toiduainetööstusse, veelgi enam masinatööstuses. Teistes harudes kapitalimahutused põhivarasse valdavalt suurenesid. Suurem kasv iseloomustas paberitööstust, metalltoodete tootmist ning elektroonikatööstust. Kaks kolmandikku investeeringuist läks masinatesse ja seadmetesse, mis oli mõnevõrra vähem kui aasta varem. Ehitiste soetamise, ehitamise ning rekonstrueerimise maht püsis aastatagusel tasemel. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluses osalenud töötleva tööstuse ettevõtted hindasid turuolukorda üsna sarnaselt 212. aastaga. Kuigi nõudlus oli jätkuvalt alla tavapärase taseme ning ebapiisav nõudlus oli endiselt peamiseks probleemiks toodangu kasvatamisel, siis mõnevõrra paranes tootmisvõimsuste rakendatus. 214. aasta alguses oli tellimusi endiselt vähem kui tavaliselt. Surve müügihindade kasvuks oli madal, töötajate arvus olulisi muutusi ei prognoositud. Euroopa Liidus oodatakse 214. aastal mõningast olukorra paranemist. Eesti peamistest kaubanduspartneritest on head väljavaated Lätis, Leedus, Saksamaal ja Rootsis. Soome majanduskasv jääb Euroopa Komisjoni hinnangul tagasihoidlikuks. Ka majanduskliima indikaatorid on paranenud ning on kooskõlas majanduskasvu prognoosidega. Seega üldine majanduskeskkond on töötleva tööstuse jaoks pigem kergelt positiivne, samas pinged seoses Ukraina ja Venemaaga avaldavad negatiivset mõju ka Eesti ettevõtetele, eeskätt idaturgudest rohkem sõltuvates tööstusharudes. tuhat 16 14 12 1 8 6 4 2 Hõivatute arv 1 - -1 - -2 28 29 21 211 212 213* 1 9 8 7 6 4 3 2 1 Hõivatute arv tööjõu-uuringu põhjal Hõivatute arv ettevõtlusstatistika põhjal Hõivatute arvu muutus (p.s.) Hõivatute arvu muutus ettevõtetes (p.s.) Keskmine brutokuupalk 14 12 1 8 6 4 2-2 -4-6 28 29 21 211 212 213* Keskmine palk (eurot) 2 2 1 1 Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus Palga muutus (p.s.) 28 29 21 211 212 213* 7 6 4 3 2 1 Lisandväärtus Tööjõukulud Kogutootlikkuse kasv (p.s.) Tööjõukulude tootlikkuse kasv (p.s.) Ettevõtete investeeringud 28 29 21 211 212 213* Investeeringud põhivarasse Investeeringute muutus (p.s.) 2 2 1 - -1-6 4 2-2 -4-6 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 213
213. aasta majandusülevaade 13 Toiduainete ja jookide tootmine Toiduainetööstus on tootmismahult Eesti üks suurimaid tööstusharusid, mis on põhitegevusalaks enam kui 4 ettevõttele. Koos konkurentsivõime kasvuga on ekspordi osakaal sektoris jõudnud enam kui kolmandikuni käibest. Kokku leiab toiduainete ja jookide tootmises rakendust enam kui 14 inimest. Toiduainetööstuse ettevõtted paiknevad üle Eesti suhteliselt ühtlaselt. Kõigi Eesti regioonide suuremate ettevõtete hulgas on ka toiduaineid tootvaid ettevõtteid. Suurimaks ettevõtteks tööstusharus on lihatööstustest AS Rakvere Lihakombinaat Lääne-Virumaal, veidi väiksemad on Atria kontsern Lõuna-Eestis ning linnuliha tootja AS Tallegg. Suuremad pagaritööstusettevõtted on Fazer Eesti AS, AS Eesti Pagar ja AS Leibur. Suuremate toiduainetööstuse ettevõtete hulka kuuluvad ka jookide tootjad AS Saku Õlletehas Harjumaal ja AS A. Le Coq Tartumaal, piimatööstustest Valio Eesti AS ja TERE AS. Suurimad kalatöötlejad on Harjumaal asuvad AS Paljassaare Kalatööstus ja Aktsiaselts Spratfil. Suurim magusatootja on AS KALEV. Toiduainete ja jookide tootmine on Eestis võrdlemisi konkurentsitihe, mistõttu on aasta-aastalt kasvanud ekspordi osakaal müügitulus. Kuigi 213. aastal toiduainete hinnatõus pidurdus ning tarbimine koduturul hakkas kiiremini kasvama, jääb endiselt oluliseks edu välisturgudel. Seetõttu tuleb sektori ettevõtetel lähiajal hakata järjest rohkem panustama nii tootearendusse kui ka reklaami, et laiendada eksportriikide geograafiat ja suurendada müüki. 