HAABERSTI LINNAOSA ÜLDPLANEERING KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE ARUANNE

Transcription

1 Marja 4d, Tallinn, Eesti. Tel: , e-post Tellija: Tallinna Keskkonnaamet HAABERSTI LINNAOSA ÜLDPLANEERING KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE ARUANNE Vastutav täitja: Toomas Ideon Juhatuse liige: Indrek Tamm Tallinn 2009

2 SISUKOKKUVÕTE Haabersti linnaosa üldplaneering näeb ette olulist elanike arvu kasvu Pikaliiva, Astangu ja Mäeküla asumites. Lisaks elamutele on kavas osa maad reserveerida ärimaaks ja ka segahoonestusega aladeks. Praegu on linnaosa põhimagistraalidel tipptundidel ummikud. Nende likvideerimiseks ja ka tuleviku nõudmiste rahuldamiseks nähakse üldplaneeringuga ette Rannamõisa tee rekonstrueerimine ja mitmete eritasandiristmike väljaehitamist. Asumite tihendamise, uute elamualade loomise ja teede infrastruktuuri tõhustamisega kaasnevad järgmised keskkonnamõjud ning probleemid: rohekoridoride likvideerimise reaalne oht; praegu kulgeb üks rohekoridor üle Astangu, Harku järve kaldaääre ja Pikaliiva asumi Kakumäe poolsaarele (Õismäe raba); teine ohustatav rohekoridor on Mustoja suudmeala, kuhu üldplaneeringu järgi kavandatakse elamuala võib katkestada rohekoridori Kopli lahe rannaalal surve suurenemine Harku järvele ja järvevee kvaliteedile; sadevee ja ka reostunud kuivendusvee juhtimine järve; oht puhke- ja supluskohale müra ja välisõhusaaste suurenemine suurte magistraalide ääres eritasandiristmikud ja liiklusmagistraalide rekonstrueerimine (laiendamine) toovad kaasa lühiajalise leevenduse liiklusummikute vältimiseks. Neid mõjusid on võimalik leevendada. Rohevõrgustiku saab teatud mööndustega asendada aedade ja puiesteedega. Kuid on vaja kaaluda olemasoleva rohevõrgustiku säilitamist, optimaalse laiusega rohekoridoride kindlaksmääramist üldplaneeringu raames ja mitte jätta neid ülesanded hilisemate detailplaneeringute kanda. Eriti peab järgima rohekoridori säilimist Astangu, Harku järve ja Pikaliiva ning ka Mustjõe asumi rannikualal. Üheks võimaluseks on arengualade pindala vähendamine. Harku järve seisundi halvenemise vältimiseks tuleb eelkõige tähelepanu pöörata järve valgalale. Harku järve puhul on tegemist vastakate protsesside ja võimalustega. Need on järgmised: asfaltpindadelt kogunevat sadevett tuleb puhastada üheks võimaluseks on sade- ja kuivendusvee juhtimine Apametsa peakraavi samal ajal vajab järv suuremas koguses vett; järve suubuvad ojade vee kvaliteet peab paranema; Harku oja kui suurima vooluhulgaga oja vees peab oluliselt vähendama fosfori sisaldust tuua puhast vett kusagilt mujalt, on pakutud lahendust, et tuua (taastada vana veejuhe) Mustamäe alt olevatest allikates. Võimalikud leevendused Harku järve puhul on järgmised: rajada lodud, seda ka Astangu ja Mäeküla asumite alal ehituslikud abinõud, et sadevesi puhastuks kohapeal järve suubuvate ojade kaldad jätta looduslikku olekusse, mitte maha raiuda kaldal olevaid põõsaid ja puid, sest ka ojad on rohevõrgustiku elemendid anda tehniline lahendus, et suhteliselt puhta veega Soone oja juhitaks järve. Harku järve veekvaliteedi parandamise võimaluseks on ka järvepõhjast muda väljavõtmine, kuid see on tehniliselt keeruline ja ka kulukas. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 2

3 Harku järve ja sinna suubuvate ojade ning väljavoolava Tiskre oja suhtes on tehtud pikemaajalist seiret. On olemas piisav andmebaas, et koos Harku vallaga leida lahendus Harku järve kui olulise puhkemajandusliku veekogu vee kvaliteedi tõstmiseks. Eelkõige on vaja selgitada Harku järve valgalalt lähtuv reostus ja seejärel töötada välja otstarbekas lahendus olukorra parandamiseks. Teiseks projekti eesmärgiks on sade- ja kuivendusvee lahendus Harku järve valgalas. Mürataseme ja müra negatiivse mõju vähendamise võimalused üldplaneeringu ning ka detailplaneeringute kontekstis on järgmised: puhveralade rajamine ja/või säilitamine elamualade ning müraallikate vahel müratõkete rajamine (barjäärid vertikaalsed, konsoolsed (osaliselt magistraali katvad, võivad olla ka läbipaistvad) hoonete õige paigutus ja nende funktsioon; elamud segahoonestusalal äri ning muude hoonete taga liiklusmagistraalide suhtes transpordiskeemide koostamine liikluse hajutamise eesmärgil ja otstarbekad liikluse kiiruse piirangud, liikluse rahustamise võimalused. Kavandatav rannapromenaad, mis teotseb nii kergliiklusteena kui ka üleujutuste vältimiseks vajaliku kaitsetammina, on osaliselt valmis Rocca al Mare piirkonnas. Tiskre asumis on selleks Roostiku tänav, mille kõrgus vajab tõstmist. Kopli lahe lõunasopis tuleb rannapromenaad rajada nii, et see ei lõhuks roostiku terviklikkust. Rannakaitse rajatisi Haabersti linnaosa rannikualal ei tohi lahendada projektipõhiselt ega detailplaneeringute tasemel. Ekspertide arvamuse järgi peab rannikul ja meres toimuvaid protsesse põhjalikumalt uurima. Uuringute tulemused on aluseks vastava kontseptsiooni väljatöötamiseks ja seejärel aluseks rajatiste projekteerimisele ning ehitustöödele. Võib juhtuda, et rannakindlustuste rajamise kulutused on liialt suured ja neid ei saagi mõistliku raha ellu viia. Siis on alternatiiviks järgida looduslikke protsesse ja püüda leevendada rannikul toimuvaid protsesse maismaal toimuvate planeerimislahendustega. Võimaliku arengustsenaariumi väljaselgitamine võtab aega ja seepärast on esmaseks vahendiks ranna ehituskeeluvööndi laiendamine. Haabersti linnaosa üldplaneering ei suuda lahendada kõiki probleeme ja olla sõltumatu naaberaladest. Ühistranspordi arendamisel on paratamatu, et lahendused toimuvad koostöös Tallinna muude linnaosade ja Haabersti linnaosa lähivaldadega. Probleemiks on üldplaneeringuga kavandatu ajagraafik. Kui tihendatakse Pikaliiva asumit, siis on vaja see teha kooskõlas Haabersti eritasandiristmiku ehitamisega. See tähendab koordineeritud tegevust ja õiget ajastamist kinnisvaraarenduse ning linna kaudu finantseeritud ehitiste rajamisega. Probleemiks on ka üldplaneeringuga kavandatu ulatus ja maht. Kui kavandatu viiakse ellu täies mahus, siis mitmed esitatud ettepanekud muutuvad kasututeks. Näiteks, kui Pikaliiva ja Haabersti asumis toimuvad arendustegevused vastavalt üldplaneeringule, siis pole mingit mõtet arutleda liiklusmagistraalide alla rajatavate loomatunnelite suhtes. Kavandatavad tegevused ei mõjuta kaitstavaid objekte. Üldplaneeringus on arvestatud Astan- Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 3

4 gu asumis valitseva kõrgendatud radooniga seotud terviseriskiga. Astangu veehaarde rajamine vajab täiendavat vaagimist, kuna Kambrium-Vendi põhjavees on kõrgendatud radionukliidide sisaldus. Üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) on koostoimiv protsess. Mitmed üleskerkinud probleemid said lahenduse töö käigus. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 4

5 SISUKORD 1 ÜLDPLANEERINGU ISELOOM JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE Sisu ja peamised eesmärgid Seos muude planeerimisdokumentidega KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KORRALDUS KSH objekt ja ulatus KSH vajadus Haabersti linnaosa üldplaneeringu ja KSH koostamise korraldamine Huvitatud osapooled Keskkonnamõju strateegilise hindamise avalikustamine HAABERSTI LINNAOSA KESKKOND Üldist Asumid Rahvastik ja selle prognoos Looduslik keskkond Reljeef Geoloogilise ehituse põhijooned Aluspõhi Pinnakate Põhjavesi Radoon Meri ja rand Geoloogiline kirjeldus Merepõhja reljeef Hüdrometeoroloogilised tingimused Ranna kirjeldus Kakumäe lahe seisund Pinnavesi ja veekogud Harku järv ja Tiskre oja Mustoja ja sadevee väljalasud Kliima Õhu saastatus ja müra Üldist Õhu saastatus Müra Järeldused Linnaosa haljastus ja rohealad Üldist Kakumäe poolsaar Tiskre oja ja Harku järve ümbrus Astangu Saku Suurhalli tagune metsaala Räime, Sooranna, Lõhe, Siia tn ja merega piiritletud haljasala Mustjõe asum Eriotstarbelised rohealad...39 Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 5

6 3.12 Kaitsealuse objektid, olulised rohealad ja piirangud ÜLDPLANEERINGU ARENGUSTSENAARIUMID stsenaarium üldplaneeringut ellu ei viida stsenaarium üldplaneeringuga kavandatu viiakse ellu stsenaarium üldplaneeringuga kavandatu rakendatakse osaliselt VÕIMALIKUD KESKKONNAMÕJUD Liiklusvõrgustik ja arenduskavad Elamualade tihendamise mõju Ohtlikud ja rasked veosed Rannapromenaad ja -kindlustused Kaitstavad objektid Virgestusalad Harku järv ja muud veekogud, Astangu veehaare ja radoon Arendustegevus ja loomaaed Sadevesi Jäätmed ja jääkreostus Tehnovõrgud Riskid Keskkonnamõju prognoosimeetodid ÜLDPLANEERINGUGA KAASNEVAD PROBLEEMID OLULISED RAHVUSVAHELISED JA RIIKLIKUD EESMÄRGID PIIRIÜLENE MÕJU OLULISE NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMINE JA LEEVENDAMINE Harku järve seisund Mustoja Rohevõrgustik Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala Maakasutus Liiklusest tuleneva mõju vältimine ja vähendamine Üldist Müra Rannamõisa teel ja Paldiski maanteel Liikluse rahustamine Inimeste ohutus Üleujutused, rannakindlustus ja rannapromenaad Üldist Ettepanekud ranna ehituskeeluvööndi muutmiseks Põhjavesi ja veevarustus Ettepanekute ja probleemide arvestamine üldpleneeringus PARIM ALTERNATIIVNE ARENGUSTSENAARIUM stsenaarium Kavandatud tegevuse osaline rakendamine Mustjõe asum Pikaliiva RASKUSED...72 Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 6

7 12 SEIRE KASUTATUD KIRJANDUS...74 Lisa 1. Üldplaneeringu ja KSH koostamisel kasutatud materjalid Lisa 2. Haabersti linnaosa üldplaneeringu KSH programm ja selle avalikustamisega seotud materjalid Lisa 3. Haabersti linnaosa üldplaneeringu KSH aruande avalikustamisega seotud materjalid Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 7

8 1 ÜLDPLANEERINGU ISELOOM JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE 1.1 Sisu ja peamised eesmärgid Tallinna Linnavolikogu algatas Haabersti linnaosa üldplaneeringu (ÜP) koostamise 23. märtsil a otsusega nr 90. Linnaosa üldplaneering täpsustab ja täiendab kehtivat Tallinna üldplaneeringut (2001). Haabersti linnaosa üldplaneering kujundab linnaosa ruumilise arengu põhimõtted ning seob omavahel varasemad Haabersti linnaosa territooriumi puudutavad arengustrateegiad, projektid ja ehitusmäärused. Haabersti linnaosa üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele ning maakorraldusele. Üldplaneeringu koostamisel analüüsitakse paikkonna eripärast tulenevaid võimalusi ning olemasolevat sotsiaal-majanduslikku potentsiaali, millest lähtudes valitakse edasise arengu üldeesmärgid. Üldplaneeringuga hõlmatava ala ulatus on näidatud kaardil (vt joonis 1). Üldplaneeringuga kavandatakse järgmist: mitmekesistada maakasutuse funktsionaalsust ja tagada planeeritava territooriumi sidusus nii üldplaneeringuga hõlmatava territooriumi erinevate alade kui ka üldplaneeringust välja jäävate ümbritsevate piirkondade vahel; Haabersti linnaosas paiknevate reserv ja arengualade arengusuunad; täpsustada planeeritava ala üldisi ehitustingimusi ja -reegleid; täpsustada uute elamu- ja ettevõtlusalade võimalikud asukohad; analüüsida korterelamute ja väikeelamute paiknemist, elamualade ja töökohtade suhet territooriumil ning uuselamuehituse kvaliteeti ja hulka; täpsustada liiklusvõrgustikku (Kakumäel) ning töötada välja loogiliselt toimiv liiklusskeem (Astangul, Pikaliival), koos ümbritsevate aladega liidetud kergliiklusteede ja liikumisradade paiknemise määramisega, tagades kiire ja sagedane liikumisvõimalus erinevate piirkondade vahel; olemasolevate ristmike (eelkõige Paldiski mnt, Rannamõisa ja Ehitajate tee liiklussõlme) rekonstrueerimiseks vajaliku maa reserveerimine ning piirkonna üldise teedevõrgu täpsustamine koos vajalike uute teekoridoride määramisega/reserveerimisega juurdepääsude tagamiseks; täpsustada metsade, parkide, looduslike haljasalade, rohekoridoride piire ja nende rajamise tingimusi ning teha ettepanekud olemasolevate metsade, parkide, looduslike haljasalade, rohekoridoride täiendamiseks; täpsustada ohtlike- ja raskete veoste marsruudid; määrata ühistranspordiliikluse kavandamiseks vajalikud põhi- ja jaotustänavad ning infrastruktuur (sh peatused, terminalid, lõpp-peatused, Pargi&Sõida parklate asukohad ja tagasipöördekohad); ühistranspordiliikluse arendamise ja parendamise võimalused; parkimiskorralduse üldised põhimõtted ning uued parkimisalad. Sõidukite parkimiskohtade määratlemisel lähtuda vajadusest 1,6 2,0 parkimiskohta korteri kohta ja üks parkimikoht büroopinna iga m 2 kohta; kavandada liiklus (sealhulgas ka bussi- ja kergliiklus) ja parkimine rannaaladel ja nende läheduses; liikluse rahustamise võtteid; Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 8

9 Joonis 1. Üldplaneeringu ala paiknemine Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 9

10 ühiskondlike keskuste arengualade, üldkasutatavate spordiväljakute ning puhke- ja haljasalade ulatuse, kasutustingimuste, arengusuundade ning koormuse määramine ja täpsustamine; töötada välja tehnovarustuse põhiprintsiibid, määrata tehnovõrkude paiknemine ning tehnorajatiste ja -hoonete jaoks vajalike maa-alade asukohad ja suurused, sidudes need linna üldprintsiipide ja -lahendustega ning arvestades transiitvooluhulkadega; avalike randade ja sadamakohtade täpsustamine; Harku järve kaldaala arengusuundade määramine; koostada Haabersti linnaosa hõlmav kaart, mis võtab kokku arengu- ja ehitamistingimused planeeritaval territooriumil; mereveetaseme kõrguste analüüs teede ja elamualade planeerimiseks; Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine; täpsustada ranna ehituskeeluvööndit (suurendamine või vähendamine), seejuures arvestada ranna kasutamise eesmärke, olemasolevat taimestikku, reljeefi, kõlvikute ja kinnisasjade piire, olemasolevaid tänavaid ja tehnovõrke ning väljakujunenud asustust; seada looduskeskkonnal avalduvate mõjude alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimused ning määrata maa- ja veealadele üldised kasutamis- ja ehitustingimused, sh pinnase liigniiskusest, mere mõjust ja sademe- ning pinnasevee ärajuhtimise tingimustest tulenevad piirangud; keskkonnakaitseliste arengusuundade määramine. 1.2 Seos muude planeerimisdokumentidega Üldplaneering on seotud paljude strateegiliste dokumentidega. Kuna Haabersti linnaosa on üks osa Tallinnast ja Eestist, siis peab arvestama nii linnaosa, Tallinna linna, Harju maakonda ja kogu Eestit käsitelevate planeerimisdokumentidega. Veelgi enam, on vaja arvestada ka rahvusvaheliste dokumentidega, eelkõige Euroopa Liidu omadega. Nendeks on Tallinna üldplaneering (kinnitatud 2001), Tallinna arengukava (jõustunud ). Lisas 1 on antud nimekiri materjalidest, millest üldplaneeringu ja KSH koostamisel on lähtutud. Üldplaneeringu koostamisel ja keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse ka dokumentidest, mis on veel eelnõu staadiumis. Lähtematerjalid võib rühmitada järgmiselt: Eestit tervikuna haaravad strateegiad ja arengukavad: o Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (RT I 2007, 19, 96) o Eesti keskkonnategevuskava (RTL 2007, 20, 349) o Transpordi arengukava (RT I 2007, 11, 54) o Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21 (RT I 2005, 50, 396) jm Tallinna ja Haabersti linnaosaga seotud planeeringud ning arengukavad (Tallinna üldplaneering, teemaplaneeringud, detailplaneeringud ja valdkondlikud kavad) Tallinna ja Haabersti linnaosa probleeme käsitlevad uuringud. Eelkõige on Haabersti linnaosa üldplaneering seotud kinnitatud planeerimisdokumentidega, nagu Tallinna üldplaneering, Tallinna arengukava , Harjumaad ja Harku valda käsitlevad dokumendid. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 10

11 2 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KORRALDUS 2.1 KSH objekt ja ulatus KSH ülesanne on kaasa aidata tasakaalustatud, Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnapoliitikaga kooskõlas oleva Haabersti linnaosa üldplaneeringu koostamisele. KSH eesmärgiks on: keskkonnavaldkonna täielik integreerimine üldplaneeringusse, arvestada keskkonnakaalutlusi üldplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel; tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut; üldplaneeringuga ettenähtud tegevustega kaasnevate keskkonnamõjude (ka mõjud sotsiaalsele keskkonnale sh inimeste tervisele ning heaolule) kaardistamine ja soovituste esitamine keskkonnamõjude vähendamiseks. KSH ulatuse määrab ära Tallinna Linnavalitsuse korraldusega 14. juunist a nr 1285-k kinnitatud Haabersti linnaosa üldplaneeringu lähteülesanne. Territoriaalselt haarab KSH Haabersti linnaosa territooriumi. Sisu poolest haarab KSH üldplaneeringu lähteülesandega kavandatavad tegevused. KSH otsene eesmärk on arvestada kohalikke keskkonnatingimusi üldplaneeringu lahenduste väljatöötamisel ja kirjeldada neid tingimusi ning lahenduste keskkonnaaspekte, aitamaks koheselt planeeringu koostajaid ja hiljem ka planeeringu kehtestajaid otsuste langetamisel. KSH sisulise ulatuse määrab ära keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse nõuded ( 40) ja käesolev programm. Seejuures käsitleb KSH järgmist: olemasolevat keskkonnaseisundit ning selle parendamise vajadust ja võimalusi; seoseid ja vastavust teiste planeerimisdokumentidega, näiteks maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga '''Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused", Tallinna üldplaneeringuga ja muude valdkondlike teemaplaneeringutega. 2.2 KSH vajadus Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RTI 2005, 15, 87) 33le on Haabersti linnaosa üldplaneeringu eelnõu strateegiline dokument, millele peab tegema keskkonnamõju strateegilise hindamise. Eeldatavalt on osa üldplaneeringu alusel kavandatavatest tegevustest olulise keskkonnamõjuga. 2.3 Haabersti linnaosa üldplaneeringu ja KSH koostamise korraldamine Planeeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Tallinn Linnavolikogu. Planeeringu koostaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (kontaktisik Kärt Talimaa, tel , e-post kart.talimaa[ät]tallinnlv.ee ). Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviija on AS Maves, töörühma juht keskkonnaekspert Toomas Ideon (tel , e-post toomas[ät)maves.ee), KSH korraldaja on Tallinna Keskkonnaamet (kontaktisik Ülle Ambos, tel , e-post ylle.ambos[ät]tallinnlv.ee) ja järelevalvaja on keskkonnaministeerium. Keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi läbi vastavalt Tallinna Keskkonnaameti ja AS Maves vahelisele lepingule, mille alusel koostati KSH programm, määrati ajakava ja metoodika. Haabersti linnaosa üldplaneeringu KSH kui strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 11

12 kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamisel lähtuti keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest. 2.4 Huvitatud osapooled Kuna üldplaneering on väga oluline dokument Haabersti linnaosa arengule, siis ka KSH aruande kui seda planeerimisdokumenti toetava dokumendi suhtes on laialdane ring huvitatud osapooli. Huvitatud osapoolteks on Haabersti linnaosa elanikud, maaomanikud, seal asuvad ettevõtted ja asutused ning kinnisvaraarendajad. Ametkondadest on huvitatud osapoolteks järgmised asutused: Haabersti Linnaosa Valitsus ja Halduskogu, Keskkonnaministeerium, Harju Maavalitsus, Harjumaa Keskkonnateenistus, Harjumaa Päästeamet, Riiklik Looduskaitsekeskuse Harju-Rapla regioon, Harku Vallavalitsus, Põhja Regionaalne Maanteeamet, Tervisekaitseinspektsioon ja Tallinna Linnavalitsuse ametiasutused. 2.5 Keskkonnamõju strateegilise hindamise avalikustamine KSH algatamisest anti a teade Ametlikes Teadannetes ja samal ajal ka ajalehes Postimees. KSH programmi valmimisest anti a teade Ametlikes Teadaannetes ja a ajalehes Postimees. KSH programmiga oli võimalus tutvuda Tallinna Keskkonnameti kodulehel Programmi avalik arutelu toimus 20. detsembril a Tallinna Linnavalitsuse istungite saalis, Vabaduse väljak 7, IV korrus. Keskkonnaministeerium, Harjumaa Keskkonnateenistus, Haabersti Linnaosavalitsus ja Tallinna Keskkonnaamet tegid programmi kohta märkusi ja täiendusi. Programmi täiendati ja tehtud ettepanekuid valdavalt arvestati. Keskkonnaministeerium kiitis Haabersti linnaosa üldplaneeringu KSH programmi heaks a, kiri nr / Kõik programmi ja selle avalikustamisega seotud materjalid on lisatud KSH aruandele (lisa 2). KSH aruande valmimisest, avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust anti a teade Ametlikes Teadaannetes. Aruandega oli võimalus tutvuda Tallinna Keskkonnaametis, Harju tn 13, tuba 302, Keskkonnaameti kodulehel ning Haabersti Linnaosa Valitsuses, Ehitajate tee 109A. KMH aruande avalik arutelu toimus 10. juulil a Haabersti Linnaosa Valitsuse ruumides, Ehitajate tee 109A. Aruande avalikustamisega seotud materjalid, s.t avaliku arutelu protokoll ja aruande kohta tehtud märkuste ning ettepanekute koond on antud lisas 3. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 12

13 3 HAABERSTI LINNAOSA KESKKOND 3.1 Üldist Haabersti linnaosa, suurusega 18,6 km², paikneb Tallinna lääneosas. Linnaosas on järgmised asumid: Astangu, Haabersti, Kakumäe, Mustjõe, Mäeküla, Pikaliiva, Rocca al Mare, Tiskre, Veskimetsa, Vismeistri, Väike-Õismäe ja Õismäe. Osa neist asumitest allutatakse üldplaneeringu alusel suhteliselt intensiivsele ehitustegevusele, näiteks Pikaliiva ja Astangu asumid. Samas jätkavad omi funktsioone Rocca al Mare ja Veskimetsa asumid, kus paiknevad olulised üleriigilise tähtsusega objektid vabaõhumuuseum ja loomaaed. Samas paikneb läheduses Saku Suurhall, Rocca al Mare kaubanduskeskus ning Premia Jäähall. Linnaosa tuumiku moodustab Väike-Õismäe paneelelamutest koosnev elurajoon, millele lisanduvad Astangu kui endine sõjaväelaste linnak ning Tiskre, Kakumäe, Veskimetsa ja Mustjõe asumi ühepereelamud. Linnaosa rohealad asuvad Kakumäe poolsaarel (Õismäe ja Kakumäe raba, vabaõhumuuseumi ala jm), samuti Astangu piirkonnas ja Mustjõe asumis. 3.2 Asumid Haabersti lääne-edelasuunaliseks piiriks on Harku järv koos Tiskre ojaga, mille taha jääb Harku vald. Lõunasse ja itta jäävad Mustamäe, Kristiine ning Põhja-Tallinna linnaosad. Põhjast piirab Haaberstit Kopli laht ja loodest Kakumäe laht. Väike Õismäe Väike-Õismäe asum paikneb kesklinnast 6-7 km edelas ning hõlmab ka Järveotsa elamupiirkonna. Asub Paldiski maantee, Ehitajate tee ja endise Harku karjääri viiva raudtee vahelisel umbes 2,4 km 2 suurusel alal, piirneb läänes Harku järvega, loodes Pikaliiva asumiga, kirdes Veskimetsaga, kagus Kadaka tööstuspiirkonnaga ja lõunas teisel pool raudteed oleva Astangu asumiga. Väike-Õismäe planeeringule on iseloomulikud ringtänavad (Õismäe tee 2,6 km; sisering 1,8 km) ning ringide keskpunkti tähistavad tiik (1,7 ha) ja park. Tiigi ja siseringtee vahel paikneb enamik koolimaju ja lasteasutusi. Hoonestus on rajatud põhiliselt aastatel Väike Õismäe elurajooni planeeringut (autorid Mart Port, Malle Meelak, Kalju Luts, Inessa Põldma) tunnustati 1986 NSVL riikliku preemiaga. Väike-Õismäel on kolme tüüpi elumaju: 5-, 9- ja 16-kordsed aastal on koostatud otsuse eelnõu, et teha Tallinna Linnavalitsusele ülesandeks algatada Väike Õismäe asumi miljööväärtuslikuks kuulutamine, arvestades asumi hoonete fassaadide tervikilmete säilitamist ning siseringi sees paiknevate lasteaedade ja koolide puhul ehitusmahu olulise muutmise piiramist. Väike-Õismäe on terviklik ning väljakujunenud asum, ta on Tallinna esimeseks ja ilmselt ainulaadseks miljööväärtuslikuks paneelelamurajooniks. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 13

14 Linnaosa asumis elas seisuga 2007 a. veebruar elanikku. Kakumäe ja Tiskre Kakumäe paikneb Kakumäe poolsaarel, 12 km kesklinnast läänes. Kakumäe poolsaar paikneb valdavalt Kakumäe klindineemikul, mis kulgeb 0,5 kuni 1,5 km laiuselt ja 7 km pikkuselt Harku ja Kopli klindilahtede vahel. Kakumäe sadama piirkonnas on tegemist pankrannaga, mis suhteliselt pikal lõigul allub pidevale kulutusele. Kopli lahe läänerannikul asub Kakumäe sadam. Kuni aastani asus seal kolhoos Kakumäe Kalur, millest hiljem sai S. M. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi Kakumäe osakond (paadisadam, vikerforellitsehh, päästeparvede hooldejaam). Kakumäe lahe ääres on aedlinnaosa ja supelrand. Kogu asum on ühepereelamute rajoon. Tiskre asum asub Tiskre oja vasakul kaldal, Kakumäe lahe ja Harku järve vahel. See on Tallinna läänepoolseim asum ja eliitne elamurajoon. Suurem osa Tiskre elamutest on ehitatud eelmise sajandi 90-ndatel aastatel. Mõlemas asumis kokku elas 2610 elanikku seisuga a veebruar. Mustjõe ja Veskimetsa Mustjõe asum koosneb põhiliselt Teise Maailmasõja järgselt ehitatud eramutest. Veskimetsa asumi territooriumist on suurem osa metsaga kaetud, asustus on hõre ning moodustub põhiliselt väikeelamutest. Lisaks eramutele on sinna viimastel aastatel ehitatud ka mõned äriotstarbelised hooned. Tähtsa osa asumi maadest võtab enda alla Tallinna Loomaaed. Linnaosa asumites elas elanikku seisuga a veebruar. Astangu Linnaosa asumis elas elanikku seisuga a veebruar. Elamuteks on põhiliselt NL sõjaväelaste tarbeks eelmise sajandi ndatel ehitatud korrusmajad. Valdav osa neist hoonetest on paneelmajad, vähem on telliskivimaju. Enne Väike-Õismäega ühendava teedevõrgu väljaehitamist oli Astangu omaette, teistest eraldatud elurajoon. Haabersti Haabersti asum jääb Paldiski maantee ja Rannamõisa tee nurga sisse. Asustus on hõre ja hoonestuseks põhiliselt eramud. Suuremad ehitised on tekkinud sinna viimastel aastatel: Saku Suurhall, Rocca al Mare kaubanduskeskus, Premia Jäähall. Erandiks on vaid endise tehase Teras hooned. Asumis elas 363 elanikku seisuga a veebruar. Õismäe Õismäe on endine küla. Asub Vabaõhumuuseumi ja Rannamõisa tee vahel. See on peamiselt eramutega aedlinn. Õismäe oli varem tuntud ka Õisneeme nime all. Asumis elas 813 elanikku seisuga a veebruar. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 14

15 Vismeistri Vismeistri asum asub linnaosa põhjaosas, piirnedes Tiskre, Kakumäe, Õismäe ja Pikaliiva asumitega. Asumi läänepiiriks on Harku järvest väljavoolav Tiskre oja a veebruari seisuga elas asumis 842 inimest. Valdavaks elamutüübiks on üksikelamud, kuid on ka rida- ja korterelamuid. Pikaliiva Pikaliiva asum on pindalalt linnaosa suurim asum. Asumi piiresse jääb ka Harku järv ja selle läänekallas. Harku järve kirjeldus ja järvega seotud probleemid on antud punktides 3.8, 5.7 ja a veebruari seisuga elas asumis 1124 inimest. Põhiliseks elamutüübiks on väikeelamud. Rocca al Mare Rocca al Mare asum piirneb merega ja läänepoolt Õismäe ja Haabersti asumitega. Asum eraldub muust linnaosast reljeefselt oma funktsiooni osas poolest seal paikneb Eesti Vabaõhumuuseum. Asumi lõunaosas on Rocca al Mare kool a veebruari seisuga ei elanud asumis ühtegi inimest. Mäeküla Mäeküla asum paikneb linnaosa äärmises lõunaosas a veebruari seisuga elas asumis 7 inimest. 3.3 Rahvastik ja selle prognoos Seisuga a elas Haabersti linnaosas inimest. Arvatavasti erineb see arv tegelikult linnaosas elavate inimeste arvust. Erinevused tekivad seoses ebatäpse elukoharegistriga. Viimastel aastatel on rahvastik kasvanud. Näiteks seisuga a oli linnaosa elanike arv ca 4000 võrra väiksem kui praegu. Linnaosa üldplaneeringu eelnõus on rahvastiku prognoos seotud arendustegevusega kui realiseerivad planeeringuga ettenähtud elamuehitusvõimalused, siis elanike arv ligikaudu kahekordistub ja linnaosas hakkab elama kuni elanikku. Selline kasv võib toimuda kas siseriikliku rahvastiku rände tulemusel ja/või siis, kui Eesti (ka Tallinn) muutub niivõrd atraktiivseks, et toimub ulatuslik sisseränne teistest riikidest. Riigisisene ränne võib toimuda ka Tallinna ja selle lähisvaldade arvelt. Suured kulutused elada Tallinna lähisvaldade uusasumites ja vajaliku infrastruktuuri (lasteaiad, ühistransport) puudumine vähendab valglinnastumist. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 15

16 3.4 Looduslik keskkond Reljeef Haabersti linnaosa haarab kahte erinevat maastikku - klindipealset paelava (Mäeküla ja Astangu asumid) ja klindieelset meretasandikku. Meretasandik lasub Liiva- Kakumäe ja Lilleküla mattunud ürgorgude kohal. Ürgorge eraldab loode-kagusuunaline Kakumäe aluspõhjakõrgendik (künnis). Sellest tuleneb piirkonna hüdrogeoloogiline mitmekesisus. Klindipealse ala kõrgus üle merepinna on m. Klindi suhteline kõrgus on m. Klindialune maapind madaldub mere suunas. 3.5 Geoloogilise ehituse põhijooned Aluspõhi Kristalseist kivimeist koosnev aluskorra pealispind asetseb Tallinnas m allpool merepinda. Aluskorral lasuvad agu-ja vanaaegkonna meresetted. Aluspõhja kivimite kihid on nõrgalt kallutatud lõuna suunas, keskmiselt 0,3... 0,5 m 100 m kohta. Kristalsel aluskorral lasuvaist settekivimeist on vanimad Vendi ajastul tekkinud liivakivid, aleuroliidid ja savid, mis moodustavad Gdoovi ja Kotlini kihistu. Kihid asetsevad sügaval hilisemate setete all. Vendi kompleksil lasuvaist Kambiumi kivimeist on vanim nn sinisavi, mille lasundi paksus küünib 75 meetrini (Lontova lade). Järgmise, peamiselt savikaist liivakividest koosneva Dominopoli lademe paljandeid leidub Rocca al Mares. Dominopoli lademe ülemiste heledate liivakivide tüüpleiukoht on Rannamõisa pank. Pärast nende liivakivide tekkimist taandus kambiumimeri Eesti alalt ning settimine katkes ordoviitsiumiajastu alguseni. Ordoviitsiumi vanima settekompleksi moodustab Eestis Pakerordi lade, mille alumine osa koosneb oobolusliivakivist ja ülemine argiliidist. Selle lademe paljandeid on Tallinnas paekalda jalamil (Astangu). Pakerordi lademest kõrgemal asetsev Latorpi (Leetse) lade koosneb glaukoniitliivakivist, mis kohati paljandub 1-2 m paksuse kihina paekaldal. Paekalda ülaosas paljanduvad Ordoviitsiumi ajastu lubjakivid. Vanimad neist moodustavad Volhovi lademe, sellele järgnevad Kunda ja Aseri lade. Paekalda kõige ülemises osas on Tallinnas Lasnamäe lade, mis avaneb laia vööndina ka lavamaa pervel Pinnakate Haabersti linnaosas on pinnakatte paksus väga erinev ja sellest tulenevalt koostis mitmekesine. Linnaosa paikneb valdavalt rannikumadalikul, kuid ulatub ka klindipealsele paelavale, Kadaka lavaneemikule. Harku ja Lilleküla ürgorgude kohale jäävate samanimeliste tasandike piires on pinnakatet paiguti enam kui 130 m. Siin on mulla või täitepinnase lamamiks mereliste liivade kompleks (tolm- ja peenliivad) paksusega 1 8 m. Järgneb jääjärveliste savipinnaste kompleks paksu- Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 16

17 sega kuni 11 m. Selle ülaosa moodustavad voolava konsistentsiga liivsavi ja savi, allosas levivad ebamäärase lasuvuse ja üleminekuliste piiridega voolava kuni plastse konsistentsiga saviliiv ja liivsavi. Savipinnaste kompleksi paksus on suurim Harku järve piirkonnas. Liustikujõeline liiva-kruusa kompleks algab 4 17 m sügavusel maapinnast. Selle ülemise osa moodustab paiguti peentolmliiv, järgnevad liivad ja kruus. Sügavamal orgudes lasuvad erineva koostisega liustiku ja liustikujõe setted. Pinnakate on õhuke Kakumäe aluspõhjakõrgendikul, kus 1 3 m paksune pinnakate koosneb merelistest liivadest ja liivakivi murenemisel tekkinud peen- ja tolmliivast. Kõrgendiku keskel paikneb Õismäe raba, kus turbakihi paksus ulatub 2 3 meetrini. Veskimetsa piirkonnas mere- ja jääjärvesetete lamamiks 1 4 m sügavusel maapinnast moreen. Haabersti edelaosa (Mäeküla ja osaliselt Astangu) paiknevad Kadaka paelavaneemikul, kus 0,5 2 m paksune pinnakate koosneb moreenist, mida katab muld või täitepinnas. Mäeküla asum piirneb ja kaguosas hõlmab Harku raba, kus turvast on kuni 4,5 m. Astangu piirkonnas klindi jalamil esineb radoonist tulenev terviseriskiga piirkondi. Radooni allikateks on klindil paljanduvad argilliit ja fosforiit, mis mere abrasiivse tegevuse tulemusel sattusid klindiesise tasandiku setetesse Põhjavesi Paelaval on põhjavesi seotud lubjakividega (Ordoviitsiumi veekiht), õhukese pinnakatte tõttu alaline Kvaternaari veekiht siin puudub. Ordoviitsiumi veekihi veetase jääb 9 10 m sügavusele maapinnast. Järgneb Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht, mis on ülemisest Ordoviitsiumi veekihist eraldatud glaukoniit liivakivist ja argilliidist veepidemega. Meretasandikul levib Kvaternaari veekiht, mis on seotud mereliste ja jääjärveliste liivpinnastega ja ürgorgude piires jääjõeliste liivade ja kruusaga, vähem moreenis esineva kruusaga. Jääjõelistes setetes esinev vesi on enamasti surveline, veetase jääb 2 4 m sügavusele maapinnast. Samale kõrgusele jääb ka mere ja jääjärve setetega seotud vabapinnalise veekihi vesi. Reljeefi madalamates kohtades on veetase siiski maapinnalähedane. Ürgorud on lõikunud sügavalt aluspõhja kivimitesse ja avavad Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambrium-Vendi veekihid. Kakumäe aluspõhja kõrgendikul levib põhjavesi mereliivades (Kvaternaari veekiht) ja Kambriumi liivakivides ja aleuroliitides (Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht). Aluspõhjalised veekompleksid on Haaberstis paksu pinnakatte tõttu maapinnalt lähtuva reostuse eest keskmiselt või hästi kaitstud. Kaitsmata või nõrgalt kaitstud on põhjavesi õhukese pinnakattega paelaval ja Kakumäe aluspõhja kõrgendikul. Reostuse eest kaitsmata on ka Kvaternaari setetega seotud maapinnalähedased põhjaveekihid. Haabersti linnaosas kasutatakse veevarustuses Kambriumi-Vendi, Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kvaternaari põhjaveekihtide vett. Kambrium Vendi töötavate puurkaevude arv on 29, neist 10 on ühendatud veevärgiga. Puurkaevude sügavus on m. Ordoviitsiumi- Kambriumi puurkaeve on 2 (Paldiski mnt ja Tähetorni) sügavus m. Kvaternaari veekihist võetakse vett 9 puurauguga, millest 2 on ühendatud veevärgiga. Osaliselt jääb Haabers- Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 17

18 ti linnaossa Seevaldi põhjaveemaardla. Õismäe, põhilise veetarbija, varustamine veega toimub Ülemiste järvest. Ülemiste järve väljalangemisel muutub Õismäel olukord pingeliseks kuna tarbevaru ja lokaaltrassid paiknevad Kakumäel. Arutusel on olnud veehaarde rajamine Astangule. Veehaarde rajamine Astangule võib osutuda problemaatiliseks seoses radionukliidide kõrgendatud sisaldusega Kambrium-Vendi põhjaveekihis. Põhjavee kaitstuse suhtes peab järgima üldisi eesmärke. Eelkõige tuleb lähtuda sellest, et hinnata joogiveeks kasutatavate (või potentsiaalselt kasutatavate) veekihtide kaitstust. Seejuures tuleb linna tingimustes välistada, et kasutatakse joogiveeks Kvaternaari kompleksi maapinnalähedast vabapindset põhjavett. Nimetatud veekiht on inimtegevuse surve all ja paraku on seda kaitsta raske või võimatu. Haabersti linnaosas on kaitsmata Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks Kakumäe poolsaarel Kopli lahe ääres. Kambrium-Vendi veekihid on pea kogu linnaosa alal väga hästi kaitstud ala. Erandiks on Harku ja Lilleküla ürgorgude merepoolsed osade, kus eksisteerib hüdrauliline seos Kvaternaari ja Kambrium-Vendi veekihtide vahel. Teisisõnu, kui Kvaternaari veekihti reostatakse, siis see reostus võib sattuda ka Kambrium-Vendi veekihtidesse. 3.6 Radoon Radoon on gaas, mis tekib looduslikult uraani radioaktiivsel lagunemisel. Uraani leidub pinnases, setetes ja kivimites. Radoon on lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu inertne gaas, mis on vees hästi lahustuv. On tõestatud, et radoon põhjustab sissehingamisel kopsuvähki. Radoon on ohtlik siis, kui see tungib läbi ehituskonstruktsioonide elamutesse ja gaasi sisaldus suureneb võrreldes välisõhuga. Radooni sihipärasemate uuringutega alustati möödunud sajandi lõpukümnendil. Joonisel 2 on antud väljavõte kaardist, mis iseloomustab radoonist tulenevat terviseriski Tallinna piirkonnas. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 18

19 Joonis 2. Väljavõte kaardist, mis iseloomustab radoonist tulenevat terviseriski (Allikas: Esialgne Eesti radooniriski levilate kaart, Eesti Geoloogiakeskus, Geological survey of Sweden, Swedish Radiation Protection Authority. Leppmärgid Madala riskiga ala, madala looduskiirgusega pinnased (liivad ja aleuruiidid) Normaalse riskiga ala Alad, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid Kõrge riskiga alad, kus avanevad uraani rikkad pinnased (diktüoneemakilt jm) Aluspõhja kivimid (lubjakivi), mis avanevad maapinnal. Peamiselt madal risk. Turbasood Astang aluspõhja kivimites Diktüoneemakilda avamus Jooniselt 2 on näha, et kõrge radoonist tulenev terviseriskiga on Haabersti linnaosas Astangu piirkond. Radoonioht on fikseeritud Astangu ehitusmääruses (KO 2005, 157, 1622) ja maa-ala käsitletakse radooniohtliku alana. Radooni hoonetesse sattumise vältimiseks peab järgima standardit EVS 840:2003 Radooniohutu hoone projekteerimine. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 19

20 Piirkonda on põhjalikumalt uuritud Eesti Geoloogiakeskuse poolt (Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuringu aruanne, 2006). Joonisel 3 on antud Astangu piirkonna radooniohu kaart (väljavõte). Selle järgi esineb klindi jalamil kõrge ja eriti kõrge radooniohuga alasid. Joonis 3. Väljavõte Astangu maa-ala radooniohu kaardist (Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuringu aruanne, 2006) Radooni allikateks on klindil paljanduvad diktüoneema argilliit ja fosforiit. Eriti kõrge radoonisisaldusega on astangusse rajatud tunnelitest väljaveetud ja astangu alustest tiikidest pärit materjal, mis moodustab enam kui 4 m paksuse kihi milles on kohati argilliiti enam kui 50 %. Andmed näitavad, et Astangu maa-ala pinnaseõhus on radooni sisaldus väga varieeruv, valdavalt kõrge või väga kõrge ja ületab Eestis kehtestatud piiranguteta ehitustegevuseks lubatud piirväärtuse (50 kbq/m 3 ) kuni 10 korda (Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuringu aruanne, 2006). 3.7 Meri ja rand Järgnevates alapeatükkides on kasutatud töö Rannaprotsessid Haabersti linnaosa üldplaneeringu piirkonnas (2008, Altakon OÜ) tulemusi. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 20

21 3.7.1 Geoloogiline kirjeldus Kakumäe poolsaare kohal asub Kakumäe klindineemik, millest edelas paikneb Harku klindilaht ja kagus Kopli klindilaht. Kakumäe klindineemiku pikkuseks on kuni 7 km ja laiuseks kuni 1,5 km ning siin puuduvad Põhja-Eesti klindi ülemised lubjakivi kihid. Kirdest ääristab klindineemikut ligi 5 km ulatuses 5 kuni 10 m kõrgune Kakumäe tüüpi klindiastang, mis on täies ulatuses murrutatud Kambriumi liivakivisse. Kakumäe klindiastang on ka üks Tallinna piiresse jäävaid geoloogilisi vaatamisväärsusi, kus saab tutvuda Eesti alale jääva vanima settekivimite kompleksiga. Klindiastangu ülemise osa (ligikaudu 2 m) moodustavad alamkambriumi ladestiku Tiskre kihistu Rannamõisa kihistiku helehallid kihilised, peamiselt jämedateralised, keskmiselt tsementeerunud aleuroliidid, mis vahelduvad kuni 10 cm paksuste rohekashalli värvusega savikate vahekihtidega. Kirjeldatud kivimid lasuvad ligikaudu 4 m paksusel Kakumäe kihistikul, mis koosneb peamiselt helehallidest, jämedateralistest, keskmiselt tsementeerunud aleuroliitidest savikate vahekihtidega. Klindiastangu alumise osa (ligikaudu 1,5 m) moodustavad alamkambriumi ladestiku Lükati kihistu rohekashalli värvusega vahelduvad aleuriitse savi ja jämedateralise kuni peliitse aleuroliidi kihid. Vaadeldava piirkonna rannanõlval tänapäevaste setete paksus on suhteliselt väike. Rannas ja rannanõlval paljanduvad enamasti Lükati kihistu setendid, mis kihilisuse tõttu alluvad kergesti mere murrutavale tegevusele. Selle kompleksi lamami moodustavad Lontova kihistu savid, mille sügavus ja lasumustingimused rannavööndis (meres) ei ole täpselt teada. Kakumäe lahes levib lahe pära rannavööndis peeneteraline liiv ning lahe külgedel levivad jäänuksetted. Viimaste puhul on tegemist jämepurdmaterjaliga mis pärineb tavaliselt liustikusetetest ja on kujunenud viimaste kulutusel. Peeneteralisem purdmaterjal (liiv, aleuriit, peliit) on lainetuse ja hoovuste koosmõjul kantud sügavamasse mereossa. Lahe keskosas sügavamates piirkondades levib jäme aleuriit. Kopli lahes on põhjasetete levik keerulisem. Kopli lahe pära kaguosas esineb merepõhjas peeneteraline orgaanikarikas sete (muda). Lahe kirdeosa ja edelaosa rannavööndis esineb peeneteraline liiv. Kohati paljandub merepõhjas hilisjääaegne järveline savi. Kakumäe poolsaare kirde ja loode osa ümbruses jäänuksetete leviku piirkonnas valdavad kulutusprotsessid ja peeneteraliste setete leviku piirkonnas kuhjumine. Kakumäe lahes viidi 1999 aastal läbi geoloogilisi uuringuid (Kask, jt. 1999) fiiberoptilise sidekaabli paigaldamiseks. Uuringud näitasid, et lahe sügavamas osas katab merepõhja aleuriitmuda peliidi ja liivaga. Ranna suunas settetüüp muutub, asendudes aleuriitmudaga, milles nii peliidi kui ka liiva osatähtsus on väike. Rannavööndis esineva peeneteralise liiva ja nimetatud setete levikuala vahel on aleuriidiga kaetud vöönd Merepõhja reljeef Kakumäe poolsaar eraldab Kakumäe lahte Kopli lahest. Kakumäe lahes on maksimaalne sügavus 28,5 meetrit ja Kopli lahes 34 meetrit. Suuremad sügavused on lahtede suudmetes. Kakumäe ja Kopli laht on loode kagu suunalise teljega. Kakumäe laht on mõnevõrra avatum ja laiem kui Kopli laht. Kopli lahe pära kaugus Kakumäe poolsaare tipust on ligikaudu 6,2 km samas kui Kakumäe lahe pära kaugus on ainult paar kilomeetrit. Kakumäe lahe suudme laius Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 21

