Kas ja kuidas saab haridussüsteem kaasa aidata tootlikkuse kasvatamisele ühiskonnas? Heli Aru Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik

Transcription

1 Kas ja kuidas saab haridussüsteem kaasa aidata tootlikkuse kasvatamisele ühiskonnas? Heli Aru Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik

2 Taust Rahvusvaheline täiskasvanute uuring Tean ja oskan PIAAC - Programme for International Assessment of Adult Competences. Prooviküsitlus 2010, tulemused avaldatakse 2013; Õpingute katkestamise hind, Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR, ettevalmistamisel 2011; Õpingute ebaõnnestumisega seotud kulud, koostaja Eve Tõnisson Riigikantselei tellimusel, Tartu 2010.

3 Õpingute ebaõnnestumisega seotud kulud Erakulud Kõrgem töötuse tõenäosus, pikem töötuse kestus, madalam algne töötasu ja töötasu kogu elu jooksul, isiku halvem tervislik seisund, väiksem riskikartlikkus, kõrgem isiklik diskonteerimismäär, väiksem osalemine elukestvas õppes, madalama arengupotentsiaaliga lapsed, väiksem eluga rahulolu; Sotsiaalsed kulud Suurenenud kuritegevus, väiksem positiivne kõrvalmõju kaastöötajatele, madalam majanduskasvu määr, väiksem põlvkondadevaheline mõju laste ja vanemate vahel, halvem rahva tervislik seisund, kõrgem tööpuudus, madalam sotsiaalne sidusus; Eelarve seotud kulud Madalamad maksutulud, kõrgemad töötuse maksed ja abirahad, kõrgemad tervishoiukulud, kõrgemad politseikulud, kõrgemad õigusemõistmise kulud Allikas: Psacharopoulos, G. The Costs of School Failure. A Feasibility Study. Analytical Report for the European Commission. EENEE_The_Costs_of_School_Failure.pdf.

4 Oskuste tasemega seotud hüved MIKRO (indiviidide tasand) Majanduslik - Tööhõivelisus; - Palk; - Riiklikud toetusrahad. Sotsiaalne - Vabatahtlik töö; - Osalus kogukonna töös Tervis - Füüsiline ja vaimne tervis; - Suremus. MESO (firma, pere, kool, jm) - Firma kasumlikkus; - Tootlikkus; - Firmade ning kogukondade kohanemisvõime; - Võimujaotus perekonnas MAKRO (ühiskond, regioon, vms) - Üldine kasvumäär; - Kohanemiskiirus - Usaldus; - Sotsiaalne kapital. Hariduslik - Ligipääs; - Püsivus viia ülesanne lõpule; - Oskuste tase. - Kaasatus; - Kvaliteet; - Keskmine.

5 Kvaliteetne ja kättesaadav tasemeharidus + paindlikud täiend- ja ümberõppevõimalused kogu elu jooksul

6 LÜHIKE ÜLEVAADE VÕTMENÄITAJATEST

7 Eesti EL keskmine EL eesmärgid Viim. andmed Alushariduses osalemine (vanuses 4.a. 87% 93,6% 93,2% kuni koolini) (2010) 85,6% 90,7% - 95% Madala sooritustasemega lugemisoskus - 13,6% 11,3% - 24% <17% <15% õpilaste osakaal PISA matemaatika - 12,1% 12,6% - 24% - <15% uuringus (15.a.) 2009 loodusteadus - 7,7% 8,3% - 20% - <15% Varajased koolist lahkujad (põhihariduse või madalama 14,3% 15,1% 14% haridustasemega mitteõppivad noored) (2009) 17,6% 14,9% <10% <10% a-st Keskhariduse omandanute määr (20-24-aastastest) 79% 82% 76,6% 78,5% 85% - LTT erialade lõpetajate osakaal 18,6% 20,5% 20,5% (2010) 24,8% 21,9% Kolmanda haridustasemega noored 35,7% 31% 34% (30-34-aastastest) (2009) 22% 31% 40% Täiskasvanud elukestvas õppes 6,7% 10,6% 10,9% 12,5 8,5% 9,5% (vanuses 26-64) (2010) % 15% Investeeringud haridusse, % SKPst 6,1% 5,2% 6,1% (2009) 4,9% 5,1% - -

