Kas ja kuidas saab haridussüsteem kaasa aidata tootlikkuse kasvatamisele ühiskonnas? Heli Aru Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik

Kas ja kuidas saab haridussüsteem kaasa aidata tootlikkuse kasvatamisele ühiskonnas? Heli Aru Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik

Taust Rahvusvaheline täiskasvanute uuring Tean ja oskan PIAAC - Programme for International Assessment of Adult Competences. Prooviküsitlus 2010, tulemused avaldatakse 2013; Õpingute katkestamise hind, Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR, ettevalmistamisel 2011; Õpingute ebaõnnestumisega seotud kulud, koostaja Eve Tõnisson Riigikantselei tellimusel, Tartu 2010.

Õpingute ebaõnnestumisega seotud kulud Erakulud Kõrgem töötuse tõenäosus, pikem töötuse kestus, madalam algne töötasu ja töötasu kogu elu jooksul, isiku halvem tervislik seisund, väiksem riskikartlikkus, kõrgem isiklik diskonteerimismäär, väiksem osalemine elukestvas õppes, madalama arengupotentsiaaliga lapsed, väiksem eluga rahulolu; Sotsiaalsed kulud Suurenenud kuritegevus, väiksem positiivne kõrvalmõju kaastöötajatele, madalam majanduskasvu määr, väiksem põlvkondadevaheline mõju laste ja vanemate vahel, halvem rahva tervislik seisund, kõrgem tööpuudus, madalam sotsiaalne sidusus; Eelarve seotud kulud Madalamad maksutulud, kõrgemad töötuse maksed ja abirahad, kõrgemad tervishoiukulud, kõrgemad politseikulud, kõrgemad õigusemõistmise kulud Allikas: Psacharopoulos, G. The Costs of School Failure. A Feasibility Study. Analytical Report for the European Commission. http://www.mp.gov.rs/resursi/dokumenti/dok206-eng- EENEE_The_Costs_of_School_Failure.pdf.

Oskuste tasemega seotud hüved MIKRO (indiviidide tasand) Majanduslik - Tööhõivelisus; - Palk; - Riiklikud toetusrahad. Sotsiaalne - Vabatahtlik töö; - Osalus kogukonna töös Tervis - Füüsiline ja vaimne tervis; - Suremus. MESO (firma, pere, kool, jm) - Firma kasumlikkus; - Tootlikkus; - Firmade ning kogukondade kohanemisvõime; - Võimujaotus perekonnas MAKRO (ühiskond, regioon, vms) - Üldine kasvumäär; - Kohanemiskiirus - Usaldus; - Sotsiaalne kapital. Hariduslik - Ligipääs; - Püsivus viia ülesanne lõpule; - Oskuste tase. - Kaasatus; - Kvaliteet; - Keskmine.

Kvaliteetne ja kättesaadav tasemeharidus + paindlikud täiend- ja ümberõppevõimalused kogu elu jooksul

LÜHIKE ÜLEVAADE VÕTMENÄITAJATEST

Eesti EL keskmine EL eesmärgid 2000 2008 Viim. andmed 2000 2008 2010 2020 Alushariduses osalemine (vanuses 4.a. 87% 93,6% 93,2% kuni koolini) (2010) 85,6% 90,7% - 95% Madala sooritustasemega lugemisoskus - 13,6% 11,3% - 24% <17% <15% õpilaste osakaal PISA matemaatika - 12,1% 12,6% - 24% - <15% uuringus (15.a.) 2009 loodusteadus - 7,7% 8,3% - 20% - <15% Varajased koolist lahkujad (põhihariduse või madalama 14,3% 15,1% 14% haridustasemega mitteõppivad noored) (2009) 17,6% 14,9% <10% <10% 18-24.a-st Keskhariduse omandanute määr (20-24-aastastest) 79% 82% 76,6% 78,5% 85% - LTT erialade lõpetajate osakaal 18,6% 20,5% 20,5% (2010) 24,8% 21,9% Kolmanda haridustasemega noored 35,7% 31% 34% (30-34-aastastest) (2009) 22% 31% 40% Täiskasvanud elukestvas õppes 6,7% 10,6% 10,9% 12,5 8,5% 9,5% (vanuses 26-64) (2010) % 15% Investeeringud haridusse, % SKPst 6,1% 5,2% 6,1% (2009) 4,9% 5,1% - -