22 on ligikaudu 6,3 km kui Kopli lahel on see 4,3 km. Siit võib järeldada, et Kakumäe lahe veevahetus on tunduvalt parem kui seda on Kopli lahes. Samuti on Kakumäe lahe pära üleujutustele tundlikum kui on Kopli lahe pära. Kakumäe lahe lõuna ja edelaosas on -5 m samakõrgusjoon rannast suhteliselt kaugel. -5 m samakõrgusjoon on rannale lähemal (kaugusel kuni 300 m) Kakumäe poolsaare loodeosas Mustkivi piirkonnas ja Kopli lahes vahemikus Kakumäe sadamast kuni Merirahu elamurajoonini. -10 m samakõrgusjoon on rannale lähemal (kaugusel kuni 600 m) Kakumäe poolsaare kirdeosas Soolahe tee otsa piirkonnas ja Kakumäe sadama piirkonnas. Kopli lahes kulgevad -5 ja -10 m samakõrgusjooned suhteliselt paralleelselt Kakumäe poolsaare kirdeosa rannajoonega. Kakumäe poolsaare otsas on -5 m samakõrgusjoon 450 kuni 1 km kaugusel. See on ulatuslik madalaveeline ala. Mere kulutusele on siin vastu pidanud vaid klindiastangu alumised kihid. Klindiastangu ülemised kihid on järk-järgult kulutatud. Kakumäe poolsaare tipust kirdes asuvad üksikud karid, mille tuumaks on tõenäoliselt jäänuksetted. Liivakari ulatub 0 m veetaseme puhul üle veepinna Hüdrometeoroloogilised tingimused Kakumäe ja Kopli lahe rannaprotsesse mõjutavad peamiselt tuul, hoovused, lainetus ja jää Tuul Tallinna laht on valitsevate tuulte eest võrdlemisi hästi varjatud. Edela- ja lõunatuulte eest varjab lahte Eesti mandriosa ning nende tuultega on lainekõrgus lahes üldiselt alla 1 m. Idakaare tuulte eest varjavad lahte Aegna saar ja Viimsi poolsaar. Tallinna laht ning sellega külgnev piirkond asetseb teatavas mõttes kahe erineva tuulerežiimiga piirkonna vahel. Kogu Soome lahel valitsevad lõuna- ja läänetuuled. Soome lahe põhjaja idaosas puhuvad tugevad tuuled (>10 m/s) enamasti lõunast või edelast, lõunarannikul aga edelast või läänest. Läänekaartest puhuvad tormid on tugevamad kui idakaartest puhuvad. Maksimaalne edela- ja läänetuule kiirus kestvates tormides võib ulatuda m/s, kuid maksimaalne kestev ida- ja kirdetuul ulatub vaid meetrini sekundis. Tallinna lahe piirkonna ja kogu Soome lahe tuulte struktuuri oluline iseärasus on, et tugevaimad tormid (tuule keskmine kiirus m/s) puhuvad sealt, kus isegi tugevate tuulte (>10 m/s) sagedus on madal. Üks sellistest loodetormidest oli 15. novembril Samuti oli tuule suund suhteliselt ebatavaline (praktiliselt täpselt läänest) a jaanuaritormis. Kopli laht asub piirkonnas kus domineerivad edela- ja lääne tuuled. Sagedamini esineb tuul edelast (22,8%), läänest (15,7%), idast (10,7%) ja lõunast (10,7%). Harvem esineb tuul põhjast, kirdest, kagust ja loodest. Arvestades Kopli lahe geograafilist asukohta tekitab siin suurema mõjuga lainetuse põhja suunast puhuv tuul. Tuulisemad kuud on siinses piirkonnas jaanuar, veebruar ja oktoober. Viimane tugev torm sellest suunas puhuvate tuultega esines veebruaril 2008, kui puhangutes oli tuule tugevus üle 20 m/s. Tuulisematel kuudel domineerivad ülekaalukalt edela, lõuna ja lääne tuuled. Kakumäe laht on suhteliselt avatud laht. Siia ulatuvad tugevad lääne ja loode tuuled. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 22

23 Hoovused Läänemere hoovuste peamine liikuma panev jõud on tuul. Tuule mõjul moodustuvad mere pinnakihis pinna- e tuulehoovused. Püsiva tuulega tekkiv pinnahoovus on suunatud tuulesuunast 45 kraadi paremale. Sügavamal veekihis pöördub hoovus päripäeva. Madalmeres ühtib pinnahoovuse suund enamasti tuule suunaga. Keskmise tugevusega tuulega võib Läänemeres tavaliseks pinnahoovuse kiiruseks lugeda avamerel 15 kuni 17 cm/s ja lahtedes 10 kuni 12 cm/s. Soome lahte siseneb vesi piki Eesti rannikut. Siit liigub veemass ida suunas, seguneb jõgede poolt sisse voolava mageda veega ja voolab välja mööda Soome rannikut lääne suunas. Püsiva edela tuule korral muutub ringlus vastupidiseks. Suviti esinevate nõrkade tuulte tingimustes võib tugeva püstkihistumise korral pinnahoovus olla suunatud piki Eesti rannikut läände kiirusega kuni 20 cm/s (Veeteede Amet, Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus, 2003). Ülalnimetatud voolamise põhimõte kehtib ka Tallinna lahe kohta. Kusjuures valdav hoovuste suund on läänest itta. Veemass siseneb läbi Suurupi väina ning väljub valdavalt Naissaare ja Aegna vahelise väina kaudu Jää Jäätumine Tallinna ja Kopli lahel tekib ainult külmadel talvedel. Keskmine jää paksus on cm, maksimaalselt 60 cm. Rannale ja sellel asuvatele rajatistele avaldavad triivivad jääväljad suurt survet. Merejää tegevus katkestab talviti lainetuse mõju. Jää tegevuse toimel kobestatakse ja paigutatakse ümber setteid ja rahne. Jää purustusele on suurim oht Kakumäe ja Kopli lahe päras kus jää liikumisele ei ole takistust. Jäätumine algab lahe pärades madalaveelistes tingimustes. Seda soodustab ka mageda vee sissevool nendesse piirkondadesse Veetase Tallinna lahele on iseloomulik veetaseme perioodiline olemus, kus miinimum on kevadel (aprill ja mai) ja maksimum sügistalvisel perioodil (oktoober kuni jaanuar). Olulisema mõjuga ranna arengule on lühiajaline veetaseme muutlikkus ning maksimaalse veeseisu esinemine. Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi tulvavee analüüs näitas, et mõõtmisajaloo kõrgeim veetase registreeriti a. 9. jaanuaril kell Tallinnas +152 cm (Balti Normaalkõrguste Süsteemis, mille aluseks on pikaajaline keskmine veeseis Kroonilinna peeli järgi). Kakumäe ja Kopli lahes on hinnanguliselt veetase veidi madalam kui Tallinna Vanasadamas mõõdetud maksimum. Perioodi Tallinna lahe madalaim registreeritud veetase oli -95 cm Lainetus Kõrgeimad lained saabuvad vaadeldavasse piirkonda lääne-, loode- ning põhja tuultega. Kakumäe laht on enam avatud loode tuulega ja Kopli laht loode ning põhja tuulega tekkivale lainetusele. Lained kõrgusega üle 2,5 m esinevad Tallinna lahes tõenäosusega 0,3% ja lained kõrgusega Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 23

24 üle 3 m tõenäosusega alla 0,05%. Tallinna lahe lainetuse režiimil on tugev sesoonne muutlikkus. Keskmised lainekõrgused sügis-talvisel perioodil on ca 50% suuremad kui kevad-suvisel ajal, vastavalt on lainete keskmine energia ja võimsus umbes kaks korda suurem kui kevadsuvisel ajal. Kogu aasta lõikes on lainekõrgus Tallinna lahes võrdlemisi väike ning 50% ajast ei ületa 0,25 m. Vaid lahe keskosas ning Suurupi väinas võib lainekõrgus olla veidi suurem. Ka rannalähedases murdlainetuses võivad laineharjad olla märgatavalt kõrgemad. Naissaarest kagus on ulatuslik ala, kus aastane maksimaalne lainekõrgus jääb alla 2 m (kusjuures Suurupi väinas ulatub see üle 2,5 m). Naissaare lääneranniku lähistel avamerel on aga aastane maksimaalne lainekõrgus 2,75-3 m. Seega varjavad Naissaar ja Suurupi poolsaar efektiivselt Tallinna lahte lääne poolt tulevate kõrgete lainete eest. Oluline osa lainekõrguste vähenemisel on Naissaarest lõuna pool asuva mereala põhjareljeefil. Suurupi, Kakumäe ja Kopli poolsaarte lähistel asuvad mitmed lainekõrguse anomaaliad. Suhteliselt suur lainekõrgus (kuni 2,3 m) võib esineda Paljassaare poolsaare tipu lähistel. Suurupi nina lähistel on maksimaalne lainekõrgus 10% ja Kakumäe lähistel 20% kõrgem kui naaberaladel. Tallinna lahel võivad esineda kõrged lained ka läänetormidega. Läänetormidega lahte sisenevad kõrged lained sumbuvad suhteliselt kiiresti Naissaare ja Kakumäe ning Kopli poolsaarte vahelises väinas. Piirkond, kus oluline lainekõrgus on üle 4-5 m, ulatub vaid Paljassaare poolsaare tipuni Ranna kirjeldus Lahe päras Tiskre-Hansu elamurajoonist kuni Kakumäe supelranna läänepiirini katab randa roostik, mille järgi on oma nime saanud ka paralleelselt rannaga kulgev Roostiku tänav. Kohati on tänava merepoolsesse külge paigutatud lubjakivi tükke, ilmselt kindlustamaks tänavat üleujutuste vastu. Kakumäe supelranna läänepiiril suubub merre Tiskre oja, mis saab suure osa oma veest Harku järvest. Laialdast kasutust on leidnud Kakumäe poolsaare edelarannikul paiknev liivane supelrand. Meri muutub sügavamaks siin aeglaselt ja rand on varjatud külmade põhjakaarte tuulte eest. Siinse ranna edelaosas on rand kaetud liivaga, mis on kohati luitestunud. Rannalõigu kagupoolses osas asenduvad luited liivakivi tükkidest ja kristalsest kivimist veeristest ning kruusast koosnevate rannavallidega. Kakumäe supelrannast edasi pöördub rannajoon järk-järgult loode suunda. Siin ulatub ajuvesi kõrgete puude alla, mille tulemusena on tüvede alla kantud kruusa ja veeriseid. Selles piirkonnas on puude juurestik tugevdanud pinnast, mistõttu on moodustunud väike neemik. Siit loode suunas esineb veepiiril liiv ja ajuvee rannas veeriseid ning kruusa. Mõnikümmend meetrit kirde põhja suunas on ajuvee randa paigutatud rahne, mis tõenäoliselt peavad vähendama lainetuse mõju. Võimalik, et selle rajamisel taotleti astangul paikneva maja ja selle ees kulgeva tänava kaitsmist. Tundub, et praeguse rannakindlustuse rajamine ei ole soovitud eesmärki täitnud, sest selle taga on astangu kulutus jätkunud. Rannakindlustusest loode suunas hakkab ajuvee ranna maapoolset piiri tähistav astang tõus- Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 24

25 ma. Pärast rannakindlustust märkame paguvee rannas põhjataimestikku. Siin on ilmselt rannaprotsesside aktiivsus veidi väiksem. Loode suunas asendub liivarand veeriste ja munakatega kaetud rannaga, kus kruusa ja liiva esineb vaid kohati jämedama materjali vahel. Poolsaare otsa suunas on vana murrutusastangu ette moodustunud seda edasise kulutuse eest osaliselt kaitsev jäänuksetetest sillutis. Poolsaare otsas paiknev liivakivist pank allub aktiivsele murrutusele. Sellest annab tunnistust Mustkivi, mis tänaseks asub paguvee rannas ja tähistab kunagist klindiastangu piiri. Poolsaare otsast kagu pool piki poolsaare idarannikut asendub aktiivne murrutustsoon setete transiidi ja kuhjega rannavööndis. Kuhjerannaga on tegemist ligikaudu 400 meetrisel lõigul Peeter Suure merekindluse rajatistest kagus. Siin on klindiastang eemaldunud veepiirist ja see on kohati mattunud rusukalde alla. Kagu suunas läheb rand uuesti üle kulutusrannaks ning ajuvee piiril avaneb meile kõrge Kambriumi settekivimitest paljand. Siinne klindiastang kulgeb kagu suunas kuni Sikuti tänava piirkonnani, kus see madaldub. Kohati on siingi üritatud randa kaitsta rahnude kuhjamisega astangu ette. Rannalõigul Kakumäe sadamast 150 m loodes on rannaastangut tugevasti kulutatud. Siin võib märgata ajuveerannas kõrge veeseisu ja tormilainetuse tagajärgi. Rannaastang on siin ligikaudu 1,5 m kõrge ja asub keskmisest veepiirist ligikaudu 15 meetri kaugusel. Murrutusastang on siin jõudnud krundi piiri tähistava aiani. Rand sadama rajatistest ligikaudu 100 m loodes on eelmisest kirjeldatud lõigust laugem ja laiem. Ajuveeranna piiriks olevat astangut on siingi kõrge vee ja tormilainetuse poolt kulutatud. Randa katab valdavalt liiv, mis ajuveerannas on kaetud taimestikuga. Praegusest sadama rajatisest vahetult loodes on ajuveerand laiem, sest siia on kantud loode poolt liiva. Rand on siin kaetud liivaga. Ajuveerannas asuvad liivast madalad luited on taimestunud. Sadama kaid on lagunenud ning jäänud kuivale kuna akvatoorium ja selle ümbrusesse kuhjunud liiv on paguveeranda oluliselt tõstnud. Sadama akvatooriumisse on rannaga risti kulgeva kai kagupoolsele küljele kuhjunud liivast seljandik, mis jääb paguvee tingimustes veepiirist kõrgemale. Sadama kaile viiva tee asfaltkate on lagunenud. Praegusest sadamast kagus on rand taimestunud. Keskmisest veepiirist mõni meeter merepool esineb üksikuid rahne ja veeriseid. Veepiiril leidub ka paatide kinnitamiseks mõeldud trosside ja ankrute jäänuseid. Praeguse sadama slipist mõni meeter kagus algab rannakindlustus, mis on rajatud betoonplaatidest. Plaadid on asetatud astangu kaitseks üksteise kõrvale. Plaatide vahed on betoneeritud ja nende tagune on täidetud lubjakivi lahmakate ja killustikuga. Rannakindlustusest kõrgemal asub ligikaudu 1 m kõrgune astang. Astang on tekkinud täitepinnase kihti. Astangust 5 m maa pool paikneb vana kalatööstuse hoone. Osa betoonplaate on jäetud rannakindlustuse esisele rannale. Need on siit kõrge vee ja tormilainetusega nihutatud paguveepiirile. Rand on siin kaetud lubjakivi tükkidega, mis on osaliselt pärit rannakindlustust moodustavatest plaatidest kõrgemal asuvast astangust, kus avaneb täitepinnase kiht. Lubjakivi tükkide aluse moodustab liiv. Paguveerannas on valdavaks materjaliks kristalliinsest kivimist rahnud, veerised ja munakad, mille vahel leidub liivakivi ja lubjakivi tükke. Kõrge veeseis ja tormilainetus on betoonplaa- Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 25

26 tide jalamilt materjali ära kandnud, mille tagajärjel plaadid on vajunud. See soodustab hiljem astangu kulutust avades plaatide taguse astangu lainetuse mõjule. Ligikaudu 200 meetrit sadamast kagu pool lõppeb betoonplaatidest rannakindlustus. Siin on astangu esine rand väga kitsas ning vee ja lainetuse mõjule soodsalt eksponeeritud. Siit alates ligikaudu 200 meetrisel rannalõigul on rannaprotsessid kõige aktiivsemad. Siinse astangu jalamil paljandub Lontova kihistu savi. Vana kalatööstuse all oleva rannakindlustuse kagupoolsest otsast ligikaudu 150 m kagus on panga serv jõudnud lähedale siin kulgevale Nooda teele ja siinsetele hoonetele. Selles piirkonnas on viimase kümne aasta jooksul pank taandunud ligikaudu 10 meetrit. Siit kagu poole läheb klindiastanguga rand üle tehisrannaks Merirahu elamurajooni piirkonnas, mille pikkus on ligikaudu 1300 m. Suuri muutusi Kakumäe poolsaare idarannikul on kaasa toonud uue elamurajooni rajamine. Ranna ilmet muudeti oluliselt Merirahu elamurajooni rajamisel. Pangajärsakust kujundati lauge nõlv, mis kaeti murukamaraga. Merirahu elamurajoonist Kopli lahe siseosa suunas pank jätkub kuni Vabaõhumuuseumi loodepoolse piirini. Kogu selles piirkonnas jätkub panga aktiivne kulutus. Tehisrand asendub klindiastanguga uuesti Vabaõhumuuseumi loodepiiril, kus 350 m ulatuses on tegemist suhteliselt kõrge klindiastanguga. Siit kagu suunas jätkub ligikaudu 200 meetrisel lõigul lahesopp, mille kagupoolses osas asub Vabaõhumuuseumi lautrikoht, mis on tähistatud 30 m pikkuse munakatest ja rahnudest muuliga. Ajuvee piiriks on siin 1 kuni 1,5 m kõrgune klindiastang. Edasi kagu suunas muutub klindiastang uuesti kõrgemaks ja selle esine rand kitsamaks. Klindiastang madaldub Kopli lahe edelaosas järsult. Kopli lahe edelaosa randa on osaliselt rajatud ja osalt rajamisel rannapromenaad. Kakumäe poolsaare mitmes Kopli lahte jäävas lõigus on niisiis tegemist põhiliselt mere aktiivsele kulutusele alluva pangaga. See on ka üks Tallinna piiresse jäävaid geoloogilisi vaatamisväärsusi, kus saab tutvuda Eesti alale jääva vanima settekivimite kompleksiga. Seega on praktiliselt kogu Kakumäe poolsaare rannavöönd alates Tiskre oja suudme piirkonnast kuni Rocca al Mare kooli lähedase alani litohüdrodünaamiliselt aktiivne ala. Protsesside intensiivsus konkreetsel ajahetkel või sesoonil sõltub aga suurel määral hüdrometeoroloogilistest tingimustest. Avatus tugevatele põhjakaarte tormidele võib kaasa tuua suuri purustusi eespool kirjeldatud pankrannikul juhul, kui tugeva lainetusega kaasneb kõrge veeseis. Pudedate setendite ja suure kõrguse tõttu on antud panga osa litohüdrodünaamiliselt vähepüsiv. Savikas-aleuriitne materjal allub kergesti kulutusele. Purustusmaterjal ei jää siinsele rannanõlvale, vaid kantakse lahepärasse või sügavamale merre, kus see välja settib. Kohati võib aga veepiiril ja madalmereski leida veeriseid ning munakaid ja üksikuid rahne Kakumäe lahe seisund Kakumäe lahe keskkonnaseisundi seiret ei ole KSH koostajate info põhjal tehtud. Kakumäe laht on avatud laht, mida mõjutavad Tiskre oja, kuivenduskraavid (toitained) ja Kakumäe supelrand. Tervisekaitseinspektsiooni andmetel on suplusranna vesi üldjuhul nõuetele vastav. Tervisekaitseinspektsiooni poolt tehtud analüüsid näitasid a valdavalt väga head suplusvee kvaliteeti. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 26

27 3.8 Pinnavesi ja veekogud Peatükk 3.7 käsitleb linnaosa arenguprobleeme seoses Kakumäe ja Kopli lahega. Meri seostub otseselt ja kaudselt linnaosas või naaberaladel paiknevate siseveekogudega. Haabersti linnaosale on olulised eelkõige Harku järv, Tsikre oja ja ka Mustoja. Linnaosas paiknevad ojad täidavad mitmeid funktsioone, olles sade- ja kuivendusvee vastuvõtjaks ja ärajuhtijaks. Need funktsioonid jätkuvad ka tulevikus. Ideaalsel juhul on vaja eraldada kuivendusvee sadeveest, kuid praktiliselt ei ole seda võimalik teha, seda eriti vanades elu- ja ärirajoonides Harku järv ja Tiskre oja Linnaosa keskkonda ilmestab Harku järv. Järve pindala on 1,6 km 2, keskmine sügavus 1,6 m ja suurim sügavus 2,5 m. Järv asub Kakumäe lahe jätkuks olevas vagumuses, vaevalt 3 km kaugusel merest. Järve põhi on kaetud 2 3 m paksuse mudakihiga. Järve valgala on üle 50 km 2 ja sinna voolavad sisse Harku oja, Harku karjääri veeärastuse kraav, Järveotsa oja, Soone oja (kanaliseeritud, väljavoolutoru allpool veepinda) ja mitmed väiksemad ojad (kraavid) ning välja voolab Tiskre oja (vt joonis 4). Sissevoolavatest ojadest on suurima vooluhulgaga Harku oja. Järvest väljavoolav Tiskre oja on ca 4 km pikk ja keskmine vooluhulk (mõõdetud ) väljavoolul Harku järvest on 0,27 m 3 /s (Harku järve ja Harku järve valgala vee kvaliteedi seire, 2007). Harku järve seiret on Tallinna Keskkonnaamet korraldanud alates a. Kõik järve suubuvad ojad on suuremal või vähemal määral reostunud ja põhiliseks probleemiks on kõrge fosforisisaldus. Suurim fosfori sissekanne toimub Harku oja kaudu. Seire tulemused näitavad, et Harku järv ja Tiskre oja on vee füüsikalis-keemiliste näitajate poolest tugevasti reostunud veekogud. Harku järv kuulub hüpertroofsete (ülirohketoiteliste) järvede hulka, millele osutab fütoplanktoni suur biomass ja sinivetikate osa selles. Tehtud seire ja reostuskoormuste arvutuste alusel saab väita, et järve sisekoormus on suur (hõljum, BHT) kõrge väetisainete sisaldus ja selle tõttu vohavad mikrovetikad. Harku järve supelrannas ja Tiskre ojas järve väljavoolu lähedal on vee omadused olnud sarnased. Erinevust võis märgata ainult lahustunud hapniku, ph ja rauasisalduse suhtes. Muude näitajate puhul erinevust ei tuvastatud, sest praktiliselt on tegemist järve veega. Järves ületavad piire lämmastiku- ja fosforisisaldus, sageli ka ph. Tiskre ülemjooksul ei vasta nõuetele ph, BHT, ammooniumi- ja fosforisisaldus. Aastate jooksul on fikseeritud, et Harku karjääri kraavi vees on kõrgendatud ammooniumi sisaldus. Aja jooksul on vähenenud kraavivee hõljumisisaldus. Kohati (2005. a) on kraavi vesi osutunud suuremal määral reostunuks kui varem. Samas on vaja rõhutada, et karjääri oja vooluhulk moodustab ca 8% järve sisenevast vooluhulgast. Aastatel oli järve siseneva vee vooluhulk keskmiselt 6210 tuh m 3 /a. Harku karjääri mõju Harku järvele on väike seoses vooluhulga ja saasteainete väiksusega. Põhilise reostuskoormuse Harku järvele annab Harku oja (Harku järve ja Harku järve valgala vee kvaliteedi seire, 2007). Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 27

28 Joonis 4. Harku järv, sinna suubuvad ojad ja Tiskre oja

29 Järve seisundit halvendab läbivoolu vähenemine aastal järve väljavoolus mõõdetud vooluhulgad on väiksemad kui kümmekond aastat tagasi. Läbivoolule on mõjunud linnaehituse käigus järve valgalas tehtud kuivendustööd. Kuivendamisel kogutav vesi juhitakse mõnikord järvest mööda. Harku oja vooluhulk on viimastel aastatel pidevalt vähenenud. Järve sissevoolavatest ojadest-kraavidest on kõige veerikkam Harku oja. Selle tõttu on Harku oja kaudu järve kantavad ainehulgad muude sissevooludega võrreldes palju suuremad ja oja mõju järve vee kvaliteedi kujundamisel teistest olulisem. Aastatel andis Harku oja mõõdetud sissevoolude poolt järve kantud veest 81%, fosforist 88% ja lämmastikust 86%. Viimastel aastatel toimunud ehitustegevuse ja suurte alade kõvakattega katmise tulemusel on suurenenud lämmastiku ja fosfori ärakanne Harku järve. Praeguste arendusprojektide lõpuleviimisel võib fosfori osa neilt aladelt ulatuda kuni 30%ni. Seda peab silmas pidama Harku järve valgalal kavandatavate arendustegevuste osas (Harku järve ja Harku järve valgala vee kvaliteedi seire, 2007) Mustoja ja sadevee väljalasud Mustoja Mustoja lahtine osa paikneb valdavalt Haabersti linnaosas ja linnaosa üldplaneeringu eelnõus on seatud siht - muuta Mustoja puhtamaks ja mitte muuta seda veekogu kogu pikkuses kanalisatsiooni pikenduseks. Keskkonnaregistri järgi on oja pikkus 1,8 km ja arvutuslik valgala 13,9 km 2. Tegelikult on oja lahtist vett näha Löwenruh pargis ja alates Laki tänavast kuni mereni. Mustoja on praegu oluline veekogu sade- ja kuivendusvee kogumiseks ning ärajuhtimiseks Kristiine linnaosast ja ka Mustamäe, Haabersti ja Põhja-Tallinna linnaosast. See funktsioon jätkub ka tulevikus. Sajandite vältel on Mustoja voolusängi ja režiimi oluliselt muudetud. Mustoja toiteallikateks lisaks sade- ja kuivendusveele on allikad ning Ülemiste järv. Lepasalu allikad asuvad Sõpruse pst ja Tammsaare tee nurgas. Allikatest vahetult kirdes paikneb Parditiik, kus avaneb Ülemiste järve poolt Kopli lahte liikuv vabapindne põhjavesi. Lövenruh tiigid, mis rajati 18. sajandil on samuti allikalise toitega. Allikate eesvooluks on Mustoja. Nimetatud allikate veeseiret on teinud a TTÜ teedeinstituudi ja geoloogiainstituudi töötajad (Kink, H., Hääl, M-L., 2006). Seire näitas, et vees on kõrgendatud kloriidide, samuti raskmetallide sisaldus. Ilmselt põhjustab seda tänavatelt ja teedelt vette sattunud reoained. Mustoja seiret on Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ poolt tehtud alates a. Viimastel aastatel on mõõdetud kolmes kohas Paldiski mnt lävendis, Marja sadeveekollektori suudmes ja Laki kraavi suubumisel Mustojja. Laki kraavi nimetus on tinglik, sest tegelikult on tegemist maaaluse toruga. Viimastel aastatel on Mustoja vee kvaliteet teatud määral paranenud. Kuid võttes aluseks keskkonnaministri 22. juuni a määruse Pinnaveekogude veeklassid, veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise kord (RTL 2001, 81, 1108) nõuded on oja vesi väga reostunud. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 29

30 Selle põhjuseks on vee liiga kõrge BHT, ammooniumi, lämmastiku ja fosforisisaldus. Kõige halvem oli vee kvaliteet Laki kraavis. Ülejäänud punktidega võrreldes oli seal tavaliselt tunduvalt väiksem hapnikusisaldus ja ph ning suurem BHT7 ja elektrijuhtivus. Ka hõljuvainete ja üldfosfori keskväärtused olid Laki kraavis kõige suuremad, kuid statistiline analüüs ei pea nende näitajate erinevusi oluliseks. Nimelt oli Laki kraavis neid aineid üksikutel juhtudel väga palju, seda eriti lume sulamisel ja vihmade algusperioodidel, mil porine vesi sisse tungis. Kuivaperioodidel seevastu oli kraavi vesi ülejäänud punktidega võrreldes enamasti nende ainete osas puhtam (Mustjõe oja vee seire, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2005). Mustoja mõjutab Kopli lahe seisundit, kuna lahte kantakse toitaineid nii Mustoja kui ka Rocca al Mare sademeveelasu kaudu. Lahte kantavad toitained ja heljum arvatavasti soodustab lahe päras roostikuala suurenemist. Oma osa on selles ka üldises setete kuhjumises lahe päras. Olemasolevatel andmetel Kopli lahes seiret ei toimu, kuid nii Mustoja kui ka Rocca al Mare sademeveelasuga lahte suunatav reostuskoormuse vähendamine parandab Kopli lahe seisundit. Tervisekaitseinspektsioon analüüsib regulaarselt supluskohtade (ka Stroomi ranna) vee kvaliteeti ( Aeg-ajalt on Stroomi ranna vesi kehva kvaliteediga Muud sadevee väljalasud Rocca al Mare väljalasu kaudu juhitakse Kopli lahte Väike-Õismäe ja osaliselt Mustamäe linnaosa sadevett. Reostus satub vette asfaltpindadelt, tehastest ja katlamajadest. Kütteperioodil on merre juhitav sadevesi teinekord kaetud õlilaikudega. Valdav osa veest jõuab kollektorisse Harku pumpla kaudu. Hiljem lisandub sellele Rannamõisa teel asuva Vasara tsehhi ja loomaaia sadevesi. Kollektor suubub merre Rocca al Mare koolist lõuna pool. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ poolt aastatel tehtud mõõtmiste tulemusel on Rocca al Mare väljalasu keskmine vooluhulk 7580 m 3 /d. Vooluhulk kõigub erinevate aastate ja aastaaegade suhtes (Tallinna sademevee väljalaskude seire, 2006). Võrreldes muude väljalaskudega (ka Mustoja, lauluväljak jm) on Rocca al Mare lasus kõige kõrgem fosfori sisaldus (keskmiselt P üld 0,58 mg/l), kõrge on ka tahkete osakeste sisaldus, keskmiselt 60 mg/l. Periooditi on Rocca al Mare väljalasus esinenud ka muude reoainete kõrgendatud sisaldusi. Sadevett juhitakse ka Tiskre ojja, Merirahu elurajooni sadevesi juhitakse sadevesi ühtse väljalasu kaudu Kopli lahte. Ka Kakumäe põhjaosas suunatakse sadevesi merre. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 30

31 3.9 Kliima Tallinna kliimale on iseloomulik mõõdukalt külm talv, väheste sademetega jahe kevad, mõõdukalt soe, algul suhteliselt kuiv, aga teisel poolel vihmane suvi ning pikk soe sügis. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,7 C. Kõige külmem kuu aastas on veebruar. Meri mõjutab nii Tallinna kui ka Haabersti linnaosa kliimat. See avaldub esmalt õhutemperatuuris. Haabersti linnaosas on õhutemperatuur suvisel ajal 1,1 2 kraadi madalam ning talvel 1,1 1,5 kraadi kõrgem võrreldes Ülemiste ilmajaamas mõõdetuga. Tallinnas langevaid sademeid iseloomustab joonis 5. Joonis 5. Tallinna sademed aastatel , 2008 ( EHMI kodulehekülg Vastavalt joonisele 5 oli keskmine sademete hulk aastatel ca 660 mm aastas. Valdavad sademed langevad soojal perioodil. Võib täheldada, et viimasel kümnendil on sademete hulk suurenenud. Seda näitavad ka teiste vaatlusjaamade andmed. Kliima kujuneb mitmete faktorite koosmõjul, kus sademed on vaid üks neist. Vast kõige keerulisem on mõõta auramist. Aasta keskmine aurumine maapinnalt moodustab ca 464 mm, aurumine veekogude pinnalt jäävabal ajal on 603 mm (Климат Tаллина, 1982). Linna kliima formeerumist mõjutavad märgatavalt selle territooriumi füüsikalisgeograafilised eripärad, hoonestuse iseloom, roheliste massiivide, tööstusettevõtete, tehispinnaste olemasolu jne. Linnareljeef mõjutab ka tuule suunda ning tugevust. Talvekuudel domineerivad lõunakaarte, kuid suvel läänekaarte tuuled, kusjuures kevadel ja suvel suureneb kirdetuulte sagedus. Käesoleva KSH raames ei ole võimalik ja vajalik käsitleda (analüüsida) kõiki Haabersti kliima kujundamise faktoreid. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 31

32 3.10 Õhu saastatus ja müra Üldist Välisõhk on elukeskkonna oluline komponent, mis mõjutab elanike tervist. Välisõhu kvaliteedi all mõistetakse välisõhu puhtust, mida igapäevaselt sisse hingatakse. Selle kvaliteeti langetavad erinevad saasteained, mis avaldavad otsest või kaudset negatiivset mõju inimeste tervisele. Haabersti linnaosas on põhiline õhu saastaja ja müra emiteerija autotransport. Linnaosas ei ole suuri tööstusettevõtteid. Suurima Haabersti asumi Väike-Õismäe soojavarustus põhineb Mustamäe katlamajal. Teistes asumites on kasutusel ka ahiküte, kuid olulist õhureostust need ei põhjusta. Tallinna õhukvaliteedi mõõtejaamadest asub üks Väike-Õismäel. Võrreldes Väike-Õismäe õhu kvaliteeti Kopli või kesklinna omaga, siis on see pea kõigi näitajate suhtes parem. Üldiselt jäävad saastetasemed allapoole kehtestatud piirväärtusi. Õhu kvaliteedi mõõtmisi korraldab Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Viimastel aastatel on rohkem tähelepanu hakatud pöörama peentele ja ülipeentele osakestele a valmis Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna poolt uuring Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele Tallinna linnas. Selle uuringu alusel on Haabersti linnaosa õhusaaste seisund ülipeente osakeste sisalduse suhtes õhus parem kui kesklinnas. Suhteliselt paremale seisundile avaldab mõju ka linnaosa paiknemine Tallinna lääneosas, seda valdavate tuulte osas. Oluliseks õhusaaste allikaks on transport, milles küllaltki suure õhusaaste annavad Haabersti linnaosa läbivad suured magistraalid Paldiski maantee, Rannamõisa tee ja Ehitajate tee Õhu saastatus Põhilised välisõhus levivad saasteained ja nende allikad on järgmised: vääveloksiidid (SO x ), mis tekivad eeskätt väävlit sisaldavate kütuste põletamisel; lämmastikoksiidid (NO x ) tekivad põlemisel; süsinikoksiid (CO) tekib mittetäielikul põlemisel puidust, kivisöest ja kütustest; süsinikdioksiid (CO 2 ) tekib eeskätt fossiilsete kütuste põletamisel; lenduvad orgaanilised ühendid (VOC) tekivad tavaliselt kütuse ja lahustite aurumisel; põhilisteks allikateks Tallinnas on naftatoodete transport, kütusehoidlad, sadamad jne; peened osakesed (PM), mille tekkeallikaks on eeskätt teekatte, piduriketaste, rehvide jne osakesed, samuti põlemisel tekkivad ultrapeened osakesed; polüaromaatsed süsivesinikud (PAH) tekivad eeskätt mittetäielikul põlemisel. Tallinna ja Haabersti linnaosa välisõhu kvaliteet sõltub eelkõige autode tehnilisest täiustamisest ja kasutatavate kütuste kvaliteedist. Need on EL poliitika põhilised prioriteedid. Samas ei ole tehnoloogilised täiustamised ja kütuse kvaliteedi parandamine toonud edu õhu kvaliteedi 1 peened osakased väiksema diameetriga kui 10 mikromeetrit; ülipeened osakesed väiksema diameetriga kui 2,5 mikromeetrit. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 32

33 parandamiseks ja ka kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks. Autode arvu pidev kasv suurendab kokkuvõttes välisõhu saastust. Tulevikus on prognoositav autode arvu suurenemine. Kui aastal oli Euroopas (32 riiki) keskmiselt 460 autot 1000 inimese kohta, siis tulevikus see kasvab. Ka Eestis ja Tallinnas jätkub autode hulga suurenemine. Nagu nähtub Euroopa Keskkonnaagentuuri uuringust Kliima transpordimuutusteks (Climate for transport change, EEA Report/No 1/2008) on kauba ja inimeste transport kasvanud kiiremini kui majandus. Õhusaaste vähendamiseks transpordi poolt on Haabersti linnaosas järgmised võimalused: ühistranspordi edendamine, seda sõiduautode osatähtsuse vähendamiseks; kergliiklusteede rajamine ja kergliikluse propageerimine; parkimise parandamine ja süsteemi Pargi & Sõida juurutamine; teedevõrgu laiendamine, nende läbilaskevõime suurendamine sujuva liikluse saavutamiseks; ühistranspordisüsteemi täiustamine. Nende abinõude koosmõjul on võimalik vähendada transpordi poolset õhusaastet. Süsteemi Pargi & Sõida juurutamise sihtgrupiks on väljaspool Haabersti linnaosa elavad inimesed. Üldplaneering on ette näinud kaks asukohta mõlema suure magistraali ääres Paldiski maantee 221 (bussi- ja trolliliinide lõpppunkt) ja Rannamõisa tee 4C Müra Mürataseme iseloomustamiseks on kasutatud Tallinna Keskkonnaameti tellimusel koostatud töö Tallinna linna välisõhu strateegiline mürakaart (2007, Ramboll Eesti AS ja Ramboll Finland Oy). Põhiliseks tehisliku müra allikaks on autotransport. Müra tekitavad tööstusettevõtted linnaosas praktiliselt puuduvad. Kultuuri ja spordi vallas on potentsiaalsed müraallikad Saku Suurhall, kardirada Paldiski maantee ääres ja Harku järvel korraldatavad veemoto võistlused. Transpordi poolt tekitatud müra on pidev, müratase väheneb öösel ja mõningal määral ka puhkepäevadel. Kultuuri- ja spordiüritustega, samuti lennukite ülelendamisega, kaasnev müra on ajutine. Eelpool nimetatud uuringus on toodud ka suuremate magistraalide liiklustihedus. (autot/ööpäevas). See on järgmine: Rannamõisa tee (Paldiski mnt Vana-Rannamõisa tee) 26200; Ehitajate tee (Õismäe tee Kadaka tee ) 32500; Paldiski mnt (Tulika Vabaõhumuuseumi tee) Need andmed iseloomustavad a seisu. Liiklustihedus on käesolevaks ajaks (2008) kasvanud, sest autode arv kasvab. Eelnimetatud magistraalid on ka olulised transiittrassid Harku, Saue ja Keila valla ning Keila linna elanikele. Magistraalid on ebapüsiva liikluskoormusega, kus õhtul ja hommikul on Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 33

34 tipptunnid. Autotranspordi müratase sõltub liiklustihedusest, liikluskiirusest ja raskeveokite osatähtsusest. Sõitva auto puhul tekitab müra põhiliselt mootor, väljalasketoru ja teega kontaktis olevad rehvid. Saab väita, et rehvid kokkupuutes teega annavad domineeriva osa auto poolt tekitatud mürast, seda teatud kiirusest alates. Müra levik sõltub paljudest asjaoludest. Rannamõisa teel, kus on lagedad alad, levib müra praegu suhteliselt kaugele. Seda näitab 65dB-müratase 200m kaugusel Rannamõisa teest kogu tee pikkusel sissesõidult Haaberstisse Harku vallast kuni Lõuka ristmikuni. Harku järvel levib 50 db-müra päeval 500 meetrilise vööndina. Väiksema liiklustihedusega teede puhul on olukord järgmine - vahetult Vabaõhumuuseumi, Lõuka, Kakumäe ning Printsu teedel on päeval db -müratase, mis levib 50 meetri laiuse vööndina piki neid teid. Väike-Õismäe asumi puhul on planeeringuga saavutatud oluline mürataseme vähendamise efekt. Seoses kavandatava tegevusega (uued elamualad, äripiirkonnad) on probleemid järgmised: müratase suureneb liikluskiiruse suurenemisega, kui aga liikluskiirust piirata, siis ei tagata kiiruse ja kütusekulu (saastamise) optimaalset suhet; praeguste kultuuri-ja spordirajatiste ning vabaajaveetmise keskuste väljaehitamisega suureneb liikluskoormus, müra ja ka õhu saastamine; asumites ehitustegevuse arendamine suurendab liiklustihedust, kui näiteks Pikaliiva asumis tõuseb elanike arv võrra, siis juurde võib tulla autot. Müra allikaks on ka üle linnaosa Tallinna lennuväljale laskuvad ja sealt tõusvad lennukid. Lennukite tõusmine ja laskumine toimub vastu tuult, seega saab kindlat väita, et vaid osa lende kulgeb üle Haabersti linnaosa. Valdav osa lende toimub päevasel ajal, s.o kell Järeldused Kõigest eeltoodust tulenevalt on Haabersti linnaosa üldplaneeringu ruumilisel arengustrateegial järgmised liiklusega seotud eesmärgid: parandada Haabersti linnaosa teede infrastruktuuri, nii piirkonna siseselt kui ka ümbritsevatel aladel; rajada ühtselt ja hästi toimiv kergliiklusteede võrgustik põhi- ja jaotustänavate äärde ning pääsuks puhke- ja virgestusaladele; täpsustada ja täiendada ühistranspordiliiklust (sh peatused, terminalid, lõpp-peatused, Pargi & Sõida parklate asukohad ja tagasipöördekohad). Üldplaneeringu järgi hakatakse eriti hoogsalt arendama Pikaliiva (on ettenähtud 13-kordne elanike arvu kasv), Astangu (4 korda), Mäeküla ja Vismeistri (3-kordne) asumit. Kavatsetud muutused puudutavad vähesel määral Kakumäe, Õismäe, Tiskre, Mustjõe ja Veskimetsa asumit. Need meetmed ei muuda praktiliselt Väike-Õismäe ja Haabersti asumit. Ei saa loota, et lähiaastatel väheneb autode arv ja liikluse intensiivsus. Teede liiklusintensiiv- Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 34

35 suse tasakaalustamiseks ning kaasnevate tegurite (õhureostuse ja müra) negatiivse mõju vähendamiseks on aga võimalik ümber suunata Haabersti läbivad transpordivood. Uute magistraalide lisamine tänavavõrku (osaliselt ka linnast väljaspool) võimaldaks hajutada liiklusvoogusid ja seega pidurdada liikluse kasvu või mõnedel juhtudel isegi liiklusvoogusid vähendada. Nii näiteks on plaanis rajada uus 2 kaherealine tee linna sissesõidul Keila poolt, edasi läbi Tabasalu ja Laabi Paldiski maanteeni eritasandiliste ristmike ehitamisega. See võimaldab vähendada Rannamõisa tee, Tiskre, Vismeistri ning plaanitavate Pikaliiva, Harku-Nõmme ning Harku järve asumites (Tallinna eellinnas) plaanitavate uuselamute koormust. Positiivset mõju evivad Tammsaare ja Järveotsa tee pikendused, Haabersti ning Paldiski maantee ja Humala tänava eritasandristmiku rajamine. Rannamõisa tee rekonstrueerimine parandab Tallinna linna ühendust Harku valla ja Kakumäe poolsaarega ning on vajalik läänesuunalise tagamaa arenguks. Tähetorni tänava rekonstrueerimine on vajalik Mäeküla asumis paiknevate nii suur- kui ka väikeettevõtete ja Mäeküla asumi idapiirile areneva elamupiirkonna teenindamiseks. Haabersti linnaosaga piirneva territooriumi olulisemate liikumiskoridoride ja mitmetasandiliste ristmike väljaehitamine peab võimaldama Haabersti linnaosa territooriumil paiknevate arengualade hierarhilise tänavavõrgu kujundamist, liikluskoormuse vähendamist ja teepikkuste lühenemist. Lisaks sellele eeldatakse laiendada ning täiustada ühistranspordisüsteemi selle tasakaalustamiseks. Tasakaalustatud ühistranspordisüsteem tähendab erinevate transpordiliikide (trollija bussiliinid, trammiteed) koostoimet nii, et on võimalik rahuldada erineva liikumisvajadusega elanike soove, kuid teiselt poolt luua ka tingimused, et vaatamata autostumise taseme edasisele tõusule, saaks nõudlust sõiduauto kasutuseks vähendada. Ülesandeks on teha pealinna ühistranspordisüsteem atraktiivsemaks ja selle läbi mõjutada elanikke eelistama seda autole. Tallinna linna tänavavõrk ja kergliiklustee töö raames toodud ettepanekud trammide ja busside uute liinide rajamiseks peavad aitama saavutada ülalmainitud eesmärki tagada optimaalse sõitude jaotuse eratranspordi ja ühistranspordi vahel Linnaosa haljastus ja rohealad Üldist Käesolevas peatüki põhiliseks allikaks on Tallinna rohealade teemaplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine (teemaplaneering Tallinna rohealad, 2007 ja teemaplaneeringu Tallinna rohealad keskkonnamõju strateegiline hindamine, 2007, OÜ E-Konsult). Linna tingimustes omab mõiste roheala laiendatud tähendust. Linnaosa algne looduslik taimkate on sajandite jooksul tugevasti inimese poolt mõjutatud. Rohevõrgustiku koosseisu kuuluvad teatud mööndustega ka pargid ja tänavahaljastus. Looduslikku taimkatet on säilinud ainult hoonestamata aladel, seda eelkõige Kakumäe poolsaare põhjaosas ja Astangu piirkonnas. Looduslikke rannikukooslusi on Kakumäe poolsaarel. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 35

36 Mustjõe ja Rocca al Mare asumi rannikukooslused on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud. Niitusid on Tiskre oja ääres. Taimkatet ja veerežiimi on mõjutanud kuivendus, seda eriti Õismäe rabas. Linnaosa suuremad rohealad paiknevad Veskimetsa (loomaaed), Rocca al Mare (vabaõhumuuseum), Õismäe (Õismäe raba), Kakumäe ja Tiskre asumis (roostik). Roostik levib ka Haabersti ja Mustjõe asumi rannaaladel. Loomaaed ja vabaõhumuuseum on liigitatavad eriotstarbega rohealade kategooriasse. Haabersti rohealadega seotud probleemid on järgmised: Kakumäe roheala on ümbritsetud tiheasustusega, mis takistab loomade liikumist; ohuks on arendustegevus Pikaliiva elamurajoonis - Õismäe raba ja metsade isolatsiooni jäämine; Tiskre oja ja Harku järve ümbruse rohealade ohuks on uute elamurajoonide ehitamine rohealasid ühendavatele koridoridele; ühendus on halb Õismäe raba ja Harku järve roheala vahel ning arendustegevus kahjustab Harku järve roheala ja Astangu roheala vahelist koridori; Astangu rohealade suurimaks ohuks on võimalik ehitustegevus ja roheühenduste katkemine; linna sattuvad põdrad ja kitsed; ilmselt pole võimalik säilitada laiu rohekoridore, et suurtel linna sattunud loomadel oleks võimalik liikuda Kakumäe rohealadele ja sealt ohutult tagasi pääseda. Haabersti linnaosa rohealade probleemiks on tiheasustuse paiknemine nende vahetus läheduses. Haabersti asustuse tihedus kasvab ja sellega suureneb ka Õismäe raba ja rannikuäärsete metsaalade eraldatus. Kui viiakse ellu elamuehituse plaanid Pikaliiva asumis ja lõplikult ehitatakse täis ka ärihoonestusala Haabersti linnaosas (Rannamõisa tee algus), siis rohekoridor Õismäe raba ja Harku järve ning Astangu roheala vahel ilmselt katkeb. Seda kompenseerib teatud määral rajatav haljastus (joonis 6). Probleemiks on linnaossa sattuvad põdrad ja kitsed. Tegelikult on praegu ja ka tulevikus vaja vältida suurte loomade sattumist Haabersti rohealadele ning eriti Kakumäe poolsaare rohealadele. Suurte loomade liikumine Õismäe või Kakumäe rappa on ohtlik nii loomadele kui ka inimestele. Suurtele loomadele liikumisteede loomine (näiteks ökodukt) on ebaotstarbekas. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 36