8 Elanikkond a. haridustaseme järgi, 2008 Allikas: Eesti Statistikaamet (ESA

9 Töötute osakaal haridustasemete lõikes aastatel, ,3% 14,7% 10,0% 8,6% 8,5% 8,4% 5,0% 3,9% 5,7% 6,6% 4,8% 4,8% 5,1% 2,6% 1,6% 2,5% 0,0%

10 Muutus kutseõppe õpilaste arvus õppevaldkonniti 2005/ /10. õa

11 10 suurimat õppekavarühma kutsehariduse RKT-s Õppekavarühm RKT 2010 RKT 2011 RKT 2012 RKT 2009 täitmine 1 Ehitus ja tsiviilrajatised % 2 Majutamine ja toitlustamine % 3 Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika % 4 Arvutiteadused % 5 Mehaanika ja metallitöö % 6 Transporditeenused % 7 Elektroonika ja automaatika % 8 Elektrotehnika ja energeetika % 9 Materjalitöötlus % 1 Hulgi ja jaekaubandus % 0 Kokku %

12 Kutsehariduse lõpetajate õpingute jätkamine 2005/ /09. õa Allikas: EHIS

13 Riigieelarveliste üliõpilaste arv ja osakaal õppevaldkonniti 1999/ /10 09/10 21% 16% 15% 12% 14% 9% 9% 3% 08/09 22% 16% 15% 12% 13% 10% 9% 4% 07/08 22% 16% 14% 12% 13% 10% 9% 4% 06/07 21% 16% 14% 13% 13% 10% 9% 4% 05/06 20% 16% 14% 13% 13% 10% 10% 4% 04/05 19% 16% 14% 13% 14% 10% 10% 4% 03/04 19% 15% 15% 15% 13% 12% 9% 3% 02/03 19% 14% 15% 16% 13% 13% 8% 3% 01/02 18% 13% 15% 17% 13% 13% 8% 3% 00/01 19% 12% 14% 17% 14% 14% 7% 3% 99/00 20% 12% 14% 17% 14% 13% 7% 3% EHIS, 2010 TEHN LOOD TERV SOTS HUM HAR TEEN PÕL

14 Vastuvõtt kõrghariduse esimesele astmele 2005/ /11. õa õppevaldkondade (RKT+REV) Haridus Humanitaaria ja kunstid Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus Loodus- ja täppisteadused Tehnika, tootmine ja ehitus Põllumajandus

15 Loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonna lõpetajate osakaal ,5 19,2 18,6 16,9 17,1 16,9 20,2 19,3 21,1 20,5 EL Eesti

16 25-64-aastase elanikkonna osalemine elukestvas õppes , (%). 12,0% 9,8% 10,6% 8,0% 6,3% 5,3% 5,4% 6,7% 6,5% 6,5% 5,9% 7,0% 4,0% 0,0% Allikas: Statistikaamet, tööjõu-uuringu andmed

17 25-64-aastased elukestvas õppes haridustaseme järgi, , % Esimene tase ja vähem ,5 1,6 2,1 2,3 2,0 Teine tase 3,8 4,6 4,8 4,8 4,7 4,9 5,5 7,5 7,2 7,6 Kolmas tase 10,0 8,7 12,3 11,4 9,6 11,0 11,3 15,9 18,2 18,6 Kokku (%) 5,3% 5,4 6,7 6,5 5,9 6,5 7,0 9,8 10,6 10,9

18 TEGEVUSSUUNAD

19 Formaalharidussüsteem Üldharidus Uue põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava rakendamine; Õpilaste riskikäitumise ja õigusrikkumiste ennetamine asjatundliku võrgustikutöö kaasabil; Koolivõrgu korrastamine; Muukeelsetes koolides luuakse heal tasemel võimalused riigikeele omandamiseks. Kutseharidus Paindlike võimaluste loomine kaasaegse kutsehariduse omandamiseks; Kõigile õppijatele tasuta õppekohtade loomine, tugiteenuste ja ühiselamukohtade täiendava rahastamise sisseviimine. Kõrgharidus Uue kvaliteedikindlustamise süsteemi rakendamine täies ulatuses; Rahastamissüsteemi muutmine; Rahvusvahelistumine.

20 Erialase haridusega inimeste osakaalu suurendamine Kaasaegse tööturu vajadustele vastava hariduse ja oskustega tööjõu olemasolu tagamine Tasemehariduse (eelkõige kutseõppe) pakkumine koos tugiteenuste- ja toetuspaketiga ilma erialase hariduseta inimestele; Kvalifikatsioonisüsteemi edasiarendus, koostöö tulevikus vajaminevate oskuste prognoosimiseks ja seireks EL tasandil; Täiskasvanute täiend- ja ümberõppe võimaluste laiendamine; Elukestva õppe populariseerimine ja täiskasvanud elanikkonna teavitamine.