Elanikkond 25-64 a. haridustaseme järgi, 2008 Allikas: Eesti Statistikaamet (ESA

Töötute osakaal haridustasemete lõikes aastatel, 2009 19,3% 14,7% 10,0% 8,6% 8,5% 8,4% 5,0% 3,9% 5,7% 6,6% 4,8% 4,8% 5,1% 2,6% 1,6% 2,5% 0,0%

Muutus kutseõppe õpilaste arvus õppevaldkonniti 2005/06. - 2009/10. õa

10 suurimat õppekavarühma kutsehariduse RKT-s 2010-2012 Õppekavarühm RKT 2010 RKT 2011 RKT 2012 RKT 2009 täitmine 1 Ehitus ja tsiviilrajatised 3 288 3 289 3 221 92% 2 Majutamine ja toitlustamine 3 188 3 181 3 040 106% 3 Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika 2 303 2 537 2 581 105% 4 Arvutiteadused 1 697 2 164 2 319 113% 5 Mehaanika ja metallitöö 1 442 1 516 1 500 102% 6 Transporditeenused 1 025 1 277 1 400 106% 7 Elektroonika ja automaatika 1 569 1401 1363 84% 8 Elektrotehnika ja energeetika 831 852 910 92% 9 Materjalitöötlus 830 907 894 91% 1 Hulgi ja jaekaubandus 1 115 938 847 98% 0 Kokku 24 333 25 250 25 292 101%

Kutsehariduse lõpetajate õpingute jätkamine 2005/06. 2008/09. õa Allikas: EHIS 10.11.2006-10.11.2008

Riigieelarveliste üliõpilaste arv ja osakaal õppevaldkonniti 1999/00-2009/10 09/10 21% 16% 15% 12% 14% 9% 9% 3% 08/09 22% 16% 15% 12% 13% 10% 9% 4% 07/08 22% 16% 14% 12% 13% 10% 9% 4% 06/07 21% 16% 14% 13% 13% 10% 9% 4% 05/06 20% 16% 14% 13% 13% 10% 10% 4% 04/05 19% 16% 14% 13% 14% 10% 10% 4% 03/04 19% 15% 15% 15% 13% 12% 9% 3% 02/03 19% 14% 15% 16% 13% 13% 8% 3% 01/02 18% 13% 15% 17% 13% 13% 8% 3% 00/01 19% 12% 14% 17% 14% 14% 7% 3% 99/00 20% 12% 14% 17% 14% 13% 7% 3% 0 5 000 10 000 15 000 20 000 25 000 30 000 35 000 EHIS, 2010 TEHN LOOD TERV SOTS HUM HAR TEEN PÕL

Vastuvõtt kõrghariduse esimesele astmele 2005/06. - 2010/11. õa õppevaldkondade (RKT+REV) 7000 6000 5000 5686 5814 5858 5418 Haridus Humanitaaria ja kunstid 4000 3000 2000 1000 0 4166 3863 1928 2075 2121 2082 2131 2057 337 288 327 308 358 311 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus Loodus- ja täppisteadused Tehnika, tootmine ja ehitus Põllumajandus

Loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonna lõpetajate osakaal 30 25 20 15 18,5 19,2 18,6 16,9 17,1 16,9 20,2 19,3 21,1 20,5 EL-27 10 Eesti 5 0 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

25-64-aastase elanikkonna osalemine elukestvas õppes 2000-2009, (%). 12,0% 9,8% 10,6% 8,0% 6,3% 5,3% 5,4% 6,7% 6,5% 6,5% 5,9% 7,0% 4,0% 0,0% 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Allikas: Statistikaamet, tööjõu-uuringu andmed

25-64-aastased elukestvas õppes haridustaseme järgi, 2001-2010, % 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Esimene tase ja vähem.......... 1,5 1,6 2,1 2,3 2,0 Teine tase 3,8 4,6 4,8 4,8 4,7 4,9 5,5 7,5 7,2 7,6 Kolmas tase 10,0 8,7 12,3 11,4 9,6 11,0 11,3 15,9 18,2 18,6 Kokku (%) 5,3% 5,4 6,7 6,5 5,9 6,5 7,0 9,8 10,6 10,9