37 Joonis 6. Väljavõte üldplaneeringu kaardist Rohealad Kakumäe poolsaar Ala tuumikuks on Õismäe raba, mida ümbritsevad männi- ja segametsad. Oluline on ka Vabaõhumuuseumi territoorium ja Rocca al Mare kaubanduskeskusest põhjapoole jääv metsaala, kus on nii okas- ja segametsi. Kakumäe raba männi-segametsades pesitseb ligikaudu 51 linnuliiki, kellest valdav enamus on värvulised. Kaitsealuseid pesitsejaid on tõenäoliselt väänkael, musträhn ja hoburästas. Läbirändel peatub siin hulgaliselt värvulisi, kuid samuti mitmeid kullilisi (raudkull, kanakull jm) Õismäe raba linnustik on sarnane Kakumäe raba linnustikule. Õismäe rabas on Kakumäe rabast paremad pesitsemisvõimalused, mistõttu haudepaaride arv on suurem. Lisaks võivad siin Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 37

38 alal pesitseda nii raudkull kui ka kanakull. Kaitsealustest haudelindudest võivad alal tõenäoliselt pesitseda väänkael, musträhn jm. Kindlalt pesitseb alal ka üks kakuline kõrvukräts. Oluline rohevõrgustiku osa on Tiskre rannaroostik ja sellega piirnev männi-segamets. Kakumäe piirkonnas on registreeritud nugis, halljänes ning rebane Tiskre oja ja Harku järve ümbrus Suure antropogeense surve all on ala, mis Harku jääb järve ja Paldiski maantee vahele. Seal levib peamiselt roostik, niisked niidud ja pajupõõsastik. Surve Harku järve läänekalda niitudele ja põõsastikele on väiksem, kuid seal on ohuks arendustegevus (elamuehitus) Harku vallas. Kolmanda piirkonnana saab eristada segametsa ala Vana-Rannamõisa maantee ja Pikaliiva elamurajooni vahel. Tiskre oja rohekoridoris on lagedaid kuivi rohumaid, niiskeid niite, ojaäärseid lehtmetsi, männikut ja ka palju aedu. Seepärast on seal kohatud linnuliikide arv suhteliselt suur, seda ka haudelindude osas. Linnudirektiivi I lisa liikidest on kohatud roo-loorkulli ja täpikhuika. Muudest kaitsealustest liikidest on veel hänilast, väänkaela, suitsupääsukest ja väike-kirjurähni. Olulisematest liikidest on seal registreeritud põdra, metskitse, metssea, rebase jm loomade esinemist Astangu Astangu roheala jääb Astangu elamurajooni, raudtee, Tähetorni tee ja selle ääres asuva tööstuspargi ning Paldiski maantee vahele. Alal esineb eriilmelisi elupaiku - niisked põõsastikud kuni kuivad loopealsed. Suurematest imetajatest on seal olnud (on) põtru, metskitsi, metssigu, rebast, kährikut ja ka mets- kui kivinugist ning halljänest Saku Suurhalli tagune metsaala Metsaala on sarnane Õismäe rabale, kuid inimeste surve on seal suurem. Selle tõttu on seal vähem linnuliiki ja pesitsevaid liike. Arvatavalt on segavaks faktoriks ka koerad. Kuid tavalisemad värvulised on rohealal olemas. Kaitsealustest liikidest pesitseb alal tõenäoliselt väänkael, läbirändel võib kohata raud- ja kanakulli, lõopistrikku, mitmeid rähniliike jt Räime, Sooranna, Lõhe, Siia tn ja merega piiritletud haljasala Seal leidub tihedat võsa ja männisegametsa, kuid ala on väike ja esinevaid liike on vähe.. Antud alal tegutsevad peamiselt Eesti tavalisemad laululinnud. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 38

39 Mustjõe asum Mustjõe asumis on oluliseks rohevõrgustiku osaks Paldiski maanteest põhjapoole jääv metsatukk, Kopli lahe roostik ja ka tühermaa. Samas on see ala oluline ühendav lüli Merimetsa ja Haabersti roheala vahel. Roostikualal, rannikul ja selle ümbruses pesitseb ja rändab läbi mitmeid kaitsealuseid linnuliike. Pesitsejateks on liigid punaselg-õgija, roo-loorkull, rand-, jõgi- ja väiketiir. Lisaks kasutavad ala toitumis- ja peatumisalana paljud kaitsealused röövlinnud (raud- ja kanakull, hiire- ja herilasviu, karvasjalg-viu, lõopistrik jt). Aruande Tallinna rohealade linnustik (2006) alusel on linnustikule kõige suuremaks ohuks rohealade pindalade vähendamine arendusalade poolt. Soovitatakse võtta kaitse alla Kakumäe ja Õismäe raba ning Tiskre oja koridor Eriotstarbelised rohealad Loomaaia ja vabaõhumuuseumi ala on olulised rohevõrgustiku komponentidena, eriti ökoloogilises mõttes. Kuigi need alad on tähtsad ka rekreatsiooni- ja kultuuriobjektidena, siis täielikult need alad oma sotsiaalset funktsiooni täita ei saa, seda näiteks virgestusaladena. Põhifunktsioonide kõrval omab Tallinna Loomaaed väärtuslikku ja mitmekesist kogumit looduslikku, pool-looduslikku ja inimese poolt kujundatud keskkonda. Seal paikneb rikkaliku ökosüsteemi ja huvitava reljeefiga Veskimets. Eesti Vabaõhumuuseum on looduslikult ja maastikuliselt väärtuslik ning oluline rohevõrgustiku osa Kopli lahe ääres. Maa-alal esineb erinevaid taimekooslusi, elupaiku mitmetele looma- ja linnuliikidele, kaitsealuseid objekte (rändrahnud ja kivikülv) jne Kaitsealuse objektid, olulised rohealad ja piirangud Haabersti linnaosas ei ole Natura 2000 alasid. Looduskaitse all on järgmised objektid: Vabaõhumuuseumi kivikülv Kevade kivi Lesta kivi Lõuka kivi Mustkivi Varjualune kivi Vesiveski kivi Veskimetsa kivikülv Võrgukuuride kivi Kakumäe paljand Lisaks on kaitse all endise Tallinna linnaaedniku Hans Lepa ( ) kunagine puukoolaed. Kaitsealustest taime-, seene ja loomaliikidest on Haabersti linnaosas esindatud 2 kaitsealust loomaliiki (nahkhiired), üks seeneliik ja 5 taimeliiki. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 39

40 Väärtuslikud taimekooslused ja haruldased liigid ning esinemiskohad on järgmised: loopealsed ja looniidud Astangul ja Mäekülas; Astangu ja Mäeküla piirkonnas paikneb II kaitsekategooria kaitsealune pruuniraunjala populatsioon (Asplenium trichomanes subsp. quadrivalens); piirkonnas esineb ka III kaitsekategooria kaitsealuseid liike (nõmmnelk, aaskarukell jm). Olulisemad rohealad, mis on tähtsad Tallinn kui terviku ulatuses, on Haabersti mets, Veskimets, Mäeküla mets, Rocca al Mare, Mustoja rannaroostik, Tiskre rannaroostik, Mustoja rohevöönd, Harku järve kaldaala ja Tiskre oja (Tallinna rohealade teemaoplaneering, 2007). Haabersti linnaosas asuvad järgmised maakasutust ja ehitust piiravad objektid: arhitektuurimälestised - Peeter Suure merekindluse objektid Kakumäe poolsaare tipus ja Astangu asumis; arheoloogiamälestised kivikirstkalmed Mäeküla asumis; arhitektuurimälestised Eesti Vabaõhumuuseumis. Kõik nimetatud objektid on üldplaneeringus kajastamist leidnud, seda koos kaitsevöönditega. Üldplaneeringus on fikseeritud ka ranna ja kalda ehituskeeluvööndid, infrastruktuuri kaitsevööndid ja piirangud Tallinna lennuvälja tõusu- ja lähenemissektori ning muud piirangud. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 40

41 4 ÜLDPLANEERINGU ARENGUSTSENAARIUMID Alternatiivsed arengustsenaariumid on järgmised: 0-stsenaarium - üldplaneeringut ellu ei viida; 1- stsenaarium - üldplaneeringuga kavandatu viiakse täies mahus ellu; 2- stsenaarium - üldplaneeringuga kavandatu viiakse osaliselt ellu. Lisaks on võimalik püstitada muid täpsustavaid variante. Näiteks Harku järve suunatavate sade- ja kuivendusveele. Need on järgmised: juhtida Pikaliiva, Astangu ja Mäeküla asumi sadevesi Harku järve; juhtida sadevesi merre, kasutades selleks kas Rocca al Mare sadeveelasku või Apametsa peakraavi 2 ; juhtida sadevesi Harku järve ja kasutada ka Rocca al Mare sadeveelasku ja/või Apametsa peakraavi stsenaarium üldplaneeringut ellu ei viida Nimetatud areng on kahjulik nii Haabersti linnaosale, Tallinnale kui ka ümbruskonna valdadele. See ei ole juba õigusaktide kohaselt võimalik, kuna siis oleks välistatud sihipärane ja kontrollitud maakasutus ning ehitustingimuste määramine. 0-stsenaarium halvendaks linnaosa elanike elutingimusi ja on kahjulik keskkonnale. Negatiivsed muutused võivad toimuda mererannikul, kui ei võeta ette abinõusid Kakumäe poolsaarel ranna kindlustamiseks. Kahtlemata halveneks olukord liikluses stsenaarium üldplaneeringuga kavandatu viiakse ellu Üldplaneeringuga ettenähtu (maksimaalne programm) alusel on ette näha linnaosa rahvastiku pea kahekordset kasvu. Probleemid tekivad Harku järve vee kvaliteediga, kuna üldplaneering näeb ette järve kasutamist supluskohana. Samal ajal suureneb toitainete sisaldus järves seoses sadevee koguse suurenemisega teedelt, tänavatelt ja sillutisega (kõvakattega) kaetud aladelt. Elamuehitus ja muud arengud avaldavad suurt survet rohevõrgustikule. Seoses ehitustegevusega Pikaliival, Aastangul ja Mäekülas ning ka Harku vallas Harku järve läänekaldal praegu eksisteeriv rohekoridor aheneb ja täidab vaid osaliselt omi funktsioone. Mustjõe asumis kavandatav elamuala samuti lõhub rohevõrgustikku stsenaarium üldplaneeringuga kavandatu rakendatakse osaliselt See on arvatavalt reaalne alternatiiv, sest nii mõnedki kavandatud tegevused on kulukad ja ei 2 Apametsa peakraavi kasutada eesvooluna, kuhu saaks kuivendus- ja sadevett Harku vallast, vähendades sellega survet Harku järvele Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 41

42 ole otstarbekad. Näiteks Mustjõe asumis kavandatav ehitustegevus. On tõenäone, et pole võimalik suurendada linnaosa elanike arvu pea kahekordseks. Suuri probleeme on seni tekitanud Pikaliiva, aga ka Haabersti ja Õismäe asumites kavandatavad ehitused nii elamumaal kui ka ärimaal toimuv tihendamine. Seda on kavandatud mõlemale poole Rannamõisa teed, mis likvideerib rohekoridori ja isoleerib Õismäe raba roheala. Üldplaneeringus on pakutud lahenduseks kasutada rohevõrgustiku osana ka hoonestatud alade haljastust, rajada uut haljastust, hekke, istandikke, haljaskoridore magistraaltänavate äärde jne. Pole piisav, et nimetatud probleemid jäävad valdavalt detailplaneeringute lahendada. Rohekoridorid on vaja (seda laiendatud mõistes) paika panna üldplaneeringu raames. Ja veelkord, antud juhul ei saa rohekoridorid täita oma esialgseid funktsioone tagada rohealade igakülgne sidusus. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 42

43 5 VÕIMALIKUD KESKKONNAMÕJUD Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud on seotud planeeringuga kavandatavate tegevustega. Kuna hindamine peab eelkõige tegelema oluliste keskkonnamõjudega, siis esimeses lähenemises üldplaneeringuga kavandatuga kaasnevaga omavad olulist keskkonnamõju punktides kirjeldatud tegevused. 5.1 Liiklusvõrgustik ja arenduskavad Liiklusvõrgustiku arendamine on kahesuguse iseloomuga. See on valdavalt positiivne, kui võrgustiku arenguga (laiemad ja ohutumad teed, eritasandiristmikud, jalakäijate viaduktid, loomadele truubid) kaasneks ka ühistranspordi areng. Kuid kogu senine lähiminevik alates Eesti taasiseseisvumisest on näidanud, et inimeste liikumine nii Tallinnas ja eriti lähivaldades toimub autodega. Autode arv kasvab ka edaspidi ja seepärast võib juhtuda, et liiklusolude parandamine (laiemad teed, mitmed sõidurajad, eritasandiristmikud) annab lühiajalise efekti. Seda mõjutab teatud määral ka inimeste vajadus olla liikuv ja sõltumatu, mille näitajaks on ühes autos sõitvate inimeste arv. Toetudes mõningatele uuringutele on see keskmiselt alla 1,5 inimese auto kohta. Liiklusvõrgustiku arendamine peab olema kooskõlas erinevates asumites arendatavate elu- ja ärirajoonidega. On mõeldamatu, et kui ehitatakse välja Pikaliiva asum ja ei ehitata välja Haabersti eritasandiristmikku ega rekonstrueerita (laiendata) Rannamõisa teed. Siis halvenevad liiklusolud märgatavalt. Liiklusvõrgustiku väljaarendamine koos asumites toimuva ehitustegevusega toob kaasa transpordist tingitud müraemissiooni suurenemise. Eritasandiristmik parandab liikluse sujuvust, samas suurendab see ka mürataset, sest mürataset suurendab nii liiklustihedus kui ka liikluskiiruse suurenemine. Eritasandiristmik tõstab müraallika ca 6 m kõrgusele üle maapinna ja seega müra levib suuremale alale. Liiklusvõrgustiku arendamisega kaasnevad järgmised mõjud keskkonnale: maakasutuse muutus - teed, ristmikud vajava maad; loodusvarade (liiv, kruus, lubjakivi) kaevandamise suurenemine seoses laieneva teeehitusega; mõju taimkattele ja loomastikule, elupaikade hävimine; loomad ja lindude hukkumine ning vigastused laiematel ja suurema liiklustihedusega teedel; mürataseme suurenemine; õhu saastamine - CO, NO x, raskmetallid, orgaanilised ühendid, tahked osakesed seoses kütuste põletamisel; rehvide ja teekatte kulumine - tekkiv tolm; teede ja tänavate korrahoiuks kasutatavad kemikaalid mõju pinnasele, õhu saastamine jm. Liiklusvõrgustiku arendamisega kaasneb peente ja ülipeente osakeste tekke suurenemine. Need osakesed on kompleksne segu, mille moodustavad tahked osakesed, vedelikud jm. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 43

44 Seoses liiklusvõrgustiku arendamisega väheneb side Kakumäe poolsaarel olevate rohealade ja muude Harjumaa rohealade vahel. Seda põhjustab elamualade tihendamine (täisehitamine) ja üha laienevad teed ning liiklustiheduse suurenemine. Olukorda muudab keerukamaks ka kavandatav teetrass Rannamõisa teelt piki Harku järve läänekallast Paldiski maanteele. Praegune rohekoridor moodustub Pikaliiva ja Astangu asumi rohealadest. Seoses ehitustegevusega ja tänavavõrgu väljaehitamisega need rohealad vähenevad ja ei suuda täita omi funktsioone. Üldplaneering ei kavanda Astangu piirkonnas lausalist ehitustegevust. Osa maa-alast jääb ehitustegevusest välja, s.t säilib ka olemasolev taimestik. Haabersti linnaosa üldplaneeringu esialgse versiooni kohaselt oli kavandatud rajada magistraal, mis ühendab Astangu ja Tähetorni tänava. Magistraali rajamise eesmärgiks on transiitliikluse kõrvalejuhtimine suurematest elamispiirkondadest ja see kulgeb piki endist raudteetrassi. Raudteetrass on Haabersti ja Nõmme linnaosa piiriks ning samaaegselt piirneb trass osaliselt Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealaga. Raudteetrassi koridori laius on ca 30 m. Trassi keskmest ca 40 m kaugusele kaitseala territooriumile jääb kaitsealuse liigi vööthuulsõrmkäpa Dactylorhiza fuchsii (III kategooria) kasvukoht. Oluliseks kaitsealuseks objektiks on maastikukaitseala linnustik. Lähtuvalt uuringust Tallinna rohealade linnustik (2006) on maastikukaitsealal fikseeritud kaitsealused linnuliigid, seejuures kanakulli (Accipiter gentilis, II kaitsekategooria liik) ja väikepistriku (Falco columbarius I kaitsekategooria LD) pesitsuskohad. Kanakulli pesitsuskoht on fikseeritud EELISes. See paikneb ca 160 m kaugusel kavandatavast magistraalist idapool. Väikepistriku kohta EELISes andmed puuduvad. Vastavalt Haabersti üldplaneeringu maakasutusplaanile on kavas magistraali äärset ala kasutada osaliselt korterelamute rajamiseks. Kavandatava magistraali ääres jääb mets valdavalt alles. Magistraali rajamine ja liiklus sellel avaldab negatiivset mõju rohekoridori funktsioneerimisele, mis ühendab Harku raba ja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala Kakumäe poolsaarega. Liiklusega kaasneb müra ja õhusaaste suurenemine, metsloomade vigastused ja hukkumised teel. Kavandatava magistraali ja kortermajade rajamisega suureneb surve maastikukaitsealale. Mõju väheneks, kui piirdutakse vaid kergliiklustee rajamisega. Vastavalt määrusele Tallinna magistraaltänavavõrgu (teedeehitus ja rekonstrueerimine) arengusuunad (Tallinna Linnavolikogu 20. juuni 2005 määruse nr 40) on kavandatud Pelgulinna möödasõidutee (Paldiski mnt ja Ristiku tänava vahelises lõigus). Valdavalt jääb see tee Põhja-Tallinna linnaossa ja seepärast on otstarbekas selle rajamise ja kasutamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid (ka mõju Stroomi metsale) käsitleda Põhja-Tallinna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise raames. Üldplaneering ei näe ette olulist liiklusvõrgustiku arendust Kakumäe poolsaarel ja ka Kakumäe sadama piirkonnas. Kergliiklusvõrgustiku ulatuslik areng on ette nähtud kogu linnaosa territooriumil. Sotsiaalses plaanis on see positiivne. Kakumäe poolsaare liiklust praegu ja tulevikus peab vaatlema laiemas kontekstis. Aspektid on järgmised: poolsaarel paiknevad teed ja tänavad on kitsad, sest kinnistute piirid on teedele ja tänavatele liiga lähedal; tavapäraste võtetega teede laiendamist on keeruline teha; Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 44

45 Kakumäe on muutunud transiidialaks. Põhjuseks on liiklussageduse suurenemine Rannamõisa teel, näiteks lõigul Paldiski maantee Vana-Rannamõisa tee on liiklussagedus ca autot ööpäevas. Tipptunnil tekivad suured ummikud Haabersti liiklussõlme ees ja Tabasalu poolt tulijad on leidnud lahenduse ning kasutavad sõiduks kesklinna Vabaõhumuuseumi teed. Liiklussagedus on seal alates a olulisel määral kasvanud (Liiklussagedus ja selle muutus Kakumäel Vabaõhumuuseumi teel, Ramboll Eesti AS; seoses Kakumäe sadama ja selle ümbruskonnas toimuvate arengutega suureneb seal surve olemasolevale liiklusvõrgustikule. Detailplaneeringuga nähakse ette Lesta tee rekonstrueerimine koos kergliiklustee ja haljastuse rajamisega. Samuti rajatakse rannaäärne Nooda tee, mis peaks vähendama liikluskoormust Lesta teel. Kavandatava teedevõrgustiku mõjusid on hinnatud Kakumäe jahisadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruandes, mis on Keskkonnaministeeriumi poolt heakskiidetud (Ametlikud Teadaanded ). Nimetatud KSH aruande järeldusena on leitud, et juhul, kui olemasolev eramurajoon kasutab põhiliselt üht juurdepääsuteed (Lesta tn) ja rajatavate korterelamute elanikud teist juurdepääsuteed (Nooda tee), siis kasvavast liikluskoormusest tulenevat mõju eramurajooni elanikud ei tunneta. Siiski ilmselt avaldab detailplaneeringuga kavandatu mõju väljapool planeeringuga hõlmatud ala, st liikluskoormus suureneb Vabaõhumuuseumi ja Kakumäe teel; üldplaneeringuga on ette nähtud Pikaliiva (ka Rannamõisa tee ja Vana-Rannamõisa tee ristis), Tiskre, Kakumäe ja Õismäe asumis korterelamute alad, lisaks veel uute väike- ja pereelamualade rajamine ning olemasolevate elamualade tihendamine, mis suurendavad liikluskoormust teedel. Võtmeküsimuseks on Rannamõisa tee ja Haabersti ristmiku läbilaskevõime, seda nii praeguse liikluskoormuse (Haabersti linnaosa elanikud + transiit) ja planeeritavatelt elamualadelt lisanduva koormuse juures. Kuid eritasandiline ristmik ei pruugi Kakumäe kui transiidiala olukorda muuta. Ilmselt ei ole Kakumäe sadama ja selle lähiümbruse arengukava arvestanud poolsaare teede ja tänavate läbilaskevõimega ning võimaluste puudumisega selle suurendamiseks. Vabaõhumuuseumi tee on kitsas ja tavapärast laiendamist ei saa seal teha. Selles osas on järgmine ettepanek jätta Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneering sellisel kujul kehtestamata. Üheks võimaluseks on kavandatavate elamute või hoonete korruste arvu vähendamine. Haabersti üldplaneeringus (planeeringukaart 7) on kavandatud tänavad Rannamõisa tee ja Paldiski maantee ühendamiseks. Üks neist kulgeks Harku järve läänekaldal (Järvekalda tee, osaliselt Harku vallas), teine järvest idapool (Pikaliiva tn). Liikluse hajutamisele mainitud piirkonnas aitab kaasa perspektiivne võrgustik ka Harku vallas. Liiklusest tuleneva mõju vältimise ja vähendamise meetmeid on kajastatud aruandes ptk 9.6. Kuid nagu on eelnevalt mainitud Kakumäe poolsaare osas, st Rannamõisa teest ida- ja põhjapool paiknevatel aladel (Tiskre, Kakumäe, Pikaliiva, Rocca al Mare asum), olulist liiklusvõrgustiku arengut üldplaneeringuga ei ole kavandatud. Positiivset mõju on Tammsaare ja Järveotsa tee pikendusel, Haabersti ning Paldiski maantee ja Humala tänava eritasandristmiku rajamisel. Rannamõisa tee rekonstrueerimine parandab Tallinna linna ühendust Harku vallaga. Ülesandeks on teha pealinna üldtranspordisüsteem atraktiivsemaks ning sellel kujul muutma elanike eelistusi ühistranspordi kasuks. Üldplanee- Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 45

46 ringus on ära toodud abinõud, mis aitavad ühistranspordi arengule ja kasutuse kasvule kaasa. Üheks abinõuks on ühistranspordile eraldi sõiduraja kindlustamine. Võimaluseks on ka süsteemi Pargi & Sõida juurutamine, asukohad Paldiski maantee 221 (bussi- ja trolliliinide lõpppunkt) ja Rannamõisa tee 4C. Ühistranspordi eelise väljenduseks on erinevate liiklusvahendite kasulikkus. Arvestades teede läbilaskevõimet (inimeste vedu) on autobussi läbilaskevõime ca 5 korda suurem võrreldes sõiduautoga. Tänavapinna efektiivseks kasutamiseks on ühistranspordi eelis veelgi suurem (Tallinna linna tänavavõrk ja kergliiklusteed, 2007). 5.2 Elamualade tihendamise mõju Punktis 5.1 on toodud liikluse mõjud, mis kaasnevad elamualade tihendamisega. Tervikuna on elamualade tihendamise mõjud on nii positiivsed kui ka negatiivsed. Positiivne on maa otstarbekam kasutamine, infrastruktuurile (teed, vee- ja kanalisatsioonitrassid jm) tehtavad väiksemad kulutused ja looduslike ja/või tehislike materjalide kasutamise vähenemine. Elamualade tihendamine hoiab kokku energiat, seda kõigi energialiikide osas. Vähenevad kaod elektri- ja soojavõrkudes ning kulutused autokütustele. Sotsiaalses mõttes võib elamualade tihendamine anda positiivse tulemuse, kuna suureneb kontaktivõimalus erinevate inimeste vahel. Paremini on korraldatav ka naabrivalve, kui üks vahend kuritegevuse vähendamiseks. Negatiivsed mõjud on järgmised looduslike ja poollooduslike alade hävimine ja asendumine tehisliku maastikuga. Seni looduslikult kulgenud protsessid muutuvad. Üheks oluliseks aspektiks on suuremate alade katmine ehitistega hooned, teed, parklad jm. Sadevee äravool kiireneb. Võib tekkida raskusi vee ärajuhtimisega suurte sadude ja lume sulamise ajal. Sadevesi on rohkem reostunud kui enne elamualade tihendamist ja muud ehitustegevust. Eramute kruntidelt võib suureneda dreeniveega ärakanduvate toitainete (fosfor, lämmastik) sisaldus, kui näiteks muru väetatakse. Seoses arendustega Pikaliiva ja Astangu asumis halveneb Harku järve vee kvaliteet. Olemasolevate elamualade tihendamine ja uute loomine Pikaliiva, Astangu, Mäeküla ja Mustjõe asumis toob kaasa negatiivse mõju rohevõrgustikule. Juba praegu on Kakumäe poolsaarel paiknevad rohealad ja Õismäe raba nõrgalt seotud Harjumaa muude rohealadega. Praegune koridor, mis kulgeb üle Astangu ja Pikaliiva asumi, Harku järve kallaste ning Tiskre oja koridori kaudu saab kannatada. Kuigi Astangu asumis planeeritakse samuti elamuehitust jäävad sinna suhteliselt ulatuslikud looduslikud ja metsaga alad. Arvestades üldplaneeringuga kavandatud elamualade tihendamisega on rohevõrgustik paremas seisus kogu rannaäärses alas alates Mustjõe asumist, s.t. mereäärne roostik, Kopli lahe lõunaosa roostik ja kogu Kakumäe poolsaare rannikuala. Kakumäe poolsaarel on negatiivse mõjuga elamuehituse laienemine Õismäe rabaalale. See toob kaas raba veerežiimi muutuse koos sellega kaasnevate negatiivsete tagajärgedega taimestiku ja elupaikade osas. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 46

47 5.3 Ohtlikud ja rasked veosed Tallinna üldplaneeringu kohaselt on ohtlike veoste läbivedu Haabersti linnaosast ette nähtud ainult mööda Paldiski maanteed ja raskete veoste vedu läbi Haabersti linnaosa ette nähtud mööda Paldiski maanteed ja Ehitajate teed. Olukord võib muutuda, kui rakenduvad teemaplaneeringus Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed pakutud lahendused. Ohtlikke veoseid piirab ajaliselt Tallinna Linnavalitsuse 21. detsembri a määrus nr 125. Autovedudel on kõige ohtlikemateks bensiini ja propaani vedu. Eriti ohtlik on bensiini vedav paakauto tankla mahutite täitmise ajal. Diiselkütuse ja kütteõlide vedu paakautodes on suhteliselt ohutum. Üldplaneeringus on ära märgitud linnaosas olevad kütusetanklad. Neist valdav osa paikneb Paldiski maantee ääres. See on paratamatu, et tanklatesse veetakse bensiini ja diiselkütust ning vedelküttel olevaid elamuid varustatakse kütusega. Haabersti linnaossa rajatud kütusetanklad ei ole vahetult elamute läheduses (v.a Õismäe tee 10A) ja seega risk on suhteliselt väike. Peab arvestama, et mõned tanklad paiknevad suurte kaubanduskeskuste lähedal. 5.4 Rannapromenaad ja -kindlustused Rannapromenaad ja rannakindlustused on vajalikud võimalike üleujutuste ning Kakumäe klindiastangu kaitseks ja vajalikud ka inimestele võimaliku ohu ärahoidmiseks. Rannapromenaadi rajamise taust on järgmine: OÜ Ars Projekt Tallinna rannapromenaadi linnaruumilise arengu ettepaneku (2007) järgi on rannapromenaadi üldpikkus 27 km. Tallinna mandriosa rannajoone üldpikkus on seejuures ca 50 km; Haabersti linnaosa rannajoone üldpikkus on ca 12 km, sellest rannapromenaad haarab 3,7 km (Rocca al Mare Mustjõe, Merirahu ja Kakumäe rand); kui lisada ka Tiskre asumi promenaad, siis kokku on rannapromenaadi üldpikkus Haabersti linnaosas ca 5 km. Seega on rannapromenaad fragmentaarne ja ei kulge ka otseselt rannal. Sisuliselt on rannapromenaad valmis Tiskre asumis, kus rannapromenaad peab kulgema piki Roostiku tänavat. On välja pakutud, et üleujutuste vältimiseks peab rajama kaitsetammi, mille kõrgus on 2 m üle merepinna (Tallinna sademevee ärajuhtimise tegevuskava koostamine. Lõpparuanne, 2006). Kohati peab Roostiku tänava kõrgust tõstma. Tiskre asumis paikneb rannapromenaad roostiku kui olulise roheala suhtes soodsalt. Roostiku terviklikkus säilib, oluline faktor lindudele haudelinnud ja rände ajal roostikus peatuvad linnud. Aruande joonisel 7 (Altakon OÜ andmed, 2008) on kujutatud linnaosa rand ja skemaatiliselt rannaosad, mis alluvad kulutusele ja kuhjele. Mõlemad rannaosad vajavad rannakindlustusi, seda nii purustuste kui ka üleujutuse vältimiseks. Joonisel 7 on ära märgitud ka rannaosad, kus olukord on kriitiline Nooda tee ja Soolahe tee ümbrus. Seal peab esmajärjekorras rajama rannakindlustused. Teine suurem üleujutatav ala paikneb Kopli lahe päras Mustjõe asumi rannaalal. Kopli lahe lõunaosas paikneva roostiku terviklikkus peab samuti säilima. Selleks on vaja rannapromenaad projekteerida roostikust lõuna poole, samas väheneks oluliselt ka rannapromenaadi maksumus. Juba rajatud promenaad Kopli lahe päras on õigesti paigutatud. Mõlema üleujutatava ala kindlustamine kaitsetammidega peab toimuma koos naaberaladega, s.t Harku valla ja Põhja-Tallinna linnaosaga. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 47

48 Paljassaare laht el el el el tk el Kopli ps el el el el el sad Liivakari el el toll el 2 el el kool alaj 2 el krk 7 3 el park 6 tnk 1 el el kpl 4 sad 8 el 5 4 Kakumäe laht 1 park Kopli el 3Kr 11 PV l-aed sjsk ladu tk std el kool park sport hgl Rannalõik Soolahe tee piirkonnas ehit 9 kpl sport 12 ladu Kakumäe ps park el el el el el el el tt Kopli laht Kakumäe el ladu l-aed park 16 sad ehit Kr Rannalõik Kakumäe sadamast Merirahu elamurajoonini park sad tk el el kpl 15 Kopli laht el alaj el nav nav sad nav kool ehit 2 tk park 110 4Kr 3 park tk ehit r 4K ehit oja 4K r 3Kr Ti sk re ehit Pelgura nd 3Kr P kumäe laht sport tk 3 Tiskre P 1 tk sport 2 ehit 4Kr ehit el ehit 3 ehit 2 3Kr ehit 2 kpl ehit 2 2 sport Kopli laht sp Vismeistri ehit Õismäe raba tk 2 2 sport 3 Õismäe raba tk r 4K TISKRE Tiigiääre 5 nav Kalajaagu 4K r r tk Paju Saare ehit ehit 11 4 ehit 41 2 nav ehit ehit el s Mu ehit g tjõ ehit sport ehit ehit l-aed el 8Kr ehit ehit 3Kr 4 ehit el ehit kpl el ehit ehit (Veeru) Apa mets 8Kr a pk r hit kpl Kr tk 2 7 ehit 7 el 3 ehit 4 ehit tk tk Sepa (Rahneli) 2 ehit ehit kpl 2 ehit (Rabakivi) tnk el 2 r 4K 1 km ehit tk 10 P 2 km tnk el 3Kr ehit r 4K el Graumani Toome kpl P tk (Eestkünka) el (Järve-Männiku) P P tk Veskimets 11 l RANNAPROTSESSID JA KAITSET VAJAVAD PIIRKONNAD KAKUMÄE POOLSAARE RANNIKUL Joonis 7 tk el ehit r Kaitset vajav piirkond 4K r kpl 9 8 P 2 tk ehit 0 Rabakivi tamm, 473, loodusk ma tk tnk kpl P tk ehit ehit tk tk el el ehit 8K k ehit r 5K Kabelisauna ehit ehit ehit Pikaliiva ehit tk Tabasalu tnk tk el P Tammiku ehit e kpl el el sport ehit tk HAABERSTI 2 tnk Salumäe 4K r ehit 1141 Kaarle ehit r ehit Kuhjerand Kulutusrand r ehit ehit 4K ehit 6K r ehit vv r 8K P P kpl ehit ehit k sjsk kpl el Mustjõe 3 hot 4K el std el Õismäe (Põllu) ehit ehit i kool 6 ehit ma tk tk ehit tnk el ehit el P krk Rocca al Mare 3Kr 4K Pällo tk 3K r Hanso ehit ehit el tk ehit 3Kr

49 Rannaga seotud probleemid on vaja lahendada kompleksselt ja süsteemselt. Ei saa ega tohi lahendusi anda detailplaneeringute ja üksikute rannalõikude projektide alusel. Põhjused selleks on järgmised: rannas toimuvad protsessid sõltuvad protsessidest rannikumeres ja need haaravad nii kulutus- kui ka kuhjerannad; rannas ja rannikul tehtavad muutused (ehitised) mõjutavad rannikumerd; rannakindlustus ei ole pelgalt maismaale tehtav ehitis, peab arvestama ehitistega ka rannikumeres. Rannavööndi planeerimisel on vaja läbi viia uuringud majanduslikult ja looduskaitseliselt optimaalse rannakaitse rajatiste süsteemi määratlemiseks. Vajalike uuringute programmi on käsitletud vastavas uuringus (Soomere, T., Kask, A., Kask, J., Kakumäe poolsaare ranniku seisundist ja protsessidest. Andmete kaasajastamiseks vajalikud uuringud. TTÜ Küberneetika Instituut) ja need on järgmised: hüdrodünaamilised uuringud ja modelleerimine, mis käsitleb nii lainetust, veetasemeid; jää- ja tuuleolusid, eesmärgiga määratleda setete liikumist nii rannikul kui ka sügavamas meres jne; geoloogilised uuringud Kakumäe rannikualal, selgitada välja kulutuse, transpordi ja kuhje piirkonnad jne; välja töötada kontseptsioon rannakaitse rajatiste süsteemi tarbeks. Teostatud uuringute alusel koostatakse vastav rannikuvööndit tervikuna haarav strateegiline planeerimisdokument või projekt. Uuringute vajadust on rõhutanud ka käesoleva KSH käigus teostatud töös Rannaprotsessid Haabersti linnaosa üldplaneeringu piirkonnas (2008), seda järgmiselt: Kakumäe poolsaarel on valdavad kulutusrannad. Tänaseks on panga serv jõudnud mitmel pool varem rajatud hoonete lähedusse (Nooda tee jne). Hoonete kaitsmiseks tuleb nendesse piirkondadesse planeerida rannakindlustus. Et tulevikus vähendada rannakindlustusele tehtavaid kulutusi, on vaja planeerimisel lähtuda panga taganemise pikaajalisest dünaamikast; kuna panga taganemise (kulutuse) määramiseks vajalik teave puudub, siis on vaja kompleksselt hõlmavaid uuringuid. Sellega seoses tuleb Kakumäe poolsaare rannavööndi planeerimisel arvesse võtta, et piirkonnas toimuvate protsesside kompleksse iseloomu tõttu on majanduslikult ja looduskaitseliselt optimaalse rannakaitse rajatise tüübi (rajatiste süsteemi) määratlemiseks vajalik läbi viia uuringud kombineeritult vaatlusandmete kogumise ja mudelarvutustega (Rannaprotsessid Haabersti linnaosa üldplaneeringu piirkonnas, 2008); uuringutes on oluline pöörata tähelepanu Kakumäe poolsaare ranniku ja rannavööndi seisundi ning seal toimuvate protsesside analüüsile, eesmärgiga jõuda optimaalsete rannakaitse meetmeteni ning rajatiste maksumuse määramisel piirduda esialgu ligikaudsete hinnangutega; üleujutust vältivate abinõude puhul tuleb arvestada, et rajades vee liikumisele teatud piirkonda takistuse omab vesi mõnes teises kohas rajatud takistuse võrra suuremat energiat. Seetõttu peab jätma veele teatava kompensatsiooni piirkonna, kus veetaseme tõus võib toimuda. Merevee surumine teatud piirkondades inimese poolt rajatud piiridesse võib teistes ranna osades anda vastupidise tulemuse. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 49

50 Mustoja alamjooksu ala, mere ja Paldiski maantee vahelist ala, ei saa täies mahus elamualaks arendada, seda ala peab suures mahus täitma, et tagada maapinna vajalik kõrgus üleujutuste vastu. Üheks vastuväiteks on arendusprojekti suur maksumus ja teiseks vastuväiteks Mustoja suudmes paiknev mets koos roostikuga. Need alad on olulised linnustiku seisukohast. Tallinna Linnuklubi andmetel (2008) on ala oluline rohekoridori osa, mis ühendab Merimetsa ja Haabersti rohealasid, teiseks metsatukk, roostik, rannik ja tühermaad meelitavad sinna peatuma ja toituma ka röövlinde. Mustoja suudmeala on üks olulisemaid Tallinna läbivaid lindude rändeteeharusid, mis seni ikka veel funktsioneerib. Mustojale koonduvad (kevadel) Kakumäe ja Veskimetsa poolt saabuvad linnud, kes rändavad edasi Stroomi metsa ja Kopli parkide kaudu Paljassaare hoiualale (Natura 2000 ala) ning sealt edasi Viimsi ja Naissaare kaudu Soome. Sügisel toimub ränne sama teed tagasi. Rändeajal on Tallinnas see paik üks väheseid, kus röövlindudele peatuda meeldib. Röövlindudest kohatakse seal alati kanakulle, raudkulle, hiireviusid, karvasjalg-viusid, lõopistrikke, tuuletallajaid ja kõrvukrätse. Uue hoonestuse täies mahus planeerimisest ja väljaarendamisest tuleb hoiduda ja rohkem peab arendama inimeste puhke- ja vabaaja veetmise võimalusi ranna piirkonnas. Selleks on vaja hooldada olemasolevad puistuid, taastama ja hooldama regulaarselt kuivenduskraave ning rajama korralike kergliiklusteid. Nimetatud suunda tuleb hoida nii Kakumäe poolsaarel kui ka Mustjõe asumis kavandataval elamurajoonis. 5.5 Kaitstavad objektid Üldplaneeringuga kavandatu ei mõjuta kaitstavate objektide seisundit nii looduskaitse objekte, kaitsealuseid liike, arhitektuurimälestisi, arheoloogiamälestisi ja arhitektuurimälestisi. Kaitsealuseid objekte võib ohustada rannaprotsesse käsitlevate uuringute mitteteostamine ja ebapiisavate andmete alusel langetatud otsused. Eelkõige on see seotud võimalike kulutusprotsessidega Kakumäe poolsaare tipus (oht Peeter Suure Merekindluse objektidele) ja Kakumäe paljandile. Rannakindlustuste ja kogu Haabersti linnaosa rannaala probleemi ei tohiks lahendada detailplaneeringute või fragmentaarsete uuringute tasemel. 5.6 Virgestusalad Üldplaneeringuga kavandatu mõjutab virgestusalasid nii positiivselt kui ka negatiivselt. Virgestusala saab defineerida kui looduslikult soodsat maa-ala, kus saab puhata ja sportida. Seoses kavandatava elamuehitusega väheneb mõningatel aladel võimalus puhkamiseks ja sportimiseks, seda näiteks Pikaliiva asumis. Tuleb rõhutada, et ala looduslikkus ei taga veel võimalust virgestuseks. Astangu ja Mäeküla asumis koos kavandatava arendustegevusega avanevad selleks paremad võimalused. Rajatakse ka kergliiklusteed ja muud võimalused inimestele vabalt liiklemiseks. Praegusel ajal on need paigad risustatud, halvasti läbitavad ja ka ohtlikud. Kergliiklusteede arendamine Haabersti linnaosas ja eriti Kakumäe poolsaarel on positiivne. Kui aga realiseerub rannapromenaadi lahendus nii Kopli kui ka Kakumäe lahe rannikul, siis virgestuse võimalused avanevad veelgi. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 50

51 5.7 Harku järv ja muud veekogud, Astangu veehaare ja radoon Kavandatavad tegevused Harku järve valgalale toovad kaasa olulise negatiivse mõju Harku järve vee niigi halvale kvaliteedile. Põhiliseks mõjutajaks on kavandatav Pikaliiva, Aastangu ja Mäeküla asumi elamurajoonid. Sadevesi juhitakse Harku järve, sellega koos kantakse järve heljumit (tahkeid osakesi), fosforit ja lämmastikku. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus on hinnanud Harku järve valgalas ehitustegevusest tulenevat lisakoormust järvele. Praegu tuleb viimase aja ehituste kõvakatetelt 0,1-1,4% järve valgala lämmastikust ja 0,7-16% fosforist. Kui lõpetatakse praegu pooleli olevad planeeringud, siis ulatub kõvakatete lämmastiku osa 0,2-2,7 protsendini ja fosfori osa 1,3-30 protsendini. Lisaks sellele tuleb biogeene valgalasse juurde uute eramute dreeniveega (Harku järve ja Harku järve valgala vee kvaliteedi seire, 2007). Fosfori sisaldused võivad uued arendusalad muutuda Harku järve tähtsateks toiteallikateks. Kavandatava Astangu veehaarde rajamiseks pole probleeme põhjavee võtmisega Kambrium- Vendi horisondist 2000 m 3 /d. Kavandatava veehaarde rajamiseks tulevikus on vaja üldplaneeringus reserveerida maa-ala veehaarde ja vajaliku sanitaarkaitseala tarbeks. Oluliseks mõjuks inimese tervisele võib kujuneda kõrge radionukliidide sisaldus Kambrium- Vendi põhjavees. Tegemist on raadiumi isotoopidega. See asjaolu võib kujuneda takistuseks Astangu veehaarde rajamisele ja veekihi joogiveena kasutamisele. Võimaluseks on põhjavee töötlemine, et alandada radionukliidide sisaldust. Radoonist tulevat terviseriski on uuritud Eesti Geoloogiakeskuse poolt ja selle riskiga on arvestatud Astangu ehitusmääruses. Üldplaneeringus on radoonist tuleva terviseriskiga Astangu asumis arvestatud ja üldiselt on kõrge riskiga alad arendusest vabad. Üldplaneeringus on antud soovitused, mida peab järgima radooniga seotud riskiga aladel toimuva arendustegevusel. Soovitused on nii planeerimise, projekteerimise, ehitamise ja järelevalve vallas. Radooniuuring on Haabersti linnaosas tehtud ainult Astangu piirkonnas. Kuni kogu linnaosa hõlmavat uuringut pole, tuleks üldplaneeringu järgi iga detailplaneeringu käigus enne arendustegevust läbi viia radooniuuring. 5.8 Arendustegevus ja loomaaed Üldplaneeringuga kavandatu ei mõjuta otseselt loomaaia asukaid. Probleemiks võib kujuneda Haabersti eritasandiristmikult tuleneva müra kandumine loomaaia territooriumile. 5.9 Sadevesi Seoses ulatusliku ehitustegevusega ja suuremate alade katmisega, kas sillutise ja/või asfaltkattega, suureneb sadevee hetkeline äravool, samuti suureneb sadevee reostusaste. Kõige suurem negatiivne mõju on selles suhtes Harku järvele. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 51

52 Tuleb arvestada, et sadevesi koos kuivendusveega satub Harku järve ka Harku vallast. Harku oja on põhiline järve veebilansi ja kvaliteedi mõjutaja. Samasugune olukord on ka Rocca al Mare sadeveelasuga ka selle valgalal suurenevad kaetud pinnaga alad Jäätmed ja jääkreostus Jäätmekäitluses tuleb juhinduda Eesti ja Tallinna vastavatest õigusaktidest. Üldplaneeringus on märgitud, et jäätmejaam rajatakse Mustjõe-Veskimetsa ristmiku piirkonda. Jäätmejaama on vaja ka lääneossa, näiteks Väike-Õismäe asumi äärealale. Andmed jääkreostuse kohta põhinevad tööl Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuring, Eesti Geoloogiakeskus. Nimetatud töö põhieesmärk oli uurida Astangu piirkonna radoonist tulenevat terviseriski, looduskiirguse ja keskkonnakahjulike elementide sisaldust. Radoonist tulenevat terviseriski on käsitletud p 3.6 ja 5.6. Kõrge riskiga alal on kohati ka ohtlike ainete, nagu arseen, molübdeen ja vanaadium, sisaldus pinnases kuni 2 korda kõrgem elutsooni piirarvust. Nimetatud pinnas ei ole looduslikus lasuvuses, vaid segu mitmetest kivimitest, kus olulise osa moodustab diktüoneemakilt. Kuna pinnase kogus on suur ja selle eemaldamisel võivad avaneda uued kilda kolded, mis võivad iseenesest süttida (Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuring, 2006). On soovitav pinnase likvideerimine edasi lükata kuni reaalse ja keskkonnaohutu lahenduse väljatöötamiseni. Astangu ja ka Mäeküla asumi arengu kavandamiseks on vaja läbi viia täiendavad uuringud, et kindlaks teha sinna veetud jäätmete iseloom, näiteks klindialustes tiikides olevad jäätmed. Uuringute vajadusele on Haabersti ÜPs tähelepanu pööratud (ptk 5.2.4). Muude jääkreostuse objektide ja saastunud pinnasega alade kohta Haabersti linnaosas andmeid ei ole Tehnovõrgud Haabersti linnaosa üldplaneering ei ole käsitlenud tehnovõrke, seejuures ka sadevee ärajuhtimist Kakumäe piirkonnast. Sadevee ärajuhtimisel on oluliseks faktoriks mereveetase ja selle kõikumise arvestamine projekteerimisel. Riigihankena korraldatud tehnilise infrastruktuuri töö on koostamisel ja selle käigus tehakse koostööd ka vee-ettevõtjatega. Töö saab valmis a märtsis Riskid Arendustegevusega võivad kaasneda reaalsed ohud inimese tervisele ja varale. Kakumäe Selts (vt lisa 3) on pööranud tähelepanu ohule, mis võib kaasneda arendustegevusega Kakumäel. Võimalik, et Kakumäe poolsaare pinnases ja rannikumeres on endistest aegadest pärit mürske ning muud laskemoona. Seda tuleb arvestada süvendite ja kommunikatsioonide rajamisel. Kakumäe Seltsi ettepanek on teha vastavad uuringud ja demineerimistööd. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 52