21 Täiskasvanute tööalase täiendkoolituse vastutusalad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: ettevõtete kaudu töötavate täiskasvanute koolituse rahastamine (EAS) Sotsiaalministeerium: töötute ja tööturu riskirühmade koolituse rahastamine (Töötukassa) Haridus- ja Teadusministeerium: täiskasvanute koolituse rahastamine kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide ja huviharidusekeskuste kaudu (Innove) Rahastamine toimub Euroopa Sotsiaalfondi vahendite toel.

22 Täiendkoolituse RKT sihtgrupp ja põhimõtted Eelistatud täiendõpe, ümberõpe eelkõige tasemeõppes paindlikes õppevormides Eelistatud madala konkurentsivõimega isikud Tellimus esitatakse konkreetsete kursuste lõikes Miks? Suur huvi pehmete kursuste vastu, tulevikus hea meelega detsentraliseerime.

23 Täiskasvanute tööalane koolitus kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides RKT eesmärk on täiskasvanud elanikkonna elukestvas õppes osalemise võimaluste avardamine ja kvaliteetse koolituse pakkumise kaudu inimeste tööalase konkurentsivõime tõstmine Programm töös alates aastast, tänaseks on koolitatud rohkem kui inimest. Kursuseid üle 2800, rahaline kogumaht 120 mln krooni. Kursuste pikkus tundi, eelkõige täiendõpe. Info pakutavate tasuta kursuste kohta -

24 RKT protsess Läbirääkimised partneritega RKT põhimõtted Koolide taotlused Komisjoni otsus RKT

25 Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö toetamine Kaks avalikku konkurssi, 2009 ja EL toetus 7,5 milj eurot (117 milj krooni), 38 projekti; Mida toetatakse? Õppekava struktuuri ja eesmärkide analüüs. Koostöösidemete arendamine partnerite esindajatega. Väliskompetentsi kaasamine ning teadmuse levitamine. Praktika parem seostamine õppekava väljunditega, sh praktika läbiviimine partnerite juures. Täiendusõppe moodulite loomine ja õppe pakkumine. Ülikooli õppejõudude enesetäiendamine ja -arendamine Projektil peab olema juhtnõukogu, mille ülesannete hulka kuulub projekti aasta- ja lõpparuande kinnitamine. Juhtnõukogusse kuuluvad mh partnerite esindajad. Info projektide kohta -

26 ARUTELU

27 Vastates küsimusele, kas haridussüsteem saab kaasa aidata tootlikkuse kasvatamisele ühiskonnas on vastus JAH, KUID see eeldab tihedat ja mõtestatud koostööd ettevõtlussektori esindajatega, et kokku leppida õpiväljundites. Ettevõtlussektoril on SUUR ROLL inimeste motiveerimisel enesetäiendamisele.

28 Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöövõimalused Ettevõtted-ülikoolidele: Osalus instituudi või õppekava nõukogus Kursused külalisõppejõud Investeerimine laboritesse Stipendiumite pakkumine Välisprofessorite toomine R&D - Uurimisteemad (doktoritele) Praktika Ettevõtte seminar Ülikoolid - ettevõtetele Lõpetajad (alustanud) Rakendusuuring (EAS innovatsiooniosak) Stažeerimine ettevõttes Täiendkoolituse pakkumine Rahvusvaheline kogemus ettevõttesse (läbi Erasmuse praktika) Allikas: ITL konverentsi kõrghariduse töötuba,

29 Aruteluküsimused 1. Mis vormis olete kaasatud õppeasutusteettevõtte koostöösse? 2. Kuidas muuta koostööd nii õppuri kui tööandja jaoks tulemuslikumaks? 3. Kuidas motiveerida madalama kvalifikatsioonitasemega inimesi õppima, ennast täiendama?