1 Sektori osakaal majanduses 213. aasta oli toiduainete ja jookide tootmises küllaltki edukas. Aasta varasemaga võrreldes 8 kiirenes müügikasv nii kodu- kui ka 6 välisturgudel. 4 2 1,7 7,2 lisandväärtuses töötleva tööstuse ekspordis 1 4 1 2 1 8 6 4 2 34, Ekspordi osatähtsus müügis 13,9 töötleva tööstuse hõives 89,3 Suhe keskmisesse palka 28 29 21 211 212 213* Müük Müügi muutus (p.s.) Müük ja eksport Allharude müügi osatähtsus Puu- ja köögivilja töötlemine ja Ülejäänud säilitamine 18 4 Jookide tootmine 14 Pagari- ja makarontoodete tootmine 1 2 1 - -1 - Eksport Ekspordi muutus (p.s.) Lihatööstus 17 Valmisloomasööda tootmine 3 Kalatööstus 1 Piimatööstus 24 Toiduainetööstus koosneb kahest suuremast sektorist: toiduainete tootmisest ja jookide tootmisest. 213. aasta osutus edukamaks toiduainete sektorile, jookide tootmises jäi kasv eksporditurgude nõrkuse tõttu tagasihoidlikumaks. Samas müük koduturule kasvas jookide tootmises aastaga 8, mis oli veidi kiirem toiduainete tööstuse kasvust. Peamiste toorainete kallinemine mõjutas 213. aastal enam piimatööstust, kus piima kokkuostuhind kallines aastaga ligi 13. Samal ajal lihatööstuses hinnatõus aeglustus oluliselt. Veise- ja sealiha hinnad kallinesid vastavalt 4 ja 1,6. Seejuures lamba- ja kitseliha kokkuostuhind odavnes ligi 2võrra. Lisaks toorainele mõjutasid tootjahindade kasvu ka muud sisendid nagu energia- ja tööjõukulud ning kokkuvõttes kasvasid aastaga tootjahinnad toiduainetetööstuse 4 ja jookide tootmises 8. Toiduainete tootmises eksporditi 37 toodangust ning see protsent on aasta-aastalt kasvanud. 213. aastal kasvas Eestis valmistatud toiduainete ja jookide eksport 9, ulatudes 6 miljoni euroni. Suurima osakaaluga on sektori ekspordis piimatooted, mis andsid 3 kogu sektori ekspordist. Suurimaks ekspordipartneriks oli Soome, kuhu müüdi enam kui viiendik toodangust. Samas suurematest kaubanduspartneritest suurenes eksport Leetu, Saksamaale ja Venemaale ca 2 võrra. Peamine Leedu-suunaline kasv tuli piimatoodete müügist ning Saksamaale hakkas paremini minema külmutatud kala. Toiduainetööstuses suurima osatähtsusega piimatööstuses pöördusid toodangumahud peale küllaltki kehva 212. aastat tõusule. Müügimahud kasvasid 6 ning püsivhindades arvestatud toodangumahud 4. Kaubagruppidest vähenes või ja muude piimarasvatoodete tootmine veerandi võrra. Samal ajal koore tootmine suurenes 17 ning joogipiima tootmine 2. Juustutootmine ei muutunud aastaga märkimisväärselt. Kuigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 213
14 213. aasta majandusülevaade toodangumahud suurenesid, sektori efektiivsus kahanes. Aastaga vähenes sektori kogukasum enam kui kolmandiku võrra ning tööviljakus hõivatu kohta kahanes üle 1, langedes allapoole Eesti keskmist taset. Kuigi ettevõtete arv suurenes 3 võrra, vähenesid hõivatute arv ja töötatud tunnid paari protsendi jagu. Kui seni oli piimatööstuse peamiseks ekspordiartikliks juust, siis aastal 213 tõusis esikohale piim ja rõõskkoor, mis kokku moodustasid ligi poole kogu sektori ekspordist. Aastaga