53 5.13 Keskkonnamõju prognoosimeetodid Keskkonnamõju prognoosimisel on kasutatud müra ja õhu saastuse uuringuid ja seireandmeid, seda näiteks: Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele Tallinna linnas Tartu Ülikooli Arstiteaduskond; Tallinna linna välisõhu strateegiline mürakaart, Ramboll Eesti AS, Ramboll Finland Oy; Tallinna õhukvaliteedi seire, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ; Harku järve ja Harku järve valgala vee kvaliteedi seire, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Lisaks on kasutatud veel statistilisi andmeid Eesti ja Tallinna kohta. Mõjude prognoosimisel on lähtutud ka ettevaatlikkuse ja ennetamise printsiibist. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 53

54 6 ÜLDPLANEERINGUGA KAASNEVAD PROBLEEMID Alljärgnevad probleemid on vaid osaliselt lahendatavad, osaliselt saab kaasnevaid mõjusid leevendada. Haabersti linnaosa üldplaneering ei suuda lahendada kõiki probleeme ja olla sõltumatu naaberaladest. Ühistransporti on vajalik arendada koostöös teiste linnaosade ja Haabersti lähivaldadega. Osaliselt on Haabersti linnaosa ühistransport kogu Eesti probleem. Kui tahame ühistransporti arendada ja selle osatähtsust suurendada, siis peab olema tasakaal erinevate suundumuste vahel: kui soodustame ja rajame kesklinna suuri parklaid, siis soodustame autode suundumist kesklinna ja sellega tekib vastuolu ühistranspordi arengu suundumustega; kui rajatakse põllule super- või hüpermarket, siis peab ette nägema ka ühistranspordi hea ühenduse. Ka need probleemid ei ole lahendatavad vaid Haabersti linnaosa üldplaneeringuga. Arendades välja süsteemi Pargi ja Sõida parkimisalasid püütakse tänavatel ruumi teha Haabersti linnaosa elanikele, et nad nii autode kui ka ühistranspordiga kiiremalt ja mugavamini saaksid liigelda. Pargi ja Sõida platsid on mõeldud linnaosaga piirnevate ja kaugemal paiknevate valdade elanikele. Üldplaneeringuga ja ka detailplaneeringuga ei ole võimalik täielikult tagada head ja turvalist sotsiaalset keskkonda. Näiteks väikeste teenindusasutuste, kaupluste jm rajamist ja eksistentsi ei ole võimalik üldplaneeringuga paika panna. Kuid need on (oleksid) parema elukeskkonna olulised osised. Kogu kaubandus näitab koondumise tendentsi. Ei vanades ega uutes asumites ei suuda väikesed poed eksisteerida ilma riigi või linna toetuseta. Probleem, millega ÜP peab tegelema, on kuritegevusriskide ennetamine. Asumites peab olema tasakaal eramajade ja munitsipaalmajade vahel, ka immigrandid võivad tulevikus olla oluline sihtgrupp, millele peab tähelepanu pöörama. Ühekülgse arendustegevusega võib kaasneda slummide teke. Suureks küsimuseks on ÜPs kavandatu ajastamine (ajagraafik). Kui näiteks rajatakse (tihendatakse) Pikaliiva asumit, siis on vaja see teha kooskõlas näiteks Haabersti eritasandiristmiku ehitamisega. See tähendab koordineeritud tegevust ja õiget ajastamist kinnisvaraarenduse ning linna kaudu finantseeritud ehitiste rajamisega. Juhul, kui ÜP viiakse ellu ettenähtud mahus, siis kasvab koormus linnaosas pea kõigi looduslike komponentide suhtes. Oluliseks probleemiks on Harku järvevee kvaliteedi säilitamine ja parandamine. Võib-olla ei olegi võimalik Harku järve vee kvaliteeti mõistlike kulutustega parandada. Seega muutub küsitavaks Haabersti linnaosale ja ka Tallinnale tähtsa supelranna edasine kasutamine. On prognoositud, et kui realiseeruvad elamuehitusprojektid, siis perspektiivis hakkab Haabersti linnaosas elama elanikku, seega elanike arv pea kahekordistub. Kui see juhtub, siis surve keskkonnale suureneb tunduvalt. Seda järgnevaid faktoreid arvestades: Harku järvele, sest Pikaliival tuleb elanikke juurde arvestuslikult üle ; Astangul kuni 6000 ja Mäekülas ca 4500 elanikku; Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 54

55 sõiduautode arv viimastel aastatel on Eestis kasvanud keskmiselt 9% aastas; liiklustihedus Haabersti linnaosa põhilistel magistraalidel oli a järgmine (autot/päevas): o Rannamõisa tee (Paldiski mnt Vana-Rannamõisa tee) o Ehitajate tee (Õismäe tee Kadaka tee ) o Paldiski mnt (Tulika Vabaõhumuuseumi tee) o tipptundidel ummikud ummikuid suurendavad suurüritused Saku Suurhallis, jäähallis jm; Mustoja suudmealale oli esialgselt plaanis rajada uus elamuala pindalaga 35 ha, ala suurust on üldplaneeringus nüüd vähendatud, kuid ikkagi on ohus rohekoridor, mis ühendab Merimetsa ja Haabersti rohealasid; perspektiivsed trammiteed vajavad maad; prognoositav autode arvu kasv elimineerib transpordivõrgu arendamisest saadava kasu liiklusohutuse osas; ei ole mõtet rääkida rohelisest võrgustikust selle algses tähenduses; transpordivõrgu arendamise mõju metsloomadele, hukkumine teedel teede alt läbipääsud ei ole efektiivsed, võib kaaluda loomatunnelite rajamist väiksematele loomadele; tunnelitena töötavad teatud määral olemasolevad truubid (sillad), näiteks Tiskre ojal; võimalikud tunnelite asukohad Paldiski maantee alt Astangu asumi piirkonnas ja juhul, kui arendustegevust piiratakse Pikaliiva ja Haabersti asumis, siis ka Rannamõisa tee algusesse. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 55

56 7 OLULISED RAHVUSVAHELISED JA RIIKLIKUD EESMÄRGID Euroopa Liidu kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsus nr 1600/2002/EÜ, 22. juuli 2002) on formuleeritud mitmed olulised põhimõtted. Linnakeskkonna suhtes on seal kirjas järgmised punktid: majanduskasvu ja reisijateveo nõudluse vahelise seose nõrgendamine; vajadus suurendada ühistranspordi, jalgsi käimise ja jalgrattaga liiklemise osatähtsust; vajadus tegelda suurenenud liiklusmahtudega ja saavutada transpordikasvu ja sisemajanduse kogutoodangu vahelise sideme tunduv nõrgenemine; vajadus edendada vähem heitgaase eraldavate sõidukite kasutuselevõttu ühistranspordis. Tallinnas on viimasel perioodil pööratud tähelepanu kergliiklusteede planeerimisele ja väljaarendamisele. See on vajalik, kuigi see ei paku konkurentsi autodele ja ühistranspordile. Põhjused on järgmised: kergliiklusteede kasutamine on hooajaline, ei saa arvestada, et meie kliimas muutuks näiteks jalgratas aastaringseks liiklusvahendiks; Eestis ei ole traditsioone (sarnaselt näiteks Taani või Hollandiga); kergliiklusteed on valdavalt mõeldud ikkagi sportimiseks ja ajaviiteks, suhteliselt piiratud on nende kasutamine liikumiseks marsruudil kodu-töökoht. Küsitavusi tekitab kergliiklusteede kulgemine vahetult suure liiklustihedusega teede (tänavate) ääres müra, õhusaaste (heitgaasid ja peened osakesed). Üldplaneeringu lahenduses on sellele tähelepanu pööratud. Oluline kergliikluse võrgustiku arendus on ette nähtud Kakumäel ja muudes väiksema liikluskoormusega piirkondades. Üleeuroopaliseks suundumuseks on ka ranniku avamine inimestele ja Tallinn ning Haabersti linnaosa annavad oma panuse Euroopa kaugmatkaraja E-9 kasutamisse (European longdistance path). Kaugmatkarada E-9 püüab nii palju kui võimalik kulgeda piki rannikut. See rada algab Hispaaniast ja lõpeb Narva-Jõesuus, seejuures mitmed sektsioonid ei ole veel välja arendatud). Tallinn ja ka Haabersti linnaosa on asunud rannapromenaadi välja ehitama. Haaberstis on see rajatud Rocca al Mares. Rannapromenaadi ei ole võimalik rajada kogu rannajoone ulatuses. Samas on mõnes asumis rannapromenaadi rajamine ja kasutamine probleemne. Tiskre asumis on mitmed tänavad suletud, seda ka Roostiku tänaval. Roostiku tänav on sobiv rannapromenaadiks ja ka rannakindlustuseks üleujutuse vastu. Sellele peab lahenduse leidma (joonis 8). Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 56

57 Joonis 8. Vaade Roostiku tänavale Tiskre asumis Joonisel 8 antud situatsioon on vastuolus looduskaitseseaduse (RT I 2004, 38, 258) 36ga, sest rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja on kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal. Tiskre elurajooni rannapromenaadi avalikuks kasutamiseks ja selle sidumiseks Kakumäe supelrannaga näha ette Roostiku tänava teemaakruntide võõrandamine Tallinna linnale ning kergsilla kavandamine üle Tiskre oja. Üldplaneeringu riiklikud eesmärgid on seotud kõigi asjaomaste strateegiate ja arengukavadega. Keskkonna valdkonnas on vaja järgida Eesti keskkonnastrateegiat aastani 2030 (RT I 2007, 19, 96). 8 PIIRIÜLENE MÕJU Haabersti linnaosa üldplaneeringuga kavandatu ei oma piiriülest mõju. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 57

58 9 OLULISE NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMINE JA LEEVENDA- MINE 9.1 Harku järve seisund Harku järve seisundi halvenemise vältimiseks tuleb eelkõige tähelepanu pöörata järve valgalale. Harku järve puhul on tegemist vastakate protsesside ja võimalustega. Need on järgmised: pöörata tähelepanu asfaltpindade puhastamisele; suuremad sade- ja kuivendusvee väljalasud varustada taimetoitainete kõrvaldamiseks puhastusseadmetega; üheks võimaluseks on juhtida sade- ja kuivendusveed Apametsa peakraavi; samal ajal on vaja järve puhast vett s.t tagada, et järve suubuvad ojad, Harku oja, kui suurima vooluhulgaga oja, oleks puhta veega, vähendada oluliselt fosfori sisaldust; tuua puhast vett kusagilt mujalt; on pakutud lahendust, et tuua (taastada vana veejuhe) Mustamäe alt olevatest allikatest (Tallinna sademevee ärajuhtimise tegevuskava koostamine. Lõpparuanne, SWECO Eesti AS); vanasti voolas sealt Harku järve Iisaku oja. Võimalikud leevendused Harku järve puhul: rajada lodud, seda nii Astangu ja Mäeküla asumites; lodud klindi peal ja klindi all ning Harku järve kaldale, rajada ka settebasseinid; ehituslikud abinõud, et sadevesi puhastuks kohapeal; järve suubuvate ojade kaldad jätta võimalikult looduslikku olekusse, mitte maha raiuda kaldal olevaid põõsaid ja puid, sest ka ojad on rohevõrgustiku elemendid; kardinaalne Harku järve veekvaliteedi parandamine on muda väljavõtmine. See on keeruline ülesanne mitme aspekti suhtes - hõljuv muda, pole maad muda nõrutamiseks jm; Soone oja suhteliselt puhta vee juhtimiseks Harku järve tuleb rekonstrueerida Harku järve ääres paiknev heit- ja sadevee pumbajaam nii, et oleks võimalik juhtida endise Soone oja vooluhulk järve. See vähendaks edaspidi ka elektrienergia kulu pumbajaamas, kuna kaoks ära osa sadevee pumpamise vajadus pumbajaamast Paldiski mnt - Rannamõisa tee ristmikuni. Kui on vajalik sadevee äravoolu aeglustada (näiteks Pikaliiva asumist), siis on oluline sadevett hoida sademete mahalangemise piirkonnas niikaua kui võimalik. Kui elamu- ja äriprojektid kasutavad sillutise tegemiseks vett läbilaskvat katet, katustelt voolava vee kogumise süsteeme, vett kinnipidavaid ökokatuseid, siis need abinõud võimaldavad sademetel antud asukohas infiltreeruda. Teiseks momendiks on reostuse ärakande vähendamine. Siin saab kasutada ka vett puhastavate taimede (puude) abi. Äravoolu aeglustamisega väheneb heljumi ja toitainete ärakanne. Kõik need tegevused võib võtta kokku kui keskkonda säästev linna kuivendussüsteem. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ poolt on Tallinna Keskkonnaameti tellimusel tehtud pikemaajalist seiret Harku järve ja sinna suubuvate ojade ning väljavoolava Tiskre oja suhtes. On olemas piisav andmebaas, et koos Harku vallaga leida lahendus Harku järve kui olulise puhkemajandusliku veekogu seisundi parandamiseks. Tervikuna vajab Harku järv iseseisvat projekti. Eelkõige on vaja selgitada Harku järve valgalalt lähtuv reostus ja seejärel töötada välja otstarbekas lahendus. Teiseks projekti eesmärgiks on sade- ja kuivendusvee lahendus Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 58

59 Harku järve valgalas. Põhilised märksõnad koostööks Harku vallaga on vallas tekkiva reo- ja vee ja sadevee puhastus Harku oja valgalas. Samuti on oluline otseselt Harku järve kaldal ja järve suubuvate väiksemate ojade puhtuse tagamine, seda seoses võimaliku elamuehituse ja muu ehitustegevusega. 9.2 Mustoja Mustoja vee kvaliteeti tuleb parandada ja säilitada oja looduslikus olekus (niipalju kui seda järgi veel on). Oluline on parandada vee kvaliteeti Laki kraavis. See pikapeale ka nii toimub, sest mitmed olulised reostajad on tegevuse lõpetanud. Uutelt ettevõtetelt nõutakse korralikku vee- ja kanalisatsioonivõrgustiku rajamist. Mustjõe asumis elamurajooni rajamine üldplaneeringu algsetes versioonides oli küsitav. KSH protsessi käigus vähendati üldplaneeringus antud asumis arendustegevuse mahtu. Seda nii rohevõrgustiku säilitamise kui ka täidetava ala vähendamise (üleujutuseohtlik ala) eesmärgil. Planeeritava maakasutuse järgi jääb mets alles. Lisaks on Mustoja alamjooksul ehituskeeluvöönd 50 m. Mustoja vana säng on vaja taastada. See võimaldaks suurendada vee äravoolu suurte vooluhulkade puhul, hajutada reostust ja seega võimaldada vähendada Mustoja mõju Kopli lahe veele. Kuigi viimastel aastatel on paranenud Mustoja (koos Laki kraaviga) vee füüsikaliskeemilised näitajad, on vajalik koos üleujutust vältivate hüdrotehniliste rajatistega kaaluda ka õlipüüdja paigaldamist, võimalik asukoht on Paldiski maantee truubist vahetult mere poole. Üheks võimaluseks on juhtida sadevee tulva algusperioodil enamsaastunud vooluhulk reoveekanalisatsiooni ja mitte Mustoja kaudu merre. Selline lahendus on fikseeritud AS Tallinna Vesi vee-erikasutusloas (2008) Rocca al Mare sadevee väljalasule. Sadevee puhastamiseks on vaja Mustoja alamjooksule rajada settebassein ja/või lodu (Tallinna Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava , 2004). Kopli lahe suhtes ei tehta seiret, kuid kindlasti aitab lahe seisundit parandata Mustoja ja Rocca al Mare sademeelaskude reostuskoormuse vähendamine. Lahe seisund ja Stroomi ranna vee kvaliteet sõltub ka Kopli poolsaare merre suunatava sademevee kvaliteedist. 9.3 Rohevõrgustik Juba praegu on Kakumäe poolsaarel olevad rohealad suhteliselt isoleeritud. Seoses laialdase arendustegevusega see isoleeritus veelgi suureneb ja seda mitte ainult Haabersti linnaosas vaid ka Harku vallas. Praegusel ajal ja ka tulevikus on üheks Õismäe raba ja Kakumäe poolsaare põhjaosas paiknevate rohealade ühendavaks lüliks Tiskre oja koos oma piiranguvööndiga. Võttes arvesse üldplaneeringuga kavandatud ehitustegevust Pikaliiva, Astangu ja Mäeküla asumis, samuti võimalikke arengukavasid Harku vallas, siis pole võimalust normaalseks rohevõrgustiku funktsioneerimiseks. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 59

60 Roheala ja ka koridor jääb funktsioneerima Tiskre roostiku näol ja samuti Astangu asumi kaudu. Osa Astangu asumist jääb rohealaks elamuehitust ei ole seal soovitav edendada kõrgendatud radooniohu tõttu (vt üldplaneeringu maakasutuskaart). Leevendusabinõud on järgmised: jätta Harku järve suubuvate ojade kaldad looduslikku seisu, mitte raiuda põõsaid ja puid ojade kallastelt; rangelt jälgida, et ka Tiskre oja ehituskeeluvööndis säiliks looduslik taimestik; väiksemate loomade tarbeks on võimalik rajada truupe. Suuremate loomade sattumine mereäärsetele rohealadele on ohtlik, seda nii loomadele kui ka inimestele. Ökoduktid - loomade tarbeks teede kohale sildade rajamine on Haabersti linnaosas mõttetu tegevus. Oluliseks leevendusabinõuks on optimaalse laiusega rohekoridoride kindlaksmääramine üldplaneeringuga, mitte jätta need ülesanded hilisemate detailplaneeringute kanda. Seda eriti Pikaliiva, Harku järve ja Astangu koridori jälgides. Mustoja suudmeala mets koos roostikuga jätta ehitusprojektidest välja. Seal peab tegema vajalikke korrastustöid, arvestades seejuures ala olulisusega Tallinna linnustiku suhtes. Kogu Mustoja alamjooks (Paldiski maanteest mere poole) vajab eriprojekti. Arvestatavad faktorid on rannapromenaadi rajamine ja nn metsiku ala säilitamine lindude tarbeks Kopli lahe lõunaosas. Selles piirkonnas tuleb elamuehitust planeerides kindlasti rakendada Lääne-Euroopas laialt levinud bioloogilise mitmekesisuse disainimist (nn "urban biodiversity design"), mille käigus luuakse elupaiku (peatus-, toitumis-, pesitsemispaiku) linnu- ja loomaliikidele. Kui sellele spetsiaalselt tähelepanu ei pöörata, vaid tehakse nii nagu tavaliselt meil Eestis elamualade planeerimine toimub, siis võib mittetegemine oluliselt ja negatiivselt mõjutada ka Paljassaare hoiuala. Õismäe raba äärealal elamuehituse arendamine on negatiivse mõjuga looduslikule keskkonnale ja seda ei tohiks jätkata. Üldplaneeringu järgi on elamuehitusalaks raba põhjaosa. 9.4 Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala piirneb Astangu ja Mäeküla asumitega, kus neid lahutab endine raudteetrass, millele üldplaneeringu esialgse versiooniga kavandati liiklusmagistraali. Magistraali rajamise ja kasutamisega ning kavandatava elamurajooni arendamisega kaasnevat negatiivset mõju Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealale on võimalik leevendada järgmiste abinõudega: piirneval alal väikeelamute rajamine kortermajade asemel; magistraali rajamisest loobumine; rajada kõrvaltänav koos liikluse rahustamise võtetega; rajada vaid kergliiklustee; võrkaed maastikukaitsealalt välja pääsemise raskendamiseks, hoiab ära (teatud määral) suurte metsloomade teele sattumise; väikestele metsloomadele rajada teealune tunnel. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 60

61 9.5 Maakasutus Planeerida liiklust nii, et ühistransport sõidaks ühel sõidurajal. Kui 20 aastases perspektiivis hakatakse trammiteid rajama, siis on otstarbekas kõigi ühistranspordivahendite liikumine ühel sõidurajal, eriti seal, kus on maad vähe. See tagaks ühistranspordi eelise autode ees. 9.6 Liiklusest tuleneva mõju vältimine ja vähendamine Üldist Punktis 5.1 on kirjeldatud liiklusvõrgustiku arenguplaane ja seoseid ning probleeme elamuehituse arendusega Haabersti linnaosas. On vajalik rõhutada, et liiklusest tulenevat keskkonnamõju ei saa vähendada ainuüksi linnaosa üldplaneeringuga. Liiklusprobleemide lahendamine ja/või leevendamine on Tallinna, lähivaldade ja ka Eesti kui terviku ülesanne. Üldiseks positiivseks trendiks on ökonoomsemate autode kasutamine ja selles suunas töötavad kõik suuremad autotootjad. Kütuse erikulu vähendamisega vähendab ka õhusaaste. Autode poolt tekitatava õhusaaste vähendamise üheks võimaluseks üldplaneeringu raames on liikluse sujuvuse ja optimaalse kiiruse tagamine. Ökonoomsemate autode projekteerimine ja tootmine toimub Eestist põhiliselt sõltumatult. Liiklusega kaasnevad negatiivsed mõjud on õhu saastamine ja müra. Haabersti linnaosas on põhilisteks mõjutajateks magistraalid (tulevikus laiemad ja tihedama liiklusega) ja eritasandiristmikud. Tallinnas ja ka Haabersti linnaosas on oluliseks probleemiks peente ja ülipeente osakeste sisaldus välisõhus, millest suure osa Haabersti linnaosas annavad mootorsõidukid. Üldplaneering ei käsitle keskkonnale ohutumate liiklusvahendite kasutuselevõttu. Elamualade planeerimine suurte ja üha tiheneva liiklusega magistraalide lähedusse vajab spetsiifilisi müra ja õhusaaste vähendamise abinõusid. Liiklustiheduse ja kiiruse suurenemine ei ole otseses korrelatsioonis müra emissiooniga, kuid mõlemad faktorid suurendavad mürataset. Seoses elamuehituse kavadega võib liiklustihedus Rannamõisa teel Pikaliiva ja Vismeistri asumi kohal suureneda kuni 2 korda, seda siis kui laiendatakse Rannamõisa teed. Suureneb ka autode kiirus. Kokkuvõtteks võib müratase tõusta 8 10 db võrra. Seega kui praegu on müratase Rannamõisa tee läheduses 65 db, siis tulevikus on see 75 db. Müra ei saa vältida, kuid seda on võimalik vähendada ja negatiivset mõju leevendada. Sõitva auto puhul tekitab müra põhiliselt mootor, väljalasketoru ja teega kontaktis olevad rehvid. Saab väita, et rehvid kokkupuutes teega annavad domineeriva osa auto poolt tekitatavast mürast, seda teatud kiirusest alates. Mürataseme ja müra negatiivse mõju vähendamise tehnilisi lahendusi on eelkõige vaja ra- Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 61

62 kendada kavandatava Haabersti eritasandiristmikul ja selle läheduses. Müra vähendavaid meetmeid peab rakendama ka Pikaliiva asumis suhtes, seda nii Paldiski maanteelt kui ka Rannamõisa teelt tuleva müra suhtes. Müra negatiivse mõju vähendamise abinõusid on vaja rakendada ka Paldiski maantee ja Humala tänava kavandatava eritasandristmiku piirkonnas. Autoliiklusest tulenevate mõjude vähendamise abinõud on järgmised: liikluse hajutamine, millega vähendatakse liikluskoormust põhimagistraalidel; liikluse hajutamine nii Harku vallas kui ka Haabersti linnaosas; eritasapinnaliste ristmike ehitamine, millega suureneb liikluse sujuvus ja vähenevad ummikud; ühistranspordi arendamine, kus üheks ülesandeks on liikluses autode arvu vähendamine või vähemalt nende arvu kasvu pidurdamine; liiklusskeemis ühistranspordile eelise tagamine; Tallinnasse sissesõidu maksu (ummikumaksu) kehtestamine; linnaosas toimuva elamualade arenduse sünkroonsus liikluses toimuvate muudatustega, näiteks Pikaliiva asumi väljaarendamine ja eritasandilise ristmiku väljaehitamine Paldiski maantee, Ehitajate tee ja Rannamõisa tee ristmikul. Nimetatud abinõud on omavahel seotud ja vajavad kompleksset lahendamist Müra Rannamõisa teel ja Paldiski maanteel Müra emissioon ja levik sõltub peale autode liiklusintensiivsuse ja -kiiruse veel hoonestusest, tänavafrondist, teekattest, taimestikust, ilmast jm. Rannamõisa teel levib müra praegu suhteliselt kaugele. Arvutuslik müratase db on ca 200 m Rannamõisa teest (võttes aluseks a liiklustiheduse). Eriti on see täheldatav lagedatel aladel, näiteks Rannamõisa ja Vana-Rannamõisa teeristil. Veidi väiksema levikuga on Paldiski maanteelt tulenev müra, v.a Kopli lahe roostiku kohal ja Harku järve piirkonnas. Vastavalt üldplaneeringule on Pikaliiva asumis nende magistraalide äärde kavandatud segahoonestusalad, Haabersti ristmiku lähedusse kuni 22 korruselised hooned. Rannamõisa poole liikudes on Pikaliiva asumis magistraali äärde kavandatud 3-4 korruselised elamud. Mürataseme ja müra negatiivse mõju vähendamise võimalused on järgmised: kavandada magistraalide ja elamualade vahele mürale tolerantsemad hooned, kas ärihooned, garaažid; hoonete paigutus ja nende funktsioon - elamud mitte tee äärde vaid näiteks segahoonestusalal äri ja muude hoonete taha magistraalide suhtes; korruselisusega arvestamine; müra barjäärid vertikaalsed, konsoolsed (osaliselt magistraali katvad), võivad olla ka läbipaistvad; hästi paigaldatud ja efektiivsed barjäärid vähendavad müra kuni 20 db(a); müra summutavad elastsed (poorsed teekatted), mis vähendavad liiklusvahendite suurematel kiirustel domineerivat rehvi ja teekatte koostoimel tekkivat müra; elamute ja muude hoonete orientatsioon mürale vähem sensitiivsed ruumid korterites paigutada müraallika poole; arhitektuursed võtted, näiteks kasutada müra summutamiseks rõdusid; Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 62

63 kasutada kolmekordse klaasiga aknaid; kõrghaljastusega puhveralad. Haabersti eritasandiristmiku lähedal on võimalik müra vähendada kõigi loetletud vahenditega, v.a puhveralad. Puhveralade kasutamine antud üldplaneeringus on küsitav ka liiklusmagistraalide muudes osades. Kuna elastsed (poorsed) teekatted on ilmselt kallimad tavapärastest, siis neid võiks kasutada eritasandiristmikul, kus liiklus on tõstetud kuni 6 m kõrgusele maapinnast, ning lisaks kasutada veel barjääre. Müra probleem Haabersti ristmiku läheduses vajab laiemat käsitlust, sest liiklus on vaid üks müra allikas, mis tekitab valdavalt kõrgema sagedusega müra. Selle vastu on näiteks mitmekordsete klaasidega aknad üsna efektiivsed. Madala sagedusega müra suhtes need ei aita. Seda tekitab näiteks rokkkontsert Saku suurhallis Liikluse rahustamine Liikluse rahustamise põhieesmärgid on: parandada elukeskkonna kvaliteeti; luua ohutud tänavad; vähendada õhusaastet, müra ja vibratsiooni; edendada jalakäijate, jalgratturite liiklust ja ühistranspordi kasutamist. Liikluse rahustamiseks on olemas mitmeid tehnilisi lahendusi ja Haabersti linnaosas on need eelkõige vajalikud olemasolevate ning kavandatavate elu- ning ärirajoonide sisemisele tänavavõrgustikule. Liikluse rahustamise üheks ülesandeks on mootorsõidukite liikumiskiiruse vähendamine, näiteks künniste, tõstetud pindade (lamedate künniste), teede kitsenduste jm abil. Üldiselt kiiruse vähenedes alaneb ka müra tase, kui aga künniste puhul kasutatakse teistsuguse tekstuuriga teekatteid, siis müra tase võib isegi suureneda. Liikluse rahustamisel, kus tehnilised lahendused sunnivad mootorsõidukeid liikuma ebaühtlase kiirusega ja aeg-ajalt peatuma, reeglina õhu saastatus suureneb. Konkreetsed lahendused jäävad Haabersti linnaosas ikkagi arendustegevuste järgmistesse etappidesse. 9.7 Inimeste ohutus Inimeste ohutuse ettepanek on seotud kuritegevusriskide ennetamisega, see on ka üks üldplaneeringu ülesanne. Praegusel ajal ei ole Haabersti linnaosas jalakäijatele viadukte, mis võimaldaksid jalakäijatel ohutut teedeületamist ja autodele sujuvamat liiklemist. Arvestades üldplaneeringus kavandatuga on mõistlik rajada viadukte Rannamõisa teele ja ka Paldiski maanteele. Maa-alused tunneleid on tihtipeale ohtlikud kuritegevuse seisukohast. Seda on tõestanud nii meie kui ka teiste maade kogemused. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 63

64 Üheks elanike ohutuse tagamise võimaluseks on liikluse rahustamine (vt ptk 9.6.3). 9.8 Üleujutused, rannakindlustus ja rannapromenaad Üldist Linnaosas võimalike üleujutuste ja rannakahjustuste vältimiseks on märksõnadeks rannapromenaad ja rannakindlustused. Rannapromenaad peab täitma sobivates kohtades üleujutuste takistamise funktsiooni. Üleujutused ohustavad eelkõige Kakumäe ja Kopli lahe pära. Rannakindlustused on vajalikud Kakumäe kulutusrandade suhtes. Mõlemate tegevuste jaoks ei ole piisavalt andmeid, projekteerimiseks ja rajamiseks on ilmselt vajalik teha lisauuringuid. Rannakindlustuse ja kaitsetammide rajamine ei tohiks toimuda projektipõhiselt, s.t detailplaneeringutele ja seejärel üksikute lõikude projektidele tuginedes. Peab välja tervikliku kontseptsiooni, mis rajaneb antud KSHs pakutud uuringutel. Uuringud ja ka järgnev projekteerimine võtab aega. Üheks võimalikuks leevendusabinõuks (ka riski maandavaks) on Kakumäe poolsaarel ehituskeeluvööndi laiendamine Ettepanekud ranna ehituskeeluvööndi muutmiseks Ehituskeeluvööndi laiendamise vajadus on seotud Kakumäe poolsaarel toimuvate kulutus- ja kuhjeprotsessidega. Vastavalt looduskaitseseadusele (RT I 2004, 38, 258) on Kakumäel ehituskeeluvööndi laiuseks 50 m. Võimaluse korral tuleb ranna ehituskeeluvööndit suurendada, näiteks kuni m. Ehituskeeluvööndi laiendamine võib olla ka ajutine, kuni leitakse vastuvõetav rannakindlustuse lahendus. Peab rõhutama, et reaalselt ehituskeeluvööndi suurendamine on Kakumäe poolsaarel võimalik piiratud ulatuses. Ehituskeeluvööndi laiendamise vajadus on Tiskre asumi rannaroostiku alal, kuna roostik on oluline rohekoridori osa, roostiku ala on ka üleujutatav. Ehituskeeluvööni suurendamine on vajalik ka Mustjõe Kopli lahe osas Mustjõe asumis. Sealgi on tegemist lääne-ida suunalise rohekoridoriga. Üldplaneeringus on tehtud ettepanek nimetatud asumites suurendada ehituskeeluvööndit Tiskre osas kohati kuni 400 m ja Mustjõe asumi osas kohati kuni 300 meetrini. Rannal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna piiranguvööndi piirini (200 m). Selles osas on vaja käsitleda järgmisi kinnistuid: Soolahe tee 64, Kakumäe tee 250 ja poolsaare lääneossa jääv kinnistu Riigimaa 4. Kakumäe poolsaarel on võimalik sadamate arendamine ainult Kopli lahe poolsel rannikul, mis on kaitstud sagedamini esinevate läänekaarte tormide eest. Siin asub eelmise sajandi keskpaigas rajatud Kakumäe sadam, mille rekonstrueerimise kavandamisega on juba alustatud. Kavandatakse ka Merirahu elamurajooni randa sadama rajamist. Need sadamad on seotud ka rannas ja rannikumeres toimuvate protsessidega. Ehituskeeluvööndi laiendamine aitab säilitada ka haljastust ja Kakumäel säilinud metsi. Metsa ja haljastuse säilitamine on üks rannikukaitse abinõu, mis vähendab (väldib) erosiooni. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 64

65 Samas, kui kõrghaljastus paikneb ajuvee piiril, võib Kakumäe astang kiiremini taanduda. Tormides paneb tuul puude tüved ja juured liikuma, mille tagajärjel võivad need astangu servalt koos pinnasega alla variseda. Seega ainuüksi ehituskeeluvööndi suurendamine ei taga ranniku kaitset. Ehituskeeluvööndi suurendamine on vaid üks kaitse eeldus. Lahendus peab olema kompleksne, seda koos rannakaitse abinõudega. 9.9 Põhjavesi ja veevarustus Võimalike mõjude ja asjatute kulutuste vältimiseks on vaja analüüsida Astangu veehaarde rajamist. Astangu piirkonnas on võimalik saada vett ca 2000 m 3 /d, kui rajada Kambrium- Vendi veehaare. Veehaarde võimalik asukoht on kardirajast lõunapool. Tõenäoliselt on selles veekihis kõrgendatud radionukliidide sisaldus. Ekspertide arvamusele toetudes ei ole piirkonnas võimalik saada nimetatud veekogust Ordoviitsium-Kambriumi veekihist. Joogivee käitleja ülesandeks on kohustus tagada joogivee vastavus kvaliteedinõuetele ja esitama teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule, seda ka radionukliidide sisalduse suhtes (Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid, RTL 2001, 100, 1369, 2 lõige 2), Probleemiks on ka puurkaevud, mis paiknevad Harku ürgorul või selle servaalal, kus Kambrium-Vendi veekiht toitub ka ülemistest veehorisontidest (Kvaternaari veekihist). Selle näiteks on Vana-Rannamõisa tee läheduses (täpsemalt Mardipere 20) paiknev puurkaev (puurkaevu kataster 11562). Nimetatud Kambrium-Vendi (V 2 vr-voronka veekiht) puurkaev paikneb ürgoru servaalal. Puurkaevu tootlikkust ei tohi suurendada, kuna antud juhul toitub veekiht ka ülemistest veehorisontidest (Kvaternaari veekihist) ja tootlikkuse suurendamine võib kaasa tuua suureneva depressiooni Kvaternaari veekihis ja põhjaveevaru reostamise ohu. Reostusallikas võib puurkaevust paikneda suhteliselt kaugel, igal juhul väljaspool veehaarde sanitaarkaitseala. Kambrium-Vendi veekiht on nõrgalt kaitstud ka Lilleküla ürgoru merepoolsel alal. Veekihtide ja -haarete kaitsmise abinõud on järgmised: vähendada ja vältida veekihtide reostamist sade- ja kuivendusvee, ettevõtete ning rajatiste poolt; esmajärjekorras likvideerida kaitsmata ja nõrgalt kaitstud aladel ning naabruses reaalsed ja potentsiaalsed reostuskolded, ka jääkreostuse allikad; järgida, et põhjaveehaaretel on nõuetele vastavad sanitaarkaitsealad tamponeerida mittekasutatavad puurkaevud. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 65

66 9.10 Ettepanekute ja probleemide arvestamine üldpleneeringus Käesolevas peatükis antakse KSH aruandes tehtud ettepanekute ja tõstatatud probleemide kajastamine üldplaneeringus. KSH Üldplaneeringu järgi on kavandatud linnaosa elanike arvu olulist suurenemist. Kui rahvastikuregistri andmetel oli 1. veebruar 2007 Haabersti linnaosa elanike arv inimest, siis vastavalt linnaosa üldplaneeringule kasvab elanike arv linnaosas elanikuni. Sellega suureneb surve looduslikule keskkonnale (linnakeskkonnale) ja kaasnevat mõju on väga keeruline leevendada. ÜP algses variandis nähti ette Mustjõe asumis Paldiski maanteest põhjapoole jääva ala pea täielik haaramine elamuehituse alla, mis eeldaks maapinna tõstmist 2 2,5 m võrra, et kindlustada elamuala üleujutuste vastu. Algselt oli täiteala pindala 35 ha. KSH tegi ettepaneku täiteala ja arenguala vähendamiseks, et kindlustada rohekoridori funktsioneerimine Merimetsa-Mustoja-Kakumäe. Üks rohekoridor kulgeb üle Astangu, Harku järve kaldaääre ja Pikaliiva asumi Kakumäe poolsaarele (Õismäe raba). Arendustegevusega kaasnevaid negatiivseid mõjusid rohevõrgustikule on võimalik leevendada. Rohevõrgustiku saab teatud mööndustega asendada aedade ja puiesteedega. Kuid on vaja kaaluda olemasoleva rohevõrgustiku säilitamist, optimaalse laiusega rohekoridoride kindlaksmääramist üldplaneeringu raames ja mitte jätta neid ülesanded hilisemate detailplaneeringute kanda Harku järve seisund Harku järve seisundi halvenemise vältimiseks tuleb eelkõige tähelepanu pöörata järve valgalale. Harku järve puhul on tegemist vastakate protsesside ja võimalustega. Need on järgmised: pöörata tähelepanu asfaltpindade puhastamisele; suuremad sade- ja kuivendusvee väljalasud varustada taimetoitainete kõrvaldamiseks lodudega Astangu ja Mäeküla asumites samal ajal on vaja järve puhast vett s.t tagada, et järve suubuvad ojad, Harku oja, kui suurima vooluhulgaga ÜP Arvata võib, et perspektiivis elanike arv linnaosas oluliselt ei suurene. Sellest tulenevalt on muudetud seletuskirja III osa 1, kus ei prognoosita enam elanike arvu linnaosas vaid käsitletakse Haabersti linnaossa lisanduvate korterite, pereelamute ja ettevõtlushoonete pinda piirkonniti. Samuti on täiendatud lisakaarti 3, mis iseloomustabki elamuehitus- ja ettevõtlusvõimalused vabadel maa-aladel. Selle tingimusega on arvestatud seletuskirja III osa 5 lg 5.1 p ning muudeti põhikaarti 1. Maakasutusplaan. Tulenevalt ettepanekust on erinevates asumistes väga täpselt määratud rohealade asukohad ning rohekoridoride kulgemine. Detailplaneeringute koostamise käigus läbi viidava dendroloogilise inventariseerimise käigus on võimalik küll rohekoridoride kulgemist pisut täpsustada, kuid rohekoridoride laiust muuta ei ole võimalik. (Põhikaart 1. Maakasutusplaan ja põhikaart 2. Roheline võrgustik) Tulenevalt ettepanekutest on täiendatud seletuskirja III osa 5 lg 5.1 p 5.1.5, 11 lg 11.1 (lodude ja asfaltpindadelt ära juhtava vee osas) ja kaarti 14. Sadevee kanalisatsioon (lodude asukohtade osas). Üldplaneeringu jätkutegevusena (seletuskirja IV osa 2) nähakse ette uuringuid Harku järve seisundi halvendamise vältimiseks. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 66

67 KSH oja, oleks puhta veega, vähendada oluliselt fosfori sisaldust tuua puhast vett kusagilt mujalt; on pakutud lahendust, et tuua (taastada vana veejuhe) Mustamäe alt olevatest allikatest Leevendused Harku järve puhul: ehituslikud abinõud, et sadevesi puhastuks kohapeal järve suubuvate ojade kaldad jätta võimalikult looduslikku olekusse, kardinaalne Harku järve veekvaliteedi parandamine on muda väljavõtmine. See on keeruline ülesanne mitme aspekti suhtes - hõljuv muda, pole maad muda nõrutamiseks jm. Tervikuna vajab Harku järv iseseisvat projekti. Eelkõige on vaja selgitada Harku järve valgalalt lähtuv reostus ja seejärel töötada välja otstarbekas lahendus. Samuti on oluline otseselt Harku järve kaldal ja järve suubuvate väiksemate ojade puhtuse tagamine, seda seoses võimaliku elamuehituse ja muu ehitustegevusega. Mustoja vee kvaliteeti tuleb parandada ja säilitada oja looduslikus olekus (niipalju kui seda järgi veel on). Oluline on parandada vee kvaliteeti Laki kraavis. See pikapeale ka nii toimub, sest mitmed olulised reostajad on tegevuse lõpetanud. Uutelt ettevõtetelt nõutakse korralikku vee- ja kanalisatsioonivõrgustiku rajamist. ÜP Mustoja vee kvaliteedi parandamist käsitletakse seletuskirja III osa 5 lg 5.1 p 5.1.2, 11 lg 11.1 p ja lisa 1, 10 lg Täpsemalt käsitletakse Mustoja vee kvaliteedi parandamisega seotud küsimusi ja uuringuvajadusi Tallinna ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavas Mustoja vana säng on vaja taastada. See võimaldaks suurendada vee äravoolu suurte vooluhulkade puhul, hajutada reostust ja seega võimaldada vähendada Mustoja mõju Kopli lahe veele. Praegusel ajal ja ka tulevikus on üheks Õismäe raba ja Kakumäe poolsaare põhjaosas paiknevate rohealade ühendavaks lüliks Tiskre oja koos oma piiranguvööndiga. Võttes arvesse üldplaneeringuga kavandatud ehitustegevust Pikaliiva, Astangu ja Mäeküla asumis, samuti võimalikke arengukavasid Harku vallas, siis pole võimalust normaalseks rohevõrgustiku funktsioneerimiseks. Tiskre oja koos 50 meetri laiuse ehituskeeluvööndiga on käsitletud seletuskirja III osa 2 lg 2.1 p Tiskre roostikku on käsitletud seletuskirja III osa lg 2.1 p Astangu asumi hoonestuspõhimõtted on paika pandud seletuskirja III osa 5 lg 5.1 p ning konkreetsed haljasalade asukohad ja rohekoridoride kulgemist on käsitletud seletuskirja III osa 2 ning põhikardil 2. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 67

68 KSH Roheala ja ka koridor jääb funktsioneerima Tiskre roostiku näol ja samuti Astangu asumi kaudu. Osa Astangu asumist jääb rohealaks elamuehitust ei ole seal soovitav edendada kõrgendatud radooniohu tõttu (vt üldplaneeringu maakasutuskaart). Seoses kavandatava elurajooni rajamisega Pikaliiva asumis ja seoses sellega rohevõrgustiku olulise ahendamisega (likvideerimisega) on vajalik kavandatava tegevuse ulatust vähendada. Leevendusabinõud on järgmised: jätta Harku järve suubuvate ojade kaldad looduslikku seisu, et ka Tiskre oja ehituskeeluvööndis säiliks looduslik taimestik väiksemate loomade tarbeks on võimalik rajada truupe. Suuremate loomade sattumine mereäärsetele rohealadele on ohtlik, seda nii loomadele kui ka inimestele. Oluliseks leevendusabinõuks on optimaalse laiusega rohekoridoride kindlaksmääramine üldplaneeringuga, mitte jätta need ülesanded hilisemate detailplaneeringute kanda. Seda eriti Pikaliiva, Harku järve ja Astangu koridori jälgides. ÜP Radooniga seonduvaid probleeme on käsitletud seletuskirja III osa 9. Õismäe raba ja hoonestatava ala vahelisi tingimusi on käsitletud seletuskirja III osa lg 2.1 p Perspektiivsete ehitusmahtude planeerimisega Pikaliiva asumisse on arvestatud avalikult kasutatavate haljasalade ja 50 meetri laiuste rohekoridoride säilimisega. Täpsemalt on käsitletud Pikaliiva asumi planeerimise- ja ehitustingimusi III osa 5 lg 5.1 p Õismäe raba äärealal elamuehituse arendamine on negatiivse mõjuga looduslikule keskkonnale ja seda ei tohiks jätkata. Üldplaneeringu järgi on elamuehitusalaks raba põhjaosa. Õhusaaste ja müra Liiklusega kaasnevad negatiivsed mõjud on õhu saastamine ja müra. Haabersti linnaosas on põhilisteks õhusaaste ja müra mõjutajateks magistraalid (tulevikus laiemad ja tihedama liiklusega) ja eritasandiristmikud. Rannamõisa teel levib müra praegu suhteliselt kaugele. Arvutuslik müratase db on ca 200 m Rannamõisa teest (võttes aluseks a liiklustiheduse). Eriti on see täheldatav lagedatel aladel, näiteks Rannamõisa ja Vana-Rannamõisa teeristil. Veidi väiksema levikuga on Paldiski maanteelt tulenev müra, v.a Kopli lahe roostiku kohal ja Harku Välisõhukvaliteedi halvenemisest tingitud (õhusaaste ja müra) negatiivse mõju vähendamise võimalusi on käsitletut seletuskirja III osa 3. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 68

