Avaliku sektori efektiivsus homses Euroopas ja mõju ettevõtjale Erki Usin 28. mai 2014 Eesti prioriteedi maksuvaldkonnas 1
Praeguse koalitsiooni maksuvaldkonna lubadused Aktsiisitõusud: alkohol, tubakas, gaas, kütteõli maksuerisuse kaotamine; Sõiduautode käibemaksuga sanktsioneerimine ja 1000 euroste arvete deklareerimise kohustused; Tulumaksumäära langetamine; Tööjõumaksude alandamine: tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, töötuskindlustusmäära alandamine; Uued keskkonnatasud (loe: tõus) alates 2016. Kui palju on siin olnud otsustamisvabadust? 3 Mis on toimunud Euroopas? Maksutrendid 2
Statistika Maksutulud alates 2009 kasvanud: absoluutnumbrites kui ka suhtena SKT-sse; Keskmine käibemaksumäär on kriisieelsest alla19,5% pealt tõusnud enam kui 21% peale; ca 2/3 EL liikmesriikidest on tõstnud viimase 5 aasta jooksul oma käibemaksu määra; Ettevõtete tulumaksu keskmine ülempiir on viimase 20 aasta vaates langenud enam kui 35% pealt 23%-ni; Eraisikute tulumaksu keskmine ülempiir on viimase 20 aasta vaates langenud enam ca 48% pealt ca 38%-ni. 5 Trendid Maksukoormus nihkub tööjõumaksude pealt ära: tarbimisse ja keskkonda; Liikmesriikides toimub ettevõtte tulumaksu nivelleerimine kõrgemate maksumäärade alanemine; Tarbimismaksud kasvavad. 6 3
Deloitte üleeuroopaline uuring Riigi rahastamise trendid Üleeuroopalise uuringust: Riigi rahastamise uuring 2014 Avaliku sektori otsustajad: sh ministeeriumid, ministeeriumite allasutused, maksuhaldurid, mõttekojad; esimest korda; osaleb 18 riiki Euroopas; eesmärk: tabada avaliku sektori finantsvaldkonna juhtide meeleolu ja nägemus eesseisvast. 8 4
Olulised seisukohad (1) (1) Kasinusmeetmed on viimas uute arenguteni: i. efektiivsus, ii. uued eesmärgid, iii. kulude kokkuhoiust otsuste langetamise sisendiks. (2) Tehnoloogia võimaluste teadvustamine: i. tehnoloogiatel on oluline roll efektiivsuse ja kvaliteedi saavutamisel, ii. olemasolevaid võimalusi ei kasutata ära või kasutatakse ebaefektiivselt, iii. vähene integreeritus, iv. reaalseid samme ei astuta. (3) Eelarvestamise reeglid pärsivad uuendusi: i. ankurdutakse vanade (eelnevate) eelarvete juurde vs innovatsiooni ootus, ii. Tehakse samu asju aina vähema rahaga. 9 Olulised seisukohad (2) (4) Puudus on innovaatoritest: i. vaja on erineva taustaga ning uue pilguga teenistujaid, ii. avaliku sektori palga ja värbamise põhimõtted piiravad oluliselt talentide ja erineva taustaga inimeste kaasamist. (5) Avaliku sektori tulu on üllatavalt stabiilne: i. läbi kriisi tuldi suhteliselt väikeste kaotustega, ii. edaspidiseks vaja enam nutikust tulude koosluse paremaks suunamiseks. (6) Kulutused tuleb seostada tulemustaga: i. mõõtma peab hakkama tulemust, mitte kulutatud raha hulka. (7) Läbipaistvus kui edasise kommunikatsiooni alus: i. lihtsalt infost ei piisa see peab kodanikku kõnetama. 10 5
Peamised väljakutsed, millele valitsused peavad vastama 1. Kuidas jagada parimaid praktikaid. Ka riikide vahel. 2. Ametnike värbamine ja arendamine. 3. Pro-aktiivne kommunikatsioon suurendada maksukuulekust. 4. Juhiomandustesse panustamine. 11 Muutev innovatsioon 6
Mis on muutev innovatsioon? 1. Klassikaline lõks avalikus sektoris: madalamad maksud = kärbitud avalike teenuste hulk ja kvaliteet. 1. Avalik sektor on eriline, sest ainus, mille kulud ajas (pidurdamatult) kasvavad. 2. Miks muutev innovatsioon on oluline ja miks seda avalikus sektoris on vähe: I. ei ole konkurentsi, II. kuna ei ole kasumi eesmärki, siis on vähene rõhuasetus efektiivsusel. 3. Muutvaks innovatsiooniks on vaja pilku väljast. Klassiklaine innovatsioon tähendab lihtsalt paremat teenust kõrgema kuluga. Member Firms and DTTL: Insert appropriate copyright (Go Header & Footer to edit this text) 13 Kuidas toimida paremini? 14 7
Mis oleksid näited muutvast innovatsioonist avalikus sektoris? 15 Globaalsed näited 1. (Kõrg) haridus: e-õpped; 2. tervishoid: e-konsultatsioonid, parem meditsiinitöötajate kooslus; 3. kaitsevõime: droonid; 4. korrakaitse: elektroonilised jalavõrud. 16 8
Kuidas see Eestisse puutub? Positiivsed näited Maksu- ja Tolliamet, RMK, e-äriregister, meditsiin. Mitte nii positiivsed näited Haldusreform, kõrgharidus, kaitsevõime, riigihangete korraldus, meditsiin. Mille peale veel mõelda? 17 "To treat 21st century s problems with a 20th-century approach to health care would require an impossible number of doctors The Economist, 2012 18 9
Kontakt Küsimusi? Erki Usin Audit direktor +372 640 6508 eusin@deloittece.com 19 Deloitte tähistab ühte või mitut Deloitte Touche Tohmatsu`t, mis on UK määratud vastutusega äriühing ja selle liikmesfirmade võrgustikku, kus iga liikmesfirma on juriidiliselt eraldiseisev ja sõltumatu ettevõte. Deloitte Touche Tohmatsu ja tema liikmesfirmade juriidilise struktuuri detailset kirjeldust vaata www.deloitte.ee. Member of Deloitte Touche Tohmatsu Limited 20 10