kasvas antud kaubagrupi eksport enam kui 4. Piima ekspordikasvu suurendas märkimisväärselt müük Leedu turule. Leedu oli ka kokkuvõttes kogu sektori peamiseks ekspordituruks. Samuti kasvas olulisel määral Vene turg. Lihatööstusele osutus 213. aasta suhteliselt vaikseks. Tootmismahud langesid aastaga ligi kolme protsendi võrra, kuid müük suurenes veidi enam kui ühe protsendi. Seejuures erinevalt piimatööstusest jätkas lihatööstuses tööviljakus tõusujoonel ning tootlikkus hõivatu kohta suurenes veidi enam kui kümnendiku võrra. Lisandväärtuse kasvu aitas tõsta ligi veerandi võrra suurenenud sektori ettevõtete kogukasum. Hoolimata kasumi kasvust jäid aastaga pea muutumatuks nii hõivatute arv kui ka töötatud tunnid. Lihatööstuse suurimateks eksporditurgudeks on Läti ja Leedu ning põhilisteks ekspordi kaubagruppideks on erinevad vorstid ja konservid ning värske või jahutatud sealiha. Joogitööstuse kasv 213. aastal mõnevõrra aeglustus ning müük kasvas aastases võrdluses. Samal ajal kahanes püsivhindades arvestatav tootmismaht koguni 3,. Peamiseks probleemiks oli joogitööstusele välisturgude nõrkus. Kui koduturule müüdi aasta varasemaga võrreldes 8 rohkem toodangut, siis ekspordimahud kahanesid ligi 4. Kokku eksporditi joogitööstuses enam kui miljoni euro eest ning suurimaks sihtturuks tõusis Soome, kuhu müük suurenes aastaga ligi 6 võrra. Teiseks sihturuks kerkis Poola, kuhu müük suurenes aastaga enam kui 1, ning seda jätkuvalt hea linnaseõlle müügi tõttu. Kogu sektoris on kasvanud õlle ja siidri eksport ning vähenenud karastusjookide segment. Kokku annab õlle müük välisturgudel pea poole kogu sektori ekspordist. Jookide tootmises jätkus 213. aastal kiire tööjõukulude kasv, mis ulatus ligi 11ni. Sellest hoolimata kasvas ettevõtete kasum ikkagi ligi 6 ning tööviljakus hõivatu kohta suurenes samuti mõne protsendi võrra. Pagari- ja makarontoodete valmistajatele osutus 213. aasta küllaltki edukaks. Enam kui veerandi võrra kasvanud ekspordi toel suurenes kogumüük 7. Seejuures müük koduturule kasvas vaid 3. Hõive sektoris aastaga ei muutunud, kuid tööjõukulud suurenesid enam kui kümnendiku jagu ning kogukasum kahanes enam kui veerandi võrra. Seetõttu jäi ka tööviljakus sektoris aasta varasemaga samale tasemele. Kalatööstuse müük suurenes 213. aastal enam kui kümnendiku. Müügikasv tuli eksporditurgudelt, müük koduturule kahanes veidi enam kui ühe protsendi võrra. Kokku moodustab müük välisturgudel enam kui kolmveerandi sektori müügist. Suuremad ekspordi kaubagrupid olid 213. aastal külmutatud kala ja krevetid, mille peamisteks sihtturgudeks olid Saksamaa ja Venemaa. Kalatooteid eksporditi rohkem Soome ja Ukrainasse. Seejuures on näha müügimahtude kahanemist Venemaa suunal, mida on mõjutanud ühest küljest rubla nõrkusja teisalt erinevad Venemaa poolt seatud piirangud. Antud tegurid jäävad sektori eksporti mõjutama ilmselt ka 214. aastal. Ekspordi sihtriigid Rootsi Saksamaa Venemaa Leedu Läti Soome 1 2 3 213 212 Peamised ekspordi kaubagrupid Muud tooted 28 Kalatooted 2 Eesti päritolu kaubad 18 16 14 12 1 8 6 4 2 Joogid 9 Piimatooted 32 Lihatooted 11 28 29 21 211 212 213* Töötajate arv ja palgad Hõivatute arv Keskmine palk (eurot) Hõivatute arvu muutus (parem skaala) Palga muutus (parem skaala) 1 8 6 4 2-2 -4-6 -8-1 -12 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 213