69 järve piirkonnas. KSH ÜP Inimeste ohutuse ettepanek on seotud kuritegevusriskide ennetamisega, see on ka üks üldplaneeringu ülesanne. Haabersti linnaosa elanike ohutusega seotud küsimusi on käsitletud seletuskirja III osa 3 lg 3.1 ja 8. Praegusel ajal ei ole Haabersti linnaosas jalakäijatele viadukte, mis võimaldaksid jalakäijatel ohutut teedeületamist ja autodele sujuvamat liiklemist. Arvestades üldplaneeringus kavandatuga on mõistlik rajada viadukte Rannamõisa teele ja ka Paldiski maanteele. Maa-alused tunneleid on tihtipeale ohtlikud kuritegevuse seisukohast. Seda on tõestanud nii meie kui ka teiste maade kogemused. Üheks elanike ohutuse tagamise võimaluseks on liikluse rahustamine. Linnaosas võimalike üleujutuste ja rannakahjustuste vältimiseks on märksõnadeks rannapromenaad ja rannakindlustused. Rannapromenaad peab täitma sobivates kohtades üleujutuste takistamise funktsiooni. Üleujutused ohustavad eelkõige Kakumäe ja Kopli lahe pära. Rannakindlustused on vajalikud Kakumäe kulutusrandade suhtes. Rannakindlustustega seotud uuringute küsimust on käsitletud IV osa 2. Ehituskeeluvööndi täpsustamise (suurendamist ja vähendamist) teemat seoses rannakindlustuste ja üleujutustega on käsitletud seletuskirja III osa 13 lg 13.3 p Mõlemate tegevuste jaoks ei ole piisavalt andmeid, projekteerimiseks ja rajamiseks on vajalik teha lisauuringuid. Rannakindlustuse ja kaitsetammide rajamine ei tohi toimuda projektipõhiselt. Peab välja töötama tervikliku kontseptsiooni, mis rajaneb antud KSHs pakutud uuringutel. Uuringud ja ka järgnev projekteerimine võtab aega. Üheks võimalikuks leevendusabinõuks (ka riski maandavaks) on Kakumäe poolsaarel ehituskeeluvööndi laiendamine. Põhjavesi. Võimalike mõjude ja asjatute kulutuste vältimiseks on vaja analüüsida Astangu veehaarde rajamist. Astangu piirkonnas on võimalik saada vett ca 2000 m 3 /d, kui rajada Kambrium-Vendi veehaare. Veehaarde võimalik asukoht on kardirajast lõunapool. Tõenäoliselt on selles veekihis kõrgendatud radionukliidide sisaldus. Ekspertide arvamusele toetudes ei ole piirkonnas võimalik saada nimetatud veekogust Ordoviit- Puurkaevudega ning perspektiivsete veehaaretega seotud küsimusi käsitletakse seletuskirja III osa 12 lg 12.6 ja p Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 69

70 KSH sium-kambriumi veekihist. ÜP Joogivee käitleja ülesandeks on kohustus tagada joogivee vastavus kvaliteedinõuetele ja esitama teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule, seda ka radionukliidide sisalduse suhtes (Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid, RTL 2001, 100, 1369, 2 lõige 2). Probleemiks on ka puurkaevud, mis paiknevad Harku ürgorul või selle servaalal, kus Kambrium-Vendi veekiht toitub ka ülemistest veehorisontidest (Kvaternaari veekihist). Puurkaevude tootlikkust ei tohi suurendada, kuna antud juhul toitub veekiht ka ülemistest veehorisontidest (Kvaternaari veekihist) ja tootlikkuse suurendamine võib kaasa tuua suureneva depressiooni Kvaternaari veekihis ja põhjaveevaru reostamise ohu. Reostusallikas võib puurkaevust paikneda suhteliselt kaugel, igal juhul väljaspool veehaarde sanitaarkaitseala. Ehituskeeluvöödi laiendamine Vastavalt looduskaitseseadusele (RT I 2004, 38, 258) on Kakumäel ehituskeeluvööndi laiuseks 50 m. Võimaluse korral tuleb ranna ehituskeeluvööndit suurendada, näiteks kuni 100 m. Ehituskeeluvöönd võib olla ka ajutine, kuni leitakse vastuvõetav rannakindlustuse lahendus. Peab rõhutama, et reaalselt ehituskeeluvööndi suurendamine on võimalik piiratud ulatuses. Ehituskeeluvööndi täpsustamise (suurendamist ja vähendamist) teemat on käsitletud seletuskirja III osa 12 lg 12.3 p PARIM ALTERNATIIVNE ARENGUSTSENAARIUM Peatükis 4 on antud võimalikud arengustsenaariumid Haabersti linnaosa üldplaneeringule. Üldises plaanis on üldplaneeringule kaks alternatiivi: üldplaneeringut ei rakendata üldplaneeringuga kavandatud tegevuste ning mahu vähendamine. Järgnevalt iseloomustatakse neid ja antakse parema stsenaariumi valiku põhjused. Üldplaneeringu ja KSH koostamise käigus vaagiti erinevaid alternatiive ja antud peatükis tuuakse välja selle protsessi tulem. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 70

71 stsenaarium Selle puhul koostatud Haabersti linnaosa üldplaneeringut ellu ei viida, seda ei kehtestata. Linnaosa arendamiseks saab kasutada Tallinna kui terviku kohta tehtud planeeringuid ja valdkondlikke arengukavasid. Need on üldplaneering, haljastuse arengukava, jäätmekava, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, teemaplaneeringud jm. Kavandamiseks saaks kasutada ka linnaosa ja asumite kohta koostatud dokumente (linnaosa arengukava, Kakumäe poolsaare rohealade arengukava, Astangu ehitusmäärus, Astangu liikluskorralduse skeem jm). Lisaks reguleerivad võimalikke arenguid õigusaktidega kehtestatud piirangud (looduskaitse, ehituskeeluvöönd, puurkaevude sanitaarkaitsealad jm). 0-stsenaariumi puhul jääks linnaosa aga ilma üldisest kontseptsioonist. Ruumiline areng toimuks detailplaneeringute kaudu, millega kaasneksid paljud konfliktid, riskid ja olulised negatiivsed keskkonnamõjud. Üldplaneeringu mittekehtestamine annab negatiivse tulemuse ja on kahjulik Haabersti linnaosa ja Tallinna arengule ning elukeskkonnale tervikuna Kavandatud tegevuse osaline rakendamine Kavandatud tegevuse e üldplaneeringuga kavandatu osalise rakendamise ettepanek tuleneb järgmistest asjaoludest: üldplaneeringu järgi suureneb linnaosa elanike arv ca 2 korda; üldplaneeringus ei ole antud ajalist mõõdet, millal toimub elanike arvu kahekordistumine; ilmselt on selline kasv vähetõenäone; üldplaneeringuga kavandatu seab ohtu rohevõrgustiku funktsioneerimise, seda Pikaliival, Haabersti ja Õismäe asumites kavandatud tihendamise kaudu; seda on kavandatud mõlemale poole Rannamõisa teed, mis likvideerib praegusel ajal üle Pikaliiva kulgeva rohekoridori ja isoleerib Õismäe raba roheala; üldplaneeringuga kavandatu rakendumisel tekivad täiendavad probleemid Harku järve vee kvaliteediga, kuna üldplaneering näeb ette järve kasutamist supluskohana; samas suureneb toitainete sisaldus järves seoses sadevee koguse suurenemisega teedelt, tänavatelt ja sillutisega (kõvakattega) kaetud aladelt; üldplaneeringu esialgne variant nägi ette ulatuslikku elurajooni arendust Mustjõe asumis, see oleks ohustanud rohevõrgustikku Mustjõe asumis lõhub rohevõrgustiku Kakumäe ja Merimetsa vahel; ulatuslikud elamuehituskavad Pikaliiva, Mäeküla ja Mustjõe asumis kuhjavad liiklusest tulenevad negatiivsed mõjusid - välisõhu saastamine gaasiliste heidetega ja tahkete peente osakestega, müra jm; üldplaneeringus on pakutud lahenduseks kasutada rohevõrgustiku osana ka hoonestatud alade haljastust, rajades uut haljastust, hekke, istandikke, haljaskoridore magistraaltänavate äärde jne see kompenseerib looduslike rohekoridoride ahenemist, mis võib osaliselt toimida Mustjõe asum Esialgselt oli Mustjõe asumis elurajooni arendamine plaanitud 35 ha suurusel maa-alal. Üldplaneeringu ja KSH protsessi käigus plaanitud arenguala ulatust vähendati. Rohevõrgustikule avalduv võimalik mõju on seega väiksem võrreldes üldplaneeringu algse arengukavaga. Planeeringulahendusega säilib Mustoja äärne metsaala, tagatud on roheühenduste kulgemine Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 71

72 ning olulist negatiivset keskkonnamõju elamupiirkonna väljaarendamisega ei kaasne. Metsaala, kus olemasolevad puud on osaliselt vananenud, on vaja korda teha, arvestades seejuures ka praeguse rohekoridori säilitamise vajadusega. Mustoja alamjooksul on juba kehtestatud detailplaneeringud Paldiski mnt 82f ja 82d kruntidele, kus on ära märgitud Mustoja ehituskeeluvööndi laiuseks 50 m. Omaette hüdrotehnilise lahenduse peab tegema Mustoja suhtes. Võimalikuks lävendiks on Paldiski maantee. Kuid tuleb arvestada ka rannapromenaadi lävendiga Pikaliiva Seoses kavandatava elurajooni rajamisega Pikaliiva asumis ja seoses sellega rohevõrgustiku olulise ahendamisega (likvideerimisega) on vajalik kavandatava tegevuse ulatust vähendada. Tiskre rohekoridor jääb ilmselt funktsioneerima mööda järve ida- ja läänekallast ning Tiskre oja rohekoridori. Rohekoridori võib ohustada Harku vallas toimuv ehitustegevus. Parima võimaliku arengualternatiivi valikul on hindamiskriteeriumiteks optimaalne maakasutus, mõju rohevõrgustikule, mõju muudele keskkonnaosistele ja mõju inimese tervisele (heaolule). Alternatiivsete lahenduste puhul on lähtekohaks võimalike negatiivsete mõjude vältimine ja ohjamine. Kokkuvõte: üldplaneeringuga esialgselt kavandatud arengud on osaliselt ebareaalsed, teatud osas ka linnakeskkonnale olulist negatiivset mõju avaldavad surve rohevõrgustikule ja Harku järve vee kvaliteedile, välisõhusaaste suurenemine, müra jm. Parim võimalus on üldplaneeringu esialgse variandi mahu ja ulatuse vähendamine. KSH poolt esitatud ettepanekutega on osaliselt üldplaneeringus arvestatud, seda mõlema dokumendi koostamise käigus, näiteks elamuehituse mahtu on vähendatud Mustjõe asumis. 11 RASKUSED Üldplaneeringuga kavandatud tegevused on vaja panna ajaskaalasse. Ilma selleta on väga raske hinnata kuhjuvaid keskkonnamõjusid. Probleemiks on ka üldplaneeringuga kavandatu ulatus ja maht. Kui kavandatu viiakse ellu täies mahus, siis mitmed käesolevas KSH aruandes toodud ettepanekud ja ka mõjude leevendamise ettepanekud muutuvad kasututeks. Näiteks, kui Pikaliiva ja Haabersti asumis toimuvad arendustegevused vastavalt üldplaneeringule, siis pole mingit mõtet arutleda liiklusmagistraalide alla rajatavatest loomatunnelitest. Mitmed Haabersti üldplaneeringuga kavandatud tegevused on seotud (see on paratamatu) arengute ja tegevustega Tallinnas, naabervaldades ja kogu Eestis. 12 SEIRE KSH üks rakenduslik väljund on olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldus (KeHJS 40, lg 13). Need on nii plaanitud tegevuste õigeaegsuse ja tõhususe jälgimine kui ka konkreetsed seireprogrammid (vesi, õhk jm). Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 72

73 Olulised keskkonnamõjud on Haabersti linnaosas seotud Harku järve ökoloogilise seisundiga ja ehitustegevusega Kakumäe poolsaarel, mis võivad kiirendada kulutusprotsesse ja rohevõrgustiku hävimist. Harku järve puhul tuleb jätkata juba aastaid tehtud seiret, seda ka järve suubuvate ojade ja väljavoolava Tiskre oja suhtes. Üheks seire valdkonnaks on vajalike uuringute õigeaegse läbiviimise jälgimine ja tegevuste koordineerimine Harku vallaga. Vajalikeks uuringuteks on: Harku järve valgala uuring ja ettepanekute tegemine järve seisundi parandamiseks uuringud Kakumäe rannavööndi kaitserajatiste ehitamiseks jm (vt ptk 5.4) Oluline on järgida, et elamualade arendus ja väljaehitamine toimuks sünkroonselt teedeehitusega ja liikluskorralduse parandamisega. Omaette seirevormiks on kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine (KMH) ja/või keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Esmajärjekorras peab keskkonnamõju hindamist korraldama Harku järve seisundit mõjutavate tegurite ja Kakumäe rannavööndi rannakaitse rajatiste kava suhtes. KMHd on ilmselt vajalikud konkreetsetele rannakindlustuse projektidele. KSH on vajalik ka detailplaneeringutele, eriti Astangu piirkonnas ja muudes tundlikes arengupiirkondades. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 73

74 13 KASUTATUD KIRJANDUS Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuringu aruanne, Eesti Geoloogiakeskus Astangu piirkonna pinna- ja sademevee ärajuhtimise põhiskeem, Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Climate for transport change, EEA Report/No 1/2008 Esialgne Eesti radooniriski levilate kaart, Eesti Geoloogiakeskus, Geological survey of Sweden, Swedish Radiation Protection Authority. Harku järve ja Harku järve valgala vee kvaliteedi seire, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Harku järve ja Harku järve valgala vee kvaliteedi seire, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Kink, H., Hääl, M-L., Eesti Loodus 2006/2 Климат Tаллина, Ленинград Liiklussagedus ja selle muutus Kakumäel Vabaõhumuuseumi tee, Ramboll Rannaprotsessid Haabersti linnaosa üldplaneeringu piirkonnas, AS Altakon Soomere, T., Kask, A., Kask, J., Kakumäe poolsaare ranniku seisundist ja protsessidest. Andmete kaasajastamiseks vajalikud uuringud. TTÜ Küberneetika Instituut Tallinna linna välisõhu strateegiline mürakaart. Seletuskiri, 2007 Ramboll Eesti AS, Ramboll Finland Oy Tallinna sademevee väljalaskude seire, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Tallinna sademevee ärajuhtimise tegevuskava koostamine. Lõpparuanne, SWECO Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele Tallinna linnas, Tartu Ülikooli Arstiteaduskond Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 74

75 Lisa 1. Üldplaneeringu ja KSH koostamisel kasutatud materjalid Tallinna üldplaneering, 2001 Harku valla üldplaneering Tallinna arengukava Tallinna haljastuse arengukava Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava Tallinna magistraaltänavavõrgu (teedeehitus ja rekonstrueerimine) arengusuunad Tallinna jäätmekava Strateegia Tallinn 2025 Tallinna Keskkonnastrateegia aastani 2010 Strateegia Säästev Eesti 21 (Eesti tee jätkusuutlikule arengule). Tallinn, 2004 Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuring. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 2006 Haabersti linnaosas kehtivad ja menetluses olevad detailplaneeringud Tallinna linnastu rahvastikuprognoos. Tartu, 2001 Tallinna liikluse arengusuunad aastateks Tallinna tööhõive suurendamise programm Tallinna sotsiaalhoolekande arengukava Tallinna sotsiaalhoolekande tegevuskava Tallinna riskianalüüs 2004 Tallinna kõrgelamuelanikud. Tallinna Ülikool. Tallinn, 2005 Kõrghooned Tallinnas turuülevaade. ERI Kinnisvara. Tallinn, 2005 Kõrghoonete vajadus ja nende perspektiivsus ja majanduslik atraktiivusus ettevõtlus-ning äripindadena. SaarPoll OÜ. Tallinn, 2006 Tallinlaste rahulolu linna elu-oluga. Ariko Marketing. Tallinn, 2004 Väike-Õismäe elurajooni planeerimisskeem "Paneelelamute fassaadide ja katuste soojustamise (renoveerimise) lahenduste soovitused" Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika Instituut. Tallinn, 2005 Koostamisel olev Nõmme linnaosa üldplaneering Koostamisel olev Mustamäe linnaosa üldplaneering Koostamisel olev Kristiine linnaosa üldplaneering Koostamisel olev Põhja-Tallinna üldplaneering Koostamisel olev teemaplaneering Kõrghoonete paiknemine Tallinnas Koostamisel olev teemaplaneering Tallinna rohealad Koostamisel olev teemaplaneering Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed Kakumäe piirkonna tänavavõrgu ja kergliiklusteede skeemi koostamine, K-Projekt AS Astangu asumi kavandatava teedevõrgu ja liikluskorralduse skeemi koostamine, K-Projekt AS Astangu ehitusmäärus, Tallinna Linnavolikogu 5. mai 2005 määrus nr 24 Paneelelamute fassaadide soojustamise tehnilised lahendused. Tallinna Tehnikaülikool, 2005 (koostamisel) Tallinna ja selle naaberomavalitsuste elanike eluasemehinnanguid ja -valikuid selgitav uuring Tallinna sademevee ärajuhtimise tegevuskava. AS Sweco Eesti Tallinna noorsootöö arengusuunad (eelnõu) Tallinna linna parkimise arengukava aastateks (eelnõu) Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava Kakumäe poolsaare rohealade arengukava Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 75

76 Lisa 2 HAABERSTI LINNAOSA ÜLDPLANEERINGU KSH PROGRAMM, SELLE AVALIKUSTAMISE JA HEAKSKIITMISEGA SEOTUD MATERJALID Lisa 2.1 Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Lisa 2.2 Haabersti linnaosa üldplaneeringu algatamine Lisa 2.3 Haabersti linnaosa üldplaneeringu lähteülesanne Lisa 2.4 Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Lisa 2.5 KSH algatamisest teavitamise teadete koopiad Lisa 2.6 KSH programmi avalikustamisest teavitamise teadete koopiad Lisa 2.7 Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosade üldplaneeringute keskkonnamõju strateegiliste hindamiste programmide avaliku arutelu protokoll Lisa 2.8 Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi suhtes antud seisukohad ja tehtud ettepanekud Lisa 2.9 Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi suhtes antud seisukohad ja tehtud ettepanekud. Programmi koostaja poolsed kommentaarid.

77 HAABERSTI LINNAOSA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM Lisa 2.1 Taust Tallinna Linnavolikogu algatas Haabersti linnaosa üldplaneeringu koostamise 23. märts a otsusega nr 90 (lisa 1). Tallinna Linnavalitsus kinnitas 14. juuni a korraldusega nr 1285-k Haabersti linnaosa üldplaneeringu lähteülesande (lisa 2). Haabersti linnaosa üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on Haabersti linnaosa pikaajaliste arengusuundade määramine, territooriumi funktsionaalse maakasutuse planeerimine, koos uute elamu- ja ettevõtlusalade võimalike asukohtade määramisega ehitustegevuse suunamiseks ja koordineerimiseks. Haabersti linnaosa üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele ning maakorraldusele. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RT I 2005, 15, 87) 33 on koostatav Haabersti linnaosa üldplaneering strateegiline planeerimisdokument, millele koostamise käigus peab läbi viima keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Tallinna Linnavalitsus algatas 25. juunil 2007 korraldusega nr 1271-k Haabersti linnaosa üldplaneeringu KSH (lisa 3). Lisas 4 on antud KSH algatamisest teavitamise teadete koopiad. Lisas 5 on antud KSH programmi avalikustamisest teavitamise teadete koopiad, avalikust arutelust osavõtjate nimistu, protokoll ja programmi kohta tehtud ettepanekud ning täiendused koos kommentaaridega. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus KSH ülesanne on kaasa aidata tasakaalustatud, Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnapoliitikaga kooskõlas oleva Haabersti linnaosa üldplaneeringu koostamisele. KSH eesmärgiks on: keskkonnavaldkonna täielik integreerimine üldplaneeringusse, arvestada keskkonnakaalutlusi üldplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel; tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut; üldplaneeringuga ettenähtud tegevustega kaasnevate keskkonnamõjude (ka mõjud sotsiaalsele keskkonnale sh inimeste tervisele ning heaolule) kaardistamine ja soovituste esitamine keskkonnamõjude vähendamiseks. KSH ulatuse määrab ära Tallinna Linnavalitsuse korraldusega 14. juunist a nr 1285-k kinnitatud Haabersti linnaosa üldplaneeringu lähteülesanne. Territoriaalselt haarab KSH Haabersti linnaosa territooriumi (lisa 2). Sisu poolest haarab KSH üldplaneeringu lähteülesandega kavandatavad tegevused. KSH otsene eesmärk on arvestada kohalikke keskkonnatingimusi üldplaneeringu lahenduste väljatöötamisel ja kirjeldada neid tingimusi ning lahenduste keskkonnaaspekte, aitamaks koheselt planeeringu koostajaid ja hiljem ka planeeringu kehtestajaid otsuste langetamisel.

78 KSH sisulise ulatuse määrab ära keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse nõuded ( 40) ja käesolev programm. Seejuures käsitleb KSH järgmist: olemasolevat keskkonnaseisundit ning selle parendamise vajadust ja võimalusi; seoseid ja vastavust teiste planeerimisdokumentidega, näiteks maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga '''Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused", Tallinna üldplaneeringuga ja muude valdkondlike teemaplaneeringutega. Keskkonnamõju strateegilise hindamise õiguslik alus Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel (mõjude prognoosimine ja hindamine, alternatiivsete võimaluste selgitamine, kirjeldamine, hindamine ja võrdlemine) ja aruande koostamisel järgitakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust. Samas on KSH läbiviimisel aluseks kõik asjaomased õigusaktid. Arvestatakse ka õigusaktide eelnõudega. Oluline on järgida ja KSH protsessis arvestada EL õigusaktide ning nende eelnõudega, ka strateegiate, temaatiliste plaanide jm. Euroopa Liidu kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsus nr 1600/2002/EÜ, 22. juuli 2002) on formuleeritud mitmed olulised põhimõtted, millest üldplaneeringu koostamisel tuleks lähtuda. Linnakeskkonna suhtes on seal kirjas järgmised punktid: majanduskasvu ja reisijateveo nõudluse vahelise seose nõrgendamine; vajadus suurendada ühistranspordi, jalgsi käimise ja jalgrattaga liiklemise osatähtsust; vajadus tegelda suurenenud liiklusmahtudega ja saavutada transpordikasvu ja sisemajanduse kogutoodangu vahelise sideme tunduv nõrgenemine; vajadus edendada vähem heitgaase eraldavate sõidukite kasutuselevõttu ühistranspordis. Lähtudes EL kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi suunistest, on väljatöötamisel Linnakeskkonna temaatiline strateegia. Haabersti linnaosa üldplaneeringu elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud on seotud planeeringuga kavandatavate tegevustega. Kuna hindamine peab tegelema oluliste keskkonnamõjudega, siis esimeses lähenemises on potentsiaalset olulist keskkonnamõju evivad järgmised üldplaneeringuga kavandatud tegevused: kavandatava liiklusvõrgustiku (ka parkimise) mõju linnaosa looduslikule ja sotsiaalsele keskkonnale, seda ka Kakumäel ja Kakumäe sadama piirkonnas, Astangul ning Pikaliival; elamualade võimalike tihendamiste ja hoonestuse arengualade väljaehitamine ning kaasnev mõju keskkonnale, sh rohevõrgustikule (ka Astangu piirkonna kui Tallinna linna üldplaneeringuga määratud loodusliku haljasala tasakaalustatud areng), ranna-ja kaldaaladele; kavandatavad ohtlike- ja raskete veoste marsruudid; kavandatavad tegevused rannikul, sh rannapromenaadi rajamine, üleujutusi vältivad abinõud ja rannakindlustused Kakumäe paljandi osas ja muudel Kakumäe lahe rannikuosadel (mõju rannaaladele, merele ja elustikule), võimali-

79 kud ettepanekud ranna ehituskeeluvööndi muutmiseks; kliimasoojenemisest tulenevad mõjud (sh üleujutuste võimalikkus) Kakumäe ja Kopli lahe rannaning Harku järve kaldaaladele kavandatud elurajoonidele; randade erosiooni takistavad rajatised, meetmed teede ärauhtumise vältimiseks ja elamute säilitamiseks Kakumäe ja Kopli lahe rannikualal; kavandatavate tegevuste mõju kaitstavatele objektidele loodusobjektid (Hans Lepa puukool-aed, nahkhiirte kolooniad, kaitsealused taimed), muinsuskaitseobjektid; kavandatavad arengud Harku järve kaldaalal, Astangul (täiendava veehaarde rajamine, kavandatava arenduse mõju sellele; elamualade arendus ja radooni reostusoht) ja Mustjõe piirkonnas; loomaaia lähiümbruses toimuv arendustegevus ja selle mõju loomaaiale; sadevete ja kuivendusega seotud mõjud (Veskimetsa elurajoonis, Astangul ja Mustjõe piirkonnas); KSH käsitleb Mustjõe oja veerežiimi ühtselt Kristiine ja Mustamäe üldplaneeringutega. Kavandatavate tegevustega kaasnevad potentsiaalsed mõjud on järgmised: ainete heide keskkonda, müra, vibratsioon, valgusreostus ja häiringud, millel on vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, samuti mõju keskkonnale. KSH hindab ka olemasolevate haljasalade ja -koridoride seisundit, kavandatud tegevuse ja planeerimislahenduse mõju rohelise võrgustiku ja haljaskoridoride toimimisele ning annab hinnangu puhke- ja virgestusalade optimaalsele ulatusele ja käsitleb vastavaid leevendusabinõusid. Mõju hindamisel kasutatakse mitmeid kriteeriume, seejuures ka kehtestatud piirangutega, sh õigusaktidega kehtestatud normid, tehnovõrkude kaitsevööndid, kaitsealuste objektide piirangud. Eeldatavalt ei too Haabersti üldplaneeringuga kavandatu kaasa piiriülest keskkonnamõju. Haabersti linnaosa üldplaneeringuga kavandatav tegevus ja huvitatud osapooled Kuna üldplaneering on väga oluline dokument Haabersti arengule, siis ka KSH aruande kui seda planeerimisdokumenti toetava dokumendi suhtes on laialdane ring huvitatud osapooli. Eelkõige on huvitatud osapoolteks Haabersti linnaosa elanikud, seal asuvad ettevõtted ja asutused, piirkonna maaomanikud ning kinnisvaraarendajad. Ametkondadest on huvitatud osapoolteks järgmised asutused: Haabersti Linnaosa Valitsus ja Halduskogu, Keskkonnaministeerium, Harju Maavalitsus Harjumaa Keskkonnateenistus, Harjumaa Päästeamet, Riiklik Looduskaitsekeskuse Harju-Rapla regioon, Harku Vallavalitsus, Põhja Regionaalne Maanteeamet, Tervisekaitseinspektsioon ja Tallinna Linnavalitsuse ametiasutused. Valitsusvälistest organisatsioonidest on huvitatud osapoolteks Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Roheline Liikumine, Eestimaa Looduse Fond jt keskkonnaühendused.

80 Keskkonnamõju strateegilise hindamise lähtematerjalid KSH läbiviimiseks on kasutada suhteliselt palju lähtematerjale, mis annavad vajaliku tausta ja aluse Haabersti üldplaneeringuga kavandatud tegevuste kaasneva mõju hindamiseks. Lähtematerjalid võib rühmitada järgmiselt: Eestit tervikuna haaravad strateegiad, arengukavad ja uuringud: o Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (RT I 2007, 19, 96) o Eesti keskkonnategevuskava (RTL 2007, 20, 349) o Transpordi arengukava (RT I 2007, 11, 54) o Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21 (RT I 2005, 50, 396) jm Tallinna ja Haabersti linnaosaga seotud planeeringud ning arengukavad (Tallinna üldplaneering, teemaplaneeringud, detailplaneeringud ja valdkondlikud kavad) Tallinna ja Haabersti linnaosa käsitlevad asjakohased uuringud ja projektmaterjalid.. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise eeldatav ajakava Tööde teostamise etapp Teostamise ajaperiood KSH algatamine 25. juuni 2007 KSH programmi koostamine, programmi sisu Oktoober-november 2007 osas seisukohtade küsimine ja esitamine keskkonnaametile avalikustamiseks KSH programmi ja üldplaneeringu lähteülesande avalikustamine detsember 2007 KSH programmi avalikul väljapanekul ja arutelul tehtud ettepanekute analüüsimine ja programmi täiendamine ning esitamine järelevalvajale heakskiitmiseks KSH programmi heakskiitmine KSH aruande koostamine ja esitamine keskkonnaametile avalikustamiseks Üldplaneeringu planeerimisettepaneku ja KSH aruande avalikustamine KSH aruande avalikul väljapanekul ja arutelul tehtud ettepanekute analüüsimine ning aruande täiendamine, aruande esitamine järelevalvajale heakskiitmiseks Vajadusel järelevalvaja nõudel aruande täiendamine KSH aruande heakskiitmine Detsember 2007 jaanuar nädala jooksul Jaanuar-märts 2008 Aprill-mai 2008 Mai 2008 Sõltub järelevalvaja poolsetest nõuetest, kuid mitte kauem kui kahe nädala jooksul nõude saamisest 30 päeva jooksul Juhul, kui üldplaneeringu koostamise ajakavas toimub muudatusi, korrigeeritakse ka KSH läbiviimise ajakava vastavalt sellele.

81 Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise osapooled Planeeringu koostamise algataja ja kehtestaja: Tallinn Linnavolikogu Planeeringu koostaja: Tallinna Linnaplaneerimise Amet (kontaktisik Kärt Talimaa, tel , e-post ) KSH läbiviija: AS Maves, töörühma juht keskkonnaekspert Toomas Ideon (tel , e-post Töörühma liikmed: Madis Metsur (tel , e-post Katrin Ritso (tel , e-post Indrek Tamm (tel , e-post Ekspertgrupp vastab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 34 lg 3 nõuetele. KSH korraldaja: Tallinna Keskkonnaamet (kontaktisik Ülle Ambos, tel , e- post ylle.ambos@tallinnlv.ee) KSH järelevalvaja: Keskkonnaministeerium Haabersti linnaosa üldplaneeringu KSH programmi koostas: Toomas Ideon

82 Haabersti linnaosa üldplaneeringu algatamine Lisa 2.2 TALLINNA LINNAVOLIKOGU OTSUS Tallinn 23. märts 2006 nr 90 Haabersti linnaosa üldplaneeringu algatamine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 31, Planeerimisseaduse 8 lg 3 p 1, 3, 11, 14, 17, 10 lg 4, Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse 8 lg 4 p 1, 3, 5, 9, 12 ja lg 8, 9 lg 3, 5 ja 6 ja Tallinna põhimääruse 26 lg 1 p 31 alusel, Tallinna Linnavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada Haabersti linnaosa üldplaneeringu koostamine, mille eesmärgiks on Haabersti linnaosa pikaajaliste arengusuundade määramine, territooriumi funktsionaalse maakasutuse planeerimine, koos uute elamu- ja bürooalade võimalike asukohtade määramisega ehitustegevuse suunamiseks ja koordineerimiseks. Haabersti linnaosa üldplaneeringu territoriaalne ulatus on määratud otsuse lisas. 2. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil koostada kahe kuu jooksul alates Haabersti linnaosa üldplaneeringu algatamise otsuse jõustumisest üldplaneeringu lähteülesanne Tallinna linna ehitusmääruse 9 lg 6 toodud mahus. 3. Tallinna Linnavalitsusel algatada Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 4. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid. 5. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Toomas Vitsut Tallinna Linnavolikogu esimees

83 Haabersti linnaosa üldplaneeringu lähteülesanne Lisa 2.3 TALLINNA LINNAVALITSUS KORRALDUS Tallinn 14. juuni 2006 nr 1285-k Haabersti linnaosa üldplaneeringu lähteülesande kinnitamine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 30 lg 1 p 2, Planeerimisseaduse 8 lg 1 ja lg 3 ning Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse 8 lg 1, 2, 4, 9 ja 9 lg 7, 8 ja 9 alusel ning tulenevalt Tallinna Linnavolikogu 23. märts 2006 otsusest nr 90 Haabersti linnaosa üldplaneeringu algatamine : 1. Kinnitada Haabersti linnaosa üldplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale. 2. Linnaplaneerimise Ametil korraldada vastavalt lähteülesandele üldplaneeringu koostamine. 3. Linnaplaneerimise Ametil avaldada korraldus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid. 4. Korraldust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. Jüri Ratas Linnapea Toomas Sepp Linnasekretär Tallinna Linnavalitsuse 14. juuni 2006 korralduse nr 1285-k LISA Haabersti linnaosa üldplaneeringu lähteülesanne 1. Lähteülesande koostaja: Tallinna Linnaplaneerimise Amet 2. Planeeringu eesmärk Haabersti linnaosa üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on Haabersti linnaosa pikaajaliste arengusuundade määramine, territooriumi funktsionaalse maakasutuse planeerimine, koos uute elamu- ja ettevõtlusalade võimalike asukohtade määramisega ehitustegevuse suunamiseks ja koordineerimiseks.

84 3. Taustinformatsioon Haabersti linnaosa lääne-edelasuunaliseks piiriks on Harku järv Tiskre ojaga, mille taha jääb Harku vald. Lõunasse ning itta jäävad Mustamäe ja Põhja-Tallinn. Põhjast piirab Haabersti linnaosa Kopli laht ja loodest Kakumäe laht. Haabersti on väga omanäoline ja mitmekesise elukeskkonnaga linnaosa. Haabersti omanäolisus avaldub tema linnastruktuurses olemuses, suur osa territooriumist on maapiirkonnale iseloomuliku maastikuga ja hoonestamata aasta seisuga elab linnaosas elanikku, mis moodustab Tallinna elanike arvust 9,53 %, kuid linnaosa prestiiži ja aktiivse väikeelamuehitusega seonduvalt elanike arv suureneb. Haabersti praeguse tuumiku moodustab 147 hektaril paiknev ning elanikule mõeldud Väike-Õismäe suurpaneelelamutest koosnev elurajoon, mis on rajatud põhiliselt 1970-ndatel aastatel. Väike-Õismäe muudab kogu maailmas unikaalseks tema terviklikult lahendatud ja välja ehitatud planeering, mille järgi ei ole piirkond jagatud mikrorajoonideks vaid paikneb sõõrjalt ümber tehisjärve. Selle kompositsiooniline ülesehitus tugineb kahel ringtänaval: välisel transiitliiklusteel, millest seespool paiknevad kauplused, 9-korruselised elamud ning väljaspool 5-korruselised elamud ja sisemisest jaotusteest, millest väljapool paiknevad 9-korruselised ja kindla rütmiga 16- korruselised elamud ning keskmes paiknevad koolid ja lasteaiad. Väike-Õismäele lisanduvad Astangu elamupiirkond ning Tiskre, Kakumäe, Veskimetsa, Vismeistri ja Mustjõe piirkonna ühepereelamud. Väikeelamute põhilisteks hoonestuspiirkondadeks kujunevad Kakumäe ja osaliselt Pikaliiva, kus käib hetkel vilgas ehitustegevus ning korterelamute põhiliseks hoonestuspiirkondadeks kujunevad Astangu, Mustjõe ja osaliselt Pikaliiva. Haabersti linnaosas asuvad kogu linna seisukohalt olulised objektid, milleks on Loomaaed, Rocca al Mare Vabaõhumuuseum, Kakumäe ja Harku järve supelrannad ning suur kaubandus-, olmeteeninduse, kultuuri-, spordi- ja vaba aja veetmise keskuste ala. Hetkel on alale juba rajatud kontserdi- ja spordikeskus Saku Suurhall, samuti suur kaubanduskeskus. Piirkonnas tegutseb Rocca al Mare Tivoli, Premia Jäähall, Rocca al Mare Onistar Tennisekeskus ja Al Mare Keskus. Haabersti linnaosa üldplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavolikogu 23. märtsi 2006 otsusega nr 90 Tallinna üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks. Haabersti linnaosal puudub seni üldplaneering, mis käsitleks linnaosa ruumilise arengu põhimõtete kujundamist ning kuidas siduda omavahel varasemad Haabersti linnaosa territooriumi puudutavad arengustrateegiad, -projektid või ehitusmäärused. Sellest tulenevalt on antud planeeringu koostamine põhjendatud vajadusega käsitleda Haabersti linnaosa edasist arengut ühtses terviklikus dokumendis ning suuremas täpsemas mõõtkavas, kui seda on tehtud Tallinna üldplaneeringus või varasemates Haabersti linnaosa arengut puudutavates planeeringukavades. Lisaks on vananenud Tallinna üldplaneering Haabersti linnaosa piires, mis vajab uuesti läbi töötamist ning muutmist. Üldplaneeringu koostamist korraldab ja selle eest vastutab Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

85 Haabersti linnaosa üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele ning maakorraldusele. Üldplaneeringu koostamisel analüüsitakse paikkonna eripärast tulenevaid võimalusi ning olemasolevat sotsiaal-majanduslikku potentsiaali, millest lähtudes valitakse edasise arengu üldeesmärgid. Üldplaneeringuga hõlmatava ala täpne ulatus on näidatud kaardil lisas. 4. Üldplaneeringuga kavandatakse 4.1 Mitmekesistada maakasutuse funktsionaalsust ja tagada planeeritava territooriumi sidusus nii üldplaneeringuga hõlmatava territooriumi erinevate alade kui ka üldplaneeringust välja jäävate ümbritsevate piirkondade vahel; 4.2 Haabersti linnaosas paiknevate reserv ja arengualade arengusuunad; 4.3 Täpsustada planeeritava ala üldisi ehitustingimusi ja -reegleid; 4.4 Täpsustada uute elamu- ja ettevõtlusalade võimalikud asukohad; 4.5 Analüüsida korterelamute ja väikeelamute paiknemist, elamualade ja töökohtade suhet territooriumil ning uuselamuehituse kvaliteeti ja hulka; 4.6 Täpsustada liiklusvõrgustikku (Kakumäel) ning töötada välja loogiliselt toimiv liiklusskeem (Astangul, Pikaliival), koos ümbritsevate aladega liidetud kergliiklusteede ja liikumisradade paiknemise määramisega, tagades kiire ja sagedane liikumisvõimalus erinevate piirkondade vahel; 4.7 Olemasolevate ristmike (eelkõige Paldiski mnt, Rannamõisa ja Ehitajate tee liiklussõlme) rekonstrueerimiseks vajaliku maa reserveerimine ning piirkonna üldise teedevõrgu täpsustamine koos vajalike uute teekoridoride määramisega/reserveerimisega juurdepääsude tagamiseks; 4.8 Täpsustada metsade, parkide, looduslike haljasalade, rohekoridoride piire ja nende rajamise tingimusi ning teha ettepanekud olemasolevate metsade, parkide, looduslike haljasalade, rohekoridoride täiendamiseks; 4.9 Täpsustada ohtlike- ja raskete veoste marsruudid; 4.10 Määrata ühistranspordiliikluse kavandamiseks vajalikud põhi- ja jaotustänavad ning infrastruktuur (sh peatused, terminalid, lõpp-peatused, Pargi&Sõida parklate asukohad ja tagasipöördekohad); 4.11 Ühistranspordiliikluse arendamise ja parendamise võimalused; 4.12 Parkimiskorralduse üldised põhimõtted ning uued parkimisalad. Sõidukite parkimiskohtade määratlemisel lähtuda vajadusest 1,6 2,0 parkimiskohta korteri kohta ja üks parkimikoht büroopinna iga m 2 kohta; 4.13 Kavandada liiklus (sealhulgas ka bussi- ja kergliiklus) ja parkimine rannaaladel ja nende läheduses; 4.14 Liikluse rahustamise võtteid; 4.15 Ühiskondlike keskuste arengualade, üldkasutatavate spordiväljakute ning puhke- ja haljasalade ulatuse, kasutustingimuste, arengusuundade ning koormuse määramine ja täpsustamine; 4.16 Töötada välja tehnovarustuse põhiprintsiibid, määrata tehnovõrkude paiknemine ning tehnorajatiste ja -hoonete jaoks vajalike maa-alade asukohad ja suurused, sidudes need linna üldprintsiipide ja -lahendustega ning arvestades transiitvooluhulkadega; 4.17 Avalike randade ja sadamakohtade täpsustamine; 4.18 Harku järve kaldaala arengusuundade määramine;

86 4.19 Koostada Haabersti linnaosa hõlmav kaart, mis võtab kokku arengu- ja ehitamistingimused planeeritaval territooriumil; 4.20 Mereveetaseme kõrguste analüüs teede ja elamualade planeerimiseks; 4.21 Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine; 4.22 Täpsustada ranna ehituskeeluvööndit (suurendamine või vähendamine), seejuures arvestada ranna kasutamise eesmärke, olemasolevat taimestikku, reljeefi, kõlvikute ja kinnisasjade piire, olemasolevaid tänavaid ja tehnovõrke ning väljakujunenud asustust Seada looduskeskkonnal avalduvate mõjude alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimused ning määrata maa- ja veealadele üldised kasutamis- ja ehitustingimused, sh pinnase liigniiskusest, mere mõjust ja sademe- ning pinnasevee ärajuhtimise tingimustest tulenevad piirangud; 4.24 Keskkonnakaitseliste arengusuundade määramine. 5. Arvestamisele kuuluvad lähtematerjalid 5.1 Tallinna üldplaneering, Harku valla üldplaneering 5.3 Tallinna arengukava Tallinna haljastuse arengukava 5.5 Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava Tallinna magistraaltänavavõrgu (teedeehitus ja rekonstrueerimine) arengusuunad Tallinna jäätmekava 5.8 Strateegia Tallinn Tallinna Keskkonnastrateegia aastani Strateegia Säästev Eesti 21 (Eesti tee jätkusuutlikule arengule). Tallinn, Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuring. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, Haabersti linnaosas kehtivad ja menetluses olevad detailplaneeringud 5.13 Tallinna linnastu rahvastikuprognoos. Tartu, Tallinna liikluse arengusuunad aastateks Tallinna tööhõive suurendamise programm Tallinna sotsiaalhoolekande arengukava Tallinna sotsiaalhoolekande tegevuskava Tallinna riskianalüüs Tallinna kõrgelamuelanikud. Tallinna Ülikool. Tallinn, Kõrghooned Tallinnas turuülevaade. ERI Kinnisvara. Tallinn, Kõrghoonete vajadus ja nende perspektiivsus ja majanduslik atraktiivusus ettevõtlus-ning äripindadena. SaarPoll OÜ. Tallinn, Tallinlaste rahulolu linna elu-oluga. Ariko Marketing. Tallinn, Väike-Õismäe elurajooni planeerimisskeem 5.24 "Paneelelamute fassaadide ja katuste soojustamise (renoveerimise) lahenduste soovitused" Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika Instituut. Tallinn, Koostamisel olev Nõmme linnaosa üldplaneering 5.26 Koostamisel olev Mustamäe linnaosa üldplaneering 5.27 Koostamisel olev Kristiine linnaosa üldplaneering 5.28 Koostamisel olev Põhja-Tallinna üldplaneering 5.29 Koostamisel olev teemaplaneering Kõrghoonete paiknemine Tallinnas

87 5.30 Koostamisel olev teemaplaneering Tallinna rohealad 5.31 Koostamisel olev teemaplaneering Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed 5.32 Kakumäe piirkonna tänavavõrgu ja kergliiklusteede skeemi koostamine K- Projekt AS 5.33 Astangu asumi kavandatava teedevõrgu ja liikluskorralduse skeemi koostamine K-Projekt AS 5.34 Astangu ehitusmäärus, Tallinna Linnavolikogu 5. mai 2005 määrus nr Paneelelamute fassaadide soojustamise tehnilised lahendused. Tallinna Tehnikaülikool, 2005 (koostamisel) 5.36 Tallinna ja selle naaberomavalitsuste elanike eluasemehinnanguid ja - valikuid selgitav uuring 5.37 Tallinna sademevee ärajuhtimise tegevuskava. AS Sweco Eesti 5.38 Tallinna noorsootöö arengusuunad (eelnõu) 5.39 Tallinna linna parkimise arengukava aastateks (eelnõu) 5.40 Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava Kakumäe poolsaare rohealade arengukava 6. Nõuded planeeringu koostamisele, kooskõlastamisele, vormistamisele Üldplaneering koostatakse vastavalt planeerimisseadusele ning Keskkonnaministeeriumi väljaantud käsiraamatule Soovitused üldplaneeringu koostamiseks (Keskkonnaministeerium, 2000). Planeering koostatakse koostöös planeeringuala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste, linnaosa valitsuste, linnavalitsuse ametite, planeeringuala kinnisasjade omanike, elanike ning teiste huvitatud isikutega. Planeeringu koostamisse kaasatakse erinevate huvigruppide esindajad, kasutades avalikke planeeringupäevi, kus toimub planeeringu lähteseisukohtade ja eskiisilahenduste tutvustamine. Planeeringuprotsessi kulgu kajastatakse massiteabevahendites. Haabersti linnaosa üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele ning maakorraldusele. Üldplaneeringu koostamisel analüüsitakse paikkonna eripärast tulenevaid võimalusi ning olemasolevat sotsiaal-majanduslikku potentsiaali, millest lähtudes valitakse edasise arengu üldeesmärgid. 6.1 Planeering kooskõlastada: Haabersti Linnaosa Valitsusega ja Halduskoguga Haabersti Valitsusega ja Halduskoguga Kristiine Linnaosa Valitsusega ja Halduskoguga Mustamäe Linnaosa Valitsusega ja Halduskoguga Nõmme Linnaosa Valitsusega ja Halduskoguga Harku Vallavalitsusega Harjumaa Keskkonnateenistusega Tallinna Kommunaalametiga Tallinna Elamumajandusametiga Tallinna Ettevõtlusametiga Tallinna Haridusametiga Tallinna Keskkonnaametiga

88 Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga Tallinna Maa-ametiga Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga Tallinna Spordi- ja Noorsooametiga Tallinna Transpordiametiga Riigi Maa-ametiga Keskkonnaministeeriumiga Harjumaa Päästeametiga 6.2 Planeeringu vormistamine Töö lõppversioonis esitatakse kokkuvõtlik seletuskiri koos vajaliku informatsiooni sisalduvate joonistega; Põhijoonis (maakasutusplaan) esitatakse mõõtkavas 1:5 000 või 1:10 000; Töö esitatakse paberkandjal 6 eksemplaris ja digitaalsel kujul. 7. Haabersti linnaosa üldplaneering peab sisaldama järgmisi töid 7.1 Algandmete kogumine: üldplaneeringuga hõlmatava territooriumi üldised iseloomustavad näitajad Geograafiline asukoht, pindala, asumid ja piirid; Elanikkonna demograafiline struktuur ja rahvastiku prognoos; Sotsiaalne infrastruktuur (koolid, koolieelsed asutused, kultuuriasutused, noorsootööasutused, huvialaringid jmt) üldiseloomustus ja perspektiivne vajadus; Elamispindade üldiseloomustus ja paiknemine; Ettevõtlusstruktuuri üldiseloomustus ja orienteeruv töökohtade arv; Keskkonna kvaliteet: õhu-, vee- ja pinnasereostus, jäätmed, müra; Haljasalade, mänguväljakute ja parkimiskohtade vajaduse vastavus tegelikkusele. 7.2 Arengueelduste väljatöötamine tuginedes süstematiseeritud algandmete kogumile Arengu eesmärgid ja kriteeriumid; Arengut soodustavad ja pidurdavad tegurid; Väliskeskkonnast tulenevad võimalused ja ohud. 7.3 Ruumilise arengustrateegia põhisuundade välja toomine järgmiseks aastaks, milles käsitletakse: elamualade struktuuri: asumite omavaheline sidestumine, rahvaarvu prognoos;

89 7.3.2 sotsiaalset infrastruktuuri: sotsiaalse infrastruktuuri arengu üldpõhimõtted, rajatavad ühiskondlikud objektid; tehnilist infrastruktuuri: teedevõrk ja ühistransport, side, elektrivõrk; kommunaalmajandust: jäätmemajandus, veemajandus, soojamajandus; ettevõtlust: inkubaatorid; keskkonda: heakord ja haljastus. 7.4 Maa-alade üldised kasutus- ja ehitustingimused Määrata säilitamisele kuuluvad alad: väärtuslikud looduspiirkonnad ja kooslused, kaitstavad looduse üksikobjektid ning puhkamisega seotud paigad; Välja töötada monofunktsionaalse Kakumäe elurajooni elukeskkonna mitmekesistamiseks üldised põhimõtted; Tuginedes algandmetele ja lähtematerjalidele määratleda perspektiivsed, tihendatavad ja muutuvad hoonestusalad, täpsustades nii maakasutusfunktsioone, kui hoonestuse üldiseloomu. Hoonestusalade määratlemisel tugineda põhimõttel, et väljakujunenud elurajoonides ei planeerita hoonete ja parklate rajamist olemasolevate rajatud haljasmaade arvelt ja Haljastuse arengukavaga kinnitatud rohekoridoride arvelt; Määrata ja täpsustada asukohad: täiendavaks elamuehituseks; uutele/olemasolevatele äri-, ettevõtlus- ja tootmishoonetele; haridus-, tervishoiu-, spordi- jm asutustele; puhke- ja haljasaladele; kergliiklusteedele; avalikele randadele; parkimisaladele. 7.5 Tehnilise infrastruktuuri määramine ning täpsustamine: teed ja tänavad, sh kergliiklusteed; veevarustus ja kanalisatsioon; sade- ja drenaažvete ärajuhtimine; küttesüsteemid; sideteenused; tänavavalgustus; gaas; alternatiivenergia kasutamise võimalikkus. 7.6 Piirangutes maakasutusele: Määrata olemasolevate kaitsealuste objektide asukohad, koos nende kaitsevöönditega; Vajadusel teha ettepanek täiendavate maa-alade või objektide kaitse alla võtmiseks; Määrata looduslikult kaitsmata põhjavee paiknemise piirkonnad ja reostusohu tegurid, mereranna erosiooni- ja üleujutusohtlikud alad ning kaldavaringute piirkonnad; Määrata erinevatest seadustest, tehnogeensetest jm teguritest maakasutusele ja ehitustegevusele tulenevad piirangualad;

90 7.6.5 Arvestada planeeritaval alal paiknevate metsade, parkide, looduslike haljasalade ja rohekoridoridega; Metsaseaduse järgi metsana määratletavad kõrghaljastusega alad planeerida kaitsemetsa kategooriasse kuuluvateks metsamaadeks; Inventariseerida looduslikud veekogud ja märgalad (allikad, kraavid, ojad, tiigid, sood ja rabad) ning koostada säilitatavate looduslike veekogude ja märgalade kart, Mustjõe oja veerežiimi käsitlemine siduda Kristiine ja Mustamäe linnaosade üldplaneeringutega; Kaardistada põhjavee toitealad ja töötavad puurkaevud koos sanitaarkaitsealadega ning reserveerida maa-alad täiendavate veehaarete ja sademevete puhastusrajatiste ehitamiseks; Haabersti linnaosa territooriumil asuvates Tallinna vanalinna muinsuskaitseala vaatesektorites planeerides tuleb tagada iseloomulike vaadete säilimine vanalinnale. 7.7 Keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine 7.8 Üldplaneeringu koostamisega kavandatavad uuringud Haabersti linnaosas paiknevate ettevõtete üldiseloomustuse ja erinevate ettevõtete paiknemise skeemi koostamine; Haabersti linnaosa maaomandi ja piiravate tegurite kaardistamine; Haabersti linnaosas paiknevate elamute üldiseloomustus ja kaardistamine; Väike-Õismäe elurajooni parkimiskorralduse uuring; Kinnisvaraturu ülevaade, pakkumised ja prognoos; Tallinna linna elanikkonna arvu prognoos; Uuringud Haabersti piirkonna vajalike veehaarete ja põhjavee toitealade määratlemiseks; Haljasmaade, sh kaitsealuste taimede ja üksikobjektide ülevaatusedinventuurid; Sõitjate- ja liiklusvoogude uuringud; Elu- ja töökohtade paiknemine transporditsoonide lõikes ning nendevaheliste seoste uuringud; Sadevee ärajuhtimise skeemid; Sõitjate sõitjatevoolude prognoos ja nende jaotumine sõidukiliikide vahel (EVS 843:2003 punkt lg 1); Vajadusel teisi täiendavaid uuringuid.