30 LISAINFO

31 Põhikoolide ja gümnaasiumite lõpetajate haridusvalikuid Esimese haridustaseme lõpetajate valikud Jätkas üldhariduses 63,4% 64,3% 65,7% 68,3% Jätkas kutsehariduses 29,4% 30,2% 29,7% 26,4% Ei jätkanud samal aastal õpinguid (Eestis) 7,5% 5,7% 4,8% 5,4% Teise haridustaseme lõpetajate valikud Kutseõpe 9,9% 10,2% 11,5% 10,1% Kõrgharidus 64,1% 64,8% 63,6% 62,3% sh akadeemiline õpe 42,3% 43,3% 43,1% 43,8% sh rakenduskõrgharidus 21,8% 21,5% 20,5% 18,5% Ei asu kohe õpinguid Eestis jätkama 26,4% 25,5% 25,1% 27,8% Asusid õppima korraga nii kutse- kui kõrghariduse õppekavadele 0,3% 0,4% 0,2% 0,2% EHIS, 2010

32 Kõrgkooli lõpetanute hinnang õppekava eesmärgipärasusele ja õpingute käigus omandatud vajalikele oskustele (%) Kõrgkool õpinguid alustades teadsin õppekava eesmärke läbitud õpe oli vastavuses minu ootustega õppekavale kasutan oma töös väga sageli õpingute käigus omandatud oskusi ja teadmisi Nõustun Ei nõustu Nõustun Ei nõustu Nõustun Ei nõustu Eesti Infotehnoloogia Kolledž Eesti Kunstiakadeemia Eesti Maaülikool Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Mainori Kõrgkool Sisekaitseakadeemia Tallinna Pedagoogiline Seminar Tallinna Tehnikakõrgkool Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tallinna Ülikool Tartu Kõrgem Kunstikool Tartu Ülikool Allikas: TÜ RAKE uuring Eesti kõrgkoolide 2009 aasta vilistlaste uuring, 2011

33 Lõpetatud õppeaste ning ametikohal nõutav haridusaste (% töötavatest vilistlastest) Haridustase pole oluline Lõpetatud õppeaste/ametikohal nõutav haridusaste Keskharidus Kutseharidus Bakalaureusekraad Magistrikraad diplomiõpe/rakenduskõrgharidus aastane bakalaureuseõpe magistriõpe magistriõpe doktoriõpe Rakenduskõrgharidus bakal.- ja magistriõppe integreeritud õppekava Doktorikraad

34 Õppeasutuste arv, kus saab õppida kõrghariduse õppekavadel 1990/ /10 õa /91 93/94 94/95 95/96 96/97 97/98 98/99 99/00 00/01 01/02 02/03 03/04 04/05 05/06 06/07 07/08 08/09 09/10 avalik-õiguslikud ülikoolid eraülikoolid riigi rakenduskõrgkoolid era rakenduskõrgkoolid riigi kutseõppeasutused era kutseõppeasutused

35 Üliõpilaste sissetuleku allikad Eurostudent, 2010

36 Õppesuund *Sh. Kristjan Jaagu programm, RKT välisülikoolis, Noore Õpetlase Stipendium, Euroopa Ülikooli Instituut, DoRa, Tiigriülikool. **Üliõpilaste arv magistriõppes, integreeritud õppes (al. 4. kursusest/õppimise aastast) ja doktoriõppes (RE+REV) Eraldatud stipendiumid 2002/ /10 Stipendiumite osakaal õppesuuniti Üliõpilaste arv 2009/10 õa kokku** Üliõpilaste osakaal 2008/09 õppesuuniti Ajakirjandus ja infolevi % 328 2% Arhitektuur ja ehitus % % Arvutiteadused % % Bioteadused % % Füüsikalised loodusteadused % % Humanitaaria % % Isikuteenindus, sh turvalisus % % Keskkonnakaitse % % Kunstid % % Matemaatika ja statistika % % Põllumajandus % % Sotsiaal- ja käitumisteadused % % Sotsiaalteenused % % Tehnikaalad % % Tervis % % Tootmine ja töötlemine % % Transport % % Turvamine 0 0% % Veterinaaria % % Õigus % % Õpetajakoolitus % % Ärindus ja haldus % % KOKKU % %

37 2500 Välisüliõpilased Eesti kõrgkoolide tasemeõppes ning projektsioon kuni 2015 *Alates 2011 a. on arvestatud ca 9% üliõpilaste arvu kasvuga aastas 2015.a. eesmärk välisüliõpilast Vastuvõtu prognoos

38 Lisalugemist kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö teemal Ettevõtlusõppe roll Euroopas es/training_education/doc/oslo_agenda_final_en.pdf Future Fit: Preparing graduates for the world of work re%20fit%20aw.pdf The Role of PhD-s in Smart Economy hds.pdf Engineering Graduates for Industry, A Guide to better practices for collaborative research between science and industry