213. aasta majandusülevaade Pagari- ja makarontoodete tootmine 19 Joogitööstus 11 Allharude osatähtsus hõives Puu- ja köögivilja töötlmeine ja säilitamine Muude toiduainete tootmine 16 3 3 2 2 1 Lihatööstus 2 Valmisloomasööda tööstus 1 Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus Kalatööstus 13 28 29 21 211 212 213* Lisandväärtus Tööjõukulud Kogutootlikkuse kasv (parem skaala) Tööjõukulude tootlikkuse kasv (parem skaala) Piimatööstus 1 - -1 - Hõive suurenes toiduainete ja jookide tootmises 213. aastal paari protsendi võrra. Suurematest alamsektoritest kasvas hõive kõige kiiremini muude toiduainete tootmises (+18) ning kahanes piimatoodete tootmises (-3). Keskmise palga kasv oli toiduainetööstuses Eesti keskmisega võrreldes veidi kiirem, ulatudes ligi 11ni, kuid palk jäi keskmisest siiski madalamaks. Toiduainete ja jookide toojad investeerisid põhivarasse 213. aastal ligi kümnendiku võrra vähem kui aasta varem. Enam kui pool investeeringutest tehti masinatesse ja seadmetesse. Ligi viiendiku kogu investeeringutest tegid jookide tootjad. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtted suhtusid 214. aasta kevadel tulevikuväljavaadetesse pigem positiivselt. Seda eriti jookide tootmises. Tootmisvõimsuste rakendatuse tase oli mõlemas valdkonnas kõrgem kui aasta tagasi ning tootmist takistava tegurina toodi välja ebapiisav nõudlus. 2 18 16 14 12 1 8 6 4 2 28 29 21 211 212 213* Ettevõtete investeeringud Investeeringud põhivarasse Investeeringute muutus (parem skaala) 8 6 4 2-2 -4-6 -8 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 213
16 213. aasta majandusülevaade Tekstiilitootmine Eesti tekstiilitööstus on peamiselt ekspordile suunatud tööstusharu, mis hõlmab enam kui 2 ettevõtet. Viimastel aastatel on sektori struktuur teinud läbi tugeva muutuse ning see on aidanud tööviljakusel tõusta väga madalalt tasemelt juba üsna lähedale Eesti keskmisele. Suuri tekstiilitööstuse ettevõtteid on mitmel pool Eestis. Suurim valmistekstiiltoodete tootja on AS Wendre Pärnumaal. Kodutekstiilitootjatest on suurimad AS Mivar-Viva ja AS Toom Tekstiil Viljandimaal ja Hilding Anders Baltic AS Harjumaal, vaipu ja vaipkatteid toodab Harjumaal AS Mistra-Autex. Suurim tekstiili viimistleja on Qualitex AS Pärnumaal ning suurim nööri, köie ja võrgulina tootja on Saare Frydendahl OÜ Saaremaal. Eesti tekstiilitööstuse kese on viimastel aastatel liikunud Narvast Kesk- ja Lääne-Eestisse. Samuti on muutunud toodete valik ning põhirõhk on kandunud tekkide ja patjade tootmisele. Lisaks on järjest laienenud vähemklassikaliste tekstiilitoodete tootmine nagu OÜ Pakpoord poolt toodetav päästevarustus. Tulevikus on oodata veelgi tootevaliku suurenemist ning erinevate nišitootjate lisandumist. Sektori osakaal majanduses Tekstiilitööstuse tootmismaht kahanes 1 1 213. aastal püsivhindades ligi 7 võrra. 8 Peamiseks mõjutajaks oli nõrkus siseturul, kuhu 87, 73,7 8 müüdi ligi 17 vähem toodangut aasta 6 6 varasemaga võrreldes. Ekspordimahud muutusid 4 4 vähe. 2,3 3,1 lisandväärtuses töötleva tööstuse ekspordis 3 2 2 1 Ekspordi osatähtsus müügis 3,9 töötleva tööstuse hõives Suhe keskmisesse palka 2 2 1 - -1 - -2 28 29 21 211 212 213* Müük Eksport Müügi muutus (p.s.) Ekspordi muutus (p.s.) Venemaa Suurbritannia Taani Saksamaa Soome Rootsi Müük ja eksport Ekspordi sihtriigid 1 2 213 212 Eesti tekstiilitööstuse areng on peamiselt sõltunud konkurentsivõimest