91 Haabersti linnaosa üldplaneeringu lähteülesande LISA Haabersti linnaosa üldplaneeringu territoriaalne ulatus Toomas Sepp Linnasekretär Lisa 2 16

92 Lisa 2.4 Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine TALLINNA LINNAVALITSUS KORRALDUS Tallinn 25. juuni 2007 nr 1271-k Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 30 lg 1 p 3, Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 33 lg 1 p 2, 34 lg 1, 35 lg 1, 2, 5 ja Planeerimisseaduse 8 lg 9 alusel ning kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 23. märtsi 2006 otsusega nr 90 Haabersti linnaosa üldplaneeringu algatamine ja Tallinna Linnavalitsuse 14. juuni 2006 korraldusega nr 1285-k Haabersti linnaosa üldplaneeringu lähteülesande kinnitamine : 1. Algatada Tallinna Linnavolikogu 23. märtsi 2006 otsusega nr 90 algatatud Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Üldplaneeringu eesmärgiks on Haabersti linnaosa pikaajaliste arengusuundade määramine, territooriumi funktsionaalse maakasutuse planeerimine, koos uute elamu- ja bürooalade võimalike asukohtade määramisega ehitustegevuse suunamiseks ja koordineerimiseks. 2. Üldplaneeringu: 2.1 koostamise korraldaja ja koostaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, Tallinn); 2.2 keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja on Tallinna Keskkonnaamet (aadress Harju tn 13, Tallinn), kes korraldab keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande avalikud väljapanekud ja arutelud ning esitab programmi ja aruande heakskiitmiseks Keskkonnaministeeriumile; 2.3 kehtestab Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru 12, 15080, Tallinn). 3. Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonnaametis, Harju tn 13 esmaspäeviti kella kuni ja neljapäeviti kella 9.00 kuni Tallinna Keskkonnaametil avaldada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsus 14 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab oma ametlikke teadaandeid. 5. Korraldust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. Edgar Savisaar Linnapea Toomas Sepp Linnasekretär

93 KSH algatamisest teavitamise teadete koopiad Lisa 2.5 1) väljavõte Ametlikest Teadaannetest Keskkonnamõju hindamise teated Tallinna Keskkonnaamet teatab, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 30 lg 1 p 3, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 33 lg 1 p 2, 34 lg 1, 35 lg 1, 2 ja 5 ja planeerimisseaduse 8 lg 9 alusel ning kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 23. märtsi 2006 otsusega nr 90 Haabersti linnaosa üldplaneeringu algatamine ja Tallinna Linnavalitsuse 14. juuni 2006 korraldusega nr 1285-k Haabersti linnaosa üldplaneeringu lähteülesande kinnitamine, Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2006 otsusega nr 71 Kristiine linnaosa üldplaneeringu algatamine ja Tallinna Linnavalitsuse 15. novembri 2006 korraldusega nr 2284-k Kristiine linnaosa üldplaneeringu lähteülesande kinnitamine, Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu algatamine ja Tallinna Linnavalitsuse 14. juuni 2006 korraldusega nr 1286-k Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu lähteülesande kinnitamine algatas Tallinna Linnavalitsus 25. juunil 2007: 1. korraldusega nr 1271-k Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise; 2. korraldusega nr 1272-k Kristiine linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise; 3. korraldusega nr 1273-k Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise. Üldplaneeringute eesmärgiks on linnaosade pikaajaliste arengusuundade määramine, territooriumide funktsionaalse maakasutuse planeerimine, koos uute elamu- ja bürooalade võimalike asukohtade määramisega ehitustegevuse suunamiseks ja koordineerimiseks. Üldplaneeringute koostamise korraldaja ja koostaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, Tallinn). Üldplaneeringute keskkonnamõju strateegiliste hindamiste korraldaja on Tallinna Keskkonnaamet (aadress Harju tn 13, Tallinn), kes korraldab keskkonnamõju strateegiliste hindamiste programmide ja aruannete avalikud väljapanekud ja arutelud ning esitab programmid ja aruanded heakskiitmiseks järelevalvajale. Üldplaneeringud kehtestab Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru 12, Tallinn). Põhja-Tallinna, Haabersti ja Kristiine linnaosade üldplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiste otsustega saab tutvuda Tallinna Keskkonnaametis, Harju tn 13 esmaspäeviti kella kuni ja neljapäeviti kella 9.00 kuni ) väljavõte ajalehest Postimees

94 Lisa 2.6 KSH programmi avalikustamisest teavitamise teadete koopiad 1) väljavõte Ametlikest Teadaannetest Keskkonnamõju hindamise teated Tallinna Keskkonnaamet teatab, et on valminud Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosade üldplaneeringute keskkonnamõju strateegiliste hindamiste programmid. Linnaosade üldplaneeringud on algatatud Tallinna Linnavolikogu otsustega ja lähteülesanded kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse korraldustega vastavalt: Haabersti linnaosa üldplaneering nr 90 ja nr 1285-k; Kristiine linnaosa üldplaneering nr 71 ja nr 2284-k; Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering nr 8 ja nr 1286-k. Üldplaneeringute eesmärgiks on linnaosade pikaajaliste arengusuundade määramine, territooriumide funktsionaalse maakasutuse planeerimine, koos uute elamu- ja bürooalade võimalike asukohtade määramisega ehitustegevuse suunamiseks ja koordineerimiseks. Üldplaneeringute algatamise otsuste ja lähteülesannete ning üldplaneeringute materjalidega on võimalik tutvuda Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kodulehel aadressil Üldplaneeringute koostaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, Tallinn). Üldplaneeringud kehtestab Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru 12, Tallinn). Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosade üldplaneeringute keskkonnamõju strateegilised hindamised algatati Tallinna Linnavalitsuse korraldustega vastavalt nr 1271-k, 1272-k ja 1273-k. Üldplaneeringute keskkonnamõju strateegiliste hindamiste korraldaja on Tallinna Keskkonnaamet (aadress Harju tn 13, Tallinn), kes korraldab keskkonnamõju strateegiliste hindamiste programmide ja aruannete avalikustamised ning esitab programmid ja aruanded järelevalvajale heakskiitmiseks. Üldplaneeringute elluviimisega ei kaasne eeldatavasti olulist keskkonnamõju, mis võib olla piiriülene. Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosade üldplaneeringute keskkonnamõju strateegiliste hindamiste programmidega saab tutvuda ajavahemikul detsember 2007 Tallinna Keskkonnaametis, Harju tn 13, tuba 302 (kontaktisik Ülle Ambos, tel ) ja Keskkonnaameti kodulehel Programmide kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi võib esitada kirjalikult Tallinna Keskkonnaameti aadressil Harju tn 13, Tallinn või e-posti aadressil ylle.ambos@tallinnlv.ee kuni 20. detsembrini Keskkonnamõju strateegiliste hindamiste programmide tutvustamiseks korraldatakse avalik arutelu 20. detsembril 2007 algusega kl 15:00 Tallinna Linnavalitsuse istungite saalis, Vabaduse väljak 7, IV korrus.

95 2) väljavõte ajalehest Postimees

96 Lisa 2.7 HAABERSTI, KRISTIINE JA PÕHJA-TALLINNA LINNAOSADE ÜLDPLANEERINGUTE KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISTE HINDAMISTE PROGRAMMIDE avaliku arutelu protokoll Toimumise aeg: 20. detsember 2007 kell Toimumise koht: Tallinna Linnavalitsus Osalejad: osalejate nimekiri lisatud eraldi lehel Koosoleku käik: 1. Ülle Ambos tutvustas lühidalt KSH protsessi ja programmi koostamisel küsitud seisukohti. Tiina Nigul: Edaspidi võiks seisukohti küsida ja teavitada avalikustamisest ka Päästeametit. 2. Planeeringute koostajad Kärt Talimaa ja Tiina Nigul Tallinna Linnaplaneerimise Ametist andsid lühikese ülevaate linnaosade olulisematest teemadest. 3. KSH läbiviija AS Maves keskkonnaekspert Toomas Ideon tutvustas linnaosade olulisemaid keskkonnaaspekte, mida KSH käigus käsitletakse. Küsimusi ega ettepanekuid programmidele ei esitatud. Protokollis: Ülle Ambos

97

98

99

100

101 Haabersti Linnaosavalitsuse ettepanekud KSH programmi osas From: Tiina Jaska Sent: Thursday, December 20, :45 PM To: Ülle Ambos Subject: ettepanek Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (KeHJS-i 36 lõikele 3) palume arvestada Haabersti Linnaosavalitsuse poolt tehtud ettepanekutega töö koostamisel. Haabersti linnaosa üldplaneeringu elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud Kavandatavad tegevused rannikul, sh rannapromenaadi rajamine, üleujutusi vältivad abinõud ja rannakindlustused Kakumäe paljandi osas ja muudel Kakumäe lahe rannikuosadel (mõju rannaaladele, merele ja elustikule). Randade erosiooni takistavate rajatiste ehitamne Kakumäe ja Kopli lahe rannikule. Siia tuleks kuidagi sisse kirjutada vajadus asjakohaste uurimistööde järele, samuti teede ärauhtumist vältivate ja kodanike maju säilitavate meetmete rakendamist nii Kakumäe kui ka Kopli lahe rannikualal. Neid probleeme oleks vaja esile tõsta Lugupidamisega Juhan Hindov Linnaosavanema asetäitja ja 'Tiina Jaska Arhitekt Haabersti LOV

102

103 Lisa 2.9 Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi suhtes antud seisukohad ja tehtud ettepanekud. Programmi koostaja poolsed kommentaarid. Ettepanekud, tähelepanekud, seisukohad ning küsimused Kommentaar Keskkonnaministeerium (kiri nr /56718) Kõnealustes KSH programmides ei ole märgitud huvitatud asutusena Harju Maavalitsust, kelle pädevuses on planeerimisseaduse 23 lõike 2 alusel teostada järelevalvet üld- ja detailplaneeringute üle. Lisaks pöörame tähelepanu sellele, et huvitatud isikutena tuleb välja tuua mitte ainult linnaosa elanikud ja ettevõtted, vaid ka piirkonna maaomanikud. Kõigi kolme üldplaneeringu KSH programmides toodud ajakava peab korrigeerima. Tööde teostamise ajad on praeguse seisuga juba muutunud, mistõttu tuleb andmed ajakohastada. Samuti tuleb lisada ajakavasse KSH algatamise kuupäev. KSH menetlus ei lõpe KSH aruande heakskiitmisega. Vastavalt KeHJS-i -Ie 43 peab KSH tulemus kajastuma planeeringus ja selle lõppjäreldustega mittearvestamist tuleb põhjendada. Seega tuleks ajakavasse märkida ka üldplaneeringu kehtestamise ning sellest teavitamise eeldatav aeg. Harjumaa Keskkonnateenistus (kiri nr / ) Üldised märkused kõikide nimetatud programmide kohta: 1. Hindamisel käsitleda ka olemasolevat keskkonnaseisundit ning selle parendamise vajadust ja võimalusi. 2. Analüüsida planeeringu lahenduste vastavust maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule '''Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" ning hinnata alternatiivsete Programmi täiendatud Ajakava on korrigeeritud. Lisaks peab märkima, et tegemist on eeldatava ajakavaga, mis lähtub üldplaneeringu koostamise ajakavast. Juhul, kui üldplaneeringu koostamise ajakavas toimub muudatusi, korrigeeritakse ka KSH läbiviimise ajakava vastavalt sellele (märkus lisatud programmi). Üldplaneeringu kehtestamise aeg ei ole hetkel täpsemalt ette prognoositav ja see sõltub planeeringu menetlusprotsessist ning Tallinna Linnavalitsuse ja Volikogu ajakavast Programmi täiendatud Programmi täiendatud

104 Ettepanekud, tähelepanekud, seisukohad ning küsimused planeerimislahendustega kaasnevat mõju rohelise võrgustiku ja haljaskoridoride toimimisele, arvestades ka linnaosa naaberalade perspektiivset maakasutust. Samuti tuleb tähelepanu pöörata puhke- ja virgestusalade optimaalse ulatuse ja paiknemise hindamisele ning vajadusel ettepanekute tegemine negatiivset mõju leevendavate maakasutuspiirangute seadmiseks. 3. Analüüsida ja hinnata olemasolevate haljasalade ja -koridoride seisukorda, mille alusel hinnata uute haljakute rajamise vajadusi ning olemasolevate säilitamise ja parendamise lahendusi. 4. Võrrelda linnaosa üldplaneeringuga kavandatavaid muudatusi kehtiva Tallinna linna üldplaneeringuga, anda hinnang muutustega kaasnevast mõjust ning samuti planeeringu seostele valdkondlike teema planeeringutega. 5. Hindamisel käsitleda müra kui võimaliku keskkonnamõju põhjustajat ning mõju inimese tervisele, heaolule ja sotsiaalsetele vajadustele. 6. KSH programmi lisas esitada andmed eksperdi kvalifikatsiooni kohta, mis on sätestatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 34 lõikes 3. Ettepanekud ja märkused Haabersti linnaosa üldplaneeringu KSH programmi kohta: Kommentaar Programmi täiendatud Programmi täiendatud See aspekt on juba programmides kajastatud. Andmed lisatud programmile 1. Lisaks liiklusvõrgustiku arendamisega kaasneva mõju analüüsimisele hinnata ka elamualade võimalike tihendamiste ja hoonestuse arengualade väljaehitamisega kaasnevat mõju keskkonnale, sh rohevõrgustikule, ranna-ja kaldaaladele jne. 2. Pöörata tähelepanu Astangu piirkonna, kui Tallinna linna üldplaneeringuga määratud loodusliku haljasala tasakaalustatud arendamisele ja sellega seotud keskkonnamõjule. 3. Hindamisel arvestada maanteede rajamise ja rekonstrueerimise asjakohaste projektidega (näit. sadama maismaa ühenduste rekonstrueerimine ja ehitamine, Paldiski maantee rekonstrueerimise projekt, jne) ning hinnata projektide ja planeerimislahenduse koosmõju. 4. Juhul, kui planeeringuga tehakse ettepanekud ranna ehituskeeluvööndi muutmiseks, siis analüüsida ja hinnata muutustega kaasnevat mõju keskkonnale. Programmi täiendatud Programmi täiendatud See ettepanek on juba programmis kirjas, vt kavandatav liiklusvõrgustik ja selle mõju Programmi täiendatud 5. Hinnata radooni reostuseohtu. Ettepanek KSH programmi sisse viidud

105 Ettepanekud, tähelepanekud, seisukohad ning küsimused 6. Huvitatud osapooltena lisada ka Riikliku Looduskaitsekeskuse Harju-Rapla regioon, Harku Vallavalitsus, Põhja Regionaalne Maanteeamet ja Tervisekaitseinspektsioon. Haabersti Linnaosavalitsuse poolt tehtud ettepanek (e-post 20. detsember 2007) Haabersti linnaosa üldplaneeringu elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud, mida peab arvestama: 1. Kavandatavad tegevused rannikul, sh rannapromenaadi rajamine, üleujutusi vältivad abinõud ja ranna kindlustused Kakumäe paljandi osas ja muudel Kakumäe lahe rannikuosadel (mõju rannaaladele, merele ja elustikule). 2. Randade erosiooni takistavate rajatiste ehitamine Kakumäe ja Kopli lahe rannikule. Siia tuleks kuidagi sisse kirjutada vajadus asjakohaste uurimistööde järele, samuti teede ärauhtumist vältivate ja kodanike maju säilitavate meetmete rakendamist nii Kakumäe kui ka Kopli lahe rannikualal. Tallinna Keskkonnaamet (kiri nr /3176) 1. KSH käigus hinnata kliimasoojenemisest tulenevaid mõjusid (sh üleujutuste võimalikkus) Kakumäe ja Kopli lahe ranna- ning Harku järve kaldaaladele kavandatud elurajoonidele. Kommentaar Ettepanekut on arvestatud ja vastavad täiendused KSH programmi sisse viidud Antud ettepanek on KSH programmis juba algselt sõnastatud ja kindlasti järgitakse seda KSH läbiviimisel ja aruande koostamisel. See ettepanek täpsustab ja täiendab eelnenud ettepanekut. KSH programmi täpsustatud. KSH programmi täiendatud vastavalt tehtud ettepanekule

106 Lisa 3 HAABERSTI LINNAOSA ÜLDPLANEERINGU KSH ARUANDE AVALIKUSTAMISEGA SEOTUD MATERJALID Lisa 3.1 KSH aruande avalikust väljapanekust teavitamise teate koopia; Tallinna Keskkonnaameti teade huvitatud osapooltele Lisa 3.2 Haabersti linnaosa üldplaneeringu KSH aruande avaliku arutelu protokoll Lisa 3.3 Haabersti linnaosa üldplaneeringu KSH aruande suhtes antud seisukohad ja tehtud ettepanekud Lisa 3.4 Haabersti linnaosa üldplaneeringu KSH aruande suhtes antud seisukohad ja tehtud ettepanekud ning kommentaarid neile Lisa 3.5 Tallinna Keskkonnaameti vastuskirjad KSH aruande kohta tehtud ettepanekutele Lisa 3.6 Keskkonnaameti kiri nr HJR 6-8/2587 Haabresti linnaosa üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Lisa 3.7 Keskkonnaameti kiri nr HJR 6-8/ Haabresti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Lisa 3.8 Haabersti linnaosa üldplaneeringu (ÜP) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande suhtes antud seisukohad ja tehtud ettepanekud (Keskkonnaameti kiri nr HJR 6-8/2587 ja nr HJR 6-8/ ) ning kommentaarid neile

107 Lisa 3.1 KSH aruande avalikust väljapanekust teavitamise teadete koopiad 1) väljavõte Ametlikest Teadaannetest Keskkonnamõju hindamise teated i Tallinna Keskkonnaamet teatab, et on valminud Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Haabersti linnaosa üldplaneering algatati Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 90 ja lähteülesanne kinnitati Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1285-k. Üldplaneeringu eesmärgiks on Haabersti linnaosa pikaajaliste arengusuundade määramine, territooriumi funktsionaalse maakasutuse planeerimine koos uute elamu- ja bürooalade võimalike asukohtade määramisega ehitustegevuse suunamiseks ja koordineerimiseks. Üldplaneeringu eskiislahenduse ja muude materjalidega on võimalik tutvuda Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kodulehel aadressil Üldplaneeringu koostamise korraldaja ja koostaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, Tallinn; kontaktisik Kärt Talimaa, tel ). Üldplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru 12, Tallinn). Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 25. juuni 2007 korraldusega nr 1271-k. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja on Tallinna Keskkonnaamet (aadress Harju tn 13, Tallinn), kes korraldab keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande avalikud väljapanekud ja arutelud ning esitab programmi ja aruande heakskiitmiseks Keskkonnaministeeriumile. Üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavasti olulist keskkonnamõju, mis võib olla piiriülene. Haabersti linnaosa üldplaneeringu eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega saab tutvuda ajavahemikul 16. juuni kuni 11. juuli 2008 Tallinna Keskkonnaametis, Harju tn 13, tuba 302 (kontaktisik Ülle Ambos, tel ) ja Keskkonnaameti kodulehel ning Haabersti Linnaosa Valitsuses, Ehitajate tee 109A, ruum 205 (kontakttelefon ). Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi võib esitada kirjalikult Tallinna Keskkonnaameti aadressil Harju tn 13, Tallinn või e-posti aadressil: ylle.ambos@tallinnlv.ee kuni 11. juulini Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik arutelu toimub 10. juulil 2008 algusega kell Haabersti Linnaosa Valitsuse ruumides, Ehitajate tee 109A. Tallinna Keskkonnaameti teade huvitatud osapooltele Haabersti linnaosa üldplaneeringu KSH aruande avaliku väljapaneku ja arutelu kohta From: Ülle Ambos Sent: Monday, June 16, :28 AM To: 'kkt@harju.envir.ee'; TLPA; Haabersti LOV üldmeil; 'muinsus@tallinnlv.ee'; 'harku@harku.ee'; 'eko@eoy.ee'; 'harjumaa@tervisekaitse.ee'; 'info@muinas.ee'; 'keskkonnaministeerium@envir.ee'; 'info@mv.harju.ee'; 'pohja@rescue.ee'; 'harjurapla@lk.ee'; 'info@pohja.mnt.ee'; 'urmas.sogel@mail.ee'; Kommunaalameti üldmeil Subject: Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine nr /1543 Tallinna Keskkonnaamet teatab, et on valminud Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Haabersti linnaosa üldplaneering algatati Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 90 ja lähteülesanne kinnitati Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1285-k. Üldplaneeringu eesmärgiks on Haabersti linnaosa pikaajaliste arengusuundade määramine, territooriumi funktsionaalse maakasutuse planeerimine

108 koos uute elamu- ja bürooalade võimalike asukohtade määramisega ehitustegevuse suunamiseks ja koordineerimiseks. Üldplaneeringu eskiislahenduse ja muude materjalidega on võimalik tutvuda Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kodulehel aadressil Üldplaneeringu koostamise korraldaja ja koostaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, Tallinn; kontaktisik Kärt Talimaa, tel ). Üldplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru 12, Tallinn). Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 25. juuni 2007 korraldusega nr 1271-k. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja on Tallinna Keskkonnaamet (aadress Harju tn 13, Tallinn), kes korraldab keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande avalikud väljapanekud ja arutelud ning esitab programmi ja aruande heakskiitmiseks Keskkonnaministeeriumile. Üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavasti olulist keskkonnamõju, mis võib olla piiriülene. Haabersti linnaosa üldplaneeringu eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega saab tutvuda ajavahemikul 16. juuni kuni 11. juuli 2008 Tallinna Keskkonnaametis, Harju tn 13, tuba 302 (kontaktisik Ülle Ambos, tel ) ja Keskkonnaameti kodulehel ning Haabersti Linnaosa Valitsuses, Ehitajate tee 109A, ruum 205 (kontakttelefon ). Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi võib esitada kirjalikult Tallinna Keskkonnaameti aadressil Harju tn 13, Tallinn või e-posti aadressil kuni 11. juulini Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik arutelu toimub 10. juulil 2008 algusega kell Haabersti Linnaosa Valitsuse ruumides, Ehitajate tee 109A. Lugupidamisega Madis Kõrvits Tallinna Keskkonnaameti juhataja asetäitja Ülle Ambos Keskkonnahoiu osakonna juhtivspetsialist Tallinna Keskkonnaamet Tel: e-post:

109 Ajalehes Postimees a ilmunud teade KSH aruande avaliku väljapaneku ja arutelu kohta

110 HAABERSTI LINNAOSA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANDE avaliku arutelu protokoll Lisa 3.2 Toimumise aeg: 10. juuli 2008 kell Toimumise koht: Haabersti Linnaosa Valitsus Osalejad: osalejate nimekiri lisatud eraldi lehel Koosoleku käik: 1. Tallinna Keskkonnaameti juhtivspetsialist Ülle Ambos juhatas sisse avaliku arutelu ja tegi ettepaneku koosoleku päevakorraks. 2. Haabersti linnaosa üldplaneeringu koostaja Kärt Talimaa Tallinna Linnaplaneerimise Ametist (LPA) andis ülevaate üldplaneeringu (ÜP) eesmärkidest, protsessist, alusuuringutest ja ÜP kaartidest. 3. AS Maves keskkonnaekspert ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) töörühma juht Toomas Ideon tutvustas KSH aruannet KSH eesmärki, osapooli ja protsessi, olulisemaid hindamistulemusi ja probleeme (rohealad ja koridorid, Harku järv, Kakumäe rannik, müra ja õhusaaste, liiklus) ning mõjude vältimise või leevendamise võimalusi (rannakaitse rajatised, ehituskeeluvöönd jm). Avalikustamise käigus saabunud arvamusi märgitakse lõpparuandes, kas neid arvestati või miks ei arvestatud. Kakumäe Seltsi ettepanekutega on ekspert nõus, tingiv kõneviis on tulnud sellest, kui eksperdi ja planeeringu koostaja vahel toimusid läbirääkimised. Kui Maves teeb valmis lõpparuande, siis on LPA otsustada, kas KSH järeldusi ja ettepanekuid arvestatakse. 4. Sõnavõtud, küsimused, vastused: Ants Väravas (Kakumäe Selts): Mis staadiumis on Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringu (DP) KSH, kas see on kinnitatud? Ü. Ambos: See KSH aruanne on Keskkonnaministeeriumi poolt heakskiidetud novembris A. Väravas: Haabersti ÜP KSH aruanne lk 42 on jõudnud järeldusele, kuidas selle sadamaalaga peaks edaspidi käituma (seal peab esmajärjekorras rajama rannakindlustused). DP KSH aruanne on aga juba kinnitatud. Kakumäe sadamaalal oli 30 aastat tagasi kivine rand, kus paadid tulid randa. Peale kinnise kai rajamist hakkas meri randa kulutama. DP on kinnitatud ka Merirahu jahisadamale. Kakumäe jahisadama DP on poolik töö ja DP-t ei tohiks enne lahendada, kui on merekeskkonna uuringud tehtud, nagu on KSH aruandes lk 42 ka öeldud. Lisaks on palju teisi küsimusi (teed, kommunikatsioonid), mis on selle planeeritava monstrumi vastu, mis ei puuduta otseselt keskkonda, küll aga kaudselt ja paljus puudutab inimest. K. Talimaa: Kakumäe jahisadama detailplaneeringu viimases lahenduses on küll 8-korruseline sadamahoone, aga DP KSH käsitles 4 korrust.

111 T. Ideon: Rannaprotsessidest materjalitransport on Kakumäe sadama kaiga takistatud, ühelt poolt kuhjab, teiselt poolt sööb. Mõjude hindamine käsitleb ka sotsiaalseid aspekte. Vaatame läbi kõik arvamused, samas aga tuleb arvestada ka ÜP üldistustaset kui ÜP on üldine, ei saa KSH minna detailidesse. Kui on väga oluline teema, siis küll minnakse detailidesse. KSH peab nii rannikumere kui loomastiku, taimestiku, müra ja õhusaaste puhul olema ühtlaselt tihe või ühtlaselt hõre. Ü. Ambos: Kas te tegite oma ettepanekud ka siis, kui toimus Kakumäe jahisadama DP KSH? A. Väravas: Tegime, kuid nendest on mööda mindud. Urmas Sõgel (Kakumäe Selts): Haabersti linnaosa arengu kolme põhidokumenti, arengukava, ÜP-t ja KSH-d tuleb vaadata kogu aeg koos. Arengukava on seadnud ennast kõige kõrgemale. Miks oleme arengukava tänasest arutelust kõrvale jätnud? Ettepanek, et arengukava tuleks avalikule arutelule sügisel, kuigi arengukava kohta pidi arvamused esitama 11. juuliks. Osa ÜP kaarte veel kodulehel üleval ei ole, aga paljud küsimused said täna arutelu käigus vastused. Palve LPA-le kaardid kodulehel uuendada. Paljud kaardid arengukavas ei käsitle Kakumäe poolsaart. Ettepanekutest, mis me oma kirjas ka välja tõime tuleks säilitada olemasolev rohekoridor ümber Kakumäe poolsaare, selles osas ei ole kaardid omavahel kooskõlas. Rohekoridor ei tohiks katkeda, nagu see võib katkeda Kakumäe tee 94 juures. ÜP põhimõte, et Kakumäe, Vismeistri, Tiskre jt asumitesse on välistatud korterelamute ehitamine, peaks kajastuma juba praegu menetletavates dokumentides. Näiteks Kakumäe tee 94 algatati DP, millega kavandatakse viie 3-korruselise korterelamu rajamist, kokku 48 korteriga. Samas tehti 2005.a ettepanek samale alale korterelamuid rajada, siis lükati see tagasi. KSH-s peaks olema kajastatud demineerimine. Me oleme korduvalt ettepanekuid teinud Haabersti linnaosa valitsusele ja arendajatele. Kakumäe poolsaarel tuleb olla äärmiselt ettevaatlik ja enne kui hakata näiteks ehitama või kanalisatsiooni rajama, tuleb teha ära vajalikud uuringud sõjaväeala ladude avastamiseks. Päästeamet ei ole oma seadmetega jõudnud sügavamale kui 30 cm, kuid võimalikud lõhkeobjektid on 2-2,5 m sügavusel. Kuna ala on olnud aastakümneid sõjaväe ala, siis sinna on maetud suur kogus laskemoona ja samuti meres, kus tuleb demineerimisuuringud ja -tööd ära teha. Kõik selle ala elanikud, kes seal on vundamente pidanud rajama, on probleemiga kokku puutunud. KSH aruandes häirib tingiv kõneviis, asju ei öelda otse välja. Põhimõtteliste küsimuste puhul võib neid asju erinevalt välja lugeda. Oleme nõus, et varisemisohuga piirkondades võib ehituskeeluvööndit laiendada 100 meetrini. Samas on aga linn juba kinnitatud detailplaneeringuid (Soolahe 29b) üleujutusega piirkonnas ja kus kinnistupiir läheb merre välja, seal ei ole astangut, vaid meretase on sama kõrgel kui planeeritav elamu. Ettepanek, et võetaks arvesse ka Kakumäe Seltsi eriarvamuse seoses jahisadamaga ja et mitte võtta seda KSH-d veel lõplikult, sest ei saa lugeda lõplikuks dokumenti, kui ÜP on veel pooleli. Haabersti arengukava peaks kindlasti tulema avalikule arutelule sügisel ning vaatame ÜP-t ja arengukava koos. Arengukava on tehtud täiesti ülejala, kuid see peaks olema strateegilise tähtsusega dokument, ka ÜP ja KSH jaoks. Vead võivad mõjutada ka dokumendi sisu. Arengukavas on kirjas, et linnaosas puuduvad mõju omavad kolmanda sektori esindajad ehk seltsid, ja neid ei kaasatud. Seetõttu Kakumäe Selts esitas oma arvamuse, mida tuleks arengukavas arvesse võtta. Lisaks, Postimehes avaldatud teated on liiga väikeses kirjas ja Haabersti kodulehele antud link ei avane. Linna ametlike teadaannete avaldamine peaks olema teistmoodi korraldatud.

112 T. Ideon: Tingiva kõneviisi parandame aruandes ära. Tiskre ja Kopli lahe päras olevad roostikud on aruandes fikseeritud, aga arendajate ideesid kaitsetammi jms osas, mida ÜP-s sees pole, ei hakanud välja tooma. Jaak Vihmand (Haabersti Halduskogu): Protseduurist ÜP ja KSH käivad käsikäes, aga lõpptöö valmib siiski teatud järgnevusega. KSH peaks käsitlema lõplikult valminud ÜP-t, seega ei saa KSH-d ära lõpetada enne, kui ÜP on valmis. Ü. Ambos: Samas näeb keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus ette, et KSH tulemusi arvestatakse ÜP koostamisel. See tähendab, et KSH peab olema enne heakskiidetud ja seejärel saab ÜP lõplikult valmida. J. Vihmand: Ettekandest ei selgunud hästi ehituskeeluvööndi muutmine 100 m peale. Kas see puudutab ainult suurendamist või ka vähendamist 200 m-lt 100 m-le või jääks see metsaalal endiselt 200 m? T. Ideon: Metsaalal jääks endiselt 200 m ja ÜP-s täpsustatakse need kohad, kus üldse on võimalik suurendada 100 m-ni. J. Vihmand: ÜP-s on ümber Harku järve näidatud rohevõrgustik, kuid mitmes kohas on see tegelikult kinnistutega läbi lõigatud ja seal pole võimalik vabalt liikuda. Kuidas nähakse ette planeeringu ja reaalse olukorra vastuolude lahendamine? Kui planeering näitab rohelise vööndi ümber Harku järve või Kakumäe poolsaarel, siis kuidas selle tulemuseni jõuda, kui reaalne olukord on teistsugune? Kas teeme ajutised mööndused? T. Ideon: Kui keegi on viinud aia vee piirile, siis see tuleb ära võtta, sest rohevõrgustiku üks põhilisemaid eesmärke on väikeloomadele ja inimestele liikumise tagamine. J. Vihmand: Ettepanek, et KSH aruanne käsitleks selgemini rohevõrgustiku struktuuri, näiteks maismaal liikumise seisukohast või lindude liikumise võimalusi ja kui võrgustik on aedadest või teedest läbi lõigatud. Ettepanek, et KSH annaks selgema seisukoha Harku järve toite suhtes. Harku järve kaldal on kolm neemikut Harku oja neemik, Järveotsa oja ja Soone oja endised neemikud. Praegu on olemas ainult Harku oja, Järveotsa oja ojana peale voolab, aga paljuski imbub liiva või kanalisatsiooni. Soone oja suubub juba Mustamäe ja Õismäe külje alla kanalisatsiooni. Aruandes anda põhimõtteline seisukoht eriti Soone oja vooluhulga suunamiseks Harku järve, kas see on otstarbekas ja kuivõrd see on reaalselt teostatav. U. Sõgel: Ehituskeeluvööndi osas tekkis siin vastuolu. Kui metsamaa puhul on see 200 m, siis järelikult kehtib 200 m ka Kakumäe tee 238 ja 240, sest aerofoto järgi on seal puhas mets. ÜP projektis on aga tehtud nendel kinnistutel ettepanek Läänemere ehituskeeluvööndi vähendamiseks. J. Vihmand: Ettepanek, et KSH annaks selgema lähenemise kõrghaljastusega elamumaa kontseptsioonile. Planeeringus on eristatud selgelt elamualad, kus haljastus on teisejärguline, puhtalt rohealad, kus ehitustegevust ei ole, ja vahepealsed alad, kus peaks säilima kõrghaljastus ja olema ka elamuehitust. Kas neid vahepealseid alasid võiks elamukruntideks jagada täies ulatuses või teatud ulatuses jääks terviklikuks rohealaks ja üks osa võetakse kasutusse elamuehituseks? Siin on konkreetsed kohad, mida peaks hindama, näiteks ümber Õismäe raba on piirkonnad, mis toimuvad raba toitealadena. Kas krundime need alad või jätame terviklikeks rohealadeks? T. Ideon: ÜP-s on arvestatud sellega, et kuigi looduslikud rohealad kaovad paljudes kohtades ära, siis seda kompenseerivad teatud mõttes puiesteed ja põõsastikud. J. Vihmand: Astangu piirkonna magistraaltänavavõrgu lahenduse juures tuleks tutvuda Astangu piirkonna ehitusmääruse teede loogikaga ja püüda seda võimalikult suures ulatuses järgida. Tähetorni tänavat ei olnud üldse skeemil. Vahet tuleks teha

113 matkarajal ja kergliiklusrajal. Kergliiklusrada on see tee, mis läheb Paldiski mnt-l sõudebaasi juurest, Tiskre tee äärt mööda ja jõuab Kakumäe randa välja. Tiskre oja äärest kulgeb Tiskre matkarada. A. Väravas: Vahepeal ei saa oja äärest läbi, vähemalt üks kord peab üle oja minema. ÜP-s tuleb asumite piirid selgemalt määratleda. J. Vihmand: Tiskre matkarajaga seoses on ettepanek Tiskre oja ja Rannamõisa tee ristmikul jalakäijate jaoks tee rekonstrueerimisel ette näha koos ojaga läbipääs nii kalameestele kui kergliikluse jaoks. Andres Lõhmus (Tehnovõrkude Ehituse OÜ): Soovime, et meid kui vee-ettevõtjaid kaasataks huvitatud isikute ringi. Kuna Kakumäe paikneb kõrgendatud radooniriskiga alal, siis tuleks enne ÜP vastuvõtmist läbi viia põhjalik uuring, mis teeks täpsemalt selgeks radooni kõrgendatud riskiga alad. T. Ideon: Radoonioht on kõrgem Astangu piirkonnas. K. Talimaa: Radooniuuring on tehtud ainult Astangu piirkonnas. Kuni kogu linnaosa hõlmavat uuringut pole, tuleks ÜP järgi iga detailplaneeringu käigus enne arendustegevust läbi viia radooniuuring. A. Lõhmus: Käsitleda tuleks olemasolevate ja perspektiivsete puurkaevude küsimust, Mardipere 20 pole ainuke probleemne puurkaev. T. Ideon: Astangu perspektiivsete puurkaevude kohta on tehtud eraldi töö, mis saab ka ÜP-sse sisse. A. Lõhmus: Oluline küsimus on tehnorajatiste ja insenervõrkude paiknemine ning sademevee ärajuhtimine. Paljudes kohtades on kanalisatsioon ehitatud, aga see ei toimi, sest pinnasevee tase on kõrge ja kraavid on vett täis. K. Talimaa: Tehnilise infrastruktuuri töö on koostamisel ja töö tegija peab koostööd tegema ka vee-ettevõtjatega. Raiko Paas: Eesti Omanike Keskliit on andnud kaasa pöördumise, kus väljendatakse muret rannaaladele korterelamute ehitamise pärast. Olen Selise tänava elanike esindaja, kelle mure on Kakumäe uue sadama ehitamine. Põhimõte on see, et Tallinna üldplaneering näeb Kakumäele ette väikeelamute või üksikute korterelamute ehitamist, aga need üksikud on sinna juba tekkinud. Elanikud on vastu, et väikeelamute piirkonda korterelamuid kavandatakse ja on koondunud Omanike Keskliidu jm organisatsioonide kaudu. Ülle Ambos tänas kohaletulnuid arutelust osavõtust ja lõpetas koosoleku. Protokollis: Ülle Ambos

114

115 Lisa 3.3 Haabersti linnaosa üldplaneeringu KSH aruande suhtes antud seisukohad ja tehtud ettepanekud Kakumäe Selts MTÜ Liivaranna tee 24 Tallinn Reg kood Tel , ; Tallinna Keskkonnaamet Harju tn 13, Tallinn Kakumäe Seltsi arvamus Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele ( Kakumäe Selts, olles tutvunud Haabersti linnaosa üldplaneeringu (ÜP) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandega (vastutav täitja AS Maves), edastab Teile oma järgmised ettepanekud ja märkused. Õigesti on märgitud lk-l 3, et üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on koostoimiv protsess. Seega on ka meie poolsed ettepanekud ja märkused seotud mõlemi Haabersti linnaosa edasist arengut mõjutava dokumendiga, mõnevõrra ka arengukavaga (AK). Nii et paluks vaadelda meie poolt kirja pandut mõlemas võtmes. Samas ilmselt seetõttu, et ÜP pole veel saanud oma lõplikku kuju, pole ka KSH-s vajalikku kajastust leidnud nii mõnedki Kakumäe elanike jaoks tähtsad probleemid, näiteks kanalisatsioontrasside ehitamise konkreetsed küsimused ja nende mõju keskkonnale ning paljud teised. Kuna Keskkonnaameti (KKA) põhimääruse par 6, 2) p.7 järgi kuulub KKA ülesannete hulka linna metsade, rohealade ning puhke- ja virgestusalade võrgustiku säilitamise, arendamise ja säästliku kasutamise korraldamine ning par 6 1) p.3 põhjal ettepanekute tegemine ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi muutmiseks, oleksid Kakumäe Seltsi ettepanekud rohealade konkreetse määratlemise kohta ning ranna ja kalda piiranguvööndi täpsustamise osas KKA-le igati asjakohased. I. Kakumäe Seltsi ettepanekud ja täiendused. KSH sisukokkuvõttes lk 3 on märgitud, et Rannakaitse rajatisi Haabersti linnaosa rannikual ei tohiks lahendada projektipõhiselt ega detailplaneeringute tasemel... Ekspertide arvamuse järgi peaks rannikul ja meres toimuvaid protsesse põhjalikumalt uurima. Uuringute tulemused oleksid aluseks vastava kontseptsiooni väljatöötamiseks, mis omakorda oleks aluseks rajatiste projekteerimisele ja ehitustöödele. Võib juhtuda, et rannakindlustuste rajamise kulutused on liialt suured ja neid ei saagi mõistliku raha (eest?) ellu viia. Siis on alternatiiviks järgida looduslikke protsesse...

