Maailmamajandus: kasvu võimalikkusest pärast kriisi

Transcription

1 Eesti Pank Bank of Estonia Andres Sutt Maailmamajandus: kasvu võimalikkusest pärast kriisi Pärnu Finantskonverents 16. aprill 2009

2 Maailmamajandus on loodud kasvama 2

3 2007: hea aasta Allikas: IMF WEO Database 3

4 Proloog 8 Majanduskasv ja prognoosid 2008.a jaanuari seisuga (%) Jaapan USA Euroala Soome Rootsi Ida-Euroopa Aasia Allikas: Consensus Forecast 4

5 2009: teistmoodi tegelikkus 5

6 Milline on maailm meie ümber? Arenenud riikidest alanud finantskriis on segi löönud maailma viimase 10 aasta kasvumudeli Kannatavad nii toorainete eksportijad kui ka kaupade väljaveole orienteeritud riigid Üldine riskikartlikkus on põhjalikult muutnud turgude suhtumist ELi uutesse liikmesriikidesse Rahvusvaheline tööjaotus peab muutuma, ümberkorraldusi toetab Euroopa ja USA intresside alandamine ja fiskaalstiimul 6

7 Täiuslik torm maailmamajanduses Pankade ja finantsettevõtete kahjud on ületanud USD 1,2 triljonit Börsidel noteeritud ettevõtete turuväärtus on kukkunud alates augustist 2007 enam kui 16 triljonit (ca 1.5 korda EL SKP) Üleilmne nõudlusšokk Finantskriis on jõudnud reaalmajandusse ja tööturule Finantsturgude normaalne toimimine ei ole taastunud Süvenev protektsionismioht 7

8 Maailmamajandus vabalanguses 8

9 Maailmakaubanduse maht on järsult kahanenud... 9

10 ... ja tööstustoodangu langus on rekordiline 10

11 Naftabarreli hind 50 dollari ümbruses 11

12 Tööpuudus tõusutrendil 12

13 Väärtuse loomine ja kadu 13

14 Keskpankade baasintressid rekordmadalal 14

15 Innovatsioon rahapoliitikas 15

16 Suuremahulised riiklikud abipaketid Kuni USD 5 triljonit majanduskasvu taastamiseks G20: USD 1 triljon, sh IMFile 750 mlrd ning kaubanduse elavdamiseks 250 mlrd. EL abiprogrammid reaalmajanduse toetamiseks üle 400 mld Lisaks garantiid ja kapitalisüstid finantssektorile 16

17 Fiskaalstiimul toob eelarvepuudujäägi (% SKPst) 17

18 Maailmamajanduse kasvueeldused Lähtekoht: maailmamajandus on astunud paar-kolm aastat ajas tagasi Eksportija vajab importijat, kuid tegijad reastuvad ümber Riigi tugipaketid toimivad maksumus triljonites eurodes ja tulemuseks poolriigistatud pangandus ning jõudsalt suurenev riigivõlg mis saab kui kasv ei taastu? Finantssektor töötab taas 18

19 OECD: majanduskasvu taastumist ei ole oodata enne aastat 19

20 Suurimad eksportijad ja importijad 2008 mld USD eksport import Saksamaa 1470 USA 2170 Hiina 1430 Saksamaa 1210 USA 1300 Hiina 1130 Jaapan 782 Jaapan 762 Holland 634 Prantsusmaa 708 Prantsusmaa 609 UK 632 Itaalia 540 Holland 574 Belgia 477 Itaalia 556 Venemaa 472 Belgia 470 UK 458 Korea 435 Allikas: WTO, Wikipedia 20

21 Soome ja Rootsi majanduse väljavaated Võrreldes aasta alguse prognoosidega palju negatiivsem vaade Peamine tegur ekspordi langus, sisemajanduse riskid väiksemad kui aastate alguses SKP langus 2009 Soomes -5%, Rootsis üle -4% Tööpuudus lähiaastatel kõrge (10-11%) Garantiid finantssektorile (eelkõige Rootsis) Abipaketid majanduse toetamiseks 21

22 Ettevaatlikum suhtumine EL uutesse liikmesriikidesse Nn. Ida-Euroopa riskid on investorite silmis tõusnud: Riskipreemiad kallinenud Reitingud alanenud kohati allapoole investeerimistaset Finantseerimine raskem IMFi abiprogramme leiab nii EL uutes liikmesriikides, EL kandidaatriikides kui SRÜ riikides 22

23 Eesti Pank Bank of Estonia Kuidas Eestis muutunud oludega toime tulla?

24 Riskid Eesti majanduses on märkimisväärselt vähenenud Eesti jooksevkonto defitsiit on järsult vähenenud Pangandussektori kapital ja likviidsus on piisav Eesti välisvõlgnevus on jätkusuutlik Eesti võlakoormus suhtena SKPsse ei ületa ELi keskmist Tööturu paindlikkust iseloomustab palgakulude kiire vähenemine ja tööpuuduse kasv Euroalaga ühinemine on poliitilise tahte korral reaalne aastal 24

25 Mis on Eesti konkurentsieelis tulevikus? Väikeettevõtetele tuginev majandus suudab muutustele paindlikumalt reageerida Kriitilise tähtsusega on tööturu paindlikkus, tugev riigieelarve, panganduse usaldusväärsus ning ühinemine euroalaga Põhjamaade suunal on suur potentsiaal nii tootmise kui teenuste vallas 25

26 Eestil on oluline konkurentsieelis tööjõukulude osas LV Substantial labor Kuupalk cost(eur, competitive IVQ 2008) advantage is still on our side LT SK PL EE CZ SL FI Allikad: Riiklikud Statistikaametid 26

27 Konvergents Allikas: A. Beyaert,

28 Järgnev kümnend konvergents jätkub 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% % 7% 5% 3% 1% -1% -3% -5% Growth gap between Estonia and EU (rs) Eesti ja EL kasvu erinevus, parem telg GDP per capita (% EL27, PPS, ls) SKP inimese kohta, % EL keskmisest, PPS, vasak telg Allikad: Eurostat, Eesti Pank 28

29 Opportunity is Nowhere... või Opportunity is Now here! 29

30 Eesti Pank Bank of Estonia Tänan!