TEGEVUSSUUNAD

Formaalharidussüsteem Üldharidus Uue põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava rakendamine; Õpilaste riskikäitumise ja õigusrikkumiste ennetamine asjatundliku võrgustikutöö kaasabil; Koolivõrgu korrastamine; Muukeelsetes koolides luuakse heal tasemel võimalused riigikeele omandamiseks. Kutseharidus Paindlike võimaluste loomine kaasaegse kutsehariduse omandamiseks; Kõigile õppijatele tasuta õppekohtade loomine, tugiteenuste ja ühiselamukohtade täiendava rahastamise sisseviimine. Kõrgharidus Uue kvaliteedikindlustamise süsteemi rakendamine täies ulatuses; Rahastamissüsteemi muutmine; Rahvusvahelistumine.

Erialase haridusega inimeste osakaalu suurendamine Kaasaegse tööturu vajadustele vastava hariduse ja oskustega tööjõu olemasolu tagamine Tasemehariduse (eelkõige kutseõppe) pakkumine koos tugiteenuste- ja toetuspaketiga ilma erialase hariduseta inimestele; Kvalifikatsioonisüsteemi edasiarendus, koostöö tulevikus vajaminevate oskuste prognoosimiseks ja seireks EL tasandil; Täiskasvanute täiend- ja ümberõppe võimaluste laiendamine; Elukestva õppe populariseerimine ja täiskasvanud elanikkonna teavitamine.

Täiskasvanute tööalase täiendkoolituse vastutusalad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: ettevõtete kaudu töötavate täiskasvanute koolituse rahastamine (EAS) Sotsiaalministeerium: töötute ja tööturu riskirühmade koolituse rahastamine (Töötukassa) Haridus- ja Teadusministeerium: täiskasvanute koolituse rahastamine kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide ja huviharidusekeskuste kaudu (Innove) Rahastamine toimub Euroopa Sotsiaalfondi vahendite toel.

Täiendkoolituse RKT sihtgrupp ja põhimõtted Eelistatud täiendõpe, ümberõpe eelkõige tasemeõppes paindlikes õppevormides Eelistatud madala konkurentsivõimega isikud Tellimus esitatakse konkreetsete kursuste lõikes Miks? Suur huvi pehmete kursuste vastu, tulevikus hea meelega detsentraliseerime.

Täiskasvanute tööalane koolitus kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides RKT eesmärk on täiskasvanud elanikkonna elukestvas õppes osalemise võimaluste avardamine ja kvaliteetse koolituse pakkumise kaudu inimeste tööalase konkurentsivõime tõstmine Programm töös alates 2007. aastast, tänaseks on koolitatud rohkem kui 40 000 inimest. Kursuseid üle 2800, rahaline kogumaht 120 mln krooni. Kursuste pikkus 40-80 tundi, eelkõige täiendõpe. Info pakutavate tasuta kursuste kohta - http://www.hm.ee/index.php?048404

RKT protsess Läbirääkimised partneritega RKT põhimõtted Koolide taotlused Komisjoni otsus RKT

Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö toetamine Kaks avalikku konkurssi, 2009 ja 2010. EL toetus 7,5 milj eurot (117 milj krooni), 38 projekti; Mida toetatakse? Õppekava struktuuri ja eesmärkide analüüs. Koostöösidemete arendamine partnerite esindajatega. Väliskompetentsi kaasamine ning teadmuse levitamine. Praktika parem seostamine õppekava väljunditega, sh praktika läbiviimine partnerite juures. Täiendusõppe moodulite loomine ja õppe pakkumine. Ülikooli õppejõudude enesetäiendamine ja -arendamine Projektil peab olema juhtnõukogu, mille ülesannete hulka kuulub projekti aasta- ja lõpparuande kinnitamine. Juhtnõukogusse kuuluvad mh partnerite esindajad. Info projektide kohta - http://str.archimedes.ee/et/struktuurifondid/toetatud/inimressursi-arendamiserakenduskava-raames-toetatud-projektid/korgkoolide-ja-ettevotete-koostoo

ARUTELU

Vastates küsimusele, kas haridussüsteem saab kaasa aidata tootlikkuse kasvatamisele ühiskonnas on vastus JAH, KUID see eeldab tihedat ja mõtestatud koostööd ettevõtlussektori esindajatega, et kokku leppida õpiväljundites. Ettevõtlussektoril on SUUR ROLL inimeste motiveerimisel enesetäiendamisele.

Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöövõimalused Ettevõtted-ülikoolidele: Osalus instituudi või õppekava nõukogus Kursused külalisõppejõud Investeerimine laboritesse Stipendiumite pakkumine Välisprofessorite toomine R&D - Uurimisteemad (doktoritele) Praktika Ettevõtte seminar Ülikoolid - ettevõtetele Lõpetajad (alustanud) Rakendusuuring (EAS innovatsiooniosak) Stažeerimine ettevõttes Täiendkoolituse pakkumine Rahvusvaheline kogemus ettevõttesse (läbi Erasmuse praktika) Allikas: ITL konverentsi kõrghariduse töötuba, 16.03.2011

Aruteluküsimused 1. Mis vormis olete kaasatud õppeasutusteettevõtte koostöösse? 2. Kuidas muuta koostööd nii õppuri kui tööandja jaoks tulemuslikumaks? 3. Kuidas motiveerida madalama kvalifikatsioonitasemega inimesi õppima, ennast täiendama?

LISAINFO

Põhikoolide ja gümnaasiumite lõpetajate haridusvalikuid Esimese haridustaseme lõpetajate valikud 2007 2008 2009 2010 Jätkas üldhariduses 63,4% 64,3% 65,7% 68,3% Jätkas kutsehariduses 29,4% 30,2% 29,7% 26,4% Ei jätkanud samal aastal õpinguid (Eestis) 7,5% 5,7% 4,8% 5,4% Teise haridustaseme lõpetajate valikud Kutseõpe 9,9% 10,2% 11,5% 10,1% Kõrgharidus 64,1% 64,8% 63,6% 62,3% sh akadeemiline õpe 42,3% 43,3% 43,1% 43,8% sh rakenduskõrgharidus 21,8% 21,5% 20,5% 18,5% Ei asu kohe õpinguid Eestis jätkama 26,4% 25,5% 25,1% 27,8% Asusid õppima korraga nii kutse- kui kõrghariduse õppekavadele 0,3% 0,4% 0,2% 0,2% EHIS, 2010

Kõrgkooli lõpetanute hinnang õppekava eesmärgipärasusele ja õpingute käigus omandatud vajalikele oskustele (%) Kõrgkool õpinguid alustades teadsin õppekava eesmärke läbitud õpe oli vastavuses minu ootustega õppekavale kasutan oma töös väga sageli õpingute käigus omandatud oskusi ja teadmisi Nõustun Ei nõustu Nõustun Ei nõustu Nõustun Ei nõustu Eesti Infotehnoloogia Kolledž 95 5 100 0 91 9 Eesti Kunstiakadeemia 66 34 63 37 79 21 Eesti Maaülikool 73 28 64 36 57 43 Eesti Muusika- ja 91 9 76 24 92 8 Teatriakadeemia Lääne-Viru Rakenduskõrgkool 89 11 89 11 88 12 Mainori Kõrgkool 80 20 76 25 73 27 Sisekaitseakadeemia 89 11 91 9 78 22 Tallinna Pedagoogiline Seminar 90 10 89 11 88 12 Tallinna Tehnikakõrgkool 78 22 83 17 73 27 Tallinna Tehnikaülikool 83 17 75 25 67 33 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 75 25 73 27 79 21 Tallinna Ülikool 87 13 69 31 68 32 Tartu Kõrgem Kunstikool 55 45 42 58 54 46 Tartu Ülikool 84 16 76 24 78 23 Allikas: TÜ RAKE uuring Eesti kõrgkoolide 2009 aasta vilistlaste uuring, 2011

Lõpetatud õppeaste ning ametikohal nõutav haridusaste (% töötavatest vilistlastest) Haridustase pole oluline Lõpetatud õppeaste/ametikohal nõutav haridusaste Keskharidus Kutseharidus Bakalaureusekraad Magistrikraad diplomiõpe/rakenduskõrgharidus 7 15 9 40 27 2 3-aastane bakalaureuseõpe 9 14 4 3 56 13 3+2 magistriõpe 2 4 2 3 38 48 2 4+2 magistriõpe 4 5 2 6 52 31 0 doktoriõpe 5 41 54 Rakenduskõrgharidus bakal.- ja magistriõppe integreeritud õppekava Doktorikraad 1 3 3 15 71 7