116 Võimaliku arengustsenaariumi väljaselgitamine võtab aega ja seepärast on esmaseks MTÜ Kakumäe Selts Arvamus Haabersti KSH kohta projekt vahendiks ranna ehituskeeluvööndi laiendamine. (Bold-is meie poolt esiletõstetu). Kakumäe Selts on nende seisukohtadega muidugi nõus, aga KSH-s kahjuks puuduvad meid kõige rohkem huvitava Liivaranna tee ja mere vahelise ala - kohta käivad konkreetsed ettepanekud nii uuringute teostamise, kontseptsiooni väljatöötamise, kulutuste ulatuse kindlaksmääramise kui võimaliku ranna ehituskeeluvööndi laiendamise osas. Seetõttu pakume Kakumäe poolsaare lääneranniku kaitse tagamiseks omalt poolt välja järgmised võimalikud sammud Senisest uuringutest. Kakumäe poolsaare lääneranniku kindlustuste rajamise uuringu osas on Liivaranna 15b ja 17 arendajate poolt põhiliselt välja pakutud K.Orviku (ilmselt eelnevalt mõnevõrra eelsuunatud) seisukohti. Lk 2 «Suuri purustusi, eriti peale 2005 a jaanuari tormi on näiteks ka Liivaranna tee piirkonnas seoses sinna rannikule uute elamute rajamise sooviga. Tugevaid rannapanga purustusi on kogu aeg esinenud näiteks Kakumäe poolsaare põhjatipu piirkonnas ja mujalgi. Lk 5 - Arvestades Kakumäe poolsaarel elamuehituse arendamisega kavadega on otstarbekohane selles piirkonnas kasutusele võtta insenertehnilised abinõud astangu jalami kaitseks edasise tormilainete tegevuse minimiseerimiseks. Selline ettepanek on tehtud ka lisana vastavale detailplaneeringule (K. Orviku ekspertarvamus 2005). Lk 10 Teine lähiajal kindlustamist vajav randla lõik on astangrandla (A 1) Liivaranna tänava piirkonnas, kuhu lähiajal laieneb elamuehitus... Selle rannikupiirkonna kohta on algatatud (?) detailplaneering. Lk 11 Koos kavandatava elamurajooni arendamisega välja töötada ka piirkonna rannaastangu kindlustuse variandid. Soovitav rajada lainemurdja jälgides ligikaudu murrutuslava merepiirile, millega toimuks mõningane rannajoone nihutamine mere poole. Nagu väljavõtetest näha, on ekspertiisi tegemisel lähtutud a priori elamuehituse arendamisest poolsaare läänerannikul ning selleks vajaliku maa juurdesaamisest. Kogu probleem ongi selles, et mere täitmise ning ranniku kindlustamise sildi all tahetakse tegelikult laiendada mereäärset maad, sellega pääseda ehituskeeluvööndist ning hakata laialdaselt arendama elamuehitust vahetult poolsaare rannikul. Meie arvates tuleb nõustuda Küberneetika Instituudi teadlastelt linna Keskkonnaameti poolt tellitud teise arvamuse seisukohtadega. Vähemalt kahe aasta pikkune seire

117 programm võimaldaks lisaks rannikul ja rannavööndis toimuvate litohüdrodünaamiliste protsesside iseloomu ja intensiivsuse määramisele tõenäoliselt identifitseerida ka jääpurustustele tundlikud piirkonnad. Selliste vaatlusandmete lisaväärtus seisneb võimaluses anda praktilisi soovitusi loodusväärtuste (pankrannik) MTÜ Kakumäe Selts Arvamus Haabersti KSH kohta projekt kaitse tagamiseks, olemaolevate ehitiste säilitamiseks ning edasiseks planeerimisning projekteerimistegevuseks Kakumäe poolsaarel. ( Tarmo Soomere, Andres Kask, Jüri Kask. Kakumäe poolsaare ranniku seisundist ja protsessidest. Andmete kajastamiseks vajalikud uuringud. Jaanuar 2006.) Omapoolse arvamuse antud küsimuses esitasid Kakumäe elanikud ka linnavõimudele oma ühispöördumises märtsis 2006 (vajadusel koopia lisatakse). Alles pärast vastavate erapoolikute uuringute läbiviimist võib hakata mõtlema ranna kindlustamise erinevate variantide peale ja kontseptsiooni väljatöötamisele. Näiteks Eesti Paeliidu esimehe prof Rein Einasto arvates võib ranniku kaitset tagada ka ca 100 m kaugusele merre, järgmise astangu piirile paigutatav suurkividest kaitsevöönd. Mitte mingil juhul ei tohi tema arvates aga täita elamuehituse arendamiseks merd või korrata Merirahus tehtud vigu ( Hr R.Einasto suulisest seisukohast Kakumäel toimunud Tallinna LVK väljasõiduistungil jt väljaütlemistes). 1.2 Kuidas aga lähiajal toimida Kakumäe läänerannikuga? Tuleme veelkord tagasi mainitud ühispöördumise juurde.... palume Tallinna Linnavalitsust kaaluda otsust võtta vastu mittelubav seisukoht järjekordse detailplaneeringu algatamise kohta Liivaranna tee 15B ja 17 osas. Samuti toetame ettepanekut võtta Kakumäe pankrannik looduskaitse alla ja kehtestada sellega ehituskeeluvöönd vähemalt 50 meetrit füüsilisest kaldaastangust. Tuleb mainida, et linnavalitsus sai meie murest õigesti aru ning oma korraldusega 348-k ei algatanud nimetatud kinnistute detailplaneeringut. Vastuseks kaebasid arendajad otsuse edasi Tallinna halduskohtusse, mis aga andis õiguse linnale. Menetlus jätkub Tallinna Ringkonnakohtus. Eelnimetatud linnavalitsuse korralduse seletuskirjas on tuginetud Tallinna LVK määrusele nr 3, millega kehtestati praegune Tallinna üldplaneering. Seal on Liivaranna tee ja mere vahelise ala juhtfunktsiooniks määratud mets, park või looduslik haljasala. Lähtumine sellistest kehtivatest põhimõtetest ja nende säilitamine loob tiheda seose linna olemasoleva üldplaneeringu ja praegu arutluse all oleva Haabersti ÜP vahel, aitab säilitada planeeringute järjepidevust ja jätkusuutlikkust. Ala säilitamine hoonestusvabana, üldkasutatava haljasalana võimaldaks lahendada ka kogu linna ühendava haljaskoridori küsimuse. Kindlasti tuleb kasuks ka kergliiklustee rajamine Liivaranna tee äärde Nüüd aga variandid, kuidas kaitsta Kakumäe läänerannikut edasiste kahjustuste eest? 1) KSH (lk 55) pakub õigesti välja uuringute teostamise ajaks leevendusabinõuna, mis maandab ka riske, võimaluse suurendada

118 ehituskeeluvööndit. Seda ka ajutisena, kuni vastuvõetava rannakindlus(tus)e lahenduse leidmiseni. MTÜ Kakumäe Selts Arvamus Haabersti KSH kohta projekt ) Ehituskeeluvööndi laiendamine aitab säilitada ka haljastust (KSH, lk 55). Seega tuleb lülitada Liivaranna tee ja mere äärne ala kas rohealade või rohekoridoride lõplikusse nimistusse; 3) võtta Kakumäe kogu rannikuala (nii pank- kui astangrandla) looduskaitse alla. Sellised pöördumised Keskkonnaministeeriumile, täpsemalt Harju KKT-le on tehtud Kakumäe elanike poolt nii aastal 2005 kui Variantide rakendamise ajaline järjekord võiks olla järgmine. KSH-s kui ÜP-s tuleks: - suurendada ehituskeeluvööndit uuselamute kohta kuni 100 meetrini looduses asuvast tegelikust randlapiirist lähtudes; - lülitada antud ala rohekoridoride lõplikusse nimistusse; - perspektiivselt jätkata tööd ala võtmiseks looduskaitse alla ning - perspektiivselt jätkata ka uuringuid rannikust eemal paikneva rannakindlustuse rajamise kontseptsiooni väljatöötamisel. Kontseptsioon peab välistama Liivaranna tee ja mere vahelisel alal uue elamuehituse. Lisanduseks ka Liivaranna 15b ja 17 arendajad, kes ka kohtuvaidluse ajal ( ) saadavad oma taotluse Linnavolikogu Keskkonnakomisjonile kui Keskkonnaministeeriumile rõhutavad, et meie peaeesmärgiks ei ole hoonestamine elamutega, vaid omandi edasise hävitamise peatamine. Seega on nad ilmselt õigesti aru saanud omaniku raskest koormast. Keegi pole ju neid kohustanud omandama sellises probleemses kohas kinnistuid. Samas ohustab nende plaan moodustada eramukrundid vahetult veepiirile võimalikke tulevasi ostjaid, kes heausklikult, teadmata reaalset ohtlikku olukorda, võivad jääda tänu valitsevatele loodusohtudele ilmselt petetuks. Aga midagi muud kui potensiaalsete ostjate puhtakujuline, teadlik petmine nende arendus- ja äriplaan endast ei kujuta Tuleb ka nõustuda KSH koostajate väidetega, et uue hoonestuse planeerimisest tuleb hoiduda (lk 43) kui seisukohaga, et kaldakindlustuse ja kaitsetammide rajamine ei tohiks toimuda projektipõhiselt Kuigi Haabersti LO arengukavas on lk-l 57 märgitud, et Haabersti LO-s peaaegu puuduvad või on nõrgad kogukonna arendamisele suunatud ühendused, oleks võinud ka Kakumäel töötavatele maaomanikke ühendavatele MTÜ-dele (Kakumäe Selts, MTÜ Soolahe, MTÜ Sooranna, MTÜ Kakumäe,

119 MTÜ Rand-4 jt) saata KSH projekti või lülitada need olemasolevadki valitsusväliste organisatsioonide, huvitatud osapoolte nimekirja. Nii linnavalitsus kui linnaosavalitsus on näiteks 09.märtsil 2006 saanud neilt nimetatud ühispöördumise, kus on kirjas ka kontaktandmed. MTÜ Kakumäe Selts Arvamus Haabersti KSH kohta projekt Seoses asjaoluga, et Kakumäe poolsaare põhjatipus on aastakümneid asunud endised sõjaväealad, on nii teedeehituse kui elamuehituse edasiarengu ees vajadus teostada ulatuslikke uuringuid võimalike lõhkeobjektide avastamisel ja demineerimistööd nii maismaal kui ka meres. Vanemad elanikud mäletavad isegi selliste objektide võimalikke asukohti, kui ka traagilisi õnnetusjuhtumeid lõhkeainega ndatel. Probleemiga on kokku puutunud ka mitmed elanikud, kes vanadel kruntidel alustasid ehitustöödega Ettepanek täiendada nii KSH kui ÜP vajalike lõhkeaine paiknemisega seotud uuringute kui demineerimistööde otsese vajadusega. II. Märkustest. Tuleb tunnistada, et AS Mavese poolt on ära tehtud korrektne ja mahukas töö. Seega on ka märkusi vähe. Samas mõnevõrra häirib, et KSH koostajad kasutavad ülemäärase sagedusega tingivat kõneviisi tuleks, peaks, võiks jne. KSH kokkupanek on kindlasti keeruline toiming, kuid oma seisukohti tuleb ikka kindlamalt välja tuua. On see ju veel arutelu tasandil. Nüüd aga mõnedest konkreetsetest märkustest (vt ka Arvamus ÜP kohta) 2.1 Oleks pidanud enam kinni pidama KSH puudutava programmi mõnede osade konkreetsest käsitlemisest (p , 7.4.4, jne). 2.2.Ulatuslikult kasutatakse terminit asum. Aga kui tunda huvi näiteks mõiste Kakumäe asum piiride vastu, mis tänavatega asumid piirnevad jne, pole seda võimalik teha. Ettepanek - palume tuua välja asumite täpne geograafilis-tänavaline määratlus. Kokkuvõtteks. Kakumäe Selts on seisukohal, et Tallinna linnavõimud on oma põhimõttelised otsused ühe kõige problemaatilisema Liivaranna tee ja mere vahelise ala osas juba teinud. Ning need seisukohad peaksid leidma analoogilise kajastuse ka arutelu all olevates dokumentides. Nii on vajadus säilitada Liivaranna tee ja mere vaheline ala rohealana leidnud konkreetse väljenduse Tallinna LV korralduses nr 348-k. Tallinna üldplaneeringuga on Liivaranna tee ja mere vahelise ala juhtfunktsiooniks määratud mets, park või looduslik haljasala. Üldplaneeringu alusel kulgeb piki mereäärt ka haljaskoridor koos liikumisrajaga, mis tuleb säilitada hoonestusvabana...

120 Kakumäe poolsaare puhul on Tallinna üldplaneeringu eesmärk määratleda endise Rand aiandusühistu alad kui olemasolevad väikeelamupiirkonnad ning suvilapiirkonna ja mere vaheline ala kui üldkasutatav haljasala, mis võimaldab lahendada ka kogu linna ühendava haljaskoridori. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" näeb antud alal ette samuti roheala säilitamise. Lisaks MTÜ Kakumäe Selts Arvamus Haabersti KSH kohta projekt on nii Tallinna haljastuse arengukavas kui ka Tallinna Linnavolikogu 26. juuni 1997 otsusega nr 96 kehtestatud Aiandusühistu Rand detailplaneeringus määratud Liivaranna tee 15b ja 17 kinnistute kasutusotstarbeks haljasala (pargiala). Samasisulise maakasutuse sihtotstarbega on nii Liivaranna tee 15b kui ka 17 tagastatud õigusjärgsetele omanikele. Aiandusühistu Rand detailplaneeringu seletuskirjas on toodud välja, et planeerimislahenduse koostamisel on koos keskkonnaspetsialistiga üle vaadatud olemasolevad metsa-alad ning valitud välja säilitamisele kuuluvad parkmetsalaadsed metsaosad, mis sobivad kasutada puhkemetsana, vähemväärtuslikumad metsad on arvatud kruntide koosseisu... Liivaranna teest mere poole jääv kitsas maariba on peale Nõukogude piirivalvevägede lahkumist 1990-ndate aastate alguses muutunud populaarseks puhke- ja rekreatsioonipaigaks. Avatust soodustavad aiandusühistu Rand detailplaneering ja hilisemad aktid, mis reguleerivad tegevusi antud piirkonnas. Seetõttu on viimastel aastatel järsult suurenenud rekreatiivne koormus vaadeldavale alale. Pidevalt tugevnev inimtegevuse surve, mis väljendub kõige teravamalt elavnenud ehituslikes huvides, on tõstnud päevakorda vajaduse kaitsta piirkonna loodus- ja ajaloomälestisi ja võtta kogu Kakumäe poolsaare rannikuala looduskaitse alla. Sellised meetmed aitaks säilitada loodusliku tasakaalu, kitsendamata inimeste võimalusi olla looduslikult kaunis kohas pärast 50 aastat kehtinuid piiranguid. Uuselamute rajamine ja võimalik kruntide tarastamine tekitavad juurdepääsupiirangud rannikualale tervikuna ning piiravad inimeste vaba liikumist rannaribal, mis on vastuolus avaliku huviga... Avalik huvi säilitada roheala ja olemasolev keskkond on ülimuslik vastandina mõne üksikisiku huvile muuta Liivaranna tee 15b ja 17 kruntide sihtotstarvet sotsiaalmaast elamumaaks ning uute elamute rajamist nimetatud alale. Ning lõpuks ka sama korralduse otsustava osa p1. Jätta soovitud eesmärgil rajada alale kaldakindlustus, muuta kruntide sihtotstarve sotsiaalmaast elamumaaks ning hoonestada maatükid elamutega - Liivaranna tee 15b ja 17 kruntide detailplaneeringu koostamine algatamata. Loodame, et Kakumäe tegelikke avalikke huve kajastavad seisukohad leiavad kinnituse arutelu all olevates dokumentides Haabersti arengukavas, üldplaneeringus ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande lõppvariantides. Arvamus on läbi arutatud ja heaks kiidetud MTÜ Soolahe ja MTÜ Kakumäe Seltsi koosolekul. Kakumäe Seltsi nimel Urmas Sõgel, PhD MTÜ Kakumäe Selts juhatuse esimees Liivaranna tee 24 Tallinn ; urmas@ilo.ee; urmas.sogel@mail.ee

121 Tallinna Keskkonnaamet Harju tn 13, Tallinn a. Haabersti LO üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Käesolevaga avaldavad Kakumäel asuva kortermaja aadressil Selise 26 elanikud oma arvamust seoses Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega. Käesolevale kirja koostajad on seisukohal, et keskkonnamõjude strateegiline hindamine on äärmiselt vajalik ja tervitatav, kuid oluline on, et see ei jääks üksnes formaalseks dokumendiks, vaid läbi selle aruande oleks tõesti kaardistatud olulisemad keskkonnalased küsimused ja selle koostamisel kogutud informatsiooni kasutataks edaspidi sihipäraselt. Selise 26 korteriomanikud on korduvalt pöördunud erinevate Tallinna linna allasutuste poole seoses oma suure murega, mis on seatud Kakumäe Jahisadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu menetlusega. Oleme seisukohal, et Kakumäe piirkonna rannikualale soovitav ehitusõigus, mida arendajad nimetatud detailplaneeringuga taotlevad on ilmselgelt vastuolus Kakumäe ranniku kui eriti tundliku keskkonnaala säästliku arengu põhimõtetega (näiteks mere täitmine eesmärgiga ehitada merre suur sadamahoone). Nimetatud detailplaneeringu keskkonnamõjude aruanne oli koostatud äärmiselt kiiresti, kuigi vajalik oleks rannikualade muutusi analüüsida vähemalt paar aastat, et oleks võimalik teha mingeidki järeldusi. Selise 26 elanikud on seisukohal, et Haabersti LO üldplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanne on käesoleval juhul liialt üldsõnaline, mistõttu toetatakse Keskkonnaministeeriumi a. saadetud seisukohti ja Tallinna Keskkonnaameti poolt a. väljendatud seisukohti keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta ning leitakse, et käesolevaks hetkeks ei ole paljudele nimetatud kirjades tõstatatud küsimustele adekvaatseid vastuseid leitud. Haabersti linnaosa üldplaneering näeb ette elamualade tihendamist, kuid keskkonnamõju strateegilise aruande leheküljel 39 on öeldud hoopis, et: üldplaneering ei näe ette olulist liiklusvõrgustiku arendust Kakumäe poolsaarel ja ka Kakumäe sadama piirkonnas. Kakumäe sadamaala elanikele tekitab selline vasturääkivus suurt muret, kuna Kakumäe sadamaalale planeeritakse nii suuri kortermaju, väga suurt sadamahoonet koos SPA-hotelliga ja suurt kaid jahtidele. Selle realiseerumist ei kannataks olemasolev tänavavõrgustik välja, kuna Lesta tn juba täna jääb kohati kohalikele elanikele kitsaks ning Nooda tee ehitus merre ei ole eriti tõenäoline arendaja poolt. Kokkuvõtteks on Selise 26 kortermaja elanikud seisukohal, et:

122 1. Kakumäele on võimalik üksikute väikeste kortermajade ehitamine, mitte suurte sadamahoonete ja äripindade loomise võimaldamine, see on välistatud kuna see on vastuolus Kakumäe kui juba väljakujunenud asumi kontseptsiooniga ning läheks suurde vastuollu kohalike elanike õigustatud ootuse põhimõtetega. 2. Oluliselt tõsisemalt tuleb läbi viia uuringud Kakumäed ümbritseva ranniku suhtes ja kajastada nimetatud teemat sisukamalt keskkonnamõju strateegilises aruandes. 3. Kaasata protsessi kinnistuomanikke, kelle õigusi võivad käimasolevad protsessid piirata; 4. Lubada elamualade tihendamist tingimusel, et algselt on lahendatud infrastruktuuriga (teed, tänavad, tehnovõrgud) kaasnevad küsimused, tingimusel et ei kahjustata juba välja kujunenud kooslusi ja olemasolevaid elanikke piirkonda elama asumisel meelitanud piirkonna madalasusutus. Palume meie märkused arvesse võtta ja nende alusel viia läbi täiendavad uuringud ja jätkata keskkonnamõjude strateegilise hindamisega, saavutamaks parimad tulemused edasiste arengute planeerimiseks Lugupidamisega Selise tn 26 elanikud Alla Trestsalova, Andrey Bezborodov Andrei Shubin Alvar Veerslau Andres Koppel Auli Angelstok, Aivar Roostik Denis Trestsalov, Elena Gulina Elina Kink Eva Ojavee Gerd Kiili Göran Sjöholm Heiki Lemba Imre Luht Irina Saare, Ivar-Illimar Ots Jegor Trestsalov Jura Gorshenin, Kadri Känd Kalle Lehtonen Kersti Sülla, Kristjan Mikk Marika Davõdova Marika Gorshenina Mari-Liis Lind Mauri Miidla Merike Sutt Merle Saare, Mihkel Niinemäe Milana Liiv Moi Vatsar, Rene Liiver Roman Stroykov Tiit Tondi Triiin Kadak Urmas Rohtla

123 Kakumäe Selts MTÜ Liivaranna tee 24 Tallinn Reg kood Tallinna Keskkonnaamet Harju tn 13, Tallinn a. Kakumäe Seltsi arvamus Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ( osale Kakumäe Jahisadam ja selle lähiümbruse detailplaneering Pidasime vajalikuks arvamusena tõstatada Kakumäe Jahisadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu küsimuse, mis haakub Kakumäe Seltsi põhiarvamuses toodud temaatikaga. Jahisadama sellisel moel rajamine on suurele osadele Kakumäe elanikele suuri kahtlusi tekitav ja küsitava väärtusega projekt, mille tõenäoline võitja on vaid arendaja. Kakumäe elanikud ei ole põhimõtteliselt vastu jahisadama rajamisele Kakumäele. Juba ajalooliselt on Kakumäel olnud väike sadam. Mitmetest uuringutest on ka selgunud tõsiasi, et Kakumäe läänerannik sadama ehituseks ei sobi ning idakaldal paiknev sadam oleks paremini kaitstud nii tuulte kui lainete eest. Kuid ülalnimetatud detailplaneeringu puhul tuleks lähtuda alljärgnevatest seisukohtadest, mitte aga arendaja nägemustest. Kakumäe sadam toimis kalasadamana kuni aastani, mil seal asus kolhoos Kakumäe Kalur. Kasutuses oli postidel kai, mille alt liikus vesi vabalt läbi. Hiljem sai sadamast S. M. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoosi Kakumäe osakond. Sadamaala hakati laiendama suure hooga, mille käigus ehitati ka uus kai, mille alt vesi ei aga liikunud enam läbi. Vaatamata süvendamistöödele muutus sadam lühikese aja jooksul kasutamiskõlbmatuks. Seda põhjustasid sadamast lõunasse jääval alal tugevnev ranniku erosioon ning põhja-kirde suunalt meres hoogustuv põhjaliiva pealetung. Neid nähtusi enne sadama ümberehitamist ja suurendamist ei olnud. Nimetatud asjaolude kohta on võimalik saada kinnitusi Kakumäe sadama piirkonnas elavate vanemate elanike käest, kelledele praeguseks tagastatud maad ümbritsesid tollast sadamaala. Ajalooliselt on Kakumäe poolsaare nii Kopli lahe kui Kakumäe lahe ääres välja kujunenud madaltihe hoonestus koos supelrannaga. Kogu asum on valdavalt ühepereelamute rajoon. Ka seal asuv teede võrk ja kommunikatsioonid on mõeldud valdavalt madalasustusega piirkonna jaoks. Ei ole võimalik teha Kakumäe piirkonda soovitavat nn kohalikku tõmbekeskust, mida taotletakse seonduvalt Kakumäe Jahisadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringuga, ilma Kakumäe juba olemasolevate elanike heaolu arvesse võtmata. Sellisesse piirkonda ei sobi 8-korruseline sadamahoone koos SPA hotelliga. Uskumatu on arendajate soov täita merd, et sinna rajada parkla ja hotellid. See on ilmselge liialdus. Arendajale ju kuuluvad krundid maismaal, mis on ajalooliselt olnud sadama hooned ja rajatised. Kuid miskipärast ei kasutata neid mitte sadamarajatistena, vaid nende kohale tahetakse ehitatada kortermajad. Kakumäel võib olla kohalik väike jahisadam, kui selle juures on arvestatud kõiki keskkonnaalaseid aspekte ja kohalike elanike põhjendatud huvisid. Veelgi enam -

124 Kakumäe idarannikul on juba kehtestatud detailplaneering Merirahu jahisadama rajamiseks. Lõpuni on analüüsimata kahe võimaliku sadama koosmõjul tekkivad protsessid. Sinna kuulub ka ohuvõimalus, et põhjaliiva laienev liikumine võib muuta kogu Kopli lahe laevatatavust. Lisaks on Tallinnas hetkel vähemalt kolm sadamat muutumas jahisadamaks Paljassaare, Peetri ja Meeruse. Viimane asub neist Kopli lahes, seega on Kopli lahte muude sadamate kõrval tekkimas kolm jahisadamat - Meeruse, Merirahu ja Kakumäe. Meeruse sadamat ümbritsev infrastruktuur on oluliselt paremini sobiv nn suureks tõmbekeskuseks nii teede, kommunikatsioonide kui ka lähedal asuva Pelgulinna ja Stroomi ranna poolest. Käesolevas KSH aruande leheküljel 42 on toodud järeldus joonisel 7 on märgitud rannaosa, kus olukord on kriitiline Nooda tee ümbrus. Seal peaks esmajärjekorras rajama rannakindlustused. Nimetatud väide on vastuolus mõningate aruande põhijäreldustega. Muuhulgas on mainitud, et uue hoonestuse planeerimisel peaks rohkem arendama inimeste puhke- ja vabaaja veetmise võimalusi rannapiirkonnas. Kokkuvõttes on Kakumäe Seltsi liikmeid arvamusel seoses Kakumäe Jahisadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringuga. 1. Kakumäe jahisadama piirkond peab olema arendatud säästliku arengu põhimõtetele tuginevalt ja toetuma uuringutele, mida seni ei ole veel piisavalt läbi viidud. 2. Kindlasti peab arvestama, et linna üldplaneeringu muutmine arendajate plaanide elluviimise huvides ei ole mõistlik, kuna see piirkond asub väljakujunenud madalasustusega piirkonnas. Kortermajade piirkonda loomine on ebasobiv ning vastuolus ka Haabersti üldplaneeringu projekti põhimõtetega. 3. Aastaid asusid sadama teenindamiseks vajalikud hooned ja rajatised rannaäärsetel kinnistutel ning nüüd on nende merre ehitamine põhjendamatu. 4. Kakumäe jahisadam peaks olema esmajärjekorras mõeldud Kakumäe elanike elutingimuste parandamiseks ja olema vastavuses kogu keskkonna poolt dikteeritud võimaluste ja vajadustega. Loodame, et Kakumäe piirkonna edasiste plaanide tegemisel leiate võimaluse võtta arvesse antud arvamuses toodud seisukohti. Ants Väravas Kakumäe Seltsi juhatuse liige Ujuki Tallinn antsvaravas@hot.ee

125 Tallinna Keskkonnaamet Harju tn Tallinn Meie: nr 237-V/08 Tehnovõrkude Ehituse OÜ arvamus Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande osas. Tehnovõrkude Ehituse OÜ (edaspidi TVE) on Kakumäe poolsaarel vee-ettevõtjaks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse tähenduses ja võrguettevõtjaks maagaasiseaduse tähenduses, muuhulgas kuuluvad meile vastavate teenuste pakkumiseks vajalikud torustikud ja puurkaevud. Kuigi Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamise lähteülesandes oli nõue kaasata töösse asjast huvitatud isikud, siis kahetsusväärsel kombel seda TVE puhul tehtud ei ole. Eeltoodust tulenevalt teeb TVE ettepaneku enda kaasamiseks edasises menetluses kindlasti huvitatud isikute ringi, kuna avalike teenuste pakkumisega kaasneb vastutus, sh on vajalik, et ettevõtte arendusplaanid oleksid asjakohased, et mitte tekitada ca 1000 kliendile täiendavaid kulusid teenuste hilisemate maksumuste näol. TVE on eeltoodust tulenevalt ja KSH aruande sisuga tutvumise järel seisukohal, et keskkonnamõju strateegilises aruandes on lahendamata/käsitlemata või käsitletud mitte vajaliku põhjalikkusega vähemalt järgmiseid aspekte: Haabersti üldplaneering ja selle raames tehtav KSH pidi sealhulgas käsitlema järgmisi küsimusi: 4.5 Analüüsida korterelamute ja väikeelamute paiknemist; 4.16 Töötada välja tehnovarustuse põhiprintsiibid, määrata tehnovõrkude paiknemine ning tehnorajatiste ja -hoonete jaoks vajalike maa-alade asukohad ja suurused, sidudes need linna üldprintsiipide ja -lahendustega ning arvestades transiitvooluhulkadega; TVE on seisukohal, et ülalnimetatud p 4.5. ja 4.16 sätestatud eesmärkide saavutamiseks on äärmiselt oluline saada Kakumäe piirkonda puudutavas osas seisukohti TVE-lt, kes on nimetatud piirkonnas tegutsenud ca 10 aastat ja omab väga põhjaliku teavet Kakumäe Tehnovõrkude Ehituse OÜ Suurevälja tn Tallinn Reg nr Tel: Faks: e-post: kvd@kvd.ee Arvelduskontod: Hansapank Krediidipank KMKR nr: EE

126 piirkonna suhtes. See on vajalik ka arendamaks optimaalselt vajalikke tehnovõrke sh võimsuste projekteerimisel. Peame Kakumäe elanike jaoks olulist tähtsust omavateks küsimusteks sealhulgas veehaarete kaitseküsimusi ja radooni riskiga seonduvaid asjaolusid. Aruandest võib leida lk-del järgmised lõigud: Põhjavesi Kakumäe aluspõhja kõrgendikul levib põhjavesi mereliivades (Kvaternaari veekiht) ja Kambriumi liivakivides ja aleuroliitides (Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht). Aluspõhjalised veekompleksid on Haaberstis paksu pinnakatte tõttu maapinnalt lähtuva reostuse eest keskmiselt või hästi kaitstud. Kaitsmata või nõrgalt kaitstud on põhjavesi õhukese pinnakattega paelaval ja Kakumäe aluspõhja kõrgendikul. Reostuse eest kaitsmata on ka Kvaternaari setetega seotud maapinnalähedased põhjaveekihid. Haabersti linnaosas kasutatakse veevarustuses Kambriumi-Vendi, Ordoviitsiumi- Kambriumi ja Kvaternaari põhjaveekihtide vett. Kambrium Vendi töötavate puurkaevude arv on 29, neist 10 on ühendatud veevärgiga. Puurkaevude sügavus on m. Ordoviitsiumi- Kambriumi puurkaeve on 2 (Paldiski mnt ja Tähetorni) sügavus m. Kvaternaari veekihist võetakse vett 9 puurauguga, millest 2 on ühendatud veevärgiga. Osaliselt jääb Haabersti linnaossa Seevaldi põhjaveemaardla. Õismäe, põhilise veetarbija, varustamine veega toimub Ülemiste järvest. Ülemiste järve väljalangemisel muutub Õismäel olukord pingeliseks kuna tarbevaru ja lokaaltrassid paiknevad Kakumäel. Arutusel on olnud veehaarde rajamine Astangule. Veehaarde rajamine Astangule võib osutuda problemaatiliseks seoses radionukliidide kõrgendatud sisaldusega Kambrium-Vendi põhjaveekihis. 3.6 Radoon Radoon on gaas, mis tekib looduslikult uraani radioaktiivsel lagunemisel. Uraani leidub pinnases, setetes ja kivimites. Radoon on lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu inertne gaas ja vees hästi lahustuv. On tõestatud, et radoon põhjustab sissehingamisel kopsuvähki. Radoon on ohtlik siis, kui see tungib läbi ehituskonstruktsioonide elamutesse ja gaasi sisaldus suureneb võrreldes välisõhuga. Radooni sihipärasemate uuringutega alustati möödunud sajandi lõpukümnendil. Väljavõte radooniriski kaardist (Allikas: Esialgne Eesti radooniriski levilate kaart, Eesti Geoloogiakeskus, Geological survey of Sweden, Swedish Radiation Protection Authority. on antud väljavõte radooniriski kaardist, mis iseloomustab Tallinna piirkonda. Tehnovõrkude Ehituse OÜ Suurevälja tn Tallinn Reg nr Tel: Faks: e-post: kvd@kvd.ee Arvelduskontod: Hansapank Krediidipank KMKR nr: EE

127 Tutvudes radooniriski kaardiga selgub et: Kakumäe on piirkond: alad, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid (moreen jm) TVE on seisukohal, et ülalnimetatud temaatikasse tuleb suhtuda äärmise tõsidusega, mis tähendaks oluliste täiendavate uuringute läbiviimist. KSH aruande leheküljel number 55 on öeldud seoses olulise negatiivse keskkonnamõju vältimise ja leevendamise vajadusega: 9.8 Põhjavesi ja veevarustus Võimalike mõjude ja asjatute kulutuste vältimiseks on vaja analüüsida Astangu veehaarde rajamist. Astangu piirkonnas on võimalik võtta põhjavett ca 2000 m3/d Kambrium-Vendi veekihist. Veehaarde üks võimalik asukoht on kardirajast lõunapool. Tõenäoliselt on selle veekihis kõrgendatud radionukliidide sisaldus. Ekspertide arvamusele toetudes ei ole selles piirkonnas võimalik saada nimetatud veekogust Ordoviitsiumi-Kambrium veekihist. Probleemiks on ka Vana-Rannamõisa tee läheduses (täpsemalt Mardipere 20) paiknev puurkaev (puurkaevu kataster 11562). Nimetatud Kambrium-Vendi (V2vr-Voronka veekiht) puurkaev paikneb ürgoru servaalal. Puurkaevu tootlikkust ei tohi suurendada, kuna antud juhul toitub veekiht ka ülemistest veehorisontidest (Kvaternaari veekihist) ja tootlikkuse suurendamine võib kaasa tuua suureneva depressiooni Kvaternaari veekihis ja põhjaveevaru reostamise ohu. Reostusallikas võib seejuures puurkaevust paikneda suhteliselt kaugel, igal juhul väljaspool veehaarde sanitaarkaitseala. Kokkuvõtteks on TVE seisukohal, et Astangu on piirkond, kus asuvad kõrge radooniriskiga alad ning kus avanevad uraani rikkad pinnased (diktüoneemakilt jm) ja Kakumäe piirkond on ala, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid (moreen jm). Seoses sellega: 1. On vajalik põhjalik uuring kindlustamaks, et see osa Haabersti elanikest, kes ei saa vett Ülemiste järvest teisisõnu elanikkond, kes saab vett Kakumäel asuvatest puurkaevudest ei ole ohustatud kõrge radionukliidide sisaldusest Kambrium - Vendi põhjavees. Tegemist on raadiumi isotoopidega. Võimaluseks on põhjavee töötlemine, et alandada radionukliidide sisaldust. 2. Varem mainitud Mardipere 20 paiknev puurkaev (puurkaevu kataster 11562) ei ole kindlasti ainukeseks probleemiks. Kakumäel asub kümneid puurkaeve, mis ohustavad nii vee-kasutajaid kui veevarusid, kuna puurkaevud on puuritud ilma vastavate lubadeta ja nende kasutamise osas puudub igasugune järelevalve. Seega leiab TVE, et vajalik on põhjalik uuring, mis selgitaks millised puurkaevud on Haabersti linnaosas ja teostada nende suhtes analüüs, kust selguks nende: kaitstus, perspektiivikus ja koostada edaspidine kava nende kasutamiseks või tamponeerimiseks. Tehnovõrkude Ehituse OÜ Suurevälja tn Tallinn Reg nr Tel: Faks: e-post: kvd@kvd.ee Arvelduskontod: Hansapank Krediidipank KMKR nr: EE

128 Lisaks on TVE seisukohal, KSHis on jäetud käsitlemata sajuvete ärajuhtimise probleemid. KSHis peab lisaks rannaala kaitsele lahendama ka sajuvee merre juhtimise probleemid, kuna mereveetaseme kõrgperioodil(sügise ja talve periood), on mereveetaseme tõus nii kõrge, see mõjutab ka Tiskre oja veetase, mis omakorda tähendab seda, et kuivenduskraavidesse tungib Tiskre ojast vesi ning kinnistutelt liigvee ärajuhtimist ei toimu ja seda ajal, mil seda kõige rohkem vaja oleks. Seoses sellega arvame, et antud probleem vajab kindlasti lisauuringuid ning uuringute tulemused peaksid kajastuma üldplaneeringus. Tõstatatud probleemid on tihedalt seotud ja mängivad olulist rolli Haabersti linnaosa elanikke turvalisuse ja heaolu tagamiseks, samuti ehitustegevuse planeerimisel, seega need probleemid vajavad põhjaliku uurimist ja edaspidise tegevuse reguleeriva programmi koostamist. Lugupidamisega, Andres Lõhmus Tehnovõrkude Ehituse OÜ Ehitusjuht Tehnovõrkude Ehituse OÜ Suurevälja tn Tallinn Reg nr Tel: Faks: e-post: Arvelduskontod: Hansapank Krediidipank KMKR nr: EE

129

130

131

132

133

134 Lisa 3.4 Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande suhtes antud seisukohad ja tehtud ettepanekud ning kommentaarid neile Ettepanekud, tähelepanekud, seisukohad ja küsimused Kakumäe Seltsi kiri Mõnevõrra häirib, et KSH koostajad kasutavad ülemäärase sagedusega tingivat kõneviisi tuleks, peaks, võiks jne. KSH kokkupanek on kindlasti keeruline toiming, kuid oma seisukohti tuleb ikka kindlamalt välja tuua. Oleks pidanud enam kinni pidama KSH puudutava programmi mõnede osade konkreetsest käsitlemisest (p , 7.4.4, jne). Kommentaar Aruannet on vastavalt tehtud ettepanekule muudetud. Need punktid käsitlevad üldplaneeringu lähteülesannet (Tallinna Linnavalitsuse korraldus nr 1285-k Haabersti linnaosa üldplaneeringu lähteülesande kinnitamine ). Kakumäe rannikuala kaitse alla võtmine. Rannikuala kaitset reguleerib ehituskeeluvöönd (50 m ja metsamaal 200 m).kaitse alla võtmise vajadus peab tulenema vastavatest rannaala uuringutest. Lõhkeaine paiknemisega seotud uuringute ja demineerimistööde Vastav ettepanek on KSH aruandesse sisse viidud (p 5.12). vajadus. Selise tn 26 elanike kiri Haabersti linnaosa üldplaneering näeb ette elamualade tihendamist, kuid keskkonnamõju strateegilise aruande leheküljel 39 on öeldud hoopis, et: üldplaneering ei näe ette olulist liiklusvõrgustiku arendust Kakumäe poolsaarel ja ka Kakumäe sadama piirkonnas. Oluliselt tõsisemalt tuleb läbi viia uuringud Kakumäed ümbritseva ranniku suhtes ja kajastada nimetatud teemat Üldplaneering ei näe ette olulist liiklusvõrgustiku arendust Kakumäe poolsaarel. Teede rajamine on võimalik detailplaneeringutega, näiteks Nooda tee piirkonnas. Seda on ka KSH aruandes rõhutatud, et rannikulja rannikumeres toimuvaid protsesse tuleb kompleksselt uurida ja anda terviklahendus.

135 Ettepanekud, tähelepanekud, seisukohad ja küsimused Kommentaar sisukamalt keskkonnamõju strateegilises aruandes. Majanduslikult ja looduskaitseliselt optimaalse rannakaitserajatise määratlemine eeldab uuringuid kombineeritult vaatlusandmete kogumise ja mudelarvutustega, mida aga ei ole võimalik teha antud üldplaneeringu KSH käigus. Kakumäe Seltsi kiri Käesolevas KSH aruande leheküljel 42 on toodud järeldus joonisel 7 on märgitud rannaosa, kus olukord on kriitiline Nooda tee ümbrus. Seal peaks esmajärjekorras rajama rannakindlustused. Nimetatud väide on vastuolus mõningate aruande põhijäreldustega. Muuhulgas on mainitud, et uue hoonestuse planeerimisel peaks rohkem arendama inimeste puhke- ja vabaaja veetmise võimalusi rannapiirkonnas. Tehnovõrkude Ehituse OÜ kiri nr 237-V/08 Töötada välja tehnovarustuse põhiprintsiibid, määrata tehnovõrkude paiknemine ning tehnorajatiste ja -hoonete jaoks vajalike maa-alade asukohad ja suurused, sidudes need linna üldprintsiipide ja -lahendustega ning arvestades transiitvooluhulkadega. Tutvudes radooniriski kaardiga selgub, et Kakumäe on piirkond, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid (moreen jm). TVE on seisukohal, et ülalnimetatud temaatikasse tuleb suhtuda äärmise tõsidusega, mis tähendaks oluliste täiendavate uuringute läbiviimist. On vajalik põhjalik uuring kindlustamaks, et see osa Haabersti elanikest, kes ei saa vett Ülemiste järvest, teisisõnu elanikkond, kes saab vett Kakumäel asuvatest puurkaevudest, ei ole ohustatud kõrgest radionukliidide sisaldusest Kambrium-Vendi põhjavees. Tegemist on raadiumi isotoopidega. Võimaluseks on See väide ei ole vastuolus põhijäreldustega. Teatud määral arusaamatu väide. Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringu koostamise käigus viidi läbi ka selle KSH, mis käsitles kaasnevaid mõjusid täpsemalt, kui see on Haabersti üldplaneeringu ja selle KSH ülesanne. Seega ettepanek on suunatud pigem Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringu ning selle menetluse kohta. Haabersti üldplaneeringu eskiis näeb antud detailplaneeringuala hoonestuseks ette maksimaalselt 4 korrust. Riigihankena korraldatud tehnilise infrastruktuuri töö on koostamisel ja selle käigus tehakse koostööd ka veeettevõtjatega. Töö saab valmis a märtsis. KSH aruannet on täiendatud vastava seletusega sellise töö teostamise osas. Radooniuuring on Haabersti linnaosas tehtud ainult Astangu piirkonnas. Kuni kogu linnaosa hõlmavat uuringut pole, tuleks üldplaneeringu järgi iga detailplaneeringu käigus enne arendustegevust läbi viia radooniuuring. Antud juhul on Tehnovõrkude Ehituse OÜ kui joogivee käitleja ülesandeks uuringu tegemine radionukliidide osas. Sotsiaalministri määruse Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid (RTL 2001, 100, 1369) 2 lõige 2 järgi peab joogivee käitleja tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele ning esitama teavet käideldava

136 Ettepanekud, tähelepanekud, seisukohad ja küsimused põhjavee töötlemine, et alandada radionukliidide sisaldust. Varem mainitud Mardipere 20 paiknev puurkaev (puurkaevu kataster 11562) ei ole kindlasti ainukeseks probleemiks. Kakumäel asub kümneid puurkaeve, mis ohustavad nii veekasutajaid kui veevarusid, kuna puurkaevud on puuritud ilma vastavate lubadeta ja nende kasutamise osas puudub igasugune järelevalve. Seega leiab TVE, et vajalik on põhjalik uuring, mis selgitaks, millised puurkaevud on Haabersti linnaosas ja teostada nende suhtes analüüs, kust selguks nende kaitstus, perspektiivikus ja koostada edaspidine kava nende kasutamiseks või tamponeerimiseks. Lisaks on TVE seisukohal, KSH-s on jäetud käsitlemata sajuvete ärajuhtimise probleemid. KSH-s peab lisaks rannaala kaitsele lahendama ka sajuvee merre juhtimise probleemid, kuna mereveetaseme kõrgperioodil (sügise ja talve periood) on mereveetaseme tõus nii kõrge, et see mõjutab ka Tiskre oja veetaset, mis omakorda tähendab seda, et kuivenduskraavidesse tungib Tiskre ojast vesi ning kinnistutelt liigvee ärajuhtimist ei toimu ja seda ajal, mil seda kõige rohkem vaja oleks. Seoses sellega arvame, et antud probleem vajab kindlasti lisauuringuid ning uuringute tulemused peaksid kajastuma üldplaneeringus. Tallinna Keskkonnaameti kiri nr /1543 Ranna ehituskeeluvööndi laiendamise kohta teha nii KSH aruandes (ptk 9.7.2). kui sellest tulenevalt ka üldplaneeringus konkreetsed ettepanekud. Kommentaar joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule viimase nõudmisel. Mardipere 20 asuv puurkaev ei ole tõesti ainuke probleemne objekt. KSH aruandes tehakse vastav täiendus. Kuid ilma lubadeta rajatud puurkaevude ja sealt vee kasutamise keelamise (ka uuringu teostamise) probleem on lahendamata ka teistes piirkondades. Praegusel ajal puudub reaalne mehhanism, et saaks oluliselt mõjutada ilma lubadeta puuritud kaevude ja vett kasutatavaid eraomanikke. On võimalus, et saab tõestada nende kaevude mittevastavust ja et need reostavad põhjavett. See on aga küllalt keeruline. Teine võimalus on, et vee-ettevõte (Tehnovõrkude Ehituse OÜ) pakub illegaalsetele veekasutajatele kvaliteetsemat teenust joogivee ja kanalisatsiooni osas. See mõjutaks illegaalseid veetarbijaid oma tegevust lõpetama. Riigihankena korraldatud tehnilise infrastruktuuri töö on koostamisel ja selle käigus tehakse koostööd ka vee-ettevõtjatega. Töö saab valmis a märtsis. KSH aruannet on täiendatud vastava seletusega (p 5.11). KSH aruandes on tehtud ettepanekud, millistel kinnistutel peaks ehituskeeluvööndit laiendama. Täpsustada Mustjõe asumi arendamise küsitavust (ptk 9.2 lk 51 ÜP koostamise ja KSH protsessi käigus on tehtud mitmeid muudatusi

137 Ettepanekud, tähelepanekud, seisukohad ja küsimused ja ptk lk 46), millistel tingimustel oleks hoonestamine vastuvõetav? Leevendused Merimetsa ja Haabersti rohekoridori osas. Kirjeldada kaitsmata põhjaveega alad ja hinnata, millised keskkonnaohud seal esinevad ning milliseid keskkonnanõudeid on vaja rakendada. Analüüsida, missugused on Mustoja toiteallikad ja kuidas need mõjutavad vee kvaliteeti, milline on Mustoja mõju Kopli lahele ja milliseid keskkonnanõudeid on vaja teha. Hinnata, milline on Kakumäe lahe keskkonnaseisund ja millised seisundi muutused võivad tuleneda üldplaneeringuga kavandatud tegevusest. Analüüsida Harku karjääri mõju Harku järvele. Kommentaar Mustjõe asumi arendustegevuse vähendamise osas. Mustjõe asumis on juba üks kehtiv detailplaneering (Paldiski mnt 82 kinnistu ja lähiala detailplaneering). Üldplaneering jätab kogu Mustjõe piirkonnas kasvava metsa puutumata. Seega jääb rohekoridor põhiliselt alles. Peab jälgima, et rajatav rannapromenaad ei lõhuks rohekoridori terviklikkust. KSH aruandes on juba eelnevalt välja toodud probleemid Kakumäe poolsaarel, kus mattunud ürgoru tingimustes on hüdrauliline seos Kvaternaari ja Kambrium-Vendi veekihtide vahel. On rõhutatud, et põhjavee tootlikkuse suurendamine võib kaasa tuua suureneva depressiooni Kvaternaari veekihis ja põhjaveevaru reostamise ohu. Reostusallikas võib seejuures puurkaevust paikneda suhteliselt kaugel, igal juhul väljaspool veehaarde sanitaarkaitseala. KSH aruannet on täiendatud vastavalt tehtud ettepanekutele (p 9.8). Suures osas kuulub vastav temaatika Kristiine linnaosa üldplaneeringu ja KSH valdkonda, kuid KSH aruannet täiendatakse tehtud ettepanekute osas toiteallikad, nende vee kvaliteet ja keskkonnanõuded. Näiteks Mustoja Marja tn liivapüüduri puhastamine, sade- ja sulavee tulva algusperioodi enamsaastunud vooluhulga suunamiseks reoveekanalisatsiooni, parandamaks Kopli lahte juhitava sadevee kvaliteeti. Kakumäe lahe keskkonnaseisundi seiret ei ole KSH koostajate info põhjal tehtud. Kakumäe laht on avatud laht, mida mõjutavad Tiskre oja, kuivenduskraavid (toitained) ja Kakumäe supelrand. Tervisekaitseinspektsiooni andmetel on suplusranna vesi üldjuhul nõuetele vastav. Aruannet on täiendatud. Lühidalt Harku karjääri mõju Harku järvele on väike seoses vähese vooluhulga ja reostuskoormusega. Põhiline Harku

138 Ettepanekud, tähelepanekud, seisukohad ja küsimused Kommentaar järve seisundi mõjutaja on Harku oja oma veekoguse ja toitainetega. Korrigeerida Mustjõe oja nimetust vastavalt Keskkonnaregistri Aruandes on oja nimi korrigeeritud. Samas on nimena kasutusel Mustjõe andmetele (Mustoja). asum. Nii on see ka KSH aruandes. Harku järve käsitlemisel konkreetsemad viited ja andmed seire Aruannet on korrigeeritud. kohta. Selgitada sademe- ja kuivendusvee Apametsa peakraavi KSH aruandesse on sisse viidud vastavad selgitused. juhtimise võimalust. Eesti Omanike Keskliit, , kiri Tallinna Keskkonnaametile Hindamisel käsitleda ka olemasolevat keskkonnaseisundit. Seda on KSH aruandes juba käsitletud. Mõningas osas (punktid 3.5; 3.8.1; 3.11) on aruannet täiendatud. Harjumaa ja Tallinn teemaplaneeringu jälgimine ning hinnang KSH aruannet täiendatakse tuuakse välja väärtuslikud ja vähem rohealade ja virgestusalade säilimisele ja täiendamisele. väärtuslikud rohealad. Üldplaneeringu lahendus haljastuse osas on kooskõlas teemaplaneeringuga Tallinna rohealad, mille eesmärk on linnas tervikliku rohealade süsteemi arendamine ja säilitamine. Märkus arengualade tihendamise osas. Välja on toodud tihendamise positiivsed küljed, tihendamise negatiivsed mõjud on aruandes juba käsitlemist leidnud. Selgitused ehituskeeluvööndi laiendamise suhtes. Märkus, et huvitatud osapooled on ka maaomanikud. Ehituskeeluvööndi laiendamise olulisus tuuakse reljeefsemalt esile. Märkust arvestatakse ja KSH aruannet on täiendatud (p 2.4). KSH aruande avalikustamisest teavitati ajalehes Postimees ja Haabersti linnaosa ajalehe kaudu, kust ka maaomanikel oli võimalus vastavat infot saada. Keskkonnaministeerium nr / , kiri Tallinna Keskkonnaametile 1. Pööratakse tähelepanu, et kasutada radooni suhtes ühtlustatud Aruandes on tehtud vastavad parandused. mõisteid korrektne on kasutada sõna radoonioht või radoonist tulenev terviserisk. 2. Viide, et praegu kehtib radooni suhtes Eesti Vabariigi Aruandes on tehtud vastav parandus. standard 840:2003 Radooniohutu hoone projekteerimine. 3. Ettepanekud ja arvamused seoses Tallinna linna välisõhu Tallinna Linnavalitsus andis 30. juunil 2008.a

139 Ettepanekud, tähelepanekud, seisukohad ja küsimused strateegiline mürakaardiga ning nende kasutamisega KSH koostamisel. Kommentaar Tervisekaitseinspektsioonile (TKI) üle Tallinna linna välisõhu strateegilise mürakaardi koos seletuskirjaga, mis on nüüd avalikustatud TKI kodulehel. Võrreldes mürakaardi a versiooniga on kaarti täiendatud, näiteks lennukimüra osas. Strateegiline mürakaart on saadetud Keskkonnaministeeriumi poolt Euroopa Komisjoni, seega on see saanud juba teatud aktsepti. KSH koostajad ei näe vajadust käesolevas etapis anda täpsemaid andmeid müra kohta, sest nii mürakaart kui ka keskkonnamõju hindamine on strateegilised dokumendid, mis täpsustuvad antud juhul detailplaneeringute ja täpsemate mürauuringute käigus. 4. Harku järve seisundi halvenemise vältimiseks tuleb eelkõige tähelepanu pöörata järve valgalale lodud, sadevee puhastamine kohapeal, kaldad jätta looduslikku olekusse jne. Tuleb arvestada, et ka ojad on üks rohevõrgustiku elementidest. 5. Mustjõe vee kvaliteeti tuleb parandada ja säilitada oja looduslikus olekus. Jõe mõjupiirkonda rajatavatelt ettevõtetelt tuleb nõuda korralikku vee- ja kanalisatsioonivõrgustiku rajamist. Mustjõe piirkonda planeeritava elamurajooni rajamine ei ole Harjumaa KKT poolt aktsepteeritav seoses rohevõrgustiku säilimise vajadusega. Lisaks, keskkonnamüra vähendamiseks Tallinnas on koostamisel müra ja selle mõjude ohjamiseks tegevuskava, sh Haabersti linnaosa suhtes. Sõnastust on aruandes muudetud vastavalt tehtud ettepanekule. KSH aruandes oli algselt: sest ojad koos kaldataimestikuga moodustavad terviklikuma rohekoridori. Parandatud variandis: sest ka ojad on rohevõrgustiku elemendid. Harjumaa Keskkonnateenistus on kooskõlastanud Tallinna rohealade teemaplaneeringu kirjaga nr / , milles ei ole vastuväiteid arendustegevuse kohta Mustjõe asumis. Haabersti üldplaneeringus on rohevõrgustiku lahenduse aluseks võetud koostatav rohealade teemaplaneering. Seega esineb vastuolu tehtud ettepaneku ja teemaplaneeringu kooskõlastuse vahel. Võrreldes Haabersti üldplaneeringu esialgse lahendusega on planeeringu koostamise käigus KSH ettepanekutest tulenevalt Mustjõe asumi arendusala vähendatud.