välisturgudel. Ekspordi osatähtsus tekstiilitööstuse toodangu müügis on olnud kõrge ja 213. aastal ulatus see 87,ni. Samas on tootmine tugevalt kontsentreeritud ning sektori suurima ettevõtte käive on umbes neli korda suurem kui järgmisel. Tekstiilitööstuse ettevõtted eksportisid 213. aastal kokku 219 miljoni euro eest, mida oli 6 rohkem kui aasta varem. Viimastel aastatel on järjest vähenenud Põhjala osatähtsus. Soome ja Rootsi müüdi mullu juba vähem kui 3 toodangust. Kolmandaks ekspordisihtturuks kerkis Saksamaa, kuhu müüdi pea kaks korda rohkem tekke ja patju kui aasta varem. Oluliselt suurenes müük Taani suunal, kuhu müüdi enam kui 8 miljoni euro eest lambavillast kraaslõnga, mis moodustas ka enamuse sellesuunalisest ekspordist. Teistest suurematest kaubagruppidest 213. aastal peaaegu kahekordistus päästevestide eksport, mida müüdi välisturgudele ligi 7 miljoni euro eest. Töötajate arv tekstiilitööstuses langes 213. aastal protsendi võrra. Seejuures palgakasv oli Eesti keskmisest mõnevõrra kiirem, ulatudes 8,6ni. Kiirest kasvust hoolimata moodustas sektori keskmine palk Eesti keskmisest vaid alla kolmveerandi. Tootlikkuse näitajad tegid tekstiilitööstuses 213. aastal vähikäiku. Tööviljakus hõivatu kohta kukkus ligi kümnendiku võrra, hoolimata asjaolust, et see oli juba enne Eesti keskmisest madalam. Peamiseks põhjuseks oli siin ettevõtete kasumi vähenemine enam kui veerandi võrra. Investeeringute maht tekstiilitööstuses jätkas kiiret kasvu, suurenedes esialgsetel andmetel 2 võrra. Aastaga kasvasid oluliselt investeeringud masinatesse ja seadmetesse ning ehitiste soetamisse. Kokku andsid masinad ja seadmed koguinvesteeringutest ligi kaks kolmandikku. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 213
213. aasta majandusülevaade 17 Tekstiilitööstuse ettevõtete hinnangud olid 214. aasta kevadel oluliselt positiivsemad kui aasta varem. Tunduvalt paremad oli ettevõtete hinnangud nii eksport- kui ka kogutellimustele. Samas tõi enam kui veerand sektori ettevõtetest tootmise piiranguna välja tööjõupuuduse, mida oli rohkem kui tööstuses keskmiselt. Seejuures oli ebapiisav nõudlus tekstiilitööstuses kogu tööstusega võrreldes väiksem probleem. Muud tekstiilist valmistooted 11 Peamised ekspordi kaubagrupid Lamba ja muude loomade vill Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted 6 Muud tekstiiltooted 18 Tekid ja padjad 6 Eesti päritolu kaubad 7 6 4 3 2 1 Töötajate arv ja palgad 28 29 21 211 212 213* Hõivatute arv Keskmine palk (eurot) Hõivatute arvu muutus (parem skaala) Palga muutus (parem skaala) 8 7 6 4 3 2 1 Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus 28 29 21 211 212 213* Lisandväärtus Tööjõukulud Kogutootlikkuse kasv (parem skaala) Tööjõukulude tootlikkuse kasv (parem skaala) 2 1 - -1 - -2-2 -3 2 2 1 - -1 - Ettevõtete investeeringud 12 1 8 6 4 2 28 29 21 211 212 213* Investeeringud põhivarasse Investeeringute muutus (parem skaala) 9 6 3-3 -6 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 213