Õppeasutuste arv, kus saab õppida kõrghariduse õppekavadel 1990/91 2009/10 õa 50 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0 5 1 3 7 1 1 9 9 9 9 1 9 7 4 6 1 1 1 1 4 3 2 2 2 1 5 12 11 10 14 18 17 13 13 13 11 11 11 11 7 8 11 12 8 8 7 7 9 7 7 8 8 9 10 10 10 7 7 8 8 8 9 10 8 1 1 4 5 6 6 5 5 5 4 4 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6 90/91 93/94 94/95 95/96 96/97 97/98 98/99 99/00 00/01 01/02 02/03 03/04 04/05 05/06 06/07 07/08 08/09 09/10 avalik-õiguslikud ülikoolid eraülikoolid riigi rakenduskõrgkoolid era rakenduskõrgkoolid riigi kutseõppeasutused era kutseõppeasutused

Üliõpilaste sissetuleku allikad Eurostudent, 2010

Õppesuund *Sh. Kristjan Jaagu programm, RKT välisülikoolis, Noore Õpetlase Stipendium, Euroopa Ülikooli Instituut, DoRa, Tiigriülikool. **Üliõpilaste arv magistriõppes, integreeritud õppes (al. 4. kursusest/õppimise aastast) ja doktoriõppes (RE+REV) Eraldatud stipendiumid 2002/03-2009/10 Stipendiumite osakaal õppesuuniti Üliõpilaste arv 2009/10 õa kokku** Üliõpilaste osakaal 2008/09 õppesuuniti Ajakirjandus ja infolevi 42 1.5% 328 2% Arhitektuur ja ehitus 46 1.6% 1176 7.1% Arvutiteadused 141 4.9% 860 5.2% Bioteadused 387 13.4% 621 3.8% Füüsikalised loodusteadused 300 10.4% 507 3.1% Humanitaaria 395 13.7% 1445 8.8% Isikuteenindus, sh turvalisus 33 1.2% 129 0.8% Keskkonnakaitse 69 2.4% 413 2.5% Kunstid 119 4.1% 541 3.3% Matemaatika ja statistika 56 1.9% 106 0.6% Põllumajandus 124 4.3% 316 1.9% Sotsiaal- ja käitumisteadused 250 8.7% 1186 7.2% Sotsiaalteenused 105 3.6% 292 1.8% Tehnikaalad 181 6.3% 910 5.5% Tervis 164 5.7% 893 5.4% Tootmine ja töötlemine 96 3.3% 401 2.4% Transport 20 0.7% 95 0.6% Turvamine 0 0% 69 0.4% Veterinaaria 29 1.0% 179 1.1% Õigus 91 3.2% 1002 6% Õpetajakoolitus 120 4.2% 1802 10.9% Ärindus ja haldus 119 4.1% 3252 19.7% KOKKU 2887 100% 16 523 100%

2500 Välisüliõpilased Eesti kõrgkoolide tasemeõppes 2005-20102010 ning projektsioon kuni 2015 *Alates 2011 a. on arvestatud ca 9% üliõpilaste arvu kasvuga aastas 2015.a. eesmärk - 2000 välisüliõpilast 2000 1500 1000 500 840 1282 Vastuvõtu prognoos - 600 457 229 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Lisalugemist kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö teemal Ettevõtlusõppe roll Euroopas http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/files/support_measur es/training_education/doc/oslo_agenda_final_en.pdf Future Fit: Preparing graduates for the world of work http://highereducation.cbi.org.uk/uploaded/hre_091_futu re%20fit%20aw.pdf The Role of PhD-s in Smart Economy http://www.sciencecouncil.ie/media/asc091215_role_of_p hds.pdf Engineering Graduates for Industry, http://www.engsc.ac.uk/downloads/egi/201002-egi.pdf A Guide to better practices for collaborative research between science and industry www.responsiblepartnering.org/