140 Ettepanekud, tähelepanekud, seisukohad ja küsimused 6. Kakumäe poolsaare rohealad on juba praegu suhteliselt isoleeritud. Üldplaneeringus tuleb arvestada, et Õismäe raba ja Kakumäe poolsaare põhjaosas paiknevate rohealade ühendavaks lüliks on Tiskre oja koos piiranguvööndiga. Roheala ja ka koridor peavad jääma funktsioneerima Tiskre roostiku ja Astangu asumi kaudu. Elamuehitust ei ole võimalik sea ka edendada kõrgendatud radooniohu tõttu. 7. Mustjõe oja suudmeala mets koos roostikuga tuleb jätta ehitusprojektidest välja. Seal tuleb teha vajalikke korrastustöid, arvestades seejuures ala olulisusega Tallinna linnustiku suhtes. Sobilik on nn metsiku ala säilitamine lindude tarbeks Kopli lahe piirkonnas. 8. Alternatiivsete arengustsenaariumide valiku analüüsimisel soovitame üldplaneering kavandada alternatiivi II baasil, mis Kommentaar Lisaks on piirkonna arenduseks menetluses mitmed detailplaneeringud ning kehtestatud on Paldiski mnt 82f ja 82d kruntide ning neid ümbritseva ala detailplaneering. Tiskre oja rohekoridor säilib nii, nagu see on olnud. KSH aruandes on pööratud tähelepanu rohekoridori katkemise ohule Kakumäe poolsaare (ka Õismäe raba) ja Astangu vahel. Rohekoridori katkemist võib põhjustada arendustegevus Pikaliival ja liikluse tihenemine Rannamõisa teel ning Paldiski maanteel. Tallinna Linnavolikogu on kinnitanud Astangu ehitusmääruse (KO 2005, 157, 1622). Selles on antud ka piirangud kõrgema radooniohtlikkusega piirkondades ehitustegevuse kohta. Astangu piirkond on jagatud ehituspiirkondadeks, kus osades on arendustegevust radooniohu tõttu piiratud. Üldplaneeringu järgi tuleb radooni sisalduse määramiseks detailplaneeringute koostamise käigus läbi viia ka radooniuuring. KSH aruande täiendatud variandis on vastavalt Keskkonnaregistri andmetele kasutatud Mustoja nime. Harjumaa Keskkonnateenistus on kooskõlastanud Tallinna rohealade teemaplaneeringu (kiri nr / ). Selles kirjas ei ole vastuväiteid arendustegevuse kohta Mustjõe asumis (vt ka vastus punktile 5). Ka KSH aruanne soovitas alternatiivi II. ÜP ja KSH aruande koostamise käigus rõhutati selle alternatiivi rakendamise vajadust. säilitaks maksimaalselt niigi nõrgestatud rohevõrgustikku. 9. Kakumäe ranna ehituskeeluvööndid jne. Ranna ehituskeeluvööndi laiendamise ettepanekud on KSH aruandes tehtud. Samas peab märkima, et ehituskeeluvööndi laiendamise võimalusi reaalselt on väga piiratud ulatuses, seda Kakumäe sadamast põhja pool paikneval rannaalal Lesta ja Kammelja tn piirkonnas. Äärmiselt oluline on metsaalal ehituskeeluvööndi laiendamine piiranguvööndini ehk 200 meetrini. Seda on KSH aruandes juba rõhutatud.

141 Ettepanekud, tähelepanekud, seisukohad ja küsimused Kommentaar 10. Parima alternatiivi valiku põhjendused ja keskkonnamõju Selles osas on KSH aruannet täiendatud. prognoosimise meetodid. KSH aruande avalikul arutelul tehtud märkused ja ettepanekud - Jaak Vihmand Ettepanek, et KSH aruanne käsitleks selgemini rohevõrgustiku struktuuri, näiteks maismaal liikumise seisukohast või lindude liikumise võimalusi ja kui võrgustik on aedadest või teedest läbi lõigatud. Ettepanek, et KSH annaks selgema seisukoha Harku järve toite suhtes. Harku järve kaldal on kolm neemikut Harku oja neemik, Järveotsa oja ja Soone oja endised neemikud. Praegu on olemas ainult Harku oja, Järveotsa oja ojana peale voolab, aga paljuski imbub liiva või kanalisatsiooni. Soone oja suubub juba Mustamäe ja Õismäe külje alla kanalisatsiooni. Aruandes anda põhimõtteline seisukoht eriti Soone oja vooluhulga suunamiseks Harku järve, kas see on otstarbekas ja kuivõrd see on reaalselt teostatav. reostuskoormus märgatavalt. Ettepanek, et KSH annaks selgema lähenemise kõrghaljastusega elamumaa kontseptsioonile. Planeeringus on eristatud selgelt elamualad, kus haljastus on teisejärguline, puhtalt rohealad, kus ehitustegevust ei ole, ja vahepealsed alad, kus peaks säilima kõrghaljastus ja olema ka elamuehitust. Kas neid vahepealseid alasid võiks elamukruntideks jagada täies ulatuses või teatud ulatuses jääks terviklikuks rohealaks ja üks osa võetakse kasutusse elamuehituseks? Siin on konkreetsed kohad, mida peaks hindama, näiteks ümber Õismäe raba on piirkonnad, mis toimuvad raba toitealadena. Kas krundime need alad või jätame terviklikeks rohealadeks? Rohevõrgustiku temaatikat on KSH aruandes täiendatud ja ÜP on neid täiendusi arvestanud, eriti Mustjõe asumi osas. KSH aruandes on juba eelnevalt tähelepanu pööratud, et arendustegevused Mustjõe, Pikaliiva ja Astangu alal katkestavad ühenduse Kakumäe ja muude Harjumaa rohealade vahel. Selle vältimiseks on KSH aruandes antud vastavad soovitused. Soone oja (ka Iisaku oja) mõju, arvestades praegust vooluhulka ja reostuskoormust, ei ole eriti oluline Harku järve seisundi suhtes. Praegusel ajal moodustab oja vooluhulk ca 4% järve sisenevast veekogusest. Kui aga püüda taastada Iisaku oja endine valgala (oja sai alguse Mustamäe alt), siis tõenaoliselt suureneb Harku järve Ettepaneku (küsimuse) tuum seisneb vahepealsetes alades. Kõrghaljastuse osas on selleks eelkõige Õismäe raba, kus toimub elamuehituse pealetung rabale, koos kõigi kaasnevate negatiivsete tagajärgedega kuivendus, mineraliseerumine, muutused taimkattes jne. KSH aruannet on selles osas täiendatud, et vältida eelnimetatud negatiivseid mõjusid (punkt 5.2 ja 9.3).

142 Lisa 3.5 Tallinna Keskkonnaameti vastuskirjad KSH aruande kohta tehtud ettepanekutele From: Ülle Ambos Sent: Thursday, November 13, :10 PM To: Cc: Madis Kõrvits Subject: RE: Kakumäe seltsi arvamus Hr Urmas Sõgel Teie: MTÜ Kakumäe Seltsi juhatuse esimees Meie: nr /1543 Lugupeetud härra Sõgel Täname Teid Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avalikustamise käigus seisukohtade esitamise eest. Alljärgnevalt esitab Tallinna Keskkonnaamet kui KSH korraldaja koos KSH eksperdiga (AS Maves, keskkonnaekspert Toomas Ideon) Teile vastuseks alljärgnevad kommentaarid. Leiate, et KSH aruandes on ülemääraselt kasutatud tingivat kõneviisi. Aruannet on vastavalt Teie ettepanekule korrigeeritud. Samuti märgite, et oleks pidanud enam kinni pidama KSH programmi mõnede osade konkreetsest käsitlemisest (p , 7.4.4, jne). Nimetatud punktid on üldplaneeringu lähteülesandest (Tallinna Linnavalitsuse korraldus nr 1285-k Haabersti linnaosa üldplaneeringu lähteülesande kinnitamine ), mitte KSH programmist. Aruannet täiendatakse ka lõhkeaine paiknemisega seotud uuringute ja demineerimistööde vajaduse osas, millele Te oma kirjas tähelepanu juhtisite. Lugupidamisega Madis Kõrvits Tallinna Keskkonnaameti juhataja asetäitja Ülle Ambos Keskkonnahoiu osakonna juhtivspetsialist Tallinna Keskkonnaamet Tel: e-post:

143 From: Ülle Ambos Sent: Thursday, November 13, :10 PM To: 'Ants Väravas ' Subject: RE: Kakumäe Seltsi arvamus Haabersti Linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise kohta Kakumäe Jahisadama osas. Hr Ants Väravas Teie: MTÜ Kakumäe Seltsi juhatuse liige Meie: nr /1543 Lugupeetud härra Väravas Täname Teid Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avalikustamise käigus seisukohtade esitamise eest. Alljärgnevalt esitab Tallinna Keskkonnaamet kui KSH korraldaja koos KSH eksperdiga (AS Maves, keskkonnaekspert Toomas Ideon) Teile vastuseks alljärgnevad kommentaarid. Teie ettepanekud on suunatud pigem Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringu ning Kakumäe sadama kui üldplaneeringu KSH aruande kohta. Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringu koostamise käigus viidi läbi ka selle KSH, mis käsitles kaasnevaid mõjusid täpsemalt, kui see on Haabersti üldplaneeringu ja selle KSH ülesanne. Haabersti üldplaneeringu eskiis näeb antud detailplaneeringuala hoonestuseks ette maksimaalselt 4 korrust. Lugupidamisega Madis Kõrvits Tallinna Keskkonnaameti juhataja asetäitja Ülle Ambos Keskkonnahoiu osakonna juhtivspetsialist Tallinna Keskkonnaamet Tel: e-post: ylle.ambos@tallinnlv.ee

144 From: Ülle Ambos Sent: Thursday, November 13, :07 PM To: 'MilanaLiiv' Cc: Madis Kõrvits Subject: RE: Haabersti üldplaneeringu KSH aruanne Pr Milana Liiv Teie: Hr Raiko Paas Meie: nr /1543 Selise tn 26 Lugupeetud proua Liiv Täname Teid Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avalikustamise käigus seisukohtade esitamise eest. Alljärgnevalt esitab Tallinna Keskkonnaamet kui KSH korraldaja koos KSH eksperdi (AS Maves, keskkonnaekspert Toomas Ideon) ja planeeringu koostajaga (Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Kärt Talimaa) Teile vastuseks alljärgnevad kommentaarid. Oma seisukohas leiate, et KSH aruandes tuleks tõsisemalt läbi viia uuringud Kakumäed ümbritseva ranniku suhtes. KSH aruandes on seda ka rõhutatud, et rannikul ja rannikumeres toimuvaid protsesse tuleb pikema aja jooksul kompleksselt uurida ja anda terviklahendus. Majanduslikult ja looduskaitseliselt optimaalse rannakaitserajatise määratlemine eeldab uuringuid kombineeritult vaatlusandmete kogumise ja mudelarvutustega, mida aga ei ole võimalik teha antud üldplaneeringu KSH käigus. Samuti olete avaldanud arvamust Kakumäe elamualade tihendamise ja kortermajade ehitamise osas. Teie seisukohad on suunatud pigem üldplaneeringu kui KSH aruande kohta. Kakumäel juba on üsna palju väikesemahulisi korterelamuid ning Haabersti linnaosa üldplaneeringus on määratud alad, kuhu juba on rajatud või on ette nähtud kehtivate või menetletavate detailplaneeringutega kuni 3-korruseliste korterelamute ehitus. Samuti on määratud väikeelamute alad, kus võivad paikneda pereelamud (ühe või kahe korteriga omal krundil paiknevad elamud), kaksik(paaris)elamud (kahel naaberkrundil kruntide ühisel piiril blokeeritud kaks ühe korteriga elamut), ridaelamud (kolm või enam kruntide piiridel blokeeritud pereelamut), vaip- ja aatriumelamud (kruntide piiridel blokeeritud ühe korteriga, valdavalt ühekorruselise mahuga ja siseaiaga elamud), 2-korruselised kuni kuue korteriga korterelamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaaja harrastusega seonduvad ettevõtted ja asutused, samuti haljasalad, mängu- ja spordiväljakud jms. Olemasolevate elamualade tihendamist korterelamutega Haabersti linnaosa üldplaneeringus ette ei ole nähtud. Üldplaneeringus on näidatud üksikud alad, kuhu on võimalik väikesemahulisi (kuni 3-korruselisi) korterelamuid rajada. Nimetatud alad on olemasolevatest väikeelamutest piisava puhvertsooniga (kõrghaljastusega) eraldatud. Kui väikeelamualade hoonestustihedus Kakumäel on 0,2-0,3, siis väikesemahuliste korterelamualade hoonestustihedus ei tohi ületada 0,3. Samuti ei näe üldplaneering ette olulist liiklusvõrgustiku arendust Kakumäe poolsaarel. Väiksemate teede rajamine on võimalik detailplaneeringutega, näiteks Nooda tee piirkonnas. Konkreetsemalt olete viidanud ka Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringule. Haabersti üldplaneeringu eskiis näeb Kakumäe jahisadama detailplaneeringuala hoonestuseks ette maksimaalselt neli korrust (sadamahoone). Lugupidamisega Madis Kõrvits Tallinna Keskkonnaameti juhataja asetäitja Ülle Ambos Keskkonnahoiu osakonna juhtivspetsialist Tallinna Keskkonnaamet Tel: e-post:

145 From: Ülle Ambos Sent: Thursday, November 13, :13 PM To: 'Tehnovõrkude Ehituse OÜ' Cc: Madis Kõrvits Subject: RE: TVE arvamus Hr Andres Lõhmus Teie: Tehnovõrkude Ehituse OÜ Meie: nr /1543 Lugupeetud härra Lõhmus Täname Teid Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avalikustamise käigus seisukohtade esitamise eest. Alljärgnevalt esitab Tallinna Keskkonnaamet kui KSH korraldaja koos KSH eksperdiga (AS Maves, keskkonnaekspert Toomas Ideon) Teile vastuseks alljärgnevad kommentaarid. Oma kirjas olete seisukohal, et üldplaneering ja KSH peaks põhjalikumalt käsitlema mitmeid küsimusi, näiteks tehnovõrgud ja -rajatised, veehaarded, põhjavesi ja veevarustus, radoon, sademevee ärajuhtimine. Üldplaneeringu käigus riigihankena korraldatud tehnilise infrastruktuuri töö on koostamisel ja selle käigus tehakse koostööd ka vee-ettevõtjatega. Töö saab valmis a märtsis. KSH aruannet täiendatakse vastava seletusega sellise töö teostamise osas. Radooniuuring on Haabersti linnaosas tehtud ainult Astangu piirkonnas. Kuni kogu linnaosa hõlmavat uuringut pole, tuleks üldplaneeringu järgi iga detailplaneeringu käigus enne arendustegevust läbi viia radooniuuring. Uuringu tegemine radionukliidide osas on antud juhul Tehnovõrkude Ehituse OÜ kui joogivee käitleja ülesandeks. Sotsiaalministri määruse Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid 2 lõige 2 järgi peab joogivee käitleja tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele ning esitama teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule viimase nõudmisel. Teie kirjas viidatud Mardipere 20 asuv puurkaev ei ole tõesti ainuke probleemne. KSH aruandes tehakse vastav täiendus. Ilma lubadeta rajatud puurkaevude ja sealt vee kasutamise keelamise (ka uuringu teostamise) probleem on lahendamata ka teistes piirkondades. Praegusel ajal puudub reaalne mehhanism, et saaks oluliselt mõjutada ilma lubadeta puuritud kaevude vett kasutatavaid eraomanikke. Võimalus on, et saab tõestada nende kaevude mittevastavust ja nende põhjavee reostamist, mis on aga küllalt keeruline. Teine võimalus on, et vee-ettevõte pakub tarbijatele senisest kvaliteetsemat teenust joogivee ja kanalisatsiooni osas. See mõjutaks illegaalseid veetarbijaid oma tegevust lõpetama. Lugupidamisega Madis Kõrvits Tallinna Keskkonnaameti juhataja asetäitja Ülle Ambos Keskkonnahoiu osakonna juhtivspetsialist Tallinna Keskkonnaamet Tel: e-post: ylle.ambos@tallinnlv.ee

146 KESKKON NAAM ET Lp Madis K6rvits Juhataja asetiiitja Tallinna Keskkonnaamet Harju TALLINN Teie nr Meie: duoz.zoog nr HJR o-s /4 ril i Haabersti linnaosa iildplaneering ja selle keskkonnam6ju strateegilise hindamise aruanne Olete esitanud Keskkonnaministeeriumrle a heakskiitmiseks Haabersti linnaosa iildplaneeringu keskkonnam6j u strateegilise hindamise (KSH) aruande. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi Keskkorurateenistuste, fuikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse Keskkonnaametiks i.ihendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse $ 33 l6ikele 13 viib haldusorgani piidevuse muutmisel pooleliolevad menetlused l6pule ja teeb asjaga seotud toimingud nimetatud seaduse alusel vastavat piidevust omav haldusorgan. Kdnealuse seaduse $ 9 punkti 4 alusel on Haabersti linnao sa i.ildplaneeringu KS H j iirelevalvaj a Ke skkonnaamet. Tutvunud kdnealuse KSH aruande ja lisatud Haabersti linnaosa iildplaneeringu (planeeringu) tooversiooniga juhime tiihelepanu aspektidele, mis vajavad KSH aruandes tiiiendavat selgitamist ja hindamist: 1. KSH aruanne vajab selgemat teemadep6hist i.ilesehitust, kus iga vastava teema juures j6utakse jtireldusteni kaasnevate negatiivsete keskkonnam6jude minimiseerimiseks vaj alike meetmete/tingimuste p6hj al tildplaneeringu tiiiendamiseks. 2. Planeeringus ja KSH aruandes on Haabersti linnaosa kiisitletud erinevate asustusi.iksustena. Planeeringus on kiisitletud: Kakumiie, Tiskre, Vismeistri, Oismae, Pikaliiva, Rocca al Mare, Haabersti, MusdOe, Merimetsa, Veskimetsa, Viiike 6ismae, Astangu, Miiekiila asustusi.iksusi vastukaaluks KSH aruandes toodud struktureerimisele: Vliike- 6ismae, Kakum2ie, Tiskre, Mustj6e, Veskimetsa, Astangu, Haabersti, Oismae asustustiksusi. Juhindudes keskkonnam6ju hindamise ja keskkonnajuhtimissiisteemi seaduse (KeHJS) $ 40 l6ikes 1 toodud t6siasjast, et keskkonnam6ju strateegilise hindamise aruanne on osa strateegilisest planeerimisdokumendist, ja ltihtudes seejuures vajadusest viia strateegiline planeerimisdokument KSH aruande tulemustele vastavale kujule, siis peame oluliseks ja otstarbekaks viia strateegilise planeerimisdokumendi ja selle KSH aruande i.ilesehitus i a sisu ktisitlus tihiseltm6istetavale kui ule. i4 b+/5.{ -4,' Narva mnt 7A Tallinn tel:

147 3. Haabersti linnaosa loikes erineva probleemistikuga asustustiksuste olemasolu t6ttu peame vajalikuks ja otstarbekaks KSH aruanne esitada kujul, milles oleks alternatiivseid lahendusi ja nendest liihtuvat olulist negatiivse/positiivset keskkonnamdju ktisitletud terviklikult kogu olulise mdjuga maa-ala piires, kui ka iiksikute asustusiiksuste kaupa. 4. KSH aruande peatiikis l0 esitatud alternatiivide kiisitlusest ei selgu, milliseid iildplaneeringuga kavandatud lahendeid vastavad altematiivid esindavad Seejuures ei ole antud iilevaadet p6hjustest, mille alusel valiti alternatiivsed arengustsenaariumid, mida strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel kiisitleti (KeHJS g 40 l6ike 4 punkt 9). 5. Palume selgitust olukorrale, kus Kakumiie sadama territooriumi ja selle liihiala on niiidatud planeeringuga keskuse juhtfunlcsiooni kandvana, kuigi keskuse (ahisadam/trotelutervisekeskuslkorterelamud/sotsiaalobjektid jne) teenindamiseks vajalik teedevdrgustik ei suuda juba hetkel lahendada olemasoleva sadama ja elanike liikluskoormust. Peama vajalikuks KSH aruandes selgitad4 kuidas on vdimalik tagada transporditihendus perspektiivse Kakumiie sadamaga Vabadhumuuseumi tee ja ka Kakum6e tee kaudr:" kui seal kiiesoleval ajal ja ka perspektiivselt on ette niihtud kahesuunaline tiinav, mdlemas s6idusuunas iiks s6idurada. Samas juba praegune maakasutus ei vdimalda seal pdhitiinava rajamist. Seega peab nentim4 et analtitisimata on sadama asukohaga seotud valdkonnad, sealhulgas sadama rajamisega kaasnevad transpordiprobleemid, mis omakorda tekitavad olulisi sotsiaalsed konflikte. Arvestamata on ka asjaolu" et Haabersti linnaosas harrastusspordiks ja rekreatsiooniks kdige kasutatavam kergliiklustee kulgeb piki Vaba6humuuseumi teed, mis sadama rajamise korral tahetakse muuta pohitiinavaks, milleks aga arenguvdimalused tiiielikult puuduvad. Keskkonnamdju hindqiad-nendivad KSH ar,uandes, et tildplaneering ei ntie ette olulist liiklusv6rgustiku arendust Kakumiie poolsaarel ja Kakumiie sadama piirkonnas, kuid samas ei juhita tiihelepanu tekkivale konfliktile ega tehta ettepanekuid selle lahendamiseks. 6. Planeerimisseaduse $ 8 l6ike 3 punkti 8 kohaselt on tildplaneeringu iiheks tilesandeks teede ja tiinavate, raudteede, sadamate ja lennuviiljade asukoha ning liikluskonalduse iildiste p6him6tete mtiiiramine. Seet6ttu jiiiib eelneva kontekstis arusaamatuks, miks ei ole Haabersti linnaosa tervikuna haaravas strateegilises planeerimisdokumendis kiisitletud teedevdrgustiku probleeme, toodud KSH aruandes liiklusega kaasnevate negatiivsete m6jude minimiseerimiseks vajalilfte meetmeid/ tingimusi ning tiiiendatud planeeringut vastavalt tulemustele. Samuti palume slegitust asjaolule, mille kohaselt puudub planeeringu kaardi l l,,teede liigid" kohaselt Paldiski maanteest pohjapoole jaaval Haabersti linnaosal pdhitiinav ja seda ei ole niihtud ette ka perspektiivselt. 7. KSH-s ei kiisitleta planeeringuga etteniihtud perspektiivsete magistraaltiinavate kavandamisega kaasnevat keskkonnam6ju (sh m6ju rohev6rgustiku toimimisele ja II kt kaitsealusele liigile kanakullile) Stroomi metsa liibivas loigus ning Haabersti ja Ndmme linnaosa piiril endisele raudteetammile kavandatavas l6igus, mis kiilgneb N6mme-Mustamde maastikukaitsealaga. Viitame, et nimetatud teeloigud on konfliktsetena leidnud kiisitlemist ka Tatlinna Rohealade teemaplaneeringus ja selle KSH-s. Stoomi metsa osas on tehtud ka kohalikul tasandil kaitseala moodustamise ettepanek. Leiame, et kui linnaosa tildplaneeringus niiidatakse antud teeldigud perspektiivseten4 peab sellele eelnema viiga p6ffalik keskkonnamdjude analtitis, mida antud t66 raames teostatud ei ole.

148 8. Selgusetuks ja:ib, kuidas pdhjendub illdplaneeringu KSH aruandes parima alternatiivse lahenduse osas t6statatud vajadus laiendada ehituskeeluvtiiindit. 9. Planeeringust ja KSH aruandest ei selgu, millisele konkreetsele otsusele ja sellekohasele planeerimislahendusele jdutakse rannakindlustuse osas. Leiame, et KSH anranne jaab konkreetsete otsuste/ettepanekute tegemiseks selles valdkonnas puudulikuks. Mtirgime siinkohal, et juhul, kui kiiesoleva t66 r&rmes ei ole eraldi osana p6hjalikult kiisitletud rannakindlustuse kiisimust ja sellega kaasnevaid olulisi mdjusid, tuleb rannakindlustuse osa lahendada Kakumiie poolsaare looduslikult terviklikku rannajoont kiisitleva tiiiendava strateegilise planeerimisdokumendiga. Uksikute detailplaneeringute alusel rannakindlustuse rajamine ei ole lubatud. 10. Planeeringus (lk 38) on j6utud Mustjde asumi osas seisukohale, et,,paldiski maanteest merepoole jii,iivama*alakasufuselevdtueelduseks on, etalatiiidetakse2,5...3 meetri kdrgusmtirgini tileujutuste vtiltimiseks. Igal juhul tuleb ehitiste ja rajatiste projekteerimisel iileujutuspiirkonda arvestadz 2,5 3 m korgusjoonega." KSH aruandes tuleks analiitisida kavandatud tegevuse keskkonnamdju. I l. Aruande peatlikis 9.1 on toodud vdimalikud leevandavad meetued Harku jiirve puhul. Peome vajalikuks vastavasse nimekirja lisada jiirgnev punkt. Soone oja suhteliselt puhta vooluhulga juhtimiseks Harku jiirve rekonstrueerida Harku jiirve iiiires paiknev heit- ja sadevee pumbjaam nii, et oleks tehniliselt vdimalik juhtida endise Soone oja vooluhulk jiirve. See viihendaks edaspidi ka elektrienergia kulu pumbajaamas, kuna kaoks iira osa sadevee pumpamiss vajadus pumbajaarnast Paldiski mnt-rannamdisa tee ristmikuni. Haabersti linnaosa iildplaneeringu kohta miirgime jiirgmist: l. Uldplaneeringu tasandil stateegilises planeerimisdokumendis, seades linna ruumilise arengu pdhimdtete kujundamiseks vajalikke siiiistvat ja tasakaalustatud ruumilist arengut tagavaid tingimusi, ei ole kohane kasutada tingivat kdneviisi (vdiks, tohiks, oleks vaja jne.), vaid peab kasutama maakasutust konkreetsete tingimustega siduvat (lubatud, keelatud jne.) esitlusviisi. 2. Planeeringus (lk 9) on arengut soodustavate tegevuste all toodud asjaolu, et linnaosas kasvab noorte osakaal jdudsalt. Samas on planeeringus arengust tulenevate ohtude all (lk l0) toodud Haabersti elanikkonna vananemine. Teeme siinkohal ettepaneku tiipsustada toodud seisukohti selliselt, et kdrvaldataks planeeringus esinevad vastur?iilkivused. 3. Planeerimisseaduse $ 9 l6ike 7 kohaselt v6ib detailplaneering p6hjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud rildplaneeringu muufinise effepanekuid. Haabersti linnaosa Oldplaneeringus toodud eesm?irkidele vastavalt siiiistliku ja tasakaalustatud elami5ksskk nna loomiseks ja viilirtuste hoidmiseks peame vajalikuks planeeringut tiiiendada selliselt, et sellest sisalduks konkreetsed tingimused hindamaks iildplaneeringu muutnise vajaduse pohjendatust detailplaneeringutega. 4. Planeeringu kaardil 3,,Kehtestatud ja menetletavad detailplaneeringud M 1:30000" on toodud kohn tingmiirki, millest vaid kaks on avatud legendis. Peame vajalikuks tiiiendada vastavat joonist selliselt, et avatud oleks k6ik joonisel toodud tingmiirgid. 5. Teeme ettepaneku planeeringust terviklikuma tilevaate saamiseks avada iihisel joonisel maakasutuse olemasolevad ja tiiiendavalt etten?ihtud (sealhulgas ka menetluses olevad detailplaneeringud) juhtfunktsioonid oing asumid (kaart 4). Vajadusel ja vastava joonise iseloomust ltihtuvalt teeme ettepaneku arvata joonis KSH aruande dokumentatsiooni.

149 6. Metsaseaduse $ 3 l6ike 3 kohaselt ei loeta metsarnaaks 6uemaad, elamumaad, pargi, kalmistu, haljasala marja- ja viljapuuai4 puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja pdosaistandike maad. Samas ei reguleeri metsaseadus mdistena haljasala definitsiooni. Metsaseaduse kohaldamist kiisitlevast paragrahvist 4 ei selgu tdsiasja, et linnas (tiheasustusalal) metsamaad ei ole. Palume selgitust olukorrale, kus Haabersti iildplaneeringu lahenduse kohaselt ei ole Haabersti linnaosas metsaseaduse tlihenduses metsa. Teeme siinkohal ettepaneku niiidata Haabersti linnaossa jiiiivad suuremad metsamassiivid (vastavalt KSH aruandele) metsaseaduse m6istes metsamaana. 7. Planeeringus (lk 33) on miirgitud, et supelranna ala on a14 millele vdib rajada supelrannaga seonduvaid ehitisi. Looduskaitseseaduse $ 38 l6ike 3 kohaselt on ranna v6i kalda ehituskeeluvdrindis uute hoonte ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse $ 38 16ike 4 punkti 3 kohaselt ei laiene ehitukeeluvddnd supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele. Ehituskeeluvddndisse uute hoonete ptistitamise eesmiirgil ehituskeeluviiiindi viihendamiseks tuleb niiha ette looduskaitseseaduse $ 40 kohaseid toiminguid. Peame siinkohal vajalilcuks planeeringut tiiiendada selliselt, et supelranna ala juhtfunktsiooniga ala oleks seotud kiiesolevas punktis toodud ti n gimustega j a seega kooskdlas looduskaitseseadusega. Planeeringust ei selgu, kuidas haakub iildplaneeringu lahendus Harjumaa keskkonnateenistuse poolt kirjaga nr heakskiidetud teemaplaneeringu "Tallinna rohealad" KSH aruandega. Peame otstarbekaks kiiesolevas tdiis ktisitleda eraldi peatiikis strateegilisele planeerimisdokumendile kohaselt kiiesoleva tdd haakuvust teemaplaneeringuga "Tallinna rohealad". Lisaks teeme ettepaneku tiiiendada vastavaid teemakaarte. 9. Planeeringu seletuskirjas tuleb esitada selgelt ja vastavalt kavandatavale tegevusele stnrktureeritult, millisele KSH aruandes jdutud tulemusele vastavalt on planeeringus etteniihtud kehtestatavale konkreetsele lahendusele j6utud. 10. Juhime planeeringu peatiikis,,uldplaneeringuga tiipsustuvad maakasutuse piirangud" kiisitletuga seoses Teie tiihelepanu looduskaitseseaduse $ 35 loikele 3r, mille kohaselt mtiiiratakse korduva iileujutusega ala piir mererannal iildplaneeringuga. Kui korduva tileujutusega ala piiri ei ole miiiiratud, loetakse korduvalt Oleujutatud ala piiriks tihe meetri k6rgune samak6rgusjoon. Looduskaitseseaduse $ 35 l6ike 4 kohaselt koosnevad korduva tileujutusega veekogude ranna v6i kalda piiranguvdrind, veekaitsevoond ja ehituskeeluvddnd tileujutatavast alast ja looduskaitseseaduse $-des siitestatud vddndi laiusest. ll.planeerimisseaduse $ 8l6ike 3 punkti 12 kohaselt on iildplaneeringu eesmiirk muuhulgas runna ja kalda piiranguv<icindi ttiog ehituskeeluvoondi tiipsustamine looduskaitseseaduses s?itestatud korras. Kuna planeeringu kaartidele ei ole kaartide loetavuse huvides mdistlik kanda looduskaitseseaduse $-des siitestatud erisustest tingitud ehituskeeluvdondi varieeruvat ulatust, siis peame altematiivina vajalikuks avada planeeringu seletuskirja (selleks sobivas kohas) ja tiiiendada planeeringu kaarte selliselt, et kdigil planeeringu osapooltel oleks v6imalik m6ista planeeringu kaartidel niiidatud ehituskeeluvddndi illustratiivset tiihendust ning saada asjakohast infonnatsiooni tegelikkuses (sh k6rgveepiir, metsamaa ja tile viie meetri korguse kaldaastangu erisused) rakenduvast ranna ja kalda ehituskeeluvddndite ulatusest vastavalt looduskaitseseadusest tulenevatele erisustele. 12. Planeeringus (lk 49) on jdutud seisukohale, et kuna kraavid ning tiigid omavad Haabersti linnaosas siniv6rgustiku seisukohalt olulist rolli, siis tildplaneeringu kohaselt tuleb kraavid siilitada ning detailplaneeringute koostamise kiiigus neile seada ehituskeeluvddndid. Juhime tiihelepanu, et planeerimisseaduse $ 8 l6ike 3 punkti 7

150 kohaselt on iildplaneeringu iiheks tilesandeks rohelise v6rgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine. Seega peab ka Haabersti tildplaneeringuga mfiiirama sinivdrgustiku kui rohelise vdrgustiku funktsionaalse terviku iihe osa sellised maakasutuslikud tingimused, mille kohaselt oleks tagatud rohelise vdrgustiku toimine. 13. Planeeringus (lk 24) on miirgitud, et "L?lhtuvalt linnaosa arengueesmiirkidest teeb Haabersti linnaosa tildplaneering ettepaneku Ldiinemere ehituskeeluvorindi vtihendarniseks 50 meetrile Soolahe tee 29b, Kammelja tn l3 ja Lesta tn 22 kinnistutel ja 150 meetrile Kakumtie tee240 kinnistul. Looduskaitseseaduse kohane 200 m laiune ehituskeeluvddnd metsamaal peab s6ilima seal, kus detailplaneeringutega ei ole keskkonnaministrile viihendamiseks ettepanekut tehtud." Kammelja tn 13 kinnistut haarav Lliiinemere ftmna ehituskeeluvtitindi viihendamise ettepanekut sisaldav detailplaneering on esitatud keskkonnaministrile ehituskeeluvridndi viihendamiseks n6usoleku saamiseks. Kammelja l-13 kinnistute ja ltihiala detailplaneeringu lahendusega tehtud ettepanekule ei ole keskkonnaminister andnud oma kirj aga m 6-3 I n6usolekut. Siinkohal palume selgitusi tekkinud olukorrale, kus keskkonnaminister on juba korra viiljendanud oma seisukohta (oetudes looduskaitseseaduse paragratrvile 34 ja $ a0 loikele l) ranna ehituskeeluvddndi viihendamise osas, kuid viihem kui aasta hiljem ktisitakse uuesti looduskaitseseaduse $ 40 kohaselt vastavalt plidevalt organilt (dustuvalt on looduskaitseseaduse $ 40 kohane ehituskeeluv0iindi viihendamise osas vastava n6usoleku andja Keskkonnaamet) sisuliselt samale lahendusele toetudes ksrgema astme planeeringuga ndusolekut. Palume selgitad4 kuidas on ranna ja kalda kaitselised eesmiirgid vastava planeeringuga holmatud ala piires muutunud, mis v6iks tingida e_hituskeeluvddndi viihendamise pslfendatud vajaduse. 14. Oleme seisukohal, et rohevdrgustikku sidusust Haabersti linnaosas v6ib ja on m6istlik parandada osana ka hoonestatud alade hoonestuse arvelt, kuid selline tegevus eeldab, et rohev6rgustikus siiiluvad tikoloogilised migratsiooniv6imalused (piirangud piirdeaedadele, hoonetele j ne.). 15. Planeerimisseaduse $ 8 l6ike 8 kohaselt niiidatakse iildplaneeringuga majanduslikud vdimalused iildplaneeringu elluviimiseks. Planeeringus (lk 70) on toodud vastav peattikk, kuid see on sisult tilds6naline ja ega sisalda elluviimiseks vajalike tegevuste vastutajaid ja elluviimise tiihtaegu. KSH aruandes on r6hutud Haabersti eritasandristrniku veljaehitamise ja Rannam6isa tee laiendamise vajalikkusele iildplaneeringuga etteniihtud tasakaalustatud arengu tagamiseks, kuid vastavaid objekte tildplaneeringu vastavas osas loetletud ei ole. 16. Selgusetuks jii6b ildplaneeringu kaardi 7,,Uleujutuse ulatus M l:10000" viiljund olukorras, kus iileujutatavatel aladel menetletakse detailplaneeringuid ning niihakse ette tiiiendavaid elamuehituse juhtfunktsiooniga alasid. Peame vajalikuks planeeringus selgitada kuidas arvestab Haabersti iildplaneering tileujutusega kaasnevate negatiivsete mdjudega Tiskrel, Kakumael ja Mustjdel. 17. Uldplaneeringu keskkonnam6ju strateegilise hindamise aruandes on jdutud seisukohale, et mitmed Haabersti tildplaneeringuga kavandatud tegevused on seotud arengute ja tegevustega Tallinnas, naabervaldades ja kogu Eestis. Miirgime siinkohal, et Haabersti iildplaneeringust ei selgu, kuidas on tehtud koost66d Tallinna linna Haabersti linnaosa kontaktvddndisse jitdvate linnaosade valitsustega ja Harku Vallavalitsusega. Seejuures on eriti oluline koostddd Harku valla iildplaneeringu koostajate ja selle keskkonnamdju strateegilise hindamise l6biviijatega.

151 18. Planeeringus (lk 3a) kasutatakse m6istet "haljasalad", kuid puudub selle mdiste definitsioon. Selgitatud on mdisteid "roheala", oorohekoridor", oopatk". Arusaadawse huvides tuleb selgitad4 kas haljasalad hdlmavad endas rohealalsid, rohekoridore, jne v6i on see eraldiseisev maakasufus. 19. Punktis on seatud tingimus, et arendatava elamuehitusala ja OismAe raba vahele tuleb jatta 50 m laiune hoonetamata ja tarastamata ala ehk kaitsetsoon. Vastavat tingimust tuleb tiipsustada selliselt, et oleks arusadav, kas kaitsetsoon tuleb jiitta elamuehituse maa-ala piirist elarrumaa poole. 20. *Tallinna rohealade teemaplaneeringus" on ette ntihtud rohekoridor Ehitajate tee iiiirde Loomaia piirile, kusjuures rohekoridor tee keskosas liiheneb Ehitajate teeni. Nimetatud kulgemisega rohekoridor tuleb niiha ette ka k?isitletavas iildplaneeringus. 21. Planeeringu kaardil nr I I kasutatakse jiirgmiseid teede mdisteid: pohitiinav, jaotustiinav, kdrvaltiinav. Teksti osas seatakse tingimused magistraalteedele. Teeme ettepaneku kasutada samu m6isteid nii tekstis kui joonistel. 22.Lubarratu on katkestada Kakumiie poolsaare kirde-idaosas kulgeva rohealade vtidndi sidusust Kakumiie nbaga seoses sadama rajami5sga. Ka Tallinna rohealade planeering ning Tallinna iildplaneering (haljaskoridor 50m) niieb ette nende rohealade vahel tihenduse loomise/tagarnise. Eelnimetatud maakasutuse konflikti tuleb tiiiendavalt analiiiisida ja planeeringus lahenduseni j6uda P6hjendarnatu on selline maakasutuse arendus, kus metsalinnana miiiiratletud Kakumile k6rghaljastuse sbilitamisega arendatavad pereelamutega hoonestatavatel aladele planeeritakse kortermajade rajamist. Metsalinna ilme ja funktsiooni siiilitamise on ktill m6eldav viiikeelemute rajarrrine, kuid kortermajade sobivus metsalinna milj66sse on kiisitav. 24. Soovitame viiltida vastakate tingimuste seadmist planeeringus. Lk 23 miirgitakse, et Tallinna Loomaaia timber tuleb stiilitada m laiune rahuviiiind, ning kui ei ole vdimalik tagada 50 meetri laiust rahuv66ndit, siis tuleb loomaaia piirdeaia asemele rqaon. 4 meetri kdrgrrne betoonmiitir. 25. JAAb selgusetuks, millist osa tanavav6rgustikust nimetatakse planeeringus (lk 24) KakumAe sadama ttinavav6rgustikuks. Kaardil 12 toodud Kakumiie teest kuni sadamani kavandatav kdrvaltiinavat ei saa pidada tiinavaks, mis tagab transpordivoogude normaalse kulgemise sadamasse (ahisadam, kalakai, kalalaevade piirkondlik keskus jms) ilna oluliste negatiivsete m6judeta. Lisaks vajab tiiiendavat kaalumist lk 24 pakutud leevendav meede, et negatiivsete m6jude leevendamiseks elanikele suure liikluskoormusega tiinavatest tuleb rajada puhvertsoonid tiinava ja elamualade vahele. Reaalselt sellist maad olemasolevate tiinavate juures ei ole. 26. Planeering ei kiisitle tanspordivdimaluste arendamist m66da Vaba6humuuseumi teed, kuigi Vabadhumuuseumi juurde kavandatakse rajada uusi ehitisi. 2T.Ihaludatuleb Rannarndisa tee iiiirde planeeritud ettevotlus/tootnisala ulatuse sobivust L6uka tiinava iiiirde. Teeme ettepaneku jafia L6uka tiinava tiiirde nn puhvertsoon ulatusega 50 m, ktrna aedlinn ja tootm.isala ei sobi vahetult kdrvuti ja planeeritav tiinavahaljastus ei taga aedlinnale miiiiratud tingimusi. Planeeringus (lk 24) on nimetatud, et tilnavate, viilisohku saatstavate ettevdtete ning elamualade vahele tuleb rajada puhvertsoone. Teiseks altematiivseks latrenduseks v6ib olla piirang, et elamualade pool kavandataval ettevdtlus/tootmisalal vdib rajada ainult laondusettev6tteid, mis tuleb eraldada elamualast haljasribaga (viihemalt 50m). 28. Planeeringus tuleb tiipsemalt kiisitleda Mustoja suudmealasse kavandatava elamualaga seotud aspekte, sealhulgas anda konkreetne ehituskeeluvddndi laius. Lrihtuda tuleb asjaolust, et rohekoridor peab siiilima iileujutatava ala piirist maismaa poole.

152 29. Eesti Meteoroloogia ja Hiidroloogia Instituudi andmetel on sademete hulk jiirgnevatel aastatel suurenemiststiklis ning sellega tuleb arvestada sadevee iirajuhtimissiisteemide planeerimisel j a vllj aehitamisel. Lugupidamisega 1:.-:-\-,/.{- Allan Piik Harj u-jiirva-rapla regioon Juhataja kt Kadri Allsaar Viliar Kirikal