18 213. aasta majandusülevaade Rõivatootmine Rõivatööstuses tegutseb Eestis rohkem kui 4 ettevõtet ning sektor pakub tööd ca 6 inimesele. Viimastel aastatel on sektoris toimunud mitmeid muutusi, vähem kui kümne aastaga on hõivatute arv langenud enam kui kaks korda ning toodangusortiment on järjest laienenud. Suuremad rõivatööstuse ettevõtted on töörõivaste tootjad OÜ PVMP-Ex Haapsalus ja AS SVARMIL Ida-Virumaal, AS Baltika ja lasterõivaste tootja OÜ Lenne Tallinnas ning Tartu ettevõtted AS Sangar ja AS Ilves-Extra. Sektori keskmise palga põhjal on näha, et endiselt panustatakse tegevustele, mille jaoks on oluline odav tööjõud. Samas selline mudel ilmselt pikalt enam ei tööta, kuna keskmine palk tõuseb järjest enam ning odavamates segmentides jäädakse tahes tahtmata Aasia tootjatele alla. Tulevikus on edukamad need ettevõtted, kes suudavad pakkuda tooteid ja teenuseid, mis ei ole rajatud vaid odavale tööjõule, vaid kus on suurem disaini ja müügi komponent. Mitmetes rõivatööstuse valdkondades on võimalusi laienemiseks, kuid panustatakse rohkem teadus- ja arendustegevustele. Näitena võib tuua rõivaste kaitseomaduste suurendamise, mida toob perspektiivsete valdkondade all välja ka Euroopa Liit. Sektori osakaal majanduses 213. aastal rõivatööstuse müügikasv mõnevõrra 1 1 aeglustus ning müügimahud kasvasid aastaga 8 68, 8 ligi 4 võrra. Kasvu veduriks oli eksport, 6,8 6 6 koduturule müüdi aasta varasemaga võrreldes 4 4 ligi 6 võrra vähem toodangut. 2,4 1,6 Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud rõivatööstuse ettevõtete hinnangud olid 214. aasta kevadel lähi- lisandväärtuses töötleva tööstuse ekspordis Ekspordi osatähtsus müügis 6,3 töötleva tööstuse hõives Suhe keskmisesse palka Müük ja eksport 18 16 14 12 1 8 6 4 2 28 29 21 211 212 213* Müük Eksport Müügi muutus (p.s.) Leedu Saksamaa Norra Läti Rootsi Soome Ekspordi sihtriigid 2 3, 2, 1,, -1, -2, -3, -4, Ekspordi muutus (p.s.) 2 4 6 213 212 Pärast suhteliselt keerulisi kriisiaastaid, on rõivatööstuse müük viimastel aastatel kasvule pöördunud. Müügi suurendamisel on oluline osa eksportturgudel, kuna siseturg on ühest küljest väike, kuid teisalt on siseturule üha enam jõudmas välismaiseid kaubamärke. Lisaks omab siseturul järjest olulisemat rolli välismaiste internetipoodide kasutamise levik, mis hoolimata transpordikuludest suudavad tihti pakkuda väga soodsa hinnaga kaupa, millega on kohalikel tootjatel raske konkureerida. 213. aastal kasvas eksport tunduvalt kiiremini võrreldes koduturuga. Rõivatööstuse toodang on suunatud peamiselt välisturgudele, kuhu müüakse enam kui kaks kolmandikku toodetest. Suurematest sihtturgudest kavas müük vaid Soome, ülejäänud suuremad ekspordipartnerid näitasid langust. Suurematest kaubagruppidest tõusis veidi meesterõivaste eksport ja langes naisterõivaste oma. Aasta varem tugevalt langenud töörõivaste eksport on samuti stabiliseerunud ning näitas aastal 213 isegi mõneprotsendilist kasvu. Rõivatööstuses kasvas 213. aastal palk töötleva tööstuse sektorite seas kõige kiiremini, enam kui 1. Sellest asjaolust hoolimata jäi palgatase teistest sektoritest madalamaks, moodustades vaid 7 Eesti keskmisest. Samas hõivatute arv langes protsendi võrra ning tööviljakus hõivatu kohta jäi eelneva aastaga võrreldes pea muutumatuks. Tööviljakuse kasvu pidurdas kiirest tööjõukulude kasvust hoolimata kasumite langemine pea kolmandiku võrra. Investeeringud põhivarasse langesid rõivatööstuses aastaga pea veerandi võrra. Languse põhjustas investeeringute vähenemine nii transpordivahenditesse kui ka masinatesse ja seadmetesse. Suurima osakaaluga olid endiselt investeeringud masinatesse ja seadmetesse, andes koguinvesteeringutest enam kui kaks kolmandikku. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 213